Taotlus

1/14

PROJEKTITOETUSE TAOTLUS Taotleja nimi 360 Media OÜ

Projekti nimetus „Nii nad sõdivad“

Projekti üldmaksumus 162 000 €

sh taotletav summa 50 000 €

sh omafinantseering 12 000 €

sh kaasfinantseering 100 000 €

Projekti toimumise aeg 01.06.2023 – 28.02.2025

Toetuse kasutamise periood 01.05.2024 – 31.12.2024 TAOTLEJA ANDMED Juriidiline nimi 360 Media OÜ

Registrikood 12546862

Postiaadress F. R. Faehlmanni 10 // Gonsiori 27, 10125 Tallinn

E-post [email protected]

Telefon +372 5646 5205

Kodulehe aadress https://www.zolba.ee

Käibemaksukohustuslase number EE101675525

Taotleja põhikirjategevused Kinofilmide, videote ja telesaadete tootmine (5911)

Pangakonto andmed

Kontoomaniku nimi 360 Media OÜ

Pangakonto number (IBAN) EE117700771001208101

Viitenumber (kui vaja)

SWIFT-kood (kui vaja)

Kontaktisikute andmed

Allkirjaõigusliku isiku nimi Jevgeni Supin

E-post [email protected]

Telefon +372 5646 5205

2/14

Projektijuhi/kontaktisiku nimi Olga Hartšuk

E-post [email protected]

Telefon +372 5698 8082 PROJEKTI EESMÄRK JA TEGEVUSED Projekti eesmärk Kirjeldage, mida soovite projekti elluviimisega saavutada, ja selgitage, kuidas see on seotud riigikaitse eesmärkidega.

Projektil on kaks eesmärki: 1. Film demonstreerib Ukraina eeskujul, kuidas toimib laiapõhjaline riigikaitse. Filmis näidatakse meile eri eluvaldkondade inimesi, kes kõik annavad oma panuse kodumaa vastupanusse agressorile. Sellisel kujul pakub film ka alternatiivi narratiividele, kus kujutatakse sõda ainult kahest vaatepunktist – sõdurite võitlus või tsiviilisikute kannatused. Ka Eesti riigikaitse kontseptsiooni alus on igaühe panus, kuid selle praktilist teostust ei ole meil sugugi lõpuni läbi tunnetatud. 2. Film dokumenteerib Ukraina sõda.

Projekti lühikokkuvõte Kirjeldage lühidalt projekti tegevusi ja partnereid, samuti seda, kuidas saavutatakse kavandatud eesmärgid ja oodatavad tulemused. Kui projekt jaguneb allprojektideks, siis esitage lühikirjeldus allprojektide kaupa ja tegevuste puhul tegevussuundade kaupa.

„Sõda mõjub kõikidele, isegi kui igaüks näeb seda omamoodi“

Projekt „Nii nad sõdivad“ on dokumentaalfilm, milles jälgitakse Ukraina inimeste panust oma riigi vabaduse kaitsmisse. Filmis kujutatakse mitut paralleelset lugu eri inimestest, kes on seotud Ukraina vastupanuliikumisega.

„Nii nad sõdivad“ on sümfoonia rahvale, kes võitleb oma vabaduse eest. Filmis jutustatakse mitme paralleelse loo kaudu, kuidas eri inimesed panustavad Ukraina kaitsesse. Selles kaleidoskoobis on ühel pool naised, kes ühes Karpaatia külas kogunevad iga nädal, et palvetada oma sõdivate meeste ja poegade eest. Teisel pool on aga mehed rindel, kaevikus, suurtükkide taga ja meditsiiniteenistuses. Nende kahe pooluse vahele jäävad veel vabatahtlikud, kes organiseerivad kõikvõimalikku abi rindele. Kogu filmi narratiivi raamib ukraina püstijalakoomiku Anton Timošenko esinemine, mis annab sündmustele kohati iroonilise või traagilise, aga alati ukrainapärase vaatenurga.

Projekti on ellu kutsunud režissöör ja stsenarist Ilmar Raag koos Eesti Rahvusringhäälinguga. Projekti formaat on 90-minutiline dokumentaalfilm, kuid võimalik on esitada ka eraldiseisvaid lühifilme (kaasates suuremat vaatajaskonda). Filmitud materjalis jälgitakse Ukraina vastupanuliikumist eri vaatenurkadest. Filmi ingliskeelne versioon plaanitakse avaldada sotsiaalmeedias ja lisaks on kavas levitada seda Euroopa festivalidel.

3/14

Filmivõtted toimuvad Ukrainas. Need algasid 2023. aasta suvel ja praeguse seisuga on ligi pool kavandatud materjalist jäädvustatud. Võtteperioodi teine etapp näeb ette veel filmimist eri kohtades ja olukordades, sealhulgas rindepiirkondades, evakuatsioonikeskustes ja vabatahtlike tegevuspaikades. Filmimeeskond järgib OPSECi piiranguid ja kavatseb linateose avaldada 6–12 kuud pärast filmimist.

Esialgne stsenaarne visand annab ülevaate eri lugude dünaamikast ja karakterite mitmekesisusest, olles ühtaegu nii traagiline kui ka inspireeriv ning jälgides Ukraina inimeste vastupanu ja pühendumust oma riigi kaitsmisele (dokument lisatud taotlusele).

Projekti meeskonna põhiliikmed on režissöör/stsenarist Ilmar Raag, ukraina fikser Daryna Anastasieva ja produtsent Jevgeni Supin. Projekti raames valmiv dokumentaalfilm suurendab ühiskonna teadlikkust riigikaitsest ning julgustab riigikaitsevaldkonna vabaühendusi tegutsema. Projekt on üleriigilise kajastusega. Projekt valmib 2025. aasta veebruaris ja kulmineerub teleesilinastusega ETV kavas (parimas võimalikus ajavööndis). Projekti tootmise kava, peategelaste lood ja esimene stsenaarne visand: https://docs.google.com/document/d/1KrsKyCo1GBT6JgPk7pVI IWfBI2olZvp2/edit?usp=share_link&ouid=11093955353982522 1486&rtpof=true&sd=true Projekti visuaalmaterjal (väljavõte olemasolevast materjalist): https://youtu.be/ZBwODGLd3TE

Projekti toimumise koht/piirkond

Filmi produktsioon: Eesti, Tallinn Filmi võttekoht: Ukraina Filmi teleesilinastus: üle-eestiline, hiljem rahvusvaheline haare

Projekti sihtrühm Määratlege täpne sihtrühm ehk inimesed, kellele projekti tegevused on suunatud, iseloomustage sihtrühma – võimaluse korral määratlege arv, vanus jne.

