Lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Kliimaministeerium

[email protected]

Lennundusseaduse ja

riigilõivuseaduse muutmise seaduse

eelnõu kooskõlastamine

Austatud härra taristuminister

Rahandusministeerium kooskõlastab lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise

seaduse eelnõu järgmiste märkustega.

1. Eelnõu § 1 punktiga 37 täiendatakse lennundusseaduse § 59 lõikega 16, milles nähakse ette,

et Transpordiameti kui riikliku järelevalveasutuse tekkivad kulud järelevalvest

aeronavigatsiooniteenuse osutajate ohutu ja tõhusa tegutsemise üle käesoleva seaduse § 7

lõike 7 tähenduses ning arvestades komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/317 artikli 22 lõike

1 punkti a kaetakse osaliselt õhuruumi kasutajate makstavatest tasudest.

Lennundusseadusesse kavandatav säte ise ei ütle selgelt, kas Transpordiameti kulud

järelevalvest kaetaks osaliselt õhuruumi kasutajate makstavatest tasudest vahetult

Transpordiametile laekuva omatuluna või läbi riigieelarve eraldatavate sihtotstarbeliste

vahenditena.

Eelnõu seletuskiri ei too selles osas selgust, kuid jääb siiski pigem mulje, et silmas peetakse

tasude suunamist Lennuliiklusteeninduse AS-ilt otse Transpordiametile.

Leiame, et nimetatud tasu ei saa kvalifitseeruda asutuse omatuluks ning palume eelnõu muuta

selliselt, et oleks selge Transpordiameti rahastamine läbi riigieelarve (st tasu laekub

riigieelarvesse).

2. Eelnõuga kavandatakse riigilõivuseaduse muutmine, millega kehtestatakse ja muudetakse

mitmeid riigilõivusid. Mõistame, et eesmärk on muu hulgas uuendada lõivumäärasid vastavalt

praegusele hinnatasemele ja toimingutega kaasnevatele kuludele. Seletuskirjas on mainitud,

et kulupõhiste riigilõivumäärade arvutused on välja toodud lisas 1. Seletuskirjas toodud

viidete linkidelt avanevad erinevad failid, kuid mõlemad on märgitud lisana 1. Leheküljel 20

asuv fail ei ole täielik, mistõttu on keeruline kokku viia RLS-is tehtud muudatust konkreetse

määra arvutusega. Kuna lõivumäärade kulupõhistest arvutustest ei saa selles failis

struktureeritud ja täielikku ülevaadet siis ei saa me lõivumäärade muutmist läbipaistvaks

pidada. Lõivumäärade muutmisel on väga oluline tuua välja uue riigilõivumäärani jõudmise

arvutuskäik koos vastavate andmetega. Vajalikke andmeid on küll kogutud, kuid nendega

Teie 19.04.2026 nr 1-4/26/1549,

KLIM/26-0453/-1K

Meie 29.04.2026 nr 1.1-11/1747-3

2

tehtavad arvutuskäigud tuleks ka siduda konkreetsete sätete ja määradega. Tabeli vormis välja

toodud arvutused seletuskirja lisana on hea lahendus, kuid need peavad olema konkreetsed ja

täpsete viidetega muudetavatele sätetele.

Mitmeid lõivumäärasid on tõstetud mitmekordselt (nt EN § 2 punktid 23, 24, 36 jt). Suured

muudatused lõivumäärades vajavad eraldi analüüsi ja põhjendust. Nende puhul on väga

oluline analüüsida sihtrühma ja mõju sihtrühmale. Selliseid muutusi tehes võivad uued

määrad osutuda sihtrühmade jaoks liialt koormavaks, ehk väljasuretavaks, mistõttu võivad

need minna vastuollu põhiseadusega.

Riigilõivu määra suuruse arvutamisel on oluline jälgida, et riigilõivumäär kataks vähemalt

toiminguga kaasnevad kulud, kuid samas ei oleks väljasuretava olemusega. Samuti on määra

leidmisel tähtis analüüsida avalikku huvi lõivustatud avaliku teenuse pakkumisel. See

tähendab, et väga kaalukat avalikku huvi kandvat avalikku teenust võib olla põhjendatud

mõnevõrra rohkem täita avalikest vahenditest.

