Vaideotsus Touringery OÜ

Touringery OÜ

Kiidjärve küla

Põlva vald

63604, Põlva maakond

28.04.2026 nr 11.3-1/26/2047

VAIDEOTSUS

Tuginedes perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 32 lõigetele 3 ja 4, regionaalministri 29.09.2023

määruse nr 64 „Kagu-Eesti ettevõtluse arengutoetuse andmise tingimused ning kord” § 25 ning

haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 73 ja 85 punktile 1 ja 2, Riigi Tugiteenuste Keskus

(edaspidi RTK või vaide lahendaja)

otsustab:

jätta Touringery OÜ (registrikood 16277040, aadress Tiku, Kiidjärve küla, Põlva vald, Põlva

maakond, 63604), vaie rahuldamata ja Riigi Tugiteenuste Keskuse 27.02.2026 otsus taotluse

rahuldamata jätmise kohta nr 11.3-1/26/848 kehtetuks tunnistamata.

Vaideotsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lõike

2 kohaselt 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks tegemisest.

1. Vaide läbivaatamise alus ning vaide esitaja taotlus

1.1. ÜSS2021_2027 § 32 lg 3 ja 4, HMS § 73 ning meetme määruse § 25 alusel vaatas RTK läbi

Touringery OÜ (edaspidi ka taotleja või vaide esitaja) 30.03.2026 esitatud vaide RTK 27.02.2026

otsusele nr 11.3-1/26/848 taotluse rahuldamata jätmise kohta (edaspidi vaidlustatud otsus või

otsus) projekti nr 2021-2027.1.03.26-1438 „Touringery iseteenindusplatvorm ja digioskuste

videokoolitus turismiettevõtjatele“ (edaspidi projekt) rahastamiseks.

1.2. Vaide esitaja palub vaidlustatud otsuse tunnistada kehtetuks ja viia läbi taotluse uus

hindamine, arvestades esitatud argumente.

2. Asjaolud

2.1.Taotleja esitas rakendusüksusele ettepaneku taotluse projekti rahastamiseks. Toetuse taotluse

abikõlblik maksumus on 102 204,00 eurot, sh toetuse summa on 60 000,00 eurot. Projekti eesmärk

on suurendada Kagu-Eesti turismiettevõtjate konkurentsivõimet, lihtsustades ürituste

broneeringute haldamist ning arendada ettevõtjate digioskusi. Selleks töötatakse välja uudne

ürituste broneerimise iseteenindusplatvorm ning luuakse videokoolituste sari, mis annab

turismiettevõtjatele praktilisi teadmisi digilahenduste kasutamisest, turismist üldiselt ja

äriarendusest.

2.2. RTK kontrollis taotleja ning taotluse vastavust meetme määruse § 9 ja § 10 sätestatud nõuetele

ning tunnistas meetme määruse § 13 alusel taotleja ja projekti nõuetele vastavaks. Hindajad

hindasid valikukriteeriumit 1 koondhindega 2,40, valikukriteeriumit 2 koondhindega 1,68,

valikukriteeriumit 3 koondhindega 2,60 ning valikukriteeriumit 4 koondhindega 1,67.

2.3. Arvestades valikukriteeriumide osakaale, sai projekt koondhindeks 2,15. Meetme määruse §

16 lg 1 kohaselt kuulusid rahuldamisele sellised nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis on

meetme määruse § 15 lg-s 2 loetletud valikukriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt

2,75 ja mida on hinnatud igas kriteeriumis vähemalt hindega 2.

2.4. Eeltoodust tulenevalt ning meetme määruse § 17 lg 1 ning Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022.

a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi

ühendmäärus) § 8 lõike 2 punkti 4 alusel tegi RTK otsuse taotluse rahuldamata jätmise kohta, kuna

taotlus ei kuulu projektide valikukriteeriumide ja -metoodika kohaldamise tulemusel

rahuldamisele.

3. Vaide põhjendused

3.1. Vaide esitaja leiab, et projektitaotlust on hinnatud ebaõigesti ning palub vaidlustatud otsus

tunnistada kehtetuks ning läbi viia taotluse uus hindamine, arvestades vaides esitatud argumente.

