Taotlus

KORRALDUS

28.04.2026 nr DM-134858-29

Utilitas Wind OÜ Saare-Liivi meretuulepargi keskkonnaloa andmine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

1. OTSUS

Arvestades Utilitas Wind OÜ (registrikood 16171123, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, Maakri tn 19/1) 23.01.2026 esitatud vee erikasutuse keskkonnaloa taotlust ja võttes aluseks veeseaduse (VeeS) § 191 lg 1, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 41 lg 1 p 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lg 1 p 1 ja 2, §

6 lg 1 p 17 ja 171, § 9 lg 1, § 11 lg 2, 6 2 ja 81 ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 53 lg 2 p 2, § 61 lg 1, Keskkonnaamet otsustab: 1 . 1 . Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Utilitas Wind OÜ vee erikasutuse keskkonnaloa nr KL-526251 taotluse menetluse raames. 1.2. Anda keskkonnaluba nr KL-526251 vee erikasutuseks Saare-Liivi meretuulepargi rajamisel Liivi lahes (VEE3400000):

1 .2 .1 . süvendamine ja süvenduspinnase kaadamine kaadamisaladele Saare-Liivi N (KAS0000028) ja Saare-Liivi S (KAS0000029) mahus kuni 830 000 m³, tahkete ainete paigutamine mere põhja mahus kuni 1 857 500 m³ ja süvenduspinnase kasulik paigutamine mahus kuni 249 000 m³ vundamentide (kuni 80 tuulegeneraatorit ja kuni 3 merealajaama) rajamisel;

1.2.2. süvendamine ja süvenduspinnase kasulik paigutamine mahus kuni 1 560 000 m³ ja tahkete ainete paigutamine mahus kuni 46 471 m³ tuulepargisiseste kaablite ja eksportkaablite paigaldamisel.

1 .3 . Määrata keskkonnaloale nr KL-526251 keskkonnameetmed ja töökorralduslikud nõuded ja tingimused vee erikasutuse mõju vähendamiseks (loa tabel V10, V11 ja V16), seire nõuded (loa tabel V8, V10) ja nõuded teabe esitamiseks (loa tabel V17). 1.4. Määrata keskkonnaloale nr KL-526251 järgnev kõrvaltingimus:

1.4.1. Detailne seirekava tuleb esitada Keskkonnaametile kooskõlastamiseks vähemalt pool aastat enne vee erikasutuse eelsete seiretööde algust, kooskõlastatud seirekava saab keskkonnaloa osaks ja sellest tuleb lähtuda seire teostamisel ja seiretulemuste esitamisel. Kui seire käigus lisandub uut ja täiendavat infot, siis on võimalik seire tulemustest lähtuvalt keskkonnaloa tingimused üle vaadata ja vajadusel keskkonnaluba muuta. 1.5. Keskkonnaluba antakse kehtivusega 12 aastat. 1.6. Korraldus jõustub Utilitas Wind OÜ-le teatavakstegemisel.

2. ASJAOLUD

2.1. Keskkonnaloa taotluse läbivaatamine 2.1.1. Utilitas Wind OÜ (registrikood 16171123, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, Maakri tn 19/1) on esitanud esmase vee erikasutuse keskkonnaloa (keskkonnaluba) taotluse 22.12.2025. Taotlus on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis (KOTKAS) 22.12.2025 taotlusena nr T-KL/1031459, menetlus nr M-134858. Nõuetekohane taotlus nr T-KL/1031459-3 (registreeritud KOTKASes numbriga DM-134858-4) esitati 23.01.2026. Menetluse aluseks on 23.01.2026 esitatud parandustaotlus nr T-KL/1031459-3 (taotlus). 2.1.2. Taotluse kohaselt kavandatakse vee erikasutust Saare-Liivi meretuulepargi (kuni 80 tuulegeneraatorit ja kuni 3 merealajaama) rajamisel ja veekaabelliinide (sh eksportkaabelliinide) rajamisel Liivi lahes (VEE3400000) (Liivi lahe kirdeosa rannikuveekogumis (EE_18) ja Liivi lahe keskosa rannikuveekogumis (EE_18)). Taotluse esitamise hetkel ei ole tuulikute ega merealajaamade rajamisel kasutatavat vundamenditüüpi valitud, kuna valik sõltub täpsemate ehitusgeoloogiliste uuringute tulemustest. Sealjuures ei pea valik hõlmama vaid üht vundamenditüüpi ning lõplik lahendus võib hõlmata mõlemaid vundamenditüüpe. Seetõttu on taotluses välja toodud mõlemad võimalikud vundamenditüübid (so vaivundament ja gravitatsioonvundament) ja nende paigaldamisega kaasnev maksimaalne vee erikasutuse maht. Vastavad vee erikasutuse maksimaalse mahu andmed on välja toodud ka seoses kaablite paigaldamisega (vt tabel 1).

2(31)

Tabel 1. Kavandatav vee erikasutus, vee erikasutuse eesmärk, maht.

2.1.3. Taotluses on markeeritud veekogumite lõikes vee erikasutuse ala (vt joonis 1). Vee erikasutuse ala hõlmab potentsiaalset tuulepargi ala, eksportkaablite ala ja kaadamiskohtasid. Taotlusele on lisatud indikatiivne vee erikasutuse positsioonide skeem (potentsiaalsete tuulegeneraatorite ja kaablite paiknemine). Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ( TTJA) on 28.01.2026 otsusega nr 1-7/26-038 andnud hoonestusloa merepõhja koormamiseks meretuulepargiga sh meretuulepargi alal olevad eksportkaablid ja tuulepargisisesed kaablid (tuulepargi hoonestusluba) ning 28.01.2026 otsusega nr 1-7/26-037 hoonestusloa merepõhja koormamiseks eksportkaablitega (eksportkaabli hoonestusluba). Keskkonnaloas märgitud potentsiaalne tuulepargi ala ja eksportkaablite ala kattub tuulepargi hoonestusloas ja eksportkaabli hoonestusloas toodud hoonestusaladega.

3(31)

Joonis 1. Vee erikasutuse ala ja indikatiivsed vee erikasutuse positsioonid (potentsiaalsete tuulegeneraatorite ja kaablite paiknemine) veekogumite lõikes.

2.1.4. Vee erikasutusega kaasnevat keskkonnamõju on hinnatud Roheplaan OÜ poolt 2025. aastal koostatud keskkonnamõju hindamise (KMH) aruandes „Saare-Liivi meretuulepargi keskkonnamõju hindamine“[1][2].

2.1.5. Keskkonnaluba taotletakse 12-ks aastaks. Taotluses on selgitatud, et vee erikasutuse eelduseks on muu hulgas ka järgmised tegevused: a) KMH aruande tabeli 7.5-1 kohaste ehitusgeoloogiliste uuringute ning seire-uuringute teostamine; b) ehituslubade taotlemine ja saamine. Seega on need tegevused vee erikasutuse alustamise lahutamatuks osaks.

2.1.6. Keskkonnaamet pidas esitatud infot piisavaks keskkonnaloa menetluse algatamiseks. Haldusmenetlus algab taotluse esitamisega haldusorganile (HMS § 35 lg 1 p 1). 2.2 Taotluse avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine 2.2.1. Loa andja edastas esmase taotluse 22.12.2025 KOTKAS kaudu koheselt pärast selle saamist teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks Kihnu Vallavalitsusele (KeÜS § 43

4(31)

lg 1 ja 2). Kihnu Vallavalitus arvamust ei avaldanud.

2.2.2. Loa andja teavitas 27.01.2026 taotlejat taotluse menetlusse võtmisest (registreeritud KOTKASes 27.01.2026 numbriga DM-134858-6) ning küsis võimalike puudutatud kohalike omavalitsuste arvamust taotluse kohta (KeÜS § 43 lg 1) (registreeritud KOTKASes 27.01.2026 numbriga DM-134858-7 ja DM-134858-9).

2.2.3. Loa andja teavitas avalikkust loa menetluse algatamisest 27.01.2026 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lisaks teavitas mõjutatud isikuid taotluse esitamisest (registreeritud KOTKASes 27.01.2026 numbriga DM-134858-7) (KeÜS § 46 lg 1 p-d 1 ja 2) ning avalikkust 27.01.2026 ajalehes Postimees (KeÜS § 47 lg 2).

2.2.4. Taotluse avalikustamise teatele vastas 28.01.2026 kirjaga Kliimaministeerium [3] (KLIM) (registreeritud KOTKASes 28.01.2026 numbriga DM-134858-10), 29.01.2026 kirjaga Ignitis renewables Estonia OÜ[4] (Ignitis) (registreeritud KOTKASes 30.01.2026 numbriga DM- 134858-11), 02.02.2026 kirjaga Häädemeeste Vallavalitsus (registreeritud KOTKASes 02.02.2026 numbriga DM-134858-12), 23.02.2026 kirjaga Saaremaa Vallavalitsus (registreeritud KOTKASes 23.02.2026 numbriga DM-134858-17), 23.02.2026 kirjaga Transpordiamet[5] (registreeritud KOTKASes 23.02.2026 numbriga DM-134858-18) ja 26.02.2026 kirjaga TTJA (registreeritud KOTKASes 26.02.2026 numbriga DM-134858-20).

2.2.5. KLIM selgitas, et ei pea vajalikuks olla nimetatud loamenetlusse kaasatud, kuid esitas ettepaneku loatingimuste seadmiseks. Lähtuvalt Eesti Merestrateegiast ja Euroopa Liidu looduse taastamise määrusest (EL 2024/1991, jõustunud 2024 a) on riigil kohustus hinnata merepõhja elupaigatüüpide kao ja häiringute pindalalist ulatust. Seega palutakse keskkonnaloale lisada kohustus esitada pärast vee erikasutuse lõppu võimalikult täpne pindalaline info rajatud tuulikuvundamentide ja kaablitrasside kohta GIS andmestikuna. Nimetatud info võimaldab hiljem hinnata elupaikade pindalalist kadu ja häiringuid lähtuvalt erinevate õigusaktide hindamismetoodikatest ja vajadustest, samuti on see vajalik meresõiduohutuse tagamiseks.

Keskkonnaamet nõustub ettepanekuga ja arvestab ettepanekut menetluses ja keskkonnaloa andmisel (vt p 3.3.27).

2.2.6. Ignitis, Saaremaa Vallavalitsus ja Transpordiamet avaldasid soovi menetluses osaleda. Ettepanekud taotlusele puudusid. Keskkonnaamet arvestab asjaoludega menetluses.

2.2.7. Häädemeeste Vallavalitsus tõi välja, et kavandatud tegevus ei toimu Häädemeeste valla haldusterritooriumil ning seega taotluses toodud tegevus ei ole seotud Häädemeeste valla haldusterritooriumiga. Lähtuvalt eeltoodust ei peeta asjakohaseks arvamust avaldada. Keskkonnaamet arvestab asjaoludega menetluses.

2.2.8. TTJA avaldas soovi olla kaasatud edasises menetluses. Lisaks paluti lisada taotluse tabelisse 4.1. info hoonestuslubade andmise kohta ning juhiti tähelepanu, et taotluse tabelis 4.4.1 toodud vee erikasutuse ala kagunurga ruumikuju ei ühti eksportkaabelliini hoonestusloa nr 1-7/26-037 koormatava alaga (tekkinud on väike kattumine meretuulepargi alaga).

5(31)

Keskkonnaamet võtab hoonestuslubade andmisega seotud info teadmiseks ja arvestab sellega menetluses (vt p 2.1.3), kuid ei pea vajalikuks taotluse täiendamist. Hoonestuslubadega on võimalik tutvuda TTJA dokumendiregistris, Keskkonnaamet lisab viited neile keskkonnaloa korralduses (vt p 2.1.3).

Keskkonnaloas määrgitakse vee erikasutuse alad veekogumite lõikes (Liivi lahe kirdeosa rannikuvesi ja Liivi lahe keskosa rannikuvesi, vt joonis 1, vt p 3.2.6.). Seega võib keskkonnaloal märgitud eksportkaabli vee erikasutuse ala erineda natuke hoonestusloal märgitud ruumikujust. Nõustume, et taotluses oli vee erikasutuse alade juures väike kattuvus, kuid Keskkonnaamet korrigeerib keskkonnaloal vee erikasutuse ruumikuju lähtudes veekogumite piirist. Keskkonnaamet ei pea vajalikuks taotluse muutmist, korrigeerimine tehti lähtuvalt ettevõtte esitatud koordinaatidest (taotluse lisa 7).

2.2.9. Keskkonnaamet edastas lähtuvalt VeeS § 191 lg-st 1 Transpordiametile kooskõlastamiseks kaadamisalade andmed (registreeritud KOTKASes 05.02.2026 numbriga DM-134858-13). Transpordiamet kooskõlastas 25.02.2026 kirjaga (registreeritud KOTKASes 25.02.2026 numbriga DM-134858-19) kaadamisalad.

2.3 Otsuse eelnõu avalikustamine

2.3.1. Keskkonnaamet tegi menetlusest teatamisel ja eelnõude avalikustamisel ettepaneku, et avalikku arutelu ei korraldata, kui menetlusosalised ei ole ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks esitanud selle suhtes vastuväiteid (HMS § 50 lg 2 p 1, lg 3). Avalikku arutelu ei korraldatud kuna menetlusosalised ega avalikkus ei ole esitanud loa menetluse ajal vastavaid ettepanekuid ega vastuväiteid.

2.3.2. Keskkonnaamet teavitas 26.03.2026 loa andmise otsuse eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, 26.03.2026 ajalehes Postimees ja saatis menetlusosalistele ja huvitatud isikutele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks (registreeritud KOTKASes 26.03.2026 numbriga DM-134858-23, 26.03.2026 eelnõu) (HMS § 48 lg 1 ja 2, § 49 lg 1, KeÜS § 48 lg 1, 3 ja 4, KeHJS § 11 lg 2²).

2.3.3. Terviseamet (kiri registreeritud KOTKASes 31.03.2026 numbriga DM-134858-24), TTJA (kiri registreeritud KOTKASes 07.04.2026 numbriga DM-134858-25) ja Saaremaa Vallavalitsus (kiri registreeritud KOTKASes 08.04.2026 numbriga DM-134858-26) tõid oma kirjades välja, et täiendavaid ettepanekuid või vastuväiteid eelnõudele lisada ei ole. Eelnõule esitas ettepanekud ja vastuväiteid Utilitas Wind OÜ (kiri registreeritud KOTKASes 10.04.2026 numbriga DM-134858-27). Eelnõudele esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid on käsitletud korralduse peatükist 3.8. Rohkem ettepanekuid või vastuväiteid eelnõudele ei esitatud.

2.3.4. Keskkonnaamet korrigeeris loa vormi ja korraldust lähtuvalt eelnõule tehtud ettepanekutest (vt ptk 3.8). Kui eelnõu või taotlust muudetakse pärast väljapanekut isiku kahjuks, kelle õigusi eelnõu või taotlus puudutab, teavitab haldusorgan teda sellest ning annab talle võimaluse tutvuda eelnõu või taotlusega ja esitada selle kohta ettepanekuid ja vastuväiteid

6(31)

(HMS § 49 lg 4). Keskkonnaamet ei saatnud uuesti loa korraldust ja loa vormi tutvumiseks, kuna sisse viidud muudatused olid täpsustavat laadi ja ei ole tehtud puudutatud isikute kahjuks.

2.3.5. Keskkonnaamet teavitas loa andmisest menetlusosalisi, avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ja 28.03.2026 ajalehes Postimees.

[1] KMH aruanne on kättesaadav: Keskkonnamõjude hindamine nr KMH01921 KOTKAS - AVE v2.13.44 [2] Nõuetele vastavaks tunnistatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 06.08.2025 otsusega nr 16-7/21-02502-212 „OÜ Utilitas Wind Saare-Liivi meretuulepargi esialgse ala ja põhivõrguga ühendamiseks paigaldatavate veekaabelliinide keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamine“. Kättesaadav: https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/? search[public_number]=16-7%2F21-02502-212 (03.02.2026). [3] Registrikood 70001231, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Suur- Ameerika tn 1, 10122. [4] Registrikood 17035681, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Narva mnt 5, 10117. [5] Registrikood 70001490, aadress Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Valge tn 4/1, 11413.

3. KAALUTLUSED

3.1. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine

3.1.1. Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse luba ja kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Samuti tuleb hinnata keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust, millega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik (KeHJS § 3 lg 1 p 1, p 2).

3.1.2. Ettevõtte kavandatav tegevus on KeHJS-e mõistes olulise keskkonnamõjuga tegevus (KeHJS § 6 lg 1 p 5, 17 ja 17¹). Kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju ja eelhinnangust selgub, et seda mõju on keskkonnamõju hindamise käigus asjakohaselt juba hinnatud, asjaolud ei ole olulisel määral muutunud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet, jätab otsustaja selle keskkonnamõju hindamise algatamata (KeHJS § 11 lg 6). Otsustaja jätab eelhinnangu andmata, kui kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamisest ei ole möödunud rohkem kui neli aastat ning asjaolud ei ole olulisel määral muutunud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet (KeHJS § 11 lg 6¹).

3.1.3. TTJA algatas 23.12.2021 otsusega nr 1-7/21-521 Saare-Liivi meretuulepargi hoonestusloa menetluse ning KMH. TTJA tunnistas 06.08.2025 otsusega nr 16-7/21-02502-212 „OÜ Utilitas Wind Saare-Liivi meretuulepargi esialgse ala ja põhivõrguga ühendamiseks paigaldatavate

7(31)

veekaabelliinide keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamine“ KMH aruande nõuetele vastavaks. Seega, Saare-Liivi meretuulepargi KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamisest ei ole möödunud rohkem kui neli aastat. Keskkonnaamet kooskõlastas KMH aruande 18.07.2025[1]. 3.1.4. KMH aruande kohaselt (nt ptk 2.2) koostati KMH aruanne veekaabelliini rajamiseks põhivõrguga ühenduse loomiseks veekaabelliini alal ja meretuulepargi rajamiseks hoonestusloa taotluse esialgsel alal (lõunapoolse ebasobiva ala välja jättes). Mõjude hindamise tulemusena kujunes reaalse alternatiivina välja põhialternatiiv 3. KMH aruande ptk-s 2.6.2 on kirjeldatud eksportkaablite, tuulepargisiseste kaablite ja meretuulepargi ning alajaamade rajamise etappi, sh ka planeeritava tegevuse elluviimiseks vajalikku vee erikasutust. Välja on toodud vee erikasutuse ulatus ja mahud (vt tabel 2). Markeeritud vee erikasutuse mahtudest ja ulatusest on lähtutud ka mõjude hindamisel. Seega, KMH aruandes on hinnatud mõjusid ka seoses vee erikasutusega. Keskkonnaloa taotluse kohaselt kavandatakse vee erikasutust mahus, mis on vajalik püstitamaks meretuuleparki lähtuvalt põhialternatiivist 3 (kuni 80 tuulegeneraatorit ja kuni 3 merealajaama, st 83 vundamenti). Lisaks, vee erikasutuse ala, vee erikasutuse positsioonid ja vee erikasutuse maht on kooskõlas KMH aruandes tooduga. Seega on taotluses kirjeldatav tegevus kooskõlas Saare-Liivi KMH aruandes analüüsitud alternatiiviga 3, KMH aruandes on vee erikasutusega kaasneda võivad mõjusid hinnatud piisavas mahus.

8(31)

Tabel 2. KMH aruandes käsitletud vee erikasutuse mahud ja keskkonnaloa taotluses kirjeldatud vee erikasutuse mahud.

3.1.5. Saare-Liivi KMH aruande lõppjäreldus on toodud KMH aruande ptk-s 9 „Aruande kokkuvõte“. Kokkuvõttes leiti, et lindude rände- ja toitumisalade tõttu on sobimatu algselt taotletud ala lõunapoolne ning ebasobivate ehitusgeoloogiliste tingimuste ja arktiliste partide peatumis- ja toitumisala tõttu ka põhjapoolne osa. Seetõttu kujunes välja põhialternatiiv 3 kuni 80 tuulikuga. KMH käigus viidi läbi vähemalt 20 erinevat uuringut ja modelleerimist. KMH ei tuvastanud põhialternatiivi 3 puhul ühegi hinnatud keskkonnaaspekti suhtes olulist negatiivset keskkonnamõju asjakohaste keskkonnameetmete (edaspidi ka leevendusmeetmete) rakendamisel. Seega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju ka vee erikasutusega asjakohaste keskkonnameetmete rakendamisel. Võimalike keskkonnamõjude vältimiseks ja vähendamiseks toodi välja keskkonnameetmed (KMH aruande ptk 7.2. ja 7.5.).

KMH aruandes järeldati, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist negatiivset piiriülest keskkonnamõju üheski hinnatud valdkonnas. Samuti ei tuvastatud negatiivset kumulatiivset koosmõju Liivi lahe meretuulepargiga. Seega, ka kavandatava vee erikasutusega ei kaasne negatiivset piiriülest keskkonnamõju ega kumulatiivset koosmõju Liivi lahe meretuulepargiga.

9(31)

Natura asjakohases hindamises järeldati, et merealal kavandatavate tegevuste elluviimisel puuduvad ebasoodsad mõjud kõikidele hinnatud Natura 2000 võrgustiku aladele (Kihnu loodusala, Pärnu lahe linnuala, Väinamere linnuala, Kahtla-Kübassaare linnuala) ja nende kaitse-eesmärkidele. Natura 2000 võrgustiku alade terviklikkust merealal kavandatava tegevuse elluviimine ei kahjusta. Seega ei kahjusta ka vee erikasutus Natura 2000 võrgustiku alade terviklikkust.

3.1.6. Lähtuvalt eeltoodust, KMH aruanne käsitleb ka vee erikasutusega kaasnevaid mõjusid. KMH aruandes on markeeritud vajalikud keskkonnameetmed ka seoses vee erikasutusega. Teadaolevalt ei ole asjaolud oluliselt muutunud ning loa andjal on olemas teave keskkonnaloa andmise üle otsuse tegemiseks. Keskkonnaamet arvestab KMH aruandes markeeritud keskkonnameetmetega keskkonnaloa andmisel ja keskkonnameetmete määramisel. Täiendavad keskkonnauuringud oluliste mõjude välja selgitamiseks ei ole vajalikud. Käesolev otsus sisaldab vajalikke keskkonnameetmeid, neid kaalutakse käesolevas korralduses ja need kantakse keskkonnaloale. Lähtuvalt eeltoodust otsustab Keskkonnaamet jätta KMH algatamata. Keskkonnaloa andmise üle otsustamisel arvestatakse Saare-Liivi KMH tulemustega, sh keskkonnameetmetega, pidades silmas keskkonnaloa eset (vee erikasutus). KeHJS § 11 lg 6² nimetatud asjaolud esinevad ja Keskkonnaamet ei anna seetõttu eelhinnangut ning otsustab jätta KMH algatamata. 3.2. Kaalutlused keskkonnaloa andmisel

Lubatav tegevus

3.2.1. Taotluse lahendamisel ei ole loa andja seotud taotleja õiguslike seisukohtadega, vaid taotluse eesmärgiga – sellega, milliseks tegevuseks taotleja luba soovib. Tegevuse õiguslik kvalifitseerimine haldusmenetluses on loa andja ülesanne (Riigikohtu lahend 3-3-1-74-14, p 13).

3.2.2. Taotluse kohaselt kavandatakse süvendamist, tahkete ainete paigutamist mere põhja, süvenduspinnase kasulikku paigutamist ja kaadamist tuulegeneraatorite ja alajaamade vundamentide rajamisel ning tuulepargisiseste kaablite ja eksportkaablite paigaldamisel (vt tabel 1).

3.2.3. Saare-Liivi tuulepargi KMH aruande kohaselt on tuulepargi rajamisel võimalik kasutada nii vaivundamente kui ka gravitatsioonvundamente, sealjuures ei pea meretuulepargi alal kasutama vaid üht vundamenditüüpi. Kummagi vundamenditüübi kasutamisel ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju, kui rakendatakse KMH aruande ptk-s 7.2 markeeritud keskkonnameetmeid. Taotluse kohaselt vundamendi tüüp ja vee erikasutuse positsioonide lõplik asukoht määratakse edasiste uuringute järgselt. Sealjuures ei pea valik hõlmama vaid üht vundamenditüüpi ning lõplik lahendus võib hõlmata mõlemaid vundamenditüüpe.

3.2.4. Keskkonnaluba on kohustuslik nii merepõhja süvendamisel ja süvenduspinnase paigutamisel mere põhja (VeeS § 187 p 8), tahkete ainete paigutamisel mere põhja allpool

10(31)

keskmist veetaset (VeeS § 187 p 10) kui ka kaadamisel (VeeS § 187 p 11).

3.2.5. Keskkonnaluba reguleerib süvendamist, tahkete ainete paigutamist, süvenduspinnase paigutamist ja kaadamist. Lähtuvalt eeltoodust fikseeritakse keskkonnaloal maksimaalsed lubatavad vee erikasutuse mahud, ei fikseerita vundamendi paigaldamise lõplikku tehnoloogiat (vundamendi tüüpi). Keskkonnaluba antakse süvendamiseks ja süvenduspinnase kaadamiseks kaadamisaladele Saare-Liivi N (KAS0000028) ja Saare-Liivi S (KAS0000029) mahus kuni 830 000 m³, tahkete ainete paigutamiseks mere põhja mahus kuni 1 857 500 m³ ja süvenduspinnase kasulikuks paigutamiseks mahus kuni 249 000 m³ vundamentide (kuni 80 tuulegeneraatorit ja kuni 3 merealajaama) rajamisel (otsuse p 1.2.1.). Keskkonnaluba antakse süvendamiseks ja süvenduspinnase kasulikuks paigutamiseks mahus kuni 1 560 000 m³ ning tahkete ainete paigutamiseks mahus kuni 46 471 m³ tuulepargisiseste kaablite ja eksportkaablite paigaldamisel (otsuse p 1.2.2.).

3.2.6. Vee erikasutuse maksimaalsed mahud fikseeritakse keskkonnaloa tabelites V10 ja V11 veekogumite lõikes, kuna mereala seisundi hindamise üksuseks on just rannikuveekogum. Käesoleval juhul toimub eksportkaablite paigaldamisega seotud vee erikasutus valdavas osas Liivi lahe kirdeosa rannikuveekogumis (EE_18). Tuulegeneraatorite ja merealajaamade paigaldamisega, tuulepargi siseste kaablite paigaldamise ja osaliselt eksportkaablite paigaldamisega seotud vee erikasutus toimub Liivi lahe keskosa rannikuveekogumis (EE_19).

3.2.7. Keskkonnaloas fikseeritakse vee erikasutuse ala. Vee erikasutuse täpsed positsioonid pannakse paika edasiste uuringute järgselt ning need võivad nihkuda võrreldes esialgsete positsioonidega (vt joonis 1). Nihutamine peab olema kooskõlas KMH aruandes tooduga. Asjaolu markeeritakse keskkonnaloas töökorraldusliku tingimusena (vt p 3.3.22).

3.2.8. Taotluses on välja toodud kaks kaadamisala. Mõlema kaadamisala kasutamine on vajalik, kuid kaadamisala kasutuse valik iga operatsiooni korral teostatakse mereoperatsioonide planeerimisel. Kaadamiseks valitakse alati lähim kaadamisala. Mõlema kaadamisala maksimaalne maht on 75% kogu keskkonnaloa taotluse kohasest maksimaalsest ettenähtud kaadatava materjali mahust. Seega on nii kaadamisala Saare-Liivi N kui ka kaadmisala Saare- Liivi S maht 622 500 m³. Keskkonnaloas fikseeritakse mõlema kaadamisala maksimaalne lubatud kaadamise maht, sest käesolevalt ei ole teada täpne kogus, mis kummalegi alale kaadatakse. Siiski on selge, et kaadatava pinnase kogumaht ei ole suurem kui süvenduspinnase maht. Minimeerimaks merepõhja killustumist tuleb tagada kaadamine just ettenähtud aladele ning kaadamise süstemaatiline teostamine (vt p 3.3.26.).

Keskkonnaloa kehtivus

3.2.9. VeeS § 189 lg 1 kohaselt on vee erikasutuse keskkonnaluba tähtajatu, va kui tegevus on ühekordne (VeeS § 189 lg 1 p 2). Keskkonnaluba taotletakse kehtivusega 12 aastat. Taotluse kohaselt on kavandatav vee erikasutus vajalik tuulegeneraatorite ja alajaamade vundamentide ning kaablite paigaldamisel. Lähtuvalt KMH aruande peatükkidest 2.6.2., 7.2. ja 7.5. on enne vee erikasutusega alustamist vajalikud täpsemad geoloogilised uuringud, ehituseelne seire ja alles sellele järgneb rajamisetapp. Lisaks, enne vee erikasutuse algust on vajalik veel ehitusloa

11(31)

taotlemine. Selline töökorraldus on markeeritud ka taotluses. Lähtuvalt eeltoodust antakse keskkonnaluba kehtivusega 12 aastat, selle perioodi jooksul on võimalik teha vajalikud ettevalmistused ja uuringud ning ellu viia ka vee erikasutus.

3.2.10. KeÜS § 62 lg 1 p 3 sätestab, et keskkonnaloa andja tunnistab keskkonnaloa kehtetuks, kui loa alusel lubatud tegevust ei alustata kahe aasta jooksul loa andmisest arvates. KeÜS kommentaaride[2] kohaselt aitab see loa kehtetuks tunnistamise alus vältida piiratud ressursi – milleks loodusvarasid tuleb pidada – kasutusõiguse reserveerimist piiramatuks ajaks. Samuti on sellise regulatsiooni eesmärgiks tagada, et teatud ajal olnud informatsiooni alusel (nt KMH aruanne) antud õiguse realiseerimist ei lükataks kaugesse tulevikku ja sellega seotud kohustusi (nt seirekohustused) ei hakataks täitma kauges tulevikus arvestades, et keskkonnaolukord on ajas pidevalt muutuv. Siiski tõdetakse, et mahukate tegevuste puhul võib ka tegevuse ettevalmistusi lugeda tegevuse alustamisena. Ka käesoleval juhul on põhjendatud ettevalmistavaid tegevusi (ehitusgeoloogilised uuringud, ehituseelne seire, ehituslubade taotlemine ja saamine) lugeda tegevuse alustamisena, kuna need on vee erikasutuse tegevuste alustamise lahutamatuks osaks.

3.3. Nõuded vee erikasutuseks

3.3.1. Keskkonnaluba reguleerib süvendamist, tahkete ainete paigutamist, süvenduspinnase paigutamist ja kaadamist. KMH aruandes käsitleti nii vee erikasutusega kaasnevaid mõjusid, kui ka laiemalt meretuulepargi püstitamist (tuulegeneraatorite tornid, labad) ja tuulepargi käitamist (elektri tootmine tuulegeneraatorite töö käigus) ning nende tegevustega seotud mõjusid.

Saare-Liivi tuulepargi KMH aruande kohaselt ei kaasne tegevusega, sh vee erikasutusega, olulist mõju veekogumi seisundile, merepõhja elupaikadele ega elustikule. Seega ei sea vee erikasutus ohtu veemajanduskavade[3] (VMK) ja Eesti Merestrateegia[4] eesmärkide (hea keskkonnaseisund) saavutamist. Lisaks, Natura asjakohases hindamises järeldati, et tegevusel puudub ebasoodne mõju kõikidele hinnatud Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse- eesmärkidele. Seega puudub ebasoodne mõju ka vee erikasutusel. Oluline on lähtuda KMH aruandes välja pakutud keskkonnameetmetest (KMH aruande ptk 7.2. ja 7.5.).

KMH aruandes toodud meetmed ei ole otsekohalduvad. Meetmed seoses mereala koormamisega tuulepargiga ja kaablitrassidega on seatud vastavates hoonestuslubades (tuulepargi hoonestusloas ja eksportkaabli hoonestusloas). Keskkonnaamet lähtub keskkonnaloa andmisel KMH aruandes toodud keskkonnameetmetest lähtuvalt loa reguleerimisalast - vee erikasutusest. Lisaks seatakse täpsustavad töökorralduslikud nõuded ja tingimused otsustaja kaalutlusotsuse alusel lähtuvalt vee erikasutusest (vt p 3.3.21-3.3.28). Lähtuvalt KMH aruande ptk-st 7.2, võttes aluseks VeeS § 193 lg 1 p 6, 8, 9 ja 12 ja KeÜS § 53 lg 1 p 6, seatakse keskkonnaloale leevendusmeetmed, mis on vajalikud vee erikasutusega seotud oluliste mõjude leevendamiseks (loa tabel V16). Lisaks, seatakse loale töökorralduslikud nõuded ja tingimused (loa tabelis V10, V11, V16).

Keskkonnameetmed KMH aruandest lähtuvalt 12(31)

Merevee kvaliteet

3.3.2. Idapoolsete tuulikute ja eksportkaabli paigaldamisel vältida heljumit tekitavaid töid tugevamate (alates 10 m/s) lõuna- ja läänekaarte tuultega. Vee erikasutus eksportkaabli paigaldamisel tuleb korraldada lähtuvalt heljumi operatiivsest seirest (vt p 3.4.11). Eksportkaablite paigaldamise ajal heljumipilve levikul väljaspoole kaabli 300 m puhvertsooni (täpne puhverala tuleb eelnevalt üle täpsustada setete leviku modelleerimisega) sügavusvööndisse madalamale kui 6 m tuleb tööd peatada. Nimetatud heljumipilve kontsentratsioon ja puhvertsooni ulatus tuleb täpsustada seirekava koostamisel.

3.3.3. Võimaliku õlilekke kiireks likvideerimiseks peab koostama reostustõrje plaani, mis sisaldaks tulevikus mh võimalusel ka tarkade poide paigaldamist ja kasutamist. Koostatava merereostustõrje plaani peab enne lõplikku valmimist saatma arvamuse avaldamiseks Mereväele, Keskkonnaametile, Transpordiametile ning Kliimaministeeriumile. Merepõhja elupaigad ja elustik

3.3.4. Vältida tuleb tuulikute vundamentide rajamist (sh vee erikasutust vundamentide rajamisel) elupaigatüübile karid.

3.3.5. Süvistamine eksportkaablitrassi paigaldamisel merepõhja footilises osas tundlike alade lähedal (s.t liivamadala ja meriheina kooslusega alad) tuleb ajastada selliselt, et välistada kõige produktiivsemat vegetatsiooniperioodi (mai-august). Selleks kaasata merebiolooge konkreetsete tööde (detailsel) kavandamisel, et leida keskkonna seisukohast parimad lahendused.

3.3.6. Liivamadala elupaigatüübi puhul (meriheina kooslused) tuleb taastada meriheina kooslused pärast vee erikasutust kaablitrassi rajamisel. Kahjustatud meriheina kooslused tuleb taastada vähemalt ühe vegetatsiooniperioodi jooksul. Sellega saab kahjustatud elupaigatüübi täielikult taastada. Meriheina koosluste taastamise eelduseks on piirkonnas detailse meriheina koosluste paiknemise kaardistamine enne tööde teostamist vee erikasutuse eelse seire käigus (vt p 3.4.8.). Kaardistuse ulatus peab hõlmama kogu potentsiaalset mõjuala (sügavusvahemik 0-6 m, 300 m mõlemale poole potentsiaalsest kaablitrassist). Kooslused tuleb taastada sama tihedusega, kui on piirkonnas looduslikud kooslused. Taastamise tõhusust tuleb seirata vähemalt kahe järgneva hooaja jooksul (vt p 3.3.21.) ja vajadusel taastamise protseduure korrata.

3.3.7. Kaablitrassi paigaldamisel karide elupaigatüübile tuleb süvistatud kaabel katta looduslikule sarnaste omadustega materjaliga. Juhul kui karide puhul on tegemist paekiviga, siis tuleks katmiseks kasutada paekivi, kui aga karid moodustuvad graniitrahnudest, tuleks katmiseks kasutada samasugust materjali. Linnustik

3.3.8. Tuulikud (seega ka vee erikasutuse positsioonide) on soovitav paigutada ridadesse, mille suund ühtib valdava rändesihiga. Valdavaks rändesihiks on käesoleval juhul kirre-edel.

13(31)

3.3.9. Vee erikasutust tuulepargi rajamisel tuleb vältida talvel (detsember-märts) kogu tuulepargi alal ja kevadel (aprill-mai) tuulepargi põhja- ja kaguosas (KMH aruanne joonis 3.5- 29) (vt joonis 2). Detailse seirekava koostamisel (vt ptk 3.4.3.) tuleb ajalised piirangud koostöös erialaekspertidega üle vaadata ning vajadusel täpsustada. Hülged

3.3.10. Kui vee erikasutus vundamentide paigaldamisel toimub löök- ja vibrorammimise meetodil, tuleb tekkiva võimaliku impulssmüra vältimiseks rakendada selleks ette nähtud kombineeritud leevendavaid meetmeid: ▪ Rammimise aeglane alustamine (soft start), kus esimesed 30–45 minutit kasutatakse maksimaalselt 20% löögienergiast, võimaldamaks loomadel piirkonnast eemalduda. Aeglase alguse aja jooksul saab loomastik pääseda ohutusse kaugusesse. ▪ Mullikardinate (bubble curtain) kasutamist rammimistööde ajal veealuse müra summutamiseks. ▪ Akustiliste heidutusvahendite (sealhulgas AHD – Acoustic Deterrent Device) kasutamist enne rammimistööde algust, et suunata loomad ohutusse kaugusesse. Vajalik kasutusperiood eelkõige perioodil juuli kuni jaanuar. Kalad

3.3.11. Räime kudemisrände häirimise vältimiseks peab 1. märtsist kuni 30. aprillini tuulepargiala lääneservas (KMH aruande joonisel 3.8-6 märgitud piirkonnas) vältima vee erikasutust vundamentide paigaldamisel ja kaablite paigaldamisel ning kaadamist kaadamisaladele (vt joonis 2).

3.3.12. Sügisräime kudemise ja räimevastsete suurima leviku ajal 1. septembrist kuni 31. oktoobrini peab Mölli madala piirkonnas (KMH aruande joonisel 3.8-6 märgitud piirkonnas) lähemal kui üks kilomeeter 20 m samasügavusjoonest vältima vee erikasutust vundamentide paigaldamisel ja kaablite paigaldamisel.

3.3.13. Vee erikasutust veekaabelliini hoonestusloa (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 28.01.2026 otsus nr 1-7/26-037) koormataval alal tuleb vältida räime ja teiste kalaliikide kudemisperioodil 1. aprillist kuni 31.maini.

3.3.14. Eksportkaablitest emiteeruva elektromagnetvälja potentsiaalse negatiivse mõju vähendamiseks tuleb kaablid merepõhja süvistada või katta. Kasutatavad kaablid võiksid eelistatult olla vahelduvvooluga ja kolmetuumalised. Kaitstavad loodusobjektid, Natura alad

3.3.15. Pärnu lahe linnuala piires olevas rannikuvööndis peab välistama vee erikasutuse eksportkaabli paigaldustöödel müra tekitavate mehhanismidega lindude pesitsusperioodil 1. aprillist kuni 31. juulini (vt joonis 2). Ajaline piirang kehtib madalaveelisel rannikualal

14(31)

(rannajoonest kuni 2 km merre ning orienteeruvalt kuni 10 m sügavuseni, sõltuvalt konkreetse ala reljeefist). Eksportkaabli paigaldamise täpne tehnoloogia selgub hiljemalt põhiprojektis ja tööde teostamise kavas. Kui ehitusloa menetluse raames koostatavas tööde teostamise kavas selgitatakse koostöös ornitoloogidega välja, et eksportkaableid on võimalik paigaldada tehnoloogiliselt viisil, mis linde ei häiri, on ehitusloa menetluse raames õigus antud ajalistest piirangutest loobuda (TTJA 28.01.2026 otsus nr 1-7/26-037).

3.3.16. Heljumi operatiivseirest lähtuv vee erikasutuse korraldamine (vt p 3.4.11.). Veealused arheoloogiaväärtused

3.3.17. Tagada veealuse mälestise tavapärane kaitsevöönd vähemalt 300-400 m ulatuses vee erikasutuse positsioonidest. Laevaliiklus, meresõiduohutus, lennuliiklus

3.3.18. Kui selgub täpne tuulikute paigutus, peab tegema eraldi laevaliikluse analüüsi tuulepargi alale (ka talviseks perioodiks), et hinnata navigatsiooniriske meretuulepargiga seotud ehitusajal (sh vee erikasutuse ajal) hoolduslaevadele ning pääste- ja jäämurdetöödega seotud laevadele. Analüüsi peab kooskõlastama Transpordiametiga. Transpordiametiga teha koostööd ka KMH aruande lisas 3.18 esitatud muude meresõiduohutust tagavate meetmete kohandamisel ning rakendamisel.

3.3.19. Vundamentide paigaldamisega seotud vee erikasutuse positsioonide paika panemisel peab arvestama, et Pärnu-Ruhnu lennuliini lennuliikluse ohutuse tagamiseks peab jätma Liivi lahe ja Saare-Liivi meretuuleparkide vahele vähemalt 10 km laiuse tuulikutevaba ala, et lennukil oleks vajadusel tagasipööramise võimalus. Teha lennuliikluse ohutuse tagamiseks koostööd Siseministeeriumi, Transpordiameti ning Politsei-ja Piirivalveametiga.

3.3.20. Eksportkaablite paigaldamisega seotud vee erikasutuse positsioonide paika panemisel peab arvestama, et eksportkaablid peavad mööduma Aleksandri madala toodrist (navigatsioonimärk nr 2162 koordinaatidel 58° 13,874’ N, 23° 50,309’ E) nii kaugelt, et märk ei jääks kaabli kaitsevööndisse.

Joonis 2. Vee erikasutuse ajalised piirangud (punane –tegevuse keeld; roheline- tegevus lubatud; punane-roheline varjutus –tegevuse piirangud teatud ruumilises ulatuses).

Töökorralduslikud nõuded ja tingimused

3.3.21. Lisaks KMH aruande ptk-s 7.2. toodud keskkonnameetmetele seatakse keskkonnaloale 15(31)

täpsustavad töökorralduslikud nõuded ja tingimused vee erikasutuse osas. Kuigi keskkonnaloa andmine ning selles nõuete ja tingimuste seadmine on Keskkonnaameti kaalutlusotsus, peab Keskkonnaamet kaalutlusotsuse tegemisel lähtuma HMS § 4 lg 2 sätestatust, mille kohaselt kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Töökorralduslikud nõuded seatakse, et täpsustada just vee erikasutusega seotud nõudeid ja tingimusi lähtudes taotlusest, veeseaduse ja selle alamaktides sätestatust ning HELCOM süvendamise ja kaadamise juhises[5] toodud põhimõtetest. Täpsustavad nõuded on sobivad, kuna KMH aruanne käsitles eelkõige olulisi keskkonnamõjusid. Täpsustavad nõuded on vajalikud, et selgelt piiritleda keskkonnaloa ese ning korraldada vee erikasutus viisil, et võimalik häiring oleks minimaalne. Ühtlasi lähtuvad täpsustavad nõuded keskkonnaloa taotluses toodud töökorraldusest. Ettevaatusprintsiip on asjakohane, kuna veekogumite hea seisnud ei ole saavutatud ning vee erikasutuse keskkonnasäästlik korraldamine aitab kaasa veekaitse eesmärkide saavutamisele. 3.3.22. Keskkonnaloas ei fikseerita täpseid vee erikasutuse positsioone (potentsiaalsete kaablite ja tuulikute asukohtasid) vaid markeeritakse vee erikasutuse esialgsed positsioonid. Vee erikasutuse täpsed positsioonid pannakse paika edasiste uuringute järgselt ning need võivad nihkuda võrreldes esialgse kavaga (vt joonis 1). Nihutamine peab olema kooskõlas KMH aruandes tooduga ning keskkonnaloas, tuulepargi hoonestusloas ja eksportkaabli hoonestusloas seatud nõuetega. Lähtuvalt eeltoodust fikseeritakse vee erikasutuse positsioonide nihutamise põhimõtted keskkonnaloas. 3.3.23. Keskkonnaluba annab õiguse üksnes vee erikasutuseks, käesoleval juhul on vee erikasutuseks süvendamine, tahkete ainete paigutamine, süvenduspinnase paigutamine veekogu põhja ja kaadamine. Vee erikasutusel puudub iseseisev eesmärk ilma uue võimaliku tuulepargi rajamiseta. Keskkonnaluba ei anna õigust mereala kasutamiseks ega sinna tuulepargi rajamiseks tuuleenergia tootmise eesmärgil. Õiguse mereala kasutamiseks annab hoonestusluba (ehitusseadustik (EhS) § 113¹ lg 1) ning ehitamise õiguse annab ehitusluba (EhS § 38 lg 1). Lähtuvalt eeltoodust, keskkonnaluba ei asenda muid õigusaktides ette nähtud ja tuulepargi rajamiseks vajalikke lubasid. Ainuüksi keskkonnaloa alusel ei tohi keskkonnaloaga lubatud töid tegema hakata. Lähtuvalt eeltoodust fikseeritakse asjaolud keskkonnaloas. 3.3.24. Eksportkaablid läbivad MunalaiuW kaadamisala (KAS0000015) (vt joonis 3). Kaadamisala on kasutatud pikema aja jooksul ümbruskonna väikesadamate ja siseriiklike veeteede süvendatud pinnase kaadamiseks. Sette analüüside kohaselt pinnas reostunud ei ole (vt p 3.8.9). Lähtuvalt eeltoodust ei ole tõenäoline, et ala setted oleksid reostunud, setted on piirkonnas heas seisus. Siiski, ettevaatusprintsiibist lähtudes tuleb eksportkaablite paigaldamisel MunalaiuW kaadamisala piirkonnas (X: 6455541.31 Y: 502193.37; X: 6455981.16 Y: 503013.38; X: 6455193.16 Y: 503488.70; X: 6454746.63 Y: 502672.78) teostada visuaalset seiret (näiteks droon vm metoodika lähtuvalt konkreetsetest oludest) vee kvaliteedi osas ning vajadusel (õlilaikude, ebameeldiva lõhna või mõne muu reostusele viitava muutuse korral) tuleb tööd peatada ning võtta kasutusele meetmed reostuse leviku takistamiseks ja likvideerimiseks.

16(31)

Joonis 3. Eksportkaabli hoonestusala ja MunalaiuW kaadamisala kattumine. Hoonestusala märgitud punasega, kaadamisala on tähistatud roosa katkendjoonega ruuduna (ala, kus merepõhja sügavus on madalam).

3.3.25. Transpordiamet on oma 21.06.2022 kirjas nr 7.2-4/22/11657-2 Utilitas Wind OÜ hoonestusloa taotluse menetluses juhtinud TTJA tähelepanu sellele, et kavandatava eksportkaabli alal asub kaadamisalal, mis tähendab, et sellel alal võib kaabel aja jooksul mattuda süvendusaladelt toodavate setete alla. Kuna ala kooskasutust täpsemalt ei reguleeritud, võis järeldada, et selline olukord on kõigile osapooltele aktsepteeritav.

