2027. a. riigieelarve eelnõu tegevuspõhisest liigendamisest

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja aprill 2026

Päevakorrapunkt nr

2027. a riigieelarve eelnõu tegevuspõhine liigendamine

1. Kiita heaks Rahandusministeeriumi ettepanekud valitsemisalade tulemusvaldkondade,

programmide ja programmi tegevuste muutmiseks vastavalt eelnõu seletuskirja lisa 1

tabelis 2 toodud jaotusele:

1.1 Haridus- ja Teadusministeeriumi tulemusvaldkonna ja programmi tegevuste

nimetuste muutmiseks.

1.2 Justiits- ja Digiministeeriumi programmi, programmi tegevuste ja programmi

tegevuste nimetuste muutmiseks.

1.3 Kaitseministeeriumi programmi tegevuste ja programmi tegevuste nimetuste

muutmiseks.

1.4 Kliimaministeeriumi programmi, programmi tegevuste ja programmi tegevuste

nimetuste muutmiseks.

1.5 Kultuuriministeeriumi programmi ja programmi tegevuste nimetuste muutmiseks.

1.6 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tulemusvaldkonna ja programmi

tegevuste nimetuste muutmiseks.

1.7 Rahandusministeeriumi programmi ja programmi tegevuste nimetuste muutmiseks.

1.8 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi programmi tegevuste ja programmi

tegevuste nimetuste muutmiseks.

1.9 Siseministeeriumi programmide, programmi tegevuste ja programmi tegevuste

nimetuste muutmiseks.

1.10 Sotsiaalministeeriumi tulemusvaldkonna, programmide ja programmi tegevuste

nimetuste muutmiseks.

1.11 Välisministeeriumi programmi tegevuste nimetuste muutmiseks.

2. Lähtuda kinnitatud programmide ja programmi tegevuste liigendusest 2027. a riigieelarve

eelnõu koostamisel.

Kristen Michal Keit Kasemets

Peaminister Riigisekretär

Vabariigi Valitsuse istungi protokolli märgitava otsuse „Riigieelarve tegevuspõhise liigenduse

muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Alates 2020. aastast on riigieelarve tegevuspõhine, mis tähendab, et riigi strateegilised eesmärgid on

seotud rahaga. Riigieelarve seadus kinnitatakse programmide ja programmi tegevuste lõikes. Kui

ministeerium peab vajalikuks muuta järgmise aasta riigieelarve eelnõus programmi tegevuste nimetust

või arvu, esitab ministeerium vastava ettepaneku Rahandusministeeriumile 1. aprilliks (Vabariigi

Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrus nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja

tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning

riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord” § 5 lõige 51). Liigenduse muudatused

otsustab Vabariigi Valitsus rahandusministri ettepaneku alusel 30. aprilliks. Programmi tegevuste

koosseis kinnitatakse lõplikult aastase riigieelarve vastuvõtmisel Riigikogus.

Käesoleva aasta fookuses on terviklik tulemusvaldkondade, programmide ja programmi tegevuste

nimetuste ühtlustamine ja keeleline korrigeerimine, et pakkuda terviklik, selge ja arusaadav lahendus

üheaastase riigieelarve seaduse ülesehitusele.

Eelnõu sisaldab viit liiki muudatusettepanekuid (lisa 2):

 kolme tulemusvaldkonna nimetuse muutmine (Eesti keel, Haridus ja noored, Sotsiaalne ja

tööalane heaolu);

 programmide ümber korraldamine, sh ühe programmi lõpetamine (Siseministeerium);

 programmi nimetuse muutmine (Justiits- ja Digiministeerium, Kliimaministeerium,

Kultuuriministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium);

 programmi tegevuste ümber korraldamine (Justiits- ja Digiministeerium, Kaitseministeerium,

Kliimaministeerium, Kultuuriministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium,

Siseministeerium);

 programmi tegevuste nimetuste muutmine (Haridus- ja Teadusministeerium, Justiits- ja

Digiministeerium, Kaitseministeerium, Kliimaministeerium, Kultuuriministeerium,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium ja Välisministeerium).

1. aprilliks esitasid kõik valitsemisalad ettepanekud programmi tegevuste nimetuste muutmiseks.

Rahandusministeerium koondas muudatusettepanekud, hindas nende vastavust kehtivale

regulatsioonile ning esitab muudatused Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks.

Programmide arv väheneb ettepaneku kohaselt 2026. aasta riigieelarve liigendusega võrreldes ühe

võrra, programmi tegevuste arv väheneb 11 võrra. Ministeeriumite esitatud programmi tegevusi

korrastavad ettepanekud lähtuvad põhimõttest, et programmi tegevus on terviklik väärtus, mis koondab

teenused alates poliitika kujundamisest kuni teenuste pakkumise ja järelevalve tegemiseni ning selle

juhtimine on selge ja läbipaistev. Programmi tegevuse eelarve detailsema jaotuse esitab ministeerium

programmidokumendi lisas, kus kajastatakse teenuste nimetused, eesmärgid, lühikirjeldused ja

indikatiivsed maksumused.

Muudatusettepanekute heakskiitmisel on 2027. aasta eelarve kulud jaotatud 42 programmi ja 161

programmi tegevuse vahel, mis tähendab tegevuspõhises liigenduses eelarveridade vähendamist 11

programmi tegevuse võrra (tabel 1).

Tabel 1. Valitsemisala programmi ja programmi tegevuste arv võrdluses 2026. aasta riigieelarves ja

2027. aasta riigieelarves esitatud ettepaneku kohaselt

Valitsemisala Programme

2026

Programme

2027

Programmide

muutus

Programmi

tegevuste

arv

RE 2026

Programmi

tegevuste

arv

RE 2027

Programmi

tegevuste muutus

Riigikantselei 1 1 0 1 1 0

Haridus- ja Teadusministeerium 5* 5 0 21 21 0

Justiits- ja Digiministeerium 2 2 0 12 10 -2

Kaitseministeerium 1 1 0 9 7 -2

Kliimaministeerium 6 6 0 23 23 0

Kultuuriministeerium 3 3 0 19 19 0

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

5* 5 0 14 14 0

Rahandusministeerium 2 2 0 6 6 0

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

4 4 0 18 17 -1

Siseministeerium 8 7 -1 24 18 -6

Sotsiaalministeerium 7* 7 0 20 20 0

Välisministeerium 1 1 0 5 5 0

KOKKU 45* 44* -1 172 161 -11

* programmide arvestus on esitatud ministeeriumite põhiselt. Programme on kokku 42. Kaks programmi on

ühisprogrammid, kuhu panustab vähemalt kaks ministeeriumi.

1.2 Seletuskirja ettevalmistaja

Rahandusministeeriumi strateegiatalituse nõunikud Marju Saar, 58851438, [email protected], Elo

Piksarv, 59825069, [email protected], Rando Kängsepp, 59825053, [email protected], Ave

Schultz, 54750840, [email protected].

2. Valitsemisalade esitatud muudatusettepanekud

Alljärgnevalt on ministeeriumite kaupa toodud tulemusvaldkondade, programmide ja programmi

tegevuste sisuliste muudatusettepanekute taust ja põhjendused. Rahandusministeerium nõustub

esitatud ettepanekutega, välja arvatud Kultuuriministeeriumi ning Justiits- ja Digiministeeriumi puhul.

Uus, 2027. aasta riigieelarve tegevuspõhine liigendus on toodud lisas 1.

1. Haridus- ja Teadusministeerium

Ettepaneku sisu:

1) nimetada ümber tulemusvaldkond „Eesti keel ja eestlus“, tulemusvaldkonna uus nimetus on

„Eesti keel“;

2) nimetada ümber tulemusvaldkond „Tark ja tegus rahvas“, tulemusvaldkonna uus nimetus on

“Haridus ja noored”.

