| Dokumendiregister | Konkurentsiamet |
| Viit | 1-7/2026/26-021-2 |
| Registreeritud | 28.04.2026 |
| Sünkroonitud | 29.04.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1 Asutuse töö |
| Sari | 1-7 Seisukohtade, arvamuste esitamine |
| Toimik | 1-7/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Kliimaministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Kliimaministeerium |
| Vastutaja | Sven Pääsukene (Konkurentsiamet, Õigusteenistus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Tere!
Täname kõiki, kes osalesid tänasel infoseminaril. Saadame teile manuses kohtumisel tutvustatud esitluse, kus on lühidalt kokku võetud süsiniku piirimeetme (SPIM) laiendamise ettepanek ja Eesti esialgsed seisukohad.
Süsiniku piirimeede (SPIM, inglise k CBAM) on nn kolmandatest riikidest ehk väljaspool Euroopa Liitu imporditavatele kaupadele rakendatav tasu, mis arvestab nende tootmisega kaasnevat süsinikuheidet. Meetme mõte on lihtne: kui Euroopa ettevõtted peavad järgima rangemaid keskkonnanõudeid, siis ei tohiks sama tüüpi importkaubad olla odavamad ainult seetõttu, et need on toodetud leebemate reeglitega riikides. Nii aitab meede vähendada olukorda, kus tootmine viiakse keskkonnanõuete vältimiseks Euroopast välja.
Eesti jaoks on oluline neid muudatusi hoolikalt hinnata, sest meie tööstus on väiksem ja me ei pruugi sellest samal määral võita kui mõned suuremad riigid. Samas võib see tähendada, et osa importkaupu muutub kallimaks ning hinnatõus võib osaliselt jõuda ka tarbijani. Teisalt aitab meede parandada Euroopa tootjate konkurentsivõimet, suunab tootmist keskkonnasõbralikumaks ja toob siia tööstust juurde.
Seetõttu soovitame teema arengutel tähelepanelikult silma peal hoida. Küsimuste või ettepanekute korral saab pöörduda Kliimaministeeriumi poole poliitikaküsimustes ning Keskkonnaameti poole rakendamisega seotud teemades.
Head!
Eliise
Merila
EL teemade valdkonnajuht |
Välissuhete osakond
Head of EU affairs | Department of International Affairs
+372 626 2843 | [email protected]
Kliimaministeerium | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti
www.kliimaministeerium.ee
From: Eliise
Merila
Sent: Thursday, April 23, 2026 5:11 PM
Cc: Laura Remmelgas <[email protected]>; Annika Varik <[email protected]>
Subject: RE: Kutse infoseminarile ja sisendipalve: EL süsiniku piirimeede
Head koostööpartnerid!
Täname kõiki laekunud mõtete eest!
Kutsume teid osalema infoseminaril, kus tutvustame Eesti seisukohtade kavandit seoses Euroopa Komisjoni ettepanekutega Euroopa Liidu süsiniku piirimeetme (SPIM, inglise keeles CBAM) laiendamise teemal.
Infoseminar toimub 27.04 kl 16 Microsoft Teamsi vahendusel. Kohtumise kalendrikutse on lisatud manusesse ning liituda on võimalik ka otse järgmiselt lingilt: https://teams.microsoft.com/meet/315660353204350?p=IWnLe22SPpB09ikFuA
SPIMi eesmärk on vältida olukorda, kus tootmine viiakse Euroopa Liidust üle riikidesse, kus kliimanõuded on leebemad ja kus seetõttu kaasneb suurem kasvuhoonegaaside heide. Selleks rakendatakse ELi turule imporditavatele kindlatele kaupadele süsinikuheite hind, et tagada aus konkurents ELi tootjatega. SPIM kohaldub raua, terase, alumiiniumi, väetiste, tsemendi, vesiniku ja elektri importimisel kolmandatest riikidest.