Utilitas Wind OÜ selgitas 06.03.2026 kirjas (registreeritud KOTKASes numbriga DM-134858- 21), et eksportkaablite trassi laius on eelduslikult umbes 200 meetrit (täpsem info selgub projekteerimise käigus), koos kaitsevööndiga umbes 400 meetrit1[6]. Seega on printsiibis võimalik MunalaiuW kaadamisalale kaadamine ka siis, kui Saare-Liivi meretuulepargi põhivõrguga ühendamiseks vajalikud eksportkaablid saavad paigaldatud.

Käesoleval ajal ei ole MunalaiuW kaadamisalal ühtegi kehtivat keskkonnaluba kaadamiseks. Siiski, Transpordiamet on 05.03.2026 esitanud taotluse nr T-KL/1031077-2 süvenduspinnase regulaarseks kaadamiseks MunalaiuW kaadamisaale iga 5-7 a tagant mahus ca 1500 m³. Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu[7] seletuskirja[8] lk 34 on markeeritud, et kaadamisala on sobimatu suuremahuliseks kaadamiseks, kuid alal saaks kavandada väiksemamahulisi kaadamisi. Väiksema mahuga kaadamisteks seatakse tingimused vastavas keskkonnaloas.

Mereala kooskasutusele kaasaaitamiseks seatakse tingimused ka käesolevale keskkonnaloale: 1) eksportkaablid paigaldada võimalusel MunalaiuW kaadamisala piires hoonestusala põhjaserva, et jääks võimalikult lai ala kaadamiseks; 2) MunalaiuW kaadamisalaga kattuval alal paigutada kaablid vähemalt 1,5 m sügavusele; 3) peale eksportkaablite paigaldamist teavitada Keskkonnaametit ja Transpordiametit, mis osas on võimalik MunalaiuW kaadamisala kaadamiseks kasutada. Esitada Keskkonnaametile kaadamiseks kasutatava ala nurgakoordinaadid ja vastav GIS andmestik. Vastavalt töid korraldades ei ole välistatud mereala kooskasutus.

17(31)

Nii taastuvenergia tootmine kui ka veeteede hooldamine on avaliku huviga tegevus, seega on oluline erinevate huvipoolte arvestamine. Nõuete seadmine aitab kaasa mereala kooskasutusele.

3.3.26. Taotluses on kirjeldatud kaadamisalade (Saarel-Liivi N ja Saarel-Liivi S) mahutavust ja kaadamisalade kasutamise põhimõtteid. Lähtuvalt taotlusest ja HELCOM süvendamise ja kaadamise juhisest[5] sätestatakse keskkonnaloas kaadamise töökorraldus ja tingimused.

Vundamentide paigaldamisel tekkiv süvenduspinnas, mida ei ole võimalik kasutada näiteks vundamendi erosioonikaitseks, tuleb eemaldada ning kaadata ettenähtud kaadamisaladele (Saarel-Liivi N ja Saarel-Liivi S). Kaadamine toimub kaadamispraami või süvenduslaeva abil.

Kaadamisala valik teostatakse mereoperatsioonide planeerimisel. Kaadamiseks valitakse alati lähim kaadamisala. Kahele kaadamisalale kaadatakse kokku mahus kuni 830 000 m³. Ühe kaadamisala maht on kuni 622 500 m³, mis moodustab 75% kaadamise kogumahust. Seega ei tohi kummalegi alale kaadata rohkem kui 622 500 m³ süvenduspinnast.

Kaadamine tuleb korraldada süstemaatiliselt. Kaadamisala jagatakse ruutudeks ning peetakse arvestust kaadatud pinnase mahu üle. Kaadamisel kasutatavad pargased või laevad peavad olema pidevalt jälgitavad laevade automaatse identifitseerimissüsteemi (AIS) kaudu.

Kaadamisala jagatakse tavaliselt väiksemateks sektoriteks või ruutudeks, kuhu kaadamised suunatakse kindla järjekorra või plaani alusel. See aitab kontrollida ladestamise täpset asukohta, jaotada ladestatavat materjali ühtlasemalt, piirata otsese mõju ulatust merepõhjale, korraldada kaadamist järk-järgult, mitte kogu alal korraga. Selline lähenemine võimaldab paremini jälgida, kuhu materjal on juba ladestatud ja kuhu mitte.

Kui kaadamine toimub kontrollitud ruutudes koondub kaadamise mõju väiksemale alale. Sama ruutu kasutatakse maksimaalselt enne uue ala kasutuselevõttu. Seetõttu jääb suurem osa merepõhjast häirimata. Kui kaadamine toimuks ilma jaotuseta, võiks materjal kattuda suurel alal õhukese kihina. See suurendaks häiritud merepõhja pindala. Põhjaelustikul on parem taastumisvõimalus kui osa alast jääb kasutamata ja sealne elustik säilib ja saab hiljem häiritud ala taasasustada.

Seega, meetmete rakendamisel on võimalik minimeerida kaadamise mõju merepõhja elupaikadele ja merepõhja terviklikkusele ning tagada, et kaadamine toimub üksnes ettenähtud aladel ja lubatud korras ning ei seata ohtu veekaitse eesmärkide saavutamist. Kaadamisala ruutudeks jagamine muudab kaadamistegevuse paremini juhitavaks ja kontrollitavaks.

3.3.27. Eesti Merestrateegiast ja Euroopa Liidu looduse taastamise määrusest tulenevalt on riigil kohustus hinnata merepõhja elupaigatüüpide kao ja häiringute pindalalist ulatust. Vee erikasutuse aastaaruandes peab loa omanik andma aru vee erikasutuse mahu osas kogu vee erikasutuse ala lõikes. Aastaaruannetes ei tooda ära täpseid vee erikasutuse positsioone ega edastata vastavaid GIS andmeid. Seega, arvestades KLIM ettepanekut (vt p 2.2.5.) ja riigi aruandluse kohustust, tuleb pärast vee erikasutuse lõppu kaardistada võimalikult täpne

18(31)

pindalaline info rajatud tuulikuvundamentide ja kaablitrasside kohta. Selle põhjal tuleb koostada GIS andmestik, kuhu on geoobjektidena kantud tuulikuvundamendid ning kaablitrassid. GIS andmestik tuleb edastada Keskkonnaametile. Teave on oluline hindamaks merepõhja elupaigatüüpide kao ja häiringute pindalalist ulatust ning EL õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks.

3.3.28. KMH aruande lk 347-348 on toodud „Lisaks tabelis 7.2-1 nimetatud leevendavatele meetmetele, mis rakenduvad hoonestusloa menetluse alal ehk merel, on hinnatud tuulepargi kavandatava ühenduskaabli (maakaabelliini) võimalikku mõju Pärnu lahe linnuala (mh samanimeline Pärnu lahe hoiuala) piiresse jääval rannikualal, kus võrguühenduse tagamiseks kavandatakse maakaabel kuni esimese alajaama ja liitumispunktini. KMH aruandes on välja pakutud võimalikud leevendavad meetmed vältimaks mõju Pärnu lahe linnuala maismaale kulgevas osas“.

Maakaabelliiniga seotud tööd ei ole otseselt keskkonnaloa esemeks. Keskkonnaluba antakse vee erikasutuseks. Eksportkaabli paigaldamise nõuded rannajoonest maismaa suunas määratakse sellekohase ehitusloaga, mille aluseks on maakaabelliini ehitusprojekt ning KMH eelhinnang. Keskkonnaamet on ehitusloa menetluses 09.04.2026 kirjaga nr 6-2/26/4633-4 eelprojekti kooskõlastanud ning koos sellega ka KMH eelhinnangu.

Sellele vaatamata peab vee erikasutuse planeerimisel arvestama ka eksportkaabli paigaldamise iseärasusi mere-maismaa ülemineku alal. Lähtuvalt eeltoodust seatakse keskkonnaloale nõue: Merealale eksportkaabli paigaldamise tehniline lahendus ei tohi rannajoonest maismaa suunas (Pärnu lahe hoiualale jääval rannaniidul) tekitada vastuolu maakaabelliinide eelprojekti lahendusega (kooskõlastatud Keskkonnaameti 09.04.2026 kirjaga nr 6-2/26/4633-4), arvestades viidatud eelprojekti täpsusastet.

3.4. Seire nõuded

3.4.1. Pidades silmas keskkonnaloa eset (vee erikasutus), lähtuvalt KMH aruande ptk-st 7.5, võttes aluseks VeeS § 193 lg 1 p 5 ja KeÜS § 53 lg 1 p 9, seatakse keskkonnaloale seire nõuded (loa tabel V8). 3.4.2. Vee erikasutuse eelse seire teostamise realistlik aeg on täpselt teadmata. On suur tõenäosus, et seire metoodikad arenevad ning muutuvad täpsemateks ja tulemuslikumateks. Seega ei ole otstarbekas lõplikult fikseerida seirekava koos kõigi detailidega käesolevas korralduses. Seega määratakse keskkonnaloale etappide kaupa seire põhivaldkonnad ja suunised, kuid seire detailne kava tuleb koostada enne vee erikasutuse eelse seire algust. 3.4.3. Detailne seirekava tuleb koostada arendaja ja pädeva eksperdi koostöös ning kooskõlastada Keskkonnaametiga (vt kõrvaltingimus 1.4.1.). Seirekava koostamisel tuleb lähtuda keskkonnaloa peatükkidest 3.3. ja 3.4., KMH aruande ptk-st 7.5., TalTech poolt 2025. a. koostatud juhisest „Metoodika mõju hindamiseks hüdrodünaamikale ja vee omadustele (sh. vee kvaliteedile) meretuuleparkide rajamisel“[9] (vee kvaliteedi hindamise metoodika), Tartu Ülikooli Mereinstituudi poolt 2025. aastal koostatud juhisest „Merepõhja elustiku ja elupaikade

19(31)

uuringute meetodid“[10] (merepõhjaelupaikade uuringu metoodika) ning HELCOM juhistest[11]. Seirekava peab hõlmama kõiki ptk 3.4 toodud seire valdkondi, nii vee erikasutustööde eelset, vee erikasutustööde aegset kui ka vee erikasutustööde järgset seiret. Samuti tuleb seirekavas fikseerida proovivõtu- või vaatlusmeetodid, mida loa omanik peab järgima, täpsustada, millise sagedusega ja formaadis tuleb seiretulemusi ja aruandeid esitada ning kuidas seireandmeid tööde planeerimisel arvestada. Asjakohasel juhul peab seirekavas andma sisendi leevendusmeetmete rakendamiseks (vt p 3.3.2., 3.3.6., 3.3.9.). Keskkonnaloa raames tehtav seire (proovide võtmine ja nende analüüs) peab vastama (või olema kooskõlas) riikliku keskkonnaseire programmi mereseire alaprogrammis[12] kasutatavatele seiremetoodikatele ja kvaliteedinõuetele ning veeseaduse alusel kehtestatud keskkonnaministri asjakohastele määrustele[13],[14],[15],[16]. Seirekava koostamisel lähtuda parimast olemasolevast teadmisest tuvastamaks vee erikasutusega kaasnevat mõju. 3.4.4. Detailne seirekava tuleb esitada kooskõlastamiseks KOTKAS süsteemi kaudu vähemalt pool aastat enne vee erikasutustööde eelsete seiretööde algust. Sel viisil on seirekava keskkonnaloa juures fikseeritud ja kõigile kättesaadav. Vee erikasutuse eelne seire Pinnase seire

3.4.5. Tuulikuvundamentide paigaldamisega seotud vee erikasutuse positsioonides teha ehitusgeoloogiline uuring.

3.4.6. Tuulikuvundamentide paigaldamisega seotud vee erikasutuse positsioonides ja 200 m raadiuses igast positsioonist peab enne vee erikasutusega alustamist dokumenteerima merepõhja omadused: sette orgaanikasisaldus ning lisaks määrata mobiilse fosfori sisaldus. Selgitame, et KMH aruandes tugineti mobiilse fosfori osas varasematele uuringutele ja eeldusele, et Liivi lahes on mobiilse fosfori osakaal põhjasettes ca 40%[17]. Vastav seire võimaldab hinnata KMH aruandes tehtavate järelduste paikapidavust ja annab sisendi vee erikasutuse aegsele ja vee erikasutuse järgsele vee kvaliteedi seirele. Ka vee kvaliteedi hindamise metoodikas on peetud oluliseks, et oleks asjakohane teave setete koostisest.

Merevee kvaliteet

3.4.7. Ühe aasta jooksul enne vee erikasutuse algust teostada hoovusmõõtmised.

Merepõhja elupaigad ja elustik

3.4.8. Loodusdirektiivi merepõhja elupaigatüüpide ja HELCOMi Red Listi biotoopide seisundi hindamiseks tuleb läbi viia seire/inventuur veekaabelliini hoonestusloa (TTJA 28.01.2026 otsus nr 1-7/26-037) koormataval alal ja puhveralal (300 m mõlemale poole kaablitrassist). Puhverala tuleb eelnevalt üle täpsustada setete leviku modelleerimisega. Seire peab võimaldama kaardistada trassikoridoris ja puhveralal asuvate loodusdirektiivi elupaigatüüpide, HUB elupaikade (tase 5 ja 6) ja HELCOM Red Listi biotoopide leviku. Andmete kogumine peab

20(31)

olema piisav võimaldamaks suure detailsusega kaardistamist.

3.4.9. Tuuliku vundamentide paigaldamisega seotud vee erikasutuse positsioonides ja 200 m raadiuses igast positsioonist peab dokumenteerima merepõhja elupaiga struktuuri ja omadused (põhjareljeefi sonarikaardistus, allveevideo vaatlused, võimalusel kvantitatiivne proovivõtt, hapnikutingimused). Seire käigus tuleb välja selekteerida objektid, mille osas edaspidi seiret jätkatakse.

Veealune müra

3.4.10. Veealuse ümbrusmüra mõõtmine modelleerimistulemuste kontrollimiseks. Ümbrusmüra taset peab mõõtma ajal, kui mingeid töid ei toimu. Mõõtmiseks sobib asukoht, mis esindab võimalikult hästi tööde piirkonnas esinevat ümbrusmüra.

Vee erikasutuse aegne seire Merevee kvaliteet

3.4.11. Vee erikasutusel eksportkaablite paigaldamise ajal peab jälgima heljumi levikut reaalajas. Kuna heljumi sisaldusel on ka arvestatav looduslik varieeruvus, siis peab seiret teostama vähemalt kahes asukohas: tööde eeldatavas mõjupiirkonnas tundliku ala ja elupaiga (nt liivamadalad ja meriheina kooslused footilises tsoonis) lähistel ning analoogsel (sügavus, settetüüp) alal lähipiirkonnas, tööde eeldatavast mõjupiirkonnast väljaspool. Seire käigus tuleb jälgida eksportkaablite paigaldamise ajal heljumipilve levikul väljaspoole kaabli 300 m puhvertsooni (täpne puhverala tuleb eelnevalt üle täpsustada setete leviku modelleerimisega) sügavusvööndisse madalamale kui 6 m. Nimetatud heljumipilve kontsentratsioon ja puhvertsooni ulatus tuleb täpsustada seirekava koostamisel. Seirest lähtutakse tööde korraldamisel (vt p 3.3.2., 3.3.16).

3.4.12. Veekvaliteedi seire veesambas tuvastamaks vee erikasutuse võimalikku mõju merepiirkonna seisundile sh lämmastiku ja fosforiühendite kontsentratsioonide muutust. Teha klorofüll a, temperatuuri ja soolsuse mõõtmisi ülemises kihis jää lahkumisest sügiseni. Teha hapniku, temperatuuri ja soolsuse mõõtmised põhjalähedases kihis maist oktoobrini. Nii pinna kui ka põhjakihis teha lämmastiku ja fosfori mõõdistused. Kõik mõõtmised tuleb teha kahes asukohas, üks tuulepargi sees (jaamas KW või selle lähistel, asukoht: 58.11630°N 23.63115°E, keskmine sügavus 29 m, KMH aruande joonis 3.1-1) ning teine sarnastes tingimustes (sügavus, avatus, kaugus rannikust), kuid tuulepargi alalt ja võimalikust mõjupiirkonnast eemal. Vee erikasutuse faasis peab veesamba parameetrite seire olema tihedam (sagedusega kuni 2 korda kuus) ja piisava ruumilise lahutusega võimaldamaks jälgida vee erikasutuse vahetut mõju ümbritsevale rannikumerele.

3.4.13. Eksportkaablite paigaldamisel MunalaiuW kaadamisala (KAS0000015) piirkonnas (X: 6455541.31 Y: 502193.37; X: 6455981.16 Y: 503013.38; X: 6455193.16 Y: 503488.70; X: 6454746.63 Y: 502672.78) teostada visuaalset seiret (näiteks droon vm metoodika lähtuvalt konkreetsetest oludest) vee kvaliteedi osas ning vajadusel (õlilaikude, ebameeldiva lõhna või

21(31)

mõne muu reostusele viitava muutuse korral) tuleb tööd peatada ning võtta kasutusele meetmed reostuse leviku takistamiseks ja likvideerimiseks.

Merepõhja elupaigad ja elustik

3.4.14. Vahetult peale vee erikasutust vundamentide paigaldamisel dokumenteerida vundamendi vahetus läheduses (200 m raadiuses) merepõhja elustiku ja elupaiga seisund ja võimalike kahjustuste ulatus (videovaatlused). Dokumenteerimist vajavate vundamentide asukohad täpsustakse tuginedes vee erikasutuse eelse seire tulemustele (kõiki vundamente ei ole vajalik enam siis jälgida, vee erikasutuse eelse seire aruandes tuleb anda konkreetsed suunised).

Linnud

3.4.15. Vee erikasutuse aegne linnustiku seire. KMH aruande raames on välja töötatud esialgne seirekava soovituslik nägemus (KMH aruanne lisa 3.8.2), millest tuleb lähtuda detailse seirekava koostamisel.

Hülged

3.4.16. Vee erikasutuse ajal vaatlejate rakendamine viiger- ja hallhüljestele. Tööd tuleb teha mõlema liigiga tegelike hüljeste reaktsioonide mõõtmiseks ja arvestamiseks pikaajaliste mõjude kontekstis.

Kalad

3.4.17. Seirata kalastiku liigilist koosseisu ja arvukust võimalike muutuste tuvastamiseks.

Veealune müra

3.4.18. Veealuse ümbrusmüra mõõtmine modelleerimistulemuste kontrollimiseks. Ümbrusmüra taset peab mõõtma ajal, kui ehitustöid ei toimu. Mõõtmiseks sobib asukoht, mis esindab võimalikult hästi tööde piirkonnas esinevat ümbrusmüra. Helilevi mudeli õigsuse kontrolliks peab tööde piirkonnas läbi viima lühiajalise helirõhutasemete mõõtmise. Heliallikaks sobib paremini kontrollitava intensiivsusega impulssmüra allikas. Lisaks peab mõõtma vaiade vibrorammimisel/puurimisel tekkivat helitaset.

Vee erikasutuse järgne seire Merevee kvaliteet

3.4.19. Ühe aasta jooksul peale tuulepargi tööle asumist teostada hoovusmõõtmised.

3.4.20. Veekvaliteedi seire veesambas, tuvastamaks vee erikasutuse järgset mõju merepiirkonna seisundile sh lämmastiku ja fosforiühendite kontsentratsioonide muutust. Teha klorofüll a, temperatuuri ja soolsuse mõõtmisi ülemises kihis jää lahkumisest sügiseni. Teha hapniku,

22(31)

temperatuuri ja soolsuse mõõtmised põhjalähedases kihis maist oktoobrini. Nii pinna kui ka põhjakihis teha lämmastiku ja fosfori mõõdistused. Kõik mõõtmised tuleks teha kahes asukohas, üks tuulepargi sees jaamas KW (asukoht: 58.11630°N 23.63115°E, keskmine sügavus 29 m, KMH aruande joonis 3.1-1) või selle lähistel ning teine sarnastes tingimustes (sügavus, avatus, kaugus rannikust), kuid tuulepargi alalt ja võimalikust mõjupiirkonnast eemal.

Merepõhja elupaigad ja elustik

3.4.21. Meriheina taastamise tõhusust tuleb seirata vähemalt kahe järgneva hooaja jooksul ja vajadusel taastamise protseduure korrata.

3.4.22. Jälgida vundamendistruktuuride koloniseerimist merepõhja elustiku poolt (kvantitatiivne proovivõtt/hinnang, kord aastas, viie aasta jooksul pärast vundamendi paigaldamist, kogu sügavusvahemik põhjast pinnani, kolm vundamenti tuulepargiala eri osades).

3.4.23. Jälgida orgaanilise aine akumuleerumist vundamendi läheduses (vahetult vundamendi juures merepõhjas 0-30 m vundamendist; settepüünised, viie aasta jooksul, kolm vundamenti tuulepargiala eri osades).

3.4.24. Jälgida merepõhja elupaikade seisundit (3 uuringuala suurusega 1000 m², tuulepargi ala sees, mis katavad karide elupaigatüüpi; vaatluste meetodiks võiks olla allvee videovaatlused (minimaalselt 25 jaama/transekti) + kvantitatiivne proovivõtt vähemalt 10 jaamast, kord aastas).

3.4.25. Hinnata vee erikasutusest põhjustatud häiringute ulatust nii eksportkaablitrassi kui seda ümbritseva puhvertsooni sees. Kaablitrassi paigaldamise järelseire peaks toimuma vähemalt viie aasta jooksul kord aastas suvisel perioodil (juuni -september). Sõltuvalt substraadist on tehnoloogia veidi erinev:

Pehme sete. Valida tuulepargi või kaablitrassi puhul kolm ala, kus on toimunud kaabli süvistamine/paigaldamine. Igal alal teostatakse merepõhja videovaatlused kas allveesõiduki (ROV/AOV), "drop" kaameraga või sukeldujaga (10 kordust, videoga kaetud merepõhja pindala iga korduse puhul vähemalt 5 m² ). Lisaks kogutakse kaabli vahetus läheduses pehmest settest kvantitatiivsed proovid igal alal vähemalt kolmes korduses. Igale seiratavale alale tuleb valida referentsala (vähemalt 500 m kaugusel, sarnaste merepõhja omadustega). Referentsalal teostatakse vaatlused ja proovivõtt sama skeemi järgi. On oluline, et referentsala oleks kindlasti kaabli paigaldamise mõjualast väljaspool.

Kõva substraat. Valida tuulepargi või kaablitrassi puhul viis ala, kus on toimunud kaabli süvistamine/paigaldamine. Alad peavad olema jaotunud ühtlaselt kogu tuulepargi ja kaablitrassi poolt hõivatud sügavusgradiendi suhtes (katmaks nii footilist kui afootilist tsooni). Kõige madalam ala peaks olema vahemikus 2–5 m. Igal alal teostatakse merepõhja videovaatlused kas allveesõiduki, "drop" kaameraga või sukeldujaga (10 kordust, videoga kaetud merepõhja pindala iga korduse puhul vähemalt 5 m² ). Lisaks kogutakse kaabli vahetus läheduses kõva substraadi pealt kvantitatiivsed proovid igal seirataval alal vähemalt kolmes korduses. Igale seirealale tuleb

23(31)

valida referentsala (vähemalt 500 m kaugusel, sarnaste merepõhja omadustega). Referentsalal teostatakse vaatlused ja proovivõtt sama skeemi järgi. On oluline, et referentsala oleks kindlasti kaabli paigaldamise mõjualast väljaspool.

Kui viieaastase perioodi järel ei ole kahjustatud kooslused taastunud (on olemas statistiline erinevus referentsala ja mõjutatud ala vahel) tuleb seiret jätkata veel ühel viieaastasel perioodil.

Kalad

3.4.26. Kalastiku liigilise koosseisu ja arvukuse muutuste seiramiseks vee erikasutuse järgsel perioodil tuleb läbi viia seire igal aastal esimese viie aasta jooksul pärast vee erikasutustööde lõppu ja järgneva kümne aasta jooksul igal teisel aastal. Pärast seda tuleb anda hinnang seirega jätkamise vajaduse kohta.

Hülged

3.4.27. Viiger- ja hallhülge telemeetriauuringu kordamine.

3.5. Kõrvaltingimuste seadmine

Lähtuvalt eeltoodust ja HMS § 53 lg 2 p 2 ja 3 alusel seatakse keskkonnaloale järgnevad kõrvaltingimused: Detailne seirekava tuleb esitada Keskkonnaametile kooskõlastamiseks vähemalt pool aastat enne vee erikasutuse eelsete seiretööde algust, kooskõlastatud seirekava saab keskkonnaloa osaks ja sellest tuleb lähtuda seire teostamisel ja seiretulemuste esitamisel. Kui seire käigus lisandub uut ja täiendavat infot, siis on võimalik seire tulemustest lähtuvalt keskkonnaloa tingimused üle vaadata ja vajadusel keskkonnaluba muuta. 3.6. Loa andmisest keeldumise aluste hindamine

Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine loa andmisest keeldumise aluseid (KeÜS § 52 lg 1 ja 2, KeÜS § 55, VeeS § 192). 3.7. Nõuded teabe esitamiseks

3.7.1. Keskkonnaloa omaja on kohustatud vastavalt VeeS § 195 lg 1 esitama üks kord aastas keskkonnaloa andjale aruande VeeS § 187 p 1‒6, 9, 11, 15 ja 18 nimetatud tegevuse kohta, st veekasutuse aruande. Keskkonnaloa omaja esitab aruande, kui VeeS § 187 punktis 8, 10, 11 nimetatud tegevus toimub meres. Veekasutuse aastaaruanne esitada vastavalt kehtivale korrale. Aastaaruande esitamise kohustus tekib loa andmisel. Aastaaruanne tuleb esitada ka juhul, kui vee erikasutusega seotud tegevust ei ole reaalselt toimunud. Vee erikasutuse aastaaruanne esitatakse üks kord aastas KOTKAS süsteemi kaudu.

3.7.2. Detailne seirekava tuleb koostada arendaja ja pädeva eksperdi koostöös ning 24(31)

kooskõlastada Keskkonnaametiga KOTKAS süsteemi kaudu vähemalt pool aastat enne vee erikasutuse eelsete seiretööde algust.

3.7.3. Esitada pärast vee erikasutuse lõppu KOTKAS süsteemi kaudu võimalikult täpne pindalaline info rajatud tuulikuvundamentide, kaablitrasside ja kaadamisalade kohta. Andmed esitada GIS andmestikuna, kuhu on geoobjektidena kantud tuulikuvundamendid, kaablitrassid (nii tuulepargisisesed kui välisühendused) kui ka kaadamisalad. GIS andmestik esitada hiljemalt üks aasta peale vee erikasutuse lõppu.

3.7.4. Vähemalt kolm päeva enne vee erikasutusega seotud töödega alustamist teavitada sellest Keskkonnaametit kirjalikult.

3.7.5. Tööde käigus tekkivatest muudatustest informeerida Keskkonnaametit koheselt.

3.7.6. Üks kuu peale eksportkaablite paigaldamist teavitada Keskkonnaametit ja Transpordiametit, mis osas on võimalik MunalaiuW kaadamisala kaadamiseks kasutada. Esitada Keskkonnaametile KOTKAS süsteemi kaudu kaadamiseks kasutatava ala nurgakoordinaadid ja vastav GIS andmestik.

3.8. Ettepanekute ja vastuväidete kaalumine

Arvamused ja vastuväited 26.03.2026 eelnõule esitas Utilitas Wind OÜ. Seisukohad eelnõule ning vastavad Keskkonnameti seisukohad on toodud järgnevalt. Keskkonnaamet on täiendanud käesolevat korraldust ja loa vorme lähtuvalt ettepanekutest, kui see on olnud asjakohane.

3.8.1. 26.03.2026 eelnõu punktis 1.4.1 palume ühtlustada sõnastust ülejäänud dokumendiga ning lisada sõna „vähemalt“: „Detailne seirekava tuleb esitada Keskkonnaametile kooskõlastamiseks vähemalt pool aastat enne vee erikasutuse eelsete seiretööde algust, kooskõlastatud seirekava saab keskkonnaloa osaks ja sellest tuleb lähtuda seire teostamisel ja seiretulemuste esitamisel“. Keskkonnaamet korrigeeris korraldust lähtuvalt ettepanekust.

3.8.2. 26.03.2026 eelnõu tabelis 1 on eksportkaablite tahkete ainete paigutamise mahud toodud vastavalt veekogumitele, kuid selgituse lahtris on eksportkaablite pikkuseid käsitletud vastavalt keskkonnaloa korralduse eelnõu joonisel 1 kujutatud eksportkaabelliini ja meretuulepargi alale. Saare-Liivi meretuulepargi veeloa taotluse (T-KL/1031459-3) tabelites on nii kaablite mahud kui ka pikkused toodud vastavalt veekogumile. Seega palume selguse tagamiseks korrigeerida tabelis 1 eksportkaablite paigaldamisega seonduvat. Keskkonnaamet korrigeeris tabelit 1 lähtuvalt ettepanekust. Vastavad täiendused tehakse ka keskkonnaloa tabelis V10.

3.8.3. 26.03.2026 eelnõu punktis 2.1.2 selgitab, et „taotluse esitamise hetkel ei ole tuulikute ega merealajaamade rajamisel kasutatavat vundamenditüüpi valitud, kuna valik sõltub täpsemate ehitusgeoloogiliste uuringute tulemustest.“ Selgitame lisaks, et ehitusgeoloogiliselt võivad eri asukohtades osutuda sobivaks eri vundamenditüübid. Seega teeme ettepaneku täiendada punkti lausega „Sealjuures ei pea valik hõlmama vaid üht vundamenditüüpi ning lõplik lahendus võib hõlmata mõlemaid vundamenditüüpe“. Keskkonnaamet korrigeeris korraldust lähtuvalt ettepanekust.

25(31)

3.8.4. 26.03.2026 eelnõu tabeli 2 tulbas „rajatiste arv“ esineb läbivalt viiteviga. Eeldatavasti on tabeli 2.4-1 asemel mõeldud tabelit 2.6-1. Keskkonnaamet selgitab, et tegemist ei ole viiteveaga. Tulbas „rajatiste arv“ on viidatud tabelile 2.4-1, kuna seal on toodud tuulegeneraatorite arv (80 tk) ja ka alajaamade arv (3 tk) ning kaablite pikkused. Siiski, selguse mõttes täiendati tabeli tulpa „KMH aruandes toodud vee erikasutuse maht“ ja lisati sinna vastavad viited (sh viide tabelile 2.6-1).

3.8.5. 26.03.2026 eelnõu punktis 3.2.3 on sõnastatud: „Saare-Liivi tuulepargi KMH aruande kohaselt on tuulepargi rajamisel võimalik kasutada kas vaivundamente või gravitatsioonivundamente.“ Selgitame, et KMH aruande kohaselt on tuulepargi rajamisel võimalik kasutada nii vai-, gravitatsioon- kui ka sõrestikvundamenti. Sealjuures on lubatud kombineerida vundamenditüüpe meretuulepargi alal vastavalt merepõhja omadustele. Sõrestikvundamendi tüübi kasutamine on hilisemate ning täpsemate geotehniliste uuringute tõttu praeguseks protsessietapiks välistatud ning seda ei ole veeloa taotluses käsitletud. Selguse huvide tuleks kõnealuse punkti esimene lause viia vastavusse KMH-ga ning asendada lauseosa „kas vaivundamente või gravitatsioonvundamente“ lauseosaga „nii vaivundamente kui ka gravitatsioonvundamente, sealjuures ei pea meretuulepargi alal kasutama vaid üht vundamenditüüpi“. Keskkonnaamet korrigeeris korraldust lähtuvalt ettepanekust.

3.8.6. 26.03.2026 eelnõu punktis 3.2.6 on märgitud: „Tuulegeneraatorite paigaldamisega, tuulepargi siseste kaablite paigaldamise ja osaliselt eksportkaablite paigaldamisega seotud vee erikasutus toimub Liivi lahe keskosa rannikuveekogumis (EE_19).“ Palume täpsustada: „Tuulegeneraatorite ja merealajaamade paigaldamisega, tuulepargi siseste kaablite paigaldamise ja osaliselt eksportkaablite paigaldamisega seotud vee erikasutus toimub Liivi lahe keskosa rannikuveekogumis (EE_19).“ Keskkonnaamet korrigeeris korraldust lähtuvalt ettepanekust.

3.8.7. 26.03.2026 eelnõu punktiga 3.3.13 on seatud leevendusmeede räime ja teiste kalaliikide kudemisperioodiks eksportkaabli koridori alale. Selgitame, et KMH alusel seatud piirang kehtib ainult eksportkaabli alal Liivi lahe kirdeosa rannikuveekogumis (nagu kirjeldatud veeloa taotluse jaotises 4.1 "Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse mõju vähendamise meetmete kirjeldus") ning veekaabelliini hoonestusalal (hoonestusloa andmise otsus 28.01.2026 nr 1-7/26-037). Sellest tulenevalt palume punkti täpsustada ning asendada lauseosa „eksportkaabli koridori alal“ lauseosaga „veekaabelliini hoonestusloa (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 28.01.2026 otsus nr 1-7/26-037) koormataval alal“. Keskkonnaamet korrigeeris korraldust ja loa vormi lähtuvalt ettepanekust.

3.8.8. 26.03.2026 eelnõu punktiga 3.3.14 on seatud leevendusmeede merekaablitest emiteeruva elektromagnetvälja potentsiaalse negatiivse mõju vähendamiseks. Selgitame, et kõnealune mõju puudutab ainult eksportkaableid ja mitte merepargi siseseid ühenduskaableid (vt KMH ptk 3.8 alajaotis „Ühenduskaablite mõju kalastikule“ ning 28.01.2026 hoonestusloa andmise otsused nr 1-7/26-038 ja nr 1-7/26-037) ning palume seetõttu asendada sõna „Merekaablitest“ sõnaga „Eksportkaablitest“. Keskkonnaamet korrigeeris korraldust ja loa vormi lähtuvalt ettepanekust.

3.8.9. 26.03.2026 eelnõu punktis 3.3.24 on välja toodud järgmist: „Eksportkaablid läbivad MunalaiuW kaadamisala (KAS0000015) (vt joonis 3). KMH aruande joonise 3.2-7. kohaselt

26(31)

selles piirkonnas täpsemaid sette keemilisi analüüse ei ole teostatud“ ning punktis 3.4.7 loetakse kohustuslikuks süvenduspinnase seire eksportkaablite piirkonnas, mis läbib MunalaiuW kaadamisala (KAS0000015). Täpsustame, et kaadamisalalt on võetud setteproov ning on teostatud analüüsid keskkonnaloa korralduse punktis 2 3.4.7 loetletud saasteainete osas. Setteproovis (X: 6455329,26; Y 503048,13) analüüsiti keemilise koostise näitajaid iga 50 cm tagant. Analüüsi tulemustest lähtuvalt reostust ei ilmnenud (vt kirja Lisa 1 – setteproovide keemiliste analüüside tulemused). Eelnevale toetudes teeme ettepaneku parandada punktis 3.3.24 olev väide, mille kohaselt MunalaiuW kaadamisala piirkonnas täpsemaid sette keemilisi analüüse ei ole teostatud ning hinnata üle punktis 3.4.7 välja toodud seirekohustuse vajadus MunalaiuW kaadamisalal.

Keskkonnaloa eelnõu p 3.4.7. nähti ette süvenduspinnase seire vajadust piirkonnas, kus eksportkaablid läbivad MunalaiuW kaadamisala (KAS0000015). Eelnõu p 3.3.24 nägi ette meetmeid tööde korraldamisel lähtuvalt seire tulemustest. Selgitame, et nõuete seadmisel lähtuti ettevaatusprintsiibist ning asjaolust, et KMH aruande joonise 3.2-7. kohaselt selles piirkonnas täpsemaid sette keemilisi analüüse ei ole teostatud. Siiski tõdeti, et kuna kaadamisala on kasutatud pikema aja jooksul ümbruskonna väikesadamate ja siseriiklike veeteede süvendatud pinnase kaadamiseks, ei ole tõenäoline, et ala setted oleksid olulisel määral reostunud ning kaablite paigaldamisega ei kaasne oluliselt negatiivset keskkonnamõju.

Lähtuvalt Utilitas Wind OÜ poolt esitatud lisainfost, on piirkonnas setteproovid võetud ning reostust ei ole tuvastatud. Lähtuvalt sette analüüsidest on MunalaiuW kaadamisala piirkonnas setted heas seisundis.

Selgitame, et eksportkaablid läbiksid MunalaiuW kaadamisala maksimaalselt 1 km pikkusel lõigul. Seega, kolme kaabli süvistamisel oleks süvistamise maksimaalne maht MunalaiuW kaadamisala piires 12 000 m³ (süvendamise maht kuni 4 m³/m kohta, KMH aruanne lk 35). Süvendusala pindala MunalaiuW kaadamisala piires oleks kuni 6000 m² (kaabli kraavi laius kuni 2 m, KMH aruanne lk 120). Kui kaablid paigaldatakse hoonestusala põhjaserva, on vee erikasutuse maht ja ala MunalaiuW kaadamisala piirkonnas oluliselt väiksemad. Seega, lähtuvalt HELCOM süvendamise ja kaadamise juhise[5] p 5.3 ja 6.10.c, on üks pinnaseproov piirkonnas piisav. Arvestades süvenduse mahtu ja pindala ning teavet süvenduspinnase koostise kohta, ei ole vajalikud täiendavad setete analüüsid. Siiski, asjakohane on teostada eksportkaablite paigaldamisel MunalaiuW kaadamisala piirkonnas visuaalset seiret (näiteks droon vm metoodika lähtuvalt konkreetsetest oludest) vee kvaliteedi osas ning vajadusel (õlilaikude, ebameeldiva lõhna või mõne muu reostusele viitava muutuse korral) tuleb tööd peatada ning võtta kasutusele meetmed reostuse leviku takistamiseks ja likvideerimiseks. Lähtuvalt eeltoodust korrigeeriti korralduse p 3.3.24 ja lisati p 3.4.13.

3.8.10. 26.03.2026 eelnõu punkt 3.3.28: „Eksportkaabli paigaldamisel rannavööndis tuleb võimalusel (kui pinnase omadused seda võimaldavad, pinnas on ühtlane, puuduvad suured kivid jne) eelistada kaabelliini paigaldamiseks kinnist meetodit (nt suundpuurimist). Eksportkaablite paigaldamise ajastamisel rannavööndis tuleb silmas pidada, et rannaniitu elupaigana kasutavate lindude peamisel pesitsusajal ja karjatamise ajal ehk ajavahemikul 15. aprill kuni 31. august töid rannaniidul, st vahetult rannajoonest maismaa suunas, ei ole lubatud teha.“ Märgime ära, et antud hetkel on taotlemisel maakaabelliini ehitusluba (ehitusloa taotluse nr.

27(31)

2611271/02349), mille raames on Keskkonnaametile esitatud nii maakaabelliini eelprojekt (töö nr 663-23) kui KMH eelhinnang. Maakaabellliini eelprojekti kohaselt kasutatakse eksportkaabli paigaldamisel rannavööndis lahtist kaevikut ning sellekohaste mõjudega on arvestatud nii meretuulepargi KMH aruandes kui maakaabelliini KMH eelhinnangus. Samuti on eelprojektis täpsustatud, millised tööd kuuluvad ajavahemikul 15. aprill kuni 31. august piirangu alla ning seega ei peaks neid piiranguid vee erikasutusloas välja tooma.

Maakaabelliiniga seotud tööd ei ole otseselt keskkonnaloa esemeks. Keskkonnaluba antakse vee erikasutuseks. Eksportkaabli paigaldamise nõuded rannajoonest maismaa suunas määratakse sellekohase ehitusloaga, mille aluseks on maakaabelliini ehitusprojekt ning KMH eelhinnang. Keskkonnaamet on ehitusloa menetluses 09.04.2026 kirjaga nr 6-2/26/4633-4 eelprojekti kooskõlastanud ning koos sellega ka KMH eelhinnangu.

Sellele vaatamata peab vee erikasutuse planeerimisel arvestama ka eksportkaabli paigaldamise iseärasusi mere-maismaa ülemineku alal. Lähtuvalt eeltoodust seatakse keskkonnaloale nõue: „Merealale eksportkaabli paigaldamise tehniline lahendus ei tohi rannajoonest maismaa suunas (Pärnu lahe hoiualale jääval rannaniidul) tekitada vastuolu maakaabelliinide eelprojekti lahendusega (kooskõlastatud Keskkonnaameti 09.04.2026 kirjaga nr 6-2/26/4633-4), arvestades viidatud eelprojekti täpsusastet“. Lähtuvalt eeltoodust korrigeeriti korralduse p-i 3.3.28.

3.8.11. 26.03.2026 eelnõu punktis 3.4.9 käsitleb loodusdirektiivi merepõhja elupaigatüüpide ja HELCOMi Red Listi biotoopide seisundi seirekohustust eksportkaabli trassikoridoris ja puhveralal (300 m mõlemale poole kaablitrassist). Selgitame, et KMH alusel seatud kohustus kehtib ainult eksportkaabli alal Liivi lahe kirdeosa rannikuvee kogumis ning täpsemalt veekaabelliini hoonestusalal (hoonestusloa andmise otsus 28.01.2026 nr 1-7/26-037). Sellest tulenevalt palume punkti täpsustada ning lauset täiendada pärast lauseosa „eksportkaabli trassikoridoris“ lauseosaga „veekaabelliini hoonestusloa (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 28.01.2026 otsus nr 1-7/26-037) koormataval alal“. Lisaks on kõnealuse punkti lause osade „HELCOMi Red Listi biotoopide seisundi“ ja „tuleb läbi viia seire/inventuur“ vahel puudu sõna „hindamiseks“. Keskkonnaamet korrigeeris korraldust ja loa vormi lähtuvalt ettepanekust.

3.8.12. Loa eelnõu tabelis V17 on toodud, et aastaaruanne tuleb esitada ka juhul kui vee erikasutusega seotud tegevust ei ole reaalselt toimunud. Palume täpsustada, mis hetkest algab vee erikasutuse aastaaruande esitamise kohustus (keskkonnaloa andmise otsuse tegemisest, vee erikasutusega alustamisest vm).

Keskkonnaamet selgitab, et aastaaruande esitamise kohustus tekib keskkonnaloa andmisel. Aruanne tuleb esitada iga aasta kohta. Kui tegevust ei ole alustatud, tuleb esitada nö nullaruanne KOTKAS süsteemis. Keskkonnaamet täpsustab asjaolusid korralduses ja loa vormil.

3.8.13. Lisaks juhiti tähelepanu, et MunalaiuW kaadamisalaga seotud tingimused peavad saama peegeldatud ka Transpordiametile antavas keskkonnaloas, st Transpordiamet peab enda keskkonnaloa alusel kaadamisel järgima pärast eksportkaabli paigaldamist asukohapiiranguid.

Keskkonnaamet nõustub märkusega ning arvestab asjaolusid vastavas menetluses.

28(31)

3.8.14. Lisaks täpsustas Keskkonnaamet korralduse p 3.3.15, et see oleks kooskõlas eksportkaabli hoonestusloas (TTJA 28.01.2026 otsus nr 1-7/26-037) tooduga.

Eksportkaabli hoonestusloas on toodud: „Pärnu lahe linnuala piires olevas rannikuvööndis peab välistama otsesed eksportkaabli paigaldustööd müra tekitavate mehhanismidega lindude pesitsusperioodil 1. aprillist kuni 31. juulini. Ajaline piirang kehtib eelkõige linnuala maismaa ja madalaveelise rannikuala lõikudes, kus lindude pesitsemine või pesade läheduses viibimine on tõenäolisem. Ruumiliselt peab piirangu kehtestama ka veealusel osal ulatuses kuni 2 km rannajoonest merre ning orienteeruvalt kuni 10 m sügavuseni, sõltuvalt konkreetse ala reljeefist. Eksportkaabli paigaldamise täpne tehnoloogia selgub hiljemalt põhiprojektis ja tööde teostamise kavas. Kui tööde teostamise kavas koostöös ornitoloogide selgitatakse, et eksportkaableid on võimalik paigaldada tehnoloogiliselt viisil, mis linde ei häiri, on keskkonnakorralduskava kooskõlastamisel Keskkonnaametiga ehitusloa menetluse raames õigus antud ajalistest piirangutest loobuda.“

Keskkonnaamet täpsustab korralduse p 3.3.15 järgnevalt: „„Pärnu lahe linnuala piires olevas rannikuvööndis peab välistama otsesed eksportkaabli paigaldustööd müra tekitavate mehhanismidega lindude pesitsusperioodil 1. aprillist kuni 31. juulini. Ajaline piirang kehtib eelkõige linnuala maismaa ja madalaveelise rannikuala lõikudes, kus lindude pesitsemine või pesade läheduses viibimine on tõenäolisem. Ruumiliselt peab piirangu kehtestama ka veealusel osal ulatuses kuni 2 km rannajoonest merre ning orienteeruvalt kuni 10 m sügavuseni, sõltuvalt konkreetse ala reljeefist. Eksportkaabli paigaldamise täpne tehnoloogia selgub hiljemalt põhiprojektis ja tööde teostamise kavas. Kui ehitusloa menetluse raames koostatavas tööde teostamise kavas selgitatakse koostöös ornitoloogidega välja, et eksportkaableid on võimalik paigaldada tehnoloogiliselt viisil, mis linde ei häiri, on ehitusloa menetluse raames õigus antud ajalistest piirangutest loobuda (TTJA 28.01.2026 otsus nr 1-7/26- 037)“.

Vastav täpsustus tehakse ka keskkonnaloa tabelis V16. Täpsustusega ei muutu keskkonnaloa omaja kohustused ega õigused, kuid tagatakse erinevates lubades toodud nõuete kooskõla. Ka Utilitas Wind OÜ on oma ettepanekutes viidanud TTJA poolt antud hoonestuslubadele (vt p 3.8.7., 3.8.8.) ning on viidanud, et teatud asjaolud selgitatakse välja ehituslubde raames (vt p 3.8.10). Seega on ka ettevõtte soov, et erinevad load oleksid omavahel kooskõlas.

3.9. Otsekohalduvad nõuded

Keskkonnaloaga kaasnevad taotlejal õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Taotleja peab järgima VeeS ja selle alamaktides kajastud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda keskkonnaloale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Keskkonnakaitseloa omaja meelespea“. [1] Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 18.07.2025 kirja nr 6-3/25/5326- 6 all.

