FINANTSKORREKTSIOONI OTSUS

aktsiaselts Eesti Raudtee

[email protected]

Telliskivi 60/2

15073, Tallinn

28.04.2026 nr 11.3-1/26/2078

FINANTSKORREKTSIOONI OTSUS

Riigi Tugiteenuste Keskus teeb finantskorrektsiooni otsuse aktsiaselts Eesti Raudtee projektile

nr 2021-2027.3.01.22-0005 „Raudtee elektrifitseerimine Tallinna-Tartu ja Tapa-Narva

raudteeliinidel (1. etapp)" (edaspidi projekt) osas.

Finantskorrektsiooni põhjuseks on asjaolu, et toetuse saaja on esitanud projektis kahel juhul

põhjendamatuid abikõlblikke kulusid, mistõttu on toetuse saaja läinud vastuollu Vabariigi

Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ § 15 lg 1 punktiga 1 ja lõikega 2 ning majandus- ja taristuministri 17.08.2022 määruse

nr 64 „Transpordi infrastruktuuri arendamiseks toetuse andmise tingimused perioodil 2021-2027”

§ 5 lõikega 1.

Projekti osas on 21.01.2026 läbi viidud rahandusministeeriumi projektiaudit nr CF-5/2025

(edaspidi projektiaudit).

Rakendusüksus otsustab:

1. lugeda projektis nr 2021-2027.3.01.22-0005 „Raudtee elektrifitseerimine Tallinna-Tartu ja

Tapa-Narva raudteeliinidel (1. etapp)“ seotud kuludest abikõlbmatuks kokku 296 981,46 eurot,

millest ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 252 434,24eurot ja riiklik toetus 44 547,22 eurot;

2. vähendada projektis abikõlblikke kulusid 296 981,46 euro võrra;

3. nõuda toetuse saajalt tagasi projekti raames välja makstud toetus summas

290 057,01 eurot;

4. toetuse saajal kanda 60 kalendripäeva jooksul alates käesoleva otsuse kehtima hakkamise

päevast projektide raames tagastatav toetus summas 290 057,01 eurot talle sobivale

Rahandusministeeriumi pangakontole

 SEB Pank – a/a EE891010220034796011 (SWIFT: EEUHEE2X) või

 Swedbank – a/a EE932200221023778606 (SWIFT: HABAEE2X) või

 Luminor Bank EE701700017001577198 (SWIFT: NDEAEE2X) või

 LHV Pank EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22)

viitenumbriga 2800082925. Selgituseks märkida projekti number ja otsuse number;

5. muuta projekti 04.01.2023 taotluse rahuldamise otsuse nr 11.2-47/23/20 punkti 2

alljärgnevalt:

„2. Projekti abikõlblik kogumaksumus on 225 880 665,54 eurot, millest ühtekuuluvusfondi

toetuse määr on 85% (s.o maksimaalselt 191 998 565,76 eurot) ja riiklik kaasfinantseering

vähemalt 15% (s.o minimaalselt 33 882 099,78 eurot).“

Otsus koosneb järgmistest osadest: õiguslikud alused, asjaolud ja selgitused,

finantskorrektsiooni põhjendused, rikkumise summa ja eelarve vähendamine, ärakuulamine,

vaidlustamine.

ÕIGUSLIKUD ALUSED

- Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seadus ( edaspidi ÜSS2021_2027) § 8 lg 2 punkt 7, § 28, § 29, § 30;

- Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 “Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise

üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) § 34 lg 1 punkt 1, § 37;

- majandus- ja taristuministri 17.08.2022 määruse nr 64 „Transpordi infrastruktuuri

arendamiseks toetuse andmise tingimused perioodil 20212027” (edaspidi meetme määrus) § 27;

- rakendusüksuse 04.01.2023 otsus taotluse rahuldamise kohta nr 11.2-47/23/20 (edaspidi

rahuldamise otsus) punkt 12.

