| Dokumendiregister | Kaitseministeerium |
| Viit | 5-1/26/8-2 |
| Registreeritud | 28.04.2026 |
| Sünkroonitud | 29.04.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | - - |
| Sari | - - |
| Toimik | - - |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
1
EELNÕU
28.04.2026
Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seadus
§ 1. Kaitseväe korralduse seaduse muutmine
Kaitseväe korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõike 1 punktis 41 asendatakse sõna „lahingumoona“ tekstiosaga „laskemoona,
lahingumoona ja muu lõhkematerjali“;
2) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Käesolevas paragrahvis sätestatud ülesannete täitmisse võib kaasata Kaitseväe juhtimisele
allutatud Eesti Vabariigiga sõlmitud kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu
osapooleks oleva riigi relvajõude. Välisriigi relvajõud võivad osaleda ülesannete täitmises
Kaitseväe üksuse koosseisus ning Kaitseväele sätestatud tingimustel ja korras.“;
3) seadust täiendatakse §-dega 32 ja 33 järgmises sõnastuses:
„§ 32. Välisriigi relvajõudude kaasamine Kaitseväe riikliku järelevalve ülesannete
täitmisse
(1) Kokkuleppel Eesti Vabariigiga sõlmitud kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava
lepingu osapooleks oleva riigiga või rahvusvahelise organisatsiooniga võib kaasata välisriigi
relvajõud käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktides 41, 44, 46–410 ja riigipiiri seaduse § 94 lõigetes
2 ja 21 nimetatud Kaitseväe ülesande täitmisse. Välisriigi relvajõud võivad osaleda Kaitseväe
ülesannete täitmises Kaitseväe korraldusel, vastutusel ja Kaitseväe üksuse koosseisus.
(2) Välisriigi relvajõude võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmisse
kaasata üksnes juhul, kui Kaitseväel puuduvad vahendid ülesande täitmiseks.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul Kaitseväe ülesande täitmisse välisriigi
relvajõudude kaasamise otsustab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri
ettepanekul.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel antud otsuses märgitakse:
1) kaasamise eesmärk;
2) kaasamise maksimaalne kestus;
3) ülesande täitmisel osalevate välisriigi relvajõudude liikmete arv või ülempiir;
4) käsuahel;
5) vajaduse korral muud asjaolud.
§ 33. Merelise ohutuse komisjon
(1) Kaitseväe juurde moodustatud asutusteülese merelise ohutuse komisjoni (edaspidi
komisjon) eesmärk ja ülesanded on:
1) toetada mereolukorrateadlikkuse loomist ja tagamist;
2) aidata tagada merel piirirežiim;
2
3) ennetada merelisi ohte ja nendele reageerida;
4) parandada asutustevahelist teabevahetust.
(2) Komisjoni kuuluvad vähemalt Kaitseväe asjakohased struktuuriüksused ja
julgeolekuasutused ning riigiasutused, kellel on merel ülesanded, mis on seotud avaliku korra,
julgeoleku või navigatsiooniohutuse tagamise või riikliku järelevalvega.
(3) Oma ülesannete täitmiseks on komisjonil õigus moodustada juhtrühm ja töörühmad, kes
reageerivad konkreetsele merelisele ohule.
(4) Komisjon kehtestab oma töökorra ning vastavalt vajadusele merelistele ohtudele
reageerimiseks tegevuste kaupa tegevusjuhendid, milles muu hulgas määratakse reageerivad
asutused.“;
4) seaduse 2. peatükki täiendatakse §-ga 224 järgmises sõnastuses:
„§ 224. Kaitselennunduse järelevalveteenistus
(1) Kaitselennunduse järelevalveteenistus (ingl Military Aviation Authority, MAA) on
täidesaatva riigivõimu institutsioon Kaitseministeeriumi valitsemisalas ning selle põhiülesanne
on teostada järelevalvet kaitselennunduse üle ja täita talle seaduses või muus õigusaktis pandud
ülesandeid.
(2) Kaitselennunduse järelevalveteenistus on kaitselennunduse järelevalve teostamisel
sõltumatu ning järelevalvele ei kohaldu käsuõigus.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhiülesande täitmise eest vastutav
struktuuriüksus sätestatakse Kaitseväe põhimääruses.“;
5) paragrahvi 49 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) Kaitseväe julgeolekualal, selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas ohu
väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või Kaitseväe julgeolekualal asuva vara või isikute vastu
suunatud ründe lõpetamiseks või käesoleva seaduse §-des 543–55 sätestatud meetmete
tagamisel;“;
6) paragrahvi 49 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „alusel ja korras“ tekstiosaga „, arvestades
käesolevas seaduses sätestatud erisusi“;
7) paragrahvi 49 lõikes 4 asendatakse sõnad „ja tulirelv“ tekstiosaga „, tulirelv, sealhulgas
sõjarelv ja relvasüsteem“;
8) paragrahvi 49 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:
„(41) Käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud Kaitseväe ülesande täitmisel Kaitseväe
koosseisus võib Eesti Vabariigiga sõlmitud kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava
lepingu osapooleks oleva riigi relvajõudude liige kohaldada Kaitseväe korraldusel
korrakaitseseaduse §-des 30–33 ja 45–53 nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid ning
riigipiiri seaduse § 114 lõigetes 3 ja 5 sätestatud erimeetmeid.
(42) Kaitseväe üksuse koosseisus oleva ja vajalikku väljaõpet omava, Eesti Vabariigiga
sõlmitud kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi
3
relvajõudude liige võib käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud Kaitseväe ülesande täitmisel
riikliku järelevalve teostamisel kohaldada vahetut sundi ning kasutada erivahendit või relva
korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.“;
9) seaduse 6. peatüki ja § 50 pealkirja täiendatakse pärast sõna „julgeolekuala“ tekstiosaga
„, selle vahetu lähedus ja Kaitseväe laeva ohutusala“;
10) paragrahvi 50 tekst loetakse lõikeks 1 ja selle lõike punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse
järgmiselt:
„1) Kaitseväe territoorium ning selle all olev maapõu ja selle kohal olev õhuruum ulatuses,
milles toimuv tegevus võib tuua kaasa ohu julgeolekualale;“;
11) paragrahvi 50 täiendatakse lõigetega 2–5 järgmises sõnastuses:
„(2) Julgeolekuala vahetu lähedus on julgeolekuala ümbritsev maapind ja veekogu ning selle
all olev maapõu ja selle kohal olev õhuruum ulatuses, milles toimuv tegevus võib tuua kaasa
ohu julgeolekualale ning mille ulatuses saab Kaitsevägi isikut või objekti viivitamata otseselt
mõjutada.
(3) Kui julgeolekuala või julgeolekuala vahetu läheduse kohal on kehtestatud lennundusseaduse
alusel geograafiline ala või ajutine geograafiline ala, loetakse julgeolekuala või julgeolekuala
vahetu läheduse kohal õhuruum piiritletuks selle geograafilise ala või ajutise geograafilise ala
piiridega.
(4) Kaitseväe laeva ohutusala on Kaitseväe laeva ümber ja all olev veekogu pind ning selle
kohal olev õhuruum, milles toimuv tegevus võib tuua kaasa ohu Kaitseväe laevale ning mille
mõõtmed veesõiduki välisküljest arvates on 300 meetrit horisontaalsuunas ja vertikaalsuunas
vee alla ning ohutusala ülempiir veesõiduki kõrgeimast punktist 150 meetrit.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ohutusala horisontaalsuunas ei rakendata, kui
veesõiduk on sadamas või sadama akvatooriumis.“;
12) paragrahvi 54 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Ajutine julgeolekuala tähistatakse. Ajutise julgeolekuala võib jätta tähistamata Kaitseväe
juhataja kehtestatud tingimustel ja korras, kui see takistab olulisel määral Kaitseväe ülesannete
täitmist. Tähistamata jätmisel tagatakse inimeste ohutus muul moel.“;
13) paragrahvi 54 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„(4) Ajutise julgeolekuala tähistamata jätmise täpsemad tingimused ja korra kehtestab
Kaitseväe juhataja.
(5) Kaitsevägi teavitab ajutise julgeolekuala loomisest ja võimaluse korral kestusest viivitamata
Politsei- ja Piirivalveametit ning julgeolekuala asukohajärgset kohaliku omavalitsuse üksust.
Julgeolekuala asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse võib jätta julgeolekuala loomisest
teavitamata üksnes nii kauaks, kui see on Kaitseväe julgeoleku või kolmandate isikute ohutuse
tagamiseks vältimatu.“;
14) paragrahvi 541 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
4
„(2) Kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks võib Kaitseväe põhimääruses määratud
struktuuriüksus käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktis 6 nimetatud ülesande täitmisel lisaks
käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja §-des 542–5411 ja 55 sätestatule:
1) kasutada variandmeid ja konspiratsioonivõtteid;
2) jälgida isikut varjatult;
3) kasutada pilti ja heli edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku, sealhulgas liikuvat
kaamerat.“;
15) seadust täiendatakse §-dega 542–5413 järgmises sõnastuses:
„§ 542. Erimeetme kohaldamine ja piirangute kehtestamine julgeolekuala kaitse eesmärgil
julgeolekualal, selle vahetus läheduses ja Kaitseväe laeva ohutusalas
(1) Õigus kohaldada oma ülesannete täitmisel käesoleva seaduse §-des 543–5411, § 5412 lõikes 1
ja §-s 55 sätestatud erimeedet on kaitseväelasel ja ametnikul, kui ta on läbinud sellekohase
väljaõppe.
(2) Kaitseväe juhataja või tema volitatud pädeva struktuuriüksuse ülem võib julgeolekuala
kaitse eesmärgil kehtestada julgeolekuala vahetus läheduses piiranguid isikute liikumisele,
sõidukiga peatumisele, pildistamisele või filmimisele koos erimeetme või piirangu ajalise ja
ruumilise ulatusega.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eesmärgil kehtestatavad piirangud tehakse isikule
teatavaks julgeolekualale või selle vahetusse lähedusse sisenemisel või muul viisil või
avaldatakse asjakohaste riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse kodulehel.
(4) Kaitseväe laeva ohutusalas kohaldatakse käesolevas paragrahvis, §-s 5411 ja § 5412 lõikes 1
sätestatut ajal, mil Kaitseväe laev viibib Eesti sise- ja territoriaalmeres ning sadamas või sadama
akvatooriumis.
(5) Erimeetmete ja piirangute kohaldamisel lähtub Kaitsevägi järgmistest põhimõtetest:
1) erimeedet või piirangut kohaldatakse vaid siis, kui see on vajalik julgeolekuala kaitseks;
2) mitmest sobivast ja vajalikust erimeetmest või piirangust kohaldatakse vaid seda, mis isikut
kõige vähem kahjustab;
3) kohaldatakse ainult sellist erimeedet või piirangut, mis on proportsionaalne võrreldes
julgeolekuala kaitse eesmärgiga;
4) erimeedet või piirangut kohaldatakse vaid nii kaua, kui see on vajalik julgeolekuala kaitse
ülesande täitmiseks.
(6) Julgeolekuala vahetus läheduses erimeetmete ja piirangute kohaldamisel lähtub Kaitsevägi
lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatule ka keskkonnast, mis julgeolekuala ümbritseb,
ning ei rakenda erimeetmeid kaugemal, kui need on vajalikud julgeolekuala kaitse eesmärgi
täitmiseks.
§ 543. Küsitlemine ja dokumentide nõudmine
(1) Kaitsevägi võib peatada julgeolekualal, selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva
ohutusalas viibiva isiku, teda küsitleda ja nõuda temalt isikut tõendava dokumendi esitamist,
kui on alust arvata, et isikul on julgeolekuala või teenistujaid ähvardava ohu ennetamiseks,
väljaselgitamiseks või tõrjumiseks vajalikke andmeid.
5
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud erimeedet võib kohaldada julgeolekuala vahetus
läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas vaid juhul, kui teabe saamine on julgeolekuala või
teenistujate ohutuse ja julgeoleku tagamiseks vältimatu.
(3) Küsitlemise ja dokumentide nõudmise protokollimisele kohaldatakse korrakaitseseaduse
§ 30 lõigetes 2 ja 4 sätestatut.
§ 544. Isikusamasuse tuvastamine
(1) Kaitsevägi võib tuvastada julgeolekualal, selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva
ohutusalas viibiva isiku samasuse kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel või kui see ei ole
võimalik, siis muul õiguspärasel viisil, ja kontrollida dokumendile kantud või isiku antud
andmete õigsust andmekogust, kui see on vajalik isikust lähtuva julgeolekuala või teenistujaid
ähvardava ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud erimeedet võib kohaldada julgeolekuala vahetus
läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas vaid juhul, kui see on julgeolekuala või teenistujate
ohutuse ja julgeoleku tagamiseks vältimatu.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmekogust andmete õigsuse kontrollimise õigus
on Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksusel.
§ 545. Viibimiskeeld julgeolekuala vahetus läheduses ja Kaitseväe laeva ohutusalas
(1) Kaitsevägi võib lisaks käesoleva seaduse §-s 52 sätestatule julgeolekuala vahetus läheduses
ajutiselt keelata isiku viibimise, kohustada teda lahkuma või julgeolekualale teatud kaugusele
lähenemisest hoiduma, kui see on vajalik julgeolekuala, sellel asuva vara ja sellel viibivate
isikute ohutuse tagamiseks.
(2) Kaitsevägi on kohustatud viibimiskeelu kohaldamise koha arusaadavalt tähistama.
Viibimiskeelu kohaldamise kohta ei ole vaja tähistada, kui see takistab olulisel määral riigi
sõjalise kaitse ettevalmistamise ülesande täitmist või riigi sõjalist kaitsmist.
(3) Kaitsevägi võib lõikes 1 sätestatud eesmärgil julgeolekuala vahetus läheduses keelata
isikute läbipääsu kindlaksmääratud ajal kindlaksmääratud kohast või juurdepääsu sellele
kohale. Võimaluse korral tuleb säilitada isiku juurdepääs tema elu- või tööruumile.
(4) Kaitseväe juhataja volitatud pädev struktuuriüksuse ülem võib viibimiskeeldu kohaldada
kuni 12 tundi.
(5) Üle 12 tunni võib viibimiskeeldu kohaldada üksnes Kaitseväe juhataja või tema volitatud
ülema loal.
(6) Viibimiskeeldu rikkuva isiku suhtes on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on
eesmärgi saavutamiseks vältimatu.
(7) Kaitseväe laeva ohutusalas viibimine ilma Kaitseväe nõusolekuta on keelatud.
§ 546. Sõiduki, maastikusõiduki või veesõiduki peatamine
(1) Kaitsevägi võib anda julgeolekualal või selle vahetus läheduses oleva sõiduki,
maastikusõiduki või muu maapinnaga kontaktis oleva sõiduki (edaspidi koos sõiduk) juhile
6
käega, sauaga, helkurkettaga või alarmsõiduki valgusseadme või valjuhääldi abil
liiklusseaduses kehtestatud korras märguande sõiduki peatamiseks, kui see on vajalik
julgeolekuala või teenistujaid ähvardava ohu ennetemiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks.
(2) Kaitsevägi võib anda julgeolekualal või selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva
ohutusalas oleva vees või vee peal liikuva veesõiduki või muu ujuvvahendi (edaspidi koos
veesõiduk) peatamiseks märguande peatamissignaalina, kasutades rahvusvahelise signaalkoodi
lippe, prožektoreid, pürotehnilisi vahendeid, raadiot, valjuhääldit või ruuporit, või muul
arusaadaval viisil, kui see on vajalik julgeolekuala või teenistujaid ähvardava ohu
ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks.
(3) Kui peatamise märguannet ei täideta, võib sõiduki või veesõiduki sundpeatada, korraldades
teesulu või kasutades sundpeatamise vahendit või relva või muud erivahendit käesoleva seaduse
5. peatükis sätestatud korras.
§ 547. Mehitamata süsteemi toimimisse sekkumine
(1) Kaitsevägi võib julgeolekualal, selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas
mehitamata maismaasõidukite, mehitamata õhusõidukite, mehitamata pealveesõidukite ja
mehitamata allveesõidukite ning nende opereerimiseks vajalike võrkude ja seadmete (edaspidi
koos mehitamata süsteemid) toimimisse sekkuda, sealhulgas sundida maanduma, suunata või
takistada nende liikumist, kui see on vajalik vahetu olulise ohu tõrjumiseks.
(2) Kaitsevägi võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud erimeetmete kohaldamisel
kasutada vahetut sundi käesoleva seaduse 5. peatükis sätestatud korras.
(3) Kaitsevägi võib mehitamata süsteemi toimimisse sekkuda ulatuses, mis on eesmärgi
saavutamiseks vältimatu.
(4) Enne mehitamata süsteemi toimimisse sekkumist hoiatatakse või antakse mehitamata
süsteemi käitajale või juhile võimaluse korral märku, et ta selle julgeolekualalt või selle
vahetust lähedusest eemale juhiks, kui hoiatamine või märguande andmine ei takista
mehitamata süsteemist tingitud vahetu olulise ohu tõrjumist.
§ 548. Turvakontroll
(1) Kaitsevägi võib kontrollida isikut või tema riietust vaatlemise ja kompimise teel või
tehnilise vahendi või sellekohase väljaõppe saanud teenistuskoera abil, et olla kindel, et isiku
valduses ei ole asju või aineid, millega ta võib ohustada ennast, teisi isikuid või julgeolekuala
või kahjustada Kaitseväe ülesannete täitmist, kui isik:
1) siseneb julgeolekualale või lahkub sellelt;
2) viibib julgeolekualal, selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas, kui
kontrollimine on vajalik julgeolekuala või teenistujaid ähvardava kõrgendatud ohu
väljaselgitamiseks või vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks;
3) peetakse kinni käesoleva seaduse § 55 alusel.
(2) Turvakontrolli teeb kompimise teel Kaitseväe teenistuja, kes on isikuga samast soost. Kui
see on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks, võib turvakontrolli teha Kaitseväe teenistuja, kes ei ole
isikuga samast soost.
(3) Turvakontrolli kohaldamisel on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi
saavutamiseks vältimatu.
7
§ 549. Isiku läbivaatus
(1) Kaitsevägi võib läbi vaadata kinnipeetud isiku, sealhulgas isiku keha, riided, riietes oleva
või kehal kantava asja, kui:
1) see on vajalik julgeolekuala või teenistujaid ähvardava kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks
või vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks ning isik viibib julgeolekualal, selle vahetus läheduses
või Kaitseväe laeva ohutusalas;
2) on alust arvata, et isik kannab endaga kaasas asja või ainet, mille võib võtta seaduse alusel
hoiule, hõivata või konfiskeerida.
(2) Isiku vaatab läbi Kaitseväe teenistuja, kes on isikuga samast soost. Kui see on vajalik vahetu
kõrgendatud ohu tõrjumiseks, võib isiku läbi vaadata Kaitseväe teenistuja, kes ei ole isikuga
samast soost.
(3) Isiku läbivaatusel on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi
saavutamiseks vältimatu.
§ 5410. Vallasasja läbivaatus
(1) Kaitsevägi võib valdaja nõusolekuta kontrollida meeleliselt või tehnilise vahendi või
teenistuskoera abil vallasasja, sealhulgas avada uksi ja kõrvaldada muid takistusi, kui:
1) seda kannab kaasas isik, kes siseneb julgeolekualale või lahkub sellelt;
2) seda kannab kaasas isik, kelle suhtes võib käesoleva seaduse § 548 alusel teostada
turvakontrolli;
3) see on vajalik julgeolekuala või teenistujaid ähvardava kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks
või vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks ning isik viibib julgeolekualal, selle vahetus läheduses
või Kaitseväe laeva ohutusalas.
(2) Vallasasja läbivaatusele kohaldatakse korrakaitseseaduse § 49 lõigetes 2–6 sätestatut.
§ 5411. Vallasasja hoiulevõtmine
(1) Kaitsevägi võib võtta vallasasja hoiule:
1) julgeolekuala või teenistujaid ähvardava vahetu ohu tõrjumiseks või nende vastu suunatud
ründe lõpetamiseks;
2) kui asja või ainet valdab isik, kes on käesoleva seaduse § 55 alusel kinni peetud, ning on oht,
et isik kasutab asja või ainet enda või teise isiku tapmiseks või vigastamiseks või võõra asja
kahjustamiseks või põgenemiseks;
3) kui käesoleva seaduse § 548 alusel teostatud turvakontrolli käigus on tuvastatud asi või aine,
mis ei ole seadusega keelatud, kuid võib ohustada isikut ennast või teist isikut või kahjustada
Kaitseväe ülesannete täitmist;
4) kui vallasasja on lubatud käesoleva seaduse § 5410 alusel läbi vaadata ning hoiulevõtmine on
vajalik, et võtta vallasasja kohta proov, samuti teha vallasasja mõõtmisi või ekspertiisi.
(2) Vallasasja hoiulevõtmisele kohaldatakse korrakaitseseaduse § 52 lõigetes 3–5 sätestatut.
(3) Kui isik antakse üle Politsei- ja Piirivalveametile või muule pädevale korrakaitseorganile,
antakse üldjuhul koos kinnipeetud isikuga üle ka isiku või tema asja läbivaatusel hoiule võetud
asi või aine. Isiku vabastamisel tagastatakse talle asi või aine viivitamata, välja arvatud juhul,
kui asja või aine omamiseks on vajalik luba, mis isikul puudub.
8
§ 5412. Isikuandmete töötlemine pilti ja heli edastava või salvestava jälgimisseadmestiku,
sealhulgas liikuva kaamera kasutamisega
(1) Kaitsevägi võib julgeolekualal, selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas
kasutada pilti edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku, sealhulgas liikuvat kaamerat või
pilti ja heli salvestavat vormikaamerat teabe (edaspidi koos salvestis) salvestamiseks, kui see
on vajalik julgeolekuala või teenistujaid ähvardava ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või
tõrjumiseks järgmistel tingimustel:
1) tiheasustusega alal kuni 300 meetri ulatuses;
2) hajaasustusega alal kuni 1000 meetri ulatuses.
(2) Salvestise abil tuvastatakse julgeolekualal, selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva
ohutusalas isiku, objekti, sõiduki, mehitamata süsteemi, maastikusõiduki, lennuvahendi või
veesõiduki tegevus või asetus, mis võib põhjustada ohtu julgeolekualale. Salvestis võib
sisaldada isikuandmeid, mida võib töödelda.
(3) Salvestist säilitatakse kuni 90 päeva alates salvestise tegemisest, välja arvatud juhul, kui
seaduses on sätestatud teisiti.
(4) Kaitsevägi võib julgeolekuala kaitse eesmärgil tehtud salvestisest teha väljavõtteid ja neid
edasi töödelda ulatuses, mis on vajalik riigi sõjaliseks kaitseks valmistumiseks või riigi
sõjaliseks kaitsmiseks.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud salvestise väljavõtte edasisel töötlemisel
säilitatakse salvestist nii kaua, kui see on riigi sõjaliseks kaitseks valmistumiseks või riigi
sõjaliseks kaitsmiseks vältimatult vajalik.
(6) Kaitsevägi teavitab jälgimisseadmestiku kasutamisest julgeolekuala välispiirile paigaldatud
teabetahvlil, kui teavitamine ei sea ohtu julgeolekuala kaitse eesmärki või Kaitseväe ülesande
täitmist.
(7) Kaitsevägi võib julgeolekuala kaitse eesmärgil isikuandmete töötlemisel piirata
andmesubjekti õigust:
1) saada teada tema isikuandmete töötlemise tehnilistest ja korralduslikest kaitsemeetmetest;
2) tutvuda kogutud ja töödeldavate isikuandmetega;
3) nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist;
4) esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta;
5) saada teada isikuandmetega seotud rikkumisest.
(8) Andmesubjekti õigusi võib piirata seni, kuni see on käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud
eesmärgi täitmiseks vajalik.
§ 5413. Isikuandmete töötlemine erimeetmete rakendamise käigus
(1) Käesoleva seaduse §-des 543, 544 ja 549 sätestatud erimeetmete rakendamisel töödeldakse
isikuandmeid erimeetme rakendamise protokollis või Kaitseväes kehtivas isikuandmete
töötlemise dokumentatsioonis julgeolekuala kaitse eesmärgi täitmisel, et ennetada, välja
selgitada, tõrjuda julgeolekuala või teenistujaid ähvardavat ohtu või lõpetada nende vastu
suunatud rünne.
9
(2) Erimeetme rakendamise protokollis või Kaitseväes kehtivas isikuandmete töötlemise
dokumentatsioonis töödeldakse julgeolekualal või selle vahetus läheduses viibiva isiku nime ja
isikukoodi või sünniaega ja kohta.
(3) Meetme protokolli andmeid või Kaitseväes kehtivat isikuandmete töötlemise
dokumentatsiooni säilitatakse vastavalt dokumentide säilitamise üldisele korrale Kaitseväes,
kuid mitte kauem kui viis aastat.
(4) Käesoleva seaduse §-des 543, 544 ja 549 erimeetme rakendamisel töödeldakse isikuandmeid
erimeetme rakendamise protokollis isiku suhtes erimeetme rakendamisel vaid julgeolekuala
vahetus läheduses. Muul juhul §-s 549 erimeetme rakendamisel isikuandmete töötlemisel
dokumenteeritakse erimeetme rakendamine muul Kaitseväes kehtival viisil, välja arvatud juhul,
kui isik nõuab erimeetme rakendamise protokolli vormistamist või protokolli vormistamine on
muul seaduses sätestatud põhjusel vajalik.“;
16) paragrahvi 55 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kaitsevägi võib kinni pidada julgeolekualal või selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva
ohutusalas viibiva isiku, kelle kohta on põhjendatult alust arvata, et ta:
1) tungib või on tunginud julgeolekualale või viibib seal asjakohase loa või muu seadusliku
aluseta;
2) on toime pannud süüteo julgeolekualal;
3) ohustab julgeolekuala, teenistujaid või julgeolekualal viibivaid teisi isikuid või ennast.“;
17) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Kinnipeetud isikut teavitatakse kinnipidamise põhjusest.“;
18) paragrahvi 55 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud alusel kinni peetud isik, keda ei ole
põhjust kahtlustada süüteo toimepanemises, tuleb viivitamata juhatada julgeolekualalt välja ja
vabastada.“;
19) paragrahv 56 tunnistatakse kehtetuks.
§ 2. Julgeolekuasutuste seadus
Julgeolekuasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 346 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 346. Turvakontroll ja isiku läbivaatus“;
2) paragrahvi 346 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
„(11) Julgeolekuasutus võib läbi vaadata isiku, sealhulgas isiku keha, riided, riietes oleva või
kehal kantava asja, kui:
1) isik siseneb julgeolekuasutuse territooriumile või lahkub sellelt ja on alust arvata, et isik
kannab endaga kaasas asja või ainet, millega ta võib ohustada ennast, teisi isikuid või
julgeolekuasutuse valdust või kahjustada julgeolekuasutuse ülesannete täitmist;
10
2) isik viibib julgeolekuasutuse territooriumil või selle vahetus läheduses, kui kontrollimine on
vajalik julgeolekuasutuse valdust või teenistujaid ähvardava kõrgendatud ohu
väljaselgitamiseks või vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks;
3) see on vältimatult vajalik isikusamasuse tuvastamiseks.
(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud meetme kohaldamisel võib läbi vaadata üksnes
isiku keha, riided ja riietes oleva või kehal kantava asja. Isiku kehaõõnsuste läbivaatamine on
keelatud.“;
3) paragrahvi 346 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Turvakontrolli kompimise teel ja isiku läbivaatust teeb ametnik, kes on isikuga samast
soost. Kui see on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks, võib turvakontrolli teha ja isiku läbi vaadata
ametnik, kes ei ole isikuga samast soost.“;
4) paragrahvi 348 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „turvakontrolli“ sõnadega „või isiku
läbivaatuse“.
§ 3. Kaitseliidu seaduse muutmine
Kaitseliidu seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 4 lõige 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(22) Kui Kaitseliit on kaasatud teise haldusorgani ülesannete täitmisse käesoleva paragrahvi
lõike 2 alusel või kaasatud Kaitseväe ülesannete täitmisesse käesoleva paragrahvi lõike 31
alusel, on Kaitseliidul kaasava haldusorgani või Kaitseväe volitused nende ülesannete ulatuses,
mille täitmisse ta kaasati, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Käesolevas paragrahvis
sätestatud juhul ei osale Kaitseliit vahetus lahingutegevuses.“;
2) paragrahvi 41 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „relv“ sõnadega „on sõjaväerelv, mis“;
3) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud noorliikmele relva kasutada andmise täpsemad
tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;
4) paragrahvi 52 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„18-aastane või vanem Kaitseliidu liige või Kaitseliidu valvur võib Kaitseliidu ülema või tema
volitatud struktuuriüksuse juhi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul ja
relvaloa olemasolul kasutada vastavalt teenistuskohustuse või valvuri tööülesande täitmise ajal
temale kuuluvat teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud tulirelva, millel on relvaseaduse
§ 34 lõikes 22 nimetatud märge.“;
5) paragrahvi 52 lõikeid 2–5 täiendatakse pärast sõna „teenistuskohustuse“ sõnadega „või
valvuri tööülesande“;
6) paragrahvi 69 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(21) Ajutiselt valvatav objekt on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tunnustele vastav
territoorium või ehitis, mille valve on korraldatud ajutiselt käesoleva seaduse §-s 691 sätestatud
korras ning käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud valvelepingu alusel.“;
11
7) paragrahvi 72 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Valvuril on õigus tööülesande täitmisel kanda ja kasutada erivahendit ja
enesekaitsevahendit, elektrišoki-, külm- ja gaasirelva ning tulirelva, sealhulgas sõjarelva ja
relvasüsteemi. Seejuures on valvuril õigus kanda ja kasutada Kaitseliidu relva ja tsiviilrelva.
(2) Valvurile lubatud relvade käitlemine toimub käesoleva seaduse ja relvaseaduse ning nende
alusel antud õigusaktides sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.“;
8) seadust täiendatakse 81. peatükiga järgmises sõnastuses:
„81. peatükk
Kaitseliidu julgeolekuala
§ 751. Kaitseliidu julgeolekuala
(1) Kaitseliidu julgeolekuala on Kaitseliidu valduses olev territoorium või ehitis, mida
kasutatakse riigi sõjalise kaitse võime ettevalmistamiseks, või kus hoitakse ja kasutatakse
relvastust ning riigi sõjaliseks kaitsmiseks kasutatavat varustust ja tehnikat.
(2) Kaitseliidu julgeolekuala on alaline või ajutine julgeolekuala.
(3) Alaline julgeolekuala on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tunnustele vastav alaliselt
kasutatav territoorium või ehitis. Alalise julgeolekuala määrab kindlaks Kaitseliidu ülem
käskkirjaga.
(4) Ajutine julgeolekuala on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tunnustele vastav ajutiselt
kasutatav territoorium või ehitis. Ajutise julgeolekuala määrab kindlaks Kaitseliidu ülem,
Kaitseliidu peastaabi ülem, maakaitseringkonna pealik või malevapealik.
(5) Kaitseliit teavitab ajutise julgeolekuala määramisest ja võimaluse korral selle kestusest
viivitamata Politsei- ja Piirivalveametit ja Kaitseväge ning asukohajärgset kohaliku
omavalitsuse üksust. Julgeolekuala asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse võib jätta
julgeolekuala loomisest teavitamata üksnes nii kauaks, kui see on Kaitseliidu julgeoleku või
kolmandate isikute ohutuse tagamiseks vältimatu.
(6) Kaitseliidu julgeolekuala määramise täpsemad tingimused ja korra kehtestab Kaitseliidu
ülem käskkirjaga.
(7) Kaitseliidu julgeolekuala valvab riigi sõjalise kaitse võime ettevalmistamises või selle
toetamises osalev tegevväelane või Kaitseliidu tegevliige või käesoleva seaduse § 70 lõigetes 1
ja 11 nimetatud isik.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud isik peab olema läbinud käesoleva seaduse § 70
lõikes 3 nimetatud väljaõppe.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud isikud võivad tööülesande, teenistusülesande või
teenistuskohustuse täitmisel kanda relvi, erivahendeid ja enesekaitsevahendeid ning kohaldada
meetmeid ja vahetut sundi käesoleva seaduse § 71 lõigetes 3–9 ning käesoleva seaduse §-des 72
ja 73 sätestatud ulatuses ja korras.
12
§ 752. Kaitseliidu julgeolekuala tähistamine
(1) Kaitseliidu julgeolekuala peab olema tähistatud kõrvalisele isikule arusaadaval viisil.
Kaitseliidu julgeolekuala võib jätta tähistamata, kui see on vastuolus Kaitseliidu julgeolekuala
määramise eesmärgiga. Tähistamata jätmisel tagatakse inimeste ohutus muul moel.
(2) Kaitseliidu julgeolekuala tähistamise täpsemad tingimused ja korra kehtestab valdkonna
eest vastutav minister määrusega.
§ 753. Kaitseliidu julgeolekualal viibimine
Kaitseliidu julgeolekualal viibimisel peab täitma Kaitseliidus kehtivat korda ja käesoleva
seaduse § 751 lõikes 7 nimetatud isiku korraldusi.
§ 754. Isiku kinnipidamine ning isiku ja tema asjade läbivaatus
Riigi sõjalise kaitse võime ettevalmistamises või selle toetamises osalev tegevväelane või
Kaitseliidu tegevliige või käesoleva seaduse § 70 lõigetes 1 ja 11 nimetatud isik kohaldab isiku
kinnipidamisel ning isiku ja tema asjade läbivaatusel käesoleva seaduse § 71 lõigetes 3–9 ning
§-s 73 sätestatud meetmeid.
§ 755. Erimeetme kohaldamine mehitamata süsteemi vastu Kaitseliidu julgeolekuala
kaitse eesmärgil
(1) Kaitseliit võib Kaitseliidu julgeolekualal mehitamata maismaasõidukite, mehitamata
õhusõidukite, mehitamata pealveesõidukite ja mehitamata allveesõidukite ning nende
opereerimiseks vajalike võrkude ja seadmete (edaspidi koos mehitamata süsteemid) toimimisse
sekkuda, sealhulgas sundida maanduma, suunata või takistada nende liikumist, kui see on
vajalik vahetu olulise ohu tõrjumiseks.
(2) Kaitseliit võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud erimeetmete kohaldamisel kasutada
füüsilist jõudu, tulirelva, sealhulgas sõjarelva ja relvasüsteemi ning muid erivahendeid, mis on
vajalikud mehitamata süsteemi toimimisse sekkumiseks.
(3) Kaitseliit võib mehitamata süsteemi toimimisse sekkuda ulatuses, mis on eesmärgi
saavutamiseks vältimatu.
(4) Enne mehitamata süsteemi toimimisse sekkumist hoiatatakse või antakse mehitamata
süsteemi käitajale või juhile võimaluse korral märku, et ta selle Kaitseliidu julgeolekualalt
eemale juhiks, kui hoiatamine või märguande andmine ei takista mehitamata süsteemist tingitud
vahetu olulise ohu tõrjumist.
§ 756. Isikuandmete töötlemine pilti ja heli edastava või salvestava jälgimisseadmestiku,
sealhulgas liikuva kaamera kasutamisega
(1) Kaitseliit võib Kaitseliidu julgeolekualal ja selle välispiirilt nähtavas vahetus läheduses
toimuva jälgimiseks kasutada pilti edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku, sealhulgas
liikuvat kaamerat või pilti ja heli salvestavat vormikaamerat teabe salvestamiseks (edaspidi
salvestis), kui see on vajalik Kaitseliidu julgeolekuala või sellel viibivate isikute, vara ning
salastatud teavet ähvardava ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks.
13
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud salvestis on vahend, mille abil tuvastatakse
Kaitseliidu julgeolekualal ja selle välispiirilt nähtavas vahetus läheduses isiku, objekti,
mehitamata süsteemi, sõiduki, maastikusõiduki, lennuvahendi või veesõiduki tegevust või
asetust, mis võib põhjustada ohtu julgeolekualale ja millega töödeldakse foto-, video- või
helisalvestist, mis võib sisaldada isikuandmeid.
(3) Salvestist säilitatakse kuni 90 päeva alates salvestise tegemisest, välja arvatud juhul, kui
seaduses on sätestatud teisiti.
(4) Kaitseliit teavitab jälgimisseadmestiku kasutamisest Kaitseliidu julgeolekuala välispiirile
paigaldatud teabetahvlil, kui teavitamine ei sea ohtu julgeolekuala kaitse eesmärki või
Kaitseliidu ülesande täitmist.
(5) Kaitseliit võib julgeolekuala kaitse eesmärgil isikuandmete töötlemisel piirata
andmesubjekti õigusi, sealhulgas õigust:
1) saada teada tema isikuandmete töötlemise tehnilistest ja korralduslikest kaitsemeetmetest;
2) tutvuda kogutud ja töödeldavate isikuandmetega;
3) nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist;
4) esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta;
5) saada teada isikuandmetega seotud rikkumisest.
(6) Andmesubjekti õigusi võib piirata seni, kuni see on käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud
eesmärgi täitmiseks vajalik.“;
9) paragrahvi 85 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:
„(22) Meresõiduohutuse seaduses ning laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduses ning nende
alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle Kaitseliidus teostab
haldusjärelevalvet Kaitsevägi.“.
§ 4. Korrakaitseseaduse muutmine
1) seadust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses:
„§ 31. Koostöö välisriigi relvajõududega
(1) Korrakaitseorgan võib teha koostööd Eesti Vabariigiga sõlmitud kollektiivse enesekaitse
põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõududega (edaspidi välisriigi
relvajõud) avaliku korra tagamisel seaduses, välislepingus või muus rahvusvahelises
kokkuleppes sätestatud tingimustel ja korras.
(2) Välisriigi relvajõudude pädevus ja avaliku korra kaitse volitused Eesti Vabariigi
territooriumil avaliku korra tagamisel määratakse kindlaks seadusega, kui välislepingus ei ole
sätestatud teisiti.
(3) Välisriigi relvajõude võib avaliku korra tagamise eesmärgil kaasata käesoleva seaduse
§-s 163 sätestatud tingimustel ja korras.“;
2) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 163 järgmises sõnastuses:
„§ 163. Välisriigi relvajõudude kaasamine avaliku korra kaitsesse
14
(1) Välisriigi relvajõude võib avaliku korra tagamise eesmärgil kaasata käesoleva seaduse § 161
lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmisesse.
(2) Välisriigi relvajõud käesoleva seaduse tähenduses on Eesti Vabariigiga sõlmitud
kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõud, kui Eesti
Vabariigi ja selle välisriigi vahel on lepitud kokku relvajõudude kasutamises avaliku korra
tagamiseks.
(3) Välisriigi relvajõud kaasatakse avaliku korra kaitsesse Kaitseväe üksuse koosseisus.
Avaliku korra kaitsesse kaasatud välisriigi relvajõudude üksuste paiknemise Kaitseväe
koosseisus määrab Kaitsevägi.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul kohaldatakse välisriigi relvajõudude
kaasamisele käesoleva seaduse § 161 lõigetes 2–6 ning § 162 lõigetes 1, 2, 41, 42, 5 ja 6
nimetatud Kaitseväe kohta sätestatut.
(5) Välisriigi relvajõudude liikmel on lubatud kasutada oma ametirelva, mis vastab kaasatud
kaitseväelasele lubatud tulirelvale.
(6) Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada välisriigi relvajõudude kaasamise täpsemad
tingimused ja korra.“.
§ 5. Majandusvööndi seaduse muutmine
Majandusvööndi seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Isik, kelle omanduses, valduses või kasutuses on tehissaared, rajatised ja seadmestikud,
peab teavitama Kaitseväge kõikidest kavandatavatest veealustest vaatlustegevustest ja
hooldustöödest. Esitatav teave peab sisaldama riigipiiri seaduse § 142 lõike 3 alusel kehtestatud
määruses sätestatud andmeid.“;
3) paragrahvi 14 lõikes 1 asendatakse sõnad „vajaduse korral neid kinni pidada“ sõnadega
„vajaduse korral neid peatada või neid või nende meeskonnaliikmeid kinni pidada kuni
rikkumise asjaolude väljaselgitamiseni“;
4) seadust täiendatakse §-ga 142 järgmises sõnastuses:
„§ 142. Riikkondsuseta laeva suhtes Eesti majandusvööndisse sisenemisel Eesti Vabariigi
jurisdiktsiooni kohaldamine
Riikkondsuseta laeva suhtes võib kohaldada selle Eesti majandusvööndisse sisenemisel Eesti
Vabariigi jurisdiktsiooni.“;
5) paragrahv 17 tunnistatakse kehtetuks.
§ 6. Meresõiduohutuse seaduse muutmine
Meresõiduohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
15
1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Riigi sõjalise kaitse ja selleks valmistumisega seotud tegevustele merel kohaldatakse
käesolevat seadust üksnes juhul, kui see on käesolevas seaduses sätestatud.“;
2) paragrahvi 1 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Sõjalaevale kohaldatakse käesoleva seaduse § 45 ja § 49 lõiget 1, kui seaduse või
välislepinguga ei ole sätestatud teisiti. Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevale
veesõidukile kohaldatakse käesoleva seaduse § 12 lõiget 7, § 13 lõiget 10, § 17 lõiget 10, § 45
ja § 49 lõiget 1, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.“;
3) paragrahvi 1 lõikest 41 jäetakse välja tekstiosa „§ 19 lõige 7 ja“;
4) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris oleva laeva ja väikelaeva üle teostab
tehnilist järelevalvet Kaitsevägi.“;
5) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:
„(10) Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris oleva laeva ja väikelaeva tehnilise
ülevaatuse korra ning tehnilised nõuded laevadele ja väikelaevadele kehtestab Kaitsevägi.“;
6) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:
„(10) Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris oleva laeva ja väikelaeva merekõlblikuks
ja sõidukõlblikuks tunnistamise korra kehtestab Kaitsevägi.“;
7) paragrahvi 19 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;
8) paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 52 järgmises sõnastuses:
„(52) Kaitsevägi võib põhiseaduslikku korda, riigi julgeolekut või inimeste elu ja tervist
ähvardava suurenenud ohu ajal riigi sõjalise kaitsmise või selleks vahetult valmistumise korral
kehtestada veeteel liiklemise piiranguid või anda Transpordiametile korraldusi nende
kehtestamiseks, samuti anda Transpordiametile korraldusi osutada laevaliiklusteenuseid
ulatuses, mis tagab veeliikluse ohutuse ning Eesti merepiiri valvamise ja kaitse.“;
9) paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Lõhkematerjali või muu sõjalise otstarbega veeliiklust ohustava või segava objekti
kõrvaldamist Eesti merealal korraldab Kaitsevägi.“;
10) paragrahvi 45 lõikes 12 ja § 904 lõikes 1 asendatakse sõna „politseiasutusele“ tekstiosaga
„Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitseväele“;
11) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Kaitsevägi võib põhiseaduslikku korda, riigi julgeolekut või inimeste elu ja tervist
ähvardava suurenenud ohu ajal riigi sõjalise kaitsmise või vahetult selleks valmistumise korral
16
veeteel liiklemise piiramiseks anda Transpordiametile või Riigilaevastikule korraldusi
navigatsioonimärgistuse muutmiseks. Navigatsioonimärgistust muudetakse ja sellest
teavitatakse veeliiklejaid ulatuses, et tagada veeliikluse ohutus ning Eesti merepiiri valvamine
ja kaitse.“;
12) paragrahvi 52 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Laeva, mille kapten laeva sisenemisel laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonda ei
teata laevaliiklusjuhile sisenemisest, ei täida liiklemise korda või ei pööra tähelepanu
laevaliiklusjuhi väljakutsetele, võib Kaitsevägi või Politsei- ja Piirivalveamet rikkumise
põhjuste väljaselgitamiseks sundpeatada riigipiiri seaduse §-s 114 sätestatud alusel ja korras.
Laeva peatamisel lähtutakse põhimõttest, et laeva peatab lähim vastavat varustust ja väljaõpet
omav üksus.“;
13) paragrahvi 531 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Ankrualal või sadama reidil olevale laevale teenust osutav laev või väikelaev (edaspidi
reiditeenust osutav laev) peab olema varustatud käesoleva seadusega kehtestatud nõuetele
vastava sisselülitatud:
1) A-klassi AIS-seadmega, kui ankruala või sadama reid asub kaugemal kui üheksa meremiili
rannajoonest;
2) vähemalt B-klassi AIS-seadmega, kui ankruala või sadama reid asub kuni üheksa meremiili
kaugusel rannajoonest.“;
14) paragrahvi 72 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Eesti päästepiirkonnas toimunud laevaõnnetusest on laeva kapten, reeder või laevaagent
kohustatud teatama viivitamata Politsei- ja Piirivalveametile. Laevaõnnetuse korral on Eesti
riigilippu kandva laeva kapten või reeder kohustatud õnnetuse asjaoludest viivitamata teatama
Transpordiametile ja Ohutusjuurdluse Keskusele.“;
15) paragrahvi 78 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 78. Laeva kinnipidamine“;
16) paragrahvi 78 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „väljuda“ tekstiosaga
„ning välisriigi lippu kandval laeval sise- ja territoriaalmeres liikuda“;
17) paragrahvi 78 lõike 21 kolmandat lauset täiendatakse pärast sõna „äärde“ tekstiosaga „või
liikumine sise- ja territoriaalmeres“;
18) paragrahvi 78 lõiget 22 täiendatakse pärast sõna „väljumise“ tekstiosaga „või sise- ja
territoriaalmeres liikumise“;
19) paragrahvi 78 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „väljuda“ tekstiosaga „või sise- ja
territoriaalmeres liikuda“;
20) paragrahvi 78 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud keelu rakendamisel on Transpordiamet
kohustatud sellest viivitamata teatama Politsei- ja Piirivalveametile, Kaitseväele, lootsiteenuse
osutajale ning sadamast väljumise keelu puhul ka sadamakaptenile.“;
17
21) paragrahvi 78 lõikest 10 jäetakse välja sõnad „ja laeval lubatakse sadamast lahkuda“;
22) paragrahvi 791 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „kontrollimine,“ tekstiosaga „või kui
puudused ilmnesid sise- või territoriaalmeres tehtud kontrolli tulemusel,“;
23) paragrahvi 791 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „sadamast“ tekstiosaga „või oma asukohast
sise- või territoriaalmeres“;
24) paragrahvi 95 lõikes 15 asendatakse tekstiosa „soetatud politseiasutuse laevadele ja nende
laevapere liikmetele laienevad üksnes käesoleva seaduse § 19 lõige 7,“ tekstiosaga „Politsei- ja
Piirivalveameti poolt soetatud laevadele ja nende laevapere liikmetele laienevad
üksnes käesoleva seaduse“;
25) paragrahvi 95 täiendatakse lõikega 27 järgmises sõnastuses:
„(27) Reiditeenust osutav laev, mis tegutses enne käesoleva seaduse § 531 lõike 4 jõustumist ja
tegutseb pärast edasi, peab olema varustatud nõuetele vastava A- või B-klassi AIS-seadmega
hiljemalt kuue kuu pärast alates käesoleva seaduse § 531 lõike 4 jõustumisest arvates.“.
§ 7. Riigilõivuseaduse muutmine
Riigilõivuseaduse § 14247 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Sise- või territoriaalmeres asuva laeva kinnipidamise järel tehtava laevakontrolli eest
tasutakse riigilõivu 220 eurot Transpordiameti järelevalveametniku iga töötunni eest, kuid
kokku mitte üle 3400 euro.“.
§ 8. Riigipiiri seaduse muutmine
Riigipiiri seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 8 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) õhusõidukiga õhupiiri ületamise kord;“;
2) paragrahvi 114 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „33,“ tekstiosaga „44,“;
3) paragrahvi 114 lõikes 11 asendatakse tekstiosa „§-des 30–33 ja 45–53“ tekstiosaga „§-des 30,
31, 32, 33, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51, 52 ja 53“;
4) paragrahvi 14 lõike 1 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahvi 14 lõikes 11 asendatakse sõnad „kooskõlastatult Kaitseväega“ sõnadega
„Kaitseväe nõusolekul“;
6) paragrahvi 141 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:
„(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud laevaluba võib olla mitmekordne, kui tegemist
on Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna riigi ranniku- ja piirivalve
ülesannet täitva või jäämurdetöid tegeva laevaga.“;
7) seadust täiendatakse §-ga 142 järgmises sõnastuses:
18
„§ 142. Eesti sise- ja territoriaalmeres taristu ja rajatiste hooldamine ning muud tegevused
(1) Eesti sise- ja territoriaalmeres taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevused ning muud
tegevused, mille tulemusena kogutakse või võidakse koguda andmeid merepõhja kohta, välja
arvatud tegevused, mis on nimetatud käesoleva seaduse §-des 14 ja 141 või reguleeritud teiste
seadustega, on lubatud Kaitseväe nõusolekul.
(2) Riigiasutustele, kes täidavad seaduses sätestatud ülesandeid merel, ei kohaldu käesoleva
paragrahvi lõige 1 ning nad teavitavad Kaitseväge iga kuu esimeseks kuupäevaks selle kuu
tegevustest, mis on seotud merelise taristu, mõõte- ja uurimissüsteemide ning
navigatsioonimärgistuse paigalduse ja hooldustööde ning meremõõdistustega.
(3) Taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevusteks loa taotlemise ja andmise korra, loa
taotlemise vormi ning esitatavate andmete loetelu kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna
eest vastutav minister määrusega.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuste puhul on Kaitseväel õigus küsida pildi,
video või helina salvestatud andmete koopiat.“;
8) paragrahvi 18 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riigipiiri valvamise ülesande täitmisse võib
kaasata Eesti Vabariigiga sõlmitud kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu
osapooleks oleva riigi relvajõud Kaitseväe korralduse seaduse §-s 32 sätestatud tingimustel ja
korras.“.
§ 9. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. juulil.
(2) Käesoleva seaduse § 3 punkt 3 ja § 6 punkt 13 jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, „….“ „.............................“ 2026. a
___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2026. a
(allkirjastatud digitaalselt)
1/72
28.04.2026
Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga muudetakse Kaitseväe korralduse seadust ja sellega seonduvalt julgeolekuasutuste
seadust, Kaitseliidu seadust, korrakaitseseadust, majandusvööndi seadust, meresõiduohutuse
seadust, riigilõivuseadust ning riigipiiri seadust.
Eelnõu põhiline eesmärk on parandada mereolukorrateadlikkust Eesti merealal, tõhustada
Kaitseväe julgeolekuala kaitset, reguleerida välisriigi relvajõudude kaasamist riigipiiri
valvamise ülesandesse ja korrakaitseliste ülesannete täitmisse kaasamiseks ning luua
Kaitseliidule julgeolekuala regulatsioon. Selleks:
1) antakse Kaitseväele õigus põhiseaduslikku korda või riigi julgeolekut ähvardava suurenenud
ohu korral korraldada laevaliiklust ning kehtestada piiranguid või kohustada seda tegema
Transpordiametit, et tagada meresõiduohutus;
2) luuakse Kaitseväe juurde merelise ohutuse komisjon, mille eesmärk on aidata mereväel täita
mereolukorrateadlikkuse loomise ja tagamise ülesannet, tagada piirirežiimi, ennetada merelisi
ohte ja neile reageerida ning parandada asutustevahelist teabevahetust;
3) defineeritakse Kaitseväe julgeolekuala kaitse eesmärgil Kaitseväe julgeoleku vahetu
läheduse ja Kaitseväe laeva ohutusala mõiste ning sätestatakse nendel aladel piirangute
kehtestamise, isikuandmete töötlemise ja erimeetmete kohaldamise täpne loetelu ning
täpsustatakse juba olemasolevaid meetmeid;
4) luuakse Kaitseliidus toimuva sõjaväelise väljaõppe ning riigi sõjaliseks kaitseks
valmistumise, sealhulgas relvastuse ning sõjaliseks riigikaitseks kasutatava taristu ja tehnika
kaitseks julgeolekuala regulatsioon ning samuti täpsustakse Kaitseliidu valve teostamise
volitusi;
5) lihtsustatakse laevalubade andmist Euroopa Liidu liikmesriigi ja Euroopa
Majanduspiirkonna lepinguriigi piirivalvelaevadele ning jäämurdetöid tegevatele laevadele;
6) seatakse merealuse taristu omanikele ja valdajatele kohustus taotleda luba ning teavitada
Kaitseväge merealuse taristu hooldamisega seonduvatest tegevustest Eesti merealal;
7) kohustatakse ankrualal või sadama reidil olevate laevade teenindamisega tegelevaid laevu,
kellel ei ole praegu kohustust omada AIS-seadet, paigaldama AIS-seadme;
8) reguleeritakse Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registrisse kantud veesõidukite üle
järelevalve tegemist;
9) sätestatakse seaduse tasandil kaitselennunduse järelevalveteenistus kui institutsioon, mis
vastutab kaitselennunduse järelevalve tegemise üle;
10) sätestatakse võimalus kaasata välisriigi relvajõude riigipiiri valvamise ja korrakaitseliste
ülesannete täitmisse.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi ja Kaitseministeeriumi valitsemisala
ametnikud ning juriidilise kontrolli on teinud Kaitseministeeriumi õigusosakonna ametnikud
([email protected]). Eelnõu väljatöötamisel konsulteeriti Justiits- ja
2/72
Digiministeeriumi, Kliimaministeeriumi, Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi,
Kaitsepolitseiameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Riigikantselei, Transpordiameti ning AS-i
Tallinna Sadam esindajatega. Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa
Keelelahenduste eesti keele vanemtoimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu on kooskõlas riigikaitse arengukavaga 2017−2026.
Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse 2023.‒2027. aasta tegevusprogrammiga.
Eelnõu on seotud Riigikantselei koostatud korrakaitseseaduse ja sellest tulenevalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõuga (mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus)1.Viidatud
eelnõu täpsustab Kaitseväe õigust reageerida mehitamata õhusõidukitest tingitud ohule
rahuajal. Seoses Riigikantselei terviklahendusega on osad sätted, mis puudutavad mehitamata
õhusõidukite tõrjet, käesolevast eelnõust välja võetud. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu
õiguse rakendamisega.
Eelnõus on nii halduskoormust suurendavaid kui ka vähendavaid nõudeid. Tulenevalt Vabariigi
Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“
§ 1 lõikest 42 jäetakse halduskoormuse tasakaalustamise reegel rakendamata, sest
halduskoormus lisandub riigikaitse või julgeoleku oluliste vajaduste tõttu.
Eelnõu koostades võeti seaduste muutmisel aluseks järgmised redaktsioonid:
• julgeolekuasutuste seadus – RT I, 14.03.2023, 25;
• Kaitseliidu seadus – RT I, 03.02.2026, 10;
• Kaitseväe korralduse seadus ‒ RT I, 03.02.2026, 11;
• korrakaitseseadus – RT I, 05.07.2025, 12;
• majandusvööndi seadus – RT I, 18.04.2025, 3;
• meresõiduohutuse seadus – RT I, 16.12.2025, 35;
• riigilõivuseadus – RT I, 19.02.2026, 4;
• riigipiiri seadus – RT I, 07.06.2024, 14;
2. Seaduse eesmärk
2024. aastal eelnõude infosüsteemi esitatud Kaitseväe korralduse seaduse, riigipiiri seaduse ja
teiste seaduste muutmise seaduse (mereolukorrateadlikkuse ja merejulgeoleku parandamine)
eelnõu (565 SE) jagati kiireloomulise vajaduse tõttu seoses Läänemerel sagenenud merealuste
kaablite ja torujuhtmetega seotud intsidentidega kaheks. Seetõttu muudeti eelnõuga 565 SE
vaid Kaitseväe korralduse seaduse ja majandusvööndi seadust osas, mis puudutas
merejulgeoleku tugevdamist. Need muudatused jõustusid 19. aprillil 2025. a. Käesolevas
eelnõus käsitletakse mereolukorrateadlikkuse parandamist ja Kaitseväe julgeolekuala kaitse
tõhustamist, kuid ühtlasi antakse panus merejulgeoleku parandamisse. Lisaks reguleeritakse
eelnõuga välisriigi relvajõudude kaasamist riigipiiri valvamisse ja kaitsesse, mis samuti aitab
oluliselt parandada mereolukorrateadlikkust ning julgeolekut merel.
1 Eelnõu toimiku number: 26-0371, https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3b800d24-356e-499e-8f23-
cfe3d0af18e5.
3/72
Seadusemuudatuste üldine eesmärk on parandada mereolukorrateadlikkust Eesti merealal,
tõhustada Eesti riigi kaitset, sealhulgas Kaitseväe julgeolekuala kaitset ja luua Kaitseliidule
julgeolekuala regulatsioon.
Eelnõu põhieesmärgid on järgmised:
2.1. Mereolukorrateadlikkuse parandamine
Eelnõu üks eesmärk on parandada mereolukorrateadlikkust Eesti merealal ning tõhustada
asutustevahelist koostööd ja teabevahetust. Selleks muudetakse Kaitseväe korralduse seadust
(KKS) ning luuakse Kaitseväe juurde merelise ohutuse komisjon.
Komisjoni eesmärk on aidata mereväel täita mereolukorrateadlikkuse loomise ja tagamise
ülesannet, tagada piirirežiimi järgimine, ennetada merelisi ohte ja neile reageerida ning
parandada asutustevahelist teabevahetust. Komisjon töötab välja eri ohtudele reageerimise
toimingud (plaanid), mida aeg-ajalt õppuste või muude tegevuste käigus läbi harjutatakse, et
kontrollida nende toimivust. Juhtumid, mille korral peab riik merel tegutsema, on muu hulgas
piiririkkumised, terrorism, organiseeritud kuritegevus, ebaseaduslik ränne, salakaubavedu,
ebaseaduslik relva- ja kalapüük, merealuse taristu kahjustamine, kaitse alla võetud vrakkidega
seotud nõuete rikkumine, laeva, sadama või muu rajatise ohtu seadmine ning majandusvööndis
Eesti Vabariigi suveräänsete õiguste või sanktsioonide rikkumine.
Komisjoni kuuluvad kõik Kaitseväe asjakohased üksused, kõik julgeolekuasutused ning
vähemalt need riigiasutused, kelle ülesanne on tagada merel avalik kord, julgeolek ja
navigatsiooniohutus või kes omavad riikliku järelevalve ülesandeid merel.
2.2. Merealuse taristuga seotud tegevustest teavitamine
Riigipiiri seaduse (RiPS) ja majandusvööndi seaduse (MVS) muudatused on seotud merealuse
taristu hooldustegevustest (vaatlus, parandamine jms) ja muudest seotud tegevustest
teavitamisega.
Merealuse taristu omanikele ja valdajatele seatakse kohustus taotleda luba ning teavitada
Kaitseväge merealuse taristu hooldamisega seonduvatest tegevustest Eesti merealal. See on
vajalik, et merel patrullivad Kaitseväe laevad või merd seiravad asutused teaksid, et tegemist
on seadusliku tegevusega. Kui tegevusest ei ole teavitatud, võib Kaitsevägi rakendada riikliku
järelevalve erimeetmeid, vahetut sundi või kasutada jõudu ebaseadusliku tegevuse
tõkestamiseks. Lisaks täidab teavitamiskohustus riigi julgeoleku tagamise eesmärki, sest muu
hulgas kontrollitakse töötegijate tausta, kui töid ei tee taristu omanik või valdaja ise.
Meresõiduohutuse seaduses (MSOS) tehakse parandusi selle kohta, kellele peab laeva kapten,
väikelaeva või muu veesõiduki juht teatama, kui ta avastab õhuliini, kaabli, torujuhtme või muu
hüdrotehnilise rajatise kahjustuse või kui toimub laevaõnnetus.
2.3. Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite üle järelevalve tegemine
Eelnõu kolmas osa on seotud Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevate
veesõidukite üle järelevalve tegemisega, et tagada nende mere- või sõidukõlblikkus. Järelevalve
tegemise õigus antakse Kaitseväele ning selleks lisatakse vastavad sätted MSOS-i ja Kaitseliidu
seadusesse (KaLS).
4/72
MSOS-iga antakse Kaitseväele õigus kehtestada: Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris
olevate laevade ja väikelaevade tehnilise ülevaatuse kord; nende tehnilised nõuded; laevade ja
väikelaevade mere- või sõidukõlblikuks tunnistamise kord. Muudatustega tagatakse parem
järelevalve Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite üle.
2.4. Mitmekordse laevaloa taotlemise lihtsustamine
Riigipiiri seaduses täpsustatakse, et laeva sisenemiseks sisemerre on vaja Kaitseväe nõusolekut.
Samuti lihtsustatakse mitmekordse laevaloa taotlemist Euroopa Liidu ja Euroopa
Majanduspiirkonna liikmesriikide piirivalvelaevadele ning jäämurdetöid tegevatele laevadele.
Mitmekordse laevaloa taotlemise lihtsustamine aitab vähendada nii halduskoormust kui ka
riigiasutuste töökoormust.
2.5. Automaatse identifitseerimissüsteemi (AIS) seadme paigaldamise kohustus
MSOS-iga pannakse kohustus paigaldada A- või B-klassi automaatse identifitseerimissüsteemi
seade2 (edaspidi AIS-seade) ankrualal või sadama reidil olevate laevade teenindamisega
tegelevatele laevadele, kellel praegu sellist kohustust ei ole. A-klassi AIS-seadme omamise
kohustus on Eesti sadamat külastaval reisilaeval ning 300-se ja suurema kogumahutavusega
laeval, mis ei ole reisilaev. Ankrualal ja sadama reidil olevaid laevu teenindavad aga ka
väiksema mahutavusega laevad, kellel on vaja selleks tegevuseks luba. AIS-seadme
kasutuselevõtt on vajalik, et tõhusamalt kontrollida laevade liikumist, tegevuslubadega laevu
ning piirirežiimi ja sanktsiooninõuete täitmist, ilma AIS-seadmeta on see väga keeruline.
Kui ankruala või sadama reid asub kuni üheksa meremiili kaugusel rannikust, võib ankrualal
või sadama reidil laevu teenindavale laevale või väikelaevale paigaldada ka B-klassi AIS-
seadme; kaugemal asuva ankruala või sadama reidi puhul on kohustuslik A-klassi AIS-seade.
Seade tuleb paigaldada kuue kuu jooksul seaduse jõustumisest.
2.6. Kaitselennunduse järelevalveteenistuse määratlemine
KKS-i lisatakse säte kaitselennunduse järelevalveteenistuse kohta. Kaitselennunduse
järelevalveteenistus (ingl Military Aviation Authority, MAA) on olemuselt sõjaväepolitseiga
sarnane institutsioon. Kaitselennunduse järelevalveteenistuse ülesandeid võib täita Kaitseväe
juhataja määratud üksus, mille põhiülesanne on kaitselennunduse üle järelevalve tegemine.
Kuna selle üksuse tegevusest on mõjutatud kogu kaitselennundus, sealhulgas evib mõju Põhja-
Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) liikmesriikide õhusõidukite ja isikute üle, siis on
oluline, et see üksus on sarnaselt sõjaväepolitseile institutsioonina Kaitseväe struktuuris
olemas, mida NATO liikmesriigid ja NATO tunnustavad. Kaitselennunduse
järelevalveteenistuse kui institutsiooni sätestamine seaduse tasandil loob õigusselgust ja tagab
seeläbi parema järelevalve kaitselennunduse üle.
2.7. Kaitseväe julgeolekuala kaitse tõhustamine
Eelnõuga defineeritakse Kaitseväe julgeolekuala kaitse eesmärgil Kaitseväe julgeolekuala
vahetu läheduse ja Kaitseväe laeva ohutusala mõisted.
KKS-i täiendatakse §-dega 542–5413, millega sätestatakse piirangute kehtestamine,
isikuandmete töötlemine ja erimeetmete kohaldamine julgeolekuala kaitseks, sealhulgas
2 Inglise keeles Automatic Identification System, AIS.
5/72
julgeolekuala vahetus läheduses ja Kaitseväe laeva ohutusalas. Täpsustatakse ka juba
olemasolevaid meetmeid, mis on suunatud ohu ennetamisele, väljaselgitamisele ja tõrjumisele.
Muudatustega tõhustatakse Kaitseväe julgeolekuala kaitset.
2.8. Kaitseliidu julgeolekuala loomine
Kaitseliidu julgeolekuala on sõjaväeliseks väljaõppe korraldamiseks ning riigi sõjalise kaitse
võime ettevalmistamiseks kasutatav territoorium või ehitis, mille valve ja kaitse on
korraldatatud samadel alustel Kaitseväe julgeolekualaga, arvestades Kaitseliidu seisundist
tulenevaid erisusi. Kaitseliit osaleb üha aktiivsemalt oma liikmete ning ka Kaitseväe poolt
Kaitseliidu kaasamisel reservväelaste sõjaväelise väljaõppe korraldamisel ning riigi sõjaliseks
kaitseks valmistumisel. Kaitseliidu valduses on Kaitseväe poolt sõjaväelise väljaõppe
korraldamiseks antud relvastus ja tehnika ning Kaitseliidu liikmed harjutavad õppuste käigus
sõjaväelises väljaõppes üldiselt kasutatavaid taktikaid. Sageli on Kaitseväe korraldatavad
õppekogunemised ühendatud ka Kaitseliidu korraldatavate õppustega, kus ühiselt harjutatakse
läbi erinevaid taktikaid. Selleks on vaja reguleerida Kaitseliidus julgeolekuala võimalikult
sarnaselt Kaitseseväe julgeolekualaga, arvestades et Kaitseliit ei ole täidesaatva riigivõimu
asutus.
2.9. Välisriigi relvajõudude kaasamine korrakaitsesse
Eelnõuga muudetakse RiPS-i, korrakaitseseadust (KorS) ja KKS-i, et kaasata välisriigi
relvajõude riigipiiri valvamise ja korrakaitseliste ülesannete täitmisse. Praeguses
julgeolekuolukorras on oluline reageerida hübriid- ja muudele ohtudele võimalikult efektiivselt,
mistõttu on vaja täiendada õiguskorda võimalusega kaasata eelnimetatud avalike ülesannete
täitmisse vajaduse korral täiendavaid ressursse. Välisriigi relvajõudude liikmete kaasamise
võimaldamine on üks selline oluline lisameede riigikaitse- ja julgeolekuriskide maandamisel.
Nende muudatuste eesmärk on tugevdada Eesti julgeolekut.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu on koostatud eri seaduste muutmise seadusena ning see koosneb 9 paragrahvist: KKS
(§ 1), julgeolekuasutuste seadus (§ 2), KaLS (§ 3), KorS (§ 4), MVS (§ 5), MSOS (§ 6) RLS
(§ 7), RiPS (§ 8) ning seaduse jõustumine (§ 9). Järgnevalt antakse ülevaade eelnõu sisust
eelnõu paragrahvide kaupa.
Oluline on märkida, et eelnõus selgitatakse riigikaitse ja julgeoleku aspekte ning järelevalve- ja
julgeolekuasutuste töömeetodeid niivõrd, kuivõrd see on võimalik, ilma et seletuskiri muutuks
piiratud juurdepääsuga dokumendiks avaliku teabe seaduse tähenduses.
§ 1. Kaitseväe korralduse seaduse muutmine
Eelnõu § 1 punktis 1 tehakse terminoloogiline parandus Kaitseväe ülesandeid puudutavas § 3
lõike 1 punktis 41, et viia see kooskõlla tegeliku praktika ja eesmärgiga. Kehtiva seaduse
kohaselt on Kaitseväe ülesanne muu hulgas lahingumoona kahjutuks tegemine sise- ja
territoriaalmeres ning majandusvööndis. Kaitsevägi ei tee kahjutuks mitte ainult lahingumoona,
vaid ka laskemoona ja muud (lõhkemata) lõhkematerjali3, mida võib meres leiduda ning mis
võib kujutada ohtu veeliiklusele. Vajadus täpsustada on tingitud ka sellest, et relvaseadusega
(RelvS) tehakse vahet, mis on lahingumoon ja mis on laskemoon. Laskemoon on padrun, kuul
3 Näiteks Euroopa Liidu merendusjulgeoleku strateegias nimetatakse sellist lõhkematerjali „unexploded
ordnances“ (eesti keeles „lõhkemata lõhkematerjal“).
6/72
ja muu laske- või lendkeha, mida kasutatakse relvast laskmiseks.4 Laskemoona näiteks merel
on torpeedod ja raketid. Lahingumoon on lõhkeainet, pürotehnilist ainet, süüteainet või muud
süttimis- või plahvatusvõimelist keemilist ainet sisaldav sõjalise otstarbega vahend ja materjal,
mida saab kasutada või kohandada vastase elavjõu ja lahingutehnika kahjustamiseks või
hävitamiseks, lahinguvälja valgustamiseks, suitsukatte tegemiseks või signaliseerimiseks.5
Lahingumoona näiteks on miinid ja granaadid, mida ei lasta tulirelvast (miinipildujast või
granaadiheitjast), pürotehnilised vahendid, suitsugranaadid, signaalraketid, valgustusraketid ja
muu selline. Termin „lõhkematerjal“ on laiema tähendusega kui „lahingumoon“, hõlmates kõik
objektid, mis sisaldavad muu hulgas lõhkeainet, sealhulgas laskemoona ja lahingumoona.
Sellest tingituna on kohane täiendada KKS § 3 lõike 1 punkti 41 tekstiosaga „laskemoona,
lahingumoona ja muu lõhkematerjali“.
Tegevuse üldine skeem on järgmine. Kui leitakse meres hulpimas või merepõhjast
lõhkematerjal (näiteks II maailmasõja aegne (lõhkemata) miin või lennukilt alla visatud pomm),
teavitab isik sellest Häirekeskust (kohustus tuleneb lõhkematerjaliseaduse § 8 lõikest 1)6.
Leidja ei tohi üldjuhul seda leitud lõhkematerjali puutuda.7 Kuna Eesti merealal on
lõhkematerjali kahjutustamise ülesanne antud Kaitseväele, edastab Häirekeskus teate Kaitseväe
sellele üksusele, kelle ülesandeks on Eesti merealal lõhkematerjali kahjutustamine (ehk
mereväele). Kaitsevägi vaatab leitud lõhkematerjali seisukorda, asukohta ja muid tegureid
hindamaks, kuidas on võimalik see lõhkematerjal kahjutustada (näiteks kas seda tuleb ja saab
teha samas kohas või tuleb see teise kohta viia, et see näiteks plahvatama panna). Tööde teostus
oleneb ka ilmast ja muudest asjaoludest. Sellest tulenevalt ka märgitakse, et lõhkematerjal
tehakse kahjutuks esimesel võimalusel.
Eelnõu § 1 punktis 2 täiendatav paragrahv sisaldab Kaitseväe edasilükkamatut pädevust, see
tähendab olukorda, kus Kaitsevägi teeb riiklikku järelevalvet Eesti merealal või väikesaarel
ning tegemist on vahetu kõrgendatud ohu tõrjumisega isiku tervisele või elule. Taolistele
olukordadele reageerimisel võib teatud juhtudel olla vajalik kasutada NATO liitlaste abi, kes
sündmuse toimumise ajal on sellele lähemal. Seetõttu täiendatakse paragrahvi uue lõikega, mis
võimaldaks kasutada partnerite ressursse, kuid selle eelduseks on ka vastav rahvusvaheline
kokkulepe saatva riigiga. Ühtlasi võimaldab uus lõige lubada Kaitseväe üksuse koosseisus
osaleda välisriigi relvajõudude liikmel, näiteks kui mereväe laeval juba viibib välisriigi
relvajõudude liige, siis võib ta osaleda vastavas Kaitseväe ülesande täitmises. Osalemine erineb
kaasamisest selle poolest, et välisriigi relvajõud on muu ülesande täitmise tõttu juba selles
olukorras, kus Kaitseväel tekib riikliku järelevalve teostamise vajadus (näiteks õppusel viibiv
laev reageerib õnnetusele või ründele merealas) ja välisriigi relvajõudude liikmel puudub
mõistlik võimalus sellest olukorrast lahkuda. Seevastu, kui Kaitsevägi reageerib
edasilükkamatu pädevuse raames juhtumile väikesaarel, on laeval viibivate välisriigi
relvajõudude liikmete osalemine välistatud, sest neil on mõistlik võimalus jääda laeva, kuid
Kaitsevägi võib otsustada nad kaasata.
Eelnõu kohaselt ei kaasata välisriigi relvajõudude liikmeid nö eraldi üksusena riiklikku
järelevalvesse, vaid nad osalevad Kaitseväe üksuse koosseisus Kaitseväe ülesande täitmises.
Välisriigi relvajõudude kaasamisel on tegu väga erandliku situatsiooniga. See rakendub juhul,
kui Kaitseväe üksuse koosseisu on integreeritud välisriigi relvajõud ja see konkreetne Kaitseväe
4 Vaata relvaseaduse, strateegilise kauba seaduse, lõhkematerjaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse 615
SE seletuskiri (lk 34). 5 Vaata relvaseaduse § 833 lõige 2. 6 Lõhkematerjaliseaduse § 8 lõige 1: „Isik, kes on leidnud lõhkematerjali või pürotehnilist toodet sisaldava leiu,
peab sellest viivitamata teavitama Häirekeskust.“ 7 Lõhkematerjaliseaduse § 8 lõige 2: „Leidja peab võimaluse korral tagama leiu puutumatuse leiukohal. Leidja ei
omanda lõhkematerjali või pürotehnilist toodet sisaldavat leidu, samuti ei maksta talle leiutasu.“
7/72
üksus on juhtumisi kõige lähem reageeriv üksus, seega vajaduse korral saaks Kaitseväe üksus
koos välisriigi relvajõudude liikmetega sama üksuse formatsioonis asuda kohe rakendama
Kaitseväe edasilükkamatut pädevust. Rõhutame, et välisriigi relvajõudude liikmed ei hakka
iseseisvalt Kaitseväe pädevust rakendama. Välisriigi relvajõude kaasatakse vaid
möödapääsmatu vajaduse korral ja see on kaalutlus, mitte kohustus. Peretülide lahendamisse
väikesaarel välisriigi relvajõude ei kaasata. Neid saab kaasata ainult juhul, kui nad on läbinud
vajaliku koolituse ja väljaõppe.
Eelnõu § 1 punktis 3 täiendatakse seadust §-dega 32 ja 33. Paragrahviga 32 kaasatakse välisriigi
relvajõud Kaitseväe riikliku järelevalve ülesannete täitmisse. Välisriigi relvajõudude osalemine
tegevustes, mis tavapäraselt on Eesti täidesaatva riigivõimu asutuste funktsioon, ei ole praktikas
uus asi. Kaitseväe riigipiiri valvamise ja kaitse ülesanne on sätestatud RiPS § 18 lõikes 1, mille
kohaselt Kaitsevägi valvab ja kaitseb Eesti õhuruumi ning merepiiri. Sama paragrahvi teise
lõike kohaselt võib selle ülesande täitmisse kaasata ka Eesti Vabariigiga sõlmitud kollektiivse
enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõud. Praktikas täidetaksegi
juba 2004. aastast Eesti riigi vastava taotluse põhjal osaliselt Eesti riigipiiri ja territoriaalse
terviklikkuse tagamise ülesannet Balti õhuturbe missiooni kaudu rotatsioonipõhiselt erinevate
NATO liikmesriikide relvajõudude poolt, koordineeritult NATO kui rahvusvahelise
organisatsiooniga.
RiPS ei sätesta õhuturbe missiooni läbiviimiseks korrakaitselisi meetmeid ning tulenevalt
õhuruumi spetsiifikast ei ole need ilmselt ka vajalikud, kuid merel ja maismaal on olukord teine.
Kui 2025. aasta alguses käivitas NATO suurendatud merelise kohaloleku meie regioonis pärast
ESTLINK 2 intsidenti, siis uurisid NATO liitlased põhjalikult, kas meie õigusruum võimaldab
kaasata välisriigi relvajõudusid järelevalve tegevustesse, ning tõdesid, et sellised võimalused
sisuliselt puuduvad. Korrakaitse all tuleb mõista KoRS terminoloogiat kasutades kõige laiemalt
riikliku järelevalve teostamist õigusnormidest kinnipidamise tagamiseks.
2023. aastal jõustunud Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega
(Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse)
laiendati Kaitseväe vastutust riigipiiri kaitsel ja valvamisel merel ning ühtlasi muutusid
Kaitseväe korrakaitselised volitused. 2025. aastal suurendati täiendavalt Kaitseväe korralduse
seaduse muutmise ja majandusvööndi seaduse muutmise seadusega Kaitseväe õigusi reageerida
Eesti merealal elutähtsa teenuse toimepidevust tagava taristu, samuti riigikaitseobjekti, sadama
või muu rajatise või seadmestiku vastu suunatud ohtudele.
Arvestades Kaitseväe piiratud võimalusi, on selge, et elutähtsa teenuse toimepidevust tagava
taristu ja riigipiiri kaitse ülesande täitmine merel saab olla edukas juhul, kui seda viiakse ellu
koordineeritult ja koostöös teiste riikidega, kaasates ühtlasi liitlasriikide ressursse.
Selleks, et kaasamise regulatsioon oleks läbinähtav ja selge, on täpsustatud, millisel juhul saab
välisriigi relvajõude kaasata ning kuidas see protsess käib. Välisriigi relvajõude kaasatakse
juhul, kui Kaitseväel puuduvad vahendid konkreetse ülesande täitmiseks ning kaasamise
otsustab Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul. Sätte eesmärk on tõhustada Eesti
julgeolekut läbi selle, et välisriigi relvajõud on erandkorras Eesti riigi käepikenduseks, lähtudes
hädavajadusest konkreetses olukorras. Riigipiiri kaitse ja kontrolli meetmed merealadel on
suunatud eelkõige välisriigi laevade ja Eestisse saabuvate välisriigi kodanike kontrollimisele
ning välisriigi relvajõud selles olukorras on ikkagi Kaitseväe käsuahelasse integreeritud, mitte
ei tegutse omal intsiatiivil. Välisriigi relvajõudude kaasamise otsusesse on vaja märkida, mis
on kaasamise eesmärk, kaasamise maksimaalne kestvus, välisriigi relvajõudude kaasatud
isikute arv, käsuahel ja vajaduse korral muud asjaolud, seades kaasamisele konkreetsed raamid.
8/72
Lisaks on seaduses täpsustatud, milliseid erimeetmeid ja vahendeid tohivad välisriigi relvajõud
kasutada.
Olukorras, kus Kaitseväel puuduvad vahendid riikliku järelevalve ülesande täitmiseks, on
alternatiivina võimalik Vabariigi Valitsuse otsusega Kaitseväe riikliku järelevalve ülesande
täimisele kaasata välisriigi relvajõud.
Vabariigi Valitsuse pädevuses on otsustada kõigi kaasamise puhul olulist tähtustust omavate
asjaolude üle, sealhulgas, kas antud riikliku järelevalve ülekannet võiksid üleüldse välisriigi
relvajõud täita, samuti otsustab Vabariigi Valitsuse välisriigi relvajõudude vahendite ja
väljaõppe sobivuse üle. Vabariigi Valitsuse pädevuses on ka otsustada kõik kaasamise osas
tähtsust omavad asjaolud, sealhulgas kaasamise ulatus, täpsustatud Kaitseväe riikliku
järelevalve ülesanne, mida konkreetsel ajahetkel välisriigi relvajõud kaasamise kaudu täidavad
ning välisriigi relvajõudude paiknemine Kaitseväe käsuahelas.
Sisuline kaasamise otsus välisriigi relvajõudude osas valmistatakse ette Kaitseväe,
Kaitseministeeriumi ja Vabariigi Valitsuse ning asjaomase välisriigi või rahvusvahelise
organisatsiooni koostöös.
Eelnõukohane KKS § 33 käsitleb asutusteülest merelistele ohtudele reageerimise ja
mereolukorrateadlikkuse hoidmise koordineerimiseks loodavat merelise ohutuse komisjoni.
Komisjoni eesmärk ja ülesanded on:
1) toetada mereolukorrateadlikkuse loomist ja tagamist;
2) aidata tagada merel piirirežiim;
3) ennetada merelisi ohte ja nendele reageerida;
4) parandada asutustevahelist teabevahetust.
Teisisõnu on asutuste koostöö eesmärk ennetada komisjoni abil mittesõjaliste ohtude
realiseerumist Eesti merealal ning tõhustada teabevahetust mereolukorrateadlikkuse jaoks. See
toetab sõjalist kaitset hübriidohtudele reageerimisel, kuid komisjonis ei käsitleta riigi sõjalist
kaitset ega osalemist kollektiivses enesekaitses, vaid piirdutakse nn tsiviilülesannetega. Selle
tulemusena peaks ka ühtlustuma eri asutuste arusaam, mis on ohuolukord – praegu võib see olla
eri asutustes erineva tähendusega –, samuti annab see parema võimaluse ühiselt planeerida
mereliste ohtude ennetamise ja nendele reageerimise tegevusi.
Peaaegu kõikide tegevuste alus on olukorrateadlikkus. Mereolukorrateadlikkus tähendab
tegelikku arusaamist kõigest merekeskkonnas toimuvast, mis võib mõjutada riigi julgeolekut,
turvalisust, majandust või keskkonda. Komisjoni tegevus peaks tagama teatud kindluse, riskide
ja ohtude maandatuse, hallatuse ja ennetatuse, et tagada Eesti Vabariigi seaduslik toimimine ja
huvide kaitsmine ning selle elanike kaitsmine erinevate merelt lähtuvate mittesõjaliste ohtude
eest. Selle oluline osa on ennetamine, hoides ohud maal (kus on sageli lihtsam reageerida) või
Eesti merealalt eemal. Ennetav tegevus aitab riigi ressursse säästlikumalt rakendada, arvestades
asutuste võimeid ja tegevuste keerukust merel. Igal riigiasutusel eraldiseisvalt üldjuhul puudub
kogu teave merel toimuva kohta, samuti võib puududa osa vajalikest vahenditest, mis tagavad
iseseisva ülesannete täitmise merel.
Komisjon tegutseb Kaitseväe juures, täpsemalt mereväe juures. KKS § 3 lõikes 1 loetletud
ülesannetest on täielikult või osaliselt Kaitseväe mittesõjalised ülesanded Eesti õhuruumi ja
merepiiri valvamine ja kaitse; mereolukorrateadlikkuse loomine ja tagamine; merereostuse
avastamise ja likvideerimise korraldamine Eesti merealal; politsei ja piirivalve seaduse § 3
lõike 1 punktis 4 sätestatud otsingu- ja päästetööl osalemine merel ning Eesti merealal
veesõidukist või muust ujuvvahendist lähtuva elutähtsa teenuse toimepidevust tagavat taristut,
9/72
samuti riigikaitseobjekti, sadamat või muud rajatist või seadmestikku ähvardava ohu
ennetamine, väljaselgitamine ja tõrjumine või korrarikkumise kõrvaldamine. Peale selle on
Kaitseväele riikliku järelevalve ülesanne antud rahvusvahelise sanktsiooni seadusega ning
MSOS-ga. Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. aasta määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“
§ 19 lõike 2 punktide 4−6 järgi on mereväe ülesanded muu hulgas järgmised: valvata ja kaitsta
Eesti merepiiri; tagada ja korraldada olukorrateadlikkust merel ning korraldada merereostuse
avastamist ja likvideerimist Eesti merealal. Seetõttu tegutseb merelise ohutuse komisjon
mereväe juures.
Komisjoni kuuluvad kõik Kaitseväe asjakohased struktuuriüksused ja julgeolekuasutused ning
vähemalt need riigiasutused, kellel on merel ülesanded, mis on seotud avaliku korra, julgeoleku
või navigatsiooniohutuse tagamisega või riikliku järelevalvega. Näiteks peaks komisjoni
kuuluma õhuvägi, Kaitsepolitseiamet, Välisluureamet, Transpordiamet, Keskkonnaamet,
Maksu- ja Tolliamet, PPA ning Muinsuskaitseamet. Täpne asutuste loetelu pannakse paika
komisjoni töökorraga, kuid isegi selles ei ole mõistlik loetelu lõplikult lukku panna, vaid jätta
see paindlikuks. Kuna komisjonil võib olla eri tasandi töögruppe, siis saab nendesse kaasata
asutusi, kes komisjoni loetelus ei ole (näiteks Terviseamet).
Komisjoni töökorralduses on plaan jagada see juhtrühma ja komisjoni vahel: komisjon võib
jaguneda ebaseaduslikele tegevustele reageerimise järgi töögruppidesse.8 Iga juhtrühmas,
komisjonis või töögrupis osalev riigiasutus tegutseb oma pädevuse piires, täites talle seadusega
pandud ülesandeid. Juhtrühma töö eesmärk oleks operatsioonilise tasandi riigiasutuse juhtide
vahel heaks kiita iga-aastased koostöö prioriteedid. Samas ei osale ega sekku juhtrühm vahetult
olukordade lahendamisse ehk komisjoni töösse. Juhtrühmas osalevad ka asjakohased
ministeeriumid ja Riigikantselei ning nad on kas nõuandvas või kuulaja rollis ega osale
juhtrühma otsustusprotsessis ega merelise ohutuse komisjoni operatsioonilise tasandi ehk
komisjoni töös.
Oluline on märkida, et juhtrühm ei ole mõeldud asendama Vabariigi Valitsuse julgeoleku
nõukogu (edaspidi JKN), kellele on seadusega pandud väga konkreetsed ülesanded, ega sellega
konkureerima. Merelise ohutuse komisjon on praktiline ehk reageeriv tasand ning peab saama
reageerida ohule kohe, poliitilise taseme otsustustena võib see aeg-ajalt aega võtta. Juhtrühm
on komisjoni ja JKN-i vahendaja, kes muu hulgas edastab teavet toimuva sündmuse kohta.
Kasulik on hoida infoväljas ka ministeeriume ja Riigikantseleid, kes seetõttu samuti osalevad
juhtrühma töös, kuigi otsustusõigust neil ei ole.
Siit järeldub, et merelise ohutuse komisjoni operatsioonilise tasandi ehk komisjoni ülesanne
oleks korraldada olukordade lahendamist praktilisel tasandil. Komisjoni esindajad peaks olema
oma valdkonna juhid või eksperdid, kellel on olukorra lahendamiseks õigus suunata enda
esindatava riigiasutuse ressursse. Vastasel juhul ei saa komisjon kiirelt tegutseda ega olukordi
lahendada. Olukorra (sündmuse) lahendamisel juhib konkreetse sündmuse lahendamise eest
vastutav riigiasutus eelhoiatust ja teabevahetust teadmisvajadust omavate osalistega ning
üldjuhul juhib ka olukorra lahendamist, kaasates teisi asutusi vajaduse järgi. Konkreetset
sündmust asuvad tegelikkuses lahendama selle sündmuse lahendamise eest vastutav asutus ja
kaasuvad asutused (kes on loetletud ka tegevusjuhendis).
Kuigi komisjonis on suhteliselt palju asutusi, ei tule kõik need asutused kokku iga kord, kui on
vaja mõnele sündmusele reageerida. Sündmustele reageerimiseks luuakse töögrupid ja nende
arv ei ole piiratud. Olukorrad, millal töögrupp (MOTR) tegutsema ja reageerima asub, on
vähemalt järgmised:
8 Kasutatakse lühendit MOTR – merelise ohutuse töögrupp.
10/72
1) merepiiri või piirirežiimi rikkumine;
2) terrorism;
3) organiseeritud kuritegevus;
4) ebaseaduslik ränne või inimkaubandus;
5) salakaubavedu;
6) ebaseaduslik relvavedu, sealhulgas massihävitusrelvade vedu;
7) ebaseaduslik kalapüük;
8) veealuse taristu kahjustamine;
9) majandusvööndis Eesti Vabariigi suveräänsete õiguste rikkumine;
10) veealuse mälestisega seotud nõuete rikkumine;
11) laeva, sadama või muu rajatise või seadmestiku ohtu seadmine.
„Vähemalt“ tähendab, et tegemist ei ole lõpliku loeteluga, sest neid juhtumeid, millal võidakse
vajada asutustevahelist koostööd ning millal on kasu omavahelisest teabevahetusest sündmuste
toimumise ennetamiseks, on veel.
„Töögrupp asub tegutsema“ tähendab, et tegutsema hakkavad töögrupi kõikide liikmete hulgast
ainult need asutused, keda see konkreetne sündmus puudutab. Oluline on reageerimiskiirus,
mistõttu ei jääda ootama poliitilisi suuniseid JKN-ilt, ministeeriumilt või muult asutuselt ega
ka taristu puhul omanike või valdajate abipalveid (välja arvatud sadama akvatooriumis toimuva
korral, kus seaduse järgi on selge vastutaja ja kus asutused ei saa üldjuhul tegutseda ilma
omaniku või valdaja abipalveta). Põhimõtteliselt teevad asutused oma igapäevatööd ning
poliitilisel tasemel küsitakse nõusolek üksnes juhul, kui seda näeb ette seadus. Muul ajal
töötavad kõik asutused oma töörütmis ja on (oote)valmis sündmustele reageerima, sealhulgas
neid ennetama, kui see on võimalik.
Täiskoosseisus komisjon kohtub teabevahetuse eesmärgil vajaduse järgi, muu hulgas selleks,
et leppida kokku aastaplaanid, arutada seaduse rakendamise käigus ilmnenud probleeme jms.
Komisjoni juht on Kaitseväe juhataja või tema volitatud isik (näiteks mereväe ülem). Komisjon
kehtestab oma töökorra ning vastavalt vajadusele merelistele ohtudele reageerimiseks tegevuste
kaupa tegevusjuhendid, milles muu hulgas määratakse reageerivad asutused.
Eelnõu § 1 punktiga 4 lisatakse KKS-i 2. peatükki uus § 224, millega luuakse ja defineeritakse
kaitselennunduse järelevalveteenistus kui institutsioon (sarnaselt sõjaväepolitseile).
Kaitseväes alustas 1. oktoobril 2020 tööd kaitselennunduse järelevalvega tegelev üksus. Selle
ametlik nimetus on kaitselennunduse järelevalveteenistus (edaspidi KLJT). Et selline üksus on
Eestis olemas ja et see üksus on vastutav kaitselennunduse järelevalve eest, on kirjas Vabariigi
Valitsuse 21. juuni 2018. aasta määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ § 18 lõike 3 punktis 4
koostoimes Kaitseväe juhataja 25. jaanuari 2024. aasta käskkirja nr 154 „Õhuväe põhimäärus“9
6. peatükiga. Samas on seaduse tasandil sätestatud üksnes lennundusseaduse § 601 lõikes 7, et
Kaitsevägi teeb kaitselennunduse üle haldusjärelevalvet.
2024. aasta kevadel auditeeris10 NATO KLJT-d ning ühe puudusena toodi välja, et Eestis ei ole
seaduse tasemel kaitselennunduse järelevalvega tegelevat üksust kui institutsiooni reguleeritud.
Eelnõuga see puudus kõrvaldatakse, luues sarnaselt sõjaväepolitseile kaitselennunduse
järelevalveteenistus kui institutsioon. Praegu on sama nimi nii institutsioonil kui ka KLJT-l,
kuid see ei peaks nii olema. Juhul, kui Kaitseväes peaks tehtama otsus anda kaitselennunduse
järelevalve tegemise ülesanne muule üksusele kui õhuväe koosseisus olevale KLJT-le või
9 Leitav aadressil https://mil.ee/wp-content/uploads/2024/09/Ohuvae-pohimaarus.pdf. 10 Auditiaruanne on asutusesisese kasutamise märkega ega ole avalikult kättesaadav.
11/72
arvata üksus õhuväe koosseisust välja mujale Kaitseväe sees või soovitakse muuta KLJT nime,
saab seda teha ilma, et oleks vaja muuta KKS-i. Sellisel juhul on vaja muudatus teha ainult
Kaitseväe põhimääruses ja muudes sisemist töökorraldust puudutavates haldusaktides.
Eelnõukohase KKS § 224 lõike 1 järgi on kaitselennunduse järelevalveteenistus täidesaatva
riigivõimu institutsioon Kaitseministeeriumi valitsemisalas ning selle põhiülesanne on teha
järelevalvet kaitselennunduse11 üle. Inglise keeles on järelevalveteenistuse nimetus Military
Aviation Authority, lühend MAA12. Kaitseväe põhimäärusega sätestatakse, milline Kaitseväe
struktuuriüksus vastutab kaitselennunduse järelevalve eest (lõige 3). Praegu on selleks
Kaitseväe põhimääruse järgi õhuvägi ja selle üksus on kaitselennunduse järelevalveteenistus.13
Kaitselennunduse järelevalveteenistus on kaitselennunduse järelevalve tegemisel sõltumatu
ning järelevalvele ei kohaldu käsuõigus (lõige 2). Käsuõigusega seonduv (sealhulgas mis on
käsk) on reguleeritud KKS-i §-des 27−35, mistõttu on kohasem sätestada tavapärasest
käsuõigusest erinev regulatsioon samuti seaduse tasemel, mitte määrusega14. Käsuõiguse
kohaldamata jätmisega tagatakse järelevalveteenistuse sõltumatus, sest näiteks ei õhuväe ülem
ega ka Kaitseväe juhataja ei saa anda käsku, et KLJT ei tohi teha järelevalvet mõne üksuse või
õhusõiduki üle.
Kontrolli selle üle, kui sõltumatu, tõhus ja erapooletu on KLJT oma ülesannete täitmisel, teeb
Kaitseministeerium. Kaitseministeerium on ka see, kes lahendab järelevalve käigus tekkinud
vaidlused, kui pooled ei jõua kokkuleppele.15 Praegu esitab KLJT Kaitseministeeriumile iga
aasta 31. märtsiks järelevalvearuande, milles on eelmise kalendriaasta kohta vähemalt järgmine
teave:16
1) kokkuvõte tehtud järelevalvemenetlustest, sealhulgas eelmisel kalendriaastal avastatud
rikkumised ja tehtud ettekirjutused;
2) kokkuvõte ettekirjutuste täitmisest üksuste poolt, kellele ettekirjutus tehti;
3) eelmise ja uue ehk jooksva kalendriaasta järelevalve prioriteedid.
Lisaks akrediteerib KLJT-d NATO. Esimene akrediteering saadi 2024. aastal ning järgmine
audit on nelja aasta pärast, et uuendada (pikendada) akrediteeringut.