Euroopa Komisjon on avaldanud paketi, mille eesmärk on tugevdada SPIMi toimimist, vähendada kõrvalehiilimise riske, laiendada kohaldusala nn allavoolu toodetele ning luua ajutine dekarboniseerimise rahastu energiaintensiivsete tööstuste toetamiseks.
Ettepanekud on leitavad:
Ettepanekute üle peetakse Brüsselis läbirääkimisi ning nende tarbeks on koostatud Vabariigi Valitsuse seisukohad, mille kavandit kohtumisel tutvustame.
Lugupidamisega
Eliise
Merila
EL teemade valdkonnajuht |
Välissuhete osakond
Head of EU affairs | Department of International Affairs
+372 626 2843 | [email protected]
Kliimaministeerium | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti
www.kliimaministeerium.ee
From: Eliise
Merila
Sent: Monday, March 2, 2026 11:40 AM
Cc: Annika Varik <[email protected]>; Laura Remmelgas <[email protected]>
Subject: Kutse infoseminarile ja sisendipalve: EL süsiniku piirimeede
Head koostööpartnerid!
Kutsume teid infoseminarile Euroopa Liidu süsiniku piirimeetme (SPIM, inglise keeles CBAM) teemal. Seminaril tutvustame SPIMi toimimist ning viimaseid arenguid EL tasandil.
SPIMi eesmärk on vältida olukorda, kus tootmine kolib Euroopast riikidesse, kus kliimanõuded on leebemad, ning kus seetõttu kaasneb suurem kasvuhoonegaaside heide. Selleks rakendatakse ELi turule imporditavatele kindlatele kaupadele süsinikuheite hind, et tagada aus konkurents Euroopa Liidu tootjatega. SPIM kohaldub raua, terase, alumiiniumi, väetiste, tsemendi, vesiniku ja elektri importimisel kolmandatest riikidest.
Hiljuti avaldas Euroopa Komisjon paketi, millega soovitakse vähendada SPIMi nõuetest kõrvalehiilimist, laiendada SPIMi kohaldusala ning luua ajutine dekarboniseerimise rahastu suurima lekkeriskiga energiaintensiivsete tööstuste toetamiseks.
Vastavad ettepanekud on leitavad:
SPIMi laiendamine ja tugevdamine - https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52025PC0989
Ajutine dekarboniseerimise rahastu - https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52025PC0990
Uue paketi elemendid:
Lisaks karmistatakse sama ettepanekuga SPIMi kohustustest kõrvalehiilimise riski vältimiseks meetmeid, sh pakutakse välja rangemad aruandlusnõuded SPIMi kaupade paremaks jälgitavuseks, heitkoguste intensiivsuse valeandmete käsitlemisega tegelemist.
Samuti sisaldab algatus elektri tootmisega seotud sätete kohendamist, et tagada taastuvenergia tootmise nõuetekohane arvestamine, kuna senised elektrienergia impordi CO2 jalajälje hindamise vaikeväärtused kajastavad ainult fossiilkütustest toodetud elektrienergiat.
Komisjoni pressiteade on leitav: Commission strengthens the Carbon Border Adjustment Mechanism
Ettepanekuid arutatakse edasi liikmesriikide vahel ja Euroopa Parlamendis.
Uue paketi kohta on kavas koostada Vabariigi Valitsuse seisukohad, milleks palume ka teie arvamusi ettepanekute kohta tähtajaga 16.03 ([email protected]; [email protected]).
Infoseminari toimub reedel, 6.03 kl 10 Teamsi vahendusel. Kohtumise kalendrikutse leiab manusest ning liituda on võimalik ka otse järgmiselt lingilt: https://teams.microsoft.com/meet/38919583674426?p=VsFdZ50tLhST53F57F
Kohtumise päevakavas on ülevaade SPIM rakendamisest; SPIM muutmise ettepaneku tutvustus (süsteemi laienemine, kõrvalehoidmise meetme, ajutine toetusfond); arutelu.