Lõivu või selle suuruse põhiseaduspärasuse hindamisel tuleb lähtuda sellest, kas lõivu

maksmise kohustus takistab põhjendamatult isikul mõne põhiõiguse realiseerimist. Siin

kerkib olulisele kohale ka seletuskirjas välja toodud maksevõimelisuse põhimõte. Selle

kohaldamine sõltub siiski eeskätt tehtava toimingu või osutatava teenuse olemusest ja selle

tähendusest isiku jaoks aga osaliselt ka sellest, kas isikul on võimalik loobuda toimingu või

teenuse taotlemisest. Teisisõnu, kui riigilõiv kehtestatakse olemuslikult pigem kohustusliku

teenusega seotud rahalise kohustusena, kui vabast tahtest valitava teenuse hinnana, tuleb lõivu

kehtestamisel rangemalt järgida põhiseaduslikke tagatisi. Seega, kui riigi osutatav teenus või

toiming on isikule vältimatult vajalik, tuleb järgida ka maksevõimelisuse printsiipi ning

vähese maksevõimega isikutelt ei saa nõuda teenuse osutamisega kaasnevate kulude täies

mahus hüvitamist.

Rahalise kohustuse suuruse proportsionaalsuses veendumiseks on vältimatult vajalik tunda

rahalise kohustuse sihtrühma ning hinnata rahalise kohustusega hõlmatud avaliku teenuse

mõju kogu sihtrühmale. Riigilõive on erireeglite või erandite kehtestamisega võimalik

kujundada vastavalt iga avaliku teenuse ja sihtrühma eripäradele.

3. Teeme ettepaneku muuta sõnastust sätetes, mis puudutavad erinevatele eksamitele

registreerimist ja nende sooritamist. Sihtrühmal võib sätteid lugedes tekkida vale arusaam, et

riigilõivu küsitakse registreerimise eest, kuid tegelikkuses võib lõivustatav toiming olla

hoopis eksami vastuvõtmine või sooritamine. Näiteks võiks eelnõu § 2 punkti 18 sõnastada

järgnevalt: „Lennundusloa teooriaeksamile registreerimise ja eksami vastuvõtmise eest

tasutakse riigilõivu 50 eurot“.

4. RLS §-s 2 on sätestatud, et lõivude tasumist kohustavad sätted peavad tulenema valdkonda

reguleerivast seadusest. Praegu ei leia me kehtivast LennS-ist või eelnõust sätet, mis

kohustaks eelnõu § 2 punktis 17 väljatoodud lennundusloa hoidmise eest riigilõivu tasuma.

Sellest tulenevalt on tähtis veenduda, et kõigil muudetavatel ja lisatavatel RLS-i sätetel oleks

asjakohane viide valdkonda reguleerivas seaduses.

5. Seletuskirjas on märgitud, et eelnõuga kaasneb lennundusjulgestusvaldkonnas täiendava

ametikoha loomisega seotud kulu. Samas ei ole märgitud, et täiendava ametikoha kulu oleks

kaetud Transpordiameti olemasoleva eelarve raames. Seletuskiri viitab vajadusele käsitleda

ametikoha rahastamist eelarvestrateegia protsessis ning tinglikult on see seotud võimaliku

3

riigilõivutulu kasvuga, mis ikkagi eeldab eraldi RES i otsust. Palume täiendada eelnõu kulude

osa järgmise lausega: „Täiendava ametikohaga seotud lisavajadust menetletakse riigi

eelarvestrateegia 2027–2030 protsessis. Juhul kui täiendavaid vahendeid ei leita, katab

Transpordiamet lisandunud ametikohaga seotud kulud olemasolevast eelarvest“.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Virge Aasa 5885 1493

[email protected]

Rando Kangsepp 5982 5053

[email protected]

Kevin Kassihin 5833 1868

[email protected]

Lennart Lepik 5885 1408

[email protected]