Põhjendus:

Tulemusvaldkondade nimetuste muutmine on osa terviklikust riigieelarve tegevuspõhise liigenduse

korrastamisest. Tulemusvaldkondade, programmide ja programmi tegevuste nimetuste ühtlustamise ja

keelelise korrigeerimise eesmärk on pakkuda terviklik, selge ja arusaadav sõnastus riigieelarve seaduse

ridadele.

2. Justiits- ja Digiministeerium

Ettepaneku sisu:

1) liita programmi tegevused „Õigusriigi ja õigusloome kvaliteedi tagamine“ ja

„Konkurentsivõimelise ärikeskkonna tagamine“ üheks programmi tegevuseks nimetusega

„Õigusriik ja toimiv ärikeskkond“;

2) liita programmi tegevused „Kesksete IT-teenuste osutamine“, „Personaalse riigi ja

kasutajakesksete teenuste arendamine“ ja „Digiriigi arengu juhtimine ja koordineerimine“

üheks programmi tegevuseks nimetusega „Digiriigi juhtimine ja kesksed e-teenused“.

Põhjendus:

Konkurentsivõimelise ärikeskkonna tagamine on üks osa õigusriigi ja õigusloome kvaliteedi

tagamisest. Uue programmi tegevusega „Õigusriik ja toimiv ärikeskkond“ ühtlustatakse strateegilisi

tasandeid ja tekib senisest loogilisem programmi tegevuste jaotus Justiits- ja Digiministeeriumi

asekantslerite vahel. Programmi tegevuste liitmine lihtsustab õiguspoliitika asekantsleri

vastutusvaldkonnas tegevuste juhtimist ja planeerimist. Eelarve mahult oli senine „Õigusriigi ja

õigusloome kvaliteedi tagamine“ programmi tegevus ebaproportsionaalselt väike võrreldes teiste

programmi tegevustega.

Uue programmi tegevuse „Digiriigi juhtimine ja kesksed e-teenused“ sisu ja ulatus viiakse vastavusse

uuendatud “Eesti digiühiskonna arengukava 2035” alaeesmärgiga. Lisaks ühtlustatakse vastutuste

jaotust, et programmi tegevused oleks piiritletud asekantsleri vastutusvaldkonnaga. „Kesksete IT-

teenuste osutamine“ sisaldas Registrite ja Infosüsteemide Keskuse horisontaalseid teenuseid, mis

asuvad digiriigi asekantsleri vastutusalas.

Rahandusministeeriumi arvamus: Rahandusministeerium ei toeta Justiits- ja Digiministeeriumi

ettepanekut liita programmi tegevused „Õigusriigi ja õigusloome kvaliteedi tagamine“ ning

„Konkurentsivõimelise ärikeskkonna tagamine“.

Tegevuspõhise eelarvestamise keskne üksus on teenus. Vastavalt metoodikale peab programmi

tegevus koondama teenuseid, millel on sarnane eesmärk ja sihtrühm. Programmi tegevuste liitmisel

hajuks tegevuste fookus ja kaoks selgus, millistele spetsiifilistele sihtrühmadele ressursse suunatakse.

 Õigusriigi ja õigusloome kvaliteedi tagamine keskendub riigi fundamentaalsele toimimisele,

põhiseaduslikkuse järelevalvele ja õigusloome standardite hoidmisele. Sihtrühmaks on kogu

ühiskond ja riigi institutsioonid.

 Konkurentsivõimelise ärikeskkonna tagamine on spetsiifiliselt suunatud majandusarengule,

ettevõtlusõigusele ja turu efektiivsusele. Sihtrühmaks on ettevõtjad ja investorid.

Programmi tegevusel peab olema selge ja mõõdetav, sh eelarve ja eelarveotsustega seostatav

tulemusmõõdik. Tegevuste liitmisel on keeruline seada ühist asjakohast mõõdikut, mis ei oleks liiga

üldine. See muudaks keeruliseks hindamise, kas eelarveraha on kasutatud tulemuslikult konkreetses

valdkonnas.

 Õigusriigi ja õigusloome kvaliteedi tagamise mõõdikud on „VTK kohustusega seaduseelnõu

koostamisele eelneb VTK“ ja „Olulise mõjuga eelnõude ja ilma VTK-ta koostatud eelnõude

suhtes teostatakse järelhindamine“.

 Konkurentsivõimelise ärikeskkonna tagamise mõõdikud on „Ülemaailmne

innovatsiooniindeks Global Innovation Index, Innovation Output näitaja koht edetabelis“ ja

„Maailma konkurentsivõime edetabel (IMD World Competitiveness Ranking),

äriseadusandluse tõhusus (business legislation efficiency)“.

Lisaks eristavad Eesti 2035 ja valdkondlikud arengukavad selgelt tugevat õigusriiki ja innovaatilist

majanduskeskkonda. Programmide ülesehitus peab peegeldama riigi strateegilisi prioriteete.

Ministeeriumi vastutusvaldkonnas on need kaks suunda piisavalt eristuvad, et väärtustada neid

eraldiseisvate programmi tegevustena.

Rahandusministeeriumi ettepanek on jätkata eraldiseisvate programmi tegevustega ja nimetada

programmi tegevused järgmiselt: „Õigusriik ja õigusloome kvaliteet“ ning

„Konkurentsivõimeline ärikeskkond“.

3. Kaitseministeerium

Ettepaneku sisu:

1) jagada programmi tegevus „Riigikaitselise inimvara juhtimine“ kaheks, liites programmi

tegevuse all olevad teenused vastavalt sisule programmi tegevustesse „Väeloome“ ning

„Kaitsetahe ja riigikaitse inimvara“;

2) liita programmi tegevus „Riigikaitseliste investeeringute korraldamine“ programmi tegevusega

„Väeloome“.

Põhjendus:

Programmi tegevuste muudatusettepanekud lähtuvad põhimõttest, et programmi tegevus peab

koondama ühe sisuliselt seotud tulemuse saavutamiseks vajalikud tegevused, vastutuse ja ressursid.

Eesmärk on viia programmi struktuur paremasse vastavusse Kaitseministeeriumi juhtimisloogika ning

riigikaitse arengukavas kokku lepitud võimearendusega.

Programmi tegevuse „Riigikaitselise inimvara juhtimine“ all olevad teenused jagatakse vastavalt

nende sisule programmi tegevuste „Väeloome“ ning „Kaitsetahe ja riigikaitse inimvara“ vahel. Need

teenused, mis toetavad üksuste loomist, väljaõpet, tegevväelaste ja reservi ettevalmistamist ning

seeläbi sõjalise võime saavutamist ja hoidmist, liidetakse programmi tegevusega „Väeloome“. Need

teenused, mis panustavad kaitsetahte kujundamisse, järelkasvu tagamisse ja riigikaitselise inimvara

laiemasse arendamisse, liidetakse programmi tegevusega „Kaitsetahe ja riigikaitse inimvara“.

Muudatuse tulemusel muutub programmi struktuur sisuliselt selgemaks: tugifunktsioonid ei paikne

enam eraldi tegevustena, vaid nende tulemused kajastuvad selles programmi tegevuses, mille eesmärki

nad tegelikult teenivad. See parandab seost eesmärkide, vastutuse, mõõdikute ja ressursside vahel ning

vähendab juhtimise killustatust. Teenuseid ei kaotata ning läbipaistvus säilib, kuna teenuste sisu ja

rahastust on võimalik jätkuvalt eristada teenuste ja alamtegevuste tasandil.

4. Kliimaministeerium

Ettepaneku sisu:

1) muuta programmi „Rohereformi ja kliimapoliitika programm“ nimetust, uus programmi

nimetus on „Keskkonnahoidliku arengu ja kliimapoliitika programm“;

2) liita programmi tegevuse „Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamise“ vee kaitse osa

programmi tegevusega „Merekeskkonna kaitse tagamine“. Uuteks programmi tegevuste

nimetusteks on vastavalt „Veevarustus ja kanalisatsioon“ ning „Mere- ja veekeskkonna

kaitse“.