30.03.2026 vaide esitaja poolt saadetud kirjast ei olnud võimalik aru saada, kellele ja mis

haldusaktile on vaide esitajal etteheiteid. Peale suhtlus vaide esitajaga palus RTK kõrvaldada

puudused vaides. Samuti selgitas RTK, et vaide esitajal tuleb põhjendada, miks ei ole haldusakt

õiguspärane. Samuti tuues ära põhjused, miks vaide esitaja leiab, et haldusakt rikub tema õigusi.

08.04.2026 täiendatud vaides on toodud, et vaidlustatud otsus on õigusvastane ebaõige

kaalutlusõiguse teostamise tõttu. Vaide esitaja leiab, et taotluse hindamisel ei ole arvestatud

tegelike faktiliste andmetega. Vaide esitaja leiab, et hindamisotsuses on faktivead. Samuti leiab

vaide esitaja, et sarnaseid projekte on eelevalt toetatud ja seega on rikutud võrdse kohtlemise

põhimõtet. Lisaks on vaides toodud, et RTK on eelistanud lokaalse mõjuga materiaalse vara

projekte, samas, kui vaide esitaja projektil on kordistav mõju tervele sektorile, mis panustab „Eesti

2035“ digipöörde ja tootlikkuse eesmärkidesse.

4. RTK seisukohad

4.1. Vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ning kooskõlas HMS §-ga 83 kontrollitakse vaiet

läbi vaadates haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust. HMS § 54 kohaselt on haldusakt

õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja

sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. RTK (edaspidi

ka vaide lahendaja) selgitab, et projektitaotluse hindamistulemuse õiguspärasuse kontroll

vaidemenetluses on piiratud hõlmates üksnes kontrolli, kas haldusakti andmine on kooskõlas

õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, vastab õiguslikule alusele ning kas hindamises esineb

ilmselge diskretsiooniviga. Otsuse õiguspärasuse kontrollis ei vii vaide lahendaja läbi projekti uut

hindamist.

4.2. Taotluse mitterahuldamise otsuse lisaks on väljavõtte vaide esitaja projekti hindamisest, kus

on kajastatud iga valikukriteeriumi lõikes hinded ning hinnete põhjendused. Vaide lahendaja peab

oluliseks märkida, et projekti hindab meetme määruse § 14 lg 1 alusel hindamiskomisjon, kuhu

kuulub kaks hindajat. Hindamiskomisjon on ettevõtluskogemuse või ettevõtlusprojektide

nõustamise kogemusega. Hindamiskomisjon on RTK-st sõltumatu ning tugineb oma tegevuses

meetme määrusele ja hindamisjuhendile. RTK-l ei ole alust hindamiskomisjoni kui valdkonna

ekspertide tööd ning projektile antud hindeid kahtluse alla seada. RTK ei ole pädev hindama

hindamiskomisjoni poolt antud seisukohti sisuliselt.

4.3. Oluline on juhtida tähelepanu ka ÜSS2021_2027 §-le 12, mis sätestab, et kui projekti

hinnatakse ja valitakse avalikustatud valikukriteeriumide ja -korra kohaselt ning taotluse

rahuldamata jätmise otsus põhineb koondhindel või koondhinnangul, siis taotluse rahuldamise või

rahuldamata jätmise otsuse motiveerimisel projekti koondhinnet ega hindajate antud hinnanguid

täiendavalt ei põhjendata. Käesoleval juhul on nii meetme määrus, hindamisjuhend kui muud

toetuse saamiseks vajalikud õigusaktid ja juhendid avalikustatud1. Seega oli taotlejal nende sisuga

1 Kagu-Eesti ettevõtluse arengutoetuse andmine (2021-2027) | Riigi Tugiteenuste keskus

(s.h valikukriteeriumite ja hindamisjuhendi sisuga) enne taotluse esitamist võimalik tutvuda ning

samuti oli taotlejale enne taotluse esitamist teada, mida ja kuidas hinnatakse, milliseid asjaolusid

võetakse kaalutlusotsuse tegemisel arvesse ning milline on hindamise valikumetoodika.

