Otsus

<

OTSUS

Vaidlustusasja number

64-26/304161

Otsuse kuupäev 29.04.2026

Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk

Vaidlustus EK KV SPV3 OÜ vaidlustus Elektrilevi OÜ riigihankes

„Liinikoridoride laiendus- ja hooldustööde teostamine

Harjumaal, Järvamaal, Tallinna ja Maardu linnas ning

Viimsi vallas“ (viitenumber 304161) EK KV SPV3 OÜ

pakkumuse tagasilükkamise ning Segesment OÜ

pakkumuse edukaks tunnistamise otsustele

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, EK KV SPV3 OÜ, esindaja vandeadvokaat

Kärt Saar

Hankija, Elektrilevi OÜ, esindaja Hellis Võsu

Kolmas isik, Segesment OÜ, esindaja Margus Saul

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS § 197 lg 1 p 5 ja RHS § 198 lg 1 alusel

1. Rahuldada EK KV SPV3 OÜ vaidlustus ja tunnistada kehtetuks Elektrilevi OÜ

otsused EK KV SPV3 OÜ pakkumuse tagasilükkamise ning Segesment OÜ

pakkumuse edukaks tunnistamise kohta.

2. Mõista Elektrilevi OÜ-lt EK KV SPV3 OÜ kasuks välja lepingulise esindaja

kulud 2070 eurot käibemaksuta ja riigilõiv 2560 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni

otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

2 (9)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 24.12.2025 avaldas Elektrilevi OÜ (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris (edaspidi

RHR) avatud hankemenetlusega läbiviidava riigihanke „Liinikoridoride laiendus- ja

hooldustööde teostamine Harjumaal, Järvamaal, Tallinna ja Maardu linnas ning Viimsi

vallas“ (viitenumber 304161) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud

riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD), sh Vastavustingimused.

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitasid pakkumused 12 pakkujat, nende hulgas EK KV

SPV3 OÜ ja Segesment OÜ.

2. 27.03.2026 otsustega lükkas Hankija mh tagasi EK KV SPV3 OÜ pakkumuse ning

tunnistas edukaks Segesment OÜ pakkumuse.

3. 06.04.2026 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) EK

KV SPV3 OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsustele lükata Vaidlustaja

pakkumus tagasi ning tunnistada edukaks Segesment OÜ (edaspidi ka Kolmas isik)

pakkumus.

4. Vaidlustuskomisjon teatas 13.04.2026 kirjaga nr 12.2-10/64 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 16.04.2026 ja neile vastamiseks 21.04.2026. Vaidlustuskomisjoni

määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha ja menetluskulude taotluse

Vaidlustaja. Teiseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha Hankija.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Vaidlustaja, EK KV SPV3 OÜ, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

5.1. Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamine on õigusvastane

5.1.1. Vastavustingimus: Pakkujal peab hanke esemeks olevate tööde teostamiseks olema

vähemalt üks töötoimingu eest vastutavaks määratud isik ehk täieõiguslik C-isik [---]

(edaspidi Tingimus)

Küsimused ettevõtjale: 1. Vormi 5 kohane nimekiri (Dokumendi vorm

/Vorm_5_Töötajate_nimekiri.docx) 2. Kas vormil 5 toodud isikud on pakkuja töötajad? "EI"

vastuse korral esitada koos pakkumusega vabas vormis (eel)kokkuleppe vastavate isikute

kasutamiseks raamlepingu täitmisel. (Vabas vormis dokument)

Vaidlustaja C isikuks on K.P., kellega Vaidlustaja sõlmis 01.11.2024 töövõtulepingu (edaspidi

Leping). Vaidlustaja ja K.P. vahel sõlmitud Lepingu kohaselt saab Vaidlustaja K.P.-d kasutada

tähtajatult elektrialase konsultatsiooni ja kontrolli teostamisel (Lepingu p 2.1).

Kuna Vaidlustaja pidas teda enda töötajaks, esitas ta K.P. nime vormil 5 „töötajate

nimekiri“ ja küsimusele vastuseks „JAH“. Vaidlustaja ei lisanud Lepingut ega muud

kokkulepet.

5.1.2. Hankijal tekkis kahtlus, kas K.P. on Vaidlustaja töötaja, ja ta esitas 02.02.2026

Vaidlustajale päringu. Vastuseks saatis Vaidlustaja K.P.-ga sõlmitud Lepingu.

