Vastus pöördumisele

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

OÜ Orbital

[email protected]

Teie 31.03.2026

Meie 29.04.2026 nr 13-3/1196-2

Vastus pöördumisele

Austatud OÜ Orbital Tallinn ja OÜ Probus esindajad

Esitasite oma 31.03.2026 ühise e-kirjaga ettepanekud EstLink 3 Tallinna piirkonna

kõrgepingevõrgu tugevdamise riigi eriplaneeringu (edaspidi REP) menetluses. Ettepanekud

puudutavad nii REP-i alusdokumente kui ka trassikoridoride muutmist või täiendamist. Vastame

neile samas järjekorras, nagu need esitati.

1. Riigi eriplaneeringu senistes materjalides kajastatud trassikoridoride asukohti on käsitletud

esialgsete ja indikatiivsete võimalustena, mitte lõpliku asukohavalikuna.

Avaliku väljapaneku käigus on lisaks Teie ettepanekule laekunud antud lõigus ka teisi

ettepanekuid ja kitsendusi, millest tulenevalt täpsustatakse planeeringuga kavandatavate

trassikoridoride asukohti. Teie ettepanekut kaalutakse planeeringu koostamise käigus.

Planeerimismenetluse järgmistes etappides täpsustatakse trassikoridoride võimalikke asukohti

ning analüüsitakse ka alternatiivseid trassikoridoride asukohti.

2. Ärimaid ning ärialasid võetakse arvesse majandusliku mõju hinnangus. Sotsiaalsete mõjude

osas hinnatakse just seda, kuidas mõjutab rajatav liin inimeste elukeskkonda. On loomulikult

õige, et ka inimeste töökohas võib aknast avanev vaade kõrgepingeliinile mõnele töötajale

mitte meeldida, kuid see häiring ei ole niivõrd oluline nagu eluruumi lähedal. Seetõttu

vaadeldakse sotsiaalse mõju hinnangus just elu- ja ühiskondlikke hooneid, samuti sotsiaalset

taristut jms, mis on inimeste elukeskkonna vaates olulisemad.

Samas majandusliku mõju analüüsi üks uurimisküsimusi on see, millist mõju avaldavad

alternatiivid piirkonna majandustegevusele, sh maavarade kaevandamisele, kalandusele,

majandustegevuse laiendamisvõimalustele, turismile jms. Ka alternatiivide võrdlemisel

võetakse arvesse tootmismaad ja ärimaad, mida trassialternatiivid läbivad – eesmärgiga anda

eelistus alternatiivile, mis läbib äri- ja tootmismaad vähem, kuna see võib piirata ettevõtete

laienemisvõimalusi.

Seega arvestatakse äri- ja tootmismaad majandusliku mõju analüüsis. Kriteeriumi

dubleerimine sotsiaalse mõju osas ei ole vajalik ega põhjendatud. Kui äri- või tootmismaal

asub kohaliku kogukonna jaoks olulist sotsiaalset taristut või muid olulisi objekte, hinnatakse

neid sotsiaalse taristu, turismiobjektide ja puhkealade kriteeriumi juures. Kui äri- või

2 (7)

tootmismaal asub ühiskondlik hoone, võetakse seda arvesse elu- ja ühiskondlike hoonete

kriteeriumi all. Lisaks on võimalik kogukonnale olulistele objektidele tähelepanu juhtida ka

läbiviidava kogukonna talumisvõime uuringu juures (uuringu täpne metoodika ja täpsustatud

uurimisküsimused on veel otsustamata).

3. Arvestades, et tegemist on 330 kV ülekandeliini kavandamisega, kaalutakse trassi

kavandamisel erinevaid tehnilisi, majanduslikke ja varustuskindlusega seotud aspekte.

Käesolevas etapis ei ole maakaablilahendus võrgu toimimise seisukohast üldjuhul eelistatud.