KLJT-l on õigus teha järelevalvet kogu kaitselennunduse üle, see tähendab peale Kaitseväe ka
Kaitseliidu, Välisluureameti, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK), Kaitseressursside
Ameti ja Kaitseministeeriumi üle, kui nende valduses on õhusõidukeid, kaitselennunduse
rajatisi vms, samuti kõikide Eestis viibivate ja asuvate välisriikide relvajõudude õhusõidukite
ja kaitselennundusega tegelevate isikute üle, kui rahvusvaheliste kokkulepetega ei ole kokku
lepitud teisiti.
Kaitselennunduse järelevalveteenistuse (kui institutsiooni) põhiülesanne jaguneb kaheks:
järelevalve kui tehniline ülevaatus ja kontroll ning kaitselennunduses osalevate isikute
pädevuse (teadmiste ja oskuste) kontrollimine. Samuti on KLJT-l lennundusseaduse järgi õigus
anda asjakohaseid lube ja sertifikaate ning tunnustada teiste asutuste ja organisatsioonide välja
antud lube ja sertifikaate.
11 Vaata lennundusseaduse § 61 lõige 2. Kaitselennundus on Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutuse,
Kaitseliidu ning välisriigi relvajõudude või nende nimel ja kontrolli all toimuv lennundustegevus. 12 Et teha vahet eri riikide MAA-del, võidakse kasutada MAA nimetuse ees veel riigi kahetähelist tunnust – EE
MAA. 13 Vaata Kaitseväe põhimääruse § 18 lõike 2 punkt 8 ja lõike 3 punkt 4. 14 Praegu on käsuõiguse kohaldamata jätmine järelevalve ülesannete täitmise suhtes sätestatud Kaitseväe
põhimääruse § 18 lõikes 5. 15 Vaata Vabariigi Valitsuse seaduse § 101. 16 Vaata kaitseministri 18. oktoobri 2019. aasta määruse nr 20 „Kaitselennundusmäärustik“ § 901.
12/72
Kaitselennunduse järelevalveteenistus on sarnane institutsioon nagu sõjaväepolitsei. Selle
ülesandeid võib täita Kaitseväe juhataja määratud üksus, mille nimetuses ei pruugi üldse olla
nimetust „kaitselennunduse järelevalveteenistus“, kuid selle üksuse põhiülesanne on siiski teha
järelevalvet kaitselennunduse üle; samuti ei pruugi see olla õhuväe koosseisus (nagu praegu).
Kuna selle üksuse tegevusest on mõjutatud kogu kaitselennundus, sealhulgas evib mõju NATO
liikmesriikide õhusõidukite ja isikute üle, siis on oluline, et see üksus on sarnaselt
sõjaväepolitseile Kaitseväe struktuuris olemas institutsioonina, mida ja mille pädevust NATO
liikmesriigid ja NATO tunnustavad.
Eelnõu § 1 punktis 5 täpsustatakse, millal võib Kaitsevägi kohaldada vahetut sundi: Kaitseväe
julgeolekualal, selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas ohu väljaselgitamiseks
või tõrjumiseks või Kaitseväe julgeolekualal asuva vara või isikute vastu suunatud ründe
lõpetamiseks või KKS-i §-des 543–55 sätestatud meetmete tagamisel.
Eelnõu § 1 punktis 6 täpsustatakse, et Kaitsevägi kohaldab vahetut sundi KorS-is sätestatud
alusel ja korras, ent arvestades KKS-i erisusi. Kaitseväele on käesoleva seaduse alusel
kehtestatud erinormid ja seetõttu on oluline täpsustada, et täies ulatuses ei ole võimalik
Kaitseväel KorS-i kohaldada.
Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse KKS § 49 lõiget 4 – kehtiva sõnastuse kohaselt on
kaitseväelasele lubatud relvad külmrelv, gaasirelv ja tulirelv, parema õigusselguse huvides
täpsustatakse, et lubatud vahendite hulgas on ka tulirelv, sõjarelv ja relvasüsteem.
Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse KKS § 49 lõigetega 41ja 42, KKS § 32 lõikes 1 nimetatud
Kaitseväe ülesande täitmisel vahetu sunni kohaldamisel on välisriigi relvajõudude tegutsemine
piiritletud korrakaitseseadusega. Riikliku järelevalve erimeetmed, mida välisriigi relvajõud
võivad kohaldada, on sätestatud korrakaitseseaduse §-des 30–33 ja 45–53 ning riigipiiri seaduse
§ 114 lõigetes 3 ja 5. Seadusega välisriigi relvajõududele lubatud riikliku järelevalve meetmeid
võib Vabariigi Valitsus ka vajadusel piirata. Kaitseväe riikliku järelevalve ülesannetesse
kaasamise otsustab Vabariigi Valitsus.
Eelnõu § 1 punktides 9–15 kehtestatakse Kaitseväe julgeolekuala ümber vahetu läheduse ja
Kaitseväe laeva ohutusala mõiste. Samuti sätestatakse Kaitseväe julgeoleku eesmärgil
piirangute rakendamise ning üld- ja erimeetmete kohaldamise õigus ja kord.
Eelnõu § 1 punktis 9 täpsustatakse KKS 6. peatüki ja § 50 pealkirja ning punktis 11 luuakse
§-i 50 uued lõiked 2–5, milles sätestatakse julgeolekuala vahetu läheduse mõiste ja Kaitseväe
laeva ohutusala mõiste ning reguleeritakse ohutusala rakendamist.
Võttes arvesse üha kiiremini arenevat tehnoloogiat, tuleb korrastada ka Kaitseväe
julgeolekualadega seonduvat, et tagada julgeolekuala puutumatus. Tänapäevase tehnoloogia
abil ei pea inimene enam ise julgeolekualal viibima selleks, et seada ohtu Kaitseväe
julgeolekuala. Praegu kehtiv regulatsioon on jäänud ajale jalgu ning üksnes Kaitseväe valduses
oleva ala piirides ei ole võimalik tagada julgeolekut. Mehitamata õhu- või maismaasõidukid
võimaldavad rünnata territooriumi või koguda selle kohta teavet ilma, et rünnet läbiviiv või
teavet koguv inimene julgeolekuasutuse territooriumile siseneks. Selleks, et tõrjuda rünnet
õigel ajal või tuvastada julgeolekuala suhtes toimuvat kahtlast tegevust, tuleb reageerida
julgeolekualast kaugemal ehk selle vahetus läheduses. Väljaspool julgeolekuala tegutsemine
julgeolekuala kaitseks peab olema võimalikult selgelt seaduses sätestatud. Sellest tulenevalt on
vaja seadusesse lisada julgeolekuala vahetu läheduse mõiste. Vahetu lähedus defineeritakse
kindlaks määramata kaugusena ja sisustatakse iga ala puhul eraldi. Kaitseväe linnakuid on nii
13/72
hajaasustusega piirkondades kui ka linnades ning vahetu läheduse ulatus ei ole iga kord sama.
Vahetu lähedus sätestatakse Kaitseväe veesõidukite ja õhusõidukite korral mõjualana, nii-öelda
mullina, ümber vee- või õhusõiduki, hõlmates veesõiduki puhul ka veealust ala. Veesõidukil
reguleeritakse julgeolekuala vahetu lähedus nii, et see kehtib nii merel kui ka siseveekogus,
ning seda ala nimetatakse Kaitseväe laeva ohutusalaks (ingl warship safety zone). Oluline on
esile tuua Kaitseväe võimalus reageerida veesõiduki kaitseks peale mehitamata õhusõidukite
ka mehitamata veesõidukite korral, mis ohustavad sõjalaeva nii vee all kui ka veepinnal
liikudes. Sellist mehitamata veesõidukit tuleb tõrjuda enne, kui see laevani jõuab.
Samamoodi tuleb rakendada julgeolekuala kaitseks meetmeid isikute suhtes, kes viibivad merel
laevade või julgeolekuala lähistel ning jälgivad, häirivad või ka pildistavad sõjalaevu, Kaitseväe
sadamat ning sealseid tegevusi. Näiteks võib tuua Rootsis toimunud juhtumi, kus Eesti
kodanikust isik pildistas 21. juunil 2025 Rootsis salajast sõjaväebaasi.17 Rootsi politsei pidas
isiku kinni ja tema tegevuse seotust võõrriigi luureteenistustega kontrollitakse. Sarnaseid
juhtumeid on toimunud ka Saksamaal.18
Eestis on esinenud intsidente, kus võib kahtlustada sarnast tahtlikku tegevust Kaitseväe suunal.
Kuna Kaitseväel puudub praegu õigus isikut Kaitseväe julgeolekuala vahetus läheduses,
sealhulgas merel, kinni pidada, on paljud juhtumid jäänud lahendamata, sest isikut ei saanud
tuvastada, ning seega on jäänud isiku tegelik eesmärk ja võimalikud seosed vaenuliku võõrriigi
luureteenistustega tõendamata.
Lätis on tuvastatud samuti hulgaliselt kahtlasi kriitilise infrastruktuuri pildistamisi ja filmimisi,
mida võib seostada Venemaa (ja Valgevene) luuretegevuse intensiivistumisega.19 Ka mujal
Euroopas on tuvastatud, et vaenuliku tegevuse sihtriigi elanikke värvatakse sabotaaži ja
luuretegevuse eesmärgil ning nende tegevuseks on muu hulgas sihtmärkidest (sealhulgas
kriitilisest taristust) piltide tegemine.20
Ukraina sõja õpikogemustest ning hübriidkonflikti ilmingutest Euroopas saab järeldada, et
merel liiguvad erinevad mehitamata veesõidukid, üldistatuna öeldes mehitamata
meresüsteemid (UMS21): mehitamata pealveesõidukid (USV22) ja mehitamata allveesõidukid
17 Rootsis vahistati Eesti kodanik, kes pildistas riigi üht kõige salajasemat sõjaväebaasi (Delfi, 25.06.2025). Leitav
aadressil https://www.delfi.ee/artikkel/120386662/rootsis-vahistati-eesti-kodanik-kes-pildistas-riigi-uht-koige-
salajasemat-sojavaebaasi. 18 Saksa merevägi on hiljuti kokku puutunud korduvate sabotaažikatsetega. Intsidendid hõlmasid
mereväebaasidesse tungimise katseid nii maalt kui merelt, aga ka otsest laevade saboteerimist. Oletatakse, et
sellised tegevused on tõenäoliselt osa jõupingutustest õõnestada üldsuse usaldust ja destabiliseerida NATO-t.
Saksamaal uuritakse Hamburgis Blohm+Vossi laevaehitustehases ehitatava korveti Emden tahtlikku
rikkumisekatset kui võimalikku sabotaaži. Väidetavalt leiti korveti mootorist metallilaaste. (11.02.2025). Leitav
aadressil https://www.n-tv.de/politik/Marine-Inspekteur-Jan-Christian-Kaack-Deutsche-Kriegsschiffe-wurden-
sabotiert-article25555013.html. 19 Läti kaitseministeeriumi teatel on Lätis kasvanud huvi sõjaliste ja kriitilise infrastruktuuri rajatiste pildistamise
ja filmimise vastu. Selliseid juhtumeid registreeritakse mitu korda nädalas ning enamik rikkumisi avastatakse ja
likvideeritakse kiiresti koostöös julgeolekuteenistustega. Läti kaitseministri sõnul on Läti agressorriigi pidevas
tähelepanu keskpunktis. (LSM, 21.06.2025). Leitav aadressil https://www.lsm.lv/raksts/zinas/latvija/21.06.2025-
pieaug-interese-par-militaro-un-kritiskas-infrastrukturas-objektu-fotografesanu-un-filmesanu.a604184/. 20 FSB agendid kasutavad Ukrainas spioonidena ja sabotaaži läbiviimiseks teismelisi, pakkudes neile raha
Telegrami vms platvormi kaudu. Ülesanneteks on nii ette antud sihtmärkidest piltide tegemine kui ka pommide
paigaldamine. Alates eelmise aasta kevadest on SBU vahistanud enam kui 700 inimest luuretöö, süütamise ja
pommitamise plaanides osalemise eest. Nendest 175 ehk 25% olid alaealised. (FT/Guardian, 30.06.2025). Leitav
aadressil
https://www.theguardian.com/world/2025/jun/30/russia-pays-ukrainians-suicide-bombers-shadow-war-you-now. 21 Inglise keeles Unmanned Maritime System. 22 Inglise keeles Unmanned Surface Vessel.
14/72
(UUV23). Seadusemuudatuse tulemusena tekib Kaitseväel õigus veekogul Kaitseväe laeva
(sõjalaeva) kui julgeolekuala lähialas tõrjuda mehitamata veesõidukeid. Selleks lisatakse KKS-
i uus § 547, mis käsitleb kõikide mehitamata süsteemide, näiteks mehitamata maismaasõidukite
ja veesõidukite vastu tõrjemeetmete kohaldamist.
Eelnõus kasutatakse väljendit „mehitamata süsteem“. Mehitamata süsteeme on erinevaid –
mehitamata õhusõiduk (edaspidi ka MÕS), mehitamata maismaasõiduk, mehitamata
meresüsteemid, mehitamata pealveesõidukid ja mehitamata allveesõidukid. Iga konkreetne
mehitamata süsteem vastab erinevatele tingimustele, ent nende kõigi ühine nimetaja on see, et
neil ei ole vahetut füüsilist kontakti inimesega ning nende juhtimine toimub distantsilt. Kuna
mehitamata süsteeme on väga erinevaid ning samas on see üldkeeles lihtsalt arusaadav, siis pole
vajalik seda eelnõus eraldi defineerida. Süsteem on kogum omavahel seotud objekte, mis
toimivad, töötavad spetsiaalse eesmärgiga.24
Ka NATOs kasutatakse mõisteid mehitamata õhusüsteem25, mehitamata meresüsteem26 jne.
Mehitamata süsteem on seega õhusõiduk, laev või sõiduk, mis ei kanna inimest ja mis on
võimeline autonoomselt liikuma või mida juhitakse distantsilt ning mis hõlmab kõiki selle
käitamiseks vajalikke seadmeid ja võrku. Mehitamata süsteemi osaks ei loeta inimest.
Strateegilisel tasandil seisavad tänapäeva julgeolek ja avalik kord silmitsi ohtudega, mis on üha
enam hübriidsed, ebaregulaarsed, kohanevad ning pidevalt mitmekesistuvad. Vastusena sellele
edendab NATO kui kaitsev sõjaline liit integreeritud ja ühtset lähenemist viies
tegevusvaldkonnas: maismaal, merel, õhus, küberruumis ja kosmoses, eesmärgiga tagada
kollektiivne kaitse.27
Praegu võib avalikus ruumis Kaitseväe linnaku vahetus läheduses isikut kinni pidada politsei,
aga kuna politseil on vaja ressurssi suunata ka paljude muude ülesannete täitmisse, ei pruugi
politsei jõuda kohale piisavalt operatiivselt. Samuti ei saa pidada otstarbekaks politsei
reageerimise kohustust, kui linnakus on vastava väljaõppe läbinud kaitseväelased, kes saaksid
ise linnaku vahetus läheduses isiku koheselt tuvastada.28 Paljud linnakud, näiteks
lahingumoonalaod, on ohutuse põhjustel eraldatud ja asuvad hajaasustusega kohtades, kus
politseipatrulli reageerimine võtab aega. Isik, kes pildistab või jälgib linnakut, on tõenäoliselt
selleks ajaks juba lahkunud ja ei ole enam võimalik kindlaks teha tema isikut ega motiive.
Enamikul juhtudel on Kaitseväel vaja vaid inimest tuvastada, küsides tema isikut tõendavat
dokumenti, ja teha küsitledes (eelnõuga lisatav § 543) kindlaks tema tegevuse eesmärk ning
veenduda, et ta ei kujuta ohtu julgeolekualale. Suuremat riivet põhjustavaid meetmeid peale
küsitlemise ja dokumentide nõudmise hakataks kasutama tõenäoliselt vaid üksikutel kordadel,
kuid nende rakendamise võimalus peab Kaitseväel olema. Näiteks võib tuua linnaku vahetus
läheduses asuva isiku, kes lennutab MÕS-i lahingumoonalao kohal, kuid kui kaitseväelased
linnaku vahetusse lähedusse väljuvad, on ta pakkinud MÕS-i juba auto pakiruumi. Sel juhul
23 Inglise keeles Unmanned Underwater Vessel. 24 https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/s%C3%BCsteem/1/est 25 Ingl k Unmanned Aircraft System (UAS), https://www.coemed.org/files/stanags/05_AAP/AAP-
06_2020_EF_(1).pdf 26 Ingl k Maritime Unmanned System (MUS) is defined as a system operating in the maritime environment—
subsurface, surface, or air—whose primary component is at least one unmanned vehicle, operating autonomously
or under minimal supervision, kasutusel näiteks NATO Guidance for Developing Maritime Unmanned Systems
(MUS) Capability - https://publicintelligence.net/cjoscoe-mus/ 27 https://nllp.jallc.nato.int/iks/sharing%20public/uas-unmanned-aircraft-systems.pdf 28 KKS-i lisatakse säte (KKS § 54² lõige 1), mille järgi on erimeetmeid õigustatud kasutama vaid sellekohase
väljaõppe läbinud kaitseväelased ja ametnikud.
15/72
oleks vaja kaitseväelastel sõiduk peatada (eelnõu § 546) ja vallasasi läbi vaadata (eelnõu § 5410),
et tuvastada pakiruumis MÕS-i olemasolu ja selles olevad pildid või videod Kaitseväe
linnakust. Antud tegevus on kiireloomuline, sest isik on Kaitseväe linnaku vahetust lähedusest
kiiresti lahkumas ja linnakust kaugemal ei ole võimalik tabada isikut ega tuvastada isiku
eesmärke ja Kaitseväele tekitatud kahju. Toimunud intsidentidest on Kaitsevägi järeldanud, et
näiteks linnaku julgeolekuprotseduuride jälgimist, pildistamist ja häirimist teostavad isikud
võivad seda teha teadmises, et Kaitsevägi ei saa väljaspool ala reageerida ning tuleb oodata
politseid. Politsei kohale jõudmine võtab aega ja selle aja jooksul on pildistajatel võimalik
lahkuda ilma, et kaitseväelane teda peatada saaks. Toimunud intsidentide kirjeldustest on näha,
et tegutsetakse ja seejärel lahkutakse kiiresti. Politsei reageerimine võib viibida ka seoses
kiireloomulisemate põhiülesannete täitmisega, näiteks lähisuhtevägivalla kutsele reageerimise
tõttu, mille prioriteetsus on olulisem kui Kaitseväe teavitus pildistaja või mehitamata süsteemi
käitaja kohta.
2024. aastal on toimunud tuvastamatuks jäänud MÕS-ide lennud Kaitseväe linnakute kohal.29
Kahtlaseid tegevusi Kaitseväe linnakute suhtes esineb aina sagedamini ning hübriidkonflikti
tingimustes võib ette tulla ka muid sarnaseid Kaitseväe suhtes tehtavaid häirivaid tegevusi.
Antud kontekstis tuleb ära märkida 22. aprillil 2022 toimunud juhtum, kui küberväejuhatuse
seina sodinud Vene sõjaväeluurega seotud inimese ülesanne oli ka visata süütepudel ühe
Ukrainas asuva sõjaväehoone ventilatsioonišahti.30 Et vältida Kaitseväe suunal selliste
hübriidoperatsioonide täideviimist, tuleb julgeolekuala vahetus läheduses anda Kaitseväele
selliste täiendavate erimeetmete kohaldamise õigused, nagu õigus isikut peatada, teda küsitleda
ja dokumente nõuda ning vajaduse korral ka sõidukit peatada ja see läbi vaadata. Oluline on
märkida, et Kaitsevägi rakendab kirjeldatud erimeetmeid ainult julgeolekuala vahetus
läheduses avalikus ruumis vaid äärmise vajaduse korral, kui on teada, et olukord nõuab
kiireloomulist reageerimist ja politsei ei saa piisavalt kiiresti kohale jõuda. Enamasti piirdub
erimeetmete rakendamine üksnes isiku küsitlemise ja dokumentide nõudmisega. Kui on
kahtlus, et isik on toime pannud süüteo Kaitseväe julgeolekuala või sellel asuvate isikute suhtes,
tuleb olla valmis reageerima ka riivavamate meetmetega, nagu isiku kinnipidamine ja isiku
läbivaatus.
Eelnõu § 1 punktis 10 muudetakse § 50 lõike 1 punkti 1, millega täpsustatakse Kaitseväe
julgeolekuala mõistet ning sätestatakse, et see hõlmab Kaitseväe territooriumi ning selle all
olevat maapõue ja selle kohal olevat õhuruumi ulatuses, milles toimuv tegevus võib tuua kaasa
ohu julgeolekualale.
Eelnõu § 1 punktis 11 defineeritakse, mis on Kaitseväe julgeolekuala vahetu lähedus ja
Kaitseväe laeva ohutusala. Kaitseväe julgeolekuala vahetu lähedus on maapind ja veekogu ning
selle all olev ja selle kohal olev õhuruum ulatuses, milles toimuv tegevus võib tuua kaasa ohu
Kaitseväe julgeolekualale ning mille ulatuses saab Kaitsevägi isikut või objekti viivitamata
otseselt mõjutada. Nagu eespool selgitatud, sätestatakse julgeolekuala vahetu lähedus
määratlemata õigusmõistena, kuna igas olukorras ei ole võimalik tuvastada täpselt
julgeolekuala kaugust, kus Kaitseväel oleks veel õigus rakendada meetmeid julgeolekuala
kaitseks ja mille piirist väljaspool seda õigust enam ei oleks. Määratletakse ainult vahetu
läheduse kaugus õhuruumis, kui julgeolekuala kohale on kehtestatud geograafiline ala või
ajutine geograafiline ala. Sellisel juhul on julgeolekuala ja selle vahetu läheduse kõrgus
29 Kaitseväe Tapa ja Jõhvi linnak sattusid sügisel võõraste droonide huvi alla. (20.06.2025). Leitav aadressil
https://www.err.ee/1609725954/kaitsevae-tapa-ja-johvi-linnak-sattusid-sugisel-vooraste-droonide-huvi-alla. 30 „Killnet häkkis teid“. Kuidas Vene sõjaväeluure saatis Lätist kaks meest Tallinna hirmu külvama. (11.07.2024).
Leitav aadressil https://www.delfi.ee/artikkel/120306313/killnet-hakkis-teid-kuidas-vene-sojavaeluure-saatis-
latist-kaks-meest-tallinna-hirmu-kulvama.
16/72
õhuruumis piiritletud geograafilise ala või ajutise geograafilise ala ülapiiriga. Julgeolekuala
vahetus läheduses meetmete rakendamine otsustatakse iga olukorra puhul eraldi, sõltuvalt
situatsiooni eripärast. Linna piirkonnas toimub Kaitseväe objektist paarisaja meetri kaugusel
oluliselt rohkem tsiviilisikute tegevusi kui näiteks hajaasustusega piirkonnas asuvas linnakus.
Seega tuleb Kaitseväel iga kord eraldi hinnata, kas mõni tegevus võib olla ohuks Kaitseväe
julgeolekualale ja selle kaitse tagamisele.
Riigikohus on nentinud, et kaalutlusotsustuse ja määratlemata õigusmõistete rakendamise
korral peab haldusorgan esitama tavapärasest põhjalikuma sisulise motivatsiooni, mis
võimaldaks haldusakti adressaadil mõista akti sisu. Määratlemata õigusmõiste, nagu
julgeolekuala „vahetu lähedus“, sisustamine ei tohi olla meelevaldne, vaid peab olema
põhjendatud ja vajaduse korral tõenditega tõendatud.
Määratlemata õigusmõistega on tegemist juhul, kui seadusandja on loobunud detailse
regulatsiooni andmisest loetelu või muu juhise näol ja jätnud selle seaduse rakendaja hooleks.
Seega, enne normi kehtivusala, näiteks julgeolekuala „vahetu lähedus“ kohaldamist, tuleb
Kaitseväel anda õigusaktis sisalduvale määratlemata õigusmõiste sisule piirid ja mõõdetavad
tunnused, et seda oleks võimalik seostada konkreetsete eluliste asjaoludega.31
Kaitseväe laeva ohutusala on Kaitseväe laeva ümber ja all olev veekogu pind ning selle kohal
olev õhuruum, milles toimuv tegevus võib tuua kaasa ohu Kaitseväe laevale. Ohutusala
mõõtmed on veesõiduki välisküljest arvates 300 meetrit horisontaalsuunas ja vertikaalsuunas
vee alla ning ohutusala ülempiir veesõiduki kõrgeimast punktist on 150 meetrit. Paljude riikide
sõjalaevadel on ohutusala ehk nii-öelda mull ümber laeva, kui laev on merel.32 See on oma
olemuselt kergema režiimiga kui julgeolekuala, kuid annab võimaluse laeval end paremini
kaitsta väljastpoolt pärineva (mittesõjalise) rünnaku vastu. See tähendab, et see ala ei ole täpselt
sama rangelt jälgitav kui julgeolekuala ise. Näiteks kui sellesse mõjualasse siseneb mõni
veesõiduk, siis reageeritakse vastavalt ohuhinnangule. Kui see ohtu ei kujuta, siis ei reageerita,
näiteks ei võeta veesõidukiga ühendust, et seda hoiatada ja paluda tal eemale hoida, kuni
hoiatuslaskudeni välja, kui veesõiduk ei reageeri käskudele ja jätkab lähenemist ning selles
nähakse ohtu Kaitseväe laevale. Näiteks tiheda liiklusega mereala osades (näiteks Tallinna laht,
Kieli laht) ei ole võimalik nõuda teistelt veesõidukitelt distantsi hoidmist, mistõttu ei tohigi see
ohutusala olla sama range kontrollirežiimiga nagu julgeolekuala. Sellest tulenevalt on mõistlik
nimetada seda ala teisiti kui julgeolekuala. Samas peaks saama selles alas mehitamata
süsteemide suhtes rakendada samu meetmeid, mida julgeolekualaski samadel põhimõtetel.
Kaitseväe laeva ohutusala ei rakendata horisontaalsuunas, kui Kaitseväe veesõiduk on sadama
või sadama akvatooriumi alal, sest sadamas või sadama akvatooriumis on laevad tihedalt koos
ning sõjalaeval ei ole võimalik hoida ise teiste laevadega ega teistel laevadel sõjalaevaga
vajalikku distantsi. Küll aga säilib ohutusala ülapiir õhuruumist tuleva ohu eest kaitsmiseks.
Muul juhul rakendatakse ohu korral enesekaitset. Kaitseväe laeva ohutusalas võib Kaitsevägi
vahetu ohu tõrjumiseks mehitamata süsteemi vastu riikliku järelevalve meetmeid ja vahetut
sundi rakendada eelnõuga lisatava § 547 ja § 49 lõike 1 punktis 3 sätestatu kohaselt.
31 RKPJKo, 13.06.2005, nr 3-4-1-5-05, punktid 16 ja 20: „Määratlemata õigusmõiste on õigustehniline vahend,
mille puhul seadusandja loobub detailsete ettekirjutuste andmisest seadustes enestes, delegeerides normi
täpsustamise seaduse rakendajale. Kuna määratlemata õigusmõiste on seadusandja poolt loodud, tuleb seda
sisustada seadusandja juhiste ja eesmärkide abil. Seega tuleb [… määratlemata õigusmõiste – lisatud täiendus]
sisustada vaadeldava volitusnormi eesmärgi kaudu ehk püüda välja selgitada, mis oli seadusandja eesmärk
Delegatsiooninormist tuleneva pädevuse rakendamisel peab silmas pidama erinevate huvide, väärtuste ja õiguste
tasakaalustamise vajadust ning volitatud seadusandluse teostamisega põhiõigustele asetatud piirangute
proportsionaalsust.“. 32 Välisriikide sõjalaevade ümber oleva nn mulli mõõtmed ei ole enamikul juhtudel avalik teave.
17/72
Kaitseväe laeva ohutusala on laeva ümber nii Eesti merealal kui ka sellest väljaspool, samuti
sadamates või sadamate akvatooriumites viibides. Silmas tuleb pidada seda, et meetmed, mida
laev saab kohaldada eri merealadel, on erinevad. Nii näiteks võib Eesti sise- ja territoriaalmeres
ning sadamas või sadama akvatooriumis viibiv laev kohaldada kõiki samu meetmeid, mida on
lubatud kohaldada julgeolekualal ja selle vahetus läheduses; samuti kehtib enesekaitseõigus,
kuid meetmete kohaldamine on piiratud ja piirdub enesekaitseõigusega Eesti majandusvööndis,
avamerel ning välisriigi sise- ja territoriaalmeres ning majandusvööndis, sealhulgas välisriigi
sadamas või sadama akvatooriumis viibides.
Eelnõu § 1 punktis 12 sätestatud muudatusega antakse Kaitseväele võimalus jätta erandjuhul
ajutine julgeolekuala tähistamata, kui seda nõuab riigikaitseline varjatud iseloomuga ülesanne.
Üldjuhul see siiski tähistatakse. Tähistamata jätmine on võimalik vaid siis, kui see seab ohtu
Kaitseväe ülesande täitmise ning see on lubatud Kaitseväe juhataja kehtestatud tingimuste
kohaselt. Riigi sõjalise kaitsmise ülesande täitmine on teatud tingimustel võimalik vaid siis, kui
Kaitseväe üksus ei ole avalikult selgelt eristuv ja tähistatud. Samuti peab teave Kaitseväe üksuse
asukoha ja julgeolekuala rajamise kohta olema maksimaalselt kaitstud kolmandate isikute eest.
Ajutine julgeolekuala jäetakse tähistamata vaid siis, kui selle tähistuse puudumine ei põhjusta
ohtu piirkonnas liikuvatele isikutele. On oluline märkida, et tähistamata jätmisel tagatakse
inimeste ohutus muul moel. Kui Kaitseväe üksus võib oma tegevusega häirida või põhjustada
ohtu kolmandatele isikutele, tähistatakse julgeolekuala igal juhul. Tähistamisest loobumise
tingimused sätestatakse täpsemalt Kaitseväe korralduse seaduse rakendusaktis „Kaitseväe
julgeolekuala tähistamise kord“. Kaitseväe määruse alusel kehtestab Kaitseväe juhataja
Kaitseväe-sisese dokumendiga täpsed nõuded, mis juhtudel on võimalik jätta julgeolekuala
tähistamata ning kes ja mis tingimustel saab seda otsustada.
Kui Kaitseväe julgeolekuala on jäetud tähistamata Kaitseväe juhataja kehtestatud tingimustel,
siis tuleb Kaitseväel tagada, et piirkonnas liikujad saavad siiski teavet, et tegemist on piiratud
alaga, kuhu ei tohi loata siseneda. Alal peab olema näiteks mehitatud valve, kes informeerib
isikut, kui see liigub ajutise julgeolekuala lähistele või selle suunas. Sellel viisil teavitatakse
isikut, et tegemist on alaga, kuhu ei või siseneda, ja seega on isikul võimalik eemalduda.
Eelnõu § 1 punktis 13 sätestatakse volitusnorm Kaitseväe juhatajale, kes kehtestab täpsed
tingimused ja korra, mis alustel võib jätta julgeolekuala tähistamata. Sellega tagatakse, et
kaitseväelane, kes seda rakendab, lähtub konkreetsetest juhistest ega saa julgeolekuala
tähistamata jätta enda tõlgendusest lähtuvalt.
Lisaks kehtestatakse Kaitseväele võimalus jätta asukohajärgne kohalik omavalitsus ajutise
julgeolekuala loomisest erandjuhul julgeolekukaalutlustel teavitamata. Julgeolekuala
asukohajärgse kohaliku omavalitsuse võib jätta julgeolekuala loomisest teavitamata üksnes nii
kauaks, kui see on Kaitseväe julgeoleku või kolmandate isikute ohutuse tagamiseks vältimatu.
Teavitamine viiakse läbi juhul, kui Kaitseväe üksuste viibimisest näiteks õppuste piirkonnas on
vaja avalikkust teavitada ohutuse tagamiseks ning riigikaitselist ülesannet ei pea varjama. Kui
Kaitseväe ülesanne maastikul vajab edukaks täideviimiseks varjatust, tuleb üksuse paiknemise
teavet kaitsta ja võimalikult vähe levitada, kuna see võib ohustada põhiülesande täideviimist ja
julgeolekut. Kaitseväe teatud ülesannete täitmisel on vaja üksus maastikul maskeerida, et
ülesanne jääks varjatuks. Seega tuleb ka üksuse maastikul paiknemise teavet edastada ja
levitada võimalikult piiratud moel. Regulatsioonis säilib kohustus teavitada iga kord PPA-d,
kes peab omama oma vastutusalas toimuva kohta teavet. Teavitamise kord lepitakse eraldi
kokku. Kaitseväe viibimine kohaliku omavalitsuse alal oleval territooriumil on kooskõlastatud
kinnistu omanikuga.
18/72
Kaitsevägi ei teosta julgeolekuala lähistel isikute lausalist jälgimist, vaid hindab, kas isik, kes
viibib julgeolekuala vahetus läheduses, võib põhjustada ohtu julgeolekualale. Kaitsevägi ei
teosta isikustatud kujul jälgimist, vaid julgeolekuala ala vahetus läheduses liikumise
tuvastamisel hinnatakse võimalikku ohtu Kaitseväe julgeolekualale, varale ja teenistujatele.
Selleks tuvastatakse isiku tegevus julgeolekuala lähistel ja kui selle tulemusena selgub, et isik
näiteks korjab marju või jalutab, siis edasist jälgimist ei teostata. Kui aga selgub, et isik pildistab
julgeolekuala või teeb muid kahtlasi tegevusi (lennutab MÕS-i, jälgib, paigaldab midagi, üritab
lõhkuda piirdeaeda vms), siis isiku tegevust jälgitakse ning võidakse minna julgeolekualalt
välja ja rakendada täiendavaid meetmeid, nagu isiku küsitlemine ja dokumentide nõudmine, et
täpsustada isiku tegevust ja selle põhjusi. Kui isiku tegevuses ei ole Kaitsevägi tuvastanud
selget julgeolekuala ohustavat indikatsiooni ja isik soovib julgeolekuala lähedusest lahkuda,
siis ei ole Kaitseväel alust tema andmeid edasi töödelda ega erimeetmeid rakendada ja isik ei
ole kohustatud ka isikut tõendavat dokumenti esitama. Kaitsevägi lõpetab sel juhul isiku
andmete edasise töötlemise ning fotod ja videod, kus isik on peale jäänud, kustutatakse
hiljemalt 90 päeva möödudes. Vastupidine olukord on see, kui isiku tegevus on ebaselge, isik
ei soostu koostööd tegema ega oma tegevusi selgitama. Sel juhul peab Kaitsevägi vähemalt
julgeolekuala vahetus läheduses viibiva kahtlaselt käituva isiku tuvastama, kaasates vajadusel
ka politseiametniku.
Eelnõu § 1 punktis 14 muudetakse kehtiva seaduse § 541 lõiget 2 – jäetakse välja tekstiosa
„edasilükkamatul juhul“ sest see tekitab valestimõistetavuse nagu oleks selle ülesande täitmine
edasilükkamatu pädevuse raames. Selles lõikes nimetatud ülesanne on Kaitseväe põhiülesanne.
Lisaks on lõikest välja jäetud punkt 3, mille kohaselt võib Kaitsevägi peatada Kaitseväe
julgeolekualal või selle vahetus läheduses viibiva isiku, teda küsitleda ja nõuda temalt isikut
tõendava dokumendi esitamist või kui see ei ole võimalik, siis tuvastada isikusamasus isiku
antud andmete alusel – need õigused antakse eelnõuga loodavates eraldi paragrahvides.,
Seetõttu on KKS § 541 lõike 2 sõnastus muudetud ja lisatud viide §-des 542-5411 sätestatud
erimeetmetele.
Kehtiva seaduse § 541 lõike 2 punktis 4 ehk eelõukohases KKS § 541 lõike 2 punktis 3 on
täpsustatud, et ülesande täitmiseks võib kasutada pilti ja heli edastavat või salvestavat
jälgimisseadmestikku, sealhulgas liikuvat kaamerat. Eelnõukohase KKS §-s 541 lõikega 2 ei
looda Kaitseväele uut õigust, tegemist ei ole Kaitseväele uute volituste andmisega vaid selgituse
ja täpsustusega selles osas, mida kujutab endast jälgimisseadmestik. Lisatud on sõnastus „liikuv
kaamera“ seoses asjaoluga, et sättes kasutatav „jälgimisseadmestik“ hõlmab ka
mittestatsionaarseid kaameraid (näiteks kaameraid, mis ei ole hoonele püsivalt kinnitatud).
Jälgimisseadmestikku võidakse kasutada KKS § 36 kaitseväeluure ülesannete teostamisel ja
vastava loa olemasolul ka näiteks liikuvast autost filmimiseks jne. Seega on korrektne välja
tuua täpsustus lisatud sõnastuse näol. Riigi sõjaliseks kaitsmiseks jt §-s 36 nimetatud ülesannete
täitmiseks on vaja koguda ning töödelda teavet, sealhulgas teavet liikuva kaamera abil. Sätte
sõnastuses olev lauseosa „§ 36 lõike 1 punktis 6 nimetatud ülesande täitmisel“ viitab selle sätte
alusel kaitseväeluure eesmärgil jälgimisseadmestiku kasutamise lubatavusele. Tegemist on vaid
täpsustusega ning see ei tekita erinevust JAS-i või KKS-i vahel, mis jätaks JAS-i alusel
tegutseva ametniku õigusest ilma võrreldes KKS-i alusel tegutseva isikuga. JAS-i ja KKS-i
jälgimisseadmestiku kasutuseesmärk on olnud sarnane, kuid need ei ole võrdsustatud. KKS-i
puhul on on jälgimisseadmestiku kasutamine seotud kaitseväeluurelise tegevusega, mida
tehakse julgeolekuala kaitseks. See punkt on kehtestatud muuhulgas teiste luure toimingutega,
mis on rakendatavad edasilükkamatul juhul kõrgema ohuastme korral luurekeskuse poolt ning
võivad alluda täiendavale loale ja kontrollile. Selle sätte eesmärk ei ole seotud kitsalt
statsionaarselt julgeolekuala territooriumil vaatlemiseks, kuigi luure tegevus on julgeolekuala
kaitseks, vaid ka vahetus läheduses kõrgendatud ohule reageerimiseks.
19/72
Lisaks on eelnõus täpsustatud, et seda ülesannet ei saa täita Kaitsevägi üldiselt vaid ainult
konkreetne struktuuriüksus, mis on Kaitseväe põhimääruses määratud. Selle täpsustusega
kitsendatakse isikute ringi, kellel on andmetele juurdepääs ning ühtlasi tõhustab see järelevalvet
tegevuse üle.
Eelnõu § 1 punktides 15–19 sätestatakse Kaitseväe julgeolekuala kaitse eesmärgil täpsem
erimeetmete kohaldamise ja piirangute kehtestamise õiguslik regulatsioon, lisades seadusesse
§-d 542–5413, muutes § 55 lõigete 1 ja 2 sõnastust, täiendades § 55 lõikega 11 ning tunnistades
§ 56 kehtetuks.
Selleks, et selgitada olukorda, kus Kaitsevägi peab erimeetmeid rakendama, tuleb lähemalt
vaadelda ohu definitsiooni. Oht riigi julgeolekule on olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava
objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset riigi
julgeolekut ähvardavat ohtu põhjustav sündmus. Vahetu oht riigi julgeolekule on olukord, kus
riigi julgeolekut ähvardavat ohtu põhjustav sündmus leiab juba aset või on suur tõenäosus, et
see kohe algab. Oht julgeolekualale ja julgeolekualal olevale taristule või julgeolekualal asuvale
varale ning seal viibivatele isikutele võib lähtuda julgeolekuala vahetus läheduses viibijatest.
Kaitseväe julgeolekuala on Kaitseväe valduses olevad alad ja objektid, näiteks linnakud, mis
tagavad olulist Eesti riigi iseseisva kaitsevõime elementi – lahingumoonalaod,
mobilisatsioonidepood, relvalaod, lahingutehnika ladustamisalad jms, samuti Kaitseväe
sõidukid, õhusõidukid ja veesõidukid. Seega, kui ohtu satub julgeolekuala, siis kaasneb ka oht
riigi julgeolekule.
Erimeetmeid on vaja rakendada julgeolekuala vahetus läheduses ning Kaitseväe laeva
ohutusalas julgeolekuala kaitse tagamiseks. Kaitsevägi peab nimetatud meetmetega reageerima
julgeolekuala kaitseks ohu korral juba julgeolekuala piirist kaugemal, sest julgeolekualal võib
olla juba hilja reageerida.
Erimeetmeid võivad rakendada vaid vastava väljaõppe läbinud kaitseväelased ja ametnikud.
Teenistujad, kes hakkavad nimetatud meetmeid rakendama, läbivad vastava koolituse, kus
selgitatakse nõudeid ja tingimusi, mille korral võib meetmeid rakendada ning millistes
olukordades ei ole rakendamine proportsionaalne ega õiguspärane. Vastava koolituseta
kaitseväelased ja ametnikud ei tohi julgeolekuala vahetus läheduses meetmeid rakendada.
Koolituskava kehtestatakse ja koolitused korraldatakse Kaitseväe-siseselt.
Eelnõuga lisatakse § 542 lõikesse 2 sätted julgeolekuala vahetus läheduses ning Kaitseväe laeva
ohutusalas piirangute rakendamise otsustamise kohta. Piirangute rakendamise julgeolekuala
vahetus läheduses otsustab Kaitseväe juhataja või tema volitatud pädeva struktuuriüksuse ülem.
Enne sellise otsuse vastuvõtmist ei ole kaitseväelastel lubatud erimeetmeid kohaldada ega
piiranguid rakendada. Kuna eelnõuga lisatavad erimeetmed on isikuvabaduste riive, peab
sellise otsuse vastu võtma Kaitseväes kõige kõrgemal tasemel ja sellega andma volituse neid
rakendada. Haldusakti, millega piirangud kehtestatakse, võib välja anda Kaitseväe juhataja või
struktuuriüksuse ülem. Haldusaktis tuuakse välja piirangu kehtestamise põhjendused ning ka
piirangute ulatus ja kestus. Avalikus ruumis julgeolekuala vahetus läheduses liikumise või
tegevuse piirangud peavad olema otsuses selgelt põhjendatud ja selgitatud, miks ei saa
julgeolekuala kaitse eesmärki muul vähem riivaval viisil täita. Reeglina peaks olema enne
selliste piirangute kehtestamist Kaitseväe linnakute või julgeolekuala suhtes toimunud juba
sündmused (näiteks rünnak, sabotaaž või julgeolekuala kaitset tugevalt ohustav muu sündmus),
mille tagajärjel on vajalikud täiendavad resoluutsed meetmed julgeolekuala kaitseks. Otsuses
tuleb selgelt määratleda ka viis, kuidas julgeolekuala vahetus läheduses kehtestatavad piirangud
isikutele teatavaks tehakse. Selleks võib näiteks olla kohapealne julgestusmeeskond, kes
teavitab isikuid piirangutest ja võimaldab isikutel piirangualast lahkuda. Samuti võib piiranguid
20/72
teha teatavaks ajutiselt paigaldatavate siltidega, näiteks juurdepääsuteedele, teavitustega
riiklikes kanalites, riigiasutuste kodulehtedel või ka näiteks sotsiaalmeedias. Oluline on järgida
põhimõtet, et isikule, kes julgeolekuala vahetusse lähedusse satub, oleks selgelt arusaadav, mis
toiminguid on lubatud teha ja mis ei ole lubatud (näiteks pildistada) ning isikule tehakse
kehtestatavad piirangud teatavaks julgeolekualale või selle vahetusse lähedusse sisenemisel või
muul viisil või avaldatakse asjakohaste riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse kodulehel.
Piirangute kehtestamisel järgitakse põhimõtet, et isikute liikumist ja tegevust võib piirata ainult
nii kaua ja nii suures ulatuses, kui on vältimatult vajalik julgeolekuala kaitse eesmärgi
täitmiseks.
Eelnõukohase paragrahvi 542 lõikes 5 sätestakse üldised põhimõtted, millest Kaitsevägi peab
lähtuma erimeetmete ja piirangute kohaldamisel. Eesmärk on luua õigusselgust erimeetmete
kohaldamise osas ning kaitsta ka isikute põhiõigusi volituste kuritarvitamise eest. Selles lõikes
antakse ka juhis, millest Kaitsevägi peab julgeolekuala kaitse eesmärgil meetmete kohaldamisel
lähtuma. Sisuliselt on lõike punktide puhul tegemist proportsionaalsuse tingimustega.
Kuna põhiline murekoht vahetu läheduse juures on erimeetmete ja piirangute proportsionaalne
rakendamine, siis on lõikes 6 piiritletud vahetu julgeolekuala kohaldamise ulatust vastavalt
vajadusele ja ka julgeolekuala ümbritsevale keskkonnale. Teisisõnu, Kaitsevägi peaks lähtuma
keskkonnast (linn, mets jne) ning vastavalt sellele rakendama erimeetmeid. Kaitseväele peab
jääma kaalutlusõigus vahetu läheduse määramise ja ka seal julgeoleku tagamise eest, kuid
hoitakse ära volituse meelevaldne tõlgendamine. Selle sättega pakutakse tasakaalu ning seeläbi
võetakse arvesse isikute põhiõigusi julgeolekuala kaitse tagamisel julgeolekuala vahetus
läheduses isikuandmete töötlemisel.
Kaitseväe linnakutes asuvad NATO sõjalise koostöö raames liitlasüksused, kellel ei ole
tavaolukorras õigust Eesti riigi territooriumil vahetut sundi kohaldada. Eestil vastuvõtva riigina
on julgeolekualal kohustus tagada liitlaste julgeolek ja nende vara puutumatus. Kaitseväele
antakse eelnõuga õigus reageerida ohule julgeolekuala vahetus läheduses ning sellega tagada
ka liitlasüksuste julgeolek Kaitseväe linnakutes ja objektidel. Julgeolekuala vahetus läheduses
Kaitseväe rakendatavate erimeetmete lisamine toetab NATO dokumentide ACO Directive 080-
025; AD07-001 ACO „Security directive“ ja C-M(2002)50 „Protection Measures for NATO
Civil and Military Bodies, Deployed NATO Forces, and Installations (Assets) Against Terrorist
Threats“ rakendamist liitlasüksuste ja Kaitseväe poolt.33
Kehtiva seaduse järgi ei ole võimalik reageerida julgeolekuala kaitseks enne, kui julgeolekuala
puutumatus on rikutud. Samuti ei ole võimalik väljaspool julgeolekuala reageerida
julgeolekuala vahetus läheduses liitlaste suhtes võimalikku luuretegevust teostavate, näiteks
pildistavate või jälgivate isikute osas. Mitmetes NATO liitlasriikides on tuvastatud Vene
eriteenistuste huvi kasvu sinna paigutatud liitlasüksuste vastu. Näiteks on Soome
julgeolekuteenistus täheldanud 2025. aasta veebruaris Vene eriteenistuste huvi Soome
paigutatud liitlasüksuste vastu ning on tuvastatud MÕS-ide lende linnakute ja NATO staapide
kohal, kuhu on eelpaigutatud NATO liitlasväed.34
33 Antud dokumentidele on kehtestatud juurdepääsupiirang. 34 Soome julgeolekuteenistuse teatel huvitab Vene eriteenistusi, mis tüüpi NATO varustust Soome paigutatakse.
Soome relvajõudude luureülema sõnul tuvastatakse Soome väeosade lähistel tihti MÕS-ide lende. Soome
kaitseväe sõjaväeluure hiljutise raporti järgi on Venemaa huvide seas Soome pinnal paiknevad rahvusvahelised
väed ja NATO staabid ning väestruktuurid. NATO liitlasväed on kavas paigutada Rovaniemisse ja Sodankylässe
FLF (forward land forces) formaadis. (YLE, 17.02.2025). Saadaval aadressil https://yle.fi/a/74-20143674.
21/72
Eelnõuga lisatavas KKS §-s 543 täpsustatakse seoses vahetus läheduses või Kaitseväe laeva
ohutusalas küsitlemise ja dokumentide nõudmisega, et seda võib kohaldada vahetus läheduses
ainult juhul, kui teabe saamine on Kaitseväe julgeolekuala või teenistujate ohutuse ja julgeoleku
tagamiseks vältimatu, sama kehtib ka KKS-i järgmises paragrahvis kehtestatava isikusamasuse
tuvastamise kohta.
Eelnõuga lisatakse KKS-i § 544, millega luuakse Kaitseväele võimalus tuvastada julgeolekualal
või selle vahetus läheduses isiku isikusamasust kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel, või
kui see ei ole võimalik, siis muul õiguspärasel viisil. Siinkohal võib muuks õiguspäraseks
viisiks pidada näiteks isiku küsitlemist, kuni objektiivsetele andmetele tuginedes võib
isikusamasust pidada piisavalt tõenäoliseks. Lisaks on alates 2025. aastast võimalik igal isikul
enda isikut tõendada Eesti teabevärava mobiilirakenduse vahendatud kontrollpäringuga. Seega
saab julgeolekuala vahetusse lähedusse sattunud isiku isikusamasust kontrollida ka riigi
mobiilirakenduse kaudu. Kui isikul ei ole ühtegi kehtivat dokumenti ega riigiäppi, siis on
tavapärane praktika, et isiku tuvastamist kaitseväelane ise läbi ei vii, vaid kutsutakse appi
politseiametnik, kes teeb selle toimingu oma andmebaasidele tuginedes. KKS § 544 lõikes 2
täpsustatakse konkreetseid tingimusi, millisel juhul võib isikusamasust tuvastada Kaitseväe
julgeolekuyala vahetus läheduses. Tingimuseks on julgeolekuala või teenistujate ohutuse ja
julgeoleku tagamiseks vältimatu vajadus.
Et piiritleda isikute ringi ja tõhustuada järelevalvet nende üle, kellel on juurdepääs
andmekogudele, täpsustatakse § 544 lõikes 3, et juurdepääs andmekogudele ja seal andmete
kontrollimise õigus on ainult Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksusel.
Kaitseväe julgeolekuala vahetu läheduse ohustamise iseloomustamiseks võib tuua olukorra, kus
Kaitseväe objekti piirdeaia taga viibivad isikud tuvastamata eesmärgil ja toimetavad seal
nähtavalt fotoaparaadi või kotiga. Sellisel juhul tuleb Kaitseväel veenduda, et tegemist ei ole
näiteks lõhke- või süüteseadeldise paigaldamise või luuretegevuse eesmärgil infokogumise
ning pildistamise katsega. Isikuid tuleb kõigepealt küsitleda ja neilt isikut tõendavat dokumenti
nõuda, et teha kindlaks, kes nad on ja mis eesmärgil nad julgeolekuala pildistavad. Kui selgub,
et isikud ei tee koostööd, väidavad, et neil ei ole kaasas isikut tõendavaid dokumente, ja üritavad
lahkuda, tuleb nad kinni pidada. Sõidukiga lahkuda üritavaid isikuid tuleb kinni pidada sõiduki
peatamise teel. Isikute kinnipidamisel tuleb kaitseväelaste ohutuse tagamiseks teha
turvakontrolli (eelnõuga planeeritav § 548), veendumaks, et isiku valduses ei ole esemeid või
aineid, millega ta võib ohustada ennast ja teisi isikuid. Kahtluse korral võib isiku läbi vaadata,
kui on alust arvata, et isik kannab endaga kaasas eset või ainet, mille võib võtta seaduse alusel
hoiule, hõivata või konfiskeerida. Isiku läbivaatuse käigus ei ole Kaitseväel lubatud läbi vaadata
isiku kehaõõnsusi, selline õigus on vaid politseil. Isiku läbivaatuse meede on kehtivas KKS §-s
56 olemas selle kehtestamisest alates, kuid see tunnistatakse käesoleva muudatusega kehtetuks.
Isiku läbivaatust võib Kaitsevägi teha vaid kõrgendatud ohu tõrjumiseks pärast isiku
kinnipidamist. Isiku läbivaatuse peab tegema üldjuhul isikuga samast soost kaitseväelane. Isiku
kinnipidamisel ei või vahetut sundi kohaldada, kui seda ei ole enam vältimatult vaja. Tuleb
märkida, et eelnõu kohaselt saab isikut läbi vaadata vaid vahetu kõrgendatud ohu korral ehk
siis, kui on juba üsna selge, et riigi julgeolekut ähvardav juhtum võib aset leida. Kõrgendatud
oht on oht isiku elule, kehalisele puutumatusele, füüsilisele vabadusele, suure väärtusega
varalisele hüvele, suure keskkonnakahju tekkimise oht või karistusseadustiku (KarS) 15.
peatükis sätestatud esimese astme kuriteo või 22. peatükis sätestatud kuriteo toimepanemise
oht. Nimetatud KarS 15. peatüki kuritegude hulgas on ka riigivastased süüteod, nagu
riigireetmine, salakuulamine, Eesti vastu suunatud luuretegevus ja selle toetamine jt. Kaitseväe
vastu on neid süütegusid varem ka toime pandud ja mitmed neist juhtumitest sisaldasid
luureteabe kogumist Kaitseväe objektide jälgimise või pildistamise teel. Eelnõuga antakse
Kaitseväele võimalus antud juhtumite kahtluse korral isikut küsitleda ja temalt dokumente
22/72
nõuda ning kui on selgunud, et eksisteerib vahetu kõrgendatud oht julgeolekualale, siis võib
rakendada äärmisel juhul ka isiku läbivaatust.
Eelnõukohase §-ga 547 antakse Kaitseväele õigus Kaitseväe julgeolekualal, selle vahetus
läheduses ja Kaitseväe laeva ohutusalas kohaldada erimeetmeid ning kasutada teatud
erivahendeid mehitamata süsteemide tõrjumiseks. Mehitamata süsteeme võidakse kasutada ka
kuritegevuse ja terrorismi eesmärgil, samuti hübriidtegevusteks Kaitseväe julgeolekuala vastu.
Sellest tulenevalt on vaja Kaitseväe julgeolekuala kaitsmise eesmärgil vahendeid ja seadusega
loodud õigusi, et vajaduse korral tõrjuda ohtu, mida need kätkevad. Sellest tulenevalt luuakse
eelnõuga õiguslik alus Kaitseväe julgeolekuala kaitseks kohaldada erimeetmeid ja kasutada
erivahendeid.
Mehitamata süsteemi sõitu sekkumiseks ning nende tõrjumiseks on mitmeid meetmeid, mida
saab kohaldada. Näiteks võib kohaldada järgmisi meetmeid:
1) sõitu sekkumine (st võetakse mehitamata süsteemi juhtimine üle);
2) raadiosageduste segamine (ingl jamming);
3) GNSS-i35 segamine (katkestatakse mehitama süsteemi navigeerimiseks kasutatav
satelliidiühendus);
4) petmine (ingl spoofing; sisuliselt võetakse mehitamata süsteemi juhtimine üle);
5) pimestamine (ingl dazzling; suure intensiivsusega valguskiir või laser suunatakse
mehitamata süsteemi kaamerat „pimestama“);
6) laseri kasutamine (mehitamata süsteemile fokuseeritud energiaimpulss tekitab ülikõrge
temperatuuri, mille tulemusena objekt süttib või plahvatab);
7) tugevatoimeliste mikrolainete kasutamine (ingl High Power Microwave; mehitamata
süsteemile fokuseeritud mikrolaine energia halvab süsteemi elektroonilised süsteemid);
8) võrgu kasutamine (peamiselt MÕS-ile visatakse võrk selle püüdmiseks, kuid kasutatav ka
mehitamata veesõiduki ja sõiduki puhul);
9) laskemoona kasutamine (mehitamata süsteemi pihta lastakse, mille tulemusena süsteem
hävib);
10) kokkupõrkesüsteemi kasutamine (eesmärk on kahe mehitamata süsteemi kokkupõrge, mille
tulemusena mõlemad hävivad).
Mehitamata süsteemi peatuma sundimine võib tähendada nii liikuva objekti takistamist kui ka
mingi tegevuse lõpetamist või näiteks mehitamata objekti juhtiva kaugjuhtimisseadme, arvuti
või muu tehnilise vahendi seiskamist.
Võidakse kasutada ka meetmete kombinatsioone, see tähendab kohaldada ainult ühte või mitut
meedet korraga. Mehitamata süsteemide tõrjumise riskiks on kõrvalseisjate või nende vara ohtu
sattumine, samuti objekti kahjustamine, kui näiteks mehitamata sõiduk sõidab otsa objektile,
mida kaitsta soovitakse. Seetõttu on oluline hinnata riske iga kord eraldi ning sõitu sekkumise
puhul tuleb esmalt rakendada nii-öelda pehmeid meetmeid, nagu veesõiduki või sõiduki
operaatoriga ühenduse võtmine, hoiatamine, mehitamata süsteemi sundmaandamine või -
peatamine. Alles siis, kui need ei aita, saab kohaldada selliseid meetmeid nagu raadioside
segamine, mehitamata süsteemi juhtimise ülevõtmine või hävitamine.
Vahetu olulise ohu tõrjumiseks võib kohaldada meetmeid nii kaua, kui neid on eesmärgi
saavutamiseks vältimatult vaja,. Kaitsevägi võib mehitamata süsteemi sekkumiseks kasutada
füüsilist jõudu, tulirelva, sealhulgas sõjaväerelva ja relvasüsteemi ning muid erivahendeid, mis
on vajalikud mehitamata süsteemi toimimisse sekkumiseks. Eelnõus ei ole täpsemalt loetletud,
mis need mehitamata süsteemi toimimisse sekkumise erivahendid on, sest mehitamata
35 GNSS – globaalne sateliitpositsioneerimise süsteem (ingl Global Navigation Satellite System).
23/72
süsteemide puhul tuleb arvestada nende tehnoloogianeutraalsust, et mitte takistada
innovaatiliste lahenduste kasutuselevõttu. Nendeks erivahenditeks võivad olla
näiteks:1) sundida sõitvat mehitamata veesõidukit või sõidukit peatuma;
2) kasutada füüsilist jõudu mehitamata veesõiduki ja sõiduki peatuma sundimiseks;
3) kasutada tulirelva;
4) võtta mehitamata süsteemi juhtimine arvutiseadmega üle.
Füüsilise jõu kasutamise käigus võib kasutada muuhulgas näiteks järgmisi erivahendeid:
1) tulirelv;
2) raadioside segaja (ingl jammer);
3) laserseade või muu seade, millega on võimalik tõkestada mehitamata süsteemi edasist
liikumist;
4) võrk;
5) mehitamata süsteem, mis on valmistatud või mida kasutatakse mehitamata süsteemiga kokku
põrkamiseks, et tõkestada selle edasist liikumist;
6) muu seade või vahend, mis on eespool nimetud seadmete või vahenditega sarnase toimega.36
Füüsilist jõudu, tulirelva ja erivahendeid võib kasutada ning mehitamata süsteemi juhtimise
võib arvutiseadmega üle võtta nii kauaks, kui seda on eesmärgi saavutamiseks vältimatult vaja.
Seega on oluline, et Kaitsevägi hindab ohuolukorda ja kohaldab üksnes sellist meedet, mis on
proportsionaalne antud olukorraga. Selleks peab Kaitsevägi välja töötama protseduurid,
hindamismaatriksid ja muu sellise, et tagada ohu suurusega proportsionaalne tõrjemeetodi
kohaldamine.
Muu seade laserseadme kõrval võib olla selline seade, mis kiirgab valgust, mikrolaineid,
elektromagnetlaineid või muud sellist, millega on võimalik tõkestada mehitamata süsteemi
edasist liikumist, pimestades kaamerat, et kaugpiloot või operaator ei näeks, kus ta lendab või
sõidab, või segades GPS-i, et kaugpiloot või operaator ei teaks süsteemi asukohta, või segades
raadiolaineid.
Kui raadiosidet piiratakse, et sundida mehitamata süsteem peatuma, tuleb arvesse võtta
elektroonilise side seaduse § 115 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12. detsembri
2005. aasta määruses nr 301 „Raadioside piiramise kord“ kehtestatud nõudeid raadioside
piiramise loa taotlemiseks. See tähendab, et määrusest võetakse arvesse ainult selle §-d 3–5 ega
arvestata §-des 21 ja 22 seatud piiranguid asukohale, kus võib raadiosidet piirata.
Lisaks on sätestatud kohustus enne mehitamata süsteemi toimimisse sekkumist võimalusel
hoiatada või anda mehitamata süsteemi käitajale või juhile märku, et ta selle Kaitseväe
julgeolekualalt või selle vahetust lähedusest eemale juhiks. Esiteks hinnatakse, kas see
mehitamata süsteem võib kujutada endast ohtu. Teiseks selleks, et saaks juhti hoiatada või talle
märku anda, peab selle juht olema nähtav ning lisaks peab hindama ka ajalist faktorit – näiteks
droonide liikumiskiirus on suur ning kui droon on ohtlik, selle juht ei ole nähtav, siis ei ole aega
ega võimalust hoiatada või juhile märku anda. Oluline on märkida, et hoiatamine või
märguande andmine ei saa takistada mehitamata süsteemist tingitud vahetu olulise ohu
tõrjumist, mis on primaarne eesmärk.
Eelnõuga lisatav turvakontrolli teostamise võimalus (planeeritav KKS § 548) on üldjuhul
julgeolekualale sisenejate ja väljujate suhtes tavapärane ja rutiinne meede tagada julgeolekuala
turvalisus ja kindlustada, et alale ei satu keelatud ja ohtlikke esemeid ega viida välja Kaitseväele
kuuluvat vara. Turvakontrolle teostatakse tavaolukorras pisteliselt. Kaitseväe ohutasemete
36 Punktis 6 nimetatu on jäetud lahtiseks, et mitte takistada innovaatiliste lahenduste kasutuselevõttu. Ainus piirang
on, et see seade või vahend peab evima sama toimet, mis on seaduses konkreetsete seadmete või vahenditena
loetletud.
24/72
tõstmisel võidakse tihendada julgeolekualale sisenejate ja julgeolekualalt väljujate
turvakontrolle. Turvakontrolli teostatakse eelnõu alusel ka julgeolekuala vahetus läheduses,
kuid ainult juhtudel, kui esineb kõrgendatud oht ning see on vaja välja selgitada või vahetu oht,
mida on vaja tõrjuda. Turvakontrolli teostatakse ka kinnipeetud isikutele, kui on vaja tagada, et
isik ei peida oma riietes midagi (näiteks nuga), millega ta võiks ohustada ennast või teisi.
Eelnõuga täpsustatakse KKS §-i 55 ning lisatakse Kaitseväele õigus isikut kinni pidada
julgeolekuala vahetus läheduses. Isiku kinnipidamise meede ei ole KKS-is uus, seni on
kehtinud õigus isikut kinni pidada vaid julgeolekualal (kehtiv KKS § 55). Lisanduva meetmega
võib Kaitsevägi isikut kinni pidada ka julgeolekuala vahetus läheduses vaid siis, kui ta ohustab
julgeolekuala, on tunginud julgeolekualale loata või esineb kahtlus, et ta on pannud toime
süüteo julgeolekuala või seal viibivate teenistujate vastu. Kehtivat KKS §-i 55 on vaja muuta,
kuna kehtivas KKS-is on sõnastatud säte selliselt, et isiku suhtes peaks teada olema, et ta on
pannud julgeolekualal toime süüteo. Kaitsevägi ei saa otsustada, kas isik on toime pannud
süüteo või mitte, Kaitsevägi võib tuvastada ainult kahtluse ja selle korral isiku kinni pidada.
Isikut võib julgeolekuala vahetus läheduses kinni pidada vaid seaduses nimetatud juhtudel.
Isiku võib kinni pidada näiteks sulgedes ta ruumi või sõidukisse või piirates muul viisil olulisel
määral tema füüsilist vabadust. Juhul, kui ei ole alust isiku kinnipidamiseks, on
proportsionaalse meetmena õigus isikut vaid küsitleda ja temalt dokumente nõuda ning ainult
seni, kuni ennetatakse julgeolekuala ähvardavat ohtu.
Eelnõuga kehtestatakse seni kehtiva KKS § 56 asemel KKS § 549, millega on Kaitseväel õigus
kinnipeetud isikut läbi vaadata. Õigus isikut läbi vaadata ei ole KKS-is uus. Seni kehtiv KKS §
56 sätestab isiku läbivaatuse õiguse, kuid ei sätesta vajalikke toimingut piiravaid ja
proportsionaalsust tagavaid sätteid. Lisatava KKS § 549 järgi sätestatakse, millisel juhul ja
kuidas tuleb isikut läbi vaadata. Isikut võib läbi vaadata vaid kõrgendatud ohu korral ja ka alles
siis, kui isik on eelnevalt KKS § 55 alusel kinni peetud. Suurt riivet põhjustavat isiku läbivaatust
saab pidada proportsionaalseks meetmeks vaid juhul, kui on suur tõenäosus arvata, et isiku
tegevus võib põhjustada kõrgendatud vahetut ohtu julgeolekualale. Kaitseväele antakse õigus
vaadata läbi vaid isiku keha, riided ja kehal kantavad esemed, kuid ei anta õigust läbi vaadata
isiku kehaõõnsusi, see õigus jääb vaid politseile. Kõiki isiku suhtes rakendatavaid meetmeid
tuleb protokollida seadustes ettenähtud viisil ja nende rakendamise kohta võib isik esitada ka
vaide Kaitseväe juhatajale või kaebuse kohtule. Täpsustatud on, et isiku vaatab läbi Kaitseväe
teenistuja, kes on isikuga samast soost. Kui see on vajalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks,
võib isiku läbi vaadata Kaitseväe teenistuja, kes ei ole isikuga samast soost. Isiku läbivaatusel
on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.
Eelnõuga luuakse KKS §-s 5410 Kaitseväele võimalus vallasasja läbi vaadata. Vallasasja
läbivaatus on sätestatud ka kehtivas KKS §-s 56, kuid seda on vaja täpsustada ja muuta
selgemaks ning tänapäeva nõuetele vastavaks. Vallasasja võib läbi vaadata julgeolekualale
sisenevate isikute puhul, kuna tuleb veenduda, et isik ei saabu linnakusse keelatud esemetega
ega lahku linnakust esemetega, mida ei ole lubatud välja viia (näiteks laskemoon, relvad,
varastatud esemed, salastatud teave). Vallasasja läbivaatust korraldatakse Kaitseväe
julgeolekualade korral üldiselt vaid pisteliselt, et igapäevaselt tagada julgeolekuala turvalisus.
Eelnõuga lisatakse võimalus vallasasja läbi vaadata ka julgeolekuala vahetus läheduses, kuid
seda tingimusel, et julgeolekuala ähvardab kõrgendatud oht või seda on vaja kõrgendatud
vahetu ohu tõrjumiseks. Näiteks võib tuua olukorra, kus isik üritab jätta maha koti või paki
julgeolekuala aia äärde ning lahkuda. Sel juhul on Kaitseväel vaja tuvastada, mis eesmärgil kott
maha jäeti ja mis võib kotis olla ning ega see ei põhjusta julgeolekualale ohtu. Sel juhul võib
olla Kaitseväel vaja isiku kott või julgeolekuala vahetus läheduses asuva auto pakiruum läbi
vaadata ning veenduda, et seal ei ole lõhke- või süüteseadeldise paigaldamise materjale.
25/72
Vallasasja läbivaatuse vajalikkuse kohta võib tuua näite, kus isikud on Kaitseväe objekti
läheduses MÕS-i lennutanud, kuid on jõudnud õhusõiduki ja sellega seotud tehnika pakkida
auto pakiruumi ning üritavad linnaku vahetust lähedusest minema sõita. Sel juhul tuleb
Kaitseväel kõigepealt hinnata, kas võib olla tegemist ohuga julgeolekualale, ning sõiduk
peatada, isikut küsitleda ja nõuda dokumente ning seejärel vajaduse korral vallasasi ehk auto
läbi vaadata. MÕS-i lennutamine julgeolekuala kohal võib põhjustada Kaitseväele ohtu.
Näiteks ei ole lubatud elektroonilisi sidevahendeid, sealhulgas MÕS-i, kasutada
lahingumoonalao piirkonnas, kus see võib tekitada ohtu lahingumoonale. Samuti võib MÕS-i
lennutamisega julgeolekualal toime panna riigivastase süüteo, kui kogutakse infot
luuretegevuse eesmärgil. Tuleb rõhutada, et isiku kahtlustamiseks MÕS-i lennutamise suhtes
peavad olema selged ja kindlad tõendid, sest ilma nendeta ei ole isiku peatamine ja auto
läbivaatamine proportsionaalne meede. Kui küsitlemise tulemusena tekib kahtlus, et isik ikkagi
võib suure tõenäosusega olla seotud MÕS-i lennutamisega Kaitseväe julgeolekuala kohal ehk
süüteoga, on eelnõus toodud muudatuste tulemusel Kaitseväel isikute lahkumise takistamiseks
õiguslik alus.
Kaitseväel on igakordne kohustus selgelt välja tuua, mille alusel isiku suhtes meetmeid
rakendatakse, ja veenduda, et see on isikule igati arusaadav. Kui on tuvastatud, et isik võis
juhtida mehitamata sõidukit julgeolekuala läheduses või ohustada sellega julgeolekuala, tuleb
asjaolude selgitamiseks mehitamata sõiduk hoiule võtta (eelnõuga kavandatav KKS § 5411), et
see kui vallasasi läbi vaadata (eelnõuga kavandatav KKS § 5410) ja süüteo korral kasutada seda
asitõendina. Isiku põhiõigusi riivavamate erimeetmete rakendamisel on Kaitseväel kohustus see
kirjalikult fikseerida üldjuhul protokollis või kirjalikult muus Kaitseväes kasutatavas
dokumendis.
Selleks, et ennetada ohtu julgeolekualale ja sealsetele Kaitseväe tegevustele, on Kaitseväel
võimalik eelnõukohase sätte alusel kehtestada viibimiskeeld (eelnõuga kavandatav KKS § 545).
Viibimiskeelu kehtestamist julgeolekuala vahetus läheduses avalikus ruumis on vaja selleks, et
tagada Kaitseväe julgeolekuala puutumatus või isikute ohutus. Viibimiskeelu võib kehtestada
kuni 12 tunniks. Seda võib pikendada üle 12 tunni üksnes Kaitseväe juhataja või tema volitatud
ülema loal, kes teeb vastava motiveeritud otsuse. Algne viibimiskeelu kehtestaja ei ole sama
isik, kes otsustab viibimiskeelu pikendamise. Viibimiskeelu pikendamise otsuse teeb kas
Kaitseväe juhataja või kõrgem ülem. Viibimiskeelu kehtestamise ja sellest teavitamise
protseduurid kehtestatakse Kaitseväe-siseselt.
Näiteks võib viibimiskeelu kehtestamise vajadus tekkida avaliku tee osale julgeolekuala
vahetus läheduses, mis viib lahingumoonalao juurde, kui seal parajasti veetakse lahingumoona.
Lao territoorium on julgeolekuala, kuid sinna juurdepääsemiseks kasutatavad teed on avalik
ruum, mistõttu võib olla vaja kehtestada seal ajutiselt viibimiskeeld ning autod ja inimesed
mujale suunata. Viibimiskeeld on vaja kehtestada nende kõrvaliste isikute ohutuse tagamiseks,
kes muidu võiksid sattuda ohualasse. Lahingumoona vedavad veokid võivad moodustada lattu
sissepääsu teeotsal järjekorra, mistõttu tuleb Kaitseväel ajutiselt kehtestada teeotsa ja
julgeolekuala läheduses viibimiskeeld, et tsiviilsõidukid ei satuks kogemata
lahingumoonaveokite vahele. Seda võib teha vaid julgeolekuala vahetus läheduses ja ohutuse
tagamiseks. Julgeolekualast kaugemal tuleb endiselt tugineda politsei abile. KKS-i kohaselt on
Kaitseväel võimalik kehtestada ka ajutine julgeolekuala, kuid selle kehtestamine on
aeganõudev. Viibimiskeelu võib kehtestada paindlikult ja viivitamata ning tehes selle juures
viibijatele suuliselt teatavaks.
Viibimiskeelu näitlikustamiseks võib tuua ka olukorra, kus Kaitseväe objekti peapääsla ette
kogunenud rahvamass takistab liiklust objektile ja välja. Seni on tuginetud politsei abile, kes
tuleb ja kehtestab viibimiskeelu ohutuse tagamiseks. Siiski on politseil vaja jääda
26/72
viibimiskeeldu jõustama ja seda võib olla vaja teha pikemalt, mis võib hoida kinni olulist
politseiressurssi. Eelnõu järgi võib sel juhul viibimiskeelu kehtestada ja selle jõustamise tagada
julgeolekuala vahetus läheduses ka Kaitsevägi ise ega pea tuginema igal juhul politsei abile.
Kui maismaal kehtestatakse viibimiskeeld julgeolekuala vahetus läheduses ajutiselt, siis merel
Kaitseväe laeva ohutusalas on viibimiskeeld püsiv ning see kehtib nii mehitatud kui mehitamata
veesõidukite kui ka muude ujuvvahendite suhtes. Nii nagu eespool kirjeldatud, ei ole
viibimiskeeld sama range nagu see on Kaitseväe julgeolekualal, sest merel on piirkondi, kus
teiste veesõidukite (eelkõige väikelaevade) eemal hoidmine ei ole võimalik veeliikluse tiheduse
tõttu. Sellisel juhul laeva komandör hindab olukorda ning võib leevendada viibimiskeeldu
hinnates iga läheneva veesõiduki suhtes ohtu eraldi, kui lähedalt võib teine veesõiduk Kaitseväe
laevast mööda sõita. Kaitseväe laeva ohutusalasse sisenemiseks ei pea luba küsima – kui laeva
juhiga ühendust ei võeta, et see eemale hoiaks ja ei läheneks, siis võib seda teise veesõidukiga
teha. Kaitseväe laeva ohutusala üldine eesmärk on hoida teised veesõidukid ohutus kauguses ja
seda järgitakse merel nii palju kui võimalik (vaata ka Kaitseväe laeva ohutusala mõiste
selgitust).
Laiemalt on kõik kirjeldatud, täpsustatud ja lisanduvad erimeetmed suunatud julgeolekuala
ohutuse tagamisele ning selle kaitsmisele. Antud kontekstis tuleb märkida, et Euroopas on
toimunud mitmeid rünnakuid kaitsejõudude taristu, sõidukite ja isikute vastu ning rünnakutes
kahtlustatakse agressorriikide eriteenistusi. Näiteks on Saksamaal mitmel korral süüdatud
kaitsejõudude veokeid.37 Sarnased rünnakud ei ole välistatud ka Eestis ning seega on
julgeolekuala kaitseks julgeolekuala vahetus läheduses rakendatavate erimeetmete hulka vaja
arvata ka need meetmed, mille abil oleks Kaitseväel võimalik efektiivselt julgeolekuala kaitsta
vahetus läheduses avalikus ruumis. Kaitsevägi võib olla sihtmärgiks ainuüksi selle tõttu, et
Eesti toetab poliitiliselt Ukrainat. Sarnastel motiividel on Vene luurega seotud isikud toime
pannud rünnakuid Ukrainasse suunduvate relva- või abisaadetiste vastu.38, 39
37 Saksamaal Erfurti linnas süüdati mitu Bundeswehri veokit. Venemeelses sotsiaalmeedias kirjutatakse, et tegu
oli Venemaa korraldatud rünnakuga, väites, et Erfurti parklas remonditi Ukraina relvajõudude sõidukeid, kuigi
Bundeswehr pole seda kinnitanud. Sarnane süütamine leidis aset kaks nädalat varem Alam-Saksi liidumaal
Soltaus. (Ntv/Welt, 26.06.2025). Leitav aadressil https://www.n-tv.de/politik/Kreml-Kanaele-prahlen-mit-
Anschlag-auf-Bundeswehr-in-Erfurt-article25862710.html.
38 Saksamaal ja Šveitsis vahistati kolm Ukraina kodakondsusega meest, keda kahtlustatakse sabotaaži
kavandamises Venemaa huvides. Saksa ametivõimude teatel valmistusid mehed korraldama süütamisi ja saatma
posti teel lõhkeseadeldisi ning olid sellega seoses ühenduses Venemaa julgeolekuasutustega. Prokuratuuri sõnul
olid sihtmärgiks valitud kaubad, mis olid teel Ukrainasse. Ettevalmistuste raames saadeti Ukrainas asuvatele
aadressidele pakke, mis olid varustatud jälgimisseadmetega. (DW/Spiegel, 14.05.2025). Leitav aadressil
https://www.dw.com/en/germany-arrests-3-for-planning-russian-sabotage-attacks/a-68048728?maca=en-rss-en-
all-1573-rdf.
Kaks Saksamaal elavat saksa-vene päritolu meest sattusid Saksamaal uurimise alla. Neid süüdistatakse spionaažis
ja terrorismis. Väidetavalt on nad kogunud teavet Saksamaa ja USA sõjaliste rajatiste ning taristu kohta, et
kavandada sabotaaži Ukrainasse viidava sõjavarustuse vastu. Üks kahtlusalustest omab nii Saksa kui ka Vene
kodakondsust ning on varem võidelnud nn Donetski Rahvavabariigi koosseisus. Tegevust aitas alates 2024. aasta
märtsist väidetavalt koordineerida teine sarnase taustaga inimene. Mehi võib oodata aastatepikkune
vangistus. (Tagesschau, 18.04.2025). Leitav aadressil https://www.tagesschau.de/investigativ/russland-sabotage-
100.html. 39 Leedus hoiti eelmisel aastal ära hulk katseid rünnata Ukrainale mõeldud sõjalise abi saadetisi. Leedu politsei on
eri juurdluste käigus pidanud kinni inimesi, keda kahtlustatakse terrorirünnakute kavandamises Ukrainale mõeldud
sõjatehnikale. Käimas on mitu tosinat sarnast eeluurimist. (LRT, 28.02.2025). Leitav aadressil
https://www.lrt.lt/naujienos/lietuvoje/2/2500074/policija-per-nepavykusi-teroro-akta-siauliuose-noreta-
sunaikinti-karine-parama-ukrainai.
27/72
Ka Eestis on toime pandud rünnakuid, millel on seosed Vene luureteenistusega ja mis on
suunatud Ukraina toetamise kollektiivse tahte õõnestamisele ja destabiliseerimisele.40
Kaitsevägi on korraldanud relva- ja moonasaadetisi Ukrainale ning võib eeldada, et säilib
Venemaa huvi sellise abi saatmist takistada. Sihtmärkideks võivad olla Kaitseväe
lahingumoonalaod, kus abi võidakse hoiustada, või veokite kolonnid, millega vedusid
korraldatakse. Kaitseväe lahingumoonaladude piirkonnas on tuvastatud kahtlasi isikuid ning
loata MÕS-i lende. Selleks, et kirjeldatud agressorriigi tegevustest tulenevaid riske tõhusalt
maandada, on vaja Kaitseväele anda õigus julgeolekuala vahetus läheduses isikuid tuvastada,
neid küsitleda ja vajaduse korral kinni pidada. Isikuid ei ole võimalik tuvastada ilma, et
kaitseväelased väljuksid julgeolekualalt avalikku ruumi ning rakendaksid seal isiku küsitlemise
ja dokumentide nõudmise meedet.
Lisaks Kaitseväe territooriumile on Kaitseväe laevad, lennuvahendid ja sõidukid julgeolekuala
KKS § 50 järgi. Seega saab nende vahetus läheduses samuti kohaldada eelnõuga lisatavaid
erimeetmeid.41 See võimaldaks näiteks peatada ja küsitleda isikuid, kes pildistavad või jälgivad
maanteel liikuvaid Kaitseväe sõidukite kolonne. Antud juhul oleks kolonni kahtlase
pildistamise korral proportsionaalne meede vaid isikut küsitleda ja dokumenti nõuda.
Tuvastatud on hulgaliselt juhtumeid, kus Kaitseväe sõidukite kolonne on jälginud või jälitanud
sõidukid teadmata põhjustel. Kuna praegu ei saa Kaitsevägi rakendada meetmeid julgeolekuala
kaitseks julgeolekuala vahetus läheduses, siis on sellises olukorras tavaliselt kutsutud politsei,
kuna aga kolonn ja pildistaja liiguvad samal ajal sõidukitega edasi, on politseil keeruline
efektiivselt reageerida. Seetõttu luuakse eelnõuga Kaitseväele õigus ohu ennetamiseks,
väljaselgitamiseks või tõrjumiseks sõiduk peatada, isikut küsitleda ja nõuda dokumenti.
Kaitsevägi hindab olukorda iga kord eraldi ning vastavalt proportsionaalsuse ja õiguspärasuse
printsiibile astub näiteks sõidukite kolonni pildistanud isikutega vajaduse korral kontakti. Kõiki
kaitseväelaste vastu huvi tundvaid isikuid ei peatata ega küsitleta, sest heauskne huvi Kaitseväe
tegemiste vastu avalikus ruumis on eeldatav ja iga kord ei ole tuvastatud ohtu, millele
reageerida. Kui aga näiteks eraisik sõidab kolonni ette või vahele vaatamata sõjaväepolitsei
keelavatele märguannetele, aeglustab või takistab kolonni ning seejärel pildistab ja kordab
tegevust mitu korda, on Kaitseväel vaja isikult küsida selgitusi tema tegevusele.
Eelnõuga lisatakse KKS-i § 5412, millega võimaldatakse Kaitseväel julgeolekualal, selle
vahetus läheduses ja Kaitseväe laeva ohutusalas toimuva jälgimiseks kasutada pilti ja heli
edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku või liikuvkaamerat, aga vaid siis, kui seda on
vaja julgeolekuala ähvardava ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks. Kehtivas
KKS-is on selline õigus antud vaid julgeolekualal. Selles meetmes on julgeolekuala vahetu
lähedus piiritletud vastavalt tiheasustusega alal 300 meetriga ja hajaasustusega alal 1000
meetriga. Planeerimisseaduse kohaselt on üldplaneeringu üheks ülesandeks tiheasustusega
alade määramine maareformiseaduse või looduskaitseseaduse tähenduses – täpset terminit ei
ole defineeritud, aga asustusüksused või asulad, mille piirides tiheasustuse põhimõtted sageli
rakenduvad, on linnad, külad, alevikud ja alevid. Selle erisuse loomine aitab tagada, et riivatud
isikute hulk oleks väiksem – tiheasustusalal, näiteks linnas, võib asuda 300 meetri raadiuses
erinevaid kinnistuid ja hooneid ning ka seal liikuvate isikute hulk on eelduslikult suurem.
40 Venemaa püüab hübriidoperatsioonide abil Euroopat destabiliseerida ning õõnestada kollektiivset tahet Ukrainat
toetada, tõdes Kaitsepolitseiameti peadirektori Margo Palloson. Pallosoni sõnul sellised rünnakud Euroopa vastu
mitte ei nõrgesta, vaid tugevdavad lääne ühtsust ja otsustavust Ukrainat toetada. Reaalselt õnnestus Venemaa
mahitusel 2024. aastal toime panna üks rünnak, kui Tartus süüdati Ukraina registreerimisnumbriga sõiduk. 2024.
aastal viis Kaitsepolitseiamet kohtu ette viis GRU kaastöötajat. Alates Venemaa täiemahulise sõja algusest
Ukrainas on Kaitsepolitseiameti ettepanekul Eestis julgeolekukaalutlustel elamisluba kehtetuks tunnistatud kokku
15 inimesel. (ERR/Kaitsepolitseiamet, 14.04.2025). Leitav aadressil
https://kapo.ee/sites/default/files/content_page_attachments/aastaraamat-2024-2025_0.pdf;
https://www.err.ee/1609663862/margo-palloson-venemaa-eriteenistuste-luurehuvi-eesti-vastu-on-pidev. 41 Kaitseväe laeva ohutusala kohta vaata seletuskirjas eespool olevat selgitust.
28/72
Teisalt aga hajaasustusega alal, kui julgeolekuala paikneb näiteks metsas või lagendikul, ei piira
teised objektid vaadet julgeoelekualale ja on juba kaugelt võimalik julgeolekuala ning seal
toimuvat jälgida, seetõttu on ka sellel alal julgeolekuala vahetu läheduse jälgimine lubatud
kaugemalt. Julgeolekuala vahetut lähedust tuleb jälgida selleks, et ennetada julgeolekuala
puutumatuse kahjustamist. Kui Kaitsevägi ei suuda tuvastada näiteks julgeolekuala välispiiril
oleva piirdeaia läbimise ettevalmistamist ja reageerib alles siis, kui piirdeaed on puruks
lõigatud, siis ei ole julgeolekuala puutumatus tagatud ning oht riigi julgeolekule on
realiseerunud. Kaitsevägi peab reageerima julgeolekuala kaitseks juba ohu ennetamise faasis
ning see eeldab vastavate seadmete kasutamist ja ka julgeolekuala vahetu läheduse jälgimist.
Tuleb märkida, et julgeolekuala kaitse korral on ohu ennetamine ja tõrjumine preventiivse
iseloomuga tegevus ja julgeolekuala lähistel liikuvate inimeste lausalist põhjuseta jälgimist ei
teostata. Julgeolekualal ja selle vahetuses läheduses paiknevate jälgimisseadmete olemasolust
on jälgimisseadmestiku mõjuulatuses viibivaid isikuid reeglina teavitatud, mis annab isikutele
võimaluse vabalt valida õigusi vähem riivav liikumissuund. Ohu hindamisel lähtutakse isiku
tegevusest igal konkreetsel juhtumil ja kui isik oma tegevusega ei anna indikatsiooni, et ta võib
olla ohuks julgeolekualale, siis edasist jälgimist ega isiku suhtes erimeetmeid ei rakendata.
Ohutõrje eesmärgiks on õigushüvesid ähvardavate ohtude tõrjumine, julgeolekualale kahju
ärahoidmine ja kõrvaldamine. Tegemist on eelkõige prognoosil põhineva, võimalikult
efektiivse, vähemriivava ja paindliku reaktsiooniga kahju tõenäosusele.42 Riigi sisemise rahu
kaitse ei tähenda riigi jaoks üksnes reaktiivsust, vaid riik on kohustatud olema ka proaktiivne –
üks viis proaktiivseks käitumiseks on õigushüvesid ähvardava ohu ennetamine ja seda ka
julgeolekuala kaitsel.43 Ohu ennetamine on muu hulgas teabe kogumine, vahetamine ja analüüs,
toimingute kavandamine ja elluviimine ning riikliku järelevalve meetmete kohaldamine
tulevikus ähvardada võivate ohtude tõrjumiseks, lähtudes igal sammul siiski põhjendatuse ja
proportsionaalsuse põhimõtetest.
Eelnõukohase KKS §-ga 5412 sätestatakse ka kogutavate andmete andmetöötlust reguleerivad
sätted. Isikuandmete töötlemine pilti ja heli edastava või salvestava jälgimisseadmestiku,
sealhulgas liikuva kaamera kasutamisega on piiritletud tingimuste ja ulatusega, mille korral
tiheasustusega alal võib meedet rakendada vaid kuni 300 meetri ulatuses ning hajaasustusega
alal kuni 1000 meetri ulatuses.. Sellega tagatakse, et Kaitseväel on piisav teadlikkus, mis nende
julgeolekuala vahetus läheduses toimub ning teisalt on tagatud isikute puutumatus sellest alast
väljapool liikudes. Lõike 2 kohaselt võib salvestise abil tuvastatada julgeolekualal, selle vahetus
läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas isiku, objekti, sõiduki, mehitamata süsteemi,
maastikusõiduki, lennuvahendi või veesõiduki tegevust või asetust, mis võib põhjustada ohtu
julgeolekualale. Salvestis võib sisaldada isikuandmeid, mida võib töödelda. . Salvestise abil
tuvastatakse eelkõige isikute ja objektide põhjustatud ohtu. Üldjuhul ei ole salvestamise
eesmärgiks isikuid tuvastada. Valdavalt ei tuvasta alaliste julgeolekualade valveks paigaldatud
valvekaamera isikut, kuid kaameraga võidakse töödelda isikuandmeid. Isiku osas tuvastatakse
vaid niipalju, et tegemist on inimesega, ja tema tegevuse üldine iseloom. Selle alusel
hinnatakse, kas on vaja minna julgeolekuala vahetusse lähedusse isikut tuvastama või ohule
reageerima. Sõidukite puhul tuvastatakse valvekaameraga võimalusel sõiduki number ja asetus
ning tegevus, et tuvastada, kas sõidukist võib lähtuda oht julgeolekualale. Sõiduki numbrit
võidakse edasiselt töödelda KKS § 36 lõike 1 punktis 6 sätestatud kaitseväeluure eesmärgil.
Liikuva kaamera regulatsioon julgeolekuala ja selle vahetu läheduse kaitseks on uus. Kehtivas
regulatsioonis ei ole selle kasutamine reguleeritud. Liikuvad kaamerad on näiteks autode,
lennukite või laevade külge kinnitatud kaamerad, lisaks on eraldi välja toodud kaitseväelase
42 Jaanimägi, K. Politsei sisemise rahu tagajana. Juridica 2004 nr 7, lk 459. 43 Jäätma, J. The Constitutional Require ments for Averting of a Danger: The Principles of a State Based on
Democracy, and the Rule of Law v. Averting of a Danger. Juridica International 2012 nr 11, lk 144.
29/72
riiete külge kinnitatud vormikaamerad, mis salvestavad ka heli. Antud juhul kasutatakse
vormikaamerat vaid julgeolekualal või julgeolekuala vahetus läheduses reageerimisel. Kui
julgeolekuala vahetus läheduses viibiva isikuga on vaja minna vestlema, siis on vormikaamera
vajalik kaitseväelase ohutuse tagamiseks ja ka küsitletava isiku õiguste tagamiseks, kui hiljem
tekib vaidlus. Kaitseväelane on kohustatud teavitama isikut vormikaamera kasutamisest kohe
isikuga kontakti saavutamisel, et isikul oleks võimalik teada, et tema isikuandmeid (juttu,
näopilti, muid andmeid) võidakse salvestada. Üldjuhul kasutatakse salvestist julgeolekuala
turvalisust tagava teenistuja ohutuse tagamiseks. Kui isikuga on vestlema mindud julgeolekuala
vahetusse lähedusse, siis võidakse hiljem salvestist kasutada ka KKS § 36 lõike 1 punktis 6
sätestatud kaitseväeluure teostamisel (KKS § 37 lõike 6 punkt 2). Vormikaamera salvestisi ei
säilitata üle 90 päeva, välja arvatud kaitseväeluure otstarbel töötlemine. Vormikaamera
kasutamise kohta koostab ja jõustab Kaitsevägi sisemise regulatsiooni, mis reguleerib
vormikaamerate kasutamise julgeolekuala kaitsel. Regulatsioonis sätestatakse, millal on
õigustatud vormikaamera kasutuselevõtt, millal lülitatakse vormikaamera sisse, millal võib
selle välja lülitada (isiklikke toiminguid tehes, näiteks riietusruumis või tualetis), kuidas
andmeid kaamerast maha laaditakse ja kellel on juurdepääs salvestistele.
Lisaks toetab kuni 90 päevase salvestuse säilitamise nõue erinevate vahejuhtumite tuvastamist
ning menetlemist. Sellisel juhul on tagatud, et toimunud vahejuhtumi erinevate asjaolude
tuvastamise ning asitõendite kogumise ning menetlemise ajal ei toimu võimalike asitõendite
iseeneslikku kustutamist.
Julgeolekualal ja selle vahetus läheduses toimuva jälgimiseks kasutatakse ainult pilti edastavat
või salvestavat jälgimisseadmestikku ning vormikaameraga salvestatakse nii pilti kui ka heli.
Vormikaamera kasutamine tagab, et vahetus läheduses isikuga tehtud toimingud on
õiguspärased; see on kaitseväelase käitumise lisakontrollimehhanism, et keegi ei saaks võimuga
liialdada.
Liikuvate kaamerate alla kuuluvad ka sõidukitele või droonidele paigaldatud kaamerad, mida
kasutatakse julgeolekuala ohutuse tagamiseks vaid julgeolekualal või selle vahetus läheduses.
Droon võimaldab julgeolekuala kohal viibides tuvastada ohtu ka julgeolekuala vahetus
läheduses. Seega, kui julgeolekuala ise on tähistatud, on võimalik inimesel aru saada, et selle
kohal viibiv droon võib olla seotud julgeolekuala kaitsega ja kuulub riigile.
Kõiki nimetatud julgeolekuala kaitseks kasutatavaid salvestisi ei säilitata kauem kui 90 päeva,
kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Foto, video ja heli salvestamisest teavitatakse julgeolekuala
välispiirile paigaldatud teabetahvlil, välja arvatud juhtudel, kui selline teavitamine seaks ohtu
julgeolekuala või Kaitseväe ülesande. Teabetahvlid peavad olema kasutusel kõikide püsivate
Kaitseväe objektide osas, nagu Kaitseväe linnakud ja objektid, kuna need ei ole varjatud
iseloomuga. Alaliste Kaitseväe objektide vahetus läheduses isikute ohu tuvastamise eesmärgil
filmimisest võib Kaitsevägi teavitada ka näiteks juurdepääsuteedele paigaldatavate siltidega
ning samuti teavitustega riiklikes kanalites, Kaitseväe kodulehel mil.ee, teiste riigiasutuste
kodulehtedel või ka näiteks sotsiaalmeedia kanalites või kohaliku omavalitsuse teavituskanalite
kaudu. Samuti võidakse julgeolekuala vahetusse lähedusse sattunud isikut salvestamise
võimalikkusest teavitada julgeolekuala kaitsemeeskonna poolt vahetult. Selliste teavituste
tulemusena on isikul võimalik eemalduda ja vältida oma andmete edasist töötlemist.
Eelnõukohase KKS § 5412 lõigetes 4 ja 5 on sätestatud erisused salvestise säilitamise kohta.
Kuigi julgeolekuala kaitse eesmärgil tehtud salvestised kustutatakse pärast 90 päeva
möödumist, võib Kaitseväel teatud juhtudel lisaks julgeoleku tagamisele ja kaitseväeluure
teostamisele oma muude põhiülesannete täitmiseks olla vaja salvestisest teha väljavõtteid ning
neid kauem säilitada. Väljavõtteid tehakse vaid põhjendatud konkreetsetel juhtudel. Ilma otsese
30/72
vajaduseta väljavõtteid ei tehta ja neid säilitatakse vaid nii kaua, kui ülesande täitmiseks vaja.
