Korralise üldkoosoleku otsus

AS Eesti Post Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025 Aruandeaasta algus: 01.01.2025

Aruandeaasta lõpp: 31.12.2025

Omniva Aastaraamat 2025 koondab endas ühiskondliku vastutuse ja hea ühingujuhtimise tava (HÜT) aruanded, tegevusaruande ning raamatupidamise aastaaruande.

Oleme aruanded kokku pannud kooskõlas Eesti raamatupidamise seaduse ja rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS), arvestades ka HÜT-i nõuetega. Dokumendid on valminud etevõte juhtkonna ja valdkondade spetsialistide koostöös ning suunatud asjatundlikule lugejale.

Etevõte nimi:

Äriregistri kood:

Majandusaasta algus:

Majandusaasta lõpp:

Juridiline aadress:

Telefon:

E-post:

Kodulehekülg:

Tegevusala:

Juhatus:

Nõukogu:

Auditor:

AS Eesti Post

10328799

1. jaanuar

31. detsember

Palasti 28, Talinn 10001, Eesti Vabarik

+372 664 3200

[email protected]

www.omniva.ee

Posti- ja kulerteenused

Marti Kuldma, Signe Kukin, Sven Kukemelk

Rainer Rohtla (Nõukogu esimees), Madis Laansalu, Rainer Osanik, Toomas Talts, Sigrid Soomlais, Anna Kõuts

AS PricewaterhouseCoopers

2

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

Sisukord:

1. Omniva kontserni ülevaade 1.1. Olulisemad sündmused 2025. aastal 1.2. Tegevjuhi pöördumine 1.3. Missioon, visioon ja väärtused 1.4. Strateegia 1.5. Õiguslik raamistik

2. Juhtimine 2.1. Ümberkorraldused etevõte tegevuses / struktuuri muudatused 2.2. Üldkoosolek 2.3. Nõukogu 2.4. Nõukogu koosseis ja tasustamine 2.5. Auditikomitee 2.6. ESG komitee 2.7. Juhatus 2.8. Teabe avaldamine 2.9. Finantsaruandlus ja auditeerimine 2.10. Riskijuhtimine ja riskid 2.11. Tulemus- ja kvaliteedijuhtimine 2.12. Korruptsioonivastane võitlus 2.13. Muudatused põhikirjas ja regulatsioonides

3. Tegevusaruanne 3.1. Tegevuskeskkond 3.2. Valdkonnaspetsifiline tegevuskeskkond 3.3. Finants- ja efektivsusnäitajad 3.4. Müügitulu 3.5. Kulud 3.6. Arendus- ja investeerimistegevus 3.7. Dividendid 3.8. 2026. aasta väljavaade

4. Kestlikkusaruanne* 4.1. Üldine informatsioon ja aruandluspõhimõted 4.2. Kestlikkuse strateegia 4.3. Keskkonnahoid 4.4. Meie inimesed 4.5. Äriline käitumine ja koostöö

4 5 9

10 11 12

13 14 15 16 16 17 17 18 19 19 20 22 22 23

24 25 27 28 29 32 33 33 33

35 36 37 40 49 59

Konsolideeritud finantsaruanded Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 | Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud olulised arvestuspõhimõted Lisa 2 | Finantsinstrumendid Lisa 3 | Raha ja raha ekvivalendid Lisa 4 | Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded Lisa 5 | Varud Lisa 6 | Tütaretevõtjad Lisa 7 | Pikaajalised nõuded ja etemaksed Lisa 8 | Põhivara Lisa 9 | Rendilepingud Lisa 10 | Intressikandvad võlakohustised Lisa 11 | Lühi- ja pikaajalised võlad Lisa 12 | Tuletisinstrumendid Lisa 13 | Omakapital Lisa 14 | Müügitulu kliendilepingutelt Lisa 15 | Saadud toetused Lisa 16 | Muud äritulud Lisa 17 | Kaubad, toore, materjal ja teenused Lisa 18 | Tegevuskulud Lisa 19 | Tööjõukulud Lisa 20 | Muud ärikulud Lisa 21 | Finantstulud ja -kulud Lisa 22 | Tulumaks Lisa 23 | Tehingud seotud osapooltega Lisa 24 | Finantsriskide juhtimise eesmärgid ja põhimõted Lisa 25 | Tingimuslikud kohustused ja varad Lisa 26 | Sündmused peale aruandekuupäeva Lisa 27 | Finantsinformatsioon emaetevõtja kohta

Sõltumatu vandeauditori aruanne Kasumi jaotamise etepanek Juhatuse kinnitus ning juhatuse likmete alkirjad 2025. konsolideeritud majandusaasta aruandele

62 67 68

82 82 83 83 83 84 84 88 90 92 92 93 93 94 94 95 95 96 96 96 97 98 99

106 107 108

112 114 114

* Kestlikkusaruanne ei ole auditeeritud ja põhineb etevõte andmestikul ning on esitatud vabatahtlikkuse alusel.

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

3

Omniva kontserni ülevaade

1. A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

4

5

5

Peamised tulemused 2025 Digiteenused

Digiteenused toetavad etevõtete tõhusust ja elektroonilist dokumendihaldust. Nende teenuste hulka kuuluvad e-arved, arvete haldus, äridokumentide elektrooniline edastamine ning nendega seotud finantsinfoteenused, mida osutatakse Finbite OÜ kaudu. Digiteenuste portfel võimaldab etevõtetel automatiseerida arveldusprotsesse, vähendada halduskoormust ning suurendada finantstehingute läbipaistvust ja nõuetele vastavust. Digiteenused täiendavad Omniva logistikaäri ning tugevdavad sele positsiooni tehnoloogiapõhise teenusepakkujana.

Peamised teenused

Postiteenused

Postiteenused hõlmavad universaalse postiteenuse (UPT) osutamist Eestis kooskõlas postiseadusega, tagades kirjade ja pakkide kätesaadava ning usaldusväärse kohaletoimetamise üle kogu rigi. Portfeli kuuluvad ka kommertspostiteenused (mite-UPT) ni rigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt, sealhulgas sissetulevad ja väljaminevad saadetised, mis ei kuulu UPT ala, perioodika kande teenus, reklaami kande teenus ning muud seotud postiteenused.

Pakiautomaadi- ja kulerteenused

Omnival on Baltikumi suurim pakiautomaatide võrgustik, mis pakub ni era- kui ka äriklientidele mugavaid, automatiseeritud ja kliendikeskseid vimase mili tarnelahendusi. Pakiteenused on loodud tagama kiruse, usaldusväärsuse ja sujuva digitaalse kliendikogemuse kõigil Balti turgudel. Pakiteenused moodustavad Omniva äritegevuse peamise osa ning hõlmavad pakivedu pakiautomaatide kaudu (PUDO võrgustik) ja kulerteenuseid üle Baltikumi. Teenuseportfel hõlmab tava- ja järgmisel päeval kohaletoimetamist, kuleriga kojukannet, tagastuslahendusi, rahvusvahelist kohaletoimetamist e-kaubanduse klientidele ning rahvusvahelist transiti.

Kes me oleme

AS Eesti Post (edaspidi „kontsern“ või „Omniva“) on rahvusvaheline kontsern, mile põhitegevuseks on paki- ja postitarne, digitaalsete logistikalahenduste pakkumine ja rahvusvaheline pakitransit (middle mile).