Põhjendus:

Uus programmi nimetus „Keskkonnahoidliku arengu ja kliimapoliitika programm“ kirjeldab

programmi laiemat eesmärki ja ulatust. Keskkonnahoidlik areng rõhutab pikaajalist, tasakaalustatud ja

jätkusuutlikku arengusuunda, mis hõlmab nii keskkonna aspekti, majanduse kohanemist kui ka

ühiskondlikku heaolu. Uus nimetus rõhutab, et tegemist on tervikliku arenguraamistikuga. See loob

selgema arusaama programmi sisust nii partneritele kui ka avalikkusele ning toetab strateegilist

järjepidevust riigi keskkonna- ja kliimapoliitika kujundamisel.

Mere- ja veekeskkonna kaitse moodustab tervikliku lähenemise, kuna vesi on üks süsteem, olgu see

merevesi või pinnavesi või põhjavesi. Ühine eesmärk on veekogude hea seisundi saavutamine.

Programmi tegevus „Veevarustus ja kanalisatsioon“ jääb eraldiseisvana alles, kuna tegemist on

inimestele eluliselt olulise tähtsusega tegevusega, millele tuleb eraldi tähelepanu ja ressursse suunata.

Seda arendatakse vee-ettevõtluse reformi ja taristu uuendamise kaudu, et tagada puhas joogivesi ning

töökindel ja taskukohane teenus kogu Eestis.

5. Kultuuriministeerium

Ettepaneku sisu:

1) muuta programmi „Lõimumis-, sh kohanemisprogramm“ nimetust, uus programmi nimetus on

„Lõimumisprogramm“;

2) liita programmi tegevused „Saavutusspordi toetamine ja arendamine“, „Ausa spordi ja

sporditurvalisuse toetamine ning arendamine“ ja „Organiseeritud liikumisharrastuse

edendamine“ üheks programmi tegevuseks nimetusega „Spordipoliitika“.

Põhjendus:

Programmi nimetuse muutmine on osa terviklikust riigieelarve tegevuspõhise liigenduse

korrastamisest. Tulemusvaldkondade, programmide ja programmi tegevuste nimetuste ühtlustamise ja

keelelise korrigeerimise eesmärk on pakkuda terviklik, selge ja arusaadav sõnastus riigieelarve seaduse

ridadele.

Spordiprogrammi uuendatud struktuur koondab liikumisharrastuse, saavutusspordi ja ausa spordi ühte

terviklikku tegevusse, mis peegeldab spordivaldkonna tegelikku toimimist. Praktikas ei toimi need

kolm valdkonda kunagi iseseisvalt – need on tihedalt läbipõimunud, kasutavad sama taristut, toetuvad

samadele inimestele ja mõjutavad üksteise arengut. Seega on nende eristamine olnud pigem kunstlik,

mitte strateegiline valik. Treenerite tööjõukulu toetus aitab kujundada nii harrastussportlaseid kui

tulevasi tippsportlasi ning toetab eetilise ja turvalise liikumiskeskkonna loomist. Riigi sporditaristu

teenindab samaaegselt nii tippsporti kui harrastussporti. Spordiorganisatsioonid tegutsevad samuti

korraga mõlemas valdkonnas.

Dopinguvastane tegevus, väärkohtlemise ennetamine ja sporditurvalisuse tagamine on vajalikud kõigil

tasanditel, nii harrastuses kui tippspordis. Ühe tegevusega struktuur võimaldab ausa spordi

põhimõtteid rakendada sidusalt kõigis spordi arengusuundades. Ühe tegevuse haldamine annab

koondvaate spordivaldkonna toimimisele ja toetab tõhusamat ressursside kavandamist valitsusalas.

Programmi põhimõõdikud – harrastajate arv, noorte osalus, treenerikutsete arv, liikumisharrastuse

regulaarsus ja rahvusvaheliste tulemuste tase – on valdkondade ülesed ja ei piirdu ühe kitsa

tegevusharuga. Ühise tegevuse struktuur võimaldab mõõdikuid rakendada sidusalt ja vältida

kunstlikku jaotamist.

Spordipoliitika eesmärk on tõsta elanike liikumisaktiivsust ja tugevdada spordisüsteemi tervikuna.

Selle saavutamine eeldab valdkondade ülest koostööd ning ühtset juhtimist, mitte killustatud tegevusi.

Ühtne tegevuse tase kajastab spordivaldkonna terviklikku toimimist, toetab tõhusamat ressursside

kasutust ja on kooskõlas spordipoliitika eesmärkidega.

Rahandusministeeriumi arvamus: Rahandusministeerium ei toeta Kultuuriministeeriumi

ettepanekut liita programmi tegevused „Saavutusspordi toetamine ja arendamine“, „Ausa spordi ja

sporditurvalisuse toetamine ning arendamine“ ja „Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine“

üheks programmi tegevuseks.

Eelarve läbipaistvuse ja jälgitavuse vähenemine: tegevuspõhise riigieelarve eesmärk on pakkuda

selget ülevaadet, kuhu maksumaksja raha suunatakse ja milliseid konkreetseid tulemusi selle eest

oodatakse. Tegevuste liitmine üldnimetuse „Spordipoliitika“ alla muudab riigieelarve tasandil

valdkonna rahastuse hägusaks. See raskendab nii Vabariigi Valitsusel kui ka Riigikogul hinnata,

milline on riigi panus strateegiliselt erinevatesse suundadesse nagu liikumisharrastus versus

saavutussport.

Erinevad sihtrühmad ja mõjumudeli erisused: kuigi Kultuuriministeerium rõhutab, et valdkonnad

on läbipõimunud, on nende tegevuste mõjumudeli loogika, oodatavad tulemused ja sihtrühmad

kardinaalselt erinevad. Liikumisharrastuse fookus on rahvatervisel ja ennetusel, saavutusspordil aga

tippsooritustel ja rahvusvahelisel konkurentsivõimel. Ausa spordi ja turvalisuse valdkond on seevastu

regulatiivne ja kontrolliv funktsioon. Nende liitmine raskendab jälgitavust, kas vahendid liiguvad

proportsionaalselt vastavalt seatud prioriteetidele või toimub ressursside varjatud ümberjagamine ühe

valdkonna arvelt teise.

Selleks, et säilitada riigieelarve informatiivsus ja tagada selge ülevaade spordivaldkonna eri tahkude

rahastamisest, on vajalik jätkata eraldiseisvate programmi tegevustega.

Rahandusministeeriumi ettepanek on jätkata eraldiseisvate programmi tegevustega ja nimetada

programmi tegevused järgmiselt: „Saavutussport“, „Aus sport ja sporditurvalisus“ ning

„Liikumisharrastus“.

6. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Ettepaneku sisu:

1) nimetada ümber tulemusvaldkond „Heaolu”, tulemusvaldkonna uus nimetus on „Sotsiaalne ja

tööalane heaolu“.

Põhjendus:

Tulemusvaldkonna nimetuse muutmine on osa terviklikust riigieelarve tegevuspõhise liigenduse

korrastamisest. Tulemusvaldkondade, programmide ja programmi tegevuste nimetuste ühtlustamise ja

keelelise korrigeerimise eesmärk on pakkuda terviklik, selge ja arusaadav sõnastus riigieelarve seaduse

ridadele. Tulemusvaldkonna praegune nimetus „Heaolu“ on palju laiem mõiste kui sotsiaalvaldkonnas

või tööturul loodav heaolu. Heaolu sisaldab definitsiooni ja erinevate rahvusvaheliste mõõdikute järgi

peaaegu kogu riigi põhifunktsioone ja seetõttu on eelarve pilt eksitav. Tulemusvaldkonna nimetus

„Sotsiaalne ja tööalane heaolu“ on kitsam ja konkreetsem.