Lugupidamisega,
Eliise
Merila
EL teemade valdkonnajuht |
Välissuhete osakond
Head of EU affairs | Department of International Affairs
+372 626 2843 | [email protected]
Kliimaministeerium | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti
www.kliimaministeerium.ee
SPIM laienemine, süsteemist kõrvalehoidmise vähendamise meetmed
ja teised suuremad muudatused
Muudatused Kaheastmeline lähenemisviis SPIMi tugevdamiseks ja laiendamiseks lähiaastatel:
1. samm: Detsember 2025 ettepanekud:
• raud, teras ja alumiinium downstream toodete laiendamise kohta; • süsteemist kõrvalehoidmise vähendamise kohta; • uuendused elektrienergiasektorile kohalduvates arvestustes; • ajutise dekarboniseerimise fondi loomise kohta.
2. samm: 2027 korraline ülevaatus
Aruanne, milles hinnatakse edasist SPIM ulatuse laiendamist, sh teistele sektoritele, nt kemikaalid. Selle põhjalt tehakse õiguslik ettepanek ulatuse laiendamiseks.
SPIM laiendamise ettepanek Raua, terase ja alumiinium downstream toodetele SPIM laiendamine:
Piirdutakse materjalidega, mis kuuluvad juba SPIMi alla – eelkõige raud, teras ja alumiinium –, lähtudes terase ja metallide tegevuskavast. Valdav enamus (94%) nendest kaupadest on tööstusliku tarneahela
tooted, millel on kõrge (keskmiselt 79%) raua, terase ja alumiiniumi sisaldus ning mida kasutatakse rasketes masinates ja eriseadmetes, näiteks erinevad kinnitusdetailid, silindrid, tööstusradiaatorid või valamismasinad. Toodete nimekirjas on ka mitmed autoosad, näiteks käigukastid, mootorid. 6% kaupadest on ka kodutarbed. Sõltuvalt SPIM aluste materjalide
sisaldusest võivad need olla mh näiteks külmikud ja pesumasinad, kuivatid jne.
SPIM laiendamine (artikkel 1 lõige 21 ja I lisa)
Kaubakategooria CN-koodide arv
Tööstusmasinad ja tööpingid 34 Sõidukid ja šassiid 39 Metalldetailid ja -konstruktsioonid 28 Sõidukikomponendid ja -süsteemid 21 Kodumasinad ja tarbekaubad 18 Ehitus- ja tõsteseadmed 17 Mootorid, jõuseadmed ja energiatootmisseadmed 7 Elektrilised ja elektroonikakomponendid 6 Meditsiini-, labori- ja ohutusseadmed 5 Põllumajandus- ja muruniidukiseadmed 5 Kokku 180
SPIM laiendamise ettepanek Laiendusettepanekus lisaks 180 CN-koodi, suurendades SPIM
koodide ulatust üle 30%.
SPIM laiendamise tulu downstream toodetelt EL-üleselt on 2030. aastaks hinnanguliselt 0,58 miljardit eurot.
Eestis lisanduks 2025.a impordiandmete järgi uusi kohuslasi ca 31 ehk 22% ja impordi maht kasvaks 72,27%.
KOM hinnangul üldjoontes toodete hindadele suurt mõju ei tohiks olla, küll aga on seda veidi suuremaks (0,12%) hinnatud ehitussektoris.
Seisukohad - laienemine
Toetame süsiniku piirimeetme (SPIM) laiendamist sellistele toodetele, mis sisaldavad suures osas, eelistatult vähemalt 70%, alumiiniumi, terast või rauda, et tagada Euroopa Liidu tootjatele aus konkurents ning vältida olukorda, kus Euroopa Liidu tootjad peavad kandma CO₂- heitkoguse kulu tooraine ja toote tasandil, kuid sama materjali sisaldavatele imporditud valmistoodetele heitkoguse eest tasumise kohustus ei rakendu. Leiame, et SPIM määruse muudatus peab keskenduma strateegiliselt olulistele ning Euroopa Liidus piisava tootmismahuga kaupadele.