29(31)

[2] Kask, O., jt. KeÜS § 62 kommentaarid, p 3.3 – Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kommentaarid 2015, lk 348. [3] Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava kinnitati 07.10.2022 keskkonnaministri käskkirjaga nr 1-2/22/357 kinnitatud. Veemajanduskavade info on kättesaadav https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027. [4] Eesti merestrateegia meetmekava kinnitati 22.02.2023 keskkonnaministri käskkirjaga nr 16- 7/23/5. Eesti merestrateegia materjalid on kättesaadavad: https://kliimaministeerium.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#iii-etapp-mereala-m. [5] HELCOM Guidelines for Management of Dredged Material at Sea, 2024. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp-content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of- Dredged-Material-at-Sea.pdf (04.02.2026). [6] Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruse nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ § 10 lg 4 sätestab, et veekaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev veepinnast põhjani ulatuv veeruum, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest meres ja järvedes 100 meetri kaugusel ning jõgedes 50 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. [7]Kehtestatud Pärnu maavanema 17.04.2017 korraldus nr 1-1/17/152 „Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu kehtestamine“. Kättesaadav: https://riigiplaneering.ee/sites/default/files/documents/2024-11/1_kehtestamise-korraldus.pdf (03.02.2026). [8] Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering. 2017. Kättesaadav: https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/10100041 (03.02.2026). [9] TalTech, 2025. Metoodika mõju hindamiseks hüdrodünaamikale ja vee omadustele (sh. vee kvaliteedile) meretuuleparkide rajamisel. Kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2025- 06/Meretuuleparkide%20h%C3%BCdrod%C3%BCnaamika%20ja%20veekvaliteedi%20uuringute%20metoodika.pdf (04.02.2026). [10] Tartu Ülikooli Mereinstituut, 2025. „Merepõhja elustiku ja elupaikade uuringute meetodid“. Kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2025- 12/merep%C3%B5hja%20elustiku%20ja%20elupaikade%20uuringute%20meetodid%20- %20v2.pdf (04.02.2026). [11] vt https://helcom.fi/action-areas/monitoring-and-assessment/monitoring-guidelines/ [12] Keskkonnaagentuur, 2019. LISA 5. Riikliku keskkonnaseire programmi mereseire allprogramm. Kättesaadav: lisa_5._mereseire_allprogramm.docx (04.02.2026). [13] Keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 23 „Nõuded vee füüsikalis-keemilisi ja keemiliste parameetrite uuringuid teostavale katselaborile, nende uuringute raames tehtavatele analüüsidele ja katselabori tegevuse kvaliteedi tagamisele ning analüüsi referentmeetodid“. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/102072021006?leiaKehtiv (04.02.2026). [14] Keskkonnaministri 03.10.2019 määrus nr 49 „Proovivõtumeetodid“. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/108102019001?leiaKehtiv (04.02.2026). [15] Keskkonnaministri 24.07.2019 määrus nr 28 Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/131122021003?leiaKehtiv (04.02.2026).

30(31)

[16] Keskkonnaministri 16.04.2020 määrus nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/121042020061 (04.02.2026). [17] Ausmeel, M.: Fosfori esinemisvormid Läänemere põhjasetetes. Magistritöö., Tartu Ülikool., 2022.

VAIDLUSTAMINE

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) Emma Krikova juhtivspetsialist veeosakond

Lisad:

Teadmiseks: Eesti Keskkonnaühenduste Koda ., Elektrilevi OÜ, Elering AS, Häädemeeste Vallavalitsus, Ignitis renewables Estonia OÜ, Kaitseministeerium, Kaitsevägi, Keskkonnaagentuur, Kihnu Vallavalitsus, Kliimaministeerium, Liivi Offshore OÜ, Lääneranna Vallavalitsus, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Mittetulundusühing EESTI KALURITE LIIT, mittetulundusühing Liivi Lahe Kalanduskogu, Muinsuskaitseamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Pärnu Linnavalitsus, Päästeamet, Rahandusministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Ruhnu Vallavalitsus, Saaremaa Vallavalitsus, Saare Rannarahva Selts, Siseministeerium, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Terviseamet, Transpordiamet, Tuuletraal OÜ

Kai Ginter vanemspetsialist veeosakond

1. Keskkonnaluba 2. Linnustiku seire suunised 3. Vee erikasutuse ajalised piirangud 4. Vee erikasutuse piirkond ja esialgsed vee erikasutuse positsioonid

31(31)

Keskkonnaluba

Loa registrinumber KL-526251

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi OÜ Utilitas Wind

Registrikood / Isikukood

16171123

Tegevuskoha andmed

Nimetus Saare-Liivi meretuulepargi rajamise vee erikasutus

Aadress Kihnu vald, Pärnu maakond

Katastritunnus(ed)

Territoriaalkood EHAK

0303

Käitise territoorium

Ruumikuju: 3 lahustükki. Puudutatud katastriüksused: (62401:001:2641), (62401:001:2653), Kaapre rand (82603:003:0254), Taaveti (82603:003:0132). Puudutatud veekogud: Kihnu (VEE3441000), Kihnu väina idaosa (VEE3441010), Kihnu väina lääneosa (VEE3440010), Kihnu väin (VEE3440000), Lao rand (VEE3439000), Liivi lahe avaosa (VEE3400100), Liivi laht (VEE3400000), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused

Vee erikasutus;

Loa andja andmed

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

28.04.2026

Lõppemise kuupäev

23.04.2038

Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V4.1 Taaskasutusvee tootmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V7. Väljalaskme seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V8. Veekogu sh suubla seire 2/18

V8. Veekogu sh suubla seire

Proovivõtunõuded 1. Detailne seirekava tuleb koostada arendaja ja pädeva eksperdi koostöös ning kooskõlastada Keskkonnaametiga KOTKAS süsteemi kaudu vähemalt pool aastat enne vee erikasutustööde eelsete seiretööde algust. Seirekava koostamisel tuleb lähtuda keskkonnaloa peatükkidest 3.3. ja 3.4., KMH aruande ptk-st 7.5., TalTech poolt 2025. a. koostatud juhisest „Metoodika mõju hindamiseks hüdrodünaamikale ja vee omadustele (sh. vee kvaliteedile) meretuuleparkide rajamisel“, Tartu Ülikooli Mereinstituudi poolt 2025. aastal koostatud juhisest „Merepõhja elustiku ja elupaikade uuringute meetodid“ ning HELCOM juhistest. 2. Seirekava peab hõlmama kõiki keskkonnaloas nimetatud seire valdkondi, nii vee erikasutustööde eelset, vee erikasutustööde aegset kui ka vee erikasutustööde järgset seiret. 3. Seirekavas tuleb fikseerida ka proovivõtu- või vaatlusmeetodid, mida loa omanik peab järgima, täpsustada, millise sagedusega ja formaadis tuleb seiretulemusi ja aruandeid esitada ning kuidas seireandmeid tööde planeerimisel arvestada. Asjakohasel juhul peab seirekavas andma sisendi leevendusmeetmete rakendamiseks. 4. Seirekava koostamisel lähtuda parimast olemasolevast teadmisest tuvastamaks vee erikasutusega kaasnev mõju. 5. Kooskõlastatud seirekava saab keskkonnaloa osaks ja sellest tuleb lähtuda seire teostamisel. 6. Keskkonnaloa raames tehtav seire (proovide võtmine ja nende analüüs) peab vastama (või olema kooskõlas) riikliku keskkonnaseire programmi mereseire alaprogrammis kasutatavatele seiremetoodikatele ja kvaliteedinõuetele ning veeseaduse alusel kehtestatud keskkonnaministri asjakohastele määrustele.

Analüüsinõuded Proovide analüüsimisel järgida seadusega sätestatud nõudeid.

Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Vee erikasutuse eelne seire

Pinnase seire 1. Tuulikuvundamentide paigaldamisega seotud vee erikasutuse positsioonides teha ehitusgeoloogiline uuring. 2. Tuulikuvundamentide paigaldamisega seotud vee erikasutuse positsioonides ja 200 m raadiuses igast positsioonist peab enne vee erikasutusega alustamist dokumenteerima merepõhja omadused: sette orgaanikasisaldus ning lisaks määrata mobiilse fosfori sisaldus.

Merevee kvaliteet 3. Ühe aasta jooksul enne vee erikasutuse algust teostada hoovusmõõtmised.

Merepõhja elupaigad ja elustik 4. Loodusdirektiivi merepõhja elupaigatüüpide ja HELCOMi Red Listi biotoopide seisundi hindamiseks tuleb läbi viia seire/inventuur veekaabelliini hoonestusloa (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 28.01.2026 otsus nr 1-7/26-037) koormataval alal ja puhveralal (300 m mõlemale poole kaablitrassist). Puhverala tuleb eelnevalt üle täpsustada setete leviku modelleerimisega. Seire peab võimaldama kaardistada trassikoridoris ja puhveralal asuvate loodusdirektiivi elupaigatüüpide, HUB elupaikade (tase 5 ja 6) ja HELCOM Red Listi biotoopide leviku. Andmete kogumine peab olema piisav võimaldamaks suure detailsusega kaardistamist. 5. Tuuliku vundamentide paigaldamisega seotud vee erikasutuse positsioonides ja 200 m raadiuses igast positsioonist peab dokumenteerima merepõhja elupaiga struktuuri ja omadused (põhjareljeefi sonarikaardistus, allveevideo vaatlused, võimalusel kvantitatiivne proovivõtt, hapnikutingimused). Seire käigus tuleb välja selekteerida objektid, mille osas edaspidi seiret jätkatakse.

Veealune müra 6. Veealuse ümbrusmüra mõõtmine modelleerimistulemuste kontrollimiseks. Ümbrusmüra taset peab mõõtma ajal, kui mingeid töid ei toimu. Mõõtmiseks sobib asukoht, mis esindab võimalikult hästi tööde piirkonnas esinevat ümbrusmüra.

3/18

Vee erikasutuse aegne seire

Merevee kvaliteet 7. Vee erikasutusel eksportkaablite paigaldamise ajal peab jälgima heljumi levikut reaalajas. Kuna heljumi sisaldusel on ka arvestatav looduslik varieeruvus, siis peab seiret teostama vähemalt kahes asukohas: tööde eeldatavas mõjupiirkonnas tundliku ala ja elupaiga (nt liivamadalad ja meriheina kooslused footilises tsoonis) lähistel ning analoogsel (sügavus, settetüüp) alal lähipiirkonnas, tööde eeldatavast mõjupiirkonnast väljaspool. Seire käigus tuleb jälgida eksportkaablite paigaldamise ajal heljumipilve levikul väljaspoole kaabli 300 m puhvertsooni (täpne puhverala tuleb eelnevalt üle täpsustada setete leviku modelleerimisega) sügavusvööndisse madalamale kui 6 m. Nimetatud heljumipilve kontsentratsioon ja puhvertsooni ulatus tuleb täpsustada seirekava koostamisel. Seirest lähtutakse tööde korraldamisel. 8. Veekvaliteedi seire veesambas tuvastamaks vee erikasutuse võimalikku mõju merepiirkonna seisundile sh lämmastiku ja fosforiühendite kontsentratsioonide muutust. Teha klorofüll a, temperatuuri ja soolsuse mõõtmisi ülemises kihis jää lahkumisest sügiseni. Teha hapniku, temperatuuri ja soolsuse mõõtmised põhjalähedases kihis maist oktoobrini. Nii pinna kui ka põhjakihis teha lämmastiku ja fosfori mõõdistused. Kõik mõõtmised tuleb teha kahes asukohas, üks tuulepargi sees (jaamas KW või selle lähistel, asukoht: 58.11630°N 23.63115°E, keskmine sügavus 29 m, KMH aruande joonis 3.1-1) ning teine sarnastes tingimustes (sügavus, avatus, kaugus rannikust), kuid tuulepargi alalt ja võimalikust mõjupiirkonnast eemal. Vee erikasutuse faasis peab veesamba parameetrite seire olema tihedam (sagedusega kuni 2 korda kuus) ja piisava ruumilise lahutusega võimaldamaks jälgida vee erikasutuse vahetut mõju ümbritsevale rannikumerele. 9. Eksportkaablite paigaldamisel MunalaiuW kaadamisala (KAS0000015) piirkonnas (X: 6455541.31 Y: 502193.37; X: 6455981.16 Y: 503013.38; X: 6455193.16 Y: 503488.70; X: 6454746.63 Y: 502672.78) teostada visuaalset seiret (näiteks droon vm metoodika lähtuvalt konkreetsetest oludest) vee kvaliteedi osas ning vajadusel (õlilaikude, ebameeldiva lõhna või mõne muu reostusele viitava muutuse korral) tuleb tööd peatada ning võtta kasutusele meetmed reostuse leviku takistamiseks ja likvideerimiseks.

Merepõhja elupaigad ja elustik 10. Vahetult peale vee erikasutust vundamentide paigaldamisel dokumenteerida vundamendi vahetus läheduses (200 m raadiuses) merepõhja elustiku ja elupaiga seisund ja võimalike kahjustuste ulatus (videovaatlused). Dokumenteerimist vajavate vundamentide asukohad täpsustakse tuginedes vee erikasutuse eelse seire tulemustele (kõiki vundamente ei ole vajalik enam siis jälgida, vee erikasutuse eelse seire aruandes tuleb anda konkreetsed suunised).

Linnud 11. Vee erikasutuse aegne linnustiku seire. KMH aruande raames on välja töötatud esialgne seirekava soovituslik nägemus (KMH aruanne lisa 3.8.2), millest tuleb lähtuda detailse seirekava koostamisel.

Hülged 12. Vee erikasutuse ajal vaatlejate rakendamine viiger- ja hallhüljestele. Tööd tuleb teha mõlema liigiga tegelike hüljeste reaktsioonide mõõtmiseks ja arvestamiseks pikaajaliste mõjude kontekstis.

Kalad 13. Seirata kalastiku liigilist koosseisu ja arvukust võimalike muutuste tuvastamiseks.

Veealune müra 14. Veealuse ümbrusmüra mõõtmine modelleerimistulemuste kontrollimiseks. Ümbrusmüra taset peab mõõtma ajal, kui ehitustöid ei toimu. Mõõtmiseks sobib asukoht, mis esindab võimalikult hästi tööde piirkonnas esinevat ümbrusmüra. Helilevi mudeli õigsuse kontrolliks peab tööde piirkonnas läbi viima lühiajalise helirõhutasemete mõõtmise. Heliallikaks sobib paremini kontrollitava intensiivsusega impulssmüra allikas. Lisaks peab mõõtma vaiade vibrorammimisel/puurimisel tekkivat helitaset.

4/18

Vee erikasutuse järgne seire

Merevee kvaliteet 15. Ühe aasta jooksul peale tuulepargi tööle asumist teostada hoovusmõõtmised. 16. Veekvaliteedi seire veesambas, tuvastamaks vee erikasutuse järgset mõju merepiirkonna seisundile sh lämmastiku ja fosforiühendite kontsentratsioonide muutust. Teha klorofüll a, temperatuuri ja soolsuse mõõtmisi ülemises kihis jää lahkumisest sügiseni. Teha hapniku, temperatuuri ja soolsuse mõõtmised põhjalähedases kihis maist oktoobrini. Nii pinna kui ka põhjakihis teha lämmastiku ja fosfori mõõdistused. Kõik mõõtmised tuleb teha kahes asukohas, üks tuulepargi sees jaamas KW (asukoht: 58.11630°N 23.63115°E, keskmine sügavus 29 m, KMH aruande joonis 3.1-1) või selle lähistel ning teine sarnastes tingimustes (sügavus, avatus, kaugus rannikust), kuid tuulepargi alalt ja võimalikust mõjupiirkonnast eemal.

Merepõhja elupaigad ja elustik 17. Meriheina taastamise tõhusust tuleb seirata vähemalt kahe järgneva hooaja jooksul ja vajadusel taastamise protseduure korrata. 18. Jälgida vundamendistruktuuride koloniseerimist merepõhja elustiku poolt (kvantitatiivne proovivõtt/hinnang, kord aastas, viie aasta jooksul pärast vundamendi paigaldamist, kogu sügavusvahemik põhjast pinnani, kolm vundamenti tuulepargiala eri osades). 19. Jälgida orgaanilise aine akumuleerumist vundamendi läheduses (vahetult vundamendi juures merepõhjas 0-30 m vundamendist; settepüünised, viie aasta jooksul, kolm vundamenti tuulepargiala eri osades). 20. Jälgida merepõhja elupaikade seisundit (3 uuringuala suurusega 1000 m², tuulepargi ala sees, mis katavad karide elupaigatüüpi; vaatluste meetodiks võiks olla allvee videovaatlused (minimaalselt 25 jaama/transekti) + kvantitatiivne proovivõtt vähemalt 10 jaamast, kord aastas). 21. Hinnata vee erikasutusest põhjustatud häiringute ulatust nii eksportkaablitrassi kui seda ümbritseva puhvertsooni sees. Kaablitrassi paigaldamise järelseire peaks toimuma vähemalt viie aasta jooksul kord aastas suvisel perioodil (juuni - september). Sõltuvalt substraadist on tehnoloogia veidi erinev: Pehme sete. Valida tuulepargi või kaablitrassi puhul kolm ala, kus on toimunud kaabli süvistamine/paigaldamine. Igal alal teostatakse merepõhja videovaatlused kas allveesõiduki (ROV/AOV), "drop" kaameraga või sukeldujaga (10 kordust, videoga kaetud merepõhja pindala iga korduse puhul vähemalt 5 m² ). Lisaks kogutakse kaabli vahetus läheduses pehmest settest kvantitatiivsed proovid igal alal vähemalt kolmes korduses. Igale seiratavale alale tuleb valida referentsala (vähemalt 500 m kaugusel, sarnaste merepõhja omadustega). Referentsalal teostatakse vaatlused ja proovivõtt sama skeemi järgi. On oluline, et referentsala oleks kindlasti kaabli paigaldamise mõjualast väljaspool. Kõva substraat. Valida tuulepargi või kaablitrassi puhul viis ala, kus on toimunud kaabli süvistamine/paigaldamine. Alad peavad olema jaotunud ühtlaselt kogu tuulepargi ja kaablitrassi poolt hõivatud sügavusgradiendi suhtes (katmaks nii footilist kui afootilist tsooni). Kõige madalam ala peaks olema vahemikus 2–5 m. Igal alal teostatakse merepõhja videovaatlused kas allveesõiduki, "drop" kaameraga või sukeldujaga (10 kordust, videoga kaetud merepõhja pindala iga korduse puhul vähemalt 5 m² ). Lisaks kogutakse kaabli vahetus läheduses kõva substraadi pealt kvantitatiivsed proovid igal seirataval alal vähemalt kolmes korduses. Igale seirealale tuleb valida referentsala (vähemalt 500 m kaugusel, sarnaste merepõhja omadustega). Referentsalal teostatakse vaatlused ja proovivõtt sama skeemi järgi. On oluline, et referentsala oleks kindlasti kaabli paigaldamise mõjualast väljaspool. Kui viieaastase perioodi järel ei ole kahjustatud kooslused taastunud (on olemas statistiline erinevus referentsala ja mõjutatud ala vahel) tuleb seiret jätkata veel ühel viieaastasel perioodil. Kui seire läbiviimise ajaks on välja töötud merestrateegia raamdirektiivi põhielupaikade seisundi hindamise metoodika, siis kasutada seda vastavate elupaigatüüpide seisundi hindamisel.

Kalad 22. Kalastiku liigilise koosseisu ja arvukuse muutuste seiramiseks vee erikasutuse järgsel perioodil tuleb läbi viia seire igal aastal esimese viie aasta jooksul pärast vee erikasutustööde lõppu ja järgneva kümne aasta jooksul igal teisel aastal. Pärast seda tuleb anda hinnang seirega jätkamise vajaduse kohta.

5/18

Hülged 23. Viiger- ja hallhülge telemeetriauuringu kordamine.

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V10. Süvendamine Veekogu nimetus Liivi laht

Veekogu kood VEE3400000

Pinnaveekogumi nimetus Liivi lahe kirdeosa rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_18

Süvendamise koht/piirkond Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: (62401:001:2641), (62401:001:2653), Kaapre rand (82603:003:0254), Kardoni (82603:003:0097), Varju (82603:003:0079). Puudutatud veekogud: Kihnu (VEE3441000), Kihnu väina idaosa (VEE3441010), Kihnu väina lääneosa (VEE3440010), Kihnu väin (VEE3440000), Lao rand (VEE3439000), Liivi lahe avaosa (VEE3400100), Liivi laht (VEE3400000), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000).

Süvendustööde asukoha lahustükkide pindalad Jrk nr Pindala (km²)

1. 27.6432

Süvendamise vajaduse põhjendus Süvendamine eksportkaabelliini paigaldamisel. Süvenduspinnase eeldatav maht on kuni 4 m³/m (3 eksportkaablit 30 km ulatuses).

Merepõhja kadu 0,149 km² (KMH aruande tabeli 3.4-3).

Süvendamise viis Kapitaalne süvendamine. Kõvematel pinnastel (nt moreen, karid) kasutatakse süvistamiseks atra ning pehmete setete korral veejoa tehnoloogiat. Ranniku piirkonnas vajadusel sundpuurimist.

Süvenduspinnase paigutamise koht maismaal Maismaale süvenduspinnast ei paigutata.

Süvenduspinnase füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Kommentaarid Maht m³ Ained

Aine nimetus Muu aine Osakaal kogumahust %

Süvenduspinnas eksportkaablite paigaldamisel Pinnas kasutatakse kaablite katmiseks 360 000 Muu Liivakas savi/muda 15

Liiv 35

Muu Kivi/moreen 40

Muu Liivane kruus/kruus 10

6/18

Saasteainete sisaldus süvendatavas pinnases Saasteaine Sisaldus, mg/kg Koormus, t

Naftasaadused 20

Co 6.7

Ni 15.7

Pb 7.5

Cr 23.2

V 24.1

Cd 0.2

Hg 0.1

Sb 0.5

Zn 38.1

Cu 18.6

As 2.7

Süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Süvendamise nõuded

Seire Seiratavad ained Proovi võtmise sagedus Proovi liik

Veekogu nimetus Liivi laht

Veekogu kood VEE3400000

Pinnaveekogumi nimetus Liivi lahe keskosa rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_19

Süvendamise koht/piirkond Ruumikuju: 2 lahustükki. Puudutatud veekogud: Liivi lahe avaosa (VEE3400100), Liivi laht (VEE3400000), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000).

Süvendustööde asukoha lahustükkide pindalad Jrk nr Pindala (km²)

1. 150.9709

Süvendamise vajaduse põhjendus 1) Süvendamine eksportkaabelliini paigaldamisel tuulepargi alal. Süvenduspinnase eeldatav maht on kuni 4 m³/m (3 eksportkaablit, 20 km ulatuses). 2) Süvendamine tuulepargisiseste kaablite paigaldamisel. Süvenduspinnase eeldatav maht on kuni 4 m³/m, kogupikkus on 240 km. 3) Süvendamine tuulegeneraatorite (kuni 80 tk) ja alajaamade (kuni 3 tk) vundamentide paigaldamisel. Vundamentide puhul on alternatiivideks kas gravitatsioonvundament või vaivundament; loale on kantud maksimaalne lubatud süvenduse maht.

Merepõhja kadu kuni 0,535 km² (KMH aruande tabeli 3.4-3; kaablid + gravitatsioonivundament, kui suurima merepõhjakaoga alternatiiv).

Süvendamise viis Kapitaalne süvendamine. Kaablid: kõvematel pinnastel (nt moreen, karid) kasutatakse süvistamiseks atra ning pehmete setete korral veejoa tehnoloogiat. Vundamendid: vaivundamendi puhul puurimine/rammimine, gravitatsioonivundamendi puhul süvenduslaev.

Süvenduspinnase paigutamise koht maismaal Maismaale süvenduspinnast ei paigutata.

7/18

Süvenduspinnase füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Kommentaarid Maht m³

Ained

Aine nimetus

Muu aine Osakaal kogumahust %

Süvenduspinnas eksportkaablite paigaldamisel

Pinnas kasutatakse kaablite katmiseks 240 000 Liiv 20

Muu Aleuriit 20

Muu Moreen 20

Muu Liivakas savi/muda/orgaanilised setted

40

Süvenduspinnas pargisiseste kaablite paigaldamisel

Pinnas kasutatakse kaablite katmiseks 960 000 Liiv 20

Muu Aleuriit 20

Muu Moreen 20

Muu Liivakas savi/muda/orgaanilised setted

40

Süvenduspinnas vundamentide paigaldamisel

Gravitatsioonvundamentide paigaldamisel tekkiv pinnas kaadatakse kaadamisaladele. Puurimisel tekkinud materjal kaadatakse kaadamisaladele olukorras, kus see ei ole sobiv kasutamiseks erosioonikaitse rajamiseks.

830 000 Liiv 25

Muu Aleuriit 25

Muu Moreen 40

Muu Liivakas savi/muda/orgaanilised setted

10

Saasteainete sisaldus süvendatavas pinnases Saasteaine Sisaldus, mg/kg Koormus, t

Naftasaadused 20

Co 6.1

Ni 14.2

Pb 5.7

Cr 16.4

V 17.4

Cd 0.2

Hg 0.1

Sb 0.5

Zn 33.2

Cu 15.5

As 3.4

Süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

8/18

Süvendamise nõuded 1. Kui toimub süvendamine gravitatsioonivundamendi paigaldamisel tuleb süvenduspinnas kaadata kaadamisaladele Saare-Liivi N ja või Saare-Liivi S. 2. Vaivudnamendi kasutamisel tuleb paigaldamisel tekkiv pinnas kaadata kaadamisaladele juhul, kui seda ei ole võimalik kasutada kasulikult erosioonikaitseks.

Seire Seiratavad ained Proovi võtmise sagedus Proovi liik

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine

Kaadamine

Veekogu nimetus Liivi laht

Veekogu kood VEE3400000

Pinnaveekogumi nimetus Liivi lahe keskosa rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_19

Kaadamisala nimi Saare-Liivi N

Kaadamisala kood KAS0000028

Kaadamisala asukoht Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud veekogud: Liivi lahe avaosa (VEE3400100), Liivi laht (VEE3400000), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000).

Tegevuskoha pindala Jrk nr Pindala (km²)

1. 3.1222

Kaadamise vajaduse põhjendus Vundamentide paigaldusel tekkinud süvenduspinnas, mida ei ole võimalik kasulikult kasutada (nt erosioonikaitse) tuleb alalt eemaldada ja kaadata kaadamisalale.

Kaadamise viis Kaadamispraamiga/süvenduslaevaga ettemääratud kaadamisalale. Kaadamisala valik teostatakse mereoperatsioonide planeerimisel. Kaadamiseks valitakse alati lähim kaadamisala. Kahele kaadamisalale kaadatakse kokku mahus 830 000 m³.

Kaadatava süvenduspinnase füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Kommentaarid Maht m³

Ained

Aine nimetus

Muu aine Osakaal kogumahust %

Vundamentide paigaldamisel tekkiv süvenduspinnas

Maksimaalne lubatud kaadamise maht kaadamisalal

622 500 Liiv 25

Muu Aleuriit 25

Muu Moreen 40

Muu Liivakas savi/muda/orgaanilised setted

10

9/18

Saasteainete sisaldus kaadatavas süvenduspinnases Saasteaine Sisaldus mg/kg Koormus, t

Naftasaadused 20

Co 6.10

Ni 14.20

Pb 5.70

Cr 16.40

V 17.40

Cd 0.20

Hg 0.10

Sb 0.50

Zn 33.20

Cu 15.50

As 3.40

Kaadatud aine bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Keskkonnaohtlike ainete ja/või asjade kaadamise erandi kohaldamise põhjendus ja õiguslik alus.

Kaadamise nõuded 1. Kaadamist tuleb teostada süstemaatiliselt - kaadamisala jagada ruutudeks ja pidada arvestust kaadatava pinnase mahu kohta. 2. Pargased/laevad peavad olema pidevalt jälgitavad laevade automatiseeritud identifitseerimise süsteemi (AIS) abil.

Veekogu nimetus Liivi laht

Veekogu kood VEE3400000

Pinnaveekogumi nimetus Liivi lahe keskosa rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_19

Kaadamisala nimi Saare-Liivi S

Kaadamisala kood KAS0000029

Kaadamisala asukoht Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud veekogud: Liivi lahe avaosa (VEE3400100), Liivi laht (VEE3400000), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000).

Tegevuskoha pindala Jrk nr Pindala (km²)

1. 4.222

Kaadamise vajaduse põhjendus Vundamentide paigaldusel tekkinud süvenduspinnas, mida ei ole võimalik kasulikul kasutada (nt erosioonikaitse) tuleb alalt eemaldada ja kaadata kaadamisalale.

Kaadamise viis Kaadamispraamiga/süvenduslaevaga ettemääratud kaadamisalale. Kaadamisala valik teostatakse mereoperatsioonide planeerimisel. Kaadamiseks valitakse alati lähim kaadamisala. Kahele kaadamisalale kaadatakse kokku mahus 830 000 m³.

10/18

Kaadatava süvenduspinnase füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Kommentaarid Maht m³

Ained

Aine nimetus

Muu aine Osakaal kogumahust %

Vundamentide paigaldamisel tekkiv süvenduspinnas

Maksimaalne lubatud kaadamise maht kaadamisalal

622 500 Liiv 25

Muu Aleuriit 25

Muu Moreen 40

Muu Liivakas savi/muda/orgaanilised setted

10

Saasteainete sisaldus kaadatavas süvenduspinnases Saasteaine Sisaldus mg/kg Koormus, t

Naftasaadused 20

Co 6.10

Ni 14.20

Pb 5.70

Cr 16.40

V 17.40

Cd 0.20

Hg 0.10

Sb 0.50

Zn 33.20

Cu 15.50

As 3.40

Kaadatud aine bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Keskkonnaohtlike ainete ja/või asjade kaadamise erandi kohaldamise põhjendus ja õiguslik alus.

Kaadamise nõuded 1. Kaadamist tuleb teostada süstemaatiliselt - kaadamisala jagada ruutudeks ja pidada arvestust kaadatava pinnase mahu kohta. 2. Pargased/laevad peavad olema pidevalt jälgitavad laevade automatiseeritud identifitseerimise süsteemi (AIS) abil.

Süvenduspinnase paigutamine veekogu põhja

Veekogu nimetus Liivi laht

Veekogu kood VEE3400000

Pinnaveekogumi nimetus Liivi lahe kirdeosa rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_18

Vee erikasutuse ala Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: (62401:001:2641), (62401:001:2653), Kaapre rand (82603:003:0254), Kardoni (82603:003:0097), Varju (82603:003:0079). Puudutatud veekogud: Kihnu (VEE3441000), Kihnu väina idaosa (VEE3441010), Kihnu väina lääneosa (VEE3440010), Kihnu väin (VEE3440000), Lao rand (VEE3439000), Liivi lahe avaosa (VEE3400100), Liivi laht (VEE3400000), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000).

11/18

Tegevuskoha pindala Jrk nr Pindala (km²)

1. 27.6209

Süvenduspinnase veekogusse paigutamise vajaduse põhjendus Süvenduspinnase kasulik kasutamine kaablikraavide täiteks. HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi kohane beneficial use (veeseadus § 187 p 8, p 11, HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi p 7.2.2.).

Süvenduspinnase paigutamise viis Tehniline kasutus (construction). Setteid kasutatakse kaablikraavi tagasitäiteks.

Veekogusse paigutatud süvenduspinnase füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Maht m³ Ained

Aine nimetus Muu aine Osakaal kogumahust %

Süvenduspinnas, mis saadud kaablikraavi ettevalmistamisel kasutatakse kaablikraavide täiteks 360 000 Muu Liivakas savi/muda 15

Liiv 35

Muu Kivi/moreen 40

Muu Liivane kruus/kruus 10

Saasteainete sisaldus veekogusse paigutatavas süvenduspinnases Saasteaine Sisaldus mg/kg Koormus, t

Paigutatud süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Süvenduspinnase paigutamise nõuded

Veekogu nimetus Liivi laht

Veekogu kood VEE3400000

Pinnaveekogumi nimetus Liivi lahe keskosa rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_19

Vee erikasutuse ala Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud veekogud: Liivi lahe avaosa (VEE3400100), Liivi laht (VEE3400000), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000).

Tegevuskoha pindala Jrk nr Pindala (km²)

1. 150.9813

Süvenduspinnase veekogusse paigutamise vajaduse põhjendus Süvenduspinnase kasulik kasutamine kaablikraavide täiteks. HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi kohane beneficial use (veeseadus § 187 p 8, p 11, HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi p 7.2.2.).

Süvenduspinnase paigutamise viis Tehniline kasutus (construction). Setteid kasutatakse kaablikraavi tagasitäiteks.

12/18

Veekogusse paigutatud süvenduspinnase füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Maht m³

Ained

Aine nimetus

Muu aine Osakaal kogumahust %

Süvenduspinnas, mis saadud eksportkaabli kraavi ettevalmistamisel, kasutatakse kaablikraavide täiteks

240 000 Liiv 20

Muu Aleuriit 20

Muu Moreen 20

Muu Liivakas savi/muda/orgaanilised setted

40

Süvenduspinnas, mis saadud tuulepargi siseste kaablikraavide ettevalmistamisel, kasutatakse kaablikraavide täiteks

960 000 Liiv 20

Muu Aleuriit 20

Muu Moreen 20

Muu Liivakas savi/muda/orgaanilised setted

40

Süvenduspinnas erosioonikaitseks vaivundamente kasutades 249 000 Liiv 5

Muu Moreen 10

Muu Aleuriit 5

Muu Purustatud liivakivi 80

Saasteainete sisaldus veekogusse paigutatavas süvenduspinnases Saasteaine Sisaldus mg/kg Koormus, t

Paigutatud süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Süvenduspinnase paigutamise nõuded

Veekogu põhja tahkete ainete paigutamine

Veekogu nimetus Liivi laht

Veekogu kood VEE3400000

Pinnaveekogumi nimetus Liivi lahe kirdeosa rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_18

Tegevuskoht Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: (62401:001:2641), (62401:001:2653), Kaapre rand (82603:003:0254), Kardoni (82603:003:0097), Varju (82603:003:0079). Puudutatud veekogud: Kihnu (VEE3441000), Kihnu väina idaosa (VEE3441010), Kihnu väina lääneosa (VEE3440010), Kihnu väin (VEE3440000), Lao rand (VEE3439000), Liivi lahe avaosa (VEE3400100), Liivi laht (VEE3400000), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000).

Tegevuskoha pindala Jrk nr Pindala (km²)

1. 27.3866

Tahke aine veekogusse paigutamise vajaduse põhjendus Meretuulepargi eksportkaabel, mille abil transporditakse meretuulepargis toodetud elektrienergia merealajaamast maismaale (rannikule).

Tahkete ainete paigutamise viis Kaablipaigalduslaev.

13/18

Veekogusse paigutatavate tahkete ainete füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Maht m³ Ained

Aine nimetus Muu aine Osakaal kogumahust %

Eksportkaablid 17 671 Kaablid 100

Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Saasteaine Sisaldus mg/kg Koormus, t

Puudub 0 0

Paigutatud tahke aine bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Tahke aine paigutamise nõuded

Veekogu nimetus Liivi laht

Veekogu kood VEE3400000

Pinnaveekogumi nimetus Liivi lahe keskosa rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_19

Tegevuskoht Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud veekogud: Liivi lahe avaosa (VEE3400100), Liivi laht (VEE3400000), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000).

Tegevuskoha pindala Jrk nr Pindala (km²)

1. 150.975

Tahke aine veekogusse paigutamise vajaduse põhjendus Tahkete ainete paigutamine tuulepargi alal olevate eksportkaabelliinide, tuulepargisiseste kaablite, tuulikute ja merealajaamade vundamentide (vundament, erosioonikaitse ning vastavalt vundamenditüübile ka vundamendialune killustikupadi ja tagasitäitematerjal või vuukimismaterjal) rajamisel. Loale on kantud maksimaalsed lubatud tahkete ainete paigutamise mahud.

Tahkete ainete paigutamise viis Kaablid paigutatakse kaablipaigalduslaevalt. Vundamentide paigaldamiseks kasutatakse spetsiaalset tehnoloogiat sõltuvalt vundamenditüübist (rammimine/puurimine/merepõhja uputamine).

Veekogusse paigutatavate tahkete ainete füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Maht m³ Ained

Aine nimetus Muu aine Osakaal kogumahust %

Eksportkaablid 11 800 Kaablid 100

Tuulepargisisesed kaablid 17 000 Kaablid 100

Killustikpadi (gravitatsioonivundamendi korral) 207 500 Muu Jäme killustik/kruus 100

Tagasitäide (gravitatsioonivundamendi korral) 415 000 Muu Killustik/kruus/kivide kiht 100

Vuukimismaterjal (vaivundamendi korral) 33 200 Muu Vuukimismaterjal 100

Erosioonikaitse (vaivundamendi korral) 249 000 Muu Kruus 100

Vundament 1 235 000 Muu Teras või raudvetoon/kivikillustik, liiv 100

Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Saasteaine Sisaldus mg/kg Koormus, t

Puudub 0 0

Paigutatud tahke aine bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Tahke aine paigutamise nõuded

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused ning oluliste vee füüsikaliste või keemiliste14/18

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused ning oluliste vee füüsikaliste või keemiliste omaduste, veekogu bioloogiliste omaduste või veerežiimi muutmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk nr

Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg

1. Muud asjakohased meetmed

Kõrvaltingimused: Detailne seirekava tuleb esitada Keskkonnaametile kooskõlastamiseks vähemalt pool aastat enne vee erikasutuse eelsete seiretööde algust, kooskõlastatud seirekava saab keskkonnaloa osaks ja sellest tuleb lähtuda seire teostamisel ja seiretulemuste esitamisel. Kui seire käigus lisandub uut ja täiendavat infot, siis on võimalik seire tulemustest lähtuvalt keskkonnaloa tingimused üle vaadata ja vajadusel keskkonnaluba muuta.

Pidev

15/18

2. Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vähendamise meetmed

Keskkonnameetmed

Merevee kvaliteet 1. Idapoolsete tuulikute ja eksportkaabli paigaldamisel vältida heljumit tekitavaid töid tugevamate (alates 10 m/s) lõuna- ja läänekaarte tuultega. 2. Vee erikasutus eksportkaabli paigaldamisel tuleb korraldada lähtuvalt heljumi operatiivsest seirest. Eksportkaablite paigaldamise ajal heljumipilve levikul väljaspoole kaabli 300 m puhvertsooni (täpne puhverala tuleb eelnevalt üle täpsustada setete leviku modelleerimisega) sügavusvööndisse madalamale kui 6 m tuleb tööd peatada. Nimetatud heljumipilve kontsentratsioon ja puhvertsooni ulatus tuleb täpsustada seirekava koostamisel. 3. Võimaliku õlilekke kiireks likvideerimiseks peab koostama reostustõrje plaani, mis sisaldaks tulevikus mh võimalusel ka tarkade poide paigaldamist ja kasutamist. Koostatava merereostustõrje plaani peab enne lõplikku valmimist saatma arvamuse avaldamiseks Mereväele, Keskkonnaametile, Transpordiametile ning Kliimaministeeriumile.

Merepõhja elupaigad ja elustik 4. Vältida tuleb tuulikute vundamentide rajamist (sh vee erikasutust vundamentide rajamisel) elupaigatüübile karid. 5. Süvistamine eksportkaablitrassi paigaldamisel merepõhja footilises osas tundlike alade lähedal (s.t liivamadala ja meriheina kooslusega alad) tuleb ajastada selliselt, et välistada kõige produktiivsemat vegetatsiooniperioodi (mai-august). Selleks kaasata merebiolooge konkreetsete tööde (detailsel) kavandamisel, et leida keskkonna seisukohast parimad lahendused. 6. Liivamadala elupaigatüübi puhul (meriheina kooslused) tuleb taastada meriheina kooslused pärast vee erikasutust kaablitrassi rajamist. Kahjustatud meriheina kooslused tuleb taastada vähemalt ühe vegetatsiooniperioodi jooksul. Sellega saab kahjustatud elupaigatüübi täielikult taastada. Meriheina koosluste taastamise eelduseks on piirkonnas detailse meriheina koosluste paiknemise kaardistamine enne tööde teostamist vee erikasutuse eelse seire käigus. Kaardistuse ulatus peab hõlmama kogu potentsiaalset mõjuala (sügavusvahemik 0-6 m, 300 m mõlemale poole potentsiaalsest kaablitrassist). Kooslused tuleb taastada sama tihedusega, kui on piirkonnas looduslikud kooslused. Taastamise tõhusust tuleb seirata vähemalt kahe järgneva hooaja jooksul ja vajadusel taastamise protseduure korrata. 7. Kaablitrassi paigaldamisel karide elupaigatüübile tuleb süvistatud kaabel katta looduslikule sarnaste omadustega materjaliga. Juhul kui karide puhul on tegemist paekiviga, siis tuleks katmiseks kasutada paekivi, kui aga karid moodustuvad graniitrahnudest, tuleks katmiseks kasutada samasugust materjali.

Linnustik 8. Tuulikud (seega ka vee erikasutuse positsioonide) on soovitav paigutada ridadesse, mille suund ühtib valdava rändesihiga. Valdavaks rändesihiks on käesoleval juhul kirre-edel. 9. Vee erikasutust tuulepargi rajamisel tuleb vältida talvel (detsember-märts) kogu tuulepargi alal ja kevadel (aprill-mai) tuulepargi põhja- ja kaguosas (vt loa lisa "Vee erikasutuse ajalised piirangud"). Detailse seirekava koostamisel tuleb ajalised piirangud koostöös erialaekspertidega üle vaadata ning vajadusel täpsustada.

Hülged 10. Kui vee erikasutus vundamentide paigaldamisel toimub löök- ja vibrorammimise meetodil, tuleb tekkiva võimaliku impulssmüra vältimiseks rakendada selleks ette nähtud kombineeritud leevendavaid meetmeid: ▪ Rammimise aeglane alustamine (soft start), kus esimesed 30–45 minutit kasutatakse maksimaalselt 20% löögienergiast, võimaldamaks loomadel piirkonnast eemalduda. Aeglase alguse aja jooksul saab loomastik pääseda ohutusse kaugusesse. ▪ Mullikardinate (bubble curtain) kasutamist rammimistööde ajal veealuse müra summutamiseks. ▪ Akustiliste heidutusvahendite (sealhulgas AHD – Acoustic Deterrent Device) kasutamist enne rammimistööde algust, et suunata loomad ohutusse kaugusesse. Vajalik kasutusperiood eelkõige perioodil juuli kuni jaanuar.

Kalad 11. Räime kudemisrände häirimise vältimiseks peab 1. märtsist kuni 30. aprillini tuulepargiala lääneservas (KMH aruande joonisel 3.8-6 märgitud piirkonnas) vältima vee erikasutust vundamentide paigaldamisel ja kaablite paigaldamisel ning kaadamist kaadamisaladele. 12. Sügisräime kudemise ja räimevastsete suurima leviku ajal 1. septembrist kuni 31. oktoobrini peab Mölli madala piirkonnas (KMH aruande joonisel 3.8-6 märgitud piirkonnas) lähemal kui üks kilomeeter 20 m samasügavusjoonest vältima vee erikasutust vundamentide paigaldamisel ja kaablite paigaldamisel. 13. Vee erikasutust veekaabelliini hoonestusloa (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 28.01.2026 otsus nr 1-7/26-037) koormataval alal tuleb vältida räime ja teiste kalaliikide kudemisperioodil 1. aprillist kuni 31.maini. 14. Eksportkaablitest emiteeruva elektromagnetvälja potentsiaalse negatiivse mõju vähendamiseks tuleb kaablid merepõhja süvistada või katta. Kasutatavad kaablid võiksid eelistatult olla vahelduvvooluga ja kolmetuumalised.

Kaitstavad loodusobjektid, Natura alad 15. Pärnu lahe linnuala piires olevas rannikuvööndis peab välistama vee erikasutuse eksportkaabli paigaldustöödel müra tekitavate mehhanismidega lindude pesitsusperioodil 1. aprillist kuni 31. juulini (vt joonis 2). Ajaline piirang kehtib madalaveelisel rannikualal (rannajoonest kuni 2 km merre ning orienteeruvalt kuni 10 m sügavuseni, sõltuvalt konkreetse ala reljeefist). Eksportkaabli paigaldamise täpne tehnoloogia selgub hiljemalt põhiprojektis ja tööde teostamise kavas. Kui ehitusloa menetluse raames koostatavas tööde teostamise kavas selgitatakse koostöös ornitoloogidega välja, et eksportkaableid on võimalik paigaldada tehnoloogiliselt viisil, mis linde ei häiri, on ehitusloa menetluse raames õigus antud ajalistest piirangutest loobuda (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 28.01.2026 otsus nr 1-7/26-037). 16. Heljumi operatiivseirest lähtuv vee erikasutuse korraldamine.

Pidev

16/18

3. Muud asjakohased meetmed

Keskkonnameetmed

Veealused arheoloogiaväärtused 1. Tagada veealuse mälestise tavapärane kaitsevöönd vähemalt 300-400 m ulatuses vee erikasutuse positsioonidest.

Laevaliiklus, meresõiduohutus, lennuliiklus 2. Kui selgub täpnetuulikute paigutus, peab tegema eraldi laevaliikluse analüüsi tuulepargi alale (ka talviseks perioodiks), et hinnata navigatsiooniriske meretuulepargiga seotud ehitusajal (sh vee erikasutuse ajal) hoolduslaevadele ning pääste- ja jäämurdetöödega seotud laevadele. Analüüsi peab kooskõlastama Transpordiametiga. Transpordiametiga teha koostööd ka KMH aruande lisas 3.18 esitatud muude meresõiduohutust tagavate meetmete kohandamisel ning rakendamisel. 3. Vundamentide paigaldamisega seotud vee erikasutuse positsioonide paika panemisel peab arvestama, et Pärnu-Ruhnu lennuliini lennuliikluse ohutuse tagamiseks peab jätma Liivi lahe ja Saare-Liivi meretuuleparkide vahele vähemalt 10 km laiuse tuulikutevaba ala, et lennukil oleks vajadusel tagasipööramise võimalus. Teha lennuliikluse ohutuse tagamiseks koostööd Siseministeeriumi, Transpordiameti ning Politsei-ja Piirivalveametiga. 4. Eksportkaablite paigaldamisega seotud vee erikasutuse positsioonide paika panemisel peab arvestama, et eksportkaablid peavad mööduma Aleksandri madala toodrist (navigatsioonimärk nr 2162 koordinaatidel 58° 13,874’ N, 23° 50,309’ E) nii kaugelt, et märk ei jääks kaabli kaitsevööndisse.

Pidev

4. Tööde teostamise tingimused ja nõuded

Töökorralduslikud nõuded ja tingimused seoses MunalaiuW kaadamisalaga 1. Eksportkaablid paigaldada võimalusel MunalaiuW kaadamisala piires hoonestusala põhjaserva, et jääks võimalikult lai ala kaadamiseks. 2. MunalaiuW kaadamisalaga kattuval alal paigutada kaablid vähemalt 1,5 m sügavusele. 3. Peale eksportkaablite paigaldamist teavitada Keskkonnaametit ja Transpordiametit, mis osas on võimalik MunalaiuW kaadamisala kaadamiseks kasutada. 4. Eksportkaablite paigaldamisel MunalaiuW kaadamisala piirkonnas teostada visuaalset seiret (näiteks droon vm metoodika lähtuvalt konkreetsetest oludest) vee kvaliteedi osas ning vajadusel (õlilaikude, ebameeldiva lõhna või mõne muu reostusele viitava muutuse korral) tuleb tööd peatada ning võtta kasutusele meetmed reostuse leviku takistamiseks ja likvideerimiseks.