ASJAOLUD JA SELGITUSED

1. Toetuse saaja avaldas 16.01.2023 riigihangete registris väljakuulutamiseta

läbirääkimistega hankemenetluse riigihanke viitenumbriga 259564 (edaspidi riigihange 259564)

„Elektrifitseerimise projekti uute veoalajaamade elektrilised liitumised II“, pakkumuste esitamise

tähtajaga 12.01.2023 kell 14.00. Riigihanke 259564 tulemusel sõlmis toetuse saaja Elektrilevi

OÜga (registrikood 11050857) hanke osale 1 lepingu nr. 16308 maksumusega 5 381 359,70 eurot

km-ta, hanke osale 2 lepingu nr. 16307 maksumusega 4 714 851,73 eurot km-ta ja hanke osale 3

lepingu nr. 16323 maksumusega 4 874 435,39 eurot km-ta.

2. Toetuse saaja avaldas 13.12.2023 riigihangete registris väljakuulutamiseta

läbirääkimistega hankemenetluse riigihanke viitenumbriga 273485 (edaspidi riigihange 273485)

„Elektrifitseerimise projekti uute veoalajaamade elektrilised liitumised III“, pakkumuste esitamise

tähtajaga 23.11.2023 kell 9.00. Riigihanke 273485 tulemusel sõlmis toetuse saaja Elektrilevi

OÜga (registrikood 11050857) hanke osale 1 lepingu nr. 16767 maksumusega 8 490 211,18 eurot

km-ta ja hanke osale 2 lepingu nr. 16762 maksumusega 6 577 192 eurot km-ta.

3. Lepingute eesmärgiks oli projekteerida ja välja ehitada Tallinn-Tartu ja Tapa-Narva

raudteeliinide veoalajaamad elektrivõrguga liitumiseks. Hanked viidi läbi vaid Elektrilevi OÜga,

kuna Elering ASl ei olnud pakkuda nii suurt võimsust nagu vajas Tartu veoalajaama

väljaehitamine. Kontaktvõrgu projekteerimise käigus selgus, et projekti eesmärki on võimalik

saavutada ilma Tartu veoalajaamata. Ehitusprojekti täpsustus võimaldas kasutada odavamat

lahendust, kuid tingis ka olukorra, kus loobuti Elektrilevi OÜga sõlmitud lepingust.

4. Vajadusest väiksema võimsusega alajaamade väljaehitamiseks ja liitumiseks viis toetuse

saaja läbi täiendavad riigihanked viitenumbritega 276498 „Jõgeva ja Tapa veoalajaamade 110 kV

elektrilised liitumised“ ning 289037 „Oru veoalajaama 110 kV elektriline liitumine ja Püssi

veoalajaama 110 kV elektriline liitumine“, mille tulemusena sõlmis Elering ASga 23.07.2024

lepingud nr 16828 (1 ja 2) ning 11.11.2024 lepingu nr 17238 ja 06.01.2025 lepingu nr 17193.

5. Rahandusministeeriumi läbiviidud projektiaudit lõpparuande olulise tähelepaneku punktis

1.1 leidsid audiitorid, et „Elektrilevi OÜ võrguga liitumise korral oleks veoalajaamade toiteks

olnud vaja vähemalt kahte trafot sisestuse kohta (110/20kV ja 20/25kV). Elering AS võrguga

liitumisel piisanuks aga ühest trafost (110/25kV) liitumisühenduse kohta, millest tulenevalt oli

liitumise hankimine Elering ASilt soodsam. Seega võimaldas Tartu veoalajaamast loobumine ja

Elering ASilt liitumise taotlemine rakendada toetuse saaja jaoks lihtsamat ning odavamat

lahendust.“

6. Elektrilevi OÜ tööde teostamine ja ehitusprojekti koostamine toimusid paralleelselt.

Eelnevast tulenevalt tasus toetuse saaja ka juba kulude eest, mis Elektrilevi OÜl tekkisid

(kuludokumendid tunnustega 1, 2, 5, 6, 17, 18, 46, 48, 49, 95 ja 96). Elektrilevi OÜga sõlmitud

lepingud anti üle Elering ASile ning tasutud summade osas tehti tasaarveldus.

