Otsus

OTSUS

Vaidlustusasja number

65-26/304183

Otsuse kuupäev 29.04.2026

Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk

Vaidlustus EK KV SPV3 OÜ vaidlustus Elektrilevi OÜ riigihankes

„Liinikoridoride laiendus- ja hooldustööde teostamine

Pärnumaal, Raplamaal ja Viljandimaal“ (viitenumber

304183) EK KV SPV3 OÜ pakkumuse tagasilükkamise

ning ühispakkujate Kahromaa OÜ ja D&K Metsatööd OÜ

pakkumus edukaks tunnistamise otsustele

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, EK KV SPV3 OÜ, esindaja vandeadvokaat

Kärt Saar

Hankija, Elektrilevi OÜ, esindaja Hellis Võsu

Kolmas isik, ühispakkujad Kahromaa OÜ ja D&K

Metsatööd OÜ

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS § 197 lg 1 p 5 ja RHS § 198 lg 1 alusel

1. Rahuldada EK KV SPV3 OÜ vaidlustus ja tunnistada kehtetuks Elektrilevi OÜ

otsused EK KV SPV3 OÜ pakkumuse tagasilükkamise ning ühispakkujate

Kahromaa OÜ ja D&K Metsatööd OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise kohta.

2. Mõista Elektrilevi OÜ-lt EK KV SPV3 OÜ kasuks välja lepingulise esindaja kulud

1035 eurot käibemaksuta ja riigilõiv 2560 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

2 (8)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 24.12.2025 avaldas Elektrilevi OÜ (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris avatud

hankemenetlusega riigihanke „Liinikoridoride laiendus- ja hooldustööde teostamine

Pärnumaal, Raplamaal ja Viljandimaal“ (viitenumber 304183) (edaspidi Riigihange) hanketeate

ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD).

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitasid pakkumused 15 pakkujat, nende hulgas EK KV

SPV3 OÜ ja ühispakkujad Kahromaa OÜ ja D&K Metsatööd OÜ.

2. 27.03.2026 otsustega lükkas Hankija mh EK KV SPV3 OÜ pakkumuse tagasi ning tunnistas

ühispakkujate Kahromaa OÜ ja D&K Metsatööd OÜ pakkumuse edukaks.

3. 06.04.2026 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) EK KV

SPV3 OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsustele lükata Vaidlustaja pakkumus

tagasi ning tunnistada edukaks ühispakkujate Kahromaa OÜ ja D&K Metsatööd OÜ (edaspidi

Kolmas isik) pakkumus.

4. Vaidlustuskomisjon teatas 13.04.2026 kirjaga nr 12.2-10/65 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 16.04.2026 ja neile vastamiseks 21.04.2026.Vaidlustuskomisjoni

määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha ja menetluskulude taotluse

Vaidlustaja. Teiseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha Hankija. Kolmas isik oma

seisukohta vaidlustusmenetluses ei esitanud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Vaidlustaja, EK KV SPV3 OÜ, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

5.1. Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise otsus

5.1.1. Vastavustingimus: Pakkujal peab hanke esemeks olevate tööde teostamiseks olema

vähemalt üks töötoimingu eest vastutavaks määratud isik ehk täieõiguslik C-isik [---] (edaspidi

Tingimus)

Küsimused ettevõtjale: 1. Vormi 5 kohane nimekiri (Dokumendi vorm

/Vorm_5_Töötajate_nimekiri.docx) 2. Kas vormil 5 toodud isikud on pakkuja töötajad? "EI"

vastuse korral esitada koos pakkumusega vabas vormis (eel)kokkuleppe vastavate isikute

kasutamiseks raamlepingu täitmisel. (Vabas vormis dokument)

Vaidlustaja C-isikuks on K.P., kellega Vaidlustaja oli sõlminud 01.11.2024 töövõtulepingu

(edaspidi Leping). Vaidlustaja ja K.P. vahel sõlmitud Lepingu kohaselt saab Vaidlustaja K.P.-d

kasutada tähtajatult elektrialase konsultatsiooni ja kontrolli teostamisel (Lepingu p 2.1).