Salvestisest on vaja väljavõte teha näiteks objektivalvekaamerate kvaliteedi kontrolliks, näiteks
kaamerate asendi parandamise korraldamiseks, julgeolekualal isikute liikumise analüüsiks ja
vastavate koolituste läbiviimiseks.
Julgeolekuala kaitse eesmärgil tehtud salvestistest väljavõtete tegemine ning töötlemine on
vajalik, et sõjaliseks kaitseks valmistumiseks viia üksustele läbi vajalikku väljaõpet.
Salvestistelt on näha, millised on julgeolekuala kaitset tagavate üksuste tegutsemisel tuvastatud
positiivsed või negatiivsed aspektid ning selle alusel koostatud väljaõppematerjalide põhjal
saab toetada järgmiste üksuste väljaõpet. Salvestiste alusel saab väljaõppe käigus tutvustada
ning näitlikustada, kuidas on toimunud reaalsed julgeolekualaga seotud vahejuhtumid, millised
olid vahejuhtumiga seotud isiku tegevused ning millised olid reageeriva üksuse tegevused jne.
Näiteks võib tuua järgmise olukorra: kui tuvastatakse, et üks julgeolekuala objektivalvekaamera
on tehnilise tõrkega, siis tehakse selle kaamera pildist väljavõte, näidates ära, mis osas ei täida
kaamera nõudeid. See väljavõte edastatakse kaamerate parandamise või vahetamise eest
vastutavale haldurile. Sel juhul võib olla vajalik kaamera väljavõtet säilitada kauem kui 90
päeva, kuna uue kaamera hange võib aega võtta. Sel juhul ei töödelda kaamera salvestise
väljavõttes isikuandmeid, kuna neid ei ole vajalik ega õiguspärane töödelda. Kui uus kaamera
on paigaldatud, siis kustutatakse vana kaamera väljavõte, kuna seda ei ole enam vaja.
Täiendavalt võib väljavõtteid teha ka näiteks distsiplinaarmenetluste asjaolude kontrolliks või
julgeolekualal teatud piirkondades liikumise tiheduse hindamiseks, et ehitada sinna näiteks
ohutuse tagamiseks lisataristu. Nendel juhtudel töödeldakse isikuandmeid vaid seaduses
ettenähtud juhtudel Kaitseväe ülesande täitmise eesmärgil. Kui selle ülesande täitmiseks ei ole
vaja isikuandmeid või isikuid väljavõttel tuvastada, siis eemaldatakse võimalikud salvestises
sisalduvad isikuandmed salvestise väljavõtte tegemise käigus. Toome välja, et reeglina ei
sisalda need väljavõtted isikuandmeid, kuid kui salvestis sisaldab isikuandmeid, siis nende
töötlemine on lubatud vaid seaduses ettenähtud juhtudel.
Eelnõukohase KKS § 5412 lõikes 7 sätestatakse, et Kaitsevägi võib julgeolekuala kaitse
eesmärgil isikuandmete töötlemisel piirata andmesubjekti teatud õigusi. See tagab Kaitseväele
võimaluse kaitsta julgeolekuala kaitse ja valvega seotud informatsiooni, näiteks teavet
kaamerate piltide vaatevälja, resolutsiooni ja võimekuse kohta. Samuti ei saaks isik nõuda
julgeolekuala vahetu läheduse valvekaamera kasutamise lõpetamist. Kaitseväele on jäetud
õigus otsustada isikuandmete töötlemisel andmesubjekti õiguste piiramise vajadus vastavalt
olukorrale, tuginedes konventsioonile 108.
Kaitseväe õigus piirata andmesubjekti õigusi julgeolekuala kaitse eesmärgil andmete
töötlemisel on tulenevalt isikuandmete kaitse üldmäärusest44 vajalik sätestada seaduses.
Kaitseväeluure otstarbel andmete töötlemise korral lähtutakse isikuandmete kaitse üldmääruse
5. jao artiklist 23, kus on üldmääruse rakendamise kohustuse osas eranditena loetletud riigi
julgeolek, riigikaitse jne. Andmesubjekti õiguste piiramine on võimalik riigi julgeoleku
ohustamise takistamiseks ja muudel seaduses sätestatud põhjustel.
Eelnõukohase KKS § 5412 lõikes 8 on täiendava garantiina sätestatud, et andmesubjekti õigusi
võib piirata seni, kuni see on seaduses nimetatud eesmärgi täitmiseks vajalik ehk kui eesmärk
ära langeb, puudub ka vajadus piirata isiku õigusi saada teada tema isikuandmete töötlemise
44 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta
isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta
(isikuandmete kaitse üldmäärus) (EMPs kohaldatav tekst). – Määrus 2016/679 – EN – GDPR – EUR-Lex.
31/72
tehnilistest ja korralduslikest kaitsemeetmetest; tutvuda kogutud ja töödeldavate
isikuandmetega; nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist; nõuda tema isikuandmete
ülekandmist; esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta; ning saada teada
isikuandmetega seotud rikkumisest.
Eelnõukohase KKS §-ga 5413 sätestatakse nõuded isikuandmete töötlemisele erimeetmete
rakendamise käigus julgeolekuala kaitsel. Kui isikut küsitletakse ja temalt palutakse
isikusamasuse tuvastamiseks dokumente, tehakse turvakontrolli või viiakse läbi isiku
läbivaatust, siis töödeldakse isikuandmeid (isiku nime ja isikukoodi, sünniaega või kohta).
Kõikide nende toimingute läbiviimiseks on vaja tuvastada see isik, kelle suhtes meedet
rakendatakse. Tuvastamine on vajalik seoses põhiseaduses sätestatud isiku põhiõiguste
võimaliku riivega ning tuleneb vajadusest isikut riive ulatusest teavitada. Isikule tutvustatakse
tema õigusi pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu, õiguskantsleri või Andmekaitse
Inspektsiooni poole, et kontrollida, kas tema põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning
hea halduse tava on järgitud. Erimeetmete rakendamise osas koostatakse üldjuhul protokoll,
välja arvatud juhul, kui isik siseneb julgeolekualale ja turvakontrolli teostatakse pisteliselt,
näiteks kui Kaitseväe objekti julgeolekumeetmeid tugevdatakse ajutiselt. Sel juhul on isik juba
tuvastatud läbipääsukaardi alusel või julgeolekualale sisenedes. Kui Kaitsevägi teostab
turvakontrolli julgeolekuala vahetus läheduses julgeolekuala kaitse eesmärgi täitmisel, siis
tuleb vormistada meetme protokoll, kuna meetmele on allutatud kõrvaline isik, mitte näiteks
julgeolekualale siseneja või reservväelane.
Küsitlemise ja dokumentide nõudmise, isikusamasuse tuvastamise ja isiku läbivaatuse korral
julgeolekuala vahetus läheduses vormistatakse meetme protokoll või kui meetmeid
kohaldatakse julgeolekualal, siis Kaitseväes kinnitatud vormil dokumentatsioon, kuhu läheb
kirja isiku nimi ja isikukood või sünniaeg ja koht. Isik võib nõuda igal ajal meetme rakendamise
protokolli koostamist. Kõik isiku õigusi rohkem riivavad (välja arvatud näiteks dokumentide
küsimine) rakendatavad erimeetmed tuleb Kaitseväel kirjalikult dokumenteerida ja neid
dokumente säilitada üldises Kaitseväes kehtivas korras. Dokumente säilitatakse vastavalt
korrale ja vajadusele, aga mitte kauem kui viis aastat. Viieaastane tähtaeg ühelt poolt väldib
liigset halduskoormust kuid samas on tagatud piisav aeg, et isik saaks vajaduse korral esitada
toimingu kohta vaide. Iga kord isikult julgeolekuala vahetus läheduses dokumendi küsimise
korral ei vormistata protokolli, kuid isiku nime ja isikukoodi töödeldakse Kaitseväes kinnitatud
dokumentatsioonivormil.
Selgitame, et käesolevas eelnõus sätestatud erimeetmete ja piirangute kohaldamise üle tehakse
järelevalvet lähtuvalt kehtivale korrale, mistõttu ei ole vajalik seda täiendavalt käesolevas
eelnõus reguleerida. KKS-is sätestatud erimeetmete ja piirangute üle teostab teenistuslikku
järelevalvet Kaitseministeerium vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse §-s 93 sätestatud
järelevalve pädevusele (kontrollida meetmete ja piirangute kohaldamise seaduslikkust ja
otstarbekust) ja KKS § 7 lõikele 1. Ühtlasi teostab teenistuslikku järelevalvet Kaitseväe
struktuuriüksuste ja ametiisikute tegevuse üle vastavalt KKS § 7 lõikele 2 Kaitseväe juhataja.
Kaitseväe jugleolekuala kaitse eesmärgil teabe kogumise üle ehk kaitseväeluurega seotud
tegevuse üle teostab järelevalvet vastavalt KKS § 42 lõikes 3 sätestatule Riigikogu
julgeolekuasutuste järelevalve komisjon. Andmekaitse Inspektsioon teostab järelevalvet
vastavalt talle õigusaktidega antud pädevusele, v.a isikuandmete töötlemise järelevalve osas,
mis on kogutud kaitseväeluure teostamise käigus ning mis kuulub Riigikogu julgeolekuasutuste
järelevalve komisjoni pädevusse.
§ 2. Julgeolekuasutuste seaduse muutmine
32/72
Eelnõu §-s 2 tehakse muudatused seni isiku turvakontrolli meedet reguleerinud JAS §-346 (ja
seotud §-s 348) ning lisatakse sellesse isiku läbivaatuse volitus. Muudatuse järgi võib
julgeolekuasutus (s.t asjakohase väljaõppe läbinud julgeolekuasutuse ametnik) läbi vaadata
isiku keha, sealhulgas riided, riietes oleva või kehal kantava asja, kui:
1) isik siseneb julgeolekuasutuse territooriumile või lahkub sellelt ja on alust arvata, et isik
kannab endaga kaasas eset või ainet, millega ta võib ohustada ennast, teisi isikuid või
julgeolekuasutuse valdust või kahjustada julgeolekuasutuse ülesannete täitmist;
2) isik viibib julgeolekuasutuse territooriumil või selle vahetus läheduses, kui kontrollimine on
vajalik julgeolekuasutuse valdust või teenistujaid ähvardava kõrgendatud ohu
väljaselgitamiseks või vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks;
3) see on vältimatult vajalik isikusamasuse tuvastamiseks.
Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei ole võimalik turvakontrolli käigus isiku kehal, riietes või
kehal kantava potentsiaalselt ohtliku eseme tuvastamise korral kindlaks teha, millega on
tegemist, kui isik keeldub eset välja andmast, sest turvakontroll ei hõlma isiku riiete, riietes
oleva või kehal kantava asja läbi vaatamist. Lisaks on isiku läbivaatuse õiguse olemasolul
võimalik teha kindlaks isikusamasus, kui isik ei esita isikut tõendavat dokumenti ning keeldub
ütlemast oma nime. Isiku läbivaatuse käigus on võimalik kontrollida, kas tal on kaasas isikut
tõendav dokument.
Sarnaselt 2023. aastal jõustunud JAS 4. peatüki muudatustele on uute lõigete ülesehituses ja
sõnastuses lähtutud võimalikult palju KorS 3. peatüki loogikast ja sõnastustest, arvestades
julgeolekuasutuse volituste eripära ja nende piiratust. Samasisuline säte on KorS §-s 48.
Kavandatud JAS § 346 lõike 11 punkt 1 lähtub KorS § 48 lõike 1 punktist 1, kuid erimeetmele
allutatavate isikute ringi on sarnaselt JAS § 346 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas ja punktis 1
sätestatud turvakontrollile kitsendatud nii, et hõlmatud on vaid julgeolekuasutuse
territooriumile sisenevad või lahkuvad isikud ning selgelt esile toodud julgeolekuasutuse
valdust ja ülesannete täitmist ohustavad esemed ja ained. See annab julgeolekuasutusele
võimalikult selge õigusliku aluse tuvastada muu hulgas teabe ebaseaduslikuks kogumiseks
kasutatavaid seadmeid ning ebaseaduslikult väljaviidavaid teabekandjaid. Kavandatud JAS §
346 lõike 11 punkt 2 vastab sama paragrahvi lõike 1 punktile 2. Eelnõukohane JAS § 346 lõike
11 punkt 3 on kooskõlas KorS § 48 lõike 1 punktiga 3.
Ühtlasi lisatakse piirav tingimus, mille järgi võib isiku läbivaatuse kohaldamisel läbi vaadata
üksnes isiku keha, riided ja riietes oleva või kehal kantava asja. Isiku kehaõõnsuste
läbivaatamine on keelatud. Piirangu sõnastamisel on võetud eeskujuks Siseministeeriumi
koostatud seaduseelnõu45, millega sooviti KorS-i täiendusega valla- või linnavalitsuse
korrakaitseametnikule ette näha samasisuline piirang. See on vajalik, et riive, mis isiku
läbivaatusega kaasneb, oleks võimalikult minimaalne ning protseduur piirduks eelkõige riietuse
kui vähem riivava osa läbivaatamisega. Samas on isiku läbivaatus vajalik, et tuvastada keelatud
esemed või isiku kontrollimiseks vajalikud dokumendid, kui kontrollitav isik paneb need
taskusse ega nõustu neid vabatahtlikult välja andma. Arvestades, et kõnealusel juhul on
kehtestatud riive intensiivsusele piirang, ei ole sättes ette nähtud täpsemat isiku läbivaatuse
korda, nagu on KorS § 48 lõigetes 2–4. Siiski nähakse eelnõus JAS § 346 lõike 2 muudatusega
ette, et üldjuhul teeb nii turvakontrolli kompimise teel kui ka isiku läbivaatust ametnik, kes on
isikuga samast soost. Kuna turvakontroll hõlmab ka tegevusi, mille käigus ei puudutata isiku
keha, ei ole ka riive märkimisväärne ning toimingu tegija sugu puudutava piirangu
kehtestamine ei oleks põhjendatud. Ühtlasi sätestatakse, et kui see on vajalik vahetu ohu
45 Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (EIS-i toimik 23-
1511). – Vabariigi Valitsus esitas selle Riigikogule juunis 2024.
33/72
tõrjumiseks, võib turvakontrolli teha ja isiku läbi vaadata ka selline ametnik, kes ei ole isikuga
samast soost.
Paragrahvi 348 lõike 1 punkti 3 muudatusega antakse sõnaselge volitus võtta hoiule lisaks
turvakontrollile ka isiku läbivaatuse käigus tuvastatud vallasasi, mis ei ole seadusega keelatud,
kuid mis võib ohustada isikut ennast või teist isikut või kahjustada julgeolekuasutuse ülesannete
täitmist.
Ka isiku läbivaatuse suhtes kehtib JAS § 341, mille järgi võib erimeedet kohaldada üksnes
sellekohase väljaõppe läbinud ametnik, erimeetme kohaldamisel võib kasutada vahetut sundi
KorS §-des 76–78 sätestatud korras ja nii kaua, kui on eesmärgi täitmiseks vältimatu, ning
erimeetme kohaldamine on lubatud ainult kuni politsei saabumiseni.
Sarnaselt senistele JAS §-dele 342–348 puudutab muudatus üksnes sellist julgeolekuasutuse
ametnikku, kes ei ole politseiametnik. Kaitsepolitseiameti politseiametnik võib oma ülesannete
täitmisel kohaldada isiku läbivaatust KorS-is sätestatud alustel ja korras tehtava riikliku
järelevalve raames.
§ 3. Kaitseliidu seaduse muutmine
Kaitseliidu seaduses tehakse muudatused, mis on peamiselt seotud Kaitseliidu julgeolekuala
loomisega ning sellest tulenevalt Kaitseliidu julgeolekuala ja valvatava objekti eristamisega.
Muudatused on ajendatud sellest, et Kaitseliidu roll riigi sõjalise kaitse võime ettevalmistamisel
on suurenenud. Seaduse järgi võib Kaitseliitu kaasata Kaitseväe sõjaliste ülesannete täitmisse
ning Kaitseliidul on ka iseseisev roll maakaitses. Kaitseliidu ülesanded seoses sõjaliseks
kaitseks valmistumisega on samuti suurenenud ning Kaitseliidu enda läbiviidavad õppused
vajavad enamasti juleolekuala määramist.
Eelnõu § 3 punktiga 1 täpsustatakse KaLS § 4 lõiget 22 seoses Kaitseliidu kaasamisega
Kaitseväe ülesannete täitmisse eesmärgiga tagada Kaitseliidu võimekus tõhusalt täita neid
haldus- ja riigikaitselisi ülesandeid, mille täitmisesse nad on kaasatud. KaLS §-s 4 sätestatakse
Kaitseliidu ülesanded, mis jagunevad Kaitseliidu põhiülesanneteks ning ülesanneteks, mille
täitmisse Kaitseliit vajadusel kaasatakse. KaLS § 4 lõike 2 kohaselt on nendeks ülesanneteks
päästesündmuste lahendamine, eriolukorra tööde tegemine, erakorralise seisukorra
lahendamine, küberturvalisuse tagamine, politsei- ja piirivalve seaduse § 3 lõike 1 punktides 1,
4–6 ja 8 ning hädaolukorra seaduse § 16 lõikes 3 sätestatud ülesannete täitmine ning
riigikaitseobjektivastase ründe, riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise ning
kuritegude ennetamine ja tõkestamine. Nimetatud ülesannete täitmisel on Kaitseliidul kaasava
haldusorgani volitused ulatuses, mille täitmiseks on kaasamine toimunud. Tegemist on
üldnormiga, mida tuleb kohaldada koos hädaolukorra seaduses, erakorralise seisukorra
seaduses või päästeseaduses sätestatud erinormidega. Sätte üldine eesmärk on tagada, et kui
Kaitseliit kaasatakse kas haldusorgani haldusülesande täitmisesse või Kaitseväe ülesannete
täitmisesse, siis oleksid Kaitseliidul ka selle ülesande täitmiseks vajalikud avaliku võimu
volitused. Oluline on rõhutada, et käesolevas paragrahvis sätestatud juhul ei osale Kaitseliit
vahetus lahingutegevuses.
Sama paragrahvi lõikes 31 nähakse ette, et Kaitseliitu võib tema nõusolekul kaasata järgmiste
Kaitseväe ülesannete täitmisse: riigi sõjaline kaitsmine ja osalemine kollektiivses enesekaitses,
valmistumine riigi sõjaliseks kaitseks ja osalemiseks kollektiivses enesekaitses ning osalemine
rahvusvahelises sõjalises koostöös.
34/72
Nende ülesannete täpsema loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Kehitva Vabariigi
Valitsuse 01.08.2019 määruse nr 69 „Kaitseväe täpsemad ülesanded, mille täitmisse võib
Kaitseliitu kaasata, ning kaasamise tingimused ja kord“ ja selle rakendamise praktika kohaselt
on tegemist valdavalt toetavate ülesannetega, mille täitmiseks ei ole vaja avaliku võimu volitusi.
Kaitseväe ja Kaitseliidu ressurss on piiratud ning tuleb luua võimalused eeskätt isikkoosseisu
efektiivsemaks rakendamiseks. Praegu puudub Kaitseväel võimalus kaasata Kaitseliidu
tegevliikmeid väljaspool õppekogunemisi (tegevliige omandab reservis oleva isiku staatuse)
või viidatud määruse rakendamist. Kumbki meede ei ole piisav rahuaegsete ülesannete
täitmiseks, kus Kaitseliidu tegevliikmed omavad vajalikku väljaõpet ning saaksid tõhusamalt
kaasuda Kaitseväe ülesannetesse.
Samas eeldab sisulisemate ülesannete täitmine ka vajalikke volitusi, mistõttu on otstarbekas
muuta KaLS-i viisil, kus Kaitseliit saab kaasava haldusorgani volitused nii lõikes 2 kui ka
lõikes 31 sätestatud ülesannete täitmisel.
Seeläbi loome struktuuri, kus Kaitsevägi saab rahuajal kaasata Kaitseliitu viimase nõusolekul
ülesannete täitmisse, mis olemuselt ei ole vaadeldavad õppekogunemise ega
lisaõppekogunemisena; paraneb ressursikasutus, kuna praegused määruses nimetatud toetavad
tegevused ei taga tegelikke vajadusi. Samuti on võimalik Kaitseliidu võimekust senisest
oluliselt paremini kasutada riigi sõjalise kaitse võime ettevalmistamisel ja hoidmisel.
Kaitseliit peab olema kaasatav eeskätt Kaitseväe väekaitse ülesannete täitmisse. Kaitseliidul on
juba praegu oluline roll Kaitseväe sõjaliste operatsioonide planeerimise ja teostamise
toetamisel, kuid kehtivas õigusruumis on neid tegevusi võimalik teostada vaid
lisaõppekogunemise läbiviimise kaudu. Olgugi et lisaõppekogunemise eesmärgiks on harjutada
mobilisatsioonivalmidust, ei ole nende ülesannete täitmise puhul tegu mõistliku lahendusega,
kuna tegu ei ole mitte ainult väljaõppe, vaid reaalsete rahuaegsete ülesannete täitmisega.
Rahuaegsete tegevuste spektri laiendamise kaudu ühtlustuvad senisest paremini Kaitseväe ja
Kaitseliidu väljaõppeprotsessid ja ettevalmistus riigi sõjaliseks kaitseks ning paraneb üldine
tegevuse kvaliteet. Väekaitsemeetmete rakendamise kaudu on võimalik efektiivsemalt tagada
ka droonivastast tegevust.
Nende eesmärkide saavutamiseks tehakse käesoleva eelnõu raames KaLS-is veel kaks olulist
muudatust: täpsustatakse Kaitseliidu valvuri kasutuses olevat relvastust ning luuakse
Kaitseliidu julgeolekuala regulatsioon. Olgugi et Kaitseliit on vabatahtlik avalik-õiguslik
riigikaitseorganisatsioon, on tema üheks põhiolemuseks riigikaitseorganisatsiooni korraldus,
kus valmistatakse ette riigi sõjalise kaitse võimet (KaLS § 4 lõike 1 punkt 2). Eesti kaitsevõime
tugineb reservarmeele ja koostööle liitlastega ning Kaitseliidu liikmeskonnast umbes 50%
moodustavad reservis olevad isikud, kes asuvad täitma sõjalise riigikaitse ülesannet. Siin on
esmatähtis omandada oskused ja rakendada võimekused, mis on kohe ülekantavad rahuajast
kõrgendatud kaitsevalmidusse ning sealt edasi vastavalt kriisi eskalatsioonile. Teise suure
plokina on Kaitseliidu roll toetada teisi riigiasutusi kaasamise kaudu. Siin on organisatsioonil
juba praegu väga suured volitused (kaasava haldusorgani volitused nende ülesannete ulatuses,
mille täitmisse Kaitseliit kaasati).
Kaasamine tähendab seadusest tulenevat volitust muuta seadusest tulenevatel tingimustel ja
korras seaduste ja määrustega kindlaks määratud pädevust ja avaliku võimu volituste jaotust.
Selline volitus peab olema selgelt määratletud nii õigusaktis, kui ka selle rakendamise käigus.
KorS § 161 ja § 162, KaLS § 4 lõigetes 2–32, hädaolukorra seaduse (HOS) § 34 lõikes 1,
erakorralise seisukorra seaduse (ErSS) § 15 lõikes 1 ja teistes seadustes on täpselt määratud
35/72
kindlaks, milliste ülesannete täitmisesse võib Kaitseliitu kaasata (st pädevuse muutmise
volitus). KorS § 162 lõigetes 41—5, HOS § 35 lõigetes 31 ja 4, ErSS § 16 lõigetes 31 ja 4 on
määratud olulisemad avaliku võimu volitused. Samas ei lange pädevused ega volitused täpselt
erinevates seadustes kokku, näiteks kui KaLS § 4 lõike 2 punkti 3 kohaselt võib Kaitseliidu
kaasata mistahes erakorralise seisukorra lahendamisele, siis ErSS § 15 lõike 1 kohaselt võib
Kaitseväge ja Kaitseliitu kaasata koos vastavate avaliku võimu volitustega erakorralise
seisukorra lahendamisel üksnes järgmiste ülesannete täitmisesse: 1) avaliku võimu organi ja
riigikaitseobjekti vastu suunatud ründe ärahoidmine ja tõkestamine; 2) vägivallaga seotud
kollektiivsest surveaktsioonist või vägivallaga seotud ulatuslikust isikugruppide vahelisest
konfliktist tuleneva ebaseadusliku tegevuse tõkestamine; 3) Eesti Vabariigi mõne paikkonna
vägivaldse isoleerimisega seotud ebaseadusliku tegevuse tõkestamine; 4) vägivallaga seotud
massilise korratuse tõkestamine. Kui Kaitseliit kaasatakse KaLS § 4 lõike 2 punkti 3 alusel
mõne sellise eriolukorra lahendamise ülesande täitmisesse, mis ei ole ErSS § 15 lõikes 1
nimetatud, siis ei ole eriseadusega reguleeritud, millised on selle ülesandega seoses Kaitseliidu
volitused. Samuti ei ole üheski eriseaduses reguleeritud volitust ettekirjutuse täitmiseks
kohaldada sunniraha, mis tuleneb asendustäitmise ja sunniraha seadusest– on selge, et
erinormides saab sõnaselgelt nimetada üksnes peamised avaliku võimu volitused, kuid selle
kõrval on veel hulk õiguskorrast tulenevaid avaliku võimu volitusi, mis tulenevad
haldusülesande täitmisest või muu meetme kohaldamisest.
Selgitame, et kõik ülesanded, kuhu Kaitseliidu kaasamine on KaLS-i alusel võimalik, ei kuulu
riikliku järelevalve ülesannete hulka – näiteks otsingu- ja päästetööd. Samas vajavad ka need
ülesanded edukaks täitmiseks lisaõiguseid, mida Kaitseliit ise ei oma. Seetõttu on ette nähtud
lahendus, kus Kaitseliit saab konkreetse ülesande täitmiseks kaasava haldusorgani või
Kaitseväe volitused (näiteks otsingutööde käigus võõral maatükil liikumine peale
päikeseloojangut vms). See ei tähenda, et Kaitseliit saaks korrakaitseülesande täitmisel alustada
näiteks jälitustegevuse või Kaitseväe puhul sõjalise riigikaitse elluviimisega - nende ülesannete
täitmisesse Kaitseliitu ei kaasata. Kaasamine ja sellega seotud õigused on seotud konkreetse
ülesande, kaasaja vajaduste ning Kaitseliidu võimalustega. Sõnastusega kindlustatakse, et
Kaitseliit omab vaid ülesandepõhiseid pädevusi ning kõik erisused kehtestab vastav seadus.
Lisaks sätestatakse, et Kaitseväe ülesannetesse kaasumisel puudub Kaitseliidul õigus osaleda
vahetult lahingutegevuses. Sõjaaja tingimustes liiguvad Kaitseliidu koosseisus ette valmisatud
reservis olevad isikud ja üksused oma sõjaaja ametikohtadele Kaitseväe koosseisus ning
jätkavad Kaitseväe juhtimisel. Seega ei saa tekkida olukorda, kus Kaitseliidu tegevliikmed ja
töötajad, kellel puudub sõjaaja ametikoht või kes hetkel ei täida oma sõjaaja ülesannet,
kaasuvad Kaitseväe tegevusse, milleks konkreetsel juhul oleks lahingutegevus.
Eelnõu § 3 punkti 2 kohaselt täiendatakse § 41 lõiget 3, mille kohaselt loetakse Kaitseliidu
relv sõjaväerelvaks, mis kantakse sõjaväerelvade registrisse. Praktikas on tekitanud kehtiva
KaLS § 41 lõike 3 sõnastus küsimusi, kas Kaitseliidu relvad on sõjaväerelvad või lihtsalt
kantakse sõjaväerelvade registrisse, olemata sõjaväerelvad. Kuigi sellised küsimused on
tõlgendamisega ületatavad, siis on relvastus niivõrd oluline valdkond, kus seaduse tekst ise
peab andma selged vastused. Relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt on
ametirelv relv, mis on seadusega ette nähtud avalikku võimu teostavatele valitsusasutustele,
kohaliku omavalitsuse organitele ja asutustele ning kohtutele teenistusülesannete täitmiseks,
sisekaitselisele rakenduskõrgkoolile õppetööks ja teenistusülesande täitmiseks ning
Kaitseliidule teenistuskohustuste täitmiseks. Täpsemalt on sõjaväerelv, mida kasutavad
Kaitseministeeriumi valitsemisala asutused ja Kaitseliit, sõjaväerelvad (RelvS § 3 lõike 2 punkt
2). Sõjaväerelvade käitlemine on sätestatud RelvS § 3 lõike 6 kehtestatud kaitseministri 9. juuli
2018. aasta määruses nr 9 „Sõjaväerelvade, nende laskemoona ja lahingumoona käitlemise ning
üleandmise kord“ (edaspidi määrus nr 9). Määruse nr 9 kohaselt jagunevad sõjaväerelvad
36/72
sõjarelvaks, mittesõjarelvaks ja muuks relvaks, mis ei ole tulirelv (§ 2 lõige 1). Sõjarelvade
täpsem liigitus on sätestatud kaitseministri 29. mai 2025. aasta määruses nr 7 „Sõjarelvade,
relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona ning nende osade, sealhulgas oluliste
osade või komponentide täpsustav loetelu ja liigitus“ (edaspidi määrus nr 7). Määruse nr 7 § 4
lõike 2 punktis 7 on nimetatud raskerelva liigina ka raketikompleks. Selline raketikompleks
võib olla näiteks PIORUN, lähimaa õhutõrjeraketikompleks Mistral, tankitõrjeraketikompleks
Javelin ja Milan 2.46
Eelnõu § 3 punktiga 3 täiendatakse KaLS-i § 51 lõikega 3, millega antakse ministrile volitus
kehtestada lõikes 1 sätestatud noorliikmele relva kasutada andmise täpsemad tingimused ja
kord. Hetkel kehtiva seaduse § 51 lõikes 1 antud õigus on liiga lai ning vaja on seada täpsemad
tingimused Kaitseliidu noorliikmele relva kasutada andmiseks. Antud volitusnormi lisamise
eesmärk on piirata Kaitseliidu noorliikmele antavaid Kaitseliidu relvi, mis sätestatakse eraldi
kaitseministri määrusega. Hetkel kehtiv säte võimaldab Kaitseliidu igal 12-aastasel ja vanemal
Kaitseliidu noorliikmel lasta igasugusest sõjaväerelvast ilma piiranguteta, seetõttu luuakse
kaitseministrile volitusnorm piirata kasutada antavate sõjaväerelvade liike. Sellega ei anta
õiguseid juurde, vaid piiratakse relvade kasutamist alaealiste poolt, et tagada paremini noorte
riigikaitselise õppe vastavus rahvusvahelistele konventsioonidele. Kaisteministri määruses
täpsustatakse, mis vanuses ja mis sõjaväerelva liiki tohib Kaitseliidu noor kasutada.
Selgitame, et kuigi KaLS § 50 lg 3 sätestab, au- ja toetajaliikmel on õigus anda Kaitseliidu relv
või laskemoon teenistuskohustuse täitmisel teisele Kaitseliidu liikmele vahetu juhi nõusolekul.
Ning selle sätte teine lause ütleb, et Kaitseliidu relva ega laskemoona ei ole õigus anda
noorliikmele, siis kavandatava sättega kõnesoleval juhul vastuolu ei teki, sest nimetatud säte
reguleerib olukorda, kui Kaitseliidu relv on antud au- ja toetajaliikmele ning kellele ja mis juhul
võib tema Kaitseliidu relva edasi anda. Selle järgi ei saa au- ja toetajaliige relva kasutada anda
noorliikmele, küll aga saab seda tegevliige teha, vaata KaLS § 42 lõiget 7 ja § 51 lõiget 1.
Eelnõu § 3 punktidega 4 ja 5 ajakohastatakse Kaitseliidu valvuri relvastusega seonduvat.
Kehtiva sõnastuse kohaselt on valvuril õigus kanda muude vahendite hulgas tulirelva, kuid ei
luba valvuril kasutada tööülesannete täitmiseks teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud
temale kuuluvat relva. Seega puudub õigus ja võimalus kasutada muu hulgas droonivastases
võitluses toimivaid lahendusi ning droonirünnaku korral võivad julgeolekualal või Kaitseliidu
valvataval objektil sattuda reaalsesse ohtu inimelud ning sõjaväerelvad ja muu riigivara.
Suurema õigusselguse tagamiseks sätestatakse, et 18-aastane või vanem Kaitseliidu liige või
Kaitseliidu valvur võib Kaitseliidu ülema või tema volitatud struktuuriüksuse juhi kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul ja relvaloa olemasolul kasutada vastavalt
teenistuskohustuse või valvuri tööülesande täitmise ajal temale kuuluvat teenistus- ja
tsiviilrelvade registrisse kantud tulirelva, millel on relvaseaduse § 34 lõikes 22 nimetatud
märge.
Eelnõu § 3 punktiga 6 muudetakse KaLS § 69 lõiget 21, sätestades, et ajutiselt valvatav objekt
on KaLS § 69 lõikes 1 sätestatud tunnustele vastav territoorium või ehitis, mille valve on
korraldatud ajutiselt KaLS § 691 sätestatud korras. Kehtivas õiguses on ajutine valvatav objekt
seotud sõjaväelise väljaõppe läbiviimisega ning ei sobitu seetõttu valvatavate objektide
46 Kaitseministri 29. mai 2025. aasta määrus nr 7 „Sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja
lahingumoona ning nende osade, sealhulgas oluliste osade või komponentide täpsustav loetelu ja liigitus“,
seletuskiri lk 6. Kättesaadav lingilt: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7b73d049-62e4-4879-b0dc-
a4589ef4db0c.
37/72
üldisesse regulatsiooni. Seoses julgeolekuala reguleerimisega on sõjaväelise väljaõppe
läbiviimiseks määratud alaline või ajutine julgeolekuala. Kaitseliidu ajutine valvatav objekt
võib olla võistluse, noorteürituse või muu Kaitseväe ülesande täitmise ala, mida kasutatakse
Kaitseliidu poolt KaLS § 4 lõikes 1 sätestatud muu ülesande või muu asutuse muu riigikaitsega
seotud ülesande täitmiseks.
Eelnõu § 3 punkti 7 kohaselt muudetakse ja sõnastatakse KaLS § 72 lõikeid 1 ja 2 sätestades
lõikes 1, et valvuril on õigus tööülesande täitmisel kanda ja kasutada, elektrišoki-, külm- ja
gaasirelva ning erivahendit ja enesekaitsevahendit ja tulirelva, sõjaväerelva, sealhulgas
relvasüsteemi. Lõikes 2 sätestatakse, et, tulirelva, relvasüsteemi, elektrišoki-, külm- ja
gaasirelva käitlemine toimub käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud
korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. See säte võimaldab valvuril kasutada
Kaitseväe määratud juhtudel valve teostamisel raskerelvi või relvasüsteeme, mis on vajalikud
erinevate valvataval objektil ohtude tõrjumiseks.
Eelnõu § 3 punktiga 8 lisatakse KaLS-i uus peatükk 81, millega luuakse Kaitseliidu
julgeolekuala regulatsioon ning määratakse kindlaks julgeolekualal rakendatavad meetmed.
Julgeolekuala mõiste kasutuselevõtt KaLS-is on tingitud eeskätt praktilistest kaalutlustest.
Kaitseväe julgeolekuala on kehtestatud KKS-is eesmärgiga tagada eeskätt Kaitseväe valduses
oleva territooriumi ning objektide kaitse. Julgeolekuala põhieesmärgiks on tagada nii
Kaitseliidule kui ka võimalikele kolmandatele isikutele turvalisus Kaitseliidule pandud
ülesannete täitmisel. Nii nagu Kaitsevägi kasutab alalist ja ajutist julgeolekuala KKS §-s 3
toodud ülesannete täitmisel, on ka Kaitseliidul sõjaväelise väljaõppe läbiviimisel vaja tagada
nii inimeste, taktika kui tehnika turvalisus. Nimetatud ülesannetest on esmatähtsad riigi sõjalise
kaitse võime ettevalmistamine, mis nõuab Kaitseliidu valvatava objektiga võrreldes
kõrgendatud turva- ja julgeolekumeetmeid.
Kaitseliidul on märkimisväärsed riigikaitselised ülesanded: valmistada ette reservüksusi
Kaitseväele, viia läbi sõjalisi õppusi ja harjutusi, tagada Kaitseliidu kasutusse antud
riigikaitselise vara julgeolek ning säilimine. Kaitsevägi võib kaasata Kaitseliitu enda sõjalise
riigikaitse ülesannete täitmisse. Kaitseliidul on ka iseseisvad sõjaliseks riigikaitseks
valmistumise ülesanded, milleks tal on vaja tagada oma tegevusega seotud turvalisus. Seega on
põhjendatud Kaitseväe julgeolekuala regulatsiooniga sarnaneva julgeolekuala regulatsiooni
loomine ka Kaitseliidule, mis võimaldaks Kaitseliidul sõjaväelise väljaõppe ja muu riigi
sõjalise kaitse võime ettevalmistamisega seotud ülesannete täitmiseks kasutusel olevat
territooriumit või ehitist efektiivselt kaitsta.
Julgeolekuala on Kaitseliidu valduses olev territoorium või ehitis, mida kasutatakse riigi
sõjalise kaitse võime ettevalmistamiseks, või kus hoitakse ja kasutatakse relvastust ning riigi
sõjalise kaitse võime ettevalmistamiseks kasutatavat varustust ja tehnikat. Kui Kaitseliidu
valvatava objekti kaitse ja valve eesmärk on tagada riigi julgeolekuga seotud avaliku võimu
ülesande täitmine kas teise riigiasutuse või Kaitseliidu enda poolt, siis julgeolekuala on seotud
otseselt riigi sõjaliseks kaitseks valmistumise ja sõjaväelise väljaõppega. Julgeolekuala
regulatsiooni kaudu tagatakse muu hulgas operatsiooni turvalisus, üksuste turvalisus, taktika
turvalisus, seadmete turvalisus ning eelnevaga seotud teabe turvalisus. Julgeolekualaks võib
olla riigi sõjaliseks kaitseks kasutatav territoorium või ehitis alaliselt.
Kaitseväe valvatava objekti valve tagatakse ainult töölepingu alusel tegutsevate valvurite ja
valves osalevate isikutega. Kuigi ka Kaitseväe julgeolekuala valves võivad valvurid osaleda
vastavalt valvelepingutele, on peamiseks julgeolekuala valve tagajaks üksuse, mille tegevuse
turvalisust tagatakse, koosseisu kuuluv tegevväelane, või Kaitseliidu tegevliige.
38/72
Julgeolekuala valveks kasutatavad Kaitseliidu meetmed on samad, mis on Kaitseväel
julgeolekuala kaitsmisel ja valvamisel. See tagab, et Kaitseväe ja Kaitseliidu ühisel
tegutsemisel, sealhulgas juhul, kui on kehtestatud nii Kaitseväe kui ka Kaitseliidu
julgeolekualad, oleks pädevus ja avaliku võimu volitused samasugused. Kuna Kaitseliit ei ole
valitsusasutus, vaid avalik-õiguslik juriidiline isik, siis ei ole võimalik riigi tuumikülesandeid
ja isikute põhiõigustesse ulatuslikult sekkuvaid meetmeid Kaitseliidule täitmiseks anda. Sellel
põhjusel on Kaitseliidule julgeolekuala valveks antud meetmed, mis on vähem sekkuvad isikute
põhiõigustesse ning ei ületa riigi tuumikülesande piiri.
Järgnevalt on toodud võrdlustabel Kaitseliidu julgeolekuala, Kaitseväe julgeolekuala ja
Kaitseliidu valvatava objekti kaitse eesmärkidest, pädevusest ja meetmetest.
Kriteerium Kaitseliidu julgeolekuala Kaitseväe julgeolekuala Kaitseliidu valvatav objekt
Näide 1 Kaitseliidu peastaabi hoone ja
territoorium, kus toimub
sõjaline planeerimine ja on ka
turvaala
Kaitseväe peastaabi hoone ja
territoorium, kus toimub
sõjaline planeerimine ja on ka
turvaala
Kaitseliidu maleva hoone ja
territoorium, kus ei toimu
sõjalist planeerimist, pole
turvaala ja ei hoita sõjarelvi
Näide 2 Kaitseliidu maleva hoone ja
territoorium, kus hoitakse
sõjarelvi ja sellega seotud
asutusesiseseks kasutamiseks
mõeldud teavet ning
riigisaladust (turvaala) ja
toimub sõjaväeline väljaõpe
Kaitseväe üksuse hoone ja
territoorium, kus hoitakse
sõjarelvi ja sellega seotud
asutusesiseseks kasutamiseks
mõeldud teavet ning
riigisaladust (turvaala) ja
toimub sõjaväeline väljaõpe
Kaitseliidu noorteorganisat-
siooni hoone ja territoorium,
kus ei hoita sõjarelvi ja ei
toimu sõjaväelist väljaõpet
Näide 3 Kaitseliidu korraldatav õppus
(mitte LÕK/RÕK), millel
kasutatakse sõjarelvi,
töödeldakse asutusesiseseks
kasutamiseks mõeldud teavet
ning riigisaladust (turvaala) ja
toimub sõjaväeline väljaõpe.
Kaitseväe korraldatav õppus
(LÕK või RÕK, ajateenistus),
millel kasutatakse sõjarelvi,
töödeldakse asutusesiseseks
kasutamiseks mõeldud teavet
ning riigisaladust (turvaala) ja
toimub sõjaväeline väljaõpe
Kaitseliidu korraldatav metsa-
laager, kus õpitakse
ellujäämist, riigikaitselisi
oskusi ja võib olla kaasas
käsitulirelvi, kuid ei töödelda
asutusesiseseks kasutamiseks
mõeldud teavet ega
riigisaladust
Näide 4 Operatsiooniala, kus Kaitseliit
on kaasatud Kaitseväe
ülesannete täitmisse ja täidab
sõjalist ülesannet
Operatsiooniala, kus
Kaitsevägi täidab enda sõjalist
ülesannet
Ala, mida avaliku korra
kaitsesse kaasatud Kaitseliit
kasutab oma tehnika
hoidmiseks ja teabe
töötlemiseks
Näide 5 Kaitseliidu sideüksuse sõiduk,
kus on sõjalise ülesande
täitmiseks vajalik tehnika ja
töödeldakse asutusesiseseks
kasutamiseks mõeldud teavet
ning riigisaladust (turvaala)
Kaitseväe sõiduk, kus on
sõjalise ülesande täitmiseks
vajalik tehnika ja töödeldakse
asutusesiseseks kasutamiseks
mõeldud teavet ning
riigisaladust (sealhulgas
tehnika ise; turvaala)
Kaitseliidu sõiduk, mida ei
kasutata sõjalise ülesande
täitmiseks või ei töödelda
piiratud juurdepääsuga teavet.
Mõiste KaLS EN § 751: Kaitseliidu
julgeolekuala on Kaitseliidu
valduses olev territoorium või
ehitis, mida kasutatakse riigi
sõjaliseks kaitseks
valmistumiseks, või kus
hoitakse ja kasutatakse
relvastust ning riigi sõjaliseks
kaitseks kasutatavat varustust
ja tehnikat.
KKS § 50: Kaitseväe
julgeolekuala (edaspidi
julgeolekuala)
on 1) Kaitseväe
territoorium; 2) Kaitseväe
laevad, lennuvahendid ja
sõidukid; 3) territoorium,
mille Kaitseväe juhataja või
tema poolt volitatud ülem on
ajutiselt julgeolekualana
määratlenud (edaspidi ajutine
julgeolekuala)
KaLS § 69 lõige 1: Kaitseliidu
valvatav objekt (edaspidi
valvatav objekt) on riigi,
Kaitseliidu või muu isiku
omandis olev territoorium,
ehitis või seade, mille valve on
korraldatud riigi julgeoleku,
avaliku võimu ülesannete või
Kaitseliidu ülesannete
tagamise eesmärgil
Kaitseliidu valvena
Alaline … KaLS EN § 751 lõige 3:
Alaline julgeolekuala on Kaitseväe territoorium ja
Kaitseväe laevad,
KaLS § 69 lõige 2: alaliselt
valvatav objekt on käesoleva
39/72
käesoleva paragrahvi
lõikes 1 sätestatud
tunnustele vastav
alaliselt kasutatav
territoorium või ehitis.
Alalise julgeolekuala
määrab kindlaks
Kaitseliidu ülem
käskkirjaga.
lennuvahendid ja sõidukid.
KaLS § 53 lõige 1: Kaitseväe
territoorium käesoleva
seaduse tähenduses on alaliselt
Kaitseväe valduses olev
territoorium
paragrahvi lõikes 1 sätestatud
tunnustele vastava
territooriumvõi ehitis, mille
valve on korraldatud alaliselt.
Alaliselt valvatavate objektide
loetelu kehtestab valdkonna
eest vastutav minister
määrusega
Ajutine … KaLS EN § 751 lg 4 :Ajutine
julgeolekuala on käesoleva
paragrahvi lõikes 1 sätestatud
tunnustele vastav ajutiselt
kasutatav territoorium või
ehitis
KKS § 54: Kaitsevägi võib
ajutiselt julgeolekualana
piiritleda territooriumi, millel
tal on seadusest, muust
õigusaktist või lepingust
tulenev õigus viibida, kui see
on seoses tema ülesannete
täitmisega Kaitseväe
julgeoleku või kolmandate
isikute ohutuse tagamiseks
vältimatu. (2) Territooriumi
võib piiritleda ajutise
julgeolekualana üksnes
sellises ulatuses ja nii kauaks,
kui see on Kaitseväe
julgeoleku või kolmandate
isikute ohutuse tagamiseks
vältimatu
KaLS § 69 (21): ajutiselt
valvatav objekt on käesoleva
paragrahvi lõikes 1 sätestatud
tunnustele vastava
territoorium või ehitis, mille
valve on korraldatud ajutiselt.
Ajutiselt valvatav objekt valve
korraldamiseks sõlmib
Kaitseliit selle omaniku või
seadusliku valdajaga
taasesitatavas vormis sõlmitud
kokkuleppe (edaspidi
valveleping)
Valvaja KaLS EN § 751 lõige 7:
Kaitseliidu julgeolekuala
kaitseb ning valvab sõjalises
riigikaitses või selle
toetamises osalev
tegevväelane või Kaitseliidu
tegevliige ning käesoleva
seaduse § 70 lõigetes 1 ja 11
nimetatud isik.
KKS § 49 lõike 1 punkt 3,
lõiked 11 ja 2; § 541 –
Kaitsevägi; KKS §-d 55–56 –
kaitseväelane
KaLS § 70 lõiked 1 ja 11:
valvur on isik, kelle
tööülesanne on osutada
alaliselt valvatava objekti
valvet. Valves osalev isik on
1) Kaitseliidus rahuaja
ametikohal olev tegevväelane,
kelle teenistusülesanne on
valves osalemine; 2)
Kaitseliidu tegevliige, kelle
teenistuskohustus on valves
osalemine
Sunni-
meetmed
KaLS EN §-d 753–755 –
korrakaitse (sealhulgas
isikuandmete töötlemise
piirangud) ja vahetu sund. Ei
ole jõu kasutamine, kuid KKS
§-de 44–46 ja 471 alusel
sõltumata sellest, kas on
julgeolekuala
KKS § 49 – vahetu sund, § 541
– korrakaitse ja jälitustegevus;
§-d 55–56 – korrakaitse. Ei ole
jõu kasutamine, kuid KKS §-
de 44–46 ja 471 alusel
sõltumata sellest, kas on
julgeolekuala
KaLS §-d 71–73 – korrakaitse
sarnased volitused ja vahetu
sund. Ei ole jõu kasutamine,
kuid KKS §-de 44–46 ja 471
alusel sõltumata sellest, kas on
valvatav objekt
KaLS § 85 lõike 2 kohaselt seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise
õiguspärasuse üle teostab haldusjärelevalvet Kaitseministeerium.
Eelnõu § 3 punktis 9 täiendatakse KaLS § 85 lõikega 22 järgmises sõnastuses:
„(22) Meresõiduohutuse seaduses ning laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduses ning nende
alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle Kaitseliidus teostab
haldusjärelevalvet Kaitsevägi.“ Kõnealune muudatus on seotud käesoleva eelnõu sätetega,
milles reguleeritakse Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite tehnilist järelevalvet ja ülevaatust
ning sõidukõlblikuks tunnistamist. Täpsem selgitus on antud eelnõu vastavate punktide juures.
40/72
§ 4. Korrakaitseseaduse muutmine
Eelnõu § 4 punktis 1 sätestatakse korrakaitseseaduses koostöö välisriigi relvajõududega.
Kehtivas korrakaitseseaduses reguleeritakse avaliku korra kaitse üldpõhimõtteid, alust ja
korraldust, muu hulgas rahvusvahelist koostööd ning viimast eelkõige Euroopa Liidu
kontekstis. Seevastu Eesti Vabariigiga sõlmitud kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava
lepingu osapooleks olevate riikide relvajõud on seaduses käsitlemata. Võimaldamaks suuremat
riigisisest koostööd kohapeal viibivate relvajõudude liikmetega, on vaja luua alus koostöö
formaadiks ning kaasamine avaliku korra tagamise eesmärgil on seejuures üks koostöö eriliike.
Ühtlasi tuleb arvestada, et vastavate välisriigi relvajõududega tuleb täpne ulatus ja kaasumise
detailid eraldi kokku leppida ka saatva riigiga.
Praeguses julgeolekuolukorras on oluline reageerida hübriid- ja muudele ohtudele võimalikult
efektiivselt, mistõttu oleks vajaduse korral välisriigi relvajõudude liikmete kaasamine oluline
lisameede riigikaitse- ja julgeolekuriskide maandamisel. Avalikku korda ähvardavad ohud
võivad suureneda ja muutuda riigi julgeolekut ähvardavaks ohuks, mille tõrjumiseks tuleb
hakata kasutama sõjalist jõudu, ning sellega kaasneb märkimisväärselt suurem kahju riigile ja
selle elanikele. Seetõttu on otstarbekas kasutada kõiki riigi käsutuses olevaid võimalusi selliste
ohtude ennetamiseks ja tõrjumiseks. Olukorra tõsiduse tõttu võib olla vaja avaliku korra
kaitsesse lisaks Kaitseväele ja Kaitseliidule kaasata ka Eestis viibivaid NATO liitlasriikide
relvajõudude üksuseid, kui ohu iseloom või suurus seda tingib ning välisriigi relvajõudude
liikmete kvalifikatsioon seda võimaldab. Pädev korrakaitseorgan, kes kaasamist taotleks, sõltub
lahendatavast olukorrast, mistõttu ei ole otstarbekas piiritleda seda vaid politseiga. Kaasamise
olukordi avaliku korra tagamiseks korrakaitseseaduse järgi võib ette tulla ka muudel juhtudel,
mistõttu tuleb koostöö all mõelda ka muid olukordi (näiteks andmete vahetus
keskkonnareostuse lahendamiseks).
Eesti õiguses ei ole seni välisriigi relvajõudude korrakaitsesse kaasamise võimalust selgelt ette
nähtud ning välisriigi relvajõudude kaasamise võimalused on ebaselged. See takistab riigil
kasutamast ohu tõrjumiseks või ennetamiseks kõiki potentsiaalseid ressursse. Välisriigi
relvajõudude kaasamisel Eestis avaliku korra kaitsesse tuleks rakendada samasugust
õigusraamistikku nagu Kaitseväe kaasamise puhul, et tagada koostegutsemise efektiivsus.
Seega tuleb välisriigi relvajõudude kaasamine reguleerida üldregulatsioonina KoRS-is, kuid
välisriigi relvajõud kaasatakse üksnes koos Kaitseväega, olles seejuures vastava Kaitseväe
üksuse koosseisus ja käsuahelas.
Eelnõu § 4 punktiga 2 kaasatakse välisriigi relvajõud avaliku korra kaitsesse. Uue paragrahvi
loomisega sätestatakse KorS-is alus selleks, et juhul, kui Kaitsevägi on vastavalt kehtivale KorS
redaktsioonile kaasatud avaliku korra kaitsesse, oleks võimalik kaasatud Kaitseväe üksuse
koosseisus ning kaasatud Kaitseväe üksuse juhile allutatud välisriigi relvajõud kaasata
nimetatud ülesande täitmisse koos Kaitseväega. Teisisõnu tähendab see, et välisriigi relvajõud
on võimalik kaasata avaliku korra kaitsesse üksnes koos Kaitseväega, mitte eraldiseisvalt.
Välisriigi relvajõudude kaasamine ei muuda kehtivaid täidesaatva riigivõimu teostamise
põhimõtteid. Eestis teostab täidesaatvat riigivõimu Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsus ja
valitsusasutused moodustavad riigi haldusorganisatsiooni ning Vabariigi Valitsus teostab
riigivõimu ise või valitsusasutuste kaudu. Riigivõimu tuleb teostada üksnes põhiseaduse ja
sellega kooskõlas olevate seaduste alusel ning see on ka üks olulisemaid õigusriigi põhimõtte
väljendusi. Riigikohtu üldkogu otsuses nr 3-1-1-86-07 on õiguskantsler väljendanud
seisukohta, mille kohaselt põhiseadus keelab riigivõimul delegeerida riigi tuumikülesandeid
riigisektorist väljapoole. Riigi tuumikülesannete delegeerimise keeld tuleneb demokraatia
41/72
aluspõhimõttest, riigi jõumonopolist, põhiõigustest ja ametnikkonna nõudest, millega on seotud
kõik kolm riigivõimu – seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Antud regulatsiooniga ei
delegeerita avaliku võimu teostamist välisriigi relvajõududele, vaid kaasatakse välisriigi
relvajõud Kaitseväe üksuse koosseisus konkreetse korrakaitselise ülesande täitmisse. Seejuures
tulevad juhised ja kontroll ülesande täitmise üle jätkuvalt Eesti konkreetselt korrakaitseorganilt.
Niisiis ei minda vastuollu tuumikülesande delegeerimise keeluga. Arvestades pikaajalist
rahvusvaheliste ja riigisiseste kohtute praktikat, võib praegusel ajal väita, et riigi relvajõudude
puhul on tegemist kindlasti riigi organiga ning riigi vastutus oma relvajõudude tegevuse eest
on käsitatav rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõttena.
Välisriigi relvajõud on saatva suveräänse riigi esindajad ehk neile laieneb sisuliselt riigi
immuniteet. Seetõttu ei saa saatva riigi relvajõude vastuvõtva riigi huvides kohaldada pelgalt
territoriaalset jurisdiktsiooni ehk kitsalt Eesti Kaitseväe suhtes kehtivaid õigusakte, vaid vajalik
on saatva riigi nõusolek. Kuna saatev riik ei mineta täielikku käsuõigust (ingl full command)
oma väeüksuste üle isegi nende allutamisel NATO sõjalisele juhtimisstruktuurile, on saatva
riigi nõusolek tema väeüksuse teatud viisil kasutamiseks määrava tähtsusega. Selline nõusolek
avaldub NATO operatsioonide puhul valdavalt operatsiooniplaani ja selles sisalduvate
ülesannete heakskiitmise kaudu (koos võimalike rahvuslike piirangutega), aga võimalikud on
ka kahepoolsed vastavad kokkulepped.
Välisriigi relvajõudude kaasamise selge ning paindlikult ja tõhusalt rakendatav regulatsioon
loob riigile võimaluse reageerida avalikku korda või põhiseaduslikku korda ähvardavale ohule
nii, et selle ennetamise, väljaselgitamise ja tõrjumise abil välditakse ohu suurenemist või riigi
julgeolekut ähvardava ohu teket. Välisriigi relvajõudude tulemuslik kaasamine aitab vähendada
tõenäosust, et algselt avaliku korra kaitse valdkonda kuuluv oht suureneb ning areneb ohuks,
mis võib kahjustada kogu riiki ja selle elanikkonda. Regulatsiooni rakendamisega on võimalik
neutraliseerida paremini ohte enne seda, kui tekib vajadus kuulutada välja erakorraline
seisukord või sõjaseisukord, mis kahjustaks riigi julgeolekut rohkem. Välisriigi relvajõudude
kaasamine võimaldab kasutada maksimaalselt kõiki Eesti riigi territooriumil olevaid ressursse
või kaasata samameelsete riikide relvajõude juhtudel, kui Eesti vastava abipalve esitab.
Olukorras, kus Eesti ei suuda kriisiolukorras oma riigiasutuste ressursiga enam täita kõiki
vajalikke ülesandeid, on ühine huvi tagada avalik kord, mida sel hetkel saab tagada välisriigi
relvajõudude kaasamisega. Selge ning paindlikult ja tõhusalt rakendatav avaliku korra tagamise
regulatsioon on ühtlasi osa heidutusest, mis näitab riigi head võimekust erinevatele ohtudele
reageerida. Selle abil tugevdab Eesti oma mainet NATO ja Euroopa Liidu tõsiselt võetava
liikmena ning hea partnerina julgeolekualases koostöös. Välisriigi relvajõud osalevad antud
juhul osaliselt Eesti valitsusasutuste ülesannete täitmisel ning seega tegutsevad Eesti riigi
organi koosseisus ja vastutusel.
Välisriigi relvajõudude liikmele antakse luba kasutada oma relva, kuid täpsustatud on siiski, et
see peab vastama KorS-is lubatud teenistusrelvale. Kui ülesande täitmisse on kaasatud välisriigi
relvajõudude liige, siis on tal KorS § 161 ülesande täitmisel vahetu sunni kohaldamise vajaduse
korral lubatud kasutada oma relva. Ilma käesoleva täienduseta tekiks olukord, kus välisriigi
relvajõududele on vaja väljastada Kaitseministeeriumi valitsemisala asutuste sõjaväerelv ning
korraldada vastav väljaõpe, mis oleks Kaitseväele lisakohustus ja nõuaks täiendavaid ressursse.
Ühtlasi läheks see vastuollu loodava eelnõu eesmärgi ja mõttega, mille kohaselt luuakse
võimalused vastavalt ohuolukorrale kaasata Eestis viibivad välisriigi relvajõudude liikmed,
kellel on vastav väljaõpe ja kvalifikatsioon ning kes viibivad Eestis koos oma varustusega.
§ 5. Majandusvööndi seaduse muutmine
42/72
Eelnõu § 5 punktis 1 tunnistatakse kehtetuks viide mandrilava seadusele, sest sellenimelist
kehtivat seadust ei ole, samuti ei ole seda lähiajal plaanis ka kehtestada.
Eelnõu § 5 punktis 2 kehtestatav muudatus on seotud RiPS-i lisatava §-ga 142, mis on seotud
tehissaarte, rajatiste ja seadmestike (sealhulgas merealune taristu) hooldustöödega seonduvate
tegevustega. Merealune taristu ei asu ainult Eesti sise- ega territoriaalmeres, vaid ka
majandusvööndis.
Nagu eespool öeldud, on majandusvöönd väljaspool territoriaalmerd asuv ja sellega külgnev
mereala, kus kehtib õiguslik erikord, millega reguleeritakse rannikuriigi õigusi ja
jurisdiktsiooni ning teiste riikide õigusi ja vabadusi majandusvööndis.47 Rannikuriigil on oma
majandusvööndis muu hulgas õigus konventsiooni asjakohaste sätete alusel kohaldada
jurisdiktsiooni tehissaarte, rajatiste ja seadmestike rajamisele ja kasutamisele.48 Rannikuriigi
jurisdiktsiooni kohaldatakse veel ka tolli, makse, tervishoidu, ohutust ja immigratsiooni
reguleerivatele õigusaktidele.49
Kehtiv MVS on kehtestatud 1993. aastal ehk enne seda, kui Eesti suhtes hakati kohaldama
UNCLOS-i50. MVS-i on hiljem minimaalselt uuendatud, viimati 2019. aastal, kui muudeti
veealuse kultuuripärandi peatükki.
Kuigi esmajoones on kohustus merealust taristut valvata ja kaitsta taristu omanikel ning
valdajatel, on praeguses julgeolekuolukorras oluline, et ka riigiasutused seda teha aitavad.
Selline tegevus on riigi ainupädevuses,51 ent selleks, et oleks juba ette teada, mida merel jälgida
ning millal tuleks reageerida, on vaja ka taristu omanike ja valdajate panust. Seetõttu nähakse
ette, et taristu omanik ja valdaja teavitavad Kaitseväge kõikidest kavandatavatest merealuse
taristu hooldamisega seotud tegevustest, sealhulgas vaatlustegevustest. Võrreldes RiPS-is
sätestatud nõudega taotleda luba sise- ja territoriaalmeres nendeks tegevusteks ei saa
majandusvööndis otsest loakohustust kehtestada selle erirežiimi tõttu. Küll on võimalik riigil
kehtestada ohutusega seotud reegleid ning kui asutustel on teada, millised tööd on taristu
omanik või valdaja tellinud, saab teisi laevu hoiatada või jälgida, et need töötavale laevale liiga
lähedale ei läheks, või ka veenduda, et see on õige laev, mis seal tegutseb (seisab). Teavitamise
vorm sisaldaks samu andmeid, mis sise- ja territoriaalmeres tegutsemise loa taotlus. Näiteks kui
plaanitakse kogu pikkuses merealuse taristu vaatlustegevust, läbib see kogu mereala ning
ettevõtjal on lihtsam esitada sarnased andmed kõikide mereala piirkondade kohta, sealhulgas
teha üks joonis kogu tööpiirkonna ulatuse kohta. Sellega välditakse ka liigset halduskoormust
merealuse taristu omanikule ja valdajale.
Eelnõu § 5 punktis 3 täpsustatakse MVS § 14 lõike 1 sõnastust. Merenduses on kasutusel kaks
terminit – veesõiduki kinnipidamine ja veesõiduki peatamine. Nendest esimest kasutatakse
kontekstis, kus veesõiduk ei tohi pädeva asutuse korraldusel näiteks sadamast lahkuda seni,
kuni pädeva asutuse poolt tehtud ettekirjutuse nõuded on täidetud. Selliseks näiteks on MSOS
§ 78 regulatsioon, mis käsitleb laeva kinnipidamist juhul, kui laeva tehnilise kontrolli käigus
tuvastatakse, et see ei ole merekõlblik. Samas veesõiduk võidakse peatada rikkumise või selle
kahtluse korral, et kontrollida, kas veesõiduk rikub mõne rahvusvahelise konventsiooni
47 UNCLOS-i artikkel 55. 48 UNCLOS-i artikli 56 lõike 1 punkt b. 49 UNCLOS-i artikli 60 lõige 2. 50 UNCLOS jõustus Eesti Vabariigi suhtes 25. septembril 2005. 51 See tähendab, et näiteks NATO ja Euroopa Liit ei saa liikmesriikide nimel tegutseda. Küll on võimalik riikidel
omavahel kahe- või mitmepoolselt kokku leppida ühistegevusi, mis võivad sisaldada patrullimist merel ja muid
tegevusi, et muu hulgas valvata ja kaitsta merealust taristut. NATO ja Euroopa Liit saavad kohaldada kaudseid
tegevusi ning nn pehmeid meetmeid, mis ei sisalda vahetu sunni või jõu kasutamist ega muud taolist, samuti mitte
korralduslikke küsimusi, kuidas riigid midagi tegema peaksid.
43/72
nõudeid. Üldjuhul kehtib majandusvööndis meresõiduvabadus ning veesõidukit niisama
peatada ega kinni pidada ei või. Seda võib teha üksnes juhul, kui see on rahvusvahelise
mereõigusega lubatud. Seetõttu uuendatakse § 14 lõike 1 sõnastust nii, et see oleks kooskõlas
Eesti ja rahvusvahelises õiguses kasutatavate terminitega.
Eelnõu § 5 punktis 4 täiendatakse MVS-i §-ga 142, millega sätestatakse, et laeva suhtes, millel
ei ole riikkondsust, võib kohaldada Eesti majandusvööndisse sisenemisel Eesti Vabariigi
jurisdiktsiooni. Säte on kooskõlas UNCLOS artikli 58 lõikega 2 ning artiklitega 91, 92 ja 110.
UNCLOS artikli 58 lõikega 2 sätestatakse, et majandusvööndile kohaldatakse UNCLOS
artikleid 88–115 ning teisi asjakohaseid rahvusvahelise õiguse norme niivõrd, kuivõrd need ei
ole vastuolus V osas reguleerituga. UNCLOS-i kommentaarides52 on selgitatud, et artikli 58
lõiget 2 tuleb esmajoones tõlgendada kuritegevuse ja muude ebaseaduslike tegevuste, mis on
sätestatud artiklites 99–110, vastu võitlemise alusena, mis laiendab avamerel lubatud tegevused
ka majandusvööndisse. Seega ei ole see vahetult seotud artiklis 56 sätestatud rannikuriigi
õiguste, jurisdiktsiooni ega kohustustega. Pigem tuleks seda vaadata koostoimes teiste
rahvusvaheliste õigusaktidega, nagu meresõitu ohustava ebaseadusliku tegevuse tõkestamise
konventsioon53 (nn SUA konventsioon) ja selle 2005. aasta protokoll54, narkootiliste ja
psühhotroopsete ainete ebaseadusliku ringluse vastane ÜRO konventsioon55, rahvusvahelise
organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsioon56 ja selle protokollid jms.
Artikli 58 lõiget 2 tuleb vaadata kui riigile pandud miinimumnõuet merel kuritegevuse vastu
võitlemisel, kohustused ja õigused on kaudselt tuletatavad.
UNCLOS artikkel 91 paneb riigile kohustuse kehtestada laeva oma riikkondsusse võtmise, oma
territooriumil registreerimise ja oma lipu all sõitmise tingimused. Laeval on selle riigi
riikkondsus, kelle lipu all tal on õigus sõita. Nimetatud riigi ja laeva vahel peab olema tegelik
seos. Artikkel 92 sätestab aga, et laev peab olema merel viibides selle riigi ainujurisdiktsiooni
all, kelle lipu all see sõidab, kui muu rahvusvahelise õigusega ei sätestata teisiti. Reisi vältel ei
tohi laev lippu vahetada, välja arvatud juhul, kui vahetub omanik või tehakse registrimuudatus.
Ühtlasi sätestatakse, et juhul, kui laev sõidab kahe või mitme riigi lipu all ja kasutab neid oma
huvidest lähtudes, ei saa ta kuuluda ühegi kõnesoleva riigi riikkondsusesse ning teda võib
käsitada riikkondsuseta laevana. Seega, piltlikult öeldes kuulub riikkondsuseta laev merel sõites
kõigile ning selle võib enda lipu alla võtta ja oma riigi jurisdiktsiooni kohaldada iga riik.
Artiklis 110 sätestatakse, millisel juhul võib rannikuriik parduda laevale. Üheks selliseks
juhtumiks on see, kui laeval puudub riikkondsus.57 Sõjalaev võib kontrollida laeva õigust sõita
selle lipu all. Sõjalaev võib sel eesmärgil saata kahtlustatavale laevale ohvitseri juhtimisel
paadi. Kui kahtlus pärast dokumentide kontrolli säilib, võib laeva pardal jätkata uurimist kõiki
asjaolusid arvestades.58 Eri riikide praktika on näidanud, et dokumentide kontrollimine võib
võtta aega mitu päeva ning kogu selle aja peetakse laeva kinni. Sealjuures võidakse
meresõiduohutuse tagamiseks suunata laev mõnele ankrualale, mis ei pruugi alati olla
majandusvööndis, vaid võib olla ka rannikuriigi territoriaal- või sisemeres. Paljudes NATO
liikmesriikides on asutud seisukohale, et riikkondsuseta laevade kontrollimiseks ei piisa ainult
UNCLOS artiklite 91, 92 ja 110 koostoimest, et laeva kontrollida, vaid vaja on ka rannikuriigi
õigusesse asjakohast sätet, milles sätestatakse, et riikkondsuseta laeva suhtes kohaldatakse
rannikuriigi õigust, kui teda kinni pidama ja kontrollima asutakse. Seda ka kõnesoleva
täiendusega tehakse.
52 United Nations Convention on the Law of the Sea. A Commentary. Edited by Alexander Proelss: C.H.Beck,
Hart, Nomos, 2017, lk 454–456. 53 Leitav Riigi Teatajast: https://www.riigiteataja.ee/akt/78530. 54 Leitav Riigi Teatajast: https://www.riigiteataja.ee/akt/12885011. 55 Leitav Riigi Teatajast: https://www.riigiteataja.ee/akt/78195. 56 Leitav Riigi Teatajast: https://www.riigiteataja.ee/akt/236618. 57 UNCLOSi artikli 110 lõike 1 punkt d. 58 UNCLOSi artikli 110 lõige 2.
44/72
Lisatavas paragrahvis on kasutatud sõnu „võib kohaldada“, jättes nii iga kord Eesti enda
otsustada (kaalutlusotsusena), kuidas riikkondsuseta laeva suhtes reageeritakse, muu hulgas kas
seda üldse peatatakse kontrollimise eesmärgil või mitte.
Eelnõu § 5 punktis 5 tunnistatakse kehtetuks MVS § 17 kui mittevajalik ja praeguseks
sisutühjaks muutunud paragrahv. Paragrahvis 17 sätestatakse, et MVS-i sätetes nimetatud
pädevad riigiasutused ja majandusvööndi kaitsmise korra määrab Vabariigi Valitsus. Selle
volitusnormi alusel ei ole määrust kehtestatud. Pädevad riigiasutused on praegu kehtestatud eri
seadustega, näiteks veealuse kultuuripärandi kaitse osas on pädev asutus muinsuskaitseseaduse
järgi Muinsuskaitseamet, merekeskkonna kaitse üle teeb järelevalvet keskkonnajärelevalve
seaduse järgi Keskkonnaamet, merre ehitamist ja selle üle järelevalvet teeb ehitusseadustiku
alusel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, majandusvööndi õigusrežiimi tagab RiPS-i
järgi Kaitsevägi. Seadust on täiendatud alates selle vastuvõtmisest 1993. aastal mitmeid kordi,
täpsustades majandusvööndis lubatud tegevusi, mis on üks osa majandusvööndi kaitsest,
sealhulgas osa sellest moodustab RiPS-is oleva majandusvööndi õigusrežiimi tagamise
sisustamine.
§ 6. Meresõiduohutuse seaduse muutmine
Eelnõu § 6 punktiga 1 lisatakse MSOS § 1 uus lõige 21. Paragrahvis 1 käsitletakse MSOS-i
reguleerimisala (ja kohaldamisala). Eelnõuga kavandatavas lõikes 21 sätestatakse, et sõjalise
riigikaitse ja selleks valmistumisega seotud tegevustele merel kohaldatakse MSOS-i üksnes
juhul, kui see on käesolevas seaduses sätestatud. Analoogselt on sätestatud sama paragrahvi
lõige 2. Seadused kehtivad olenemata riigis valitsevast olukorrast. Selleks, et vältida olukorda,
kus mõnda sõjalise riigikaitse või selleks valmistumisele kohaldatavat meedet59 loetaks
tõlgendamise teel olukorraks, kus on vaja taotleda luba, või see on (tsiviil)laevadele või
isikutele keelatud tegevus, on vaja MSOS-i reguleerimis- ja kohaldamisalas välistada sellisele
tegevusele MSOS-i kohaldumine. See aga ei tähenda, et sõjalise riigikaitse ja selleks
valmistumisega seotud tegevustele ükski õigusakt ei kohaldu. Neid tegevusi reguleerivad teised
seadused (näiteks KKS, RiPS, KorS jne), samuti rahvusvaheline õigus (näiteks rahvusvaheline
relvakonfliktiõigus). Lisaks tehakse koostööd teiste asjakohaste riigiasutustega, kes näiteks
kaasatakse ülesannete täitmisse või keda tuleb teavitada konkreetsetest tegevustest.
Eelnõu § 6 punktis 2 muudetakse MSOS § 1 lõike 4 sõnastust ning täpsustatakse, millised
MSOS-i normid kehtivad iga sõjalaeva suhtes olenemata tema lipuriigist ning millised MSOS-i
normid kehtivad lisaks Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevate veesõidukite
suhtes. Eelnõu § 7 punktis 7 tunnistatakse MSOS § 19 lõige 7 kehtetuks. Paragrahvi 19 lõige 7
on volitusnorm, millega on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 27. mai 2022. aasta määrus nr 59
„Enne 2011. aasta 1. jaanuari soetatud politseiasutuse laeva side- ja navigatsioonivahenditega
seadistamise ja varustamise nõuded“.
Tagamaks, et Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevad veesõidukid (laevad ja
väikelaevad) on merekõlblikud või sõidukõlblikud, sätestatakse eraldi nõuded eelnõu § 7
punktidega 4−6. Need uued MSOS-i lisatavad sätted tuleb lisada nende sätete hulka, mis
kehtivad sõjalaeva või täpsemini Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevate
veesõidukite suhtes, ning seda eelnõu § 7 punktiga 2 ka tehakse.
Tuleb märkida, et MSOS § 1 lõike 4 uue sõnastuse järgi jagatakse sõjalaevade sätted kaheks:
1) nõuded, mis kehtivad kõikide sõjalaevade suhtes olenemata nende lipuriigi lipust, ning
59 Märkus: näiteid tegevustest seletuskirja ei lisata, sest need on piiratud juurdepääsuga teave kas avaliku teabe
seaduse või riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse järgi.
45/72
2) nõuded, mis kehtivad ainult Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevate
veesõidukite ehk Eesti lipu all sõitvate veesõidukite (sõjalaevade) suhtes. Eesti ei tee lipu- ega
rannikuriigina järelevalvet ega kehtesta tehnilisi nõudeid teise lipuriigi sõjalaevale. Samas peab
teise lipuriigi sõjalaev Eesti territoriaalmeres täitma neid nõudeid, mis on seotud
navigatsiooniohutusega.60
Kõikidele sõjalaevadele olenemata nende lipuriigist kohaldatakse MSOS §-s 45 ja § 49 lõikes 1
sätestatut. Nimetatud paragrahvid käsitlevad veeteel liiklemist. Sõjalaevad peavad üldjuhul
samuti kinni pidama veeteel liiklemisel reeglitest, mis on sätestatud kas rahvusvahelise
õigusega (näiteks UNCLOS, COLREG) või Eesti õigusaktidega. Kogu 11. peatükk ei käsitle
veeliikluse reegleid, vaid ka veeteel liiklemise reguleerimiseks vajalikku korralduslikku poolt.
Sõjalaevadele ei saa kohaldada neid sätteid, mis puudutavad korralduslikku poolt (näiteks kes
annab välja loa hüdrograafiliste mõõdistustööde tegemiseks või kes vastutab
navigatsioonimärgistuse korrasoleku eest), mistõttu viidataksegi konkreetsetele paragrahvidele
11. peatükis, mis käsitlevad veeteel (merealadel ja laevatatavatel siseveekogudel) liiklemist: §-
ga 45 sätestatakse peamised veeteel liiklemise nõuded ja §-s 49 pukseerimise nõuded.
Eelnõu § 6 punktidega 4−6 lisatakse MSOS §-desse 12, 13 ja 17 uued lõiked, mis puudutavad
Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevaid veesõidukeid, täpsemalt laevu ja
väikelaevu. Sätete eesmärk on tagada Kaitseväe ja Kaitseliidu laevade ja väikelaevade
merekõlblikkus ja sõidukõlblikkus ning kehtestada nendele veesõidukitele sarnased nõuded.
Regulatsiooni ei laiendata kuni 2,5-meetristele veesõidukitele (näiteks paatidele), ega
allveerobotitele jms, mis liigitub veesõidukiks, nende merekõlblikkuse või sõidukõlblikkuse
eest vastutab iga üksus ise (samas tuleb nende andmed kanda Kaitseväe ja Kaitseliidu
veesõidukite registrisse).
Eelnõu § 6 punktiga 4 lisatakse uus lõige 7 MSOS § 12, eelnõu § 6 punktiga 5 uus lõige 10
MSOS § 13 ja eelnõu § 6 punktiga 6 uus lõige 10 MSOS § 17. Paragrahvis 12 käsitletakse
laeva tehnilise järelevalve korraldamist. Tehniliseks järelevalveks loetakse laeva ning selle
seadmete ja varustuse vastavuse kontrollimist rahvusvahelistes konventsioonides ja MSOS-is
sätestatud nõuetele. Tehniline järelevalve seisneb tehnilises ülevaatuses ja pistelises
kontrollimises.61 Paragrahviga 13 reguleeritakse tehnilise ülevaatuse korraldamist ja liigitamist
ning §-ga 17 reguleeritakse merekõlblikkuse tunnistuse ja sõidukõlblikkuse tunnistustega
seonduvat. Merekõlblikkuse tunnistus ja sõidukõlblikkuse tunnistus on dokumendid, mis
tõendavad, et laevale on tehtud nõuetekohane tehniline ülevaatus ning laev on tunnistatud
merekõlblikuks või sisevetel sõidukõlblikuks ning et laev vastab ka teistele MSOS-is sätestatud
nõuetele.62
Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris oleva laeva ja väikelaeva üle teeb tehnilist
järelevalvet Kaitsevägi63. Sarnaselt tsiviillaevadele hõlmab tehniline järelevalve laeva ja
väikelaeva ning nende seadmete ja varustuse vastavuse kontrollimist kehtestatud nõuetele.
Tehnilist järelevalvet tehakse peamiselt tehnilise ülevaatusena. Nõuded laevale ja väikelaevale
kehtestab Kaitseväe juhataja või tema volitatud isik, kes kehtestab ka tehnilise ülevaatuse korra.
Kui laev või väikelaev ning selle seadmed ja varustus vastavad kehtestatud nõuetele, antakse
sellele laevale või väikelaevale kas merekõlblikkuse või sõidukõlblikkuse tunnistus. Selleks
kehtestatakse muu hulgas laeva ja väikelaeva merekõlblikuks ja sõidukõlblikuks tunnistamise
kord.
60 Vaata näiteks UNCLOS artikli 21 lõike 1 punkt a, lõige 2. 61 MSOS-i § 12 lõiked 1 ja 2. 62 MSOS-i § 17 lõige 1. 63 Tõenäoliselt antakse see ülesanne mereväele.
46/72
Oluline on märkida, et kui tehniline ülevaatus ning nõuded laevale ja väikelaevale oleks vaja
kehtestada ainult Kaitseväe jaoks, võiks need kehtestada ka ilma, et seaduses selline kohustus
sätestataks. Kuna aga samad nõuded kehtestatakse Kaitseliidu veesõidukitele ja tehakse nende
üle järelevalvet, on vaja need kehtestada seadusega. Kaitseliit on avalik-õiguslik juriidiline isik,
mis tähendab, et Kaitseväele kehtestatavad nõuded kehtivad Kaitseliidu kohta ainult siis, kui
need on kehtestatud seadusega. See tähendab, et nõuded ise ei pea olema seaduses, vaid
Kaitseväele peab olema antud volitus kehtestada nõuded, mis kehtivad ka Kaitseliidu kohta.
See on põhjus, miks lisatakse eelnõuga Kaitseliidu seaduse § 85 uus lõige 22, mille kohaselt
teeb Kaitsevägi järelevalvet selle üle, kas Kaitseliidus täidetakse nõudeid, mis on sätestatud
MSOS-is ning laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduses ning nende alusel antud õigusaktides.
Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadusest tuleneb kohustus esitada laeva ja väikelaeva
andmed Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registrisse.
Nagu eespool mainitud, antakse eelnõuga Kaitseväele õigus kehtestada tehnilise ülevaatuse
kord, tehnilised nõuded laevadele ja väikelaevadele ning laeva ja väikelaeva merekõlblikuks ja
sõidukõlblikuks tunnistamise kord. KKS § 24 punkti 111 kohaselt kehtestab Kaitseväe juhataja
Kaitseväe tegevust reguleerivad eeskirjad ja korrad, sealhulgas sisekorra. Enamus akte
kehtestatakse käskkirjaga.
Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevad laevad ja väikelaevad on konkreetsed
veesõidukid, mille suhtes eelnõukohase seadusega antakse Kaitseväe juhatajale õigus nõuded
kehtestada, neid on võimalik eristada individuaalsete tunnuste järgi (praegusel juhul on selleks
kuuluvus), tegu ei ole piiritlemata arvu juhtumitega ning ei ole suunatud asja avalik-õigusliku
seisundi muutmisele. Laevadele ja väikelaevadele kehtestatavad tehnilised nõuded on
enamuses piiratud juurdepääsuga kas avaliku teabe seaduse või riigisaladuse ja salastatud
välisteabe seaduse kohaselt. Sellest tulenevalt on antud ka nõuete ja kordade kehtestamise õigus
Kaitseväele, mitte näiteks kaitseministrile üldaktiga (määrus) kehtestamiseks.
Eelnõu § 6 punktidega 8 ja 11 täiendatakse MSOS § 45 uue lõikega 52 ja § 47 uue lõikega 61.
Paragrahviga 45 reguleeritakse veeteel liiklemist, sätestades selleks üldised nõuded, sealhulgas
liiklemise piirangud. Sama paragrahvi lõigetega 5 ja 51 antakse Transpordiametile õigus
kehtestada ajutisi piiranguid, et tagada veeteel veeliikluse ohutus. Paragrahviga 47
reguleeritakse navigatsiooniteavet ja veetee haldamist, mille hulka kuulub ka
navigatsioonimärgistus. Põhiseaduslikku korda või riigi julgeolekut ähvardava suurenenud ohu
korral võib olla samuti vajadus kehtestada ajutisi piiranguid, sealhulgas muuta
navigatsioonimärgistust. Aeg-ajalt tuleb need kehtestada väga kiiresti või põhjustel, mida ei saa
Transpordiametile avaldada, või ei ole aega tavapärasel viisil taotluste esitamiseks ega
menetlemiseks. Seetõttu antakse Kaitseväele õigus korraldada veeliiklust ning kehtestada
ajutisi piiranguid põhiseaduslikku korda, riigi julgeolekut või inimeste elu ja tervist ähvardava
suurenenud ohu ajal, samuti anda korraldusi Transpordiametile nende kehtestamiseks, et tagada
veeteel veeliikluse ohutus. Peale selle saab Kaitsevägi õiguse anda Transpordiametile
korraldusi osutada laevaliiklusteenuseid ja muuta navigatsioonimärgistust ulatuses, et tagada
veeliikluse ohutus ning Eesti merepiiri valvamine ja kaitse. Navigatsioonimärgistuse
muutmiseks võib lisaks Transpordiametile anda korralduse ka Riigilaevastikule, kes muu
hulgas üldkasutataval veeteel paigaldab, hooldab ja haldab ujuvmärke ning püsimärkide tulesid,
ning satelliitidel põhineva asukoha määramise süsteemi diferentsiaalsüsteemi ja maapealset
kesklaine raadionavigatsioonisüsteemi. Üldine eeldus on, et Transpordiamet ja Riigilaevastik
ise jätkavad oma ülesannete täitmist, mitte Kaitsevägi ei võta ülesannete täitmist üle. Kõik
vajalikud menetluslikud üksikasjad (soovide edastamise viisid, kontaktid jms) lepivad
Kaitsevägi, Transpordiamet ja Riigilaevastik omavahel kokku pärast eelnõukohase seaduse
jõustumist. Kaitseväel on olemas asjakohased plaanid. Võimalik on korraldada ka sobivas
formaadis õppusi, et seda kõike harjutada.
47/72
Põhiseaduse kommenteeritud väljaande § 129 selgituse punktides 3 ja 4 on kommenteeritud, et
riigi julgeolek on riigi seisund, kus riigi suveräänsust ja tema põhiseaduslike institutsioonide
demokraatlikku toimimist ei rikuta Põhiseadusega vastuolus oleval viisil. Riigi julgeolek on
tegelik olukord, kus riigi suveräänsus ja põhiseaduslike institutsioonide võime täita enda PS-ist
tulenevaid ülesandeid ei ole mõjutatud muul kui PS-is määratud viisil. Mõiste „riigi julgeolek“
erineb mõistest „põhiseaduslik kord“ selle poolest, et on tegelik olukord – rikkumise või selle
ohu puudumine. Riigi julgeolekut ohustab mis tahes tegevus, mis on suunatud riigi säilimise ja
toimimise vastu, samas kui põhiseaduslikku korda ohustab eelkõige konstitutsiooniliste
normide mittetunnustamine või nende süstemaatiline eiramine. Põhiseadusliku korrana
mõistetakse riigi suveräänsust (st iseseisvust ja sõltumatust), PS-i aluspõhimõtteid ning
põhiseaduslike institutsioonide toimimise olulisi tingimusi. Põhiseaduslik kord on osa avalikust
korrast64, mille tagamiseks ja kaitseks on kehtestatud tavapärastele meetmetele (näiteks riiklik
järelevalve, süüteomenetlus) täiendav eriregulatsioon (näiteks julgeolekuasutuste tegevus,
erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal kohaldatavad meetmed). Iseseisvusena
käsitatakse riigi eksisteerimist eraldiseisva riigina ning keeldu muuta Eestit mõne riigi osaks.
Sõltumatus tähendab, et ükski välisriik ei saa anda Eestile kohustuslikke juhiseid ja nende
täitmist kontrollida muul juhul, kui Eesti on seda ise vabatahtlikult sõlmitud välislepinguga
lubanud.
Eelnõu § 6 punktiga 9 täiendatakse MSOS § 45 uue lõikega 61, sätestades selgelt, et
lõhkematerjali või muu sõjalise otstarbega veeliiklust ohustava või segava objekti kõrvaldamist
korraldab Eesti merealal Kaitsevägi. MSOS § 1 lõike 1 järgi kohaldatakse MSOS-i Eesti
merealal ja laevatatavatel siseveekogudel, sealhulgas piiriveekogudel. KKS § 3 lõike 1
punkti 41 kohaselt on Kaitseväe ülesanne lahingumoona kahjutuks tegemine sise- ja
territoriaalmeres ning majandusvööndis. Sellest tulenevalt on vaja ka MSOS-is sätestada,
milline asutus Eesti merealal korraldab asjakohaseid töid, mis seotud lõhkematerjaliga.
MSOS § 45 lõige 6 sätestab, et veeliiklust ohustava või segava objekti on kohustatud veeteelt
kõrvaldama või kandma sellega seonduvad kulud objekti omanik või paigaldaja. Veeliiklust
ohustavate või segavate objektide kõrvaldamist laevateelt, välja arvatud sadama akvatooriumilt
ja sissesõiduteelt, korraldab Transpordiamet. Sadama pidaja on kohustatud korraldama
veeliiklust ohustavate või segavate objektide kõrvaldamise sadama akvatooriumilt ja
sissesõiduteelt. Üldkasutataval veeteel olevatest veeliiklust ohustavatest või segavatest
objektidest teavitab veeliiklejaid Transpordiamet ja korraldab võimaluse korral nimetatud
objektide kõrvaldamise. Nimetatud lõikes sätestatut on võimalik tõlgendada nii, et vaatamata
sellele, et KKS-iga on pandud Eesti merealal demineerimistöö tegemine Kaitseväele, peab
ikkagi lõhkematerjali ja muu sõjalise otstarbega veeliiklust ohustava või segava objekti (näiteks
miini) kõrvaldama või korraldama selle kõrvaldamise Transpordiamet. Näiteks võib tekkida
olukord, kus merest leitakse triivimas miin ning selle justkui peaks kui takistuse kõrvaldama
Transpordiamet. Selleks, et vältida sellise tõlgenduse andmise ning olukorra tekkimise
võimaluse, kus Transpordiamet peaks hakkama merre paigutatud miine kahjutustama hakkama,
lisatakse säte, et sellega tegeleb ja selle korraldab Kaitsevägi.
Kuna ka praegu tegeleb Kaitsevägi lõhkematerjali kahjutuks tegemisega Eesti merealal, on see
tavaliselt korraldatud nii, et Kaitsevägi teavitab nii Transpordiametit kui ka Keskkonnaametit
asukohast, kus demineerimistööd tegema hakatakse ning koostöös mõlema asutusega leitakse
võimalused, kuidas seda kõige vähem merekeskkonda ja veeliiklust häirides teha saaks.
64 Märkus: sama kommenteeritud väljaande § 54 selgituste punktis 2 on kommenteeritud, et põhiseaduslik kord
moodustab avaliku korra tuuma. Põhiseadusliku korra hulka kuuluvad need avalikku korda tagavad normid, mis
loovad riigi võimaluse eksisteerida ja ühiskonnasuhteid reguleerida.
48/72
Eelnõu § 6 punktidega 10 ja 12 on seotud seletuskirja sissejuhatavas osas selgitatud reformi
järelkaja, mille alusel tehakse korrektiivid, kui hiljem arvamuse muutumise või praktika käigus
on ilmnenud täpsustuse vajadus. Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise
seaduse (Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse)
572 SE koostamisel oli üks lähtepunkte, et laeva kaptenil või muu veesõiduki juhil on või peaks
olema üks kontaktpunkt, kelle poole ta saab merel olles pöörduda. Seoses osade Politsei- ja
Piirivalveameti ülesannete üle andmisega Kaitseväele, suhtlevad laeva kaptenid ja muude
veesõidukite juhid olenevalt teemast lisaks JRCC Tallinnale ka mereväega. Lähtuvalt
ülesannete jaotusest tuleb vastavad parandused teha ka MSOS-is, et isikud teavitaks õiget
asutust, ning samas tagada teatud juhtudel paindlikkus. Ühtlasi tuleb märkida, et kui näiteks
laeva kapten ei teavita avastatud merereostusest või sellest, et ta selle ise tekitas, Kaitseväele,
vaid JRCC Tallinnale, tuleb lugeda teade edastatuks, sest JRCC Tallinn edastab teate õigele
asutusele ehk Kaitseväele, kes saab nii teate kätte. Kui teadet üldse ei edastata, tuleb see lugeda
teavitamiskohustuse rikkumiseks.
Eelnõu § 6 punktis 10 asendatakse kahes eri paragrahvis sõna „politseiasutusele“ tekstiosaga
„Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitseväele“ − § 45 lõikes 12 ja § 904 lõikes 1. MSOS § 45
lõikega 12 pannakse laeva kaptenile või väikelaeva või muu veesõiduki juhile kohustus kohe
teatada õhuliini, kaabli, torujuhtme või muu hüdrotehnilise rajatise kahjustamisest
politseiasutusele ja Transpordiametile ning võimaluse korral rajatise valdajale. Paragrahv 904
on aga vastutuse peatükis ning selles sätestatakse, et kui laeva kapten või väikelaeva või muu
veesõiduki juht jätab õhuliini, kaabli, torujuhtme või muu hüdrotehnilise rajatise kahjustamisest
teavitamata, on tegu seaduse rikkumisega. Nimetatud juhul peab jääma laeva kaptenile või muu
veesõiduki juhile paindlikkus otsustada, kummale raadiokanalile ta sellest teatab, tõenäoliselt
pigem Kaitseväe kasutuses olevale raadiokanalile 69. Oluline on, et teave edastatakse, sest siis
saab kiiresti reageerida, et objekt korda teha, samuti teatada teistele merel liiklejatele, mis
piirkonnas sõites tuleb ettevaatlik olla. Tegemist on sätete väljakujunenud praktikaga kooskõlla
viimisega, mitte uue kohustuse loomisega.
Eelnõu § 6 punktiga 12 muudetakse MSOS § 52 lõike 4 sõnastust ning asendatakse termin
„kinni pidada“ terminiga „sundpeatada“. Kinnipidamine on MSOS-is defineeritud § 78
lõikes 22 kui laeva sadamast väljumise keelamine kuni laeva kinnipidamist põhjustanud
puuduste kõrvaldamiseni. Käesoleva eelnõuga on kavas lisaks sadamale täiendada seaduse § 78
nii, et see laieneks ka ankrualadel seisvatele laevadele, kui laeval esineb mõni sama paragrahvi
lõikes 1 nimetatud puudus. Kõik loetletud puudused on seotud vahetult laeva merekõlblikkuse
või laeva meeskonnaliikmetega, kui laeva tehniliselt kontrollitakse. MSOS-i § 52 asub seaduse
12. peatükis, millega reguleeritakse laevaliikluse korraldamise süsteemi. See ei ole vahetult
seotud laeva tehnilise kontrolli ega selle merekõlblikkusega, vaid rahvusvahelise
laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsiooni (COLREG) nõuete täitmisega. Antud
konventsioon kehtib kogu Eesti merealal (st Eesti sise- ja territoriaalmeres ning
majandusvööndis). Kuna MSOS § 78 ja 12. peatükk tuginevad erinevatele rahvusvahelistele
õigusaktidele, samuti eri olukordadele, millal ja kus neid kohaldatakse, ei ole §-s 78 ja §-s 52
„kinni pidamine“ sama tähendusega. Selleks on vaja muuta MSOS-i nii, et ei kasutata sama
terminit. Paragrahvis 78 on tegemist sisuliselt sarnase tähendusega termini ja tegevusega, nagu
seda on näiteks KorS-is isiku kinnipidamise puhul (vaata näiteks KorS-i § 31, 43 ja 46), §-s 52
aga samas tähenduses, nagu KorS-i §-s 45 või RiPS-i §-s 114. Sellest tulenevalt muudetakse
§ 52 lõike 4 sõnastust nii, et Kaitsevägi või PPA võib laeva peatada RiPS-i §-s 114 sätestatud
korras.
Eelnõu § 6 punktid 13 ja 25 on omavahel seotud ankrualal või sadama reidil olevale laevale
teenust osutavate laevadega. Ankrualal või sadama reidil olevale laevale teenust pakkuv ja
osutav laev või väikelaev (edaspidi reiditeenust osutav laev), peab olema varustatud nõuetele
49/72
vastava A-klassi AIS- seadmega , kui ankruala või reid asub kaugemal kui üheksa meremiili
rannajoonest, ning vähemalt B-klassi AIS-seadmega, kui ankruala või reid asub lähemal kui
üheksa meremiili rannajoonest. Eesmärk tõhustada järelevalvet reiditeenust osutavate laevade
üle, eelkõige sanktsioonirežiimist kinnipidamise tagamiseks. Sätte asukoht on valitud
ökonoomiat silmas pidades. Juhul, kui panna nõue MSOS § 531 lõike 3 ette, oleks vaja muuta
ka lõiget 3 selleks, et välistada nende laevade puhul AIS-seadme paigaldamise nõue, mis on
loetletud lõike 3 punktis 2 (see punkt tühistaks eespool oleva nõude).