5.1.3. Hankija lükkas Vaidlustaja pakkumuse tagasi leides, et K.P. ei ole Vaidlustaja töötaja

ning Vaidlustaja ei ole õigeaegselt esitanud (eel)kokkulepet K.P. kasutamiseks C-isikuna.

3 (9)

Otsusest nähtuvalt vastab K.P. C-isikule ette nähtud nõuetele.

Õige ei ole väide, et pakkumuse esitamise hetkel nõutav kokkulepe K.P.-ga puudus.

Pakkumuse esitamise ajal 23.01.2026 oli Leping juba sõlmitud ja Hankija sai seda

objektiivselt kontrollida.

5.2. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine on õigusvastane.

Juhul, kui Vaidlustaja pakkumus tunnistada vastavaks, tuleb see tunnistada ka edukaks kui

majanduslikult soodsaim pakkumus.

5.3. Vaidlustaja esitas 16.04.2026 täiendava seisukoha

5.3.1. Pakkumuse sisu ei muutu sellest, kas pakkuja saab isikut kasutada vabas vormis muu

kokkuleppe alusel või töölepingu alusel. Vaidlustaja ei ole esitanud valeandmeid, vaid eksis

õigussuhte määratlemisega Vaidlustaja ja K.P. vahel.

5.3.2. Kui Hankija andis Vaidlustajale võimaluse Leping esitada, siis pidi ta seda otsuse

tegemisel arvesse võtma.

5.3.3. Vaidlustaja esitas tähtajaks Hankija nõutud selgitused, mistõttu ei ole alust pakkumuse

tagasilükkamiseks. Samuti oleks Hankija pidanud kaaluma võimalust tunnistada Vaidlustaja

pakkumus vastavaks, kuna selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid RHAD-is nimetatud

tingimustest.

6. Hankija, Elektrilevi OÜ, vaidleb vaidlustusele vastu.

6.1. Tingimuse kohaselt tuli juhul, kui isik ei ole pakkuja töötaja, esitada koos pakkumusega

(eel)kokkulepe isiku kasutamiseks lepingu täitmisel. Hankija rõhutas seda eraldi ka RHAD-

is „Hanke infomaterjal“. Vaidlustaja esitas pakkumuses vormil 5 nimekirja töötajatest, ühtegi

muud kokkulepet koos pakkumusega ei esitatud.

6.2. Hankijal tekkis kahtlus, et isik, kelle Vaidlustaja esitas C-isikuna, ei ole Vaidlustaja

töötaja. Hankija esitas pakkujale päringu eesmärgiga kontrollida pakkumuses esitatud

andmete vastavust tegelikule olukorrale. Vastuseks esitas Vaidlustaja Lepingu, millest nähtus,

et isik ei ole Vaidlustaja töötaja. Kuna Vaidlustaja jättis isiku kaasamiseks nõutud dokumendi

koos pakkumusega esitamata, tunnistas Hankija Vaidlustaja pakkumuse mittevastavaks.

6.3. Vaidlustus tugineb väidetele, mille kohaselt on tema pakkumuse tagasilükkamine

õigusvastane, kuna

1) vastavustingimustes nõutud kokkulepe C-isiku K.P.-ga oli pakkumuse esitamise ajal

23.01.2026 olemas;

2) Tingimus on kvalifitseerimise tingimus ja selle kohta käiva kohtupraktika järgi oleks

Hankija pidanud hilisema teavevahetuse käigus esitatud dokumenti arvesse võtma.

6.3.1. Hankija kehtestas Tingimuse vastavustingimusena. C-isiku nõue ei olnud suunatud

pakkuja üldise tehnilise või kutsealase suutlikkuse hindamisele, vaid konkreetse lepingu

täitmisel kasutatava ressursi olemasolu ja vastavuse kontrollile.

6.3.1.1. Hankija kehtestas C-isiku nõude selliselt, et pakkuja pidi pakkumuse esitamise hetkel

lisaks isiku nimetamisele tõendama ka õigussuhet selle isikuga (juhul, kui pakkuja kinnitas,

et tegemist ei ole tema töötajaga). Nõue esitada kokkulepe juhul, kui C-isik ei ole pakkuja

töötaja, tähendab, et kontrollitakse mitte pelgalt isiku olemasolu, vaid pakkuja tegelikku

4 (9)

võimalust selle ressursi kasutamiseks hankelepingu täitmisel. Üksnes isiku nimetamine ei

taga, et see isik on lepingu täitmise ajal reaalselt kaasatav. Hankija eesmärgiks on välistada

olukord, kus pakkumuses viidatakse isikule, kelle osalemine ei ole tegelikult tagatud või

sõltub ebakindlatest tulevikutingimustest.