Omniva on 100% Eesti rigile kuuluv äriühing, mis tegutseb Regionaal- ja Põlumajandusministeeriumi haldusalas.

1.1. Olulisemad sündmused 2025. aastal

2025. aasta oli Omniva jaoks otsustavate muutuste ja strateegia kindlustamise aasta. Kontsern jätkas sihipäraselt teekonda traditsioonilsest postietevõtest kaasaegseks rahvusvaheliseks logistikapartneriks, keskendudes tõhususele ja tehnoloogilsele innovatsioonile, tugevdades juhtimist, laiendades taristut ja pälvides rahvusvahelist tunnustust. Aljärgnevad tegevused toovad esile kõige olulisemad arengud, mis kujundasid Omniva tulemusi ja pikaajalist positsiooni aasta jooksul.

Innovatsioon ja ärikasv

Rahvatarne teenus

2025. aasta aprilis käivitas Omniva Rias rahvatarne pilootprojekti, milele järgnes maikuus laienemine Talinnasse. Algatus lõi paindliku ja skaleeritava tarnevõrgustiku, võimaldades inimestel registreeruda osalise koormusega kuleriteks. Kirel tipphooajal osutus lahendus väga tõhusaks, pakkudes lisavõimekust, mis tagas kõigi pakkide õigeaegse kohaletoimetamise. Mudel suurendas klientide jaoks kohaletoimetamise kirust ja sama päeva tarnevõimalusi, pakkus kuleritele paindlikke teenimisvõimalusi ning võimaldas Omnival tõhusalt kohandada võimekust vastavalt mahtude kõikumisele.

Kogukonna pakiautomaatide võrgustiku laiendamine

Omniva tutvustas uue põlvkonna kogukonna pakiautomaate, mis on mõeldud väiksematele kogukondadele ja maapirkondadele. Need akutoitel automaadid, töötavad ilma püsiva elektri- ja internetiühenduseta, võimaldades kiret kasutuselevõtu. Koostöös kohalike partneritega võeti esimesed automaadid kasutusele Eesti külades. 2026. aasta keskpaigaks on Baltikumi planeeritud paigaldada üle 500 automaadi ning pikaajaline eesmärk on rohkem kui 2 000 automaati. Algatus tugevdab vimase mili kätesaadavust ja toetab regionaalset kaasatust.

Vimase mili autonoomsed tarneautod

Samuti käivitasime Eesti tänavatel kaugjuhitavate elektrilste pakikaubikute pilootprojekti, testides autonoomset vimase mili tarne tehnoloogiat, mile eesmärk on parandada tõhusust, kestlikkust ja kohaletoimetamise kirust osana meie jätkuvatest pingutustest arendada tegevust uuenduslike lahenduste abil.

Eksklusivne partnerlus Zalandoga Baltikumis

2025. aastal sai Omnivast Zalando eksklusivne vimase mili tarnepartner Eestis, Lätis ja Leedus. Strateegiline partnerlus tugineb Omniva ulatuslikule pakiautomaatide ja kulervõrgustikule, tagades Zalando klientidele kired, turvalised ja mugavad tarned kogu Baltikumis. Leping tugevdab Omniva positsiooni pirkondlikus e-kaubanduse ökosüsteemis ning kinnitab sele roli eelistatud logistikapartnerina suurte rahvusvaheliste platvormide jaoks.

Strateegiline ümberkujundamine ja portfeli optimeerimine

Pakiautomaatide võrgustiku laiendamine Baltikumis

2025. aastal tegi Omniva sihipäraseid investeeringuid kogumahus 3,6 miljonit eurot oma taristusse, sealhulgas jätkas pakiautomaatide võrgustiku laiendamist Baltikumis. Aasta jooksul lisas etevõte kolm uut pakiautomaadi asukohta Leedus, kolm Eestis ja kaheksa Lätis, kasvatades võrgustiku kogumahuks 1330 asukohta Baltikumis, milele lisandub ligikaudu tuhat personaalset Picapaci pakiautomaati. Need investeeringud toetavad Omniva pikaajalist strateegiat tuua pakiautomaadid inimestele lähemale, nende kodude ja igapäevaste likumisteede juurde, suurendada klientide mugavust ning tugevdada integreeritud posti- ja pakivõrgustiku kestlikkust ja tõhusust.

Kinnisvara võõrandamine ja kapitali ümberpaigutamine

Üks 2025. aasta olulisemaid strateegilisi arenguid oli kontserni ajaloolise peakontori võõrandamine Talinnas, Lasnamäe pirkonnas Palasti tänaval. Kinnistu müüdi Ehitustrust Grupile, tehing tõi 2025. aastal ühekordse kasumi summas 4,6 miljonit eurot. Tehing peegeldab Omniva teadlikku suunamuutust varade struktuuris, likudes kergema ja tulevikuks valmis taristumudeli poole. Müügist vabanev kapital tugevdab kontserni võimet investeerida automatiseerimisse, logistika laiendamisse ja digiteenustesse, toetades pikaajalist strateegilist ümberkujundamist. Vastavalt tehingu tingimustele jätkab Eesti Post AS Palasti tänava kinnistu kasutamist rentnikuna ka pärast omandivahetust.

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

6

Valitsuse heakskit erastamise etevalmistamiseks

2025. aasta novembris kitis Eesti Vabarigi Valitsus heaks etevalmistuste alustamise Omniva võimaliku erastamise analüüsimiseks. Otsusega käivitati analüüsietapp, mida toetavad välised finants- ja õigusnõustajad, et hinnata omandistruktuuri võimalusi ning nende mõju konkurentsivõimele, investeerimisvõimekusele ja pikaajalisele kasvule. Valitsus kinnitas, et universaalne postiteenus jääb kaitstuks, tagades oluliste teenuste järjepidevuse ning võimaldades samal ajal strateegilist paindlikkust edasiseks arenguks.

Omaniku ootused aastateks 2025–2027

2025. aastal kitis Regionaal- ja Põlumajandusministeerium heaks uuendatud omaniku ootused Eesti Postile perioodiks 2025–2027. Raamistik määratleb selged finantseesmärgid, juhtimispõhimõted ja strateegilised eesmärgid, keskendudes kestlikule postiteenuse kätesaadavusele, etevõte väärtuse kasvule ja tasakaalustatud ülerigilisele teenusvõrgule. Omaniku ootuste esimene versioon kinnitati 2025. aasta juulis, uuendatud versioon kinnitati 2025. aasta detsembris, et kajastada Vabarigi Valitsuse otsust alustada erastamise etevalmistustega.

Ajakohastatud ootused loovad stabilse politikaraamistiku, mis toetab Omniva muutumist konkurentsivõimeliseks pirkondlikuks logistikakontserniks.

UPT õigusvaidlustes edasiminek

Omniva saavutas 2022. aasta UPT kohustuste hüvitamise vaidlustes esimeses kohtuastmes võidud Konkurentsiameti üle. Talinna Halduskohus tühistas ameti varasema otsuse, milega keelduti 2022. aasta eest 1,9 miljoni euro hüvitamisest, ning kohustas ametit tegema uue otsuse. See otsus kinnitab Omniva pühendumust juhtimise läbipaistvusele ja finantsilisele õiglusele ning toetab universaalse teenuse osutamise kestlikkust.

