Sissetulev kiri

SPIM laienemine, süsteemist kõrvalehoidmise vähendamise meetmed

ja teised suuremad muudatused

Muudatused Kaheastmeline lähenemisviis SPIMi tugevdamiseks ja laiendamiseks lähiaastatel:

1. samm: Detsember 2025 ettepanekud:

• raud, teras ja alumiinium downstream toodete laiendamise kohta; • süsteemist kõrvalehoidmise vähendamise kohta; • uuendused elektrienergiasektorile kohalduvates arvestustes; • ajutise dekarboniseerimise fondi loomise kohta.

2. samm: 2027 korraline ülevaatus

Aruanne, milles hinnatakse edasist SPIM ulatuse laiendamist, sh teistele sektoritele, nt kemikaalid. Selle põhjalt tehakse õiguslik ettepanek ulatuse laiendamiseks.

SPIM laiendamise ettepanek Raua, terase ja alumiinium downstream toodetele SPIM laiendamine:

Piirdutakse materjalidega, mis kuuluvad juba SPIMi alla – eelkõige raud, teras ja alumiinium –, lähtudes terase ja metallide tegevuskavast. Valdav enamus (94%) nendest kaupadest on tööstusliku tarneahela

tooted, millel on kõrge (keskmiselt 79%) raua, terase ja alumiiniumi sisaldus ning mida kasutatakse rasketes masinates ja eriseadmetes, näiteks erinevad kinnitusdetailid, silindrid, tööstusradiaatorid või valamismasinad. Toodete nimekirjas on ka mitmed autoosad, näiteks käigukastid, mootorid. 6% kaupadest on ka kodutarbed. Sõltuvalt SPIM aluste materjalide

sisaldusest võivad need olla mh näiteks külmikud ja pesumasinad, kuivatid jne.

SPIM laiendamine (artikkel 1 lõige 21 ja I lisa)

Kaubakategooria CN-koodide arv

Tööstusmasinad ja tööpingid 34 Sõidukid ja šassiid 39 Metalldetailid ja -konstruktsioonid 28 Sõidukikomponendid ja -süsteemid 21 Kodumasinad ja tarbekaubad 18 Ehitus- ja tõsteseadmed 17 Mootorid, jõuseadmed ja energiatootmisseadmed 7 Elektrilised ja elektroonikakomponendid 6 Meditsiini-, labori- ja ohutusseadmed 5 Põllumajandus- ja muruniidukiseadmed 5 Kokku 180

SPIM laiendamise ettepanek  Laiendusettepanekus lisaks 180 CN-koodi, suurendades SPIM

koodide ulatust üle 30%.

 SPIM laiendamise tulu downstream toodetelt EL-üleselt on 2030. aastaks hinnanguliselt 0,58 miljardit eurot.

 Eestis lisanduks 2025.a impordiandmete järgi uusi kohuslasi ca 31 ehk 22% ja impordi maht kasvaks 72,27%.

 KOM hinnangul üldjoontes toodete hindadele suurt mõju ei tohiks olla, küll aga on seda veidi suuremaks (0,12%) hinnatud ehitussektoris.

Seisukohad - laienemine

Toetame süsiniku piirimeetme (SPIM) laiendamist sellistele toodetele, mis sisaldavad suures osas, eelistatult vähemalt 70%, alumiiniumi, terast või rauda, et tagada Euroopa Liidu tootjatele aus konkurents ning vältida olukorda, kus Euroopa Liidu tootjad peavad kandma CO₂- heitkoguse kulu tooraine ja toote tasandil, kuid sama materjali sisaldavatele imporditud valmistoodetele heitkoguse eest tasumise kohustus ei rakendu. Leiame, et SPIM määruse muudatus peab keskenduma strateegiliselt olulistele ning Euroopa Liidus piisava tootmismahuga kaupadele.

