Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574

Tallinna Linnaplaneerimise Amet

[email protected]

Teie 31.03.2026 nr 3-2/804-1

Meie 28.04.2026 nr 9.3-2/26/2682-2

Hariduse tn 1 kinnistu detailplaneering

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) planeerimisseaduse § 127 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse

17.12.2015 määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja

planeeringute kooskõlastamise alused“ tulenevalt kooskõlastamiseks Hariduse tn 1 kinnistu

detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering).

Planeeritud kinnistu Hariduse tn 1 asub Tallinnas, Kesklinna linnaosas Hariduse tänaval.

Kinnistu piirneb lõunast Prantsuse Lütseumi hoonega. Planeeringu alasse jääb Hariduse tn 1

krundil paiknev 2-korruseline puumaja. Hoone on amortiseerunud, hoone

kandekonstruktsioonid on pehkinud ning kuigi nende taastamine on võimalik, siis hoone ja

krundi rekonstrueerimine tasemele, mida oodatakse tänapäeva kortermajalt on kohati võimatu

või majanduslikult ebamõistlik. Olemasolev elamu on ette nähtud lammutada.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata elamumaa sihtotstarbega Hariduse tn 1

kinnistule ehitusõigus Hariduse tänava poolses kuni 4 maapealse korrusega ning kahe maa-aluse

korrusega ning sisehoovi poolses osas kuni 5 maapealse korrusega ja ühe maa-aluse korrusega

korterelamu kavandamiseks. Lisaks määratakse üldised maakasutustingimused, heakorrastuse,

haljastuse, juurdepääsude, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise tingimused.

Planeeritava maa-alal suurus on 0,08 ha. Hariduse tn 1 on elamumaa sihtotstarbega, krundi

suurus on 792 m2. Planeeringus ei kavandata krundi suuruse ega maa sihtotstarbe muutmist.

Korterelamu ehitusealuseks pinnaks on planeeritud maapeal 250 m2 ja maa-all 335 m2.

Korterelamusse on planeeritud kuni 10 korterit. Parkimine on kavandatud maa-alla, pääsuks

parkimistasanditele on hoonesse planeeritud autolift. Planeeritav ala asub vastavalt Tallinna

linna üldplaneeringule kesklinna segahoonestusalal, kus võib ehitada kõiki hooneid v.a.

keskkonda saastavaid ettevõtteid. Hariduse tn 1 planeering vastab Tallinna linna

üldplaneeringule.

Detailplaneeringu materjalid sisaldavad muuhulgas järgnevaid uuringuid:

 Liiklusmüra prognoosimine ja hinnang Tallinnas Hariduse tn 1 detailplaneeringu alal

(Terviseameti Rahvatervise labori Tallinna labor, aruanne nr 6/4-6-2/2425, 2025).

Aruande kohaselt ulatuvad 2025. aasta olukorras planeeritava hoone fassaadil

liiklusmüra tasemed päeval kuni 59 dB ja öösel kuni 48 dB. Detailplaneeringu maa-alal

ulatuvad liiklusmüra tasemed päeval kuni 65 dB, öösel kuni 55 dB. Planeeringualale

rakenduvad keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi

KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud III mürakategooria liiklusmüra piirväärtused, mis on

päevasel ajal 65 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 70 dB) ja öisel ajal 55 dB

2(3)

(müratundliku hoone teepoolsel küljel 60 dB). Planeeritavale alale levivad liiklusmüra

tasemed ei ületa KeM määruses nr 71 lisas 1 toodud normtasemeid.

 Insolatsiooni analüüs (R-Konsult OÜ, 06.08.2025). Töö eesmärgiks oli selgitada,

milliseks kujuneb insolatsiooniolukord Hariduse tn 1 kavandatava hoonestuse rajamise

järgselt. Insolatsiooni analüüsi kohaselt on hinnatud insolatsiooniolukorda

detailplaneeringu realiseerumise järgselt Kaarli pst 11 hoone neljas punktis. Analüüsi

põhjal säilib insolatsioon minimaalselt 59% (olles 5 tundi ja 30 min) võrreldes varasema

olukorraga. Minimaalne insolatsioonikestus on pärast detailplaneeringu realiseerumist 4

tundi ja 40 min. Kaarli pst 11 korterite insolatsioon säilib nõutud mahus. Korterite

insolatsiooni kestus 2,5 tundi on vastavalt EVS 894:2008/A2:2015 "Loomulik valgustus

elu- ja bürooruumides" loetud piisavaks, mis on kooskõlas ka Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi insolatsiooni kestuse arvutamise juhendiga.

Insolatsiooni analüüsi kohaselt ei ole Kaarli tn 9 elamul aknaid Hariduse tn 1 elamu

poole ja seega pole tema insolatsioon Hariduse tn 1 majast kuidagi mõjutatud.

 Radooniohu analüüsiks on kasutatud Hariduse tn 3 detailplaneeringu mahus koostatud

Radoonitõrjekeskuse raportis esitatud andmeid. Raporti mahus on tehtud mõõted

sügavusel 80cm, kus radoonisisaldus oli 86-98 kBq/m3, mis ületab Eesti Standardi EVS

840:2023 piiranguteta ehitustegevuseks lubatud radooni piirsisaldust pinnaseõhus.