Lor

Konkurentsiameti reklaamivaidluse lõppemine

Novembris otsustas Talinna Ringkonnakohus Omniva kasuks pikaajalises vaidluses, mis puudutas Konkurentsiameti 2019. aasta etekirjutust meie reklaamikande teenuste osas. Kohus tühistas täielikult ni Konkurentsiameti otsuse kui ka varasema halduskohtu otsuse. Lisaks mõisteti Konkurentsiametilt välja 35 tuhat eurot menetluskulusid. Otsus jõustus ja vaidlus on lõppenud.

Erikontrol

2025. aasta jooksul algatas aktsionär erikontroli, mis hõlmab valitud ajaloolisi tehinguid ja juhtimisega seotud küsimusi ajavahemikus mai 2020 kuni mai 2025. Käesoleva aruande kinnitamise seisuga on audit pooleli. Kontroli eesmärk on anda täiendavat läbipaistvust ja kindlust etevõte varasema tegevuse ning otsustusprotsesside kohta.

Aruandekuupäeva seisuga ei ole aruanne väljastatud. Juhtkonnale teadaoleva info põhjal ei ole auditist ilmnenud asjaolusid, milel oleks oluline mõju kontserni finantsseisundile või majandustulemustele.

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

7

Rahvusvaheline tunnustus

Tunnustused 2025. aasta World Post & Parcel Awards’il

Omniva pälvis 2025. aasta World Post & Parcel Awards’il kaks valdkonna kõrgeimat tunnustust. Picapaci pakiautomaatide võrgustik nimetati „Parimaks alternativseks tarnevisiks“ ning Omniva laiem ümberkujundamine riklikust postietevõtest regionaalseks logistikajõuks võitis auhinna kategoorias „Postievolutsioon“. Need tunnustused kinnitavad Omniva strateegilise ümberkujundamise ja innovatsioonipõhise kasvumudeli edukust.

UPU tunnustus – pirkonna arenenuim postiettevõte

Ülemaailmne Postietevõtete Lit tunnustas Omnivat neljandat aastat järjest Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia kõige arenenuma postietevõtena. Tunnustus tõstab esile Omniva kohaletoimetamise usaldusväärsust, automatiseerimisvõimekust, pakiautomaatide tihedust ning tugevat piriülest koostööd, kinnitades sele mainet juhtiva pirkondliku logistikaoperaatorina.

Lor

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

8

1.2. Tegevjuhi pöördumine

2025. aasta oli Omniva jaoks pöördepunkt. Balti regiooni majanduskeskkond püsis mõõdukas ning konkurents pakilogistikas tihenes, hinnasurve jätkus peamistes kliendisegmentides. Seles taustsüsteemis hakkasid eluvidud muudatused andma käegakatsutavaid tulemusi. Tugev tulemus, eriti rahvusvahelistes teenustes, koos sihipärase restruktureerimise, distsiplineeritud kulude juhtimise ja tegevuse optimeerimisega suurendas tõhusust ning tõi meid tagasi kasumisse. 2025. aastal täiendas kasv kuludistsiplini, kui peamist tulemuslikkuse vedurit.

Kontserni müügitulu ulatus 155 miljoni euroni, ületades meie eesmärki ja peegeldades jätkuvat nõudlust pakiteenuste järele. Pakimaht kasvas aastaga 11%, eriti tugeva hoo sai sisse rahvusvaheline transit, milest on saanud Omniva jaoks üha olulisem kasvumootor. Samal ajal püsivad väljakutsed Eestis, kus majanduse taastumine on olnud aeglasem ja konkurents jätkuvalt tihe. Traditsiooniliste postimahtude struktuurne langus Eestis mõjutab jätkuvalt tulemusi ning nõuab laiemat ühiskondlikku arutelu sele üle, kuidas tagada universaalse postiteenuse pikaajaline kestlikkus ilma ebaproportsionaalse rikliku toetuseta.

Täna tuleb 95% meie tulust kommertsteenustest, eeskät tehnoloogiapõhisest pakilogistikast. See peegeldab meie jätkuvat ümberkujundamist traditsioonilisest postietevõtest tehnoloogiapõhiseks rahvusvaheliseks logistikaetevõteks. Samal ajal näeme vajadust via postivõrgustik ja hinnastamine paremini vastavusse tegelike kasutusmustritega, integreerida paki- ja postitaristut tõhusamalt ning uurida tihedamat Balti-ülest koostööd universaalse teenuse kohustuste täitmisel.

Tegevuse tõhusus oli kogu aasta jooksul keskne fookus. Muutsime protsesse sujuvamaks, optimeerisime võrgustikku ja parandasime tootlikkust kogu organisatsioonis, aidates stabiliseerida kontserni finantsseisundit. Samal ajal tugevdasime oma digivõimekust, arendades edasi mobilirakendust ja iseteeninduslahendusi, et suurendada kliendi paindlikkust. See areng loob aluse meie 2026. aasta eesmärgile muuta digitaalne ligipääs Omniva teenuste peamiseks kasutajalideseks.

Marti Kuldma, Juhatuse esimees / Tegevjuht

Tipphooaja edukas läbimine näitas meie võrgustiku vastupidavust ja paindlikkust. Meie rahvatarne mudel pakkus suure nõudluse perioodil lisavõimekust ning aitas tagada õigeaegse kohaletoimetamise kogu kõige kiremal perioodil. Samuti edendasime innovatsiooni, tuues kasutusse isejuhtivad pakikaubikud ning väiksematele kogukondadele mõeldud uued pakiautomaadid. Meie ambitsioon on jätkuvalt selge: tuua teenused igale kodule lähemale, sussisammu kaugusele, tugeva ja usaldusväärse kogukonnavõrgustiku kaudu. Innovatsioon on jätkuvalt meie konkurentsivõime keskmes ning klientide tugev usaldus peegeldab püsivalt head teenusekvaliteeti ja usaldusväärsust.

Aasta jooksul tegime olulisi strateegilisi otsuseid pikaajalise arengu toetamiseks. Põhitegevusega miteseotud kinnisvara võõrandamine tugevdas meie bilanssi ja võimaldas investeerida tulevikukindlasse taristusse ja võimekustesse. Novembris kitis Vabarigi Valitsus heaks etevalmistuste alustamise, et analüüsida Omniva võimalikke erastamisvõimalusi. Sele protsessi käigus hinnatakse erinevaid omandistruktuuri alternative, et toetada pikaajalist konkurentsivõimet, kaitstes samal ajal universaalse postiteenuse kohustusi. Läheneme selele protsessile tugeva läbipaistvuse, hea juhtimistava ja teenuse järjepidevuse fookusega.

Jätkasime investeerimist oma inimestesse, tunnistades nende keskset roli teenusstandardite hoidmisel kõigil meie turgudel. Tehisintelekti ja kire tehnoloogilise muutuse ajastul ei kuulu pikaajaline edu üksnes neile, kes loovad rakendusi, vaid neile, kes ehitavad tugevaid meeskondi, kultuuri, brändi, taristut ja võrgustikke. Need on Omniva põhitugevused ning meie kaubamärk on jätkuvalt koduturul üks usaldusväärsemaid. Pakilogistika ja seles sektoris töötavad inimesed mängivad pirkondlikus majanduses edaspidi üha olulisemat roli.