7. Rahandusministeerium

Ettepaneku sisu:

1) nimetada ümber programm „Rahatarga riigi programm“, uus programmi nimetus on „Riigi

rahanduse ja finantspoliitika programm“.

Põhjendus:

Programmi nimetuse muutmine on osa terviklikust riigieelarve tegevuspõhise liigenduse

korrastamisest. Tulemusvaldkondade, programmide ja programmi tegevuste nimetuste ühtlustamise ja

keelelise korrigeerimise eesmärk on pakkuda terviklik, selge ja arusaadav sõnastus riigieelarve seaduse

ridadele.

8. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Ettepaneku sisu:

1) liita programmi tegevus „Ringbiomajanduse arendamine“ programmi tegevusega

„Põllumajanduskeskkond“.

Põhjendus:

Programmi tegevused liidetakse, kuna ringbiomajanduse eesmärgid toetavad

põllumajanduskeskkonna eesmärkide saavutamist ehk liitmine toetab eesmärkide selgust ja

terviklikkust. Ringbiomajanduse eesmärk on bioressursside ja jääkide targem ja tõhusam kasutus,

suurendades lisandväärtust ja vähendades keskkonnakoormust. See sobitub põllumajanduskeskkonna

eesmärkidega, kuna on üks viis kuidas vähendada põllumajanduse koormust keskkonnale.

Ringbiomajanduse programmi tegevus on võrreldes teiste programmi tegevustega ressursside poolest

väike. Suure osa programmi tegevusest moodustab RRF vahenditest antav toetus, mis lõpeb 2026.

aastal. Seejärel vähenevad programmi tegevuse raames tehtavad tegevused veelgi. Ka

juhtimisstruktuuri mõttes on programmi tegevuste liitmine asjakohane, kuna tegevusi juhitakse ühest

üksusest.

9. Siseministeerium

Ettepaneku sisu:

1) Programm „Turvaline elukeskkond“ kujuneb kahe programmi „Ennetava ja turvalise

elukeskkonna kujundamise programm“ ning „Kiire ja asjatundliku abi programm“

valdkondade osalisel liitmisel:

1.1) liita programmi tegevused „Õnnetuste, süütegude ja varakahjude ennetamine“ ja

„Turvalise keskkonna kujundamine“ üheks programmi tegevuseks nimetusega „Ennetus

siseturvalisuses“;

1.2) liita programmi tegevused „Avaliku korra tagamine“ ja „Süüteomenetlus“ üheks programmi

tegevuseks nimetusega „Korrakaitse ja süüteomenetlus.

2) Programm „Kriisikindel ühiskond“ kujuneb kolme programmi „Ennetava ja turvalise

elukeskkonna kujundamise programm“, „Kiire ja asjatundliku abi programm“ ning „Kindla

sisejulgeoleku programm“ valdkondade pinnalt:

2.1) liita programmiga programmi tegevus „Elanikkonnakaitse ja kriisivalmidus“.

3) Nimetada ümber programm „Kindla sisejulgeoleku programm“, uus programmi nimetus on

„Sisejulgeoleku programm“.

4) Programm „Rahvastikuhaldus“ kujuneb sidusa ühiskonna tulemusvaldkonna alt programmi

„Nutikas rahavastikuarvestus“ toomisel siseturvalisuse tulemusvaldkonna alla.

3.1) liita programmid „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihaldus“ ning

„Nutikas rahvastikuarvestus“ üheks programmiks nimetusega “Rahvastikuhalduse

programm“;

3.2) liita programmi tegevused „Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning

elluviimine“ ja „Migratsioonijärelevalve“ üheks programmi tegevuseks „Kodakondsus ja

rändehaldus“;

3.3) liita programmi tegevused „Isikute tõsikindel tuvastamine ja dokumentide väljaandmine“,

„Rahvastikuregistri andmekvaliteedi tõstmine“ ja „Rahvastikuregistri kasutusmugavuse

parandamine“ üheks programmi tegevuseks „Rahvastiku toimingud ja identiteedihaldus“.

5) Nimetada ümber programm „Targa ja innovaatilise siseturvalisuse programm“, uus programmi

nimetus on „Siseturvalisuse toetamise programm“:

4.1) liita programmi tegevused „Tasemeõpe ja täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias“ ning

„Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevus“ üheks programmi

tegevuseks „Sisekaitse haridus ja teadus“;

4.2) liita programmiga programmi tegevus „Siseturvalisuse vabatahtlikud“.

Põhjendus:

Tulemusvaldkondade „Siseturvalisus“ ja „Sidus Eesti“ Siseministeeriumi juhtimisel olevate

programmide struktuuri muudatused alates perioodist 2027–2030 on tingitud valitsemisala vajadusest

korrastada programmide juhtimiskorraldust, et ministeeriumi struktuur toetaks senisest enam

programmide juhtimist. See loob Siseministeeriumi valitsemisala asutustele selgema partnerluse

konkreetsest programmist kui kõik valdkonnas omavahel tihedalt seotud teemad on koondatud

valdkonna eest vastutava asekantsleri juhtimise alla. Programmide struktuur on seega selgem ja

läbipaistvam.

Programmide struktuuris planeeritud muudatusi tutvustati 17. märtsil 2026. a siseturvalisuse

arengukava (STAK) ja 19. märtsil 2026. a sidusa ühiskonna arengukava (SIDEST) juhtkomisjonide

kohtumistel. Mõlemad juhtkomisjonid kiitsid programmide muudatused heaks.

Turvalise elukeskkonna programm kujuneb kahe varasema programmi „Ennetava ja turvalise

elukeskkonna kujundamise programm“ ning „Kiire ja asjatundliku abi programm“ osalisel liitmisel.

Programmi koonduvad kokku siseturvalisuse valdkonna politseilised tegevused süütegude ennetusest

ja kogukonna süütegude menetlusest, turvalise keskkonna kujundamisest, avaliku korra tagamisest ja

süütegudele reageerimisest. Varasemast neljast programmi tegevusest moodustub kaks programmi

tegevust „Ennetus siseturvalisuses“ ja „Korrakaitse ja süüteomenetlus“. Kuna riskikäitumise ja

süütegude ennetamine, avaliku korra tagamine ja reageerimine kannavad kõik terviklikku turvalisuse

tagamise eesmärki, siis nende valdkondade elluviimise kavandamine toimub koostoimes ja tegevuste

tulemuslikkus mõjutab üksteist.

Siseturvalisuse vabatahtlike valdkond – programmi tegevus „Siseturvalisuse vabatahtlikud“ – liigub

horisontaalse teemana „Siseturvalisuse toetamise programmi“ koosseisu.

Kriisikindla ühiskonna programm kujuneb kolme varasema programmi – „Ennetava ja turvalise

elukeskkonna kujundamise programm“, „Kiire ja asjatundliku abi programm“ ning „Kindla

sisejulgeoleku programm“ – valdkondade pinnalt. Moodustub viis programmi tegevust

„Elanikkonnakaitse ja kriisivalmidus“, „Hädaabi 112 ja riigiinfo 1247“, „Ohutus ja päästetööd“,

„Lennu- ja merepääste“ ning „Demineerimine“. Programm kajastab Eesti ühiskonnas ohtude

ennetamise ja reageerimisega seotud valmisoleku, pääste ja elanikkonnakaitse tegevusi.

Sisejulgeoleku programmi aluseks on „Kindla sisejulgeoleku programm“, kuid uues struktuuris on

programm sisejulgeoleku keskne. Programmi kaudu tagatakse põhiseadusliku korra, sisejulgeoleku

ning Eesti Vabariigi piiri kaitse, tõkestatakse rasked peitkuriteod. Seetõttu liigub programmi tegevus

„Elanikkonnakaitse ja kriisivalmidus“ ehk kõik elanikkonnakaitse ja kriisideks valmisolekuga seotud

teemad „Kriisikindla ühiskonna programmi“ koosseisu.