Kuna Vaidlustaja pidas teda enda töötajaks, esitas ta K.P. nime vormil 5 „töötajate nimekiri“ ja

küsimusele vastuseks „JAH“. Vaidlustaja ei lisanud Lepingut ega muud kokkulepet.

5.1.2. Hankijal tekkis kahtlus, kas K.P. on Vaidlustaja töötaja, ja ta esitas 06.02.2026

Vaidlustajale päringu. Vastuseks saatis Vaidlustaja 06.02.2026 K.P.-ga sõlmitud Lepingu.

5.1.3. Hankija lükkas Vaidlustaja pakkumuse RHS § 114 lg 2 alusel tagasi leides, et K.P. ei ole

Vaidlustaja töötaja ning Vaidlustaja ei ole õigeaegselt esitanud (eel)kokkulepet K.P.

kasutamiseks C-isikuna.

Otsusest nähtuvalt vastab K.P. C-isikule ette nähtud nõuetele.

Õige ei ole väide, et pakkumuse esitamise hetkel nõutav kokkulepe K.P.-ga puudus. Pakkumuse

3 (8)

esitamise ajal 23.01.2026 oli Leping juba sõlmitud ja Hankija sai seda objektiivselt kontrollida.

Tegemist on kahe võrdväärse olukorraga – kas isik on pakkuja töötaja või mitte – mõlemal juhul

on tegemist tingimustele vastava pakkumusega. Pakkumuse sisu sellest ei muutu, kas K.P. on

Vaidlustaja töötaja või osaleb Riigihanke esemeks oleva töö tegemisel muu kokkuleppe alusel.

Vaidlustaja esitas vastuseks Hankija järelepärimisele Hankija nõutud selgitused, mistõttu ei ole

alust pakkumuse tagasilükkamiseks.

5.2. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine on õigusvastane.

Juhul, kui Vaidlustaja pakkumus tunnistada vastavaks, tuleb see tunnistada ka edukaks kui

majanduslikult soodsaim pakkumus.

5.3. Vaidlustaja esitas 16.04.2026 täiendava seisukoha

5.3.1. Pakkumuse sisu ei muutu sellest, kas pakkuja saab isikut kasutada vabas vormis muu

kokkuleppe alusel või töölepingu alusel. Vaidlustaja ei ole esitanud valeandmeid, vaid eksis

õigussuhte määratlemisega Vaidlustaja ja K.P. vahel.

5.3.2. Kui Hankija andis Vaidlustajale võimaluse Leping esitada, siis pidi ta seda otsuse

tegemisel arvesse võtma.

5.3.3. Samuti oleks Hankija pidanud kaaluma võimalust tunnistada Vaidlustaja pakkumus

vastavaks, kuna selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid RHAD-is nimetatud tingimustest.

6. Hankija, Elektrilevi OÜ, vaidleb vaidlustusele vastu.

6.1. Hankija kontrollis Vaidlustaja pakkumuses esitatud andmeid ning tuvastas, et isik, kellele

Vaidlustaja tugines C-isiku nõude täitmisel, ei olnud Vaidlustaja töötaja. Hankija esitas päringu

üksnes eesmärgiga kontrollida pakkumuses esitatud andmete vastavust tegelikule olukorrale.

Vastuseks selgitustaotlusele esitas Vaidlustaja Lepingu, millest nähtus, et isik ei ole Vaidlustaja

töötaja. Leping ei olnud esitatud koos pakkumusega. Kuna Vaidlustaja jättis Tingimuses nõutud

dokumendi koos pakkumusega esitamata, tunnistas Hankija Vaidlustaja pakkumuse

mittevastavaks.