Mõistame, et põhjalik muutus ei ole kunagi lihtne – ei neile, kes otsuseid teevad, ega neile, keda need otseselt puudutavad. Ümberkujundamine paneb proovile iga töötaja ning nõuab avatust, vastupidavust ja pühendumist. Oleme veendunud, et need sammud olid vajalikud Omniva tugevdamiseks ja sele pikaajalise edu kindlustamiseks, ning meie teekond muutuste suunas jätkub selge eesmärgiga. Soovin siralt tänada meie töötajaid professionaalsuse, kohanemisvõime ja pühendumuse eest ning meie kliente ja partnereid jätkuva usalduse eest. Koos jätkame tõhusama, vastupidavama ja tulevikukindlama Omniva ehitamist.

Lor

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

9

Meie missioon: Vime saadetised kohale hoole ja rõõmuga, et tuua maailm kõigile lähemale.

Meie väärtused:

Me hoolime Suhtume hoolivuse ja austusega kõigisse oma tegemistesse, meie käte usaldatud saadetistesse ja ümbritsevasse keskkonda. Kuulame ning väärtustame üksteist, oma koostööpartnereid ja kliente.

Me oleme avatud Otsime pidevalt värskeid ideid ja võimalusi, mis aitavad meil kasvada inimeste, ekspertide ning etevõtena. Julgeme proovida, aga ka eksida ning oma vigadest õppida.

Meid võib usaldada Lubame, mida suudame täita ja täidame, mida oleme lubanud. Võtame alati vastutuse Omniva eest!

Me tunneme rõõmu oma tööst ja tulemustest Julgustame üksteist rohkem pingutama ja oleme teineteisele toeks, rõõmustame koos oluliste eesmärkide saavutamise üle ning kidame väärt panuse ja koostöö eest.

Visioon 2030: Vähem varasid. Rohkem nutikust.

Meie visioon 2030 on muuta Omniva väiksema varamahuga, skaleeritavaks ja tehnoloogiapõhiseks logistikaplatvormiks. Kuna logistikaturud arenevad kiresti koos e-kaubanduse ja digiteenuste kasvuga, keskendume selele, mis loob pikemas perspektivis suurimat väärtust: tugev bränd, hea kliendimõistmine, arenenud tehnoloogia ja andmepõhine tegevusjuhtimine.

Meie lähenemine tugineb lihtsale põhimõtele: vähem varasid, rohkem nutikust. Sele asemel, et toetuda peamiselt füüsilise taristu laiendamisele, ehitame paindlikku platvormi, mis kasvab partnerluste, rahvahanke põhise logistika, automatiseerimise ja digilahenduste toel. See võimaldab meil kasvada kiremini, kohaneda kiresti muutuvate turutingimustega ja tegutseda tõhusamalt mitmel turul.

Tehnoloogia ja innovatsioon on sele ümberkujundamise keskmes. Arendame nutikaid logistikalahendusi, nagu tehisintelektil põhinev marsruudiplaneerimine, dünaamiline hinnastamine ja arenenud iseteeninduslahendused. Need võimalused aitavad meil optimeerida tegevusi, parandada teenuse kvaliteeti ja pakkuda klientidele kiremaid ning mugavamaid lahendusi, säilitades samal ajal paindlikkuse ja kulutõhususe.

Meie strateegia lähtub selgetest muutustest kliendikäitumises ja logistikamaastikul. Tehnoloogiapõhise rahvusvahelise logistikaetevõtena positsioneerime end sele muutuse eestvedajaks, keskendudes pakilogistikale, pidevale innovatsioonile ja skaleeritavatele tarnevisidele, mis suudavad kasvada üle turgude. Meie strateegia keskmes on klient. Pirkonna parima kliendikogemuse pakkumine jääb üheks meie põhieesmärgiks. Ühendades usaldusväärse brändi, nutika tehnoloogia ja skaleeritava platvormimudeli, soovime seada logistika uue standardi Baltikumis ja kaugemalgi.

Visioon 2030 annab meile võimaluse tugevdada rahvusvahelist kohalolekut, parandada tegevustõhusust ning pakkuda usaldusväärseid ja mugavaid logistikateenuseid ni etevõtetele kui tarbijatele.

1.3. Missioon, visioon ja väärtused

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

10

1.4. Strateegia

Postiturg on maailmas pidevalt vähenenud, langedes vimase kümne aasta jooksul üle 30%. Samal ajal kasvatab e-kaubanduse areng jätkuvalt pakkide mahtu. Pakid domineerivad üha enam posti- ja logistikasektoris, samas kui traditsioonilised kirja- ja perioodikakanded moodustavad kogumahtudest järjest väiksema osa. See struktuurne muutus eeldab, et posti- ja logistikaetevõted kohandavad oma tegevusmudeleid, kulustruktuure ja teenuseportfele, et säilitada pikaajaline kestlikkus.

Omniva nõukogu kinnitas 30. novembril 2021 kontserni strateegia aastateks 2022–2026. Need prioriteedid keskenduvad kire ja kvaliteetse klienditeeninduse pakkumisele Baltikumis, nutikate logistikalahenduste loomisele ning protsesside automatiseerimisele.

Meie strateegias oleme võtnud selge eesmärgi ola eelistatuim logistikaetevõte Baltikumis. Meie strateegias oleme määratlenud oma olulisteks eduteguriteks:

• võimalikult laia ja mugava teeninduskanalite võrgutiku, • kiruse saadetiste toimetamisel, • täpsuse saadetiste üleandmisel vastavalt lubatule, • lihtsuse asjaajamisel, • kõrge teeninduse taseme, • pühendumuse kestliku organisatsiooni loomisele.

Vaatamata vimaste aastate väljakutsetele, sealhulgas kõrgele inflatsioonile ja majanduse aeglustumisele meie koduturgudel, geopolitilisele ebastabilsusele ja tarneahelate häiretele, on meie strateegia püsinud kindel. Vimase aasta jooksul oleme:

Lor

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

11

1.5. Õiguslik raamistik

Alates 2009. aasta 1. aprilist tegutseb Omniva avatud postiturul. Konkurentsiamet on väljastanud Omnivale universaalse postiteenuse (adresseeritud postisaadetise edastamine majandustegevusena) osutamise loa, mis kehtib vis aastat. Hetkel kehtiv luba on perioodiks 9. oktoober 2024 kuni 8. oktoober 2029.

Universaalne postiteenus tähendab postiteenuste järjepidevat ja kvaliteetset osutamist taskukohase tasu eest kogu Eesti Vabarigi teritooriumil õigusaktidega sätestatud alustel ja koras.

Lor

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

12

Juhtimine

2. A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

13

2.1. Ümberkorraldused ettevõtte tegevuses / struktuuri muudatused

Omniva jätkas tegevust Baltikumi-ülese kontsernistruktuuri alusel, täiustades juhtimispõhimõteid ja organisatsiooni juhtimispolitikat, et need vastaksid paremini struktuurile ja kontserni vajadustele. 2025. aastal tehti muudatusi kontserni tippjuhtkonna tasandil, sealhulgas restruktureeriti funktsionaalseid üksusi. Uue struktuuri kohaselt moodustati laiem juhtgrupp nimega Executive Team, kuhu kuuluvad juhatuse likmed ja Omniva funktsionaalsete üksuste juhid (CEO, CCO, CFO, People and Culture’i asepresident, Technology asepresident, Product and Growth asepresident, Operations asepresident ning kommunikatsioonijuht), et tagada parem läbipaistvus ja koostöö kogu kontsernis. Täiendavad parendused on kavandatud 2026. aastaks.