A- ja B-klassi AIS-seadmed erinevad üksteisest võimsuse poolest. B-klassi AIS-seadme
tavaline võimsus on 2−5 W ja A-klassi AIS-seadmetel 12,5−25 W, millest oleneb ka nende levi
kaugus merel – B-klassi AIS-seadme maksimaalne levi kaugus, et suudaks veel AIS teadet
edastada, on kuni üheksa meremiili, A-klassi AIS-seadmetel piirangut ei ole. Enamus Eesti
sisemeres ja territoriaalmeres asuvatest ankrualadest ja reididest jäävad kuni üheksa meremiili
ulatusse, mistõttu ei ole mõistlik kehtestada kõikidele ühtset nõuet A-klassi AIS-seadme
kehtestamiseks, kui reiditeenust osutav laev või väikelaev ei sõida kaugemale kui üheksa
meremiili rannajoonest. See on piisav kaugus, et B-klassi AIS-seadet omav laev või väikelaev
on veel levis. B-klassi AIS-seadmed on ka odavamad A-klassi AIS-seadmetest.
Juhul, kui laeval või väikelaeval juba ei ole peal nõuetekohast AIS-seadet ning ta osutab
reiditeenust juba enne kõnesoleva eelnõukohase seaduse jõustumist ja jätkab seda ka hiljem,
antakse üleminekuaeg kuus kuud, mille jooksul ta peab nõuetekohase AIS-seadme (kas A- või
B-klassi AIS-seade) laeval või väikelaeval kasutusele võtma. Kuna AIS-seadmed ei ole kuigi
kallid65, on kuus kuud piisav aeg, et iga reiditeenust osutava laeva või väikelaeva omanik jõuaks
soetada nõuetekohase AIS-seadme ja paigaldada selle laevale või väikelaevale. Eelnõu
koostamise ajal on teada seitse laeva ja väikelaeva, kes praegu reiditeenust osutavad ja keda see
nõue puudutab.
Eesmärk on paremini jälgida piirirežiimist kinnipidamist ehk teha järelevalvet riigipiiri ja
piiripunkti vahelisel alal ning tagada tõhusamalt õiguskord Eesti merealal. Järelevalvet ei tehta
üksnes sadamas või sisemeres, vaid ka territoriaalmeres. Kuna osa reidikohti asub
navigatsioonihooajal väga tiheda väikelaevaliiklusega piirkonnas, on vaja neid laevu eristada
teistest laevadest ja väikelaevadest, kellel ei ole AIS-seadme paigaldamise kohustust, et saada
parem ülevaade sellest, milliseid laevu reiditeenust osutavad laevad teenindavad ning kas
peetakse kinni kõikidest nõuetest, sealhulgas kehtestatud sanktsioonidest.
Teenuseid osutavad vastava tegevusloaga ettevõtted, kasutades selleks spetsiaalseid laevu,
mille kogumahtuvus võib jääda alla 300 ja millel seega ei ole kohustust paigaldada AIS-seadet.
Reidil peatuvatele laevadele osutatakse eri teenuseid, nagu:
1) isikute transport laevalt piiripunkti või piiripunktist laevale (meeskonnaliikmete vahetus, eri
inspektorite pardale toimetamine, jäälootside transport);
2) laevade varustamine kütuse (punkerdamine), määrdeainete või muu kaubaga, mida on vaja
selleks, et jätkata laeva edasist transiiti merel;
3) laevadelt jäätmete vastuvõtmine (pilsivesi ja muud jäätmed, mis tekivad laeva normaalsel
käitamisel).
Eelnõu § 6 punktiga 14 uuendatakse § 72 lõike 1 sõnastust. Tegemist on sätete väljakujunenud
praktikaga kooskõlla viimisega, mitte uue kohustuse loomisega. Kehtiva sõnastuse järgi on
laevaõnnetuse korral Eesti riigilippu kandva laeva kapten või reeder kohustatud teatama
õnnetuse asjaoludest viivitamata Transpordiametile ja Ohutusjuurdluse Keskusele. Eesti
merealadel ja sisevetel toimunud laevaõnnetusest on kapten, reeder või laevaagent kohustatud
65 Hinnad algavad B-klassi AIS-seadmel mõnesajast eurost olenevalt tootjast ja sellest, mis lisafunktsioone veel
tahetakse, ning A-klassi AIS-seadmel paari tuhandest eurost.
50/72
teatama viivitamata politseiasutusele ning kui õnnetusega kaasneb reostus või selle oht, siis ka
Keskkonnaametile. Politseiasutus teatab laevaõnnetusest viivitamata Kaitseväele,
Transpordiametile ja Ohutusjuurdluse Keskusele.
Sõnastuse muutmise eesmärk on teha see lühemaks, sätestada õiged asutused, keda tuleb
laevaõnnetusest teavitada, ning jätta välja asutustevaheline suhtlus, mida saab teha kas
rakendusakti tasemel või asutustevahelise kokkuleppega. Praegusel juhul on asutustevaheline
teavitamine paika pandud Vabariigi Valitsuse 30. juuni 2022. aasta määrusega nr 65 „Otsingu-
ja päästetööde tegemise kord Eesti päästepiirkonnas ning reostuse avastamise ja likvideerimise
kord Eesti merealal ja piiriveekogudel“ (vaata näiteks § 10 lõige 3, § 18 lõige 2), samuti
asutustevahelise kokkuleppega.
Uues sõnastuses vahetavad asukohta lõike esimene ja teine lause. Uue sõnastuse kohaselt on
laeva kapten, reeder või laevaagent kohustatud teatama Eesti päästepiirkonnas toimunud
laevaõnnetusest viivitamata PPA-le (ehk JRCC Tallinnale). Laevaõnnetuse korral on Eesti
riigilippu kandva laeva kapten või reeder kohustatud õnnetuse asjaoludest teatama viivitamata
Transpordiametile ja Ohutusjuurdluse Keskusele. Muudatus otsustati teha seetõttu, et inimelude
päästmine on alati esikohal ning seejärel saab juba teavitada õnnetuse asjaoludest
Transpordiametit ja Ohutusjuurdluse Keskust.
Eelnõu § 6 punktidega 15–21 muudetakse MSOS § 78. Kehtiv MSOS § 78 käsitleb laeva
sadamast väljumise keeldu. Nimetatud paragrahvi lõike 1 kohaselt võib Transpordiameti
järelevalveametnik keelata Eesti riigilippu kandval laeval ja välisriigi lippu kandval laeval
sadamast väljuda, kui laeva kapten keelab laeva kontrollimise, laeval esinevad olulised
puudused seoses meresõiduohutuse, töö- ja töötervishoiutingimuste tagamise, tunnistuste ja
kindlustuste esitamise ning keskkonnaohutuse jm nõuete täitmisel. Lõike 22 kohaselt on [laeva]
kinnipidamine laeva sadamast väljumise keelamine kuni laeva kinnipidamist põhjustanud
puuduste kõrvaldamiseni.
Välisriigi lippu kandva laeva kontrollimise kord on kehtestatud majandus- ja
kommunikatsiooniministri 14. juuli 2011. aasta määrusega nr 75 „Välisriigi lippu kandva laeva
kontrollimise kord ja laevakontrolli akti kantavate andmete loetelu“. Praktikas võib esineda
olukordi, kus on põhjendatud viia laevakontroll läbi mitte sadamas, vaid sise- või
territoriaalmeres viibiva välisriigi lippu kandva laeva suhtes. Näiteks juhul, kui välisriigi lippu
kandev laev on sadama reidil või kui see on mõne pädeva asutuse poolt territoriaalmeres
peatatud (näiteks UNCLOS-is sätestatud kinnipidamise alused merekeskkonna kaitseks) ning
reostuse tekkimisest, laeva seisukorrast või laevapere liikmete olukorrast tulenevalt ilmneb
vajadus teostada laevakontroll meresõiduohutuse, merekeskkonna või töötervishoiu
tingimustega seonduvate asjaolude väljaselgitamiseks, või esineb mõni muu rahvusvahelise
õigusega kooskõlas olev alus laeva kontrollimiseks.
Territoriaalmeres kontrollitavatel laevadel esinevate oluliste puuduste korral ei ole praegu
kehtiva regulatsiooni kohaselt võimalik Transpordiametil laeva kinni pidada (s.o teha
ettekirjutust laeva edasise liikumise keelamiseks). Seetõttu on vaja kehtestada õiguslik alus
laeva kinnipidamiseks analoogselt laeva kinnipidamisega sadamas, et puudused laevas saaksid
kõrvaldatud ja võimalikud ohud maandatud enne laeva territoriaalmeres edasiliikumist, et
tagada laeva jätkuv meresõiduohutus ning laevapere heaolu. See tähendab, et kui laeval
esinevad olulised puudused, aga laeva liikumist ei saa kehtiva regulatsiooni tõttu sise- või
territoriaalmeres keelata, võib see osutuda ohtlikuks meresõiduohutusele, merekeskkonnale,
aga ka laevapere liikmete elule ja tervisele. Sellest tulenevalt tehakse muudatused § 78
lõigetes 1, 21, 22, 3, 5 ja 10, lisades võimaluse keelata laeval ankrualalt või sadama reidilt
lahkuda, kui laeval esineb olulisi puudusi. See on kooskõlas ka UNCLOS-i artikliga 21, mis
51/72
sätestab, et rannikuriik võib kooskõlas konventsiooni ja muude rahvusvahelise õiguse
normidega vastu võtta oma territoriaalmerest rahumeelset läbisõitu reguleerivaid õigusakte, mis
käsitlevad meresõiduohutust ning keskkonnakaitset, reostuse vältimist, vähendamist ja
kontrollimist.
Eelnõu § 6 punktidega 22 ja 23 tehtavad muudatused MSOS-i §-s 791 käsitlevad ühekordse
ülesõidu tingimusi remondisadamasse. Antud paragrahvi on vaja muuta tulenevalt eelnevates
punktides käsitletud MSOS § 78 puudutavatest muudatustest, võimaldamaks territoriaalmeres
laeva liikumise keelu rakendamise asemel lubada laeval liikuda oma territoriaalmere asukohast
lähimasse remondisadamasse, sest kõiki laeval esinevaid puudusi ei pruugi olla võimalik
territoriaalmerel viibides kõrvaldada.
Eelnõu § 6 punktis 24 muudetakse MSOS rakendussätet, sest PPA-l ei ole enam laevu (need
kuuluvad nüüd Riigilaevastikule) ja olemasolevate PPA soetatud väikelaevade puhul
Riigilaevastiku koosseisus ei ole see regulatsioon vajalik, lisaks tunnistatakse kehtetuks MSOS
19 lõige 7 seega jäetakse välja viide sellele sättele.
Eelnõu § 6 punktis 25 on sätestatud rakendussäte, et jätta laevaomanikele kuus kuud aega
nõuete täitmiseks.
§ 7. Riigilõivuseaduse muutmine
MSOS § 78 puudutavate muudatusettepanekutega seonduvalt on vaja muuta RLS §-s 14247
sätestatud laeva kinnipidamisjärgse kontrollimise riigilõivu suurust. Riigilõivu tasutakse
meresõiduohutuse seaduse § 78 lg 11 alusel. Kehtiv riigilõivu regulatsioon ja suurus on loodud
sadamas toimuva laevakontrolli tarbeks ega arvesta täiendavate kuludega (näiteks
Transpordiameti järelevalveametnike töö- ja transpordikulu), mis kaasnevad laeva
kontrollimisega territoriaalmeres. Kui arvestada, et territoriaalmeres viibiva laeva
kontrollimisega kaasnevad transpordikulud Transpordiameti järelevalveametniku laevale ja
tagasi kaldale toimetamisega (umbes 350 eurot tunnis) ja kokku võib transport võtta aega kuni
3 tundi (1050 eurot) ning et Transpordiameti järelevalveametniku töötunni tasu suurust
arvestatakse RLS § 14247 lõike 1 kohaselt (100 eurot) ning et laeva puudusi ja suurust
arvestades võib töötundide arv laeval varieeruda vastavalt igale üksikjuhtumile (näiteks 10–30
tundi), oleks põhjendatud seada riigilõivu suuruseks maksimaalselt 3400 eurot laevakontrolli
eest. RLS § 14248, § 14249 ja § 14250 kohaste erinevate merendusalaste ülevaatuste maksimaalne
riigilõivu suurus on samuti 3400 eurot. Võrdlusena on Soomes kehtestatud samasisulise
toimingu tasu suuruseks 380 eurot tunnis tööajal ja 550 eurot tunnis töövälisel ajal.66 Lätis on
vastav tasu 5000 eurot.67
§ 8. Riigipiiri seaduse muutmine
Eelnõu § 8 punktis 1 muudetakse RiPS § 8 lõike 1 punkti 4 sõnastust, viies selle kooskõlla
Schengeni piirieeskirjade68 sõnastuse ja terminitega. Kehtiv punkti 4 sõnastus on järgmine:
66 Liikenne- ja viestintäministeriön asetus Liikenne- ja viestintäviraston liikennettä koskevista maksullisista
suoritteista, p-d 6.1.1 ja 6.1.2. Kättesaadav: SäädK 904/2024. 67 Valsts sabiedrības ar ierobežotu atbildību „Latvijas Jūras administrācija“ maksas pakalpojumu cenrādis, lisa p
1. Kättesaadav: Valsts sabiedrības ar ierobežotu atbildību „Latvijas Jūras administrācija“ maksas pakalpojumu
cenrādis. 68 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid
liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad), ELT L 77, 23.3.2016, lk 1–52.
52/72
õhusõidukite Eesti õhuruumi sisenemise, õhuruumis liikumise ning õhuruumist väljumise kord.
Selline sõnastus viitab, et piirirežiimiga määratakse, kuidas võivad Eesti õhuruumis
õhusõidukid liikuda ja kuidas siseneda või väljuda Eesti õhuruumist. See sõnastus kehtib aastast
1994, kui RiPS vastu võeti ja jõustus. Eesti ei olnud siis veel muu hulgas Euroopa Liiduga
ühinenud, mistõttu ei kehtinud piirivalvamise ja piirirežiimi määramisel EL-i õigusaktid ning
Eesti reguleeris seda selle aja vajaduste järgi. Selle hulka kuulus ka see, kuidas eelkõige
tsiviilõhusõidukid Eesti õhuruumi ehk Eesti territooriumile siseneda võisid, kus toimus
õhusõidukiga saabunud inimeste (reisijad, piloodid, meeskonnaliikmed) piiriületamine ja
kuidas inimesed õhusõidukiga Eesti õhuruumist väljuda võisid. Märkusena olgu öeldud, et
kaitselennunduse õhusõidukite ja riiklike õhusõidukite Eesti territooriumile sisenemine on
reguleeritud teiste õigusaktidega.69 Piirirežiimiga määratakse tegelikult ainult õhusõidukiga
Eestisse saabunud reisijate, pilootide ja õhusõiduki meeskonnaliikmete õhupiiri ületamise kord,
mitte see, kuidas õhusõidukid Eesti õhuruumis liiguvad. Sisuliselt käsitleb see seda, kuidas
peamiselt lennujaamades riigipiiri ületamist ja kontrolli tehakse ning millal ei loeta õhupiiri
ületamist rikkumiseks, kui riigipiir ületatakse korras kirjeldatust teistmoodi.
Schengeni piirieeskirjade 6. lisa 2. peatükis käsitletakse õhupiiri ületamist. RiPS §-s 9
sätestatakse nõuded riigipiiri ületamisele ja §-s 12 sätestatakse nõuded konkreetselt õhupiiri
ületamisele. RiPS § 8 lõike 1 punkti 4 sõnastuse muutmine on kooskõlas Schengeni
piirieeskirjades sätestatuga ning selle tulemusena seotakse RiPS-is paremini ka piirirežiimi
käsitlev § 8 ja õhupiiri ületamist käsitlev § 12. Õhuruumi terminit ei ole muudes sätetes vaja
muuta, sest see on pigem seotud õhuruumi valvamise ja kaitsmisega, mitte niivõrd
piiriületamisega. Õhuruum on selles kontekstis võrdne Eesti territooriumiga. Nagu eespool
selgitatud, ei ole eelnõuga muudetav säte vahetult seotud õhuruumi valvamise ja kaitsmisega.
Eelnõu § 8 punktidega 2 ja 3 täiendatakse RiPS § 114 lõikeid 1 ja 11, lisades nendesse uue
riikliku järelevalve erimeetme, mida võib kohaldada piirirežiimi tagamisega, sealhulgas
riigipiiri valvamisega, ning piirikontrolliga seotud riikliku järelevalve teostamisel KorS-is
sätestatud alusel ja korras. Selleks on KorS §-s 44 sätestatud erimeede – viibimiskeeld.
Praegu on lubatud mõlema nimetatud lõike kohaselt rakendada meetmeid, mis on sätestatud
KorS §-des 30 (küsitlemine ja dokumentide nõudmine), 31 (kutse saatmine ja sundtoomine),
32 (isikusamasuse tuvastamine), 33 (isikusamasuse tuvastamine erilise tuvastusmeetmega), 45
(sõiduki peatamine), 46 (isiku kinnipidamine), 47 (turvakontroll), 48 (isiku läbivaatus), 49
(vallasasja läbivaatus), 50 (valdusesse sisenemine), 51 (valduse läbivaatus), 52 (vallasasja
hoiulevõtmine) ning 53 (hoiulevõetud vallasasja müümine või hävitamine).
Viibimiskeelu meetme kehtestamise vajadus on seotud riigipiiri valvamisega ning aitab
vajaduse korral tagada patrull- ja vaatlustegevust maismaal, merel ja piiriveekogudel
eesmärgiga ennetada, selgitada välja ja tõkestada selleks mitte ettenähtud kohas ja ajal toimuv
piiriületus ning piiriülene kuritegevus, sealhulgas isikute ja kauba ebaseaduslik toimetamine
ühendusevälisest riigist Eestisse ja Eestist ühendusevälisesse riiki territoriaal- ja sisemerel ning
piiriveekogudel, ja riigis viibimise õiguslike aluste kontrollimine. Nagu lähiajalugu näitab,
kasutatakse näiteks ebaseaduslikku rännet üha enam ühe vahendina riikide vastu ning seetõttu
peab ka riigipiiri valvamisel ja kaitsmisel olema PPA-l ja Kaitseväel võimalik rakendada
meetmeid, mis tagavad eduka riigipiiri valvamise ja kaitsmise. Näitena toodud juhul aitab
sündmust lahendada muu hulgas viibimiskeelu kohaldamine teatud alale (näiteks piirivööndis),
et ebaseaduslikku piiriületust tõkestada ja piirivahejuhtumeid lahendada. Viibimiskeelu
kehtestamise alused tulenevad KorS-i § 44 lõikest 1. Juhul, kui viibimiskeeldu tuleb kohaldada
69 Praegu on selleks riigikaitseseadus.
53/72
üle 12 tunni, teeb sellise otsuse prefekt, kui otsus puudutab maismaapiiri ja piiriveekogusid,
ning Kaitseväe juhataja70 või tema volitatud isik, kui otsus puudutab merepiiri.
Eelnõu § 8 punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks RiPS § 14 lõike 1 punkt 6. Paragrahviga 14
reguleeritakse sisenemist sisemerre, sadamasse ja piiriveekogusse. Selle lõike 1 punktis 6
sätestatakse, et välisriigi tsiviillaev võib sisemere läbida, sinna siseneda või sealt väljuda
punkerdamiseks. Sama paragrahvi lõikes 11 sätestatakse, et lõikes 1 nimetamata juhtudel võib
välisriigi tsiviillaev sisemere läbida, sinna siseneda või sealt väljuda Kaitseväe nõusolekul. See
tähendab, et kehtiva sõnastuse järgi ei pea laev küsima nõusolekut sisemeres punkerdamiseks.
Punkerdamine on tegevus, mis halbade asjade kokkulangemise, hooletuse või tahtluse71 tõttu
võib põhjustada suure merereostuse. Merekeskkonna kaitse eesmärgil ei tohiks punkerdamine
ega laevalt laevale ümberlaadimine72 olla tegevused, mida võib lubada laevadel ilma
sellekohase kontrollita teha. Sisemere osa on rannale lähedal, mistõttu on suur oht, et tekkinud
reostus jõuab kiiresti randa. Praegu on punkerdamine ja laevalt laevale ümberlaadimine
reguleeritud Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2020. aasta määrusega nr 51 „Merel, Narva jõel ja
Peipsi järvel ohtlike ning kahjulike ainete käitlemise kord ja nimistu ohtlikest ainetest, mida ei
ole lubatud sisemerel transiidina vedada“, aga sellest ei piisa, sest määrusega on küll
kehtestatud sisemeres käitlemise73 nõuded, kuid puudub kontrollimehhanism selle üle, millal
seda tehakse ja kus. Näiteks Soomes on see reguleeritud, sealhulgas määratud punkerdamiseks
lubatud asukohad. Seetõttu võetakse punkerdamine välja nende tegevuste hulgast, milleks
välisriigi tsiviillaev ei pea saama Kaitseväelt nõusolekut, et sisemerd läbida, sinna siseneda või
sealt väljuda, samuti täpsustatakse vajaduse korral nimetatud määrust.
Eelnõu § 8 punktis 5 muudetakse RiPS § 14 lõiget 11, asendades selles sõnad „kooskõlastatult
Kaitseväega“ sõnadega „Kaitseväe nõusolekul“. Praegune sõnastus ei ole selge, sest
kooskõlastamisest saadakse erinevalt aru. Mõeldud on siiski nõusoleku saamist, mitte lihtsalt
teavitamist. Näiteks tekib küsimus, mida teha juhul, kui kooskõlastust ei saa – kas see on võrdne
sellega, et nõusolekut ei ole, või võib laev ikkagi jätkata sisenemist sisemerre, sest ta on oma
plaanist teavitanud. Seetõttu on oluline, et kõik osalised tõlgendaks sätet ühtemoodi –
nõusoleku puudumisel ei ole sisemere läbimine, sinna sisenemine või sealt väljumine lubatud.
Eelnõu § 8 punktis 6 täiendatakse RiPS § 141 uue lõikega 12, mille tulemusena lihtsustub
laevaloa taotlemine Eestiga koostööd tegevate EL-i liikmesriikidele ja Euroopa
Majanduspiirkonna (edaspidi EMP) riikidele kuuluvate laevade (näiteks Norra
piirivalvelaevad) jaoks, samuti juhul, kui jäämurdetööd tellitakse välisriigist (näiteks Soomest,
Norrast). Nimelt võimaldatakse EL-i liikmesriigi ja EMP riigi laevale, mis täidab ranniku- ja
piirivalvefunktsiooni või teeb jäämurdetöid, anda mitmekordne laevaluba (niinimetatud aastane
laevaluba)74. Kehtiva korra järgi ei ole Välisministeeriumil võimalik väljastada mitmekordset
luba ja seetõttu peavad nimetatud laevad iga kord taotlema uue laevaloa. Kui eelnõukohane säte
jõustub, võib liikmesriik või EMP riik taotleda nendele laevadele nn aastase laevaloa, mis
vähendab muu hulgas Välisministeeriumi ametniku, EL-i liikmesriigi ja EMP riigi vastava
ametniku töökoormust, samuti nende asutuste töökoormust, kes loataotlusi kooskõlastavad
(näiteks PPA, Kaitsevägi).
70 Kui muu korrakaitseorgani juht. 71 Euroopa Liidu merendusjulgeoleku strateegias on nimetatud ühe võimaliku julgeolekuohuna. 72 Tuntud kui STS (ship-to-ship). 73 Käitlemine on punkerdamine, laevalt laevale ümberlaadimine ja laeva kütusest vabastamine. (Vabariigi
Valitsuse 25.06.2020. aasta määruse nr 51 § 2 punkt 1). 74 Väljakujunenud praktikas enamasti mitmekordsed laevaload sõjalaevadele antakse üheks aastaks, mille jooksul
laev võib siseneda Eesti territooriumile rohkem kui üks kord. Sellest ka tekkinud nimetus „aastane luba“, kuigi
mitmekordne luba võidakse anda ka lühemaks perioodiks. Riigilaevadele soovitakse kehtestada sarnane
regulatsioon.
54/72
RiPS § 141 lõikes 1 sätestatud laevalube väljastatakse ka muudele laevadele, kuid nende puhul
jäetakse kehtima kohustus taotleda iga kord, kui nad Eesti sisemerre sisenevad, uus laevaluba.
Kuna laeva lastiks võivad olla tuumaseade või -relv või radioaktiivsed jäätmed, on oht ja risk
üsna suured, mistõttu tuleb ette teada, et selline laev soovib Eesti sisemerre ja tõenäoliselt ka
sadamasse tulla, valmistumaks võimalikeks õnnetusteks. Praktika on näidanud, et muid
riigilaevu soovib sisemerre tulla harva, mistõttu puudub ka vajadus väljastada nendele nn
aastaseid lubasid.
Eelnõu § 8 punktis 7 täiendatakse RiPS-i uue §-ga 142, millega pannakse isikutele kohustus
taotleda luba või saada nõusolek sise- ja territoriaalmeres toimuvateks veealusteks ja -
pealseteks tegevusteks, mille tulemusena kogutakse või võidakse koguda andmeid merepõhja
kohta, ning kui see kavandatav tegevus ei ole juba kas RiPS-i või muu seadusega (näiteks
muinsuskaitseseadusega75, ehitusseadustikuga76, sadamaseadusega) reguleeritud ja sellel ei ole
otsest seost rahumeelse läbisõiduga. Nõusoleku puudumisel ei ole nimetatud tegevused lubatud.
Sellega on seotud omakorda eelnõu § 4, millega pannakse sarnane kohustus taristu omanikele
ja valdajatele. See on kooskõlas ka UNCLOS-i artikli 79 lõikega 4.77
Kohustuse võib jagada kaheks: 1) taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevused ning
2) muud tegevused, mille tulemusena kogutakse või võidakse koguda andmeid merepõhja
kohta ning mida ei ole juba RiPS-i või muude seadustega reguleeritud (lõige 1). Sellised muud
tegevused võivad olla näiteks otsing, mis ei ole seotud inimelu päästmise ega vrakkide
otsimisega (näiteks hobina); lõhkeainete asukoha kaardistamine ja otsimine; riigiasutuse
korraldatav õppus, kus välisriigile kuuluvad laevad (näiteks piirivalvelaevad) ei sisene
sisemerre, vaid jäävad ainult territoriaalmerre; merepõhja uuringud, mis ei ole teadusuuringud,
jms.
Nagu eespool juba kirjeldatud, on mereolukorrateadlikkus kõige alus, et tagada
meresõiduohutus, turvalisus ja merejulgeolek. See tagab, et nii Transpordiameti
laevaliiklusteenindus (VTS)78 kui ka Kaitsevägi teab, miks laev seisab just selle koha peal või
liigub tavapärasest aeglasemalt, samuti seda, kui laev teeb või laevalt tehakse merealuse taristu
hooldustöid või vaadeldakse allveeroboti või tuukri abil taristu seisukorda või tehakse muid
tegevusi. Kui ei teata, miks laev seisab või liigub väga aeglaselt, võib see peale
julgeolekuriskide mõjutada ka navigatsiooniohutust (meresõiduohutust). Navigatsiooniohutuse
tagamiseks saab vajadusel teisi laevu hoiatada. Samuti on kasulik see, et Kaitsevägi saab
optimeerida patrull-laevade liikumise marsruute, kui on teada, kes ja mida kuskil teeb. Lisaks
annab see täiendava tööriista seadusega Kaitseväele antud ülesandega Eesti merealal
veesõidukist või muust ujuvvahendist lähtuva elutähtsa teenuse toimepidevust tagavat taristut,
samuti riigikaitseobjekti, sadamat või muud rajatist või seadmestikku ähvardava ohu
ennetamiseks, väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks.
Rannikuriigil on õigus (kooskõlas UNCLOS-i ja muu rahvusvahelise õigusega79) kehtestada
oma territoriaalmerest rahumeelset läbisõitu reguleerivaid õigusakte, mis käsitlevad
a) meresõidu ohutust ja laevaliiklust; b) navigatsioonivahendite ja -rajatiste ning muude
75 Näiteks vrakile sukeldumiseks loa taotlemisega seonduv on reguleeritud muinsuskaitseseaduse §-ga 42. 76 Näiteks tuulepargi rajamine, mille loa andmise menetlus on reguleeritud ja loaandja nimetatud
ehitusseadustikuga. 77 Artikli 79 lõige 4: „Käesolev osa ei mõjuta rannikuriigi õigust seada tema territooriumile või territoriaalmerre
paigaldatavatele kaablitele või torujuhtmetele tingimusi ega jurisdiktsiooni kaablite ja torujuhtmete üle, mida
ehitatakse või kasutatakse tema mandrilava uurimise või selle loodusvarade kasutamise eesmärgil või tema
jurisdiktsiooni alla kuuluvate tehissaarte, seadmestike ja rajatiste käitamisel.“ 78 Inglise keeles vessel traffic service. 79 Näiteks COLREG, SOLAS, MARPOL.
55/72
vahendite ja rajatiste kaitset; c) kaablite ja torujuhtmete kaitset; d) mere elusloodusvarade
kaitset; e) rannikuriigi kalapüüki reguleerivate õigusaktide rikkumise vältimist; f) rannikuriigi
keskkonna kaitsmist ning selle reostamise vältimist, vähendamist ja kontrollimist;
g) teaduslikke mereuuringuid ja hüdrograafilisi vaatlusi; h) rannikuriigi tolli-, maksu-,
immigratsiooni- või sanitaarvaldkonna õigusaktide rikkumise vältimist.80 Selleks, et
rannikuriik saaks tõhusalt kontrollida kõigi loetelus olevate nõuete täitmist ja seda, ega neid ei
rikuta, on kehtestatud kontrollivahendid, nagu loa taotlemine sise- ja territoriaalmeres
toimuvateks tegevusteks või vähemalt nende tegevuste jaoks nõusoleku küsimine. Esimesel
juhul tuleb esitada põhjalikumad andmed ja siis tehakse ka esmane taustakontroll julgeoleku
tagamiseks. Loa taotlemise ja nõusoleku saamise menetlemisel kontrollitakse eelkõige
nimetatud loetelu punktides a−d, g ja h olevate nõuete täitmist.
Taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevusteks loa taotlemise ja andmise korra ning loa
taotlemise vormi kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister (ehk
kaitseminister) määrusega (lõige 3). Hooldustöödega seonduva alla arvatakse ka
vaatlustegevus, mitte ainult reaalne toru või kaabli parandamine. Vaatlustegevus on näiteks
allveeroboti või tuukri abil vee all oleva kaabli või toru ülevaatus. Kuna veepealne ja -alune
taristu ning muud rajatised on sageli määratud riigi kriitiliseks taristuks, mis tagab elanikkonna
kerksuse, on oluline saada rohkem teavet, kes teeb hooldustöid ja kas tegemist on usaldusväärse
isikuga, sest enamasti ei tee taristu omanikud või valdajad neid töid ise, vaid need tellitakse. Ka
praegu esitavad ettevõtjad andmed Kaitseväele ja nende alusel annab Kaitsevägi nõusoleku.
Tegelikult on sisuliselt tegu loa küsimisega. Kuna Kaitsevägi soovib laeva ja isikute tausta
kontrollida, kuid see võtab aega, kehtestatakse taotluse vorm ning taotlemise kord ja loa
andmise kord, vältimaks olukorda, kus andmed esitatakse näiteks tund aega enne tööde algust.
Kuna taotlus kas rahuldatakse või mitte ja muid haldusmenetluses olevaid õigusi, nagu loa
peatamine või väljaantud loa kehtetuks tunnistamine, ei kasutata, siis seadusega taotluse
esitamise või loa andmisega seonduvat rohkem ei sätestata. Praegune praktika näitab, et
üldjuhul on hooldustööd kavandatud tegevus ja isegi kui on avastatud katkestus või anomaalia,
ei minda töid tegema kohe, vaid nende ettevalmistamine võtab natuke aega, mille jooksul
jõutakse ka esitada andmed Kaitseväele (sealhulgas on Kaitseväge juba eelnevalt teavitatud).
Selleks, et töid sujuvamalt ja kiiresti korraldada, võib taotluse esitada ka suuliselt, kui hooldus-
ja parandustöid tegev ettevõtja ja laev on kohe saadaval ning saab kohe merele minna töid
tegema. Taotlus tuleb kirjalikult esitada tagantjärele esimesel võimalusel. Määruse koostamise
käigus arutatakse nii Kaitseväe kui ka merealuse taristu omanikega, kuidas lahendada kiirelt
tegutsemist vajav olukord optimaalselt (taotluse esitamisest siiski loobumata).
Taotleja on taristu või rajatise omanik või valdaja. Taotluses esitab ettevõtja järgmised andmed:
1) enda kontaktandmed; 2) tööde tegija (kontakt)andmed; 3) tööde toimumise aeg;
4) kasutatava laeva lipuriik ja tüüp, samuti laeva nimi, kutsung ja registreerimisnumber;
5) laeva kapteni nimi ja laevapere liikmete arv; 6) lähtesadam enne Eesti territoriaal- või
sisemerre sisenemist ning Eesti sihtsadam ja eeldatav sihtsadamas viibimise aeg; 7) Eesti
territoriaal- või sisemerre sisenemise kuupäev, eeldatav kellaaeg (GMT)81 ja koordinaadid;
8) Eesti territoriaal- ja sisemeres sõitmise ja tööde tegemise skeem; 9) tööde eesmärk ja
kasutatavad seadmed. Tööde käigus tehtud salvestiste (pildid, video) koopiad tuleb esitada
mereväele.
Loa taotlemisest peaks olema vabastatud riigiasutused, kes täidavad neile seadusega (laias
tähenduses) pandud ülesandeid merel, kuid nad peaks oma tegevusest siiski teavitama (lõige 2),
et tagada mereolukorrateadlikkus. Tegevused, millest teavitada tuleb, on seotud merelise
taristu, mõõte- ja uurimissüsteemide ning navigatsioonimärgistuse paigalduse ja
80 UNCLOS-i artikkel 21. 81 Greenwich Mean Time.
56/72
hooldustöödega ning meremõõdistustega. Näiteks võib olla vaja täita navigatsiooniohutusega
seotud ülesannet olukorras, kus laev on jätnud ankru vette ja selle asukoha tähistanud või teada
andnud; siis Riigilaevastik kontrollib üle, kas ankur on vee all selle koha peal, mis laev ütles,
ja tähistab selle asukoha poiga.
Eelnõu § 8 punktis 8 muudetakse RiPS § 18 lõiget 2. RiPS § 18 lõikes 1 sätestatakse riigipiiri
valvamise ja kaitsmise ülesanne politseile ja Kaitseväele. Kehtiva RiPS § 18 lõike 2 kohaselt
võib lõikes 1 sätestatud riigipiiri valvamise ülesande täitmisele kaasata Eesti Vabariigiga
sõlmitud kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõud.
Teadlikult on lõikest 2 välja jäetud viide riigipiiri kaitsmise ülesandele, sest olukorras, kui on
vaja täita riigipiiri kaitsmise ülesandeid, rakenduvad kollektiivse enesekaitse põhimõtted, mis
on liitlasriikide vahel kokku lepitud. Eesti Vabariigi riigipiir on ühtlasi ka NATO alliansi piir,
mille kaitsmiseks on kokku lepitud ühised tegevused liitlastega.
Alates 2004. aastast on Eesti riik kaasanud (Balti riikide kaitseministrite ühine taotlus NATO-
le) õhuruumi puutumatuse tagamiseks ning kontrollimiseks NATO koordineerimisel erinevate
NATO riikide hävitajad. Samuti on eri perioodidel kaitseministri taotlusel rotatsiooni korras
Eesti õhuruumi kaitset tagatud ka erinevate NATO liitlaste maapealsete õhukaitsevahenditega.
Alates 2023. aastast on suurenenud Kaitseväe korrakaitseliste ülesannete osakaal ning
Kaitseväele on lisandunud muu hulgas riigipiiri valvamise ülesanne merel. Kuna riigipiiri
valvamise ülesanne merel hõlmab ka selgeid seadusest tulenevaid volitusi rakendada riikliku
järelevalve teostamiseks korrakaitselisi erimeetmeid, mida õhuruumi valvamisel vaja ei ole, on
vajalik täiendav selgus, et riigipiiri kaitse ja valvamise tegevusi paremini eristada.
Arvestades viimaste aastate julgeolekuintsidentide arvu Eesti merealadel või selle vahetus
läheduses ja Eesti merealade suurust, on oluline valmistada Eesti õigusruum ette selliselt, et
Eesti julgeoleku tagamisel oleks võimalik rakendada vajadusel maksimaalselt seda toetust,
mida me NATO liitlastelt taotleme ning mida meile ollakse valmis pakkuma.
Olukorras, kus lisaks õhuruumi valvamise ülesandele on praktiline vajadus kaasata välisriigi
relvajõud ka Kaitseväe mereliste ülesannete täitmisse, on oluline eristada õigusaktis selgemalt,
kas tegemist on välisriigi relvajõudude kaasamisega korrakaitselise iseloomuga riigipiiri
valvamise ülesandesse või sõjalise iseloomuga riigipiiri kaitsmise ülesandesse, ning anda
kaitseministrile selged volitused otsustada välisriigi relvajõudude kaasamine ja kehtestada
selleks ka vastav kord. RiPS § 18 lõike 2 muutmisega eristatakse riigipiiri valvamist ja kaitset
selgepiirilisemalt ning sätestatakse täpsemad viited välisriigi relvajõudude kaasamise korrale
eriseaduses.
Eelnõuga täpsustatakse kehtivat õigust ja seni eksisteerinud kaasamise võimalust, nähes ette
ülesanded, mille täitmisse võib liitlasi kaasata, ning korra, kuidas ja mis ulatuses seda teha.
Eelnõu §-s 9 on sätestatud seaduse jõustumine.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
57/72
6. Seaduse mõjud
6.1. Merelise ohutuse komisjoni loomine
Selleks, et merelt tulenevale ohule kiiremini reageerida, luuakse Kaitseväe juurde merelise
ohutuse komisjon, et parandada mereolukorrateadlikkust (teabevahetus ja selle liikumise kiirus)
ning asutuste koostööd. Komisjoni eesmärk on parandada asutustevahelist teabevahetust ning
eri ohtudele reageerimiseks töötatakse välja toimingud (plaanid), mida aeg-ajalt õppuste või
muu sellisena läbi harjutatakse, et kontrollida, kas need toimivad. Juhtumid, millal riik peab
merel tegutsema, on muu hulgas järgmised: piiririkkumised, terrorism, organiseeritud
kuritegevus, ebaseaduslik ränne, salakaubavedu, ebaseaduslik relvavedu, ebaseaduslik
kalapüük, veealuse taristu kahjustamine, kaitse alla võetud vrakkidega seotud nõuete
rikkumine, laeva, sadama või muu rajatise või seadmestiku ohtu seadmine, samuti
majandusvööndis Eesti Vabariigi suveräänsete õiguste rikkumine või sanktsioonide rikkumine.
6.1.1. Sihtrühm
Sihtrühma moodustavad kõik need asutused, kes osalevad merelise ohutuse komisjonis:
Kaitseväe asjakohased struktuuriüksused ning julgeoleku- ja riigiasutused, kellel on merelised
ülesanded, mis on seotud avaliku korra, julgeoleku või navigatsiooniohutuse tagamisega merel
või riikliku järelevalve teostamisega.
6.1.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Mõju riigi julgeolekule on positiivne, sest muudatustel on üldiselt positiivne mõju
ohuolukordadeks valmisolekule, kuna muu hulgas ei pea Kaitsevägi viivitama sündmusele
reageerimisega hindamaks, kas ta võib reageerida, samuti kiirendab see reageerimist, sest tal
on parem olukorrateadlikkus. Parema mereolukorrateadlikkuse loomise ja tagamisega on
tagatud sellise keskse koordineerija olemasolu, kes suudab ülesannet täita nii tavaolukorras kui
ka eri tüüpi ohtude või sündmuste korral. Kaitseväel tekib olukorrast laiahaardelisem arusaam,
mis võimaldab teha kvaliteetsemaid otsuseid ning loob eeldused ressursside säästlikumaks
kasutamiseks ka operatsioonide planeerimisel või elluviimisel (sisaldades muu hulgas
asjakohase väljaõppe kavandamist).
Kuigi iga merelise ohutuse komisjoni kuuluv asutus täidab oma ülesandeid enda pädevuse
piires, tagab parem asutuste teabevahetus ning läbimõeldud ja harjutatud sündmustele
reageerimine lühema reageerimisaja, kiirendades paljudel juhtudel ka võimaliku süüdlase
tuvastamist ja leidmist.
Mõju välissuhetele on kaudne, kuid positiivne, sest merelise ohutuse komisjon on pigem
riigisisese asutuste koostöö koordineerimise vahend. Iga asutus teeb oma pädevuse piires teiste
riikide asjakohaste asutustega koostööd ning merelise ohutuse komisjon vahetult välisriikide
asutustega koostööd ei tee.
6.1.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub, sest eelnõus sätestatu ei puuduta neile
seadustega pandud ülesannete täitmist ega lisa uusi.
Mõju riigiasutuste korraldusele on positiivne. Alguses võib mõju asutuste töökorraldusele olla
suurem (väiksest suureni), sest kui komisjon tööle hakkab, on vaja kokku leppida töökord ning
koos asjakohaste asutustega (st asutustega, kes teatud sündmustele reageerivad) tuleb kokku
58/72
leppida teabevahetuseks vajaliku teabe sisu ja sagedus, samuti koostöö tegemise vorm ja
toimingud (tegevusjuhenditena), kui asutused ei ole juba varem koostöökokkuleppeid
sõlminud. Hiljem see mõju väheneb, kui töörühma formaat on paigas, koostöö toimib ja
tekkimas on rutiin. Kuna iga asutus tegutseb oma pädevuse piires, siis eelnõukohased
muudatused asutuste tööülesannete korraldust otseselt ei mõjuta, sest ülesandeid asutuste vahel
ümber ei jagata, samuti ei eeldata, et selline vajadus tekiks asutuse sees. Komisjoni eesmärk on
tagada parem ja koordineeritum teabevahetus, samuti teadlikum ja koordineeritum koostöö
asutuste vahel (st teades üksteise võimeid ja tegevusi paremini), mis peaks parandama
olukorrateadlikkust kõikides asutustes ning muutma koostöö sujuvamaks.
6.1.4. Kavandatavad muudatused ei evi sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, ega mõju
majandusele, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale, samuti ei ole tuvastatud muud
otsest või kaudset mõju.
6.2. Merealuse taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevustest ning muudest sise- ja
territoriaalmeres tehtavatest tegevustest teavitamine või nendega seotud loa taotlemine
Eelnõuga pannakse kohustus taotleda territoriaalmeres merealuse taristu hooldamisega seotud
tegevuste (vaatlus, parandamine jne) jaoks luba ning kohustus teavitada majandusvööndis
tehtavatest tegevustest. Muudest tegevustest, mis pole juba seadustega reguleeritud, tuleb
Kaitseväge teavitada ja saada nende nõusolek. Seda on vaja selleks, et merel patrullivad
Kaitseväe laevad või muul viisil merel toimuvat jälgivad asutused teaks, et tegemist on
seadusliku tegevusega. Vastasel korral võib Kaitsevägi kasutada jõudu, et ebaseaduslik tegevus
tõkestada. Samuti täidab hooldustöödega seotud tegevustest teavitamine riigi julgeoleku
tagamise eesmärki, sest muu hulgas kontrollitakse töötegijate tausta, kui töid ei tee taristu
omanik või valdaja ise. Riigiasutused, kes tegutsevad merel, peavad oma tegevusest teavitama.
6.2.1. Sihtrühm
Peamise sihtrühma moodustavad merealuse taristu ja rajatiste omanikud ning valdajad82, samuti
need isikud, kes soovivad tegutseda merel peamiselt vee all muul põhjusel, mis ei ole veel
seadusega reguleeritud.
Teise sihtrühma moodustab Kaitsevägi, kes loob mereolukorrateadlikkust ja tagab merel
piirirežiimi.
Kolmanda sihtrühma moodustab kogu Eesti elanikkond, kes tarbib teenuseid, mida tarnitakse
merealuse taristu kaudu.
6.2.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Mõju välissuhetele puudub või on kaudne. Muudatusel võib olla kaudne, kuigi juhusliku
loomuga positiivne mõju rahvusvahelistele suhetele, kui vältida ebasoovitava mõjuna tekkida
võivat tarbetut ülereageerimist, kuid samas on tagatud julgeolek.
Mõju riigi julgeolekule on positiivne, sest parem mereolukorrateadlikkus loob parema
merejulgeoleku ja see omakorda parema eelduse, et merealune taristu jääb puutumatuks, mis
omakorda mõjutab kogu Eesti elanikkonda, kui merealuse taristu kaudu tarnitavad teenused
toimivad. Seejuures tuleb märkida, et teatavasti ei saa mõistlike kuludega tagada merealuse
taristu puhul täielikku kaitset, mis tähendab, et jääb teatud tõenäosus, et merealust taristut
82 Praegu on neid ettevõtjaid alla 10.
59/72
kogemata või pahatahtlikult kahjustatakse. Seda on aga võimalik minimeerida, kui
mereolukorrateadlikkuse raames on teada, kes, millal ja kus merealust taristut hooldab, et mitte
reageerida juhtudel, kus seda vaja ei ole. Terve ja toimiv merealune taristu on üks
majandusjulgeoleku alustalasid.
6.2.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub, sest eelnõus sätestatu ei puuduta neile
seadustega pandud ülesannete täitmist ega lisa uusi.
Mõju riigiasutuste korraldusele on väike. Mõjutatud on peamiselt Kaitsevägi, kellele tuleb
taotlus esitada ja kes seda menetleb ning keda tuleb teavitada muudest tegevustest. Kuna
taotlust menetlevate isikute arv võrreldes kogu Kaitseväe koosseisuga on väike, on ka mõju
väike. Samuti ei ole võimalik taotluste arv suur, mistõttu ei ole ka töökoormus suur. RiPS seab
juba praegu paljudel juhtudel kohustuse saada nõusolek Kaitseväelt paljudeks tegevusteks
(keskmiselt 90−95 korda kuus, olenedes natuke ka aastaajast), mistõttu need lisanduvad
teavitamised ning loa taotlemine taristu ja rajatiste korral ei kasvata töökoormust kuigi palju.
See tähendab, et puudub vajadus lisanduvate teavitamiste ja nõusoleku küsimiste tõttu uute
töökohtade järele. Kaitsevägi teeb seda tööd nagunii iga päev ja seega on niisugune teenus
tagatud ööpäev läbi.
6.2.4. Mõju majandusele
Eelnõus sätestatu mõjutab majandust pigem kaudselt, sest terved ja toimivad merealune taristu
ja rajatised tagavad kogu elanikkonna ja ka ettevõtjate jaoks andmeside liikumise, elektrivõrgu
töö ning gaasiga varustatuse. Loa taotlemine ja teavitamine hooldustöödest ei mõjuta taristu
omanikke ega valdajaid83 kuigi palju, sest seda tehakse teatud ulatuses ka praegu ning see on
pikemas plaanis nende endi huvides, sest nii suudetakse koostöös tagada parem
mereolukorrateadlikkus ja sealt edasi kiirem reageerimine kahtlasele tegevusele taristu
läheduses.
6.2.5. Eelnõus sätestatu ei evi sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, ega mõju elu- ja
looduskeskkonnale ega regionaalarengule, samuti ei ole tuvastatud muud otsest või kaudset
mõju.
6.3. Tehniline järelevalve Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevate
veesõidukite üle
Eelnõu kohaselt teeb Kaitsevägi Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevate
veesõidukite üle järelevalvet. Eesmärk on tagada, et registris olevad veesõidukid on
merekõlblikud või sõidukõlblikud. Selleks lisatakse asjakohane säte nii MSOS-i kui ka KaLS-i.
Samuti antakse MSOS-iga Kaitseväele õigus kehtestada 1) Kaitseväe ja Kaitseliidu
veesõidukite registris oleva laeva ja väikelaeva tehnilise ülevaatuse kord, 2) tehnilised nõuded
nendele laevadele ja väikelaevadele ning 3) laeva ja väikelaeva merekõlblikuks või
sõidukõlblikuks tunnistamise kord.
6.3.1. Sihtrühm
83 Omanikke ja valdajaid on kokku 7, neist osa Eesti ettevõtjad ja osa välisriigi ettevõtjad.
60/72
Sihtrühma, keda eelnõus sätestatu mõjutab, moodustavad Kaitsevägi ja Kaitseliit. Täpsemalt
need üksused, kes kasutavad veesõidukeid ja kelle üle Kaitsevägi järelevalvet teeb, samuti
Kaitseväes järelevalvet tegev üksus.
6.3.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Mõju välissuhetele puudub.
Mõju riigi julgeolekule on positiivne, kuid kaudne, sest ainult merekõlblike ja sõidukõlblike
laevadega ja väikelaevadega on võimalik täita ülesandeid merel ja siseveekogudel. Samas ei
ole probleeme veesõidukite merekõlblikkuse ja sõidukõlblikkusega. Muudatuse peamine
eesmärk on ühtlustada nõuded Kaitseväes ja Kaitseliidus, kuid Kaitsevägi saab kehtestada
nõudeid Kaitseliidu tegevusele ja vahenditele ainult siis, kui see õigus on antud talle seadusega.
6.3.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub, sest eelnõus sätestatu ei puuduta neile
seadustega pandud ülesannete täitmist ega lisa uusi.
Eelnõus sätestatu ei mõjuta muude riigiasutuste korraldust peale Kaitseväe, samuti mõjutab
Kaitseliitu84. Kaitseväel ja Kaitseliidul on hulk85 veesõidukeid, mis on registreeritud Kaitseväe
ja Kaitseliidu veesõidukite registris. Ka praegu tehakse neile tehnilist ülevaatust, kuid seda ei
tehta ühtsete nõuete alusel. Kuna ka praegu toimub teatud ulatuses kontrollimine, siis pärast
eelnõukohase seaduse jõustumist ei suurene Kaitseväe töökoormus märgatavalt. Alguses on
vaja üle vaadata ja kehtestada kõik vajalikud nõuded ning korrad, kuid pärast nende valmimist
jääb üksnes rutiinne kontroll kooskõlas kehtestatud korraga.
6.3.4. Kavandatavad muudatused ei evi sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, ega mõju
majandusele, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale, samuti ei ole tuvastatud muud
otsest või kaudset mõju.
6.4. AIS-seadme paigaldamise kohustus
Eelnõuga pannakse ankrualal või sadama reidil olevate laevade teenindamisega tegelevatele
veesõidukitele, kellel ei ole praegu kohustust AIS-seadet paigaldada, A-klassi või vähemalt B-
klassi AIS-seadme paigaldamise kohustus. A-klassi AIS-seadme omamise kohustus on Eesti
sadamat külastaval reisilaeval ning 300-se ja suurema kogumahutavusega laeval, mis ei ole
reisilaev. Ankrualal või sadama reidil olevaid laevu teenindavad aga ka väiksema
mahutavusega laevad, kellel on vaja selleks tegevusluba. Selleks, et tõhusamalt kontrollida
laevade liikumist ja tegevusloaga veesõidukeid, muu hulgas piirirežiimi ja sanktsioonide
nõuetest kinnipidamist, on vaja teada, kuidas ja kus need veesõidukid liiguvad. Ilma AIS-
seadmeta on seda väga keeruline teha. A-klassi või vähemalt B-klassi AIS-seade tuleb ankrualal
või sadama reidil olevaid laevu teenindavatel laevadel ja väikelaevadel paigaldada kuue kuu
jooksul alates eelnõukohase seaduse jõustumisest.
6.4.1. Sihtrühm
84 Kaitseliit on avalik-õiguslik juriidiline isik. 85 Täpne arv on piiratud juurdepääsuga teave.
61/72
Sihtrühma moodustavad nende veesõidukite, millele peab eelnõukohase seaduse jõustumise
järel paigaldama nõuetekohase A-klassi või vähemalt B-klassi AIS-seadme, omanikud86.
Eelnõu koostamise ajal on selliseid veesõidukeid seitse, kellele on antud luba teenust osutada,
kuid kellel puudub A-klassi või B-klassi AIS-seade. Kokku on lubatud ankrualal või sadama
reidil olevatele laevadele teenust osutada 51 veesõidukil (sealhulgas lootsilaevad).87
6.4.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Mõju välissuhetele puudub.
Mõju riigi julgeolekule on positiivne, sest see parandab mereolukorrateadlikkust ja järelevalve
kvaliteeti ning tagab, et laevad ei osutaks teenust nendele laevadele, kellele seda ei tohi osutada,
näiteks sanktsiooni all olevatele laevadele.
6.4.3. Mõju majandusele
Mõju majandusele on kaudne. Sihtrühm, kes peab paigaldama A-klassi või B-klassi AIS-
seadme, on võrreldes kõikide laevadega, kellel on õigus ankrualal, sadamates ja sadama reidil
olevatele laevadele teenust osutada, väike. AIS-seadmed ei maksa palju88 võrreldes laeva enda
maksumuse või muude seadmete maksumusega, seetõttu ei ole tegemist ebaproportsionaalse
nõudega. Üleminekuajana määratud tähtaeg ei ole samuti ebamõistlik, vaid piisav selleks, et
laeva omanik jõuaks soetada asjakohase AIS-seadme. Nendel laevadel, kes plaanivad alustada
teenuse osutamist pärast eelnõukohase seaduse jõustumist, peab olema A-klassi või B-klassi
AIS-seade juba tegevuse algusest alates.
6.4.4. Kavandatavad muudatused ei evi sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, ega mõju
riigi julgeolekule ja välissuhetele, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele,
regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale, samuti ei ole tuvastatud muud otsest või
kaudset mõju.
6.4.5. Kokkuvõte mõjust eraõiguslike isikute halduskoormusele
Eelnõuga plaanitavatel muudatustel on väike mõju Kaitseliidu nende üksuste tegevusele, kes
kasutavad veesõidukeid. Kaitsevägi teeb tehnilist järelevalvet nende veesõidukite üle, mida
Kaitseliit varem ise kontrollis. Samas peab Kaitseliit hakkama täitma Kaitseväe kehtestatud
nõudeid, kuid see ei ole suure mõjuga, sest koostöö Kaitseväega käib ka praegu.
Merealuse taristu ja rajatiste omanike ning valdajate halduskoormus oluliselt ei kasva, sest nad
esitavad hooldustöödega seotud andmeid ja teavitavad nendest ka praegu. Eelnõuga pigem
täpsustatakse, millal tuleb esitada taotlus ja millal teavitada. Nendel isikutel, kes soovivad merel
peamiselt vee all tegutseda muul põhjusel, mis ei ole juba seadusega reguleeritud ja mis ei ole
vahetult seotud rahumeelse läbisõiduga, tekib väike halduskoormus, sest nad peavad teavitama
Kaitseväge kavandatavast tegevusest. Osa neist teeb seda juba praegu, kuigi kohustust ei ole,
kuid osa mitte. Viimastele tekib väike halduskoormus teavitamiskohustuse tõttu. Otsene
halduskoormus vastavuskulu näol tekib ka neile seitsmele veesõiduki omanikule, kes peavad
oma laevale asjakohase AIS-seadme paigaldama. Tegemist on ühekordse kohustusega, mis
tuleb täita kuue kuu jooksul alates eelnõukohase seaduse jõustumisest.
86 Kuna laevu, millel puudub nõuetekohane AIS-seade, on kokku seitse, on mõjutatud omanikke kuni seitse. 87 Elektroonilise mereinfosüsteemi (EMDE) andmed. 88 AIS-seadmed maksavad mõnesajast eurost paari tuhande euroni olenevalt sellest, milliseid lisafunktsioone
soovitakse seadmele soetada.
62/72
6.5. Kaitseväe julgeolekuala kaitse tõhustamine
6.5.1. Sihtrühm
Peamine sihtrühm on Kaitsevägi ja selle teenistujad. Kaitseväe teenistujad võib jagada
tinglikult kaheks. Esimesse rühma kuuluvad kõik Kaitseväe teenistujad, keda võib puudutada
julgeolekuala vastu suunatud ründe oht. Teise rühma kuuluvad teenistujad, kelle
teenistusülesanne on julgeolekuala valve ja kaitse.
Teisese sihtrühma moodustavad isikud, kes viibivad julgeolekuala vahetus läheduses või
soovivad siseneda julgeolekualale ning kelle tegevus võib seejuures ohustada julgeolekuala ja
selle puutumatust (s.t territooriumi koos hoonetega, sellel asuvat vara ja sellel viibivaid isikuid)
või kaitseväelasi.
Kolmanda taseme sihtrühma moodustavad kõik riigi elanikud, kelle turvalisus ja heaolu sõltub
otseselt riigi julgeolekust.
6.5.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Mõju sihtrühm 1: Kaitsevägi ja selle teenistujad.
Mõju sihtrühm 2: isikud, kes viibivad Kaitseväe julgeolekuala vahetus läheduses või soovivad
siseneda selle territooriumile ning kelle tegevus ohustab või võib ohustada julgeolekuala.
Mõju sihtrühm 3: riigi elanikud.
Sihtrühmi käsitletakse koos, sest mõju kirjeldus on olulisel määral kattuv.
Mõju riigi julgeolekule on positiivne, sest eelnõuga plaanitud muudatuste tulemusel paraneb
riigi reageerimisvõime julgeolekuala kaitseks julgeolekuala vahetus läheduses. Planeeritud
muudatused võimaldavad senisest paremini kindlustada, et Kaitsevägi saab nende vastu
suunatud ohule adekvaatselt ja proportsionaalselt reageerida. Seega on senisest veelgi paremini
tagatud Kaitseväe ja nende teenistujate kaitse, seeläbi ka avaliku võimu organite ja riigi
häireteta toimimine ning selle kaudu omakorda elanike turvalisus ja heaolu. Kaitseväele ja
nende teenistujatele loovad planeeritud muudatused suurema kindluse, et Kaitseväe
julgeolekuala ähvardav oht ei realiseeru või suudetakse sellele adekvaatselt ja
proportsionaalselt reageerida. Seega väheneb ka Kaitseväe vara ja teavet ning nende teenistujate
elu või tervist ähvardava ohu realiseerumise risk. Seega mõjutavad muudatused riigi
julgeolekut positiivselt.
Mõju avaldumise sagedus on väike, sest julgeolekuala vastu suunatud ohu tase ja realiseerumise
tõenäosus on igapäevaselt suhteliselt madal.
Mõju sihtrühma 1 suurus on keskmine, sest Kaitsevägi ja selle teenistujad moodustavad kõigist
riigiasutustest ja nende teenistujatest olulise osa. Mõju sihtrühm 2 on suuruselt väike, sest
asjaomased isikud moodustavad äärmiselt väikese osa avalikus ruumis viibivatest või ka
Kaitseväe julgeolekualale sisenevatest isikutest. Mõju sihtrühm 3 on mahult suur, sest kaudselt
on mõjutatud kogu elanikkond. Mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike,
sest muudatustega ei kaasne automaatselt ühtegi muudatust isikute suhtes, kellest ei lähtu
(potentsiaalset) ohtu Kaitseväele ega julgeolekualale. Muudatused tehakse eesmärgiga
suurendada Kaitseväe võimet kaitsta julgeolekuala selle vahetus läheduses, arvestades samas
vajadust kehtestada piirid, mis välistaksid ohule ülereageerimise ja seeläbi ohuolukorra
eskaleerimise.
63/72
Kuna julgeolekualal asuvad kaitseväelased, mitte teiste asutuste teenistujad, saab ka Kaitsevägi
julgeolekuala ohustavale sündmusele julgeolekuala vahetus läheduses esimesena reageerida,
kuid kui tal seda õigust ei oleks, võib tekkida olukord, kus Kaitsevägi peab ootama
reageerimisega, kuni oht on realiseerunud ja julgeolekuala puutumatus on rikutud, sest tal
puudub selleks õigus, ning tulemuseks oleks oht riigi iseseisvale kaitsevõimele ja seda tagavale
taristule. See tähendab, et muudatustel on üldiselt positiivne mõju riigikaitsele ja
ohuolukordadeks valmisolekule, sest Kaitsevägi ei pea viivitama sündmusele reageerimisega
seetõttu, et uurida, kas ta võib reageerida, vaid saab seda teha kohe, kui vajalikud toimingud on
tehtud.
ESS-i seotud muudatuste täpsema sihtrühma moodustavad kaitseväelased, kes piiravad
riigikaitselist tähtsust omava objekti piirkonnas raadiosidet ja tähistavad objekti, paigaldavad
raadioside piiramise piirkonda nõuetekohaseid tähiseid ning jälgivad, et neid oleks piisavalt ja
need oleks õigetes kohtades. Muudatus võimaldab Kaitseväel rakendada raadioside piiramist
julgeoleku tagamiseks kiiremini ja paindlikumalt, sest ei pea selle tegevusega ootama, kuni
objektile on tähised paigaldatud. Seega mõjutab muudatus riigi julgeolekut positiivselt.
Mõju välissuhetele puudub.
6.5.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub, sest eelnõus sätestatu ei puuduta neile
seadustega pandud ülesannete täitmist ega lisa uusi.
Mõju riigiasutuste korraldusele on väike, sest eelnõukohase seadusega ei jagata asutuste vahel
ülesandeid ümber.
Eelnõus sätestatu ei mõjuta muude riigiasutuste korraldust peale Kaitseväe. Suurim mõju on
Kaitseväe tegevusele, sest ta saab õiguse ohtudele reageerida julgeolekuala vahetus läheduses.
Mõju sagedus on pidev, sest Kaitsevägi on valmis reageerima igal ajal, kuid rakendada tuleb
lisanduvaid volitusi tõenäoliselt harva.
Planeeritud muudatused loovad julgeolekuala valve ja kaitse ülesannet täitvatele teenistujatele
võimaluse reageerida julgeolekuala vastu suunatud ohule julgeolekuala vahetus läheduses õigel
ajal, adekvaatselt ja proportsionaalselt. Kaitsevägi vajab spetsiaalset väljaõpet julgeolekuala
vahetus läheduses ohtudele reageerimiseks. Julgeolekuala valve ja kaitse ülesannet täitvad
kaitseväelased peavad läbima lisakoolituse, et omandada uuendatud volituste rakendamiseks
vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud.
Mõju sihtrühm on keskmine, sest asjaomaseid ülesandeid igapäevaselt täitvad kaitseväelased
moodustavad Kaitseväe teenistujatest suhteliselt väikese osa, kuid paljud kaitseväelased võivad
mingil hetkel kokku puutuda julgeolekuala kaitse ja valve ülesandega (näiteks õppuste ajal)
ning peaksid olema pädevad reageerima julgeolekuala vahetuses läheduses olevale ohule ja seal
meetmeid proportsionaalselt kohaldama. Mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk
on väike, sest muudatustega ei kaasne neile peale lisakoolituse muid lisakohustusi ning
muudatused tehakse eesmärgiga suurendada võimet julgeolekuala kaitseks reageerida.
6.5.4. Kavandatavad muudatused ei evi sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, ega mõju
majandusele, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale, samuti ei ole tuvastatud muud
otsest või kaudset mõju.
6.5.5. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
64/72
Mõju sihtrühm 1: Kaitsevägi ja selle teenistujad.
Mõju sihtrühm 2: isikud, kes viibivad piirkonnas, kus Kaitsevägi rakendab riigikaitselist
tähtsust omava objekti kaitseks raadioside piiramist.
Mõju sihtrühm 3: riigi elanikud.
Sihtrühmi käsitletakse koos, sest mõju kirjeldus on olulisel määral kattuv.
Mõju riigi julgeolekule on positiivne, sest eelnõuga plaanitud muudatuste tulemusel on
võimalik piirata raadiosidet operatiivselt ja vältida ala aeganõudvat tähistamist. Samuti on
Kaitseväe varjatud tegevuste julgeolek rohkem tagatud, sest raadiosidet piiratakse nii, et see ei
pruugi olla avalikus ruumis kaugele märgatav ega põhjustada julgeolekuohtu ega liigset
tähelepanu. Kaitsevägi saab oma varjamist nõudvaid tegevusi paremini teostada ning suunatud
ohule adekvaatselt ja proportsionaalselt reageerida. Seega on senisest veelgi paremini tagatud
Kaitseväe ja nende teenistujate kaitse, seeläbi ka avaliku võimu organite ja riigi häireteta
toimimine ning selle kaudu omakorda elanike turvalisus ja heaolu.
Mõju avaldumise sagedus on praegu väike, sest riigikaitselist tähtsust omaval objektil
raadioside piiramise vajadus ja näiteks MÕS-idest põhjustatud ohu tase ja realiseerumise
tõenäosus on igapäevaselt suhteliselt madal, kuid see võib hüppeliselt suureneda vastavalt
valitsevale julgeolekuolukorrale.
Mõju sihtrühma 1 suurus on keskmine, sest riigikaitselist tähtsust omavad objektid, kus
Kaitsevägi ja selle teenistujad tegutsevad, moodustavad kõigist riigiasutustest ja -ametnikest
olulise osa. Mõju sihtrühm 2 on suuruselt väike, sest asjaomased isikud moodustavad äärmiselt
väikese osa avalikus ruumis riigikaitselist tähtsust omavate objektide lähedal viibivatest
isikutest. Mõju sihtrühm 3 on mahult suur, sest kaudselt on mõjutatud kogu elanikkond.
Mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike kuni keskmine, sest raadioside
piiramine tähistamata territooriumil julgeolekukaalutlustel riigikaitselist tähtsust omavatel
objektidel võib kaasa tuua ebasoovitavaid mõjusid raadiosidele piirkonnas, mobiililevile,
mõnedele raadiosidet kasutavate meditsiiniseadmete funktsioonidele ning ka näiteks
ehitustööriistadele, mis rakendavad töötamisel raadiosidet. Olenevalt kasutatavast raadioside
piiramise seadmest ei pruugi mõju iga kord avalduda. Samuti piiratakse raadiosidet vajalikus
piirkonnas nii, et mõjud oleks avalikus ruumis minimaalselt märgatavad, sest vastupidine võib
kaasa tuua ebasoovitava tähelepanu ning kompromiteerida Kaitseväe tegevust.
Muudatustel on üldiselt positiivne mõju riigikaitsele ja ohuolukordadeks valmisolekule, sest
Kaitsevägi saab erilist kaitset vajavaid objekte kaitsta raadioside piiramise teel ilma, et need
oleks avalikus ruumis kaugele märgatavad ja põhjustaks seega lisaohtu.
Mõju välissuhetele puudub.
6.5.6. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub, sest eelnõus sätestatu ei puuduta neile
seadustega pandud ülesannete täitmist ega lisa uusi.
Mõju riigiasutuste korraldusele on väike, sest eelnõukohase seadusega ei jagata asutuste vahel
ülesandeid ümber. Pigem toob muudatus riigiasutusele vähest rahalist kokkuhoidu, kuna
julgeolekukaalutlustel võib jätta raadioside piiramise piirkonnas objekti ümber tähised
paigaldamata.
65/72
Eelnõus sätestatu ei mõjuta muude riigiasutuste korraldust peale Kaitseväe. Suurim mõju on
Kaitseväe tegevusele, sest ta saab õiguse piirata raadiosidet tähistamata riigikaitsega seotud
objektidel ning sellega paindlikumalt reageerida näiteks MÕS-idest põhjustatud ohtudele.
Mõju sagedus on pidev, sest Kaitsevägi on valmis raadiosidet piirama vajaduse korral igal ajal,
kuid tähistamata objektidel on see suhteliselt harv. Eelkõige piiratakse raadiosidet endiselt
tähistatud riigikaitseobjektide kaitseks.
Mõju sihtrühm on keskmine, sest raadioside piiramise ülesandeid igapäevaselt täitvad
kaitseväelased moodustavad Kaitseväe teenistujatest suhteliselt väikese osa.
6.5.7. Kavandatavad muudatused ei evi sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, ega mõju
majandusele, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale, samuti ei ole tuvastatud muud
otsest või kaudset mõju.
6.6. Kaitseliidule kaasamisel Kaitseväe ülesannete täitmisesse kaasava haldusorgani
volituste andmine
6.6.1. Sihtrühm
Peamine sihtrühm on Kaitseliit, Kaitseliidu liikmed ja selle teenistujad, keda võib Kaitseväe
ülesannetesse kaasata.
Teise sihtrühma moodustab Kaitsevägi, kellel tekib senisest märksa ulatuslikum võimalus
kasutada Kaitseliidu võimeid, et täita rahuaegseid ülesandeid, mis vajavad olemasolevast
suuremat ressurssi.
6.6.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Mõju sihtrühm 1: Kaitseliit ja selle liikmed ning teenistujad.
Mõju sihtrühm 2: Kaitsevägi.
Sihtrühmi käsitletakse koos, sest mõju kirjeldus on olulisel määral kattuv.
Mõju riigi julgeolekule on positiivne, sest eelnõuga plaanitud muudatuste tulemusel paraneb
riigi reageerimisvõime esmase enesekaitsevõime ettevalmistamisel. Planeeritud muudatused
võimaldavad senisest paremini kindlustada, et Kaitsevägi ja Kaitseliit täidavad senisest
efektiivsemalt neile õigusaktidega pandud riigikaitselisi ülesandeid. See omakorda võimaldab
kasutada olemasolevat ressurssi mitte üksnes Kaitseväe ja Kaitseliidu ülesannete täitmisel, vaid
tervikuna, arvestades mõlema riigikaitselist staatust.
Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna Kaitsevägi ei vaja toetust igapäevaselt. Samas
luuakse paindlik ja kiire reageerimisvõimekus.
Kaitseliit saab lisaülesanded, mis vajavad täiendavat ressursiplaneerimist ja
reageerimisvõimekust. Olgugi et Kaitseliit on avalik-õiguslik organisatsioon, on sihtrühm
nende ülesannete osas võrreldav Kaitseväega, mistõttu rakenduvad ülesannete täitmisel ka
kaasava halduorgani volitused.
Mõju sihtrühma 1 suurus on keskmine. Kaitseliit on ühiskonnas nähtav ja hõlmab paljusid
ühiskonnaliikmeid.
Mõju sihtrühm 2 on suuruselt samuti keskmine, kuna Kaitseväe mõju ja nähtavus ühiskonnas
on oluline.
66/72
Mõju välissuhetele puudub.
6.6.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub, sest eelnõus sätestatu ei puuduta neile
seadustega pandud ülesannete täitmist ega lisa uusi.
Mõju riigiasutuste korraldusele on väike, sest eelnõukohase seadusega ei jagata asutuste vahel
ülesandeid ümber.
Eelnõus sätestatu ei mõjuta muude riigiasutuste korraldust. Suurim mõju on Kaitseliidu kui
avalik-õigusliku organisatsiooni tegevusele, sest ta saab õiguse kaasuda riigikaitseülesannete
täitmisse senisest suuremas mahus.
Mõju sagedus on pidev, sest Kaitseliit on valmis reageerima igal ajal, kuid rakendada tuleb
lisanduvaid volitusi tõenäoliselt keskmise sagedusega.
Planeeritud muudatused loovad võimaluse reageerida julgeolekuolukorrale tõhusamalt, õigel
ajal, adekvaatselt ja proportsionaalselt.
Mõju sihtrühm on keskmine, sest asjaomaseid ülesandeid igapäevaselt täitvad kaitseväelased ja
tegevliikmed moodustavad liikmeskonnast suhteliselt väikese osa, kuid paljud kaitseväelased
ja tegevliikmed võivad mingil hetkel kokku puutuda kaasamisega seotud ülesannete täitmisega
ning peaksid olema pädevad reageerima ja meetmeid proportsionaalselt kohaldama. Mõju
ulatus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike.
6.6.4. Kavandatavad muudatused ei evi sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, ega mõju
majandusele, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale, samuti ei ole tuvastatud muud
otsest või kaudset mõju.
6.7. Kaitseliidu valvuri kasutuses oleva relvastuse täiendamine relvasüsteemiga
6.7.1. Sihtrühm
Peamine sihtrühm on Kaitseliit, Kaitseliidu valvurid ja isikud, keda saab valvetegevusse
kaasata.
Teise sihtrühma moodustab Kaitsevägi, kellel tekib senisest märksa ulatuslikum võimalus
kasutada Kaitseliidu valveteenistuse võimeid, et täita rahuaegseid ülesandeid, mis vajavad
olemasolevast suuremat ressurssi.
6.7.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Mõju sihtrühm 1: Kaitseliit ja selle liikmed ning teenistujad.
Mõju sihtrühm 2: Kaitsevägi.
Sihtrühmi käsitletakse koos, sest mõju kirjeldus on olulisel määral kattuv.
Mõju riigi julgeolekule on positiivne, sest eelnõuga plaanitud muudatuste tulemusel paraneb
riigi reageerimisvõime esmase enesekaitsevõime ettevalmistamisel. Planeeritud muudatused
võimaldavad senisest paremini kindlustada, et Kaitsevägi ja Kaitseliit täidavad senisest
efektiivsemalt neile õigusaktidega pandud riigikaitselisi ülesandeid. See omakorda võimaldab
67/72
kasutada olemasolevat ressurssi mitte üksnes Kaitseväe ja Kaitseliidu ülesannete täitmisel, vaid
tervikuna, arvestades mõlema riigikaitselist staatust. Samuti paraneb oluliselt nii Kaitseväe kui
ka Kaitseliidu julgeolekuala kaitse, kuna relvasüsteem on suuremahulise droonikaitse vajaduse
olukorras tõhusaim kasutatav relv.
Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna Kaitsevägi ega Kaitseliit ei vaja relvsüsteemi
kasutamist igapäevaselt. Samas luuakse paindlik ja kiire reageerimisvõimekus.
Kaitseliit saab lisaülesanded, mis vajavad täiendavat ressursiplaneerimist ja
reageerimisvõimekust. Olgugi et Kaitseliit on avalik-õiguslik organisatsioon, on sihtrühmal
nende ülesannete täitmisel vahetu sunni kohaldamise õigus.
Mõju sihtrühma 1 suurus on keskmine. Kaitseliit on ühiskonnas nähtav ja hõlmab paljusid
ühiskonnaliikmeid.
Mõju sihtrühm 2 on suuruselt samuti keskmine, kuna Kaitseväe mõju ja nähtavus ühiskonnas
on oluline.
Mõju välissuhetele puudub.
6.7.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub, sest eelnõus sätestatu ei puuduta neile
seadustega pandud ülesannete täitmist ega lisa uusi.
Mõju riigiasutuste korraldusele on väike, sest eelnõukohase seadusega ei jagata asutuste vahel
ülesandeid ümber.
Eelnõus sätestatu ei mõjuta muude riigiasutuste korraldust. Suurim mõju on Kaitseliidu kui
avalik-õigusliku organisatsiooni tegevusele, sest ta saab õiguse kaasuda riigikaitseülesannete
täitmisse senisest suuremas mahus.
Mõju sagedus on pidev, sest Kaitseliit on valmis reageerima igal ajal, kuid rakendada tuleb
lisanduvaid volitusi tõenäoliselt keskmise sagedusega.
Planeeritud muudatused loovad võimaluse reageerida julgeolekuolukorrale tõhusamalt, õigel
ajal, adekvaatselt ja proportsionaalselt.
Mõju sihtrühm on keskmine, sest asjaomaseid ülesandeid igapäevaselt täitvad valvurid
moodustavad liikmeskonnast suhteliselt väikese osa, kuid paljud kaitseväelased ja tegevliikmed
võivad mingil hetkel kokku puutuda olukorraga, kus julgeolekuala ähvardab droonirünnaku
näol reaalne oht ning valvurid peavad olema pädevad reageerima ja meetmeid
proportsionaalselt kohaldama. Mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike.
6.7.4. Kavandatavad muudatused ei evi sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, ega mõju
majandusele, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale, samuti ei ole tuvastatud muud
otsest või kaudset mõju.
6.8. Kaitseliidu julgeolekuala kehtestamine ja piiravate meetmete rakendamine
6.8.1. Sihtrühm
68/72
Peamine sihtrühm on Kaitseliit, Kaitseliidu liikmed ja selle teenistujad. Kaitseliidu liikmed ja
teenistujad võib jagada tinglikult kaheks. Esimesse rühma kuuluvad kõik Kaitseliidu teenistujad
ja liikmed, keda võib puudutada julgeolekuala vastu suunatud ründe oht. Teise rühma kuuluvad
teenistujad, kelle teenistusülesanne on julgeolekuala valve ja kaitse.
Teise sihtrühma moodustavad isikud, kes viibivad julgeolekuala vahetus läheduses või
soovivad siseneda julgeolekualale ning kelle tegevus võib seejuures ohustada julgeolekuala ja
selle puutumatust (territooriumi koos hoonetega, sellel asuvat vara ja sellel viibivaid isikuid)
või kaitseväelasi.
Kolmanda taseme sihtrühma moodustavad kõik riigi elanikud, kelle turvalisus ja heaolu sõltub
otseselt riigi julgeolekust.
6.8.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Mõju sihtrühm 1: Kaitseliit ja selle liikmed ning teenistujad.
Mõju sihtrühm 2: isikud, kes viibivad Kaitseliidu julgeolekuala vahetus läheduses või soovivad
siseneda selle territooriumile ning kelle tegevus ohustab või võib ohustada julgeolekuala.
Mõju sihtrühm 3: riigi elanikud.
Sihtrühmi käsitletakse koos, sest mõju kirjeldus on olulisel määral kattuv.
Mõju riigi julgeolekule on positiivne, sest eelnõuga plaanitud muudatuste tulemusel paraneb
riigi reageerimisvõime julgeolekuala kaitseks julgeolekuala vahetus läheduses. Planeeritud
muudatused võimaldavad senisest paremini kindlustada, et Kaitseliit saab nende vastu suunatud
ohule adekvaatselt ja proportsionaalselt reageerida. Seega on senisest veelgi paremini tagatud
Kaitseliidu ja liikmete ning teenistujate kaitse, seeläbi ka riigi häireteta toimimine ning selle
kaudu omakorda elanike turvalisus ja heaolu. Kaitseliidu liikmetele ja teenistujatele loovad
planeeritud muudatused suurema kindluse, et Kaitseliidu julgeolekuala ähvardav oht ei
realiseeru või suudetakse sellele adekvaatselt ja proportsionaalselt reageerida. Seega väheneb
ka Kaitseliidu vara ja teavet ning liikmete ja teenistujate elu või tervist ähvardava ohu
realiseerumise risk. Järelikult mõjutavad muudatused riigi julgeolekut positiivselt.
Mõju avaldumise sagedus on väike, sest julgeolekuala vastu suunatud ohu tase ja realiseerumise
tõenäosus on igapäevaselt suhteliselt madal.
Mõju sihtrühma 1 suurus on keskmine, sest Kaitseliit, selle liikmed ja teenistujad moodustavad
kõigist riigiasutustest ja nende teenistujatest olulise osa. Olgugi et Kaitseliit on avalik-õiguslik
organisatsioon, on sihtrühm oma ülesannete poolest võrreldav teiste riigiasutusega.
Mõju sihtrühm 2 on suuruselt väike, sest asjaomased isikud moodustavad äärmiselt väikese osa
avalikus ruumis viibivatest või ka Kaitseliidu julgeolekualale sisenevatest isikutest.
Mõju sihtrühm 3 on mahult suur, sest kaudselt on mõjutatud kogu elanikkond. Mõju ulatus ja
ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, sest muudatustega ei kaasne automaatselt
ühtegi muudatust isikute suhtes, kellest ei lähtu (potentsiaalset) ohtu Kaitseliidule ega
julgeolekualale. Muudatused tehakse eesmärgiga suurendada Kaitseliidu võimet kaitsta
julgeolekuala, arvestades samas vajadust kehtestada piirid, mis välistaksid ohule
ülereageerimise ning seeläbi ohuolukorra eskaleerimise.
Kuna julgeolekualal asuvad Kaitseliidu liikmed, kaitseväelased ja Kaitseliiduga töösuhtes
olevad töötajad, mitte teiste asutuste teenistujad, saab Kaitseliit sarnaselt Kaitseväele
julgeolekuala ohustavale sündmusele esimesena reageerida. Selle õiguseta võib tekkida
69/72
olukord, kus Kaitseliit peab ootama reageerimisega, kuni oht on realiseerunud ja julgeolekuala
puutumatus on rikutud, sest tal puudub selleks õigus, ning tulemuseks oleks oht riigi iseseisvale
kaitsevõimele ja seda tagavale taristule. See tähendab, et muudatustel on üldiselt positiivne
mõju riigikaitsele ja ohuolukordadeks valmisolekule, sest Kaitseliit ei pea viivitama
sündmusele reageerimisega seetõttu, et uurida, kas ta võib reageerida, vaid saab seda teha kohe,
kui vajalikud toimingud on tehtud.
Mõju välissuhetele puudub.
6.8.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub, sest eelnõus sätestatu ei puuduta neile
seadustega pandud ülesannete täitmist ega lisa uusi.
Mõju riigiasutuste korraldusele on väike, sest eelnõukohase seadusega ei jagata asutuste vahel
ülesandeid ümber.
Eelnõus sätestatu ei mõjuta muude riigiasutuste korraldust. Suurim mõju on Kaitseliidu kui
avalik-õigusliku organisatsiooni tegevusele, sest ta saab õiguse reageerida ohtudele senisest
tõhusamalt.
Mõju sagedus on pidev, sest Kaitseliit on valmis reageerima igal ajal, kuid rakendada tuleb
lisanduvaid volitusi tõenäoliselt harva.
Planeeritud muudatused loovad julgeolekuala valve ja kaitse ülesannet täitvatele teenistujatele
võimaluse reageerida julgeolekuala vastu suunatud ohule õigel ajal, adekvaatselt ja
proportsionaalselt. Julgeolekuala valve ja kaitse ülesannet täitvad kaitseväelased ning
Kaitseliidu tegevliikmed peavad läbima lisakoolituse, et omandada uuendatud volituste
rakendamiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud.
Mõju sihtrühm on keskmine, sest asjaomaseid ülesandeid igapäevaselt täitvad kaitseväelased ja
tegevliikmed moodustavad liikmeskonnast suhteliselt väikese osa, kuid paljud kaitseväelased
ja tegevliikmed võivad mingil hetkel kokku puutuda julgeolekuala kaitse ja valve ülesandega
(näiteks õppuste ajal) ning peaksid olema pädevad reageerima ja meetmeid proportsionaalselt
kohaldama. Mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, sest muudatustega
ei kaasne neile peale lisakoolituse muid lisakohustusi ning muudatused tehakse eesmärgiga
suurendada võimet julgeolekuala kaitseks reageerida.
6.8.4. Kavandatavad muudatused ei evi sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, ega mõju
majandusele, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale, samuti ei ole tuvastatud muud
otsest või kaudset mõju.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ning tulud
Kohalikule omavalitsusele ei kaasne eelnõukohase regulatsiooniga ühtegi kulu ega saada ka
tulu. Samuti ei panda talle seadusega uusi ülesandeid ega muudeta olemasolevaid, mistõttu ei
kaasne kohalikule omavalitsusele eelnõukohase seadusega mingeid tegevusi.
Riigiasutustest tekib õigusi ja seega eri tegevusi Kaitseväele, näiteks hakkab Kaitseväe juures
tegutsema merelise ohutuse komisjon. See tähendab Kaitseväe (peamiselt mereväe) jaoks uusi
70/72
tööülesandeid ja oskusi, mille täitmiseks on vaja üle vaadata või kehtestada uued
tegevusjuhendid. See on ühekordne ülesanne ja ei vaja lisatööjõudu ega kordade kehtestamise
järel ümberkorraldusi Kaitseväes.
Merelise ohutuse komisjoni loomisega kaasnevad Kaitseväele väike töökoormus ja uued
ülesanded, mis seisnevad peamiselt komisjoni töö koordineerimises ning tegevusjuhendite
väljatöötamises. Muu suhtes täidab Kaitsevägi oma tavapäraseid ülesandeid. Ka kõik
töörühmas osalevad asutused täidavad oma tavapäraseid ülesandeid ning uusi ülesandeid, mida
nad ka ilma komisjonita ei teeks, komisjonis osalemisega ei teki (näiteks osaletakse
ühisõppustel, kohtutakse eri tööasjade arutamiseks jne).
Kaitsevägi peab muu hulgas üle vaatama ja välja töötama uued väljaõppekavad, mis võivad
lisanduda merel mis tahes merelisele ohule reageerimise õiguse saamise tõttu, ning plaanima
asjakohase väljaõppe. Üks selline ülesanne on pardumine teisele veesõidukile. Väljaõppe
korraldamine vajab raha, kuid seda on võimalik korraldada Kaitseväe eelarve piires.
Seoses julgeolekuala vahetus läheduses reageerimise õiguse lisandumisega tekib riigiasutustest
õigusi ja seega eri tegevusi Kaitseväele, kes saab muu hulgas juurde õiguse reageerida
julgeolekuala vahetus läheduses ohtudele julgeolekuala kaitse eesmärgil.
Kaitseväe julgeolekuala kaitse ja julgeolekuala vahetus läheduses reageerimisega seotud
muudatuste rakendamisega ei kaasne vajadust teha muudatusi Kaitseväe koosseisus ega
struktuuris. Ka praegu on Kaitseväe koosseisus teenistujad, kelle ülesanne on tagada
julgeolekuala ning sealse taristu, vara, teenistujate ja teabe valve ning kaitse.
Kaitsevägi peab muu hulgas üle vaatama ja välja töötama uued väljaõppekavad, mis võivad
lisanduda julgeolekuala vahetus läheduses ohule reageerimise õiguse saamise tõttu, ning
plaanima asjakohase väljaõppe. Lisakoolitusega kindlustatakse, et volitusi rakendavad
kaitseväelased on teadlikult nende tingimustest ja piiridest. Väljaõppe korraldamine vajab raha,
kuid seda on võimalik korraldada Kaitseväe eelarve piires. Väljaõppeks kuluvat summat ei ole
võimalik öelda.
Riigi erinevate tegevuste rahastamine ja riigieelarve muutmine erikorra ajal on sätestatud
riigieelarveseaduses (RES) ja RiKS-is.
Tulud
Eelnõukohase seaduse jõustamisega ei kaasne riigieelarve tulu. Eelnõuga ei kehtestata
kohustust tasuda riigilõivu taristu ja rajatiste hooldustöödega seotud tegevuste jaoks taotluse
menetlemiseks.
Kulud
Riigile ei too eelnõukohase seaduse rakendamine lähiajal ettenähtavaid lisakulutusi, kõik
vajalikud kulutused jäävad riigieelarve, sealhulgas Kaitseväe, Kaitseliidu ja teiste asutuste
eelarve piiresse. Kaitseväe jaoks vajaliku väljaõppe kulud kavandatakse Kaitseväe eelarve
planeerimisel. Väljaõppeks kuluvat summat ei ole võimalik öelda.
Kaitseväele võib kaasneda kulu Vabariigi Valitsuse 1. augusti 2019. aasta määruse nr 69
„Kaitseväe täpsemad ülesanded, mille täitmisse võib Kaitseliitu kaasata, ning kaasamise
tingimused ja kord“ rakendamisel. Samas on tegu Kaitseväe igapäevaülesannete toetamisega,
mistõttu kaetakse kulud olemasolevast Kaitseväe eelarvest.
71/72
Võimalik kulu kaasneb julgeolekuala valve ja kaitse ülesannet täitvate Kaitseväe teenistujate
lisakoolitusega, mille käigus omandavad nad lisateadmised ja -oskused ning hoiakud, mida on
vaja lisandunud volituste proportsionaalseks rakendamiseks. Neid koolitusi saab ühendada
regulaarsete füüsilise jõu, vahetu sunni ja relva kasutamise oskuste täiendamise ja kontrollimise
koolitustega ning katta Kaitseväe eelarves sellisteks koolitusteks ette nähtud vahenditest.
8. Rakendusaktid
Seoses eelnõu rakendamisega on vaja teha järgmised muudatused ning kehtestada järgmised
aktid:
8.1. RiPS § 142 lõige 3: taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevusteks loa taotlemise ja
andmise korra ning loa taotlemise vormi kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest
vastutav minister määrusega. Määruse eelnõu kavand lisatud (lisa 1).
8.2. Kaitseväele uue ülesande (tehnilise järelevalve tegemine) lisandumisega on vaja muuta
Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. aasta määrust nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“. Põhimääruse
§ 19 lõikesse 2 on vaja lisada mereväele uus ülesanne, mis on seotud tehnilise järelevalve
tegemisega. Selleks lisatakse punkt 7 tekstiga „7) korraldada meresõiduohutust
Kaitseministeeriumi valitsemisalas“. Eelnõu kavand seletuskirjale lisatud (lisa 1).
8.3. Seoses eelnõu § 6 punktiga 4 on vaja asjakohane muudatus teha Vabariigi Valitsuse
19. mai 2004. aasta määruse nr 194 „Laevade ja väikelaevade sisemerre, sadamatesse ning
piiriveekogude Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemise ja neist väljumise kord“ § 3 lõikes 1,
jättes erandite loetelust välja punkerdamise. Eelnõu kavand seletuskirjale lisatud (lisa 1).
8.4. Mitmekordse loa andmise võimaluse loomise tõttu teatud ülesandeid täitvatele
riigilaevadele on vaja asjakohane muudatus teha ka Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2001. aasta
määruse nr 237 „Välisriigi laevale laevaloa taotlemise ja andmise kord“ § 3 lõikes 2, lisades
sellesse mitmekordse loa saajate hulka eelnõukohases seaduses nimetatud riigilaevad. Eelnõu
kavand seletuskirjale lisatud (lisa 1).
8.5. Vabariigi Valitsuse 1. augusti 2019. aasta määruse nr 69 „Kaitseväe täpsemad ülesanded,
mille täitmisse võib Kaitseliitu kaasata, ning kaasamise tingimused ja kord“ muudatus on
vajalik eelnõu § 4 punkti 1 rakendamiseks. Määruses muudetakse § 1 lõike 2 punkti 4, nähes
ette, et Kaitseliiduga töösuhtes olevad isikud saavad Kaitseväe palvel kaasuda üksnes
mittesõjaliste ülesannete täitmisse.
Määruse § 2 muudatusega täpsustatakse seniseid kaasatavaid ülesandeid. Muudatusega
lisatakse järgmised ülesanded: juhtimis-, lahingu- ja teenindustoetus maakaitseüksustele;
Kaitseväe julgeolekualal väekaitse tagamine; sõjaliste operatsioonide planeerimise ja toetamise
teostamine.
Määruse muutmisega täpsustatakse § 6 kulude hüvitamise tingimusi, lisades teksti uue lõike,
mille alusel hüvitatakse tegevliikme ja tegevväelase kaasamise kulu valdkonna eest vastutava
ministri määrusega reservväelasele õppekogunemisel osalemise aja eest makstava toetuse
määras. Kui käesoleva määruse § 1 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud isikul puudub sõjaväeline
auaste, lähtutakse vastutava ministri määrusega õppekogunemisel sõduri ametikohal olevale
reservväelasele makstava toetuse määrast. Eelnõu kavand seletuskirjale lisatud (lisa 1).
72/72
8.6. Vabariigi Valitsuse 27. mai 2022. a määrus nr 59 „Enne 2011. aasta 1. jaanuari soetatud
politseiasutuse laeva side- ja navigatsioonivahenditega seadistamise ja varustamise nõuded“
(https://www.riigiteataja.ee/akt/128052022001) tunnistatakse kehtetuks volitusnormi (MSOS §
19 lõige 7) kehtetuks tunnistamise tõttu. Eelnõu kavand seletuskirjale lisatud (lisa 1).
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 2026. aasta 1. juulil. Vacatio legis võimaldab ühiskonnal ja asutustel uute
normidega tutvuda ning kohaneda, samuti ministeeriumitel vajalikud rakendusaktid välja
töötada ja kooskõlastada. Sellega tagatakse õiguskindlus, vältides uute nõuete ootamatut
jõustumist.
Käesoleva seaduse § 3 punkt 3 jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril, et oleks aega ette valmistada
volitusnormi alusel kehtestatav määrus.
Käesoleva seaduse § 6 punkt 3 jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril. Üleminekuaeg kuus kuud on
antud nende veesõidukite omanikele, kelle veesõidukitega osutatakse ankrualal või sadama
reidil seisvatele ja ootavatele laevadele teenust. Muudel juhtudel puudub vajadus üleminekuaja
andmiseks, sest enamik sätteid puudutab õiguse andmist, mitte nõuetele vastamise kohustust,
või viiakse seaduses olev säte kooskõlla tegelikkusega. Eelnõukohase seaduse sätteid on
võimalik täita jooksvalt nii, et riigi julgeolek ja -kaitse on tagatud.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Justiits- ja Digiministeeriumile,
Kliimaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Riigikantseleile,
Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Välisministeeriumile ning arvamuse
avaldamiseks Eesti Laevaomanike Liidule ja merealuse taristu omanikele, Kaitseliidule,
Kaitsepolitseiametile, Kaitseväele, Logistika ja Sadamate Liidule, Politsei- ja Piirivalveametile,
Riigikantseleile, Tallinna Vanglale, Tartu Vanglale, Viru Vanglale, Tervisekassale,
Transpordiametile ning Välisluureametile. Kliimaministeerium, Riigikantselei,
Sotsiaalministeerium ja Välisministeerium kooskõlastasid eelnõu märkustega.
Siseministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega e-kirja teel. Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium eelnõule märkusi ei esitanud. Justiits- ja Digiministeerium ei
kooskõlastanud eelnõu ei esimesel ega teisel ringil, erimeeldused lahendati järgnenud koostöö
käigus. Lisaks esitasid eelnõule ettepanekud Kaitseliit, Kaitsepolitseiamet, Kaitsevägi,
Logistika ja Sadamate Liit, Telia Eesti AS, Tervisekassa, Transpordiamet ning Välisluureamet.
Kooskõlastustabel ja arvamustega arvestamise tabel on lisatud seletuskirjale (lisad 2 ja 3)
Mitteametlikult saabunud märkused on esitajatega läbi arutatud ja arvestatud ettepanekud on
eelnõus kajastatud.