6.3.1.2. Erinevalt kvalifitseerimise tingimustest on Tingimuses nõutud konkreetse lepingu

täitmise ressursi olemasolu ja siduvust. C-isiku nõude kehtestamist vastavustingimusena

toetab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.02.2014 direktiivi 2014/25/EL art 87.

6.3.1.3. Hankija on õiguspäraselt kehtestanud C-isiku nõude just vastavustingimusena ja

seetõttu ei tule Tingimusele analoogia korras kohaldada kvalifitseerimise tingimuste ning

täiendavate selgituste ja dokumentide esitamise kohta käivat kohtupraktikat

6.3.2. Vaidlustaja esitas Tingimuse täitmiseks isikute nimekirja, kuid pakkumusest ei

selgunud, kas isik(-ud) on tema töötaja(d) või mitte. Kokkuleppe esitamata jätmisega pakkuja

sisuliselt kinnitas, et isik(ud) on tema töötajad, sest RHAD-i ülesehituse kohaselt tähendas

kokkuleppe esitamata jätmine, et nimetatud isikuid tuleb käsitleda pakkuja sisemise

ressursina.

6.3.2.1. Hankija kontrollis esitatud andmeid oma andmebaasis (Elektrilevi partnerite portaal),

millest nähtus, et üks isik, kes vastas ainsana täieõiguslikule C-isikule seatud nõuetele, ei

olnud Vaidlustaja töötaja. Hankijal tekkis põhjendatud kahtlus pakkumuses esitatud andmete

õigsuses ning Hankija esitas Vaidlustajale päringu eesmärgiga täpsustada pakkumuses

sisalduvaid andmeid ja nende tõlgendust. Vaidlustaja vastusena esitatud dokumendist nähtus,

et nimetatud isik ei ole pakkuja töötaja. Töötajana on silmas peetud töölepingu alusel pakkuja

koosseisulisi isikuid.

6.3.2.2. Vaidlustaja pakkumuses esitatud teave oli eksitav osas, milles see puudutab isiku

staatust ja tema kaasamise õiguslikku alust lepingu täitmisele. Tegemist ei ole pelgalt

ebaselgusega, vaid olukorraga, kus pakkumuse põhjal kujunes Hankijal põhjendatud, kuid

hiljem ümberlükatud arusaam nõude täidetusest.

RHS § 95 lg 4 p-i 9 kohaselt võib hankija kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on

esitanud valeandmeid oma kvalifikatsiooni tõendamiseks. Seega, kui lähtuda Vaidlustaja

käsitlusest, mille kohaselt C-isiku nõue kujutab endast kvalifitseerimise tingimust, tuleks

hinnata, kas tegemist on olukorraga, kus pakkumuses esitatud teave kujutab endast

tegelikkusele mittevastavat või eksitavat asjaolu kvalifitseerimise seisukohalt.

6.3.2.3. Vaidlustaja väide, et Tingimuses nõutud kokkulepe C-isiku K.P.-ga oli pakkumuse

esitamise ajal olemas, ei ole vaidluse lahendamisel asjakohane ja ei muuda Hankija otsust

õigusvastaseks.

Hankija lähtus otsuse tegemisel RHAD-is sätestatud nõuetest, mh sellest, et andmed C-isiku

olemasolu kohta tuli pakkujal esitada just vastavustingimuste raames koos pakkumusega.

Kuigi Vaidlustaja väitel oli Leping olemas enne pakkumuse esitamise tähtaega, ei muuda see

Hankija hinnangut. RHAD nõudis vastava (eel)kokkuleppe esitamist koos pakkumusega.

Dokumendi hilisem esitamine ei ole lubatav, kuna see annaks pakkujale võimaluse viia oma

pakkumus tagantjärele nõuetega vastavusse ja just sellel alusel on Hankija Vaidlustaja

pakkumuse tagasi lükanud.

6.3.2.4. Hankemenetluses ei ole määrav üksnes dokumentide koostamise/sõlmimise kuupäev,

vaid see, millal dokument esitati hankijale pakkumuse koosseisus ja oli kontrollitav. Hankijal

on kohustus hinnata pakkumuse vastavust pakkumuse esitamise tähtajaks esitatud

5 (9)

dokumentide alusel, mitte hilisemate väidete, selgituste või dokumentide alusel.