Pidev

5. Tööde teostamise tingimused ja nõuded

Merealale eksportkaabli paigaldamise tehniline lahendus ei tohi rannajoonest maismaa suunas (Pärnu lahe hoiualale jääval rannaniidul) tekitada vastuolu maakaabelliinide eelprojekti lahendusega (kooskõlastatud Keskkonnaameti 09.04.2026 kirjaga nr 6-2/26/4633-4), arvestades viidatud eelprojekti täpsusastet.

Pidev

6. Tööde teostamise tingimused ja nõuded

Muud töökorralduslikud nõuded ja tingimused 1. Vee erikasutuse täpsed positsioonid pannakse paika edasiste uuringute järgselt ning need võivad nihkuda võrreldes esialgse kavaga (vt loa lisa "Vee erikasutuse piirkond ja esialgsed vee erikasutuse positsioonid"). Nihutamine peab olema kooskõlas KMH aruandes (vt KOTKAS KMH registris KMH01921) tooduga ning keskkonnaloas, tuulepargi hoonestusloas ja eksportkaabli hoonestusloas seatud nõuetega. 2. Keskkonnaluba ei asenda muid õigusaktides ette nähtud ja tuulepargi rajamiseks vajalikke lubasid. Ainuüksi keskkonnaloa alusel ei tohi keskkonnaloaga lubatud töid tegema hakata. 3. Pärast vee erikasutuse lõppu kaardistada võimalikult täpne pindalaline info rajatud tuulikuvundamentide ja kaablitrasside kohta. Selle põhjal tuleb koostada GIS andmestik, kuhu on geoobjektidena kantud tuulikuvundamendid ning kaablitrassid. GIS andmestik tuleb edastada Keskkonnaametile.

Pidev

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk nr

Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus

1. Veekasutuse aastaaruanne

Veekasutuse aastaaruanne esitada vastavalt kehtivale korrale. Aastaaruande esitamise kohustus tekib keskkonnaloa andmisel. Aastaaruanne tuleb esitada ka juhul kui vee erikasutusega seotud tegevust ei ole reaalselt toimunud.

Üks kord aastas

2. Seireandmed Detailne seirekava tuleb koostada arendaja ja pädeva eksperdi koostöös ning kooskõlastada Keskkonnaametiga KOTKAS süsteemi kaudu. Vähemalt pool aastat enne vee erikasutuse eelsete seiretööde algust

3. Muu vajalik informatsioon

Esitada võimalikult täpne pindalaline info rajatud tuulikuvundamentide, kaablitrasside ja kaadamisalade kohta. Andmed esitada GIS andmestikuna, kuhu on geoobjektidena kantud tuulikuvundamendid, kaablitrassid (nii tuulepargisisesed kui välisühendused) kui ka kaadamisalad. GIS andmestik esitada KOTKAS süsteemi kaudu.

Hiljemalt üks aasta peale vee erikasutuse lõppu

4. Muu vajalik informatsioon

1. Vähemalt kolm päeva enne vee erikasutusega seotud töödega alustamist teavitada sellest Keskkonnaametit kirjalikult. 2. Tööde käigus tekkivatest muudatustest informeerida Keskkonnaametit koheselt.

Vastavalt kehtestatud teabele

5. Muu vajalik informatsioon

Teavitada Keskkonnaametit ja Transpordiametit, mis osas on võimalik MunalaiuW kaadamisala kaadamiseks kasutada. Esitada Keskkonnaametile KOTKAS süsteemi kaudu kaadamiseks kasutatava ala nurgakoordinaadid ja vastav GIS andmestik.

Üks kuu peale eksportkaablite paigaldamist

V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Loa lisad 17/18

Loa lisad Nimetus Manus Lisatakse digidoci Linnustiku seire suunised Lisa 1: KMH aruande lisa 3.8.2..pdf Jah

Vee erikasutuse ajalised piirangud Lisa 2: ajalised piirangud.JPG Jah

Vee erikasutuse piirkond ja esialgsed vee erikasutuse positsioonid Lisa 3: indikatiivne asendiplaan.jpg Jah

18/18

wsp.com Lehekülg 1

EKSPERTHINNANG

PARTLASTE SEIREKAVA SEOSES

SAARE-LIIVI MERETUULEPARGIGA EESTIS

Osa C

Merel puhkavad aulid, foto Rune Skjold Tjørnløvilt

wsp.com Lehekülg 2

Projekti nimi: Partlaste seirekava seoses Saare-Liivi meretuulepargiga Eestis

WSP projekti nr: 22006324

Projektijuht: Rune Skjold Tjørnløv

Autorid: Rune Skjold Tjørnløv, Erik Mandrup Jacobsen &; Maren Moltke Lyngsgaard

Kvaliteedi tagamine: Mikkel Friborg Mortensen

Heaks kiitnud: Lea Bjerre Schmidt

wsp.com Lehekülg 3

SISU

1. SISSEJUHATUS 4

2. SEIRE ETAPID 5

Alusjoon Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud.

Ehitusetapp 7

Tööetapp 7

3. MEETODID 9

Aerotehnilised uuringud Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud.

Laevapõhised ülevaatused 12

Rändavad merepartide uuringud 12

Merepartide vaatlusuuringud 14

Merepartide seire kaameratega 17

4. ALGATUSED POSITIIVSE NETOMÕJU SAAVUTAMISEKS 21

Positiivse netomõju mõiste 21

Peamised ohud 21

Lindude netokao hindamine 22

Looduse taastamise algatused 23

Muud algatused sukeldujate ja meripartide toetamiseks 25

5. JÄRELDUSED 29

6. VIITED 31

wsp.com Lehekülg 4

1. SISSEJUHATUS

Käesoleva Saare-Liivi meretuulepargi piirkonna partlaste seirekava on välja töötanud WSP Denmark OÜ

UTILITAS Wind tellimusel Eestis.

Kuna praegu puuduvad õiguslikult siduvad juhised, kuidas jälgida, analüüsida, kirjeldada või perspektiivi panna

väljatõrjumise ja kokkupõrgete mõju, varieeruvad lähenemisviisid projektiti märkimisväärselt ning enamikus

projektides kirjeldatakse vaid lähtesituatsiooni.

Hoolimata viimastel aastakümnetel toimunud meretuuleparkide massiivsest arenduste kasvust, on eel- ja

järelmõjude uuringuid läbi viidud suhteliselt vähe. Seetõttu, et parandada olemasolevaid teadmisi

meretuuleparkide tegeliku mõju kohta lindudele, on WSP sõlminud lepingu OÜ UTILITAS Windiga, et töötada

välja spetsiifiline seirekava Saare-Liivi arendusala merepartide jaoks.

Meretuulepargid (OWF) võivad potentsiaalselt mõjutada merelinde mitmel viisil. Siiski on laialdaselt

tunnustatud, et väljatõrjumine potentsiaalselt sobivatest toitumisaladest kujutab endast üht olulisemat mõju

meretuuleparkidel, eriti puhkavate merelindude jaoks. Lisaks võivad töötavate turbiinidega kokkupõrgete

riskid mõjutada nii puhkavate kui ka rändlindude populatsioone. Mõnes olukorras võib OWF kujutada endast

ka tõket rändlindudele või kohalikult liikuvatele lindudele, kes läbivad tuulepargi ala.

Olemasolevate uuringute ja analüüside põhjal on väljatõrjumise mõju eriti oluline kaaluda teatud merelindude

liikide puhul, sealhulgas punakurk-kaur, mustvaeras, tõmmuvaeras, aul, alk ja lõunatirk.

Saare-Liivi piirkonnas esinevad kõige olulisemad veelinnuliigid on aul ja tõmmuvaeras. Mõlema liigi arvukus

mittepesitsusperioodil ületab regulaarselt 1% liigi rändetee populatsioonist. (Luigujõe & Kuus, 2024)

Aruandes C esitatud seirekava keskendub järgmistele teemadele:

Saare-Liivi merepartide seirekava

• "Sihtliikide" leviku ja arvukuse seire.

• Lindude aktiivsusrežiimide seire (puhkamine/toitmine/pendelränne).

• Ööpäevaste / öiste aktiivsusrežiimide jälgimine.

• Turbiini töörežiimide (aktiivne / mitteaktiivne) vältimiskäitumise ja mõju jälgimine.

• Algatused, millel on positiivne mõju.

Seirekava on koostatud nii, et see hõlmaks meretuulepargi kolme peamist olelusringi etappi: 1) ehituseelne

etapp, 2) ehitusetapp ja 3) ehitusjärgne/ekspluatatsioonijärgne etapp. Kava ei hõlma avamere tuuleparkide

tegevuse lõpetamise etappi.

Kavandatud seirekava elemendid põhinevad ülevaatel, mis käsitleb teiste sarnaste projektide jaoks rakendatud

seirekavasid, WSP Denmarki asjakohastel kogemustel auli uuringutest Kriegers Flaki ja Rønne Banke aladel,

samuti Saare-Liivi piirkonna esimeste lähteseire aastate tulemustel, rannakarpide tiheduse kaardil,

batümeetrial jne.

Seirekava on koostatud eesmärgiga täita üldiseid ja kohaspetsiifilisi teadmislünki ning testida kriitilisi eeldusi,

mis on seotud elupaikade väljatõrjumise ja kokkupõrkeriskiga, sealhulgas mõju ulatust, harjumise taset,

vältimiskäitumist ja lindude tegevusrežiime (puhkamine/toitumine/liikumine), samuti turbiinide töörežiimi

(aktiivne/mitteaktiivne). Lisaks esitab kava algatusi, mille eesmärk on parandada positiivset mõju mõjutatud

veelindude populatsioonidele.

wsp.com Lehekülg 5

2. SEIRE ETAPID

Meretuulepargi ehitamisel on mitu etappi, mida tuleks mõjude seirel arvesse võtta.

Esimene etapp on piirkonna uurimine geotehniliste ja geofüüsikaliste uuringutega, et teha kindlaks merepõhja

olemus. Ideaaljuhul peaks see etapp eelnema lindude alusuuringutele, veendumaks, et geotehnilised ja

geofüüsikalised uuringud ei mõjuta merepõhja häirides järgmisi alusuuringuid.

Sellele esialgsele etapile järgneb võrdlusperiood, mille jooksul uuritakse lindude liigilist koosseisu, lindude

levikut ja arvukust ning hooajalisi erinevusi enne ehitusetappi.

Seejärel järgneb ehitusetapp. Meretuulepargi rajamine kestab tavaliselt mitu kuud ja hõlmab mitmeid

tegevusi, sealhulgas laevade tegevus tuuleturbiini piirkonda ja sealt tagasi, lootsimine, kaablite paigaldamine,

setete kaevandamine jne. Selline tegevus võib mõjutada puhkavate lindude väljatõrjumisriski ja põhjustada

muutusi elupaiga kvaliteedis, sealhulgas toiduressurssidele juurdepääsus ja nende kättesaadavuses. Seetõttu

on ehitusetapis kõige olulisemaks seireks muutused liigilises koosseisus, levikus ja arvukuses, mis tulenevad

muutustest toiduvarudes (rannakarpide tiheduse kaart) ja batümeetrias.

Üldiselt tunnistatakse, et avamere tuuleparkide üldine suurim mõju linnupopulatsioonidele toimub

kasutusetapis. Seda mitte ainult seetõttu, et see etapp kestab mitu aastakümmet, vaid ka seetõttu, et turbiinid

kujutavad endast lisaks väljatõrjumise võimalikule mõjule ka kokkupõrkeohtu ja barjääriefekti.

Erinevate etappide omadused ning iga etapi jaoks vajalikud teadmised ja seotud andmed on kokku võetud

tabelis 1. Seirekava üldised kaalutlused ja üldine lähenemisviis on illustreeritud joonisel 2-1 ja kirjeldatud

üksikasjalikumalt peatükis 2.

Andmete esitamiseks soovitatavaid meetodeid on kirjeldatud 3. peatükis.

Tabel 1. Seirekavasse kaasatud projekti etapid, iga etapi jaoks otsitavad teadmised ja andmed ning soovitatud rakendatavad metoodikad. Uuringute kestuse ja sageduse osas viitavad märgitud aastad lähteseire esimesest aastast (aasta 1) alates möödunud aastate arvule.

Ehituseelne etapp Ehitusetapp Tööetapp

Kestus ja sagedus Kaks aastat (1 ja 2) Kaks aastat (3 ja 4) Neli aastat (5, 7, 10 ja 15)

Soovitud

teadmised/andmed

Liikide koosseis, levik ja

arvukus.

Iga-aastased variatsioonid.

Muutused liigilises

koosseisus, levikus ja

arvukuses, et uurida

väljatõrjumise mõju

Muutused liigilises

koosseisus, levikus ja

arvukuses ja/või käitumises,

et uurida väljatõrjumise,

asustustaseme ja

kokkupõrkeohu mõju.

Rakendatavad

meetodid

Rida lennuloendusi mööda

eelnevalt kindlaksmääratud

transektijooni.

Rida lennuloendusi

mööda eelnevalt

kindlaksmääratud

transektijooni.

Rida lennuloendusi mööda

eelnevalt kindlaksmääratud

transektijooni.

Laevapõhised ülevaatused.

Visuaalsed vaatlused.

Laserkaugusmõõtja

vaatlused.

wsp.com Lehekülg 6

Joonis 2-1. Seirekava aluseks olevad üldised kaalutlused ja kava üldine lähenemisviis. Seirekava on koostatud selleks, et täita olulised teadmistelüngad avamere tuuleparkide mõju kohta, eesmärgiga suunata konkreetseid algatusi, et avaldada üldist positiivset mõju mõjutatud merepartide populatsioonidele.

Lähteseire – ehituseelne etapp

Enne lähteseire planeerimist on oluline hinnata vajadust puhkavate ja rändlindude uuringute järele, näiteks ala

oodatavat suhtelist tähtsust. Miinimumnõudena tuleks kõigi meretuulikute projektide puhul läbi viia

intensiivsed puhkavate lindude uuringud mittepesitsusperioodil, septembrist maini.

Mõnes piirkonnas on vajalik ka suviste uuringute läbiviimine, et katta liigid, kes esinevad peamiselt

suveperioodil, näiteks lähedal asuvate maismaa pesitsusalade toituvad linnud või liigid, kes kogunevad merel

sulgimiseks.

Lisaks on mõnes piirkonnas oluline viia läbi rändlindude uuringuid aladel, kus on teada või võimalik maismaa-

või veelindude rände esinemine või lindude liikumised, mis võivad läbida meretuulepargi ala. Seda saab

registreerida radari, visuaalsete vaatluste, laserkaugusmõõtja ja/või video abil, kasutades fikseeritud

struktuure, näiteks merel asuvaid platvorme, laevu või isegi ujuvaid poi-süsteeme.

Soovitatakse, et lähteseire andmete kogumine kestaks vähemalt kaks täisaastat, et saada andmeid hooajalise

varieeruvuse kohta ja tagada staatiliseks analüüsiks vajalik ajalisest muutusest arusaamine.

See vastab ka Saksamaa StUK4 soovitustele, mille kohaselt nõutakse lähteseireks kahte täisaastat (BHS, 2013),

ning sarnaneb Taanis läbiviidud lähteseire uuringutega, mis on seotud Põhjamere energia saarega (DCE &

NIRAS, 2024), Bornholmi energia saarega (WSP, 2024) ning Põhjamere ja Taani väinade tuuleenergia

arendusprojektidega (Kriegers Flak II, Kattegat 2 ja Hesselø meretuulepark). Tuginedes olemasolevatele

teadmistele Saare-Liivi projekti alast, soovitab WSP rakendada lähteseire perioodil järgmisi metoodikaid, et

koguda soovitud seireandmeid ja teadmisi (vaata metoodikate kohta lähemalt peatükist 3). Numbrid 1–4

tähistavad soovitatud tegevuste üldist prioriteeti:

wsp.com Lehekülg 7

1. Puhkavate lindude lennuloendused. 2. Laevapõhised rändavate merepartide uuringud. 3. Laevapõhised merepartide vaatlusuuringud. 4. Merepartide jälgimine kaameratega.

Ehitusetapp

Tuulepargi rajamine kestab tavaliselt mitu kuud ja sellega kaasnevad mitmed tegevused, mis võivad mõjutada

piirkonna linde, sealhulgas liiklus laevadelt tuulikute piirkonda ja sealt tagasi, lootsimisest tulenev müra,

kaablite paigaldamine, setete kaevamine jne.

Ehitusetapis olev tegevus võib seega põhjustada linnupopulatsioonide väljatõrjumist ja muutusi elupaiga

kvaliteedis, sealhulgas toiduressurssidele juurdepääsus ja nende kättesaadavuses.

Ideaaljuhul tuleks säilitada sama seire nagu lähteseires, järgides samu meetodeid kogu ehitusetapi jooksul.

Tuginedes olemasolevatele teadmistele Saare-Liivi projektiala kohta, soovitab WSP rakendada järgmisi

metoodikaid, et tagada soovitud seireandmed ja teadmised ehitusetapis (peatükk 3):

1. Puhkavate lindude lennuloendused

Tööetapp

Meretuulepargi (OWF) suurim mõju lindude populatsioonidele avaldub tavaliselt tööfaasis. See ei tulene mitte

ainult asjaolust, et see etapp kestab mitu aastakümmet, vaid ka sellest, et turbiinid kujutavad endast lisaks

elupaikade väljatõrjumisele puhkavate lindude puhul ka kokkupõrkeriski ja barjääri efekti. (Rydell, Ottvall,

Pettersson, & Green, 2017)

"Väljatõrjumine" viitab asjaolule, et mõned merelinnuliigid kipuvad vältima toitumist ja puhkust

meretuulepargi sees või selle lähedal. Selle tulemusena kogevad liigid sisuliselt elupaikade kaotust, kuigi

elupaik ja isegi toiduvaru võivad jääda puutumatuks.

Mitmed uuringud on näidanud, et veelinnud reageerivad meretuuleparkidele väga erinevalt (Rydell, Ottvall,

Pettersson, & Green, 2017)(Dierschke, Furness, & Garthe, 2016). Näiteks sukeldujate puhul on täheldatud

suuri väljatõrjumise mõjusid, nende tihedus on vähenenud kuni 10–16 kilomeetri kaugusel OWF-ist. Samuti on

väljatõrjumise mõju täheldatud mitmete meripardiliikide puhul.

Meripartide osas soovitab Joint SNCB Interim Advice Note kasutada OWF-i põhjustatud väljatõrjumise

hindamisel 4 km puhvertsoone. (SNCB, 2022b)

Mitmed uuringud viitavad sellele, et OWF-ide põhjustatud merelindude väljatõrjumine ei ole tingimata püsiv

ning mõned liigid suudavad OWF-idega harjuda ja nendega koos eksisteerida (WSP, 2022; WSP, 2023)

Väljatõrjumise ja harjumise ulatus sõltub tõenäoliselt tuulepargi paigutusest, sealhulgas turbiinide

vahekaugusest.

Hiljutises uuringus hinnati mustvaerase ja sukeldujate pikaajalist jaotust Taani Horns Refi (HR) I, II ja III OWF-

ide piirkonnas. Leiti, et sukeldujate ja harilike vaerase tihedus vähenes HR II piirkonnas vahetult pärast selle

ehitamist. Siiski suurenes harilike vaerase tihedus HR II piirkonnas teises ja kolmandas faasis (hilisem

ehitusjärgne periood), samas kui sukeldujate tihedus jäi vähenema. HR III piirkonnas, kus olid suured ja laialt

wsp.com Lehekülg 8

paiknevad turbiinid, ei täheldatud harilike vaerase ega sukeldujate tiheduse vähenemist ehitusjärgsetel

perioodidel.(NIRAS, 2024)

Turbiinid võivad samuti mõjutada puhkavate, toituvate, rändavate või kohalikult liikuvate lindude ellujäämist,

kui nende olemasolu põhjustab kokkupõrkeid ja seeläbi suurenenud suremust.

Kokkupõrkeriski mõjutavad mitmed tegurid, sealhulgas turbiinide disain (kõrgus, rootori suurus, labade pindala

jne), turbiinide arv ja asukoht, tuulepargi paigutus, topograafia ning piirkonna liikide arvukus ja koosseis.

(Rydell, Ottvall, Pettersson, & Green, 2017)(Tjørnløv, et al., 2023)

Lindude kokkupõrkeid tuuleparkides peetakse eriti tõenäoliseks iga-aastasel rändel pesitsusalade ja

talvekvartalite vahel, kohalike, igapäevaste rändeliikumiste korral puhkepaikade ja toitumisalade või

pesitsusalade ja toitumisalade vahel ning lindude ligimeelitamisel tuulikualadele .(Rydell, Ottvall, Pettersson, &

Green, 2017)

Oht, et kohalikud puhkavad linnud, kes veedavad pikemat aega samas piirkonnas, põrkuvad oma igapäevase

tegevuse käigus töötavate turbiinidega, erineb riskist, mis on seotud kahe peamise rändesündmusega kevadel

ja sügisel.

Kui tuulepark on rajatud, võivad tuulikud olla takistuseks rändlindudele . Siiski hinnatakse barjääriefekti üldiselt

tühiseks võrreldes väljatõrjumisriski ja kokkupõrkeohuga ning seetõttu seda käesolevas seirekavas

konkreetselt ei käsitleta.(Rydell, Ottvall, Pettersson, & Green, 2017)

Tuginedes olemasolevatele teadmistele Saare-Liivi projektiala kohta, soovitab WSP rakendada järgmisi

metoodikaid, et saada kasutusfaasis soovitud seireandmeid ja -teadmisi (vt ptk 3 metoodikate jaoks). Numbrid

1–4 näitavad üksikute tegevuste soovituslikku üldist prioriteeti:

1. Puhkavate lindude lennuloendused. 2. Laevapõhised rändavate merepartide uuringud. 3. Laevapõhised merepartide vaatlusuuringud. 4. Merepartide jälgimine kaameratega.

wsp.com Lehekülg 9

3. MEETODID

Lennuloendused

Selleks et hinnata avamere tuulepargi mõju lindude liigilisele koosseisule ning puhkelindude levikule ja

arvukusele, tuleks teha lennuloendused nii ehituseelses, ehitus- kui ka käitamisetapis.

Lennuloendusi puhkavate lindude kohta saab üldiselt läbi viia kahel erineval meetodil: vaatlejatest sõltuvad

vaatlused lennukilt või kõrglahutusega digitaalsed lennuloendused, kus kaamera jäädvustab kõik objektid

merepinnal ja selle kohal.

Tagamaks andmete otsest võrreldavust meretuulepargi projekti erinevate etappide vahel, tuleks andmeid

eelistatavalt koguda kõigis etappides samade meetoditega.

Saare-Liivi piirkonnas koguti lähteseire raames puhkavate lindude andmeid vaatlejatest sõltuvate

lennuloenduste abil. Seetõttu soovitatakse seda lähenemist kasutada ka Saare-Liivi projekti teistes faasides.

Lennuloenduste ja lindude arvukuse ning leviku andmete kogumiseks on joontransektil põhinev

kaugushinnanguline valim (line transect distance sampling) hästi tuntud meetod, mida on kirjeldanud

Buckland jt (2001; 2012), kohandatud Taani tehniliste juhistega (Petersen, Clausen, & Nielsen, 2019) ning

rakendatud mitmes seireprogrammis, sealhulgas juba Saare-Liivi piirkonnas läbiviidud lähteseires (Luigujö &

Kuus, 2024). (Buckland, et al., 2001; Buckland, et al., 2012)(Petersen, Clausen, & Nielsen, 2019) (Luigujõe &

Kuus, 2024)

See meetod on välja töötatud eesmärgiga süstemaatiliselt loendada liike konkreetses piirkonnas ning

teisendada loendatud isendid mõõtühiku kohta lindude tiheduseks ala kohta. See on soovitav mõõtühik, kuna

see kajastab populatsiooni tegelikke muutusi, mitte ainult suhtelisi muutusi.

Loendused viiakse läbi kahe vaatleja poolt, kes asuvad kõrge tiivaga, kahe mootoriga lennukis, näiteks

Partenavia P-68, millel on mullaknad. Lennuk lendab regulaarse kiiruse ja kõrgusega (tüüpiliselt 76 meetrit

(250 jalga) ja umbes 180 km/h (100 sõlme)) mööda transekte kindlaksmääratud GPS-punktide vahel.

Vaatlused registreerivad pidevalt kaks vaatlejat, üks kummalgi pool lennukit, jälgides risti lennuki suunaga, et

võimaldada suurenevate kauguste korral erineva avastatavuse modelleerimist (Petersen, Clausen, & Nielsen,

2019)(Petersen & Sterup, 2019). See protseduur järgib joontransektidel põhinevat kaugushinnangulise valimi

standardmetoodikat. (Buckland, et al., 2001; Buckland, Rexstad, Marques, & Oedekoven, 2015)

Iga vaatluse kohta registreeritakse lindude liik või liigrühm, parve suurus, käitumine, ristsuunaline kaugus

vaatlustrajalt ja kellaaeg. Lisaks registreeritakse keskkonnatingimused (nt mereolud ja päikese peegeldus)

vastavalt joontransektide kaugushinnangulisele metoodikale.

Loendused viiakse läbi kolmes kuni neljas kaugusvööndis, et võimaldada esialgsete arvukusandmete statistilist

korrigeerimist, arvutades absoluutseid tihedusi (linnud/km²). Vööndid määratakse lennuki keskteljest nurga

alusel. Riba A on 60-25 kraadi horisondist allpool (45-164 m kaugusel transektist), B on 25-10 kraadi (164-433

m), C on 10-4 kraadi (433-1,000 m) ja D on 4-3 kraadi (1,000 kuni 1,500 m) (Joonis 3-1).

wsp.com Lehekülg 10

Joonis 3-1. Transektiriba määratlused lennuloenduse transektuuringute jaoks. 76 m kõrguselt on mõlemal pool mõõdistusrada 44 m suurune tühinurk, mida vaatlejad ei suuda katta.

Hooajaliste variatsioonide katmiseks lindude esinemises soovitatakse lennuloendused läbi viia iga kuu olulistel

perioodidel ning vähemalt kord kahe kuu jooksul perioodidel, mil puhkavate lindude suurt arvukust ei ole

oodata.

Aastane lennuloenduste plaan on esitatud ja pakutud tabelis 2. Vaatlusplaan sisaldab ühte vaatlust iga kuu

kõige olulisemal perioodil (september–märts) ning võimalusel ühte vaatlust ülejäänud kuudel, et katta terve

aastane tsükkel. Ideaalis peaks vaatluste vahel olema vähemalt kaks nädalat.

Vaatluste käigus hõlmatavad transektid peavad jääma samaks kogu projekti kõikides faasides (joonis 3-2 ja

joonis 3-3).

Tabel 2. WSP esitas (iga-aastase) õhuseirekava nõuanded merelindude arvukuse ja leviku hindamiseks Saare-Liivi piirkonnas. "X" näitab, et uuring peaks toimuma konkreetsel kuul, samas kui "(X)" tähendab, et ajavahemikul juulist augustini peaks toimuma üks või kaks vaatlust. Ideaalis peaks iga uuringu vahel olema vähemalt kaks nädalat.

Etapp Kuu Uuring

Võrdlusalus (aasta 1 + 2)

Ehitamine

(3. + 4. aasta)

Toiming

(Aasta 5+7+10+15)

Jaanuar X

Veebruar X

Märts X

Aprill X

Mai X

Juuni -

Juuli (X)

August (X)

September -

Oktoober X

November X

wsp.com Lehekülg 11

Joonis 3-2. Kavandatud liinitransektid lennuloendusteks ehituseelses- ja ehitusetapis, järgides loendusraja varianti 2, mis on esitatud uuringuaruandes. (Luigujõe & Kuus, 2024)

Joonis 3-3. Kavandatud liinitransektid lennuloendusteks kasutusetapis vastavalt loendusraja 2. valikule, mis on esitatud uuringuaruandes. (Luigujõe & Kuus, 2024)

Detsember X

wsp.com Lehekülg 12

Laevapõhised ülevaatused

Merepartide rändeuuringud

Laevapõhiste merepartide rändeuuringute eesmärk on jälgida Saare-Liivi meretuulepargi olemasolu võimalikku

mõju meripartide rändesuunale, st hinnata, kas tuulepargile lähenevad rändlinnud näitavad

makrovältimiskäitumise märke, näiteks muudavad oma lennusuunda, et vältida tuulepargi alale sisenemist.

Kuna sellist mõju lennukäitumisele on ehitusfaasis vähem tõenäoline täheldada, soovitab WSP piirduda nende

uuringutega lähteseire ja tööfaasiga.

Nende uuringute sihtliigid on aul ja tõmmuvaeras, kuid jälgida võib ka teisi asjakohaseid meripardiliike.

Uuringud viiakse läbi visuaalsete vaatluste abil fikseeritud ankrupunktidest: kevadel umbes 1,5 km tuulepargi

alast edelasse ja sügisel fikseeritud ankrupunktist 1 km tuulepargist kirde suunas (tabel 3 ja joonis 3-4).

WSP soovitab, et nii kevadel kui ka sügisel koosneks iga vaatlusseeria viiest vaatluspäevast vastaval auli rände

tipp-perioodil. Kui Pärnu lahe jääkate takistab laevaliiklust, võib rändavate sukelpartide loendust kas kuni kaks

nädalat varasemaks tuua või edasi lükata võrreldes soovitatava perioodiga (vt tabel 3). Kui jääkate takistab

juurdepääsu ankrupunktidele ka selle pikendatud perioodi jooksul, tuleb vastav loendus antud aastal tühistada.

Tabel 3. Kavandatavad ankrupunktid merepartide rändeuuringuteks Saare-Liivi piirkonnas. 1 (Luigujõe & Kuus, 2024) kasutati viitena aulide rände tippperioodide kindlakstegemiseks kevadel ja sügisel. Ankurduspunktide geograafilised koordinaadid (WGS84) on esitatud Joonis 3-4.

Etapp Ankurpunkt Periood (5 päeva)

Ehituseelne (aasta 1 + 2),

Käitamine (aasta

5+7+10+15)

Kevad: edelaosa Aprilli keskpaik1

Ehituseelne (aasta 1 + 2),

Käitamine (aasta

5+7+10+15)

Sügis: Kirde Oktoobri lõpp – novembri algus1

wsp.com Lehekülg 13

Joonis 3-4. Merepartide rändeuuringute kahe kindla ankrupunkti kavandatavad asukohad Saare-Liivi piirkonnas.

Ettepanek on üldiselt kooskõlas Saksamaa StUK4 soovitustega (BHS, 2013). Uuringud viiakse läbi päevavalguse

ajal, alustades tsiviilhommikuhämaruse ajal ja lõpetades tsiviilõhtuhämaruse ajal. Iga tunni jooksul

registreeritakse kaks 15-minutilist vaatluse intervalli, mille jooksul kaks vaatlejat skaneerivad palja silmaga ja

binoklitega ümbritsevat ala lendavate lindude suhtes.

Iga vaatleja katab 180° ala ehk poolringi, nii et koos katavad nad 360° ehk täisringi. Registreeritakse liikide ja

lendavate lindude või parvede arv, samuti hinnangud lennukõrguse ja -suuna kohta (jagunedes kaheksasse

suunda: N, NE, E, SE, S, SW, W, NW, vt tabel 4). (BHS, 2013)

Vaatlejad registreerivad ka, kas linnud muudavad märgatavalt oma käitumist, lennurežiimi või suunda

tuulepargile lähenedes.

Hiljem saab rände intensiivsust arvutada lindude arvuna tunni kohta, ekstrapoleerides vaatluste põhjal 30 minuti

jooksul tehtud andmed tunni peale. Selle alusel saab hinnata nii aastaseid kui ka igapäevaseid rände

intensiivsuse mustreid.

Lennukõrguse hindamiseks jaotatakse registreeritud andmed mitmesse kõrgusvahemikku: 0–5 m, 5–10 m, 10–

20 m, 20–50 m, 50–100 m, 100–200 m ja >200 m.

Kui ilmastikutingimused võimaldavad, saab lennukõrgusi täpselt mõõta laserkaugusmõõtjaga (nt Vector 21 Aero,

Vectronix AG, Heerbrugg, CH), mis mõõdab kaugust, asimuuti ja kaldenurka konkreetse objekti suhtes (antud

juhul lind). Seadme abil saab arvutada objekti kõrguse ja geograafilise asukoha (kasutades vaatleja teadaolevat

asukohta). Sama linnu või parve järjestikuste mõõtmiste seeria moodustab „trajektoori“, mis kujutab lendu 3D-

kujul.

wsp.com Lehekülg 14

Tabel 4. Parameetrid, mis registreeritakse Merepartide rändeuuringute käigus Saare-Liivi piirkonnas.

Merepartide vaatlusuuringud

Auli vaatlusuuringute eesmärk on koguda andmeid ja teadmisi meretuulepargi (OWF) mõjust lindude levikule,

arvukusele, kohalikele liikumistele ja käitumisele OWF-i piirkonnas. Uuring annab ka andmeid võimaliku

vältimiskäitumise, harjumise ja koos eksisteerimise kohta ning aitab täpsustada kohaspetsiifilist rakendust

Bandi kokkupõrkeriski mudelile (Band, 2012). Uuringute sihtliigid on aul ja tõmmuvaeras, kuid jälgida võib ka

teisi asjakohaseid meripardiliike.

Soovitatakse, et meripartide uuringud viiakse läbi kord kuus enne pesitsusperioodi, mil arvukus saavutab tipu.

Iga uuring koosneks viiest vaatluspäevast, kus igal päeval tehakse vaatlus ühest ankrupunktist. Kui Pärnu lahe

jääkate takistab laevaliiklust, võib rändavate sukelpartide loendust kas kuni kaks nädalat varasemaks tuua või

edasi lükata võrreldes soovitatava perioodiga (vt tabel 5). Kui jääkate takistab juurdepääsu ankrupunktidele ka

selle pikendatud perioodi jooksul, tuleb vastav loendus antud aastal tühistada.

Kohalikud liikumised

Saare-Liivi projekti ala madal, keskne osa tagab ilmselt ligipääsu kohapeal olulisele puhkamis- või toitumisalale,

eriti auli jaoks (Luigujõe & Kuus, 2024)

Etapp Parameeter Märkus

Ehituseelne (aasta 1 +

2),

Käitamine

(Aasta 5+7+10+15

Peamised

Kuupäev ja kellaaeg f/kk/aaaa, hh:mm:ss

Vaatleja Täisnimi

Ankurpunkt Ei. ankurpunkti (1-2) + X/Y koordinaadid

Ajaplokk 15-minutiliste ajaplokkidega salvestatud vaatlused

Andmed lindude kohta

Liik Tuvastatud linnuliigid

Arv Üksikisikute

Lennukõrgus (m), ainult lendavad

linnud

Hinnanguline (E) või mõõdetud laserkaugusmõõturiga

(LRF)

Lennu suund. Ainult lendavad linnud Hinnanguline (E) või mõõdetud laserkaugusmõõturiga

(LRF)

Kaugus (m) Hinnanguline (E) või mõõdetud laserkaugusmõõturiga

(LRF)

Vältimiskäitumine Jah/ei – mis?

Ilmaandmed

Nähtavus (km) Visuaalselt hinnatud

Temperatuur Andmed pardal olevast ilmajaamast

Tuule kiirus m/s Andmed pardal olevast ilmajaamast

Tuule suund Andmed pardal olevast ilmajaamast

Pilvkate Hinnanguliselt kaheksandikes (x/8)

Sademed Jah/ei

Laine kõrgus (m) Hinnanguline

wsp.com Lehekülg 15

Soovitatakse, et laevapõhised vaatlusuuringud viiakse läbi viies fikseeritud ankrupunktis Saare-Liivi piirkonnas (tabelid 5, 6, 7 ja joonis 3 5). Uuringud tuleks läbi viia detsembrist aprillini, kui piirkonnas eeldatakse olevat kõige rohkem aule ja tõmmuvaerast (WSP osa B aruanne).

Tabel 5. Soovitatavad ankrukohad merepartide vaatlusuuringuteks Saare-Liivi piirkonnas. 1 (Luigujõe & Kuus, 2024) kasutati viitena aulide maksimaalse puhke- ja peatusaja kindlakstegemiseks. Ankurpunktide geograafilised koordinaadid (WGS84) on esitatud Joonis 3-5.

Kinnituspunkt Perioodi Kestus ja sagedus

1 Detsember-aprill1 5 päeva kuus

2 Detsember-aprill1 5 päeva kuus

3 Detsember-aprill1 5 päeva kuus

4 Detsember-aprill1 5 päeva kuus

5 Detsember-aprill1 5 päeva kuus

Joonis 3-5. Viie fikseeritud ankrupunkti kavandatavad asukohad merepartide vaatlusvaatluseks Saare-Liivi piirkonnas.

Üks seire eesmärkidest on hinnata, kas Saare-Liivi piirkonna madalate kesksete alade ja Saare-Liivi piirkonna

üldisemate alade ning ümbritsevate vete toitumis- ja puhkamisalade vahel toimub meripartide kohalikke

liikumisi ning uurida, mil määral selliseid liikumisi mõjutab OWF-i olemasolu. Kavandatud meripartide

vaatlusuuringud järgivad põhimõtteliselt metoodikat, mida kasutati lähteseireteks Bornholmi energiasaare

projektis Läänemeres (WSP, 2024).

aatlusi viivad läbi kaks vaatlejat, kes töötavad 3 tundi päikesetõusul ja 3 tundi päikeseloojangul. Mõlemad

vaatlejad registreerivad kõik lendavad meripardid 360° ulatuses ankrus oleva laeva ümbruses. Iga vaatluse puhul

tuleb registreerida isendite arv, kaugus laevast, lennusuund ja hinnanguline lennukõrgus. Vältimaks

topeltloendusi, peavad mõlemad vaatlejad omavahel suhtlema. Kõik vaatlused tehakse visuaalselt, kas palja

silmaga või binokliga (tüüpiliselt 8–10x suurendusega) ja vahemikus 0–3 000 m laevast.

wsp.com Lehekülg 16

Lennukõrguseid ja -suundi saab hinnata visuaalselt või, kui ilmastikutingimused seda võimaldavad, täpselt mõõta

laserkaugusmõõtjaga. Laserkaugusmõõtja (nt Vector 21 Aero, Vectronix AG, Heerbrugg, CH) võimaldab mõõta

objekti (antud juhul linnu) kaugust, asimuuti ja kaldenurka. Selle abil saab arvutada objekti kõrguse ja

geograafilise positsiooni (kasutades vaatleja teadaolevat asukohta). Sama linnu või parve järjestikuste

mõõtmiste seeria moodustab "trajektoori", mis kujutab lendu 3D-kujul.

Täiendava võimalusena võib kaaluda pika ulatusega infrapuna-binoklite kasutamist, et selgitada, kas kohalikke

linnuliikumisi toimub ka öösel.

Kuna meripartide kohalike liikumiste mõju on tuulepargi ehitusfaasis vähem tõenäoline, soovitatakse neid

uuringuid läbi viia ainult lähteseire ja ehituseelse faasi ajal, kui turbiinid juba töötavad.

Salvestused saab hiljem digitaliseerida ja analüüsida näiteks programmiga R Studio (Posit Team, 2023).

kasutades FMSB paketi Radarcircle tööriistu. Ala ja ankrupunktide visualiseerimiseks saab luua kaarte näiteks

programmiga QGIS. (QGIS Development Team, 2025)

Vältimine, harjumine, koos eksisteerimine ja turbiini töörežiimi mõju

Iga tunni tagant loendatakse kõik veepinnal ankrupunkti ümbruses puhkavad linnud. Lindude käitumist jälgitakse

ja klassifitseeritakse kas puhkamiseks või toitumiseks (sukeldumiseks). Lisaks märgitakse üles kaugus lähima

tuulepargiturbiinini ning turbiini töörežiim (töötav/mitte töötav/seisakurežiim).

Kui ilmastikutingimused võimaldavad, saab vaatluste geograafilist asukohta täpselt mõõta laserkaugusmõõtjaga.

See võimaldab võrrelda individuaalseid linnuvaatlusi näiteks rannakarpide tiheduse kaardi, batümeetria ja

turbiinide asukohtadega Saare-Liivi piirkonnas.

Lisavõimalusena võib kord tunnis visuaalselt hinnata lendavate lindude üldist osakaalu, näiteks intervallides (0–

5%, 5–10%, 10–20%, 20–50%, >50%). See teave on väärtuslik sisend kohaspetsiifilisele kokkupõrkeriski mudelile

puhkavate aulide jaoks (Band, 2012), kuna mudelist saadud kokkupõrgete arvu saab korrigeerida, võttes arvesse

lende põhinevalt empiirilistele vaatlusandmetele.

Tabel 6. Parameetrid, mis tuleb registreerida merepartide vaatlusvaatluste käigus (viis fikseeritud ankurdamispunkti).

Etapp Parameeter Märkus

Ehituseelne (aasta 1 + 2)

Käitamine

(Aasta 5+7+10+15)

Peamised

Kuupäev ja kellaaeg f/kk/aaaa, hh:mm:ss

Vaatleja Täisnimi

Ankurpunkt Ei. ankurpunkti (1-5) + X/Y koordinaadid

Ajaplokk 15-minutiliste ajaplokkidega salvestatud

vaatlused

Andmed lindude kohta

Liik Tuvastatud linnuliigid

Arv Üksikisikute

Lennukõrgus (m), ainult lendavad

linnud

Hinnanguline (E) või mõõdetud

laserkaugusmõõtjaga (LRF)

Lennu suund. Ainult lendavad linnud Hinnanguline

Kaugus (m) Hinnanguline (E) või mõõdetud

laserkaugusmõõtjaga (LRF)

Vanus ja sugu (valikuline) Võimaluse korral üles märgitud:

wsp.com Lehekülg 17

Tabel 7. WSP esitas (iga-aastase) uuringukava merepartide vaatlusuuringuteks. "X" näitab, et üks 5-päevane uuring peaks toimuma selle konkreetse kuu jooksul.

Merepartide seire kaameratega

Soovitatakse katseprojektina rakendada kaamerapõhist meripartide seiret Saare-Liivi piirkonnas.

Kaamerapõhise seire peamine eesmärk on parandada arusaamist partide ööpäevasest ja öisest käitumisest

töötava meretuulepargi sees.

Seire keskendub partide liikidele mittepesitsusperioodil, mil auli ja tõmmuvaerase arvukus ületab regulaarselt

1% nende liikide rändetee populatsioonidest. (Luigujõe & Kuus, 2024)

Etapp Parameeter Märkus

Käitumine Lendamine/toitmine/puhkamine

Kaugus turbiinist (m) Hinnanguline (E) või mõõdetud

laserkaugusmõõtjaga (LRF)

Seotud turbiini vundamendiga? Jah/ei

Märkused tähelepaneku kohta Vajaduse korral märgitud:

Turbiini andmed

Lähima turbiini töörežiim Töötab/ei tööta/tööta tühikäigul

Ilmaandmed

Nähtavus (km) Visuaalselt hinnatud

Temperatuur Andmed pardal olevast ilmajaamast

Tuule kiirus Andmed pardal olevast ilmajaamast

Tuule suund Andmed pardal olevast ilmajaamast

Pilvkate Hinnanguliselt kaheksandikes (x/8)

Sademed Jah/ei

Laine kõrgus (m) Visuaalselt hinnatud

Etapp Kuu Uuring

Ehituseelne (aasta 1 + 2)

Käitamine

(Aasta 5+7+10+15)

Jaanuar X

Veebruar X

Märts X

Aprill X

Mai -

Juuni -

Juuli -

August -

September -

Oktoober -

November -

Detsember X

wsp.com Lehekülg 18

Seire annab teavet selle kohta, kas merelindude käitumist meretuuleparkides, sealhulgas öiseid lennuliikumisi,

intensiivsust, vältimiskäitumist ja harjumist, mõjutab tuulepargi olemasolu, paigutus ja konkreetsed

keskkonnatingimused, näiteks toidu saadavus.

Soovitatakse, et kaameraseiret viiakse läbi nii lähteseire faasis kui ka tuulepargi tööfaasis.

Lähteseire faasis, kus turbiine pole veel paigaldatud, kasutatakse kaameraid ujuvpoi-delt. Tööfaasis saab

kaamerad püsivalt paigaldada tuulepargi turbiinitornidele samadesse positsioonidesse (joonis 3-6). Soovitatud

kaamerate asukohad on näidatud tabelis 8 ja joonisel 3-7.

Joonis 3-6. Vasakul: Fugro SEAWATCH poi laos enne kasutuselevõttu. Linnuvaatluskaamerad on paigaldatud kahele postile.

Paremal: turbiinile paigaldatav kaamera (Avigilon 61C-H5PRO-B). Albaania.(Spoor, 2024)

Kasutatav tehnoloogia on suhteliselt kallis, uus ja veel arendusjärgus (nt (Spoor, 2024)), kuid eeldatakse, et

püsiasendites kaamerad OWF-i sees võivad pakkuda uusi ja väärtuslikke teadmisi meripartide käitumise kohta

töötava meretuulepargi sees.

Seetõttu tuleks kaaluda metoodika eksperimentaalset testimist ja arendamist spetsiaalselt Saare-Liivi

piirkonnas. Sõltuvalt kaameraseire kasutamise tulemustest ja edukusest võib see meetod täiustada, täiendada

või potentsiaalselt asendada osa soovitatud laevapõhistest uuringutest.

Tabel 8. Ujuvpoide ja turbiinidele paigaldatavate kaamerate soovitatavad kaameraasendid Saare-Liivi piirkonnas. 1 (Luigujõe

& Kuus, 2024) kasutati viitena aulide maksimaalse puhke- ja peatusaja kindlakstegemiseks.

Kinnituspunktid Perioodi Kestus ja sagedus

Kaamera 1 Detsember-aprill1 Pidev

Kaamera 2 Detsember-aprill1 Pidev

wsp.com Lehekülg 19

Joonis 3-7. Ujuvpoide (ülemine paneel) ja turbiinile paigaldatavate kaamerate (alumine paneel) soovitatavad asukohad

Saare-Liivi piirkonnas.

wsp.com Lehekülg 20

wsp.com Lehekülg 21

4. MEETMED POSITIIVSE NETOMÕJU SAAVUTAMISEKS

Positiivse netomõju mõiste

Keskkonnaalase jätkusuutlikkuse valdkonnas on mõiste "netopositiivne bioloogiline mitmekesisus" kujunenud

ettevõtete ja organisatsioonide jaoks muutlikuks eesmärgiks. See esindab proaktiivset lähenemist, mis ei

keskendu ainult bioloogilise mitmekesisuse kahjulike mõjude leevendamisele, vaid toob ka käegakatsutavat

positiivset panust looduskeskkonda.