Filmi peamised sihtrühmad on Eesti riigikaitseorganisatsioonid ja Ukrainat toetavad inimesed. Sotsiaal-demograafiliselt on tegemist vanuserühmaga 30–60 eluaastat. Kuna filmis on selged naistegelaste liinid, siis jaguneb eeldatav sihtrühm meeste ja naiste vahel pooleks. Arvestades senist aktiivsust Ukraina toetamisel ja Kaitseliitu astumisel, on sihtrühm kesk- või kõrgharidusega ning elab pigem linnas.

4/14

Projekti tegevused ja ajakava Kirjeldage tegevusi, mida tehakse projekti elluviimiseks, ning määratlege ajaraamistik.

Kuna film dokumenteerib sündmusi mida ei ole võimalik kavandada ja planeerida ning enamik sündmustest on mööduv - projekti ettevalmistus ning filmimine käib samal ajal käsi käes. Laias laastus on võimalik tuua välja järgmisi tegevuste perioode: Projekti võtteperioodide arendus ja kavandamine: 01.06.2023–01.12.2023 Projekti ettevalmistus: 01.06.2023–01.02.2024 Projekti esimene võtteperiood: 01.07.2023–30.03.2024 Projekti teine võtteperiood: 01.05.2024–10.09.2024 Projekti järeltootmine: 01.08.2024–01.02.2025 Projekti turundamine ja esilinastusperiood: 01.02.2025– 28.02.2025 Projekti rahvusvaheline levitamine: alates 01.02.2025

Aeg (kuu ja aasta) ning tegevus ja selle kirjeldus

Projekti arendus/kavandamine

01.06.2023–01.12.2023

Projekti ettevalmistus 01.12.2023–01.02.2024

Esimene võtteperiood

01.07.2023–30.03.2024 Filmi võtted algasid 2023. aasta juulis. Eesmärk oli kohe alguses jälgida seda, kuidas eri taustaga inimesed reageerivad sõjale erineval moel, aga lõpuks teevad nad kõik midagi võidu heaks.

1) Ukraina vabatahtlikud armee abistajad ja nende perekonnad Karpaatias Stari-Sambiri linnas. Sealse tegevuse keskmes on üks külakool, mille ühe õpetaja mees sõdib. Sama küla kodudes valmistatakse rindemeestele sööki ja naised käivad nende eest palvetamas;

2) Eesti ja Ukraina vabatahtlikud viivad rindele abi; 3) „Hospitalijeeride“ evakuatsioonimeeskondade töö – ka

nemad on vabatahtlikud; 4) ühe suurtükimeeskonna ühe rotatsiooni jälgimine rindel; 5) krimmitatari pataljon viib läbi õppusi äsja värvatud

meestele; 6) sõduri matused Lvivis; 7) rindehaigla tegevus (rahvusvahelise leegioni

stabiliseerimiskeskus).

5/14

Teine võtteperiood Perioodil 01.04.–10.09.2024 on veel kavas korraldada kolm võtteperioodi (3 × 2 nädalat): 1) episood drooniüksuses, et näidata tänapäevast sõda distantsilt; 2) püstijalakoomiku episood, kus ta räägib oma tööst sõja ajal; 3) jätkulugu juba filmitud materjalile. Tõenäoliselt on selleks krimmitatari pataljoni sõdurite saatus (detsembris filmisime nende esimesi treeninguid). Võib-olla proovime filmida ka Karpatska Sitchile antud kiirabi saatust, sest enne me näitame, kuidas vabatahtlik Jura on aidanud seda masinat remontida.

Järeltootmine 01.08.2024–01.02.2025 Dokumentaalfilmi puhul hõlmab järeltootmine palju tegevusi, mille eesmärk on viia filmi tootmine lõpule ja valmistada see vaatamiseks ette. Juba mais-juunis alustame musta materjali puhastamist, et juuliks 2024 valmiks esimene täpsem stsenaarium, mis põhineks filmitud materjalil. Montaaž on järeltootmise üks olulisemaid etappe. Monteerija valib parimad võtted välja ja järjestab need loogiliselt kooskõlas stsenaariumiga. Lisaks töötab monteerija koos režissööriga, et käsitleda üleminekuid, tempot ja üldist narratiivi. Helidisain. Helidisain ja heli redigeerimine, et lisada filmile õige õhkkond, heliefektid ja taustamuusika.

Värvikorrektsiooni raames reguleeritakse filmi värve ja kontraste, et saavutada ühtlane visuaalne stiil ning meeleolu.

Filmi graafika ja tiitrite valmimine.

Pärast filmi valmimist ja enne avalikku esitamist korraldatakse testvaatamisi, kus valitud vaatajaskond annab filmi kohta tagasisidet. Saadud tagasiside põhjal võidakse teha viimaseid muudatusi, enne kui film ametlikult esilinastub või välja antakse.

Meediaplaani elluviimine ja esilinastus

01.02.–28.02.2025 Teavitustegevused meediaplaani järgi (koostöös ERRiga).

Rahvusvaheline levi Alates 01.02.2025 1) Määratletakse filmi rahvusvahelise levitamise eesmärgid, sealhulgas festivalidel esitamine, kinolevi, voogedastusplatvormidele jõudmine jne.

6/14

2) Analüüsitakse ja valitakse välja sobivad rahvusvahelised filmifestivalid, kus filmi esitada, ning hinnatakse nende vastuvõtutingimusi. 3) Tehakse uuringuid ning võetakse ühendust rahvusvaheliste levifirmade ja -halduritega, et leida potentsiaalseid koostöövõimalusi.

Projekti või tegevuste elluviijate nimed ning nende lühitutvustus

Ilmar Raag – idee autor, stsenarist, režissöör, operaator Ilmar Raag on Eesti filmirežissöör, stsenarist ja produtsent. Ta on omandanud magistrikraadi Ohio Ülikoolist (USA) telekommunikatsiooni erialal ning lõpetanud ka Pariisi 3. Ülikooli (Université Paris 3 La Sorbonne Nouvelle) filmi ja televisiooni õpingud. Lisaks on tal bakalaureusekraad kunstiajaloos Tartu Ülikoolist.