Seisukohad – piirmäär, üleminekuperiood Peame oluliseks, et imporditavatele kaupadele kehtivat massipõhist
lävendit (50 tonni aastas) suurendataks muudatuse mõju eelhinnangu andmeid arvestades näiteks 75 või 100 tonnini aastas, et paremini arvestada SPIM laiendamise mõjudega. Eelistame, et vastav otsus tehakse SPIM määruse nüüdse laiendamise osana, kuid hiljemalt SPIM 2027. aastal kavandatava korralise ülevaatamise käigus.
Eelistame, et SPIM laiendamisega hõlmatud toodete importijatele kohaldatakse 2028. aastal ühe aasta pikkust finantskohustuseta üleminekuperioodi.
Seisukohad – rikkumised, hädapidur Toetame ettepanekus pakutud meetmeid, mis tugevdavad SPIM
järelevalvet ja suurendavad andmete usaldusväärsust, sealhulgas pahatahtlike praktikate selgem määratlemine ja tõkestamine, SPIM toodetega seotud heitkoguste täpsem deklareerimine ning seire-, aruandlus- ja finantstagatise nõuete tugevdamine, et parandada süsteemi toimimise tõhusust ja vähendada rikkumiste riski. Peame oluliseks, et halduskoormuse vähendamiseks nõuete täitmisel valmiksid ettepaneku rakendamise ajaks vajalikud Euroopa Komisjoni digitaalsed süsteemid. Saame toetada lahendust, kus Euroopa Komisjonile antakse õigus
delegeeritud aktiga eemaldada ajutiselt kaup(u) SPIM kohaldusalast kui see on vajalik tõsiste ja ettenägematute asjaolude korral, mis põhjustavad suurt kahju liidu siseturule.
Seisukohad – elekter, vaikeväärtused Toetame elektri importi puudutavate sätete kohendamist, mis tagavad
mittefossiilsetest allikatest toodetud elektri arvestamisega impordis.
Juhul kui kolmandate riikide tootjad ei ole ise tegelikke eriheite väärtusi esitanud, siis saame pooldada tootepõhiseid vaikeväärtusi, mida kohaldatakse kõikidele kolmandatele riikidele või alternatiivset lahendust, kui selle metoodika tagab eriheite õiglasema määramise tulemuse.
Seisukohad –rahvusvahelised KHG ühikud Eesti hinnangul ei ole põhjendatud hõlmata rahvusvaheliselt
kaubeldavate kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikute kasutamist SPIM määruses enne, kui nende kasutamise põhimõtted on kokku on lepitud ja mõjud hinnatud. Seejärel tuleb kehtestada terviklahendus nii Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) kui SPIM jaoks viisil, mis välistab samade heitkoguse ühikute kattuva kasutuse.
Seisukohad – ajutine dekarboniseerimise toetusfond Pooldame Euroopa Liidu HKS direktiivis püsivat lahendust SPIM kohaldamisala
toodete Euroopa Liidus tootjate toetamiseks nii, et see hõlmaks süsteemi kuuluvate ettevõtete tootmise toetamist HKS ühikute tasuta eraldamisega. Peame ajutise toetusfondi mõju ja tõhusust küsitavaks ja teeme ettepaneku kaaluda fondi loomata jätmist. Eestile on oluline, et ajutise toetusfondi haldusülesanded ei laiene liikmesriikidele, milles puuduvad fondist toetust saavad ettevõtted.
• Peame oluliseks, et liikmesriikidele varasemates läbirääkimistes planeeritud SPIM rakendamiseks ette nähtud tulu ei kasutata muul otstarbel, kuna see seab ohtu liikmesriikide võimekuse süsteemi tõhusalt ellu viia. Juhul kui ajutine fond luuakse, tuleks seda rahastada selleks Euroopa Liidule eraldatavast SPIM sertifikaatide müügitulust, arvestades fondi taotluste põhjendatud mahtu.
• Kui eelnõu läbirääkimiste tulemusel ei saavutata fondi rakendamisel riigi haldusülesannete täitmise ja rahastamise osas Eestile sobivat lahendust, võib Eesti fondi loomise ettepanekule vastu hääletada.