Dokumentide hilisem esitamine kujutab endast pakkumuse sisulist täiendamist/muutmist,

mis ei ole kooskõlas riigihangete korraldamise põhimõtetega, eelkõige läbipaistvuse ja

pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtetega. Seega ei muuda Vaidlustaja ja K.P. vahelise

Lepingu varasem sõlmimise kuupäev asjaolu, et Hankijal puudus pakkumuse esitamise

hetkel võimalus kontrollida C-isiku kasutamist.

6.3.2.5. Vaidlustaja on jätnud esitamata RHAD-is selgesõnaliselt nõutud kokkuleppe C-isiku

kohta. Vaidlustaja poolt alles pärast pakkumuste esitamise tähtaega esitatud Leping ei ole

käsitatav lubatud selgitusena, vaid kujutab endast pakkumuse sisulist täiendamist. Pärast

pakkumuste esitamise tähtaega ei ole lubatud muuta pakkumuses esitatud kinnitusi ega

täiendada neid dokumentidega, mille esitamine oli nõutud pakkumuse koosseisus.

6.4. 21.04.2026 esitas Hankija täiendava seisukoha.

6.4.1. Hankija ei nõustu Vaidlustaja arvamusega, et pakkumuse sisu sellest ei muutu, kas

pakkuja saab nõutud isikut kasutada vabas vormis muu kokkuleppe alusel või töövõtulepingu

alusel.

Hankija kehtestatud Tingimus oli sõnastatud ühemõtteliselt ning Tingimuse täitmisest sõltus

pakkumuse koosseis, st mis dokumente pidi pakkuja koos pakkumusega esitama: kui C-isiku

puhul on tegemist pakkuja töötajaga, ei olnud vaja täiendavaid dokumente esitada; kui C-isik

ei ole pakkuja töötaja, pidi pakkuja koos pakkumusega esitama ka vastava (eel)kokkuleppe.

Vaidlustaja seda kokkulepet koos pakkumusega ei esitanud, vaid tegi seda alles täiendava

teavevahetuse käigus.

Vaidlustaja käsitlus, mille kohaselt töösuhte liigist ei sõltu pakkumuse sisu, viiks olukorrani,

kus pakkuja saab valida enda jaoks soodsama lahenduse, vältida nõutud dokumentide

esitamist ning esitada need alles pärast pakkumuste esitamise tähtaega. See ei ole kooskõlas

võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega.

6.4.2. Hankija ei nõustu Vaidlustaja väitega, et Hankija ei võtnud Vaidlustaja selgitust arvesse

ega ka sellega, justkui oleks Hankija käitumine olnud vastuoluline.

Hankija on Vaidlustaja selgitused läbi vaadanud ning nende pinnalt esitanud täiendava

täpsustava küsimuse eesmärgiga kontrollida esitatud teabe usaldusväärsust. Algse päringu

käigus esitas Vaidlustaja Hankijale PDF-vormingus dokumendi, milles on kuupäev

01.11.2024. Kuna dokumendil toodud kuupäev ei olnud Hankija jaoks kontrollitav, esitas

Hankija pakkujale täiendava täpsustava küsimuse eesmärgiga kontrollida, et esitatud

kokkulepe on varasem kui pakkumuste esitamise tähtaeg (Riigikohtu otsus 3-19-1501, p 17).

Hankija täpsustas ka võimalikud tõendamisviisid, et pakkuja saaks täpsemalt ja paremini aru,

mida Hankija ootab. Vaidlustaja esitas Hankijale vastuseks:

Antud leping on hakanud kehtima sõlmimise hetkest, ehk siis 1.11.2024. Lepingul on allkirjad

ja see ongi kogu vajalik ajaline tempel, mida lepingu kehtivuse jaoks on tarvis Eesti

vabariigis.

Seega ei tõendanud Vaidlustaja oma vastuses Hankijale, et dokument eksisteeris juba

pakkumuse esitamise ajal. Kindlust vastava kokkuleppe olemasolu kohta ei anna ka

Vaidlustaja vaidlustuses esitatud viide Lepingu aluseks olnud Wordi faili metaandmetele,

mille järgi loodi dokument 30.10.2024, kuna see ei tõenda, et allkirjastati ja esitati sama

dokument (Vaidlustaja esitas Lepingu PDF-vormingus, kus ei olnud võimalik aluseks oleva

Wordi faili metaandmeid kontrollida).