7. Tasaarvelduse käigus selgus, et Elektrilevi OÜ on toetuse saajalt saadud ettemaksetest

kinni pidanud võrguteenustega liitumisest loobumise kulud kokku summas 290 057,01 eurot. Seda

summat ei ole Elering ASle lepingute üleandmisega seoses üle kantud. Kuivõrd toetuse saaja ei

omanud täpset ülevaadet, missugused tööd Elektrilevi OÜ lepingu käigus teostas, jäi lepingu

üleandmisel toetuse saaja poolt hindamata ka kulude abikõlblikkus.

8. Projektiauditist selgub, et toetuse saaja on toetusest maksnud toimingute, teenuste ja

tühistatud tööde eest, mis lepingupartneri muutuse tõttu ei panustanud projekti tulemuste

saavutamisesse ja mida Elektrilevi OÜ Elering ASle edasi ei kandnud. Punktis 9 kajastatud tabelist

nähtub, et on tasutud alajaamade projekteerimise, riigilõivude ja notaritasude, trafode tellimuse

tühistamise, projektijuhtimistasu, menetlustasu ning ehitustööde tühistamise eest, kuid

lõppkokkuvõttes pole saadud Elektrilevi OÜlt tellitud teenust ega trafosid. Seega on tasutud

kulude eest, mis ei panustanud projekti eesmärki ning mille abil ei saavutatud tulemust.

9. Toetuse saaja on esitanud omapoolsed arvutused Elektrilevi OÜ ja Elering AS

liitumiskulude osas.

Sisuliselt on tegemist lõpetamata ning tühistatud tööde, toimingute ja teenustega, mille eest toetuse

saaja on maksnud, kuid pole kokkuvõttes midagi vastu saanud. Näiteks on abikõlblikuks

arvestatud Elektrilevi OÜ trafode tellimuste, alajaama ehituse ja projekteerimise kulud (mis kõik

tühistati, kuna Elering AS kasutas teistsuguseid trafosid; Projektiaudit lk 7).

10. Audiitorite hinnangul ei ole lubatud selliseid kulusid lugeda ühendmääruse mõistes

tekkinuks ega põhjendatuks. Kuna tööd ja teenused tühistati toetuse saaja initsiatiivil viimase

planeerimisveast või riskijuhtimise probleemidest tulenevalt, ei panustanud need kulud sisuliselt

projekti tulemuste saavutamisse. Järelikult ei saa nimetatud töid ega teenuseid lugeda sobivaks ega

vajalikuks (EL vahenditest rahastatud) projekti tulemuste saavutamiseks ning seeläbi ei ole

sellised kulud ka põhjendatud. Kulusid, millest loobuti, ei saa lugeda ühendmääruse mõistes

tekkinuks, sest nende kulude alusel tehtud töid ega teenuseid pole toetuse saajale üle antud.

11. Toetuse saaja on 18.02.2026 kirjas nr 3-1/3612-3 selgitanud, et neil puudus teadmine, kui

toimus võrguettevõtjate vahetumine, et liitumiskulud on abikõlbmatud. Toetuse saaja on küsinud

Elektrilevi OÜlt liitumiskulude detailsuse kohta ning saanud 14.11.2025 vastuse (punktis 9

viidatud tabel) - „... jõudis arusaamisele, et eelnimetatud liitumiskulud seondusid liitumist

ettevalmistavate tegevustega Elektrilevi OÜ valduses ning need tuleb lugeda tagantjärele

abikõlbmatuks.“

12. Lisaks viitas toetuse saaja oma 18.02.2026 kirjas, et soovisid abikõlbmatud kulud summas

290 057,01 eurot vabatahtlikuna tagastada ja esitasid 22.12.2025 vastavasisulise taotluse

rakendusüksusele, mis 09.01.2026 rakendusüksuse poolt tagasi lükati põhjendusel, et kulude

abikõlbmatus avastati auditi raames, mitte toetuse saaja enese poolt.