Aitäh!
SPIM laienemine, süsteemist kõrvalehoidmise vähendamise meetmed
ja teised suuremad muudatused
Muudatused Kaheastmeline lähenemisviis SPIMi tugevdamiseks ja laiendamiseks lähiaastatel:
1. samm: Detsember 2025 ettepanekud:
• raud, teras ja alumiinium downstream toodete laiendamise kohta; • süsteemist kõrvalehoidmise vähendamise kohta; • uuendused elektrienergiasektorile kohalduvates arvestustes; • ajutise dekarboniseerimise fondi loomise kohta.
2. samm: 2027 korraline ülevaatus
Aruanne, milles hinnatakse edasist SPIM ulatuse laiendamist, sh teistele sektoritele, nt kemikaalid. Selle põhjalt tehakse õiguslik ettepanek ulatuse laiendamiseks.
SPIM laiendamise ettepanek Raua, terase ja alumiinium downstream toodetele SPIM laiendamine:
Piirdutakse materjalidega, mis kuuluvad juba SPIMi alla – eelkõige raud, teras ja alumiinium –, lähtudes terase ja metallide tegevuskavast. Valdav enamus (94%) nendest kaupadest on tööstusliku tarneahela
tooted, millel on kõrge (keskmiselt 79%) raua, terase ja alumiiniumi sisaldus ning mida kasutatakse rasketes masinates ja eriseadmetes, näiteks erinevad kinnitusdetailid, silindrid, tööstusradiaatorid või valamismasinad. Toodete nimekirjas on ka mitmed autoosad, näiteks käigukastid, mootorid. 6% kaupadest on ka kodutarbed. Sõltuvalt SPIM aluste materjalide
sisaldusest võivad need olla mh näiteks külmikud ja pesumasinad, kuivatid jne.
SPIM laiendamine (artikkel 1 lõige 21 ja I lisa)
Kaubakategooria CN-koodide arv
Tööstusmasinad ja tööpingid 34 Sõidukid ja šassiid 39 Metalldetailid ja -konstruktsioonid 28 Sõidukikomponendid ja -süsteemid 21 Kodumasinad ja tarbekaubad 18 Ehitus- ja tõsteseadmed 17 Mootorid, jõuseadmed ja energiatootmisseadmed 7 Elektrilised ja elektroonikakomponendid 6 Meditsiini-, labori- ja ohutusseadmed 5 Põllumajandus- ja muruniidukiseadmed 5 Kokku 180
SPIM laiendamise ettepanek Laiendusettepanekus lisaks 180 CN-koodi, suurendades SPIM
koodide ulatust üle 30%.
SPIM laiendamise tulu downstream toodetelt EL-üleselt on 2030. aastaks hinnanguliselt 0,58 miljardit eurot.
Eestis lisanduks 2025.a impordiandmete järgi uusi kohuslasi ca 31 ehk 22% ja impordi maht kasvaks 72,27%.
KOM hinnangul üldjoontes toodete hindadele suurt mõju ei tohiks olla, küll aga on seda veidi suuremaks (0,12%) hinnatud ehitussektoris.
Seisukohad - laienemine
Toetame süsiniku piirimeetme (SPIM) laiendamist sellistele toodetele, mis sisaldavad suures osas, eelistatult vähemalt 70%, alumiiniumi, terast või rauda, et tagada Euroopa Liidu tootjatele aus konkurents ning vältida olukorda, kus Euroopa Liidu tootjad peavad kandma CO₂- heitkoguse kulu tooraine ja toote tasandil, kuid sama materjali sisaldavatele imporditud valmistoodetele heitkoguse eest tasumise kohustus ei rakendu. Leiame, et SPIM määruse muudatus peab keskenduma strateegiliselt olulistele ning Euroopa Liidus piisava tootmismahuga kaupadele.