Lisad
Lisa 1. Rakendusaktide kavandid
Lisa 2. Kooskõlastustabel
Lisa 3. Arvamuste tabel
Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2026. a
(allkirjastatud digitaalselt)
1
EELNÕU
28.04.2026
Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seadus
§ 1. Kaitseväe korralduse seaduse muutmine
Kaitseväe korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõike 1 punktis 41 asendatakse sõna „lahingumoona“ tekstiosaga „laskemoona,
lahingumoona ja muu lõhkematerjali“;
2) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Käesolevas paragrahvis sätestatud ülesannete täitmisse võib kaasata Kaitseväe juhtimisele
allutatud Eesti Vabariigiga sõlmitud kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu
osapooleks oleva riigi relvajõude. Välisriigi relvajõud võivad osaleda ülesannete täitmises
Kaitseväe üksuse koosseisus ning Kaitseväele sätestatud tingimustel ja korras.“;
3) seadust täiendatakse §-dega 32 ja 33 järgmises sõnastuses:
„§ 32. Välisriigi relvajõudude kaasamine Kaitseväe riikliku järelevalve ülesannete
täitmisse
(1) Kokkuleppel Eesti Vabariigiga sõlmitud kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava
lepingu osapooleks oleva riigiga või rahvusvahelise organisatsiooniga võib kaasata välisriigi
relvajõud käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktides 41, 44, 46–410 ja riigipiiri seaduse § 94 lõigetes
2 ja 21 nimetatud Kaitseväe ülesande täitmisse. Välisriigi relvajõud võivad osaleda Kaitseväe
ülesannete täitmises Kaitseväe korraldusel, vastutusel ja Kaitseväe üksuse koosseisus.
(2) Välisriigi relvajõude võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmisse
kaasata üksnes juhul, kui Kaitseväel puuduvad vahendid ülesande täitmiseks.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul Kaitseväe ülesande täitmisse välisriigi
relvajõudude kaasamise otsustab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri
ettepanekul.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel antud otsuses märgitakse:
1) kaasamise eesmärk;
2) kaasamise maksimaalne kestus;
3) ülesande täitmisel osalevate välisriigi relvajõudude liikmete arv või ülempiir;
4) käsuahel;
5) vajaduse korral muud asjaolud.
§ 33. Merelise ohutuse komisjon
(1) Kaitseväe juurde moodustatud asutusteülese merelise ohutuse komisjoni (edaspidi
komisjon) eesmärk ja ülesanded on:
1) toetada mereolukorrateadlikkuse loomist ja tagamist;
2) aidata tagada merel piirirežiim;
2
3) ennetada merelisi ohte ja nendele reageerida;
4) parandada asutustevahelist teabevahetust.
(2) Komisjoni kuuluvad vähemalt Kaitseväe asjakohased struktuuriüksused ja
julgeolekuasutused ning riigiasutused, kellel on merel ülesanded, mis on seotud avaliku korra,
julgeoleku või navigatsiooniohutuse tagamise või riikliku järelevalvega.
(3) Oma ülesannete täitmiseks on komisjonil õigus moodustada juhtrühm ja töörühmad, kes
reageerivad konkreetsele merelisele ohule.
(4) Komisjon kehtestab oma töökorra ning vastavalt vajadusele merelistele ohtudele
reageerimiseks tegevuste kaupa tegevusjuhendid, milles muu hulgas määratakse reageerivad
asutused.“;
4) seaduse 2. peatükki täiendatakse §-ga 224 järgmises sõnastuses:
„§ 224. Kaitselennunduse järelevalveteenistus
(1) Kaitselennunduse järelevalveteenistus (ingl Military Aviation Authority, MAA) on
täidesaatva riigivõimu institutsioon Kaitseministeeriumi valitsemisalas ning selle põhiülesanne
on teostada järelevalvet kaitselennunduse üle ja täita talle seaduses või muus õigusaktis pandud
ülesandeid.
(2) Kaitselennunduse järelevalveteenistus on kaitselennunduse järelevalve teostamisel
sõltumatu ning järelevalvele ei kohaldu käsuõigus.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhiülesande täitmise eest vastutav
struktuuriüksus sätestatakse Kaitseväe põhimääruses.“;
5) paragrahvi 49 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) Kaitseväe julgeolekualal, selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas ohu
väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või Kaitseväe julgeolekualal asuva vara või isikute vastu
suunatud ründe lõpetamiseks või käesoleva seaduse §-des 543–55 sätestatud meetmete
tagamisel;“;
6) paragrahvi 49 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „alusel ja korras“ tekstiosaga „, arvestades
käesolevas seaduses sätestatud erisusi“;
7) paragrahvi 49 lõikes 4 asendatakse sõnad „ja tulirelv“ tekstiosaga „, tulirelv, sealhulgas
sõjarelv ja relvasüsteem“;
8) paragrahvi 49 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:
„(41) Käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud Kaitseväe ülesande täitmisel Kaitseväe
koosseisus võib Eesti Vabariigiga sõlmitud kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava
lepingu osapooleks oleva riigi relvajõudude liige kohaldada Kaitseväe korraldusel
korrakaitseseaduse §-des 30–33 ja 45–53 nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid ning
riigipiiri seaduse § 114 lõigetes 3 ja 5 sätestatud erimeetmeid.
(42) Kaitseväe üksuse koosseisus oleva ja vajalikku väljaõpet omava, Eesti Vabariigiga
sõlmitud kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi
3
relvajõudude liige võib käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud Kaitseväe ülesande täitmisel
riikliku järelevalve teostamisel kohaldada vahetut sundi ning kasutada erivahendit või relva
korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.“;
9) seaduse 6. peatüki ja § 50 pealkirja täiendatakse pärast sõna „julgeolekuala“ tekstiosaga
„, selle vahetu lähedus ja Kaitseväe laeva ohutusala“;
10) paragrahvi 50 tekst loetakse lõikeks 1 ja selle lõike punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse
järgmiselt:
„1) Kaitseväe territoorium ning selle all olev maapõu ja selle kohal olev õhuruum ulatuses,
milles toimuv tegevus võib tuua kaasa ohu julgeolekualale;“;
11) paragrahvi 50 täiendatakse lõigetega 2–5 järgmises sõnastuses:
„(2) Julgeolekuala vahetu lähedus on julgeolekuala ümbritsev maapind ja veekogu ning selle
all olev maapõu ja selle kohal olev õhuruum ulatuses, milles toimuv tegevus võib tuua kaasa
ohu julgeolekualale ning mille ulatuses saab Kaitsevägi isikut või objekti viivitamata otseselt
mõjutada.
(3) Kui julgeolekuala või julgeolekuala vahetu läheduse kohal on kehtestatud lennundusseaduse
alusel geograafiline ala või ajutine geograafiline ala, loetakse julgeolekuala või julgeolekuala
vahetu läheduse kohal õhuruum piiritletuks selle geograafilise ala või ajutise geograafilise ala
piiridega.
(4) Kaitseväe laeva ohutusala on Kaitseväe laeva ümber ja all olev veekogu pind ning selle
kohal olev õhuruum, milles toimuv tegevus võib tuua kaasa ohu Kaitseväe laevale ning mille
mõõtmed veesõiduki välisküljest arvates on 300 meetrit horisontaalsuunas ja vertikaalsuunas
vee alla ning ohutusala ülempiir veesõiduki kõrgeimast punktist 150 meetrit.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ohutusala horisontaalsuunas ei rakendata, kui
veesõiduk on sadamas või sadama akvatooriumis.“;
12) paragrahvi 54 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Ajutine julgeolekuala tähistatakse. Ajutise julgeolekuala võib jätta tähistamata Kaitseväe
juhataja kehtestatud tingimustel ja korras, kui see takistab olulisel määral Kaitseväe ülesannete
täitmist. Tähistamata jätmisel tagatakse inimeste ohutus muul moel.“;
13) paragrahvi 54 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„(4) Ajutise julgeolekuala tähistamata jätmise täpsemad tingimused ja korra kehtestab
Kaitseväe juhataja.
(5) Kaitsevägi teavitab ajutise julgeolekuala loomisest ja võimaluse korral kestusest viivitamata
Politsei- ja Piirivalveametit ning julgeolekuala asukohajärgset kohaliku omavalitsuse üksust.
Julgeolekuala asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse võib jätta julgeolekuala loomisest
teavitamata üksnes nii kauaks, kui see on Kaitseväe julgeoleku või kolmandate isikute ohutuse
tagamiseks vältimatu.“;
14) paragrahvi 541 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
4
„(2) Kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks võib Kaitseväe põhimääruses määratud
struktuuriüksus käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktis 6 nimetatud ülesande täitmisel lisaks
käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja §-des 542–5411 ja 55 sätestatule:
1) kasutada variandmeid ja konspiratsioonivõtteid;
2) jälgida isikut varjatult;
3) kasutada pilti ja heli edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku, sealhulgas liikuvat
kaamerat.“;
15) seadust täiendatakse §-dega 542–5413 järgmises sõnastuses:
„§ 542. Erimeetme kohaldamine ja piirangute kehtestamine julgeolekuala kaitse eesmärgil
julgeolekualal, selle vahetus läheduses ja Kaitseväe laeva ohutusalas
(1) Õigus kohaldada oma ülesannete täitmisel käesoleva seaduse §-des 543–5411, § 5412 lõikes 1
ja §-s 55 sätestatud erimeedet on kaitseväelasel ja ametnikul, kui ta on läbinud sellekohase
väljaõppe.
(2) Kaitseväe juhataja või tema volitatud pädeva struktuuriüksuse ülem võib julgeolekuala
kaitse eesmärgil kehtestada julgeolekuala vahetus läheduses piiranguid isikute liikumisele,
sõidukiga peatumisele, pildistamisele või filmimisele koos erimeetme või piirangu ajalise ja
ruumilise ulatusega.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eesmärgil kehtestatavad piirangud tehakse isikule
teatavaks julgeolekualale või selle vahetusse lähedusse sisenemisel või muul viisil või
avaldatakse asjakohaste riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse kodulehel.
(4) Kaitseväe laeva ohutusalas kohaldatakse käesolevas paragrahvis, §-s 5411 ja § 5412 lõikes 1
sätestatut ajal, mil Kaitseväe laev viibib Eesti sise- ja territoriaalmeres ning sadamas või sadama
akvatooriumis.
(5) Erimeetmete ja piirangute kohaldamisel lähtub Kaitsevägi järgmistest põhimõtetest:
1) erimeedet või piirangut kohaldatakse vaid siis, kui see on vajalik julgeolekuala kaitseks;
2) mitmest sobivast ja vajalikust erimeetmest või piirangust kohaldatakse vaid seda, mis isikut
kõige vähem kahjustab;
3) kohaldatakse ainult sellist erimeedet või piirangut, mis on proportsionaalne võrreldes
julgeolekuala kaitse eesmärgiga;
4) erimeedet või piirangut kohaldatakse vaid nii kaua, kui see on vajalik julgeolekuala kaitse
ülesande täitmiseks.
(6) Julgeolekuala vahetus läheduses erimeetmete ja piirangute kohaldamisel lähtub Kaitsevägi
lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatule ka keskkonnast, mis julgeolekuala ümbritseb,
ning ei rakenda erimeetmeid kaugemal, kui need on vajalikud julgeolekuala kaitse eesmärgi
täitmiseks.
§ 543. Küsitlemine ja dokumentide nõudmine
(1) Kaitsevägi võib peatada julgeolekualal, selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva
ohutusalas viibiva isiku, teda küsitleda ja nõuda temalt isikut tõendava dokumendi esitamist,
kui on alust arvata, et isikul on julgeolekuala või teenistujaid ähvardava ohu ennetamiseks,
väljaselgitamiseks või tõrjumiseks vajalikke andmeid.
5
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud erimeedet võib kohaldada julgeolekuala vahetus
läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas vaid juhul, kui teabe saamine on julgeolekuala või
teenistujate ohutuse ja julgeoleku tagamiseks vältimatu.
(3) Küsitlemise ja dokumentide nõudmise protokollimisele kohaldatakse korrakaitseseaduse
§ 30 lõigetes 2 ja 4 sätestatut.
§ 544. Isikusamasuse tuvastamine
(1) Kaitsevägi võib tuvastada julgeolekualal, selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva
ohutusalas viibiva isiku samasuse kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel või kui see ei ole
võimalik, siis muul õiguspärasel viisil, ja kontrollida dokumendile kantud või isiku antud
andmete õigsust andmekogust, kui see on vajalik isikust lähtuva julgeolekuala või teenistujaid
ähvardava ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud erimeedet võib kohaldada julgeolekuala vahetus
läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas vaid juhul, kui see on julgeolekuala või teenistujate
ohutuse ja julgeoleku tagamiseks vältimatu.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmekogust andmete õigsuse kontrollimise õigus
on Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksusel.
§ 545. Viibimiskeeld julgeolekuala vahetus läheduses ja Kaitseväe laeva ohutusalas
(1) Kaitsevägi võib lisaks käesoleva seaduse §-s 52 sätestatule julgeolekuala vahetus läheduses
ajutiselt keelata isiku viibimise, kohustada teda lahkuma või julgeolekualale teatud kaugusele
lähenemisest hoiduma, kui see on vajalik julgeolekuala, sellel asuva vara ja sellel viibivate
isikute ohutuse tagamiseks.
(2) Kaitsevägi on kohustatud viibimiskeelu kohaldamise koha arusaadavalt tähistama.
Viibimiskeelu kohaldamise kohta ei ole vaja tähistada, kui see takistab olulisel määral riigi
sõjalise kaitse ettevalmistamise ülesande täitmist või riigi sõjalist kaitsmist.
(3) Kaitsevägi võib lõikes 1 sätestatud eesmärgil julgeolekuala vahetus läheduses keelata
isikute läbipääsu kindlaksmääratud ajal kindlaksmääratud kohast või juurdepääsu sellele
kohale. Võimaluse korral tuleb säilitada isiku juurdepääs tema elu- või tööruumile.
(4) Kaitseväe juhataja volitatud pädev struktuuriüksuse ülem võib viibimiskeeldu kohaldada
kuni 12 tundi.
(5) Üle 12 tunni võib viibimiskeeldu kohaldada üksnes Kaitseväe juhataja või tema volitatud
ülema loal.
(6) Viibimiskeeldu rikkuva isiku suhtes on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on
eesmärgi saavutamiseks vältimatu.
(7) Kaitseväe laeva ohutusalas viibimine ilma Kaitseväe nõusolekuta on keelatud.
§ 546. Sõiduki, maastikusõiduki või veesõiduki peatamine
(1) Kaitsevägi võib anda julgeolekualal või selle vahetus läheduses oleva sõiduki,
maastikusõiduki või muu maapinnaga kontaktis oleva sõiduki (edaspidi koos sõiduk) juhile
6
käega, sauaga, helkurkettaga või alarmsõiduki valgusseadme või valjuhääldi abil
liiklusseaduses kehtestatud korras märguande sõiduki peatamiseks, kui see on vajalik
julgeolekuala või teenistujaid ähvardava ohu ennetemiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks.
(2) Kaitsevägi võib anda julgeolekualal või selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva
ohutusalas oleva vees või vee peal liikuva veesõiduki või muu ujuvvahendi (edaspidi koos
veesõiduk) peatamiseks märguande peatamissignaalina, kasutades rahvusvahelise signaalkoodi
lippe, prožektoreid, pürotehnilisi vahendeid, raadiot, valjuhääldit või ruuporit, või muul
arusaadaval viisil, kui see on vajalik julgeolekuala või teenistujaid ähvardava ohu
ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks.
(3) Kui peatamise märguannet ei täideta, võib sõiduki või veesõiduki sundpeatada, korraldades
teesulu või kasutades sundpeatamise vahendit või relva või muud erivahendit käesoleva seaduse
5. peatükis sätestatud korras.
§ 547. Mehitamata süsteemi toimimisse sekkumine
(1) Kaitsevägi võib julgeolekualal, selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas
mehitamata maismaasõidukite, mehitamata õhusõidukite, mehitamata pealveesõidukite ja
mehitamata allveesõidukite ning nende opereerimiseks vajalike võrkude ja seadmete (edaspidi
koos mehitamata süsteemid) toimimisse sekkuda, sealhulgas sundida maanduma, suunata või
takistada nende liikumist, kui see on vajalik vahetu olulise ohu tõrjumiseks.
(2) Kaitsevägi võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud erimeetmete kohaldamisel
kasutada vahetut sundi käesoleva seaduse 5. peatükis sätestatud korras.
(3) Kaitsevägi võib mehitamata süsteemi toimimisse sekkuda ulatuses, mis on eesmärgi
saavutamiseks vältimatu.
(4) Enne mehitamata süsteemi toimimisse sekkumist hoiatatakse või antakse mehitamata
süsteemi käitajale või juhile võimaluse korral märku, et ta selle julgeolekualalt või selle
vahetust lähedusest eemale juhiks, kui hoiatamine või märguande andmine ei takista
mehitamata süsteemist tingitud vahetu olulise ohu tõrjumist.
§ 548. Turvakontroll
(1) Kaitsevägi võib kontrollida isikut või tema riietust vaatlemise ja kompimise teel või
tehnilise vahendi või sellekohase väljaõppe saanud teenistuskoera abil, et olla kindel, et isiku
valduses ei ole asju või aineid, millega ta võib ohustada ennast, teisi isikuid või julgeolekuala
või kahjustada Kaitseväe ülesannete täitmist, kui isik:
1) siseneb julgeolekualale või lahkub sellelt;
2) viibib julgeolekualal, selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas, kui
kontrollimine on vajalik julgeolekuala või teenistujaid ähvardava kõrgendatud ohu
väljaselgitamiseks või vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks;
3) peetakse kinni käesoleva seaduse § 55 alusel.
(2) Turvakontrolli teeb kompimise teel Kaitseväe teenistuja, kes on isikuga samast soost. Kui
see on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks, võib turvakontrolli teha Kaitseväe teenistuja, kes ei ole
isikuga samast soost.
(3) Turvakontrolli kohaldamisel on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi
saavutamiseks vältimatu.
7
§ 549. Isiku läbivaatus
(1) Kaitsevägi võib läbi vaadata kinnipeetud isiku, sealhulgas isiku keha, riided, riietes oleva
või kehal kantava asja, kui:
1) see on vajalik julgeolekuala või teenistujaid ähvardava kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks
või vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks ning isik viibib julgeolekualal, selle vahetus läheduses
või Kaitseväe laeva ohutusalas;
2) on alust arvata, et isik kannab endaga kaasas asja või ainet, mille võib võtta seaduse alusel
hoiule, hõivata või konfiskeerida.
(2) Isiku vaatab läbi Kaitseväe teenistuja, kes on isikuga samast soost. Kui see on vajalik vahetu
kõrgendatud ohu tõrjumiseks, võib isiku läbi vaadata Kaitseväe teenistuja, kes ei ole isikuga
samast soost.
(3) Isiku läbivaatusel on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi
saavutamiseks vältimatu.
§ 5410. Vallasasja läbivaatus
(1) Kaitsevägi võib valdaja nõusolekuta kontrollida meeleliselt või tehnilise vahendi või
teenistuskoera abil vallasasja, sealhulgas avada uksi ja kõrvaldada muid takistusi, kui:
1) seda kannab kaasas isik, kes siseneb julgeolekualale või lahkub sellelt;
2) seda kannab kaasas isik, kelle suhtes võib käesoleva seaduse § 548 alusel teostada
turvakontrolli;
3) see on vajalik julgeolekuala või teenistujaid ähvardava kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks
või vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks ning isik viibib julgeolekualal, selle vahetus läheduses
või Kaitseväe laeva ohutusalas.
(2) Vallasasja läbivaatusele kohaldatakse korrakaitseseaduse § 49 lõigetes 2–6 sätestatut.
§ 5411. Vallasasja hoiulevõtmine
(1) Kaitsevägi võib võtta vallasasja hoiule:
1) julgeolekuala või teenistujaid ähvardava vahetu ohu tõrjumiseks või nende vastu suunatud
ründe lõpetamiseks;
2) kui asja või ainet valdab isik, kes on käesoleva seaduse § 55 alusel kinni peetud, ning on oht,
et isik kasutab asja või ainet enda või teise isiku tapmiseks või vigastamiseks või võõra asja
kahjustamiseks või põgenemiseks;
3) kui käesoleva seaduse § 548 alusel teostatud turvakontrolli käigus on tuvastatud asi või aine,
mis ei ole seadusega keelatud, kuid võib ohustada isikut ennast või teist isikut või kahjustada
Kaitseväe ülesannete täitmist;
4) kui vallasasja on lubatud käesoleva seaduse § 5410 alusel läbi vaadata ning hoiulevõtmine on
vajalik, et võtta vallasasja kohta proov, samuti teha vallasasja mõõtmisi või ekspertiisi.
(2) Vallasasja hoiulevõtmisele kohaldatakse korrakaitseseaduse § 52 lõigetes 3–5 sätestatut.
(3) Kui isik antakse üle Politsei- ja Piirivalveametile või muule pädevale korrakaitseorganile,
antakse üldjuhul koos kinnipeetud isikuga üle ka isiku või tema asja läbivaatusel hoiule võetud
asi või aine. Isiku vabastamisel tagastatakse talle asi või aine viivitamata, välja arvatud juhul,
kui asja või aine omamiseks on vajalik luba, mis isikul puudub.
8
§ 5412. Isikuandmete töötlemine pilti ja heli edastava või salvestava jälgimisseadmestiku,
sealhulgas liikuva kaamera kasutamisega
(1) Kaitsevägi võib julgeolekualal, selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas
kasutada pilti edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku, sealhulgas liikuvat kaamerat või
pilti ja heli salvestavat vormikaamerat teabe (edaspidi koos salvestis) salvestamiseks, kui see
on vajalik julgeolekuala või teenistujaid ähvardava ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või
tõrjumiseks järgmistel tingimustel:
1) tiheasustusega alal kuni 300 meetri ulatuses;
2) hajaasustusega alal kuni 1000 meetri ulatuses.
(2) Salvestise abil tuvastatakse julgeolekualal, selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva
ohutusalas isiku, objekti, sõiduki, mehitamata süsteemi, maastikusõiduki, lennuvahendi või
veesõiduki tegevus või asetus, mis võib põhjustada ohtu julgeolekualale. Salvestis võib
sisaldada isikuandmeid, mida võib töödelda.
(3) Salvestist säilitatakse kuni 90 päeva alates salvestise tegemisest, välja arvatud juhul, kui
seaduses on sätestatud teisiti.
(4) Kaitsevägi võib julgeolekuala kaitse eesmärgil tehtud salvestisest teha väljavõtteid ja neid
edasi töödelda ulatuses, mis on vajalik riigi sõjaliseks kaitseks valmistumiseks või riigi
sõjaliseks kaitsmiseks.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud salvestise väljavõtte edasisel töötlemisel
säilitatakse salvestist nii kaua, kui see on riigi sõjaliseks kaitseks valmistumiseks või riigi
sõjaliseks kaitsmiseks vältimatult vajalik.
(6) Kaitsevägi teavitab jälgimisseadmestiku kasutamisest julgeolekuala välispiirile paigaldatud
teabetahvlil, kui teavitamine ei sea ohtu julgeolekuala kaitse eesmärki või Kaitseväe ülesande
täitmist.
(7) Kaitsevägi võib julgeolekuala kaitse eesmärgil isikuandmete töötlemisel piirata
andmesubjekti õigust:
1) saada teada tema isikuandmete töötlemise tehnilistest ja korralduslikest kaitsemeetmetest;
2) tutvuda kogutud ja töödeldavate isikuandmetega;
3) nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist;
4) esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta;
5) saada teada isikuandmetega seotud rikkumisest.
(8) Andmesubjekti õigusi võib piirata seni, kuni see on käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud
eesmärgi täitmiseks vajalik.
§ 5413. Isikuandmete töötlemine erimeetmete rakendamise käigus
(1) Käesoleva seaduse §-des 543, 544 ja 549 sätestatud erimeetmete rakendamisel töödeldakse
isikuandmeid erimeetme rakendamise protokollis või Kaitseväes kehtivas isikuandmete
töötlemise dokumentatsioonis julgeolekuala kaitse eesmärgi täitmisel, et ennetada, välja
selgitada, tõrjuda julgeolekuala või teenistujaid ähvardavat ohtu või lõpetada nende vastu
suunatud rünne.
9
(2) Erimeetme rakendamise protokollis või Kaitseväes kehtivas isikuandmete töötlemise
dokumentatsioonis töödeldakse julgeolekualal või selle vahetus läheduses viibiva isiku nime ja
isikukoodi või sünniaega ja kohta.
(3) Meetme protokolli andmeid või Kaitseväes kehtivat isikuandmete töötlemise
dokumentatsiooni säilitatakse vastavalt dokumentide säilitamise üldisele korrale Kaitseväes,
kuid mitte kauem kui viis aastat.
(4) Käesoleva seaduse §-des 543, 544 ja 549 erimeetme rakendamisel töödeldakse isikuandmeid
erimeetme rakendamise protokollis isiku suhtes erimeetme rakendamisel vaid julgeolekuala
vahetus läheduses. Muul juhul §-s 549 erimeetme rakendamisel isikuandmete töötlemisel
dokumenteeritakse erimeetme rakendamine muul Kaitseväes kehtival viisil, välja arvatud juhul,
kui isik nõuab erimeetme rakendamise protokolli vormistamist või protokolli vormistamine on
muul seaduses sätestatud põhjusel vajalik.“;
16) paragrahvi 55 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kaitsevägi võib kinni pidada julgeolekualal või selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva
ohutusalas viibiva isiku, kelle kohta on põhjendatult alust arvata, et ta:
1) tungib või on tunginud julgeolekualale või viibib seal asjakohase loa või muu seadusliku
aluseta;
2) on toime pannud süüteo julgeolekualal;
3) ohustab julgeolekuala, teenistujaid või julgeolekualal viibivaid teisi isikuid või ennast.“;
17) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Kinnipeetud isikut teavitatakse kinnipidamise põhjusest.“;
18) paragrahvi 55 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud alusel kinni peetud isik, keda ei ole
põhjust kahtlustada süüteo toimepanemises, tuleb viivitamata juhatada julgeolekualalt välja ja
vabastada.“;
19) paragrahv 56 tunnistatakse kehtetuks.
§ 2. Julgeolekuasutuste seadus
Julgeolekuasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 346 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 346. Turvakontroll ja isiku läbivaatus“;
2) paragrahvi 346 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
„(11) Julgeolekuasutus võib läbi vaadata isiku, sealhulgas isiku keha, riided, riietes oleva või
kehal kantava asja, kui:
1) isik siseneb julgeolekuasutuse territooriumile või lahkub sellelt ja on alust arvata, et isik
kannab endaga kaasas asja või ainet, millega ta võib ohustada ennast, teisi isikuid või
julgeolekuasutuse valdust või kahjustada julgeolekuasutuse ülesannete täitmist;
10
2) isik viibib julgeolekuasutuse territooriumil või selle vahetus läheduses, kui kontrollimine on
vajalik julgeolekuasutuse valdust või teenistujaid ähvardava kõrgendatud ohu
väljaselgitamiseks või vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks;
3) see on vältimatult vajalik isikusamasuse tuvastamiseks.
(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud meetme kohaldamisel võib läbi vaadata üksnes
isiku keha, riided ja riietes oleva või kehal kantava asja. Isiku kehaõõnsuste läbivaatamine on
keelatud.“;
3) paragrahvi 346 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Turvakontrolli kompimise teel ja isiku läbivaatust teeb ametnik, kes on isikuga samast
soost. Kui see on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks, võib turvakontrolli teha ja isiku läbi vaadata
ametnik, kes ei ole isikuga samast soost.“;
4) paragrahvi 348 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „turvakontrolli“ sõnadega „või isiku
läbivaatuse“.
§ 3. Kaitseliidu seaduse muutmine
Kaitseliidu seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 4 lõige 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(22) Kui Kaitseliit on kaasatud teise haldusorgani ülesannete täitmisse käesoleva paragrahvi
lõike 2 alusel või kaasatud Kaitseväe ülesannete täitmisesse käesoleva paragrahvi lõike 31
alusel, on Kaitseliidul kaasava haldusorgani või Kaitseväe volitused nende ülesannete ulatuses,
mille täitmisse ta kaasati, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Käesolevas paragrahvis
sätestatud juhul ei osale Kaitseliit vahetus lahingutegevuses.“;
2) paragrahvi 41 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „relv“ sõnadega „on sõjaväerelv, mis“;
3) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud noorliikmele relva kasutada andmise täpsemad
tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;
4) paragrahvi 52 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„18-aastane või vanem Kaitseliidu liige või Kaitseliidu valvur võib Kaitseliidu ülema või tema
volitatud struktuuriüksuse juhi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul ja
relvaloa olemasolul kasutada vastavalt teenistuskohustuse või valvuri tööülesande täitmise ajal
temale kuuluvat teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud tulirelva, millel on relvaseaduse
§ 34 lõikes 22 nimetatud märge.“;
5) paragrahvi 52 lõikeid 2–5 täiendatakse pärast sõna „teenistuskohustuse“ sõnadega „või
valvuri tööülesande“;
6) paragrahvi 69 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(21) Ajutiselt valvatav objekt on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tunnustele vastav
territoorium või ehitis, mille valve on korraldatud ajutiselt käesoleva seaduse §-s 691 sätestatud
korras ning käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud valvelepingu alusel.“;
11
7) paragrahvi 72 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Valvuril on õigus tööülesande täitmisel kanda ja kasutada erivahendit ja
enesekaitsevahendit, elektrišoki-, külm- ja gaasirelva ning tulirelva, sealhulgas sõjarelva ja
relvasüsteemi. Seejuures on valvuril õigus kanda ja kasutada Kaitseliidu relva ja tsiviilrelva.
(2) Valvurile lubatud relvade käitlemine toimub käesoleva seaduse ja relvaseaduse ning nende
alusel antud õigusaktides sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.“;
8) seadust täiendatakse 81. peatükiga järgmises sõnastuses:
„81. peatükk
Kaitseliidu julgeolekuala
§ 751. Kaitseliidu julgeolekuala
(1) Kaitseliidu julgeolekuala on Kaitseliidu valduses olev territoorium või ehitis, mida
kasutatakse riigi sõjalise kaitse võime ettevalmistamiseks, või kus hoitakse ja kasutatakse
relvastust ning riigi sõjaliseks kaitsmiseks kasutatavat varustust ja tehnikat.
(2) Kaitseliidu julgeolekuala on alaline või ajutine julgeolekuala.
(3) Alaline julgeolekuala on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tunnustele vastav alaliselt
kasutatav territoorium või ehitis. Alalise julgeolekuala määrab kindlaks Kaitseliidu ülem
käskkirjaga.
(4) Ajutine julgeolekuala on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tunnustele vastav ajutiselt
kasutatav territoorium või ehitis. Ajutise julgeolekuala määrab kindlaks Kaitseliidu ülem,
Kaitseliidu peastaabi ülem, maakaitseringkonna pealik või malevapealik.
(5) Kaitseliit teavitab ajutise julgeolekuala määramisest ja võimaluse korral selle kestusest
viivitamata Politsei- ja Piirivalveametit ja Kaitseväge ning asukohajärgset kohaliku
omavalitsuse üksust. Julgeolekuala asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse võib jätta
julgeolekuala loomisest teavitamata üksnes nii kauaks, kui see on Kaitseliidu julgeoleku või
kolmandate isikute ohutuse tagamiseks vältimatu.
(6) Kaitseliidu julgeolekuala määramise täpsemad tingimused ja korra kehtestab Kaitseliidu
ülem käskkirjaga.
(7) Kaitseliidu julgeolekuala valvab riigi sõjalise kaitse võime ettevalmistamises või selle
toetamises osalev tegevväelane või Kaitseliidu tegevliige või käesoleva seaduse § 70 lõigetes 1
ja 11 nimetatud isik.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud isik peab olema läbinud käesoleva seaduse § 70
lõikes 3 nimetatud väljaõppe.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud isikud võivad tööülesande, teenistusülesande või
teenistuskohustuse täitmisel kanda relvi, erivahendeid ja enesekaitsevahendeid ning kohaldada
meetmeid ja vahetut sundi käesoleva seaduse § 71 lõigetes 3–9 ning käesoleva seaduse §-des 72
ja 73 sätestatud ulatuses ja korras.
12
§ 752. Kaitseliidu julgeolekuala tähistamine
(1) Kaitseliidu julgeolekuala peab olema tähistatud kõrvalisele isikule arusaadaval viisil.
Kaitseliidu julgeolekuala võib jätta tähistamata, kui see on vastuolus Kaitseliidu julgeolekuala
määramise eesmärgiga. Tähistamata jätmisel tagatakse inimeste ohutus muul moel.
(2) Kaitseliidu julgeolekuala tähistamise täpsemad tingimused ja korra kehtestab valdkonna
eest vastutav minister määrusega.
§ 753. Kaitseliidu julgeolekualal viibimine
Kaitseliidu julgeolekualal viibimisel peab täitma Kaitseliidus kehtivat korda ja käesoleva
seaduse § 751 lõikes 7 nimetatud isiku korraldusi.
§ 754. Isiku kinnipidamine ning isiku ja tema asjade läbivaatus
Riigi sõjalise kaitse võime ettevalmistamises või selle toetamises osalev tegevväelane või
Kaitseliidu tegevliige või käesoleva seaduse § 70 lõigetes 1 ja 11 nimetatud isik kohaldab isiku
kinnipidamisel ning isiku ja tema asjade läbivaatusel käesoleva seaduse § 71 lõigetes 3–9 ning
§-s 73 sätestatud meetmeid.
§ 755. Erimeetme kohaldamine mehitamata süsteemi vastu Kaitseliidu julgeolekuala
kaitse eesmärgil
(1) Kaitseliit võib Kaitseliidu julgeolekualal mehitamata maismaasõidukite, mehitamata
õhusõidukite, mehitamata pealveesõidukite ja mehitamata allveesõidukite ning nende
opereerimiseks vajalike võrkude ja seadmete (edaspidi koos mehitamata süsteemid) toimimisse
sekkuda, sealhulgas sundida maanduma, suunata või takistada nende liikumist, kui see on
vajalik vahetu olulise ohu tõrjumiseks.
(2) Kaitseliit võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud erimeetmete kohaldamisel kasutada
füüsilist jõudu, tulirelva, sealhulgas sõjarelva ja relvasüsteemi ning muid erivahendeid, mis on
vajalikud mehitamata süsteemi toimimisse sekkumiseks.
(3) Kaitseliit võib mehitamata süsteemi toimimisse sekkuda ulatuses, mis on eesmärgi
saavutamiseks vältimatu.
(4) Enne mehitamata süsteemi toimimisse sekkumist hoiatatakse või antakse mehitamata
süsteemi käitajale või juhile võimaluse korral märku, et ta selle Kaitseliidu julgeolekualalt
eemale juhiks, kui hoiatamine või märguande andmine ei takista mehitamata süsteemist tingitud
vahetu olulise ohu tõrjumist.
§ 756. Isikuandmete töötlemine pilti ja heli edastava või salvestava jälgimisseadmestiku,
sealhulgas liikuva kaamera kasutamisega
(1) Kaitseliit võib Kaitseliidu julgeolekualal ja selle välispiirilt nähtavas vahetus läheduses
toimuva jälgimiseks kasutada pilti edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku, sealhulgas
liikuvat kaamerat või pilti ja heli salvestavat vormikaamerat teabe salvestamiseks (edaspidi
salvestis), kui see on vajalik Kaitseliidu julgeolekuala või sellel viibivate isikute, vara ning
salastatud teavet ähvardava ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks.
13
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud salvestis on vahend, mille abil tuvastatakse
Kaitseliidu julgeolekualal ja selle välispiirilt nähtavas vahetus läheduses isiku, objekti,
mehitamata süsteemi, sõiduki, maastikusõiduki, lennuvahendi või veesõiduki tegevust või
asetust, mis võib põhjustada ohtu julgeolekualale ja millega töödeldakse foto-, video- või
helisalvestist, mis võib sisaldada isikuandmeid.
(3) Salvestist säilitatakse kuni 90 päeva alates salvestise tegemisest, välja arvatud juhul, kui
seaduses on sätestatud teisiti.
(4) Kaitseliit teavitab jälgimisseadmestiku kasutamisest Kaitseliidu julgeolekuala välispiirile
paigaldatud teabetahvlil, kui teavitamine ei sea ohtu julgeolekuala kaitse eesmärki või
Kaitseliidu ülesande täitmist.
(5) Kaitseliit võib julgeolekuala kaitse eesmärgil isikuandmete töötlemisel piirata
andmesubjekti õigusi, sealhulgas õigust:
1) saada teada tema isikuandmete töötlemise tehnilistest ja korralduslikest kaitsemeetmetest;
2) tutvuda kogutud ja töödeldavate isikuandmetega;
3) nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist;
4) esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta;
5) saada teada isikuandmetega seotud rikkumisest.
(6) Andmesubjekti õigusi võib piirata seni, kuni see on käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud
eesmärgi täitmiseks vajalik.“;
9) paragrahvi 85 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:
„(22) Meresõiduohutuse seaduses ning laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduses ning nende
alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle Kaitseliidus teostab
haldusjärelevalvet Kaitsevägi.“.
§ 4. Korrakaitseseaduse muutmine
1) seadust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses:
„§ 31. Koostöö välisriigi relvajõududega
(1) Korrakaitseorgan võib teha koostööd Eesti Vabariigiga sõlmitud kollektiivse enesekaitse
põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõududega (edaspidi välisriigi
relvajõud) avaliku korra tagamisel seaduses, välislepingus või muus rahvusvahelises
kokkuleppes sätestatud tingimustel ja korras.
(2) Välisriigi relvajõudude pädevus ja avaliku korra kaitse volitused Eesti Vabariigi
territooriumil avaliku korra tagamisel määratakse kindlaks seadusega, kui välislepingus ei ole
sätestatud teisiti.
(3) Välisriigi relvajõude võib avaliku korra tagamise eesmärgil kaasata käesoleva seaduse
§-s 163 sätestatud tingimustel ja korras.“;
2) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 163 järgmises sõnastuses:
„§ 163. Välisriigi relvajõudude kaasamine avaliku korra kaitsesse
14
(1) Välisriigi relvajõude võib avaliku korra tagamise eesmärgil kaasata käesoleva seaduse § 161
lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmisesse.
(2) Välisriigi relvajõud käesoleva seaduse tähenduses on Eesti Vabariigiga sõlmitud
kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõud, kui Eesti
Vabariigi ja selle välisriigi vahel on lepitud kokku relvajõudude kasutamises avaliku korra
tagamiseks.
(3) Välisriigi relvajõud kaasatakse avaliku korra kaitsesse Kaitseväe üksuse koosseisus.
Avaliku korra kaitsesse kaasatud välisriigi relvajõudude üksuste paiknemise Kaitseväe
koosseisus määrab Kaitsevägi.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul kohaldatakse välisriigi relvajõudude
kaasamisele käesoleva seaduse § 161 lõigetes 2–6 ning § 162 lõigetes 1, 2, 41, 42, 5 ja 6
nimetatud Kaitseväe kohta sätestatut.
(5) Välisriigi relvajõudude liikmel on lubatud kasutada oma ametirelva, mis vastab kaasatud
kaitseväelasele lubatud tulirelvale.
(6) Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada välisriigi relvajõudude kaasamise täpsemad
tingimused ja korra.“.
§ 5. Majandusvööndi seaduse muutmine
Majandusvööndi seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Isik, kelle omanduses, valduses või kasutuses on tehissaared, rajatised ja seadmestikud,
peab teavitama Kaitseväge kõikidest kavandatavatest veealustest vaatlustegevustest ja
hooldustöödest. Esitatav teave peab sisaldama riigipiiri seaduse § 142 lõike 3 alusel kehtestatud
määruses sätestatud andmeid.“;
3) paragrahvi 14 lõikes 1 asendatakse sõnad „vajaduse korral neid kinni pidada“ sõnadega
„vajaduse korral neid peatada või neid või nende meeskonnaliikmeid kinni pidada kuni
rikkumise asjaolude väljaselgitamiseni“;
4) seadust täiendatakse §-ga 142 järgmises sõnastuses:
„§ 142. Riikkondsuseta laeva suhtes Eesti majandusvööndisse sisenemisel Eesti Vabariigi
jurisdiktsiooni kohaldamine
Riikkondsuseta laeva suhtes võib kohaldada selle Eesti majandusvööndisse sisenemisel Eesti
Vabariigi jurisdiktsiooni.“;
5) paragrahv 17 tunnistatakse kehtetuks.
§ 6. Meresõiduohutuse seaduse muutmine
Meresõiduohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
15
1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Riigi sõjalise kaitse ja selleks valmistumisega seotud tegevustele merel kohaldatakse
käesolevat seadust üksnes juhul, kui see on käesolevas seaduses sätestatud.“;
2) paragrahvi 1 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Sõjalaevale kohaldatakse käesoleva seaduse § 45 ja § 49 lõiget 1, kui seaduse või
välislepinguga ei ole sätestatud teisiti. Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevale
veesõidukile kohaldatakse käesoleva seaduse § 12 lõiget 7, § 13 lõiget 10, § 17 lõiget 10, § 45
ja § 49 lõiget 1, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.“;
3) paragrahvi 1 lõikest 41 jäetakse välja tekstiosa „§ 19 lõige 7 ja“;
4) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris oleva laeva ja väikelaeva üle teostab
tehnilist järelevalvet Kaitsevägi.“;
5) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:
„(10) Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris oleva laeva ja väikelaeva tehnilise
ülevaatuse korra ning tehnilised nõuded laevadele ja väikelaevadele kehtestab Kaitsevägi.“;
6) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:
„(10) Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris oleva laeva ja väikelaeva merekõlblikuks
ja sõidukõlblikuks tunnistamise korra kehtestab Kaitsevägi.“;
7) paragrahvi 19 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;
8) paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 52 järgmises sõnastuses:
„(52) Kaitsevägi võib põhiseaduslikku korda, riigi julgeolekut või inimeste elu ja tervist
ähvardava suurenenud ohu ajal riigi sõjalise kaitsmise või selleks vahetult valmistumise korral
kehtestada veeteel liiklemise piiranguid või anda Transpordiametile korraldusi nende
kehtestamiseks, samuti anda Transpordiametile korraldusi osutada laevaliiklusteenuseid
ulatuses, mis tagab veeliikluse ohutuse ning Eesti merepiiri valvamise ja kaitse.“;
9) paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Lõhkematerjali või muu sõjalise otstarbega veeliiklust ohustava või segava objekti
kõrvaldamist Eesti merealal korraldab Kaitsevägi.“;
10) paragrahvi 45 lõikes 12 ja § 904 lõikes 1 asendatakse sõna „politseiasutusele“ tekstiosaga
„Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitseväele“;
11) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Kaitsevägi võib põhiseaduslikku korda, riigi julgeolekut või inimeste elu ja tervist
ähvardava suurenenud ohu ajal riigi sõjalise kaitsmise või vahetult selleks valmistumise korral
16
veeteel liiklemise piiramiseks anda Transpordiametile või Riigilaevastikule korraldusi
navigatsioonimärgistuse muutmiseks. Navigatsioonimärgistust muudetakse ja sellest
teavitatakse veeliiklejaid ulatuses, et tagada veeliikluse ohutus ning Eesti merepiiri valvamine
ja kaitse.“;
12) paragrahvi 52 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Laeva, mille kapten laeva sisenemisel laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonda ei
teata laevaliiklusjuhile sisenemisest, ei täida liiklemise korda või ei pööra tähelepanu
laevaliiklusjuhi väljakutsetele, võib Kaitsevägi või Politsei- ja Piirivalveamet rikkumise
põhjuste väljaselgitamiseks sundpeatada riigipiiri seaduse §-s 114 sätestatud alusel ja korras.
Laeva peatamisel lähtutakse põhimõttest, et laeva peatab lähim vastavat varustust ja väljaõpet
omav üksus.“;
13) paragrahvi 531 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Ankrualal või sadama reidil olevale laevale teenust osutav laev või väikelaev (edaspidi
reiditeenust osutav laev) peab olema varustatud käesoleva seadusega kehtestatud nõuetele
vastava sisselülitatud:
1) A-klassi AIS-seadmega, kui ankruala või sadama reid asub kaugemal kui üheksa meremiili
rannajoonest;
2) vähemalt B-klassi AIS-seadmega, kui ankruala või sadama reid asub kuni üheksa meremiili
kaugusel rannajoonest.“;
14) paragrahvi 72 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Eesti päästepiirkonnas toimunud laevaõnnetusest on laeva kapten, reeder või laevaagent
kohustatud teatama viivitamata Politsei- ja Piirivalveametile. Laevaõnnetuse korral on Eesti
riigilippu kandva laeva kapten või reeder kohustatud õnnetuse asjaoludest viivitamata teatama
Transpordiametile ja Ohutusjuurdluse Keskusele.“;
15) paragrahvi 78 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 78. Laeva kinnipidamine“;
16) paragrahvi 78 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „väljuda“ tekstiosaga
„ning välisriigi lippu kandval laeval sise- ja territoriaalmeres liikuda“;
17) paragrahvi 78 lõike 21 kolmandat lauset täiendatakse pärast sõna „äärde“ tekstiosaga „või
liikumine sise- ja territoriaalmeres“;
18) paragrahvi 78 lõiget 22 täiendatakse pärast sõna „väljumise“ tekstiosaga „või sise- ja
territoriaalmeres liikumise“;
19) paragrahvi 78 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „väljuda“ tekstiosaga „või sise- ja
territoriaalmeres liikuda“;
20) paragrahvi 78 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud keelu rakendamisel on Transpordiamet
kohustatud sellest viivitamata teatama Politsei- ja Piirivalveametile, Kaitseväele, lootsiteenuse
osutajale ning sadamast väljumise keelu puhul ka sadamakaptenile.“;
17
21) paragrahvi 78 lõikest 10 jäetakse välja sõnad „ja laeval lubatakse sadamast lahkuda“;
22) paragrahvi 791 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „kontrollimine,“ tekstiosaga „või kui
puudused ilmnesid sise- või territoriaalmeres tehtud kontrolli tulemusel,“;
23) paragrahvi 791 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „sadamast“ tekstiosaga „või oma asukohast
sise- või territoriaalmeres“;
24) paragrahvi 95 lõikes 15 asendatakse tekstiosa „soetatud politseiasutuse laevadele ja nende
laevapere liikmetele laienevad üksnes käesoleva seaduse § 19 lõige 7,“ tekstiosaga „Politsei- ja
Piirivalveameti poolt soetatud laevadele ja nende laevapere liikmetele laienevad
üksnes käesoleva seaduse“;
25) paragrahvi 95 täiendatakse lõikega 27 järgmises sõnastuses:
„(27) Reiditeenust osutav laev, mis tegutses enne käesoleva seaduse § 531 lõike 4 jõustumist ja
tegutseb pärast edasi, peab olema varustatud nõuetele vastava A- või B-klassi AIS-seadmega
hiljemalt kuue kuu pärast alates käesoleva seaduse § 531 lõike 4 jõustumisest arvates.“.
§ 7. Riigilõivuseaduse muutmine
Riigilõivuseaduse § 14247 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Sise- või territoriaalmeres asuva laeva kinnipidamise järel tehtava laevakontrolli eest
tasutakse riigilõivu 220 eurot Transpordiameti järelevalveametniku iga töötunni eest, kuid
kokku mitte üle 3400 euro.“.
§ 8. Riigipiiri seaduse muutmine
Riigipiiri seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 8 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) õhusõidukiga õhupiiri ületamise kord;“;
2) paragrahvi 114 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „33,“ tekstiosaga „44,“;
3) paragrahvi 114 lõikes 11 asendatakse tekstiosa „§-des 30–33 ja 45–53“ tekstiosaga „§-des 30,
31, 32, 33, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51, 52 ja 53“;
4) paragrahvi 14 lõike 1 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahvi 14 lõikes 11 asendatakse sõnad „kooskõlastatult Kaitseväega“ sõnadega
„Kaitseväe nõusolekul“;
6) paragrahvi 141 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:
„(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud laevaluba võib olla mitmekordne, kui tegemist
on Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna riigi ranniku- ja piirivalve
ülesannet täitva või jäämurdetöid tegeva laevaga.“;
7) seadust täiendatakse §-ga 142 järgmises sõnastuses:
18
„§ 142. Eesti sise- ja territoriaalmeres taristu ja rajatiste hooldamine ning muud tegevused
(1) Eesti sise- ja territoriaalmeres taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevused ning muud
tegevused, mille tulemusena kogutakse või võidakse koguda andmeid merepõhja kohta, välja
arvatud tegevused, mis on nimetatud käesoleva seaduse §-des 14 ja 141 või reguleeritud teiste
seadustega, on lubatud Kaitseväe nõusolekul.
(2) Riigiasutustele, kes täidavad seaduses sätestatud ülesandeid merel, ei kohaldu käesoleva
paragrahvi lõige 1 ning nad teavitavad Kaitseväge iga kuu esimeseks kuupäevaks selle kuu
tegevustest, mis on seotud merelise taristu, mõõte- ja uurimissüsteemide ning
navigatsioonimärgistuse paigalduse ja hooldustööde ning meremõõdistustega.
(3) Taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevusteks loa taotlemise ja andmise korra, loa
taotlemise vormi ning esitatavate andmete loetelu kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna
eest vastutav minister määrusega.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuste puhul on Kaitseväel õigus küsida pildi,
video või helina salvestatud andmete koopiat.“;
8) paragrahvi 18 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riigipiiri valvamise ülesande täitmisse võib
kaasata Eesti Vabariigiga sõlmitud kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu
osapooleks oleva riigi relvajõud Kaitseväe korralduse seaduse §-s 32 sätestatud tingimustel ja
korras.“.
§ 9. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. juulil.
(2) Käesoleva seaduse § 3 punkt 3 ja § 6 punkt 13 jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, „….“ „.............................“ 2026. a
___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2026. a
(allkirjastatud digitaalselt)
1/72
28.04.2026
Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga muudetakse Kaitseväe korralduse seadust ja sellega seonduvalt julgeolekuasutuste
seadust, Kaitseliidu seadust, korrakaitseseadust, majandusvööndi seadust, meresõiduohutuse
seadust, riigilõivuseadust ning riigipiiri seadust.
Eelnõu põhiline eesmärk on parandada mereolukorrateadlikkust Eesti merealal, tõhustada
Kaitseväe julgeolekuala kaitset, reguleerida välisriigi relvajõudude kaasamist riigipiiri
valvamise ülesandesse ja korrakaitseliste ülesannete täitmisse kaasamiseks ning luua
Kaitseliidule julgeolekuala regulatsioon. Selleks:
1) antakse Kaitseväele õigus põhiseaduslikku korda või riigi julgeolekut ähvardava suurenenud
ohu korral korraldada laevaliiklust ning kehtestada piiranguid või kohustada seda tegema
Transpordiametit, et tagada meresõiduohutus;
2) luuakse Kaitseväe juurde merelise ohutuse komisjon, mille eesmärk on aidata mereväel täita
mereolukorrateadlikkuse loomise ja tagamise ülesannet, tagada piirirežiimi, ennetada merelisi
ohte ja neile reageerida ning parandada asutustevahelist teabevahetust;
3) defineeritakse Kaitseväe julgeolekuala kaitse eesmärgil Kaitseväe julgeoleku vahetu
läheduse ja Kaitseväe laeva ohutusala mõiste ning sätestatakse nendel aladel piirangute
kehtestamise, isikuandmete töötlemise ja erimeetmete kohaldamise täpne loetelu ning
täpsustatakse juba olemasolevaid meetmeid;
4) luuakse Kaitseliidus toimuva sõjaväelise väljaõppe ning riigi sõjaliseks kaitseks
valmistumise, sealhulgas relvastuse ning sõjaliseks riigikaitseks kasutatava taristu ja tehnika
kaitseks julgeolekuala regulatsioon ning samuti täpsustakse Kaitseliidu valve teostamise
volitusi;
5) lihtsustatakse laevalubade andmist Euroopa Liidu liikmesriigi ja Euroopa
Majanduspiirkonna lepinguriigi piirivalvelaevadele ning jäämurdetöid tegevatele laevadele;
6) seatakse merealuse taristu omanikele ja valdajatele kohustus taotleda luba ning teavitada
Kaitseväge merealuse taristu hooldamisega seonduvatest tegevustest Eesti merealal;
7) kohustatakse ankrualal või sadama reidil olevate laevade teenindamisega tegelevaid laevu,
kellel ei ole praegu kohustust omada AIS-seadet, paigaldama AIS-seadme;
8) reguleeritakse Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registrisse kantud veesõidukite üle
järelevalve tegemist;
9) sätestatakse seaduse tasandil kaitselennunduse järelevalveteenistus kui institutsioon, mis
vastutab kaitselennunduse järelevalve tegemise üle;
10) sätestatakse võimalus kaasata välisriigi relvajõude riigipiiri valvamise ja korrakaitseliste
ülesannete täitmisse.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi ja Kaitseministeeriumi valitsemisala
ametnikud ning juriidilise kontrolli on teinud Kaitseministeeriumi õigusosakonna ametnikud
([email protected]). Eelnõu väljatöötamisel konsulteeriti Justiits- ja
2/72
Digiministeeriumi, Kliimaministeeriumi, Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi,
Kaitsepolitseiameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Riigikantselei, Transpordiameti ning AS-i
Tallinna Sadam esindajatega. Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa
Keelelahenduste eesti keele vanemtoimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu on kooskõlas riigikaitse arengukavaga 2017−2026.
Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse 2023.‒2027. aasta tegevusprogrammiga.
Eelnõu on seotud Riigikantselei koostatud korrakaitseseaduse ja sellest tulenevalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõuga (mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus)1.Viidatud
eelnõu täpsustab Kaitseväe õigust reageerida mehitamata õhusõidukitest tingitud ohule
rahuajal. Seoses Riigikantselei terviklahendusega on osad sätted, mis puudutavad mehitamata
õhusõidukite tõrjet, käesolevast eelnõust välja võetud. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu
õiguse rakendamisega.
Eelnõus on nii halduskoormust suurendavaid kui ka vähendavaid nõudeid. Tulenevalt Vabariigi
Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“
§ 1 lõikest 42 jäetakse halduskoormuse tasakaalustamise reegel rakendamata, sest
halduskoormus lisandub riigikaitse või julgeoleku oluliste vajaduste tõttu.
Eelnõu koostades võeti seaduste muutmisel aluseks järgmised redaktsioonid:
• julgeolekuasutuste seadus – RT I, 14.03.2023, 25;
• Kaitseliidu seadus – RT I, 03.02.2026, 10;
• Kaitseväe korralduse seadus ‒ RT I, 03.02.2026, 11;
• korrakaitseseadus – RT I, 05.07.2025, 12;
• majandusvööndi seadus – RT I, 18.04.2025, 3;
• meresõiduohutuse seadus – RT I, 16.12.2025, 35;
• riigilõivuseadus – RT I, 19.02.2026, 4;
• riigipiiri seadus – RT I, 07.06.2024, 14;
2. Seaduse eesmärk
2024. aastal eelnõude infosüsteemi esitatud Kaitseväe korralduse seaduse, riigipiiri seaduse ja
teiste seaduste muutmise seaduse (mereolukorrateadlikkuse ja merejulgeoleku parandamine)
eelnõu (565 SE) jagati kiireloomulise vajaduse tõttu seoses Läänemerel sagenenud merealuste
kaablite ja torujuhtmetega seotud intsidentidega kaheks. Seetõttu muudeti eelnõuga 565 SE
vaid Kaitseväe korralduse seaduse ja majandusvööndi seadust osas, mis puudutas
merejulgeoleku tugevdamist. Need muudatused jõustusid 19. aprillil 2025. a. Käesolevas
eelnõus käsitletakse mereolukorrateadlikkuse parandamist ja Kaitseväe julgeolekuala kaitse
tõhustamist, kuid ühtlasi antakse panus merejulgeoleku parandamisse. Lisaks reguleeritakse
eelnõuga välisriigi relvajõudude kaasamist riigipiiri valvamisse ja kaitsesse, mis samuti aitab
oluliselt parandada mereolukorrateadlikkust ning julgeolekut merel.
1 Eelnõu toimiku number: 26-0371, https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3b800d24-356e-499e-8f23-
cfe3d0af18e5.
3/72
Seadusemuudatuste üldine eesmärk on parandada mereolukorrateadlikkust Eesti merealal,
tõhustada Eesti riigi kaitset, sealhulgas Kaitseväe julgeolekuala kaitset ja luua Kaitseliidule
julgeolekuala regulatsioon.
Eelnõu põhieesmärgid on järgmised:
2.1. Mereolukorrateadlikkuse parandamine
Eelnõu üks eesmärk on parandada mereolukorrateadlikkust Eesti merealal ning tõhustada
asutustevahelist koostööd ja teabevahetust. Selleks muudetakse Kaitseväe korralduse seadust
(KKS) ning luuakse Kaitseväe juurde merelise ohutuse komisjon.
Komisjoni eesmärk on aidata mereväel täita mereolukorrateadlikkuse loomise ja tagamise
ülesannet, tagada piirirežiimi järgimine, ennetada merelisi ohte ja neile reageerida ning
parandada asutustevahelist teabevahetust. Komisjon töötab välja eri ohtudele reageerimise
toimingud (plaanid), mida aeg-ajalt õppuste või muude tegevuste käigus läbi harjutatakse, et
kontrollida nende toimivust. Juhtumid, mille korral peab riik merel tegutsema, on muu hulgas
piiririkkumised, terrorism, organiseeritud kuritegevus, ebaseaduslik ränne, salakaubavedu,
ebaseaduslik relva- ja kalapüük, merealuse taristu kahjustamine, kaitse alla võetud vrakkidega
seotud nõuete rikkumine, laeva, sadama või muu rajatise ohtu seadmine ning majandusvööndis
Eesti Vabariigi suveräänsete õiguste või sanktsioonide rikkumine.
Komisjoni kuuluvad kõik Kaitseväe asjakohased üksused, kõik julgeolekuasutused ning
vähemalt need riigiasutused, kelle ülesanne on tagada merel avalik kord, julgeolek ja
navigatsiooniohutus või kes omavad riikliku järelevalve ülesandeid merel.
2.2. Merealuse taristuga seotud tegevustest teavitamine
Riigipiiri seaduse (RiPS) ja majandusvööndi seaduse (MVS) muudatused on seotud merealuse
taristu hooldustegevustest (vaatlus, parandamine jms) ja muudest seotud tegevustest
teavitamisega.
Merealuse taristu omanikele ja valdajatele seatakse kohustus taotleda luba ning teavitada
Kaitseväge merealuse taristu hooldamisega seonduvatest tegevustest Eesti merealal. See on
vajalik, et merel patrullivad Kaitseväe laevad või merd seiravad asutused teaksid, et tegemist
on seadusliku tegevusega. Kui tegevusest ei ole teavitatud, võib Kaitsevägi rakendada riikliku
järelevalve erimeetmeid, vahetut sundi või kasutada jõudu ebaseadusliku tegevuse
tõkestamiseks. Lisaks täidab teavitamiskohustus riigi julgeoleku tagamise eesmärki, sest muu
hulgas kontrollitakse töötegijate tausta, kui töid ei tee taristu omanik või valdaja ise.
Meresõiduohutuse seaduses (MSOS) tehakse parandusi selle kohta, kellele peab laeva kapten,
väikelaeva või muu veesõiduki juht teatama, kui ta avastab õhuliini, kaabli, torujuhtme või muu
hüdrotehnilise rajatise kahjustuse või kui toimub laevaõnnetus.
2.3. Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite üle järelevalve tegemine
Eelnõu kolmas osa on seotud Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevate
veesõidukite üle järelevalve tegemisega, et tagada nende mere- või sõidukõlblikkus. Järelevalve
tegemise õigus antakse Kaitseväele ning selleks lisatakse vastavad sätted MSOS-i ja Kaitseliidu
seadusesse (KaLS).
4/72
MSOS-iga antakse Kaitseväele õigus kehtestada: Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris
olevate laevade ja väikelaevade tehnilise ülevaatuse kord; nende tehnilised nõuded; laevade ja
väikelaevade mere- või sõidukõlblikuks tunnistamise kord. Muudatustega tagatakse parem
järelevalve Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite üle.
2.4. Mitmekordse laevaloa taotlemise lihtsustamine
Riigipiiri seaduses täpsustatakse, et laeva sisenemiseks sisemerre on vaja Kaitseväe nõusolekut.
Samuti lihtsustatakse mitmekordse laevaloa taotlemist Euroopa Liidu ja Euroopa
Majanduspiirkonna liikmesriikide piirivalvelaevadele ning jäämurdetöid tegevatele laevadele.
Mitmekordse laevaloa taotlemise lihtsustamine aitab vähendada nii halduskoormust kui ka
riigiasutuste töökoormust.
2.5. Automaatse identifitseerimissüsteemi (AIS) seadme paigaldamise kohustus
MSOS-iga pannakse kohustus paigaldada A- või B-klassi automaatse identifitseerimissüsteemi
seade2 (edaspidi AIS-seade) ankrualal või sadama reidil olevate laevade teenindamisega
tegelevatele laevadele, kellel praegu sellist kohustust ei ole. A-klassi AIS-seadme omamise
kohustus on Eesti sadamat külastaval reisilaeval ning 300-se ja suurema kogumahutavusega
laeval, mis ei ole reisilaev. Ankrualal ja sadama reidil olevaid laevu teenindavad aga ka
väiksema mahutavusega laevad, kellel on vaja selleks tegevuseks luba. AIS-seadme
kasutuselevõtt on vajalik, et tõhusamalt kontrollida laevade liikumist, tegevuslubadega laevu
ning piirirežiimi ja sanktsiooninõuete täitmist, ilma AIS-seadmeta on see väga keeruline.
Kui ankruala või sadama reid asub kuni üheksa meremiili kaugusel rannikust, võib ankrualal
või sadama reidil laevu teenindavale laevale või väikelaevale paigaldada ka B-klassi AIS-
seadme; kaugemal asuva ankruala või sadama reidi puhul on kohustuslik A-klassi AIS-seade.
Seade tuleb paigaldada kuue kuu jooksul seaduse jõustumisest.
2.6. Kaitselennunduse järelevalveteenistuse määratlemine
KKS-i lisatakse säte kaitselennunduse järelevalveteenistuse kohta. Kaitselennunduse
järelevalveteenistus (ingl Military Aviation Authority, MAA) on olemuselt sõjaväepolitseiga
sarnane institutsioon. Kaitselennunduse järelevalveteenistuse ülesandeid võib täita Kaitseväe
juhataja määratud üksus, mille põhiülesanne on kaitselennunduse üle järelevalve tegemine.
Kuna selle üksuse tegevusest on mõjutatud kogu kaitselennundus, sealhulgas evib mõju Põhja-
Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) liikmesriikide õhusõidukite ja isikute üle, siis on
oluline, et see üksus on sarnaselt sõjaväepolitseile institutsioonina Kaitseväe struktuuris
olemas, mida NATO liikmesriigid ja NATO tunnustavad. Kaitselennunduse
järelevalveteenistuse kui institutsiooni sätestamine seaduse tasandil loob õigusselgust ja tagab
seeläbi parema järelevalve kaitselennunduse üle.
2.7. Kaitseväe julgeolekuala kaitse tõhustamine
Eelnõuga defineeritakse Kaitseväe julgeolekuala kaitse eesmärgil Kaitseväe julgeolekuala
vahetu läheduse ja Kaitseväe laeva ohutusala mõisted.
KKS-i täiendatakse §-dega 542–5413, millega sätestatakse piirangute kehtestamine,
isikuandmete töötlemine ja erimeetmete kohaldamine julgeolekuala kaitseks, sealhulgas
2 Inglise keeles Automatic Identification System, AIS.
5/72
julgeolekuala vahetus läheduses ja Kaitseväe laeva ohutusalas. Täpsustatakse ka juba
olemasolevaid meetmeid, mis on suunatud ohu ennetamisele, väljaselgitamisele ja tõrjumisele.
Muudatustega tõhustatakse Kaitseväe julgeolekuala kaitset.
2.8. Kaitseliidu julgeolekuala loomine
Kaitseliidu julgeolekuala on sõjaväeliseks väljaõppe korraldamiseks ning riigi sõjalise kaitse
võime ettevalmistamiseks kasutatav territoorium või ehitis, mille valve ja kaitse on
korraldatatud samadel alustel Kaitseväe julgeolekualaga, arvestades Kaitseliidu seisundist
tulenevaid erisusi. Kaitseliit osaleb üha aktiivsemalt oma liikmete ning ka Kaitseväe poolt
Kaitseliidu kaasamisel reservväelaste sõjaväelise väljaõppe korraldamisel ning riigi sõjaliseks
kaitseks valmistumisel. Kaitseliidu valduses on Kaitseväe poolt sõjaväelise väljaõppe
korraldamiseks antud relvastus ja tehnika ning Kaitseliidu liikmed harjutavad õppuste käigus
sõjaväelises väljaõppes üldiselt kasutatavaid taktikaid. Sageli on Kaitseväe korraldatavad
õppekogunemised ühendatud ka Kaitseliidu korraldatavate õppustega, kus ühiselt harjutatakse
läbi erinevaid taktikaid. Selleks on vaja reguleerida Kaitseliidus julgeolekuala võimalikult
sarnaselt Kaitseseväe julgeolekualaga, arvestades et Kaitseliit ei ole täidesaatva riigivõimu
asutus.
2.9. Välisriigi relvajõudude kaasamine korrakaitsesse
Eelnõuga muudetakse RiPS-i, korrakaitseseadust (KorS) ja KKS-i, et kaasata välisriigi
relvajõude riigipiiri valvamise ja korrakaitseliste ülesannete täitmisse. Praeguses
julgeolekuolukorras on oluline reageerida hübriid- ja muudele ohtudele võimalikult efektiivselt,
mistõttu on vaja täiendada õiguskorda võimalusega kaasata eelnimetatud avalike ülesannete
täitmisse vajaduse korral täiendavaid ressursse. Välisriigi relvajõudude liikmete kaasamise
võimaldamine on üks selline oluline lisameede riigikaitse- ja julgeolekuriskide maandamisel.
Nende muudatuste eesmärk on tugevdada Eesti julgeolekut.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu on koostatud eri seaduste muutmise seadusena ning see koosneb 9 paragrahvist: KKS
(§ 1), julgeolekuasutuste seadus (§ 2), KaLS (§ 3), KorS (§ 4), MVS (§ 5), MSOS (§ 6) RLS
(§ 7), RiPS (§ 8) ning seaduse jõustumine (§ 9). Järgnevalt antakse ülevaade eelnõu sisust
eelnõu paragrahvide kaupa.
Oluline on märkida, et eelnõus selgitatakse riigikaitse ja julgeoleku aspekte ning järelevalve- ja
julgeolekuasutuste töömeetodeid niivõrd, kuivõrd see on võimalik, ilma et seletuskiri muutuks
piiratud juurdepääsuga dokumendiks avaliku teabe seaduse tähenduses.
§ 1. Kaitseväe korralduse seaduse muutmine
Eelnõu § 1 punktis 1 tehakse terminoloogiline parandus Kaitseväe ülesandeid puudutavas § 3
lõike 1 punktis 41, et viia see kooskõlla tegeliku praktika ja eesmärgiga. Kehtiva seaduse
kohaselt on Kaitseväe ülesanne muu hulgas lahingumoona kahjutuks tegemine sise- ja
territoriaalmeres ning majandusvööndis. Kaitsevägi ei tee kahjutuks mitte ainult lahingumoona,
vaid ka laskemoona ja muud (lõhkemata) lõhkematerjali3, mida võib meres leiduda ning mis
võib kujutada ohtu veeliiklusele. Vajadus täpsustada on tingitud ka sellest, et relvaseadusega
(RelvS) tehakse vahet, mis on lahingumoon ja mis on laskemoon. Laskemoon on padrun, kuul
3 Näiteks Euroopa Liidu merendusjulgeoleku strateegias nimetatakse sellist lõhkematerjali „unexploded
ordnances“ (eesti keeles „lõhkemata lõhkematerjal“).
6/72
ja muu laske- või lendkeha, mida kasutatakse relvast laskmiseks.4 Laskemoona näiteks merel
on torpeedod ja raketid. Lahingumoon on lõhkeainet, pürotehnilist ainet, süüteainet või muud
süttimis- või plahvatusvõimelist keemilist ainet sisaldav sõjalise otstarbega vahend ja materjal,
mida saab kasutada või kohandada vastase elavjõu ja lahingutehnika kahjustamiseks või
hävitamiseks, lahinguvälja valgustamiseks, suitsukatte tegemiseks või signaliseerimiseks.5
Lahingumoona näiteks on miinid ja granaadid, mida ei lasta tulirelvast (miinipildujast või
granaadiheitjast), pürotehnilised vahendid, suitsugranaadid, signaalraketid, valgustusraketid ja
muu selline. Termin „lõhkematerjal“ on laiema tähendusega kui „lahingumoon“, hõlmates kõik
objektid, mis sisaldavad muu hulgas lõhkeainet, sealhulgas laskemoona ja lahingumoona.
Sellest tingituna on kohane täiendada KKS § 3 lõike 1 punkti 41 tekstiosaga „laskemoona,
lahingumoona ja muu lõhkematerjali“.
Tegevuse üldine skeem on järgmine. Kui leitakse meres hulpimas või merepõhjast
lõhkematerjal (näiteks II maailmasõja aegne (lõhkemata) miin või lennukilt alla visatud pomm),
teavitab isik sellest Häirekeskust (kohustus tuleneb lõhkematerjaliseaduse § 8 lõikest 1)6.
Leidja ei tohi üldjuhul seda leitud lõhkematerjali puutuda.7 Kuna Eesti merealal on
lõhkematerjali kahjutustamise ülesanne antud Kaitseväele, edastab Häirekeskus teate Kaitseväe
sellele üksusele, kelle ülesandeks on Eesti merealal lõhkematerjali kahjutustamine (ehk
mereväele). Kaitsevägi vaatab leitud lõhkematerjali seisukorda, asukohta ja muid tegureid
hindamaks, kuidas on võimalik see lõhkematerjal kahjutustada (näiteks kas seda tuleb ja saab
teha samas kohas või tuleb see teise kohta viia, et see näiteks plahvatama panna). Tööde teostus
oleneb ka ilmast ja muudest asjaoludest. Sellest tulenevalt ka märgitakse, et lõhkematerjal
tehakse kahjutuks esimesel võimalusel.
Eelnõu § 1 punktis 2 täiendatav paragrahv sisaldab Kaitseväe edasilükkamatut pädevust, see
tähendab olukorda, kus Kaitsevägi teeb riiklikku järelevalvet Eesti merealal või väikesaarel
ning tegemist on vahetu kõrgendatud ohu tõrjumisega isiku tervisele või elule. Taolistele
olukordadele reageerimisel võib teatud juhtudel olla vajalik kasutada NATO liitlaste abi, kes
sündmuse toimumise ajal on sellele lähemal. Seetõttu täiendatakse paragrahvi uue lõikega, mis
võimaldaks kasutada partnerite ressursse, kuid selle eelduseks on ka vastav rahvusvaheline
kokkulepe saatva riigiga. Ühtlasi võimaldab uus lõige lubada Kaitseväe üksuse koosseisus
osaleda välisriigi relvajõudude liikmel, näiteks kui mereväe laeval juba viibib välisriigi
relvajõudude liige, siis võib ta osaleda vastavas Kaitseväe ülesande täitmises. Osalemine erineb
kaasamisest selle poolest, et välisriigi relvajõud on muu ülesande täitmise tõttu juba selles
olukorras, kus Kaitseväel tekib riikliku järelevalve teostamise vajadus (näiteks õppusel viibiv
laev reageerib õnnetusele või ründele merealas) ja välisriigi relvajõudude liikmel puudub
mõistlik võimalus sellest olukorrast lahkuda. Seevastu, kui Kaitsevägi reageerib
edasilükkamatu pädevuse raames juhtumile väikesaarel, on laeval viibivate välisriigi
relvajõudude liikmete osalemine välistatud, sest neil on mõistlik võimalus jääda laeva, kuid
Kaitsevägi võib otsustada nad kaasata.
Eelnõu kohaselt ei kaasata välisriigi relvajõudude liikmeid nö eraldi üksusena riiklikku
järelevalvesse, vaid nad osalevad Kaitseväe üksuse koosseisus Kaitseväe ülesande täitmises.
Välisriigi relvajõudude kaasamisel on tegu väga erandliku situatsiooniga. See rakendub juhul,
kui Kaitseväe üksuse koosseisu on integreeritud välisriigi relvajõud ja see konkreetne Kaitseväe
4 Vaata relvaseaduse, strateegilise kauba seaduse, lõhkematerjaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse 615
SE seletuskiri (lk 34). 5 Vaata relvaseaduse § 833 lõige 2. 6 Lõhkematerjaliseaduse § 8 lõige 1: „Isik, kes on leidnud lõhkematerjali või pürotehnilist toodet sisaldava leiu,
peab sellest viivitamata teavitama Häirekeskust.“ 7 Lõhkematerjaliseaduse § 8 lõige 2: „Leidja peab võimaluse korral tagama leiu puutumatuse leiukohal. Leidja ei
omanda lõhkematerjali või pürotehnilist toodet sisaldavat leidu, samuti ei maksta talle leiutasu.“
7/72
üksus on juhtumisi kõige lähem reageeriv üksus, seega vajaduse korral saaks Kaitseväe üksus
koos välisriigi relvajõudude liikmetega sama üksuse formatsioonis asuda kohe rakendama
Kaitseväe edasilükkamatut pädevust. Rõhutame, et välisriigi relvajõudude liikmed ei hakka
iseseisvalt Kaitseväe pädevust rakendama. Välisriigi relvajõude kaasatakse vaid
möödapääsmatu vajaduse korral ja see on kaalutlus, mitte kohustus. Peretülide lahendamisse
väikesaarel välisriigi relvajõude ei kaasata. Neid saab kaasata ainult juhul, kui nad on läbinud
vajaliku koolituse ja väljaõppe.
Eelnõu § 1 punktis 3 täiendatakse seadust §-dega 32 ja 33. Paragrahviga 32 kaasatakse välisriigi
relvajõud Kaitseväe riikliku järelevalve ülesannete täitmisse. Välisriigi relvajõudude osalemine
tegevustes, mis tavapäraselt on Eesti täidesaatva riigivõimu asutuste funktsioon, ei ole praktikas
uus asi. Kaitseväe riigipiiri valvamise ja kaitse ülesanne on sätestatud RiPS § 18 lõikes 1, mille
kohaselt Kaitsevägi valvab ja kaitseb Eesti õhuruumi ning merepiiri. Sama paragrahvi teise
lõike kohaselt võib selle ülesande täitmisse kaasata ka Eesti Vabariigiga sõlmitud kollektiivse
enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõud. Praktikas täidetaksegi
juba 2004. aastast Eesti riigi vastava taotluse põhjal osaliselt Eesti riigipiiri ja territoriaalse
terviklikkuse tagamise ülesannet Balti õhuturbe missiooni kaudu rotatsioonipõhiselt erinevate
NATO liikmesriikide relvajõudude poolt, koordineeritult NATO kui rahvusvahelise
organisatsiooniga.
RiPS ei sätesta õhuturbe missiooni läbiviimiseks korrakaitselisi meetmeid ning tulenevalt
õhuruumi spetsiifikast ei ole need ilmselt ka vajalikud, kuid merel ja maismaal on olukord teine.
Kui 2025. aasta alguses käivitas NATO suurendatud merelise kohaloleku meie regioonis pärast
ESTLINK 2 intsidenti, siis uurisid NATO liitlased põhjalikult, kas meie õigusruum võimaldab
kaasata välisriigi relvajõudusid järelevalve tegevustesse, ning tõdesid, et sellised võimalused
sisuliselt puuduvad. Korrakaitse all tuleb mõista KoRS terminoloogiat kasutades kõige laiemalt
riikliku järelevalve teostamist õigusnormidest kinnipidamise tagamiseks.
2023. aastal jõustunud Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega
(Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse)
laiendati Kaitseväe vastutust riigipiiri kaitsel ja valvamisel merel ning ühtlasi muutusid
Kaitseväe korrakaitselised volitused. 2025. aastal suurendati täiendavalt Kaitseväe korralduse
seaduse muutmise ja majandusvööndi seaduse muutmise seadusega Kaitseväe õigusi reageerida
Eesti merealal elutähtsa teenuse toimepidevust tagava taristu, samuti riigikaitseobjekti, sadama
või muu rajatise või seadmestiku vastu suunatud ohtudele.
Arvestades Kaitseväe piiratud võimalusi, on selge, et elutähtsa teenuse toimepidevust tagava
taristu ja riigipiiri kaitse ülesande täitmine merel saab olla edukas juhul, kui seda viiakse ellu
koordineeritult ja koostöös teiste riikidega, kaasates ühtlasi liitlasriikide ressursse.
Selleks, et kaasamise regulatsioon oleks läbinähtav ja selge, on täpsustatud, millisel juhul saab
välisriigi relvajõude kaasata ning kuidas see protsess käib. Välisriigi relvajõude kaasatakse
juhul, kui Kaitseväel puuduvad vahendid konkreetse ülesande täitmiseks ning kaasamise
otsustab Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul. Sätte eesmärk on tõhustada Eesti
julgeolekut läbi selle, et välisriigi relvajõud on erandkorras Eesti riigi käepikenduseks, lähtudes
hädavajadusest konkreetses olukorras. Riigipiiri kaitse ja kontrolli meetmed merealadel on
suunatud eelkõige välisriigi laevade ja Eestisse saabuvate välisriigi kodanike kontrollimisele
ning välisriigi relvajõud selles olukorras on ikkagi Kaitseväe käsuahelasse integreeritud, mitte
ei tegutse omal intsiatiivil. Välisriigi relvajõudude kaasamise otsusesse on vaja märkida, mis
on kaasamise eesmärk, kaasamise maksimaalne kestvus, välisriigi relvajõudude kaasatud
isikute arv, käsuahel ja vajaduse korral muud asjaolud, seades kaasamisele konkreetsed raamid.
8/72
Lisaks on seaduses täpsustatud, milliseid erimeetmeid ja vahendeid tohivad välisriigi relvajõud
kasutada.
Olukorras, kus Kaitseväel puuduvad vahendid riikliku järelevalve ülesande täitmiseks, on
alternatiivina võimalik Vabariigi Valitsuse otsusega Kaitseväe riikliku järelevalve ülesande
täimisele kaasata välisriigi relvajõud.
Vabariigi Valitsuse pädevuses on otsustada kõigi kaasamise puhul olulist tähtustust omavate
asjaolude üle, sealhulgas, kas antud riikliku järelevalve ülekannet võiksid üleüldse välisriigi
relvajõud täita, samuti otsustab Vabariigi Valitsuse välisriigi relvajõudude vahendite ja
väljaõppe sobivuse üle. Vabariigi Valitsuse pädevuses on ka otsustada kõik kaasamise osas
tähtsust omavad asjaolud, sealhulgas kaasamise ulatus, täpsustatud Kaitseväe riikliku
järelevalve ülesanne, mida konkreetsel ajahetkel välisriigi relvajõud kaasamise kaudu täidavad
ning välisriigi relvajõudude paiknemine Kaitseväe käsuahelas.
Sisuline kaasamise otsus välisriigi relvajõudude osas valmistatakse ette Kaitseväe,
Kaitseministeeriumi ja Vabariigi Valitsuse ning asjaomase välisriigi või rahvusvahelise
organisatsiooni koostöös.
Eelnõukohane KKS § 33 käsitleb asutusteülest merelistele ohtudele reageerimise ja
mereolukorrateadlikkuse hoidmise koordineerimiseks loodavat merelise ohutuse komisjoni.
Komisjoni eesmärk ja ülesanded on:
1) toetada mereolukorrateadlikkuse loomist ja tagamist;
2) aidata tagada merel piirirežiim;
3) ennetada merelisi ohte ja nendele reageerida;
4) parandada asutustevahelist teabevahetust.
Teisisõnu on asutuste koostöö eesmärk ennetada komisjoni abil mittesõjaliste ohtude
realiseerumist Eesti merealal ning tõhustada teabevahetust mereolukorrateadlikkuse jaoks. See
toetab sõjalist kaitset hübriidohtudele reageerimisel, kuid komisjonis ei käsitleta riigi sõjalist
kaitset ega osalemist kollektiivses enesekaitses, vaid piirdutakse nn tsiviilülesannetega. Selle
tulemusena peaks ka ühtlustuma eri asutuste arusaam, mis on ohuolukord – praegu võib see olla
eri asutustes erineva tähendusega –, samuti annab see parema võimaluse ühiselt planeerida
mereliste ohtude ennetamise ja nendele reageerimise tegevusi.
Peaaegu kõikide tegevuste alus on olukorrateadlikkus. Mereolukorrateadlikkus tähendab
tegelikku arusaamist kõigest merekeskkonnas toimuvast, mis võib mõjutada riigi julgeolekut,
turvalisust, majandust või keskkonda. Komisjoni tegevus peaks tagama teatud kindluse, riskide
ja ohtude maandatuse, hallatuse ja ennetatuse, et tagada Eesti Vabariigi seaduslik toimimine ja
huvide kaitsmine ning selle elanike kaitsmine erinevate merelt lähtuvate mittesõjaliste ohtude
eest. Selle oluline osa on ennetamine, hoides ohud maal (kus on sageli lihtsam reageerida) või
Eesti merealalt eemal. Ennetav tegevus aitab riigi ressursse säästlikumalt rakendada, arvestades
asutuste võimeid ja tegevuste keerukust merel. Igal riigiasutusel eraldiseisvalt üldjuhul puudub
kogu teave merel toimuva kohta, samuti võib puududa osa vajalikest vahenditest, mis tagavad
iseseisva ülesannete täitmise merel.
Komisjon tegutseb Kaitseväe juures, täpsemalt mereväe juures. KKS § 3 lõikes 1 loetletud
ülesannetest on täielikult või osaliselt Kaitseväe mittesõjalised ülesanded Eesti õhuruumi ja
merepiiri valvamine ja kaitse; mereolukorrateadlikkuse loomine ja tagamine; merereostuse
avastamise ja likvideerimise korraldamine Eesti merealal; politsei ja piirivalve seaduse § 3
lõike 1 punktis 4 sätestatud otsingu- ja päästetööl osalemine merel ning Eesti merealal
veesõidukist või muust ujuvvahendist lähtuva elutähtsa teenuse toimepidevust tagavat taristut,
9/72
samuti riigikaitseobjekti, sadamat või muud rajatist või seadmestikku ähvardava ohu
ennetamine, väljaselgitamine ja tõrjumine või korrarikkumise kõrvaldamine. Peale selle on
Kaitseväele riikliku järelevalve ülesanne antud rahvusvahelise sanktsiooni seadusega ning
MSOS-ga. Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. aasta määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“
§ 19 lõike 2 punktide 4−6 järgi on mereväe ülesanded muu hulgas järgmised: valvata ja kaitsta
Eesti merepiiri; tagada ja korraldada olukorrateadlikkust merel ning korraldada merereostuse
avastamist ja likvideerimist Eesti merealal. Seetõttu tegutseb merelise ohutuse komisjon
mereväe juures.
Komisjoni kuuluvad kõik Kaitseväe asjakohased struktuuriüksused ja julgeolekuasutused ning
vähemalt need riigiasutused, kellel on merel ülesanded, mis on seotud avaliku korra, julgeoleku
või navigatsiooniohutuse tagamisega või riikliku järelevalvega. Näiteks peaks komisjoni
kuuluma õhuvägi, Kaitsepolitseiamet, Välisluureamet, Transpordiamet, Keskkonnaamet,
Maksu- ja Tolliamet, PPA ning Muinsuskaitseamet. Täpne asutuste loetelu pannakse paika
komisjoni töökorraga, kuid isegi selles ei ole mõistlik loetelu lõplikult lukku panna, vaid jätta
see paindlikuks. Kuna komisjonil võib olla eri tasandi töögruppe, siis saab nendesse kaasata
asutusi, kes komisjoni loetelus ei ole (näiteks Terviseamet).
Komisjoni töökorralduses on plaan jagada see juhtrühma ja komisjoni vahel: komisjon võib
jaguneda ebaseaduslikele tegevustele reageerimise järgi töögruppidesse.8 Iga juhtrühmas,
komisjonis või töögrupis osalev riigiasutus tegutseb oma pädevuse piires, täites talle seadusega
pandud ülesandeid. Juhtrühma töö eesmärk oleks operatsioonilise tasandi riigiasutuse juhtide
vahel heaks kiita iga-aastased koostöö prioriteedid. Samas ei osale ega sekku juhtrühm vahetult
olukordade lahendamisse ehk komisjoni töösse. Juhtrühmas osalevad ka asjakohased
ministeeriumid ja Riigikantselei ning nad on kas nõuandvas või kuulaja rollis ega osale
juhtrühma otsustusprotsessis ega merelise ohutuse komisjoni operatsioonilise tasandi ehk
komisjoni töös.
Oluline on märkida, et juhtrühm ei ole mõeldud asendama Vabariigi Valitsuse julgeoleku
nõukogu (edaspidi JKN), kellele on seadusega pandud väga konkreetsed ülesanded, ega sellega
konkureerima. Merelise ohutuse komisjon on praktiline ehk reageeriv tasand ning peab saama
reageerida ohule kohe, poliitilise taseme otsustustena võib see aeg-ajalt aega võtta. Juhtrühm
on komisjoni ja JKN-i vahendaja, kes muu hulgas edastab teavet toimuva sündmuse kohta.
Kasulik on hoida infoväljas ka ministeeriume ja Riigikantseleid, kes seetõttu samuti osalevad
juhtrühma töös, kuigi otsustusõigust neil ei ole.
Siit järeldub, et merelise ohutuse komisjoni operatsioonilise tasandi ehk komisjoni ülesanne
oleks korraldada olukordade lahendamist praktilisel tasandil. Komisjoni esindajad peaks olema
oma valdkonna juhid või eksperdid, kellel on olukorra lahendamiseks õigus suunata enda
esindatava riigiasutuse ressursse. Vastasel juhul ei saa komisjon kiirelt tegutseda ega olukordi
lahendada. Olukorra (sündmuse) lahendamisel juhib konkreetse sündmuse lahendamise eest
vastutav riigiasutus eelhoiatust ja teabevahetust teadmisvajadust omavate osalistega ning
üldjuhul juhib ka olukorra lahendamist, kaasates teisi asutusi vajaduse järgi. Konkreetset
sündmust asuvad tegelikkuses lahendama selle sündmuse lahendamise eest vastutav asutus ja
kaasuvad asutused (kes on loetletud ka tegevusjuhendis).
Kuigi komisjonis on suhteliselt palju asutusi, ei tule kõik need asutused kokku iga kord, kui on
vaja mõnele sündmusele reageerida. Sündmustele reageerimiseks luuakse töögrupid ja nende
arv ei ole piiratud. Olukorrad, millal töögrupp (MOTR) tegutsema ja reageerima asub, on
vähemalt järgmised:
8 Kasutatakse lühendit MOTR – merelise ohutuse töögrupp.
10/72
1) merepiiri või piirirežiimi rikkumine;
2) terrorism;
3) organiseeritud kuritegevus;
4) ebaseaduslik ränne või inimkaubandus;
5) salakaubavedu;
6) ebaseaduslik relvavedu, sealhulgas massihävitusrelvade vedu;
7) ebaseaduslik kalapüük;
8) veealuse taristu kahjustamine;
9) majandusvööndis Eesti Vabariigi suveräänsete õiguste rikkumine;
10) veealuse mälestisega seotud nõuete rikkumine;
11) laeva, sadama või muu rajatise või seadmestiku ohtu seadmine.
„Vähemalt“ tähendab, et tegemist ei ole lõpliku loeteluga, sest neid juhtumeid, millal võidakse
vajada asutustevahelist koostööd ning millal on kasu omavahelisest teabevahetusest sündmuste
toimumise ennetamiseks, on veel.
„Töögrupp asub tegutsema“ tähendab, et tegutsema hakkavad töögrupi kõikide liikmete hulgast
ainult need asutused, keda see konkreetne sündmus puudutab. Oluline on reageerimiskiirus,
mistõttu ei jääda ootama poliitilisi suuniseid JKN-ilt, ministeeriumilt või muult asutuselt ega
ka taristu puhul omanike või valdajate abipalveid (välja arvatud sadama akvatooriumis toimuva
korral, kus seaduse järgi on selge vastutaja ja kus asutused ei saa üldjuhul tegutseda ilma
omaniku või valdaja abipalveta). Põhimõtteliselt teevad asutused oma igapäevatööd ning
poliitilisel tasemel küsitakse nõusolek üksnes juhul, kui seda näeb ette seadus. Muul ajal
töötavad kõik asutused oma töörütmis ja on (oote)valmis sündmustele reageerima, sealhulgas
neid ennetama, kui see on võimalik.
Täiskoosseisus komisjon kohtub teabevahetuse eesmärgil vajaduse järgi, muu hulgas selleks,
et leppida kokku aastaplaanid, arutada seaduse rakendamise käigus ilmnenud probleeme jms.
Komisjoni juht on Kaitseväe juhataja või tema volitatud isik (näiteks mereväe ülem). Komisjon
kehtestab oma töökorra ning vastavalt vajadusele merelistele ohtudele reageerimiseks tegevuste
kaupa tegevusjuhendid, milles muu hulgas määratakse reageerivad asutused.
Eelnõu § 1 punktiga 4 lisatakse KKS-i 2. peatükki uus § 224, millega luuakse ja defineeritakse
kaitselennunduse järelevalveteenistus kui institutsioon (sarnaselt sõjaväepolitseile).
Kaitseväes alustas 1. oktoobril 2020 tööd kaitselennunduse järelevalvega tegelev üksus. Selle
ametlik nimetus on kaitselennunduse järelevalveteenistus (edaspidi KLJT). Et selline üksus on
Eestis olemas ja et see üksus on vastutav kaitselennunduse järelevalve eest, on kirjas Vabariigi
Valitsuse 21. juuni 2018. aasta määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ § 18 lõike 3 punktis 4
koostoimes Kaitseväe juhataja 25. jaanuari 2024. aasta käskkirja nr 154 „Õhuväe põhimäärus“9
6. peatükiga. Samas on seaduse tasandil sätestatud üksnes lennundusseaduse § 601 lõikes 7, et
Kaitsevägi teeb kaitselennunduse üle haldusjärelevalvet.
2024. aasta kevadel auditeeris10 NATO KLJT-d ning ühe puudusena toodi välja, et Eestis ei ole
seaduse tasemel kaitselennunduse järelevalvega tegelevat üksust kui institutsiooni reguleeritud.
Eelnõuga see puudus kõrvaldatakse, luues sarnaselt sõjaväepolitseile kaitselennunduse
järelevalveteenistus kui institutsioon. Praegu on sama nimi nii institutsioonil kui ka KLJT-l,
kuid see ei peaks nii olema. Juhul, kui Kaitseväes peaks tehtama otsus anda kaitselennunduse
järelevalve tegemise ülesanne muule üksusele kui õhuväe koosseisus olevale KLJT-le või
9 Leitav aadressil https://mil.ee/wp-content/uploads/2024/09/Ohuvae-pohimaarus.pdf. 10 Auditiaruanne on asutusesisese kasutamise märkega ega ole avalikult kättesaadav.
11/72
arvata üksus õhuväe koosseisust välja mujale Kaitseväe sees või soovitakse muuta KLJT nime,
saab seda teha ilma, et oleks vaja muuta KKS-i. Sellisel juhul on vaja muudatus teha ainult
Kaitseväe põhimääruses ja muudes sisemist töökorraldust puudutavates haldusaktides.
Eelnõukohase KKS § 224 lõike 1 järgi on kaitselennunduse järelevalveteenistus täidesaatva
riigivõimu institutsioon Kaitseministeeriumi valitsemisalas ning selle põhiülesanne on teha
järelevalvet kaitselennunduse11 üle. Inglise keeles on järelevalveteenistuse nimetus Military
Aviation Authority, lühend MAA12. Kaitseväe põhimäärusega sätestatakse, milline Kaitseväe
struktuuriüksus vastutab kaitselennunduse järelevalve eest (lõige 3). Praegu on selleks
Kaitseväe põhimääruse järgi õhuvägi ja selle üksus on kaitselennunduse järelevalveteenistus.13
Kaitselennunduse järelevalveteenistus on kaitselennunduse järelevalve tegemisel sõltumatu
ning järelevalvele ei kohaldu käsuõigus (lõige 2). Käsuõigusega seonduv (sealhulgas mis on
käsk) on reguleeritud KKS-i §-des 27−35, mistõttu on kohasem sätestada tavapärasest
käsuõigusest erinev regulatsioon samuti seaduse tasemel, mitte määrusega14. Käsuõiguse
kohaldamata jätmisega tagatakse järelevalveteenistuse sõltumatus, sest näiteks ei õhuväe ülem
ega ka Kaitseväe juhataja ei saa anda käsku, et KLJT ei tohi teha järelevalvet mõne üksuse või
õhusõiduki üle.
Kontrolli selle üle, kui sõltumatu, tõhus ja erapooletu on KLJT oma ülesannete täitmisel, teeb
Kaitseministeerium. Kaitseministeerium on ka see, kes lahendab järelevalve käigus tekkinud
vaidlused, kui pooled ei jõua kokkuleppele.15 Praegu esitab KLJT Kaitseministeeriumile iga
aasta 31. märtsiks järelevalvearuande, milles on eelmise kalendriaasta kohta vähemalt järgmine
teave:16
1) kokkuvõte tehtud järelevalvemenetlustest, sealhulgas eelmisel kalendriaastal avastatud
rikkumised ja tehtud ettekirjutused;
2) kokkuvõte ettekirjutuste täitmisest üksuste poolt, kellele ettekirjutus tehti;
3) eelmise ja uue ehk jooksva kalendriaasta järelevalve prioriteedid.
Lisaks akrediteerib KLJT-d NATO. Esimene akrediteering saadi 2024. aastal ning järgmine
audit on nelja aasta pärast, et uuendada (pikendada) akrediteeringut.
KLJT-l on õigus teha järelevalvet kogu kaitselennunduse üle, see tähendab peale Kaitseväe ka
Kaitseliidu, Välisluureameti, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK), Kaitseressursside
Ameti ja Kaitseministeeriumi üle, kui nende valduses on õhusõidukeid, kaitselennunduse
rajatisi vms, samuti kõikide Eestis viibivate ja asuvate välisriikide relvajõudude õhusõidukite
ja kaitselennundusega tegelevate isikute üle, kui rahvusvaheliste kokkulepetega ei ole kokku
lepitud teisiti.