Netopositiivne bioloogiline mitmekesisus läheb kaugemale traditsioonilisest "netokaotuse puudumise"

eesmärgist. See mõiste eeldab, et organisatsioonid parandavad bioloogilist mitmekesisust viisil, kus

ökoloogilised kasud kaaluvad üles nende tegevuste negatiivsed mõjud. Sisuliselt keskendutakse netopositiivse

tasakaalu loomisele – kus taastamise, rehabiliteerimise ja kaitsemeetmete tulemusel saavutatakse bioloogilise

mitmekesisuse netokasv (vt Joonis 4-1).

Joonis 4-1. Leevendamise hierarhia vastavalt Euelectric Biodiversity Integration juhistele .(WSP UK, 2024)

Peamised ohud

Uuringute ja seire tulemuste põhjal, mis dokumenteerivad ja kvantifitseerivad meretuulepargi (OWF)

potentsiaalseid negatiivseid mõjusid erinevatele linnuliikidele ehituse ja tööfaasi ajal, peavad netopositiivsed

algatused põhinema meetmetel, mis kompenseerivad nende mõjude mõju.

Kuna lindude väljatõrjumine on tuvastatud peamise negatiivse mõjuna, tuleks leevendusmeetmed ja

kompenseerimine keskenduda lindude elupaikade ja oluliste toitumis- ja puhkamisalade kättesaadavuse

suurendamisele praegusest tasemest kõrgemale.

Olemasolevate teadmiste põhjal võib sukeldajate ja meripartide väljatõrjumise taset eeldada potentsiaalselt

kõrgeks tuulepargi alal ja selle ümbruses (vt WSP osa aruannet A). Kavandatud seirekava aitab

dokumenteerida väljatõrjumise ulatust, piirkondade väärtust, kust linnud on välja tõrjutud, ning hinnata

piirkonnast väljatõrjutud lindude tegelikku arvu.

wsp.com Lehekülg 22

Kui need piirkonnad osutuvad olulisteks toitumisaladeks, peaks tõhus leevendus keskenduma võrreldavate ja

eelistatavalt paremate toitumisalade loomisele. Selliseid alasid võiks luua näiteks kunstlike rannakarbiväljade

ja rifistruktuuride rajamisega, mis võivad toetada makrovetikaid ja rikkalikku madalamate troofiliste tasemete

organismide mitmekesisust.

Partide ja sukeldajate netopositiivse mõju tagamiseks tuleb tuvastada neid merelinde mõjutavad peamised

ohud, et välja töötada tõhusad leevendus- või kompenseerimismeetmed. Aulide populatsiooni peamisi ohte

kirjeldati põhjalikult 2015. aastal rahvusvahelises üksikliigi kaitseplaanis (Hearn, Harrison, & Cranswick, 2015).

Ohtude hulka kuuluvad suremuse otsesed põhjused, nagu naftalekked ja kalandusest tulenev kaaspüük, aga ka

kaudsed põhjused, nagu suurenenud laevandustegevus Läänemere talvitusalal, mille tulemuseks on suuremad

häired.

Veelgi enam, hiljutine 2022. aasta uuring (Forni & Daunys, 2022) kirjeldab kasvavat ohtu, mis on seotud

konkurentsiga toidu pärast, mis on tingitud bentose makrofauna koosluste ekstreemsetest muutustest pärast

ümarmudila (Neogobius melanostomus) invasiooni Läänemere idaosas (Leedu ranniku lähedal), kus sinise

rannakarbi biomass on vähenenud 2 300-lt ± 1 500 g m-2 kuni alla 100 g m-2 (Skabeikis, et al., 2019). Selles

uuringus rõhutatakse, et aulid suudavad oma toitumisharjumusi paindlikult kohandada, liikudes rannakarpidelt

pehme põhja liikide, näiteks vihmausside (Hediste diversicolor), koorikloomade (Saduria entomon) ja mõne

teise kahepoolmelise molluski juurde.

Oluliste toitumispaikade seisundi halvenemine süvendamise ja setete kaadamise tõttu pesitsemata aladel

ohustab ka parte.

Lisaks on suurimaks ohuks ülemaailmsele bioloogilisele mitmekesisusele kliimamuutused, sealhulgas

muutused saakloomade levikus, ohtlike ainete negatiivne mõju, talviste temperatuuride muutused ja nende

mõju sinise rannakarbi elupaikadele.(Forni & Daunys, 2022)

Kõik eespool loetletud peamised ohud nõuavad meetmeid, mis toetavad elupaikade kaitset ja taastamist, ning

muid täiustusi, mis vähendavad merekeskkonna inimtekkelist mõju.

Lindude netokao hindamine

Netokao hindamiseks ja selle kompenseerimiseks peab olema teada meretuulepargi poolt põhjustatud lindude

suremuse kasv. Lindude puhul on olemas järgmised asjakohased mõõdikud, mida tuleb hinnata/mõõta enne

projekti algust, eriti ehitus- ja käitamisetapis: liigiarvukus, koosseis ja levik, kokkupõrkeoht, väljatõrjumise tase,

elupaigamuutuste mõju ning võib-olla ka muutused saakloomade arvukuses, koosseisus ja levikus.

Meretuulepargi põhjustatud lindude suremuse suurenemist (netokadu) saab hinnata, rakendades

standardmeetodeid, mida saab oluliselt parandada ja täiustada, kasutades seireprogrammi käigus kogutud

"tegelikke" ja kohapõhiseid andmeid.

Erinevate liikide lindude arv, keda eeldatavasti tuulepargi alalt välja tõrjutakse (netokaotus), saab arvutada,

kasutades hinnangulisi lindude tihedusi ja jaotust projekti alal, millele lisandub liigi jaoks spetsiifiline

puhvertsoon. Puhvertsooni suurus sõltub konkreetse liigi tundlikkusest meretuulepargi ja sellega seotud

teeninduslaevade liikluse suhtes.

Seireprogramm annab empiirilisi ja kohaspetsiifilisi andmeid väljatõrjumise, harjumise ja puhvertsoonide

kohta, mis parandavad oluliselt selliseid väljatõrjumise hinnanguid.

wsp.com Lehekülg 23

Kokkupõrked turbiinidega on teine oluline aspekt, mida tuulepargi arendamisel kaaluda. Bandi kokkupõrkeriski

mudeli abil saab hinnata turbiinidega kokkupõrgete tõttu tekkinud bioloogilise mitmekesisuse või lindude

netokaotust. (Band, 2012)

Bandi mudel eeldab, et turbiinidega kokku põrkuvate lindude arv määratakse järgmiste tegurite abil:

1. Lindude arv, kes lendavad läbi turbiinilabade pühitud mahu.

2. Tõenäosus, et lind põrkub labadega, kui ta lendab läbi rootori.

3. Vastava liigi vältimiskäitumise määrad.

Mudelist saadud arvutusi saab oluliselt täiustada, kui kasutada seireprogrammi abil kogutud kohaspetsiifilisi

andmeid lindude käitumise, liikumise ja vältimiskäitumise kohta.

Lisaks võivad tuulepargist tingitud muutused elupaikade kvaliteedis, toidu arvukuses ja toidu kättesaadavuses

põhjustada "lindude netokadu", mille suurust saab hinnata seireprogrammis kogutud andmete põhjal.

Selleks et teha kindlaks positiivsed meetmed, mis võivad tuua kasu linnuliikide populatsioonidele, kes on

seotud meretuuleparkidega kogu oma olelusringi jooksul, võib kaaluda populatsioonimudeli rakendamist.

Populatsioonimudel on matemaatiline tööriist, mida kasutatakse populatsioonide dünaamika mõistmiseks ja

prognoosimiseks aja jooksul.

Selline lähenemine aitab tuvastada meetmeid ja algatusi, mida saab rakendada tuulepargi põhjustatud

bioloogilise mitmekesisuse netokaotuse kompenseerimiseks.

Natura alade taastamise algatused

Olemasolevate looduslike elupaikade kvaliteedi parandamine või uute elupaikade loomine, mis toetavad

meripartide toiduvarusid, võib hõlmata uute kiviriffide ja rannakarbiväljade rajamist. Need võivad

potentsiaalselt kompenseerida tuulepargi negatiivseid mõjusid.

Allpool kirjeldatakse kogemusi kiviriffide rajamise ja nende mõju kohta põhjaelustikule Põhja-Taani vetes ja

Flensburgi fjordis. Kuigi mõju sukeldujatele ja partidele pole veel üksikasjalikult dokumenteeritud, on mõistlik

eeldada, et saakorganismide (nt koorikloomad, noorkalad ja kahepoolmelised molluskid) arvukuse

suurenemine avaldab neile positiivset mõju. Merepartide sihtliikide jaoks eeldab see siiski, et uued

toiduressursid asuvad veesügavustes, kus need on kättesaadavad.

Näiteks kiviriffide kasutuselevõtt Taani vete eri osades on näidanud potentsiaali kalade elupaikade

taastamiseks ja parandamiseks. Sinise rifi projekt Læsø Trindelis näitas suurenenud bioloogilist mitmekesisust

ja kalaliikide ühtlasemat jaotumist, kusjuures varasem peaaegu täielik sõltuvus mõnest üksikust huulkalalase

liigist muutus järk-järgult mitmekesisemaks (Støttrup, Stenberg, Dahl, Kristensen, & Richardson, 2014). See

viitab sellele, et uute mikroelupaikade ja mitmekesiste peidupaikade loomine meelitab ligi rohkem kalaliike.

Selles valdkonnas suurenes kaubanduslikult oluliste liikide, nagu tursk ja süsikas, arv vastavalt kolm ja kuus

korda. Kalade biomass on tihedalt seotud põhjaselgrootutega, kelle arvukus kasvas viis korda ja biomass

neliteist korda (Kristensen, 2016). Kõige suuremat selgrootute arvukuse kasvu täheldati kõvade substraatide ja

taimestikuga seotud liikide hulgas, mis viitab elupaikade kvaliteedi paranemisele taastatud

pruunvetikametsade ja mitmeaastaste makrovetikatega. Tursa maosisalduse analüüsid kinnitasid toidu

kättesaadavuse suurenemist, kusjuures biomassi ja saakloomade arvukus maos suurenes vastavalt kolm ja

kuus korda (Kristensen, 2016).

wsp.com Lehekülg 24

Als Stone Reefi piirkonnas näitas bioloogiline seire enne koopaid moodustavate kiviriffide rajamist, et

kalafauna koosnes peamiselt lestaliikidest, nagu soomuslest, merilest ja kammeljas, ning vähesest arvust

kivihuulikkaladest (WSP, 2021). Pärast riffide rajamist 2017. aastal muutusid domineerivateks liikideks

kivihuulikkala, meripühvel ja merlang ühe aasta jooksul ning tursk ja merlang kolme aasta jooksul. Tursa ja

merlangi suurem esinemissagedus ning laiem suurusjaotus viitavad kalade elupaikade kvaliteedi paranemisele,

mida kinnitab kalade biomassi kolmekordistumine kolme aasta jooksul pärast riffide rajamist. Teised Als Stone

Reefi uuringud dokumenteerisid tursa esinemise olulist suurenemist kuni 100 korda (Svendsen, Wilms,

Støttrup, & Baktoft, 2020; Wilms, et al., 2021). Need tulemused näitavad, et riff suudab nüüd toetada rohkem

kalu mitmel troofilisel tasandil, pakkudes saaki ja peidupaiku, ning et kivirifid mõjutavad positiivselt

kalakooslusi.

Taimestiku uuringud Bredgrundis Alsi lähedal näitasid makrovetikate liikide järkjärgulist järjestust ja arengut

uutel riffidel (WSP, 2021). Enne kivide paigutamist oli makrovetikaid vähe, kuna puudus kõva substraat ja

kooslus koosnes peamiselt oportunistlikest liikidest. Üks aasta pärast kivide paigutamist suurenes

mitmeaastaste makrovetikate osakaal 9% ja kolme aasta pärast suurenes see veel 28%. See näitab elupaikade

jätkuvat arengut, kusjuures mitmeaastased liigid võtavad järk-järgult võimust, eriti madalama soolsusega

piirkondades, nagu Flensburgi fjord, kus asub Als Stone Reef.

WSP osaleb praegu EL Better BirdLIFE projektis, dokumenteerides kaheksal kiviriffil erinevatele linnuliikidele

avalduvat positiivset mõju kolmes Taani sisevetes paiknevas merealas. Mõne aasta järel saadud esialgsed

tulemused ei viita veel olulisele positiivsele mõjule merelindude toiduahelale. Seda võib aga selgitada

asjaoluga, et riffid on alles varajases suktsessioonifaasis.

Projektis esitatud rändrahnude üldine kogemus näitab, et makrovetikate katvus kiviriffidel oli vahemikus 20-

100%. Katvus oli üldiselt madalaim Alsi ümbritsevatel riffidel, kus kivirifid asuvad veidi sügavamas vees kui

ülejäänud riffid. Punase vetika põõsaid leiti kõigil vaatlusaladel ja olid vetikate domineeriv vorm. Punavetikate

põõsad on oportunistlikud, kuid erinevalt filamentvetikatest, mis võivad tulla ja minna, on need püsivamad.

Punavetikate põõsaste suur osakaal näitab, et riffid on veel noored ja varajases suktsessioonistaadiumis.

Loomulikel riffidel piirkonnas täheldatakse suuremat pruunvetikate osakaalu, mis koos punavetikatega

moodustavad keerukamaid ökosüsteeme. Need aitavad suurendada liikide mitmekesisust ja pakuvad paremat

toidubaasi paljudele liikidele. Kokkuvõttes kasvab riffidel aja jooksul rohkem püsivaid vetikaid ja pruunvetikaid,

luues rikkalikuma elupaiga. Paigaldatud kiviriffid pakuvad sobivat põhja ja ideaalset substraati floora ja fauna

jaoks.

Saare-Liivi arendusala asub piirkonnas, kus soolsus on oluliselt madalam (4–6 psu) võrreldes eespool mainitud

Taani vetes tehtud uuringutega. Teatud piirini on liikide mitmekesisus ja soolsus omavahel positiivses

korrelatsioonis (Schubert, Feuerpfeil, Marquardt, Telesh, & Skarlato, 2011). Soolsusel on oluline mõju ka

makrovetikate rühmade jaotusele. Punavetikad esinevad tavaliselt soolsusega 4–6 psu, samas kui pruunvetikad

vajavad kõrgemat soolsust (Schubert, Feuerpfeil, Marquardt, Telesh, & Skarlato, 2011). Madala soolsusega

aladel võtab kiviriffi arendamine varajasest koloniseerimisest kuni stabiilse floora ja fauna koosluseni

suhteliselt rohkem aega. Suuremate kivide paigaldamisest kuni floora ja fauna suurenemise stabiilse

kogukonnani võib madala soolsusega piirkondades kuluda rohkem kui 10 aastat. Sellele lisanduvad muud

väljakutsed, nagu eutrofeerumine, hapnikupuudus ning valguse ja veevoolu piirangud, mis kõik ohustavad

looduse taastamise edu.

wsp.com Lehekülg 25

Need riskid kehtivad ka biogeensete riffide rajamisel rannakarbiväljadega, mis on määratletud kui vähemalt

2500 m² suurused alad, mille keskmine rannakarpide katvus on vähemalt 30% ja kus esineb vähemalt kolm

põlvkonda.

Siniste rannakarpide elupaikade eduka rajamise kriteeriumid hõlmavad vee sügavust, soolsust, merepõhja

seisundit ja hapniku kontsentratsiooni. Madala soolsusega piirkondades, nagu Saare-Liivi arendusala, mõjutab

madal soolsus rannakarpide kasvukiirust, põhjustades aeglasemat kasvu. Biogeense rifi eduka rajamise

positiivsed väljundid lisaks toidu paremale kättesaadavusele sukeldujatele ja merepartidele, on parem

toitainete ringlus, parem vee kvaliteet ja setete stabiliseerumine. (Nielsen, et al., 2024)

Alternatiivne võimalus oleks kasvatada rannakarpe veesambas, kasutades köisi ja ujuvpoi-süsteeme, et

toetada sukeldujate ja merepartide toiduvarusid.

Muud algatused sukeldujate ja meripartide toetamiseks

Erinevad partnerlused ja koostöö on osutunud tõhusaks kvaliteetsemate andmete kogumisel, andmete

jagamise hõlbustamisel ja teaduslike keskkondade toetamisel, mis aitavad täita teadmiste lünki ja parandada

hindamisi. Rahvusvaheline partnerlus ja koostöö võiksid olla rajatud näiteks Läänemere tegevuskava

(HELCOM), Valitsustevahelise Okeanograafiakomisjoni (UNESCO) ja/või Aafrika-Euraasia rändveelindude kaitse

kokkuleppe (AEWA) raames, mis vastutavad merepartide rahvusvaheliste üksikliigi tegevuskavade eest.

Muud koostöövormid võivad otseselt positiivselt mõjutada auli populatsiooni Läänemere idaosas. Koostöö

kalandusega, et toetada invasiivsete liikide, näiteks ümarmudila püügile keskendunud kalapüüki, mis vähendab

partide toidukonkurentsi. Lisaks aitab koostöö kohalike kaluritega, et rakendada merepõhja kahjustamata

kalapüügivarustust ja -meetodeid, taastada ja kaitsta toitumis- ja puhkamisalasid.

2024. aasta augustis jõustunud EL-i looduse taastamise seadus, mille eesmärk on taastada ökosüsteeme,

elupaiku ja liike kogu EL-i maismaa- ja merealadel, avab uusi võimalusi rahastada projekte, mis ühtivad riiklike

looduse taastamise plaanidega. Ettevõtted saavad taotleda rahastust erinevatest EL-i fondidest, näiteks LIFE-

programmist, Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERDF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist

(EAFRD), et toetada oma looduse taastamise algatusi.

Ülaltoodu kirjeldab mõningaid võimalusi ja vajalikke samme bioloogilise mitmekesisuse netopositiivse mõju

saavutamiseks, keskendudes eelkõige linnupopulatsioonidele. Neid ettepanekuid järgides saab OÜ UTILITAS

Wind aidata kaasa linnuliikide mitmekesisuse parandamisele, tagades, et nende tegevus toob kaasa netokasu

lindudele ja nende elupaikadele.

Saare-Liivi piirkonna meripartide populatsioonide toetamiseks esitatud algatuste kokkuvõte on toodud tabelis

9. Kulu-tõhusust hinnatakse Põhjamaade Ministrite Nõukogu Keskkonna ja Majanduse Töörühma (NME) ja

HELCOM-i soovituste alusel, kes korraldasid mere taastamise kulutõhususe teemalise veebiseminari (HELCOM,

2024). Eksperdid rõhutavad sidusrühmade kaasamise, kommunikatsiooni ja pikaajaliste algatuste olulisust.

Tabel 9. Positiivse mõjuga algatused, mis on korraldatud vastavalt algatuse liigile, hindasid tõhusust, positiivsusesse

panustamise taset ja erilist tähtsust Saare-Liivi jaoks.

wsp.com Lehekülg 26

Algatus/meede Algatuse liik Hinnatud

tõhusus

Positiivse mõju

praktiline

hindamine

Hinnatud

asjakohasus

Saare-Liivi

puhul

Hinnanguline

kulutasuvus

Risk

Rändrahnude

riffide ja

rannakarpide

loomine

Elupaikade

taastamine

Potentsiaalse

lt suur

sõltuvalt

merekeskkon

na seisundist

ja

füüsikalistest

omadustest

Elupaika

kasutavate

lindude arvu

jälgimine

võrreldes

väljatõrjutud

isendite arvuga

Jah

Käesoleva

seirekava

tulemustel

põhinev

hindamine

Kõrge

Ühekordne

algatus, mis

areneb ja

suureneb

pikas

perspektiivis

Suur risk rõhu

tõttu (madal

hapnik, kõrge

toitainete

sisaldus,

madal

soolsus)

Looduspõhiste

lahenduste

integreerimine

Elupaikade

taastamine

Tõhusus

sõltub NID

tüübist

(Nature

Inclusive

Design)

NID-ga

tuuleparkide

alade bioloogilise

koosluse seire,

samuti lindude

võime kasutada

olemasolevaid

saagi- või

puhkealasid,

mida pakuvad

NID-projektid

Jah

Käesoleva

seirekava

tulemustel

põhinev

hindamine

Keskmine/m

adal

Väikesemahu

line algatus

Kõrge kui

mõju

lindudele

pole veel

teada

Turbiini

vundamendid

kui kunstlikud

rifid

Elupaikade

taastamine

Tundmatu

kasu

lindudele.

Tõenäoliselt

keskmine

tõhusus,

arvestades

elupaikade

eeldatavat

väljatõrjumis

e taset

Bioloogiliste

koosluste seire

turbiinide

vundamentidel

ning lindude

võime kasutada

turbiinide

läheduses

olemasolevat

saaki

Jah

Käesoleva

seirekava

tulemustel

põhinev

hindamine

Keskmine

Väikesemahu

line algatus

Algatuse

madalad

kulud

Keskmine

Mõju

lindudele ei

ole hästi

dokumenteer

itud

Vähendada

peamisi ohte,

sealhulgas

naftareostust,

kaaspüüki, jahti

ja invasiivseid

kalaliike

Üldiste

keskkonnatingi

muste

parandamine

Raske

inimtegevuse

kaubanduslik

e väärtuste

tõttu. Edu

korral on

algatustel

potentsiaalse

lt suur

positiivne

mõju

populatsioon

ile

Seda

dokumenteeritak

se juba

praegustes

seireprogrammid

es, näiteks

AEWA-s

Jah

Hindamine

koostöös

olemasolevat

e

keskkonnasei

re

programmide

ga, st

Läänemere

tegevuskavag

a.

Kõrge /

keskmine

Sõltub

hinnatud

rõhust.

Pikaajaline

perspektiiv.

Vastuolulised

ärihuvid

Keskmine/m

adal

Sõltub

hinnatud

rõhust

Risk

paigutatakse

peamiselt

koostööpartn

erile

wsp.com Lehekülg 27

Algatus/meede Algatuse liik Hinnatud

tõhusus

Positiivse mõju

praktiline

hindamine

Hinnatud

asjakohasus

Saare-Liivi

puhul

Hinnanguline

kulutasuvus

Risk

Koostöö ja

partnerlused:

Kohalik/Int.

Linnuelu

HELCOM

UNESCO

AEWA

Teadmiste

hankimine,

andmete

jagamine ning

teadusuuringute

ja tulemuste

avaldamise

toetamine

Raske

hinnata, kuid

see võib olla

suur tänu

kohalikele

ja/või

rahvusvahelis

tele

jõupingutuste

le ja

investeeringu

tele, et

suunata

konkreetseid

algatusi, mis

tegutsevad

suure

populatsiooni

tasandil

Koostöö ja/või

konkreetsete

väljaannete

põhjal käivitatud

konkreetsete

algatuste või

programmide

järelevalve

Jah

Seirekava

tulemused

võivad anda

uusi

väärtuslikke

teadmisi

meretuulepar

kide mõju

kohta

merepartidel

e

Kõrge /

keskmine

Panus

käimasolevat

esse

programmide

sse või

algatustesse

on väga

väärtuslik.

Kulud ja

mõju

sõltuvad

konkreetsest

algatusest

Madal

Peamine risk

asetatakse

arendajale

Investeeringud

konkreetsetess

e linnu- või ELi

fondidesse

elupaikade

kaitseks ja

säilitamiseks

Teadmiste

hankimine,

andmete

jagamine ning

teadusuuringute

ja tulemuste

avaldamise

toetamine

Võimalik

kõrge,

hindamine

kohalike

ja/või

rahvusvahelis

te

jõupingutuste

ja

investeeringu

te kaudu, et

suunata

konkreetseid

algatusi, mis

tegutsevad

suurel

populatsiooni

l

Koostöö ja/või

konkreetsete

väljaannete

põhjal käivitatud

konkreetsete

algatuste või

programmide

järelevalve

Jah

Seirekava

tulemused

võivad anda

uusi

väärtuslikke

teadmisi

meretuulepar

kide mõju

kohta

merepartidel

e

Kõrge /

keskmine

Panused juba

loodud

programmide

sse või

algatustesse

on väga

väärtuslikud.

Kulud ja

mõju

sõltuvad

algatusest

Madal

Peamine risk

asetatakse

arendajale

Tuulepargi ja

turbiini

projekteerimise

l linnusõbraliku

disaini

kasutamine

Turbiinidest

tuleneva

lindudega

seotud

võimaliku kahju

vältimine ja

leevendamine

Potentsiaalse

lt kõrge, kui

projekti

varajases

etapis

kaalutakse

linnusõbralikk

u disaini, et

Tuuleparkidest

tingitud

suremusega

seotud lindude

arvu seire

Jah

Käesoleva

seirekava

tulemustel

põhinev

hindamine

Kõrge

Vältimisel on

kõrgeim

kulutõhusus

Linnusõbralik

u disaini

madalad

kulud.

Madal

Linnusõbralik

u disaini

dokumenteer

itud

positiivne

mõju

wsp.com Lehekülg 28

Algatus/meede Algatuse liik Hinnatud

tõhusus

Positiivse mõju

praktiline

hindamine

Hinnatud

asjakohasus

Saare-Liivi

puhul

Hinnanguline

kulutasuvus

Risk

tagada

rakendamine

Linnusõbralike

tehnikate

kasutamine

puurimisel,

kuhjamisel ja

dekomisjoneeri

misel

Vältimine ja

leevendamine

Potentsiaalse

lt suur,

sõltudes

nende

tegevuste

tõttu

kahjustatud

lindude

arvust

Tõhususe

hindamiseks

tugineda

olemasolevatele

teadmistele

puurimise,

kuhjamise ja

kasutuselt

kõrvaldamise

tõttu kahjustatud

lindude arvu

kohta

Jah

Käesoleva

seirekava

tulemustel

põhinev

hindamine

Kõrge

Vältimisel on

kõrgeim

kulutõhusus

Linnusõbralik

e tehnikate

madalad

kulud

Madal

Linnusõbralik

e tehnikate

dokumenteer

itud

positiivne

mõju

Mereala

ruumilise

planeerimise

kaasamine

Vältimine ja

leevendamine

Potentsiaalse

lt kõrge,

sõltub

piirkonna

huvidest

Algatada dialoog

ja koostöö

kohalike

ametiasutustega

Jah

Suurem edu

kohalike

sidusrühmad

e ja

ametiasutust

e kaasamisel

Kõrge

Võimalik suur

mõju ja

madalad

kulud

Madal

Dialoogi

algatamisega

seotud riskid

puuduvad

Sidusrühmade

kaasamine

Kaasatuse Keskmine

Parem

tulemus ja

vähem

vastupanu

Algatada

sidusrühmadega

dialoogi avatud

kohtumiste,

veebiseminaride,

konverentside ja

kohalike

kogunemiste

kaudu

Jah

Suurem edu

kohalike

sidusrühmad

e kaasamisel

Toetab

koostööd

Kõrge

Potentsiaalse

lt suur mõju

ja madalad

kulud

Madal

Dialoogi

algatamisega

seotud riskid

puuduvad

Kohanduv

juhtimisviis

Vältimine ja

leevendamine

Potentsiaalse

lt kõrge ja

linnusõbralik

uma

tulemusega

Täiustage

erinevate

protsesside ajal,

tuginedes seirest

ja muudest

uurimisprogram

midest saadud

teadmistele

Jah

Kõik OWF-id

saavad kasu

adaptiivsest

juhtimisviisist

Kõrge

Võimalik suur

mõju ja

madalad

kulud

Sõltub

ressurssidest

ja oskustest

Madal

Ei ole teada,

kas mõni risk

on seotud

adaptiivse

juhtimisviisig

a

wsp.com Lehekülg 29

5. JÄRELDUSED

Meretuulepargid (OWF) võivad potentsiaalselt mõjutada merelinde mitmel viisil. Siiski on laialdaselt

tunnustatud, et väljatõrjumine potentsiaalselt sobivatest toitumisaladest on meretuuleparkide üks olulisemaid

ja kriitilisemaid mõjusid, eriti puhkavate merelindude jaoks.

Ehituseelse lähteseire käigus tõestati, et planeeritav Saare-Liivi tuulepark asub piirkonnas, kus talvehooajal on

kõrge puhkavate merepartide, eriti auli ja tõmmuvaerase kontsentratsioon. Näiteks võib nende liikide arvukus

ületada 1% liigi rändetee populatsioonist.

Kuigi töötavate turbiinidega kokkupõrkerisk on suhteliselt väike, võivad kokkupõrked potentsiaalselt mõjutada

puhkavate või rändlindude populatsioone. Mõnes olukorras võib OWF kujutada endast ka tõket rändavatele

või kohalikult liikuvatele lindudele, kes läbivad tuulepargi ala. Kuid kuna Saare-Liivi piirkond ei asu suurel

rändekoridoril ja barjääri efekt hinnatakse üldiselt tühiseks, ei ole barjääri mõju seirekavas konkreetselt

käsitletud.

Seirekava ja kirjeldatud meetodid keskenduvad Saare-Liivi piirkonna ja kavandatava projekti omadustele ning

teadmistele, sealhulgas lähteseire käigus kogutud andmetele puhkavate merelindude, rannakarpide tiheduse

kaardi, batümeetria jne kohta. Kuid kuna merepartide mõjusid meretuuleparkidest on seni põhjalikult uuritud

vaid vähestes eel- ja järeluuringutes, on Saare-Liivi seirekava andmed, tulemused ja kogemused olulised ka

teiste OWF-projektide keskkonnamõju hindamisel.

Kavandatud seirekava elemendid põhinevad ülevaatel, mis käsitleb teiste sarnaste projektide jaoks rakendatud

seireplaane, sealhulgas WSP Denmarki kogemusi auli uurimisel Kriegers Flaki ja Rønne Banke piirkonnas.

Saare-Liivi meripartide seirekava kavandatud elementide kokkuvõte on esitatud tabelis 10.

Tabel 10 Esitatud Saare-Liivi seirekava ülevaatlik tabel.

Uuring Jaan. Veebr. Märts. Apr. Mai Juuni. Juuli. Aug. Sept. Okt. Nov. Dets.

Ehituseelne seire 1

Lennuloendused

puhkavate lindude

kohta

x x x x x x) x) x x x

Partide

rändeuuringud

x x x)

Partide

vaatlusuuringud

x x x x x

Seire kaameratega x x x x x

Ehitusfaas 2

Lennuloendused

puhkavate lindude

kohta

x x x x x x) x) x x x

Käitamisfaas 3

Lennuloendused

puhkavate lindude

kohta

x x x x x x) x) x x x

wsp.com Lehekülg 30

Partide

rändeuuringud

x x x)

Partide

vaatlusuuringud

x x x x x

Seire kaameratega x x x x x

1: 1. ja 2. aasta 2: 3. ja 4. aasta 3: 5. aasta, 7. aasta, 10. aasta ja 15. aasta

Konkreetsed panused ning kava raames eri algatustest saadud eeldatavad teadmised ja andmed on kokku

võetud allpool Tabel 11.

Tabel 11 Seirekava erinevate elementide kokkuvõtlik panus, prioriteet, väärtus ja saadud teadmised.

Kavandatud seirekava on koostatud eesmärgiga täita üldiseid ja kohaspetsiifilisi teadmislünki ning testida

kriitilisi eeldusi, mis on seotud elupaikade väljatõrjumise ja kokkupõrkeriskiga, sealhulgas mõju ulatuse,

harjumise taseme, vältimiskäitumise ja lindude tegevusrežiimide ning turbiinide töörežiimiga

(aktiivne/mitteaktiivne). Sõltuvalt sellest, millised ja kui palju seirekava elemente valitakse, võib kava anda uusi

ja olulisi teadmisi selle kohta, kuidas meretuulepargid mõjutavad partlaste populatsioone. Lisaks, nagu on

esitatud tabelis 9, võivad seirekava tulemused aidata tuvastada konkreetseid meetmeid ja algatusi, mida saab

käivitada, et kompenseerida võimalikku netokaotust, mis võib tekkida Saare-Liivi tuulepargi rajamise ja

käitamise tagajärjel. Seetõttu võivad investeeringud valikulistesse seirekava elementidesse olla tõhus ja

kuluefektiivne viis, tagamaks positiivne mõju mõjutatud meripartide populatsioonidele.

Seirekava

element

Prioriteet Vajadus Etapp Väärtuse ja teadmiste

juurdekasv

Mõju mõjuhinnangule

Lennuloendused Prioriteet

nr 1

Kohustuslik Ehituseelne

Ehitamine

Käitamine

Liikide koosseisu, leviku

ja arvukuse muutused

Elupaikade

väljatõrjumise mõjud

Partide

rändeuuringud

Prioriteet

nr 2

Vabatahtlik Ehituseelne

Ehitamine

Vältimiskäitumine

kolmel ruumilisel skaalal

Kokkupõrkeoht ja

barjääri mõju

Partide

vaatlusuuringud

Prioriteet

nr 3

Vabatahtlik Ehituseelne

Ehitamine

Vältimiskäitumine,

harjumine, lindude

päevased ja öised

aktiivsusrežiimid ning

turbiini töörežiimi mõju

Elupaikade

väljatõrjumise ja

kokkupõrke oht

Tõhusate

leevendusmeetmete

kindlaksmääramine

Partide seire

kaameratega

Prioriteet

nr 4

Vabatahtlik Käitamine Vältimiskäitumine,

harjumine, lindude

päevased ja öised

aktiivsusrežiimid ning

turbiini töörežiimi mõju

Elupaikade

väljatõrjumise ja

kokkupõrke oht

Tõhusate

leevendusmeetmete

kindlaksmääramine

wsp.com Lehekülg 31

6. VIITED

Bänd, W. (2012). Kokkupõrkeohu mudeli kasutamine lindude kokkupõrkeohu hindamiseks avamere

tuuleparkides. SOSS, Kroonu mõis. UK. http://www.bto.org/science/wetland-and-

marine/soss/projects. BHS. (2013). Standard "Avamere tuuleturbiinide merekeskkonnale avalduva mõju uurimine (StUK4)",

oktoober 2013. http://www.bsh.de/en/Products/Books/Standard/7003eng.pdf.

Bird Life International. (03. 08 2022b). Liikide teabelehed. Hentet fra Bird Life International:

https://www.birdlife.org/

Buckland, S. T., Anderson, D. R., Burnham, K. P., Laake, J. L., Bogchers, D. L., & Thomas, L. (2001).

Sissejuhatus kaugusproovide võtmisesse: bioloogiliste populatsioonide arvukuse hindamine. .

Oxford Universi-ty Press, Oxford.

Buckland, S. T., Burt, M. L., Rezstad, E. A., M. M., Williams, A. E., & Woodward, R. (2012).

Merelindude lennuloendused: digitaalsete meetodite tulek. Rakendusökoloogia ajakiri

49:960–967.

Buckland, S. T., Rexstad, E., Marques, T., &; Oedekoven, C. (2015). Kaugusproovide võtmine:

meetodid ja rakendused. Springer. doi:DOI 10.1007/978-3-319-19219-2

COWI. (2019). Lillebaelt South Offshore Wind Park, Keskkonna mõjuhinnang.

Taani Energiaagentuur. (2013). Taani avamere tuuleenergia. Peamised keskkonnaküsimused -

järelkontroll.

DCE ja NIRAS. (2024). Põhjamere energiasaar - tehniline aruanne - linnud. Energinet Eltransmission

A/S.

DCE, D. N. (2015). Kriegers Flaki meretuulepark. keskkonnamõju hindamine. Tehniline taustaruanne.

Linnud ja nahkhiired.

DHI. (2020). Rønne panga meretuuleparkide arendusalade hindamine seoses lindudega. Taani

Energiaagentuur.

Dierschke, V., Furness, R., & Garthe, S. (2016). Merelinnud ja avamere tuulepargid Euroopa vetes:

vältimine ja ligitõmbavus. Bioloogiline kaitse 202, 59–68.

DONG-energia. (2006). Sarvede riff 2 Avamere tuulepark. keskkonnamõju hindamine. DONG energia

- taastuvad energiaallikad.

Drewitt, A. L., & Langston, R. H. (2006). Tuuleparkide mõju hindamine lindudele. IBIS kd 148,

väljaanne s1. Eriväljaanne: Tuul, tuli ja vesi: taastuvenergia ja linnud.

Forni, P. M., & Daunys, D. (Veebruar 2022). Pikasabalise pardi (Clangula hyemalis) reaktsioon

peamise saaklooma kättesaadavuse muutumisele tema Läänemere talvituspaigas. Loomad.

Garthe, S. S. (2023). Meretuuleparkide ulatuslik mõju suure kaitsekahtlusega merelindudele. Lk 13, lk

4779.

Guillemette, M. L. (1999). Tunø nupu tuulepargi mõju hindamine merepartidele: toiduvarude mõju.

Riiklik keskkonnauuringute instituut, Taani. 21 lk - NERI tehniline aruanne nr 263.

Hearn, R., Harrison, A., & Cranswick, P. (2015). Rahvusvaheline ühe liigi tegevuskava pikasabalise

pardi (Clangula hyemalis) jaoks. Bonn, Saksamaa: AEWA tehniline seeria nr 57.

HELCOM. (2024). HELCOMi Läänemere tegevuskava. Hentet fra https://helcom.fi/strategies-for-cost-

effective-marine-restoration-in-the-nordic/

Kristensen, L. (2016). Elupaikade struktuuri tähtsus põhjalähedaste kalade levikule ja käitumisele.

Doktoritöö. DTU Aqua.

Tall, J. G. (2024). Sünteetiline analüüs merelindude ehitusjärgse väljatõrjumise ja ligimeelitamise

kohta avamere tuuleenergia rajatistes. Elsevier. Keskkonnamõju hindamise ülevaade.

wsp.com Lehekülg 32

Leopold, M. F. (2013). Kohalike lindude reageerimine Hollandi mandriosa ranniku lähedal asuvatele

avamere tuuleparkidele PAWP ja OWEZ. In: Aruande number C151/12. mereressursside ja

ökosüsteemi uuringute instituudi aruanne Prinses Amaliawindparkile. UK. Newburgh, lk 108.

Luigujö, L., & Kuus, A. (2024). Veelindude levik ja arvukus Utilitase projektialal Kihnu lähistel.

Mendel, B. P. (2019). Toimivad meretuulepargid ja nendega seotud laevaliiklus põhjustavad

põhjalikke muutusi loonide (Gavia spp.) levikumustrites. – J. Keskkond. Haldama. 231: 429-

438.

MIG-linnud. (2022). Meretööstuse grupp. Nõuanne selle kohta, kuidas esitada hindamisteavet

merelindude väljatõrjumise ulatuse ja võimalike tagajärgede kohta avamere tuuleparkide

arendamisest.

Keskkonnaministeerium, E. A. (2015a). Vesterhavi põhjaosa meretuulepark. keskkonnamõju

hindamine.

Keskkonnaministeerium, E. A. (2015b). Vesterhavi lõunaosa meretuulepark. keskkonnamõju

hindamine.

Looduslik-Inglismaa. (2014). Vastus Hornsea projekti kahe tuulepargi taotluseelsele konsultatsioonile

2008. aasta planeerimisseaduse (edaspidi "2008. aasta seadus") paragrahvi 42 alusel.

NatureScot. (2024). Nõuanded mere taastuvenergia arendamiseks - Lindude juhendamine. Hentet fra

https://www.nature.scot/professional-advice/planning-and-development/planning-and-

development-advice/renewable-energy/marine-renewables/advice-marine-renewables-

development

Nielsen, P., Taylor, D., Petersen, J., Freitas, P., Banke, T., Johansson, I., & Saurel, C. (2024).

Suunised siniste rannakarpide pankade loomiseks ja järelseireks. Merelooduse taastamise

keskus.

NIRAS. (2024). Muutused hariliku hariliku ja sukeldujaliigi levikus ja arvukuses Sarvede Rev I, II ja III

avamere tuuleparkide aladel, Taanis. Lindude leviku reageeringud tuuleparkidele, Horns Rev.

Energinet Eltransmission A/S.

Orbicon. (2016). Omoe Lõuna-Lähiranna tuulepark. tehniline taustaaruanne (ränd-, puhke- ja

pesitsevad linnud).

Orbicon. (2018). Jammerlandi lahe rannikuäärne tuulepark. Tehniline taustaraport: ränd-, puhke- ja

pesitsevad linnud .

Ottval, R. (2021). Lindude inventuur Kattegati lõunaosas. Ottvall Consulting AB.

Petersen, I. &. (2007). Muutused lindude elupaikade kasutamises Horns Rev 1 meretuulepargi

ümbruses, pöörates erilist tähelepanu harilikule šotile.

Petersen, I. K., & Sterup, J. (2019). Lindude arv ja levik kahes potentsiaalses meretuulepargi

piirkonnas ja selle ümbruses Taani Põhjameres ja Kattegatis. Teaduslik aruanne N0. 327.

Aarhusi Ülikool, DCE – Taani keskkonna- ja energiakeskus. Hentet fra

https://dce2.au.dk/pub/SR327.pdf

Petersen, I. K., Clausen, P., & Nielsen, R. D. (2019). Tehniline juhend - Õhusõidukitelt loendatud

veelindude seire. TA A188 Rändlindude loendamine õhusõidukitelt. DCE - riiklik keskkonna-

ja energiakeskus.

Petersen, I. M.-H. (2018). Rødsand II ja Nystedi meretuuleparkide ehitamisest tulenev pikaajaline

mõju pikasabaliste partide levikule, Taani. Aarhusi Ülikool, DCE – Taani keskkonna- ja

energiakeskus, 20 lk DCE tehniline aruanne.

Petersen, I., Nielsen, R., & Mackenzie, M. (2014). Linnuarvukuse ja leviku ehitusjärgne hindamine

Sarvede Rev 2 meretuulepargi piirkonnas, 2011 ja 2012. DONG Energy tellitud aruanne.

Aarhusi Ülikool, DCE – Taani keskkonna- ja energiakeskus. 51 lk.

Positi meeskond. (2023). Posit: Integreeritud arenduskeskkond R. Hentet fra https://posit.co/

wsp.com Lehekülg 33

QGIS-i arendusmeeskond. (2025). QGIS geograafiline infosüsteem. Avatud lähtekoodiga

georuumilise vundamendi projekt. Hentet fra https://qgis.org

Quillfeldt, P. M. (2022). Barentsi merest Kolguevi saarelt pärit pikasabaliste partide Clangula

hyemalise aastaringne liikumine. Polar Biol 45, 71–87 (2022). https://doi.org/10.1007/s00300-

021-02973-7. Polar Biol, lk 71–87.

Rankin, C. H. (2009). Harjumine üle vaadatud: harjumise käitumisomaduste ajakohastatud ja

muudetud kirjeldus. Õppimise ja mälu neurobioloogia, 992 (2), 135-138. .

Kuninglik-Haskoning. (2019). Norfolki Vanguardi meretuulepark. Hageja vastused esimesele

kirjalikule Norfolk Vanguardi meretuulepargile. Hageja vastab esimestele kirjalikele tõenditele.

Rydell, J. jt (2012). Tuuleenergia mõju lindudele ja nahkhiirtele. Rootsi keskkonnakaitseagentuur.

Rydell, J., Ottvall, R., Pettersson, S., & Green, M. (2017). Tuuleenergia mõju lindudele ja nahkhiirtele

- ajakohastatud koondaruanne 2017. Rootsi keskkonnakaitseagentuur.

Schubert, H., Feuerpfeil, P., Marquardt, R., Telesh, I., & Skarlato, S. (2011). Makrovetikate

mitmekesisus Läänemere soolsuse gradiendil esitab väljakutse Remane'i liigimiinimumi

kontseptsioonile. Merepolatsiooni bülletään, s. 1948-1956.

Schwemmer, P. M. (2011). Laevaliikluse mõju merelindudele avamerevetes: mõju merekaitsele ja

ruumilisele planeerimisele. Ökoloogilised rakendused, 21(5), 2011, lk 1851–1860, autor

Ameerika Ökoloogiline Selts.

Skabeikis, A., Morkun e, R., Baceviˇcius, E., Lesutien e, J., Mork unas, J., Poškien e, A., & Šiaulys, A.

(2019). Ümara goby (Neogobius melanostomus) invasiooni mõju sinise rannakarbi (Mytilus

edulis trossulus) populatsioonile ja pikasabalise pardi (Clangula hyemalis) talvisele

toitumisele. Biol. Invasioonid, s. 911-923.

Skov, H. H. (2011). Veelindude populatsioon ja surve Läänemeres. TemaNord. Põhjamaade Ministrite

Nõukogu, Kopenhaagen 2011.

SNCB. (2022a). SNCB ühine ajutine nõuanne punase kurguga sukelduja nihke ravi kohta. SNCB –

seadusjärgsed looduskaitseasutused.

SNCB. (2022b). SNCB ühine ajutine teave väljatõrjumise kohta. Teave selle kohta, kuidas esitada

hindamisteavet merelindude väljatõrjumise ulatuse ja võimalike tagajärgede kohta avamere

tuuleparkide arendustest.

Spoor. (2024). Hywind Tampen – paigalduseelne poi seireprojekti ülevaade, 9. oktoober 2024 .

Støttrup, J., Stenberg, C., Dahl, K., Kristensen, L., & Richardson, K. (2014). Parasvöötme rifi

taastamine: mõju kalakooslusele. Avatud ökoloogia ajakiri, s. 1045-1059.

Svendsen, J., Wilms, T., Støttrup, J., &; Baktoft, H. (2020). Välja otsitud DTU Aquast:

https://www.aqua.dtu.dk/nyheder/nyhed?id=cd1785ba-a996-4e15-a1c4-dd29a144f94c

Szefler, K. (2017). Baltica meretuulepargi keskkonnamõju hindamise aruanne. Gdański Mereinstituut

(Leader) koostöös aktsiaseltsiga MEWO (MEWO S.A.) .

Therkildsen, O. R. (2021). Øresundis asuva kahe kavandatava avamere tuulepargi

linnupopulatsioonidele avalduva võimaliku mõju hindamine. Aarhus Universitet, DCE –

Nationalt Center for Miljø og Energi.

Tjørnløv, R., Skov, H., Armitage, M., Barker, M., Jørgensen, J., Mortensen, L., . . . Uhrenholdt, T.

(2023). Merelindude lennu- ja vältimiskäitumise peamiste ebakindluste lahendamine avamere

tuuleparkides: uuringuperioodi 2020–2021 lõpparuanne. Taani Hüdraulikainstituudi (DHI)

aruanne. Aruanne Vattenfallile.

van Bemmelen, R. L. (2023). Meretuuleparkide vältimine Sandwich ternsi poolt suureneb turbiinide

tihedusega. Ornittool. Appl. 126, duad055.

Wade, P. (1998). Vaalaliste ja nööpnõelte lubatud inimtekkelise suremuse piiride arvutamine.