Ilmar Raagil on olnud pikk karjäär Eesti tele- ja ajakirjanduses. Ta on töötanud strateegilise kommunikatsiooni nõunikuna Riigikantseleis valitsuse kommunikatsioonibüroos. Ilmar on Eesti mitme olulise filmi ja telesarja stsenarist ning režissöör, sealhulgas „Klass“, „Eestlanna Pariisis“, „Kertu“ ja „Ma ei tule tagasi“. Ta on töötanud lektorina eri ülikoolides, õpetades strateegilist kommunikatsiooni, meediakriitikat ja filmiajalugu.

Ilmar Raag on läbinud mitmed kaitseväekursused ja osalenud eri missioonidel nii Aafrikas kui ka Euroopas.

Ukraina partner: Space Production, Kateryna Laskari

Ukraina fixer: Daryna Anastasieva

Jevgeni Supin – produtsent

Jevgeni Supin alustas oma filmitööstuse teekonda 1998. aastal, kui ta oli omandanud bakalaureusekraadi audiovisuaalses meedias. Üle kümnendi jagas ta oma oskusi ja teadmisi Eesti ühes vanimas produktsioonifirmas, kus ta juhtis tuhandete tundide väärtuses maailmakuulsate formaatide, nagu „Tantsud tähtedega“ ja „Kes tahab saada miljonäriks“, loomist, samuti mitme stsenaariumipõhise saate tootmist. Alates 2013. aastast on ta tuntud iseseisva produtsendina ning tema töö spekter on väga lai, ulatudes tele-eetrist kuni mängufilmide ja teatrietendusteni. Tema märkimisväärsed projektid on näiteks „Kes lasi Otto Mülleri?“ (esimene Viaplay tellitud originaalsari Balti piirkonnas) ning draamapõnevik „12 suve hiljem“, mis on kohandatud Ühendkuningriigi ja Soome sarjast „Mees toas 301“.

2020. aasta kevadel pandeemia ajal tootis ta Kaitseliidu tellimusel malevkonna vlogi tarbeks sarja „Kriisihügieen“. Lisaks on ta

7/14

loonud õppuste raames kokkuvõtvad videod ning teinud otseülekande võidupüha lipuheiskamisest ja paraadist. Viimastel aastatel on Jevgeni tegutsenud rahvusvahelisel areenil. Praegu juhib ta eri koostööprojekte Saksamaa, Ukraina, Bulgaaria ja Soomega. Tema üks suurejoonelisemaid ettevõtmisi on ajalooline krimisari „Detektiiv von Fock“. Peale oma tootmisettevõtmiste juhib Jevgeni Tallinna Pimedate Ööde filmifestivali konverentsi ja kaasrahastamisturgu „TV Beats Forum“. Jevgeni Supin on 2019. aastast Kaitseliidu Tallinna maleva Toompea malevkonna liige. Olga Hartšuk – produtsent Olga Hartšuk on Eesti filmi- ja teleprodutsent, kes on rahvusvaheliselt tegutsenud alates 2018. aastast. Olga filmograafia hõlmab mitmeid olulisi projekte, kus ta on tegutsenud produtsendi ja tootmisjuhina: „O2“, „Apteeker Melchior“, „Tähtsad ninad”. Lisaks on ta tootnud televisiooni dokumentaalsarju. Olga on Euroopa Naiste Audiovisuaalse Võrgustiku liige. Viimastel aastatel on ta keskendunud rahvusvahelisele koostööle filminduses ja filmide rahastamisele nii mängu- kui ka dokumentaalfilmide valdkonnas. Ta on omandanud hariduse Tallinna Tehnikaülikoolis ja Tartu Ülikoolis ning jätkab õpinguid rahvusvahelise filmiärinduse ja õiguse alal Erich Pommeri Instituudis (Saksamaa). Ta on projekti kaasatud seepärast, et tal on tugev isiklik seos Ukrainaga ja kirg dokumentaalfilmide vastu. Projekti järeltöötlusetapis lisanduvad oma ala tunnustatud monteerija, helirežissöör, värvimääraja ja toimetaja.

Meediaplaan Kirjeldage, millistes Eesti meediakanalites kavatsete projekti tutvustada, ja teavitage võimalikust meediakajastusest.

Projekti peamine meediapartner on ERR – kõige laiema ja usaldusväärsema haardega meediakanal Eestis. Turundusstrateegia alustalad: - riigikaitse olulisus; - kodanikualgatuste initsiatiiv; - filmi osatäitjad kui kangelaslikud eeskujud; - protsessi täpsem tutvustus. Turundusstrateegia kanalid: - teabe levitamiseks kasutame klassikalisi meediakanaleid ja lisaks kõigi koostööpartnerite sotsiaalmeediavõrgustikke; - vorm: intervjuud, kajastused, galeriid, üritused. Turundusstrateegia tegevused: - avalikustame esimese plakati ja treileri pärast võtteperioodi lõppu;

8/14

- avalikustame põhitreileri ja -plakati umbes kaks kuud enne teleesilinastust; - loome temaatilised fotogaleriid; - edastame kõik valminud treilerid ja muu visuaalmaterjali meediaväljaannetele ja sotsiaalmeediakanalitele, samuti kõigile kinodele ja filminäitamispunktidele üle Eesti; - avaldame intervjuud näitlejate ja filmitegijatega päeva- ja nädalalehtedes ning kuukirjades nädal või kaks enne filmi esilinastust, samuti esilinastusele järgnevatel nädalatel; - koostame artiklid, et tutvustada tegelaste lugusid; - põhiline reklaamikampaania algab kaks kuni kolm nädalat enne teleesilinastust, hõlmates ka eriseansside kajastamist kinodes (päevalehtedes, kuukirjades, internetis, televisioonis, raadios); - režissöör osaleb esilinastuse nädalal kõigis suuremates ja populaarsemates jutusaadetes ning uudisprogrammides. Eesti turundusstrateegia pannakse paika koostöös ERRiga.

Lisateave Täita juhul, kui on lisaandmeid, mis aitavad hinnata projekti sisukust.

On võimalik, et viimasel võtteperioodil saame ainulaadse juurdepääsu mõnele Ukraina vastupanuliikumise tegelasele ja loole. Praegu käivad läbirääkimised, et hinnata selle materjali filmimise võimalikkust. Õnnestumise korral oleks see üks unikaalseid materjale, millest ei ole veel seni filmi tehtud.