Kaitselennunduse järelevalveteenistuse (kui institutsiooni) põhiülesanne jaguneb kaheks:
järelevalve kui tehniline ülevaatus ja kontroll ning kaitselennunduses osalevate isikute
pädevuse (teadmiste ja oskuste) kontrollimine. Samuti on KLJT-l lennundusseaduse järgi õigus
anda asjakohaseid lube ja sertifikaate ning tunnustada teiste asutuste ja organisatsioonide välja
antud lube ja sertifikaate.
11 Vaata lennundusseaduse § 61 lõige 2. Kaitselennundus on Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutuse,
Kaitseliidu ning välisriigi relvajõudude või nende nimel ja kontrolli all toimuv lennundustegevus. 12 Et teha vahet eri riikide MAA-del, võidakse kasutada MAA nimetuse ees veel riigi kahetähelist tunnust – EE
MAA. 13 Vaata Kaitseväe põhimääruse § 18 lõike 2 punkt 8 ja lõike 3 punkt 4. 14 Praegu on käsuõiguse kohaldamata jätmine järelevalve ülesannete täitmise suhtes sätestatud Kaitseväe
põhimääruse § 18 lõikes 5. 15 Vaata Vabariigi Valitsuse seaduse § 101. 16 Vaata kaitseministri 18. oktoobri 2019. aasta määruse nr 20 „Kaitselennundusmäärustik“ § 901.
12/72
Kaitselennunduse järelevalveteenistus on sarnane institutsioon nagu sõjaväepolitsei. Selle
ülesandeid võib täita Kaitseväe juhataja määratud üksus, mille nimetuses ei pruugi üldse olla
nimetust „kaitselennunduse järelevalveteenistus“, kuid selle üksuse põhiülesanne on siiski teha
järelevalvet kaitselennunduse üle; samuti ei pruugi see olla õhuväe koosseisus (nagu praegu).
Kuna selle üksuse tegevusest on mõjutatud kogu kaitselennundus, sealhulgas evib mõju NATO
liikmesriikide õhusõidukite ja isikute üle, siis on oluline, et see üksus on sarnaselt
sõjaväepolitseile Kaitseväe struktuuris olemas institutsioonina, mida ja mille pädevust NATO
liikmesriigid ja NATO tunnustavad.
Eelnõu § 1 punktis 5 täpsustatakse, millal võib Kaitsevägi kohaldada vahetut sundi: Kaitseväe
julgeolekualal, selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas ohu väljaselgitamiseks
või tõrjumiseks või Kaitseväe julgeolekualal asuva vara või isikute vastu suunatud ründe
lõpetamiseks või KKS-i §-des 543–55 sätestatud meetmete tagamisel.
Eelnõu § 1 punktis 6 täpsustatakse, et Kaitsevägi kohaldab vahetut sundi KorS-is sätestatud
alusel ja korras, ent arvestades KKS-i erisusi. Kaitseväele on käesoleva seaduse alusel
kehtestatud erinormid ja seetõttu on oluline täpsustada, et täies ulatuses ei ole võimalik
Kaitseväel KorS-i kohaldada.
Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse KKS § 49 lõiget 4 – kehtiva sõnastuse kohaselt on
kaitseväelasele lubatud relvad külmrelv, gaasirelv ja tulirelv, parema õigusselguse huvides
täpsustatakse, et lubatud vahendite hulgas on ka tulirelv, sõjarelv ja relvasüsteem.
Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse KKS § 49 lõigetega 41ja 42, KKS § 32 lõikes 1 nimetatud
Kaitseväe ülesande täitmisel vahetu sunni kohaldamisel on välisriigi relvajõudude tegutsemine
piiritletud korrakaitseseadusega. Riikliku järelevalve erimeetmed, mida välisriigi relvajõud
võivad kohaldada, on sätestatud korrakaitseseaduse §-des 30–33 ja 45–53 ning riigipiiri seaduse
§ 114 lõigetes 3 ja 5. Seadusega välisriigi relvajõududele lubatud riikliku järelevalve meetmeid
võib Vabariigi Valitsus ka vajadusel piirata. Kaitseväe riikliku järelevalve ülesannetesse
kaasamise otsustab Vabariigi Valitsus.
Eelnõu § 1 punktides 9–15 kehtestatakse Kaitseväe julgeolekuala ümber vahetu läheduse ja
Kaitseväe laeva ohutusala mõiste. Samuti sätestatakse Kaitseväe julgeoleku eesmärgil
piirangute rakendamise ning üld- ja erimeetmete kohaldamise õigus ja kord.
Eelnõu § 1 punktis 9 täpsustatakse KKS 6. peatüki ja § 50 pealkirja ning punktis 11 luuakse
§-i 50 uued lõiked 2–5, milles sätestatakse julgeolekuala vahetu läheduse mõiste ja Kaitseväe
laeva ohutusala mõiste ning reguleeritakse ohutusala rakendamist.
Võttes arvesse üha kiiremini arenevat tehnoloogiat, tuleb korrastada ka Kaitseväe
julgeolekualadega seonduvat, et tagada julgeolekuala puutumatus. Tänapäevase tehnoloogia
abil ei pea inimene enam ise julgeolekualal viibima selleks, et seada ohtu Kaitseväe
julgeolekuala. Praegu kehtiv regulatsioon on jäänud ajale jalgu ning üksnes Kaitseväe valduses
oleva ala piirides ei ole võimalik tagada julgeolekut. Mehitamata õhu- või maismaasõidukid
võimaldavad rünnata territooriumi või koguda selle kohta teavet ilma, et rünnet läbiviiv või
teavet koguv inimene julgeolekuasutuse territooriumile siseneks. Selleks, et tõrjuda rünnet
õigel ajal või tuvastada julgeolekuala suhtes toimuvat kahtlast tegevust, tuleb reageerida
julgeolekualast kaugemal ehk selle vahetus läheduses. Väljaspool julgeolekuala tegutsemine
julgeolekuala kaitseks peab olema võimalikult selgelt seaduses sätestatud. Sellest tulenevalt on
vaja seadusesse lisada julgeolekuala vahetu läheduse mõiste. Vahetu lähedus defineeritakse
kindlaks määramata kaugusena ja sisustatakse iga ala puhul eraldi. Kaitseväe linnakuid on nii
13/72
hajaasustusega piirkondades kui ka linnades ning vahetu läheduse ulatus ei ole iga kord sama.
Vahetu lähedus sätestatakse Kaitseväe veesõidukite ja õhusõidukite korral mõjualana, nii-öelda
mullina, ümber vee- või õhusõiduki, hõlmates veesõiduki puhul ka veealust ala. Veesõidukil
reguleeritakse julgeolekuala vahetu lähedus nii, et see kehtib nii merel kui ka siseveekogus,
ning seda ala nimetatakse Kaitseväe laeva ohutusalaks (ingl warship safety zone). Oluline on
esile tuua Kaitseväe võimalus reageerida veesõiduki kaitseks peale mehitamata õhusõidukite
ka mehitamata veesõidukite korral, mis ohustavad sõjalaeva nii vee all kui ka veepinnal
liikudes. Sellist mehitamata veesõidukit tuleb tõrjuda enne, kui see laevani jõuab.
Samamoodi tuleb rakendada julgeolekuala kaitseks meetmeid isikute suhtes, kes viibivad merel
laevade või julgeolekuala lähistel ning jälgivad, häirivad või ka pildistavad sõjalaevu, Kaitseväe
sadamat ning sealseid tegevusi. Näiteks võib tuua Rootsis toimunud juhtumi, kus Eesti
kodanikust isik pildistas 21. juunil 2025 Rootsis salajast sõjaväebaasi.17 Rootsi politsei pidas
isiku kinni ja tema tegevuse seotust võõrriigi luureteenistustega kontrollitakse. Sarnaseid
juhtumeid on toimunud ka Saksamaal.18
Eestis on esinenud intsidente, kus võib kahtlustada sarnast tahtlikku tegevust Kaitseväe suunal.
Kuna Kaitseväel puudub praegu õigus isikut Kaitseväe julgeolekuala vahetus läheduses,
sealhulgas merel, kinni pidada, on paljud juhtumid jäänud lahendamata, sest isikut ei saanud
tuvastada, ning seega on jäänud isiku tegelik eesmärk ja võimalikud seosed vaenuliku võõrriigi
luureteenistustega tõendamata.
Lätis on tuvastatud samuti hulgaliselt kahtlasi kriitilise infrastruktuuri pildistamisi ja filmimisi,
mida võib seostada Venemaa (ja Valgevene) luuretegevuse intensiivistumisega.19 Ka mujal
Euroopas on tuvastatud, et vaenuliku tegevuse sihtriigi elanikke värvatakse sabotaaži ja
luuretegevuse eesmärgil ning nende tegevuseks on muu hulgas sihtmärkidest (sealhulgas
kriitilisest taristust) piltide tegemine.20
Ukraina sõja õpikogemustest ning hübriidkonflikti ilmingutest Euroopas saab järeldada, et
merel liiguvad erinevad mehitamata veesõidukid, üldistatuna öeldes mehitamata
meresüsteemid (UMS21): mehitamata pealveesõidukid (USV22) ja mehitamata allveesõidukid
17 Rootsis vahistati Eesti kodanik, kes pildistas riigi üht kõige salajasemat sõjaväebaasi (Delfi, 25.06.2025). Leitav
aadressil https://www.delfi.ee/artikkel/120386662/rootsis-vahistati-eesti-kodanik-kes-pildistas-riigi-uht-koige-
salajasemat-sojavaebaasi. 18 Saksa merevägi on hiljuti kokku puutunud korduvate sabotaažikatsetega. Intsidendid hõlmasid
mereväebaasidesse tungimise katseid nii maalt kui merelt, aga ka otsest laevade saboteerimist. Oletatakse, et
sellised tegevused on tõenäoliselt osa jõupingutustest õõnestada üldsuse usaldust ja destabiliseerida NATO-t.
Saksamaal uuritakse Hamburgis Blohm+Vossi laevaehitustehases ehitatava korveti Emden tahtlikku
rikkumisekatset kui võimalikku sabotaaži. Väidetavalt leiti korveti mootorist metallilaaste. (11.02.2025). Leitav
aadressil https://www.n-tv.de/politik/Marine-Inspekteur-Jan-Christian-Kaack-Deutsche-Kriegsschiffe-wurden-
sabotiert-article25555013.html. 19 Läti kaitseministeeriumi teatel on Lätis kasvanud huvi sõjaliste ja kriitilise infrastruktuuri rajatiste pildistamise
ja filmimise vastu. Selliseid juhtumeid registreeritakse mitu korda nädalas ning enamik rikkumisi avastatakse ja
likvideeritakse kiiresti koostöös julgeolekuteenistustega. Läti kaitseministri sõnul on Läti agressorriigi pidevas
tähelepanu keskpunktis. (LSM, 21.06.2025). Leitav aadressil https://www.lsm.lv/raksts/zinas/latvija/21.06.2025-
pieaug-interese-par-militaro-un-kritiskas-infrastrukturas-objektu-fotografesanu-un-filmesanu.a604184/. 20 FSB agendid kasutavad Ukrainas spioonidena ja sabotaaži läbiviimiseks teismelisi, pakkudes neile raha
Telegrami vms platvormi kaudu. Ülesanneteks on nii ette antud sihtmärkidest piltide tegemine kui ka pommide
paigaldamine. Alates eelmise aasta kevadest on SBU vahistanud enam kui 700 inimest luuretöö, süütamise ja
pommitamise plaanides osalemise eest. Nendest 175 ehk 25% olid alaealised. (FT/Guardian, 30.06.2025). Leitav
aadressil
https://www.theguardian.com/world/2025/jun/30/russia-pays-ukrainians-suicide-bombers-shadow-war-you-now. 21 Inglise keeles Unmanned Maritime System. 22 Inglise keeles Unmanned Surface Vessel.
14/72
(UUV23). Seadusemuudatuse tulemusena tekib Kaitseväel õigus veekogul Kaitseväe laeva
(sõjalaeva) kui julgeolekuala lähialas tõrjuda mehitamata veesõidukeid. Selleks lisatakse KKS-
i uus § 547, mis käsitleb kõikide mehitamata süsteemide, näiteks mehitamata maismaasõidukite
ja veesõidukite vastu tõrjemeetmete kohaldamist.
Eelnõus kasutatakse väljendit „mehitamata süsteem“. Mehitamata süsteeme on erinevaid –
mehitamata õhusõiduk (edaspidi ka MÕS), mehitamata maismaasõiduk, mehitamata
meresüsteemid, mehitamata pealveesõidukid ja mehitamata allveesõidukid. Iga konkreetne
mehitamata süsteem vastab erinevatele tingimustele, ent nende kõigi ühine nimetaja on see, et
neil ei ole vahetut füüsilist kontakti inimesega ning nende juhtimine toimub distantsilt. Kuna
mehitamata süsteeme on väga erinevaid ning samas on see üldkeeles lihtsalt arusaadav, siis pole
vajalik seda eelnõus eraldi defineerida. Süsteem on kogum omavahel seotud objekte, mis
toimivad, töötavad spetsiaalse eesmärgiga.24
Ka NATOs kasutatakse mõisteid mehitamata õhusüsteem25, mehitamata meresüsteem26 jne.
Mehitamata süsteem on seega õhusõiduk, laev või sõiduk, mis ei kanna inimest ja mis on
võimeline autonoomselt liikuma või mida juhitakse distantsilt ning mis hõlmab kõiki selle
käitamiseks vajalikke seadmeid ja võrku. Mehitamata süsteemi osaks ei loeta inimest.
Strateegilisel tasandil seisavad tänapäeva julgeolek ja avalik kord silmitsi ohtudega, mis on üha
enam hübriidsed, ebaregulaarsed, kohanevad ning pidevalt mitmekesistuvad. Vastusena sellele
edendab NATO kui kaitsev sõjaline liit integreeritud ja ühtset lähenemist viies
tegevusvaldkonnas: maismaal, merel, õhus, küberruumis ja kosmoses, eesmärgiga tagada
kollektiivne kaitse.27
Praegu võib avalikus ruumis Kaitseväe linnaku vahetus läheduses isikut kinni pidada politsei,
aga kuna politseil on vaja ressurssi suunata ka paljude muude ülesannete täitmisse, ei pruugi
politsei jõuda kohale piisavalt operatiivselt. Samuti ei saa pidada otstarbekaks politsei
reageerimise kohustust, kui linnakus on vastava väljaõppe läbinud kaitseväelased, kes saaksid
ise linnaku vahetus läheduses isiku koheselt tuvastada.28 Paljud linnakud, näiteks
lahingumoonalaod, on ohutuse põhjustel eraldatud ja asuvad hajaasustusega kohtades, kus
politseipatrulli reageerimine võtab aega. Isik, kes pildistab või jälgib linnakut, on tõenäoliselt
selleks ajaks juba lahkunud ja ei ole enam võimalik kindlaks teha tema isikut ega motiive.
Enamikul juhtudel on Kaitseväel vaja vaid inimest tuvastada, küsides tema isikut tõendavat
dokumenti, ja teha küsitledes (eelnõuga lisatav § 543) kindlaks tema tegevuse eesmärk ning
veenduda, et ta ei kujuta ohtu julgeolekualale. Suuremat riivet põhjustavaid meetmeid peale
küsitlemise ja dokumentide nõudmise hakataks kasutama tõenäoliselt vaid üksikutel kordadel,
kuid nende rakendamise võimalus peab Kaitseväel olema. Näiteks võib tuua linnaku vahetus
läheduses asuva isiku, kes lennutab MÕS-i lahingumoonalao kohal, kuid kui kaitseväelased
linnaku vahetusse lähedusse väljuvad, on ta pakkinud MÕS-i juba auto pakiruumi. Sel juhul
23 Inglise keeles Unmanned Underwater Vessel. 24 https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/s%C3%BCsteem/1/est 25 Ingl k Unmanned Aircraft System (UAS), https://www.coemed.org/files/stanags/05_AAP/AAP-
06_2020_EF_(1).pdf 26 Ingl k Maritime Unmanned System (MUS) is defined as a system operating in the maritime environment—
subsurface, surface, or air—whose primary component is at least one unmanned vehicle, operating autonomously
or under minimal supervision, kasutusel näiteks NATO Guidance for Developing Maritime Unmanned Systems
(MUS) Capability - https://publicintelligence.net/cjoscoe-mus/ 27 https://nllp.jallc.nato.int/iks/sharing%20public/uas-unmanned-aircraft-systems.pdf 28 KKS-i lisatakse säte (KKS § 54² lõige 1), mille järgi on erimeetmeid õigustatud kasutama vaid sellekohase
väljaõppe läbinud kaitseväelased ja ametnikud.
15/72
oleks vaja kaitseväelastel sõiduk peatada (eelnõu § 546) ja vallasasi läbi vaadata (eelnõu § 5410),
et tuvastada pakiruumis MÕS-i olemasolu ja selles olevad pildid või videod Kaitseväe
linnakust. Antud tegevus on kiireloomuline, sest isik on Kaitseväe linnaku vahetust lähedusest
kiiresti lahkumas ja linnakust kaugemal ei ole võimalik tabada isikut ega tuvastada isiku
eesmärke ja Kaitseväele tekitatud kahju. Toimunud intsidentidest on Kaitsevägi järeldanud, et
näiteks linnaku julgeolekuprotseduuride jälgimist, pildistamist ja häirimist teostavad isikud
võivad seda teha teadmises, et Kaitsevägi ei saa väljaspool ala reageerida ning tuleb oodata
politseid. Politsei kohale jõudmine võtab aega ja selle aja jooksul on pildistajatel võimalik
lahkuda ilma, et kaitseväelane teda peatada saaks. Toimunud intsidentide kirjeldustest on näha,
et tegutsetakse ja seejärel lahkutakse kiiresti. Politsei reageerimine võib viibida ka seoses
kiireloomulisemate põhiülesannete täitmisega, näiteks lähisuhtevägivalla kutsele reageerimise
tõttu, mille prioriteetsus on olulisem kui Kaitseväe teavitus pildistaja või mehitamata süsteemi
käitaja kohta.
2024. aastal on toimunud tuvastamatuks jäänud MÕS-ide lennud Kaitseväe linnakute kohal.29
Kahtlaseid tegevusi Kaitseväe linnakute suhtes esineb aina sagedamini ning hübriidkonflikti
tingimustes võib ette tulla ka muid sarnaseid Kaitseväe suhtes tehtavaid häirivaid tegevusi.
Antud kontekstis tuleb ära märkida 22. aprillil 2022 toimunud juhtum, kui küberväejuhatuse
seina sodinud Vene sõjaväeluurega seotud inimese ülesanne oli ka visata süütepudel ühe
Ukrainas asuva sõjaväehoone ventilatsioonišahti.30 Et vältida Kaitseväe suunal selliste
hübriidoperatsioonide täideviimist, tuleb julgeolekuala vahetus läheduses anda Kaitseväele
selliste täiendavate erimeetmete kohaldamise õigused, nagu õigus isikut peatada, teda küsitleda
ja dokumente nõuda ning vajaduse korral ka sõidukit peatada ja see läbi vaadata. Oluline on
märkida, et Kaitsevägi rakendab kirjeldatud erimeetmeid ainult julgeolekuala vahetus
läheduses avalikus ruumis vaid äärmise vajaduse korral, kui on teada, et olukord nõuab
kiireloomulist reageerimist ja politsei ei saa piisavalt kiiresti kohale jõuda. Enamasti piirdub
erimeetmete rakendamine üksnes isiku küsitlemise ja dokumentide nõudmisega. Kui on
kahtlus, et isik on toime pannud süüteo Kaitseväe julgeolekuala või sellel asuvate isikute suhtes,
tuleb olla valmis reageerima ka riivavamate meetmetega, nagu isiku kinnipidamine ja isiku
läbivaatus.
Eelnõu § 1 punktis 10 muudetakse § 50 lõike 1 punkti 1, millega täpsustatakse Kaitseväe
julgeolekuala mõistet ning sätestatakse, et see hõlmab Kaitseväe territooriumi ning selle all
olevat maapõue ja selle kohal olevat õhuruumi ulatuses, milles toimuv tegevus võib tuua kaasa
ohu julgeolekualale.
Eelnõu § 1 punktis 11 defineeritakse, mis on Kaitseväe julgeolekuala vahetu lähedus ja
Kaitseväe laeva ohutusala. Kaitseväe julgeolekuala vahetu lähedus on maapind ja veekogu ning
selle all olev ja selle kohal olev õhuruum ulatuses, milles toimuv tegevus võib tuua kaasa ohu
Kaitseväe julgeolekualale ning mille ulatuses saab Kaitsevägi isikut või objekti viivitamata
otseselt mõjutada. Nagu eespool selgitatud, sätestatakse julgeolekuala vahetu lähedus
määratlemata õigusmõistena, kuna igas olukorras ei ole võimalik tuvastada täpselt
julgeolekuala kaugust, kus Kaitseväel oleks veel õigus rakendada meetmeid julgeolekuala
kaitseks ja mille piirist väljaspool seda õigust enam ei oleks. Määratletakse ainult vahetu
läheduse kaugus õhuruumis, kui julgeolekuala kohale on kehtestatud geograafiline ala või
ajutine geograafiline ala. Sellisel juhul on julgeolekuala ja selle vahetu läheduse kõrgus
29 Kaitseväe Tapa ja Jõhvi linnak sattusid sügisel võõraste droonide huvi alla. (20.06.2025). Leitav aadressil
https://www.err.ee/1609725954/kaitsevae-tapa-ja-johvi-linnak-sattusid-sugisel-vooraste-droonide-huvi-alla. 30 „Killnet häkkis teid“. Kuidas Vene sõjaväeluure saatis Lätist kaks meest Tallinna hirmu külvama. (11.07.2024).
Leitav aadressil https://www.delfi.ee/artikkel/120306313/killnet-hakkis-teid-kuidas-vene-sojavaeluure-saatis-
latist-kaks-meest-tallinna-hirmu-kulvama.
16/72
õhuruumis piiritletud geograafilise ala või ajutise geograafilise ala ülapiiriga. Julgeolekuala
vahetus läheduses meetmete rakendamine otsustatakse iga olukorra puhul eraldi, sõltuvalt
situatsiooni eripärast. Linna piirkonnas toimub Kaitseväe objektist paarisaja meetri kaugusel
oluliselt rohkem tsiviilisikute tegevusi kui näiteks hajaasustusega piirkonnas asuvas linnakus.
Seega tuleb Kaitseväel iga kord eraldi hinnata, kas mõni tegevus võib olla ohuks Kaitseväe
julgeolekualale ja selle kaitse tagamisele.
Riigikohus on nentinud, et kaalutlusotsustuse ja määratlemata õigusmõistete rakendamise
korral peab haldusorgan esitama tavapärasest põhjalikuma sisulise motivatsiooni, mis
võimaldaks haldusakti adressaadil mõista akti sisu. Määratlemata õigusmõiste, nagu
julgeolekuala „vahetu lähedus“, sisustamine ei tohi olla meelevaldne, vaid peab olema
põhjendatud ja vajaduse korral tõenditega tõendatud.
Määratlemata õigusmõistega on tegemist juhul, kui seadusandja on loobunud detailse
regulatsiooni andmisest loetelu või muu juhise näol ja jätnud selle seaduse rakendaja hooleks.
Seega, enne normi kehtivusala, näiteks julgeolekuala „vahetu lähedus“ kohaldamist, tuleb
Kaitseväel anda õigusaktis sisalduvale määratlemata õigusmõiste sisule piirid ja mõõdetavad
tunnused, et seda oleks võimalik seostada konkreetsete eluliste asjaoludega.31
Kaitseväe laeva ohutusala on Kaitseväe laeva ümber ja all olev veekogu pind ning selle kohal
olev õhuruum, milles toimuv tegevus võib tuua kaasa ohu Kaitseväe laevale. Ohutusala
mõõtmed on veesõiduki välisküljest arvates 300 meetrit horisontaalsuunas ja vertikaalsuunas
vee alla ning ohutusala ülempiir veesõiduki kõrgeimast punktist on 150 meetrit. Paljude riikide
sõjalaevadel on ohutusala ehk nii-öelda mull ümber laeva, kui laev on merel.32 See on oma
olemuselt kergema režiimiga kui julgeolekuala, kuid annab võimaluse laeval end paremini
kaitsta väljastpoolt pärineva (mittesõjalise) rünnaku vastu. See tähendab, et see ala ei ole täpselt
sama rangelt jälgitav kui julgeolekuala ise. Näiteks kui sellesse mõjualasse siseneb mõni
veesõiduk, siis reageeritakse vastavalt ohuhinnangule. Kui see ohtu ei kujuta, siis ei reageerita,
näiteks ei võeta veesõidukiga ühendust, et seda hoiatada ja paluda tal eemale hoida, kuni
hoiatuslaskudeni välja, kui veesõiduk ei reageeri käskudele ja jätkab lähenemist ning selles
nähakse ohtu Kaitseväe laevale. Näiteks tiheda liiklusega mereala osades (näiteks Tallinna laht,
Kieli laht) ei ole võimalik nõuda teistelt veesõidukitelt distantsi hoidmist, mistõttu ei tohigi see
ohutusala olla sama range kontrollirežiimiga nagu julgeolekuala. Sellest tulenevalt on mõistlik
nimetada seda ala teisiti kui julgeolekuala. Samas peaks saama selles alas mehitamata
süsteemide suhtes rakendada samu meetmeid, mida julgeolekualaski samadel põhimõtetel.
Kaitseväe laeva ohutusala ei rakendata horisontaalsuunas, kui Kaitseväe veesõiduk on sadama
või sadama akvatooriumi alal, sest sadamas või sadama akvatooriumis on laevad tihedalt koos
ning sõjalaeval ei ole võimalik hoida ise teiste laevadega ega teistel laevadel sõjalaevaga
vajalikku distantsi. Küll aga säilib ohutusala ülapiir õhuruumist tuleva ohu eest kaitsmiseks.
Muul juhul rakendatakse ohu korral enesekaitset. Kaitseväe laeva ohutusalas võib Kaitsevägi
vahetu ohu tõrjumiseks mehitamata süsteemi vastu riikliku järelevalve meetmeid ja vahetut
sundi rakendada eelnõuga lisatava § 547 ja § 49 lõike 1 punktis 3 sätestatu kohaselt.
31 RKPJKo, 13.06.2005, nr 3-4-1-5-05, punktid 16 ja 20: „Määratlemata õigusmõiste on õigustehniline vahend,
mille puhul seadusandja loobub detailsete ettekirjutuste andmisest seadustes enestes, delegeerides normi
täpsustamise seaduse rakendajale. Kuna määratlemata õigusmõiste on seadusandja poolt loodud, tuleb seda
sisustada seadusandja juhiste ja eesmärkide abil. Seega tuleb [… määratlemata õigusmõiste – lisatud täiendus]
sisustada vaadeldava volitusnormi eesmärgi kaudu ehk püüda välja selgitada, mis oli seadusandja eesmärk
Delegatsiooninormist tuleneva pädevuse rakendamisel peab silmas pidama erinevate huvide, väärtuste ja õiguste
tasakaalustamise vajadust ning volitatud seadusandluse teostamisega põhiõigustele asetatud piirangute
proportsionaalsust.“. 32 Välisriikide sõjalaevade ümber oleva nn mulli mõõtmed ei ole enamikul juhtudel avalik teave.
17/72
Kaitseväe laeva ohutusala on laeva ümber nii Eesti merealal kui ka sellest väljaspool, samuti
sadamates või sadamate akvatooriumites viibides. Silmas tuleb pidada seda, et meetmed, mida
laev saab kohaldada eri merealadel, on erinevad. Nii näiteks võib Eesti sise- ja territoriaalmeres
ning sadamas või sadama akvatooriumis viibiv laev kohaldada kõiki samu meetmeid, mida on
lubatud kohaldada julgeolekualal ja selle vahetus läheduses; samuti kehtib enesekaitseõigus,
kuid meetmete kohaldamine on piiratud ja piirdub enesekaitseõigusega Eesti majandusvööndis,
avamerel ning välisriigi sise- ja territoriaalmeres ning majandusvööndis, sealhulgas välisriigi
sadamas või sadama akvatooriumis viibides.
Eelnõu § 1 punktis 12 sätestatud muudatusega antakse Kaitseväele võimalus jätta erandjuhul
ajutine julgeolekuala tähistamata, kui seda nõuab riigikaitseline varjatud iseloomuga ülesanne.
Üldjuhul see siiski tähistatakse. Tähistamata jätmine on võimalik vaid siis, kui see seab ohtu
Kaitseväe ülesande täitmise ning see on lubatud Kaitseväe juhataja kehtestatud tingimuste
kohaselt. Riigi sõjalise kaitsmise ülesande täitmine on teatud tingimustel võimalik vaid siis, kui
Kaitseväe üksus ei ole avalikult selgelt eristuv ja tähistatud. Samuti peab teave Kaitseväe üksuse
asukoha ja julgeolekuala rajamise kohta olema maksimaalselt kaitstud kolmandate isikute eest.
Ajutine julgeolekuala jäetakse tähistamata vaid siis, kui selle tähistuse puudumine ei põhjusta
ohtu piirkonnas liikuvatele isikutele. On oluline märkida, et tähistamata jätmisel tagatakse
inimeste ohutus muul moel. Kui Kaitseväe üksus võib oma tegevusega häirida või põhjustada
ohtu kolmandatele isikutele, tähistatakse julgeolekuala igal juhul. Tähistamisest loobumise
tingimused sätestatakse täpsemalt Kaitseväe korralduse seaduse rakendusaktis „Kaitseväe
julgeolekuala tähistamise kord“. Kaitseväe määruse alusel kehtestab Kaitseväe juhataja
Kaitseväe-sisese dokumendiga täpsed nõuded, mis juhtudel on võimalik jätta julgeolekuala
tähistamata ning kes ja mis tingimustel saab seda otsustada.
Kui Kaitseväe julgeolekuala on jäetud tähistamata Kaitseväe juhataja kehtestatud tingimustel,
siis tuleb Kaitseväel tagada, et piirkonnas liikujad saavad siiski teavet, et tegemist on piiratud
alaga, kuhu ei tohi loata siseneda. Alal peab olema näiteks mehitatud valve, kes informeerib
isikut, kui see liigub ajutise julgeolekuala lähistele või selle suunas. Sellel viisil teavitatakse
isikut, et tegemist on alaga, kuhu ei või siseneda, ja seega on isikul võimalik eemalduda.
Eelnõu § 1 punktis 13 sätestatakse volitusnorm Kaitseväe juhatajale, kes kehtestab täpsed
tingimused ja korra, mis alustel võib jätta julgeolekuala tähistamata. Sellega tagatakse, et
kaitseväelane, kes seda rakendab, lähtub konkreetsetest juhistest ega saa julgeolekuala
tähistamata jätta enda tõlgendusest lähtuvalt.
Lisaks kehtestatakse Kaitseväele võimalus jätta asukohajärgne kohalik omavalitsus ajutise
julgeolekuala loomisest erandjuhul julgeolekukaalutlustel teavitamata. Julgeolekuala
asukohajärgse kohaliku omavalitsuse võib jätta julgeolekuala loomisest teavitamata üksnes nii
kauaks, kui see on Kaitseväe julgeoleku või kolmandate isikute ohutuse tagamiseks vältimatu.
Teavitamine viiakse läbi juhul, kui Kaitseväe üksuste viibimisest näiteks õppuste piirkonnas on
vaja avalikkust teavitada ohutuse tagamiseks ning riigikaitselist ülesannet ei pea varjama. Kui
Kaitseväe ülesanne maastikul vajab edukaks täideviimiseks varjatust, tuleb üksuse paiknemise
teavet kaitsta ja võimalikult vähe levitada, kuna see võib ohustada põhiülesande täideviimist ja
julgeolekut. Kaitseväe teatud ülesannete täitmisel on vaja üksus maastikul maskeerida, et
ülesanne jääks varjatuks. Seega tuleb ka üksuse maastikul paiknemise teavet edastada ja
levitada võimalikult piiratud moel. Regulatsioonis säilib kohustus teavitada iga kord PPA-d,
kes peab omama oma vastutusalas toimuva kohta teavet. Teavitamise kord lepitakse eraldi
kokku. Kaitseväe viibimine kohaliku omavalitsuse alal oleval territooriumil on kooskõlastatud
kinnistu omanikuga.
18/72
Kaitsevägi ei teosta julgeolekuala lähistel isikute lausalist jälgimist, vaid hindab, kas isik, kes
viibib julgeolekuala vahetus läheduses, võib põhjustada ohtu julgeolekualale. Kaitsevägi ei
teosta isikustatud kujul jälgimist, vaid julgeolekuala ala vahetus läheduses liikumise
tuvastamisel hinnatakse võimalikku ohtu Kaitseväe julgeolekualale, varale ja teenistujatele.
Selleks tuvastatakse isiku tegevus julgeolekuala lähistel ja kui selle tulemusena selgub, et isik
näiteks korjab marju või jalutab, siis edasist jälgimist ei teostata. Kui aga selgub, et isik pildistab
julgeolekuala või teeb muid kahtlasi tegevusi (lennutab MÕS-i, jälgib, paigaldab midagi, üritab
lõhkuda piirdeaeda vms), siis isiku tegevust jälgitakse ning võidakse minna julgeolekualalt
välja ja rakendada täiendavaid meetmeid, nagu isiku küsitlemine ja dokumentide nõudmine, et
täpsustada isiku tegevust ja selle põhjusi. Kui isiku tegevuses ei ole Kaitsevägi tuvastanud
selget julgeolekuala ohustavat indikatsiooni ja isik soovib julgeolekuala lähedusest lahkuda,
siis ei ole Kaitseväel alust tema andmeid edasi töödelda ega erimeetmeid rakendada ja isik ei
ole kohustatud ka isikut tõendavat dokumenti esitama. Kaitsevägi lõpetab sel juhul isiku
andmete edasise töötlemise ning fotod ja videod, kus isik on peale jäänud, kustutatakse
hiljemalt 90 päeva möödudes. Vastupidine olukord on see, kui isiku tegevus on ebaselge, isik
ei soostu koostööd tegema ega oma tegevusi selgitama. Sel juhul peab Kaitsevägi vähemalt
julgeolekuala vahetus läheduses viibiva kahtlaselt käituva isiku tuvastama, kaasates vajadusel
ka politseiametniku.
Eelnõu § 1 punktis 14 muudetakse kehtiva seaduse § 541 lõiget 2 – jäetakse välja tekstiosa
„edasilükkamatul juhul“ sest see tekitab valestimõistetavuse nagu oleks selle ülesande täitmine
edasilükkamatu pädevuse raames. Selles lõikes nimetatud ülesanne on Kaitseväe põhiülesanne.
Lisaks on lõikest välja jäetud punkt 3, mille kohaselt võib Kaitsevägi peatada Kaitseväe
julgeolekualal või selle vahetus läheduses viibiva isiku, teda küsitleda ja nõuda temalt isikut
tõendava dokumendi esitamist või kui see ei ole võimalik, siis tuvastada isikusamasus isiku
antud andmete alusel – need õigused antakse eelnõuga loodavates eraldi paragrahvides.,
Seetõttu on KKS § 541 lõike 2 sõnastus muudetud ja lisatud viide §-des 542-5411 sätestatud
erimeetmetele.
Kehtiva seaduse § 541 lõike 2 punktis 4 ehk eelõukohases KKS § 541 lõike 2 punktis 3 on
täpsustatud, et ülesande täitmiseks võib kasutada pilti ja heli edastavat või salvestavat
jälgimisseadmestikku, sealhulgas liikuvat kaamerat. Eelnõukohase KKS §-s 541 lõikega 2 ei
looda Kaitseväele uut õigust, tegemist ei ole Kaitseväele uute volituste andmisega vaid selgituse
ja täpsustusega selles osas, mida kujutab endast jälgimisseadmestik. Lisatud on sõnastus „liikuv
kaamera“ seoses asjaoluga, et sättes kasutatav „jälgimisseadmestik“ hõlmab ka
mittestatsionaarseid kaameraid (näiteks kaameraid, mis ei ole hoonele püsivalt kinnitatud).
Jälgimisseadmestikku võidakse kasutada KKS § 36 kaitseväeluure ülesannete teostamisel ja
vastava loa olemasolul ka näiteks liikuvast autost filmimiseks jne. Seega on korrektne välja
tuua täpsustus lisatud sõnastuse näol. Riigi sõjaliseks kaitsmiseks jt §-s 36 nimetatud ülesannete
täitmiseks on vaja koguda ning töödelda teavet, sealhulgas teavet liikuva kaamera abil. Sätte
sõnastuses olev lauseosa „§ 36 lõike 1 punktis 6 nimetatud ülesande täitmisel“ viitab selle sätte
alusel kaitseväeluure eesmärgil jälgimisseadmestiku kasutamise lubatavusele. Tegemist on vaid
täpsustusega ning see ei tekita erinevust JAS-i või KKS-i vahel, mis jätaks JAS-i alusel
tegutseva ametniku õigusest ilma võrreldes KKS-i alusel tegutseva isikuga. JAS-i ja KKS-i
jälgimisseadmestiku kasutuseesmärk on olnud sarnane, kuid need ei ole võrdsustatud. KKS-i
puhul on on jälgimisseadmestiku kasutamine seotud kaitseväeluurelise tegevusega, mida
tehakse julgeolekuala kaitseks. See punkt on kehtestatud muuhulgas teiste luure toimingutega,
mis on rakendatavad edasilükkamatul juhul kõrgema ohuastme korral luurekeskuse poolt ning
võivad alluda täiendavale loale ja kontrollile. Selle sätte eesmärk ei ole seotud kitsalt
statsionaarselt julgeolekuala territooriumil vaatlemiseks, kuigi luure tegevus on julgeolekuala
kaitseks, vaid ka vahetus läheduses kõrgendatud ohule reageerimiseks.
19/72
Lisaks on eelnõus täpsustatud, et seda ülesannet ei saa täita Kaitsevägi üldiselt vaid ainult
konkreetne struktuuriüksus, mis on Kaitseväe põhimääruses määratud. Selle täpsustusega
kitsendatakse isikute ringi, kellel on andmetele juurdepääs ning ühtlasi tõhustab see järelevalvet
tegevuse üle.
Eelnõu § 1 punktides 15–19 sätestatakse Kaitseväe julgeolekuala kaitse eesmärgil täpsem
erimeetmete kohaldamise ja piirangute kehtestamise õiguslik regulatsioon, lisades seadusesse
§-d 542–5413, muutes § 55 lõigete 1 ja 2 sõnastust, täiendades § 55 lõikega 11 ning tunnistades
§ 56 kehtetuks.
Selleks, et selgitada olukorda, kus Kaitsevägi peab erimeetmeid rakendama, tuleb lähemalt
vaadelda ohu definitsiooni. Oht riigi julgeolekule on olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava
objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset riigi
julgeolekut ähvardavat ohtu põhjustav sündmus. Vahetu oht riigi julgeolekule on olukord, kus
riigi julgeolekut ähvardavat ohtu põhjustav sündmus leiab juba aset või on suur tõenäosus, et
see kohe algab. Oht julgeolekualale ja julgeolekualal olevale taristule või julgeolekualal asuvale
varale ning seal viibivatele isikutele võib lähtuda julgeolekuala vahetus läheduses viibijatest.
Kaitseväe julgeolekuala on Kaitseväe valduses olevad alad ja objektid, näiteks linnakud, mis
tagavad olulist Eesti riigi iseseisva kaitsevõime elementi – lahingumoonalaod,
mobilisatsioonidepood, relvalaod, lahingutehnika ladustamisalad jms, samuti Kaitseväe
sõidukid, õhusõidukid ja veesõidukid. Seega, kui ohtu satub julgeolekuala, siis kaasneb ka oht
riigi julgeolekule.
Erimeetmeid on vaja rakendada julgeolekuala vahetus läheduses ning Kaitseväe laeva
ohutusalas julgeolekuala kaitse tagamiseks. Kaitsevägi peab nimetatud meetmetega reageerima
julgeolekuala kaitseks ohu korral juba julgeolekuala piirist kaugemal, sest julgeolekualal võib
olla juba hilja reageerida.
Erimeetmeid võivad rakendada vaid vastava väljaõppe läbinud kaitseväelased ja ametnikud.
Teenistujad, kes hakkavad nimetatud meetmeid rakendama, läbivad vastava koolituse, kus
selgitatakse nõudeid ja tingimusi, mille korral võib meetmeid rakendada ning millistes
olukordades ei ole rakendamine proportsionaalne ega õiguspärane. Vastava koolituseta
kaitseväelased ja ametnikud ei tohi julgeolekuala vahetus läheduses meetmeid rakendada.
Koolituskava kehtestatakse ja koolitused korraldatakse Kaitseväe-siseselt.
Eelnõuga lisatakse § 542 lõikesse 2 sätted julgeolekuala vahetus läheduses ning Kaitseväe laeva
ohutusalas piirangute rakendamise otsustamise kohta. Piirangute rakendamise julgeolekuala
vahetus läheduses otsustab Kaitseväe juhataja või tema volitatud pädeva struktuuriüksuse ülem.
Enne sellise otsuse vastuvõtmist ei ole kaitseväelastel lubatud erimeetmeid kohaldada ega
piiranguid rakendada. Kuna eelnõuga lisatavad erimeetmed on isikuvabaduste riive, peab
sellise otsuse vastu võtma Kaitseväes kõige kõrgemal tasemel ja sellega andma volituse neid
rakendada. Haldusakti, millega piirangud kehtestatakse, võib välja anda Kaitseväe juhataja või
struktuuriüksuse ülem. Haldusaktis tuuakse välja piirangu kehtestamise põhjendused ning ka
piirangute ulatus ja kestus. Avalikus ruumis julgeolekuala vahetus läheduses liikumise või
tegevuse piirangud peavad olema otsuses selgelt põhjendatud ja selgitatud, miks ei saa
julgeolekuala kaitse eesmärki muul vähem riivaval viisil täita. Reeglina peaks olema enne
selliste piirangute kehtestamist Kaitseväe linnakute või julgeolekuala suhtes toimunud juba
sündmused (näiteks rünnak, sabotaaž või julgeolekuala kaitset tugevalt ohustav muu sündmus),
mille tagajärjel on vajalikud täiendavad resoluutsed meetmed julgeolekuala kaitseks. Otsuses
tuleb selgelt määratleda ka viis, kuidas julgeolekuala vahetus läheduses kehtestatavad piirangud
isikutele teatavaks tehakse. Selleks võib näiteks olla kohapealne julgestusmeeskond, kes
teavitab isikuid piirangutest ja võimaldab isikutel piirangualast lahkuda. Samuti võib piiranguid
20/72
teha teatavaks ajutiselt paigaldatavate siltidega, näiteks juurdepääsuteedele, teavitustega
riiklikes kanalites, riigiasutuste kodulehtedel või ka näiteks sotsiaalmeedias. Oluline on järgida
põhimõtet, et isikule, kes julgeolekuala vahetusse lähedusse satub, oleks selgelt arusaadav, mis
toiminguid on lubatud teha ja mis ei ole lubatud (näiteks pildistada) ning isikule tehakse
kehtestatavad piirangud teatavaks julgeolekualale või selle vahetusse lähedusse sisenemisel või
muul viisil või avaldatakse asjakohaste riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse kodulehel.
Piirangute kehtestamisel järgitakse põhimõtet, et isikute liikumist ja tegevust võib piirata ainult
nii kaua ja nii suures ulatuses, kui on vältimatult vajalik julgeolekuala kaitse eesmärgi
täitmiseks.
Eelnõukohase paragrahvi 542 lõikes 5 sätestakse üldised põhimõtted, millest Kaitsevägi peab
lähtuma erimeetmete ja piirangute kohaldamisel. Eesmärk on luua õigusselgust erimeetmete
kohaldamise osas ning kaitsta ka isikute põhiõigusi volituste kuritarvitamise eest. Selles lõikes
antakse ka juhis, millest Kaitsevägi peab julgeolekuala kaitse eesmärgil meetmete kohaldamisel
lähtuma. Sisuliselt on lõike punktide puhul tegemist proportsionaalsuse tingimustega.
Kuna põhiline murekoht vahetu läheduse juures on erimeetmete ja piirangute proportsionaalne
rakendamine, siis on lõikes 6 piiritletud vahetu julgeolekuala kohaldamise ulatust vastavalt
vajadusele ja ka julgeolekuala ümbritsevale keskkonnale. Teisisõnu, Kaitsevägi peaks lähtuma
keskkonnast (linn, mets jne) ning vastavalt sellele rakendama erimeetmeid. Kaitseväele peab
jääma kaalutlusõigus vahetu läheduse määramise ja ka seal julgeoleku tagamise eest, kuid
hoitakse ära volituse meelevaldne tõlgendamine. Selle sättega pakutakse tasakaalu ning seeläbi
võetakse arvesse isikute põhiõigusi julgeolekuala kaitse tagamisel julgeolekuala vahetus
läheduses isikuandmete töötlemisel.
Kaitseväe linnakutes asuvad NATO sõjalise koostöö raames liitlasüksused, kellel ei ole
tavaolukorras õigust Eesti riigi territooriumil vahetut sundi kohaldada. Eestil vastuvõtva riigina
on julgeolekualal kohustus tagada liitlaste julgeolek ja nende vara puutumatus. Kaitseväele
antakse eelnõuga õigus reageerida ohule julgeolekuala vahetus läheduses ning sellega tagada
ka liitlasüksuste julgeolek Kaitseväe linnakutes ja objektidel. Julgeolekuala vahetus läheduses
Kaitseväe rakendatavate erimeetmete lisamine toetab NATO dokumentide ACO Directive 080-
025; AD07-001 ACO „Security directive“ ja C-M(2002)50 „Protection Measures for NATO
Civil and Military Bodies, Deployed NATO Forces, and Installations (Assets) Against Terrorist
Threats“ rakendamist liitlasüksuste ja Kaitseväe poolt.33
Kehtiva seaduse järgi ei ole võimalik reageerida julgeolekuala kaitseks enne, kui julgeolekuala
puutumatus on rikutud. Samuti ei ole võimalik väljaspool julgeolekuala reageerida
julgeolekuala vahetus läheduses liitlaste suhtes võimalikku luuretegevust teostavate, näiteks
pildistavate või jälgivate isikute osas. Mitmetes NATO liitlasriikides on tuvastatud Vene
eriteenistuste huvi kasvu sinna paigutatud liitlasüksuste vastu. Näiteks on Soome
julgeolekuteenistus täheldanud 2025. aasta veebruaris Vene eriteenistuste huvi Soome
paigutatud liitlasüksuste vastu ning on tuvastatud MÕS-ide lende linnakute ja NATO staapide
kohal, kuhu on eelpaigutatud NATO liitlasväed.34
33 Antud dokumentidele on kehtestatud juurdepääsupiirang. 34 Soome julgeolekuteenistuse teatel huvitab Vene eriteenistusi, mis tüüpi NATO varustust Soome paigutatakse.
Soome relvajõudude luureülema sõnul tuvastatakse Soome väeosade lähistel tihti MÕS-ide lende. Soome
kaitseväe sõjaväeluure hiljutise raporti järgi on Venemaa huvide seas Soome pinnal paiknevad rahvusvahelised
väed ja NATO staabid ning väestruktuurid. NATO liitlasväed on kavas paigutada Rovaniemisse ja Sodankylässe
FLF (forward land forces) formaadis. (YLE, 17.02.2025). Saadaval aadressil https://yle.fi/a/74-20143674.
21/72
Eelnõuga lisatavas KKS §-s 543 täpsustatakse seoses vahetus läheduses või Kaitseväe laeva
ohutusalas küsitlemise ja dokumentide nõudmisega, et seda võib kohaldada vahetus läheduses
ainult juhul, kui teabe saamine on Kaitseväe julgeolekuala või teenistujate ohutuse ja julgeoleku
tagamiseks vältimatu, sama kehtib ka KKS-i järgmises paragrahvis kehtestatava isikusamasuse
tuvastamise kohta.
Eelnõuga lisatakse KKS-i § 544, millega luuakse Kaitseväele võimalus tuvastada julgeolekualal
või selle vahetus läheduses isiku isikusamasust kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel, või
kui see ei ole võimalik, siis muul õiguspärasel viisil. Siinkohal võib muuks õiguspäraseks
viisiks pidada näiteks isiku küsitlemist, kuni objektiivsetele andmetele tuginedes võib
isikusamasust pidada piisavalt tõenäoliseks. Lisaks on alates 2025. aastast võimalik igal isikul
enda isikut tõendada Eesti teabevärava mobiilirakenduse vahendatud kontrollpäringuga. Seega
saab julgeolekuala vahetusse lähedusse sattunud isiku isikusamasust kontrollida ka riigi
mobiilirakenduse kaudu. Kui isikul ei ole ühtegi kehtivat dokumenti ega riigiäppi, siis on
tavapärane praktika, et isiku tuvastamist kaitseväelane ise läbi ei vii, vaid kutsutakse appi
politseiametnik, kes teeb selle toimingu oma andmebaasidele tuginedes. KKS § 544 lõikes 2
täpsustatakse konkreetseid tingimusi, millisel juhul võib isikusamasust tuvastada Kaitseväe
julgeolekuyala vahetus läheduses. Tingimuseks on julgeolekuala või teenistujate ohutuse ja
julgeoleku tagamiseks vältimatu vajadus.
Et piiritleda isikute ringi ja tõhustuada järelevalvet nende üle, kellel on juurdepääs
andmekogudele, täpsustatakse § 544 lõikes 3, et juurdepääs andmekogudele ja seal andmete
kontrollimise õigus on ainult Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksusel.
Kaitseväe julgeolekuala vahetu läheduse ohustamise iseloomustamiseks võib tuua olukorra, kus
Kaitseväe objekti piirdeaia taga viibivad isikud tuvastamata eesmärgil ja toimetavad seal
nähtavalt fotoaparaadi või kotiga. Sellisel juhul tuleb Kaitseväel veenduda, et tegemist ei ole
näiteks lõhke- või süüteseadeldise paigaldamise või luuretegevuse eesmärgil infokogumise
ning pildistamise katsega. Isikuid tuleb kõigepealt küsitleda ja neilt isikut tõendavat dokumenti
nõuda, et teha kindlaks, kes nad on ja mis eesmärgil nad julgeolekuala pildistavad. Kui selgub,
et isikud ei tee koostööd, väidavad, et neil ei ole kaasas isikut tõendavaid dokumente, ja üritavad
lahkuda, tuleb nad kinni pidada. Sõidukiga lahkuda üritavaid isikuid tuleb kinni pidada sõiduki
peatamise teel. Isikute kinnipidamisel tuleb kaitseväelaste ohutuse tagamiseks teha
turvakontrolli (eelnõuga planeeritav § 548), veendumaks, et isiku valduses ei ole esemeid või
aineid, millega ta võib ohustada ennast ja teisi isikuid. Kahtluse korral võib isiku läbi vaadata,
kui on alust arvata, et isik kannab endaga kaasas eset või ainet, mille võib võtta seaduse alusel
hoiule, hõivata või konfiskeerida. Isiku läbivaatuse käigus ei ole Kaitseväel lubatud läbi vaadata
isiku kehaõõnsusi, selline õigus on vaid politseil. Isiku läbivaatuse meede on kehtivas KKS §-s
56 olemas selle kehtestamisest alates, kuid see tunnistatakse käesoleva muudatusega kehtetuks.
Isiku läbivaatust võib Kaitsevägi teha vaid kõrgendatud ohu tõrjumiseks pärast isiku
kinnipidamist. Isiku läbivaatuse peab tegema üldjuhul isikuga samast soost kaitseväelane. Isiku
kinnipidamisel ei või vahetut sundi kohaldada, kui seda ei ole enam vältimatult vaja. Tuleb
märkida, et eelnõu kohaselt saab isikut läbi vaadata vaid vahetu kõrgendatud ohu korral ehk
siis, kui on juba üsna selge, et riigi julgeolekut ähvardav juhtum võib aset leida. Kõrgendatud
oht on oht isiku elule, kehalisele puutumatusele, füüsilisele vabadusele, suure väärtusega
varalisele hüvele, suure keskkonnakahju tekkimise oht või karistusseadustiku (KarS) 15.
peatükis sätestatud esimese astme kuriteo või 22. peatükis sätestatud kuriteo toimepanemise
oht. Nimetatud KarS 15. peatüki kuritegude hulgas on ka riigivastased süüteod, nagu
riigireetmine, salakuulamine, Eesti vastu suunatud luuretegevus ja selle toetamine jt. Kaitseväe
vastu on neid süütegusid varem ka toime pandud ja mitmed neist juhtumitest sisaldasid
luureteabe kogumist Kaitseväe objektide jälgimise või pildistamise teel. Eelnõuga antakse
Kaitseväele võimalus antud juhtumite kahtluse korral isikut küsitleda ja temalt dokumente
22/72
nõuda ning kui on selgunud, et eksisteerib vahetu kõrgendatud oht julgeolekualale, siis võib
rakendada äärmisel juhul ka isiku läbivaatust.
Eelnõukohase §-ga 547 antakse Kaitseväele õigus Kaitseväe julgeolekualal, selle vahetus
läheduses ja Kaitseväe laeva ohutusalas kohaldada erimeetmeid ning kasutada teatud
erivahendeid mehitamata süsteemide tõrjumiseks. Mehitamata süsteeme võidakse kasutada ka
kuritegevuse ja terrorismi eesmärgil, samuti hübriidtegevusteks Kaitseväe julgeolekuala vastu.
Sellest tulenevalt on vaja Kaitseväe julgeolekuala kaitsmise eesmärgil vahendeid ja seadusega
loodud õigusi, et vajaduse korral tõrjuda ohtu, mida need kätkevad. Sellest tulenevalt luuakse
eelnõuga õiguslik alus Kaitseväe julgeolekuala kaitseks kohaldada erimeetmeid ja kasutada
erivahendeid.
Mehitamata süsteemi sõitu sekkumiseks ning nende tõrjumiseks on mitmeid meetmeid, mida
saab kohaldada. Näiteks võib kohaldada järgmisi meetmeid:
1) sõitu sekkumine (st võetakse mehitamata süsteemi juhtimine üle);
2) raadiosageduste segamine (ingl jamming);
3) GNSS-i35 segamine (katkestatakse mehitama süsteemi navigeerimiseks kasutatav
satelliidiühendus);
4) petmine (ingl spoofing; sisuliselt võetakse mehitamata süsteemi juhtimine üle);
5) pimestamine (ingl dazzling; suure intensiivsusega valguskiir või laser suunatakse
mehitamata süsteemi kaamerat „pimestama“);
6) laseri kasutamine (mehitamata süsteemile fokuseeritud energiaimpulss tekitab ülikõrge
temperatuuri, mille tulemusena objekt süttib või plahvatab);
7) tugevatoimeliste mikrolainete kasutamine (ingl High Power Microwave; mehitamata
süsteemile fokuseeritud mikrolaine energia halvab süsteemi elektroonilised süsteemid);
8) võrgu kasutamine (peamiselt MÕS-ile visatakse võrk selle püüdmiseks, kuid kasutatav ka
mehitamata veesõiduki ja sõiduki puhul);
9) laskemoona kasutamine (mehitamata süsteemi pihta lastakse, mille tulemusena süsteem
hävib);
10) kokkupõrkesüsteemi kasutamine (eesmärk on kahe mehitamata süsteemi kokkupõrge, mille
tulemusena mõlemad hävivad).
Mehitamata süsteemi peatuma sundimine võib tähendada nii liikuva objekti takistamist kui ka
mingi tegevuse lõpetamist või näiteks mehitamata objekti juhtiva kaugjuhtimisseadme, arvuti
või muu tehnilise vahendi seiskamist.
Võidakse kasutada ka meetmete kombinatsioone, see tähendab kohaldada ainult ühte või mitut
meedet korraga. Mehitamata süsteemide tõrjumise riskiks on kõrvalseisjate või nende vara ohtu
sattumine, samuti objekti kahjustamine, kui näiteks mehitamata sõiduk sõidab otsa objektile,
mida kaitsta soovitakse. Seetõttu on oluline hinnata riske iga kord eraldi ning sõitu sekkumise
puhul tuleb esmalt rakendada nii-öelda pehmeid meetmeid, nagu veesõiduki või sõiduki
operaatoriga ühenduse võtmine, hoiatamine, mehitamata süsteemi sundmaandamine või -
peatamine. Alles siis, kui need ei aita, saab kohaldada selliseid meetmeid nagu raadioside
segamine, mehitamata süsteemi juhtimise ülevõtmine või hävitamine.
Vahetu olulise ohu tõrjumiseks võib kohaldada meetmeid nii kaua, kui neid on eesmärgi
saavutamiseks vältimatult vaja,. Kaitsevägi võib mehitamata süsteemi sekkumiseks kasutada
füüsilist jõudu, tulirelva, sealhulgas sõjaväerelva ja relvasüsteemi ning muid erivahendeid, mis
on vajalikud mehitamata süsteemi toimimisse sekkumiseks. Eelnõus ei ole täpsemalt loetletud,
mis need mehitamata süsteemi toimimisse sekkumise erivahendid on, sest mehitamata
35 GNSS – globaalne sateliitpositsioneerimise süsteem (ingl Global Navigation Satellite System).
23/72
süsteemide puhul tuleb arvestada nende tehnoloogianeutraalsust, et mitte takistada
innovaatiliste lahenduste kasutuselevõttu. Nendeks erivahenditeks võivad olla
näiteks:1) sundida sõitvat mehitamata veesõidukit või sõidukit peatuma;
2) kasutada füüsilist jõudu mehitamata veesõiduki ja sõiduki peatuma sundimiseks;
3) kasutada tulirelva;
4) võtta mehitamata süsteemi juhtimine arvutiseadmega üle.
Füüsilise jõu kasutamise käigus võib kasutada muuhulgas näiteks järgmisi erivahendeid:
1) tulirelv;
2) raadioside segaja (ingl jammer);
3) laserseade või muu seade, millega on võimalik tõkestada mehitamata süsteemi edasist
liikumist;
4) võrk;
5) mehitamata süsteem, mis on valmistatud või mida kasutatakse mehitamata süsteemiga kokku
põrkamiseks, et tõkestada selle edasist liikumist;
6) muu seade või vahend, mis on eespool nimetud seadmete või vahenditega sarnase toimega.36
Füüsilist jõudu, tulirelva ja erivahendeid võib kasutada ning mehitamata süsteemi juhtimise
võib arvutiseadmega üle võtta nii kauaks, kui seda on eesmärgi saavutamiseks vältimatult vaja.
Seega on oluline, et Kaitsevägi hindab ohuolukorda ja kohaldab üksnes sellist meedet, mis on
proportsionaalne antud olukorraga. Selleks peab Kaitsevägi välja töötama protseduurid,
hindamismaatriksid ja muu sellise, et tagada ohu suurusega proportsionaalne tõrjemeetodi
kohaldamine.
Muu seade laserseadme kõrval võib olla selline seade, mis kiirgab valgust, mikrolaineid,
elektromagnetlaineid või muud sellist, millega on võimalik tõkestada mehitamata süsteemi
edasist liikumist, pimestades kaamerat, et kaugpiloot või operaator ei näeks, kus ta lendab või
sõidab, või segades GPS-i, et kaugpiloot või operaator ei teaks süsteemi asukohta, või segades
raadiolaineid.
Kui raadiosidet piiratakse, et sundida mehitamata süsteem peatuma, tuleb arvesse võtta
elektroonilise side seaduse § 115 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12. detsembri
2005. aasta määruses nr 301 „Raadioside piiramise kord“ kehtestatud nõudeid raadioside
piiramise loa taotlemiseks. See tähendab, et määrusest võetakse arvesse ainult selle §-d 3–5 ega
arvestata §-des 21 ja 22 seatud piiranguid asukohale, kus võib raadiosidet piirata.
Lisaks on sätestatud kohustus enne mehitamata süsteemi toimimisse sekkumist võimalusel
hoiatada või anda mehitamata süsteemi käitajale või juhile märku, et ta selle Kaitseväe
julgeolekualalt või selle vahetust lähedusest eemale juhiks. Esiteks hinnatakse, kas see
mehitamata süsteem võib kujutada endast ohtu. Teiseks selleks, et saaks juhti hoiatada või talle
märku anda, peab selle juht olema nähtav ning lisaks peab hindama ka ajalist faktorit – näiteks
droonide liikumiskiirus on suur ning kui droon on ohtlik, selle juht ei ole nähtav, siis ei ole aega
ega võimalust hoiatada või juhile märku anda. Oluline on märkida, et hoiatamine või
märguande andmine ei saa takistada mehitamata süsteemist tingitud vahetu olulise ohu
tõrjumist, mis on primaarne eesmärk.
Eelnõuga lisatav turvakontrolli teostamise võimalus (planeeritav KKS § 548) on üldjuhul
julgeolekualale sisenejate ja väljujate suhtes tavapärane ja rutiinne meede tagada julgeolekuala
turvalisus ja kindlustada, et alale ei satu keelatud ja ohtlikke esemeid ega viida välja Kaitseväele
kuuluvat vara. Turvakontrolle teostatakse tavaolukorras pisteliselt. Kaitseväe ohutasemete
36 Punktis 6 nimetatu on jäetud lahtiseks, et mitte takistada innovaatiliste lahenduste kasutuselevõttu. Ainus piirang
on, et see seade või vahend peab evima sama toimet, mis on seaduses konkreetsete seadmete või vahenditena
loetletud.
24/72
tõstmisel võidakse tihendada julgeolekualale sisenejate ja julgeolekualalt väljujate
turvakontrolle. Turvakontrolli teostatakse eelnõu alusel ka julgeolekuala vahetus läheduses,
kuid ainult juhtudel, kui esineb kõrgendatud oht ning see on vaja välja selgitada või vahetu oht,
mida on vaja tõrjuda. Turvakontrolli teostatakse ka kinnipeetud isikutele, kui on vaja tagada, et
isik ei peida oma riietes midagi (näiteks nuga), millega ta võiks ohustada ennast või teisi.
Eelnõuga täpsustatakse KKS §-i 55 ning lisatakse Kaitseväele õigus isikut kinni pidada
julgeolekuala vahetus läheduses. Isiku kinnipidamise meede ei ole KKS-is uus, seni on
kehtinud õigus isikut kinni pidada vaid julgeolekualal (kehtiv KKS § 55). Lisanduva meetmega
võib Kaitsevägi isikut kinni pidada ka julgeolekuala vahetus läheduses vaid siis, kui ta ohustab
julgeolekuala, on tunginud julgeolekualale loata või esineb kahtlus, et ta on pannud toime
süüteo julgeolekuala või seal viibivate teenistujate vastu. Kehtivat KKS §-i 55 on vaja muuta,
kuna kehtivas KKS-is on sõnastatud säte selliselt, et isiku suhtes peaks teada olema, et ta on
pannud julgeolekualal toime süüteo. Kaitsevägi ei saa otsustada, kas isik on toime pannud
süüteo või mitte, Kaitsevägi võib tuvastada ainult kahtluse ja selle korral isiku kinni pidada.
Isikut võib julgeolekuala vahetus läheduses kinni pidada vaid seaduses nimetatud juhtudel.
Isiku võib kinni pidada näiteks sulgedes ta ruumi või sõidukisse või piirates muul viisil olulisel
määral tema füüsilist vabadust. Juhul, kui ei ole alust isiku kinnipidamiseks, on
proportsionaalse meetmena õigus isikut vaid küsitleda ja temalt dokumente nõuda ning ainult
seni, kuni ennetatakse julgeolekuala ähvardavat ohtu.
Eelnõuga kehtestatakse seni kehtiva KKS § 56 asemel KKS § 549, millega on Kaitseväel õigus
kinnipeetud isikut läbi vaadata. Õigus isikut läbi vaadata ei ole KKS-is uus. Seni kehtiv KKS §
56 sätestab isiku läbivaatuse õiguse, kuid ei sätesta vajalikke toimingut piiravaid ja
proportsionaalsust tagavaid sätteid. Lisatava KKS § 549 järgi sätestatakse, millisel juhul ja
kuidas tuleb isikut läbi vaadata. Isikut võib läbi vaadata vaid kõrgendatud ohu korral ja ka alles
siis, kui isik on eelnevalt KKS § 55 alusel kinni peetud. Suurt riivet põhjustavat isiku läbivaatust
saab pidada proportsionaalseks meetmeks vaid juhul, kui on suur tõenäosus arvata, et isiku
tegevus võib põhjustada kõrgendatud vahetut ohtu julgeolekualale. Kaitseväele antakse õigus
vaadata läbi vaid isiku keha, riided ja kehal kantavad esemed, kuid ei anta õigust läbi vaadata
isiku kehaõõnsusi, see õigus jääb vaid politseile. Kõiki isiku suhtes rakendatavaid meetmeid
tuleb protokollida seadustes ettenähtud viisil ja nende rakendamise kohta võib isik esitada ka
vaide Kaitseväe juhatajale või kaebuse kohtule. Täpsustatud on, et isiku vaatab läbi Kaitseväe
teenistuja, kes on isikuga samast soost. Kui see on vajalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks,
võib isiku läbi vaadata Kaitseväe teenistuja, kes ei ole isikuga samast soost. Isiku läbivaatusel
on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.
Eelnõuga luuakse KKS §-s 5410 Kaitseväele võimalus vallasasja läbi vaadata. Vallasasja
läbivaatus on sätestatud ka kehtivas KKS §-s 56, kuid seda on vaja täpsustada ja muuta
selgemaks ning tänapäeva nõuetele vastavaks. Vallasasja võib läbi vaadata julgeolekualale
sisenevate isikute puhul, kuna tuleb veenduda, et isik ei saabu linnakusse keelatud esemetega
ega lahku linnakust esemetega, mida ei ole lubatud välja viia (näiteks laskemoon, relvad,
varastatud esemed, salastatud teave). Vallasasja läbivaatust korraldatakse Kaitseväe
julgeolekualade korral üldiselt vaid pisteliselt, et igapäevaselt tagada julgeolekuala turvalisus.
Eelnõuga lisatakse võimalus vallasasja läbi vaadata ka julgeolekuala vahetus läheduses, kuid
seda tingimusel, et julgeolekuala ähvardab kõrgendatud oht või seda on vaja kõrgendatud
vahetu ohu tõrjumiseks. Näiteks võib tuua olukorra, kus isik üritab jätta maha koti või paki
julgeolekuala aia äärde ning lahkuda. Sel juhul on Kaitseväel vaja tuvastada, mis eesmärgil kott
maha jäeti ja mis võib kotis olla ning ega see ei põhjusta julgeolekualale ohtu. Sel juhul võib
olla Kaitseväel vaja isiku kott või julgeolekuala vahetus läheduses asuva auto pakiruum läbi
vaadata ning veenduda, et seal ei ole lõhke- või süüteseadeldise paigaldamise materjale.
25/72
Vallasasja läbivaatuse vajalikkuse kohta võib tuua näite, kus isikud on Kaitseväe objekti
läheduses MÕS-i lennutanud, kuid on jõudnud õhusõiduki ja sellega seotud tehnika pakkida
auto pakiruumi ning üritavad linnaku vahetust lähedusest minema sõita. Sel juhul tuleb
Kaitseväel kõigepealt hinnata, kas võib olla tegemist ohuga julgeolekualale, ning sõiduk
peatada, isikut küsitleda ja nõuda dokumente ning seejärel vajaduse korral vallasasi ehk auto
läbi vaadata. MÕS-i lennutamine julgeolekuala kohal võib põhjustada Kaitseväele ohtu.
Näiteks ei ole lubatud elektroonilisi sidevahendeid, sealhulgas MÕS-i, kasutada
lahingumoonalao piirkonnas, kus see võib tekitada ohtu lahingumoonale. Samuti võib MÕS-i
lennutamisega julgeolekualal toime panna riigivastase süüteo, kui kogutakse infot
luuretegevuse eesmärgil. Tuleb rõhutada, et isiku kahtlustamiseks MÕS-i lennutamise suhtes
peavad olema selged ja kindlad tõendid, sest ilma nendeta ei ole isiku peatamine ja auto
läbivaatamine proportsionaalne meede. Kui küsitlemise tulemusena tekib kahtlus, et isik ikkagi
võib suure tõenäosusega olla seotud MÕS-i lennutamisega Kaitseväe julgeolekuala kohal ehk
süüteoga, on eelnõus toodud muudatuste tulemusel Kaitseväel isikute lahkumise takistamiseks
õiguslik alus.
Kaitseväel on igakordne kohustus selgelt välja tuua, mille alusel isiku suhtes meetmeid
rakendatakse, ja veenduda, et see on isikule igati arusaadav. Kui on tuvastatud, et isik võis
juhtida mehitamata sõidukit julgeolekuala läheduses või ohustada sellega julgeolekuala, tuleb
asjaolude selgitamiseks mehitamata sõiduk hoiule võtta (eelnõuga kavandatav KKS § 5411), et
see kui vallasasi läbi vaadata (eelnõuga kavandatav KKS § 5410) ja süüteo korral kasutada seda
asitõendina. Isiku põhiõigusi riivavamate erimeetmete rakendamisel on Kaitseväel kohustus see
kirjalikult fikseerida üldjuhul protokollis või kirjalikult muus Kaitseväes kasutatavas
dokumendis.
Selleks, et ennetada ohtu julgeolekualale ja sealsetele Kaitseväe tegevustele, on Kaitseväel
võimalik eelnõukohase sätte alusel kehtestada viibimiskeeld (eelnõuga kavandatav KKS § 545).
Viibimiskeelu kehtestamist julgeolekuala vahetus läheduses avalikus ruumis on vaja selleks, et
tagada Kaitseväe julgeolekuala puutumatus või isikute ohutus. Viibimiskeelu võib kehtestada
kuni 12 tunniks. Seda võib pikendada üle 12 tunni üksnes Kaitseväe juhataja või tema volitatud
ülema loal, kes teeb vastava motiveeritud otsuse. Algne viibimiskeelu kehtestaja ei ole sama
isik, kes otsustab viibimiskeelu pikendamise. Viibimiskeelu pikendamise otsuse teeb kas
Kaitseväe juhataja või kõrgem ülem. Viibimiskeelu kehtestamise ja sellest teavitamise
protseduurid kehtestatakse Kaitseväe-siseselt.
Näiteks võib viibimiskeelu kehtestamise vajadus tekkida avaliku tee osale julgeolekuala
vahetus läheduses, mis viib lahingumoonalao juurde, kui seal parajasti veetakse lahingumoona.
Lao territoorium on julgeolekuala, kuid sinna juurdepääsemiseks kasutatavad teed on avalik
ruum, mistõttu võib olla vaja kehtestada seal ajutiselt viibimiskeeld ning autod ja inimesed
mujale suunata. Viibimiskeeld on vaja kehtestada nende kõrvaliste isikute ohutuse tagamiseks,
kes muidu võiksid sattuda ohualasse. Lahingumoona vedavad veokid võivad moodustada lattu
sissepääsu teeotsal järjekorra, mistõttu tuleb Kaitseväel ajutiselt kehtestada teeotsa ja
julgeolekuala läheduses viibimiskeeld, et tsiviilsõidukid ei satuks kogemata
lahingumoonaveokite vahele. Seda võib teha vaid julgeolekuala vahetus läheduses ja ohutuse
tagamiseks. Julgeolekualast kaugemal tuleb endiselt tugineda politsei abile. KKS-i kohaselt on
Kaitseväel võimalik kehtestada ka ajutine julgeolekuala, kuid selle kehtestamine on
aeganõudev. Viibimiskeelu võib kehtestada paindlikult ja viivitamata ning tehes selle juures
viibijatele suuliselt teatavaks.
Viibimiskeelu näitlikustamiseks võib tuua ka olukorra, kus Kaitseväe objekti peapääsla ette
kogunenud rahvamass takistab liiklust objektile ja välja. Seni on tuginetud politsei abile, kes
tuleb ja kehtestab viibimiskeelu ohutuse tagamiseks. Siiski on politseil vaja jääda
26/72
viibimiskeeldu jõustama ja seda võib olla vaja teha pikemalt, mis võib hoida kinni olulist
politseiressurssi. Eelnõu järgi võib sel juhul viibimiskeelu kehtestada ja selle jõustamise tagada
julgeolekuala vahetus läheduses ka Kaitsevägi ise ega pea tuginema igal juhul politsei abile.
Kui maismaal kehtestatakse viibimiskeeld julgeolekuala vahetus läheduses ajutiselt, siis merel
Kaitseväe laeva ohutusalas on viibimiskeeld püsiv ning see kehtib nii mehitatud kui mehitamata
veesõidukite kui ka muude ujuvvahendite suhtes. Nii nagu eespool kirjeldatud, ei ole
viibimiskeeld sama range nagu see on Kaitseväe julgeolekualal, sest merel on piirkondi, kus
teiste veesõidukite (eelkõige väikelaevade) eemal hoidmine ei ole võimalik veeliikluse tiheduse
tõttu. Sellisel juhul laeva komandör hindab olukorda ning võib leevendada viibimiskeeldu
hinnates iga läheneva veesõiduki suhtes ohtu eraldi, kui lähedalt võib teine veesõiduk Kaitseväe
laevast mööda sõita. Kaitseväe laeva ohutusalasse sisenemiseks ei pea luba küsima – kui laeva
juhiga ühendust ei võeta, et see eemale hoiaks ja ei läheneks, siis võib seda teise veesõidukiga
teha. Kaitseväe laeva ohutusala üldine eesmärk on hoida teised veesõidukid ohutus kauguses ja
seda järgitakse merel nii palju kui võimalik (vaata ka Kaitseväe laeva ohutusala mõiste
selgitust).
Laiemalt on kõik kirjeldatud, täpsustatud ja lisanduvad erimeetmed suunatud julgeolekuala
ohutuse tagamisele ning selle kaitsmisele. Antud kontekstis tuleb märkida, et Euroopas on
toimunud mitmeid rünnakuid kaitsejõudude taristu, sõidukite ja isikute vastu ning rünnakutes
kahtlustatakse agressorriikide eriteenistusi. Näiteks on Saksamaal mitmel korral süüdatud
kaitsejõudude veokeid.37 Sarnased rünnakud ei ole välistatud ka Eestis ning seega on
julgeolekuala kaitseks julgeolekuala vahetus läheduses rakendatavate erimeetmete hulka vaja
arvata ka need meetmed, mille abil oleks Kaitseväel võimalik efektiivselt julgeolekuala kaitsta
vahetus läheduses avalikus ruumis. Kaitsevägi võib olla sihtmärgiks ainuüksi selle tõttu, et
Eesti toetab poliitiliselt Ukrainat. Sarnastel motiividel on Vene luurega seotud isikud toime
pannud rünnakuid Ukrainasse suunduvate relva- või abisaadetiste vastu.38, 39
37 Saksamaal Erfurti linnas süüdati mitu Bundeswehri veokit. Venemeelses sotsiaalmeedias kirjutatakse, et tegu
oli Venemaa korraldatud rünnakuga, väites, et Erfurti parklas remonditi Ukraina relvajõudude sõidukeid, kuigi
Bundeswehr pole seda kinnitanud. Sarnane süütamine leidis aset kaks nädalat varem Alam-Saksi liidumaal
Soltaus. (Ntv/Welt, 26.06.2025). Leitav aadressil https://www.n-tv.de/politik/Kreml-Kanaele-prahlen-mit-
Anschlag-auf-Bundeswehr-in-Erfurt-article25862710.html.
38 Saksamaal ja Šveitsis vahistati kolm Ukraina kodakondsusega meest, keda kahtlustatakse sabotaaži
kavandamises Venemaa huvides. Saksa ametivõimude teatel valmistusid mehed korraldama süütamisi ja saatma
posti teel lõhkeseadeldisi ning olid sellega seoses ühenduses Venemaa julgeolekuasutustega. Prokuratuuri sõnul
olid sihtmärgiks valitud kaubad, mis olid teel Ukrainasse. Ettevalmistuste raames saadeti Ukrainas asuvatele
aadressidele pakke, mis olid varustatud jälgimisseadmetega. (DW/Spiegel, 14.05.2025). Leitav aadressil
https://www.dw.com/en/germany-arrests-3-for-planning-russian-sabotage-attacks/a-68048728?maca=en-rss-en-
all-1573-rdf.
Kaks Saksamaal elavat saksa-vene päritolu meest sattusid Saksamaal uurimise alla. Neid süüdistatakse spionaažis
ja terrorismis. Väidetavalt on nad kogunud teavet Saksamaa ja USA sõjaliste rajatiste ning taristu kohta, et
kavandada sabotaaži Ukrainasse viidava sõjavarustuse vastu. Üks kahtlusalustest omab nii Saksa kui ka Vene
kodakondsust ning on varem võidelnud nn Donetski Rahvavabariigi koosseisus. Tegevust aitas alates 2024. aasta
märtsist väidetavalt koordineerida teine sarnase taustaga inimene. Mehi võib oodata aastatepikkune
vangistus. (Tagesschau, 18.04.2025). Leitav aadressil https://www.tagesschau.de/investigativ/russland-sabotage-
100.html. 39 Leedus hoiti eelmisel aastal ära hulk katseid rünnata Ukrainale mõeldud sõjalise abi saadetisi. Leedu politsei on
eri juurdluste käigus pidanud kinni inimesi, keda kahtlustatakse terrorirünnakute kavandamises Ukrainale mõeldud
sõjatehnikale. Käimas on mitu tosinat sarnast eeluurimist. (LRT, 28.02.2025). Leitav aadressil
https://www.lrt.lt/naujienos/lietuvoje/2/2500074/policija-per-nepavykusi-teroro-akta-siauliuose-noreta-
sunaikinti-karine-parama-ukrainai.
27/72
Ka Eestis on toime pandud rünnakuid, millel on seosed Vene luureteenistusega ja mis on
suunatud Ukraina toetamise kollektiivse tahte õõnestamisele ja destabiliseerimisele.40
Kaitsevägi on korraldanud relva- ja moonasaadetisi Ukrainale ning võib eeldada, et säilib
Venemaa huvi sellise abi saatmist takistada. Sihtmärkideks võivad olla Kaitseväe
lahingumoonalaod, kus abi võidakse hoiustada, või veokite kolonnid, millega vedusid
korraldatakse. Kaitseväe lahingumoonaladude piirkonnas on tuvastatud kahtlasi isikuid ning
loata MÕS-i lende. Selleks, et kirjeldatud agressorriigi tegevustest tulenevaid riske tõhusalt
maandada, on vaja Kaitseväele anda õigus julgeolekuala vahetus läheduses isikuid tuvastada,
neid küsitleda ja vajaduse korral kinni pidada. Isikuid ei ole võimalik tuvastada ilma, et
kaitseväelased väljuksid julgeolekualalt avalikku ruumi ning rakendaksid seal isiku küsitlemise
ja dokumentide nõudmise meedet.
Lisaks Kaitseväe territooriumile on Kaitseväe laevad, lennuvahendid ja sõidukid julgeolekuala
KKS § 50 järgi. Seega saab nende vahetus läheduses samuti kohaldada eelnõuga lisatavaid
erimeetmeid.41 See võimaldaks näiteks peatada ja küsitleda isikuid, kes pildistavad või jälgivad
maanteel liikuvaid Kaitseväe sõidukite kolonne. Antud juhul oleks kolonni kahtlase
pildistamise korral proportsionaalne meede vaid isikut küsitleda ja dokumenti nõuda.
Tuvastatud on hulgaliselt juhtumeid, kus Kaitseväe sõidukite kolonne on jälginud või jälitanud
sõidukid teadmata põhjustel. Kuna praegu ei saa Kaitsevägi rakendada meetmeid julgeolekuala
kaitseks julgeolekuala vahetus läheduses, siis on sellises olukorras tavaliselt kutsutud politsei,
kuna aga kolonn ja pildistaja liiguvad samal ajal sõidukitega edasi, on politseil keeruline
efektiivselt reageerida. Seetõttu luuakse eelnõuga Kaitseväele õigus ohu ennetamiseks,
väljaselgitamiseks või tõrjumiseks sõiduk peatada, isikut küsitleda ja nõuda dokumenti.
Kaitsevägi hindab olukorda iga kord eraldi ning vastavalt proportsionaalsuse ja õiguspärasuse
printsiibile astub näiteks sõidukite kolonni pildistanud isikutega vajaduse korral kontakti. Kõiki
kaitseväelaste vastu huvi tundvaid isikuid ei peatata ega küsitleta, sest heauskne huvi Kaitseväe
tegemiste vastu avalikus ruumis on eeldatav ja iga kord ei ole tuvastatud ohtu, millele
reageerida. Kui aga näiteks eraisik sõidab kolonni ette või vahele vaatamata sõjaväepolitsei
keelavatele märguannetele, aeglustab või takistab kolonni ning seejärel pildistab ja kordab
tegevust mitu korda, on Kaitseväel vaja isikult küsida selgitusi tema tegevusele.
Eelnõuga lisatakse KKS-i § 5412, millega võimaldatakse Kaitseväel julgeolekualal, selle
vahetus läheduses ja Kaitseväe laeva ohutusalas toimuva jälgimiseks kasutada pilti ja heli
edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku või liikuvkaamerat, aga vaid siis, kui seda on
vaja julgeolekuala ähvardava ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks. Kehtivas
KKS-is on selline õigus antud vaid julgeolekualal. Selles meetmes on julgeolekuala vahetu
lähedus piiritletud vastavalt tiheasustusega alal 300 meetriga ja hajaasustusega alal 1000
meetriga. Planeerimisseaduse kohaselt on üldplaneeringu üheks ülesandeks tiheasustusega
alade määramine maareformiseaduse või looduskaitseseaduse tähenduses – täpset terminit ei
ole defineeritud, aga asustusüksused või asulad, mille piirides tiheasustuse põhimõtted sageli
rakenduvad, on linnad, külad, alevikud ja alevid. Selle erisuse loomine aitab tagada, et riivatud
isikute hulk oleks väiksem – tiheasustusalal, näiteks linnas, võib asuda 300 meetri raadiuses
erinevaid kinnistuid ja hooneid ning ka seal liikuvate isikute hulk on eelduslikult suurem.
40 Venemaa püüab hübriidoperatsioonide abil Euroopat destabiliseerida ning õõnestada kollektiivset tahet Ukrainat
toetada, tõdes Kaitsepolitseiameti peadirektori Margo Palloson. Pallosoni sõnul sellised rünnakud Euroopa vastu
mitte ei nõrgesta, vaid tugevdavad lääne ühtsust ja otsustavust Ukrainat toetada. Reaalselt õnnestus Venemaa
mahitusel 2024. aastal toime panna üks rünnak, kui Tartus süüdati Ukraina registreerimisnumbriga sõiduk. 2024.
aastal viis Kaitsepolitseiamet kohtu ette viis GRU kaastöötajat. Alates Venemaa täiemahulise sõja algusest
Ukrainas on Kaitsepolitseiameti ettepanekul Eestis julgeolekukaalutlustel elamisluba kehtetuks tunnistatud kokku
15 inimesel. (ERR/Kaitsepolitseiamet, 14.04.2025). Leitav aadressil
https://kapo.ee/sites/default/files/content_page_attachments/aastaraamat-2024-2025_0.pdf;
https://www.err.ee/1609663862/margo-palloson-venemaa-eriteenistuste-luurehuvi-eesti-vastu-on-pidev. 41 Kaitseväe laeva ohutusala kohta vaata seletuskirjas eespool olevat selgitust.
28/72
Teisalt aga hajaasustusega alal, kui julgeolekuala paikneb näiteks metsas või lagendikul, ei piira
teised objektid vaadet julgeoelekualale ja on juba kaugelt võimalik julgeolekuala ning seal
toimuvat jälgida, seetõttu on ka sellel alal julgeolekuala vahetu läheduse jälgimine lubatud
kaugemalt. Julgeolekuala vahetut lähedust tuleb jälgida selleks, et ennetada julgeolekuala
puutumatuse kahjustamist. Kui Kaitsevägi ei suuda tuvastada näiteks julgeolekuala välispiiril
oleva piirdeaia läbimise ettevalmistamist ja reageerib alles siis, kui piirdeaed on puruks
lõigatud, siis ei ole julgeolekuala puutumatus tagatud ning oht riigi julgeolekule on
realiseerunud. Kaitsevägi peab reageerima julgeolekuala kaitseks juba ohu ennetamise faasis
ning see eeldab vastavate seadmete kasutamist ja ka julgeolekuala vahetu läheduse jälgimist.
Tuleb märkida, et julgeolekuala kaitse korral on ohu ennetamine ja tõrjumine preventiivse
iseloomuga tegevus ja julgeolekuala lähistel liikuvate inimeste lausalist põhjuseta jälgimist ei
teostata. Julgeolekualal ja selle vahetuses läheduses paiknevate jälgimisseadmete olemasolust
on jälgimisseadmestiku mõjuulatuses viibivaid isikuid reeglina teavitatud, mis annab isikutele
võimaluse vabalt valida õigusi vähem riivav liikumissuund. Ohu hindamisel lähtutakse isiku
tegevusest igal konkreetsel juhtumil ja kui isik oma tegevusega ei anna indikatsiooni, et ta võib
olla ohuks julgeolekualale, siis edasist jälgimist ega isiku suhtes erimeetmeid ei rakendata.
Ohutõrje eesmärgiks on õigushüvesid ähvardavate ohtude tõrjumine, julgeolekualale kahju
ärahoidmine ja kõrvaldamine. Tegemist on eelkõige prognoosil põhineva, võimalikult
efektiivse, vähemriivava ja paindliku reaktsiooniga kahju tõenäosusele.42 Riigi sisemise rahu
kaitse ei tähenda riigi jaoks üksnes reaktiivsust, vaid riik on kohustatud olema ka proaktiivne –
üks viis proaktiivseks käitumiseks on õigushüvesid ähvardava ohu ennetamine ja seda ka
julgeolekuala kaitsel.43 Ohu ennetamine on muu hulgas teabe kogumine, vahetamine ja analüüs,
toimingute kavandamine ja elluviimine ning riikliku järelevalve meetmete kohaldamine
tulevikus ähvardada võivate ohtude tõrjumiseks, lähtudes igal sammul siiski põhjendatuse ja
proportsionaalsuse põhimõtetest.
Eelnõukohase KKS §-ga 5412 sätestatakse ka kogutavate andmete andmetöötlust reguleerivad
sätted. Isikuandmete töötlemine pilti ja heli edastava või salvestava jälgimisseadmestiku,
sealhulgas liikuva kaamera kasutamisega on piiritletud tingimuste ja ulatusega, mille korral
tiheasustusega alal võib meedet rakendada vaid kuni 300 meetri ulatuses ning hajaasustusega
alal kuni 1000 meetri ulatuses.. Sellega tagatakse, et Kaitseväel on piisav teadlikkus, mis nende
julgeolekuala vahetus läheduses toimub ning teisalt on tagatud isikute puutumatus sellest alast
väljapool liikudes. Lõike 2 kohaselt võib salvestise abil tuvastatada julgeolekualal, selle vahetus
läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas isiku, objekti, sõiduki, mehitamata süsteemi,
maastikusõiduki, lennuvahendi või veesõiduki tegevust või asetust, mis võib põhjustada ohtu
julgeolekualale. Salvestis võib sisaldada isikuandmeid, mida võib töödelda. . Salvestise abil
tuvastatakse eelkõige isikute ja objektide põhjustatud ohtu. Üldjuhul ei ole salvestamise
eesmärgiks isikuid tuvastada. Valdavalt ei tuvasta alaliste julgeolekualade valveks paigaldatud
valvekaamera isikut, kuid kaameraga võidakse töödelda isikuandmeid. Isiku osas tuvastatakse
vaid niipalju, et tegemist on inimesega, ja tema tegevuse üldine iseloom. Selle alusel
hinnatakse, kas on vaja minna julgeolekuala vahetusse lähedusse isikut tuvastama või ohule
reageerima. Sõidukite puhul tuvastatakse valvekaameraga võimalusel sõiduki number ja asetus
ning tegevus, et tuvastada, kas sõidukist võib lähtuda oht julgeolekualale. Sõiduki numbrit
võidakse edasiselt töödelda KKS § 36 lõike 1 punktis 6 sätestatud kaitseväeluure eesmärgil.
Liikuva kaamera regulatsioon julgeolekuala ja selle vahetu läheduse kaitseks on uus. Kehtivas
regulatsioonis ei ole selle kasutamine reguleeritud. Liikuvad kaamerad on näiteks autode,
lennukite või laevade külge kinnitatud kaamerad, lisaks on eraldi välja toodud kaitseväelase
42 Jaanimägi, K. Politsei sisemise rahu tagajana. Juridica 2004 nr 7, lk 459. 43 Jäätma, J. The Constitutional Require ments for Averting of a Danger: The Principles of a State Based on
Democracy, and the Rule of Law v. Averting of a Danger. Juridica International 2012 nr 11, lk 144.
29/72
riiete külge kinnitatud vormikaamerad, mis salvestavad ka heli. Antud juhul kasutatakse
vormikaamerat vaid julgeolekualal või julgeolekuala vahetus läheduses reageerimisel. Kui
julgeolekuala vahetus läheduses viibiva isikuga on vaja minna vestlema, siis on vormikaamera
vajalik kaitseväelase ohutuse tagamiseks ja ka küsitletava isiku õiguste tagamiseks, kui hiljem
tekib vaidlus. Kaitseväelane on kohustatud teavitama isikut vormikaamera kasutamisest kohe
isikuga kontakti saavutamisel, et isikul oleks võimalik teada, et tema isikuandmeid (juttu,
näopilti, muid andmeid) võidakse salvestada. Üldjuhul kasutatakse salvestist julgeolekuala
turvalisust tagava teenistuja ohutuse tagamiseks. Kui isikuga on vestlema mindud julgeolekuala
vahetusse lähedusse, siis võidakse hiljem salvestist kasutada ka KKS § 36 lõike 1 punktis 6
sätestatud kaitseväeluure teostamisel (KKS § 37 lõike 6 punkt 2). Vormikaamera salvestisi ei
säilitata üle 90 päeva, välja arvatud kaitseväeluure otstarbel töötlemine. Vormikaamera
kasutamise kohta koostab ja jõustab Kaitsevägi sisemise regulatsiooni, mis reguleerib
vormikaamerate kasutamise julgeolekuala kaitsel. Regulatsioonis sätestatakse, millal on
õigustatud vormikaamera kasutuselevõtt, millal lülitatakse vormikaamera sisse, millal võib
selle välja lülitada (isiklikke toiminguid tehes, näiteks riietusruumis või tualetis), kuidas
andmeid kaamerast maha laaditakse ja kellel on juurdepääs salvestistele.
Lisaks toetab kuni 90 päevase salvestuse säilitamise nõue erinevate vahejuhtumite tuvastamist
ning menetlemist. Sellisel juhul on tagatud, et toimunud vahejuhtumi erinevate asjaolude
tuvastamise ning asitõendite kogumise ning menetlemise ajal ei toimu võimalike asitõendite
iseeneslikku kustutamist.
Julgeolekualal ja selle vahetus läheduses toimuva jälgimiseks kasutatakse ainult pilti edastavat
või salvestavat jälgimisseadmestikku ning vormikaameraga salvestatakse nii pilti kui ka heli.
Vormikaamera kasutamine tagab, et vahetus läheduses isikuga tehtud toimingud on
õiguspärased; see on kaitseväelase käitumise lisakontrollimehhanism, et keegi ei saaks võimuga
liialdada.
Liikuvate kaamerate alla kuuluvad ka sõidukitele või droonidele paigaldatud kaamerad, mida
kasutatakse julgeolekuala ohutuse tagamiseks vaid julgeolekualal või selle vahetus läheduses.
Droon võimaldab julgeolekuala kohal viibides tuvastada ohtu ka julgeolekuala vahetus
läheduses. Seega, kui julgeolekuala ise on tähistatud, on võimalik inimesel aru saada, et selle
kohal viibiv droon võib olla seotud julgeolekuala kaitsega ja kuulub riigile.
Kõiki nimetatud julgeolekuala kaitseks kasutatavaid salvestisi ei säilitata kauem kui 90 päeva,
kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Foto, video ja heli salvestamisest teavitatakse julgeolekuala
välispiirile paigaldatud teabetahvlil, välja arvatud juhtudel, kui selline teavitamine seaks ohtu
julgeolekuala või Kaitseväe ülesande. Teabetahvlid peavad olema kasutusel kõikide püsivate
Kaitseväe objektide osas, nagu Kaitseväe linnakud ja objektid, kuna need ei ole varjatud
iseloomuga. Alaliste Kaitseväe objektide vahetus läheduses isikute ohu tuvastamise eesmärgil
filmimisest võib Kaitsevägi teavitada ka näiteks juurdepääsuteedele paigaldatavate siltidega
ning samuti teavitustega riiklikes kanalites, Kaitseväe kodulehel mil.ee, teiste riigiasutuste
kodulehtedel või ka näiteks sotsiaalmeedia kanalites või kohaliku omavalitsuse teavituskanalite
kaudu. Samuti võidakse julgeolekuala vahetusse lähedusse sattunud isikut salvestamise
võimalikkusest teavitada julgeolekuala kaitsemeeskonna poolt vahetult. Selliste teavituste
tulemusena on isikul võimalik eemalduda ja vältida oma andmete edasist töötlemist.
Eelnõukohase KKS § 5412 lõigetes 4 ja 5 on sätestatud erisused salvestise säilitamise kohta.
Kuigi julgeolekuala kaitse eesmärgil tehtud salvestised kustutatakse pärast 90 päeva
möödumist, võib Kaitseväel teatud juhtudel lisaks julgeoleku tagamisele ja kaitseväeluure
teostamisele oma muude põhiülesannete täitmiseks olla vaja salvestisest teha väljavõtteid ning
neid kauem säilitada. Väljavõtteid tehakse vaid põhjendatud konkreetsetel juhtudel. Ilma otsese
30/72
vajaduseta väljavõtteid ei tehta ja neid säilitatakse vaid nii kaua, kui ülesande täitmiseks vaja.
Salvestisest on vaja väljavõte teha näiteks objektivalvekaamerate kvaliteedi kontrolliks, näiteks
kaamerate asendi parandamise korraldamiseks, julgeolekualal isikute liikumise analüüsiks ja
vastavate koolituste läbiviimiseks.