Nii maakaabli‑ kui ka õhuliinilahendustel on oma eelised ja puudused: maapealsed õhuliinid

võimaldavad lihtsamat juurdepääsu ja pidevat seiret, mis lühendab hooldus‑ ja remonditööde

kestust ning aitab vähendada elektrikatkestuste ulatust ja kestust. Maakaabli puhul on

juurdepääs piiratum ning rikete tuvastamine ja kõrvaldamine keerulisem, mis võib kujutada

suuremat riski elektrivarustuse töökindlusele ja energiaturvalisusele. Maakaabli kasutamise

võimalikkuse ja vajaduse käsitlust täpsustatakse planeeringu koostamise käigus, sh

konfliktsete asukohtade analüüsimisel.

Elektriühenduse eskiisprojekti lähteülesanne näeb ette kuni kolme realistliku trassialternatiivi

väljatöötamise ja nende võrdlemise, mille tulemusel valitakse välja parim trassialternatiiv

edasiseks projekteerimiseks. Alternatiivide võrdlemisel arvestatakse tehnilisi, keskkonna‑,

sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte, sealhulgas olemasoleva taristu paiknemist ja sellega

seotud kitsendusi. Olemasoleva taristu ümberpaigutamise vajadust hinnatakse alternatiivide

võrdlemise käigus sellisel detailsusastmel, mis võimaldab arvestada selle mõju trassivalikule

ja kuludele.

Tehniliste tingimuste taotlemine kõigi trassialternatiivide osas enne parima alternatiivi valikut

ei ole käesolevas etapis ette nähtud, kuna tehniliste tingimuste taotlemine eeldab juba

konkreetsema lahenduse olemasolu. Alternatiivide esmase võrdlemise eesmärk on jõuda

tehniliselt ja ruumiliselt kõige sobivama lahenduseni, mille osas on otstarbekas alustada

detailsemat kooskõlastus- ja projekteerimisprotsessi. Samas kasutatakse alternatiivide

hindamisel varasemaid kogemusi, teadaolevaid taristupiiranguid ja standardlahendusi, et

vältida selgelt mitteteostatavate variantide edasist menetlemist.

Samuti võetakse alternatiivide hindamisel arvesse olulisi keskkonna‑ ja ruumilisi mõjusid,

sealhulgas võimalikke mõjusid lindude rändele ja elukeskkonnale. Mõjude vältimise ja

leevendamise põhimõtteid käsitletakse alternatiivide võrdluse käigus ning täpsustatakse

edasistes planeerimis‑ ja projekteerimisetappides.

Ühisriputuse võimalikkust ja selle mõju käsitletakse planeeringu koostamise käigus,

arvestades tehnilist teostatavust, ohutusnõudeid ja varustuskindluse kaalutlusi. Vajaduse korral

hinnatakse ühisriputuse sobivust konkreetsetes lõikudes alternatiiv- või täiendava

lahendusena.

Kokkuvõtvalt arvestatakse ettepanekuga planeeringu koostamise käigus sellisel määral, mis

on kooskõlas 330 kV ülekandeliini tehniliste, varustuskindlus- ja ohutusnõuetega ning

planeerimismenetluse etapilisusega. Lõplikud lahendused ja nende põhjendused kujunevad

välja alternatiivide võrdlemise ja mõjude hindamise tulemusel.

4. Kaitsealustele liikidele avalduvat mõju vaadatakse tervikuna. Natura 2000 alade kaitse tuleneb

Euroopa Liidu direktiividest: Euroopa Liidu loodusdirektiivist (92/43/EMÜ) ja linnualadele

linnudirektiivist (2009/147/EÜ). Riiklikele kaitsealadele ja kaitstavatele liikidele rakendatakse

siseriiklikke õigusakte ning kaitsetegevus- ja liigitegevuskavasid.

3 (7)

5. Nagu ülal selgitatud, hinnatakse äri- ja toomismaaga seonduvaid mõjusid majanduslike

kriteeriumite juures, sest tegemist on ennekõike majandusliku mõjuga. Sotsiaalne mõju

avaldub olulisemalt visuaalses häiringus, mis ei ole sama kaaluga eluruumi ja töökoha puhul.

