| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 1.1-11/1687-2 |
| Registreeritud | 29.04.2026 |
| Sünkroonitud | 30.04.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE |
| Sari | 1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
| Toimik | 1.1-11/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Vastutaja | Ave Schultz (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Strateegiatalitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Konverentsiturismi edendamise
toetus
Austatud härra Keldo
Rahandusministeerium on saanud kooskõlastamiseks konverentsiturismi edendamise toetuse
määruse eelnõu. Kooskõlastame eelnõu järgmiste märkustega arvestamisel:
1) Eelnõu § 3 lg 1 ja lg 2 kohaselt saab kasusaaja (s.o juriidiline isik, kes saab eelise)
vähese tähtsusega abi maksimaalselt 300 000 eurot, samas eelnõu § 8 lg 2 kohaselt on
toetuse maksimaalne summa 2 200 000 eurot. Määrusest pole üheselt selge, kes oleks
kasusaaja ja millised toetatavad tegevused sisaldaksid vähese tähtsusega abi ning
millised mitte. See ei selgu ka seletuskirjast.
Toetuse saajale on pandud vähese tähtsusega abi andja kohustused, sh „toetuse saaja
arvutab kasusaaja vähese tähtsusega abi (VTA) suuruse ja kontrollib kasusaaja
vastavust vähese tähtsusega abi määruse nõuetele. Toetuse saaja teavitab kasusaajat
vähese tähtsusega abi andmisest, abi summa suurusest ning kannab antava abi andmed
riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse.“ Seletuskirjas ei ole aga mingit juhist
toetuse saajale, milliseid EISi poolt toetatavaid tegevusi ta peaks lugema VTAks
kasusaajatele (eelduslikult kas sihtasutuse või MTÜ liikmetele) ja milliste tegevuste
toetamine ei ole VTA. Kui sellist valikut teeks EIS, siis EISil on kogemus, mille põhjal
ta saab otsustada, kas tegemist on VTAga või pole üldse tegemist riigiabiga (sh
VTAga), aga toetuse saaja, kes § 9 lg 1 kohaselt on „konverentsisektori ettevõtjaid
tegevusalapõhiselt koondav sihtasutus või MTÜ“ sellist kogemust ei oma, mistõttu ei
saa olla kindel, et ta oskab VTAd korrektselt määrata.
2) Seletuskirjas on selgitatud, et toetuse taotleja ei ole käsitletav ettevõtjana riigiabi
regulatsiooni mõttes, sest ei paku turul kaupu või teenuseid. Kui aga vaadata
toetatavaid tegevusi, siis vähemalt § 5 punktis 9 mainitud „Eesti
konverentsikorraldajate nõustamine, koolitamine, teadlikkuse kasvatamine“ tundub
olevat majandustegevus. Seletuskirjas oleks vaja põhjalikumalt selgitada, miks ei ole
toetus toetuse saajale riigiabi.
Teie 15.04.2026 nr 2-2/1379-1;
MKM/26-0438/-1K
Meie 29.04.2026 nr 1.1-11/1687-2
2
3) Ettepanek § 3 täiendamiseks: lisada ka VTA andmise välistused, sh loetelu
mitteabikõlblikest sektoritest (võib viitega Euroopa Komisjoni vähese tähtsusega abi
määrusele). See on üks VTA üldtingimustest, mis peaks meetme määruses kirjas
olema.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Ave Schultz
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|