6.4.3. Hankija on täitnud Riigihankes oma selgituse küsimise kohustuse (korduvalt). Hankija

on vaadanud sisuliselt läbi Vaidlustaja esitatud selgitused ning nende pinnalt esitanud

6 (9)

täiendava täpsustava küsimuse eesmärgiga kontrollida esitatud teabe usaldusväärsust ning

teinud otsuse tuginedes nii pakkumuses esitatud kui ka teabevahetuse käigus saadud infole.

Asjaolu, et otsus ei olnud Vaidlustajale meelepärane, ei anna alust Hankija otsuse kehtetuks

tunnistamiseks.

6.4.4. Asjaolu, et Vaidlustaja esitas Hankija nõutud tähtajaks vastuse selgitusele ja lisas ka

Lepingu, ei tähenda, et Hankija oleks kohustatud arvestama kõiki hiljem esitatud dokumente

sõltumata nende sisust ja kontrollitavusest, ning pakkumuse vastavaks tunnistama.

6.4.5. Pakkumuse koosseis olenes määratlusest, kas C-isiku puhul on tegemist pakkuja

töötajaga või mitte ja vastavalt Tingimusele pidi täieõiguslik C-isik (vähemalt üks) olemas

olema pakkumuse esitamise hetkel. Hankijal pidi olema võimalik seda pakkumuse põhjal

kontrollida ja hilisem töövõtulepingu esitamine lisab pakkumusele elemendi, mis pidi

sisalduma juba pakkumuse esitamise hetkel. Selline muudatus ei ole käsitatav selgitusena,

vaid pakkumuse sisulise lubamatu muutmisena. Tegemist oli sisulise kõrvalekaldega.

7. Kolmas isik, Segesment OÜ, vaidleb vaidlustusele vastu.

Pakkumuse vastavuse kontrollimiseks peab piisama dokumentidest, mis on kättesaadavad

RHR-ist.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

8. Hankija ei ole RHAD-is nõudnud, et C-isik peaks olema pakkuja töötaja, kuid on nõudnud,

et juhul, kui isik pakkuja töötaja ei ole, tuleb selle isiku kohta esitada vabas vormis

(eel)kokkulepe tema kasutamiseks lepingu täitmisel. Seega pakkujatele pidi olema

Tingimusest arusaadav, et pakkumuses tuleb esitada lisaks isiku andmetele Vormil 5 ka

(eel)kokkulepe selle isiku kasutamiseks hankelepingu täitmisel, kui Vormil 5 nimetatud

C-isik ei ole pakkuja töötaja.

Vaidlustaja ei väida, et tal sellist kohustust (esitada töötajaks mitteoleva C-isiku kohta

(eel)kokkulepe) RHAD-ist tulenevalt ei olnud.

9. Vaidluse all ei ole, et Vaidlustaja esitas Tingimuse täitmiseks pakkumuses tähtaegselt

Vormi 5, millel oli mh töötoimingu eest vastutavaks isikuks määratud täieõigusliku C-isikuna

K.P. Samuti puudub vaidlus, et K.P., kes Vormil 5 esitatud isikutest ainsana saaks olla

hankelepingu täitmisel C-isik, ei ole Vaidlustaja töötaja ja tema kohta ei ole Vaidlustaja

pakkumuses nõutud (eel)kokkulepet esitanud. Tingimuses nõutava (eel)kokkuleppe (Lepingu)

esitas Vaidlustaja vastuseks Hankija 02.02.2026 selgitustaotlusele.

Puudub vaidlus, et töövõtuleping (käsundusleping) võiks oma vormi poolest olla dokument,

mis täidaks RHAD-is kehtestatud (eel)kokkulepe nõude.

9.1. Vaidlustaja selgitus, et ta pidas K.P.-d mingil põhjusel oma töötajaks, ei ole asjasse

puutuv. On fakt, et Hankija tuvastatud puudus Vaidlustaja pakkumuses esines - K.P. kohta

tuli pakkumuses (eel)kokkulepe esitada, kuid Vaidlustaja seda ei teinud.