Seisukohad – piirmäär, üleminekuperiood Peame oluliseks, et imporditavatele kaupadele kehtivat massipõhist

lävendit (50 tonni aastas) suurendataks muudatuse mõju eelhinnangu andmeid arvestades näiteks 75 või 100 tonnini aastas, et paremini arvestada SPIM laiendamise mõjudega. Eelistame, et vastav otsus tehakse SPIM määruse nüüdse laiendamise osana, kuid hiljemalt SPIM 2027. aastal kavandatava korralise ülevaatamise käigus.

Eelistame, et SPIM laiendamisega hõlmatud toodete importijatele kohaldatakse 2028. aastal ühe aasta pikkust finantskohustuseta üleminekuperioodi.

Seisukohad – rikkumised, hädapidur Toetame ettepanekus pakutud meetmeid, mis tugevdavad SPIM

järelevalvet ja suurendavad andmete usaldusväärsust, sealhulgas pahatahtlike praktikate selgem määratlemine ja tõkestamine, SPIM toodetega seotud heitkoguste täpsem deklareerimine ning seire-, aruandlus- ja finantstagatise nõuete tugevdamine, et parandada süsteemi toimimise tõhusust ja vähendada rikkumiste riski. Peame oluliseks, et halduskoormuse vähendamiseks nõuete täitmisel valmiksid ettepaneku rakendamise ajaks vajalikud Euroopa Komisjoni digitaalsed süsteemid. Saame toetada lahendust, kus Euroopa Komisjonile antakse õigus

delegeeritud aktiga eemaldada ajutiselt kaup(u) SPIM kohaldusalast kui see on vajalik tõsiste ja ettenägematute asjaolude korral, mis põhjustavad suurt kahju liidu siseturule.

Seisukohad – elekter, vaikeväärtused Toetame elektri importi puudutavate sätete kohendamist, mis tagavad

mittefossiilsetest allikatest toodetud elektri arvestamisega impordis.

Juhul kui kolmandate riikide tootjad ei ole ise tegelikke eriheite väärtusi esitanud, siis saame pooldada tootepõhiseid vaikeväärtusi, mida kohaldatakse kõikidele kolmandatele riikidele või alternatiivset lahendust, kui selle metoodika tagab eriheite õiglasema määramise tulemuse.

Seisukohad –rahvusvahelised KHG ühikud Eesti hinnangul ei ole põhjendatud hõlmata rahvusvaheliselt

kaubeldavate kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikute kasutamist SPIM määruses enne, kui nende kasutamise põhimõtted on kokku on lepitud ja mõjud hinnatud. Seejärel tuleb kehtestada terviklahendus nii Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) kui SPIM jaoks viisil, mis välistab samade heitkoguse ühikute kattuva kasutuse.

Seisukohad – ajutine dekarboniseerimise toetusfond Pooldame Euroopa Liidu HKS direktiivis püsivat lahendust SPIM kohaldamisala

toodete Euroopa Liidus tootjate toetamiseks nii, et see hõlmaks süsteemi kuuluvate ettevõtete tootmise toetamist HKS ühikute tasuta eraldamisega. Peame ajutise toetusfondi mõju ja tõhusust küsitavaks ja teeme ettepaneku kaaluda fondi loomata jätmist. Eestile on oluline, et ajutise toetusfondi haldusülesanded ei laiene liikmesriikidele, milles puuduvad fondist toetust saavad ettevõtted.

• Peame oluliseks, et liikmesriikidele varasemates läbirääkimistes planeeritud SPIM rakendamiseks ette nähtud tulu ei kasutata muul otstarbel, kuna see seab ohtu liikmesriikide võimekuse süsteemi tõhusalt ellu viia. Juhul kui ajutine fond luuakse, tuleks seda rahastada selleks Euroopa Liidule eraldatavast SPIM sertifikaatide müügitulust, arvestades fondi taotluste põhjendatud mahtu.

• Kui eelnõu läbirääkimiste tulemusel ei saavutata fondi rakendamisel riigi haldusülesannete täitmise ja rahastamise osas Eestile sobivat lahendust, võib Eesti fondi loomise ettepanekule vastu hääletada.