6.2. Vaidlustus tugineb väidetele, mille kohaselt on Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamine

õigusvastane, kuna:

1) Tingimuses nõutud kokkulepe C-isiku K.P.-ga oli pakkumuse esitamise ajal 23.01.2026

olemas;

2) Tingimuse puhul on tegemist kvalifitseerimistingimuse, mitte vastavustingimusega ja

kohaldub kvalifitseerimistingimuste ning täiendavate selgituste ja dokumentide esitamise kohta

käiv kohtupraktika, mille järgi oleks Hankija pidanud hilisema teabevahetuse käigus esitatud

dokumenti pakkumuse vastavuse hindamisel arvesse võtma.

Vaidlustaja käsitlus C-isiku nõudest kujutab endast sisuliselt hankedokumentide tingimuste

vaidlustamist. Hankija on õiguspäraselt kehtestanud C-isiku nõude just vastavustingimusena.

6.3. Vaidlustaja väide, et Tingimuses nõutud kokkulepe C-isiku K.P.-ga oli pakkumuse

esitamise ajal 23.01.2026 olemas, ei ole vaidluse lahendamisel asjakohane ja ei muuda Hankija

otsust õigusvastaseks. Vaidlustaja esitas pakkumuses väite, et töötoimingu eest vastutav isik (C-

isik) on tema töötaja, kuid see ei ole õige ja kujutab endast valeandmete esitamist. Ebaõige on

ka seisukoht, et pakkumuse sisu ei muutu sellest, kas K.P. on Vaidlustaja töötaja või osaleb

Riigihanke esemeks oleva töö tegemises muu kokkuleppe alusel. Pakkumuse sisu on erinev

olenevalt sellest, kas C-isik on pakkuja töötaja või mitte. Tingimuse kohaselt pidi pakkuja

esitama eraldi kokkuleppe üksnes siis, kui nõutud C-isiku puhul ei olnud tegemist pakkuja enda

töötajaga.

4 (8)

6.4. Hankemenetluses ei ole määrav dokumentide koostamise/sõlmimise kuupäev, vaid ka see,

millal dokument esitati Hankijale pakkumuse koosseisus ja oli kontrollitav. Hankijal on

kohustus hinnata pakkumuse vastavust pakkumuse esitamise tähtajaks esitatud dokumentide,

mitte hilisemate väidete, selgituste või dokumentide alusel. Dokumentide hilisem esitamine

kujutab endast pakkumuse lubamatut sisulist täiendamist/muutmist. Seega ei muuda Vaidlustaja

ja K.P. vahel Lepingu varasem sõlmimise kuupäev asjaolu, et Hankijal puudus pakkumuse

esitamise hetkel võimalus kontrollida C-isiku kasutamist.

6.5. 21.04.2026 esitas Hankija täiendava seisukoha.

6.5.1. Hankija ei nõustu, et pakkumuse sisu ei muutu sellest, kas pakkuja saab nõutud isikut

kasutada vabas vormis muu kokkuleppe alusel või töölepingu alusel.

6.5.2. Vaidlustaja väide, et Hankija sai veenduda, et kokkulepe Vaidlustaja ja K.P. vahel oli

olemas enne pakkumuste esitamist, kuna sellel on kuupäevaks märgitud 01.11.2024, ei anna

Hankijale kindlust, et see ka päriselt nii oli, kuna kokkulepe esitati tagantjärele, pärast

pakkumuste esitamise tähtpäevas. Kuna dokumendil toodud kuupäev ei olnud Hankija jaoks

kontrollitav, esitas Hankija pakkujale täpsustava küsimuse, eesmärgiga kontrollida, et esitatud

kokkulepe on varasem kui pakkumuste esitamise tähtpäev. Hankija täpsustas teabepäringus ka

võimalikud tõendamisviisid, et pakkuja saaks täpsemalt ja paremini aru, mida Hankija ootab.

Hankija täiendavale küsimusele Vaidlustaja lisaandmeid ei esitanud. Kindlust vastava

kokkuleppe olemasolu kohta ei anna ka vaidlustuses esitatud viide lepingu aluseks olnud Wordi

faili metaandmetele. Hankija on hankemenetluses täitnud oma selgituse küsimise kohustuse

korduvalt.