KOOSTÖÖPARTNERITE NIMEKIRI Loetlege peamised koostööpartnerid ja kirjeldage nende ülesannet projektis. Koostööpartner on juriidiline isik, kellel on arvestatav roll projekti tegevuste elluviimises (võib, aga ei pruugi olla kaasfinantseerija). (vajaduse korral tabelit korrata) Koostööpartneri nimi Eesti Rahvusringhääling

Kodulehe aadress https://www.err.ee/

Ülesanne projektis Kaasfinantseerija, eetris edastaja, VOD platvormi teenused, peamine meediapartner Eestis

Koostööpartneri nimi Space Production

Kodulehe aadress https://space-production.tv/

Ülesanne projektis Ukraina kaastootja, pakub fikserteenuseid Ukrainas, aitab organiseerida lube ja vajadusel ka võttekohti

9/14

PROJEKTI OODATAVAD TULEMUSED Oodatav valdkondlik mõju ja tulemused Määratlege projekti tegevuste konkreetsed tulemused. Kirjeldage projekti tulemuste mõju riigikaitse eesmärkidele laiemalt – valdkonnale, sihtrühmale, partnerorganisatsioonid ele, piirkonnale, kogukonnale jne.

Ukraina sõja kaks peamist märksõna on kodanikualgatuste initsiatiiv ja spontaanne tehniline innovatsioon. Eriti maakaitse kontseptsioon vajab, et nn valged ehk võimaldajad organiseeruksid senisest enam oma üksuste toetamisel. See film võib olla näitlik õppematerjal ka nendele koolitustele, kus räägitakse vabatahtlike organisatsioonide tegevusest sõja ajal. Konkreetsemalt annab see tõuke Kaitseliidu malevkondade nn valgete struktuuride arendamiseks.

Kui selle filmi abil tekib Eestis MTÜsid, kes on valmis toetama maakaitsetegevusi, võib öelda, et selle teose ülesanne on täidetud. Seega eeldame teatud mõju Kaitseliidule, Naiskodukaitsele, Päästeliidule jt organisatsioonidele.

Oodatav mõju taotleja edasisele tegevusele Kirjeldage projekti tulemuste mõju teie organisatsiooni tegevusele (näiteks edasine tegevus, projekti kestlikkus, liikmete või vabatahtlike kaasamine, pädevuse suurenemine, organisatsiooni tulubaasi laienemine, maine paranemine vms).

Tugevneb taotleja maine riigikaitseprojektide kommunikatsiooni valdkonnas. Oodatav mõju on siinkohal vaatajaskonnale (riigikaitse teaduslikkuse suurendamine) ja kommunikatsioonikanalitele (sh otseselt taotlejale kui projekti algatajale). Kommunikatsioonikanali (ERR) kaasatus Kaitseministeeriumi strateegiliste eesmärkide saavutamisse kasvatab riigikaitse valdkonna mõju ühiskonnas ja ühiskonna teadlikkust riigikaitsest.

Mõõdetavad tulemused Kirjeldage projekti eeldatavaid tulemusi koos mõõdetava mahuga (näiteks üritustest osasaajate arv, trükiste maht jne).

Mõõdetavad tulemused: - meediakajastuse aruanne (lugejate, kuulajate ja vaatajate

arv, oodatav haare üle 400 000); - eetri vaadatavus + kordused (esmaeeter 190 000 vaatajat

+ 50 000 järelvaatajat televisioonis); - VOD platvormi vaatajad (5000); - kinolinastuse (temaatilised kohtumised tegijatega)

vaatajate arv 100–200 (korraldatakse eelkõige reklaamimise eesmärgil).

TULUD Tulude ja kulude koondsumma peab olema võrdne (ehk eelarve tasakaalus).

10/14

(vajaduse korral lisada ridu) Summa /

protsent kogusummast

Selgitused (kaasfinantseerijate eraldatud toetuste puhul otsuse kuupäev, taotlemisel olevate toetuste puhul ligikaudne otsuse tegemise aeg)

Tulud kokku 162 000 € / 100%

Taotletav toetus Kaitseministeeriumilt

50 000 € / 30,9% 31.03.2024. a taotlus

Omafinantseering 12 000 € / 7,4% kinnitatud

Müügitulu 15 000 € / 9,3% kinnitatud

Muu tulu 7000 € / 4,3% Litsentsi otsemüük teiste kanalitesse või eelmüük rahvusvahelise levitajale (All3Media Baltics OÜ, Elisa, TVF International, Feederation Distribution), läbirääkimised postproduktsiooni faasis; september 2024

Mitterahaline panus – –

Kaasfinantseering EED Fund; 38 000 € / 23,5%

European Endowment for Democracy Fund taotlus esitatakse 15.04, otsus kuni 90 päeva

Toetused Eesti kohalikelt omavalitsustelt (eri KOVide toetused märkida nimeliselt)

– –

Muud toetused (toetajate kaupa, nt Kaitseministeeriumi muu taotlusvoor, koostööpartnerid, sponsorid jm)

EFI 30 000 € / 18,5% Kultuurkapital 10 000 € / 6,2%

EFI taotlus esitatakse järgmises voorus 27.08; kultuurkapitali järgmine tähtpäev 20.05.2024; mõlemad vastused 30 päeva peale taotluse esitamist

11/14

KULUD Tulude ja kulude koondsumma peab olema võrdne (ehk eelarve tasakaalus) (vajaduse korral lisada ridu) Finantseerimisallikad

KOKKU € Taotlus Kaitse- ministeeriumilt €

Oma- finantseering €

Kaas- finantseering €

Kulud kokku 162 000 50 000 12 000 100 000

Käsikiri ja õigused 15 000 5000 10 000

Haldusgrupp 24 350 15 000 5000 4350

Filmigrupp 3000 3000 0

Võttepaikade kulu 5500 3295 2205

Võttetehnika, materjal, arhiiv

1555 1555 0

Järeltöötlus 31 000 2000 1000 28 000

Muusika 7000 7000

Tiitrid/graafika 3000 1000 2 000

Transpordikulud 3400 3400 0

Reisikulu 7750 7750 0

Muu tootmiskulu, finantskulu

4300 4300

Turunduskulu 6000 2000 4000

Üldkulu ettenägematud kulud tootmistasu

9643 6888 7714

2000 2000 2000

4000

2000

3643 4888 3714

12/14

TAOTLEJA MEETMED RISKIDE ENNETAMISEKS VÕI NENDE MAANDAMISEKS Hinnata võimalikke riske, olukordi või sündmusi, mis võivad takistada projekti eesmärgi saavutamist planeeritud aja, ressursside ja eelarvega. Selleks et riske ennetada ja maandada, oleme teinud järgmise riskianalüüsi, tuvastades võimalikud ohud ning takistused projekti eri etappides. Hindame riski tõenäosust.