Aitäh!

SPIM laienemine, süsteemist kõrvalehoidmise vähendamise meetmed

ja teised suuremad muudatused

Muudatused Kaheastmeline lähenemisviis SPIMi tugevdamiseks ja laiendamiseks lähiaastatel:

1. samm: Detsember 2025 ettepanekud:

• raud, teras ja alumiinium downstream toodete laiendamise kohta; • süsteemist kõrvalehoidmise vähendamise kohta; • uuendused elektrienergiasektorile kohalduvates arvestustes; • ajutise dekarboniseerimise fondi loomise kohta.

2. samm: 2027 korraline ülevaatus

Aruanne, milles hinnatakse edasist SPIM ulatuse laiendamist, sh teistele sektoritele, nt kemikaalid. Selle põhjalt tehakse õiguslik ettepanek ulatuse laiendamiseks.

SPIM laiendamise ettepanek Raua, terase ja alumiinium downstream toodetele SPIM laiendamine:

Piirdutakse materjalidega, mis kuuluvad juba SPIMi alla – eelkõige raud, teras ja alumiinium –, lähtudes terase ja metallide tegevuskavast. Valdav enamus (94%) nendest kaupadest on tööstusliku tarneahela

tooted, millel on kõrge (keskmiselt 79%) raua, terase ja alumiiniumi sisaldus ning mida kasutatakse rasketes masinates ja eriseadmetes, näiteks erinevad kinnitusdetailid, silindrid, tööstusradiaatorid või valamismasinad. Toodete nimekirjas on ka mitmed autoosad, näiteks käigukastid, mootorid. 6% kaupadest on ka kodutarbed. Sõltuvalt SPIM aluste materjalide

sisaldusest võivad need olla mh näiteks külmikud ja pesumasinad, kuivatid jne.

SPIM laiendamine (artikkel 1 lõige 21 ja I lisa)

Kaubakategooria CN-koodide arv

Tööstusmasinad ja tööpingid 34 Sõidukid ja šassiid 39 Metalldetailid ja -konstruktsioonid 28 Sõidukikomponendid ja -süsteemid 21 Kodumasinad ja tarbekaubad 18 Ehitus- ja tõsteseadmed 17 Mootorid, jõuseadmed ja energiatootmisseadmed 7 Elektrilised ja elektroonikakomponendid 6 Meditsiini-, labori- ja ohutusseadmed 5 Põllumajandus- ja muruniidukiseadmed 5 Kokku 180

SPIM laiendamise ettepanek  Laiendusettepanekus lisaks 180 CN-koodi, suurendades SPIM

koodide ulatust üle 30%.

 SPIM laiendamise tulu downstream toodetelt EL-üleselt on 2030. aastaks hinnanguliselt 0,58 miljardit eurot.

 Eestis lisanduks 2025.a impordiandmete järgi uusi kohuslasi ca 31 ehk 22% ja impordi maht kasvaks 72,27%.

 KOM hinnangul üldjoontes toodete hindadele suurt mõju ei tohiks olla, küll aga on seda veidi suuremaks (0,12%) hinnatud ehitussektoris.

Seisukohad - laienemine

Toetame süsiniku piirimeetme (SPIM) laiendamist sellistele toodetele, mis sisaldavad suures osas, eelistatult vähemalt 70%, alumiiniumi, terast või rauda, et tagada Euroopa Liidu tootjatele aus konkurents ning vältida olukorda, kus Euroopa Liidu tootjad peavad kandma CO₂- heitkoguse kulu tooraine ja toote tasandil, kuid sama materjali sisaldavatele imporditud valmistoodetele heitkoguse eest tasumise kohustus ei rakendu. Leiame, et SPIM määruse muudatus peab keskenduma strateegiliselt olulistele ning Euroopa Liidus piisava tootmismahuga kaupadele.