6.5.3. Vaidlustaja tugineb asjaolule, et kui Hankija on teabevahetuse käigus Vaidlustajalt

selgitusi küsinud ja võimaldanud täiendavate dokumentide esitamist, oleks Hankija pidanud

vastavat dokumenti ka arvestama.

Hankija on seisukohal, et teabevahetuse käigus ilmnes, et pakkumuses esitatud kinnitus ei olnud

kooskõlas hiljem tuvastatud faktilise olukorraga ning Vaidlustaja püüdis tagantjärele esitada

dokumenti, mille esitamise kohustus oli tal koos pakkumusega. Hankijal ei ole õigust ega

võimalust lubada pakkumuse sisulist täiendamist või parandamist pärast pakkumuste esitamise

tähtpäeva möödumist (RHS § 114 lg 2).

6.5.4. Asjaolu, et Vaidlustaja esitas Hankija nõutud tähtajal vastuse selgitusele ja lisas Lepingu

K.P.-ga, ei tähenda, et Hankija oleks pidanud pakkumuse vastavaks tunnistama.

Hankija kohustus on kontrollida, kas pakkumus vastab RHAD-ile ja kuna pakkuja kinnitas

vastava kokkuleppe esitamisega teabevahetuse käigus, et K.P. ei ole tema töötaja, tuvastas

Hankija, et Vaidlustaja pakkumus ei vastanud Tingimustele, kuna nõutud kokkulepe ei olnud

lisatud algsele pakkumusele. Lisaks ei võimaldanud Vaidlustaja poolt teabevahetuse käigus

esitatud dokument Hankijal tuvastada Tingimuse täitmist ka sisuliselt, kuna esitatud

töövõtuleping oli PDF-vormingus ning selle põhjal ei olnud võimalik ajaliselt usaldusväärselt

tuvastada Lepingu sõlmimise aega.

Leping ei sisaldanud ka andmeid, mis võimaldaksid Hankijal kontrollida, kas isik on andnud

nõusoleku just hankelepingu esemeks olevate tööde (st täieõigusliku C-isiku rollis) täitmiseks.

Lepingu viide lisadele (nt töö täpsem kirjeldus) jäi sisuliselt kontrollimata, kuna vastavaid

lisasid ei esitatud.

6.5.5. Hankija hinnangul ei olnud enam tegemist selgitusega, vaid puuduva dokumendi

esmakordse esitamisega. Vaidlustaja selgitused kinnitasid Hankija kahtlusi, et esitatud C-isiku

puhul ei ole tegemist pakkuja töötajaga ning kuna Tingimuses nõutud dokumenti ei olnud

lisatud pakkumusele ja ka täiendava teabe alusel ei olnud vastavustingimuse täitmine

5 (8)

objektiivselt kontrollitav, sai Hankija ainsaks õiguspäraseks valikuks olla pakkumuse

mittevastavaks tunnistamine.

6.5.6. Õige ei ole Vaidlustaja seisukoht, et tema pakkumuses ei esinenud sisulisi kõrvalekaldeid

RHAD-i tingimustest. Pakkumuse koosseis sõltus määratlusest, kas C-isiku puhul on tegemist

pakkuja töötajaga või mitte ja vastavalt kehtestatud tingimusele pidi täieõiguslik C-isik

(vähemalt üks) olemas olema pakkumuse esitamise hetkel. Hankijal pidi olema võimalik seda

esitatud pakkumuse põhjal ka kontrollida. Vaidlustaja tehtud valiku tõttu puudus Hankijal tõend

C-isiku nõusoleku kohta.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

7. Hankija ei ole RHAD-is nõudnud, et C-isik peaks olema pakkuja töötaja, kuid on nõudnud,

et juhul, kui isik pakkuja töötaja ei ole, tuleb selle isiku kohta esitada vabas vormis

(eel)kokkulepe tema kasutamiseks lepingu täitmisel. Seega pakkujatele pidi olema Tingimusest

arusaadav, et pakkumuses tuleb esitada lisaks isiku andmetele Vormil 5 ka (eel)kokkulepe selle

isiku kasutamiseks hankelepingu täitmisel, kui Vormil 5 nimetatud C-isik ei ole pakkuja töötaja.