13. Toetuse saaja esitas finantskorrektsiooni otsuse eelnõu raames 08.04.2026 vastuväited

eelarve vähendamise osas, mis puudutab juba eelnevalt vabatahtlikuna tagastatud summat

6 924,45 eurot. Toetuse saaja vastuväide on järgnev: „Me ei saa nõustuda eelnõus punkti 24 (KD

46) lisamisega finantskorrektsiooni koosseisu. Meie seisukohta toetab ka auditi tähelepanek,

järgmises sõnastuses: Kuivõrd toetuse saaja tegi auditi ulatuses olnud abikõlbmatute kulude osas

SFOS-is ise vabatahtliku tagastuse, siis täiendavaks finantskorrektsiooniks alus puudub. Elering

OÜ esitas 23.09.2025 kreeditarve KR03470 osas, millega ta võrguettevõtjana vähendas

liitumiskulu algset maksumust 6 924,45 euro võrra. Sellega korrigeeris võrguettevõtja omal

algatusel liitumiskulu maksumust ja meie tegime selle osas vabatahtliku toetuse osalise

tagasimakse. Võrguettevõtja põhjendas antud krediteerimist käibemaksu muutusest tuleneva

eksimusega, mis ei ole oma olemuselt samalaadne abikõlbmatuks muutunud ja võrguettevõtjaga

tasaarveldamata jäänud liitumiskuludega, mille abikõlbmatuseni me jõudsime auditi tähelepaneku

tegemisel. Ühendmääruse § 15 lg 1 p 1 ja 2 alusel on kulu abikõlblikuks lugemise eeldusteks, et

kulu oleks põhjendatud ja tekkinud. Antud summa oli abikõlblik kuni Elering OÜ poolt kreeditarve

esitamiseni septembris. On põhjendamatu ja ebaõiglane väita, et me ei oleks vabatahtlikku

tagasimakset teinud, kui audiitor ei oleks meid probleemist teavitanud. Esitasime nimetatud

vabatahtliku tagasimakse taotluse SFOS-is 7. novembril ehk samaaegselt teiste

kuludokumentidega (antud juhul kokku 10,06 mln eurot), mis ühtib meie tavapraktikaga. Me

menetleme sissetulevaid arveid ca kuu aja jooksul (arvete maksetähtaeg on üldjuhul 30 päeva)

ning ajastame kuludokumentide esitamise SFOS-is igakuiselt suuremate kuluarvete tasumise

järgselt. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku muuta eelnõu punkti 24, kuna projekti abikõlblike

kulude vähendamine ei ole meie arvates antud juhul põhjendatud.“

14. Rakendusüksuse põhjendused finantskorrektsioonist mitte loobumise kohta on antud

punktis 22-27.

FINANTSKORREKTSIOONI PÕHJENDUSED

15. Ühendmääruse § 34 lg 1 punkti 1 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus, kui kulu ei

ole abikõlblik. Sama määruse § 15 lg 1 punkti 1 kohaselt on abikõlblikkuse üheks tunnuseks, et

kulu peab olema põhjendatud. Lõike 2 kohaselt loetakse kulu põhjendatuks, kui kulu on sobiv,

vajalik ja tõhus taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimustes ette nähtud tulemuse

saavutamiseks ning see tekib taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimustes

nimetatud toetatavate tegevuste käigus. Ühendmääruse § 15 lõike 4 kohaselt loetakse, et tegeliku

kulu tekkimine on tõendatud, kui kulu aluseks olev töö on vastu võetud või teenus kätte või kaup

oma valdusesse või omandisse saadud ja see on tõendatav dokumendiga, muu hulgas arve,

saatelehe, üleandmise-vastuvõtmise aktiga jms-ga.