Seisukohad – piirmäär, üleminekuperiood Peame oluliseks, et imporditavatele kaupadele kehtivat massipõhist
lävendit (50 tonni aastas) suurendataks muudatuse mõju eelhinnangu andmeid arvestades näiteks 75 või 100 tonnini aastas, et paremini arvestada SPIM laiendamise mõjudega. Eelistame, et vastav otsus tehakse SPIM määruse nüüdse laiendamise osana, kuid hiljemalt SPIM 2027. aastal kavandatava korralise ülevaatamise käigus.
Eelistame, et SPIM laiendamisega hõlmatud toodete importijatele kohaldatakse 2028. aastal ühe aasta pikkust finantskohustuseta üleminekuperioodi.
Seisukohad – rikkumised, hädapidur Toetame ettepanekus pakutud meetmeid, mis tugevdavad SPIM
järelevalvet ja suurendavad andmete usaldusväärsust, sealhulgas pahatahtlike praktikate selgem määratlemine ja tõkestamine, SPIM toodetega seotud heitkoguste täpsem deklareerimine ning seire-, aruandlus- ja finantstagatise nõuete tugevdamine, et parandada süsteemi toimimise tõhusust ja vähendada rikkumiste riski. Peame oluliseks, et halduskoormuse vähendamiseks nõuete täitmisel valmiksid ettepaneku rakendamise ajaks vajalikud Euroopa Komisjoni digitaalsed süsteemid. Saame toetada lahendust, kus Euroopa Komisjonile antakse õigus
delegeeritud aktiga eemaldada ajutiselt kaup(u) SPIM kohaldusalast kui see on vajalik tõsiste ja ettenägematute asjaolude korral, mis põhjustavad suurt kahju liidu siseturule.
Seisukohad – elekter, vaikeväärtused Toetame elektri importi puudutavate sätete kohendamist, mis tagavad
mittefossiilsetest allikatest toodetud elektri arvestamisega impordis.
Juhul kui kolmandate riikide tootjad ei ole ise tegelikke eriheite väärtusi esitanud, siis saame pooldada tootepõhiseid vaikeväärtusi, mida kohaldatakse kõikidele kolmandatele riikidele või alternatiivset lahendust, kui selle metoodika tagab eriheite õiglasema määramise tulemuse.
Seisukohad –rahvusvahelised KHG ühikud Eesti hinnangul ei ole põhjendatud hõlmata rahvusvaheliselt
kaubeldavate kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikute kasutamist SPIM määruses enne, kui nende kasutamise põhimõtted on kokku on lepitud ja mõjud hinnatud. Seejärel tuleb kehtestada terviklahendus nii Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) kui SPIM jaoks viisil, mis välistab samade heitkoguse ühikute kattuva kasutuse.
Seisukohad – ajutine dekarboniseerimise toetusfond Pooldame Euroopa Liidu HKS direktiivis püsivat lahendust SPIM kohaldamisala
toodete Euroopa Liidus tootjate toetamiseks nii, et see hõlmaks süsteemi kuuluvate ettevõtete tootmise toetamist HKS ühikute tasuta eraldamisega. Peame ajutise toetusfondi mõju ja tõhusust küsitavaks ja teeme ettepaneku kaaluda fondi loomata jätmist. Eestile on oluline, et ajutise toetusfondi haldusülesanded ei laiene liikmesriikidele, milles puuduvad fondist toetust saavad ettevõtted.
• Peame oluliseks, et liikmesriikidele varasemates läbirääkimistes planeeritud SPIM rakendamiseks ette nähtud tulu ei kasutata muul otstarbel, kuna see seab ohtu liikmesriikide võimekuse süsteemi tõhusalt ellu viia. Juhul kui ajutine fond luuakse, tuleks seda rahastada selleks Euroopa Liidule eraldatavast SPIM sertifikaatide müügitulust, arvestades fondi taotluste põhjendatud mahtu.
• Kui eelnõu läbirääkimiste tulemusel ei saavutata fondi rakendamisel riigi haldusülesannete täitmise ja rahastamise osas Eestile sobivat lahendust, võib Eesti fondi loomise ettepanekule vastu hääletada.
Aitäh!
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|