Vaidlustaja ei väida, et tal sellist kohustust (esitada töötajaks mitteoleva C-isiku kohta

(eel)kokkulepe) RHAD-ist tulenevalt ei olnud.

8. Vaidluse all ei ole, et Vaidlustaja esitas Tingimuse täitmiseks pakkumuses tähtaegselt Vormi 5,

millel oli mh töötoimingu eest vastutavaks isikuks määratud täieõigusliku C-isikuna K.P. Samuti

puudub vaidlus, et K.P., kes Vormil 5 esitatud isikutest ainsana saaks olla hankelepingu täitmisel

C-isik, ei ole Vaidlustaja töötaja ja tema kohta ei ole Vaidlustaja pakkumuses nõutud

(eel)kokkulepet esitanud. Tingimuses nõutava (eel)kokkuleppe (Lepingu) esitas Vaidlustaja

vastuseks Hankija 06.02.2026 selgitustaotlusele.

Puudub vaidlus, et töövõtuleping (käsundusleping) võiks oma vormi poolest olla dokument, mis

täidaks RHAD-is kehtestatud (eel)kokkulepe nõude.

8.1. Vaidlustaja selgitus, et ta pidas K.P.-d mingil põhjusel oma töötajaks, ei ole asjasse puutuv.

On fakt, et Hankija tuvastatud puudus Vaidlustaja pakkumuses esines - K.P. kohta tuli

pakkumuses (eel)kokkulepe esitada, kuid Vaidlustaja seda ei teinud.

8.2. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajaga, et Hankija oleks võinud Vaidlustaja

pakkumuse tunnistada vastavaks ka RHS § 114 lg 2 teise lause alusel (ilma (eel)kokkuleppeta),

kuna Lepingu esitamata jätmine ei olnud sisuline kõrvalekalle RHAD-ist.

Vaidlustuskomisjon mõistab, et Hankija vaates on töölepinguga töötaja nn pakkuja oma

ressurss, mida aga ei ole isik, kes pakkuja juures ei tööta. Seega (eel)kokkuleppe küsimine

pakkumuses oli Hankija viis veenduda, et see nn laenatud ressurss on hankelepingu täimiseks

pakkuja poolt ka päriselt kättesaadav. Sellise kokkuleppe puudumine võib seada ohtu

hankelepingu nõuetekohase täitmise nõuetekohase isiku poolt ja sellist võimalikku riski ei pea

Hankija pidama mittesisuliseks kõrvalekaldeks RHAD-ist.

9. Kokkuvõtlikult lükkas Hankija Vaidlustaja pakkumuse 27.03.2026 otsusega tagasi, sest

esitamata oli jäetud vabas vormis (eel)kokkulepe C-isiku kohta ja Hankija pidas selgituste

küsimise käigus esitatud Lepinguga arvestamist lubamatuks pakkumuse sisuliseks

ümberkujundamiseks.

Seega Hankija otsuse õiguspärasus sõltub antud juhul üksnes sellest, kas Hankija pidi lubama

Vaidlustajal puudust, mis seisnes Lepingu esitamata jätmises pakkumuste esitamise

tähtpäevaks, küsimustele vastamise korras kõrvaldada või mitte, sh kas Hankija pidi vastuseks

selgitustaotlusele esitatud Lepinguga Vaidlustaja pakkumuse vastavuse kontrollimisel

arvestama. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et pidi.

6 (8)

Hankija viitab küll RHS § 95 lg 4 p-ile 9 seoses valeandmete esitamisega Vaidlustaja poolt,

kuid Hankija ei ole lükanud Vaidlustaja pakkumust sellel alusel tagasi ega saakski seda teha,

sest RHS § 95 lg 4 p 9 töötab kõrvaldamise alusena vaid kõrvaldamise aluste puudumise või

kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta valeandmete esitamisel, kuid mitte pakkumuse

vastavuse kontrollimisel ja selle tagasilükkamisel.