Hea Ühingujuhtimise Tava aruanne

AS Eesti Post on rigile kuuluv äriühing, mis rakendab äriühingu juhtimisel Hea Ühingujuhtimise Tava (edaspidi HÜT) tulenevalt rigivaraseaduse § 88 lõike 1 punktist 10 ja ASi Eesti Post põhikirja punktist 11. AS Eesti Post kirjeldab HÜTi põhimõtete järgimist ühingujuhtimise aruandena majandusaasta aruande koosseisus.

ASi Eesti Post aktsiad kuuluvad 100% ulatuses Eesti Vabarigile. Seetõtu järgib äriühing HÜTi soovituslike juhiseid mõningate eranditega, mida on selgitatud koos mitejärgimise põhjuste väljatoomisega. Mitejärgitavatele HÜTi juhistele on vidatud alpool ning need puudutavad peamiselt üldkoosoleku läbivimist, nõukogu likmete valimist ja teabe avalikustamist, mile eesmärk on eelkõige tagada aktsionäride võrdne kohtlemine. Kuna äriühingu aktsiate ainuomanik on Eesti Vabarik, on aktsionäri huvid kaitstud rigivaraseaduses sätestatud põhimõtete järgimisega.

ASi Eesti Post kontserni juhtimisel lähtutakse lisaks HÜTile äriseadustikust, teistest õigusaktidest, omaniku ootusest kontsernile ning äriühingu põhikirjast.

Lor

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

14

2.2. Üldkoosolek

Omniva ei tee üldkoosoleku kokkukutsumise teadet ega üldkoosolekuga seotud teavet samaaegselt sele aktsionärile saatmisega kätesaadavaks aktsiaseltsi veebilehel (HÜT p 1.2.1 ja 1.2.3). Aktsiaseltsi veebilehel ei avaldata nõukogu ega aktsionäri etepanekuid päevakoras olevate teemade kohta (HÜT p 1.2.4).

Kuna aktsiaseltsil on vaid üks aktsionär, kasutatakse üldjuhul üheisikuaktsiaseltsi üldkoosolekule äriseadustikus ete nähtud erisusi (§ 305). Aktsionäride koralisel üldkoosolekul osalevad ka juhatuse esimees ja nõukogu esimees. Auditor üldkoosolekul reeglina ei osale, kuna ta osaleb majandusaasta aruande heakskitmist puudutaval arutelul auditikomitees. Nõukogu likme kandidaat ja auditori kandidaat üldkoosolekul ei osale (HÜT p 1.3.2), kuna nõukogu likme valimisel lähtub ainuaktsionär nimetamise komitee motiveeritud etepanekust ning auditori valimisel nõukogu etepanekust, mile aluseks on hanketulemused.

Kuna aktsiaseltsil on vaid üks aktsionär, ei tee aktsiaselts üldkoosoleku jälgimist ja selest osavõtu võimalikuks sidevahendite kaudu (HÜT p 1.3.3).

Vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja Omniva põhikirjale esitatakse ainuaktsionärile koralise üldkoosoleku päevakord ning päevakoras olevate küsimuste osas otsuse vastuvõtmiseks vajalikud materjalid, sealhulgas iga päevakorapunkti lühike kirjalik kokkuvõte, otsuse eelnõu ning nõukogu seisukoht. Koosoleku toimumisaeg ja -koht lepitakse kokku ainuaktsionäri esindajaga, keleks on regionaal- ja põlumajandusminister.

Üldkoosoleku keeleks on eesti keel.

Lor

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

15

2.3. Nõukogu

Nõukogu annab juhatusele suunised kontserni juhtimise koraldamiseks ning teostab järelevalvet kontserni juhatuse tegevuse üle. Nõukogu vaatab korapäraselt üle ning annab hinnangu kontserni strateegiale, põhitegevustele, riskijuhtimisele, aastaaruandele ja eelarvele ning otsustab igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemise. Nõukogu tegutseb iseseisvalt kontserni ja aktsionäri huvides.

Nõukogu tööd koraldab nõukogu esimees. Nõukogu esimees määrab kindlaks nõukogu koosoleku päevakora, juhatab nõukogu koosolekuid, jälgib nõukogu töö tõhusust, koraldab andmete edastamist nõukogu likmetele, tagab, et nõukogul oleks pisav aeg otsuste etevalmistamiseks ja andmetega tutvumiseks, ning esindab nõukogu suhtlemisel kontserni juhatusega. Nõukogu töö koraldamiseks on üldkoosolek kehtestanud nõukogu töökora.

Nõukogu peamiseks töövormiks on koosolek. Põhikirja kohaselt toimuvad nõukogu koosolekud vastavalt vajadusele, kuid mite harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. 2025. aastal toimus 10 nõukogu koosolekut ja üheksa kirjalikku menetlust. Nõukogu koosoleku kokkukutsumise teade ning asjakohased materjalid saadetakse nõukogu likmetele reeglina üks nädal enne koosoleku toimumist.

2.4. Nõukogu koosseis ja tasustamine

2025. aasta alguses jätkas nõukogu vielikmelisena koosseisus Helo Meigas (nõukogu esimees), Madis Laansalu, Rainer Osanik, Toomas Talts ja Sigrid Soomlais. 15. mail teatati Eesti Posti nõukogu esimehe Helo Meigase ja aseesimehe Madis Laansalu tagasiastumisest. Seejärel nimetas regionaal- ja põlumajandusminister Hendrik Johannes Teras 16. juunil AS Eesti Posti uueks nõukogu esimeheks Rainer Rohtla. 27. juunil nimetas minister nõukogu uueks likmeks Anna Kõutsi. Nõukogu jätkas vielikmelisena.

2025. aastal jätkas nõukogu õigusnõustaja/koosolekute protokolijana advokaadibüroo Elex Raidla vandeadvokaat Sven Papp.

Vastavalt äriühingu põhikirjale ei valita juhtorgani likmeks isikut, kele süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juridilisele isikule, on kaasa toonud isiku pankroti või juridilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise, kelel on ärikeeld, keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud, kelel on äriühinguga seotud olulised ärihuvid, kes tegutseb äriühinguga samal tegevusalal või kes ise või läbi seotud isiku on seotud etevõtega, kes on kontsernile oluline kaupade müüja või ostja või teenuste osutaja.

Ainuaktsionäri 19. juuli 2017 otsusega nr 1.1-5/17-041 on nõukogu esimehe tasuks kehtestatud 1 200 eurot kuus (bruto) ja nõukogu likme tasuks 600 eurot kuus (bruto), arvestades osalemist koosolekutel ja nendega seotud tegevustes. Tasu makstakse kord kuus. Nõukogu likmete tööjõukulud kokku (töötasu koos kaasnevate maksudega) olid 2025. aastal 63 426 eurot (2024. aastal 64 929 eurot). Lahkumishüvitist ja teisi täiendavaid tasusid ASi Eesti Post nõukogu likmetele ei maksta, välja arvatud auditikomitees ja ESG komitees osalemise tasu. Igale nõukogu likmele majandusaasta jooksul makstud tasu avalikustatakse aktsiaseltsi veebilehel nõukogu tegevuse ülevaates.

