Vastus pöördumisele

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Jaanika Jürimäe

OÜ Vintselle

[email protected]

Teie 10.04.2026

Meie 29.04.2026 nr 13-3/1325-2

Vastus pöördumisele

Austatud Jaanika Jürimäe

Pöördusite Vintselle OÜ volitatud esindajana Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

poole seoses koostatava Tallinna piirkonna kõrgepingevõrgu tugevdamise riigi eriplaneeringuga.

Tegite ettepaneku riigi eriplaneeringu alusdokumentide täiendamiseks.

Vastame Teie ettepanekutele järgnevalt:

1. Alajaama asukoha valikust

Riigi eriplaneeringu praeguseks koostatud materjalides kajastatud alajaama asukohta on

käsitletud esialgse ja indikatiivse võimalusena, mitte lõpliku asukohavalikuna.

Planeerimismenetluse järgmistes etappides täpsustatakse alajaama võimalikke asukohti ning

analüüsitakse ka alternatiivseid lahendusi Ülemiste järve piirkonnas. Asukohtade sobivust

hinnatakse terviklikult, võttes arvesse keskkonna-, sotsiaalseid ja ruumilisi mõjusid, sealhulgas

keskkonnamõju strateegilise hindamise raames. Lõplik asukohavalik kujuneb välja

planeerimismenetluse tulemusel.

Selgitame, miks käsitletakse alajaama võimaliku asukohapiirkonnana Ülemiste järve tagust

ala. Praegu liigub suur osa Tallinna elektrivarustusest Harku ja Veskimetsa vaheliste kaablite

kaudu. Need ühendused on küll töökindlad, kuid teatud olukordades, näiteks ühe liini rivist

välja langemisel või talvisel perioodil, kui suureneb elektri import Soomest või Lätist, võib

tekkida ülekoormuse oht. Sellistes tingimustes ei ole kogu Tallinna piirkonna elektrivarustus

alati täielikult tagatud.

Et elektrivarustus oleks kindlam, on vaja jaotada koormust ühtlasemalt Tallinna ümbruse

alajaamade vahel (Harku, Kiisa, Aruküla). Selleks on oluline roll Järve alajaamal, kuhu

suundub juba praegu mitu elektriliini. Kui rajada uus 330/110 kV alajaam Järve ja Järveküla

vahele ehk Ülemiste järve taha, saab osa elektrivoolust suunata sinna ning vähendada koormust

Harku–Veskimetsa suunal. Mida lähemale uus alajaam Järve alajaamale rajada, seda paremini

liigub elekter selles suunas ja seda väiksem on ülekoormuse risk. Pikemas vaates on plaan luua

ka Lasnamäe piirkonda täiendav tugev alajaamasõlm, et Tallinna elektrivarustus oleks

mitmekesisem ja katkestustele vastupidavam.

2 (3)

2. Riigi eriplaneeringu elluviimisega kaasnevate mõjude analüüsi lähteülesande täiendamisest

Äri- ja tootmismaid võetakse arvesse majandusliku mõju hinnangus. Sotsiaalsete mõjude osas

hinnatakse just seda, kuidas mõjutab rajatav liin inimeste elukeskkonda. Seetõttu vaadeldakse

sotsiaalse mõju hinnangus just elu- ja ühiskondlikke hooneid, samuti sotsiaalset taristut jms.

Samas majandusliku mõju analüüsi üks uurimisküsimusi on see, millist mõju avaldavad

alternatiivid piirkonna majandustegevusele, sh maavarade kaevandamisele, kalandusele,

majandustegevuse laiendamisvõimalustele, turismile jms. Alternatiivide võrdlemisel võetakse

arvesse tootmismaad ja ärimaad, mida trassialternatiivid läbivad – eesmärgiga anda eelistus

alternatiivile, mis läbib äri- ja tootmismaad vähem, kuna see võib piirata ettevõtete

laienemisvõimalusi.

Lisaks on oluline välja tuua, et kõrgepingeliini rajamine tootmis- või ärimaale ei välista

automaatselt tootmis- või ärimaa kasutamist vastaval sihtotstarbel. Oleme nõus, et liini

rajamine võib mingil määral piirata majandustegevust, kuid seda on väga raske hinnata, kui ei

ole täpsemalt teada, mida soovitakse konkreetses asukohas ellu viia. Liini kaitsevööndisse ei

või küll rajada hoonet ning seal kehtivad ka muud piirangud, kuid paljud tegevused on ka

kaitsevööndis edaspidi võimalikud ning paljud ettevõtted tegutsevad kinnistutel, kus asub

õhuliin.