9.2. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajaga, et Hankija oleks võinud Vaidlustaja

pakkumuse tunnistada vastavaks ka RHS § 114 lg 2 teise lause alusel (ilma

(eel)kokkuleppeta), kuna Lepingu esitamata jätmine ei olnud sisuline kõrvalekalle RHAD-

ist.

Vaidlustuskomisjon mõistab, et Hankija vaates on töölepinguga töötaja nn pakkuja oma

ressurss, mida aga ei ole isik, kes pakkuja juures ei tööta. Seega (eel)kokkuleppe küsimine

7 (9)

pakkumuses oli Hankija viis veenduda, et see nn laenatud ressurss on hankelepingu täimiseks

pakkuja poolt ka päriselt kättesaadav. Sellise kokkuleppe puudumine võib seada ohtu

hankelepingu nõuetekohase täitmise nõuetekohase isiku poolt ja sellist võimalikku riski ei

pea Hankija pidama mittesisuliseks kõrvalekaldeks RHAD-ist.

10. Kokkuvõtlikult lükkas Hankija Vaidlustaja pakkumuse 27.03.2026 otsusega tagasi, sest

esitamata oli jäetud vabas vormis (eel)kokkulepe C-isiku kohta ja Hankija pidas selgituste

küsimise käigus esitatud Lepinguga arvestamist lubamatuks pakkumuse sisuliseks

ümberkujundamiseks.

Seega Hankija otsuse õiguspärasus sõltub antud juhul üksnes sellest, kas Hankija pidi lubama

Vaidlustajal puudust, mis seisnes Lepingu esitamata jätmises pakkumuste esitamise

tähtpäevaks, selgitusele vastamise korras kõrvaldada või mitte, sh kas Hankija pidi vastuseks

selgitustaotlusele esitatud Lepinguga Vaidlustaja pakkumuse vastavuse kontrollimisel

arvestama. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et pidi.

Hankija viitab küll RHS § 95 lg 4 p-ile 9 seoses valeandmete esitamisega Vaidlustaja poolt,

kuid Hankija ei ole lükanud Vaidlustaja pakkumust sellel alusel tagasi ega saakski seda teha,

sest RHS § 95 lg 4 p 9 töötab kõrvaldamise alusena vaid kõrvaldamise aluste puudumise või

kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta valeandmete esitamisel, kuid mitte

pakkumuse vastavuse kontrollimisel ja selle tagasilükkamisel.

10.1. Õige on Hankija väide otsuses, et kõik pakkujad pidid esitama õiged andmed ja

vajadusel (lisa)dokumendid ajaliselt võrdselt, koos pakkumusega. Samas on olemas

pikaajaline ja rohke kohtupraktika selle kohta, et ilmselgete vigade parandamist, mis

pakkumust ei muuda, peab hankija üldreeglina siiski lubama.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kohtupraktika ei tee sisulist vahet kitsalt sellest

aspektist lähtudes, kas selgitusi küsitakse kvalifitseerimise või pakkumuse vastavust

tõendava tingimusega seoses, vastupidi – nt on Ringkonnakohus otsuses 3-23-1783, p-is 16,

mh möönnud, et kuigi Riigikohtu otsuse 3-19-1501 p-is 18 avaldatud seisukoht puudutas

pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimist, on eeltoodud seisukohad [pakkuja peab küll olema

hoolas, kuid see ei tähenda, et hankija võiks ilma kaaluka põhjuseta kõrvaldada

hankemenetlusest pakkuja, kes on esitanud pakkumuses ebaselgeid andmeid, mille ebaselgus

on lihtsalt kõrvaldatav] asjakohased ka pakkumuse vastavuse hindamisel. Isegi kui praeguse

asja lahendamiseks, sh kohaldatava kohtupraktika selekteerimiseks, ei ole vaja eraldi välja

selgitada, kas Tingimus on oma olemuselt kvalifitseerimis- või vastavustingimus, saab

vaidlustuskomisjon antud juhul väita, et Riigihankes on C-isik vajalik Riigihanke tulemusel

sõlmitava hankelepingu täitmiseks, RHAD-is on Tingimus sätestatud pakkumuse

vastavustingimusena ja keegi ei ole RHAD-i vaidlustanud.

10.2. Mitte iga kord, kui hankija annab pakkujale võimaluse pakkumuses dokumendi

esitamata jätmisega seonduvaid asjaolusid selgitada, ei pea hankija vastuseks esitatud

dokumendiga arvestama, kuid praegusel juhul ei esine vaidlustuskomisjoni hinnangul

asjaolusid, mis sellist Hankija tegevust (Lepinguga arvestamata jätmist) põhjendaksid ja

õigustaksid.