Mereimetajate teadus, 14, s. 1-37.

wsp.com Lehekülg 34

Märgalad rahvusvaheline. (17. 02 2022). Veelindude populatsiooni hinnangud. Hentet fra Wetlands

International: wpe.wetlands.org

Wilms, T., Nordfoss, P., Baktoft, H., Støttrup, J., Kruse, B., & Svendsen, J. (2021).

Mereökosüsteemide taastamine: ruumilise rifi konfiguratsioon käivitab varajaste

kolonisaatorite seas taksonispetsiifilised reaktsioonid. Rakendusökoloogia ajakiri, s. 2936-

2950.

WSP. (2021). Kiviriffide restaureerimine Alsis. Kala- ja taimkatteuuringud 2016-2020. Foreningen als

Stenrev.

WSP. (2022). Tavalised eiderid ja OWF Sprogoe 2021-2022. Võimaliku kooseksisteerimise

kaardistamine (taanikeelne aruanne WSP-lt Euroopa energiale).

WSP. (2023). Avamere winbdfarmide pikaajaline reageerimine talvituvatele lindudele. Pikakarvaliste

partide (Clangula hyemalis) ruumiline jaotus Kriegers Flaki meretuulepargis 2022-2023. Taani

Energiaagentuur.

WSP. (2023). Avamere tuuleparkide pikaajaline reageerimine talvituvatele lindudele. Pikakarvaliste

partide (Clangula hyemalis) ruumiline jaotus Kriegers Flaki meretuulepargis 2022-2023. Taani

Energiaagentuur.

WSP. (2024). Energiasaar Bornholm - Linnud. Energinet.

WSP. (2024). Energiasaar Bornholm. Linnud. Tehniline taustaaruanne WSP-lt Energinetile.

WSP. (2024a). Jammerlandi lahe rannikulähedane tuulepark. keskkonnamõju hindamine.

WSP Suurbritannia. (2024). Jõuallikas 2.0. Juhend loodusega kooskõlas olevaks elektrifitseerimiseks.

Eurelektriline.

wsp.com Lehekülg 1

EKSPERTHINNANG

PARTLASTE SEIREKAVA SEOSES

SAARE-LIIVI MERETUULEPARGIGA EESTIS

Osa C

Merel puhkavad aulid, foto Rune Skjold Tjørnløvilt

wsp.com Lehekülg 2

Projekti nimi: Partlaste seirekava seoses Saare-Liivi meretuulepargiga Eestis

WSP projekti nr: 22006324

Projektijuht: Rune Skjold Tjørnløv

Autorid: Rune Skjold Tjørnløv, Erik Mandrup Jacobsen &; Maren Moltke Lyngsgaard

Kvaliteedi tagamine: Mikkel Friborg Mortensen

Heaks kiitnud: Lea Bjerre Schmidt

wsp.com Lehekülg 3

SISU

1. SISSEJUHATUS 4

2. SEIRE ETAPID 5

Alusjoon Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud.

Ehitusetapp 7

Tööetapp 7

3. MEETODID 9

Aerotehnilised uuringud Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud.

Laevapõhised ülevaatused 12

Rändavad merepartide uuringud 12

Merepartide vaatlusuuringud 14

Merepartide seire kaameratega 17

4. ALGATUSED POSITIIVSE NETOMÕJU SAAVUTAMISEKS 21

Positiivse netomõju mõiste 21

Peamised ohud 21

Lindude netokao hindamine 22

Looduse taastamise algatused 23

Muud algatused sukeldujate ja meripartide toetamiseks 25

5. JÄRELDUSED 29

6. VIITED 31

wsp.com Lehekülg 4

1. SISSEJUHATUS

Käesoleva Saare-Liivi meretuulepargi piirkonna partlaste seirekava on välja töötanud WSP Denmark OÜ

UTILITAS Wind tellimusel Eestis.

Kuna praegu puuduvad õiguslikult siduvad juhised, kuidas jälgida, analüüsida, kirjeldada või perspektiivi panna

väljatõrjumise ja kokkupõrgete mõju, varieeruvad lähenemisviisid projektiti märkimisväärselt ning enamikus

projektides kirjeldatakse vaid lähtesituatsiooni.

Hoolimata viimastel aastakümnetel toimunud meretuuleparkide massiivsest arenduste kasvust, on eel- ja

järelmõjude uuringuid läbi viidud suhteliselt vähe. Seetõttu, et parandada olemasolevaid teadmisi

meretuuleparkide tegeliku mõju kohta lindudele, on WSP sõlminud lepingu OÜ UTILITAS Windiga, et töötada

välja spetsiifiline seirekava Saare-Liivi arendusala merepartide jaoks.

Meretuulepargid (OWF) võivad potentsiaalselt mõjutada merelinde mitmel viisil. Siiski on laialdaselt

tunnustatud, et väljatõrjumine potentsiaalselt sobivatest toitumisaladest kujutab endast üht olulisemat mõju

meretuuleparkidel, eriti puhkavate merelindude jaoks. Lisaks võivad töötavate turbiinidega kokkupõrgete

riskid mõjutada nii puhkavate kui ka rändlindude populatsioone. Mõnes olukorras võib OWF kujutada endast

ka tõket rändlindudele või kohalikult liikuvatele lindudele, kes läbivad tuulepargi ala.

Olemasolevate uuringute ja analüüside põhjal on väljatõrjumise mõju eriti oluline kaaluda teatud merelindude

liikide puhul, sealhulgas punakurk-kaur, mustvaeras, tõmmuvaeras, aul, alk ja lõunatirk.

Saare-Liivi piirkonnas esinevad kõige olulisemad veelinnuliigid on aul ja tõmmuvaeras. Mõlema liigi arvukus

mittepesitsusperioodil ületab regulaarselt 1% liigi rändetee populatsioonist. (Luigujõe & Kuus, 2024)

Aruandes C esitatud seirekava keskendub järgmistele teemadele:

Saare-Liivi merepartide seirekava

• "Sihtliikide" leviku ja arvukuse seire.

• Lindude aktiivsusrežiimide seire (puhkamine/toitmine/pendelränne).

• Ööpäevaste / öiste aktiivsusrežiimide jälgimine.

• Turbiini töörežiimide (aktiivne / mitteaktiivne) vältimiskäitumise ja mõju jälgimine.

• Algatused, millel on positiivne mõju.

Seirekava on koostatud nii, et see hõlmaks meretuulepargi kolme peamist olelusringi etappi: 1) ehituseelne

etapp, 2) ehitusetapp ja 3) ehitusjärgne/ekspluatatsioonijärgne etapp. Kava ei hõlma avamere tuuleparkide

tegevuse lõpetamise etappi.

Kavandatud seirekava elemendid põhinevad ülevaatel, mis käsitleb teiste sarnaste projektide jaoks rakendatud

seirekavasid, WSP Denmarki asjakohastel kogemustel auli uuringutest Kriegers Flaki ja Rønne Banke aladel,

samuti Saare-Liivi piirkonna esimeste lähteseire aastate tulemustel, rannakarpide tiheduse kaardil,

batümeetrial jne.

Seirekava on koostatud eesmärgiga täita üldiseid ja kohaspetsiifilisi teadmislünki ning testida kriitilisi eeldusi,

mis on seotud elupaikade väljatõrjumise ja kokkupõrkeriskiga, sealhulgas mõju ulatust, harjumise taset,

vältimiskäitumist ja lindude tegevusrežiime (puhkamine/toitumine/liikumine), samuti turbiinide töörežiimi

(aktiivne/mitteaktiivne). Lisaks esitab kava algatusi, mille eesmärk on parandada positiivset mõju mõjutatud

veelindude populatsioonidele.

wsp.com Lehekülg 5

2. SEIRE ETAPID

Meretuulepargi ehitamisel on mitu etappi, mida tuleks mõjude seirel arvesse võtta.

Esimene etapp on piirkonna uurimine geotehniliste ja geofüüsikaliste uuringutega, et teha kindlaks merepõhja

olemus. Ideaaljuhul peaks see etapp eelnema lindude alusuuringutele, veendumaks, et geotehnilised ja

geofüüsikalised uuringud ei mõjuta merepõhja häirides järgmisi alusuuringuid.

Sellele esialgsele etapile järgneb võrdlusperiood, mille jooksul uuritakse lindude liigilist koosseisu, lindude

levikut ja arvukust ning hooajalisi erinevusi enne ehitusetappi.

Seejärel järgneb ehitusetapp. Meretuulepargi rajamine kestab tavaliselt mitu kuud ja hõlmab mitmeid

tegevusi, sealhulgas laevade tegevus tuuleturbiini piirkonda ja sealt tagasi, lootsimine, kaablite paigaldamine,

setete kaevandamine jne. Selline tegevus võib mõjutada puhkavate lindude väljatõrjumisriski ja põhjustada

muutusi elupaiga kvaliteedis, sealhulgas toiduressurssidele juurdepääsus ja nende kättesaadavuses. Seetõttu

on ehitusetapis kõige olulisemaks seireks muutused liigilises koosseisus, levikus ja arvukuses, mis tulenevad

muutustest toiduvarudes (rannakarpide tiheduse kaart) ja batümeetrias.

Üldiselt tunnistatakse, et avamere tuuleparkide üldine suurim mõju linnupopulatsioonidele toimub

kasutusetapis. Seda mitte ainult seetõttu, et see etapp kestab mitu aastakümmet, vaid ka seetõttu, et turbiinid

kujutavad endast lisaks väljatõrjumise võimalikule mõjule ka kokkupõrkeohtu ja barjääriefekti.

Erinevate etappide omadused ning iga etapi jaoks vajalikud teadmised ja seotud andmed on kokku võetud

tabelis 1. Seirekava üldised kaalutlused ja üldine lähenemisviis on illustreeritud joonisel 2-1 ja kirjeldatud

üksikasjalikumalt peatükis 2.

Andmete esitamiseks soovitatavaid meetodeid on kirjeldatud 3. peatükis.

Tabel 1. Seirekavasse kaasatud projekti etapid, iga etapi jaoks otsitavad teadmised ja andmed ning soovitatud rakendatavad metoodikad. Uuringute kestuse ja sageduse osas viitavad märgitud aastad lähteseire esimesest aastast (aasta 1) alates möödunud aastate arvule.

Ehituseelne etapp Ehitusetapp Tööetapp

Kestus ja sagedus Kaks aastat (1 ja 2) Kaks aastat (3 ja 4) Neli aastat (5, 7, 10 ja 15)

Soovitud

teadmised/andmed

Liikide koosseis, levik ja

arvukus.

Iga-aastased variatsioonid.

Muutused liigilises

koosseisus, levikus ja

arvukuses, et uurida

väljatõrjumise mõju

Muutused liigilises

koosseisus, levikus ja

arvukuses ja/või käitumises,

et uurida väljatõrjumise,

asustustaseme ja

kokkupõrkeohu mõju.

Rakendatavad

meetodid

Rida lennuloendusi mööda

eelnevalt kindlaksmääratud

transektijooni.

Rida lennuloendusi

mööda eelnevalt

kindlaksmääratud

transektijooni.

Rida lennuloendusi mööda

eelnevalt kindlaksmääratud

transektijooni.

Laevapõhised ülevaatused.

Visuaalsed vaatlused.

Laserkaugusmõõtja

vaatlused.

wsp.com Lehekülg 6

Joonis 2-1. Seirekava aluseks olevad üldised kaalutlused ja kava üldine lähenemisviis. Seirekava on koostatud selleks, et täita olulised teadmistelüngad avamere tuuleparkide mõju kohta, eesmärgiga suunata konkreetseid algatusi, et avaldada üldist positiivset mõju mõjutatud merepartide populatsioonidele.

Lähteseire – ehituseelne etapp

Enne lähteseire planeerimist on oluline hinnata vajadust puhkavate ja rändlindude uuringute järele, näiteks ala

oodatavat suhtelist tähtsust. Miinimumnõudena tuleks kõigi meretuulikute projektide puhul läbi viia

intensiivsed puhkavate lindude uuringud mittepesitsusperioodil, septembrist maini.

Mõnes piirkonnas on vajalik ka suviste uuringute läbiviimine, et katta liigid, kes esinevad peamiselt

suveperioodil, näiteks lähedal asuvate maismaa pesitsusalade toituvad linnud või liigid, kes kogunevad merel

sulgimiseks.

Lisaks on mõnes piirkonnas oluline viia läbi rändlindude uuringuid aladel, kus on teada või võimalik maismaa-

või veelindude rände esinemine või lindude liikumised, mis võivad läbida meretuulepargi ala. Seda saab

registreerida radari, visuaalsete vaatluste, laserkaugusmõõtja ja/või video abil, kasutades fikseeritud

struktuure, näiteks merel asuvaid platvorme, laevu või isegi ujuvaid poi-süsteeme.

Soovitatakse, et lähteseire andmete kogumine kestaks vähemalt kaks täisaastat, et saada andmeid hooajalise

varieeruvuse kohta ja tagada staatiliseks analüüsiks vajalik ajalisest muutusest arusaamine.

See vastab ka Saksamaa StUK4 soovitustele, mille kohaselt nõutakse lähteseireks kahte täisaastat (BHS, 2013),

ning sarnaneb Taanis läbiviidud lähteseire uuringutega, mis on seotud Põhjamere energia saarega (DCE &

NIRAS, 2024), Bornholmi energia saarega (WSP, 2024) ning Põhjamere ja Taani väinade tuuleenergia

arendusprojektidega (Kriegers Flak II, Kattegat 2 ja Hesselø meretuulepark). Tuginedes olemasolevatele

teadmistele Saare-Liivi projekti alast, soovitab WSP rakendada lähteseire perioodil järgmisi metoodikaid, et

koguda soovitud seireandmeid ja teadmisi (vaata metoodikate kohta lähemalt peatükist 3). Numbrid 1–4

tähistavad soovitatud tegevuste üldist prioriteeti:

wsp.com Lehekülg 7

1. Puhkavate lindude lennuloendused. 2. Laevapõhised rändavate merepartide uuringud. 3. Laevapõhised merepartide vaatlusuuringud. 4. Merepartide jälgimine kaameratega.

Ehitusetapp

Tuulepargi rajamine kestab tavaliselt mitu kuud ja sellega kaasnevad mitmed tegevused, mis võivad mõjutada

piirkonna linde, sealhulgas liiklus laevadelt tuulikute piirkonda ja sealt tagasi, lootsimisest tulenev müra,

kaablite paigaldamine, setete kaevamine jne.

Ehitusetapis olev tegevus võib seega põhjustada linnupopulatsioonide väljatõrjumist ja muutusi elupaiga

kvaliteedis, sealhulgas toiduressurssidele juurdepääsus ja nende kättesaadavuses.

Ideaaljuhul tuleks säilitada sama seire nagu lähteseires, järgides samu meetodeid kogu ehitusetapi jooksul.

Tuginedes olemasolevatele teadmistele Saare-Liivi projektiala kohta, soovitab WSP rakendada järgmisi

metoodikaid, et tagada soovitud seireandmed ja teadmised ehitusetapis (peatükk 3):

1. Puhkavate lindude lennuloendused

Tööetapp

Meretuulepargi (OWF) suurim mõju lindude populatsioonidele avaldub tavaliselt tööfaasis. See ei tulene mitte

ainult asjaolust, et see etapp kestab mitu aastakümmet, vaid ka sellest, et turbiinid kujutavad endast lisaks

elupaikade väljatõrjumisele puhkavate lindude puhul ka kokkupõrkeriski ja barjääri efekti. (Rydell, Ottvall,

Pettersson, & Green, 2017)

"Väljatõrjumine" viitab asjaolule, et mõned merelinnuliigid kipuvad vältima toitumist ja puhkust

meretuulepargi sees või selle lähedal. Selle tulemusena kogevad liigid sisuliselt elupaikade kaotust, kuigi

elupaik ja isegi toiduvaru võivad jääda puutumatuks.

Mitmed uuringud on näidanud, et veelinnud reageerivad meretuuleparkidele väga erinevalt (Rydell, Ottvall,

Pettersson, & Green, 2017)(Dierschke, Furness, & Garthe, 2016). Näiteks sukeldujate puhul on täheldatud

suuri väljatõrjumise mõjusid, nende tihedus on vähenenud kuni 10–16 kilomeetri kaugusel OWF-ist. Samuti on

väljatõrjumise mõju täheldatud mitmete meripardiliikide puhul.

Meripartide osas soovitab Joint SNCB Interim Advice Note kasutada OWF-i põhjustatud väljatõrjumise

hindamisel 4 km puhvertsoone. (SNCB, 2022b)

Mitmed uuringud viitavad sellele, et OWF-ide põhjustatud merelindude väljatõrjumine ei ole tingimata püsiv

ning mõned liigid suudavad OWF-idega harjuda ja nendega koos eksisteerida (WSP, 2022; WSP, 2023)

Väljatõrjumise ja harjumise ulatus sõltub tõenäoliselt tuulepargi paigutusest, sealhulgas turbiinide

vahekaugusest.

Hiljutises uuringus hinnati mustvaerase ja sukeldujate pikaajalist jaotust Taani Horns Refi (HR) I, II ja III OWF-

ide piirkonnas. Leiti, et sukeldujate ja harilike vaerase tihedus vähenes HR II piirkonnas vahetult pärast selle

ehitamist. Siiski suurenes harilike vaerase tihedus HR II piirkonnas teises ja kolmandas faasis (hilisem

ehitusjärgne periood), samas kui sukeldujate tihedus jäi vähenema. HR III piirkonnas, kus olid suured ja laialt

wsp.com Lehekülg 8

paiknevad turbiinid, ei täheldatud harilike vaerase ega sukeldujate tiheduse vähenemist ehitusjärgsetel

perioodidel.(NIRAS, 2024)

Turbiinid võivad samuti mõjutada puhkavate, toituvate, rändavate või kohalikult liikuvate lindude ellujäämist,

kui nende olemasolu põhjustab kokkupõrkeid ja seeläbi suurenenud suremust.

Kokkupõrkeriski mõjutavad mitmed tegurid, sealhulgas turbiinide disain (kõrgus, rootori suurus, labade pindala

jne), turbiinide arv ja asukoht, tuulepargi paigutus, topograafia ning piirkonna liikide arvukus ja koosseis.

(Rydell, Ottvall, Pettersson, & Green, 2017)(Tjørnløv, et al., 2023)

Lindude kokkupõrkeid tuuleparkides peetakse eriti tõenäoliseks iga-aastasel rändel pesitsusalade ja

talvekvartalite vahel, kohalike, igapäevaste rändeliikumiste korral puhkepaikade ja toitumisalade või

pesitsusalade ja toitumisalade vahel ning lindude ligimeelitamisel tuulikualadele .(Rydell, Ottvall, Pettersson, &

Green, 2017)

Oht, et kohalikud puhkavad linnud, kes veedavad pikemat aega samas piirkonnas, põrkuvad oma igapäevase

tegevuse käigus töötavate turbiinidega, erineb riskist, mis on seotud kahe peamise rändesündmusega kevadel

ja sügisel.

Kui tuulepark on rajatud, võivad tuulikud olla takistuseks rändlindudele . Siiski hinnatakse barjääriefekti üldiselt

tühiseks võrreldes väljatõrjumisriski ja kokkupõrkeohuga ning seetõttu seda käesolevas seirekavas

konkreetselt ei käsitleta.(Rydell, Ottvall, Pettersson, & Green, 2017)

Tuginedes olemasolevatele teadmistele Saare-Liivi projektiala kohta, soovitab WSP rakendada järgmisi

metoodikaid, et saada kasutusfaasis soovitud seireandmeid ja -teadmisi (vt ptk 3 metoodikate jaoks). Numbrid

1–4 näitavad üksikute tegevuste soovituslikku üldist prioriteeti:

1. Puhkavate lindude lennuloendused. 2. Laevapõhised rändavate merepartide uuringud. 3. Laevapõhised merepartide vaatlusuuringud. 4. Merepartide jälgimine kaameratega.

wsp.com Lehekülg 9

3. MEETODID

Lennuloendused

Selleks et hinnata avamere tuulepargi mõju lindude liigilisele koosseisule ning puhkelindude levikule ja

arvukusele, tuleks teha lennuloendused nii ehituseelses, ehitus- kui ka käitamisetapis.

Lennuloendusi puhkavate lindude kohta saab üldiselt läbi viia kahel erineval meetodil: vaatlejatest sõltuvad

vaatlused lennukilt või kõrglahutusega digitaalsed lennuloendused, kus kaamera jäädvustab kõik objektid

merepinnal ja selle kohal.

Tagamaks andmete otsest võrreldavust meretuulepargi projekti erinevate etappide vahel, tuleks andmeid

eelistatavalt koguda kõigis etappides samade meetoditega.

Saare-Liivi piirkonnas koguti lähteseire raames puhkavate lindude andmeid vaatlejatest sõltuvate

lennuloenduste abil. Seetõttu soovitatakse seda lähenemist kasutada ka Saare-Liivi projekti teistes faasides.

Lennuloenduste ja lindude arvukuse ning leviku andmete kogumiseks on joontransektil põhinev

kaugushinnanguline valim (line transect distance sampling) hästi tuntud meetod, mida on kirjeldanud

Buckland jt (2001; 2012), kohandatud Taani tehniliste juhistega (Petersen, Clausen, & Nielsen, 2019) ning

rakendatud mitmes seireprogrammis, sealhulgas juba Saare-Liivi piirkonnas läbiviidud lähteseires (Luigujö &

Kuus, 2024). (Buckland, et al., 2001; Buckland, et al., 2012)(Petersen, Clausen, & Nielsen, 2019) (Luigujõe &

Kuus, 2024)

See meetod on välja töötatud eesmärgiga süstemaatiliselt loendada liike konkreetses piirkonnas ning

teisendada loendatud isendid mõõtühiku kohta lindude tiheduseks ala kohta. See on soovitav mõõtühik, kuna

see kajastab populatsiooni tegelikke muutusi, mitte ainult suhtelisi muutusi.

Loendused viiakse läbi kahe vaatleja poolt, kes asuvad kõrge tiivaga, kahe mootoriga lennukis, näiteks

Partenavia P-68, millel on mullaknad. Lennuk lendab regulaarse kiiruse ja kõrgusega (tüüpiliselt 76 meetrit

(250 jalga) ja umbes 180 km/h (100 sõlme)) mööda transekte kindlaksmääratud GPS-punktide vahel.

Vaatlused registreerivad pidevalt kaks vaatlejat, üks kummalgi pool lennukit, jälgides risti lennuki suunaga, et

võimaldada suurenevate kauguste korral erineva avastatavuse modelleerimist (Petersen, Clausen, & Nielsen,

2019)(Petersen & Sterup, 2019). See protseduur järgib joontransektidel põhinevat kaugushinnangulise valimi

standardmetoodikat. (Buckland, et al., 2001; Buckland, Rexstad, Marques, & Oedekoven, 2015)

Iga vaatluse kohta registreeritakse lindude liik või liigrühm, parve suurus, käitumine, ristsuunaline kaugus

vaatlustrajalt ja kellaaeg. Lisaks registreeritakse keskkonnatingimused (nt mereolud ja päikese peegeldus)

vastavalt joontransektide kaugushinnangulisele metoodikale.

Loendused viiakse läbi kolmes kuni neljas kaugusvööndis, et võimaldada esialgsete arvukusandmete statistilist

korrigeerimist, arvutades absoluutseid tihedusi (linnud/km²). Vööndid määratakse lennuki keskteljest nurga

alusel. Riba A on 60-25 kraadi horisondist allpool (45-164 m kaugusel transektist), B on 25-10 kraadi (164-433

m), C on 10-4 kraadi (433-1,000 m) ja D on 4-3 kraadi (1,000 kuni 1,500 m) (Joonis 3-1).

wsp.com Lehekülg 10

Joonis 3-1. Transektiriba määratlused lennuloenduse transektuuringute jaoks. 76 m kõrguselt on mõlemal pool mõõdistusrada 44 m suurune tühinurk, mida vaatlejad ei suuda katta.

Hooajaliste variatsioonide katmiseks lindude esinemises soovitatakse lennuloendused läbi viia iga kuu olulistel

perioodidel ning vähemalt kord kahe kuu jooksul perioodidel, mil puhkavate lindude suurt arvukust ei ole

oodata.

Aastane lennuloenduste plaan on esitatud ja pakutud tabelis 2. Vaatlusplaan sisaldab ühte vaatlust iga kuu

kõige olulisemal perioodil (september–märts) ning võimalusel ühte vaatlust ülejäänud kuudel, et katta terve

aastane tsükkel. Ideaalis peaks vaatluste vahel olema vähemalt kaks nädalat.

Vaatluste käigus hõlmatavad transektid peavad jääma samaks kogu projekti kõikides faasides (joonis 3-2 ja

joonis 3-3).

Tabel 2. WSP esitas (iga-aastase) õhuseirekava nõuanded merelindude arvukuse ja leviku hindamiseks Saare-Liivi piirkonnas. "X" näitab, et uuring peaks toimuma konkreetsel kuul, samas kui "(X)" tähendab, et ajavahemikul juulist augustini peaks toimuma üks või kaks vaatlust. Ideaalis peaks iga uuringu vahel olema vähemalt kaks nädalat.

Etapp Kuu Uuring

Võrdlusalus (aasta 1 + 2)

Ehitamine

(3. + 4. aasta)

Toiming

(Aasta 5+7+10+15)

Jaanuar X

Veebruar X

Märts X

Aprill X

Mai X

Juuni -

Juuli (X)

August (X)

September -

Oktoober X

November X

wsp.com Lehekülg 11

Joonis 3-2. Kavandatud liinitransektid lennuloendusteks ehituseelses- ja ehitusetapis, järgides loendusraja varianti 2, mis on esitatud uuringuaruandes. (Luigujõe & Kuus, 2024)

Joonis 3-3. Kavandatud liinitransektid lennuloendusteks kasutusetapis vastavalt loendusraja 2. valikule, mis on esitatud uuringuaruandes. (Luigujõe & Kuus, 2024)

Detsember X

wsp.com Lehekülg 12

Laevapõhised ülevaatused

Merepartide rändeuuringud

Laevapõhiste merepartide rändeuuringute eesmärk on jälgida Saare-Liivi meretuulepargi olemasolu võimalikku

mõju meripartide rändesuunale, st hinnata, kas tuulepargile lähenevad rändlinnud näitavad

makrovältimiskäitumise märke, näiteks muudavad oma lennusuunda, et vältida tuulepargi alale sisenemist.

Kuna sellist mõju lennukäitumisele on ehitusfaasis vähem tõenäoline täheldada, soovitab WSP piirduda nende

uuringutega lähteseire ja tööfaasiga.

Nende uuringute sihtliigid on aul ja tõmmuvaeras, kuid jälgida võib ka teisi asjakohaseid meripardiliike.

Uuringud viiakse läbi visuaalsete vaatluste abil fikseeritud ankrupunktidest: kevadel umbes 1,5 km tuulepargi

alast edelasse ja sügisel fikseeritud ankrupunktist 1 km tuulepargist kirde suunas (tabel 3 ja joonis 3-4).

WSP soovitab, et nii kevadel kui ka sügisel koosneks iga vaatlusseeria viiest vaatluspäevast vastaval auli rände

tipp-perioodil. Kui Pärnu lahe jääkate takistab laevaliiklust, võib rändavate sukelpartide loendust kas kuni kaks

nädalat varasemaks tuua või edasi lükata võrreldes soovitatava perioodiga (vt tabel 3). Kui jääkate takistab

juurdepääsu ankrupunktidele ka selle pikendatud perioodi jooksul, tuleb vastav loendus antud aastal tühistada.

Tabel 3. Kavandatavad ankrupunktid merepartide rändeuuringuteks Saare-Liivi piirkonnas. 1 (Luigujõe & Kuus, 2024) kasutati viitena aulide rände tippperioodide kindlakstegemiseks kevadel ja sügisel. Ankurduspunktide geograafilised koordinaadid (WGS84) on esitatud Joonis 3-4.

Etapp Ankurpunkt Periood (5 päeva)

Ehituseelne (aasta 1 + 2),

Käitamine (aasta

5+7+10+15)

Kevad: edelaosa Aprilli keskpaik1

Ehituseelne (aasta 1 + 2),

Käitamine (aasta

5+7+10+15)

Sügis: Kirde Oktoobri lõpp – novembri algus1

wsp.com Lehekülg 13

Joonis 3-4. Merepartide rändeuuringute kahe kindla ankrupunkti kavandatavad asukohad Saare-Liivi piirkonnas.

Ettepanek on üldiselt kooskõlas Saksamaa StUK4 soovitustega (BHS, 2013). Uuringud viiakse läbi päevavalguse

ajal, alustades tsiviilhommikuhämaruse ajal ja lõpetades tsiviilõhtuhämaruse ajal. Iga tunni jooksul

registreeritakse kaks 15-minutilist vaatluse intervalli, mille jooksul kaks vaatlejat skaneerivad palja silmaga ja

binoklitega ümbritsevat ala lendavate lindude suhtes.

Iga vaatleja katab 180° ala ehk poolringi, nii et koos katavad nad 360° ehk täisringi. Registreeritakse liikide ja

lendavate lindude või parvede arv, samuti hinnangud lennukõrguse ja -suuna kohta (jagunedes kaheksasse

suunda: N, NE, E, SE, S, SW, W, NW, vt tabel 4). (BHS, 2013)

Vaatlejad registreerivad ka, kas linnud muudavad märgatavalt oma käitumist, lennurežiimi või suunda

tuulepargile lähenedes.

Hiljem saab rände intensiivsust arvutada lindude arvuna tunni kohta, ekstrapoleerides vaatluste põhjal 30 minuti

jooksul tehtud andmed tunni peale. Selle alusel saab hinnata nii aastaseid kui ka igapäevaseid rände

intensiivsuse mustreid.

Lennukõrguse hindamiseks jaotatakse registreeritud andmed mitmesse kõrgusvahemikku: 0–5 m, 5–10 m, 10–

20 m, 20–50 m, 50–100 m, 100–200 m ja >200 m.

Kui ilmastikutingimused võimaldavad, saab lennukõrgusi täpselt mõõta laserkaugusmõõtjaga (nt Vector 21 Aero,

Vectronix AG, Heerbrugg, CH), mis mõõdab kaugust, asimuuti ja kaldenurka konkreetse objekti suhtes (antud

juhul lind). Seadme abil saab arvutada objekti kõrguse ja geograafilise asukoha (kasutades vaatleja teadaolevat

asukohta). Sama linnu või parve järjestikuste mõõtmiste seeria moodustab „trajektoori“, mis kujutab lendu 3D-

kujul.

wsp.com Lehekülg 14

Tabel 4. Parameetrid, mis registreeritakse Merepartide rändeuuringute käigus Saare-Liivi piirkonnas.

Merepartide vaatlusuuringud

Auli vaatlusuuringute eesmärk on koguda andmeid ja teadmisi meretuulepargi (OWF) mõjust lindude levikule,

arvukusele, kohalikele liikumistele ja käitumisele OWF-i piirkonnas. Uuring annab ka andmeid võimaliku

vältimiskäitumise, harjumise ja koos eksisteerimise kohta ning aitab täpsustada kohaspetsiifilist rakendust

Bandi kokkupõrkeriski mudelile (Band, 2012). Uuringute sihtliigid on aul ja tõmmuvaeras, kuid jälgida võib ka

teisi asjakohaseid meripardiliike.

Soovitatakse, et meripartide uuringud viiakse läbi kord kuus enne pesitsusperioodi, mil arvukus saavutab tipu.

Iga uuring koosneks viiest vaatluspäevast, kus igal päeval tehakse vaatlus ühest ankrupunktist. Kui Pärnu lahe

jääkate takistab laevaliiklust, võib rändavate sukelpartide loendust kas kuni kaks nädalat varasemaks tuua või

edasi lükata võrreldes soovitatava perioodiga (vt tabel 5). Kui jääkate takistab juurdepääsu ankrupunktidele ka

selle pikendatud perioodi jooksul, tuleb vastav loendus antud aastal tühistada.

Kohalikud liikumised

Saare-Liivi projekti ala madal, keskne osa tagab ilmselt ligipääsu kohapeal olulisele puhkamis- või toitumisalale,

eriti auli jaoks (Luigujõe & Kuus, 2024)

Etapp Parameeter Märkus

Ehituseelne (aasta 1 +

2),

Käitamine

(Aasta 5+7+10+15

Peamised

Kuupäev ja kellaaeg f/kk/aaaa, hh:mm:ss

Vaatleja Täisnimi

Ankurpunkt Ei. ankurpunkti (1-2) + X/Y koordinaadid

Ajaplokk 15-minutiliste ajaplokkidega salvestatud vaatlused

Andmed lindude kohta

Liik Tuvastatud linnuliigid

Arv Üksikisikute

Lennukõrgus (m), ainult lendavad

linnud

Hinnanguline (E) või mõõdetud laserkaugusmõõturiga

(LRF)

Lennu suund. Ainult lendavad linnud Hinnanguline (E) või mõõdetud laserkaugusmõõturiga

(LRF)

Kaugus (m) Hinnanguline (E) või mõõdetud laserkaugusmõõturiga

(LRF)

Vältimiskäitumine Jah/ei – mis?

Ilmaandmed

Nähtavus (km) Visuaalselt hinnatud

Temperatuur Andmed pardal olevast ilmajaamast

Tuule kiirus m/s Andmed pardal olevast ilmajaamast

Tuule suund Andmed pardal olevast ilmajaamast

Pilvkate Hinnanguliselt kaheksandikes (x/8)

Sademed Jah/ei

Laine kõrgus (m) Hinnanguline

wsp.com Lehekülg 15

Soovitatakse, et laevapõhised vaatlusuuringud viiakse läbi viies fikseeritud ankrupunktis Saare-Liivi piirkonnas (tabelid 5, 6, 7 ja joonis 3 5). Uuringud tuleks läbi viia detsembrist aprillini, kui piirkonnas eeldatakse olevat kõige rohkem aule ja tõmmuvaerast (WSP osa B aruanne).

Tabel 5. Soovitatavad ankrukohad merepartide vaatlusuuringuteks Saare-Liivi piirkonnas. 1 (Luigujõe & Kuus, 2024) kasutati viitena aulide maksimaalse puhke- ja peatusaja kindlakstegemiseks. Ankurpunktide geograafilised koordinaadid (WGS84) on esitatud Joonis 3-5.

Kinnituspunkt Perioodi Kestus ja sagedus

1 Detsember-aprill1 5 päeva kuus

2 Detsember-aprill1 5 päeva kuus

3 Detsember-aprill1 5 päeva kuus

4 Detsember-aprill1 5 päeva kuus

5 Detsember-aprill1 5 päeva kuus

Joonis 3-5. Viie fikseeritud ankrupunkti kavandatavad asukohad merepartide vaatlusvaatluseks Saare-Liivi piirkonnas.

Üks seire eesmärkidest on hinnata, kas Saare-Liivi piirkonna madalate kesksete alade ja Saare-Liivi piirkonna

üldisemate alade ning ümbritsevate vete toitumis- ja puhkamisalade vahel toimub meripartide kohalikke

liikumisi ning uurida, mil määral selliseid liikumisi mõjutab OWF-i olemasolu. Kavandatud meripartide

vaatlusuuringud järgivad põhimõtteliselt metoodikat, mida kasutati lähteseireteks Bornholmi energiasaare

projektis Läänemeres (WSP, 2024).

aatlusi viivad läbi kaks vaatlejat, kes töötavad 3 tundi päikesetõusul ja 3 tundi päikeseloojangul. Mõlemad

vaatlejad registreerivad kõik lendavad meripardid 360° ulatuses ankrus oleva laeva ümbruses. Iga vaatluse puhul

tuleb registreerida isendite arv, kaugus laevast, lennusuund ja hinnanguline lennukõrgus. Vältimaks

topeltloendusi, peavad mõlemad vaatlejad omavahel suhtlema. Kõik vaatlused tehakse visuaalselt, kas palja

silmaga või binokliga (tüüpiliselt 8–10x suurendusega) ja vahemikus 0–3 000 m laevast.

wsp.com Lehekülg 16

Lennukõrguseid ja -suundi saab hinnata visuaalselt või, kui ilmastikutingimused seda võimaldavad, täpselt mõõta

laserkaugusmõõtjaga. Laserkaugusmõõtja (nt Vector 21 Aero, Vectronix AG, Heerbrugg, CH) võimaldab mõõta

objekti (antud juhul linnu) kaugust, asimuuti ja kaldenurka. Selle abil saab arvutada objekti kõrguse ja

geograafilise positsiooni (kasutades vaatleja teadaolevat asukohta). Sama linnu või parve järjestikuste

mõõtmiste seeria moodustab "trajektoori", mis kujutab lendu 3D-kujul.

Täiendava võimalusena võib kaaluda pika ulatusega infrapuna-binoklite kasutamist, et selgitada, kas kohalikke

linnuliikumisi toimub ka öösel.

Kuna meripartide kohalike liikumiste mõju on tuulepargi ehitusfaasis vähem tõenäoline, soovitatakse neid

uuringuid läbi viia ainult lähteseire ja ehituseelse faasi ajal, kui turbiinid juba töötavad.

Salvestused saab hiljem digitaliseerida ja analüüsida näiteks programmiga R Studio (Posit Team, 2023).

kasutades FMSB paketi Radarcircle tööriistu. Ala ja ankrupunktide visualiseerimiseks saab luua kaarte näiteks

programmiga QGIS. (QGIS Development Team, 2025)

Vältimine, harjumine, koos eksisteerimine ja turbiini töörežiimi mõju

Iga tunni tagant loendatakse kõik veepinnal ankrupunkti ümbruses puhkavad linnud. Lindude käitumist jälgitakse

ja klassifitseeritakse kas puhkamiseks või toitumiseks (sukeldumiseks). Lisaks märgitakse üles kaugus lähima

tuulepargiturbiinini ning turbiini töörežiim (töötav/mitte töötav/seisakurežiim).

Kui ilmastikutingimused võimaldavad, saab vaatluste geograafilist asukohta täpselt mõõta laserkaugusmõõtjaga.

See võimaldab võrrelda individuaalseid linnuvaatlusi näiteks rannakarpide tiheduse kaardi, batümeetria ja

turbiinide asukohtadega Saare-Liivi piirkonnas.

Lisavõimalusena võib kord tunnis visuaalselt hinnata lendavate lindude üldist osakaalu, näiteks intervallides (0–

5%, 5–10%, 10–20%, 20–50%, >50%). See teave on väärtuslik sisend kohaspetsiifilisele kokkupõrkeriski mudelile

puhkavate aulide jaoks (Band, 2012), kuna mudelist saadud kokkupõrgete arvu saab korrigeerida, võttes arvesse

lende põhinevalt empiirilistele vaatlusandmetele.

Tabel 6. Parameetrid, mis tuleb registreerida merepartide vaatlusvaatluste käigus (viis fikseeritud ankurdamispunkti).

Etapp Parameeter Märkus

Ehituseelne (aasta 1 + 2)

Käitamine

(Aasta 5+7+10+15)

Peamised

Kuupäev ja kellaaeg f/kk/aaaa, hh:mm:ss

Vaatleja Täisnimi

Ankurpunkt Ei. ankurpunkti (1-5) + X/Y koordinaadid

Ajaplokk 15-minutiliste ajaplokkidega salvestatud

vaatlused

Andmed lindude kohta

Liik Tuvastatud linnuliigid

Arv Üksikisikute

Lennukõrgus (m), ainult lendavad

linnud

Hinnanguline (E) või mõõdetud

laserkaugusmõõtjaga (LRF)

Lennu suund. Ainult lendavad linnud Hinnanguline

Kaugus (m) Hinnanguline (E) või mõõdetud

laserkaugusmõõtjaga (LRF)

Vanus ja sugu (valikuline) Võimaluse korral üles märgitud:

wsp.com Lehekülg 17

Tabel 7. WSP esitas (iga-aastase) uuringukava merepartide vaatlusuuringuteks. "X" näitab, et üks 5-päevane uuring peaks toimuma selle konkreetse kuu jooksul.

Merepartide seire kaameratega

Soovitatakse katseprojektina rakendada kaamerapõhist meripartide seiret Saare-Liivi piirkonnas.

Kaamerapõhise seire peamine eesmärk on parandada arusaamist partide ööpäevasest ja öisest käitumisest

töötava meretuulepargi sees.

Seire keskendub partide liikidele mittepesitsusperioodil, mil auli ja tõmmuvaerase arvukus ületab regulaarselt

1% nende liikide rändetee populatsioonidest. (Luigujõe & Kuus, 2024)

Etapp Parameeter Märkus

Käitumine Lendamine/toitmine/puhkamine

Kaugus turbiinist (m) Hinnanguline (E) või mõõdetud

laserkaugusmõõtjaga (LRF)

Seotud turbiini vundamendiga? Jah/ei

Märkused tähelepaneku kohta Vajaduse korral märgitud:

Turbiini andmed

Lähima turbiini töörežiim Töötab/ei tööta/tööta tühikäigul

Ilmaandmed

Nähtavus (km) Visuaalselt hinnatud

Temperatuur Andmed pardal olevast ilmajaamast

Tuule kiirus Andmed pardal olevast ilmajaamast

Tuule suund Andmed pardal olevast ilmajaamast

Pilvkate Hinnanguliselt kaheksandikes (x/8)

Sademed Jah/ei

Laine kõrgus (m) Visuaalselt hinnatud

Etapp Kuu Uuring

Ehituseelne (aasta 1 + 2)

Käitamine

(Aasta 5+7+10+15)

Jaanuar X

Veebruar X

Märts X

Aprill X

Mai -

Juuni -

Juuli -

August -

September -

Oktoober -

November -

Detsember X

wsp.com Lehekülg 18

Seire annab teavet selle kohta, kas merelindude käitumist meretuuleparkides, sealhulgas öiseid lennuliikumisi,

intensiivsust, vältimiskäitumist ja harjumist, mõjutab tuulepargi olemasolu, paigutus ja konkreetsed

keskkonnatingimused, näiteks toidu saadavus.

Soovitatakse, et kaameraseiret viiakse läbi nii lähteseire faasis kui ka tuulepargi tööfaasis.

Lähteseire faasis, kus turbiine pole veel paigaldatud, kasutatakse kaameraid ujuvpoi-delt. Tööfaasis saab

kaamerad püsivalt paigaldada tuulepargi turbiinitornidele samadesse positsioonidesse (joonis 3-6). Soovitatud

kaamerate asukohad on näidatud tabelis 8 ja joonisel 3-7.

Joonis 3-6. Vasakul: Fugro SEAWATCH poi laos enne kasutuselevõttu. Linnuvaatluskaamerad on paigaldatud kahele postile.

Paremal: turbiinile paigaldatav kaamera (Avigilon 61C-H5PRO-B). Albaania.(Spoor, 2024)

Kasutatav tehnoloogia on suhteliselt kallis, uus ja veel arendusjärgus (nt (Spoor, 2024)), kuid eeldatakse, et

püsiasendites kaamerad OWF-i sees võivad pakkuda uusi ja väärtuslikke teadmisi meripartide käitumise kohta

töötava meretuulepargi sees.

Seetõttu tuleks kaaluda metoodika eksperimentaalset testimist ja arendamist spetsiaalselt Saare-Liivi

piirkonnas. Sõltuvalt kaameraseire kasutamise tulemustest ja edukusest võib see meetod täiustada, täiendada

või potentsiaalselt asendada osa soovitatud laevapõhistest uuringutest.

Tabel 8. Ujuvpoide ja turbiinidele paigaldatavate kaamerate soovitatavad kaameraasendid Saare-Liivi piirkonnas. 1 (Luigujõe

& Kuus, 2024) kasutati viitena aulide maksimaalse puhke- ja peatusaja kindlakstegemiseks.

Kinnituspunktid Perioodi Kestus ja sagedus

Kaamera 1 Detsember-aprill1 Pidev

Kaamera 2 Detsember-aprill1 Pidev

wsp.com Lehekülg 19

Joonis 3-7. Ujuvpoide (ülemine paneel) ja turbiinile paigaldatavate kaamerate (alumine paneel) soovitatavad asukohad

Saare-Liivi piirkonnas.

wsp.com Lehekülg 20

wsp.com Lehekülg 21

4. MEETMED POSITIIVSE NETOMÕJU SAAVUTAMISEKS

Positiivse netomõju mõiste

Keskkonnaalase jätkusuutlikkuse valdkonnas on mõiste "netopositiivne bioloogiline mitmekesisus" kujunenud

ettevõtete ja organisatsioonide jaoks muutlikuks eesmärgiks. See esindab proaktiivset lähenemist, mis ei

keskendu ainult bioloogilise mitmekesisuse kahjulike mõjude leevendamisele, vaid toob ka käegakatsutavat

positiivset panust looduskeskkonda.

Netopositiivne bioloogiline mitmekesisus läheb kaugemale traditsioonilisest "netokaotuse puudumise"

eesmärgist. See mõiste eeldab, et organisatsioonid parandavad bioloogilist mitmekesisust viisil, kus

ökoloogilised kasud kaaluvad üles nende tegevuste negatiivsed mõjud. Sisuliselt keskendutakse netopositiivse

tasakaalu loomisele – kus taastamise, rehabiliteerimise ja kaitsemeetmete tulemusel saavutatakse bioloogilise

mitmekesisuse netokasv (vt Joonis 4-1).

Joonis 4-1. Leevendamise hierarhia vastavalt Euelectric Biodiversity Integration juhistele .(WSP UK, 2024)

Peamised ohud

Uuringute ja seire tulemuste põhjal, mis dokumenteerivad ja kvantifitseerivad meretuulepargi (OWF)

potentsiaalseid negatiivseid mõjusid erinevatele linnuliikidele ehituse ja tööfaasi ajal, peavad netopositiivsed

algatused põhinema meetmetel, mis kompenseerivad nende mõjude mõju.

Kuna lindude väljatõrjumine on tuvastatud peamise negatiivse mõjuna, tuleks leevendusmeetmed ja

kompenseerimine keskenduda lindude elupaikade ja oluliste toitumis- ja puhkamisalade kättesaadavuse

suurendamisele praegusest tasemest kõrgemale.

Olemasolevate teadmiste põhjal võib sukeldajate ja meripartide väljatõrjumise taset eeldada potentsiaalselt

kõrgeks tuulepargi alal ja selle ümbruses (vt WSP osa aruannet A). Kavandatud seirekava aitab

dokumenteerida väljatõrjumise ulatust, piirkondade väärtust, kust linnud on välja tõrjutud, ning hinnata

piirkonnast väljatõrjutud lindude tegelikku arvu.

wsp.com Lehekülg 22

Kui need piirkonnad osutuvad olulisteks toitumisaladeks, peaks tõhus leevendus keskenduma võrreldavate ja

eelistatavalt paremate toitumisalade loomisele. Selliseid alasid võiks luua näiteks kunstlike rannakarbiväljade

ja rifistruktuuride rajamisega, mis võivad toetada makrovetikaid ja rikkalikku madalamate troofiliste tasemete

organismide mitmekesisust.