9.1. Õige on Hankija väide otsuses, et kõik pakkujad pidid esitama õiged andmed ja vajadusel

(lisa)dokumendid ajaliselt võrdselt, koos pakkumusega. Samas on olemas pikaajaline ja rohke

kohtupraktika selle kohta, et ilmselgete vigade parandamist, mis pakkumust ei muuda, peab

hankija üldreeglina siiski lubama.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kohtupraktika ei tee sisulist vahet kitsalt sellest aspektist

lähtudes, kas selgitusi küsitakse kvalifitseerimise või pakkumuse vastavust tõendava

tingimusega seoses, vastupidi – nt Ringkonnakohus on otsuses 3-23-1783, p-is 16, mh

möönnud, et kuigi Riigikohtu otsuse 3-19-1501 p-is 18 avaldatud seisukoht puudutas pakkuja

kvalifikatsiooni kontrollimist, on eeltoodud seisukohad [pakkuja peab küll olema hoolas, kuid

see ei tähenda, et hankija võiks ilma kaaluka põhjuseta kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja,

kes on esitanud pakkumuses ebaselgeid andmeid, mille ebaselgus on lihtsalt kõrvaldatav]

asjakohased ka pakkumuse vastavuse hindamisel. Isegi kui praeguse asja lahendamiseks, sh

kohaldatava kohtupraktika selekteerimiseks, ei ole vaja eraldi välja selgitada, kas Tingimus on

oma olemuselt kvalifitseerimis- või vastavustingimus, saab vaidlustuskomisjon antud juhul

väita, et Riigihankes on C-isik vajalik Riigihanke tulemusel sõlmitava hankelepingu täitmiseks,

RHAD-is on Tingimus sätestatud pakkumuse vastavustingimusena ja keegi ei ole RHAD-i

vaidlustanud.

9.2. Mitte iga kord, kui hankija annab pakkujale võimaluse pakkumuses dokumendi esitamata

jätmisega seonduvaid asjaolusid selgitada, ei pea hankija vastuseks esitatud dokumendiga

arvestama, kuid praegusel juhul ei esine vaidlustuskomisjoni hinnangul asjaolusid, mis sellist

Hankija tegevust (Lepinguga arvestamata jätmist) põhjendaksid ja õigustaksid.

9.2.1. RHS § 114 lg-st 2 tulenevalt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta RHAD-

is esitatud tingimustele või isegi pakkuja antud selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata

tema pakkumuse vastavust RHAD-is esitatud tingimustele. Pakkujalt selgituste või selgitamist

võimaldavate dokumentide küsimist (sh pakkumuses esitatud andmete kohta) reguleerib

RHS § 46 lg 4. Nimetatud sättega on Eesti õigusesse üle võetud direktiivi 2014/24/EL art 56 lg

3, millest tulenevalt juhul, kui ettevõtja esitatav teave või dokumendid on või tunduvad olevat

mittetäielikud või vigased või kui konkreetsed dokumendid on puudu, võib hankija, kui

siseriiklikus õiguses ei ole sätestatud teisiti, nõuda asjaomaselt ettevõtjalt vastava teabe või

dokumentide esitamist, lisamist, selgitamist või täiendamist sobiva tähtaja jooksul, tingimusel

et selline nõue esitatakse täielikus kooskõlas võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega.

Seega ei välista direktiiv iseenesest hankija võimalust nõuda pakkujalt mh puuduolevate

dokumentide esitamist, ega keela nende vastuvõtmist juhul, kui pakkuja on esitanud need

vastuseks selgitustaotlusele.