Lor

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

16

Huvide konflikt

Nõukogu likmed väldivad huvide konflikti tekkimist oma tegevuses, ei kasuta äriühingule tehtud ärilisi pakkumisi isiklikes huvides ning lähtuvad oma tegevuses kontserni ja Eesti rigi kui omaniku huvidest. Nõukogu likmed peavad rangelt kinni konkurentsikeelust ega osale etevõtluses äriühinguga samal tegevusalal.

2.5. Auditikomitee

Auditikomitee likmed valib ja kutsub tagasi nõukogu. Komitee koosneb kuni kuuest likmest, kelest vähemalt pooled määratakse nõukogu likmete hulgast. Nõukogu nimetab auditikomitee likmed kolmeks aastaks ning likmed valivad endi seast auditikomitee esimehe.

Auditikomitee on kolmelikmeline. 2025. aasta alguses kuulusid sinna Rainer Osanik (esimees), Helo Meigas ja Madis Laansalu. Pärast Helo Meigase ja Madis Laansalu tagasiastumist 15. mail 2025 kinnitati 10. juulil 2025 auditikomitee uus koosseis ning likmeteks valiti Anna Kõuts ja Sigrid Soomlais. Auditikomitee esimehena jätkas Rainer Osanik.

Auditikomiteel on oluline rol valitsemise, riskijuhtimise ja sisekontroli läbipaistvamaks muutmisel ja parendamisel. Komitee on nõukogu nõuandev organ raamatupidamise, auditorkontroli, riskijuhtimise, sisekontroli ja -auditeerimise, järelevalve teostamise ja eelarve koostamise valdkondades ning tegevuse seaduslikkuse osas. Auditikomitee jälgib ka välisauditori ja auditorühingut esindava vandeauditori sõltumatust, aastaaruande auditorkontroli protsessi ning tegevuse vastavust seaduse nõuetele. Kokku toimus 2025. aastal 11 auditikomitee koosolekut.

Rahandusministri 16. novembri 2017. aasta määruse nr 87 „Rigi asutatud sihtasutuse nõukogu likmete ning rigi osalusega äriühingu nõukogu organi töös osalevate nõukogu likmete tasustamise kord ja tasude pirmäärad” kohaselt määras ainuaktsionär 23. novembri 2017. aasta otsusega nr 1.1-5/17-073 nõukogu likmele auditikomitee koosoleku toimumise kuu täiendavaks tasuks 25% äriühingu nõukogu likme tasust ning auditikomitee esimehele eeltoodud tasust 50% võra suurema tasu.

2.6. ESG komitee

ESG komitee on AS Eesti Post nõukogu poolt moodustatud nõuandev organ, mile põhiülesandeks on nõukogu toetamine Omniva kestlikkuse strateegia, seotud eesmärgistamise, tegevuskavade ja investeeringute analüüsil, jälgimisel ja kinnitamisel. Komitee fookuses on keskkonna-, sotsiaalse vastutuse ja juhtimise teemad, sealhulgas otsused, mis puudutavad õiglasi, läbipaistvaid ja etevõte eesmärkidega kooskõlas olevaid tasustamispõhimõteid.

See komitee ühendab ESG ja personalivaldkonna. 2025. aasta alguses kuulusid komiteesse neli liget – Madis Laansalu, Helo Meigas, Rainer Osanik ja komitee esimehena Sigrid Soomlais.

Seoses Helo Meigase ja Madis Laansalu tagasiastumisega 15. mail 2025 kinnitati nõukogu 30.10.2025 koosolekul ESG komitee uus koosseis ning likmeks valiti nõukoguväline lige Kadri Koemets. 2025. aasta lõpu seisuga kuulusid ESG komiteesse Rainer Osanik, Sigrid Soomlais ja Kadri Koemets. Nõukogu likmetest ESG komitee likmete tasu on vastavalt ainuaktsionäri 2. märtsi 2022 otsusele nr 1.1-5/22-006 25% nõukogu likme tasust sele kuu eest, mil ESG komitee koosolek toimub. Sama põhimõte kehtib ka ESG komitee likmele, kes ei ole nõukogu likmed.

Lor

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

17

2.7. Juhatus

Kontserni juhatus esindab ja juhib kontserni igapäevast majandustegevust iseseisvalt kooskõlas seaduste ja põhikirja nõuetega. Juhatus tegutseb majanduslikult kõige otstarbekamal visil, et tagada äriühingu jätkusuutlik areng vastavalt seatud eesmärkidele. Juhatus tagab kehtivate õigusaktide täitmise kontsernis ning koraldab kontroli ja aruandlust. Kontsernis on vajalikud protseduurid reguleeritud sisemiste kordadega.

Põhikirja kohaselt on juhatusel üks kuni vis liget, kes valitakse nõukogu poolt kuni vieks aastaks. Juhatuse esimehe määrab nõukogu. Aasta alguses jätkas juhatus vielikmelisena: juhatuse esimees Mart Mägi, juhatuse likmed Marti Kuldma (tehnoloogia ja innovatsioon), Signe Kukin (finantsjuht), Gusts Muzikants (kommertsjuht) ja Kastytis Valantinas (operatsioonide juht).

Pärast senise tegevjuht Mart Mägi tagasiastumist jaanuaris nimetas nõukogu alates 1. märtsist juhatuse esimeheks Marti Kuldma, kes oli varem juhatuse lige ning innovatsiooni ja tehnoloogia juht. 31. märtsil kutsus nõukogu Kastytis Valantinase juhatusest tagasi.

Juulis lahkus Omniva juhatusest kommertsjuht Gusts Muzikants. Pärast tema lahkumist määrati rahvusvahelise äri juht Sven Kukemelk kommertsvaldkonna kohusetäitjaks. 30. oktoobril 2025 nimetas nõukogu Sven Kukemelki kommertsjuhiks ja juhatuse likmeks. Juhatus on kolmelikmeline: tegevjuht Marti Kuldma, kommertsjuht Sven Kukemelk ja finantsjuht Signe Kukin. Juhatuse koosolekud toimuvad tavaliselt kord nädalas.

Juhatuse likmete tööjõukulud kokku (töötasu koos kaasnevate maksudega) olid 578 735 eurot, tulemustasu 2025. aastal ei makstud (2024. aastal 650 000 eurot, tulemustasu samuti ei makstud). Igale juhatuse likmele majandusaasta jooksul makstud põhipalk ja tulemustasu avalikustatakse aktsiaseltsi veebilehel juhatuse tegevuse ülevaates. Preemiasüsteeme ega nende olulisi tunnuseid aktsiaselts ei avalikusta, kuid need on kätesaadavad ainuaktsionärile (HÜT p 2.2.7).

Huvide konflikt

Juhatuse likmed ei tee otsuseid lähtudes enda isiklikest huvidest ega kasuta Omnivale suunatud ärilisi pakkumisi isiklikes huvides. Juhatuse lige teatab nõukogule ja teistele juhatuse likmetele huvide konflikti olemasolust enne lepingu sõlmimist ning samuti vivitamatult sele hilisemal tekkimisel. Juhatuse lige annab vivitamata teada ka temale, tema lähedasele või seotud isikule tehtud ärilisest pakkumisest, mis on seotud kontserni majandustegevusega.