Teiseks ei tasu unustada lisandväärtust, mida toob endaga kaasa põhivõrgu tugevdamine ning

liitumisvõimaluste suurenemine. On selge, et kui võrguga saab liita rohkem elektrienergia

tootmisvõimsust, võidavad sellest ka kohalikud ettevõtted, kes on elektrienergia kasutamisest

huvitatud.

Seega nõuaks ettevõtete tulevikuplaanidele ja kogu võrgu arendamisele majandusliku

hinnangu andmine väga täpset ja suuremahulist analüüsi, mida ei ole vaja läbi viia

planeeringulahenduse kujundamiseks ja parima asukoha väljavalimiseks. Parima asukoha

valmimiseks piisab sellest, kui me võtame koostoimes teiste kriteeriumitega arvesse ka

tootmis- ja ärimaade paiknemist. See võtab riigi eriplaneeringu täpsusastmes vajalikul määral

arvesse tootmise ja äritegevuse laienemise piiramise vältimise vajadust.

Detailplaneeringuid ning kehtivaid projekteerimistingimusi võetakse arvesse parima asukoha

valimisel ning igal juhul antakse hinnang, kas liini rajamine takistab planeeringuga või

projekteerimistingimustega (kehtiv ehitusõiguse alusel) kavandatud tegevuse elluviimist. Küll

aga ei ole siingi oluline anda täpset majanduslikku hinnangut, sest nii detailne analüüs ei ole

jällegi planeeringulahenduse kujundamiseks vajalik – alternatiivide vahel valimiseks piisab

sellest, et võetakse arvesse kehtiva detailplaneeringuga või projekteerimistingimustega alasid

ning otsustamisel kaalutakse, kuivõrd liini rajamine takistab nende elluviimist.

Seejuures aga juhime tähelepanu, et kui teil või ka muul piirkonna ettevõttel on konkreetsed

arendusplaanid, mille osas te hindate, et kõrgepingeliini rajamine takistab nende elluviimist,

julgustame teid planeeringu korraldajaga ühendust võtma ja oma konkreetse asukohaga seotud

plaanidest teavitama. Need on argumendid, mida saab planeeringulahenduse kujundamisel

arvesse võtta ning see ongi planeerimisprotsessi tavapärane osa – eri huvide tasakaalustamine.

Kui te esitate konkreetset asukohta puudutava ettepaneku, kaalutakse seda koostoimes teiste

kitsendustega ning hinnatakse, kas alternatiivi muutmine on asukohas võimalik ja põhjendatud

(võttes arvesse ka teisi asjakohaseid huve ja piiranguid).

3. Rail Balticuga/110kv kõrgepingeliinide trassikoridoridega kattuvate alternatiivide

eelistamisest ning vajadusel osaliselt maakaabli kasutamisest

Sobivaim trassikoridori asukoht valitakse erinevaid koridori kulgemisvõimalusi võrreldes ning

hinnates põhjalikult nii looduskeskkonda kui ka planeeringu elluviimisega kaasnevaid

3 (3)

sotsiaalseid, majanduslikke ja kultuurilisi mõjusid, võimalikke tehnilisi lahendusi ja

täiendavaid uuringuid. Trassikoridori asukohavalik sõltub väga mitmetest teguritest.

Nii maakaablil kui ka õhuliini lahendustel on omad head ja vead. Maapeal asuvad õhuliinid

võimaldavad lihtsamat juurdepääsu ja jälgimist, mis lühendab hoolduse ja remondi aega ning

seega vähendab elektrikatkestuste mõju. Maakaabli puhul seevastu on juurdepääs keerulisem

ja maa-alusel kaablil rikete tuvastamine keeruline, olles seega riskiks energiaturvalisusele.

Trassi kavandamisel kaalutakse erinevaid tehnilisi, majanduslikke ja varustuskindlusega

seotud aspekte, kuid maakaablilahendus ei ole antud juhul võrgu toimimise seisukohast

eelistatud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ivan Sergejev

planeeringute asekantsler

Alan Rood

5556 8761 [email protected]