9.2.2. RHS § 46 lg 4 ja § 114 lg 2 alusel saab küsida ning otsuse tegemisel arvesse võtta vaid

täpsustusi, selgitusi ja täiendusi selliste andmete kohta, mis on faktiliselt juba pakkumuses

esitatud. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et antud juhul olid Vaidlustaja pakkumuses esitatud

Vormil 5 andmed K.P. kohta ja Hankijal ei ole põhjust kahelda selles, et Vaidlustajal oli juba

pakkumuse esitamisel soov kasutada K.P.-d hankelepingu täitmisel C-isikuna. Seega andmed

töötoimingu eest vastutava C-isiku K.P. kohta ei olnud pakkumuses täielikult esitamata ja

asjakohaselt on Vaidlustaja pakkumuses tõendamata vaid see, kas Vaidlustaja ja K.P. vahel on

faktiliselt olemas (eel)kokkulepe K.P. kasutamiseks hankelepingu täitmisel, millise kokkuleppe

puudumine võiks seada ohtu hankelepingu nõuetekohase täitmise.

Hankija küsis Vaidlustajalt puuduva (eel)kokkulepe kohta selgitust ja Vaidlustaja esitas

7 (8)

Lepingu. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Leping iseenesest selgitas juba pakkumuses

esitatud andmeid C-isiku kohta ja Lepinguga ei soovinud Vaidlustaja esmakordselt tõendada

Tingimuses nõutud C-isiku olemasolu. Lepingu eesmärk oli kõrvaldada Hankija kahtlus sellest,

et Vaidlustajal äkki ei olegi K.P.-ga kokkulepet K.P. osalemiseks hankelepingu täitmisel.

9.2.3 Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et C-isiku kohta Vormil 5 esitatud andmed on piisava

täpsusega selleks, et selgituste küsimine (eel)kokkuleppe saamiseks ei tähendaks Vaidlustajaga

läbirääkimistesse astumist ning puuduse kõrvaldamine ei eeldaks uue pakkumuse esitamist või

pakkumuse ümberkujundamist (Vaidlustaja pakkumuses nimetatud isik K.P. jääks pakkumuse

kohaseks C-isikuks ka siis, kui hilisem (ee)kokkulepe tõendab tema kasutamist hankelepingu

täitmisel mitte töölepingu vaid töövõtulepingu (käsunduslepingu) alusel). Tulenevalt

eespooltoodust ei ole õige Hankija otsus Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamiseks ja see tuleb

tunnistada kehtetuks.

10. Kohtupraktika seob pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtte järgimiseks selgitustele

vastamise korras uute andmete ja dokumentide esitamise võimaluse üksnes selliste andmete ja

dokumentidega, mille puhul on võimalik objektiivselt kontrollida, et need on varasemad kui

pakkumuste esitamise tähtaeg (nt Riigikohtu 20.12.2019 otsus nr 3-19-1501, p 17; Euroopa

Kohtu otsused kohtuasjades C‑131/16, p 36, ja C-336/12, p-id 36–37 ja 39).

Puudub vaidlus, et Vaidlustaja esitas Lepingu pdf-formaadis, mille kohta Hankija on selgitanud,

et sealt ei olnud võimalik aluseks oleva Wordi faili metaandmeid kontrollida.

Ringkonnakohus on asja 3-23-1783 p-is 24 analoogses olukorras seoses pdf formaadis esitatud

dokumendi allkirjastamise objektiivse kontrollitavusega märkinud järgmist:

Ringkonnakohus ei nõustu siiski hinnanguga, et kinnituskirja koostamise või saamise aeg ei ole

üldse objektiivselt kontrollitav. Kõnealust nõuet (vt ka Euroopa Kohtu 10.10.2013 otsus

kohtuasjas C-336/12, Manova, p 39) ei ole põhjendatud sisustada nii, et dokumendi või andmete

olemasolu enne pakkumuste esitamise tähtaega peaks olema väljaspool mõistlikku kahtlust (st

seda kinnitavad ümberlükkamatud tõendid). Kontrolli objektiivsus viitab pigem erapooletusele.

See tähendab, et piirduda ei saa pelgalt pakkuja enda kinnitusega vm potentsiaalselt kallutatud

tõenditega. Saltex Oy 14.05.2023 dateeritud kinnituskiri on ilmselgelt allkirjastatud paberil ja

seejärel skaneeritud ning salvestatud pdf-formaati. Järelikult saavad pdf-faili metaandmed anda

teavet üksnes paberdokumendi elektroonilise koopia loomise aja kohta, kuid mitte tõendada

dokumendi tegeliku allkirjastamise aega. Kui dokument on kaebajale edastatud elektrooniliselt,

siis võivad metaandmed kaudselt viidata dokumendi varaseima võimaliku kättesaamise ajale,

kuid selle kohta oleks asjakohasem tõend siiski e-kiri, millega see dokument kaebajale edastati.