Juhatuse likmete huvide konflikti vältimine on tagatud juhatuse likme lepingus sätestatud põhimõtetega. Sõltumatuse tagamiseks deklareeritakse seotud osapooltega teostatud tehingud majandusaasta aruande kinnitamisel ja auditeerimisel. Äriühingu huvide kaitseks on juhatuse likmete lepingutes sätestatud konkurentsikeeld ni lepingu kehtivuse ajaks kui pärast lepingu lõppemist.

Äriühingu juhatuse likmed ja töötajad ei nõua ega võta isiklikul eesmärgil kolmandatelt isikutelt seoses oma tööga vastu raha ega teisi hüvesid. Samuti ei tee juhatuse likmed kolmandatele isikutele õigusvastaseid või põhjendamatuid soodustusi äriühingu nimel. Juhised on kätesaadavad Omniva sise-eeskirjades.

Lor

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

18

Juhatuse ja nõukogu koostöö

Juhatus ja nõukogu teevad kontserni huvide parima kaitsmise eesmärgil tihedat koostööd, sealhulgas töötavad ühiselt kontserni strateegia arendamisel. Juhatus lähtub juhtimisotsuste tegemisel nõukogu poolt antud strateegilistest juhistest.

Juhatus teavitab nõukogu korapäraselt kõikidest olulistest asjaoludest, mis puudutavad kontserni tegevuse planeerimist ja äritegevust, ning juhib eraldi tähelepanu olulistele muutustele äritegevuses. Juhatus edastab nõukogule pisava ajavaruga enne nõukogu koosoleku toimumist andmed, sealhulgas finantsaruanded. Juhatuse lige annab nõukogu nõudmisel vimasele kas suuliselt või kirjalikult teavet juhatuse ja äriühingu tegevuse kohta ning tagab nõukogule juurdepääsu juhatuse ja kontserni tegevust kajastavale teabele.

Kontsernis on tagatud andmevahetuse turvalisus ning juhatuse ja nõukogu likmed käsitlevad kontserni teavet vajaliku konfidentsiaalsusega.

2.8. Teabe avaldamine

Omniva avaldab oma veebilehel informatsiooni aktsionäri, nõukogu ja juhatuse koosseisu kohta ning nõukogu poolt moodustatud auditikomitee ja ESG komitee ülesannete ja koosseisu kohta.

Lisaks avaldatakse veebilehel üldkoosoleku otsused, äriühingu põhikiri, majandusaasta aruanded ja kvartalitulemused, hankeplaan ning muu oluline info, mida kontsern soovib ise avaldada või mile avaldamise näeb ete seadus.

2.9. Finantsaruandlus ja auditeerimine

Omniva koostab finantsaruanded vastavalt Euroopa Lidus kehtivatele rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele.

Auditikomitee koosolekul, kus vaadatakse läbi majandusaasta aruanne, osaleb ka kontserni auditor. Nõukogu koosolekul auditor ei osale. Üldkoosolekule esitatakse kinnitamiseks majandusaasta aruanne, milele on ala kirjutanud juhatuse likmed (HÜT p 6.1.1).

Omniva valib välisauditori, järgides hankeprotseduuri ja tagades audititeenuse parima võimaliku kvaliteedi ja hinna suhte. Pakkumisi küsitakse vaid rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteetseid teenuseid pakkuvatelt etevõtetelt. Välisauditori valikul osaleb auditikomitee.

Omniva 2025. aasta majandusaasta auditor on auditorfirma AS PricewaterhouseCoopers. Välisauditori tegevuse üle teostab järelevalvet auditikomitee vastavalt auditortegevuse seadusele.

Lor

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

19

2.10. Riskijuhtimine ja riskid

Oma igapäevases tegevuses puutub Omniva kokku erinevate riskidega. Kontsern on määratlenud riski kui võimaliku ohu, et mingi otsus, sündmus, tegevus või tegevusetus võib tuua kaasa mitesoovitavad tagajärjed, sealhulgas vara, kasumi või maine vähenemise ning mõjutada Omniva eesmärkide saavutamist või takistada võimaliku tulu realiseerumist. Risk ei tähenda lihtsalt ebakindlust, vaid ohtu, milel on oluline mõju ühele või mitmele Omniva eesmärgile. Omniva käsitleb riskina ka potentsiaalset kahju või ootamatut varieeruvust kasumis või varades, mida on võimalik kirjeldada tõenäosusjaotuse abil. Äritegevuse väärtus sõltub võimest määratleda, mõõta, hinnata, võta, juhtida ja kontrolida tekkivaid riske. Riskijuhtimise eesmärk on tagada kontserni stabilsus ja usaldusväärsus ning sele väärtuse jätkusuutlik kasv. Pädev riskijuhtimine loob eelduse teadlikumate ja kvaliteetsemate äriotsuste tegemiseks.

Riskijuhtimise protsess on suunatud omaniku ootuste saavutamisele, mis on fikseeritud omaniku ootuste dokumendis.

Riskijuhtimise organisatsioon ja korraldus

Kontserni nõukogu on kinnitanud etevõte riskijuhtimise üldpõhimõted, mile eesmärk on kirjeldada üldisi seisukohti riskide võtmisel ja juhtimisel. Üldpõhimõted tulenevad Omniva missioonist ja strateegilistest eesmärkidest. Riskide võtmise suunamiseks ning riskikontroli toimingute ja üldise riskitaseme juhtimiseks on nõukogu kinnitanud dokumendid, mis kajastavad Omniva riskistrateegiat ja riskisu üldiste ning spetsifiliste riskide lõikes. Üldpõhimõtete ja riskikategooriate määratluse raames koraldab riskijuhtimist juhatus ning sele poolt määratud alüksused ja töötajad.

Omniva juhatusel lasub lõppvastutus riskijuhtimise põhimõtete väljatöötamise, kehtestamise ja rakendamise, sele järelevalve ja koordineerimise ning nõukogule kinnitamiseks esitatava riskisu ja riskitaluvuse etepaneku koostamise eest. Juhatus vastutab riskijuhtimise tõhususe eest.

Kontserni riskijuhtimise koralduse aluseks on kolme kaitselini mudel. Esimese kaitselini moodustavad äriüksused. Iga Omniva äriüksus ja tütaretevõte kannab täit vastutust oma tegevusvaldkonnas tekkinud ja tekkivate riskide kontrolimise eest. See tähendab, et vastutavad isikud peavad tagama riskijuhtimise protsesside rakendamise kõigis Omniva tegevusvaldkondades ja üksustes ning kehtestatud standardite järgimise.

Teise kaitselini moodustab sõltumatu riskijuhtimise funktsioon. Lisaks äriüksuste meetmetele on riskijuhtimine eraldatud iseseisvaks juhtimisvaldkonnaks, mis on operativtegevusest sõltumatu. Omnivas toimub riskijuhtimine kontserni tasandil. Riskijuhtimise üksuse ülesandeks on riskijuhtimise põhimõtete ja meetodite väljatöötamine, juhtimine, järelevalve ja arenduse koordineerimine. Samuti teeb üksus juhatusele riskijuhtimise ja kontrolimeetmete kohta etepanekuid ning koostab vastavaid aruandeid. Tsentraliseeritud riskijuhtimine tagab kontserni riskijuhtimise põhimõtete ühtse rakendamise ning võimaldab tõhusalt reageerida muutustele.