Julgeolekuala kaitse eesmärgil tehtud salvestistest väljavõtete tegemine ning töötlemine on
vajalik, et sõjaliseks kaitseks valmistumiseks viia üksustele läbi vajalikku väljaõpet.
Salvestistelt on näha, millised on julgeolekuala kaitset tagavate üksuste tegutsemisel tuvastatud
positiivsed või negatiivsed aspektid ning selle alusel koostatud väljaõppematerjalide põhjal
saab toetada järgmiste üksuste väljaõpet. Salvestiste alusel saab väljaõppe käigus tutvustada
ning näitlikustada, kuidas on toimunud reaalsed julgeolekualaga seotud vahejuhtumid, millised
olid vahejuhtumiga seotud isiku tegevused ning millised olid reageeriva üksuse tegevused jne.
Näiteks võib tuua järgmise olukorra: kui tuvastatakse, et üks julgeolekuala objektivalvekaamera
on tehnilise tõrkega, siis tehakse selle kaamera pildist väljavõte, näidates ära, mis osas ei täida
kaamera nõudeid. See väljavõte edastatakse kaamerate parandamise või vahetamise eest
vastutavale haldurile. Sel juhul võib olla vajalik kaamera väljavõtet säilitada kauem kui 90
päeva, kuna uue kaamera hange võib aega võtta. Sel juhul ei töödelda kaamera salvestise
väljavõttes isikuandmeid, kuna neid ei ole vajalik ega õiguspärane töödelda. Kui uus kaamera
on paigaldatud, siis kustutatakse vana kaamera väljavõte, kuna seda ei ole enam vaja.
Täiendavalt võib väljavõtteid teha ka näiteks distsiplinaarmenetluste asjaolude kontrolliks või
julgeolekualal teatud piirkondades liikumise tiheduse hindamiseks, et ehitada sinna näiteks
ohutuse tagamiseks lisataristu. Nendel juhtudel töödeldakse isikuandmeid vaid seaduses
ettenähtud juhtudel Kaitseväe ülesande täitmise eesmärgil. Kui selle ülesande täitmiseks ei ole
vaja isikuandmeid või isikuid väljavõttel tuvastada, siis eemaldatakse võimalikud salvestises
sisalduvad isikuandmed salvestise väljavõtte tegemise käigus. Toome välja, et reeglina ei
sisalda need väljavõtted isikuandmeid, kuid kui salvestis sisaldab isikuandmeid, siis nende
töötlemine on lubatud vaid seaduses ettenähtud juhtudel.
Eelnõukohase KKS § 5412 lõikes 7 sätestatakse, et Kaitsevägi võib julgeolekuala kaitse
eesmärgil isikuandmete töötlemisel piirata andmesubjekti teatud õigusi. See tagab Kaitseväele
võimaluse kaitsta julgeolekuala kaitse ja valvega seotud informatsiooni, näiteks teavet
kaamerate piltide vaatevälja, resolutsiooni ja võimekuse kohta. Samuti ei saaks isik nõuda
julgeolekuala vahetu läheduse valvekaamera kasutamise lõpetamist. Kaitseväele on jäetud
õigus otsustada isikuandmete töötlemisel andmesubjekti õiguste piiramise vajadus vastavalt
olukorrale, tuginedes konventsioonile 108.
Kaitseväe õigus piirata andmesubjekti õigusi julgeolekuala kaitse eesmärgil andmete
töötlemisel on tulenevalt isikuandmete kaitse üldmäärusest44 vajalik sätestada seaduses.
Kaitseväeluure otstarbel andmete töötlemise korral lähtutakse isikuandmete kaitse üldmääruse
5. jao artiklist 23, kus on üldmääruse rakendamise kohustuse osas eranditena loetletud riigi
julgeolek, riigikaitse jne. Andmesubjekti õiguste piiramine on võimalik riigi julgeoleku
ohustamise takistamiseks ja muudel seaduses sätestatud põhjustel.
Eelnõukohase KKS § 5412 lõikes 8 on täiendava garantiina sätestatud, et andmesubjekti õigusi
võib piirata seni, kuni see on seaduses nimetatud eesmärgi täitmiseks vajalik ehk kui eesmärk
ära langeb, puudub ka vajadus piirata isiku õigusi saada teada tema isikuandmete töötlemise
44 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta
isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta
(isikuandmete kaitse üldmäärus) (EMPs kohaldatav tekst). – Määrus 2016/679 – EN – GDPR – EUR-Lex.
31/72
tehnilistest ja korralduslikest kaitsemeetmetest; tutvuda kogutud ja töödeldavate
isikuandmetega; nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist; nõuda tema isikuandmete
ülekandmist; esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta; ning saada teada
isikuandmetega seotud rikkumisest.
Eelnõukohase KKS §-ga 5413 sätestatakse nõuded isikuandmete töötlemisele erimeetmete
rakendamise käigus julgeolekuala kaitsel. Kui isikut küsitletakse ja temalt palutakse
isikusamasuse tuvastamiseks dokumente, tehakse turvakontrolli või viiakse läbi isiku
läbivaatust, siis töödeldakse isikuandmeid (isiku nime ja isikukoodi, sünniaega või kohta).
Kõikide nende toimingute läbiviimiseks on vaja tuvastada see isik, kelle suhtes meedet
rakendatakse. Tuvastamine on vajalik seoses põhiseaduses sätestatud isiku põhiõiguste
võimaliku riivega ning tuleneb vajadusest isikut riive ulatusest teavitada. Isikule tutvustatakse
tema õigusi pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu, õiguskantsleri või Andmekaitse
Inspektsiooni poole, et kontrollida, kas tema põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning
hea halduse tava on järgitud. Erimeetmete rakendamise osas koostatakse üldjuhul protokoll,
välja arvatud juhul, kui isik siseneb julgeolekualale ja turvakontrolli teostatakse pisteliselt,
näiteks kui Kaitseväe objekti julgeolekumeetmeid tugevdatakse ajutiselt. Sel juhul on isik juba
tuvastatud läbipääsukaardi alusel või julgeolekualale sisenedes. Kui Kaitsevägi teostab
turvakontrolli julgeolekuala vahetus läheduses julgeolekuala kaitse eesmärgi täitmisel, siis
tuleb vormistada meetme protokoll, kuna meetmele on allutatud kõrvaline isik, mitte näiteks
julgeolekualale siseneja või reservväelane.
Küsitlemise ja dokumentide nõudmise, isikusamasuse tuvastamise ja isiku läbivaatuse korral
julgeolekuala vahetus läheduses vormistatakse meetme protokoll või kui meetmeid
kohaldatakse julgeolekualal, siis Kaitseväes kinnitatud vormil dokumentatsioon, kuhu läheb
kirja isiku nimi ja isikukood või sünniaeg ja koht. Isik võib nõuda igal ajal meetme rakendamise
protokolli koostamist. Kõik isiku õigusi rohkem riivavad (välja arvatud näiteks dokumentide
küsimine) rakendatavad erimeetmed tuleb Kaitseväel kirjalikult dokumenteerida ja neid
dokumente säilitada üldises Kaitseväes kehtivas korras. Dokumente säilitatakse vastavalt
korrale ja vajadusele, aga mitte kauem kui viis aastat. Viieaastane tähtaeg ühelt poolt väldib
liigset halduskoormust kuid samas on tagatud piisav aeg, et isik saaks vajaduse korral esitada
toimingu kohta vaide. Iga kord isikult julgeolekuala vahetus läheduses dokumendi küsimise
korral ei vormistata protokolli, kuid isiku nime ja isikukoodi töödeldakse Kaitseväes kinnitatud
dokumentatsioonivormil.
Selgitame, et käesolevas eelnõus sätestatud erimeetmete ja piirangute kohaldamise üle tehakse
järelevalvet lähtuvalt kehtivale korrale, mistõttu ei ole vajalik seda täiendavalt käesolevas
eelnõus reguleerida. KKS-is sätestatud erimeetmete ja piirangute üle teostab teenistuslikku
järelevalvet Kaitseministeerium vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse §-s 93 sätestatud
järelevalve pädevusele (kontrollida meetmete ja piirangute kohaldamise seaduslikkust ja
otstarbekust) ja KKS § 7 lõikele 1. Ühtlasi teostab teenistuslikku järelevalvet Kaitseväe
struktuuriüksuste ja ametiisikute tegevuse üle vastavalt KKS § 7 lõikele 2 Kaitseväe juhataja.
Kaitseväe jugleolekuala kaitse eesmärgil teabe kogumise üle ehk kaitseväeluurega seotud
tegevuse üle teostab järelevalvet vastavalt KKS § 42 lõikes 3 sätestatule Riigikogu
julgeolekuasutuste järelevalve komisjon. Andmekaitse Inspektsioon teostab järelevalvet
vastavalt talle õigusaktidega antud pädevusele, v.a isikuandmete töötlemise järelevalve osas,
mis on kogutud kaitseväeluure teostamise käigus ning mis kuulub Riigikogu julgeolekuasutuste
järelevalve komisjoni pädevusse.
§ 2. Julgeolekuasutuste seaduse muutmine
32/72
Eelnõu §-s 2 tehakse muudatused seni isiku turvakontrolli meedet reguleerinud JAS §-346 (ja
seotud §-s 348) ning lisatakse sellesse isiku läbivaatuse volitus. Muudatuse järgi võib
julgeolekuasutus (s.t asjakohase väljaõppe läbinud julgeolekuasutuse ametnik) läbi vaadata
isiku keha, sealhulgas riided, riietes oleva või kehal kantava asja, kui:
1) isik siseneb julgeolekuasutuse territooriumile või lahkub sellelt ja on alust arvata, et isik
kannab endaga kaasas eset või ainet, millega ta võib ohustada ennast, teisi isikuid või
julgeolekuasutuse valdust või kahjustada julgeolekuasutuse ülesannete täitmist;
2) isik viibib julgeolekuasutuse territooriumil või selle vahetus läheduses, kui kontrollimine on
vajalik julgeolekuasutuse valdust või teenistujaid ähvardava kõrgendatud ohu
väljaselgitamiseks või vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks;
3) see on vältimatult vajalik isikusamasuse tuvastamiseks.
Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei ole võimalik turvakontrolli käigus isiku kehal, riietes või
kehal kantava potentsiaalselt ohtliku eseme tuvastamise korral kindlaks teha, millega on
tegemist, kui isik keeldub eset välja andmast, sest turvakontroll ei hõlma isiku riiete, riietes
oleva või kehal kantava asja läbi vaatamist. Lisaks on isiku läbivaatuse õiguse olemasolul
võimalik teha kindlaks isikusamasus, kui isik ei esita isikut tõendavat dokumenti ning keeldub
ütlemast oma nime. Isiku läbivaatuse käigus on võimalik kontrollida, kas tal on kaasas isikut
tõendav dokument.
Sarnaselt 2023. aastal jõustunud JAS 4. peatüki muudatustele on uute lõigete ülesehituses ja
sõnastuses lähtutud võimalikult palju KorS 3. peatüki loogikast ja sõnastustest, arvestades
julgeolekuasutuse volituste eripära ja nende piiratust. Samasisuline säte on KorS §-s 48.
Kavandatud JAS § 346 lõike 11 punkt 1 lähtub KorS § 48 lõike 1 punktist 1, kuid erimeetmele
allutatavate isikute ringi on sarnaselt JAS § 346 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas ja punktis 1
sätestatud turvakontrollile kitsendatud nii, et hõlmatud on vaid julgeolekuasutuse
territooriumile sisenevad või lahkuvad isikud ning selgelt esile toodud julgeolekuasutuse
valdust ja ülesannete täitmist ohustavad esemed ja ained. See annab julgeolekuasutusele
võimalikult selge õigusliku aluse tuvastada muu hulgas teabe ebaseaduslikuks kogumiseks
kasutatavaid seadmeid ning ebaseaduslikult väljaviidavaid teabekandjaid. Kavandatud JAS §
346 lõike 11 punkt 2 vastab sama paragrahvi lõike 1 punktile 2. Eelnõukohane JAS § 346 lõike
11 punkt 3 on kooskõlas KorS § 48 lõike 1 punktiga 3.
Ühtlasi lisatakse piirav tingimus, mille järgi võib isiku läbivaatuse kohaldamisel läbi vaadata
üksnes isiku keha, riided ja riietes oleva või kehal kantava asja. Isiku kehaõõnsuste
läbivaatamine on keelatud. Piirangu sõnastamisel on võetud eeskujuks Siseministeeriumi
koostatud seaduseelnõu45, millega sooviti KorS-i täiendusega valla- või linnavalitsuse
korrakaitseametnikule ette näha samasisuline piirang. See on vajalik, et riive, mis isiku
läbivaatusega kaasneb, oleks võimalikult minimaalne ning protseduur piirduks eelkõige riietuse
kui vähem riivava osa läbivaatamisega. Samas on isiku läbivaatus vajalik, et tuvastada keelatud
esemed või isiku kontrollimiseks vajalikud dokumendid, kui kontrollitav isik paneb need
taskusse ega nõustu neid vabatahtlikult välja andma. Arvestades, et kõnealusel juhul on
kehtestatud riive intensiivsusele piirang, ei ole sättes ette nähtud täpsemat isiku läbivaatuse
korda, nagu on KorS § 48 lõigetes 2–4. Siiski nähakse eelnõus JAS § 346 lõike 2 muudatusega
ette, et üldjuhul teeb nii turvakontrolli kompimise teel kui ka isiku läbivaatust ametnik, kes on
isikuga samast soost. Kuna turvakontroll hõlmab ka tegevusi, mille käigus ei puudutata isiku
keha, ei ole ka riive märkimisväärne ning toimingu tegija sugu puudutava piirangu
kehtestamine ei oleks põhjendatud. Ühtlasi sätestatakse, et kui see on vajalik vahetu ohu
45 Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (EIS-i toimik 23-
1511). – Vabariigi Valitsus esitas selle Riigikogule juunis 2024.
33/72
tõrjumiseks, võib turvakontrolli teha ja isiku läbi vaadata ka selline ametnik, kes ei ole isikuga
samast soost.
Paragrahvi 348 lõike 1 punkti 3 muudatusega antakse sõnaselge volitus võtta hoiule lisaks
turvakontrollile ka isiku läbivaatuse käigus tuvastatud vallasasi, mis ei ole seadusega keelatud,
kuid mis võib ohustada isikut ennast või teist isikut või kahjustada julgeolekuasutuse ülesannete
täitmist.
Ka isiku läbivaatuse suhtes kehtib JAS § 341, mille järgi võib erimeedet kohaldada üksnes
sellekohase väljaõppe läbinud ametnik, erimeetme kohaldamisel võib kasutada vahetut sundi
KorS §-des 76–78 sätestatud korras ja nii kaua, kui on eesmärgi täitmiseks vältimatu, ning
erimeetme kohaldamine on lubatud ainult kuni politsei saabumiseni.
Sarnaselt senistele JAS §-dele 342–348 puudutab muudatus üksnes sellist julgeolekuasutuse
ametnikku, kes ei ole politseiametnik. Kaitsepolitseiameti politseiametnik võib oma ülesannete
täitmisel kohaldada isiku läbivaatust KorS-is sätestatud alustel ja korras tehtava riikliku
järelevalve raames.
§ 3. Kaitseliidu seaduse muutmine
Kaitseliidu seaduses tehakse muudatused, mis on peamiselt seotud Kaitseliidu julgeolekuala
loomisega ning sellest tulenevalt Kaitseliidu julgeolekuala ja valvatava objekti eristamisega.
Muudatused on ajendatud sellest, et Kaitseliidu roll riigi sõjalise kaitse võime ettevalmistamisel
on suurenenud. Seaduse järgi võib Kaitseliitu kaasata Kaitseväe sõjaliste ülesannete täitmisse
ning Kaitseliidul on ka iseseisev roll maakaitses. Kaitseliidu ülesanded seoses sõjaliseks
kaitseks valmistumisega on samuti suurenenud ning Kaitseliidu enda läbiviidavad õppused
vajavad enamasti juleolekuala määramist.
Eelnõu § 3 punktiga 1 täpsustatakse KaLS § 4 lõiget 22 seoses Kaitseliidu kaasamisega
Kaitseväe ülesannete täitmisse eesmärgiga tagada Kaitseliidu võimekus tõhusalt täita neid
haldus- ja riigikaitselisi ülesandeid, mille täitmisesse nad on kaasatud. KaLS §-s 4 sätestatakse
Kaitseliidu ülesanded, mis jagunevad Kaitseliidu põhiülesanneteks ning ülesanneteks, mille
täitmisse Kaitseliit vajadusel kaasatakse. KaLS § 4 lõike 2 kohaselt on nendeks ülesanneteks
päästesündmuste lahendamine, eriolukorra tööde tegemine, erakorralise seisukorra
lahendamine, küberturvalisuse tagamine, politsei- ja piirivalve seaduse § 3 lõike 1 punktides 1,
4–6 ja 8 ning hädaolukorra seaduse § 16 lõikes 3 sätestatud ülesannete täitmine ning
riigikaitseobjektivastase ründe, riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise ning
kuritegude ennetamine ja tõkestamine. Nimetatud ülesannete täitmisel on Kaitseliidul kaasava
haldusorgani volitused ulatuses, mille täitmiseks on kaasamine toimunud. Tegemist on
üldnormiga, mida tuleb kohaldada koos hädaolukorra seaduses, erakorralise seisukorra
seaduses või päästeseaduses sätestatud erinormidega. Sätte üldine eesmärk on tagada, et kui
Kaitseliit kaasatakse kas haldusorgani haldusülesande täitmisesse või Kaitseväe ülesannete
täitmisesse, siis oleksid Kaitseliidul ka selle ülesande täitmiseks vajalikud avaliku võimu
volitused. Oluline on rõhutada, et käesolevas paragrahvis sätestatud juhul ei osale Kaitseliit
vahetus lahingutegevuses.
Sama paragrahvi lõikes 31 nähakse ette, et Kaitseliitu võib tema nõusolekul kaasata järgmiste
Kaitseväe ülesannete täitmisse: riigi sõjaline kaitsmine ja osalemine kollektiivses enesekaitses,
valmistumine riigi sõjaliseks kaitseks ja osalemiseks kollektiivses enesekaitses ning osalemine
rahvusvahelises sõjalises koostöös.
34/72
Nende ülesannete täpsema loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Kehitva Vabariigi
Valitsuse 01.08.2019 määruse nr 69 „Kaitseväe täpsemad ülesanded, mille täitmisse võib
Kaitseliitu kaasata, ning kaasamise tingimused ja kord“ ja selle rakendamise praktika kohaselt
on tegemist valdavalt toetavate ülesannetega, mille täitmiseks ei ole vaja avaliku võimu volitusi.
Kaitseväe ja Kaitseliidu ressurss on piiratud ning tuleb luua võimalused eeskätt isikkoosseisu
efektiivsemaks rakendamiseks. Praegu puudub Kaitseväel võimalus kaasata Kaitseliidu
tegevliikmeid väljaspool õppekogunemisi (tegevliige omandab reservis oleva isiku staatuse)
või viidatud määruse rakendamist. Kumbki meede ei ole piisav rahuaegsete ülesannete
täitmiseks, kus Kaitseliidu tegevliikmed omavad vajalikku väljaõpet ning saaksid tõhusamalt
kaasuda Kaitseväe ülesannetesse.
Samas eeldab sisulisemate ülesannete täitmine ka vajalikke volitusi, mistõttu on otstarbekas
muuta KaLS-i viisil, kus Kaitseliit saab kaasava haldusorgani volitused nii lõikes 2 kui ka
lõikes 31 sätestatud ülesannete täitmisel.
Seeläbi loome struktuuri, kus Kaitsevägi saab rahuajal kaasata Kaitseliitu viimase nõusolekul
ülesannete täitmisse, mis olemuselt ei ole vaadeldavad õppekogunemise ega
lisaõppekogunemisena; paraneb ressursikasutus, kuna praegused määruses nimetatud toetavad
tegevused ei taga tegelikke vajadusi. Samuti on võimalik Kaitseliidu võimekust senisest
oluliselt paremini kasutada riigi sõjalise kaitse võime ettevalmistamisel ja hoidmisel.
Kaitseliit peab olema kaasatav eeskätt Kaitseväe väekaitse ülesannete täitmisse. Kaitseliidul on
juba praegu oluline roll Kaitseväe sõjaliste operatsioonide planeerimise ja teostamise
toetamisel, kuid kehtivas õigusruumis on neid tegevusi võimalik teostada vaid
lisaõppekogunemise läbiviimise kaudu. Olgugi et lisaõppekogunemise eesmärgiks on harjutada
mobilisatsioonivalmidust, ei ole nende ülesannete täitmise puhul tegu mõistliku lahendusega,
kuna tegu ei ole mitte ainult väljaõppe, vaid reaalsete rahuaegsete ülesannete täitmisega.
Rahuaegsete tegevuste spektri laiendamise kaudu ühtlustuvad senisest paremini Kaitseväe ja
Kaitseliidu väljaõppeprotsessid ja ettevalmistus riigi sõjaliseks kaitseks ning paraneb üldine
tegevuse kvaliteet. Väekaitsemeetmete rakendamise kaudu on võimalik efektiivsemalt tagada
ka droonivastast tegevust.
Nende eesmärkide saavutamiseks tehakse käesoleva eelnõu raames KaLS-is veel kaks olulist
muudatust: täpsustatakse Kaitseliidu valvuri kasutuses olevat relvastust ning luuakse
Kaitseliidu julgeolekuala regulatsioon. Olgugi et Kaitseliit on vabatahtlik avalik-õiguslik
riigikaitseorganisatsioon, on tema üheks põhiolemuseks riigikaitseorganisatsiooni korraldus,
kus valmistatakse ette riigi sõjalise kaitse võimet (KaLS § 4 lõike 1 punkt 2). Eesti kaitsevõime
tugineb reservarmeele ja koostööle liitlastega ning Kaitseliidu liikmeskonnast umbes 50%
moodustavad reservis olevad isikud, kes asuvad täitma sõjalise riigikaitse ülesannet. Siin on
esmatähtis omandada oskused ja rakendada võimekused, mis on kohe ülekantavad rahuajast
kõrgendatud kaitsevalmidusse ning sealt edasi vastavalt kriisi eskalatsioonile. Teise suure
plokina on Kaitseliidu roll toetada teisi riigiasutusi kaasamise kaudu. Siin on organisatsioonil
juba praegu väga suured volitused (kaasava haldusorgani volitused nende ülesannete ulatuses,
mille täitmisse Kaitseliit kaasati).
Kaasamine tähendab seadusest tulenevat volitust muuta seadusest tulenevatel tingimustel ja
korras seaduste ja määrustega kindlaks määratud pädevust ja avaliku võimu volituste jaotust.
Selline volitus peab olema selgelt määratletud nii õigusaktis, kui ka selle rakendamise käigus.
KorS § 161 ja § 162, KaLS § 4 lõigetes 2–32, hädaolukorra seaduse (HOS) § 34 lõikes 1,
erakorralise seisukorra seaduse (ErSS) § 15 lõikes 1 ja teistes seadustes on täpselt määratud
35/72
kindlaks, milliste ülesannete täitmisesse võib Kaitseliitu kaasata (st pädevuse muutmise
volitus). KorS § 162 lõigetes 41—5, HOS § 35 lõigetes 31 ja 4, ErSS § 16 lõigetes 31 ja 4 on
määratud olulisemad avaliku võimu volitused. Samas ei lange pädevused ega volitused täpselt
erinevates seadustes kokku, näiteks kui KaLS § 4 lõike 2 punkti 3 kohaselt võib Kaitseliidu
kaasata mistahes erakorralise seisukorra lahendamisele, siis ErSS § 15 lõike 1 kohaselt võib
Kaitseväge ja Kaitseliitu kaasata koos vastavate avaliku võimu volitustega erakorralise
seisukorra lahendamisel üksnes järgmiste ülesannete täitmisesse: 1) avaliku võimu organi ja
riigikaitseobjekti vastu suunatud ründe ärahoidmine ja tõkestamine; 2) vägivallaga seotud
kollektiivsest surveaktsioonist või vägivallaga seotud ulatuslikust isikugruppide vahelisest
konfliktist tuleneva ebaseadusliku tegevuse tõkestamine; 3) Eesti Vabariigi mõne paikkonna
vägivaldse isoleerimisega seotud ebaseadusliku tegevuse tõkestamine; 4) vägivallaga seotud
massilise korratuse tõkestamine. Kui Kaitseliit kaasatakse KaLS § 4 lõike 2 punkti 3 alusel
mõne sellise eriolukorra lahendamise ülesande täitmisesse, mis ei ole ErSS § 15 lõikes 1
nimetatud, siis ei ole eriseadusega reguleeritud, millised on selle ülesandega seoses Kaitseliidu
volitused. Samuti ei ole üheski eriseaduses reguleeritud volitust ettekirjutuse täitmiseks
kohaldada sunniraha, mis tuleneb asendustäitmise ja sunniraha seadusest– on selge, et
erinormides saab sõnaselgelt nimetada üksnes peamised avaliku võimu volitused, kuid selle
kõrval on veel hulk õiguskorrast tulenevaid avaliku võimu volitusi, mis tulenevad
haldusülesande täitmisest või muu meetme kohaldamisest.
Selgitame, et kõik ülesanded, kuhu Kaitseliidu kaasamine on KaLS-i alusel võimalik, ei kuulu
riikliku järelevalve ülesannete hulka – näiteks otsingu- ja päästetööd. Samas vajavad ka need
ülesanded edukaks täitmiseks lisaõiguseid, mida Kaitseliit ise ei oma. Seetõttu on ette nähtud
lahendus, kus Kaitseliit saab konkreetse ülesande täitmiseks kaasava haldusorgani või
Kaitseväe volitused (näiteks otsingutööde käigus võõral maatükil liikumine peale
päikeseloojangut vms). See ei tähenda, et Kaitseliit saaks korrakaitseülesande täitmisel alustada
näiteks jälitustegevuse või Kaitseväe puhul sõjalise riigikaitse elluviimisega - nende ülesannete
täitmisesse Kaitseliitu ei kaasata. Kaasamine ja sellega seotud õigused on seotud konkreetse
ülesande, kaasaja vajaduste ning Kaitseliidu võimalustega. Sõnastusega kindlustatakse, et
Kaitseliit omab vaid ülesandepõhiseid pädevusi ning kõik erisused kehtestab vastav seadus.
Lisaks sätestatakse, et Kaitseväe ülesannetesse kaasumisel puudub Kaitseliidul õigus osaleda
vahetult lahingutegevuses. Sõjaaja tingimustes liiguvad Kaitseliidu koosseisus ette valmisatud
reservis olevad isikud ja üksused oma sõjaaja ametikohtadele Kaitseväe koosseisus ning
jätkavad Kaitseväe juhtimisel. Seega ei saa tekkida olukorda, kus Kaitseliidu tegevliikmed ja
töötajad, kellel puudub sõjaaja ametikoht või kes hetkel ei täida oma sõjaaja ülesannet,
kaasuvad Kaitseväe tegevusse, milleks konkreetsel juhul oleks lahingutegevus.
Eelnõu § 3 punkti 2 kohaselt täiendatakse § 41 lõiget 3, mille kohaselt loetakse Kaitseliidu
relv sõjaväerelvaks, mis kantakse sõjaväerelvade registrisse. Praktikas on tekitanud kehtiva
KaLS § 41 lõike 3 sõnastus küsimusi, kas Kaitseliidu relvad on sõjaväerelvad või lihtsalt
kantakse sõjaväerelvade registrisse, olemata sõjaväerelvad. Kuigi sellised küsimused on
tõlgendamisega ületatavad, siis on relvastus niivõrd oluline valdkond, kus seaduse tekst ise
peab andma selged vastused. Relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt on
ametirelv relv, mis on seadusega ette nähtud avalikku võimu teostavatele valitsusasutustele,
kohaliku omavalitsuse organitele ja asutustele ning kohtutele teenistusülesannete täitmiseks,
sisekaitselisele rakenduskõrgkoolile õppetööks ja teenistusülesande täitmiseks ning
Kaitseliidule teenistuskohustuste täitmiseks. Täpsemalt on sõjaväerelv, mida kasutavad
Kaitseministeeriumi valitsemisala asutused ja Kaitseliit, sõjaväerelvad (RelvS § 3 lõike 2 punkt
2). Sõjaväerelvade käitlemine on sätestatud RelvS § 3 lõike 6 kehtestatud kaitseministri 9. juuli
2018. aasta määruses nr 9 „Sõjaväerelvade, nende laskemoona ja lahingumoona käitlemise ning
üleandmise kord“ (edaspidi määrus nr 9). Määruse nr 9 kohaselt jagunevad sõjaväerelvad
36/72
sõjarelvaks, mittesõjarelvaks ja muuks relvaks, mis ei ole tulirelv (§ 2 lõige 1). Sõjarelvade
täpsem liigitus on sätestatud kaitseministri 29. mai 2025. aasta määruses nr 7 „Sõjarelvade,
relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona ning nende osade, sealhulgas oluliste
osade või komponentide täpsustav loetelu ja liigitus“ (edaspidi määrus nr 7). Määruse nr 7 § 4
lõike 2 punktis 7 on nimetatud raskerelva liigina ka raketikompleks. Selline raketikompleks
võib olla näiteks PIORUN, lähimaa õhutõrjeraketikompleks Mistral, tankitõrjeraketikompleks
Javelin ja Milan 2.46
Eelnõu § 3 punktiga 3 täiendatakse KaLS-i § 51 lõikega 3, millega antakse ministrile volitus
kehtestada lõikes 1 sätestatud noorliikmele relva kasutada andmise täpsemad tingimused ja
kord. Hetkel kehtiva seaduse § 51 lõikes 1 antud õigus on liiga lai ning vaja on seada täpsemad
tingimused Kaitseliidu noorliikmele relva kasutada andmiseks. Antud volitusnormi lisamise
eesmärk on piirata Kaitseliidu noorliikmele antavaid Kaitseliidu relvi, mis sätestatakse eraldi
kaitseministri määrusega. Hetkel kehtiv säte võimaldab Kaitseliidu igal 12-aastasel ja vanemal
Kaitseliidu noorliikmel lasta igasugusest sõjaväerelvast ilma piiranguteta, seetõttu luuakse
kaitseministrile volitusnorm piirata kasutada antavate sõjaväerelvade liike. Sellega ei anta
õiguseid juurde, vaid piiratakse relvade kasutamist alaealiste poolt, et tagada paremini noorte
riigikaitselise õppe vastavus rahvusvahelistele konventsioonidele. Kaisteministri määruses
täpsustatakse, mis vanuses ja mis sõjaväerelva liiki tohib Kaitseliidu noor kasutada.
Selgitame, et kuigi KaLS § 50 lg 3 sätestab, au- ja toetajaliikmel on õigus anda Kaitseliidu relv
või laskemoon teenistuskohustuse täitmisel teisele Kaitseliidu liikmele vahetu juhi nõusolekul.
Ning selle sätte teine lause ütleb, et Kaitseliidu relva ega laskemoona ei ole õigus anda
noorliikmele, siis kavandatava sättega kõnesoleval juhul vastuolu ei teki, sest nimetatud säte
reguleerib olukorda, kui Kaitseliidu relv on antud au- ja toetajaliikmele ning kellele ja mis juhul
võib tema Kaitseliidu relva edasi anda. Selle järgi ei saa au- ja toetajaliige relva kasutada anda
noorliikmele, küll aga saab seda tegevliige teha, vaata KaLS § 42 lõiget 7 ja § 51 lõiget 1.
Eelnõu § 3 punktidega 4 ja 5 ajakohastatakse Kaitseliidu valvuri relvastusega seonduvat.
Kehtiva sõnastuse kohaselt on valvuril õigus kanda muude vahendite hulgas tulirelva, kuid ei
luba valvuril kasutada tööülesannete täitmiseks teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud
temale kuuluvat relva. Seega puudub õigus ja võimalus kasutada muu hulgas droonivastases
võitluses toimivaid lahendusi ning droonirünnaku korral võivad julgeolekualal või Kaitseliidu
valvataval objektil sattuda reaalsesse ohtu inimelud ning sõjaväerelvad ja muu riigivara.
Suurema õigusselguse tagamiseks sätestatakse, et 18-aastane või vanem Kaitseliidu liige või
Kaitseliidu valvur võib Kaitseliidu ülema või tema volitatud struktuuriüksuse juhi kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul ja relvaloa olemasolul kasutada vastavalt
teenistuskohustuse või valvuri tööülesande täitmise ajal temale kuuluvat teenistus- ja
tsiviilrelvade registrisse kantud tulirelva, millel on relvaseaduse § 34 lõikes 22 nimetatud
märge.
Eelnõu § 3 punktiga 6 muudetakse KaLS § 69 lõiget 21, sätestades, et ajutiselt valvatav objekt
on KaLS § 69 lõikes 1 sätestatud tunnustele vastav territoorium või ehitis, mille valve on
korraldatud ajutiselt KaLS § 691 sätestatud korras. Kehtivas õiguses on ajutine valvatav objekt
seotud sõjaväelise väljaõppe läbiviimisega ning ei sobitu seetõttu valvatavate objektide
46 Kaitseministri 29. mai 2025. aasta määrus nr 7 „Sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja
lahingumoona ning nende osade, sealhulgas oluliste osade või komponentide täpsustav loetelu ja liigitus“,
seletuskiri lk 6. Kättesaadav lingilt: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7b73d049-62e4-4879-b0dc-
a4589ef4db0c.
37/72
üldisesse regulatsiooni. Seoses julgeolekuala reguleerimisega on sõjaväelise väljaõppe
läbiviimiseks määratud alaline või ajutine julgeolekuala. Kaitseliidu ajutine valvatav objekt
võib olla võistluse, noorteürituse või muu Kaitseväe ülesande täitmise ala, mida kasutatakse
Kaitseliidu poolt KaLS § 4 lõikes 1 sätestatud muu ülesande või muu asutuse muu riigikaitsega
seotud ülesande täitmiseks.
Eelnõu § 3 punkti 7 kohaselt muudetakse ja sõnastatakse KaLS § 72 lõikeid 1 ja 2 sätestades
lõikes 1, et valvuril on õigus tööülesande täitmisel kanda ja kasutada, elektrišoki-, külm- ja
gaasirelva ning erivahendit ja enesekaitsevahendit ja tulirelva, sõjaväerelva, sealhulgas
relvasüsteemi. Lõikes 2 sätestatakse, et, tulirelva, relvasüsteemi, elektrišoki-, külm- ja
gaasirelva käitlemine toimub käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud
korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. See säte võimaldab valvuril kasutada
Kaitseväe määratud juhtudel valve teostamisel raskerelvi või relvasüsteeme, mis on vajalikud
erinevate valvataval objektil ohtude tõrjumiseks.
Eelnõu § 3 punktiga 8 lisatakse KaLS-i uus peatükk 81, millega luuakse Kaitseliidu
julgeolekuala regulatsioon ning määratakse kindlaks julgeolekualal rakendatavad meetmed.
Julgeolekuala mõiste kasutuselevõtt KaLS-is on tingitud eeskätt praktilistest kaalutlustest.
Kaitseväe julgeolekuala on kehtestatud KKS-is eesmärgiga tagada eeskätt Kaitseväe valduses
oleva territooriumi ning objektide kaitse. Julgeolekuala põhieesmärgiks on tagada nii
Kaitseliidule kui ka võimalikele kolmandatele isikutele turvalisus Kaitseliidule pandud
ülesannete täitmisel. Nii nagu Kaitsevägi kasutab alalist ja ajutist julgeolekuala KKS §-s 3
toodud ülesannete täitmisel, on ka Kaitseliidul sõjaväelise väljaõppe läbiviimisel vaja tagada
nii inimeste, taktika kui tehnika turvalisus. Nimetatud ülesannetest on esmatähtsad riigi sõjalise
kaitse võime ettevalmistamine, mis nõuab Kaitseliidu valvatava objektiga võrreldes
kõrgendatud turva- ja julgeolekumeetmeid.
Kaitseliidul on märkimisväärsed riigikaitselised ülesanded: valmistada ette reservüksusi
Kaitseväele, viia läbi sõjalisi õppusi ja harjutusi, tagada Kaitseliidu kasutusse antud
riigikaitselise vara julgeolek ning säilimine. Kaitsevägi võib kaasata Kaitseliitu enda sõjalise
riigikaitse ülesannete täitmisse. Kaitseliidul on ka iseseisvad sõjaliseks riigikaitseks
valmistumise ülesanded, milleks tal on vaja tagada oma tegevusega seotud turvalisus. Seega on
põhjendatud Kaitseväe julgeolekuala regulatsiooniga sarnaneva julgeolekuala regulatsiooni
loomine ka Kaitseliidule, mis võimaldaks Kaitseliidul sõjaväelise väljaõppe ja muu riigi
sõjalise kaitse võime ettevalmistamisega seotud ülesannete täitmiseks kasutusel olevat
territooriumit või ehitist efektiivselt kaitsta.
Julgeolekuala on Kaitseliidu valduses olev territoorium või ehitis, mida kasutatakse riigi
sõjalise kaitse võime ettevalmistamiseks, või kus hoitakse ja kasutatakse relvastust ning riigi
sõjalise kaitse võime ettevalmistamiseks kasutatavat varustust ja tehnikat. Kui Kaitseliidu
valvatava objekti kaitse ja valve eesmärk on tagada riigi julgeolekuga seotud avaliku võimu
ülesande täitmine kas teise riigiasutuse või Kaitseliidu enda poolt, siis julgeolekuala on seotud
otseselt riigi sõjaliseks kaitseks valmistumise ja sõjaväelise väljaõppega. Julgeolekuala
regulatsiooni kaudu tagatakse muu hulgas operatsiooni turvalisus, üksuste turvalisus, taktika
turvalisus, seadmete turvalisus ning eelnevaga seotud teabe turvalisus. Julgeolekualaks võib
olla riigi sõjaliseks kaitseks kasutatav territoorium või ehitis alaliselt.
Kaitseväe valvatava objekti valve tagatakse ainult töölepingu alusel tegutsevate valvurite ja
valves osalevate isikutega. Kuigi ka Kaitseväe julgeolekuala valves võivad valvurid osaleda
vastavalt valvelepingutele, on peamiseks julgeolekuala valve tagajaks üksuse, mille tegevuse
turvalisust tagatakse, koosseisu kuuluv tegevväelane, või Kaitseliidu tegevliige.
38/72
Julgeolekuala valveks kasutatavad Kaitseliidu meetmed on samad, mis on Kaitseväel
julgeolekuala kaitsmisel ja valvamisel. See tagab, et Kaitseväe ja Kaitseliidu ühisel
tegutsemisel, sealhulgas juhul, kui on kehtestatud nii Kaitseväe kui ka Kaitseliidu
julgeolekualad, oleks pädevus ja avaliku võimu volitused samasugused. Kuna Kaitseliit ei ole
valitsusasutus, vaid avalik-õiguslik juriidiline isik, siis ei ole võimalik riigi tuumikülesandeid
ja isikute põhiõigustesse ulatuslikult sekkuvaid meetmeid Kaitseliidule täitmiseks anda. Sellel
põhjusel on Kaitseliidule julgeolekuala valveks antud meetmed, mis on vähem sekkuvad isikute
põhiõigustesse ning ei ületa riigi tuumikülesande piiri.
Järgnevalt on toodud võrdlustabel Kaitseliidu julgeolekuala, Kaitseväe julgeolekuala ja
Kaitseliidu valvatava objekti kaitse eesmärkidest, pädevusest ja meetmetest.
Kriteerium Kaitseliidu julgeolekuala Kaitseväe julgeolekuala Kaitseliidu valvatav objekt
Näide 1 Kaitseliidu peastaabi hoone ja
territoorium, kus toimub
sõjaline planeerimine ja on ka
turvaala
Kaitseväe peastaabi hoone ja
territoorium, kus toimub
sõjaline planeerimine ja on ka
turvaala
Kaitseliidu maleva hoone ja
territoorium, kus ei toimu
sõjalist planeerimist, pole
turvaala ja ei hoita sõjarelvi
Näide 2 Kaitseliidu maleva hoone ja
territoorium, kus hoitakse
sõjarelvi ja sellega seotud
asutusesiseseks kasutamiseks
mõeldud teavet ning
riigisaladust (turvaala) ja
toimub sõjaväeline väljaõpe
Kaitseväe üksuse hoone ja
territoorium, kus hoitakse
sõjarelvi ja sellega seotud
asutusesiseseks kasutamiseks
mõeldud teavet ning
riigisaladust (turvaala) ja
toimub sõjaväeline väljaõpe
Kaitseliidu noorteorganisat-
siooni hoone ja territoorium,
kus ei hoita sõjarelvi ja ei
toimu sõjaväelist väljaõpet
Näide 3 Kaitseliidu korraldatav õppus
(mitte LÕK/RÕK), millel
kasutatakse sõjarelvi,
töödeldakse asutusesiseseks
kasutamiseks mõeldud teavet
ning riigisaladust (turvaala) ja
toimub sõjaväeline väljaõpe.
Kaitseväe korraldatav õppus
(LÕK või RÕK, ajateenistus),
millel kasutatakse sõjarelvi,
töödeldakse asutusesiseseks
kasutamiseks mõeldud teavet
ning riigisaladust (turvaala) ja
toimub sõjaväeline väljaõpe
Kaitseliidu korraldatav metsa-
laager, kus õpitakse
ellujäämist, riigikaitselisi
oskusi ja võib olla kaasas
käsitulirelvi, kuid ei töödelda
asutusesiseseks kasutamiseks
mõeldud teavet ega
riigisaladust
Näide 4 Operatsiooniala, kus Kaitseliit
on kaasatud Kaitseväe
ülesannete täitmisse ja täidab
sõjalist ülesannet
Operatsiooniala, kus
Kaitsevägi täidab enda sõjalist
ülesannet
Ala, mida avaliku korra
kaitsesse kaasatud Kaitseliit
kasutab oma tehnika
hoidmiseks ja teabe
töötlemiseks
Näide 5 Kaitseliidu sideüksuse sõiduk,
kus on sõjalise ülesande
täitmiseks vajalik tehnika ja
töödeldakse asutusesiseseks
kasutamiseks mõeldud teavet
ning riigisaladust (turvaala)
Kaitseväe sõiduk, kus on
sõjalise ülesande täitmiseks
vajalik tehnika ja töödeldakse
asutusesiseseks kasutamiseks
mõeldud teavet ning
riigisaladust (sealhulgas
tehnika ise; turvaala)
Kaitseliidu sõiduk, mida ei
kasutata sõjalise ülesande
täitmiseks või ei töödelda
piiratud juurdepääsuga teavet.
Mõiste KaLS EN § 751: Kaitseliidu
julgeolekuala on Kaitseliidu
valduses olev territoorium või
ehitis, mida kasutatakse riigi
sõjaliseks kaitseks
valmistumiseks, või kus
hoitakse ja kasutatakse
relvastust ning riigi sõjaliseks
kaitseks kasutatavat varustust
ja tehnikat.
KKS § 50: Kaitseväe
julgeolekuala (edaspidi
julgeolekuala)
on 1) Kaitseväe
territoorium; 2) Kaitseväe
laevad, lennuvahendid ja
sõidukid; 3) territoorium,
mille Kaitseväe juhataja või
tema poolt volitatud ülem on
ajutiselt julgeolekualana
määratlenud (edaspidi ajutine
julgeolekuala)
KaLS § 69 lõige 1: Kaitseliidu
valvatav objekt (edaspidi
valvatav objekt) on riigi,
Kaitseliidu või muu isiku
omandis olev territoorium,
ehitis või seade, mille valve on
korraldatud riigi julgeoleku,
avaliku võimu ülesannete või
Kaitseliidu ülesannete
tagamise eesmärgil
Kaitseliidu valvena
Alaline … KaLS EN § 751 lõige 3:
Alaline julgeolekuala on Kaitseväe territoorium ja
Kaitseväe laevad,
KaLS § 69 lõige 2: alaliselt
valvatav objekt on käesoleva
39/72
käesoleva paragrahvi
lõikes 1 sätestatud
tunnustele vastav
alaliselt kasutatav
territoorium või ehitis.
Alalise julgeolekuala
määrab kindlaks
Kaitseliidu ülem
käskkirjaga.
lennuvahendid ja sõidukid.
KaLS § 53 lõige 1: Kaitseväe
territoorium käesoleva
seaduse tähenduses on alaliselt
Kaitseväe valduses olev
territoorium
paragrahvi lõikes 1 sätestatud
tunnustele vastava
territooriumvõi ehitis, mille
valve on korraldatud alaliselt.
Alaliselt valvatavate objektide
loetelu kehtestab valdkonna
eest vastutav minister
määrusega
Ajutine … KaLS EN § 751 lg 4 :Ajutine
julgeolekuala on käesoleva
paragrahvi lõikes 1 sätestatud
tunnustele vastav ajutiselt
kasutatav territoorium või
ehitis
KKS § 54: Kaitsevägi võib
ajutiselt julgeolekualana
piiritleda territooriumi, millel
tal on seadusest, muust
õigusaktist või lepingust
tulenev õigus viibida, kui see
on seoses tema ülesannete
täitmisega Kaitseväe
julgeoleku või kolmandate
isikute ohutuse tagamiseks
vältimatu. (2) Territooriumi
võib piiritleda ajutise
julgeolekualana üksnes
sellises ulatuses ja nii kauaks,
kui see on Kaitseväe
julgeoleku või kolmandate
isikute ohutuse tagamiseks
vältimatu
KaLS § 69 (21): ajutiselt
valvatav objekt on käesoleva
paragrahvi lõikes 1 sätestatud
tunnustele vastava
territoorium või ehitis, mille
valve on korraldatud ajutiselt.
Ajutiselt valvatav objekt valve
korraldamiseks sõlmib
Kaitseliit selle omaniku või
seadusliku valdajaga
taasesitatavas vormis sõlmitud
kokkuleppe (edaspidi
valveleping)
Valvaja KaLS EN § 751 lõige 7:
Kaitseliidu julgeolekuala
kaitseb ning valvab sõjalises
riigikaitses või selle
toetamises osalev
tegevväelane või Kaitseliidu
tegevliige ning käesoleva
seaduse § 70 lõigetes 1 ja 11
nimetatud isik.
KKS § 49 lõike 1 punkt 3,
lõiked 11 ja 2; § 541 –
Kaitsevägi; KKS §-d 55–56 –
kaitseväelane
KaLS § 70 lõiked 1 ja 11:
valvur on isik, kelle
tööülesanne on osutada
alaliselt valvatava objekti
valvet. Valves osalev isik on
1) Kaitseliidus rahuaja
ametikohal olev tegevväelane,
kelle teenistusülesanne on
valves osalemine; 2)
Kaitseliidu tegevliige, kelle
teenistuskohustus on valves
osalemine
Sunni-
meetmed
KaLS EN §-d 753–755 –
korrakaitse (sealhulgas
isikuandmete töötlemise
piirangud) ja vahetu sund. Ei
ole jõu kasutamine, kuid KKS
§-de 44–46 ja 471 alusel
sõltumata sellest, kas on
julgeolekuala
KKS § 49 – vahetu sund, § 541
– korrakaitse ja jälitustegevus;
§-d 55–56 – korrakaitse. Ei ole
jõu kasutamine, kuid KKS §-
de 44–46 ja 471 alusel
sõltumata sellest, kas on
julgeolekuala
KaLS §-d 71–73 – korrakaitse
sarnased volitused ja vahetu
sund. Ei ole jõu kasutamine,
kuid KKS §-de 44–46 ja 471
alusel sõltumata sellest, kas on
valvatav objekt
KaLS § 85 lõike 2 kohaselt seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise
õiguspärasuse üle teostab haldusjärelevalvet Kaitseministeerium.
Eelnõu § 3 punktis 9 täiendatakse KaLS § 85 lõikega 22 järgmises sõnastuses:
„(22) Meresõiduohutuse seaduses ning laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduses ning nende
alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle Kaitseliidus teostab
haldusjärelevalvet Kaitsevägi.“ Kõnealune muudatus on seotud käesoleva eelnõu sätetega,
milles reguleeritakse Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite tehnilist järelevalvet ja ülevaatust
ning sõidukõlblikuks tunnistamist. Täpsem selgitus on antud eelnõu vastavate punktide juures.
40/72
§ 4. Korrakaitseseaduse muutmine
Eelnõu § 4 punktis 1 sätestatakse korrakaitseseaduses koostöö välisriigi relvajõududega.
Kehtivas korrakaitseseaduses reguleeritakse avaliku korra kaitse üldpõhimõtteid, alust ja
korraldust, muu hulgas rahvusvahelist koostööd ning viimast eelkõige Euroopa Liidu
kontekstis. Seevastu Eesti Vabariigiga sõlmitud kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava
lepingu osapooleks olevate riikide relvajõud on seaduses käsitlemata. Võimaldamaks suuremat
riigisisest koostööd kohapeal viibivate relvajõudude liikmetega, on vaja luua alus koostöö
formaadiks ning kaasamine avaliku korra tagamise eesmärgil on seejuures üks koostöö eriliike.
Ühtlasi tuleb arvestada, et vastavate välisriigi relvajõududega tuleb täpne ulatus ja kaasumise
detailid eraldi kokku leppida ka saatva riigiga.
Praeguses julgeolekuolukorras on oluline reageerida hübriid- ja muudele ohtudele võimalikult
efektiivselt, mistõttu oleks vajaduse korral välisriigi relvajõudude liikmete kaasamine oluline
lisameede riigikaitse- ja julgeolekuriskide maandamisel. Avalikku korda ähvardavad ohud
võivad suureneda ja muutuda riigi julgeolekut ähvardavaks ohuks, mille tõrjumiseks tuleb
hakata kasutama sõjalist jõudu, ning sellega kaasneb märkimisväärselt suurem kahju riigile ja
selle elanikele. Seetõttu on otstarbekas kasutada kõiki riigi käsutuses olevaid võimalusi selliste
ohtude ennetamiseks ja tõrjumiseks. Olukorra tõsiduse tõttu võib olla vaja avaliku korra
kaitsesse lisaks Kaitseväele ja Kaitseliidule kaasata ka Eestis viibivaid NATO liitlasriikide
relvajõudude üksuseid, kui ohu iseloom või suurus seda tingib ning välisriigi relvajõudude
liikmete kvalifikatsioon seda võimaldab. Pädev korrakaitseorgan, kes kaasamist taotleks, sõltub
lahendatavast olukorrast, mistõttu ei ole otstarbekas piiritleda seda vaid politseiga. Kaasamise
olukordi avaliku korra tagamiseks korrakaitseseaduse järgi võib ette tulla ka muudel juhtudel,
mistõttu tuleb koostöö all mõelda ka muid olukordi (näiteks andmete vahetus
keskkonnareostuse lahendamiseks).
Eesti õiguses ei ole seni välisriigi relvajõudude korrakaitsesse kaasamise võimalust selgelt ette
nähtud ning välisriigi relvajõudude kaasamise võimalused on ebaselged. See takistab riigil
kasutamast ohu tõrjumiseks või ennetamiseks kõiki potentsiaalseid ressursse. Välisriigi
relvajõudude kaasamisel Eestis avaliku korra kaitsesse tuleks rakendada samasugust
õigusraamistikku nagu Kaitseväe kaasamise puhul, et tagada koostegutsemise efektiivsus.
Seega tuleb välisriigi relvajõudude kaasamine reguleerida üldregulatsioonina KoRS-is, kuid
välisriigi relvajõud kaasatakse üksnes koos Kaitseväega, olles seejuures vastava Kaitseväe
üksuse koosseisus ja käsuahelas.
Eelnõu § 4 punktiga 2 kaasatakse välisriigi relvajõud avaliku korra kaitsesse. Uue paragrahvi
loomisega sätestatakse KorS-is alus selleks, et juhul, kui Kaitsevägi on vastavalt kehtivale KorS
redaktsioonile kaasatud avaliku korra kaitsesse, oleks võimalik kaasatud Kaitseväe üksuse
koosseisus ning kaasatud Kaitseväe üksuse juhile allutatud välisriigi relvajõud kaasata
nimetatud ülesande täitmisse koos Kaitseväega. Teisisõnu tähendab see, et välisriigi relvajõud
on võimalik kaasata avaliku korra kaitsesse üksnes koos Kaitseväega, mitte eraldiseisvalt.
Välisriigi relvajõudude kaasamine ei muuda kehtivaid täidesaatva riigivõimu teostamise
põhimõtteid. Eestis teostab täidesaatvat riigivõimu Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsus ja
valitsusasutused moodustavad riigi haldusorganisatsiooni ning Vabariigi Valitsus teostab
riigivõimu ise või valitsusasutuste kaudu. Riigivõimu tuleb teostada üksnes põhiseaduse ja
sellega kooskõlas olevate seaduste alusel ning see on ka üks olulisemaid õigusriigi põhimõtte
väljendusi. Riigikohtu üldkogu otsuses nr 3-1-1-86-07 on õiguskantsler väljendanud
seisukohta, mille kohaselt põhiseadus keelab riigivõimul delegeerida riigi tuumikülesandeid
riigisektorist väljapoole. Riigi tuumikülesannete delegeerimise keeld tuleneb demokraatia
41/72
aluspõhimõttest, riigi jõumonopolist, põhiõigustest ja ametnikkonna nõudest, millega on seotud
kõik kolm riigivõimu – seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Antud regulatsiooniga ei
delegeerita avaliku võimu teostamist välisriigi relvajõududele, vaid kaasatakse välisriigi
relvajõud Kaitseväe üksuse koosseisus konkreetse korrakaitselise ülesande täitmisse. Seejuures
tulevad juhised ja kontroll ülesande täitmise üle jätkuvalt Eesti konkreetselt korrakaitseorganilt.
Niisiis ei minda vastuollu tuumikülesande delegeerimise keeluga. Arvestades pikaajalist
rahvusvaheliste ja riigisiseste kohtute praktikat, võib praegusel ajal väita, et riigi relvajõudude
puhul on tegemist kindlasti riigi organiga ning riigi vastutus oma relvajõudude tegevuse eest
on käsitatav rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõttena.
Välisriigi relvajõud on saatva suveräänse riigi esindajad ehk neile laieneb sisuliselt riigi
immuniteet. Seetõttu ei saa saatva riigi relvajõude vastuvõtva riigi huvides kohaldada pelgalt
territoriaalset jurisdiktsiooni ehk kitsalt Eesti Kaitseväe suhtes kehtivaid õigusakte, vaid vajalik
on saatva riigi nõusolek. Kuna saatev riik ei mineta täielikku käsuõigust (ingl full command)
oma väeüksuste üle isegi nende allutamisel NATO sõjalisele juhtimisstruktuurile, on saatva
riigi nõusolek tema väeüksuse teatud viisil kasutamiseks määrava tähtsusega. Selline nõusolek
avaldub NATO operatsioonide puhul valdavalt operatsiooniplaani ja selles sisalduvate
ülesannete heakskiitmise kaudu (koos võimalike rahvuslike piirangutega), aga võimalikud on
ka kahepoolsed vastavad kokkulepped.
Välisriigi relvajõudude kaasamise selge ning paindlikult ja tõhusalt rakendatav regulatsioon
loob riigile võimaluse reageerida avalikku korda või põhiseaduslikku korda ähvardavale ohule
nii, et selle ennetamise, väljaselgitamise ja tõrjumise abil välditakse ohu suurenemist või riigi
julgeolekut ähvardava ohu teket. Välisriigi relvajõudude tulemuslik kaasamine aitab vähendada
tõenäosust, et algselt avaliku korra kaitse valdkonda kuuluv oht suureneb ning areneb ohuks,
mis võib kahjustada kogu riiki ja selle elanikkonda. Regulatsiooni rakendamisega on võimalik
neutraliseerida paremini ohte enne seda, kui tekib vajadus kuulutada välja erakorraline
seisukord või sõjaseisukord, mis kahjustaks riigi julgeolekut rohkem. Välisriigi relvajõudude
kaasamine võimaldab kasutada maksimaalselt kõiki Eesti riigi territooriumil olevaid ressursse
või kaasata samameelsete riikide relvajõude juhtudel, kui Eesti vastava abipalve esitab.
Olukorras, kus Eesti ei suuda kriisiolukorras oma riigiasutuste ressursiga enam täita kõiki
vajalikke ülesandeid, on ühine huvi tagada avalik kord, mida sel hetkel saab tagada välisriigi
relvajõudude kaasamisega. Selge ning paindlikult ja tõhusalt rakendatav avaliku korra tagamise
regulatsioon on ühtlasi osa heidutusest, mis näitab riigi head võimekust erinevatele ohtudele
reageerida. Selle abil tugevdab Eesti oma mainet NATO ja Euroopa Liidu tõsiselt võetava
liikmena ning hea partnerina julgeolekualases koostöös. Välisriigi relvajõud osalevad antud
juhul osaliselt Eesti valitsusasutuste ülesannete täitmisel ning seega tegutsevad Eesti riigi
organi koosseisus ja vastutusel.
Välisriigi relvajõudude liikmele antakse luba kasutada oma relva, kuid täpsustatud on siiski, et
see peab vastama KorS-is lubatud teenistusrelvale. Kui ülesande täitmisse on kaasatud välisriigi
relvajõudude liige, siis on tal KorS § 161 ülesande täitmisel vahetu sunni kohaldamise vajaduse
korral lubatud kasutada oma relva. Ilma käesoleva täienduseta tekiks olukord, kus välisriigi
relvajõududele on vaja väljastada Kaitseministeeriumi valitsemisala asutuste sõjaväerelv ning
korraldada vastav väljaõpe, mis oleks Kaitseväele lisakohustus ja nõuaks täiendavaid ressursse.
Ühtlasi läheks see vastuollu loodava eelnõu eesmärgi ja mõttega, mille kohaselt luuakse
võimalused vastavalt ohuolukorrale kaasata Eestis viibivad välisriigi relvajõudude liikmed,
kellel on vastav väljaõpe ja kvalifikatsioon ning kes viibivad Eestis koos oma varustusega.
§ 5. Majandusvööndi seaduse muutmine
42/72
Eelnõu § 5 punktis 1 tunnistatakse kehtetuks viide mandrilava seadusele, sest sellenimelist
kehtivat seadust ei ole, samuti ei ole seda lähiajal plaanis ka kehtestada.
Eelnõu § 5 punktis 2 kehtestatav muudatus on seotud RiPS-i lisatava §-ga 142, mis on seotud
tehissaarte, rajatiste ja seadmestike (sealhulgas merealune taristu) hooldustöödega seonduvate
tegevustega. Merealune taristu ei asu ainult Eesti sise- ega territoriaalmeres, vaid ka
majandusvööndis.
Nagu eespool öeldud, on majandusvöönd väljaspool territoriaalmerd asuv ja sellega külgnev
mereala, kus kehtib õiguslik erikord, millega reguleeritakse rannikuriigi õigusi ja
jurisdiktsiooni ning teiste riikide õigusi ja vabadusi majandusvööndis.47 Rannikuriigil on oma
majandusvööndis muu hulgas õigus konventsiooni asjakohaste sätete alusel kohaldada
jurisdiktsiooni tehissaarte, rajatiste ja seadmestike rajamisele ja kasutamisele.48 Rannikuriigi
jurisdiktsiooni kohaldatakse veel ka tolli, makse, tervishoidu, ohutust ja immigratsiooni
reguleerivatele õigusaktidele.49
Kehtiv MVS on kehtestatud 1993. aastal ehk enne seda, kui Eesti suhtes hakati kohaldama
UNCLOS-i50. MVS-i on hiljem minimaalselt uuendatud, viimati 2019. aastal, kui muudeti
veealuse kultuuripärandi peatükki.
Kuigi esmajoones on kohustus merealust taristut valvata ja kaitsta taristu omanikel ning
valdajatel, on praeguses julgeolekuolukorras oluline, et ka riigiasutused seda teha aitavad.
Selline tegevus on riigi ainupädevuses,51 ent selleks, et oleks juba ette teada, mida merel jälgida
ning millal tuleks reageerida, on vaja ka taristu omanike ja valdajate panust. Seetõttu nähakse
ette, et taristu omanik ja valdaja teavitavad Kaitseväge kõikidest kavandatavatest merealuse
taristu hooldamisega seotud tegevustest, sealhulgas vaatlustegevustest. Võrreldes RiPS-is
sätestatud nõudega taotleda luba sise- ja territoriaalmeres nendeks tegevusteks ei saa
majandusvööndis otsest loakohustust kehtestada selle erirežiimi tõttu. Küll on võimalik riigil
kehtestada ohutusega seotud reegleid ning kui asutustel on teada, millised tööd on taristu
omanik või valdaja tellinud, saab teisi laevu hoiatada või jälgida, et need töötavale laevale liiga
lähedale ei läheks, või ka veenduda, et see on õige laev, mis seal tegutseb (seisab). Teavitamise
vorm sisaldaks samu andmeid, mis sise- ja territoriaalmeres tegutsemise loa taotlus. Näiteks kui
plaanitakse kogu pikkuses merealuse taristu vaatlustegevust, läbib see kogu mereala ning
ettevõtjal on lihtsam esitada sarnased andmed kõikide mereala piirkondade kohta, sealhulgas
teha üks joonis kogu tööpiirkonna ulatuse kohta. Sellega välditakse ka liigset halduskoormust
merealuse taristu omanikule ja valdajale.
Eelnõu § 5 punktis 3 täpsustatakse MVS § 14 lõike 1 sõnastust. Merenduses on kasutusel kaks
terminit – veesõiduki kinnipidamine ja veesõiduki peatamine. Nendest esimest kasutatakse
kontekstis, kus veesõiduk ei tohi pädeva asutuse korraldusel näiteks sadamast lahkuda seni,
kuni pädeva asutuse poolt tehtud ettekirjutuse nõuded on täidetud. Selliseks näiteks on MSOS
§ 78 regulatsioon, mis käsitleb laeva kinnipidamist juhul, kui laeva tehnilise kontrolli käigus
tuvastatakse, et see ei ole merekõlblik. Samas veesõiduk võidakse peatada rikkumise või selle
kahtluse korral, et kontrollida, kas veesõiduk rikub mõne rahvusvahelise konventsiooni
47 UNCLOS-i artikkel 55. 48 UNCLOS-i artikli 56 lõike 1 punkt b. 49 UNCLOS-i artikli 60 lõige 2. 50 UNCLOS jõustus Eesti Vabariigi suhtes 25. septembril 2005. 51 See tähendab, et näiteks NATO ja Euroopa Liit ei saa liikmesriikide nimel tegutseda. Küll on võimalik riikidel
omavahel kahe- või mitmepoolselt kokku leppida ühistegevusi, mis võivad sisaldada patrullimist merel ja muid
tegevusi, et muu hulgas valvata ja kaitsta merealust taristut. NATO ja Euroopa Liit saavad kohaldada kaudseid
tegevusi ning nn pehmeid meetmeid, mis ei sisalda vahetu sunni või jõu kasutamist ega muud taolist, samuti mitte
korralduslikke küsimusi, kuidas riigid midagi tegema peaksid.
43/72
nõudeid. Üldjuhul kehtib majandusvööndis meresõiduvabadus ning veesõidukit niisama
peatada ega kinni pidada ei või. Seda võib teha üksnes juhul, kui see on rahvusvahelise
mereõigusega lubatud. Seetõttu uuendatakse § 14 lõike 1 sõnastust nii, et see oleks kooskõlas
Eesti ja rahvusvahelises õiguses kasutatavate terminitega.
Eelnõu § 5 punktis 4 täiendatakse MVS-i §-ga 142, millega sätestatakse, et laeva suhtes, millel
ei ole riikkondsust, võib kohaldada Eesti majandusvööndisse sisenemisel Eesti Vabariigi
jurisdiktsiooni. Säte on kooskõlas UNCLOS artikli 58 lõikega 2 ning artiklitega 91, 92 ja 110.
UNCLOS artikli 58 lõikega 2 sätestatakse, et majandusvööndile kohaldatakse UNCLOS
artikleid 88–115 ning teisi asjakohaseid rahvusvahelise õiguse norme niivõrd, kuivõrd need ei
ole vastuolus V osas reguleerituga. UNCLOS-i kommentaarides52 on selgitatud, et artikli 58
lõiget 2 tuleb esmajoones tõlgendada kuritegevuse ja muude ebaseaduslike tegevuste, mis on
sätestatud artiklites 99–110, vastu võitlemise alusena, mis laiendab avamerel lubatud tegevused
ka majandusvööndisse. Seega ei ole see vahetult seotud artiklis 56 sätestatud rannikuriigi
õiguste, jurisdiktsiooni ega kohustustega. Pigem tuleks seda vaadata koostoimes teiste
rahvusvaheliste õigusaktidega, nagu meresõitu ohustava ebaseadusliku tegevuse tõkestamise
konventsioon53 (nn SUA konventsioon) ja selle 2005. aasta protokoll54, narkootiliste ja
psühhotroopsete ainete ebaseadusliku ringluse vastane ÜRO konventsioon55, rahvusvahelise
organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsioon56 ja selle protokollid jms.
Artikli 58 lõiget 2 tuleb vaadata kui riigile pandud miinimumnõuet merel kuritegevuse vastu
võitlemisel, kohustused ja õigused on kaudselt tuletatavad.
UNCLOS artikkel 91 paneb riigile kohustuse kehtestada laeva oma riikkondsusse võtmise, oma
territooriumil registreerimise ja oma lipu all sõitmise tingimused. Laeval on selle riigi
riikkondsus, kelle lipu all tal on õigus sõita. Nimetatud riigi ja laeva vahel peab olema tegelik
seos. Artikkel 92 sätestab aga, et laev peab olema merel viibides selle riigi ainujurisdiktsiooni
all, kelle lipu all see sõidab, kui muu rahvusvahelise õigusega ei sätestata teisiti. Reisi vältel ei
tohi laev lippu vahetada, välja arvatud juhul, kui vahetub omanik või tehakse registrimuudatus.
Ühtlasi sätestatakse, et juhul, kui laev sõidab kahe või mitme riigi lipu all ja kasutab neid oma
huvidest lähtudes, ei saa ta kuuluda ühegi kõnesoleva riigi riikkondsusesse ning teda võib
käsitada riikkondsuseta laevana. Seega, piltlikult öeldes kuulub riikkondsuseta laev merel sõites
kõigile ning selle võib enda lipu alla võtta ja oma riigi jurisdiktsiooni kohaldada iga riik.
Artiklis 110 sätestatakse, millisel juhul võib rannikuriik parduda laevale. Üheks selliseks
juhtumiks on see, kui laeval puudub riikkondsus.57 Sõjalaev võib kontrollida laeva õigust sõita
selle lipu all. Sõjalaev võib sel eesmärgil saata kahtlustatavale laevale ohvitseri juhtimisel
paadi. Kui kahtlus pärast dokumentide kontrolli säilib, võib laeva pardal jätkata uurimist kõiki
asjaolusid arvestades.58 Eri riikide praktika on näidanud, et dokumentide kontrollimine võib
võtta aega mitu päeva ning kogu selle aja peetakse laeva kinni. Sealjuures võidakse
meresõiduohutuse tagamiseks suunata laev mõnele ankrualale, mis ei pruugi alati olla
majandusvööndis, vaid võib olla ka rannikuriigi territoriaal- või sisemeres. Paljudes NATO
liikmesriikides on asutud seisukohale, et riikkondsuseta laevade kontrollimiseks ei piisa ainult
UNCLOS artiklite 91, 92 ja 110 koostoimest, et laeva kontrollida, vaid vaja on ka rannikuriigi
õigusesse asjakohast sätet, milles sätestatakse, et riikkondsuseta laeva suhtes kohaldatakse
rannikuriigi õigust, kui teda kinni pidama ja kontrollima asutakse. Seda ka kõnesoleva
täiendusega tehakse.
52 United Nations Convention on the Law of the Sea. A Commentary. Edited by Alexander Proelss: C.H.Beck,
Hart, Nomos, 2017, lk 454–456. 53 Leitav Riigi Teatajast: https://www.riigiteataja.ee/akt/78530. 54 Leitav Riigi Teatajast: https://www.riigiteataja.ee/akt/12885011. 55 Leitav Riigi Teatajast: https://www.riigiteataja.ee/akt/78195. 56 Leitav Riigi Teatajast: https://www.riigiteataja.ee/akt/236618. 57 UNCLOSi artikli 110 lõike 1 punkt d. 58 UNCLOSi artikli 110 lõige 2.
44/72
Lisatavas paragrahvis on kasutatud sõnu „võib kohaldada“, jättes nii iga kord Eesti enda
otsustada (kaalutlusotsusena), kuidas riikkondsuseta laeva suhtes reageeritakse, muu hulgas kas
seda üldse peatatakse kontrollimise eesmärgil või mitte.
Eelnõu § 5 punktis 5 tunnistatakse kehtetuks MVS § 17 kui mittevajalik ja praeguseks
sisutühjaks muutunud paragrahv. Paragrahvis 17 sätestatakse, et MVS-i sätetes nimetatud
pädevad riigiasutused ja majandusvööndi kaitsmise korra määrab Vabariigi Valitsus. Selle
volitusnormi alusel ei ole määrust kehtestatud. Pädevad riigiasutused on praegu kehtestatud eri
seadustega, näiteks veealuse kultuuripärandi kaitse osas on pädev asutus muinsuskaitseseaduse
järgi Muinsuskaitseamet, merekeskkonna kaitse üle teeb järelevalvet keskkonnajärelevalve
seaduse järgi Keskkonnaamet, merre ehitamist ja selle üle järelevalvet teeb ehitusseadustiku
alusel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, majandusvööndi õigusrežiimi tagab RiPS-i
järgi Kaitsevägi. Seadust on täiendatud alates selle vastuvõtmisest 1993. aastal mitmeid kordi,
täpsustades majandusvööndis lubatud tegevusi, mis on üks osa majandusvööndi kaitsest,
sealhulgas osa sellest moodustab RiPS-is oleva majandusvööndi õigusrežiimi tagamise
sisustamine.
§ 6. Meresõiduohutuse seaduse muutmine
Eelnõu § 6 punktiga 1 lisatakse MSOS § 1 uus lõige 21. Paragrahvis 1 käsitletakse MSOS-i
reguleerimisala (ja kohaldamisala). Eelnõuga kavandatavas lõikes 21 sätestatakse, et sõjalise
riigikaitse ja selleks valmistumisega seotud tegevustele merel kohaldatakse MSOS-i üksnes
juhul, kui see on käesolevas seaduses sätestatud. Analoogselt on sätestatud sama paragrahvi
lõige 2. Seadused kehtivad olenemata riigis valitsevast olukorrast. Selleks, et vältida olukorda,
kus mõnda sõjalise riigikaitse või selleks valmistumisele kohaldatavat meedet59 loetaks
tõlgendamise teel olukorraks, kus on vaja taotleda luba, või see on (tsiviil)laevadele või
isikutele keelatud tegevus, on vaja MSOS-i reguleerimis- ja kohaldamisalas välistada sellisele
tegevusele MSOS-i kohaldumine. See aga ei tähenda, et sõjalise riigikaitse ja selleks
valmistumisega seotud tegevustele ükski õigusakt ei kohaldu. Neid tegevusi reguleerivad teised
seadused (näiteks KKS, RiPS, KorS jne), samuti rahvusvaheline õigus (näiteks rahvusvaheline
relvakonfliktiõigus). Lisaks tehakse koostööd teiste asjakohaste riigiasutustega, kes näiteks
kaasatakse ülesannete täitmisse või keda tuleb teavitada konkreetsetest tegevustest.
Eelnõu § 6 punktis 2 muudetakse MSOS § 1 lõike 4 sõnastust ning täpsustatakse, millised
MSOS-i normid kehtivad iga sõjalaeva suhtes olenemata tema lipuriigist ning millised MSOS-i
normid kehtivad lisaks Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevate veesõidukite
suhtes. Eelnõu § 7 punktis 7 tunnistatakse MSOS § 19 lõige 7 kehtetuks. Paragrahvi 19 lõige 7
on volitusnorm, millega on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 27. mai 2022. aasta määrus nr 59
„Enne 2011. aasta 1. jaanuari soetatud politseiasutuse laeva side- ja navigatsioonivahenditega
seadistamise ja varustamise nõuded“.
Tagamaks, et Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevad veesõidukid (laevad ja
väikelaevad) on merekõlblikud või sõidukõlblikud, sätestatakse eraldi nõuded eelnõu § 7
punktidega 4−6. Need uued MSOS-i lisatavad sätted tuleb lisada nende sätete hulka, mis
kehtivad sõjalaeva või täpsemini Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevate
veesõidukite suhtes, ning seda eelnõu § 7 punktiga 2 ka tehakse.
Tuleb märkida, et MSOS § 1 lõike 4 uue sõnastuse järgi jagatakse sõjalaevade sätted kaheks:
1) nõuded, mis kehtivad kõikide sõjalaevade suhtes olenemata nende lipuriigi lipust, ning
59 Märkus: näiteid tegevustest seletuskirja ei lisata, sest need on piiratud juurdepääsuga teave kas avaliku teabe
seaduse või riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse järgi.
45/72
2) nõuded, mis kehtivad ainult Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevate
veesõidukite ehk Eesti lipu all sõitvate veesõidukite (sõjalaevade) suhtes. Eesti ei tee lipu- ega
rannikuriigina järelevalvet ega kehtesta tehnilisi nõudeid teise lipuriigi sõjalaevale. Samas peab
teise lipuriigi sõjalaev Eesti territoriaalmeres täitma neid nõudeid, mis on seotud
navigatsiooniohutusega.60
Kõikidele sõjalaevadele olenemata nende lipuriigist kohaldatakse MSOS §-s 45 ja § 49 lõikes 1
sätestatut. Nimetatud paragrahvid käsitlevad veeteel liiklemist. Sõjalaevad peavad üldjuhul
samuti kinni pidama veeteel liiklemisel reeglitest, mis on sätestatud kas rahvusvahelise
õigusega (näiteks UNCLOS, COLREG) või Eesti õigusaktidega. Kogu 11. peatükk ei käsitle
veeliikluse reegleid, vaid ka veeteel liiklemise reguleerimiseks vajalikku korralduslikku poolt.
Sõjalaevadele ei saa kohaldada neid sätteid, mis puudutavad korralduslikku poolt (näiteks kes
annab välja loa hüdrograafiliste mõõdistustööde tegemiseks või kes vastutab
navigatsioonimärgistuse korrasoleku eest), mistõttu viidataksegi konkreetsetele paragrahvidele
11. peatükis, mis käsitlevad veeteel (merealadel ja laevatatavatel siseveekogudel) liiklemist: §-
ga 45 sätestatakse peamised veeteel liiklemise nõuded ja §-s 49 pukseerimise nõuded.
Eelnõu § 6 punktidega 4−6 lisatakse MSOS §-desse 12, 13 ja 17 uued lõiked, mis puudutavad
Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevaid veesõidukeid, täpsemalt laevu ja
väikelaevu. Sätete eesmärk on tagada Kaitseväe ja Kaitseliidu laevade ja väikelaevade
merekõlblikkus ja sõidukõlblikkus ning kehtestada nendele veesõidukitele sarnased nõuded.
Regulatsiooni ei laiendata kuni 2,5-meetristele veesõidukitele (näiteks paatidele), ega
allveerobotitele jms, mis liigitub veesõidukiks, nende merekõlblikkuse või sõidukõlblikkuse
eest vastutab iga üksus ise (samas tuleb nende andmed kanda Kaitseväe ja Kaitseliidu
veesõidukite registrisse).
Eelnõu § 6 punktiga 4 lisatakse uus lõige 7 MSOS § 12, eelnõu § 6 punktiga 5 uus lõige 10
MSOS § 13 ja eelnõu § 6 punktiga 6 uus lõige 10 MSOS § 17. Paragrahvis 12 käsitletakse
laeva tehnilise järelevalve korraldamist. Tehniliseks järelevalveks loetakse laeva ning selle
seadmete ja varustuse vastavuse kontrollimist rahvusvahelistes konventsioonides ja MSOS-is
sätestatud nõuetele. Tehniline järelevalve seisneb tehnilises ülevaatuses ja pistelises
kontrollimises.61 Paragrahviga 13 reguleeritakse tehnilise ülevaatuse korraldamist ja liigitamist
ning §-ga 17 reguleeritakse merekõlblikkuse tunnistuse ja sõidukõlblikkuse tunnistustega
seonduvat. Merekõlblikkuse tunnistus ja sõidukõlblikkuse tunnistus on dokumendid, mis
tõendavad, et laevale on tehtud nõuetekohane tehniline ülevaatus ning laev on tunnistatud
merekõlblikuks või sisevetel sõidukõlblikuks ning et laev vastab ka teistele MSOS-is sätestatud
nõuetele.62
Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris oleva laeva ja väikelaeva üle teeb tehnilist
järelevalvet Kaitsevägi63. Sarnaselt tsiviillaevadele hõlmab tehniline järelevalve laeva ja
väikelaeva ning nende seadmete ja varustuse vastavuse kontrollimist kehtestatud nõuetele.
Tehnilist järelevalvet tehakse peamiselt tehnilise ülevaatusena. Nõuded laevale ja väikelaevale
kehtestab Kaitseväe juhataja või tema volitatud isik, kes kehtestab ka tehnilise ülevaatuse korra.
Kui laev või väikelaev ning selle seadmed ja varustus vastavad kehtestatud nõuetele, antakse
sellele laevale või väikelaevale kas merekõlblikkuse või sõidukõlblikkuse tunnistus. Selleks
kehtestatakse muu hulgas laeva ja väikelaeva merekõlblikuks ja sõidukõlblikuks tunnistamise
kord.
60 Vaata näiteks UNCLOS artikli 21 lõike 1 punkt a, lõige 2. 61 MSOS-i § 12 lõiked 1 ja 2. 62 MSOS-i § 17 lõige 1. 63 Tõenäoliselt antakse see ülesanne mereväele.
46/72
Oluline on märkida, et kui tehniline ülevaatus ning nõuded laevale ja väikelaevale oleks vaja
kehtestada ainult Kaitseväe jaoks, võiks need kehtestada ka ilma, et seaduses selline kohustus
sätestataks. Kuna aga samad nõuded kehtestatakse Kaitseliidu veesõidukitele ja tehakse nende
üle järelevalvet, on vaja need kehtestada seadusega. Kaitseliit on avalik-õiguslik juriidiline isik,
mis tähendab, et Kaitseväele kehtestatavad nõuded kehtivad Kaitseliidu kohta ainult siis, kui
need on kehtestatud seadusega. See tähendab, et nõuded ise ei pea olema seaduses, vaid
Kaitseväele peab olema antud volitus kehtestada nõuded, mis kehtivad ka Kaitseliidu kohta.
See on põhjus, miks lisatakse eelnõuga Kaitseliidu seaduse § 85 uus lõige 22, mille kohaselt
teeb Kaitsevägi järelevalvet selle üle, kas Kaitseliidus täidetakse nõudeid, mis on sätestatud
MSOS-is ning laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduses ning nende alusel antud õigusaktides.
Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadusest tuleneb kohustus esitada laeva ja väikelaeva
andmed Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registrisse.
Nagu eespool mainitud, antakse eelnõuga Kaitseväele õigus kehtestada tehnilise ülevaatuse
kord, tehnilised nõuded laevadele ja väikelaevadele ning laeva ja väikelaeva merekõlblikuks ja
sõidukõlblikuks tunnistamise kord. KKS § 24 punkti 111 kohaselt kehtestab Kaitseväe juhataja
Kaitseväe tegevust reguleerivad eeskirjad ja korrad, sealhulgas sisekorra. Enamus akte
kehtestatakse käskkirjaga.
Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevad laevad ja väikelaevad on konkreetsed
veesõidukid, mille suhtes eelnõukohase seadusega antakse Kaitseväe juhatajale õigus nõuded
kehtestada, neid on võimalik eristada individuaalsete tunnuste järgi (praegusel juhul on selleks
kuuluvus), tegu ei ole piiritlemata arvu juhtumitega ning ei ole suunatud asja avalik-õigusliku
seisundi muutmisele. Laevadele ja väikelaevadele kehtestatavad tehnilised nõuded on
enamuses piiratud juurdepääsuga kas avaliku teabe seaduse või riigisaladuse ja salastatud
välisteabe seaduse kohaselt. Sellest tulenevalt on antud ka nõuete ja kordade kehtestamise õigus
Kaitseväele, mitte näiteks kaitseministrile üldaktiga (määrus) kehtestamiseks.
Eelnõu § 6 punktidega 8 ja 11 täiendatakse MSOS § 45 uue lõikega 52 ja § 47 uue lõikega 61.
Paragrahviga 45 reguleeritakse veeteel liiklemist, sätestades selleks üldised nõuded, sealhulgas
liiklemise piirangud. Sama paragrahvi lõigetega 5 ja 51 antakse Transpordiametile õigus
kehtestada ajutisi piiranguid, et tagada veeteel veeliikluse ohutus. Paragrahviga 47
reguleeritakse navigatsiooniteavet ja veetee haldamist, mille hulka kuulub ka
navigatsioonimärgistus. Põhiseaduslikku korda või riigi julgeolekut ähvardava suurenenud ohu
korral võib olla samuti vajadus kehtestada ajutisi piiranguid, sealhulgas muuta
navigatsioonimärgistust. Aeg-ajalt tuleb need kehtestada väga kiiresti või põhjustel, mida ei saa
Transpordiametile avaldada, või ei ole aega tavapärasel viisil taotluste esitamiseks ega
menetlemiseks. Seetõttu antakse Kaitseväele õigus korraldada veeliiklust ning kehtestada
ajutisi piiranguid põhiseaduslikku korda, riigi julgeolekut või inimeste elu ja tervist ähvardava
suurenenud ohu ajal, samuti anda korraldusi Transpordiametile nende kehtestamiseks, et tagada
veeteel veeliikluse ohutus. Peale selle saab Kaitsevägi õiguse anda Transpordiametile
korraldusi osutada laevaliiklusteenuseid ja muuta navigatsioonimärgistust ulatuses, et tagada
veeliikluse ohutus ning Eesti merepiiri valvamine ja kaitse. Navigatsioonimärgistuse
muutmiseks võib lisaks Transpordiametile anda korralduse ka Riigilaevastikule, kes muu
hulgas üldkasutataval veeteel paigaldab, hooldab ja haldab ujuvmärke ning püsimärkide tulesid,
ning satelliitidel põhineva asukoha määramise süsteemi diferentsiaalsüsteemi ja maapealset
kesklaine raadionavigatsioonisüsteemi. Üldine eeldus on, et Transpordiamet ja Riigilaevastik
ise jätkavad oma ülesannete täitmist, mitte Kaitsevägi ei võta ülesannete täitmist üle. Kõik
vajalikud menetluslikud üksikasjad (soovide edastamise viisid, kontaktid jms) lepivad
Kaitsevägi, Transpordiamet ja Riigilaevastik omavahel kokku pärast eelnõukohase seaduse
jõustumist. Kaitseväel on olemas asjakohased plaanid. Võimalik on korraldada ka sobivas
formaadis õppusi, et seda kõike harjutada.
47/72
Põhiseaduse kommenteeritud väljaande § 129 selgituse punktides 3 ja 4 on kommenteeritud, et
riigi julgeolek on riigi seisund, kus riigi suveräänsust ja tema põhiseaduslike institutsioonide
demokraatlikku toimimist ei rikuta Põhiseadusega vastuolus oleval viisil. Riigi julgeolek on
tegelik olukord, kus riigi suveräänsus ja põhiseaduslike institutsioonide võime täita enda PS-ist
tulenevaid ülesandeid ei ole mõjutatud muul kui PS-is määratud viisil. Mõiste „riigi julgeolek“
erineb mõistest „põhiseaduslik kord“ selle poolest, et on tegelik olukord – rikkumise või selle
ohu puudumine. Riigi julgeolekut ohustab mis tahes tegevus, mis on suunatud riigi säilimise ja
toimimise vastu, samas kui põhiseaduslikku korda ohustab eelkõige konstitutsiooniliste
normide mittetunnustamine või nende süstemaatiline eiramine. Põhiseadusliku korrana
mõistetakse riigi suveräänsust (st iseseisvust ja sõltumatust), PS-i aluspõhimõtteid ning
põhiseaduslike institutsioonide toimimise olulisi tingimusi. Põhiseaduslik kord on osa avalikust
korrast64, mille tagamiseks ja kaitseks on kehtestatud tavapärastele meetmetele (näiteks riiklik
järelevalve, süüteomenetlus) täiendav eriregulatsioon (näiteks julgeolekuasutuste tegevus,
erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal kohaldatavad meetmed). Iseseisvusena
käsitatakse riigi eksisteerimist eraldiseisva riigina ning keeldu muuta Eestit mõne riigi osaks.
Sõltumatus tähendab, et ükski välisriik ei saa anda Eestile kohustuslikke juhiseid ja nende
täitmist kontrollida muul juhul, kui Eesti on seda ise vabatahtlikult sõlmitud välislepinguga
lubanud.
Eelnõu § 6 punktiga 9 täiendatakse MSOS § 45 uue lõikega 61, sätestades selgelt, et
lõhkematerjali või muu sõjalise otstarbega veeliiklust ohustava või segava objekti kõrvaldamist
korraldab Eesti merealal Kaitsevägi. MSOS § 1 lõike 1 järgi kohaldatakse MSOS-i Eesti
merealal ja laevatatavatel siseveekogudel, sealhulgas piiriveekogudel. KKS § 3 lõike 1
punkti 41 kohaselt on Kaitseväe ülesanne lahingumoona kahjutuks tegemine sise- ja
territoriaalmeres ning majandusvööndis. Sellest tulenevalt on vaja ka MSOS-is sätestada,
milline asutus Eesti merealal korraldab asjakohaseid töid, mis seotud lõhkematerjaliga.
MSOS § 45 lõige 6 sätestab, et veeliiklust ohustava või segava objekti on kohustatud veeteelt
kõrvaldama või kandma sellega seonduvad kulud objekti omanik või paigaldaja. Veeliiklust
ohustavate või segavate objektide kõrvaldamist laevateelt, välja arvatud sadama akvatooriumilt
ja sissesõiduteelt, korraldab Transpordiamet. Sadama pidaja on kohustatud korraldama
veeliiklust ohustavate või segavate objektide kõrvaldamise sadama akvatooriumilt ja
sissesõiduteelt. Üldkasutataval veeteel olevatest veeliiklust ohustavatest või segavatest
objektidest teavitab veeliiklejaid Transpordiamet ja korraldab võimaluse korral nimetatud
objektide kõrvaldamise. Nimetatud lõikes sätestatut on võimalik tõlgendada nii, et vaatamata
sellele, et KKS-iga on pandud Eesti merealal demineerimistöö tegemine Kaitseväele, peab
ikkagi lõhkematerjali ja muu sõjalise otstarbega veeliiklust ohustava või segava objekti (näiteks
miini) kõrvaldama või korraldama selle kõrvaldamise Transpordiamet. Näiteks võib tekkida
olukord, kus merest leitakse triivimas miin ning selle justkui peaks kui takistuse kõrvaldama
Transpordiamet. Selleks, et vältida sellise tõlgenduse andmise ning olukorra tekkimise
võimaluse, kus Transpordiamet peaks hakkama merre paigutatud miine kahjutustama hakkama,
lisatakse säte, et sellega tegeleb ja selle korraldab Kaitsevägi.
Kuna ka praegu tegeleb Kaitsevägi lõhkematerjali kahjutuks tegemisega Eesti merealal, on see
tavaliselt korraldatud nii, et Kaitsevägi teavitab nii Transpordiametit kui ka Keskkonnaametit
asukohast, kus demineerimistööd tegema hakatakse ning koostöös mõlema asutusega leitakse
võimalused, kuidas seda kõige vähem merekeskkonda ja veeliiklust häirides teha saaks.
64 Märkus: sama kommenteeritud väljaande § 54 selgituste punktis 2 on kommenteeritud, et põhiseaduslik kord
moodustab avaliku korra tuuma. Põhiseadusliku korra hulka kuuluvad need avalikku korda tagavad normid, mis
loovad riigi võimaluse eksisteerida ja ühiskonnasuhteid reguleerida.
48/72
Eelnõu § 6 punktidega 10 ja 12 on seotud seletuskirja sissejuhatavas osas selgitatud reformi
järelkaja, mille alusel tehakse korrektiivid, kui hiljem arvamuse muutumise või praktika käigus
on ilmnenud täpsustuse vajadus. Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise
seaduse (Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse)
572 SE koostamisel oli üks lähtepunkte, et laeva kaptenil või muu veesõiduki juhil on või peaks
olema üks kontaktpunkt, kelle poole ta saab merel olles pöörduda. Seoses osade Politsei- ja
Piirivalveameti ülesannete üle andmisega Kaitseväele, suhtlevad laeva kaptenid ja muude
veesõidukite juhid olenevalt teemast lisaks JRCC Tallinnale ka mereväega. Lähtuvalt
ülesannete jaotusest tuleb vastavad parandused teha ka MSOS-is, et isikud teavitaks õiget
asutust, ning samas tagada teatud juhtudel paindlikkus. Ühtlasi tuleb märkida, et kui näiteks
laeva kapten ei teavita avastatud merereostusest või sellest, et ta selle ise tekitas, Kaitseväele,
vaid JRCC Tallinnale, tuleb lugeda teade edastatuks, sest JRCC Tallinn edastab teate õigele
asutusele ehk Kaitseväele, kes saab nii teate kätte. Kui teadet üldse ei edastata, tuleb see lugeda
teavitamiskohustuse rikkumiseks.
Eelnõu § 6 punktis 10 asendatakse kahes eri paragrahvis sõna „politseiasutusele“ tekstiosaga
„Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitseväele“ − § 45 lõikes 12 ja § 904 lõikes 1. MSOS § 45
lõikega 12 pannakse laeva kaptenile või väikelaeva või muu veesõiduki juhile kohustus kohe
teatada õhuliini, kaabli, torujuhtme või muu hüdrotehnilise rajatise kahjustamisest
politseiasutusele ja Transpordiametile ning võimaluse korral rajatise valdajale. Paragrahv 904
on aga vastutuse peatükis ning selles sätestatakse, et kui laeva kapten või väikelaeva või muu
veesõiduki juht jätab õhuliini, kaabli, torujuhtme või muu hüdrotehnilise rajatise kahjustamisest
teavitamata, on tegu seaduse rikkumisega. Nimetatud juhul peab jääma laeva kaptenile või muu
veesõiduki juhile paindlikkus otsustada, kummale raadiokanalile ta sellest teatab, tõenäoliselt
pigem Kaitseväe kasutuses olevale raadiokanalile 69. Oluline on, et teave edastatakse, sest siis
saab kiiresti reageerida, et objekt korda teha, samuti teatada teistele merel liiklejatele, mis
piirkonnas sõites tuleb ettevaatlik olla. Tegemist on sätete väljakujunenud praktikaga kooskõlla
viimisega, mitte uue kohustuse loomisega.
Eelnõu § 6 punktiga 12 muudetakse MSOS § 52 lõike 4 sõnastust ning asendatakse termin
„kinni pidada“ terminiga „sundpeatada“. Kinnipidamine on MSOS-is defineeritud § 78
lõikes 22 kui laeva sadamast väljumise keelamine kuni laeva kinnipidamist põhjustanud
puuduste kõrvaldamiseni. Käesoleva eelnõuga on kavas lisaks sadamale täiendada seaduse § 78
nii, et see laieneks ka ankrualadel seisvatele laevadele, kui laeval esineb mõni sama paragrahvi
lõikes 1 nimetatud puudus. Kõik loetletud puudused on seotud vahetult laeva merekõlblikkuse
või laeva meeskonnaliikmetega, kui laeva tehniliselt kontrollitakse. MSOS-i § 52 asub seaduse
12. peatükis, millega reguleeritakse laevaliikluse korraldamise süsteemi. See ei ole vahetult
seotud laeva tehnilise kontrolli ega selle merekõlblikkusega, vaid rahvusvahelise
laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsiooni (COLREG) nõuete täitmisega. Antud
konventsioon kehtib kogu Eesti merealal (st Eesti sise- ja territoriaalmeres ning
majandusvööndis). Kuna MSOS § 78 ja 12. peatükk tuginevad erinevatele rahvusvahelistele
õigusaktidele, samuti eri olukordadele, millal ja kus neid kohaldatakse, ei ole §-s 78 ja §-s 52
„kinni pidamine“ sama tähendusega. Selleks on vaja muuta MSOS-i nii, et ei kasutata sama
terminit. Paragrahvis 78 on tegemist sisuliselt sarnase tähendusega termini ja tegevusega, nagu
seda on näiteks KorS-is isiku kinnipidamise puhul (vaata näiteks KorS-i § 31, 43 ja 46), §-s 52
aga samas tähenduses, nagu KorS-i §-s 45 või RiPS-i §-s 114. Sellest tulenevalt muudetakse
§ 52 lõike 4 sõnastust nii, et Kaitsevägi või PPA võib laeva peatada RiPS-i §-s 114 sätestatud
korras.
Eelnõu § 6 punktid 13 ja 25 on omavahel seotud ankrualal või sadama reidil olevale laevale
teenust osutavate laevadega. Ankrualal või sadama reidil olevale laevale teenust pakkuv ja
osutav laev või väikelaev (edaspidi reiditeenust osutav laev), peab olema varustatud nõuetele
49/72
vastava A-klassi AIS- seadmega , kui ankruala või reid asub kaugemal kui üheksa meremiili
rannajoonest, ning vähemalt B-klassi AIS-seadmega, kui ankruala või reid asub lähemal kui
üheksa meremiili rannajoonest. Eesmärk tõhustada järelevalvet reiditeenust osutavate laevade
üle, eelkõige sanktsioonirežiimist kinnipidamise tagamiseks. Sätte asukoht on valitud
ökonoomiat silmas pidades. Juhul, kui panna nõue MSOS § 531 lõike 3 ette, oleks vaja muuta
ka lõiget 3 selleks, et välistada nende laevade puhul AIS-seadme paigaldamise nõue, mis on
loetletud lõike 3 punktis 2 (see punkt tühistaks eespool oleva nõude).
