| Dokumendiregister | Justiits- ja Digiministeerium |
| Viit | 8-4/3446-1 |
| Registreeritud | 29.04.2026 |
| Sünkroonitud | 30.04.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
| Sari | 8-4 Õigusalane kirjavahetus |
| Toimik | 8-4/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Rektorite Nõukogu |
| Saabumis/saatmisviis | Rektorite Nõukogu |
| Vastutaja | Heddi Lutterus (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
|
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Pr Liisa-Ly Pakosta Justiits- ja Digiministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn E-post: [email protected]
Koopia: Eesti Teaduste Akadeemia, Haridus- ja Teadusministeerium, ülikoolid
28.04.2026
Teadmussiiret puudutava toimingupiirangu erandi sõnastamine
korruptsioonivastases seaduses
Lugupeetud minister Pakosta
Aitäh konstruktiivse koostöö eest korruptsioonivastase seaduse muutmise protsessis lahenduse
otsimisel probleemile, mis takistab ülikoolis loodud teadustulemuste praktikasse rakendamist.
Ülikoolide jaoks on väga oluline, et seadus näeks ette erandi toimingupiirangu rakendamisest
olukordades, kus ülikoolidel on teadmussiirde protsessis vaja erasektoriga koostööd teha. Samuti on
väga oluline, et nimetatud erand oleks sõnastatud selliselt, et see ei looks uusi takistusi tööprotsessis
ega süvendaks ebakindlust.
Korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõus praegu olev säte, mille kohaselt peab
teadmussiirde protsessis üldisest toimingupiirangust erandi tegemiseks igakordselt loa andma
ülikooli määratav kollektiivne organ, ei lahenda ülikoolide hinnangul probleemi täielikult ega
tõhusalt. Ülikoolide soov on, et toimingupiirangu erand rakenduks otse seaduse alusel (ex lege), st
ilma, et selleks oleks vaja vahelülina ülikooli määratud kogu luba. Olemuslikult sarnaneks see teiste
korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 11 lõikes 3 sätestatud eranditega (nt KVS § 11 lg 3 p 3
sätestatud hädaseisund või KVS § 11 lg 3 p 4 sätestatud asendaja puudumine).
Ülikoolide hinnangul tekitab erandi kohaldamise sõltuvusse seadmine mingi kogu loast väga suure
halduskoormuse ning ohustab põhiseadusega kaitstud õigusi ja vabadusi.
Teadustulemuste praktikasse rakendamisel sõlmitavad lepingud on üldjuhul väga mahukad ja
keerulised, hõlmates näiteks tehnoloogilisi protsesse, intellektuaalomandi kaitset, uuenduslikke
ärimudeleid, andmekaitset. Kui ülikoolis moodustatud kogu peab sellise lepingu sõlmimiseks loa
andma, siis peavad kogu liikmed eelnevalt kõik koostööd puudutavad nüansid endale lõpuni selgeks
tegema, mis eeldab täiendavaid menetlusi, dokumenteerimist ja väga suurt ajakulu ning loob
ebavajalikku bürokraatiat nii ülikoolidele kui ka avalikule sektorile laiemalt. Siinkohal võib paralleeli
tuua teaduseetika komiteega, kes annab hinnangu teadusprojektide kooskõlale teaduseetika
põhimõtetega ning mille menetlus on väga ajamahukas. Teadusmahuka ettevõtluse toetamiseks
toimingupiirangu erandi kehtestamise eesmärk peaks olema vastupidine: selge, lihtne ja ettenähtav
regulatsioon seaduse tasandil, mis vähendab halduskoormust ning toetab teadmussiirde kiiret ja
tõhusat toimimist.
Loa andmise sõltuvusse seadmine teatud kogu otsusest ilma sellele kogule seaduses selgeid
kaalutlusõiguse piire seadmata ohustab põhiseadusega kaitstud õigusselguse ja õiguskindluse
põhimõtet ning ettevõtlus- ja akadeemilist vabadust. Ei ole selge, millistest põhimõtetest lähtuvalt
kogu peab oma otsuse langetama, st kas ta peab hindama (1) kas tegemist on teadmussiirde
olukorraga või (2) kas esineb reaalne korruptsioonioht või (3) kas tehingu tegemine on ülikooli
huvides või (4) veel mingit muud asjaolu. Kui kogu teeb negatiivse otsuse, st ei anna luba
toimingupiirangu erandi tegemiseks, siis sellega ta piirab otseselt teadlase võimalusi teadust teha
(kaitstud EV põhiseaduse §-ga 38) ja ettevõtjate õigust ettevõtlusega tegeleda (kaitsetud EV
põhiseaduse §-ga 31). Sellised piirangud oleks õigustatud üksnes seaduses selgelt sätestatud
tingimustel.