Partide ja sukeldajate netopositiivse mõju tagamiseks tuleb tuvastada neid merelinde mõjutavad peamised

ohud, et välja töötada tõhusad leevendus- või kompenseerimismeetmed. Aulide populatsiooni peamisi ohte

kirjeldati põhjalikult 2015. aastal rahvusvahelises üksikliigi kaitseplaanis (Hearn, Harrison, & Cranswick, 2015).

Ohtude hulka kuuluvad suremuse otsesed põhjused, nagu naftalekked ja kalandusest tulenev kaaspüük, aga ka

kaudsed põhjused, nagu suurenenud laevandustegevus Läänemere talvitusalal, mille tulemuseks on suuremad

häired.

Veelgi enam, hiljutine 2022. aasta uuring (Forni & Daunys, 2022) kirjeldab kasvavat ohtu, mis on seotud

konkurentsiga toidu pärast, mis on tingitud bentose makrofauna koosluste ekstreemsetest muutustest pärast

ümarmudila (Neogobius melanostomus) invasiooni Läänemere idaosas (Leedu ranniku lähedal), kus sinise

rannakarbi biomass on vähenenud 2 300-lt ± 1 500 g m-2 kuni alla 100 g m-2 (Skabeikis, et al., 2019). Selles

uuringus rõhutatakse, et aulid suudavad oma toitumisharjumusi paindlikult kohandada, liikudes rannakarpidelt

pehme põhja liikide, näiteks vihmausside (Hediste diversicolor), koorikloomade (Saduria entomon) ja mõne

teise kahepoolmelise molluski juurde.

Oluliste toitumispaikade seisundi halvenemine süvendamise ja setete kaadamise tõttu pesitsemata aladel

ohustab ka parte.

Lisaks on suurimaks ohuks ülemaailmsele bioloogilisele mitmekesisusele kliimamuutused, sealhulgas

muutused saakloomade levikus, ohtlike ainete negatiivne mõju, talviste temperatuuride muutused ja nende

mõju sinise rannakarbi elupaikadele.(Forni & Daunys, 2022)

Kõik eespool loetletud peamised ohud nõuavad meetmeid, mis toetavad elupaikade kaitset ja taastamist, ning

muid täiustusi, mis vähendavad merekeskkonna inimtekkelist mõju.

Lindude netokao hindamine

Netokao hindamiseks ja selle kompenseerimiseks peab olema teada meretuulepargi poolt põhjustatud lindude

suremuse kasv. Lindude puhul on olemas järgmised asjakohased mõõdikud, mida tuleb hinnata/mõõta enne

projekti algust, eriti ehitus- ja käitamisetapis: liigiarvukus, koosseis ja levik, kokkupõrkeoht, väljatõrjumise tase,

elupaigamuutuste mõju ning võib-olla ka muutused saakloomade arvukuses, koosseisus ja levikus.

Meretuulepargi põhjustatud lindude suremuse suurenemist (netokadu) saab hinnata, rakendades

standardmeetodeid, mida saab oluliselt parandada ja täiustada, kasutades seireprogrammi käigus kogutud

"tegelikke" ja kohapõhiseid andmeid.

Erinevate liikide lindude arv, keda eeldatavasti tuulepargi alalt välja tõrjutakse (netokaotus), saab arvutada,

kasutades hinnangulisi lindude tihedusi ja jaotust projekti alal, millele lisandub liigi jaoks spetsiifiline

puhvertsoon. Puhvertsooni suurus sõltub konkreetse liigi tundlikkusest meretuulepargi ja sellega seotud

teeninduslaevade liikluse suhtes.

Seireprogramm annab empiirilisi ja kohaspetsiifilisi andmeid väljatõrjumise, harjumise ja puhvertsoonide

kohta, mis parandavad oluliselt selliseid väljatõrjumise hinnanguid.

wsp.com Lehekülg 23

Kokkupõrked turbiinidega on teine oluline aspekt, mida tuulepargi arendamisel kaaluda. Bandi kokkupõrkeriski

mudeli abil saab hinnata turbiinidega kokkupõrgete tõttu tekkinud bioloogilise mitmekesisuse või lindude

netokaotust. (Band, 2012)

Bandi mudel eeldab, et turbiinidega kokku põrkuvate lindude arv määratakse järgmiste tegurite abil:

1. Lindude arv, kes lendavad läbi turbiinilabade pühitud mahu.

2. Tõenäosus, et lind põrkub labadega, kui ta lendab läbi rootori.

3. Vastava liigi vältimiskäitumise määrad.

Mudelist saadud arvutusi saab oluliselt täiustada, kui kasutada seireprogrammi abil kogutud kohaspetsiifilisi

andmeid lindude käitumise, liikumise ja vältimiskäitumise kohta.

Lisaks võivad tuulepargist tingitud muutused elupaikade kvaliteedis, toidu arvukuses ja toidu kättesaadavuses

põhjustada "lindude netokadu", mille suurust saab hinnata seireprogrammis kogutud andmete põhjal.

Selleks et teha kindlaks positiivsed meetmed, mis võivad tuua kasu linnuliikide populatsioonidele, kes on

seotud meretuuleparkidega kogu oma olelusringi jooksul, võib kaaluda populatsioonimudeli rakendamist.

Populatsioonimudel on matemaatiline tööriist, mida kasutatakse populatsioonide dünaamika mõistmiseks ja

prognoosimiseks aja jooksul.

Selline lähenemine aitab tuvastada meetmeid ja algatusi, mida saab rakendada tuulepargi põhjustatud

bioloogilise mitmekesisuse netokaotuse kompenseerimiseks.

Natura alade taastamise algatused

Olemasolevate looduslike elupaikade kvaliteedi parandamine või uute elupaikade loomine, mis toetavad

meripartide toiduvarusid, võib hõlmata uute kiviriffide ja rannakarbiväljade rajamist. Need võivad

potentsiaalselt kompenseerida tuulepargi negatiivseid mõjusid.

Allpool kirjeldatakse kogemusi kiviriffide rajamise ja nende mõju kohta põhjaelustikule Põhja-Taani vetes ja

Flensburgi fjordis. Kuigi mõju sukeldujatele ja partidele pole veel üksikasjalikult dokumenteeritud, on mõistlik

eeldada, et saakorganismide (nt koorikloomad, noorkalad ja kahepoolmelised molluskid) arvukuse

suurenemine avaldab neile positiivset mõju. Merepartide sihtliikide jaoks eeldab see siiski, et uued

toiduressursid asuvad veesügavustes, kus need on kättesaadavad.

Näiteks kiviriffide kasutuselevõtt Taani vete eri osades on näidanud potentsiaali kalade elupaikade

taastamiseks ja parandamiseks. Sinise rifi projekt Læsø Trindelis näitas suurenenud bioloogilist mitmekesisust

ja kalaliikide ühtlasemat jaotumist, kusjuures varasem peaaegu täielik sõltuvus mõnest üksikust huulkalalase

liigist muutus järk-järgult mitmekesisemaks (Støttrup, Stenberg, Dahl, Kristensen, & Richardson, 2014). See

viitab sellele, et uute mikroelupaikade ja mitmekesiste peidupaikade loomine meelitab ligi rohkem kalaliike.

Selles valdkonnas suurenes kaubanduslikult oluliste liikide, nagu tursk ja süsikas, arv vastavalt kolm ja kuus

korda. Kalade biomass on tihedalt seotud põhjaselgrootutega, kelle arvukus kasvas viis korda ja biomass

neliteist korda (Kristensen, 2016). Kõige suuremat selgrootute arvukuse kasvu täheldati kõvade substraatide ja

taimestikuga seotud liikide hulgas, mis viitab elupaikade kvaliteedi paranemisele taastatud

pruunvetikametsade ja mitmeaastaste makrovetikatega. Tursa maosisalduse analüüsid kinnitasid toidu

kättesaadavuse suurenemist, kusjuures biomassi ja saakloomade arvukus maos suurenes vastavalt kolm ja

kuus korda (Kristensen, 2016).

wsp.com Lehekülg 24

Als Stone Reefi piirkonnas näitas bioloogiline seire enne koopaid moodustavate kiviriffide rajamist, et

kalafauna koosnes peamiselt lestaliikidest, nagu soomuslest, merilest ja kammeljas, ning vähesest arvust

kivihuulikkaladest (WSP, 2021). Pärast riffide rajamist 2017. aastal muutusid domineerivateks liikideks

kivihuulikkala, meripühvel ja merlang ühe aasta jooksul ning tursk ja merlang kolme aasta jooksul. Tursa ja

merlangi suurem esinemissagedus ning laiem suurusjaotus viitavad kalade elupaikade kvaliteedi paranemisele,

mida kinnitab kalade biomassi kolmekordistumine kolme aasta jooksul pärast riffide rajamist. Teised Als Stone

Reefi uuringud dokumenteerisid tursa esinemise olulist suurenemist kuni 100 korda (Svendsen, Wilms,

Støttrup, & Baktoft, 2020; Wilms, et al., 2021). Need tulemused näitavad, et riff suudab nüüd toetada rohkem

kalu mitmel troofilisel tasandil, pakkudes saaki ja peidupaiku, ning et kivirifid mõjutavad positiivselt

kalakooslusi.

Taimestiku uuringud Bredgrundis Alsi lähedal näitasid makrovetikate liikide järkjärgulist järjestust ja arengut

uutel riffidel (WSP, 2021). Enne kivide paigutamist oli makrovetikaid vähe, kuna puudus kõva substraat ja

kooslus koosnes peamiselt oportunistlikest liikidest. Üks aasta pärast kivide paigutamist suurenes

mitmeaastaste makrovetikate osakaal 9% ja kolme aasta pärast suurenes see veel 28%. See näitab elupaikade

jätkuvat arengut, kusjuures mitmeaastased liigid võtavad järk-järgult võimust, eriti madalama soolsusega

piirkondades, nagu Flensburgi fjord, kus asub Als Stone Reef.

WSP osaleb praegu EL Better BirdLIFE projektis, dokumenteerides kaheksal kiviriffil erinevatele linnuliikidele

avalduvat positiivset mõju kolmes Taani sisevetes paiknevas merealas. Mõne aasta järel saadud esialgsed

tulemused ei viita veel olulisele positiivsele mõjule merelindude toiduahelale. Seda võib aga selgitada

asjaoluga, et riffid on alles varajases suktsessioonifaasis.

Projektis esitatud rändrahnude üldine kogemus näitab, et makrovetikate katvus kiviriffidel oli vahemikus 20-

100%. Katvus oli üldiselt madalaim Alsi ümbritsevatel riffidel, kus kivirifid asuvad veidi sügavamas vees kui

ülejäänud riffid. Punase vetika põõsaid leiti kõigil vaatlusaladel ja olid vetikate domineeriv vorm. Punavetikate

põõsad on oportunistlikud, kuid erinevalt filamentvetikatest, mis võivad tulla ja minna, on need püsivamad.

Punavetikate põõsaste suur osakaal näitab, et riffid on veel noored ja varajases suktsessioonistaadiumis.

Loomulikel riffidel piirkonnas täheldatakse suuremat pruunvetikate osakaalu, mis koos punavetikatega

moodustavad keerukamaid ökosüsteeme. Need aitavad suurendada liikide mitmekesisust ja pakuvad paremat

toidubaasi paljudele liikidele. Kokkuvõttes kasvab riffidel aja jooksul rohkem püsivaid vetikaid ja pruunvetikaid,

luues rikkalikuma elupaiga. Paigaldatud kiviriffid pakuvad sobivat põhja ja ideaalset substraati floora ja fauna

jaoks.

Saare-Liivi arendusala asub piirkonnas, kus soolsus on oluliselt madalam (4–6 psu) võrreldes eespool mainitud

Taani vetes tehtud uuringutega. Teatud piirini on liikide mitmekesisus ja soolsus omavahel positiivses

korrelatsioonis (Schubert, Feuerpfeil, Marquardt, Telesh, & Skarlato, 2011). Soolsusel on oluline mõju ka

makrovetikate rühmade jaotusele. Punavetikad esinevad tavaliselt soolsusega 4–6 psu, samas kui pruunvetikad

vajavad kõrgemat soolsust (Schubert, Feuerpfeil, Marquardt, Telesh, & Skarlato, 2011). Madala soolsusega

aladel võtab kiviriffi arendamine varajasest koloniseerimisest kuni stabiilse floora ja fauna koosluseni

suhteliselt rohkem aega. Suuremate kivide paigaldamisest kuni floora ja fauna suurenemise stabiilse

kogukonnani võib madala soolsusega piirkondades kuluda rohkem kui 10 aastat. Sellele lisanduvad muud

väljakutsed, nagu eutrofeerumine, hapnikupuudus ning valguse ja veevoolu piirangud, mis kõik ohustavad

looduse taastamise edu.

wsp.com Lehekülg 25

Need riskid kehtivad ka biogeensete riffide rajamisel rannakarbiväljadega, mis on määratletud kui vähemalt

2500 m² suurused alad, mille keskmine rannakarpide katvus on vähemalt 30% ja kus esineb vähemalt kolm

põlvkonda.

Siniste rannakarpide elupaikade eduka rajamise kriteeriumid hõlmavad vee sügavust, soolsust, merepõhja

seisundit ja hapniku kontsentratsiooni. Madala soolsusega piirkondades, nagu Saare-Liivi arendusala, mõjutab

madal soolsus rannakarpide kasvukiirust, põhjustades aeglasemat kasvu. Biogeense rifi eduka rajamise

positiivsed väljundid lisaks toidu paremale kättesaadavusele sukeldujatele ja merepartidele, on parem

toitainete ringlus, parem vee kvaliteet ja setete stabiliseerumine. (Nielsen, et al., 2024)

Alternatiivne võimalus oleks kasvatada rannakarpe veesambas, kasutades köisi ja ujuvpoi-süsteeme, et

toetada sukeldujate ja merepartide toiduvarusid.

Muud algatused sukeldujate ja meripartide toetamiseks

Erinevad partnerlused ja koostöö on osutunud tõhusaks kvaliteetsemate andmete kogumisel, andmete

jagamise hõlbustamisel ja teaduslike keskkondade toetamisel, mis aitavad täita teadmiste lünki ja parandada

hindamisi. Rahvusvaheline partnerlus ja koostöö võiksid olla rajatud näiteks Läänemere tegevuskava

(HELCOM), Valitsustevahelise Okeanograafiakomisjoni (UNESCO) ja/või Aafrika-Euraasia rändveelindude kaitse

kokkuleppe (AEWA) raames, mis vastutavad merepartide rahvusvaheliste üksikliigi tegevuskavade eest.

Muud koostöövormid võivad otseselt positiivselt mõjutada auli populatsiooni Läänemere idaosas. Koostöö

kalandusega, et toetada invasiivsete liikide, näiteks ümarmudila püügile keskendunud kalapüüki, mis vähendab

partide toidukonkurentsi. Lisaks aitab koostöö kohalike kaluritega, et rakendada merepõhja kahjustamata

kalapüügivarustust ja -meetodeid, taastada ja kaitsta toitumis- ja puhkamisalasid.

2024. aasta augustis jõustunud EL-i looduse taastamise seadus, mille eesmärk on taastada ökosüsteeme,

elupaiku ja liike kogu EL-i maismaa- ja merealadel, avab uusi võimalusi rahastada projekte, mis ühtivad riiklike

looduse taastamise plaanidega. Ettevõtted saavad taotleda rahastust erinevatest EL-i fondidest, näiteks LIFE-

programmist, Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERDF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist

(EAFRD), et toetada oma looduse taastamise algatusi.

Ülaltoodu kirjeldab mõningaid võimalusi ja vajalikke samme bioloogilise mitmekesisuse netopositiivse mõju

saavutamiseks, keskendudes eelkõige linnupopulatsioonidele. Neid ettepanekuid järgides saab OÜ UTILITAS

Wind aidata kaasa linnuliikide mitmekesisuse parandamisele, tagades, et nende tegevus toob kaasa netokasu

lindudele ja nende elupaikadele.

Saare-Liivi piirkonna meripartide populatsioonide toetamiseks esitatud algatuste kokkuvõte on toodud tabelis

9. Kulu-tõhusust hinnatakse Põhjamaade Ministrite Nõukogu Keskkonna ja Majanduse Töörühma (NME) ja

HELCOM-i soovituste alusel, kes korraldasid mere taastamise kulutõhususe teemalise veebiseminari (HELCOM,

2024). Eksperdid rõhutavad sidusrühmade kaasamise, kommunikatsiooni ja pikaajaliste algatuste olulisust.

Tabel 9. Positiivse mõjuga algatused, mis on korraldatud vastavalt algatuse liigile, hindasid tõhusust, positiivsusesse

panustamise taset ja erilist tähtsust Saare-Liivi jaoks.

wsp.com Lehekülg 26

Algatus/meede Algatuse liik Hinnatud

tõhusus

Positiivse mõju

praktiline

hindamine

Hinnatud

asjakohasus

Saare-Liivi

puhul

Hinnanguline

kulutasuvus

Risk

Rändrahnude

riffide ja

rannakarpide

loomine

Elupaikade

taastamine

Potentsiaalse

lt suur

sõltuvalt

merekeskkon

na seisundist

ja

füüsikalistest

omadustest

Elupaika

kasutavate

lindude arvu

jälgimine

võrreldes

väljatõrjutud

isendite arvuga

Jah

Käesoleva

seirekava

tulemustel

põhinev

hindamine

Kõrge

Ühekordne

algatus, mis

areneb ja

suureneb

pikas

perspektiivis

Suur risk rõhu

tõttu (madal

hapnik, kõrge

toitainete

sisaldus,

madal

soolsus)

Looduspõhiste

lahenduste

integreerimine

Elupaikade

taastamine

Tõhusus

sõltub NID

tüübist

(Nature

Inclusive

Design)

NID-ga

tuuleparkide

alade bioloogilise

koosluse seire,

samuti lindude

võime kasutada

olemasolevaid

saagi- või

puhkealasid,

mida pakuvad

NID-projektid

Jah

Käesoleva

seirekava

tulemustel

põhinev

hindamine

Keskmine/m

adal

Väikesemahu

line algatus

Kõrge kui

mõju

lindudele

pole veel

teada

Turbiini

vundamendid

kui kunstlikud

rifid

Elupaikade

taastamine

Tundmatu

kasu

lindudele.

Tõenäoliselt

keskmine

tõhusus,

arvestades

elupaikade

eeldatavat

väljatõrjumis

e taset

Bioloogiliste

koosluste seire

turbiinide

vundamentidel

ning lindude

võime kasutada

turbiinide

läheduses

olemasolevat

saaki

Jah

Käesoleva

seirekava

tulemustel

põhinev

hindamine

Keskmine

Väikesemahu

line algatus

Algatuse

madalad

kulud

Keskmine

Mõju

lindudele ei

ole hästi

dokumenteer

itud

Vähendada

peamisi ohte,

sealhulgas

naftareostust,

kaaspüüki, jahti

ja invasiivseid

kalaliike

Üldiste

keskkonnatingi

muste

parandamine

Raske

inimtegevuse

kaubanduslik

e väärtuste

tõttu. Edu

korral on

algatustel

potentsiaalse

lt suur

positiivne

mõju

populatsioon

ile

Seda

dokumenteeritak

se juba

praegustes

seireprogrammid

es, näiteks

AEWA-s

Jah

Hindamine

koostöös

olemasolevat

e

keskkonnasei

re

programmide

ga, st

Läänemere

tegevuskavag

a.

Kõrge /

keskmine

Sõltub

hinnatud

rõhust.

Pikaajaline

perspektiiv.

Vastuolulised

ärihuvid

Keskmine/m

adal

Sõltub

hinnatud

rõhust

Risk

paigutatakse

peamiselt

koostööpartn

erile

wsp.com Lehekülg 27

Algatus/meede Algatuse liik Hinnatud

tõhusus

Positiivse mõju

praktiline

hindamine

Hinnatud

asjakohasus

Saare-Liivi

puhul

Hinnanguline

kulutasuvus

Risk

Koostöö ja

partnerlused:

Kohalik/Int.

Linnuelu

HELCOM

UNESCO

AEWA

Teadmiste

hankimine,

andmete

jagamine ning

teadusuuringute

ja tulemuste

avaldamise

toetamine

Raske

hinnata, kuid

see võib olla

suur tänu

kohalikele

ja/või

rahvusvahelis

tele

jõupingutuste

le ja

investeeringu

tele, et

suunata

konkreetseid

algatusi, mis

tegutsevad

suure

populatsiooni

tasandil

Koostöö ja/või

konkreetsete

väljaannete

põhjal käivitatud

konkreetsete

algatuste või

programmide

järelevalve

Jah

Seirekava

tulemused

võivad anda

uusi

väärtuslikke

teadmisi

meretuulepar

kide mõju

kohta

merepartidel

e

Kõrge /

keskmine

Panus

käimasolevat

esse

programmide

sse või

algatustesse

on väga

väärtuslik.

Kulud ja

mõju

sõltuvad

konkreetsest

algatusest

Madal

Peamine risk

asetatakse

arendajale

Investeeringud

konkreetsetess

e linnu- või ELi

fondidesse

elupaikade

kaitseks ja

säilitamiseks

Teadmiste

hankimine,

andmete

jagamine ning

teadusuuringute

ja tulemuste

avaldamise

toetamine

Võimalik

kõrge,

hindamine

kohalike

ja/või

rahvusvahelis

te

jõupingutuste

ja

investeeringu

te kaudu, et

suunata

konkreetseid

algatusi, mis

tegutsevad

suurel

populatsiooni

l

Koostöö ja/või

konkreetsete

väljaannete

põhjal käivitatud

konkreetsete

algatuste või

programmide

järelevalve

Jah

Seirekava

tulemused

võivad anda

uusi

väärtuslikke

teadmisi

meretuulepar

kide mõju

kohta

merepartidel

e

Kõrge /

keskmine

Panused juba

loodud

programmide

sse või

algatustesse

on väga

väärtuslikud.

Kulud ja

mõju

sõltuvad

algatusest

Madal

Peamine risk

asetatakse

arendajale

Tuulepargi ja

turbiini

projekteerimise

l linnusõbraliku

disaini

kasutamine

Turbiinidest

tuleneva

lindudega

seotud

võimaliku kahju

vältimine ja

leevendamine

Potentsiaalse

lt kõrge, kui

projekti

varajases

etapis

kaalutakse

linnusõbralikk

u disaini, et

Tuuleparkidest

tingitud

suremusega

seotud lindude

arvu seire

Jah

Käesoleva

seirekava

tulemustel

põhinev

hindamine

Kõrge

Vältimisel on

kõrgeim

kulutõhusus

Linnusõbralik

u disaini

madalad

kulud.

Madal

Linnusõbralik

u disaini

dokumenteer

itud

positiivne

mõju

wsp.com Lehekülg 28

Algatus/meede Algatuse liik Hinnatud

tõhusus

Positiivse mõju

praktiline

hindamine

Hinnatud

asjakohasus

Saare-Liivi

puhul

Hinnanguline

kulutasuvus

Risk

tagada

rakendamine

Linnusõbralike

tehnikate

kasutamine

puurimisel,

kuhjamisel ja

dekomisjoneeri

misel

Vältimine ja

leevendamine

Potentsiaalse

lt suur,

sõltudes

nende

tegevuste

tõttu

kahjustatud

lindude

arvust

Tõhususe

hindamiseks

tugineda

olemasolevatele

teadmistele

puurimise,

kuhjamise ja

kasutuselt

kõrvaldamise

tõttu kahjustatud

lindude arvu

kohta

Jah

Käesoleva

seirekava

tulemustel

põhinev

hindamine

Kõrge

Vältimisel on

kõrgeim

kulutõhusus

Linnusõbralik

e tehnikate

madalad

kulud

Madal

Linnusõbralik

e tehnikate

dokumenteer

itud

positiivne

mõju

Mereala

ruumilise

planeerimise

kaasamine

Vältimine ja

leevendamine

Potentsiaalse

lt kõrge,

sõltub

piirkonna

huvidest

Algatada dialoog

ja koostöö

kohalike

ametiasutustega

Jah

Suurem edu

kohalike

sidusrühmad

e ja

ametiasutust

e kaasamisel

Kõrge

Võimalik suur

mõju ja

madalad

kulud

Madal

Dialoogi

algatamisega

seotud riskid

puuduvad

Sidusrühmade

kaasamine

Kaasatuse Keskmine

Parem

tulemus ja

vähem

vastupanu

Algatada

sidusrühmadega

dialoogi avatud

kohtumiste,

veebiseminaride,

konverentside ja

kohalike

kogunemiste

kaudu

Jah

Suurem edu

kohalike

sidusrühmad

e kaasamisel

Toetab

koostööd

Kõrge

Potentsiaalse

lt suur mõju

ja madalad

kulud

Madal

Dialoogi

algatamisega

seotud riskid

puuduvad

Kohanduv

juhtimisviis

Vältimine ja

leevendamine

Potentsiaalse

lt kõrge ja

linnusõbralik

uma

tulemusega

Täiustage

erinevate

protsesside ajal,

tuginedes seirest

ja muudest

uurimisprogram

midest saadud

teadmistele

Jah

Kõik OWF-id

saavad kasu

adaptiivsest

juhtimisviisist

Kõrge

Võimalik suur

mõju ja

madalad

kulud

Sõltub

ressurssidest

ja oskustest

Madal

Ei ole teada,

kas mõni risk

on seotud

adaptiivse

juhtimisviisig

a

wsp.com Lehekülg 29

5. JÄRELDUSED

Meretuulepargid (OWF) võivad potentsiaalselt mõjutada merelinde mitmel viisil. Siiski on laialdaselt

tunnustatud, et väljatõrjumine potentsiaalselt sobivatest toitumisaladest on meretuuleparkide üks olulisemaid

ja kriitilisemaid mõjusid, eriti puhkavate merelindude jaoks.

Ehituseelse lähteseire käigus tõestati, et planeeritav Saare-Liivi tuulepark asub piirkonnas, kus talvehooajal on

kõrge puhkavate merepartide, eriti auli ja tõmmuvaerase kontsentratsioon. Näiteks võib nende liikide arvukus

ületada 1% liigi rändetee populatsioonist.

Kuigi töötavate turbiinidega kokkupõrkerisk on suhteliselt väike, võivad kokkupõrked potentsiaalselt mõjutada

puhkavate või rändlindude populatsioone. Mõnes olukorras võib OWF kujutada endast ka tõket rändavatele

või kohalikult liikuvatele lindudele, kes läbivad tuulepargi ala. Kuid kuna Saare-Liivi piirkond ei asu suurel

rändekoridoril ja barjääri efekt hinnatakse üldiselt tühiseks, ei ole barjääri mõju seirekavas konkreetselt

käsitletud.

Seirekava ja kirjeldatud meetodid keskenduvad Saare-Liivi piirkonna ja kavandatava projekti omadustele ning

teadmistele, sealhulgas lähteseire käigus kogutud andmetele puhkavate merelindude, rannakarpide tiheduse

kaardi, batümeetria jne kohta. Kuid kuna merepartide mõjusid meretuuleparkidest on seni põhjalikult uuritud

vaid vähestes eel- ja järeluuringutes, on Saare-Liivi seirekava andmed, tulemused ja kogemused olulised ka

teiste OWF-projektide keskkonnamõju hindamisel.

Kavandatud seirekava elemendid põhinevad ülevaatel, mis käsitleb teiste sarnaste projektide jaoks rakendatud

seireplaane, sealhulgas WSP Denmarki kogemusi auli uurimisel Kriegers Flaki ja Rønne Banke piirkonnas.

Saare-Liivi meripartide seirekava kavandatud elementide kokkuvõte on esitatud tabelis 10.

Tabel 10 Esitatud Saare-Liivi seirekava ülevaatlik tabel.

Uuring Jaan. Veebr. Märts. Apr. Mai Juuni. Juuli. Aug. Sept. Okt. Nov. Dets.

Ehituseelne seire 1

Lennuloendused

puhkavate lindude

kohta

x x x x x x) x) x x x

Partide

rändeuuringud

x x x)

Partide

vaatlusuuringud

x x x x x

Seire kaameratega x x x x x

Ehitusfaas 2

Lennuloendused

puhkavate lindude

kohta

x x x x x x) x) x x x

Käitamisfaas 3

Lennuloendused

puhkavate lindude

kohta

x x x x x x) x) x x x

wsp.com Lehekülg 30

Partide

rändeuuringud

x x x)

Partide

vaatlusuuringud

x x x x x

Seire kaameratega x x x x x

1: 1. ja 2. aasta 2: 3. ja 4. aasta 3: 5. aasta, 7. aasta, 10. aasta ja 15. aasta

Konkreetsed panused ning kava raames eri algatustest saadud eeldatavad teadmised ja andmed on kokku

võetud allpool Tabel 11.

Tabel 11 Seirekava erinevate elementide kokkuvõtlik panus, prioriteet, väärtus ja saadud teadmised.

Kavandatud seirekava on koostatud eesmärgiga täita üldiseid ja kohaspetsiifilisi teadmislünki ning testida

kriitilisi eeldusi, mis on seotud elupaikade väljatõrjumise ja kokkupõrkeriskiga, sealhulgas mõju ulatuse,

harjumise taseme, vältimiskäitumise ja lindude tegevusrežiimide ning turbiinide töörežiimiga

(aktiivne/mitteaktiivne). Sõltuvalt sellest, millised ja kui palju seirekava elemente valitakse, võib kava anda uusi

ja olulisi teadmisi selle kohta, kuidas meretuulepargid mõjutavad partlaste populatsioone. Lisaks, nagu on

esitatud tabelis 9, võivad seirekava tulemused aidata tuvastada konkreetseid meetmeid ja algatusi, mida saab

käivitada, et kompenseerida võimalikku netokaotust, mis võib tekkida Saare-Liivi tuulepargi rajamise ja

käitamise tagajärjel. Seetõttu võivad investeeringud valikulistesse seirekava elementidesse olla tõhus ja

kuluefektiivne viis, tagamaks positiivne mõju mõjutatud meripartide populatsioonidele.

Seirekava

element

Prioriteet Vajadus Etapp Väärtuse ja teadmiste

juurdekasv

Mõju mõjuhinnangule

Lennuloendused Prioriteet

nr 1

Kohustuslik Ehituseelne

Ehitamine

Käitamine

Liikide koosseisu, leviku

ja arvukuse muutused

Elupaikade

väljatõrjumise mõjud

Partide

rändeuuringud

Prioriteet

nr 2

Vabatahtlik Ehituseelne

Ehitamine

Vältimiskäitumine

kolmel ruumilisel skaalal

Kokkupõrkeoht ja

barjääri mõju

Partide

vaatlusuuringud

Prioriteet

nr 3

Vabatahtlik Ehituseelne

Ehitamine

Vältimiskäitumine,

harjumine, lindude

päevased ja öised

aktiivsusrežiimid ning

turbiini töörežiimi mõju

Elupaikade

väljatõrjumise ja

kokkupõrke oht

Tõhusate

leevendusmeetmete

kindlaksmääramine

Partide seire

kaameratega

Prioriteet

nr 4

Vabatahtlik Käitamine Vältimiskäitumine,

harjumine, lindude

päevased ja öised

aktiivsusrežiimid ning

turbiini töörežiimi mõju

Elupaikade

väljatõrjumise ja

kokkupõrke oht

Tõhusate

leevendusmeetmete

kindlaksmääramine

wsp.com Lehekülg 31

6. VIITED

Bänd, W. (2012). Kokkupõrkeohu mudeli kasutamine lindude kokkupõrkeohu hindamiseks avamere

tuuleparkides. SOSS, Kroonu mõis. UK. http://www.bto.org/science/wetland-and-

marine/soss/projects. BHS. (2013). Standard "Avamere tuuleturbiinide merekeskkonnale avalduva mõju uurimine (StUK4)",

oktoober 2013. http://www.bsh.de/en/Products/Books/Standard/7003eng.pdf.

Bird Life International. (03. 08 2022b). Liikide teabelehed. Hentet fra Bird Life International:

https://www.birdlife.org/

Buckland, S. T., Anderson, D. R., Burnham, K. P., Laake, J. L., Bogchers, D. L., & Thomas, L. (2001).

Sissejuhatus kaugusproovide võtmisesse: bioloogiliste populatsioonide arvukuse hindamine. .

Oxford Universi-ty Press, Oxford.

Buckland, S. T., Burt, M. L., Rezstad, E. A., M. M., Williams, A. E., & Woodward, R. (2012).

Merelindude lennuloendused: digitaalsete meetodite tulek. Rakendusökoloogia ajakiri

49:960–967.

Buckland, S. T., Rexstad, E., Marques, T., &; Oedekoven, C. (2015). Kaugusproovide võtmine:

meetodid ja rakendused. Springer. doi:DOI 10.1007/978-3-319-19219-2

COWI. (2019). Lillebaelt South Offshore Wind Park, Keskkonna mõjuhinnang.

Taani Energiaagentuur. (2013). Taani avamere tuuleenergia. Peamised keskkonnaküsimused -

järelkontroll.

DCE ja NIRAS. (2024). Põhjamere energiasaar - tehniline aruanne - linnud. Energinet Eltransmission

A/S.

DCE, D. N. (2015). Kriegers Flaki meretuulepark. keskkonnamõju hindamine. Tehniline taustaruanne.

Linnud ja nahkhiired.

DHI. (2020). Rønne panga meretuuleparkide arendusalade hindamine seoses lindudega. Taani

Energiaagentuur.

Dierschke, V., Furness, R., & Garthe, S. (2016). Merelinnud ja avamere tuulepargid Euroopa vetes:

vältimine ja ligitõmbavus. Bioloogiline kaitse 202, 59–68.

DONG-energia. (2006). Sarvede riff 2 Avamere tuulepark. keskkonnamõju hindamine. DONG energia

- taastuvad energiaallikad.

Drewitt, A. L., & Langston, R. H. (2006). Tuuleparkide mõju hindamine lindudele. IBIS kd 148,

väljaanne s1. Eriväljaanne: Tuul, tuli ja vesi: taastuvenergia ja linnud.

Forni, P. M., & Daunys, D. (Veebruar 2022). Pikasabalise pardi (Clangula hyemalis) reaktsioon

peamise saaklooma kättesaadavuse muutumisele tema Läänemere talvituspaigas. Loomad.

Garthe, S. S. (2023). Meretuuleparkide ulatuslik mõju suure kaitsekahtlusega merelindudele. Lk 13, lk

4779.

Guillemette, M. L. (1999). Tunø nupu tuulepargi mõju hindamine merepartidele: toiduvarude mõju.

Riiklik keskkonnauuringute instituut, Taani. 21 lk - NERI tehniline aruanne nr 263.

Hearn, R., Harrison, A., & Cranswick, P. (2015). Rahvusvaheline ühe liigi tegevuskava pikasabalise

pardi (Clangula hyemalis) jaoks. Bonn, Saksamaa: AEWA tehniline seeria nr 57.

HELCOM. (2024). HELCOMi Läänemere tegevuskava. Hentet fra https://helcom.fi/strategies-for-cost-

effective-marine-restoration-in-the-nordic/

Kristensen, L. (2016). Elupaikade struktuuri tähtsus põhjalähedaste kalade levikule ja käitumisele.

Doktoritöö. DTU Aqua.

Tall, J. G. (2024). Sünteetiline analüüs merelindude ehitusjärgse väljatõrjumise ja ligimeelitamise

kohta avamere tuuleenergia rajatistes. Elsevier. Keskkonnamõju hindamise ülevaade.

wsp.com Lehekülg 32

Leopold, M. F. (2013). Kohalike lindude reageerimine Hollandi mandriosa ranniku lähedal asuvatele

avamere tuuleparkidele PAWP ja OWEZ. In: Aruande number C151/12. mereressursside ja

ökosüsteemi uuringute instituudi aruanne Prinses Amaliawindparkile. UK. Newburgh, lk 108.

Luigujö, L., & Kuus, A. (2024). Veelindude levik ja arvukus Utilitase projektialal Kihnu lähistel.

Mendel, B. P. (2019). Toimivad meretuulepargid ja nendega seotud laevaliiklus põhjustavad

põhjalikke muutusi loonide (Gavia spp.) levikumustrites. – J. Keskkond. Haldama. 231: 429-

438.

MIG-linnud. (2022). Meretööstuse grupp. Nõuanne selle kohta, kuidas esitada hindamisteavet

merelindude väljatõrjumise ulatuse ja võimalike tagajärgede kohta avamere tuuleparkide

arendamisest.

Keskkonnaministeerium, E. A. (2015a). Vesterhavi põhjaosa meretuulepark. keskkonnamõju

hindamine.

Keskkonnaministeerium, E. A. (2015b). Vesterhavi lõunaosa meretuulepark. keskkonnamõju

hindamine.

Looduslik-Inglismaa. (2014). Vastus Hornsea projekti kahe tuulepargi taotluseelsele konsultatsioonile

2008. aasta planeerimisseaduse (edaspidi "2008. aasta seadus") paragrahvi 42 alusel.

NatureScot. (2024). Nõuanded mere taastuvenergia arendamiseks - Lindude juhendamine. Hentet fra

https://www.nature.scot/professional-advice/planning-and-development/planning-and-

development-advice/renewable-energy/marine-renewables/advice-marine-renewables-

development

Nielsen, P., Taylor, D., Petersen, J., Freitas, P., Banke, T., Johansson, I., & Saurel, C. (2024).

Suunised siniste rannakarpide pankade loomiseks ja järelseireks. Merelooduse taastamise

keskus.

NIRAS. (2024). Muutused hariliku hariliku ja sukeldujaliigi levikus ja arvukuses Sarvede Rev I, II ja III

avamere tuuleparkide aladel, Taanis. Lindude leviku reageeringud tuuleparkidele, Horns Rev.

Energinet Eltransmission A/S.

Orbicon. (2016). Omoe Lõuna-Lähiranna tuulepark. tehniline taustaaruanne (ränd-, puhke- ja

pesitsevad linnud).

Orbicon. (2018). Jammerlandi lahe rannikuäärne tuulepark. Tehniline taustaraport: ränd-, puhke- ja

pesitsevad linnud .

Ottval, R. (2021). Lindude inventuur Kattegati lõunaosas. Ottvall Consulting AB.

Petersen, I. &. (2007). Muutused lindude elupaikade kasutamises Horns Rev 1 meretuulepargi

ümbruses, pöörates erilist tähelepanu harilikule šotile.

Petersen, I. K., & Sterup, J. (2019). Lindude arv ja levik kahes potentsiaalses meretuulepargi

piirkonnas ja selle ümbruses Taani Põhjameres ja Kattegatis. Teaduslik aruanne N0. 327.

Aarhusi Ülikool, DCE – Taani keskkonna- ja energiakeskus. Hentet fra

https://dce2.au.dk/pub/SR327.pdf

Petersen, I. K., Clausen, P., & Nielsen, R. D. (2019). Tehniline juhend - Õhusõidukitelt loendatud

veelindude seire. TA A188 Rändlindude loendamine õhusõidukitelt. DCE - riiklik keskkonna-

ja energiakeskus.

Petersen, I. M.-H. (2018). Rødsand II ja Nystedi meretuuleparkide ehitamisest tulenev pikaajaline

mõju pikasabaliste partide levikule, Taani. Aarhusi Ülikool, DCE – Taani keskkonna- ja

energiakeskus, 20 lk DCE tehniline aruanne.

Petersen, I., Nielsen, R., & Mackenzie, M. (2014). Linnuarvukuse ja leviku ehitusjärgne hindamine

Sarvede Rev 2 meretuulepargi piirkonnas, 2011 ja 2012. DONG Energy tellitud aruanne.

Aarhusi Ülikool, DCE – Taani keskkonna- ja energiakeskus. 51 lk.

Positi meeskond. (2023). Posit: Integreeritud arenduskeskkond R. Hentet fra https://posit.co/

wsp.com Lehekülg 33

QGIS-i arendusmeeskond. (2025). QGIS geograafiline infosüsteem. Avatud lähtekoodiga

georuumilise vundamendi projekt. Hentet fra https://qgis.org

Quillfeldt, P. M. (2022). Barentsi merest Kolguevi saarelt pärit pikasabaliste partide Clangula

hyemalise aastaringne liikumine. Polar Biol 45, 71–87 (2022). https://doi.org/10.1007/s00300-

021-02973-7. Polar Biol, lk 71–87.

Rankin, C. H. (2009). Harjumine üle vaadatud: harjumise käitumisomaduste ajakohastatud ja

muudetud kirjeldus. Õppimise ja mälu neurobioloogia, 992 (2), 135-138. .

Kuninglik-Haskoning. (2019). Norfolki Vanguardi meretuulepark. Hageja vastused esimesele

kirjalikule Norfolk Vanguardi meretuulepargile. Hageja vastab esimestele kirjalikele tõenditele.

Rydell, J. jt (2012). Tuuleenergia mõju lindudele ja nahkhiirtele. Rootsi keskkonnakaitseagentuur.

Rydell, J., Ottvall, R., Pettersson, S., & Green, M. (2017). Tuuleenergia mõju lindudele ja nahkhiirtele

- ajakohastatud koondaruanne 2017. Rootsi keskkonnakaitseagentuur.

Schubert, H., Feuerpfeil, P., Marquardt, R., Telesh, I., & Skarlato, S. (2011). Makrovetikate

mitmekesisus Läänemere soolsuse gradiendil esitab väljakutse Remane'i liigimiinimumi

kontseptsioonile. Merepolatsiooni bülletään, s. 1948-1956.

Schwemmer, P. M. (2011). Laevaliikluse mõju merelindudele avamerevetes: mõju merekaitsele ja

ruumilisele planeerimisele. Ökoloogilised rakendused, 21(5), 2011, lk 1851–1860, autor

Ameerika Ökoloogiline Selts.

Skabeikis, A., Morkun e, R., Baceviˇcius, E., Lesutien e, J., Mork unas, J., Poškien e, A., & Šiaulys, A.

(2019). Ümara goby (Neogobius melanostomus) invasiooni mõju sinise rannakarbi (Mytilus

edulis trossulus) populatsioonile ja pikasabalise pardi (Clangula hyemalis) talvisele

toitumisele. Biol. Invasioonid, s. 911-923.

Skov, H. H. (2011). Veelindude populatsioon ja surve Läänemeres. TemaNord. Põhjamaade Ministrite

Nõukogu, Kopenhaagen 2011.

SNCB. (2022a). SNCB ühine ajutine nõuanne punase kurguga sukelduja nihke ravi kohta. SNCB –

seadusjärgsed looduskaitseasutused.

SNCB. (2022b). SNCB ühine ajutine teave väljatõrjumise kohta. Teave selle kohta, kuidas esitada

hindamisteavet merelindude väljatõrjumise ulatuse ja võimalike tagajärgede kohta avamere

tuuleparkide arendustest.

Spoor. (2024). Hywind Tampen – paigalduseelne poi seireprojekti ülevaade, 9. oktoober 2024 .

Støttrup, J., Stenberg, C., Dahl, K., Kristensen, L., & Richardson, K. (2014). Parasvöötme rifi

taastamine: mõju kalakooslusele. Avatud ökoloogia ajakiri, s. 1045-1059.

Svendsen, J., Wilms, T., Støttrup, J., &; Baktoft, H. (2020). Välja otsitud DTU Aquast:

https://www.aqua.dtu.dk/nyheder/nyhed?id=cd1785ba-a996-4e15-a1c4-dd29a144f94c

Szefler, K. (2017). Baltica meretuulepargi keskkonnamõju hindamise aruanne. Gdański Mereinstituut

(Leader) koostöös aktsiaseltsiga MEWO (MEWO S.A.) .

Therkildsen, O. R. (2021). Øresundis asuva kahe kavandatava avamere tuulepargi

linnupopulatsioonidele avalduva võimaliku mõju hindamine. Aarhus Universitet, DCE –

Nationalt Center for Miljø og Energi.

Tjørnløv, R., Skov, H., Armitage, M., Barker, M., Jørgensen, J., Mortensen, L., . . . Uhrenholdt, T.

(2023). Merelindude lennu- ja vältimiskäitumise peamiste ebakindluste lahendamine avamere

tuuleparkides: uuringuperioodi 2020–2021 lõpparuanne. Taani Hüdraulikainstituudi (DHI)

aruanne. Aruanne Vattenfallile.

van Bemmelen, R. L. (2023). Meretuuleparkide vältimine Sandwich ternsi poolt suureneb turbiinide

tihedusega. Ornittool. Appl. 126, duad055.

Wade, P. (1998). Vaalaliste ja nööpnõelte lubatud inimtekkelise suremuse piiride arvutamine.

Mereimetajate teadus, 14, s. 1-37.

wsp.com Lehekülg 34

Märgalad rahvusvaheline. (17. 02 2022). Veelindude populatsiooni hinnangud. Hentet fra Wetlands

International: wpe.wetlands.org

Wilms, T., Nordfoss, P., Baktoft, H., Støttrup, J., Kruse, B., & Svendsen, J. (2021).

Mereökosüsteemide taastamine: ruumilise rifi konfiguratsioon käivitab varajaste

kolonisaatorite seas taksonispetsiifilised reaktsioonid. Rakendusökoloogia ajakiri, s. 2936-

2950.

WSP. (2021). Kiviriffide restaureerimine Alsis. Kala- ja taimkatteuuringud 2016-2020. Foreningen als

Stenrev.

WSP. (2022). Tavalised eiderid ja OWF Sprogoe 2021-2022. Võimaliku kooseksisteerimise

kaardistamine (taanikeelne aruanne WSP-lt Euroopa energiale).

WSP. (2023). Avamere winbdfarmide pikaajaline reageerimine talvituvatele lindudele. Pikakarvaliste

partide (Clangula hyemalis) ruumiline jaotus Kriegers Flaki meretuulepargis 2022-2023. Taani

Energiaagentuur.

WSP. (2023). Avamere tuuleparkide pikaajaline reageerimine talvituvatele lindudele. Pikakarvaliste

partide (Clangula hyemalis) ruumiline jaotus Kriegers Flaki meretuulepargis 2022-2023. Taani

Energiaagentuur.

WSP. (2024). Energiasaar Bornholm - Linnud. Energinet.

WSP. (2024). Energiasaar Bornholm. Linnud. Tehniline taustaaruanne WSP-lt Energinetile.

WSP. (2024a). Jammerlandi lahe rannikulähedane tuulepark. keskkonnamõju hindamine.

WSP Suurbritannia. (2024). Jõuallikas 2.0. Juhend loodusega kooskõlas olevaks elektrifitseerimiseks.

Eurelektriline.