Rahvastikuhalduse programm kujuneb kahe tulemusvaldkonna programmide liitmisel –

siseturvalisuse tulemusvaldkonna programm „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja

identiteedihaldus“ ja sidusa Eesti tulemusvaldkonna programm „Nutikas rahvastikuarvestus“.

Viimases on rahvastikuarvestus käsitletud eraldiseisva teemana ning ei ole oma olemuselt otseselt

seotud ühiskondliku sidususe poliitikatega. Tegemist on riigi tuumikfunktsiooniga, mis puudutab

rahvastikuandmete- ja toimingute ning elukohaandmete haldamist, registrite toimimist ja

identiteedisüsteemi. Identiteedi ja staatuse määratlemine ning rahvastiku toimingud on valdkonnad,

mis on praktikas omavahel tugevalt põimunud. Rahvastikuhalduse programmi alla koonduvad kaks

omavahel tugevalt seotud tegevussuunda ehk kaks programmi tegevust: „Kodakondsus ja

rändehaldus“ ning „Rahvastiku toimingud ja identiteedihaldus“.

Siseturvalisuse toetamise programm käsitleb Siseministeeriumi valitsemisalas horisontaalseid

teemasid, luues eeldused teiste siseturvalisuse tulemusvaldkonna programmide elluviimiseks.

Programmi teenuste elluviimise tulemusena ei looda iseseisvat, otse avalikkusele suunatuna väärtust.

Programmis on kolm programmi tegevust. Liidetakse programmi tegevused „Tasemeõpe ja

täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias“ ning „Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja

innovatsioonitegevus“ üheks programmi tegevuseks „Sisekaitse haridus ja teadus“.

Sisekaitseakadeemia teenused on suunatud püsihariduse pakkumise käigus ka teaduse suunale, omades

seega omavahel palju kokkupuutepunkte ning nende käsitlemine ühe programmi tegevusena

moodustab tervikliku valdkonna. Sisekaitseline haridus ja teadus on koostoimes sisendiks valdkonna

poliitika kujundamiseks ja elluviimiseks. Nad on teineteist vastastikku võimestavad valdkonnad,

moodustades siseturvalisuse valdkonna vaates ühtse loogilise terviku, kus teadmussiire integreeritakse

õppesüsteemi, mis omakorda tõstab hariduse kvaliteeti. Samuti on Sisekaitseakadeemia õppejõududel

kohustus tegeleda lisaks õpetamisele ka teadustööga, ühelt poolt panustades uue teadmuse loomisesse

ja teisalt viies kaasaegseid arenguid õppeprotsessi ning sealt kaudu ka „põllule“. Programmiga

liidetakse programmi tegevus „Siseturvalisuse vabatahtlikud“, mis liikus tervikuna varasemast

programmist „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine“. Siseturvalisuse vabatahtlikud

(Politsei- ja Piirivalveameti, Häirekeskuse ja Päästeameti vabatahtlikud) horisontaalse valdkonnana

panustavad läbivalt kõikidesse tulemusvaldkonna programmidesse, mitte ei toeta vaid ennetustegevusi

kogukondades. Vabatahtlikud on siseturvalisuses avalikkusele pakutavate teenuste osutamisel

märkimisväärne ja oluline ressurss ning Eesti turvalisuse ja kriisivalmiduse oluline tugisammas.

Vabatahtlike olemasolu loob lisavõimekuse olukordades, kus siseturvalisuse ressursid on tugeva surve

all, neid käsitletakse strateegilise võimekusena.

10. Sotsiaalministeerium

Ettepaneku sisu:

1) nimetada ümber tulemusvaldkond „Heaolu“, tulemusvaldkonna uus nimetus on „Sotsiaalne ja

tööalane heaolu“;

2) nimetada ümber programm „Tervist toetava keskkonna programm“, uus programmi nimetus on

„Keskkonnatervishoiu programm“;

3) nimetada ümber programm „Tervist toetavate valikute programm“, uus programmi nimetus on

„Tervisekäitumise programm“;

4) nimetada ümber programm „Inimkeskse tervishoiu programm“, uus programmi nimetus on

„Tervishoiu programm“.

Põhjendus:

Tulemusvaldkonna ja programmide nimetuste muutmine on osa terviklikust riigieelarve tegevuspõhise

liigenduse korrastamisest. Tulemusvaldkondade, programmide ja programmi tegevuste nimetuste

ühtlustamise ja keelelise korrigeerimise eesmärk on pakkuda terviklik, selge ja arusaadav sõnastus

riigieelarve seaduse ridadele. Tulemusvaldkonna nimetus „Heaolu“ on palju laiem mõiste kui

sotsiaalvaldkonnas või tööturul loodav heaolu. Heaolu sisaldab definitsiooni ja erinevate

rahvusvaheliste mõõdikute järgi peaaegu kogu riigi põhifunktsioone ja seetõttu on eelarve pilt eksitav.

Tulemusvaldkonna nimetus „Sotsiaalne ja tööalane heaolu“ on kitsam ja konkreetsem.

Lisa 1

Tabel 2 . 2026. a riigieelarve eelnõu tegevuspõhine liigendus võrdluses 2027. a riigieelarve tegevuspõhise liigenduse ettepanekuga

2026.a riigieelarve liigendus 2026

eelarve 2027.a riigieelarve liigenduse ettepanek

RIIGIKANTSELEI Eelarve

kokku RIIGIKANTSELEI

KULUD -27 216 KULUD

Tulemusvaldkond: Riigivalitsemine -23 768 Tulemusvaldkond: Riigivalitsemine

Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamise programm Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamise programm

Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine -23 768 Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine

HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Eelarve

kokku HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA

KULUD -1 223 576 KULUD

Tulemusvaldkond: Eesti keel ja eestlus -10 106 Tulemusvaldkond: Eesti keel

Keeleprogramm Keeleprogramm

Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine -949 Eesti keele maine

Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine -4 748 Keeletaristu ja keeletehnoloogia

Eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine ning mitmekeelsus -4 409 Keeleõpe ja keeleoskuse hindamine

Tulemusvaldkond: Tark ja tegus rahvas -923 767 Tulemusvaldkond: Haridus ja noored

Haridus- ja noorteprogramm Haridus- ja noorteprogramm

Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine -33 490 Haridusvõrk ja taristu

Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele -353 494 Üld- ja kutseharidus

Juurdepääsu tagamine kõrgharidusele -322 540 Kõrgharidus

Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine -18 721 Täiskasvanuharidus

Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine -46 579 Hariduse rahvusvahelistumine ja õpiränne

Õppekava ja -vara arendamine ning õpikeskkonna kujundamine -24 539 Õppekava, õppevara, õppekorraldus ja välishindamine

Võrdsete võimaluste tagamine hariduses -55 846 Kaasav haridus

Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu toetamine -11 199 Haridus- ja noortevaldkonna töötajate areng, järelkasv ja toetused

Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste prognoosisüsteem OSKA -4 160 Oskuste- ja kutsesüsteem

Õppe seostamine tööturu vajadustega -42 865 Õppe seostamine tööturu vajadustega

Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste toetamine (HOOG) -2 390 Noorte ettevõtlikkus ja omaalgatused

Noorte kodanikuosaluse toetamine ja õiguste kaitsmine (OSA) -918 Noorte kodanikuosalus

Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine (ISE) -3 174 Noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse kvaliteet ja kättesaadavus

Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste tagamine (KINDLUS) -3 850 Noorte tööhõivevalmidus ja riskioludes noorte tugiteenused