Sotsiaalselt olulisi objekte, mis võivad tootmis- või ärimaal asuda, võetakse arvesse sotsiaalse

taristu ning turismiobjektide juures.

Teete ettepaneku majandusmõju juures analüüsida ära jäävate tegevuste majanduslikku mõju

20–50 aasta perspektiivis. Teie eeldus on see, et kui tootmis- või ärimaale rajatakse

kõrgepingeliin, siis välistab see tootmis- või ärimaa kasutamise vastaval sihtotstarbel ning see

tähendab ka vähenenud lisandväärtust piirkonna majanduses 20 ja 50 aasta perspektiivis.

Oleme nõus, et liini rajamine võib mingil määral piirata majandustegevust, kuid seda on väga

raske hinnata, kui ei ole täpsemalt teada, mida soovitakse konkreetses asukohas ellu viia. See,

et kuhugi on ette nähtud äri- või tootmismaa, ei ütle midagi selle kohta, mida sinna on 20 või

50 aasta pärast rajatud ning kui suur on lisandväärtuse potentsiaal. Samuti on väga oluline

tähele panna, et suur osa äri- ja tootmistegevusest on selline, mida kõrgepingeliini olemasolu

ei takista. Liini kaitsevööndisse ei või küll rajada hoonet ning seal kehtivad ka muud piirangud,

kuid paljud tegevused on ka kaitsevööndis edaspidi võimalikud ning paljud ettevõtted

tegutsevad kinnistutel, kus asub õhuliin.

Teiseks ei tasu unustada lisandväärtust, mida toob endaga kaasa põhivõrgu tugevdamine ning

liitumisvõimaluste suurenemine. On selge, et kui võrguga saab liita elektrienergia

tootmisvõimsust, võidavad sellest ka kohalikud ettevõtted, kes on elektrienergia kasutamisest

huvitatud.

Seega nõuaks ettevõtete tulevikuplaanidele ja kogu võrgu arendamisele majandusliku

hinnangu andmine väga täpset ja suuremahulist analüüsi, mida ei ole vaja läbi viia

planeeringulahenduse kujundamiseks ja parima asukoha väljavalimiseks. Parima asukoha

valimiseks piisab sellest, kui me võtame koostoimes teiste kriteeriumitega arvesse ka tootmis-

ja ärimaade paiknemist. See võtab REP-i täpsusastmes vajalikul määral arvesse tootmise ja

äritegevuse laienemise piiramist.

Lisaks mainime, et kui liin paikneb konkreetsel äri- või tootmismaal, sõlmitakse omanikuga

kokkulepe maa kasutamiseks ning maa kasutamise eest makstakse maaomanikule ka tasu.

Detailplaneeringuid ning kehtivaid projekteerimistingimusi võetakse arvesse parima asukoha

valimisel ning igal juhul antakse hinnang, kas liini rajamine takistab planeeringuga või

projekteerimistingimustega kavandatud tegevuse elluviimist. Küll aga ei ole siingi oluline anda

täpset majanduslikku hinnangut, mis on maaomanikule kaasnev kulu, sest see eeldaks täpsemat

saamata jäänud tulu hindamist. Nii detailne analüüs ei ole aga jällegi planeeringulahenduse

kujundamiseks vajalik – alternatiivide vahel valimiseks piisab sellest, et võetakse arvesse

kehtiva detailplaneeringuga või projekteerimistingimustega alasid ning otsustamisel

kaalutakse, kuivõrd liini rajamine takistab nende elluviimist.

Äri- ja tootmismaa teema lõpetuseks märgime, et kui Teil või ka muul piirkonna ettevõttel on

konkreetsed arendusplaanid, mille osas te hindate, et kõrgepingeliini rajamine takistab nende

elluviimist, julgustame Teid meiega ühendust võtma ja oma konkreetse asukohaga seotud

plaanidest teavitama. Need on argumendid, mida saab planeeringulahenduse kujundamisel

arvesse võtta ning see ongi planeerimisprotsessi tavapärane osa – eri huvide tasakaalustamine.