Kõrge radooni sisaldusega alal tuleb hoone projekteerimisel kindlasti arvestada

vajadusega rakendada radooni komplekskaitset so. tuulutatav vundament

(radoonikaevud vundamendi all) ning radoonikile hoolikas paigaldus koos kõikide

seotud toodetega (spetsiaalsed müürilindid, ühendusteibid ning mastiksid). Kõik

vundamenti läbivad ehituskonstruktsioonid (postid, kandetalad vms) ning

kommunikatsioonid tuleb hoolikalt hermetiseerida. Lisaks tuleb kindlasti projekteerida

hea ventilatsioon. Mänguväljaku puhul tuleb kasutada radoonitõkkeks ehituslikke

meetmeid nagu näiteks membraanid, kaitsekile või radoonikaevud. Hoone ehitusprojekti

koostamisel tuleb lähtuda Eesti Standardist EVS 840:2023 „Radooniohutu hoone

projekteerimine”.

Detailplaneeringu seletuskirjas on muuhulgas kirjutatud järgnevat:

 Hariduse tn 1 krundile kavandatud hoone paigutus krundile jälgib tänaseid

linnaplaneerimise põhimõtteid. Hoone kõrguse määramisel tänavafrondis on lähtutud

Hariduse tn 3 asuva koolihoone madalama hooneosa kõrgusest. Kavandatud hoone

asukoht ja maht vastab maa-ala ruumilise arengu eesmärkidele.

 Hoonete siseruumides heade müratingimuste tagamise suhtes tuleb tundliku

funktsiooniga hoonete ja pindade rajamisel järgida standardit EVS 842:2003 "Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest". Standardi tabeli 6.3 kohaselt (punkt 2. Elu- ja

magamistuba korteris ja kõrgema kategooria hotellis...) ja antud välismüra (56 - 57 dBA)

tingimuses peab välisseinte õhumüra isolatsiooni indeksi R'tr,s,w väärtus olema

vähemalt 35 dBA. Samuti on oluline arvestada, et ventilatsiooniks mõeldud elemendid

(tuulutusavad aknakonstruktsioonis või välisseinas) ei tohi vähendada heliisolatsiooni

niivõrd, et ületatakse ruumis lubatud müratase. Tehnoseadmed kavandada hoonesse ja

näha ette tehnoseadmetest tuleneva müra leevendusmeetmed, et vältida müra levikut

eluruumide suunas.

 Arvestada ka naaberkinnistutelt tuleva potentsiaalse müraga nagu näiteks koolist

tulenevad häiringud ja tehnoseadmed. Vajadusel planeerida leevendusmeetmed.

 Tehnoseadmed kavandada hoonesse ja näha ette tehnoseadmetest tulenevad müra

leevendusmeetmed ning vältida müra levikut eluruumide suunas.

Amet on tutvunud Tallinna planeeringute registris asuvate detailplaneeringu

materjalidega ning kooskõlastab detailplaneeringu. Lisaks juhib tähelepanu järgnevale:

 Planeeritava ala välisõhus levivad müratasemed ei tohi ületada KeM määrus nr 71 lisas

1 toodud normtasemeid.

 Projekteerimisel tuleks juhinduda standardist EVS 842:2003 „Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“, tagamaks ehituslike võtetega müra

3(3)

normväärtuste täitmine siseruumides vastavalt sotsiaalministri 12.11.2025 määrusele nr

61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ (edaspidi SoM määrus nr 61).

 Arvestada planeeritava hoone tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed,

ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete ja müratundlike ruumide

paiknemisega vältimaks mürahäiringuid. Arvestama peab, et tehnoseadmete müra ei tohi

elamualadel ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtusi.

 Amet juhib tähelepanu, et ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel

ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset.

Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra

normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.

Ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 01.10.2025 määruse nr

54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni

hindamise kord“ (edaspidi SoM määrus 54) lisas toodud piirväärtuseid.

 Valgustuse paigutusel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende

ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.

 Insolatsiooni analüüsis on kirjutatud, et insolatsiooni on hinnatud vastavalt Eesti

standardile EVS 894:2008/A2:2015. Eelnimetatud standard on alates 31.12.2021

kehtetu. Insolatsiooni kohta on ilmunud uus Euroopa standard EVS-EN 17037:2019

"Päevavalgus hoonetes". Insolatsiooni hindamisel on asjakohane lähtuda kehtivatest

standarditest ning valdkonnas tunnustatud juhendmaterjalidest. Eestis kasutatavas

praktikas kasutatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi insolatsiooni

kestuse arvutamise juhend, mis tugineb varasemale EVS 894 standardi põhimõtetele

ning täpsustab insolatsiooni arvutamise metoodikat planeeringute ja ehitusprojektide

koostamisel. Samal ajal tuleks arvestada ka kehtiva EVS-EN 17037 standardiga, mis

käsitleb päevavalgust hoonetes laiemalt ning võimaldab hinnata lisaks insolatsioonile ka

päevavalguse tagatust, vaadet ja räiguskaitset.

 Pääsuks parkimistasanditele on hoonesse planeeritud autolift. Planeeritav autolift võib

tekitada tulevastele elanikele müra- ja vibratsioonihäiringuid. Ameti hinnangul tuleks

hinnata planeeritava autolifti võimaliku müra mõju, vajadusel ka vibratsiooni mõju. Nii

elamualade välisõhus kui ka elamute siseõhus peavad olema müratasemed tagatud

vastavalt KeM määrusele nr 71 ja SoM määrus nr 61 sätestatud normtasemetele.

Vibratsioonitasemed ei tohi ületada SoM määrus nr 54 kehtestatud normtasemeid.

 Detailplaneeringuga kavandatavas hoones tuleb samuti tagada nõuetele vastav

insolatsioon. Tagada piisav insolatsioon, võttes aluseks Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi insolatsiooni kestuse arvutamise juhendi ning EVS-

EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karmen Põld

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Põhja regionaalosakond

Karmen Põld

54840193 [email protected]