10.2.1. RHS § 114 lg-st 2 tulenevalt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta

RHAD-is esitatud tingimustele või isegi pakkuja antud selgituste põhjal ei ole võimalik

üheselt hinnata tema pakkumuse vastavust RHAD-is esitatud tingimustele. Pakkujalt

selgituste või selgitamist võimaldavate dokumentide küsimist (sh pakkumuses esitatud

andmete kohta) reguleerib RHS § 46 lg 4. Nimetatud sättega on Eesti õigusesse üle võetud

direktiivi 2014/24/EL art 56 lg 3, millest tulenevalt juhul, kui ettevõtja esitatav teave või

dokumendid on või tunduvad olevat mittetäielikud või vigased või kui konkreetsed

8 (9)

dokumendid on puudu, võib hankija, kui siseriiklikus õiguses ei ole sätestatud teisiti, nõuda

asjaomaselt ettevõtjalt vastava teabe või dokumentide esitamist, lisamist, selgitamist või

täiendamist sobiva tähtaja jooksul, tingimusel et selline nõue esitatakse täielikus kooskõlas

võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega. Seega ei välista direktiiv iseenesest hankija

võimalust nõuda pakkujalt mh puuduolevate dokumentide esitamist, ega keela nende

vastuvõtmist juhul, kui pakkuja on esitanud need vastuseks selgitustaotlusele.

10.2.2. RHS § 46 lg 4 ja § 114 lg 2 alusel saab küsida ning otsuse tegemisel arvesse võtta

vaid täpsustusi, selgitusi ja täiendusi selliste andmete kohta, mis on faktiliselt juba

pakkumuses esitatud. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et antud juhul olid Vaidlustaja

pakkumuses esitatud Vormil 5 andmed K.P. kohta ja Hankijal ei ole põhjust kahelda selles,

et Vaidlustajal oli juba pakkumuse esitamisel soov kasutada K.P.-d hankelepingu täitmisel

C-isikuna. Seega andmed töötoimingu eest vastutava C-isiku K.P. kohta ei olnud pakkumuses

täielikult esitamata ja asjakohaselt on Vaidlustaja pakkumuses tõendamata vaid see, kas

Vaidlustaja ja K.P. vahel on faktiliselt olemas (eel)kokkulepe K.P. kasutamiseks

hankelepingu täitmisel, millise kokkuleppe puudumine võiks seada ohtu hankelepingu

nõuetekohase täitmise.

Hankija küsis Vaidlustajalt puuduva (eel)kokkulepe kohta selgitust ja Vaidlustaja esitas

Lepingu. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Leping iseenesest selgitas juba pakkumuses

esitatud andmeid C-isiku kohta ja Lepinguga ei soovinud Vaidlustaja esmakordselt tõendada

Tingimuses nõutud C-isiku olemasolu. Lepingu eesmärk oli kõrvaldada Hankija kahtlus

sellest, et Vaidlustajal äkki ei olegi K.P.-ga kokkulepet K.P. osalemiseks hankelepingu

täitmisel.

10.2.3 Vaidlustuskomisjon seisukohal, et C-isiku kohta Vormil 5 esitatud andmed on piisava

täpsusega selleks, et selgituste küsimine (eel)kokkuleppe saamiseks ei tähendaks

Vaidlustajaga läbirääkimistesse astumist ning puuduse kõrvaldamine ei eeldaks uue

pakkumuse esitamist või pakkumuse ümberkujundamist (Vaidlustaja pakkumuses nimetatud

isik K.P. jääks pakkumuse kohaseks C-isikuks ka siis, kui hilisem (ee)kokkulepe tõendab

tema kasutamist hankelepingu täitmisel mitte töölepingu vaid töövõtulepingu

(käsunduslepingu) alusel). Tulenevalt eespooltoodust ei ole õige Hankija otsus Vaidlustaja

pakkumuse tagasilükkamiseks ja see tuleb tunnistada kehtetuks.

11. Kohtupraktika seob pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtte järgimiseks selgitustele

vastamise korras uute andmete ja dokumentide esitamise võimaluse üksnes selliste andmete

ja dokumentidega, mille puhul on võimalik objektiivselt kontrollida, et need on varasemad

kui pakkumuste esitamise tähtaeg (nt Riigikohtu 20.12.2019 otsus nr 3-19-1501, p 17;

Euroopa Kohtu otsused kohtuasjades C‑131/16, p 36, ja C-336/12, p-id 36–37 ja 39).

