Vastus pöördumisele

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Angela Kase

Advokaadibüroo WALLESS

[email protected]

Teie 17.03.2026

Meie 29.04.2026 nr 13-3/993-2

Vastus pöördumisele

Austatud vandeadvokaat

Esitasite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile Pähklimäe Logistika OÜ, OÜ Kapitel

Logistics ja East Capital Park Rae OÜ nimel arvamused ja ettepanekud seoses Tallinna piirkonna

kõrgepingevõrgu tugevdamise riigi eriplaneeringuga. Vastame neile esitamise järjekorras.

1. Teete ettepaneku lisada võrdluskriteeriumite majanduslikesse kriteeriumitesse täiendav

kriteerium, milleks on kehtiv ehitusõigus.

Selgitame, et planeeringu koostamisel käsitletakse äri‑ ja tootmismaasid laiemalt, arvestades

nii olemasolevaid kui ka potentsiaalseid äri‑ ja tootmisalasid, mitte üksnes neid alasid, mis on

kehtivates üldplaneeringutes määratud vastava juhtotstarbega.

Trassialternatiivide hindamisel lähtutakse põhimõttest, et kavandatavad lahendused riivaksid

võimalikult vähe kehtivat ehitusõigust ning äri‑ ja tootmismaade kasutamise võimalusi.

Seejuures eeldatakse, et projekteerimistingimused ja ehitusload tuginevad kehtivatele

planeeringutele, ning maaomanikel on planeerimismenetluse käigus võimalus esitada

täpsustavat sisendit oma maa kasutamise kavatsuste kohta.

Alternatiivide võrdlemisel kaalutakse iga ala puhul nii kehtivate planeeringulahenduste

asjakohasust kui ka ruumilist konteksti, lähtudes planeerimisseadusest tulenevast huvide

tasakaalustamise põhimõttest. Eesmärk on leida lahendus, mis tagab taristu rajamise vajaduste

ja piirkondliku arengu võimaluste vahel põhjendatud ja proportsionaalse tasakaalu.

2. Teete ettepaneku kaaluda uue alajaama osas mitut võimalikku asukohta.

Riigi eriplaneeringu praeguseks koostatud materjalides kajastatud alajaama asukohapiirkond

on käsitletud esialgse ja indikatiivse võimalusena, mitte lõpliku valikuna.

Planeerimismenetluse edasises etapis täpsustatakse alajaama rolli ja vajadust ning hinnatakse

ka alternatiivseid võimalikke asukohti koos nende mõjudega, sh keskkonna‑, sotsiaalsete ja

ruumiliste mõjudega, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise raames. Asukoha

eelvaliku otsus kujundatakse alles pärast alternatiivide võrdlevat hindamist ning

kaalutlusotsuste tegemist.

2 (3)

3. Teete ettepaneku juhul, kui uue alajaama puhul mitut võimalikku asukohta ei kaaluta, määrata

rohevõrgustik mitte võrdluskriteeriumiks, vaid aluskriteeriumiks, kuna rohevõrgustiku

toimimise tagamine on oluline avalik huvi. Samuti teete ettepaneku arvestada uue alajaama

asukoha puhul üldplaneeringu kohase juhtotstarbega ning kavandada uue alajaama asukoht

tootmismaa juhtotstarbega alale.

Uue alajaama asukoha käsitlemise osas on osaliselt vastatud juba eelnevates selgitustes.

Täiendavalt märgime, et nõue kavandada alajaam üldplaneeringu järgi tootmismaa

juhtotstarbega alale ei saa olla riigi eriplaneeringu puhul siduv kriteerium. Planeerimisseaduse

§ 53 lõike 2 kohaselt on riigi eriplaneering kohaliku omavalitsuse üldplaneeringu suhtes

ülimuslik ning üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarbed ei ole riigi eriplaneeringu

koostamisel määrava tähtsusega. Samas võetakse üldplaneeringus sätestatud põhimõtteid ja

maa kasutustingimusi kaalumisel arvesse koos teiste asjakohaste ruumiliste, keskkonnaalaste

ja majanduslike mõjudega, lähtudes huvide tasakaalustamise põhimõttest.