16. Vastavalt meetme määruse § 5 lõikele 1 on kulu abikõlblik, kui see on kooskõlas

ühendmääruse §-ga 15, meetme määruse tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega. Sama

paragrahvi lõike 2 punkti 9 kohaselt on abikõlblikud raudtee elektrifitseerimisel elektriliitumistega

seotud kulud.

17. Meetme määruse § 25 lõike 1 ja 2 kohaselt makstakse toetust tegelike kulude alusel ning

toetuse maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-des 24–27 nimetatud ja taotluse

rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.

Rahuldamise otsuse punkti 10 sätestab, et toetus makstakse välja tegelike kulude alusel vastavalt

toetuse saaja maksetaotlustele ja lähtudes meetme määruse §-s 25 ja ühendmääruse §-des 24-27

sätestatust. Ühendmääruse § 27 lg 1 punkti 1 kohaselt tegelike kulude alusel tehakse makse, kui

abikõlblik kulu on tekkinud ja tasutud,- ning § 26 lõike 2 kohaselt on toetuse maksmise aluseks

toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste täitmine.

18. Auditi käigus on selgunud, et toetuse saaja on toetusest maksnud toimingute, teenuste ja

tühistatud tööde eest, mis ei panustanud projekti tulemuste saavutamisesse. Punktis 9 kajastatud

tabelist nähtub, et tasutud on alajaamade projekteerimise, riigilõivude ja notaritasude, trafode

tellimuse tühistamise, projektijuhtimistasu, menetlustasu ning ehitustööde tühistamise eest, kuid

lõppkokkuvõttes pole saadud Elektrilevi OÜ-lt tellitud liitumist ega trafosid. Seega on tasutud

kulude eest, mis ei panustanud projekti eesmärki ning mille abil ei saavutatud tulemust.

19. Järelikult on ühendmääruse mõistes tegemist põhjendamatute ja mitte tekkinud kuludega,

kuivõrd tellitud teenust, tehtud töid ja tellitud seadmeid ei antud toetuse saajale üle.

Rakendusüksuse hinnangul, kui tööd ja/või teenused tühistatakse toetuse saaja tegevuse tõttu ning

tühistamisega seotud kulud lõppkokkuvõttes ei panusta projekti elluviimisesse ja tulemuste

saavutamisesse, ei ole tegemist põhjendatud ja seetõttu ka abikõlblike kuludega.

20. Eeltoodust järeldub, et toetuse saaja on läinud vastuollu ühendmääruse § 15 lg 1 punktiga

1 ja lõikega 2. Kuivõrd tuvastust on leidnud, et sisuliselt oli tegemist tühistatud töödega, mida ei

saanud Elering AS ka üle võtta, peab rakendusüksus põhjendatuks nõuda tagasi toetus summas

290 057,01 eurot ja mille võrra väheneb ka projekti eelarve.

21. Ühendmääruse § 34 lg 3 punkti 2 järgi ei tehta finantskorrektsiooni otsust, kui toetuse saaja

avastas ja teavitas rakendusüksust esimesel võimalusel kirjalikult või e-toetuse keskkonna kaudu,

et talle on hüvitatud abikõlbmatu kulu, ning tagastas toetuse kümne tööpäeva jooksul

rakendusüksuse kirjalikult või e-toetuse keskkonna kaudu edastatud toetuse tagastamise nõusoleku

saamisest arvates.