Alternatiivse lahendusena pakun välja regulatsiooni, mille kohaselt teadmussiirde protsessis ette
nähtud erandit rakendatakse üksnes olukordades, kus ülikooli töötaja ei ole ülikooli nimel lõppotsuse
tegija, vaid tema ametiseisund tuleneb sellest, et ta sisuliselt mõjutab ülikooli tehtavat otsust, kuid
lõpliku otsuse ülikooli nimel langetab keegi teine. See loob ka seaduse tasandil suurema kindluse, et
ülikooli otsused ei ole erahuvidest mõjutatud, kuid samal ajal siiski lahendab ülikoolide jaoks
korruptsioonivastasest seadusest tuleneva suurima probleemi, milleks on see, et teadlase sisulist
mõju teadmussiirde protsessis ei ole olemuslikult võimalik täielikult vältida.
Samuti teen ettepaneku laiendada kõne all olevat toimingupiirangu erandit ka teadus- ja
arendusasutustele, kes on ülikoolide kõrval suurimad teadustulemuste ettevõtlusesse viijad.
Eesti avalikud ülikoolid teevad ettepaneku sõnastada korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 11
lõike 3 punkt 10 järgmiselt:
„10) avalik-õigusliku ülikooli ja teadus- ja arendusasutuse ning riigi rakenduskõrgkooli ja teadus- ja
arendusasutuse töötajale teadmussiirde protsessis teadustulemuste praktikasse rakendamise
eesmärgil, kui töötaja ametiseisund tuleneb vastava otsuse või toimingu sisulise suunamise
pädevusest käesoleva seaduse § 2 lõike 2 tähenduses;”.
Lugupidamisega
Tiit Land
Rektorite Nõukogu esimees
Lisainfo: Hanna Kanep, peasekretär, 5035403, [email protected]
Pr Liisa-Ly Pakosta Justiits- ja Digiministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn E-post: [email protected]
Koopia: Eesti Teaduste Akadeemia, Haridus- ja Teadusministeerium, ülikoolid
28.04.2026
Teadmussiiret puudutava toimingupiirangu erandi sõnastamine
korruptsioonivastases seaduses
Lugupeetud minister Pakosta
Aitäh konstruktiivse koostöö eest korruptsioonivastase seaduse muutmise protsessis lahenduse
otsimisel probleemile, mis takistab ülikoolis loodud teadustulemuste praktikasse rakendamist.
Ülikoolide jaoks on väga oluline, et seadus näeks ette erandi toimingupiirangu rakendamisest
olukordades, kus ülikoolidel on teadmussiirde protsessis vaja erasektoriga koostööd teha. Samuti on
väga oluline, et nimetatud erand oleks sõnastatud selliselt, et see ei looks uusi takistusi tööprotsessis
ega süvendaks ebakindlust.
Korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõus praegu olev säte, mille kohaselt peab
teadmussiirde protsessis üldisest toimingupiirangust erandi tegemiseks igakordselt loa andma
ülikooli määratav kollektiivne organ, ei lahenda ülikoolide hinnangul probleemi täielikult ega
tõhusalt. Ülikoolide soov on, et toimingupiirangu erand rakenduks otse seaduse alusel (ex lege), st
ilma, et selleks oleks vaja vahelülina ülikooli määratud kogu luba. Olemuslikult sarnaneks see teiste
korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 11 lõikes 3 sätestatud eranditega (nt KVS § 11 lg 3 p 3
sätestatud hädaseisund või KVS § 11 lg 3 p 4 sätestatud asendaja puudumine).
Ülikoolide hinnangul tekitab erandi kohaldamise sõltuvusse seadmine mingi kogu loast väga suure
halduskoormuse ning ohustab põhiseadusega kaitstud õigusi ja vabadusi.