Risk Riski tõenäosus

Ennetamine ja maandamine

Ajakava

väike Filmimise, montaaži või muude tootmisetappide käigus

võib tekkida ootamatuid viivitusi, mis võivad mõjutada projekti lõpptähtaega. Riski ennetamiseks alustasime aegsasti ning andsime aega projekti ideele settida, samuti planeerisime võtteperioodi kahes etapis ja nende vahele jätsime aega filmitud materjali analüüsimiseks. Filmi järeltootmises oleme samuti jätnud ajapuhvri ja elluviimise ajakavas oleme määranud selged kontrollpunktid.

Filmimine aktiivses sõjatsoonis

kõrge Aktiivses sõjatsoonis filmimisel oleme alati koos Ukraina sõjaväe partnerüksusega ja täidame nende enda sõduritele mõeldud truvareegleid. Ohutsoonis võttemeeskond alati kannab turvavarustust: kiiver, kuulivest, personaalne esmaabi paun. Samuti alati teavitame Eesti Vabariigi saatkonda võttegrupi asukohast ja plaanidest.

Eelarve

väike

Finantseerijate väike kaasatus. Riski maandamiseks oleme teinud kindlaks võimalikud kaasfinantseerijad ja proportsionaalne kulude jaotus tagab kindlustunde ka juhul, kui strateegia peaks muutuma. Samuti oleme pannud paika finantsplaanid, millega on võimalik saavutada projekti lõpuks soovitud tulemus.

Logistika- ja poliitilised probleemid, loomulikud ohud

ettenäge- matu

Transpordiprobleemid või asukohtadele ligipääsu puudumine võivad mõjutada filmimise sujuvust ja tootmise kulgu.

Loodusõnnetused või ebasoodsad ilmastikuolud võivad mõjutada filmimist ja põhjustada ootamatuid katkestusi.

Sellisel juhul valib režissöör muudetud narratiivi ja mõtleme läbi uued võimalikud stsenaariumi arendussuunad.

13/14

Sisu kvaliteet

keskmine Osalejate taganemine, intervjuude ebaõnnestumine või

ebaselge filmimisluba võivad mõjutada filmi kvaliteeti ja narratiivi.

Sellisel juhul valib režissöör muudetud narratiivi ja mõtleme läbi uued võimalikud stsenaariumi arendussuunad.

Õigusriskid

väike Sõlmime kõigi partneritega selged lepingud, kus on

reguleeritud riskide jagamise ja vastutuse küsimused ning tagatud õiguskaitse eri probleemide korral.

Ohutusmeetmed

suur Kehtestame ohutusmeetmed, et tagada

meeskonnaliikmete, muude osalejate ja varustuse ohutus (nii palju, kui see on võimalik, arvestades sõjaolukorda filmimiskohas) kogu tootmise vältel.

Kommunikatsioon

väike Loome avatud ja läbipaistva kommunikatsioonikanalite

süsteemi, et meeskonnaliikmed saaksid kiiresti reageerida ning jagada teavet võimalike riskide kohta.

Järelmeetmete hindamine ja õppetunnid:

Pärast projekti lõppu analüüsime ja hindame projekti käigus rakendatud riskijuhtimismeetmeid, et tuvastada tugevad ja nõrgad küljed ning õppida saadud kogemustest. Jagame õpitut meeskonnaga ja rakendame neid õppetunde, et tulevasi projekte paremini juhtida.

TAOTLEJA KINNITUS Allkirjaga kinnitan järgnevat:

● kõik käesolevas taotluses esitatud andmed on õiged ning esitatud dokumendid on kehtivad ning vajadusel võimaldan neid kontrollida;

● taotleja ei ole raskustes olev ettevõtja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 18 tähenduses;

● taotlejal ei ole maksuvõlga riiklike ja kohalike maksude osas või see on ajatatud ning maksed on tasutud kokkulepitud ajakava järgi;

14/14

● kui taotleja on varem saanud toetust riigieelarvelistest vahenditest või Euroopa Liidu või muudest välisvahenditest, mis on kuulunud tagasimaksmisele, on tagasimaksed tehtud tähtaegselt ja nõutud summas;

● taotlejale ei ole esitatud seni täitmata korraldust Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu poolt riigiabi tagasimaksmiseks;

● taotleja suhtes ei ole algatatud pankroti- või likvideerimismenetlust; ● taotlejal ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga; ● taotlejal ei ole täitmata kohustusi Kaitseministeeriumi ees; ● taotlejal on taotluses kavandatud vahendid projekti omafinantseeringu tagamiseks; ● taotleja esindajaks ei ole isik, keda on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase

või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja tema karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud.

Allkirjaõigusliku esindaja ees- ja perekonnanimi

Jevgeni Supin

Isikukood 37608150279

Ametikoht Produtsent

Allkiri / allkirjastatud digitaalselt /

Kuupäev 30.03.2024

1

CURRICULUM VITAE ILMAR RAAG Sündinud 21. Mai 1968 Elukoht: Magasini 29a-12 Tallinn 10138 Telefon: +3725248626 E-mail: [email protected] HARIDUS

• Master of Arts, Ohio Ülikool, (USA), Telekommunikatsioonikool (1999) TV ja filmi tootmine, stsenaristika

• Pariisi Ülikool III La Sorbonne Nouvelle (Prantsusmaa) (1996) Les études du cinéma et de la télévision

• Tartu Ülikool (Eesti) (1997) Bakalaureusekraad kunstiajaloos

• Kaitseväe Lahingukooli Vabatahtlike reservohvitseride kursus 2003 • Kôrgemad Riigikaitsekursused 2008 • Staabiohvitseri (eriala) baaskursus, 2017

KAITSEVÄGI

• Pataljoni tuletoetusohvitser, Tulejuhtimise kursus Suurtükipataljonis Reservõppekogunemine 2010.