4.4. Eesti õigusteoorias on välja kujunenud seisukoht, mille kohaselt ei saa kohtud ja täitevvõim

hinnata sõltumatute hindamiskomisjonide hinnangute sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid

üksnes menetluskorra järgimist ja motiveerimiskohustuse täitmist. Riigikohtu Halduskolleegium

on 12.05.2008 kohtuotsuses nr 3-3-1-18-08 märkinud, et sisult hinnanguliste otsustuste puhul on

oluline küll motivatsiooni olemasolu, kuid selliste otsustuste omapärast tingitult ei ole motiivid

täitevvõimu või kohtu poolt sisuliselt kontrollitavad. Motivatsioonist saab tuleneda otsustuse

õigusvastasus vaid juhul, kui selgub, et lähtutud on asjakohatutest ja täiesti sobimatutest

kaalutlustest. Eeltoodud seisukohta on toetanud ka Tartu Ringkonnakohus oma 24.10.2008

kohtuotsuses nr 3-08-310.

4.5. RTK rõhutab, et hindamiskomisjon teostas hindamise ühes vastavasisuliste põhjenduste ja

ettepanekuga taotluses esitatud andmetele tuginedes. Vaides on taotleja aga asunud täiendama oma

varasemat taotlust, esitades koondhinnangule tuginedes uusi argumente ja lisatõendeid.

Hindamiskomisjon ei saanud hindamisel lähtuda andmetest, mida taotluses ei esitatud. Samuti on

vaides toodud vastuväited kontekstivälised ja ebamäärased. Vastuväited on kontekstivälised ja ei

ole arvestatud kriteeriumi kogumis.

4.6. Samuti ei ole vaides esitatud selliseid tõendeid, mis võimaldaksid järeldada, et

hindamiskomisjoni põhjendused on asjakohatud, ilmselgelt sobimatud, faktivigadega või

lahknevad hindamiskriteeriumite sisust. Mitterahuldamise otsusele lisatud hindamislehest nähtub,

et komisjon on iga kriteeriumi osas esitanud piisavad põhjendused koos selgitustega, viidates muu

hulgas projektis esinevatele puudustele ja vajakajäämistele. Samuti on nende asjaolude pinnalt

põhjendatud valikukriteeriumite koondhinde vähendamist.

RTK rõhutab, et hindamine viidi läbi taotluses esitatud andmetele tuginedes ning seda toetavad

vastavad põhjendused ja ettepanek. Kuna RTK-l puudub konkreetse projekti või

ettevõtlusvaldkonna sisuline nõustamispädevus, ei ole tal võimalik hindamiskomisjoni sisulist

hinnangut ümber hinnata; RTK saab hinnata üksnes otsuse õiguspärasust.

4.7. Kuigi vaide lahendaja ei saa vaide lahendamisel hinnata hindamiskomisjoni poolt taotlusele

antud koondhinne sisulist põhjendatust, saab ta siiski kontrollida lähtudes HMS §-st 54, kas

hindajad on taotlusele hindepunktide andmisel lähtunud taotlusest, koondhinnangust ja

hindamismetoodikast ning kas maksimum hindepunktist madalama hindepunkti andmisel on

hindajad oma hinnangut põhjendanud, sh kas põhjendus on proportsionaalne ja kaalutlusvigadeta.

Vaide lahendaja võib saata taotluse hindajatele uuesti hindamiseks vaid juhul, kui hindajad ei ole

lähtunud taotluse hindamisel hindamismetoodikast või taotluses esitatud andmetest või on jätnud

ühes või mitmes valikukriteeriumis maksimum hindepunktidest madalamate hindepunktide

andmise põhjendamata või ei ole antud põhjendus proportsionaalne või sisaldab kaalutlusvigu.

4.8. Vaide esitaja ei ole tõendanud, et tema taotluse hindamisel on rikutud meetme määruses ja

hindamisjuhendis sätestatud menetluskorda ja kaalutlusreegleid. Vaide lahendaja rõhutab

tuginedes 24.10.2008 Tartu Ringkonnakohtu lahendile nr 3-08-310, et isegi kui otsuses toodud

motivatsioon ei ole täiuslik, on otsuse puhul täidetud haldusakti põhinõue, et haldusakti

põhjendustest tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning haldusakt peab

olema selge ja arusaadav. Vaidlusaluses otsuses kajastub õiguslik alus (viide õigusaktidele) ning

viide koondhinnangule, mis sisaldab haldusakti faktilistalust. Seega on võimalik kontrollida, miks

ja millisel õiguslikul ja faktilisel alusel on haldusakt antud.