A- ja B-klassi AIS-seadmed erinevad üksteisest võimsuse poolest. B-klassi AIS-seadme
tavaline võimsus on 2−5 W ja A-klassi AIS-seadmetel 12,5−25 W, millest oleneb ka nende levi
kaugus merel – B-klassi AIS-seadme maksimaalne levi kaugus, et suudaks veel AIS teadet
edastada, on kuni üheksa meremiili, A-klassi AIS-seadmetel piirangut ei ole. Enamus Eesti
sisemeres ja territoriaalmeres asuvatest ankrualadest ja reididest jäävad kuni üheksa meremiili
ulatusse, mistõttu ei ole mõistlik kehtestada kõikidele ühtset nõuet A-klassi AIS-seadme
kehtestamiseks, kui reiditeenust osutav laev või väikelaev ei sõida kaugemale kui üheksa
meremiili rannajoonest. See on piisav kaugus, et B-klassi AIS-seadet omav laev või väikelaev
on veel levis. B-klassi AIS-seadmed on ka odavamad A-klassi AIS-seadmetest.
Juhul, kui laeval või väikelaeval juba ei ole peal nõuetekohast AIS-seadet ning ta osutab
reiditeenust juba enne kõnesoleva eelnõukohase seaduse jõustumist ja jätkab seda ka hiljem,
antakse üleminekuaeg kuus kuud, mille jooksul ta peab nõuetekohase AIS-seadme (kas A- või
B-klassi AIS-seade) laeval või väikelaeval kasutusele võtma. Kuna AIS-seadmed ei ole kuigi
kallid65, on kuus kuud piisav aeg, et iga reiditeenust osutava laeva või väikelaeva omanik jõuaks
soetada nõuetekohase AIS-seadme ja paigaldada selle laevale või väikelaevale. Eelnõu
koostamise ajal on teada seitse laeva ja väikelaeva, kes praegu reiditeenust osutavad ja keda see
nõue puudutab.
Eesmärk on paremini jälgida piirirežiimist kinnipidamist ehk teha järelevalvet riigipiiri ja
piiripunkti vahelisel alal ning tagada tõhusamalt õiguskord Eesti merealal. Järelevalvet ei tehta
üksnes sadamas või sisemeres, vaid ka territoriaalmeres. Kuna osa reidikohti asub
navigatsioonihooajal väga tiheda väikelaevaliiklusega piirkonnas, on vaja neid laevu eristada
teistest laevadest ja väikelaevadest, kellel ei ole AIS-seadme paigaldamise kohustust, et saada
parem ülevaade sellest, milliseid laevu reiditeenust osutavad laevad teenindavad ning kas
peetakse kinni kõikidest nõuetest, sealhulgas kehtestatud sanktsioonidest.
Teenuseid osutavad vastava tegevusloaga ettevõtted, kasutades selleks spetsiaalseid laevu,
mille kogumahtuvus võib jääda alla 300 ja millel seega ei ole kohustust paigaldada AIS-seadet.
Reidil peatuvatele laevadele osutatakse eri teenuseid, nagu:
1) isikute transport laevalt piiripunkti või piiripunktist laevale (meeskonnaliikmete vahetus, eri
inspektorite pardale toimetamine, jäälootside transport);
2) laevade varustamine kütuse (punkerdamine), määrdeainete või muu kaubaga, mida on vaja
selleks, et jätkata laeva edasist transiiti merel;
3) laevadelt jäätmete vastuvõtmine (pilsivesi ja muud jäätmed, mis tekivad laeva normaalsel
käitamisel).
Eelnõu § 6 punktiga 14 uuendatakse § 72 lõike 1 sõnastust. Tegemist on sätete väljakujunenud
praktikaga kooskõlla viimisega, mitte uue kohustuse loomisega. Kehtiva sõnastuse järgi on
laevaõnnetuse korral Eesti riigilippu kandva laeva kapten või reeder kohustatud teatama
õnnetuse asjaoludest viivitamata Transpordiametile ja Ohutusjuurdluse Keskusele. Eesti
merealadel ja sisevetel toimunud laevaõnnetusest on kapten, reeder või laevaagent kohustatud
65 Hinnad algavad B-klassi AIS-seadmel mõnesajast eurost olenevalt tootjast ja sellest, mis lisafunktsioone veel
tahetakse, ning A-klassi AIS-seadmel paari tuhandest eurost.
50/72
teatama viivitamata politseiasutusele ning kui õnnetusega kaasneb reostus või selle oht, siis ka
Keskkonnaametile. Politseiasutus teatab laevaõnnetusest viivitamata Kaitseväele,
Transpordiametile ja Ohutusjuurdluse Keskusele.
Sõnastuse muutmise eesmärk on teha see lühemaks, sätestada õiged asutused, keda tuleb
laevaõnnetusest teavitada, ning jätta välja asutustevaheline suhtlus, mida saab teha kas
rakendusakti tasemel või asutustevahelise kokkuleppega. Praegusel juhul on asutustevaheline
teavitamine paika pandud Vabariigi Valitsuse 30. juuni 2022. aasta määrusega nr 65 „Otsingu-
ja päästetööde tegemise kord Eesti päästepiirkonnas ning reostuse avastamise ja likvideerimise
kord Eesti merealal ja piiriveekogudel“ (vaata näiteks § 10 lõige 3, § 18 lõige 2), samuti
asutustevahelise kokkuleppega.
Uues sõnastuses vahetavad asukohta lõike esimene ja teine lause. Uue sõnastuse kohaselt on
laeva kapten, reeder või laevaagent kohustatud teatama Eesti päästepiirkonnas toimunud
laevaõnnetusest viivitamata PPA-le (ehk JRCC Tallinnale). Laevaõnnetuse korral on Eesti
riigilippu kandva laeva kapten või reeder kohustatud õnnetuse asjaoludest teatama viivitamata
Transpordiametile ja Ohutusjuurdluse Keskusele. Muudatus otsustati teha seetõttu, et inimelude
päästmine on alati esikohal ning seejärel saab juba teavitada õnnetuse asjaoludest
Transpordiametit ja Ohutusjuurdluse Keskust.
Eelnõu § 6 punktidega 15–21 muudetakse MSOS § 78. Kehtiv MSOS § 78 käsitleb laeva
sadamast väljumise keeldu. Nimetatud paragrahvi lõike 1 kohaselt võib Transpordiameti
järelevalveametnik keelata Eesti riigilippu kandval laeval ja välisriigi lippu kandval laeval
sadamast väljuda, kui laeva kapten keelab laeva kontrollimise, laeval esinevad olulised
puudused seoses meresõiduohutuse, töö- ja töötervishoiutingimuste tagamise, tunnistuste ja
kindlustuste esitamise ning keskkonnaohutuse jm nõuete täitmisel. Lõike 22 kohaselt on [laeva]
kinnipidamine laeva sadamast väljumise keelamine kuni laeva kinnipidamist põhjustanud
puuduste kõrvaldamiseni.
Välisriigi lippu kandva laeva kontrollimise kord on kehtestatud majandus- ja
kommunikatsiooniministri 14. juuli 2011. aasta määrusega nr 75 „Välisriigi lippu kandva laeva
kontrollimise kord ja laevakontrolli akti kantavate andmete loetelu“. Praktikas võib esineda
olukordi, kus on põhjendatud viia laevakontroll läbi mitte sadamas, vaid sise- või
territoriaalmeres viibiva välisriigi lippu kandva laeva suhtes. Näiteks juhul, kui välisriigi lippu
kandev laev on sadama reidil või kui see on mõne pädeva asutuse poolt territoriaalmeres
peatatud (näiteks UNCLOS-is sätestatud kinnipidamise alused merekeskkonna kaitseks) ning
reostuse tekkimisest, laeva seisukorrast või laevapere liikmete olukorrast tulenevalt ilmneb
vajadus teostada laevakontroll meresõiduohutuse, merekeskkonna või töötervishoiu
tingimustega seonduvate asjaolude väljaselgitamiseks, või esineb mõni muu rahvusvahelise
õigusega kooskõlas olev alus laeva kontrollimiseks.
Territoriaalmeres kontrollitavatel laevadel esinevate oluliste puuduste korral ei ole praegu
kehtiva regulatsiooni kohaselt võimalik Transpordiametil laeva kinni pidada (s.o teha
ettekirjutust laeva edasise liikumise keelamiseks). Seetõttu on vaja kehtestada õiguslik alus
laeva kinnipidamiseks analoogselt laeva kinnipidamisega sadamas, et puudused laevas saaksid
kõrvaldatud ja võimalikud ohud maandatud enne laeva territoriaalmeres edasiliikumist, et
tagada laeva jätkuv meresõiduohutus ning laevapere heaolu. See tähendab, et kui laeval
esinevad olulised puudused, aga laeva liikumist ei saa kehtiva regulatsiooni tõttu sise- või
territoriaalmeres keelata, võib see osutuda ohtlikuks meresõiduohutusele, merekeskkonnale,
aga ka laevapere liikmete elule ja tervisele. Sellest tulenevalt tehakse muudatused § 78
lõigetes 1, 21, 22, 3, 5 ja 10, lisades võimaluse keelata laeval ankrualalt või sadama reidilt
lahkuda, kui laeval esineb olulisi puudusi. See on kooskõlas ka UNCLOS-i artikliga 21, mis
51/72
sätestab, et rannikuriik võib kooskõlas konventsiooni ja muude rahvusvahelise õiguse
normidega vastu võtta oma territoriaalmerest rahumeelset läbisõitu reguleerivaid õigusakte, mis
käsitlevad meresõiduohutust ning keskkonnakaitset, reostuse vältimist, vähendamist ja
kontrollimist.
Eelnõu § 6 punktidega 22 ja 23 tehtavad muudatused MSOS-i §-s 791 käsitlevad ühekordse
ülesõidu tingimusi remondisadamasse. Antud paragrahvi on vaja muuta tulenevalt eelnevates
punktides käsitletud MSOS § 78 puudutavatest muudatustest, võimaldamaks territoriaalmeres
laeva liikumise keelu rakendamise asemel lubada laeval liikuda oma territoriaalmere asukohast
lähimasse remondisadamasse, sest kõiki laeval esinevaid puudusi ei pruugi olla võimalik
territoriaalmerel viibides kõrvaldada.
Eelnõu § 6 punktis 24 muudetakse MSOS rakendussätet, sest PPA-l ei ole enam laevu (need
kuuluvad nüüd Riigilaevastikule) ja olemasolevate PPA soetatud väikelaevade puhul
Riigilaevastiku koosseisus ei ole see regulatsioon vajalik, lisaks tunnistatakse kehtetuks MSOS
19 lõige 7 seega jäetakse välja viide sellele sättele.
Eelnõu § 6 punktis 25 on sätestatud rakendussäte, et jätta laevaomanikele kuus kuud aega
nõuete täitmiseks.
§ 7. Riigilõivuseaduse muutmine
MSOS § 78 puudutavate muudatusettepanekutega seonduvalt on vaja muuta RLS §-s 14247
sätestatud laeva kinnipidamisjärgse kontrollimise riigilõivu suurust. Riigilõivu tasutakse
meresõiduohutuse seaduse § 78 lg 11 alusel. Kehtiv riigilõivu regulatsioon ja suurus on loodud
sadamas toimuva laevakontrolli tarbeks ega arvesta täiendavate kuludega (näiteks
Transpordiameti järelevalveametnike töö- ja transpordikulu), mis kaasnevad laeva
kontrollimisega territoriaalmeres. Kui arvestada, et territoriaalmeres viibiva laeva
kontrollimisega kaasnevad transpordikulud Transpordiameti järelevalveametniku laevale ja
tagasi kaldale toimetamisega (umbes 350 eurot tunnis) ja kokku võib transport võtta aega kuni
3 tundi (1050 eurot) ning et Transpordiameti järelevalveametniku töötunni tasu suurust
arvestatakse RLS § 14247 lõike 1 kohaselt (100 eurot) ning et laeva puudusi ja suurust
arvestades võib töötundide arv laeval varieeruda vastavalt igale üksikjuhtumile (näiteks 10–30
tundi), oleks põhjendatud seada riigilõivu suuruseks maksimaalselt 3400 eurot laevakontrolli
eest. RLS § 14248, § 14249 ja § 14250 kohaste erinevate merendusalaste ülevaatuste maksimaalne
riigilõivu suurus on samuti 3400 eurot. Võrdlusena on Soomes kehtestatud samasisulise
toimingu tasu suuruseks 380 eurot tunnis tööajal ja 550 eurot tunnis töövälisel ajal.66 Lätis on
vastav tasu 5000 eurot.67
§ 8. Riigipiiri seaduse muutmine
Eelnõu § 8 punktis 1 muudetakse RiPS § 8 lõike 1 punkti 4 sõnastust, viies selle kooskõlla
Schengeni piirieeskirjade68 sõnastuse ja terminitega. Kehtiv punkti 4 sõnastus on järgmine:
66 Liikenne- ja viestintäministeriön asetus Liikenne- ja viestintäviraston liikennettä koskevista maksullisista
suoritteista, p-d 6.1.1 ja 6.1.2. Kättesaadav: SäädK 904/2024. 67 Valsts sabiedrības ar ierobežotu atbildību „Latvijas Jūras administrācija“ maksas pakalpojumu cenrādis, lisa p
1. Kättesaadav: Valsts sabiedrības ar ierobežotu atbildību „Latvijas Jūras administrācija“ maksas pakalpojumu
cenrādis. 68 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid
liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad), ELT L 77, 23.3.2016, lk 1–52.
52/72
õhusõidukite Eesti õhuruumi sisenemise, õhuruumis liikumise ning õhuruumist väljumise kord.
Selline sõnastus viitab, et piirirežiimiga määratakse, kuidas võivad Eesti õhuruumis
õhusõidukid liikuda ja kuidas siseneda või väljuda Eesti õhuruumist. See sõnastus kehtib aastast
1994, kui RiPS vastu võeti ja jõustus. Eesti ei olnud siis veel muu hulgas Euroopa Liiduga
ühinenud, mistõttu ei kehtinud piirivalvamise ja piirirežiimi määramisel EL-i õigusaktid ning
Eesti reguleeris seda selle aja vajaduste järgi. Selle hulka kuulus ka see, kuidas eelkõige
tsiviilõhusõidukid Eesti õhuruumi ehk Eesti territooriumile siseneda võisid, kus toimus
õhusõidukiga saabunud inimeste (reisijad, piloodid, meeskonnaliikmed) piiriületamine ja
kuidas inimesed õhusõidukiga Eesti õhuruumist väljuda võisid. Märkusena olgu öeldud, et
kaitselennunduse õhusõidukite ja riiklike õhusõidukite Eesti territooriumile sisenemine on
reguleeritud teiste õigusaktidega.69 Piirirežiimiga määratakse tegelikult ainult õhusõidukiga
Eestisse saabunud reisijate, pilootide ja õhusõiduki meeskonnaliikmete õhupiiri ületamise kord,
mitte see, kuidas õhusõidukid Eesti õhuruumis liiguvad. Sisuliselt käsitleb see seda, kuidas
peamiselt lennujaamades riigipiiri ületamist ja kontrolli tehakse ning millal ei loeta õhupiiri
ületamist rikkumiseks, kui riigipiir ületatakse korras kirjeldatust teistmoodi.
Schengeni piirieeskirjade 6. lisa 2. peatükis käsitletakse õhupiiri ületamist. RiPS §-s 9
sätestatakse nõuded riigipiiri ületamisele ja §-s 12 sätestatakse nõuded konkreetselt õhupiiri
ületamisele. RiPS § 8 lõike 1 punkti 4 sõnastuse muutmine on kooskõlas Schengeni
piirieeskirjades sätestatuga ning selle tulemusena seotakse RiPS-is paremini ka piirirežiimi
käsitlev § 8 ja õhupiiri ületamist käsitlev § 12. Õhuruumi terminit ei ole muudes sätetes vaja
muuta, sest see on pigem seotud õhuruumi valvamise ja kaitsmisega, mitte niivõrd
piiriületamisega. Õhuruum on selles kontekstis võrdne Eesti territooriumiga. Nagu eespool
selgitatud, ei ole eelnõuga muudetav säte vahetult seotud õhuruumi valvamise ja kaitsmisega.
Eelnõu § 8 punktidega 2 ja 3 täiendatakse RiPS § 114 lõikeid 1 ja 11, lisades nendesse uue
riikliku järelevalve erimeetme, mida võib kohaldada piirirežiimi tagamisega, sealhulgas
riigipiiri valvamisega, ning piirikontrolliga seotud riikliku järelevalve teostamisel KorS-is
sätestatud alusel ja korras. Selleks on KorS §-s 44 sätestatud erimeede – viibimiskeeld.
Praegu on lubatud mõlema nimetatud lõike kohaselt rakendada meetmeid, mis on sätestatud
KorS §-des 30 (küsitlemine ja dokumentide nõudmine), 31 (kutse saatmine ja sundtoomine),
32 (isikusamasuse tuvastamine), 33 (isikusamasuse tuvastamine erilise tuvastusmeetmega), 45
(sõiduki peatamine), 46 (isiku kinnipidamine), 47 (turvakontroll), 48 (isiku läbivaatus), 49
(vallasasja läbivaatus), 50 (valdusesse sisenemine), 51 (valduse läbivaatus), 52 (vallasasja
hoiulevõtmine) ning 53 (hoiulevõetud vallasasja müümine või hävitamine).
Viibimiskeelu meetme kehtestamise vajadus on seotud riigipiiri valvamisega ning aitab
vajaduse korral tagada patrull- ja vaatlustegevust maismaal, merel ja piiriveekogudel
eesmärgiga ennetada, selgitada välja ja tõkestada selleks mitte ettenähtud kohas ja ajal toimuv
piiriületus ning piiriülene kuritegevus, sealhulgas isikute ja kauba ebaseaduslik toimetamine
ühendusevälisest riigist Eestisse ja Eestist ühendusevälisesse riiki territoriaal- ja sisemerel ning
piiriveekogudel, ja riigis viibimise õiguslike aluste kontrollimine. Nagu lähiajalugu näitab,
kasutatakse näiteks ebaseaduslikku rännet üha enam ühe vahendina riikide vastu ning seetõttu
peab ka riigipiiri valvamisel ja kaitsmisel olema PPA-l ja Kaitseväel võimalik rakendada
meetmeid, mis tagavad eduka riigipiiri valvamise ja kaitsmise. Näitena toodud juhul aitab
sündmust lahendada muu hulgas viibimiskeelu kohaldamine teatud alale (näiteks piirivööndis),
et ebaseaduslikku piiriületust tõkestada ja piirivahejuhtumeid lahendada. Viibimiskeelu
kehtestamise alused tulenevad KorS-i § 44 lõikest 1. Juhul, kui viibimiskeeldu tuleb kohaldada
69 Praegu on selleks riigikaitseseadus.
53/72
üle 12 tunni, teeb sellise otsuse prefekt, kui otsus puudutab maismaapiiri ja piiriveekogusid,
ning Kaitseväe juhataja70 või tema volitatud isik, kui otsus puudutab merepiiri.
Eelnõu § 8 punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks RiPS § 14 lõike 1 punkt 6. Paragrahviga 14
reguleeritakse sisenemist sisemerre, sadamasse ja piiriveekogusse. Selle lõike 1 punktis 6
sätestatakse, et välisriigi tsiviillaev võib sisemere läbida, sinna siseneda või sealt väljuda
punkerdamiseks. Sama paragrahvi lõikes 11 sätestatakse, et lõikes 1 nimetamata juhtudel võib
välisriigi tsiviillaev sisemere läbida, sinna siseneda või sealt väljuda Kaitseväe nõusolekul. See
tähendab, et kehtiva sõnastuse järgi ei pea laev küsima nõusolekut sisemeres punkerdamiseks.
Punkerdamine on tegevus, mis halbade asjade kokkulangemise, hooletuse või tahtluse71 tõttu
võib põhjustada suure merereostuse. Merekeskkonna kaitse eesmärgil ei tohiks punkerdamine
ega laevalt laevale ümberlaadimine72 olla tegevused, mida võib lubada laevadel ilma
sellekohase kontrollita teha. Sisemere osa on rannale lähedal, mistõttu on suur oht, et tekkinud
reostus jõuab kiiresti randa. Praegu on punkerdamine ja laevalt laevale ümberlaadimine
reguleeritud Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2020. aasta määrusega nr 51 „Merel, Narva jõel ja
Peipsi järvel ohtlike ning kahjulike ainete käitlemise kord ja nimistu ohtlikest ainetest, mida ei
ole lubatud sisemerel transiidina vedada“, aga sellest ei piisa, sest määrusega on küll
kehtestatud sisemeres käitlemise73 nõuded, kuid puudub kontrollimehhanism selle üle, millal
seda tehakse ja kus. Näiteks Soomes on see reguleeritud, sealhulgas määratud punkerdamiseks
lubatud asukohad. Seetõttu võetakse punkerdamine välja nende tegevuste hulgast, milleks
välisriigi tsiviillaev ei pea saama Kaitseväelt nõusolekut, et sisemerd läbida, sinna siseneda või
sealt väljuda, samuti täpsustatakse vajaduse korral nimetatud määrust.
Eelnõu § 8 punktis 5 muudetakse RiPS § 14 lõiget 11, asendades selles sõnad „kooskõlastatult
Kaitseväega“ sõnadega „Kaitseväe nõusolekul“. Praegune sõnastus ei ole selge, sest
kooskõlastamisest saadakse erinevalt aru. Mõeldud on siiski nõusoleku saamist, mitte lihtsalt
teavitamist. Näiteks tekib küsimus, mida teha juhul, kui kooskõlastust ei saa – kas see on võrdne
sellega, et nõusolekut ei ole, või võib laev ikkagi jätkata sisenemist sisemerre, sest ta on oma
plaanist teavitanud. Seetõttu on oluline, et kõik osalised tõlgendaks sätet ühtemoodi –
nõusoleku puudumisel ei ole sisemere läbimine, sinna sisenemine või sealt väljumine lubatud.
Eelnõu § 8 punktis 6 täiendatakse RiPS § 141 uue lõikega 12, mille tulemusena lihtsustub
laevaloa taotlemine Eestiga koostööd tegevate EL-i liikmesriikidele ja Euroopa
Majanduspiirkonna (edaspidi EMP) riikidele kuuluvate laevade (näiteks Norra
piirivalvelaevad) jaoks, samuti juhul, kui jäämurdetööd tellitakse välisriigist (näiteks Soomest,
Norrast). Nimelt võimaldatakse EL-i liikmesriigi ja EMP riigi laevale, mis täidab ranniku- ja
piirivalvefunktsiooni või teeb jäämurdetöid, anda mitmekordne laevaluba (niinimetatud aastane
laevaluba)74. Kehtiva korra järgi ei ole Välisministeeriumil võimalik väljastada mitmekordset
luba ja seetõttu peavad nimetatud laevad iga kord taotlema uue laevaloa. Kui eelnõukohane säte
jõustub, võib liikmesriik või EMP riik taotleda nendele laevadele nn aastase laevaloa, mis
vähendab muu hulgas Välisministeeriumi ametniku, EL-i liikmesriigi ja EMP riigi vastava
ametniku töökoormust, samuti nende asutuste töökoormust, kes loataotlusi kooskõlastavad
(näiteks PPA, Kaitsevägi).
70 Kui muu korrakaitseorgani juht. 71 Euroopa Liidu merendusjulgeoleku strateegias on nimetatud ühe võimaliku julgeolekuohuna. 72 Tuntud kui STS (ship-to-ship). 73 Käitlemine on punkerdamine, laevalt laevale ümberlaadimine ja laeva kütusest vabastamine. (Vabariigi
Valitsuse 25.06.2020. aasta määruse nr 51 § 2 punkt 1). 74 Väljakujunenud praktikas enamasti mitmekordsed laevaload sõjalaevadele antakse üheks aastaks, mille jooksul
laev võib siseneda Eesti territooriumile rohkem kui üks kord. Sellest ka tekkinud nimetus „aastane luba“, kuigi
mitmekordne luba võidakse anda ka lühemaks perioodiks. Riigilaevadele soovitakse kehtestada sarnane
regulatsioon.
54/72
RiPS § 141 lõikes 1 sätestatud laevalube väljastatakse ka muudele laevadele, kuid nende puhul
jäetakse kehtima kohustus taotleda iga kord, kui nad Eesti sisemerre sisenevad, uus laevaluba.
Kuna laeva lastiks võivad olla tuumaseade või -relv või radioaktiivsed jäätmed, on oht ja risk
üsna suured, mistõttu tuleb ette teada, et selline laev soovib Eesti sisemerre ja tõenäoliselt ka
sadamasse tulla, valmistumaks võimalikeks õnnetusteks. Praktika on näidanud, et muid
riigilaevu soovib sisemerre tulla harva, mistõttu puudub ka vajadus väljastada nendele nn
aastaseid lubasid.
Eelnõu § 8 punktis 7 täiendatakse RiPS-i uue §-ga 142, millega pannakse isikutele kohustus
taotleda luba või saada nõusolek sise- ja territoriaalmeres toimuvateks veealusteks ja -
pealseteks tegevusteks, mille tulemusena kogutakse või võidakse koguda andmeid merepõhja
kohta, ning kui see kavandatav tegevus ei ole juba kas RiPS-i või muu seadusega (näiteks
muinsuskaitseseadusega75, ehitusseadustikuga76, sadamaseadusega) reguleeritud ja sellel ei ole
otsest seost rahumeelse läbisõiduga. Nõusoleku puudumisel ei ole nimetatud tegevused lubatud.
Sellega on seotud omakorda eelnõu § 4, millega pannakse sarnane kohustus taristu omanikele
ja valdajatele. See on kooskõlas ka UNCLOS-i artikli 79 lõikega 4.77
Kohustuse võib jagada kaheks: 1) taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevused ning
2) muud tegevused, mille tulemusena kogutakse või võidakse koguda andmeid merepõhja
kohta ning mida ei ole juba RiPS-i või muude seadustega reguleeritud (lõige 1). Sellised muud
tegevused võivad olla näiteks otsing, mis ei ole seotud inimelu päästmise ega vrakkide
otsimisega (näiteks hobina); lõhkeainete asukoha kaardistamine ja otsimine; riigiasutuse
korraldatav õppus, kus välisriigile kuuluvad laevad (näiteks piirivalvelaevad) ei sisene
sisemerre, vaid jäävad ainult territoriaalmerre; merepõhja uuringud, mis ei ole teadusuuringud,
jms.
Nagu eespool juba kirjeldatud, on mereolukorrateadlikkus kõige alus, et tagada
meresõiduohutus, turvalisus ja merejulgeolek. See tagab, et nii Transpordiameti
laevaliiklusteenindus (VTS)78 kui ka Kaitsevägi teab, miks laev seisab just selle koha peal või
liigub tavapärasest aeglasemalt, samuti seda, kui laev teeb või laevalt tehakse merealuse taristu
hooldustöid või vaadeldakse allveeroboti või tuukri abil taristu seisukorda või tehakse muid
tegevusi. Kui ei teata, miks laev seisab või liigub väga aeglaselt, võib see peale
julgeolekuriskide mõjutada ka navigatsiooniohutust (meresõiduohutust). Navigatsiooniohutuse
tagamiseks saab vajadusel teisi laevu hoiatada. Samuti on kasulik see, et Kaitsevägi saab
optimeerida patrull-laevade liikumise marsruute, kui on teada, kes ja mida kuskil teeb. Lisaks
annab see täiendava tööriista seadusega Kaitseväele antud ülesandega Eesti merealal
veesõidukist või muust ujuvvahendist lähtuva elutähtsa teenuse toimepidevust tagavat taristut,
samuti riigikaitseobjekti, sadamat või muud rajatist või seadmestikku ähvardava ohu
ennetamiseks, väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks.
Rannikuriigil on õigus (kooskõlas UNCLOS-i ja muu rahvusvahelise õigusega79) kehtestada
oma territoriaalmerest rahumeelset läbisõitu reguleerivaid õigusakte, mis käsitlevad
a) meresõidu ohutust ja laevaliiklust; b) navigatsioonivahendite ja -rajatiste ning muude
75 Näiteks vrakile sukeldumiseks loa taotlemisega seonduv on reguleeritud muinsuskaitseseaduse §-ga 42. 76 Näiteks tuulepargi rajamine, mille loa andmise menetlus on reguleeritud ja loaandja nimetatud
ehitusseadustikuga. 77 Artikli 79 lõige 4: „Käesolev osa ei mõjuta rannikuriigi õigust seada tema territooriumile või territoriaalmerre
paigaldatavatele kaablitele või torujuhtmetele tingimusi ega jurisdiktsiooni kaablite ja torujuhtmete üle, mida
ehitatakse või kasutatakse tema mandrilava uurimise või selle loodusvarade kasutamise eesmärgil või tema
jurisdiktsiooni alla kuuluvate tehissaarte, seadmestike ja rajatiste käitamisel.“ 78 Inglise keeles vessel traffic service. 79 Näiteks COLREG, SOLAS, MARPOL.
55/72
vahendite ja rajatiste kaitset; c) kaablite ja torujuhtmete kaitset; d) mere elusloodusvarade
kaitset; e) rannikuriigi kalapüüki reguleerivate õigusaktide rikkumise vältimist; f) rannikuriigi
keskkonna kaitsmist ning selle reostamise vältimist, vähendamist ja kontrollimist;
g) teaduslikke mereuuringuid ja hüdrograafilisi vaatlusi; h) rannikuriigi tolli-, maksu-,
immigratsiooni- või sanitaarvaldkonna õigusaktide rikkumise vältimist.80 Selleks, et
rannikuriik saaks tõhusalt kontrollida kõigi loetelus olevate nõuete täitmist ja seda, ega neid ei
rikuta, on kehtestatud kontrollivahendid, nagu loa taotlemine sise- ja territoriaalmeres
toimuvateks tegevusteks või vähemalt nende tegevuste jaoks nõusoleku küsimine. Esimesel
juhul tuleb esitada põhjalikumad andmed ja siis tehakse ka esmane taustakontroll julgeoleku
tagamiseks. Loa taotlemise ja nõusoleku saamise menetlemisel kontrollitakse eelkõige
nimetatud loetelu punktides a−d, g ja h olevate nõuete täitmist.
Taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevusteks loa taotlemise ja andmise korra ning loa
taotlemise vormi kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister (ehk
kaitseminister) määrusega (lõige 3). Hooldustöödega seonduva alla arvatakse ka
vaatlustegevus, mitte ainult reaalne toru või kaabli parandamine. Vaatlustegevus on näiteks
allveeroboti või tuukri abil vee all oleva kaabli või toru ülevaatus. Kuna veepealne ja -alune
taristu ning muud rajatised on sageli määratud riigi kriitiliseks taristuks, mis tagab elanikkonna
kerksuse, on oluline saada rohkem teavet, kes teeb hooldustöid ja kas tegemist on usaldusväärse
isikuga, sest enamasti ei tee taristu omanikud või valdajad neid töid ise, vaid need tellitakse. Ka
praegu esitavad ettevõtjad andmed Kaitseväele ja nende alusel annab Kaitsevägi nõusoleku.
Tegelikult on sisuliselt tegu loa küsimisega. Kuna Kaitsevägi soovib laeva ja isikute tausta
kontrollida, kuid see võtab aega, kehtestatakse taotluse vorm ning taotlemise kord ja loa
andmise kord, vältimaks olukorda, kus andmed esitatakse näiteks tund aega enne tööde algust.
Kuna taotlus kas rahuldatakse või mitte ja muid haldusmenetluses olevaid õigusi, nagu loa
peatamine või väljaantud loa kehtetuks tunnistamine, ei kasutata, siis seadusega taotluse
esitamise või loa andmisega seonduvat rohkem ei sätestata. Praegune praktika näitab, et
üldjuhul on hooldustööd kavandatud tegevus ja isegi kui on avastatud katkestus või anomaalia,
ei minda töid tegema kohe, vaid nende ettevalmistamine võtab natuke aega, mille jooksul
jõutakse ka esitada andmed Kaitseväele (sealhulgas on Kaitseväge juba eelnevalt teavitatud).
Selleks, et töid sujuvamalt ja kiiresti korraldada, võib taotluse esitada ka suuliselt, kui hooldus-
ja parandustöid tegev ettevõtja ja laev on kohe saadaval ning saab kohe merele minna töid
tegema. Taotlus tuleb kirjalikult esitada tagantjärele esimesel võimalusel. Määruse koostamise
käigus arutatakse nii Kaitseväe kui ka merealuse taristu omanikega, kuidas lahendada kiirelt
tegutsemist vajav olukord optimaalselt (taotluse esitamisest siiski loobumata).
Taotleja on taristu või rajatise omanik või valdaja. Taotluses esitab ettevõtja järgmised andmed:
1) enda kontaktandmed; 2) tööde tegija (kontakt)andmed; 3) tööde toimumise aeg;
4) kasutatava laeva lipuriik ja tüüp, samuti laeva nimi, kutsung ja registreerimisnumber;
5) laeva kapteni nimi ja laevapere liikmete arv; 6) lähtesadam enne Eesti territoriaal- või
sisemerre sisenemist ning Eesti sihtsadam ja eeldatav sihtsadamas viibimise aeg; 7) Eesti
territoriaal- või sisemerre sisenemise kuupäev, eeldatav kellaaeg (GMT)81 ja koordinaadid;
8) Eesti territoriaal- ja sisemeres sõitmise ja tööde tegemise skeem; 9) tööde eesmärk ja
kasutatavad seadmed. Tööde käigus tehtud salvestiste (pildid, video) koopiad tuleb esitada
mereväele.
Loa taotlemisest peaks olema vabastatud riigiasutused, kes täidavad neile seadusega (laias
tähenduses) pandud ülesandeid merel, kuid nad peaks oma tegevusest siiski teavitama (lõige 2),
et tagada mereolukorrateadlikkus. Tegevused, millest teavitada tuleb, on seotud merelise
taristu, mõõte- ja uurimissüsteemide ning navigatsioonimärgistuse paigalduse ja
80 UNCLOS-i artikkel 21. 81 Greenwich Mean Time.
56/72
hooldustöödega ning meremõõdistustega. Näiteks võib olla vaja täita navigatsiooniohutusega
seotud ülesannet olukorras, kus laev on jätnud ankru vette ja selle asukoha tähistanud või teada
andnud; siis Riigilaevastik kontrollib üle, kas ankur on vee all selle koha peal, mis laev ütles,
ja tähistab selle asukoha poiga.
Eelnõu § 8 punktis 8 muudetakse RiPS § 18 lõiget 2. RiPS § 18 lõikes 1 sätestatakse riigipiiri
valvamise ja kaitsmise ülesanne politseile ja Kaitseväele. Kehtiva RiPS § 18 lõike 2 kohaselt
võib lõikes 1 sätestatud riigipiiri valvamise ülesande täitmisele kaasata Eesti Vabariigiga
sõlmitud kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõud.
Teadlikult on lõikest 2 välja jäetud viide riigipiiri kaitsmise ülesandele, sest olukorras, kui on
vaja täita riigipiiri kaitsmise ülesandeid, rakenduvad kollektiivse enesekaitse põhimõtted, mis
on liitlasriikide vahel kokku lepitud. Eesti Vabariigi riigipiir on ühtlasi ka NATO alliansi piir,
mille kaitsmiseks on kokku lepitud ühised tegevused liitlastega.
Alates 2004. aastast on Eesti riik kaasanud (Balti riikide kaitseministrite ühine taotlus NATO-
le) õhuruumi puutumatuse tagamiseks ning kontrollimiseks NATO koordineerimisel erinevate
NATO riikide hävitajad. Samuti on eri perioodidel kaitseministri taotlusel rotatsiooni korras
Eesti õhuruumi kaitset tagatud ka erinevate NATO liitlaste maapealsete õhukaitsevahenditega.
Alates 2023. aastast on suurenenud Kaitseväe korrakaitseliste ülesannete osakaal ning
Kaitseväele on lisandunud muu hulgas riigipiiri valvamise ülesanne merel. Kuna riigipiiri
valvamise ülesanne merel hõlmab ka selgeid seadusest tulenevaid volitusi rakendada riikliku
järelevalve teostamiseks korrakaitselisi erimeetmeid, mida õhuruumi valvamisel vaja ei ole, on
vajalik täiendav selgus, et riigipiiri kaitse ja valvamise tegevusi paremini eristada.
Arvestades viimaste aastate julgeolekuintsidentide arvu Eesti merealadel või selle vahetus
läheduses ja Eesti merealade suurust, on oluline valmistada Eesti õigusruum ette selliselt, et
Eesti julgeoleku tagamisel oleks võimalik rakendada vajadusel maksimaalselt seda toetust,
mida me NATO liitlastelt taotleme ning mida meile ollakse valmis pakkuma.
Olukorras, kus lisaks õhuruumi valvamise ülesandele on praktiline vajadus kaasata välisriigi
relvajõud ka Kaitseväe mereliste ülesannete täitmisse, on oluline eristada õigusaktis selgemalt,
kas tegemist on välisriigi relvajõudude kaasamisega korrakaitselise iseloomuga riigipiiri
valvamise ülesandesse või sõjalise iseloomuga riigipiiri kaitsmise ülesandesse, ning anda
kaitseministrile selged volitused otsustada välisriigi relvajõudude kaasamine ja kehtestada
selleks ka vastav kord. RiPS § 18 lõike 2 muutmisega eristatakse riigipiiri valvamist ja kaitset
selgepiirilisemalt ning sätestatakse täpsemad viited välisriigi relvajõudude kaasamise korrale
eriseaduses.
Eelnõuga täpsustatakse kehtivat õigust ja seni eksisteerinud kaasamise võimalust, nähes ette
ülesanded, mille täitmisse võib liitlasi kaasata, ning korra, kuidas ja mis ulatuses seda teha.
Eelnõu §-s 9 on sätestatud seaduse jõustumine.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
57/72
6. Seaduse mõjud
6.1. Merelise ohutuse komisjoni loomine
Selleks, et merelt tulenevale ohule kiiremini reageerida, luuakse Kaitseväe juurde merelise
ohutuse komisjon, et parandada mereolukorrateadlikkust (teabevahetus ja selle liikumise kiirus)
ning asutuste koostööd. Komisjoni eesmärk on parandada asutustevahelist teabevahetust ning
eri ohtudele reageerimiseks töötatakse välja toimingud (plaanid), mida aeg-ajalt õppuste või
muu sellisena läbi harjutatakse, et kontrollida, kas need toimivad. Juhtumid, millal riik peab
merel tegutsema, on muu hulgas järgmised: piiririkkumised, terrorism, organiseeritud
kuritegevus, ebaseaduslik ränne, salakaubavedu, ebaseaduslik relvavedu, ebaseaduslik
kalapüük, veealuse taristu kahjustamine, kaitse alla võetud vrakkidega seotud nõuete
rikkumine, laeva, sadama või muu rajatise või seadmestiku ohtu seadmine, samuti
majandusvööndis Eesti Vabariigi suveräänsete õiguste rikkumine või sanktsioonide rikkumine.
6.1.1. Sihtrühm
Sihtrühma moodustavad kõik need asutused, kes osalevad merelise ohutuse komisjonis:
Kaitseväe asjakohased struktuuriüksused ning julgeoleku- ja riigiasutused, kellel on merelised
ülesanded, mis on seotud avaliku korra, julgeoleku või navigatsiooniohutuse tagamisega merel
või riikliku järelevalve teostamisega.
6.1.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Mõju riigi julgeolekule on positiivne, sest muudatustel on üldiselt positiivne mõju
ohuolukordadeks valmisolekule, kuna muu hulgas ei pea Kaitsevägi viivitama sündmusele
reageerimisega hindamaks, kas ta võib reageerida, samuti kiirendab see reageerimist, sest tal
on parem olukorrateadlikkus. Parema mereolukorrateadlikkuse loomise ja tagamisega on
tagatud sellise keskse koordineerija olemasolu, kes suudab ülesannet täita nii tavaolukorras kui
ka eri tüüpi ohtude või sündmuste korral. Kaitseväel tekib olukorrast laiahaardelisem arusaam,
mis võimaldab teha kvaliteetsemaid otsuseid ning loob eeldused ressursside säästlikumaks
kasutamiseks ka operatsioonide planeerimisel või elluviimisel (sisaldades muu hulgas
asjakohase väljaõppe kavandamist).
Kuigi iga merelise ohutuse komisjoni kuuluv asutus täidab oma ülesandeid enda pädevuse
piires, tagab parem asutuste teabevahetus ning läbimõeldud ja harjutatud sündmustele
reageerimine lühema reageerimisaja, kiirendades paljudel juhtudel ka võimaliku süüdlase
tuvastamist ja leidmist.
Mõju välissuhetele on kaudne, kuid positiivne, sest merelise ohutuse komisjon on pigem
riigisisese asutuste koostöö koordineerimise vahend. Iga asutus teeb oma pädevuse piires teiste
riikide asjakohaste asutustega koostööd ning merelise ohutuse komisjon vahetult välisriikide
asutustega koostööd ei tee.
6.1.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub, sest eelnõus sätestatu ei puuduta neile
seadustega pandud ülesannete täitmist ega lisa uusi.
Mõju riigiasutuste korraldusele on positiivne. Alguses võib mõju asutuste töökorraldusele olla
suurem (väiksest suureni), sest kui komisjon tööle hakkab, on vaja kokku leppida töökord ning
koos asjakohaste asutustega (st asutustega, kes teatud sündmustele reageerivad) tuleb kokku
58/72
leppida teabevahetuseks vajaliku teabe sisu ja sagedus, samuti koostöö tegemise vorm ja
toimingud (tegevusjuhenditena), kui asutused ei ole juba varem koostöökokkuleppeid
sõlminud. Hiljem see mõju väheneb, kui töörühma formaat on paigas, koostöö toimib ja
tekkimas on rutiin. Kuna iga asutus tegutseb oma pädevuse piires, siis eelnõukohased
muudatused asutuste tööülesannete korraldust otseselt ei mõjuta, sest ülesandeid asutuste vahel
ümber ei jagata, samuti ei eeldata, et selline vajadus tekiks asutuse sees. Komisjoni eesmärk on
tagada parem ja koordineeritum teabevahetus, samuti teadlikum ja koordineeritum koostöö
asutuste vahel (st teades üksteise võimeid ja tegevusi paremini), mis peaks parandama
olukorrateadlikkust kõikides asutustes ning muutma koostöö sujuvamaks.
6.1.4. Kavandatavad muudatused ei evi sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, ega mõju
majandusele, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale, samuti ei ole tuvastatud muud
otsest või kaudset mõju.
6.2. Merealuse taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevustest ning muudest sise- ja
territoriaalmeres tehtavatest tegevustest teavitamine või nendega seotud loa taotlemine
Eelnõuga pannakse kohustus taotleda territoriaalmeres merealuse taristu hooldamisega seotud
tegevuste (vaatlus, parandamine jne) jaoks luba ning kohustus teavitada majandusvööndis
tehtavatest tegevustest. Muudest tegevustest, mis pole juba seadustega reguleeritud, tuleb
Kaitseväge teavitada ja saada nende nõusolek. Seda on vaja selleks, et merel patrullivad
Kaitseväe laevad või muul viisil merel toimuvat jälgivad asutused teaks, et tegemist on
seadusliku tegevusega. Vastasel korral võib Kaitsevägi kasutada jõudu, et ebaseaduslik tegevus
tõkestada. Samuti täidab hooldustöödega seotud tegevustest teavitamine riigi julgeoleku
tagamise eesmärki, sest muu hulgas kontrollitakse töötegijate tausta, kui töid ei tee taristu
omanik või valdaja ise. Riigiasutused, kes tegutsevad merel, peavad oma tegevusest teavitama.
6.2.1. Sihtrühm
Peamise sihtrühma moodustavad merealuse taristu ja rajatiste omanikud ning valdajad82, samuti
need isikud, kes soovivad tegutseda merel peamiselt vee all muul põhjusel, mis ei ole veel
seadusega reguleeritud.
Teise sihtrühma moodustab Kaitsevägi, kes loob mereolukorrateadlikkust ja tagab merel
piirirežiimi.
Kolmanda sihtrühma moodustab kogu Eesti elanikkond, kes tarbib teenuseid, mida tarnitakse
merealuse taristu kaudu.
6.2.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Mõju välissuhetele puudub või on kaudne. Muudatusel võib olla kaudne, kuigi juhusliku
loomuga positiivne mõju rahvusvahelistele suhetele, kui vältida ebasoovitava mõjuna tekkida
võivat tarbetut ülereageerimist, kuid samas on tagatud julgeolek.
Mõju riigi julgeolekule on positiivne, sest parem mereolukorrateadlikkus loob parema
merejulgeoleku ja see omakorda parema eelduse, et merealune taristu jääb puutumatuks, mis
omakorda mõjutab kogu Eesti elanikkonda, kui merealuse taristu kaudu tarnitavad teenused
toimivad. Seejuures tuleb märkida, et teatavasti ei saa mõistlike kuludega tagada merealuse
taristu puhul täielikku kaitset, mis tähendab, et jääb teatud tõenäosus, et merealust taristut
82 Praegu on neid ettevõtjaid alla 10.
59/72
kogemata või pahatahtlikult kahjustatakse. Seda on aga võimalik minimeerida, kui
mereolukorrateadlikkuse raames on teada, kes, millal ja kus merealust taristut hooldab, et mitte
reageerida juhtudel, kus seda vaja ei ole. Terve ja toimiv merealune taristu on üks
majandusjulgeoleku alustalasid.
6.2.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub, sest eelnõus sätestatu ei puuduta neile
seadustega pandud ülesannete täitmist ega lisa uusi.
Mõju riigiasutuste korraldusele on väike. Mõjutatud on peamiselt Kaitsevägi, kellele tuleb
taotlus esitada ja kes seda menetleb ning keda tuleb teavitada muudest tegevustest. Kuna
taotlust menetlevate isikute arv võrreldes kogu Kaitseväe koosseisuga on väike, on ka mõju
väike. Samuti ei ole võimalik taotluste arv suur, mistõttu ei ole ka töökoormus suur. RiPS seab
juba praegu paljudel juhtudel kohustuse saada nõusolek Kaitseväelt paljudeks tegevusteks
(keskmiselt 90−95 korda kuus, olenedes natuke ka aastaajast), mistõttu need lisanduvad
teavitamised ning loa taotlemine taristu ja rajatiste korral ei kasvata töökoormust kuigi palju.
See tähendab, et puudub vajadus lisanduvate teavitamiste ja nõusoleku küsimiste tõttu uute
töökohtade järele. Kaitsevägi teeb seda tööd nagunii iga päev ja seega on niisugune teenus
tagatud ööpäev läbi.
6.2.4. Mõju majandusele
Eelnõus sätestatu mõjutab majandust pigem kaudselt, sest terved ja toimivad merealune taristu
ja rajatised tagavad kogu elanikkonna ja ka ettevõtjate jaoks andmeside liikumise, elektrivõrgu
töö ning gaasiga varustatuse. Loa taotlemine ja teavitamine hooldustöödest ei mõjuta taristu
omanikke ega valdajaid83 kuigi palju, sest seda tehakse teatud ulatuses ka praegu ning see on
pikemas plaanis nende endi huvides, sest nii suudetakse koostöös tagada parem
mereolukorrateadlikkus ja sealt edasi kiirem reageerimine kahtlasele tegevusele taristu
läheduses.
6.2.5. Eelnõus sätestatu ei evi sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, ega mõju elu- ja
looduskeskkonnale ega regionaalarengule, samuti ei ole tuvastatud muud otsest või kaudset
mõju.
6.3. Tehniline järelevalve Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevate
veesõidukite üle
Eelnõu kohaselt teeb Kaitsevägi Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevate
veesõidukite üle järelevalvet. Eesmärk on tagada, et registris olevad veesõidukid on
merekõlblikud või sõidukõlblikud. Selleks lisatakse asjakohane säte nii MSOS-i kui ka KaLS-i.
Samuti antakse MSOS-iga Kaitseväele õigus kehtestada 1) Kaitseväe ja Kaitseliidu
veesõidukite registris oleva laeva ja väikelaeva tehnilise ülevaatuse kord, 2) tehnilised nõuded
nendele laevadele ja väikelaevadele ning 3) laeva ja väikelaeva merekõlblikuks või
sõidukõlblikuks tunnistamise kord.
6.3.1. Sihtrühm
83 Omanikke ja valdajaid on kokku 7, neist osa Eesti ettevõtjad ja osa välisriigi ettevõtjad.
60/72
Sihtrühma, keda eelnõus sätestatu mõjutab, moodustavad Kaitsevägi ja Kaitseliit. Täpsemalt
need üksused, kes kasutavad veesõidukeid ja kelle üle Kaitsevägi järelevalvet teeb, samuti
Kaitseväes järelevalvet tegev üksus.
6.3.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Mõju välissuhetele puudub.
Mõju riigi julgeolekule on positiivne, kuid kaudne, sest ainult merekõlblike ja sõidukõlblike
laevadega ja väikelaevadega on võimalik täita ülesandeid merel ja siseveekogudel. Samas ei
ole probleeme veesõidukite merekõlblikkuse ja sõidukõlblikkusega. Muudatuse peamine
eesmärk on ühtlustada nõuded Kaitseväes ja Kaitseliidus, kuid Kaitsevägi saab kehtestada
nõudeid Kaitseliidu tegevusele ja vahenditele ainult siis, kui see õigus on antud talle seadusega.
6.3.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub, sest eelnõus sätestatu ei puuduta neile
seadustega pandud ülesannete täitmist ega lisa uusi.
Eelnõus sätestatu ei mõjuta muude riigiasutuste korraldust peale Kaitseväe, samuti mõjutab
Kaitseliitu84. Kaitseväel ja Kaitseliidul on hulk85 veesõidukeid, mis on registreeritud Kaitseväe
ja Kaitseliidu veesõidukite registris. Ka praegu tehakse neile tehnilist ülevaatust, kuid seda ei
tehta ühtsete nõuete alusel. Kuna ka praegu toimub teatud ulatuses kontrollimine, siis pärast
eelnõukohase seaduse jõustumist ei suurene Kaitseväe töökoormus märgatavalt. Alguses on
vaja üle vaadata ja kehtestada kõik vajalikud nõuded ning korrad, kuid pärast nende valmimist
jääb üksnes rutiinne kontroll kooskõlas kehtestatud korraga.
6.3.4. Kavandatavad muudatused ei evi sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, ega mõju
majandusele, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale, samuti ei ole tuvastatud muud
otsest või kaudset mõju.
6.4. AIS-seadme paigaldamise kohustus
Eelnõuga pannakse ankrualal või sadama reidil olevate laevade teenindamisega tegelevatele
veesõidukitele, kellel ei ole praegu kohustust AIS-seadet paigaldada, A-klassi või vähemalt B-
klassi AIS-seadme paigaldamise kohustus. A-klassi AIS-seadme omamise kohustus on Eesti
sadamat külastaval reisilaeval ning 300-se ja suurema kogumahutavusega laeval, mis ei ole
reisilaev. Ankrualal või sadama reidil olevaid laevu teenindavad aga ka väiksema
mahutavusega laevad, kellel on vaja selleks tegevusluba. Selleks, et tõhusamalt kontrollida
laevade liikumist ja tegevusloaga veesõidukeid, muu hulgas piirirežiimi ja sanktsioonide
nõuetest kinnipidamist, on vaja teada, kuidas ja kus need veesõidukid liiguvad. Ilma AIS-
seadmeta on seda väga keeruline teha. A-klassi või vähemalt B-klassi AIS-seade tuleb ankrualal
või sadama reidil olevaid laevu teenindavatel laevadel ja väikelaevadel paigaldada kuue kuu
jooksul alates eelnõukohase seaduse jõustumisest.
6.4.1. Sihtrühm
84 Kaitseliit on avalik-õiguslik juriidiline isik. 85 Täpne arv on piiratud juurdepääsuga teave.
61/72
Sihtrühma moodustavad nende veesõidukite, millele peab eelnõukohase seaduse jõustumise
järel paigaldama nõuetekohase A-klassi või vähemalt B-klassi AIS-seadme, omanikud86.
Eelnõu koostamise ajal on selliseid veesõidukeid seitse, kellele on antud luba teenust osutada,
kuid kellel puudub A-klassi või B-klassi AIS-seade. Kokku on lubatud ankrualal või sadama
reidil olevatele laevadele teenust osutada 51 veesõidukil (sealhulgas lootsilaevad).87
6.4.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Mõju välissuhetele puudub.
Mõju riigi julgeolekule on positiivne, sest see parandab mereolukorrateadlikkust ja järelevalve
kvaliteeti ning tagab, et laevad ei osutaks teenust nendele laevadele, kellele seda ei tohi osutada,
näiteks sanktsiooni all olevatele laevadele.
6.4.3. Mõju majandusele
Mõju majandusele on kaudne. Sihtrühm, kes peab paigaldama A-klassi või B-klassi AIS-
seadme, on võrreldes kõikide laevadega, kellel on õigus ankrualal, sadamates ja sadama reidil
olevatele laevadele teenust osutada, väike. AIS-seadmed ei maksa palju88 võrreldes laeva enda
maksumuse või muude seadmete maksumusega, seetõttu ei ole tegemist ebaproportsionaalse
nõudega. Üleminekuajana määratud tähtaeg ei ole samuti ebamõistlik, vaid piisav selleks, et
laeva omanik jõuaks soetada asjakohase AIS-seadme. Nendel laevadel, kes plaanivad alustada
teenuse osutamist pärast eelnõukohase seaduse jõustumist, peab olema A-klassi või B-klassi
AIS-seade juba tegevuse algusest alates.
6.4.4. Kavandatavad muudatused ei evi sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, ega mõju
riigi julgeolekule ja välissuhetele, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele,
regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale, samuti ei ole tuvastatud muud otsest või
kaudset mõju.
6.4.5. Kokkuvõte mõjust eraõiguslike isikute halduskoormusele
Eelnõuga plaanitavatel muudatustel on väike mõju Kaitseliidu nende üksuste tegevusele, kes
kasutavad veesõidukeid. Kaitsevägi teeb tehnilist järelevalvet nende veesõidukite üle, mida
Kaitseliit varem ise kontrollis. Samas peab Kaitseliit hakkama täitma Kaitseväe kehtestatud
nõudeid, kuid see ei ole suure mõjuga, sest koostöö Kaitseväega käib ka praegu.
Merealuse taristu ja rajatiste omanike ning valdajate halduskoormus oluliselt ei kasva, sest nad
esitavad hooldustöödega seotud andmeid ja teavitavad nendest ka praegu. Eelnõuga pigem
täpsustatakse, millal tuleb esitada taotlus ja millal teavitada. Nendel isikutel, kes soovivad merel
peamiselt vee all tegutseda muul põhjusel, mis ei ole juba seadusega reguleeritud ja mis ei ole
vahetult seotud rahumeelse läbisõiduga, tekib väike halduskoormus, sest nad peavad teavitama
Kaitseväge kavandatavast tegevusest. Osa neist teeb seda juba praegu, kuigi kohustust ei ole,
kuid osa mitte. Viimastele tekib väike halduskoormus teavitamiskohustuse tõttu. Otsene
halduskoormus vastavuskulu näol tekib ka neile seitsmele veesõiduki omanikule, kes peavad
oma laevale asjakohase AIS-seadme paigaldama. Tegemist on ühekordse kohustusega, mis
tuleb täita kuue kuu jooksul alates eelnõukohase seaduse jõustumisest.
86 Kuna laevu, millel puudub nõuetekohane AIS-seade, on kokku seitse, on mõjutatud omanikke kuni seitse. 87 Elektroonilise mereinfosüsteemi (EMDE) andmed. 88 AIS-seadmed maksavad mõnesajast eurost paari tuhande euroni olenevalt sellest, milliseid lisafunktsioone
soovitakse seadmele soetada.
62/72
6.5. Kaitseväe julgeolekuala kaitse tõhustamine
6.5.1. Sihtrühm
Peamine sihtrühm on Kaitsevägi ja selle teenistujad. Kaitseväe teenistujad võib jagada
tinglikult kaheks. Esimesse rühma kuuluvad kõik Kaitseväe teenistujad, keda võib puudutada
julgeolekuala vastu suunatud ründe oht. Teise rühma kuuluvad teenistujad, kelle
teenistusülesanne on julgeolekuala valve ja kaitse.
Teisese sihtrühma moodustavad isikud, kes viibivad julgeolekuala vahetus läheduses või
soovivad siseneda julgeolekualale ning kelle tegevus võib seejuures ohustada julgeolekuala ja
selle puutumatust (s.t territooriumi koos hoonetega, sellel asuvat vara ja sellel viibivaid isikuid)
või kaitseväelasi.
Kolmanda taseme sihtrühma moodustavad kõik riigi elanikud, kelle turvalisus ja heaolu sõltub
otseselt riigi julgeolekust.
6.5.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Mõju sihtrühm 1: Kaitsevägi ja selle teenistujad.
Mõju sihtrühm 2: isikud, kes viibivad Kaitseväe julgeolekuala vahetus läheduses või soovivad
siseneda selle territooriumile ning kelle tegevus ohustab või võib ohustada julgeolekuala.
Mõju sihtrühm 3: riigi elanikud.
Sihtrühmi käsitletakse koos, sest mõju kirjeldus on olulisel määral kattuv.
Mõju riigi julgeolekule on positiivne, sest eelnõuga plaanitud muudatuste tulemusel paraneb
riigi reageerimisvõime julgeolekuala kaitseks julgeolekuala vahetus läheduses. Planeeritud
muudatused võimaldavad senisest paremini kindlustada, et Kaitsevägi saab nende vastu
suunatud ohule adekvaatselt ja proportsionaalselt reageerida. Seega on senisest veelgi paremini
tagatud Kaitseväe ja nende teenistujate kaitse, seeläbi ka avaliku võimu organite ja riigi
häireteta toimimine ning selle kaudu omakorda elanike turvalisus ja heaolu. Kaitseväele ja
nende teenistujatele loovad planeeritud muudatused suurema kindluse, et Kaitseväe
julgeolekuala ähvardav oht ei realiseeru või suudetakse sellele adekvaatselt ja
proportsionaalselt reageerida. Seega väheneb ka Kaitseväe vara ja teavet ning nende teenistujate
elu või tervist ähvardava ohu realiseerumise risk. Seega mõjutavad muudatused riigi
julgeolekut positiivselt.
Mõju avaldumise sagedus on väike, sest julgeolekuala vastu suunatud ohu tase ja realiseerumise
tõenäosus on igapäevaselt suhteliselt madal.
Mõju sihtrühma 1 suurus on keskmine, sest Kaitsevägi ja selle teenistujad moodustavad kõigist
riigiasutustest ja nende teenistujatest olulise osa. Mõju sihtrühm 2 on suuruselt väike, sest
asjaomased isikud moodustavad äärmiselt väikese osa avalikus ruumis viibivatest või ka
Kaitseväe julgeolekualale sisenevatest isikutest. Mõju sihtrühm 3 on mahult suur, sest kaudselt
on mõjutatud kogu elanikkond. Mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike,
sest muudatustega ei kaasne automaatselt ühtegi muudatust isikute suhtes, kellest ei lähtu
(potentsiaalset) ohtu Kaitseväele ega julgeolekualale. Muudatused tehakse eesmärgiga
suurendada Kaitseväe võimet kaitsta julgeolekuala selle vahetus läheduses, arvestades samas
vajadust kehtestada piirid, mis välistaksid ohule ülereageerimise ja seeläbi ohuolukorra
eskaleerimise.
63/72
Kuna julgeolekualal asuvad kaitseväelased, mitte teiste asutuste teenistujad, saab ka Kaitsevägi
julgeolekuala ohustavale sündmusele julgeolekuala vahetus läheduses esimesena reageerida,
kuid kui tal seda õigust ei oleks, võib tekkida olukord, kus Kaitsevägi peab ootama
reageerimisega, kuni oht on realiseerunud ja julgeolekuala puutumatus on rikutud, sest tal
puudub selleks õigus, ning tulemuseks oleks oht riigi iseseisvale kaitsevõimele ja seda tagavale
taristule. See tähendab, et muudatustel on üldiselt positiivne mõju riigikaitsele ja
ohuolukordadeks valmisolekule, sest Kaitsevägi ei pea viivitama sündmusele reageerimisega
seetõttu, et uurida, kas ta võib reageerida, vaid saab seda teha kohe, kui vajalikud toimingud on
tehtud.
ESS-i seotud muudatuste täpsema sihtrühma moodustavad kaitseväelased, kes piiravad
riigikaitselist tähtsust omava objekti piirkonnas raadiosidet ja tähistavad objekti, paigaldavad
raadioside piiramise piirkonda nõuetekohaseid tähiseid ning jälgivad, et neid oleks piisavalt ja
need oleks õigetes kohtades. Muudatus võimaldab Kaitseväel rakendada raadioside piiramist
julgeoleku tagamiseks kiiremini ja paindlikumalt, sest ei pea selle tegevusega ootama, kuni
objektile on tähised paigaldatud. Seega mõjutab muudatus riigi julgeolekut positiivselt.
Mõju välissuhetele puudub.
6.5.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub, sest eelnõus sätestatu ei puuduta neile
seadustega pandud ülesannete täitmist ega lisa uusi.
Mõju riigiasutuste korraldusele on väike, sest eelnõukohase seadusega ei jagata asutuste vahel
ülesandeid ümber.
Eelnõus sätestatu ei mõjuta muude riigiasutuste korraldust peale Kaitseväe. Suurim mõju on
Kaitseväe tegevusele, sest ta saab õiguse ohtudele reageerida julgeolekuala vahetus läheduses.
Mõju sagedus on pidev, sest Kaitsevägi on valmis reageerima igal ajal, kuid rakendada tuleb
lisanduvaid volitusi tõenäoliselt harva.
Planeeritud muudatused loovad julgeolekuala valve ja kaitse ülesannet täitvatele teenistujatele
võimaluse reageerida julgeolekuala vastu suunatud ohule julgeolekuala vahetus läheduses õigel
ajal, adekvaatselt ja proportsionaalselt. Kaitsevägi vajab spetsiaalset väljaõpet julgeolekuala
vahetus läheduses ohtudele reageerimiseks. Julgeolekuala valve ja kaitse ülesannet täitvad
kaitseväelased peavad läbima lisakoolituse, et omandada uuendatud volituste rakendamiseks
vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud.
Mõju sihtrühm on keskmine, sest asjaomaseid ülesandeid igapäevaselt täitvad kaitseväelased
moodustavad Kaitseväe teenistujatest suhteliselt väikese osa, kuid paljud kaitseväelased võivad
mingil hetkel kokku puutuda julgeolekuala kaitse ja valve ülesandega (näiteks õppuste ajal)
ning peaksid olema pädevad reageerima julgeolekuala vahetuses läheduses olevale ohule ja seal
meetmeid proportsionaalselt kohaldama. Mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk
on väike, sest muudatustega ei kaasne neile peale lisakoolituse muid lisakohustusi ning
muudatused tehakse eesmärgiga suurendada võimet julgeolekuala kaitseks reageerida.
6.5.4. Kavandatavad muudatused ei evi sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, ega mõju
majandusele, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale, samuti ei ole tuvastatud muud
otsest või kaudset mõju.
6.5.5. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
64/72
Mõju sihtrühm 1: Kaitsevägi ja selle teenistujad.
Mõju sihtrühm 2: isikud, kes viibivad piirkonnas, kus Kaitsevägi rakendab riigikaitselist
tähtsust omava objekti kaitseks raadioside piiramist.
Mõju sihtrühm 3: riigi elanikud.
Sihtrühmi käsitletakse koos, sest mõju kirjeldus on olulisel määral kattuv.
Mõju riigi julgeolekule on positiivne, sest eelnõuga plaanitud muudatuste tulemusel on
võimalik piirata raadiosidet operatiivselt ja vältida ala aeganõudvat tähistamist. Samuti on
Kaitseväe varjatud tegevuste julgeolek rohkem tagatud, sest raadiosidet piiratakse nii, et see ei
pruugi olla avalikus ruumis kaugele märgatav ega põhjustada julgeolekuohtu ega liigset
tähelepanu. Kaitsevägi saab oma varjamist nõudvaid tegevusi paremini teostada ning suunatud
ohule adekvaatselt ja proportsionaalselt reageerida. Seega on senisest veelgi paremini tagatud
Kaitseväe ja nende teenistujate kaitse, seeläbi ka avaliku võimu organite ja riigi häireteta
toimimine ning selle kaudu omakorda elanike turvalisus ja heaolu.
Mõju avaldumise sagedus on praegu väike, sest riigikaitselist tähtsust omaval objektil
raadioside piiramise vajadus ja näiteks MÕS-idest põhjustatud ohu tase ja realiseerumise
tõenäosus on igapäevaselt suhteliselt madal, kuid see võib hüppeliselt suureneda vastavalt
valitsevale julgeolekuolukorrale.
Mõju sihtrühma 1 suurus on keskmine, sest riigikaitselist tähtsust omavad objektid, kus
Kaitsevägi ja selle teenistujad tegutsevad, moodustavad kõigist riigiasutustest ja -ametnikest
olulise osa. Mõju sihtrühm 2 on suuruselt väike, sest asjaomased isikud moodustavad äärmiselt
väikese osa avalikus ruumis riigikaitselist tähtsust omavate objektide lähedal viibivatest
isikutest. Mõju sihtrühm 3 on mahult suur, sest kaudselt on mõjutatud kogu elanikkond.
Mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike kuni keskmine, sest raadioside
piiramine tähistamata territooriumil julgeolekukaalutlustel riigikaitselist tähtsust omavatel
objektidel võib kaasa tuua ebasoovitavaid mõjusid raadiosidele piirkonnas, mobiililevile,
mõnedele raadiosidet kasutavate meditsiiniseadmete funktsioonidele ning ka näiteks
ehitustööriistadele, mis rakendavad töötamisel raadiosidet. Olenevalt kasutatavast raadioside
piiramise seadmest ei pruugi mõju iga kord avalduda. Samuti piiratakse raadiosidet vajalikus
piirkonnas nii, et mõjud oleks avalikus ruumis minimaalselt märgatavad, sest vastupidine võib
kaasa tuua ebasoovitava tähelepanu ning kompromiteerida Kaitseväe tegevust.
Muudatustel on üldiselt positiivne mõju riigikaitsele ja ohuolukordadeks valmisolekule, sest
Kaitsevägi saab erilist kaitset vajavaid objekte kaitsta raadioside piiramise teel ilma, et need
oleks avalikus ruumis kaugele märgatavad ja põhjustaks seega lisaohtu.
Mõju välissuhetele puudub.
6.5.6. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub, sest eelnõus sätestatu ei puuduta neile
seadustega pandud ülesannete täitmist ega lisa uusi.
Mõju riigiasutuste korraldusele on väike, sest eelnõukohase seadusega ei jagata asutuste vahel
ülesandeid ümber. Pigem toob muudatus riigiasutusele vähest rahalist kokkuhoidu, kuna
julgeolekukaalutlustel võib jätta raadioside piiramise piirkonnas objekti ümber tähised
paigaldamata.
65/72
Eelnõus sätestatu ei mõjuta muude riigiasutuste korraldust peale Kaitseväe. Suurim mõju on
Kaitseväe tegevusele, sest ta saab õiguse piirata raadiosidet tähistamata riigikaitsega seotud
objektidel ning sellega paindlikumalt reageerida näiteks MÕS-idest põhjustatud ohtudele.
Mõju sagedus on pidev, sest Kaitsevägi on valmis raadiosidet piirama vajaduse korral igal ajal,
kuid tähistamata objektidel on see suhteliselt harv. Eelkõige piiratakse raadiosidet endiselt
tähistatud riigikaitseobjektide kaitseks.
Mõju sihtrühm on keskmine, sest raadioside piiramise ülesandeid igapäevaselt täitvad
kaitseväelased moodustavad Kaitseväe teenistujatest suhteliselt väikese osa.
6.5.7. Kavandatavad muudatused ei evi sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, ega mõju
majandusele, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale, samuti ei ole tuvastatud muud
otsest või kaudset mõju.
6.6. Kaitseliidule kaasamisel Kaitseväe ülesannete täitmisesse kaasava haldusorgani
volituste andmine
6.6.1. Sihtrühm
Peamine sihtrühm on Kaitseliit, Kaitseliidu liikmed ja selle teenistujad, keda võib Kaitseväe
ülesannetesse kaasata.
Teise sihtrühma moodustab Kaitsevägi, kellel tekib senisest märksa ulatuslikum võimalus
kasutada Kaitseliidu võimeid, et täita rahuaegseid ülesandeid, mis vajavad olemasolevast
suuremat ressurssi.
6.6.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Mõju sihtrühm 1: Kaitseliit ja selle liikmed ning teenistujad.
Mõju sihtrühm 2: Kaitsevägi.
Sihtrühmi käsitletakse koos, sest mõju kirjeldus on olulisel määral kattuv.
Mõju riigi julgeolekule on positiivne, sest eelnõuga plaanitud muudatuste tulemusel paraneb
riigi reageerimisvõime esmase enesekaitsevõime ettevalmistamisel. Planeeritud muudatused
võimaldavad senisest paremini kindlustada, et Kaitsevägi ja Kaitseliit täidavad senisest
efektiivsemalt neile õigusaktidega pandud riigikaitselisi ülesandeid. See omakorda võimaldab
kasutada olemasolevat ressurssi mitte üksnes Kaitseväe ja Kaitseliidu ülesannete täitmisel, vaid
tervikuna, arvestades mõlema riigikaitselist staatust.
Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna Kaitsevägi ei vaja toetust igapäevaselt. Samas
luuakse paindlik ja kiire reageerimisvõimekus.
Kaitseliit saab lisaülesanded, mis vajavad täiendavat ressursiplaneerimist ja
reageerimisvõimekust. Olgugi et Kaitseliit on avalik-õiguslik organisatsioon, on sihtrühm
nende ülesannete osas võrreldav Kaitseväega, mistõttu rakenduvad ülesannete täitmisel ka
kaasava halduorgani volitused.
Mõju sihtrühma 1 suurus on keskmine. Kaitseliit on ühiskonnas nähtav ja hõlmab paljusid
ühiskonnaliikmeid.
Mõju sihtrühm 2 on suuruselt samuti keskmine, kuna Kaitseväe mõju ja nähtavus ühiskonnas
on oluline.
66/72
Mõju välissuhetele puudub.
6.6.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub, sest eelnõus sätestatu ei puuduta neile
seadustega pandud ülesannete täitmist ega lisa uusi.
Mõju riigiasutuste korraldusele on väike, sest eelnõukohase seadusega ei jagata asutuste vahel
ülesandeid ümber.
Eelnõus sätestatu ei mõjuta muude riigiasutuste korraldust. Suurim mõju on Kaitseliidu kui
avalik-õigusliku organisatsiooni tegevusele, sest ta saab õiguse kaasuda riigikaitseülesannete
täitmisse senisest suuremas mahus.
Mõju sagedus on pidev, sest Kaitseliit on valmis reageerima igal ajal, kuid rakendada tuleb
lisanduvaid volitusi tõenäoliselt keskmise sagedusega.
Planeeritud muudatused loovad võimaluse reageerida julgeolekuolukorrale tõhusamalt, õigel
ajal, adekvaatselt ja proportsionaalselt.
Mõju sihtrühm on keskmine, sest asjaomaseid ülesandeid igapäevaselt täitvad kaitseväelased ja
tegevliikmed moodustavad liikmeskonnast suhteliselt väikese osa, kuid paljud kaitseväelased
ja tegevliikmed võivad mingil hetkel kokku puutuda kaasamisega seotud ülesannete täitmisega
ning peaksid olema pädevad reageerima ja meetmeid proportsionaalselt kohaldama. Mõju
ulatus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike.
6.6.4. Kavandatavad muudatused ei evi sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, ega mõju
majandusele, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale, samuti ei ole tuvastatud muud
otsest või kaudset mõju.
6.7. Kaitseliidu valvuri kasutuses oleva relvastuse täiendamine relvasüsteemiga
6.7.1. Sihtrühm
Peamine sihtrühm on Kaitseliit, Kaitseliidu valvurid ja isikud, keda saab valvetegevusse
kaasata.
Teise sihtrühma moodustab Kaitsevägi, kellel tekib senisest märksa ulatuslikum võimalus
kasutada Kaitseliidu valveteenistuse võimeid, et täita rahuaegseid ülesandeid, mis vajavad
olemasolevast suuremat ressurssi.
6.7.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Mõju sihtrühm 1: Kaitseliit ja selle liikmed ning teenistujad.
Mõju sihtrühm 2: Kaitsevägi.
Sihtrühmi käsitletakse koos, sest mõju kirjeldus on olulisel määral kattuv.
Mõju riigi julgeolekule on positiivne, sest eelnõuga plaanitud muudatuste tulemusel paraneb
riigi reageerimisvõime esmase enesekaitsevõime ettevalmistamisel. Planeeritud muudatused
võimaldavad senisest paremini kindlustada, et Kaitsevägi ja Kaitseliit täidavad senisest
efektiivsemalt neile õigusaktidega pandud riigikaitselisi ülesandeid. See omakorda võimaldab
67/72
kasutada olemasolevat ressurssi mitte üksnes Kaitseväe ja Kaitseliidu ülesannete täitmisel, vaid
tervikuna, arvestades mõlema riigikaitselist staatust. Samuti paraneb oluliselt nii Kaitseväe kui
ka Kaitseliidu julgeolekuala kaitse, kuna relvasüsteem on suuremahulise droonikaitse vajaduse
olukorras tõhusaim kasutatav relv.
Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna Kaitsevägi ega Kaitseliit ei vaja relvsüsteemi
kasutamist igapäevaselt. Samas luuakse paindlik ja kiire reageerimisvõimekus.
Kaitseliit saab lisaülesanded, mis vajavad täiendavat ressursiplaneerimist ja
reageerimisvõimekust. Olgugi et Kaitseliit on avalik-õiguslik organisatsioon, on sihtrühmal
nende ülesannete täitmisel vahetu sunni kohaldamise õigus.
Mõju sihtrühma 1 suurus on keskmine. Kaitseliit on ühiskonnas nähtav ja hõlmab paljusid
ühiskonnaliikmeid.
Mõju sihtrühm 2 on suuruselt samuti keskmine, kuna Kaitseväe mõju ja nähtavus ühiskonnas
on oluline.
Mõju välissuhetele puudub.
6.7.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub, sest eelnõus sätestatu ei puuduta neile
seadustega pandud ülesannete täitmist ega lisa uusi.
Mõju riigiasutuste korraldusele on väike, sest eelnõukohase seadusega ei jagata asutuste vahel
ülesandeid ümber.
Eelnõus sätestatu ei mõjuta muude riigiasutuste korraldust. Suurim mõju on Kaitseliidu kui
avalik-õigusliku organisatsiooni tegevusele, sest ta saab õiguse kaasuda riigikaitseülesannete
täitmisse senisest suuremas mahus.
Mõju sagedus on pidev, sest Kaitseliit on valmis reageerima igal ajal, kuid rakendada tuleb
lisanduvaid volitusi tõenäoliselt keskmise sagedusega.
Planeeritud muudatused loovad võimaluse reageerida julgeolekuolukorrale tõhusamalt, õigel
ajal, adekvaatselt ja proportsionaalselt.
Mõju sihtrühm on keskmine, sest asjaomaseid ülesandeid igapäevaselt täitvad valvurid
moodustavad liikmeskonnast suhteliselt väikese osa, kuid paljud kaitseväelased ja tegevliikmed
võivad mingil hetkel kokku puutuda olukorraga, kus julgeolekuala ähvardab droonirünnaku
näol reaalne oht ning valvurid peavad olema pädevad reageerima ja meetmeid
proportsionaalselt kohaldama. Mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike.
6.7.4. Kavandatavad muudatused ei evi sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, ega mõju
majandusele, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale, samuti ei ole tuvastatud muud
otsest või kaudset mõju.
6.8. Kaitseliidu julgeolekuala kehtestamine ja piiravate meetmete rakendamine
6.8.1. Sihtrühm
68/72
Peamine sihtrühm on Kaitseliit, Kaitseliidu liikmed ja selle teenistujad. Kaitseliidu liikmed ja
teenistujad võib jagada tinglikult kaheks. Esimesse rühma kuuluvad kõik Kaitseliidu teenistujad
ja liikmed, keda võib puudutada julgeolekuala vastu suunatud ründe oht. Teise rühma kuuluvad
teenistujad, kelle teenistusülesanne on julgeolekuala valve ja kaitse.
Teise sihtrühma moodustavad isikud, kes viibivad julgeolekuala vahetus läheduses või
soovivad siseneda julgeolekualale ning kelle tegevus võib seejuures ohustada julgeolekuala ja
selle puutumatust (territooriumi koos hoonetega, sellel asuvat vara ja sellel viibivaid isikuid)
või kaitseväelasi.
Kolmanda taseme sihtrühma moodustavad kõik riigi elanikud, kelle turvalisus ja heaolu sõltub
otseselt riigi julgeolekust.
6.8.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Mõju sihtrühm 1: Kaitseliit ja selle liikmed ning teenistujad.
Mõju sihtrühm 2: isikud, kes viibivad Kaitseliidu julgeolekuala vahetus läheduses või soovivad
siseneda selle territooriumile ning kelle tegevus ohustab või võib ohustada julgeolekuala.
Mõju sihtrühm 3: riigi elanikud.
Sihtrühmi käsitletakse koos, sest mõju kirjeldus on olulisel määral kattuv.
Mõju riigi julgeolekule on positiivne, sest eelnõuga plaanitud muudatuste tulemusel paraneb
riigi reageerimisvõime julgeolekuala kaitseks julgeolekuala vahetus läheduses. Planeeritud
muudatused võimaldavad senisest paremini kindlustada, et Kaitseliit saab nende vastu suunatud
ohule adekvaatselt ja proportsionaalselt reageerida. Seega on senisest veelgi paremini tagatud
Kaitseliidu ja liikmete ning teenistujate kaitse, seeläbi ka riigi häireteta toimimine ning selle
kaudu omakorda elanike turvalisus ja heaolu. Kaitseliidu liikmetele ja teenistujatele loovad
planeeritud muudatused suurema kindluse, et Kaitseliidu julgeolekuala ähvardav oht ei
realiseeru või suudetakse sellele adekvaatselt ja proportsionaalselt reageerida. Seega väheneb
ka Kaitseliidu vara ja teavet ning liikmete ja teenistujate elu või tervist ähvardava ohu
realiseerumise risk. Järelikult mõjutavad muudatused riigi julgeolekut positiivselt.
Mõju avaldumise sagedus on väike, sest julgeolekuala vastu suunatud ohu tase ja realiseerumise
tõenäosus on igapäevaselt suhteliselt madal.
Mõju sihtrühma 1 suurus on keskmine, sest Kaitseliit, selle liikmed ja teenistujad moodustavad
kõigist riigiasutustest ja nende teenistujatest olulise osa. Olgugi et Kaitseliit on avalik-õiguslik
organisatsioon, on sihtrühm oma ülesannete poolest võrreldav teiste riigiasutusega.
Mõju sihtrühm 2 on suuruselt väike, sest asjaomased isikud moodustavad äärmiselt väikese osa
avalikus ruumis viibivatest või ka Kaitseliidu julgeolekualale sisenevatest isikutest.
Mõju sihtrühm 3 on mahult suur, sest kaudselt on mõjutatud kogu elanikkond. Mõju ulatus ja
ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, sest muudatustega ei kaasne automaatselt
ühtegi muudatust isikute suhtes, kellest ei lähtu (potentsiaalset) ohtu Kaitseliidule ega
julgeolekualale. Muudatused tehakse eesmärgiga suurendada Kaitseliidu võimet kaitsta
julgeolekuala, arvestades samas vajadust kehtestada piirid, mis välistaksid ohule
ülereageerimise ning seeläbi ohuolukorra eskaleerimise.
Kuna julgeolekualal asuvad Kaitseliidu liikmed, kaitseväelased ja Kaitseliiduga töösuhtes
olevad töötajad, mitte teiste asutuste teenistujad, saab Kaitseliit sarnaselt Kaitseväele
julgeolekuala ohustavale sündmusele esimesena reageerida. Selle õiguseta võib tekkida
69/72
olukord, kus Kaitseliit peab ootama reageerimisega, kuni oht on realiseerunud ja julgeolekuala
puutumatus on rikutud, sest tal puudub selleks õigus, ning tulemuseks oleks oht riigi iseseisvale
kaitsevõimele ja seda tagavale taristule. See tähendab, et muudatustel on üldiselt positiivne
mõju riigikaitsele ja ohuolukordadeks valmisolekule, sest Kaitseliit ei pea viivitama
sündmusele reageerimisega seetõttu, et uurida, kas ta võib reageerida, vaid saab seda teha kohe,
kui vajalikud toimingud on tehtud.
Mõju välissuhetele puudub.
6.8.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub, sest eelnõus sätestatu ei puuduta neile
seadustega pandud ülesannete täitmist ega lisa uusi.
Mõju riigiasutuste korraldusele on väike, sest eelnõukohase seadusega ei jagata asutuste vahel
ülesandeid ümber.
Eelnõus sätestatu ei mõjuta muude riigiasutuste korraldust. Suurim mõju on Kaitseliidu kui
avalik-õigusliku organisatsiooni tegevusele, sest ta saab õiguse reageerida ohtudele senisest
tõhusamalt.
Mõju sagedus on pidev, sest Kaitseliit on valmis reageerima igal ajal, kuid rakendada tuleb
lisanduvaid volitusi tõenäoliselt harva.
Planeeritud muudatused loovad julgeolekuala valve ja kaitse ülesannet täitvatele teenistujatele
võimaluse reageerida julgeolekuala vastu suunatud ohule õigel ajal, adekvaatselt ja
proportsionaalselt. Julgeolekuala valve ja kaitse ülesannet täitvad kaitseväelased ning
Kaitseliidu tegevliikmed peavad läbima lisakoolituse, et omandada uuendatud volituste
rakendamiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud.
Mõju sihtrühm on keskmine, sest asjaomaseid ülesandeid igapäevaselt täitvad kaitseväelased ja
tegevliikmed moodustavad liikmeskonnast suhteliselt väikese osa, kuid paljud kaitseväelased
ja tegevliikmed võivad mingil hetkel kokku puutuda julgeolekuala kaitse ja valve ülesandega
(näiteks õppuste ajal) ning peaksid olema pädevad reageerima ja meetmeid proportsionaalselt
kohaldama. Mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, sest muudatustega
ei kaasne neile peale lisakoolituse muid lisakohustusi ning muudatused tehakse eesmärgiga
suurendada võimet julgeolekuala kaitseks reageerida.
6.8.4. Kavandatavad muudatused ei evi sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, ega mõju
majandusele, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale, samuti ei ole tuvastatud muud
otsest või kaudset mõju.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ning tulud
Kohalikule omavalitsusele ei kaasne eelnõukohase regulatsiooniga ühtegi kulu ega saada ka
tulu. Samuti ei panda talle seadusega uusi ülesandeid ega muudeta olemasolevaid, mistõttu ei
kaasne kohalikule omavalitsusele eelnõukohase seadusega mingeid tegevusi.
Riigiasutustest tekib õigusi ja seega eri tegevusi Kaitseväele, näiteks hakkab Kaitseväe juures
tegutsema merelise ohutuse komisjon. See tähendab Kaitseväe (peamiselt mereväe) jaoks uusi
70/72
tööülesandeid ja oskusi, mille täitmiseks on vaja üle vaadata või kehtestada uued
tegevusjuhendid. See on ühekordne ülesanne ja ei vaja lisatööjõudu ega kordade kehtestamise
järel ümberkorraldusi Kaitseväes.
Merelise ohutuse komisjoni loomisega kaasnevad Kaitseväele väike töökoormus ja uued
ülesanded, mis seisnevad peamiselt komisjoni töö koordineerimises ning tegevusjuhendite
väljatöötamises. Muu suhtes täidab Kaitsevägi oma tavapäraseid ülesandeid. Ka kõik
töörühmas osalevad asutused täidavad oma tavapäraseid ülesandeid ning uusi ülesandeid, mida
nad ka ilma komisjonita ei teeks, komisjonis osalemisega ei teki (näiteks osaletakse
ühisõppustel, kohtutakse eri tööasjade arutamiseks jne).
Kaitsevägi peab muu hulgas üle vaatama ja välja töötama uued väljaõppekavad, mis võivad
lisanduda merel mis tahes merelisele ohule reageerimise õiguse saamise tõttu, ning plaanima
asjakohase väljaõppe. Üks selline ülesanne on pardumine teisele veesõidukile. Väljaõppe
korraldamine vajab raha, kuid seda on võimalik korraldada Kaitseväe eelarve piires.
Seoses julgeolekuala vahetus läheduses reageerimise õiguse lisandumisega tekib riigiasutustest
õigusi ja seega eri tegevusi Kaitseväele, kes saab muu hulgas juurde õiguse reageerida
julgeolekuala vahetus läheduses ohtudele julgeolekuala kaitse eesmärgil.
Kaitseväe julgeolekuala kaitse ja julgeolekuala vahetus läheduses reageerimisega seotud
muudatuste rakendamisega ei kaasne vajadust teha muudatusi Kaitseväe koosseisus ega
struktuuris. Ka praegu on Kaitseväe koosseisus teenistujad, kelle ülesanne on tagada
julgeolekuala ning sealse taristu, vara, teenistujate ja teabe valve ning kaitse.
Kaitsevägi peab muu hulgas üle vaatama ja välja töötama uued väljaõppekavad, mis võivad
lisanduda julgeolekuala vahetus läheduses ohule reageerimise õiguse saamise tõttu, ning
plaanima asjakohase väljaõppe. Lisakoolitusega kindlustatakse, et volitusi rakendavad
kaitseväelased on teadlikult nende tingimustest ja piiridest. Väljaõppe korraldamine vajab raha,
kuid seda on võimalik korraldada Kaitseväe eelarve piires. Väljaõppeks kuluvat summat ei ole
võimalik öelda.
Riigi erinevate tegevuste rahastamine ja riigieelarve muutmine erikorra ajal on sätestatud
riigieelarveseaduses (RES) ja RiKS-is.
Tulud
Eelnõukohase seaduse jõustamisega ei kaasne riigieelarve tulu. Eelnõuga ei kehtestata
kohustust tasuda riigilõivu taristu ja rajatiste hooldustöödega seotud tegevuste jaoks taotluse
menetlemiseks.
Kulud
Riigile ei too eelnõukohase seaduse rakendamine lähiajal ettenähtavaid lisakulutusi, kõik
vajalikud kulutused jäävad riigieelarve, sealhulgas Kaitseväe, Kaitseliidu ja teiste asutuste
eelarve piiresse. Kaitseväe jaoks vajaliku väljaõppe kulud kavandatakse Kaitseväe eelarve
planeerimisel. Väljaõppeks kuluvat summat ei ole võimalik öelda.
Kaitseväele võib kaasneda kulu Vabariigi Valitsuse 1. augusti 2019. aasta määruse nr 69
„Kaitseväe täpsemad ülesanded, mille täitmisse võib Kaitseliitu kaasata, ning kaasamise
tingimused ja kord“ rakendamisel. Samas on tegu Kaitseväe igapäevaülesannete toetamisega,
mistõttu kaetakse kulud olemasolevast Kaitseväe eelarvest.
71/72
Võimalik kulu kaasneb julgeolekuala valve ja kaitse ülesannet täitvate Kaitseväe teenistujate
lisakoolitusega, mille käigus omandavad nad lisateadmised ja -oskused ning hoiakud, mida on
vaja lisandunud volituste proportsionaalseks rakendamiseks. Neid koolitusi saab ühendada
regulaarsete füüsilise jõu, vahetu sunni ja relva kasutamise oskuste täiendamise ja kontrollimise
koolitustega ning katta Kaitseväe eelarves sellisteks koolitusteks ette nähtud vahenditest.
8. Rakendusaktid
Seoses eelnõu rakendamisega on vaja teha järgmised muudatused ning kehtestada järgmised
aktid:
8.1. RiPS § 142 lõige 3: taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevusteks loa taotlemise ja
andmise korra ning loa taotlemise vormi kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest
vastutav minister määrusega. Määruse eelnõu kavand lisatud (lisa 1).
8.2. Kaitseväele uue ülesande (tehnilise järelevalve tegemine) lisandumisega on vaja muuta
Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. aasta määrust nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“. Põhimääruse
§ 19 lõikesse 2 on vaja lisada mereväele uus ülesanne, mis on seotud tehnilise järelevalve
tegemisega. Selleks lisatakse punkt 7 tekstiga „7) korraldada meresõiduohutust
Kaitseministeeriumi valitsemisalas“. Eelnõu kavand seletuskirjale lisatud (lisa 1).
8.3. Seoses eelnõu § 6 punktiga 4 on vaja asjakohane muudatus teha Vabariigi Valitsuse
19. mai 2004. aasta määruse nr 194 „Laevade ja väikelaevade sisemerre, sadamatesse ning
piiriveekogude Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemise ja neist väljumise kord“ § 3 lõikes 1,
jättes erandite loetelust välja punkerdamise. Eelnõu kavand seletuskirjale lisatud (lisa 1).
8.4. Mitmekordse loa andmise võimaluse loomise tõttu teatud ülesandeid täitvatele
riigilaevadele on vaja asjakohane muudatus teha ka Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2001. aasta
määruse nr 237 „Välisriigi laevale laevaloa taotlemise ja andmise kord“ § 3 lõikes 2, lisades
sellesse mitmekordse loa saajate hulka eelnõukohases seaduses nimetatud riigilaevad. Eelnõu
kavand seletuskirjale lisatud (lisa 1).
8.5. Vabariigi Valitsuse 1. augusti 2019. aasta määruse nr 69 „Kaitseväe täpsemad ülesanded,
mille täitmisse võib Kaitseliitu kaasata, ning kaasamise tingimused ja kord“ muudatus on
vajalik eelnõu § 4 punkti 1 rakendamiseks. Määruses muudetakse § 1 lõike 2 punkti 4, nähes
ette, et Kaitseliiduga töösuhtes olevad isikud saavad Kaitseväe palvel kaasuda üksnes
mittesõjaliste ülesannete täitmisse.
Määruse § 2 muudatusega täpsustatakse seniseid kaasatavaid ülesandeid. Muudatusega
lisatakse järgmised ülesanded: juhtimis-, lahingu- ja teenindustoetus maakaitseüksustele;
Kaitseväe julgeolekualal väekaitse tagamine; sõjaliste operatsioonide planeerimise ja toetamise
teostamine.
Määruse muutmisega täpsustatakse § 6 kulude hüvitamise tingimusi, lisades teksti uue lõike,
mille alusel hüvitatakse tegevliikme ja tegevväelase kaasamise kulu valdkonna eest vastutava
ministri määrusega reservväelasele õppekogunemisel osalemise aja eest makstava toetuse
määras. Kui käesoleva määruse § 1 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud isikul puudub sõjaväeline
auaste, lähtutakse vastutava ministri määrusega õppekogunemisel sõduri ametikohal olevale
reservväelasele makstava toetuse määrast. Eelnõu kavand seletuskirjale lisatud (lisa 1).
72/72
8.6. Vabariigi Valitsuse 27. mai 2022. a määrus nr 59 „Enne 2011. aasta 1. jaanuari soetatud
politseiasutuse laeva side- ja navigatsioonivahenditega seadistamise ja varustamise nõuded“
(https://www.riigiteataja.ee/akt/128052022001) tunnistatakse kehtetuks volitusnormi (MSOS §
19 lõige 7) kehtetuks tunnistamise tõttu. Eelnõu kavand seletuskirjale lisatud (lisa 1).
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 2026. aasta 1. juulil. Vacatio legis võimaldab ühiskonnal ja asutustel uute
normidega tutvuda ning kohaneda, samuti ministeeriumitel vajalikud rakendusaktid välja
töötada ja kooskõlastada. Sellega tagatakse õiguskindlus, vältides uute nõuete ootamatut
jõustumist.
Käesoleva seaduse § 3 punkt 3 jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril, et oleks aega ette valmistada
volitusnormi alusel kehtestatav määrus.
Käesoleva seaduse § 6 punkt 3 jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril. Üleminekuaeg kuus kuud on
antud nende veesõidukite omanikele, kelle veesõidukitega osutatakse ankrualal või sadama
reidil seisvatele ja ootavatele laevadele teenust. Muudel juhtudel puudub vajadus üleminekuaja
andmiseks, sest enamik sätteid puudutab õiguse andmist, mitte nõuetele vastamise kohustust,
või viiakse seaduses olev säte kooskõlla tegelikkusega. Eelnõukohase seaduse sätteid on
võimalik täita jooksvalt nii, et riigi julgeolek ja -kaitse on tagatud.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Justiits- ja Digiministeeriumile,
Kliimaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Riigikantseleile,
Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Välisministeeriumile ning arvamuse
avaldamiseks Eesti Laevaomanike Liidule ja merealuse taristu omanikele, Kaitseliidule,
Kaitsepolitseiametile, Kaitseväele, Logistika ja Sadamate Liidule, Politsei- ja Piirivalveametile,
Riigikantseleile, Tallinna Vanglale, Tartu Vanglale, Viru Vanglale, Tervisekassale,
Transpordiametile ning Välisluureametile. Kliimaministeerium, Riigikantselei,
Sotsiaalministeerium ja Välisministeerium kooskõlastasid eelnõu märkustega.
Siseministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega e-kirja teel. Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium eelnõule märkusi ei esitanud. Justiits- ja Digiministeerium ei
kooskõlastanud eelnõu ei esimesel ega teisel ringil, erimeeldused lahendati järgnenud koostöö
käigus. Lisaks esitasid eelnõule ettepanekud Kaitseliit, Kaitsepolitseiamet, Kaitsevägi,
Logistika ja Sadamate Liit, Telia Eesti AS, Tervisekassa, Transpordiamet ning Välisluureamet.
Kooskõlastustabel ja arvamustega arvestamise tabel on lisatud seletuskirjale (lisad 2 ja 3)
Mitteametlikult saabunud märkused on esitajatega läbi arutatud ja arvestatud ettepanekud on
eelnõus kajastatud.
Lisad
Lisa 1. Rakendusaktide kavandid
Lisa 2. Kooskõlastustabel
Lisa 3. Arvamuste tabel
Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2026. a
(allkirjastatud digitaalselt)
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502
Riigikantselei 28.04.2026 nr 5-1/26/8-2
Rahukohtu 3, 15161 Tallinn [email protected]
Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Kaitseministeerium esitab Vabariigi Valitsuse 30.04.2026. a istungile Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister Lisad: Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Marion Saarna-Kukk [email protected]