Teadustulemuste praktikasse rakendamisel sõlmitavad lepingud on üldjuhul väga mahukad ja
keerulised, hõlmates näiteks tehnoloogilisi protsesse, intellektuaalomandi kaitset, uuenduslikke
ärimudeleid, andmekaitset. Kui ülikoolis moodustatud kogu peab sellise lepingu sõlmimiseks loa
andma, siis peavad kogu liikmed eelnevalt kõik koostööd puudutavad nüansid endale lõpuni selgeks
tegema, mis eeldab täiendavaid menetlusi, dokumenteerimist ja väga suurt ajakulu ning loob
ebavajalikku bürokraatiat nii ülikoolidele kui ka avalikule sektorile laiemalt. Siinkohal võib paralleeli
tuua teaduseetika komiteega, kes annab hinnangu teadusprojektide kooskõlale teaduseetika
põhimõtetega ning mille menetlus on väga ajamahukas. Teadusmahuka ettevõtluse toetamiseks
toimingupiirangu erandi kehtestamise eesmärk peaks olema vastupidine: selge, lihtne ja ettenähtav
regulatsioon seaduse tasandil, mis vähendab halduskoormust ning toetab teadmussiirde kiiret ja
tõhusat toimimist.
Loa andmise sõltuvusse seadmine teatud kogu otsusest ilma sellele kogule seaduses selgeid
kaalutlusõiguse piire seadmata ohustab põhiseadusega kaitstud õigusselguse ja õiguskindluse
põhimõtet ning ettevõtlus- ja akadeemilist vabadust. Ei ole selge, millistest põhimõtetest lähtuvalt
kogu peab oma otsuse langetama, st kas ta peab hindama (1) kas tegemist on teadmussiirde
olukorraga või (2) kas esineb reaalne korruptsioonioht või (3) kas tehingu tegemine on ülikooli
huvides või (4) veel mingit muud asjaolu. Kui kogu teeb negatiivse otsuse, st ei anna luba
toimingupiirangu erandi tegemiseks, siis sellega ta piirab otseselt teadlase võimalusi teadust teha
(kaitstud EV põhiseaduse §-ga 38) ja ettevõtjate õigust ettevõtlusega tegeleda (kaitsetud EV
põhiseaduse §-ga 31). Sellised piirangud oleks õigustatud üksnes seaduses selgelt sätestatud
tingimustel.
Alternatiivse lahendusena pakun välja regulatsiooni, mille kohaselt teadmussiirde protsessis ette
nähtud erandit rakendatakse üksnes olukordades, kus ülikooli töötaja ei ole ülikooli nimel lõppotsuse
tegija, vaid tema ametiseisund tuleneb sellest, et ta sisuliselt mõjutab ülikooli tehtavat otsust, kuid
lõpliku otsuse ülikooli nimel langetab keegi teine. See loob ka seaduse tasandil suurema kindluse, et
ülikooli otsused ei ole erahuvidest mõjutatud, kuid samal ajal siiski lahendab ülikoolide jaoks
korruptsioonivastasest seadusest tuleneva suurima probleemi, milleks on see, et teadlase sisulist
mõju teadmussiirde protsessis ei ole olemuslikult võimalik täielikult vältida.
Samuti teen ettepaneku laiendada kõne all olevat toimingupiirangu erandit ka teadus- ja
arendusasutustele, kes on ülikoolide kõrval suurimad teadustulemuste ettevõtlusesse viijad.
Eesti avalikud ülikoolid teevad ettepaneku sõnastada korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 11
lõike 3 punkt 10 järgmiselt:
„10) avalik-õigusliku ülikooli ja teadus- ja arendusasutuse ning riigi rakenduskõrgkooli ja teadus- ja
arendusasutuse töötajale teadmussiirde protsessis teadustulemuste praktikasse rakendamise
eesmärgil, kui töötaja ametiseisund tuleneb vastava otsuse või toimingu sisulise suunamise
pädevusest käesoleva seaduse § 2 lõike 2 tähenduses;”.
Lugupidamisega
Tiit Land
Rektorite Nõukogu esimees
Lisainfo: Hanna Kanep, peasekretär, 5035403, [email protected]