22. Tagastuste juhendi (kinnitatud septembris 2023) punktis 1.2.1. on sätestatud, et

rakendusüksus võib vabatahtlikku tagastamist kaalutlusõiguse alusel toetuse saajale võimaldada,

kui üheaegselt on täidetud kõik allpool nimetatud kriteeriumid:

• toetuse saaja ise avastas vea;

• toetuse saaja teavitas sellest omaalgatuslikult RÜ-d (rakendusüksus) esimesel võimalusel;

• toetuse saaja on valmis toetuse tagastama 10 tööpäeva jooksul alates otsustajalt nõusoleku

saamisest.

23. Eelnimetatud juhendi punktis on täiendavalt märgitud, et kui toetuse saajat on teavitatud

eelseisvast kontrollist (nt audit, kohapealne kontroll vm kontroll), siis alates kontrolli toimumisest

teadasaamisest ei saa vabatahtlikku tagastust teha (välja arvatud nende kulude osas, mis

hüvitatakse rakendusüksuse poolt toetuse saajale auditi või paikvaatluse toimumise ajal).

Eelduslikult ei ole sellistel juhtudel tegemist vabatahtliku teavitamisega, vaid sundolukorraga ja

sooviga ennetada rakendusüksuse või auditeeriva asutuse järgmist sammu finantskorrektsiooni

otsuse vormistamise kujul.

24. Toetuse saajat on projektiauditist teavitatud 26.08.2025 kirjaga nr 10-5/3773-1, milles

antakse teada, et auditiga hinnatakse toetusse saajale vahemikus 19.06.2024-14.03.2025 tehtud

makseid (SFOS-i maksekorraldused nr PO30093, PO33334, PO36607, PO37951 ja PO39001) ja

nende aluseks olevaid kuludokumente.

25. KD 46 (auditeeritud kulu) on seotud maksekorraldusega PO36607. Antud juhul esitas

toetuse saaja taotluse vabatahtlikuks tagastamiseks peale auditeeriva asutuse teavitust

projektiauditi toimumist. Seega, kui toetuse saaja ei oleks saanud auditeerivalt asutuselt infot

eelmainitud kulureaga seotud probleemidest, et oleks toetuse saaja KD 46 kohta vabatahtlikku

tagastust rakendusüksusele teinud. Seetõttu ei olnud tegemist toetuse saaja avastusega, vaid auditi

käigus leitud veaga ning järelikult ei ole täidetud finantskorrektsiooni tegemata jätmise tingimus

– vea peab avastama toetuse saaja ise. Seega puudub alus vabatahtlikuks tagastuseks. Kuna toetuse

saaja on siiski vabatahtlikuna tagastanud toetuse summa 6 924,45 eurot, siis seda summat toetuse

saaja tagastama enam ei pea, kuid antud summa osas väheneb siiski ühendmääruse § 37 lg 3 alusel

projekti eelarve.

26. Rakendusüksus selgitab finantskorrektsiooni otsuse eelnõu raames esitatud vastuväite

kohta järgnevat. Vabatahtlik tagastus on esitatud projektiauditi ajal, mis juba omakorda on

vastuolus vabatahtliku tagastuse alustega (vt punkti 23). Elering 23.09.2025 kreeditarve

nr. KR03470 selgitusena on välja toodud „Liitumistasu 3. osamakse osaline tagasimakse seoses

täpsustunud kuludega. Objekt: Tapa AJ“, mitte aga käibemaksu korrigeerimine nagu toetuse saaja

oma vastuväites selgitas. Seega tuleb summa 6924,45 eurot lugeda eelarve vähendamise hulka.

Rakendusüksus on täiendavalt pöördunud auditeeriva asutuse poole seoses auditi lõpparuandes

kajastatud lause sõnastuse osas: „Kuivõrd toetuse saaja tegi auditi ulatuses olnud abikõlbmatute

kulude osas SFOS-is ise vabatahtliku tagastuse, siis täiendavaks finantskorrektsiooniks alus

puudub.“ Auditeeriv asutus on selgitanud ja viitab tagastuste juhendile: „kui toetuse saajat on

teavitatud eelseisvast kontrollist (nt audit, kohapealne kontroll vm kontroll), siis alates kontrolli