• Pataljoni tuletoetusohvitser, Reservõppekogunemine 2011 • Tõlk- luuresektsiooni ohvitser, Scoutspataljon, KV missioon Kesk-Aafrika Vabariiki

2014 • Tõlk, KV missioon Mali Vabariiki (MINUSMA) 2016-2017. • RÕK, õppus AKSON 2017 • Õppus SIIL 2018 • KEVADTORM 2019 (Prantsuse soomuskompanii hindaja) • Tõlk/eriala ohvitser, missioon Mali Vabariiki, (Barkhane) 2021-2022 • Kaitseliidu Toompea malevkonna pealik 2017-2021. • Põhja Maakaitseringkonna staabiohvitser (2019-…) Õppused Decisive Lancer 2019,

2020, 2022)

AVALIK HALDUS Strateegilise kommunikatsiooni nõunik. Riigikantselei, Valitsuse Kommunikatsioonibüroo 2015 - 2016 TELEVISIOONI JA AJAKIRJANDUSE KOGEMUS

• ETV juhatuse esimees (2002-2005) • ETV programmijuht (2001-2002) • ETV hankejuht (2000) • ETV saatejuht – kultuuriuudiste saade OP, (2000-2001) • ETV saatejuht – kinouudiste saates Ffriik, mis jooksis kolm hooaega (1996-1999) • Filmi kolumnist Eesti päevalehes „Postimees” (1996-1999)

2

• Raadio talk-show „Raadio ffriik” saatejuht Kuku Raadios (Eesti) (1998) • Eesti päevalehtede Rahva Hääl ja Eesti Päevaleht Pariisi korrenspondent

FILMIKOGEMUS

• Telefilm „August 1991”, ETV 2005 (stsenarist, režissöör) • Mängufilm „Klass”, Amrion OÜ 2007 (stsenarist, režissöör) • TV-seriaal „Klass. Elu pärast“, ERR 2010 • Mängufilm „Eestlanna Pariisis“, Amrion OÜ, TS Productions (Prantsusmaa), La Parti

Production (Belgia) 2012 (stsenarist, režissöör) • Mängufilm „Kertu“, Amrion OÜ (stsenarist, režissöör) • Mängufilm „Ma ei tule tagasi“, Amrion, OÜ, CTV, Helsinki Filmi, Belarusfilm • Mängufilm „Erik Kivisüda“, 2022

ÜHISKONDLIK TÖÖ Eesti Filmi Instituudi nõukogu liige 2018 - Vabariigi presidendi mõttekoja liige 2009 - 2012 Avatud Eesti Fondi nôukogu liige 2006 – 2008 Eesti Kultuurkapitali nôukogu liige 2006 – 2009 AKADEEMILINE TÖÖ

q Vabade kunstide professor – Tartu Ülikool 2018-2019. q Lektor – Strateegiline kommunikatsioon ja kultuur, Balti Kaitsekolledž, Tartu 2014 -

2015 q Lektor – meediakriitika: Tallinna Ülikool 2006 q Lektor – televisiooni projektijuhtimine: Tallinna Pedagoogika Ülikool (2001 – 2002) q Lektor – meediakriitika, filmiajalugu, stsenaristika: Concordia Rahvusvaheline

Ülikool Tallinnas, (2000 – 2001) q Lektor – filmi esteetika: EKA(1998) q Lektor – prantsuse kinoajalugu: Tartu Ülikool, (1997)

Võõrkeeled Prantsuse vabalt Inglise vabalt Vene kõnekeel Saksa loen, ei räägi

CV

Jevgeni Supin, producer 15.08.1976 Jevgeni Supin embarked on his journey in the entertainment industry in 1998, armed with a BA in Audiovisual Media. For over a decade, he lent his expertise to one of Estonia's oldest production houses, where he orchestrated the creation of thousands of hours of globally acclaimed formats such as Dancing With The Stars and Who Wants To Be A Millionaire, alongside an array of scripted shows. Establishing himself as an independent producer in 2013, Jevgeni’s work has spanned a wide spectrum, from broadcast content to feature films and stage plays. Noteworthy projects include, “Who Shot Otto Müller?”—the first Viaplay- commissioned original series in the Baltic region, and the drama thriller “12 Summers Later”, an adaptation of the UK-Finland series Man in Room 301. In recent years, Jevgeni has ventured onto the international arena and is currently spearheading the development of a slate of projects in co-production with Germany, Ukraine, Bulgaria, and Finland. One of his most ambitious undertakings is Detective von Fock, a historical crime series scheduled for production in 2024, poised to become one of Estonia's most expensive drama series. Beyond his production endeavours, Jevgeni also helms the TV Beats Forum, a conference and co- financing market hosted by the Tallinn Black Nights Film Festival. List of selected produced series: 2022 "Kes tappis Otto Mülleri?" 2021 "Süü" 2021 "Vaga vesi" 2019 "Mehed" 2018 "Lõbus perekond" 2016 "Siberi võmm" 2015 "Keeris" 2015 "Vabad mehed" 2014 "Viimane võmm" 2011 "Heeringas Veenuse õlal"

360 Media OÜ (operating under the trademark ZOLBA PRODUCTIONS) is an independent Estonian production company founded in 2013. It focuses on the development and co- production of drama series and fiction and documentary features, and provides production services. 360 Media’s track record ranges from broadcast content to feature films and stage plays. Noteworthy projects include, “Who Shot Otto Müller?” - the first Viaplay- commissioned original series in the Baltic region, and the drama thriller “12 Summers Later”, an adaptation of the UK-Finland series “Man in Room 301.” In recent years, 360 Media has ventured onto the international arena and is currently spearheading the development of a slate of projects in co-production with Germany, Italy, Ukraine, Bulgaria, and Finland. Beyond his production endeavours, the CEO of 360 Media - Jevgeni Supin - helmed the TV Beats Forum, the series conference and co-financing market hosted by the Tallinn Black Nights Film Festival, for five years.

CV

Olga Hartšuk CV

PERSONAL INFORMATION

Date of Birth: 13.03.1985 Place of Birth: Estonia Citizenship: Estonian Gender: Female

CONTACT INFORMATION

Cell Phone: +372 56 988 082 E-mail: [email protected]

Olga Hartšuk, based in Tallinn, has been working internationally in the film industry since 2018, with her recent years spent as a part of the Pan Baltic independent production company Nafta Films, contributing to projects such as 'Dawn of War,' 'Melchior the Apothecary,' and 'The Knocking.' The latest release she was involved in with Nafta Films, 'Totally Boss,' won the Just Film competition

Children's Jury Award for Best Film in 2023. Olga is a member of EUROPEAN WOMEN'S AUDIOVISUAL NETWORK.

Prior to her work with Nafta Films, Olga spent over 10 years as a TV Producer, showcasing a strong track record in TV shows, documentaries, and globally recognized TV formats. In addition to her practical experience, Olga has combined her knowledge with Sustainable Production, focusing on pioneering this topic in the Baltic States. She has recently embarked on studies in Film Business and

Law at the Erich Pommer Institut.

Olga is focusing on co-production, production and financing of feature films, drama/tv-series and documentaries/documentary series.