4. Teete ettepaneku määrata maardla ja mäeeraldis kas aluskriteeriumiks või

võrdluskriteeriumiks.

Maardlate ja mäeeraldiste käsitlemine aluskriteeriumide ja võrdluskriteeriumidena on

täpsustatud viisil, mis tagab nende üheselt mõistetava eristamise. Aktiivselt kasutatavad

mäeeraldised, st kehtiva kaevandamisloaga alad, kus toimub kaevandustegevus, on käsitletud

välistava asjaoluna ning neid ei ole kavandatava taristu asukohtade hulgas võimalik kaaluda.

Samas ei ole maardlate läbimine aladel, kus aktiivset kaevandustegevust ei toimu, üldjuhul

täielikult välistatud. Selliseid alasid käsitletakse võrdluskriteeriumina, mille puhul hinnatakse

mõju ning võimalikke kitsendusi alternatiivide võrdlemisel.

Täpsustuse tulemusel on aluskriteeriumitena käsitletud üksnes aktiivselt kasutatavad

mäeeraldised (sh kehtiva kaevandamisloaga alad), samas kui maardlaid käsitletakse laiemalt

võrdluskriteeriumite raames. Selline lähenemine võimaldab selgelt eristada välistavaid

tingimusi ja kaalutavaid aspekte ning välistab arusaama, et üks ja sama asjaolu oleks käsitletud

samaaegselt nii aluskriteeriumi kui ka võrdluskriteeriumina.

5. Teete ettepaneku mitte määrata võrdluskriteeriumite majanduslikeks kriteeriumiteks

metsamajanduslikku maakasutust ja põllumajandusmaad.

Selgitame, et võrdluskriteeriumite ja lähteseisukohtade eesmärk ei ole metsa‑ või

põllumajandusmaa automaatne välistamine, vaid erinevate maakasutusviiside suhtelise

sobivuse kaalumine. Lähteseisukohtades ja KSH programmis on tõepoolest märgitud, et

trassikoridoride visandamisel eelistatakse põllumajandusmaastikku metsamaale, kuna

metsamaa kasutamisega kaasneb üldjuhul suurem loodus‑ ja maastikuväärtuste mõju. Samas

on võrdluskriteeriumite eesmärk hinnata ka põllumajandusmaa kasutamisega kaasnevat mõju

ning võimaluse korral vältida väärtuslikke või intensiivses kasutuses olevaid

põllumajandusmaid.

Seega ei ole vastuolu selles, et põllumajandusmaa on metsamaa suhtes eelistatum

paiknemiskeskkond, kuid samal ajal püütakse võimaluse korral minimeerida trassi mõju ka

põllumajandusmaale. Kui põllumaade vältimine ei ole võimalik, eelistatakse lahendusi, mis

läbivad vähem väärtuslikku või väiksema kasutusintensiivsusega põllumajandusmaad.

3 (3)

Võrdluskriteeriumitest põllu‑ ja metsamaa täielik väljajätmine ei ole asjakohane, kuna need on

ruumilise ja keskkonnamõju hindamisel olulised tegurid. Selguse huvides on võimalik

kriteeriumite sõnastust täpsustada, näiteks käsitledes neid põllumajandusmaa väärtuslikkuse

põhiselt, et rõhutada, et eesmärk on eelistada väiksema mõju ja madalama väärtusega alasid.

Kokkuvõttes käsitletakse metsa‑ ja põllumajandusmaad alternatiivide võrdlemisel mitte

vastandlike, vaid astmeliste kaalutlustena, lähtudes põhimõttest vähendada trassikoridori

rajamise negatiivset mõju ruumilisele keskkonnale tervikuna.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ivan Sergejev

planeeringute asekantsler

Alan Rood

5556 8761 [email protected]