Kui te esitate konkreetset asukohta puudutava ettepaneku, kaalutakse seda koostoimes teiste

kitsendustega ning hinnatakse, kas alternatiivi muutmine on asukohas võimalik ja põhjendatud

(võttes arvesse ka teisi asjakohaseid huve ja piiranguid).

4 (7)

6. Teete mitu ettepanekut dokumentide täiendamiseks, vastame neile järjest.

 Kõigepealt teete ettepaneku töökeskkonnale avalduva mõju hindamiseks. Töökeskkonnas

on ennekõike oluline see, et töökeskkond vastaks kehtestatud piirnormidele, et ei tekitataks

kahju inimeste tervisele. Inimese tervisele avalduvat mõju hinnatakse keskkonnamõju

hindamise raames, kus muu hulgas antakse hinnang elektriühenduse kasutus- ja

ehitusaegsele mürale ja vibratsioonile ning elektromagnetväljale. Oluline on see, et nii

eluruumides kui ka tööruumides ei ületataks kehtestatud piirnorme, mis võivad töötajate

tervist mõjutada.

Nagu ülal mainitud, võib õhuliin tõesti häirida visuaalselt ka töökohas viibijat, kelle

kontoriaknast avanev vaade võib seetõttu muutuda. Planeeringu raames on plaanis

koostada ka õhuliini visualiseeringud, mille alusel saab iga huviline uurida, kuidas

kõrgepingeliin tegelikult välja näeb ning hinnata, kui suur on tema jaoks tekkiv häiring.

Siiski ei tohiks seda häiringut võtta võrdselt arvesse eluhoonetele tekitatava häiringuga –

olulisem on arvestada muutust inimeste eluruumidele ja kodudele. Seetõttu me ei toeta äri-

ning tootmishoonete arvestamist võrdselt elu- ja ühiskondlike hoonetega.

Samuti on oluline tähele panna, et kõrgepingeliin kui tehniline rajatis peakski maastikus

tihti paiknemine teiste samasugust ruumilist häiringut põhjustavate objektide juures. Tihti

(kuigi mitte alati, see sõltub konkreetsest ehitisest ja asukohast) on tootmis- ja

tööstushooned, samuti suured büroohooned, tuntava ruumilise mõjuga ning tekitavad

samamoodi visuaalse häiringu (nt avatud maastikule rajatud bix box stiilis äri- ja

tootmishooned). Nagu öeldud, ei kehti see ühtmoodi kõikide äri- ja tootmishoonete puhul,

eriti kui hoonete rajamisel on rohkem tähelepanu pööratud arhitektuursele lahendusele ja

kvaliteetse avaliku ruumi loomisele, kuid üldreeglina on äri- ja tootmishoonete rajamine

tihedast asustusest või linnadest väljas seotud ise visuaalse häiringu tekitamisega, eriti kui

sinna juurde arvestada hoonete toimimiseks vajalikud rajatud teed, uus elektriühendus jne.

Seetõttu peaks tihti ruumilise ja visuaalse mõju vaates isegi eelistama õhuliini rajamist

tootmise ja tööstuse lähedusse, et mitte tekitada uut häiringut seni väheste ruumiliste

mõjudega keskkonda (nt hajaasustuses välja kujunenud külakompleksi juurde).

Eeltoodud põhjustel ei ole kavas mõjude hindamise aruandes eraldi esitada hinnangut mõju

kohta töökeskkonnale. Töökeskkonnas inimestele avalduva mõju hinnang antakse müra,

vibratsiooni, õhusaaste, elektromagnetvälja jt keskkonnamõju valdkondade raames.

Tootmishooneid ei arvestata trassialternatiivi valikul võrdselt elu- ja ühiskondlike

hoonetega.