Puudub vaidlus, et Vaidlustaja esitas Lepingu pdf-formaadis, mille kohta Hankija on

selgitanud, et sealt ei olnud võimalik aluseks oleva Wordi faili metaandmeid kontrollida.

Ringkonnakohus on asja 3-23-1783 p-is 24 analoogses olukorras seoses pdf formaadis esitatud

dokumendi allkirjastamise objektiivse kontrollitavusega märkinud järgmist:

Ringkonnakohus ei nõustu siiski hinnanguga, et kinnituskirja koostamise või saamise aeg ei

ole üldse objektiivselt kontrollitav. Kõnealust nõuet (vt ka Euroopa Kohtu 10.10.2013 otsus

kohtuasjas C-336/12, Manova, p 39) ei ole põhjendatud sisustada nii, et dokumendi või

andmete olemasolu enne pakkumuste esitamise tähtaega peaks olema väljaspool mõistlikku

kahtlust (st seda kinnitavad ümberlükkamatud tõendid). Kontrolli objektiivsus viitab pigem

erapooletusele. See tähendab, et piirduda ei saa pelgalt pakkuja enda kinnitusega vm

potentsiaalselt kallutatud tõenditega. Saltex Oy 14.05.2023 dateeritud kinnituskiri on

ilmselgelt allkirjastatud paberil ja seejärel skaneeritud ning salvestatud pdf-formaati.

Järelikult saavad pdf-faili metaandmed anda teavet üksnes paberdokumendi elektroonilise

9 (9)

koopia loomise aja kohta, kuid mitte tõendada dokumendi tegeliku allkirjastamise aega. Kui

dokument on kaebajale edastatud elektrooniliselt, siis võivad metaandmed kaudselt viidata

dokumendi varaseima võimaliku kättesaamise ajale, kuid selle kohta oleks asjakohasem tõend

siiski e-kiri, millega see dokument kaebajale edastati. Seejuures tuleb märkida, et kuigi pdf-

faili loomishetke kajastavad metaandmed üldjuhul pelgalt teisele andmekandjale

salvestamisega ei muutu (sh on kohtute infosüsteemis oleva kinnituskirja metaandmetes faili

loomise ajaks jätkuvalt 07.07.2023), ei ole siiski tegemist andmetega, mida ei saaks üldse

muuta ja mis saaksid seetõttu olla „ümberlükkamatud“. Pdf-failide metaandmete (sh

„Created“) muutmiseks on mitmeid programme ja veebilehti (nt https://pdfcandy.com/editpdf-

meta.html), mis võimaldaksid senise 07.07.2023 kuupäeva hõlpsasti (sh tasuta) asendada

varasemaga (nt 14.05.2023) [---].

Seega üksnes asjaolu, et vastuseks Hankija selgitustaotlusele esitatud Leping on esmalt

Vaidlustaja ja K.P. poolt omakäeliselt allkirjastatud ja Hankijale edastatud pdf-formaadis ei

tähenda automaatselt Hankija jaoks objektiivset võimatust kontrollida asjaolu, kas see on

varasem kui pakkumuste esitamise tähtaeg.

12. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus

Kuna vaidlustuskomisjon tunnistab kehtetuks Hankija otsuse, millega Vaidlustaja pakkumus

lükati tagasi, tuleb hankemenetluse etapiviisilisuse põhimõttest tulenevalt tunnistada

kehtetuks ka Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamiseks, kuna sellele

ei eelnenud õiguspärast otsust pakkumuste vastavaks tunnistamiseks või tagasilükkamiseks

(RHS § 117 lg 1).

13. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus kuulub RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel rahuldamisele, kuulub

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 1.

Vaidlustaja on esitanud tähtaegselt taotluse lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks 9

tunni eest summas 2070 eurot käibemaksuta tunnihinnaga 230 eurot (käibemaksuta).

Vaidlustuskomisjon leiab, et kulud on asja mahtu ja keerukust arvestades vajalikud ja

põhjendatud ning tuleb Hankijalt välja mõista. Lisaks mõistab vaidlustuskomisjon Hankijalt

välja vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 2560 eurot.

Hankija ja Kolmanda isiku kulud jäävad nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Angelika Timusk