Tulemusvaldkond: Riigivalitsemine -9 745 Tulemusvaldkond: Riigivalitsemine

Arhiivindusprogramm Arhiivindusprogramm

Arhivaalide kogumine, säilitamine ja juurdepääsu tagamine -9 745 Arhiivindus

Tulemusvaldkond: Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus -258 378 Tulemusvaldkond: Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus

Teadussüsteemi programm Teadussüsteemi programm

Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine -199 279 Teadussüsteemi baasvõimekus

Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamine -16 183 Teadustaristu

Teadmussiirde programm Teadmussiirde programm

Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine -42 916 Sektoritevaheline teadmussiire

JUSTIITS- JA DIGIMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Eelarve

kokku JUSTIITS- JA DIGIMINISTEERIUMI VALITSEMISALA

KULUD -360 018 KULUD

Tulemusvaldkond: Õigusriik -210 749 Tulemusvaldkond: Õigusriik

Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi programm Õigusriigi programm

Õigusriigi ja õigusloome kvaliteedi tagamine -5 061 Õigusriik ja õigusloome kvaliteet

Konkurentsivõimelise ärikeskkonna tagamine -11 613 Konkurentsivõimeline ärikeskkond

Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine, sh ennetus -36 609 Kriminaalpoliitika ja kuritegude ennetus

Karistuste täideviimise korraldamine -77 863 Karistuste täideviimine

Õigusemõistmise ja õigusteenuste tagamine -66 193 Õigusemõistmine

Kesksete IT-teenuste osutamine

-13 409 Liideti digiühiskonna programmi tegevusega „Digiriigi juhtimine ja

kesksed e-teenused“.

Tulemusvaldkond: Digiühiskond -127 474 Tulemusvaldkond: Digiühiskond

Digiühiskonna programm Digiühiskonna programm

Personaalse riigi ja kasutajakesksete teenuste arendamine -5 871 Digiriigi juhtimine ja kesksed e-teenused

Andmepõhise ühiskonna arendamine -12 901 Andmepõhisus ja tehisaru

Digiriigi teenuste ja platvormide tagamine -55 959 Riigi keskne digitaristu

Digiriigi arengu juhtimine ja koordineerimine

-18 090 Liideti programmi tegevusega „Digiriigi juhtimine ja kesksed e-

teenused“.

Riikliku küberturvalisuse tagamine -21 034 Küberturvalisus

Sidevaldkonna õigusruumi tagamine -13 620 Sideturg ja ühendused

KAITSEMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Eelarve

kokku KAITSEMINISTEERIUMI VALITSEMISALA

KULUD -1 564 125 KULUD

Tulemusvaldkond: Julgeolek ja riigikaitse -1 417 347 Tulemusvaldkond: Julgeolek ja riigikaitse

Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm

Lahingumoona varude tagamine -465 055 Lahingumoona varud

Kaitsetööstuse ja kaitsevaldkonna innovatsiooni edendamine -12 549 Kaitsetööstus ja -innovatsioon

Väeloome korraldamine -495 656 Väeloome

Kaitsevalmiduse ja liitlaste kohaloleku tagamine Eestis -65 086 Kaitsevalmidus

Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö -145 436 Rahvusvaheline kaitsekoostöö

Luure ja eelhoiatuse korraldamine -84 305 Luure ja eelhoiatus

Kaitsetahte edendamine -26 565 Kaitsetahe ja riigikaitse inimvara

Riigikaitselise inimvara juhtimine

-65 936 Liideti programmi tegevustega „Väeloome“ ja „Kaitsetahe ja

riigikaitse inimvara“.

Riigikaitseliste investeeringute korraldamine -56 759 Liideti programmi tegevusega „Väeloome“.

KLIIMAMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Eelarve

kokku KLIIMAMINISTEERIUMI VALITSEMISALA

KULUD -1 213 009 KULUD

Tulemusvaldkond: Kliima, energeetika ja elurikkus -156 686 Tulemusvaldkond: Kliima, energeetika ja elurikkus

Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse programm Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse programm

Elurikkuse kaitse tagamine -23 328 Elurikkuse ja mulla kaitse

Metsanduse ja jahinduse arengu suunamine -14 420 Metsandus ja jahindus

Keskkonnakorralduse arengu suunamine -6 247 Keskkonnakorraldus

Kiirgusohutuse tagamine -4 061 Kiirgusohutus

Kesksete IT-teenuste osutamine -12 688 Kesksed IT-teenused

Energeetika, maavarade ja välisõhu programm Energeetika, maavarade ja välisõhu programm

Energiavarustuse tagamine -5 350 Energiajulgeolek ja kriisikindlus

Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises -44 534 Puhas energiavarustus

Maapõue uurimine, kasutamine ja geoloogia alane kompetents -5 971 Maavarad

Õhukvaliteedi parendamine -9 269 Välisõhu kvaliteet

Rohereformi ja kliimapoliitika programm Keskkonnahoidliku arengu ja kliimapoliitika programm

Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine -11 468 Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine

Ilma- ja kliimaandmete, -prognooside ja -hoiatuste tagamine -2 821 Ilma- ja kliimaandmed ning prognoosid

Rohereformi, keskkonnateadlikkuse ja –hariduse edendamine -16 529 Keskkonnateadlikkus ja keskkonnahoidlik areng

Tulemusvaldkond: Elukeskkond, liikuvus ja merendus -1 034 708 Tulemusvaldkond: Elukeskkond, liikuvus ja merendus

Elukeskkonna ja ringmajanduse programm Elukeskkonna ja ringmajanduse programm

Kestliku ja kvaliteetse ehituse ning elukeskkonna arendamine -2 376 Ehitus ja elukeskkond

Eluasemete kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine -124 860 Elamumajandus

Ringmajanduse korraldamine -10 295 Ringmajandus

Energia-ja ressursitõhustamine -511 Energia- ja ressursitõhusus

Mere ja vee programm Mere ja vee programm

Merekeskkonna kaitse tagamine -2 331

Mere- ja veekeskkonna kaitse

Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine -21 373 Veevarustus ja kanalisatsioon

Meremajanduse konkurentsivõime ja veetaristu arendamine -51 624 Merenduse konkurentsivõime

Transpordi ja liikuvuse programm Transpordi ja liikuvuse programm

Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid -672 104 Raudteetransporditaristu

Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid -16 791 Õhutransporditaristu

Teetransporditaristu arendamine ja korrashoid -69 945 Teetransporditaristu

Ohutu ja säästliku transpordisüsteemi arendamine -62 497 Ohutu ja säästlik transpordisüsteem

KULTUURIMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Eelarve

kokku KULTUURIMINISTEERIUMI VALITSEMISALA

KULUD -364 084 KULUD

Tulemusvaldkond: Sidus ühiskond -17 222 Tulemusvaldkond: Sidus ühiskond

Lõimumis-, sh kohanemisprogramm Lõimumisprogramm

Lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujundamine ja rakendamine -17 042 Lõimumis- ja kohanemispoliitika

Rahvuskaaslaste toetamine -180 Rahvuskaaslaste toetus

Tulemusvaldkond: Kultuur ja sport -344 298 Tulemusvaldkond: Kultuur ja sport

Kultuuriprogramm Kultuuriprogramm

Kirjanduspoliitika kujundamine ja rakendamine -10 719 Kirjanduspoliitika

Etenduskunstide poliitika kujundamine ja rakendamine -45 601 Etenduskunstide poliitika

Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja rakendamine -25 033 Audiovisuaalpoliitika

Muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine -18 748 Muusikapoliitika

Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine -11 527 Kunstipoliitika

Arhitektuuri ja disaini poliitika kujundamine ning rakendamine -3 250 Arhitektuuripoliitika ja disainipoliitika

Meediapoliitika kujundamine ja rakendamine -44 456 Meediapoliitika

Raamatukogupoliitika kujundamine ja rakendamine -23 763 Raamatukogupoliitika

Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja rakendamine -12 002 Rahvakultuuripoliitika

Muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika kujundamine, rakendamine -54 263 Muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika

Kultuurivaldkonna digiteerimine -1 427 Digitaalne kultuuripärand

Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise edendamine -2 443 Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise arendus

Loomemajanduspoliitika kujundamine ja rakendamine -2 124 Loomemajanduspoliitika

Kultuuri valdkondadeülene arendamine -37 722 Kultuuri valdkondadeülene arendus

Spordiprogramm Spordiprogramm

Saavutusspordi toetamine ja arendamine -47 401 Saavutussport

Ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine ning arendamine -501 Aus sport ja sporditurvalisus

Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine -3 319 Liikumisharrastus

MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI

VALITSEMISALA

Eelarve

kokku

MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI

VALITSEMISALA

KULUD -1 341 257 KULUD

Tulemusvaldkond: Heaolu -993 312 Tulemusvaldkond: Sotsiaalne ja tööalane heaolu

Tööturuprogramm Tööturuprogramm

Tööhõive toetamine ja areng -979 597 Tööhõive

Kvaliteetse tööelu tagamine ja areng -10 306 Tööelu

Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm

Soolise võrdsuse ja vähemuste võrdsete võimaluste edendamine -2 908 Võrdsuspoliitika

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik -501 Võrdõigusvolinik

Tulemusvaldkond: Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus -323 877 Tulemusvaldkond: Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus

Teadmussiirde programm Teadmussiirde programm

Ettevõtete arendustegevuse ja innovatsiooni toetamine -130 956 Ettevõtete innovatsioon

Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine -1 102 Iduettevõtlus

Ettevõtluskeskkonna programm Ettevõtluskeskkonna programm

Ettevõtete konkurentsivõime ja rahvusvahelistumise toetamine -132 555 Ettevõtete eksport

Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine -7 979 Teadmusmahukad investeeringud

Ettevõtluskeskkonna ja ettevõtlikkuse edendamine -46 841 Ettevõtluskeskkond

Taristu valdkonna ohuennetus ja tegevuslubade andmine -4 443 Taristu ja digiühiskonna järelevalve

Tulemusvaldkond: Elukeskkond, liikuvus ja merendus -20 026 Tulemusvaldkond: Elukeskkond, liikuvus ja merendus

Maa ja ruumiloome programm Maa ja ruumiloome programm

Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine -3 672 Ruumiline planeerimine

Maakasutuspoliitika kujundamine ja elluviimine -8 297 Maakasutus

Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine -5 825 Ruumiandmed

Maaparanduse poliitika rakendamine -2 232 Maaparandussüsteem

RAHANDUSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Eelarve

kokku RAHANDUSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA

KULUD -450 702 KULUD

Tulemusvaldkond: Riigivalitsemine -442 064 Tulemusvaldkond: Riigivalitsemine

Rahatarga riigi programm Riigi rahanduse ja finantspoliitika programm

Eelarvepoliitika kujundamine ja elluviimine -278 831 Eelarvepoliitika

Maksu- ja tollipoliitika kujundamine ja korraldamine -63 317 Maksu- ja tollipoliitika

Finantskeskkonna arendamine -8 149 Finantskeskkond

Halduspoliitika programm Halduspoliitika programm

Riigi halduse korraldamine -27 702 Riigihaldus

Riigi tugiteenuste pakkumine -50 583 Riigi tugiteenused

Riikliku statistika tegemine -13 482 Riiklik statistika

REGIONAAL- JA PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUMI

VALITSEMISALA

Eelarve

kokku

REGIONAAL- JA PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUMI

VALITSEMISALA

KULUD -845 183 KULUD

Tulemusvaldkond: Põllumajandus ja kalandus -480 416 Tulemusvaldkond: Põllumajandus ja kalandus

Biomajanduse programm Biomajanduse programm

Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine -62 262 Põllumajanduskeskkond

Ringbiomajanduse arendamine -18 423

Eesti toidu kuvandi ja müügivõimekuse edendamine -2 578 Eesti toidu kuvand ja eksport

Kutselise kalapüügi korraldamine -11 294 Kutseline kalapüük

Kalavarude haldamine ja kaitse -5 337 Kalavarude haldus ja kaitse

Põllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõime tõstmine -260 658 Põllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõime

Kalandusturu korraldamine -17 313 Kalandusturu korraldus

Põllumajandusmaa ja maaparanduse poliitika kujundamine -17 609 Põllumajandusmaa ja maaparandus

Toiduohutuse programm Toiduohutuse programm

Taimekaitse ja väetiste poliitika kujundamine ja rakendamine -2 958 Taimekaitse ja väetised

Toiduohutuse poliitika kujundamine ja rakendamine -13 316 Toiduohutus

Sordiaretuse ja paljundusmaterjali poliitika kujundamine -10 945 Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal

Tõuaretuse poliitika kujundamine ja rakendamine -3 409 Põllumajandusloomade aretus ja loomageneetilised ressursid

Mahepõllumajanduse poliitika kujundamine ja rakendamine -29 732 Mahepõllumajandus

Taimetervise poliitika kujundamine ja rakendamine -2 952 Taimetervis

Loomatervise ja -heaolu poliitika kujundamine ja rakendamine -21 630 Loomatervis ja -heaolu ning söödaohutus

Tulemusvaldkond: Elukeskkond, liikuvus ja merendus -359 675 Tulemusvaldkond: Elukeskkond, liikuvus ja merendus

Regionaalarengu programm Regionaalarengu programm

Regionaalpoliitika kujundamine ja rakendamine -177 094 Regionaalpoliitika

Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine -3 115 Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine

Ühistranspordi programm Ühistranspordi programm

Ühistransporditeenuse arendamine ja soodustamine -179 466 Ühistransport

SISEMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Eelarve

kokku SISEMINISTEERIUMI VALITSEMISALA

KULUD -572 870 KULUD

Tulemusvaldkond: Siseturvalisus -528 615 Tulemusvaldkond: Siseturvalisus

Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamise programm Turvalise elukeskkonna programm

Õnnetuste, süütegude ja varakahjude ennetamine -8 237 Liideti programmi tegevusega “Ennetus siseturvalisuses”.

Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine

-8 058 Liikus siseturvalisuse toetamise programmi, uus programmi tegevuse

nimetus „Siseturvalisuse vabatahtlikud“.

Turvalise keskkonna kujundamine -20 447 Liideti programmi tegevusega „Ennetus siseturvalisuses“.

Liideti programmi tegevused „Õnnetuste, süütegude ja varakahjude

ennetamine“ ja „Turvalise keskkonna kujundamine“.

Ennetus siseturvalisuses

Liideti kiire ja asjatundliku abi programmi tegevused „Avaliku korra

tagamine“ ja „Süüteomenetlus“.

Korrakaitse ja süüteomenetlus

Kiire ja asjatundliku abi programm Kriisikindla ühiskonna programm

Hädaabiteadete vastuvõtmine ning abi väljasaatmine -6 746 Hädaabi 112 ja riigiinfo 1247

Avaliku korra tagamine

-74 490 Liideti turvalise elukeskkonna programmi tegevusega „Korrakaitse ja

süüteomenetlus“.

Demineerimine -5 861 Demineerimine

Päästmine maismaal ja siseveekogudel -85 532 Lennu- ja merepääste

Abi osutamine Eesti päästepiirkonnas -12 560 Ohutus ja päästetööd

Süüteomenetlus

-38 905 Liideti turvalise elukeskkonna programmi tegevusega „Korrakaitse ja

süüteomenetlus“.

Liikus kindla sisejulgeoleku programmist – „Elanikkonnakaitse,

kriisideks valmisolek ja nende lahendamine“.