4.9. Vaide esitaja ei ole tõendanud, et tema taotluse hindamisel on rikutud meetme määruses ja

hindamisjuhendis sätestatud menetluskorda ja kaalutlusreegleid. Vaide lahendaja rõhutab

tuginedes 24.10.2008 Tartu Ringkonnakohtu lahendile nr 3-08-310, et isegi kui otsuses toodud

motivatsioon ei ole täiuslik, on otsuse puhul täidetud haldusakti põhinõue, et haldusakti

põhjendustest tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning haldusakt peab

olema selge ja arusaadav. Vaidlusaluses otsuses kajastub õiguslik alus (viide õigusaktidele) ning

viide koondhinnangule, mis sisaldab haldusakti faktilistalust. Seega on võimalik kontrollida, miks

ja millisel õiguslikul ja faktilisel alusel on haldusakt antud. Samuti on Tallinna Ringkonnakohus

oma lahendis haldusasjas 3-10-3066 leidnud järgmist: „Nagu kohtuotsuseski, ei ole ka haldusaktis

võimalik ega ka vajalik kirja panna kõikvõimalikud põhjendused, miks ühe või teise otsustuseni

jõuti. Esitada tuleb vaid olulised, otsuse tegemiseks määravad väited.“ Seda on RTK ka teinud.

4.10. Kokkuvõttes ei ole leidnud kinnitust, et Touringery OÜ taotluse menetlemisel ja hindamisel

on rikutud seaduses, meetme määruses või RTK poolt kinnitatud hindamisjuhendis sätestatud

menetluskorda ja kaalumisreegleid. RTK rõhutab eelviidatud Tartu Ringkonnakohtu lahendile

tuginedes, et isegi juhul, kui mitterahuldamise otsuse motivatsioon ei ole täiuslik, on

mitterahuldamise otsuse puhul täidetud haldusakti põhinõue, et haldusakti põhjendustes tuleb

märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning haldusakt peab olema selge ja

arusaadav. Vaidlusaluses mitterahuldamise otsuses kajastub õiguslik alus (viited õigusaktidele)

ning viide konsensuslikule hindamislehele ja juhtkomisjoni ettepanekule, mis sisaldab haldusakti

faktilise aluse. Seega on võimalik kontrollida, miks ja millisel õiguslikul ja faktilisel alusel on

haldusakt antud. Haldusakti põhjendused on antud juhul toodud mitterahuldamise otsuse lisas, kus

on väljavõte hindamiskomisjoni hinnangust, kus on kajastatud iga valikukriteeriumi lõikes hinded

ning hinnete põhjendused

4.11. Vaide lahendaja märgib täiendavalt, et vaidemenetluses lasub vaide esitajal kohustus esitada

piisavad ja asjakohased argumendid ning tõendid, mis viitaksid haldusakti õigusvastasusele.

Üldised erimeelsused hindamiskomisjoni hinnangutega või taotleja subjektiivne veendumus, et

projekt väärinuks kõrgemat hinnet, ei ole käsitatavad õigusvastasust kinnitavate asjaoludena. Kuna

käesolevas vaides ei ole esitatud selliseid konkreetseid asjaolusid ega tõendeid, mis viitaksid

menetlusnormide rikkumisele, kaalutlusvigadele või muule haldusakti õigusvastasusele, puudub

alus vaidlusaluse otsuse tühistamiseks või muutmiseks.

4.12. Vaide esitaja leiab, et sarnane projekt on varem samast meetmest toetust saanud ning

hindamisel tuleks arvestada varasema halduspraktika järjepidevust ja meetme eesmärkide ühtset

tõlgendamist. Vaide lahendaja selgitab, et toetusprojekte ei võrrelda omavahel ning iga projekti

hinnatakse eraldi, lähtudes üksnes taotleja esitatud teabest.

4.13. Juhul, kui taotleja soovib oma taotlust lasta hindamiskomisjonil uuesti hinnata, on taotlejal

võimalik uus taotlus esitada RTK-le, kuna nimetatud meetme taotlusvoor on avatud. Taotlust

uuesti esitades saab taotleja arvesse võtta hindamiskomisjoni toodud tagasisidet ning selle põhjal

esitatavat taotlust täiendada.

4.14. Seega ei anna vaides esitatud taotleja vastuväide alust asuda seisukohale, et hindajate

hinnangud vajaksid ümbervaatamist. Seetõttu ei ole põhjendatud ka vaide esitaja nõue viia läbi

taotluse uus hindamine.

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmo Merila

peadirektori asetäitja

Koostaja: Marliis Elling

515 8828

[email protected]