Seejuures tuleb märkida, et kuigi pdf-faili loomishetke kajastavad metaandmed üldjuhul pelgalt

teisele andmekandjale salvestamisega ei muutu (sh on kohtute infosüsteemis oleva kinnituskirja

metaandmetes faili loomise ajaks jätkuvalt 07.07.2023), ei ole siiski tegemist andmetega, mida

ei saaks üldse muuta ja mis saaksid seetõttu olla „ümberlükkamatud“. Pdf-failide metaandmete

(sh „Created“) muutmiseks on mitmeid programme ja veebilehti (nt

https://pdfcandy.com/editpdf-meta.html), mis võimaldaksid senise 07.07.2023 kuupäeva

hõlpsasti (sh tasuta) asendada varasemaga (nt 14.05.2023) [---].

Seega üksnes asjaolu, et vastuseks Hankija selgitustaotlusele esitatud Leping on esmalt

Vaidlustaja ja K.P. poolt omakäeliselt allkirjastatud ja Hankijale edastatud pdf-formaadis, ei

tähenda automaatselt Hankija jaoks objektiivset võimatust kontrollida asjaolu, kas see on

varasem kui pakkumuste esitamise tähtaeg.

11. Vaidlustusmenetluses on Hankija esitanud ka põhjendusi selle kohta, et Lepingus ei

sisaldunud andmed, mis oleksid võimaldanud Hankijal kontrollida, kas isik on andnud

nõusoleku just hankelepingu esemeks olevate tööde teostamiseks (st täieõigusliku C-isiku rolli

täimiseks). Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise

otsusest selliseid põhjendusi ei nähtu. Vaidlustuskomisjon arvestab vaidlustusmenetluses Hankija

täiendavaid põhjendusi, kui nendest lähtumine otsuse tegemisel on äratuntav, kuid antud juhul

8 (8)

see nii ei ole. Isegi kui Hankija 27.03.2026 otsuse põhjendav osa on tavapärasest pikem ja

põhjalikum, on Hankija selgelt pidanud lubamatuks Lepinguga arvestamist pakkumuse vastavuse

kontrollimisel (põhjusel, et see muudaks pakkumust) ja pakkumust ei ole lükatud tagasi põhjusel,

et Leping oma sisus ei tõenda pakkumuse vastavust Tingimusele.

12. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus

Kuna vaidlustuskomisjon tunnistab kehtetuks Hankija otsuse, millega Vaidlustaja pakkumus

lükati tagasi, tuleb hankemenetluse etapiviisilisuse põhimõttest tulenevalt tunnistada kehtetuks

ka Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamiseks, kuna sellele ei eelnenud

õiguspärast otsust pakkumuste vastavaks tunnistamiseks või tagasilükkamiseks (RHS § 117

lg 1).

13. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus kuulub RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel rahuldamisele, kuulub

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 1.

Vaidlustaja on esitanud tähtaegselt taotluse lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks 7

tunni eest summas 1610 eurot (käibemaksuta) tunnihinnaga 230 eurot. Vaidlustuskomisjon

leiab, et kulud on asja mahtu ja keerukust ning asjaolu, et samasisuline vaidlustus on esitatud

ka riigihankes viitenumbriga 304161, arvestades mõnevõrra ülepaisutatud. Vaidlustuskomisjoni

hinnangul on vaidlustussmenetluste erisusi arvestades vajalik ja põhjendatud kulu 1035 eurot

käibemaksuta 4,5 tunni eest ja see tuleb Hankijalt välja mõista.

Lisaks mõistab vaidlustuskomisjon Hankijalt välja vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu

summas 2560 eurot.

Hankija kulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Angelika Timusk