Elanikkonnakaitse ja kriisivalmidus

Kindla sisejulgeoleku programm Sisejulgeoleku programm

Põhiseadusliku korra tagamine -54 975 Põhiseadusliku korra kaitse

Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus -41 493 Raske kuritegevuse tõkestamine

Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja nende lahendamine

-10 627 Liikus kriisikindla ühiskonna programmi, uus programmi tegevuse

nimetus „Elanikkonnakaitse ja kriisivalmidus“.

Piirihaldus -65 059 Piirihaldus

Eesti arengut toetava kodakondsus-, rände- ja identiteedihaldus Rahvastikuhalduse programm

Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning elluviimine -8 744 Kodakondsus ja rändehaldus

Migratsioonijärelevalve -6 251

Isikute tõsikindel tuvastamine ja dokumentide väljaandmine -15 490 Rahvastiku toimingud ja identiteedihaldus

Targa ja innovaatilise siseturvalisuse programm Siseturvalisuse toetamise programm

Tasemeõpe ja täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias -24 484 Sisekaitse haridus ja teadus

Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevus -3 004

Liikus ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamise

programmist – „Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine“.

Siseturvalisuse vabatahtlikud

IT teenuste osutamine -37 654 IT-teenused

Tulemusvaldkond: Sidus ühiskond -12 723 Tulemusvaldkond: Sidus ühiskond

Kogukondliku Eesti programm Kogukondliku Eesti programm

Kogukondliku arengu toetamine -4 636 Kodanikuühiskond

Usuvabaduse tagamine -1 003 Usuvabadus

Nutika rahvastikuarvestuse programm

Liideti siseturvalisuse tulemusvaldkonna rahvastikuhalduse

programmiga.

Rahvastikuregistri andmekvaliteedi tõstmine

-1 226 Liideti rahvastikuhalduse programmi tegevusega „Rahvastiku

toimingud ja identiteedihaldus“.

Rahvastikuregistri kasutusmugavuse parandamine

-1 082 Liideti rahvastikuhalduse programmi tegevusega „Rahvastiku

toimingud ja identiteedihaldus“.

Erakondade rahastamise programm Erakondade rahastamise programm

Erakondade rahastamine -4 775 Erakondade rahastamine

SOTSIAALMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Eelarve

kokku SOTSIAALMINISTEERIUMI VALITSEMISALA

KULUD -7 829 793 KULUD

Tulemusvaldkond: Heaolu -5 249 327 Tulemusvaldkond: Sotsiaalne ja tööalane heaolu

Tööturuprogramm Tööturuprogramm

Tööpoliitikat toetavate rakendusteenuste pakkumine -14 808 Tööpoliitika rakendusteenused

Vanemaealiste programm Vanemaealiste programm

Vanemaealiste heaolu ja ühiskonnaelus osalemise toetamine -179 Vanemaealiste heaolu ja aktiivsus

Sotsiaalkindlustuse kujundamine ja pensionite maksmine -4 077 895 Sotsiaalkindlustus ja pensionid

Sotsiaalhoolekande programm Sotsiaalhoolekande programm

Hoolekande kättesaadavuse tagamine ja toimetuleku toetamine -111 155 Hoolekanne ja toimetulek

Puudega inimeste toetamine -113 920 Tugi puudega inimestele

IT teenuste osutamine sotsiaalvaldkonnas -11 993 Sotsiaalvaldkonna IT-teenused

Laste ja perede programm Laste ja perede programm

Perehüvitiste maksmine ja vanemluse toetamine -883 453 Perehüvitised ja vanemlus

Lastekaitse tagamine -6 752 Lastekaitse

Laste heaolu toetavate teenuste korraldamine -19 553 Laste heaolu teenused

Ohvriabiteenuste ja hüvitiste tagamine -9 619 Ohvriabiteenused ja hüvitised

Tulemusvaldkond: Tervis -2 570 640 Tulemusvaldkond: Tervis

Tervist toetava keskkonna programm Keskkonnatervishoiu programm

Elukeskkonnast tulenevate riskide vähendamine -8 690 Tervislik elukeskkond

Tervist toetavate valikute programm Tervisekäitumise programm

Vaimse tervise edendamine -1 818 Vaimne tervis

Nakkushaiguste ennetamine ja tõrje -6 530 Nakkushaiguste ennetus ja tõrje

Tervise edendamine ja riskikäitumise vähendamine -17 516 Tervislik eluviis

Inimkeskse tervishoiu programm Tervishoiu programm

Tervishoiu tööjõu tagamine -7 212 Tervishoiu tööjõud

Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamine -2 025 Tervishoiuteenuste kvaliteet

Tervishoiu rahastamine ja ravikindlustuse tagamine -2 477 957 Tervishoiu rahastus ja ravikindlustus

Ravimite ja meditsiiniseadmete kättesaadavuse edendamine -8 729 Ravimite ja meditsiiniseadmete kättesaadavus

Esmatasandi tervishoiu ja spetsialiseeritud abi tagamine -28 235 Esmatasandi tervishoid ja spetsialiseeritud abi

IT teenuste osutamine tervisevaldkonnas -11 928 Tervisevaldkonna IT-teenused

VÄLISMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Eelarve

kokku VÄLISMINISTEERIUMI VALITSEMISALA

KULUD -115 283 KULUD

Tulemusvaldkond: Välispoliitika -112 642 Tulemusvaldkond: Välispoliitika

Välispoliitika programm Välispoliitika programm

Eesti julgeolekukeskkonna tugevdamine -28 556 Välis- ja julgeolekupoliitika

Eesti välispoliitiline osalus globaalsetes teemades -22 947 Eesti globaalsed välispoliitilised huvid

Juriidiliste, konsulaar-, sanktsiooni- ja strateegilise kauba küsimuste

lahendamine

-16 273

Rahvusvaheline õigus ning konsulaar- ja sanktsioonipoliitika

Eesti välismajandushuvide edendamine ja kaitse -15 635 Välismajanduspoliitika ja äridiplomaatia

Arengukoostöö ja humanitaarabi koordineerimine -29 231 Arengukoostöö ja humanitaarabi

Lisa 2

Tabel 3 . 2026. a riigieelarve eelnõu tegevuspõhine tulemusvaldkondade jaotus võrdluses 2027. a riigieelarve tegevuspõhise

tulemusvaldkondade jaotuse ettepanekuga

2026. a riigieelarve tulemusvaldkondade jaotus 2027. a riigieelarve tulemusvaldkondade jaotuse ettepanek

Riigivalitsemine Riigivalitsemine

Eesti keel ja eestlus Eesti keel

Tark ja tegus rahvas Haridus ja noored

Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus

Õigusriik Õigusriik

Digiühiskond Digiühiskond

Julgeolek ja riigikaitse Julgeolek ja riigikaitse

Kliima, energeetika ja elurikkus Kliima, energeetika ja elurikkus

Sidus ühiskond Sidus ühiskond

Kultuur ja sport Kultuur ja sport

Heaolu Sotsiaalne ja tööalane heaolu

Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus

Elukeskkond, liikuvus ja merendus Elukeskkond, liikuvus ja merendus

Riigivalitsemine Riigivalitsemine

Põllumajandus ja kalandus Põllumajandus ja kalandus

Elukeskkond, liikuvus ja merendus Elukeskkond, liikuvus ja merendus

Siseturvalisus Siseturvalisus

Sidus ühiskond Sidus ühiskond

Tervis Tervis

Välispoliitika Välispoliitika

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

Riigieelarve eelnõu tegevuspõhisest

liigendamisest

Austatud härra Kasemets

Esitame Vabariigi Valitsuse istungile riigieelarve tegevuspõhise liigenduse muutmise

ettepaneku.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1. Vabariigi Valitsuse protokollilised otsused

2. Seletuskiri tegevuspõhise riigieelarve 2026 liigendamise juurde

Elo Piksarv 5982 5069

[email protected]

Meie 29.04.2026 nr 1.1-27/1914-1