toimumisest teadasaamisest ei saa vabatahtlikku tagastust teha (välja arvatud nende kulude osas,

mis hüvitatakse RÜ poolt toetuse saajale auditi või paikvaatluse toimumise ajal). Eelduslikult ei

ole sellistel juhtudel tegemist vabatahtliku teavitamisega, kuivõrd sundolukorraga ja sooviga

ennetada RÜ või auditeeriva asutuse järgmist sammu finantskorrektsiooni otsuse vormistamise

kujul. Projektiauditis tuvastas rikkumise audit, seega ei saa olla tegemist vabatahtliku tagastusega

(viga ei tuvastanud TS).“ Audiitorid selgitasid, et pidasid konkreetse fraasiga silmas seda, et juba

tagastatud summa osas ei tule toetuse saajalt enam toetust tagasi nõuda. Seega, kinnitab ka

auditeeriv asutus, et tegemist ei ole nn vabatahtliku tagastusega ning järgnema peab eelarve

vähendamine.

27. Rakendusüksus märgib täiendavalt juurde, et auditi lõpparuande lk-del 9-10 esitatud

audiitorite täiendava kommentaari kohaselt oli kulude mitteabikõlblikkuse tõttu vabatahtlik

tagasimakse sisulises vaates õigustatud, aga selle tehniline teostamine enam taotluse esitamise

hetkeks võimalik polnud ning antud vea lahendab rakendusüksus finantskorrektsiooni otsusega.

Seega on auditi lõpparuandes viidatud vajadusele koostada finantskorrektsiooni otsus, aga kuivõrd

toetuse saaja poolt on juba abikõlbmatu summa tagastatud, siis selles osas täiendavat tagasinõuet

ei tehta.

RIKKUMISE SUMMA JA EELARVE VÄHENDAMINE

28. Ühendmääruse § 37 lõike 3 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel

kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 103 lõigetega 3 ja 5

toetuse ja omafinantseeringu eelarvet vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal taotluse

rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile. Kui projekti toetuse ja omafinantseeringu

proportsioon on muutunud, vähendatakse väljamakstud toetust ja omafinantseeringut vastavalt

makse tegemise ajal kehtivale toetuse proportsioonile.

29. Toetuse saaja on esitanud projekti raames KD 1, 2, 5, 6, 17, 18, 46, 48, 49, 95 ja 96 alusel

kokku abikõlblikke kulusid 4 595 587,90 eurot, millest ühtekuuluvusfondi toetuse osa moodustab

3 906 249,71 eurot ja riiklik toetus 689 338,19 eurot. Rakendusüksus loeb abikõlbmatuks kokku

296 981,46 eurot, millest ühtekuuluvusfondi toetus moodustab 252 434,24 eurot ja riiklik toetus

44 547,22 eurot.

30. Toetuse saaja on 12.11.2025 vabatahtlikuna tagastanud summa 6 924,45 eurot. Seega ei

nõua rakendusüksus finantskorrektsiooni otsusega tagasi juba toetuse saaja tagastatud summat,

kuid antud summa osas väheneb siiski projekti eelarve.

ÄRAKUULAMINE

31. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikele 1 saatis rakendusüksus

06.04.2026 käesoleva otsuse eelnõu toetuse saajale kommenteerimiseks, paludes esitada

omapoolne seisukoht ühes võimalike lisatõenditega hiljemalt 20.04.2026.

32. Toetuse saaja kommentaar on esitatud otsuse punktis 14 ning rakendusüksuse seisukohad

sellele on toodud otsuse punktides 22-27.

VAIDLUSTAMINE

33. Otsuse peale võib esitada vaide Riigi Tugiteenuste Keskusele ÜSS2021_2027 ja HMS-is

sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil vaide esitaja sai või pidi

teada saama oma õiguste rikkumisest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Merike Kraam

5340 5168

[email protected]