EDUCATION

2023- ...European Film Business and Law, Master Degree studies, Erich Pommer Institute (In partnership with Film University Babelsberg KONRAD WOLF and the University of Potsdam) 2023 European Co-Production: Legal and Financial Aspects, Erich Pommer Institut 2007-2009 TalTech – Tallinn University of Technology, Master of Science – MS 2004-2007 University of Tartu, Bachelor, Technical Sciences

FILMOGRAPHY

Producer

2024 "Border Island" | Documentary (in post) 2022 "Human Being" | Documentary

Line Producer

2023 "Totally Boss" | Feature Film, Children's Film 2022 "The Knocking" | Feature Film, Horror (FI production service) 2018 "Funny Family" | Feature Film, Comedy (EE-ARM)

Production Manager

2022 “Melchior The Apothecary” | Feature Film, 3rd part | (EST-GER-LAT) 2022 “Melchior The Apothecary” | Feature Film, 2nd part | (EST-GER-LAT) 2021 “Melchior The Apothecary” |Feature Film, 1st part | (EST-GER-LAT) 2020 “O2” | Feature Film, Fiction | (EST-FIN-LAT-LIT)

2013 "Volunteering hot women" dir. Aivo Spitšonok 2010 "Trendy Dog" dir. Moonika Siimets

SELECTION OF TV DOCUMENTARY SERIES 2008-2018

Producer

"Environmentally" environmental documentary, Ivan Pavljutškov "Home" social documentary, dir. Hanna Šein-Meier, Ivan Pavljutškov. "Live a hundred" documentary 16x30 min, dir. Aljona Suržikova "Traali-Vaali" documentary 16x30' "Connected Souls", 16x30min, dir. Olga Käo "The man is beating me" 1x 26 min, dir. Anne-Mari Müller

1

Sõda mõjub kõikidele, isegi kui igaüks näeb seda omamoodi. „Nii nad sõdivad“ on sümfoonia rahvale, kes võitleb oma vabaduse eest. Läbi mitme paralleelse loo jutustab se film, kuidas väga erinevad inimesed panustavad Ukraina kaitsesse. Selles kaleidoskoobis on ühel pool naised, kes ühes Karpaatia külas kogunevad iga nädal, et palvetada sõdivate meeste ja poegade eest. Teisel pool aga ongi mehed rindel, kaevikus, suurtükkide taga ja meditsiiniteenistuses. Nende kahe pooluse vahele jäävad veel vabatahtlikud, kes organiseerivad kõikvõimalikku abi rindele. Kogu filmi jutustavaks raamiks on ukraina stand-up koomiku Anton Timošenko esinemine, mis annab sündmustele kohati iroonilise, kohati traagilise, aga alati ukrainapärase vaatenurga.

Rezissöör/stsenarist – Ilmar Raag / 360 MEDIA OÜ F R Faehlmanni 10 // Gonsiori 27 // Tallinn

Valik filmitud kaadritest:

https://vimeo.com/929054790/cbb3b5de85?share=copy

2

Formaat:

Filmitud materjali prioriteetne formaat on 90 minutiline dokumentaalfilm. Kuid põhimõtteliselt on võimalik filmi üksikuid lugusid esitada ka eraldiseisvate lühifilmidena. Allikad, kes võimaldaksid juurdepääsu unikaalsele materjalile vastupanuliikumisest, on seadnud tingimuseks, et nende lood oleksid ingliskeelses versioonis kättesaadavad ka lühifilmidena sotsiaalmeedias.

3

Tootmine

Ilmar Raag alustas filmivõtetega 2023. aasta suvel. Praeguseks hetkeks on umbes 50% esmasest nägemusest filmitud. Vaja on veel filmida

1) Rahvusvahelise Leegioni stabiliseerimiskeskuses, kuhu tuuakse rindelt haavatuid, (5- 10, märts)

2) Karpatska Sich pataljoni evakuatsioonimeeskonnaga, kes kasutab Eestist saadetud masinaid,

3) Krimmi tatari jalaväe üksuse saatusest, 4) Ühe määratlemata droonimeeskonnaga, 5) Vastupanu liikumise esindajatega. 6) Viimases järjekorras filmitakse stand-up koomiku esinemist.

Film kasutab ka Ukraina relvajõudude üksuste videomaterjali, mille õigused me peame ostma.

Filmimine toimub 14-20 päevaste lähetuste vormis 3-4 liikmelise meeskonnaga. Igas võttepaigas veedetakse vähemalt 4 päeva, et filmitavad inimesed harjuksid kaameraga ja me võiksime näha võimalikult autentset elu. OPSEC-i piiranguks on filmitud materjali avaldamise aeg, mis on 6 -12 kuud pärast filmimist.

Meeskond:

Rezissöör/stsenarist – Ilmar Raag Operaator – Ilma Raag, Mykola Kobzar ja mitmed teised Produtsent – Jevgeni Supin Kaasprodutsent - Olga Hartšuk 360 MEDIA OÜ F R Faehlmanni 10 // Gonsiori 27 Tallinn

4

Esialgne stsenaarne visand I osa – Sõda käib, aga paljud alles valmistuvad oma panust andma 3. brigaadi võitlejad sumpavad poole sääreni poris. Nad ründavad vastase kaevikuid Bahmuti ligidal. Me ei näe vastast rohkem, kui ainult läbi ebamäärase droonipildi, kuid ukraina sõduri peakaamera pildist on kosta hingeldamist ja karjeid. Kiievis on stand-up koomik Anton Timošenko oma garderoobis enne etendust. „Pärast küsitakse, et vanaisa, mida sa tegid sõja ajal. Ma vastan: „Pojakene, ma tegin nalja.“ Karpaatias, Stari-Sambiri linna ligidal kogunevad naised palvetama oma meeste eest sõjas. See käib pikalt. Samas külas on abielupaar. Olena on külakooli direktriss ja tema mees Jura on kohaliku armee abistamise hing. Stari-Sambiris toimub Ukraina iseseisvusaastapäeva tähistamine. Selle osana loetakse lavalt ette ka nimed, kes kodukandist on selles sõjas juba langenud. Jura seisab rahva hulgas ja hoiab kätte südamel. Jura organiseerib oma küla meestega ühe sõjaväele mineva auto remondi. Ühel pidupäeval ta sõitleb mehi, kes ei tee piisavalt rinde jaoks. Kohaliku preestriga arutatakse olukorda rindel. Jura valmistub rindele sõiduks, et sinna viia erinevat kraami. Stand-up Timošenko räägib juba lava peal, kuidas välismaalt abi saamine viibib. Suurtüki meeskond istub Bahmuti ligidal ühe maja keldris ja vaatab mobiiltelefonide pealt Ukraina-Itaalia jalgpallimängu. Neil ei ole mürskusid, et sõdida. Järskus varahommikul tuleb telefonikõne, et tuuakse mõned mürsud. Nüüd läheb jooksmiseks. Tuuakse 7 mürsku ja need lastakse ka teele. Suurtükiväelased ise ei tea, keda või mida nad lasevad. Siis on mürsud otsas ja mehed jälle lihtsalt ootavad. Hospitaljeerid on vabatahtlikud meedikud, kes tegelevad haigete evakuatsiooniga. Katja on professionaalne anestesioloog, kes käib iga kuu Kiievist vabatahtlikuna haavatuid evakueerimas. Zenja on 19. aastane juura üliõpilane, kes läheb esimest korda evakuatsioonimissioonile. Ta kardab omajagu. Katja toetab teda. Krimmi tatari pataljoni juures õpetavad eesti instruktorid äsja armeesse mobiliseerituid mehi. On näha, et mehed on algajad ja eesti instruktorid on omajagu sünged. Droonimehed katsetavad Eestist saadetud droone. Annavad eestlastele tagasisidet. Varsti lähevad ka nemad uuesti rindele. Jura sõidab rindele. Olena saadab teda ära, justnagu ta mees läheks päriselt sõtta. Jura jagab rindel asju. Mõnikord ollakse väga rõõmsad ja mõnikord on näha, et tegelikult on toodud asju, mida rindel väga ei vajatagi. Ometi on tegemist Jura koduküla meestega. Ühel neist on pisarad silmas.