 Palute majandusliku mõju hindamise raames läbi viia ka ära jäävate tegevuste

majandusliku mõju analüüs, sh kaudsete mõjude analüüs. Ülal on selgitatud, miks me ei

pea vajalikuks ära jäävat majandustegevust täpsemalt hinnata. Väga oluline on tähele

panna, et liini rajamine tootmis- või ärimaale ei tähenda, et sinna kavandatud tootmis- või

äritegevust ei saa ellu viia. Seda tuleks hinnata konkreetse ettevõtte ja asukoha põhiselt.

Kui teil on konkreetne arendusplaan, mille elluviimise võimalikkuses te õhuliini rajamise

tõttu kahtlete, julgustame teid ja ka teisi menetluses osalevaid maaomanikke seda meiega

jagama – seejärel saame kaaluda, kas ja kuivõrd on võimalik trassikoridori selles asukohas

muuta.

Samuti on oluline, et kõrgepingeliini rajamine ja põhivõrgu tugevdamine ei too ettevõtetele

ainult kahju, vaid ka kasu – paljud ettevõtted vajavad enda äritegevuseks palju

elektrienergiat, mida on tänu põhivõrgu tugevdamisele võimalik rohkem toota ning ka

5 (7)

rohkemate tarbijateni viia. Loomulikult on võimalik läbi viia põhjalikum analüüs ning

ehitada teatud eeldustel põhinev mudel, mis kõiki neid aspekte suuremas või väiksemas

täpsusastmes saab arvestada, kuid trassikoridori asukoha valimiseks ei ole nii laiapindne

analüüs vajalik. Majandusmõju kriteeriumites võetakse arvesse tootmis- ja ärimaa läbimist

ning kasutatakse seda teiste kriteeriumite kõrval eelistuse kujundamiseks.

Lisaks kaasatakse planeerimismenetlusse kõik puudutatud isikud ja maaomanikud, kellel

on võimalik (nagu praegu teilgi) esitada oma arvamus ja ettepanekud, kus konkreetsete

asukohtade kohta esitatud ettepanekute põhjal on ka võimalik trassikoridori nihutada –

seda ka praegu ettepanekute kaalumisel tehakse. Seetõttu ka kordame, et palume meile

teada anda, kui konkreetsetes asukohtades on juba teadaolevad arendusplaanid, mis

avalikest andmebaasidest meile kättesaadavad ei ole.

 Selgitame, et puhverala on määratud indikatiivseks mõjuala tsooniks ehk mõju võib

avalduda lindudele 1000 m õhuliinidest olenemata lindude käitumuslikest- või

pesitusvajadusest, puhverala määratlemine õhuliinidest ei ole kuidagi seoses spetsiifiliselt

pesapaikade või toitumisaladega.

 Kavandatavaid 330 kV õhuliine võib lõiguti paigutada ühisriputusse Eleringile kuuluvate

olemasolevate 110 kV õhuliinidega, et minimeerida trassikoridoride laiust ja mastide arvu.

Õhuliinide võimalikud käsitlused on täpsustatud lähteseisukohtade punktis 2.3.1.

 Küsite ka selle kohta, millistel alustel antakse eelistuste hinnang ning kuidas ja mis

metoodika alusel seda arvutatakse. Konkreetne metoodika, mida hinnangu andmisel

kasutatakse, sõltub valdkonnast. Näiteks sotsiaalse mõju puhul annab ekspert eelistuse

kvantitatiivsete andmete (nagu elu- ja ühiskondlike hoonete arv, väärtusliku maastiku

läbimine) kui eksperthinnangu põhjal (nagu mõju turismiobjektidele ja KAH-aladele),

samuti viiakse läbi eraldi küsitlus kogukondade talumisvõime väljaselgitamiseks;

rohevõrgustiku osas viiakse läbi kaardianalüüs ja rohevõrgustiku elementide toimivuse

sisuline hindamine olemasolevate andmete põhjal; jne. Konkreetset metoodikat, kuidas

ühes või teises valdkonnas mõju hinnatakse, on kirjeldatud lähteülesannetes, mis on samuti

leitavad planeeringu kodulehel (riigiplaneering.ee).