Keskkonnaluba

Loa registrinumber KL-526251

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi OÜ Utilitas Wind

Registrikood / Isikukood

16171123

Tegevuskoha andmed

Nimetus Saare-Liivi meretuulepargi rajamise vee erikasutus

Aadress Kihnu vald, Pärnu maakond

Katastritunnus(ed)

Territoriaalkood EHAK

0303

Käitise territoorium

Ruumikuju: 3 lahustükki. Puudutatud katastriüksused: (62401:001:2641), (62401:001:2653), Kaapre rand (82603:003:0254), Taaveti (82603:003:0132). Puudutatud veekogud: Kihnu (VEE3441000), Kihnu väina idaosa (VEE3441010), Kihnu väina lääneosa (VEE3440010), Kihnu väin (VEE3440000), Lao rand (VEE3439000), Liivi lahe avaosa (VEE3400100), Liivi laht (VEE3400000), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused

Vee erikasutus;

Loa andja andmed

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

28.04.2026

Lõppemise kuupäev

23.04.2038

Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V4.1 Taaskasutusvee tootmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V7. Väljalaskme seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V8. Veekogu sh suubla seire 2/18

V8. Veekogu sh suubla seire

Proovivõtunõuded 1. Detailne seirekava tuleb koostada arendaja ja pädeva eksperdi koostöös ning kooskõlastada Keskkonnaametiga KOTKAS süsteemi kaudu vähemalt pool aastat enne vee erikasutustööde eelsete seiretööde algust. Seirekava koostamisel tuleb lähtuda keskkonnaloa peatükkidest 3.3. ja 3.4., KMH aruande ptk-st 7.5., TalTech poolt 2025. a. koostatud juhisest „Metoodika mõju hindamiseks hüdrodünaamikale ja vee omadustele (sh. vee kvaliteedile) meretuuleparkide rajamisel“, Tartu Ülikooli Mereinstituudi poolt 2025. aastal koostatud juhisest „Merepõhja elustiku ja elupaikade uuringute meetodid“ ning HELCOM juhistest. 2. Seirekava peab hõlmama kõiki keskkonnaloas nimetatud seire valdkondi, nii vee erikasutustööde eelset, vee erikasutustööde aegset kui ka vee erikasutustööde järgset seiret. 3. Seirekavas tuleb fikseerida ka proovivõtu- või vaatlusmeetodid, mida loa omanik peab järgima, täpsustada, millise sagedusega ja formaadis tuleb seiretulemusi ja aruandeid esitada ning kuidas seireandmeid tööde planeerimisel arvestada. Asjakohasel juhul peab seirekavas andma sisendi leevendusmeetmete rakendamiseks. 4. Seirekava koostamisel lähtuda parimast olemasolevast teadmisest tuvastamaks vee erikasutusega kaasnev mõju. 5. Kooskõlastatud seirekava saab keskkonnaloa osaks ja sellest tuleb lähtuda seire teostamisel. 6. Keskkonnaloa raames tehtav seire (proovide võtmine ja nende analüüs) peab vastama (või olema kooskõlas) riikliku keskkonnaseire programmi mereseire alaprogrammis kasutatavatele seiremetoodikatele ja kvaliteedinõuetele ning veeseaduse alusel kehtestatud keskkonnaministri asjakohastele määrustele.

Analüüsinõuded Proovide analüüsimisel järgida seadusega sätestatud nõudeid.

Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Vee erikasutuse eelne seire

Pinnase seire 1. Tuulikuvundamentide paigaldamisega seotud vee erikasutuse positsioonides teha ehitusgeoloogiline uuring. 2. Tuulikuvundamentide paigaldamisega seotud vee erikasutuse positsioonides ja 200 m raadiuses igast positsioonist peab enne vee erikasutusega alustamist dokumenteerima merepõhja omadused: sette orgaanikasisaldus ning lisaks määrata mobiilse fosfori sisaldus.

Merevee kvaliteet 3. Ühe aasta jooksul enne vee erikasutuse algust teostada hoovusmõõtmised.

Merepõhja elupaigad ja elustik 4. Loodusdirektiivi merepõhja elupaigatüüpide ja HELCOMi Red Listi biotoopide seisundi hindamiseks tuleb läbi viia seire/inventuur veekaabelliini hoonestusloa (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 28.01.2026 otsus nr 1-7/26-037) koormataval alal ja puhveralal (300 m mõlemale poole kaablitrassist). Puhverala tuleb eelnevalt üle täpsustada setete leviku modelleerimisega. Seire peab võimaldama kaardistada trassikoridoris ja puhveralal asuvate loodusdirektiivi elupaigatüüpide, HUB elupaikade (tase 5 ja 6) ja HELCOM Red Listi biotoopide leviku. Andmete kogumine peab olema piisav võimaldamaks suure detailsusega kaardistamist. 5. Tuuliku vundamentide paigaldamisega seotud vee erikasutuse positsioonides ja 200 m raadiuses igast positsioonist peab dokumenteerima merepõhja elupaiga struktuuri ja omadused (põhjareljeefi sonarikaardistus, allveevideo vaatlused, võimalusel kvantitatiivne proovivõtt, hapnikutingimused). Seire käigus tuleb välja selekteerida objektid, mille osas edaspidi seiret jätkatakse.

Veealune müra 6. Veealuse ümbrusmüra mõõtmine modelleerimistulemuste kontrollimiseks. Ümbrusmüra taset peab mõõtma ajal, kui mingeid töid ei toimu. Mõõtmiseks sobib asukoht, mis esindab võimalikult hästi tööde piirkonnas esinevat ümbrusmüra.

3/18

Vee erikasutuse aegne seire

Merevee kvaliteet 7. Vee erikasutusel eksportkaablite paigaldamise ajal peab jälgima heljumi levikut reaalajas. Kuna heljumi sisaldusel on ka arvestatav looduslik varieeruvus, siis peab seiret teostama vähemalt kahes asukohas: tööde eeldatavas mõjupiirkonnas tundliku ala ja elupaiga (nt liivamadalad ja meriheina kooslused footilises tsoonis) lähistel ning analoogsel (sügavus, settetüüp) alal lähipiirkonnas, tööde eeldatavast mõjupiirkonnast väljaspool. Seire käigus tuleb jälgida eksportkaablite paigaldamise ajal heljumipilve levikul väljaspoole kaabli 300 m puhvertsooni (täpne puhverala tuleb eelnevalt üle täpsustada setete leviku modelleerimisega) sügavusvööndisse madalamale kui 6 m. Nimetatud heljumipilve kontsentratsioon ja puhvertsooni ulatus tuleb täpsustada seirekava koostamisel. Seirest lähtutakse tööde korraldamisel. 8. Veekvaliteedi seire veesambas tuvastamaks vee erikasutuse võimalikku mõju merepiirkonna seisundile sh lämmastiku ja fosforiühendite kontsentratsioonide muutust. Teha klorofüll a, temperatuuri ja soolsuse mõõtmisi ülemises kihis jää lahkumisest sügiseni. Teha hapniku, temperatuuri ja soolsuse mõõtmised põhjalähedases kihis maist oktoobrini. Nii pinna kui ka põhjakihis teha lämmastiku ja fosfori mõõdistused. Kõik mõõtmised tuleb teha kahes asukohas, üks tuulepargi sees (jaamas KW või selle lähistel, asukoht: 58.11630°N 23.63115°E, keskmine sügavus 29 m, KMH aruande joonis 3.1-1) ning teine sarnastes tingimustes (sügavus, avatus, kaugus rannikust), kuid tuulepargi alalt ja võimalikust mõjupiirkonnast eemal. Vee erikasutuse faasis peab veesamba parameetrite seire olema tihedam (sagedusega kuni 2 korda kuus) ja piisava ruumilise lahutusega võimaldamaks jälgida vee erikasutuse vahetut mõju ümbritsevale rannikumerele. 9. Eksportkaablite paigaldamisel MunalaiuW kaadamisala (KAS0000015) piirkonnas (X: 6455541.31 Y: 502193.37; X: 6455981.16 Y: 503013.38; X: 6455193.16 Y: 503488.70; X: 6454746.63 Y: 502672.78) teostada visuaalset seiret (näiteks droon vm metoodika lähtuvalt konkreetsetest oludest) vee kvaliteedi osas ning vajadusel (õlilaikude, ebameeldiva lõhna või mõne muu reostusele viitava muutuse korral) tuleb tööd peatada ning võtta kasutusele meetmed reostuse leviku takistamiseks ja likvideerimiseks.

Merepõhja elupaigad ja elustik 10. Vahetult peale vee erikasutust vundamentide paigaldamisel dokumenteerida vundamendi vahetus läheduses (200 m raadiuses) merepõhja elustiku ja elupaiga seisund ja võimalike kahjustuste ulatus (videovaatlused). Dokumenteerimist vajavate vundamentide asukohad täpsustakse tuginedes vee erikasutuse eelse seire tulemustele (kõiki vundamente ei ole vajalik enam siis jälgida, vee erikasutuse eelse seire aruandes tuleb anda konkreetsed suunised).

Linnud 11. Vee erikasutuse aegne linnustiku seire. KMH aruande raames on välja töötatud esialgne seirekava soovituslik nägemus (KMH aruanne lisa 3.8.2), millest tuleb lähtuda detailse seirekava koostamisel.

Hülged 12. Vee erikasutuse ajal vaatlejate rakendamine viiger- ja hallhüljestele. Tööd tuleb teha mõlema liigiga tegelike hüljeste reaktsioonide mõõtmiseks ja arvestamiseks pikaajaliste mõjude kontekstis.

Kalad 13. Seirata kalastiku liigilist koosseisu ja arvukust võimalike muutuste tuvastamiseks.

Veealune müra 14. Veealuse ümbrusmüra mõõtmine modelleerimistulemuste kontrollimiseks. Ümbrusmüra taset peab mõõtma ajal, kui ehitustöid ei toimu. Mõõtmiseks sobib asukoht, mis esindab võimalikult hästi tööde piirkonnas esinevat ümbrusmüra. Helilevi mudeli õigsuse kontrolliks peab tööde piirkonnas läbi viima lühiajalise helirõhutasemete mõõtmise. Heliallikaks sobib paremini kontrollitava intensiivsusega impulssmüra allikas. Lisaks peab mõõtma vaiade vibrorammimisel/puurimisel tekkivat helitaset.

4/18

Vee erikasutuse järgne seire

Merevee kvaliteet 15. Ühe aasta jooksul peale tuulepargi tööle asumist teostada hoovusmõõtmised. 16. Veekvaliteedi seire veesambas, tuvastamaks vee erikasutuse järgset mõju merepiirkonna seisundile sh lämmastiku ja fosforiühendite kontsentratsioonide muutust. Teha klorofüll a, temperatuuri ja soolsuse mõõtmisi ülemises kihis jää lahkumisest sügiseni. Teha hapniku, temperatuuri ja soolsuse mõõtmised põhjalähedases kihis maist oktoobrini. Nii pinna kui ka põhjakihis teha lämmastiku ja fosfori mõõdistused. Kõik mõõtmised tuleb teha kahes asukohas, üks tuulepargi sees jaamas KW (asukoht: 58.11630°N 23.63115°E, keskmine sügavus 29 m, KMH aruande joonis 3.1-1) või selle lähistel ning teine sarnastes tingimustes (sügavus, avatus, kaugus rannikust), kuid tuulepargi alalt ja võimalikust mõjupiirkonnast eemal.

Merepõhja elupaigad ja elustik 17. Meriheina taastamise tõhusust tuleb seirata vähemalt kahe järgneva hooaja jooksul ja vajadusel taastamise protseduure korrata. 18. Jälgida vundamendistruktuuride koloniseerimist merepõhja elustiku poolt (kvantitatiivne proovivõtt/hinnang, kord aastas, viie aasta jooksul pärast vundamendi paigaldamist, kogu sügavusvahemik põhjast pinnani, kolm vundamenti tuulepargiala eri osades). 19. Jälgida orgaanilise aine akumuleerumist vundamendi läheduses (vahetult vundamendi juures merepõhjas 0-30 m vundamendist; settepüünised, viie aasta jooksul, kolm vundamenti tuulepargiala eri osades). 20. Jälgida merepõhja elupaikade seisundit (3 uuringuala suurusega 1000 m², tuulepargi ala sees, mis katavad karide elupaigatüüpi; vaatluste meetodiks võiks olla allvee videovaatlused (minimaalselt 25 jaama/transekti) + kvantitatiivne proovivõtt vähemalt 10 jaamast, kord aastas). 21. Hinnata vee erikasutusest põhjustatud häiringute ulatust nii eksportkaablitrassi kui seda ümbritseva puhvertsooni sees. Kaablitrassi paigaldamise järelseire peaks toimuma vähemalt viie aasta jooksul kord aastas suvisel perioodil (juuni - september). Sõltuvalt substraadist on tehnoloogia veidi erinev: Pehme sete. Valida tuulepargi või kaablitrassi puhul kolm ala, kus on toimunud kaabli süvistamine/paigaldamine. Igal alal teostatakse merepõhja videovaatlused kas allveesõiduki (ROV/AOV), "drop" kaameraga või sukeldujaga (10 kordust, videoga kaetud merepõhja pindala iga korduse puhul vähemalt 5 m² ). Lisaks kogutakse kaabli vahetus läheduses pehmest settest kvantitatiivsed proovid igal alal vähemalt kolmes korduses. Igale seiratavale alale tuleb valida referentsala (vähemalt 500 m kaugusel, sarnaste merepõhja omadustega). Referentsalal teostatakse vaatlused ja proovivõtt sama skeemi järgi. On oluline, et referentsala oleks kindlasti kaabli paigaldamise mõjualast väljaspool. Kõva substraat. Valida tuulepargi või kaablitrassi puhul viis ala, kus on toimunud kaabli süvistamine/paigaldamine. Alad peavad olema jaotunud ühtlaselt kogu tuulepargi ja kaablitrassi poolt hõivatud sügavusgradiendi suhtes (katmaks nii footilist kui afootilist tsooni). Kõige madalam ala peaks olema vahemikus 2–5 m. Igal alal teostatakse merepõhja videovaatlused kas allveesõiduki, "drop" kaameraga või sukeldujaga (10 kordust, videoga kaetud merepõhja pindala iga korduse puhul vähemalt 5 m² ). Lisaks kogutakse kaabli vahetus läheduses kõva substraadi pealt kvantitatiivsed proovid igal seirataval alal vähemalt kolmes korduses. Igale seirealale tuleb valida referentsala (vähemalt 500 m kaugusel, sarnaste merepõhja omadustega). Referentsalal teostatakse vaatlused ja proovivõtt sama skeemi järgi. On oluline, et referentsala oleks kindlasti kaabli paigaldamise mõjualast väljaspool. Kui viieaastase perioodi järel ei ole kahjustatud kooslused taastunud (on olemas statistiline erinevus referentsala ja mõjutatud ala vahel) tuleb seiret jätkata veel ühel viieaastasel perioodil. Kui seire läbiviimise ajaks on välja töötud merestrateegia raamdirektiivi põhielupaikade seisundi hindamise metoodika, siis kasutada seda vastavate elupaigatüüpide seisundi hindamisel.

Kalad 22. Kalastiku liigilise koosseisu ja arvukuse muutuste seiramiseks vee erikasutuse järgsel perioodil tuleb läbi viia seire igal aastal esimese viie aasta jooksul pärast vee erikasutustööde lõppu ja järgneva kümne aasta jooksul igal teisel aastal. Pärast seda tuleb anda hinnang seirega jätkamise vajaduse kohta.

5/18

Hülged 23. Viiger- ja hallhülge telemeetriauuringu kordamine.

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V10. Süvendamine Veekogu nimetus Liivi laht

Veekogu kood VEE3400000

Pinnaveekogumi nimetus Liivi lahe kirdeosa rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_18

Süvendamise koht/piirkond Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: (62401:001:2641), (62401:001:2653), Kaapre rand (82603:003:0254), Kardoni (82603:003:0097), Varju (82603:003:0079). Puudutatud veekogud: Kihnu (VEE3441000), Kihnu väina idaosa (VEE3441010), Kihnu väina lääneosa (VEE3440010), Kihnu väin (VEE3440000), Lao rand (VEE3439000), Liivi lahe avaosa (VEE3400100), Liivi laht (VEE3400000), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000).

Süvendustööde asukoha lahustükkide pindalad Jrk nr Pindala (km²)

1. 27.6432

Süvendamise vajaduse põhjendus Süvendamine eksportkaabelliini paigaldamisel. Süvenduspinnase eeldatav maht on kuni 4 m³/m (3 eksportkaablit 30 km ulatuses).

Merepõhja kadu 0,149 km² (KMH aruande tabeli 3.4-3).

Süvendamise viis Kapitaalne süvendamine. Kõvematel pinnastel (nt moreen, karid) kasutatakse süvistamiseks atra ning pehmete setete korral veejoa tehnoloogiat. Ranniku piirkonnas vajadusel sundpuurimist.

Süvenduspinnase paigutamise koht maismaal Maismaale süvenduspinnast ei paigutata.

Süvenduspinnase füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Kommentaarid Maht m³ Ained

Aine nimetus Muu aine Osakaal kogumahust %

Süvenduspinnas eksportkaablite paigaldamisel Pinnas kasutatakse kaablite katmiseks 360 000 Muu Liivakas savi/muda 15

Liiv 35

Muu Kivi/moreen 40

Muu Liivane kruus/kruus 10

6/18

Saasteainete sisaldus süvendatavas pinnases Saasteaine Sisaldus, mg/kg Koormus, t

Naftasaadused 20

Co 6.7

Ni 15.7

Pb 7.5

Cr 23.2

V 24.1

Cd 0.2

Hg 0.1

Sb 0.5

Zn 38.1

Cu 18.6

As 2.7

Süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Süvendamise nõuded

Seire Seiratavad ained Proovi võtmise sagedus Proovi liik

Veekogu nimetus Liivi laht

Veekogu kood VEE3400000

Pinnaveekogumi nimetus Liivi lahe keskosa rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_19

Süvendamise koht/piirkond Ruumikuju: 2 lahustükki. Puudutatud veekogud: Liivi lahe avaosa (VEE3400100), Liivi laht (VEE3400000), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000).

Süvendustööde asukoha lahustükkide pindalad Jrk nr Pindala (km²)

1. 150.9709

Süvendamise vajaduse põhjendus 1) Süvendamine eksportkaabelliini paigaldamisel tuulepargi alal. Süvenduspinnase eeldatav maht on kuni 4 m³/m (3 eksportkaablit, 20 km ulatuses). 2) Süvendamine tuulepargisiseste kaablite paigaldamisel. Süvenduspinnase eeldatav maht on kuni 4 m³/m, kogupikkus on 240 km. 3) Süvendamine tuulegeneraatorite (kuni 80 tk) ja alajaamade (kuni 3 tk) vundamentide paigaldamisel. Vundamentide puhul on alternatiivideks kas gravitatsioonvundament või vaivundament; loale on kantud maksimaalne lubatud süvenduse maht.

Merepõhja kadu kuni 0,535 km² (KMH aruande tabeli 3.4-3; kaablid + gravitatsioonivundament, kui suurima merepõhjakaoga alternatiiv).

Süvendamise viis Kapitaalne süvendamine. Kaablid: kõvematel pinnastel (nt moreen, karid) kasutatakse süvistamiseks atra ning pehmete setete korral veejoa tehnoloogiat. Vundamendid: vaivundamendi puhul puurimine/rammimine, gravitatsioonivundamendi puhul süvenduslaev.

Süvenduspinnase paigutamise koht maismaal Maismaale süvenduspinnast ei paigutata.

7/18

Süvenduspinnase füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Kommentaarid Maht m³

Ained

Aine nimetus

Muu aine Osakaal kogumahust %

Süvenduspinnas eksportkaablite paigaldamisel

Pinnas kasutatakse kaablite katmiseks 240 000 Liiv 20

Muu Aleuriit 20

Muu Moreen 20

Muu Liivakas savi/muda/orgaanilised setted

40

Süvenduspinnas pargisiseste kaablite paigaldamisel

Pinnas kasutatakse kaablite katmiseks 960 000 Liiv 20

Muu Aleuriit 20

Muu Moreen 20

Muu Liivakas savi/muda/orgaanilised setted

40

Süvenduspinnas vundamentide paigaldamisel

Gravitatsioonvundamentide paigaldamisel tekkiv pinnas kaadatakse kaadamisaladele. Puurimisel tekkinud materjal kaadatakse kaadamisaladele olukorras, kus see ei ole sobiv kasutamiseks erosioonikaitse rajamiseks.

830 000 Liiv 25

Muu Aleuriit 25

Muu Moreen 40

Muu Liivakas savi/muda/orgaanilised setted

10

Saasteainete sisaldus süvendatavas pinnases Saasteaine Sisaldus, mg/kg Koormus, t

Naftasaadused 20

Co 6.1

Ni 14.2

Pb 5.7

Cr 16.4

V 17.4

Cd 0.2

Hg 0.1

Sb 0.5

Zn 33.2

Cu 15.5

As 3.4

Süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

8/18

Süvendamise nõuded 1. Kui toimub süvendamine gravitatsioonivundamendi paigaldamisel tuleb süvenduspinnas kaadata kaadamisaladele Saare-Liivi N ja või Saare-Liivi S. 2. Vaivudnamendi kasutamisel tuleb paigaldamisel tekkiv pinnas kaadata kaadamisaladele juhul, kui seda ei ole võimalik kasutada kasulikult erosioonikaitseks.

Seire Seiratavad ained Proovi võtmise sagedus Proovi liik

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine

Kaadamine

Veekogu nimetus Liivi laht

Veekogu kood VEE3400000

Pinnaveekogumi nimetus Liivi lahe keskosa rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_19

Kaadamisala nimi Saare-Liivi N

Kaadamisala kood KAS0000028

Kaadamisala asukoht Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud veekogud: Liivi lahe avaosa (VEE3400100), Liivi laht (VEE3400000), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000).

Tegevuskoha pindala Jrk nr Pindala (km²)

1. 3.1222

Kaadamise vajaduse põhjendus Vundamentide paigaldusel tekkinud süvenduspinnas, mida ei ole võimalik kasulikult kasutada (nt erosioonikaitse) tuleb alalt eemaldada ja kaadata kaadamisalale.

Kaadamise viis Kaadamispraamiga/süvenduslaevaga ettemääratud kaadamisalale. Kaadamisala valik teostatakse mereoperatsioonide planeerimisel. Kaadamiseks valitakse alati lähim kaadamisala. Kahele kaadamisalale kaadatakse kokku mahus 830 000 m³.

Kaadatava süvenduspinnase füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Kommentaarid Maht m³

Ained

Aine nimetus

Muu aine Osakaal kogumahust %

Vundamentide paigaldamisel tekkiv süvenduspinnas

Maksimaalne lubatud kaadamise maht kaadamisalal

622 500 Liiv 25

Muu Aleuriit 25

Muu Moreen 40

Muu Liivakas savi/muda/orgaanilised setted

10

9/18

Saasteainete sisaldus kaadatavas süvenduspinnases Saasteaine Sisaldus mg/kg Koormus, t

Naftasaadused 20

Co 6.10

Ni 14.20

Pb 5.70

Cr 16.40

V 17.40

Cd 0.20

Hg 0.10

Sb 0.50

Zn 33.20

Cu 15.50

As 3.40

Kaadatud aine bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Keskkonnaohtlike ainete ja/või asjade kaadamise erandi kohaldamise põhjendus ja õiguslik alus.

Kaadamise nõuded 1. Kaadamist tuleb teostada süstemaatiliselt - kaadamisala jagada ruutudeks ja pidada arvestust kaadatava pinnase mahu kohta. 2. Pargased/laevad peavad olema pidevalt jälgitavad laevade automatiseeritud identifitseerimise süsteemi (AIS) abil.

Veekogu nimetus Liivi laht

Veekogu kood VEE3400000

Pinnaveekogumi nimetus Liivi lahe keskosa rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_19

Kaadamisala nimi Saare-Liivi S

Kaadamisala kood KAS0000029

Kaadamisala asukoht Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud veekogud: Liivi lahe avaosa (VEE3400100), Liivi laht (VEE3400000), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000).

Tegevuskoha pindala Jrk nr Pindala (km²)

1. 4.222

Kaadamise vajaduse põhjendus Vundamentide paigaldusel tekkinud süvenduspinnas, mida ei ole võimalik kasulikul kasutada (nt erosioonikaitse) tuleb alalt eemaldada ja kaadata kaadamisalale.

Kaadamise viis Kaadamispraamiga/süvenduslaevaga ettemääratud kaadamisalale. Kaadamisala valik teostatakse mereoperatsioonide planeerimisel. Kaadamiseks valitakse alati lähim kaadamisala. Kahele kaadamisalale kaadatakse kokku mahus 830 000 m³.

10/18

Kaadatava süvenduspinnase füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Kommentaarid Maht m³

Ained

Aine nimetus

Muu aine Osakaal kogumahust %

Vundamentide paigaldamisel tekkiv süvenduspinnas

Maksimaalne lubatud kaadamise maht kaadamisalal

622 500 Liiv 25

Muu Aleuriit 25

Muu Moreen 40

Muu Liivakas savi/muda/orgaanilised setted

10

Saasteainete sisaldus kaadatavas süvenduspinnases Saasteaine Sisaldus mg/kg Koormus, t

Naftasaadused 20

Co 6.10

Ni 14.20

Pb 5.70

Cr 16.40

V 17.40

Cd 0.20

Hg 0.10

Sb 0.50

Zn 33.20

Cu 15.50

As 3.40

Kaadatud aine bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Keskkonnaohtlike ainete ja/või asjade kaadamise erandi kohaldamise põhjendus ja õiguslik alus.

Kaadamise nõuded 1. Kaadamist tuleb teostada süstemaatiliselt - kaadamisala jagada ruutudeks ja pidada arvestust kaadatava pinnase mahu kohta. 2. Pargased/laevad peavad olema pidevalt jälgitavad laevade automatiseeritud identifitseerimise süsteemi (AIS) abil.

Süvenduspinnase paigutamine veekogu põhja

Veekogu nimetus Liivi laht

Veekogu kood VEE3400000

Pinnaveekogumi nimetus Liivi lahe kirdeosa rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_18

Vee erikasutuse ala Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: (62401:001:2641), (62401:001:2653), Kaapre rand (82603:003:0254), Kardoni (82603:003:0097), Varju (82603:003:0079). Puudutatud veekogud: Kihnu (VEE3441000), Kihnu väina idaosa (VEE3441010), Kihnu väina lääneosa (VEE3440010), Kihnu väin (VEE3440000), Lao rand (VEE3439000), Liivi lahe avaosa (VEE3400100), Liivi laht (VEE3400000), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000).

11/18

Tegevuskoha pindala Jrk nr Pindala (km²)

1. 27.6209

Süvenduspinnase veekogusse paigutamise vajaduse põhjendus Süvenduspinnase kasulik kasutamine kaablikraavide täiteks. HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi kohane beneficial use (veeseadus § 187 p 8, p 11, HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi p 7.2.2.).

Süvenduspinnase paigutamise viis Tehniline kasutus (construction). Setteid kasutatakse kaablikraavi tagasitäiteks.

Veekogusse paigutatud süvenduspinnase füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Maht m³ Ained

Aine nimetus Muu aine Osakaal kogumahust %

Süvenduspinnas, mis saadud kaablikraavi ettevalmistamisel kasutatakse kaablikraavide täiteks 360 000 Muu Liivakas savi/muda 15

Liiv 35

Muu Kivi/moreen 40

Muu Liivane kruus/kruus 10

Saasteainete sisaldus veekogusse paigutatavas süvenduspinnases Saasteaine Sisaldus mg/kg Koormus, t

Paigutatud süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Süvenduspinnase paigutamise nõuded

Veekogu nimetus Liivi laht

Veekogu kood VEE3400000

Pinnaveekogumi nimetus Liivi lahe keskosa rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_19

Vee erikasutuse ala Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud veekogud: Liivi lahe avaosa (VEE3400100), Liivi laht (VEE3400000), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000).

Tegevuskoha pindala Jrk nr Pindala (km²)

1. 150.9813

Süvenduspinnase veekogusse paigutamise vajaduse põhjendus Süvenduspinnase kasulik kasutamine kaablikraavide täiteks. HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi kohane beneficial use (veeseadus § 187 p 8, p 11, HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi p 7.2.2.).

Süvenduspinnase paigutamise viis Tehniline kasutus (construction). Setteid kasutatakse kaablikraavi tagasitäiteks.

12/18

Veekogusse paigutatud süvenduspinnase füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Maht m³

Ained

Aine nimetus

Muu aine Osakaal kogumahust %

Süvenduspinnas, mis saadud eksportkaabli kraavi ettevalmistamisel, kasutatakse kaablikraavide täiteks

240 000 Liiv 20

Muu Aleuriit 20

Muu Moreen 20

Muu Liivakas savi/muda/orgaanilised setted

40

Süvenduspinnas, mis saadud tuulepargi siseste kaablikraavide ettevalmistamisel, kasutatakse kaablikraavide täiteks

960 000 Liiv 20

Muu Aleuriit 20

Muu Moreen 20

Muu Liivakas savi/muda/orgaanilised setted

40

Süvenduspinnas erosioonikaitseks vaivundamente kasutades 249 000 Liiv 5

Muu Moreen 10

Muu Aleuriit 5

Muu Purustatud liivakivi 80

Saasteainete sisaldus veekogusse paigutatavas süvenduspinnases Saasteaine Sisaldus mg/kg Koormus, t

Paigutatud süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Süvenduspinnase paigutamise nõuded

Veekogu põhja tahkete ainete paigutamine

Veekogu nimetus Liivi laht

Veekogu kood VEE3400000

Pinnaveekogumi nimetus Liivi lahe kirdeosa rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_18

Tegevuskoht Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: (62401:001:2641), (62401:001:2653), Kaapre rand (82603:003:0254), Kardoni (82603:003:0097), Varju (82603:003:0079). Puudutatud veekogud: Kihnu (VEE3441000), Kihnu väina idaosa (VEE3441010), Kihnu väina lääneosa (VEE3440010), Kihnu väin (VEE3440000), Lao rand (VEE3439000), Liivi lahe avaosa (VEE3400100), Liivi laht (VEE3400000), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000).

Tegevuskoha pindala Jrk nr Pindala (km²)

1. 27.3866

Tahke aine veekogusse paigutamise vajaduse põhjendus Meretuulepargi eksportkaabel, mille abil transporditakse meretuulepargis toodetud elektrienergia merealajaamast maismaale (rannikule).

Tahkete ainete paigutamise viis Kaablipaigalduslaev.

13/18

Veekogusse paigutatavate tahkete ainete füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Maht m³ Ained

Aine nimetus Muu aine Osakaal kogumahust %

Eksportkaablid 17 671 Kaablid 100

Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Saasteaine Sisaldus mg/kg Koormus, t

Puudub 0 0

Paigutatud tahke aine bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Tahke aine paigutamise nõuded

Veekogu nimetus Liivi laht

Veekogu kood VEE3400000

Pinnaveekogumi nimetus Liivi lahe keskosa rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_19

Tegevuskoht Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud veekogud: Liivi lahe avaosa (VEE3400100), Liivi laht (VEE3400000), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000).

Tegevuskoha pindala Jrk nr Pindala (km²)

1. 150.975

Tahke aine veekogusse paigutamise vajaduse põhjendus Tahkete ainete paigutamine tuulepargi alal olevate eksportkaabelliinide, tuulepargisiseste kaablite, tuulikute ja merealajaamade vundamentide (vundament, erosioonikaitse ning vastavalt vundamenditüübile ka vundamendialune killustikupadi ja tagasitäitematerjal või vuukimismaterjal) rajamisel. Loale on kantud maksimaalsed lubatud tahkete ainete paigutamise mahud.

Tahkete ainete paigutamise viis Kaablid paigutatakse kaablipaigalduslaevalt. Vundamentide paigaldamiseks kasutatakse spetsiaalset tehnoloogiat sõltuvalt vundamenditüübist (rammimine/puurimine/merepõhja uputamine).

Veekogusse paigutatavate tahkete ainete füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Maht m³ Ained

Aine nimetus Muu aine Osakaal kogumahust %

Eksportkaablid 11 800 Kaablid 100

Tuulepargisisesed kaablid 17 000 Kaablid 100

Killustikpadi (gravitatsioonivundamendi korral) 207 500 Muu Jäme killustik/kruus 100

Tagasitäide (gravitatsioonivundamendi korral) 415 000 Muu Killustik/kruus/kivide kiht 100

Vuukimismaterjal (vaivundamendi korral) 33 200 Muu Vuukimismaterjal 100

Erosioonikaitse (vaivundamendi korral) 249 000 Muu Kruus 100

Vundament 1 235 000 Muu Teras või raudvetoon/kivikillustik, liiv 100

Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Saasteaine Sisaldus mg/kg Koormus, t

Puudub 0 0

Paigutatud tahke aine bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Tahke aine paigutamise nõuded

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused ning oluliste vee füüsikaliste või keemiliste14/18

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused ning oluliste vee füüsikaliste või keemiliste omaduste, veekogu bioloogiliste omaduste või veerežiimi muutmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk nr

Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg

1. Muud asjakohased meetmed

Kõrvaltingimused: Detailne seirekava tuleb esitada Keskkonnaametile kooskõlastamiseks vähemalt pool aastat enne vee erikasutuse eelsete seiretööde algust, kooskõlastatud seirekava saab keskkonnaloa osaks ja sellest tuleb lähtuda seire teostamisel ja seiretulemuste esitamisel. Kui seire käigus lisandub uut ja täiendavat infot, siis on võimalik seire tulemustest lähtuvalt keskkonnaloa tingimused üle vaadata ja vajadusel keskkonnaluba muuta.

Pidev

15/18

2. Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vähendamise meetmed

Keskkonnameetmed

Merevee kvaliteet 1. Idapoolsete tuulikute ja eksportkaabli paigaldamisel vältida heljumit tekitavaid töid tugevamate (alates 10 m/s) lõuna- ja läänekaarte tuultega. 2. Vee erikasutus eksportkaabli paigaldamisel tuleb korraldada lähtuvalt heljumi operatiivsest seirest. Eksportkaablite paigaldamise ajal heljumipilve levikul väljaspoole kaabli 300 m puhvertsooni (täpne puhverala tuleb eelnevalt üle täpsustada setete leviku modelleerimisega) sügavusvööndisse madalamale kui 6 m tuleb tööd peatada. Nimetatud heljumipilve kontsentratsioon ja puhvertsooni ulatus tuleb täpsustada seirekava koostamisel. 3. Võimaliku õlilekke kiireks likvideerimiseks peab koostama reostustõrje plaani, mis sisaldaks tulevikus mh võimalusel ka tarkade poide paigaldamist ja kasutamist. Koostatava merereostustõrje plaani peab enne lõplikku valmimist saatma arvamuse avaldamiseks Mereväele, Keskkonnaametile, Transpordiametile ning Kliimaministeeriumile.

Merepõhja elupaigad ja elustik 4. Vältida tuleb tuulikute vundamentide rajamist (sh vee erikasutust vundamentide rajamisel) elupaigatüübile karid. 5. Süvistamine eksportkaablitrassi paigaldamisel merepõhja footilises osas tundlike alade lähedal (s.t liivamadala ja meriheina kooslusega alad) tuleb ajastada selliselt, et välistada kõige produktiivsemat vegetatsiooniperioodi (mai-august). Selleks kaasata merebiolooge konkreetsete tööde (detailsel) kavandamisel, et leida keskkonna seisukohast parimad lahendused. 6. Liivamadala elupaigatüübi puhul (meriheina kooslused) tuleb taastada meriheina kooslused pärast vee erikasutust kaablitrassi rajamist. Kahjustatud meriheina kooslused tuleb taastada vähemalt ühe vegetatsiooniperioodi jooksul. Sellega saab kahjustatud elupaigatüübi täielikult taastada. Meriheina koosluste taastamise eelduseks on piirkonnas detailse meriheina koosluste paiknemise kaardistamine enne tööde teostamist vee erikasutuse eelse seire käigus. Kaardistuse ulatus peab hõlmama kogu potentsiaalset mõjuala (sügavusvahemik 0-6 m, 300 m mõlemale poole potentsiaalsest kaablitrassist). Kooslused tuleb taastada sama tihedusega, kui on piirkonnas looduslikud kooslused. Taastamise tõhusust tuleb seirata vähemalt kahe järgneva hooaja jooksul ja vajadusel taastamise protseduure korrata. 7. Kaablitrassi paigaldamisel karide elupaigatüübile tuleb süvistatud kaabel katta looduslikule sarnaste omadustega materjaliga. Juhul kui karide puhul on tegemist paekiviga, siis tuleks katmiseks kasutada paekivi, kui aga karid moodustuvad graniitrahnudest, tuleks katmiseks kasutada samasugust materjali.

Linnustik 8. Tuulikud (seega ka vee erikasutuse positsioonide) on soovitav paigutada ridadesse, mille suund ühtib valdava rändesihiga. Valdavaks rändesihiks on käesoleval juhul kirre-edel. 9. Vee erikasutust tuulepargi rajamisel tuleb vältida talvel (detsember-märts) kogu tuulepargi alal ja kevadel (aprill-mai) tuulepargi põhja- ja kaguosas (vt loa lisa "Vee erikasutuse ajalised piirangud"). Detailse seirekava koostamisel tuleb ajalised piirangud koostöös erialaekspertidega üle vaadata ning vajadusel täpsustada.

Hülged 10. Kui vee erikasutus vundamentide paigaldamisel toimub löök- ja vibrorammimise meetodil, tuleb tekkiva võimaliku impulssmüra vältimiseks rakendada selleks ette nähtud kombineeritud leevendavaid meetmeid: ▪ Rammimise aeglane alustamine (soft start), kus esimesed 30–45 minutit kasutatakse maksimaalselt 20% löögienergiast, võimaldamaks loomadel piirkonnast eemalduda. Aeglase alguse aja jooksul saab loomastik pääseda ohutusse kaugusesse. ▪ Mullikardinate (bubble curtain) kasutamist rammimistööde ajal veealuse müra summutamiseks. ▪ Akustiliste heidutusvahendite (sealhulgas AHD – Acoustic Deterrent Device) kasutamist enne rammimistööde algust, et suunata loomad ohutusse kaugusesse. Vajalik kasutusperiood eelkõige perioodil juuli kuni jaanuar.

Kalad 11. Räime kudemisrände häirimise vältimiseks peab 1. märtsist kuni 30. aprillini tuulepargiala lääneservas (KMH aruande joonisel 3.8-6 märgitud piirkonnas) vältima vee erikasutust vundamentide paigaldamisel ja kaablite paigaldamisel ning kaadamist kaadamisaladele. 12. Sügisräime kudemise ja räimevastsete suurima leviku ajal 1. septembrist kuni 31. oktoobrini peab Mölli madala piirkonnas (KMH aruande joonisel 3.8-6 märgitud piirkonnas) lähemal kui üks kilomeeter 20 m samasügavusjoonest vältima vee erikasutust vundamentide paigaldamisel ja kaablite paigaldamisel. 13. Vee erikasutust veekaabelliini hoonestusloa (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 28.01.2026 otsus nr 1-7/26-037) koormataval alal tuleb vältida räime ja teiste kalaliikide kudemisperioodil 1. aprillist kuni 31.maini. 14. Eksportkaablitest emiteeruva elektromagnetvälja potentsiaalse negatiivse mõju vähendamiseks tuleb kaablid merepõhja süvistada või katta. Kasutatavad kaablid võiksid eelistatult olla vahelduvvooluga ja kolmetuumalised.

Kaitstavad loodusobjektid, Natura alad 15. Pärnu lahe linnuala piires olevas rannikuvööndis peab välistama vee erikasutuse eksportkaabli paigaldustöödel müra tekitavate mehhanismidega lindude pesitsusperioodil 1. aprillist kuni 31. juulini (vt joonis 2). Ajaline piirang kehtib madalaveelisel rannikualal (rannajoonest kuni 2 km merre ning orienteeruvalt kuni 10 m sügavuseni, sõltuvalt konkreetse ala reljeefist). Eksportkaabli paigaldamise täpne tehnoloogia selgub hiljemalt põhiprojektis ja tööde teostamise kavas. Kui ehitusloa menetluse raames koostatavas tööde teostamise kavas selgitatakse koostöös ornitoloogidega välja, et eksportkaableid on võimalik paigaldada tehnoloogiliselt viisil, mis linde ei häiri, on ehitusloa menetluse raames õigus antud ajalistest piirangutest loobuda (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 28.01.2026 otsus nr 1-7/26-037). 16. Heljumi operatiivseirest lähtuv vee erikasutuse korraldamine.

Pidev

16/18

3. Muud asjakohased meetmed

Keskkonnameetmed

Veealused arheoloogiaväärtused 1. Tagada veealuse mälestise tavapärane kaitsevöönd vähemalt 300-400 m ulatuses vee erikasutuse positsioonidest.

Laevaliiklus, meresõiduohutus, lennuliiklus 2. Kui selgub täpnetuulikute paigutus, peab tegema eraldi laevaliikluse analüüsi tuulepargi alale (ka talviseks perioodiks), et hinnata navigatsiooniriske meretuulepargiga seotud ehitusajal (sh vee erikasutuse ajal) hoolduslaevadele ning pääste- ja jäämurdetöödega seotud laevadele. Analüüsi peab kooskõlastama Transpordiametiga. Transpordiametiga teha koostööd ka KMH aruande lisas 3.18 esitatud muude meresõiduohutust tagavate meetmete kohandamisel ning rakendamisel. 3. Vundamentide paigaldamisega seotud vee erikasutuse positsioonide paika panemisel peab arvestama, et Pärnu-Ruhnu lennuliini lennuliikluse ohutuse tagamiseks peab jätma Liivi lahe ja Saare-Liivi meretuuleparkide vahele vähemalt 10 km laiuse tuulikutevaba ala, et lennukil oleks vajadusel tagasipööramise võimalus. Teha lennuliikluse ohutuse tagamiseks koostööd Siseministeeriumi, Transpordiameti ning Politsei-ja Piirivalveametiga. 4. Eksportkaablite paigaldamisega seotud vee erikasutuse positsioonide paika panemisel peab arvestama, et eksportkaablid peavad mööduma Aleksandri madala toodrist (navigatsioonimärk nr 2162 koordinaatidel 58° 13,874’ N, 23° 50,309’ E) nii kaugelt, et märk ei jääks kaabli kaitsevööndisse.

Pidev

4. Tööde teostamise tingimused ja nõuded

Töökorralduslikud nõuded ja tingimused seoses MunalaiuW kaadamisalaga 1. Eksportkaablid paigaldada võimalusel MunalaiuW kaadamisala piires hoonestusala põhjaserva, et jääks võimalikult lai ala kaadamiseks. 2. MunalaiuW kaadamisalaga kattuval alal paigutada kaablid vähemalt 1,5 m sügavusele. 3. Peale eksportkaablite paigaldamist teavitada Keskkonnaametit ja Transpordiametit, mis osas on võimalik MunalaiuW kaadamisala kaadamiseks kasutada. 4. Eksportkaablite paigaldamisel MunalaiuW kaadamisala piirkonnas teostada visuaalset seiret (näiteks droon vm metoodika lähtuvalt konkreetsetest oludest) vee kvaliteedi osas ning vajadusel (õlilaikude, ebameeldiva lõhna või mõne muu reostusele viitava muutuse korral) tuleb tööd peatada ning võtta kasutusele meetmed reostuse leviku takistamiseks ja likvideerimiseks.

Pidev

5. Tööde teostamise tingimused ja nõuded

Merealale eksportkaabli paigaldamise tehniline lahendus ei tohi rannajoonest maismaa suunas (Pärnu lahe hoiualale jääval rannaniidul) tekitada vastuolu maakaabelliinide eelprojekti lahendusega (kooskõlastatud Keskkonnaameti 09.04.2026 kirjaga nr 6-2/26/4633-4), arvestades viidatud eelprojekti täpsusastet.

Pidev

6. Tööde teostamise tingimused ja nõuded

Muud töökorralduslikud nõuded ja tingimused 1. Vee erikasutuse täpsed positsioonid pannakse paika edasiste uuringute järgselt ning need võivad nihkuda võrreldes esialgse kavaga (vt loa lisa "Vee erikasutuse piirkond ja esialgsed vee erikasutuse positsioonid"). Nihutamine peab olema kooskõlas KMH aruandes (vt KOTKAS KMH registris KMH01921) tooduga ning keskkonnaloas, tuulepargi hoonestusloas ja eksportkaabli hoonestusloas seatud nõuetega. 2. Keskkonnaluba ei asenda muid õigusaktides ette nähtud ja tuulepargi rajamiseks vajalikke lubasid. Ainuüksi keskkonnaloa alusel ei tohi keskkonnaloaga lubatud töid tegema hakata. 3. Pärast vee erikasutuse lõppu kaardistada võimalikult täpne pindalaline info rajatud tuulikuvundamentide ja kaablitrasside kohta. Selle põhjal tuleb koostada GIS andmestik, kuhu on geoobjektidena kantud tuulikuvundamendid ning kaablitrassid. GIS andmestik tuleb edastada Keskkonnaametile.

Pidev

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk nr

Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus

1. Veekasutuse aastaaruanne

Veekasutuse aastaaruanne esitada vastavalt kehtivale korrale. Aastaaruande esitamise kohustus tekib keskkonnaloa andmisel. Aastaaruanne tuleb esitada ka juhul kui vee erikasutusega seotud tegevust ei ole reaalselt toimunud.

Üks kord aastas

2. Seireandmed Detailne seirekava tuleb koostada arendaja ja pädeva eksperdi koostöös ning kooskõlastada Keskkonnaametiga KOTKAS süsteemi kaudu. Vähemalt pool aastat enne vee erikasutuse eelsete seiretööde algust

3. Muu vajalik informatsioon

Esitada võimalikult täpne pindalaline info rajatud tuulikuvundamentide, kaablitrasside ja kaadamisalade kohta. Andmed esitada GIS andmestikuna, kuhu on geoobjektidena kantud tuulikuvundamendid, kaablitrassid (nii tuulepargisisesed kui välisühendused) kui ka kaadamisalad. GIS andmestik esitada KOTKAS süsteemi kaudu.

Hiljemalt üks aasta peale vee erikasutuse lõppu

4. Muu vajalik informatsioon

1. Vähemalt kolm päeva enne vee erikasutusega seotud töödega alustamist teavitada sellest Keskkonnaametit kirjalikult. 2. Tööde käigus tekkivatest muudatustest informeerida Keskkonnaametit koheselt.

Vastavalt kehtestatud teabele

5. Muu vajalik informatsioon

Teavitada Keskkonnaametit ja Transpordiametit, mis osas on võimalik MunalaiuW kaadamisala kaadamiseks kasutada. Esitada Keskkonnaametile KOTKAS süsteemi kaudu kaadamiseks kasutatava ala nurgakoordinaadid ja vastav GIS andmestik.

Üks kuu peale eksportkaablite paigaldamist

V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Loa lisad 17/18

Loa lisad Nimetus Manus Lisatakse digidoci Linnustiku seire suunised Lisa 1: KMH aruande lisa 3.8.2..pdf Jah

Vee erikasutuse ajalised piirangud Lisa 2: ajalised piirangud.JPG Jah

Vee erikasutuse piirkond ja esialgsed vee erikasutuse positsioonid Lisa 3: indikatiivne asendiplaan.jpg Jah

18/18