Seisukohad – piirmäär, üleminekuperiood Peame oluliseks, et imporditavatele kaupadele kehtivat massipõhist

lävendit (50 tonni aastas) suurendataks muudatuse mõju eelhinnangu andmeid arvestades näiteks 75 või 100 tonnini aastas, et paremini arvestada SPIM laiendamise mõjudega. Eelistame, et vastav otsus tehakse SPIM määruse nüüdse laiendamise osana, kuid hiljemalt SPIM 2027. aastal kavandatava korralise ülevaatamise käigus.

Eelistame, et SPIM laiendamisega hõlmatud toodete importijatele kohaldatakse 2028. aastal ühe aasta pikkust finantskohustuseta üleminekuperioodi.

Seisukohad – rikkumised, hädapidur Toetame ettepanekus pakutud meetmeid, mis tugevdavad SPIM

järelevalvet ja suurendavad andmete usaldusväärsust, sealhulgas pahatahtlike praktikate selgem määratlemine ja tõkestamine, SPIM toodetega seotud heitkoguste täpsem deklareerimine ning seire-, aruandlus- ja finantstagatise nõuete tugevdamine, et parandada süsteemi toimimise tõhusust ja vähendada rikkumiste riski. Peame oluliseks, et halduskoormuse vähendamiseks nõuete täitmisel valmiksid ettepaneku rakendamise ajaks vajalikud Euroopa Komisjoni digitaalsed süsteemid. Saame toetada lahendust, kus Euroopa Komisjonile antakse õigus

delegeeritud aktiga eemaldada ajutiselt kaup(u) SPIM kohaldusalast kui see on vajalik tõsiste ja ettenägematute asjaolude korral, mis põhjustavad suurt kahju liidu siseturule.

Seisukohad – elekter, vaikeväärtused Toetame elektri importi puudutavate sätete kohendamist, mis tagavad

mittefossiilsetest allikatest toodetud elektri arvestamisega impordis.

Juhul kui kolmandate riikide tootjad ei ole ise tegelikke eriheite väärtusi esitanud, siis saame pooldada tootepõhiseid vaikeväärtusi, mida kohaldatakse kõikidele kolmandatele riikidele või alternatiivset lahendust, kui selle metoodika tagab eriheite õiglasema määramise tulemuse.

Seisukohad –rahvusvahelised KHG ühikud Eesti hinnangul ei ole põhjendatud hõlmata rahvusvaheliselt

kaubeldavate kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikute kasutamist SPIM määruses enne, kui nende kasutamise põhimõtted on kokku on lepitud ja mõjud hinnatud. Seejärel tuleb kehtestada terviklahendus nii Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) kui SPIM jaoks viisil, mis välistab samade heitkoguse ühikute kattuva kasutuse.

Seisukohad – ajutine dekarboniseerimise toetusfond Pooldame Euroopa Liidu HKS direktiivis püsivat lahendust SPIM kohaldamisala

toodete Euroopa Liidus tootjate toetamiseks nii, et see hõlmaks süsteemi kuuluvate ettevõtete tootmise toetamist HKS ühikute tasuta eraldamisega. Peame ajutise toetusfondi mõju ja tõhusust küsitavaks ja teeme ettepaneku kaaluda fondi loomata jätmist. Eestile on oluline, et ajutise toetusfondi haldusülesanded ei laiene liikmesriikidele, milles puuduvad fondist toetust saavad ettevõtted.

• Peame oluliseks, et liikmesriikidele varasemates läbirääkimistes planeeritud SPIM rakendamiseks ette nähtud tulu ei kasutata muul otstarbel, kuna see seab ohtu liikmesriikide võimekuse süsteemi tõhusalt ellu viia. Juhul kui ajutine fond luuakse, tuleks seda rahastada selleks Euroopa Liidule eraldatavast SPIM sertifikaatide müügitulust, arvestades fondi taotluste põhjendatud mahtu.

• Kui eelnõu läbirääkimiste tulemusel ei saavutata fondi rakendamisel riigi haldusülesannete täitmise ja rahastamise osas Eestile sobivat lahendust, võib Eesti fondi loomise ettepanekule vastu hääletada.

Aitäh!