Kui kõikides valdkondades on eksperdid enda eelistuse andnud, antakse kogueelistus

eksperthinnanguna konsultandi meeskonna poolt, kuhu kuuluvad planeerijad, KSH

juhtekspert ning asjakohaste mõjude ekspert. Nemad vaatavad kõikide valdkondade lõikes

eelistused üle ning kujundavad koondeelistuse. Enne valdkondlike hinnangute andmist ei

ole täpselt teada, mis on kõige olulisemad asjaolud, mida peab parima asukoha valimisel

kaaluma – kõige kaalukamad kriteeriumid igas asukohas selguvad mõju hindamise käigus

ning seetõttu ei ole ette määratud, kuidas täpselt koondeelistus kujundatakse. Küll ei ole

seda kavas teha kvantitatiivselt punktide andmise ja summeerimise teel, sest meie

kogemuse põhjal ei vii see alati praktikas õige tulemuseni. Oluline on kriteeriumite kaudu

selgitada välja igas asukohas kõige olulisemad asjaolud ja koondada kõige olulisem teave,

mida on otsuse tegemiseks vaja. Lõpliku planeeringulahenduse üle otsustab planeeringu

koostamise korraldaja ehk Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, planeeringu

kehtestab Vabariigi Valitsus.

 Viimaseks teete ettepaneku täiendada lähteseisukohti nii, et sealt ilmneks, kuidas on kavas

arvestada elukeskkonna parandamise põhimõttega.

6 (7)

On selge, et kõrgepingeliin ei ole oma olemuselt rajatis, mis elukeskkonda üldreegnina

parandaks. Tegemist on tehnilise taristuobjektiga, mille põhifunktsioon on elektrienergia

ülekande võimaldamine ning eelduste loomine energiasüsteemi toimimiseks ja arenguks

laiemalt, võimaldades erinevate tootmis- ja tarbimisallikate ühendamist. Samas kaasneb

kõrgepingeliiniga paratamatult visuaalne häiring.

Seetõttu väljendub elukeskkonna parandamise põhimõttega arvestamine eelkõige

negatiivse mõju võimalikult suures vähendamises ja olemasoleva elukeskkonna

kaitsmises. Sellega on arvestatud nii trassikoridori visandamise põhimõtetes kui ka

asukoha valiku võrdluskriteeriumite juures.

Visandamise põhimõtetes on elukeskkonna kaitsmise eesmärgil kajastatud mitu aspekti,

mille eesmärk on just elukeskkonda kaitsta:

o trassikoridor peab paiknema võimalusel elamutest ning ühiskondlikest objektidest

võimalikult kaugel – ainus eesmärk ongi vähendada võimalikku negatiivset mõju

inimestele ja kaitsta nende elukeskkonda;

o trassikoridor kavandatakse võimalusel olemasoleva või kavandatud taristu

trassikoridori või sellele võimalikult lähedale - eesmärk on vältida uue häiringu

tekkimist seal, kus seda täna ei ole ehk kaitsta olemasolevat elukeskkonda;

o trassikoridor peab olema võimalikult sirge ja lühike – see toob endaga kaasa

väiksema visuaalse häiringu.

Võrdluskriteeriumite juures võetakse samuti parima asukoha valikul arvesse tihedama

asustuse läbimist, sotsiaalset taristut, elu- ja ühiskondlikke hooneid jm aspekte – kõik need

toetavad parema elukeskkonna põhimõtte järgimist ning aitavad valida asukohta, mis

tekitaks elukeskkonnas võimalikult väikse häiringu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ivan Sergejev

planeeringute asekantsler

Lisaadressaadid: OÜ Probus

7 (7)

Alan Rood

5556 8761 [email protected]