5

Järjekordne lahing. Üks ukraina sõdur on jäänud koos kaaslasega postile, mida ründab korraga terve vastase jagu, umbes 10 meest ja soomusmasin. Me ei näe hästi vastast, aga kogu tegevus on täidetud hirmuga.

Konstantinovka stabiliseerimiskeskusesse tuuaksegi haavatuid. Toimub esmane lõikus. Pärast pestakse veri kivipõrandalt. Haavatud viiakse õue, et neid edasi saata haiglasse. Üks mees palub, et tal lubataks suitsetada. Katja vaatab teda: „Kostja, sul on rindkeres auk. Saad sa aru. Läheme haiglasse ja seal otsustatakse, kas sa saad suitsetada või mitte.“ Kostja siiski nõuab ja lõpuks tal lubatakse suitsetada. Enne väljasõitu. Zina on rõõmus, et sai hakkama esmasel kohtumisel päris haavatutega. Katja on surmväsinud. Timošeno räägib lavalt, kuidas parimad mehed, vabatahtlikud on tihti juba langenud, aga sõda ei ole sugugi lõppenud. II osa Lahing, surm ja uus algus Taas lahing. Eriväelased ründavad venelaste kaevikut. Vastaseid saab surma. Stari Sambiris tähistatakse esimest septembris. Lauldakse hümni ja siis räägitakse kodumaa kaitsjatest. Õpetajate toas on aga meeleolud palju tõsisemad. Õpetajad teavad, et peavad laste eest oma tegelikke emotsioone varjama. Olen (Jura naine) räägib, kuidas ühe õpetaja mees sõdib ja ühel on poeg langenud. Lahing 47. brigaadi võitlejatega. Üks meestest saab haavata. Palju ropendamist. Karpatska Sitši (Või rahvusvahelise leegioni) evakuatsiooni meeskond toob haavatu eesliinilt. Pingeline stseen. Drooni meeskond räägib muutunud sõjast. Näeme, kuidas nad lähevad positsioonile ja videopildis näeme, kuidas tabatakse vastase tehnikat.

6

Krimmi-Tatarlaste võitlejad lähevad võitlusse. Kaks võitlejat räägivad oma kogemusest. Et vastast ei tohi alahinnata. Saame teada, et üks kõnelejatest sai surma. Toimuvad sõduri matused. Kirikus ja siis matmine Marsi väljadele, kus sõduri haudadel ei paista lõppu olevat.- Jura on oma pere ja sõpradega ümber laua. Nad tõstavad ka klaasi langenute mälestuseks. Ja siis läheb elu edasi. Timošenko on tagasi jõudnud lavalt garderoobi. Ta rääbib sellest, kuidas kogu maa lootused ja meeleheide on kui ameerika mäed. Ülesse ja alla. Uus esimene 1. september. Õues laulavad lapsed hümni. Kaamera jälgib noori ja siis peatub poiste peal, kellest juba aasta pärast võib-olla saavad sõdurid.

7

Suurtükimeeskond ootab laskemoona

Ukraina suurtükimeeskond laseb ameeriklastelt saadud haubitsaga. Moona on vaid 5 mürsku. Nad on oma positsioonid ülesse seadnud küla serval, üsna mahajäetud majade ligidal. Kui lasud on lastud, siis kulub nendee peamine aeg laskemoona ootamisele. Nii jõuavad nad Starlinki vahendusel vaadata ka jalgpalli Ukraina-Itaalia. Laskemoon saabub öösel. 6 mürsku. Need lähevad ka kohe vaenlase poole teele.

Hospitalijeerida vabatahtlik evaukatsiooni meeskond läheb esimesele ülesandele

Kogu meeskonnas on ainult üks meedik – Katja. Kõik teised on vabatahtlikud, kes on äsja saanud baas väljaõppe. Noorim nende seas on 19. aastane Ženja, kes närveerib enne esimest korda elus päris haavatute nägemist. Haavatud võetakse peale stabiliseerimispunktist ja

8

paigutatakse eri varustusega bussi. Mõni kanderaamil haavatu nõuab, et ta saaks enne sõitu veel suitsetada. Neile võimaldatakse see. Katja toetab Ženjat, kes on talle väga tänulik. Nende omavaheline suhe on väga emotsionaalne.

Ukraina õpetaja peab varjama oma emotsioone

Ühe Karpaatide külakooli õpetaja annab 1. septembril esimse tunni. Ta on väga innovatiivne laste tähelepanu kõitmisel. Kui lapsed väsivad, paneb ta nad hoopis tantsima. Kuid õpetajate toas saame teada, et sisemiselt oli ta väga pinges. Tema enda poeg on sõdimas, ta teab, et tema klassis on mõnel lapsel isa sõdimas ja seal on ka üks poiss, kes põgenes vanematega koos sõja eest. Õpetaja peab tegema kõik, et need emotsioonid ei kahjustaks õppetööd. Kui tulevad pühad, küpsetab ta koos teiste naistega rindele koduseid vareenikuid, mis sõidavad kohalike vabatahtlike alusel otse rindele.

Iga päev on kusagil ka matused. Vabaduse eest makstakse kõrget hinda.