Riskijuhtimise kolmas kaitselin on kontserni siseaudit, mis teostab sõltumatut kontroli kogu kontserni tegevuse, sealhulgas esimese ja teise kaitselini kohta. Siseauditi eesmärk on parandada Omniva tegevuse kvaliteeti, andes objektivset ja sõltumatut tagasisidet rakendatavate juhtimistavade, riskijuhtimise ja kontrolide tõhususe kohta ning tehes soovitusi sisekontrolisüsteemi täiustamiseks. Toimivat riskijuhtimise süsteemi toetavad nõukogu ja sele moodustatud auditikomitee.

Riskijuhtimise põhimõted, metoodikad, eeldused ja riskijuhtimisega seotud pädevused dokumenteeritakse. Kõik riskijuhtimisega seotud politikad ja korad vaadati üle ning neid ajakohastatakse vastavalt praegustele ja tulevastele ärivajadustele. Omniva siseeeskirjad vaadatakse regulaarselt üle ning hinnatakse nende kohasust. Samuti kontrolitakse töötajate teadlikkust vastavatest siseeeskirjadest ja nende järgimist.

Lor

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

20

Peamised riskivaldkonnad

Riskijuhtimise üldpõhimõtete kohaselt on riskid jaotatud kuude põhikategooriasse: välised, strateegilised, maine- ja reputatsiooniriskid, äri-, finants- ja tegevusriskid. Finantsriskide käsitlemist on täpsemalt kirjeldatud raamatupidamise aastaaruande lisas 23.

Omniva teenuste osutamist mõjutavad mitmed välised tegurid alates ilmastikutingimustest, geopolitilistest ja majanduskeskkonda puudutavatest sündmustest kuni regulativsete muudatusteni, mis mõjutavad kontserni tegevust. Vimase aasta jooksul on paljude väliste tegurite puhul täheldatud suuremat ebakindlust ja volatilsust, mis võib mõjutada kontserni tegevust. Ärikeskkond on jätkanud dünaamiliste ja etearvamatute muutuste trendi; seejuures väärib eraldi märkimist Ameerika tarifide kehtestamine. Samuti mõjutab meie tegevust negativselt jätkuv geopolitiline ebastabilsus, sealhulgas 2026. aasta aprili seisuga kestvad konfliktid Lähis-Idas, mis häirivad tarneahelaid ja veoteid.

Strateegilistest riskidest mõjutab kontserni tegevust ennekõike konkurentsiolukord posti- ja logistikateenuste turul. Konkurentsisituatsioon ja sele muutused avaldavad survet turuosale, mahtudele ja hindadele. Konkurentsiolukorda mõjutavad ni tänased turuosalised kui ka uued turule sisenejad. Sele kõrval näeme, et platvormiäri toob kaasa mahtude koondumise, mis omakorda suurendab seliste etevõtete logistikateenuste ostujõudu. Tegevustõhususe ja kvaliteedi tõstmiseks oleme algatanud rea projekte ning langetanud olulisi investeerimisotsuseid, mile eluvimine eeldab kvaliteetset projektijuhtimist, organisatsiooni paindlikkust ja rahalist suutlikkust.

Traditsiooniliste postiteenuste osutamisel vastab Omniva omaniku ootustele. Seejuures nõuab vähenev traditsiooniliste postiteenuste maht kontserni infrastruktuuri (jaotus- ja kogumisvõrk) ning teenuse osutamise protsesside kohandamist. See omakorda eeldab rikliku regulaatori otsuseid infrastruktuuri tingimuste ning postiseaduse ajakohastamise osas, eelkõige seoses universaalse postiteenuse hinnastamise muudatustega Eestis.

Tegevusriskid on riskid, mis tulenevad etevõte sisemistest protsessidest, välistest sündmustest, inimeste tegevusest (töötajad, kliendid, partnerid või muud kolmandad isikud), kasutatavate süsteemide sobimatusest või oodataval visil mitetoimimisest. Tegevusriskide hulka kuuluvad kontroli- ja juhtimisrisk, petuse risk (sealhulgas sisepetus), juridiline risk, vastavusrisk, aruandlusrisk, personalirisk, turvarisk, tehnilised ja tehnoloogilised riskid ning protseduuririsk. Käsitleme tegevusriske kui iseseisvat riskivaldkonda ning jälgime neid koos, arvestades nimetatud riskide omavahelist olulist seost Omniva majandustegevuses.

Omniva tegevusriskide strateegia on ära hoida ja minimeerida kahjusid ning maandada kritilise iseloomuga riske, mile puhul võimalik kahju ületaks aktsepteeritavat riskitaset. Tegevusriskide juhtimise eesmärgiks on saavutada võimalikult madal tegevusriskide tase, lähtudes riskijuhtimise majandusliku efektivsuse põhimõtest.

Tegevusriskide hindamisel, jälgimisel ja käsitlemisel on oluline rol vastavusriski juhtimisel. Vastavusriski juhtimine on pidev protsess, mile eesmärk on: • saavutada ja hoida vastavust, juhtides kontserni regulativset või eetilist vastutust töötajate, klientide, seaduse, tehingu osapoolte ja avalikkuse ees; • luua ja hoida klientide, omaniku ja avalikkuse usaldust etevõte vastu. Vastavusriski juhime ennetavalt ning proportsionaalselt, lähtudes reegli- ja riskipõhisest lähenemisest.

Teenuste osutamisel töötleme paratamatult isikuandmeid, lähtudes seejuures isikuandmete kaitse (GDPR) nõuetest ning kasutades sobivaid meetmeid küberturvalisuse tagamiseks. 2025. aastal saavutasime ka ISO 27001 sertifikaadi infoturbe juhtimissüsteemile. Jätkame vajalikke tegevusi infoturbe praktikate ja kontrolimeetmete hoidmiseks ja arendamiseks, et vastata muutuvatele ohtudele ning tagada klientide andmete turvalisus.

Lor

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

21

2.11. Tulemus- ja kvaliteedijuhtimine

Kontsernis on juurutatud kvaliteedi- ja tulemusjuhtimise süsteem. Kvaliteedi- ja protsessijuhtimise põhieesmärk on kontserni töö optimeerimine teeninduskvaliteedi parandamiseks ning kestliku väärtuse loomiseks klientidele, partneritele ja teistele peamistele sidusrühmadele.

Kontserni kvaliteedi- ja protsessijuhtimine põhineb tsentraliseeritud raamistikul, mis on määratletud kvaliteedikäsiraamatus. Kvaliteedikäsiraamat koondab kontserni politikad, standardid ja protsessikirjeldused, toimides ühtse sisejuhendina kõigile töötajatele. Sele tsentraliseeritud lähenemise eesmärk on tagada ühtlustatud juhtimine, selge vastutus ja parimate praktikate järjepidev rakendamine kogu kontsernis.

Teenuse kvaliteedilubadused on määratletud teenuste tüüptingimustes ning neid toetavad sisemised protsessid, kontrolid ja tulemusnäitajad. Pidev parendamine, riskijuhtimine ja andmepõhine otsustamine on kontserni juhtimisvisi lahutamatud osad.

2025. aastal koostati kontsernile, sele valdkondadele, üksustele ja osakondadele aastapõhised tasakaalus tulemuskaardid, miles kajastuvad ni finants-, kliendi- kui töötajapõhised eesmärgid ning kogu kontserni strateegilised fookusprojektid. Strateegiliste projektide edenemist ja seatud eesmärkide täitmist jälgitakse igakuiselt ni finantsvaates kui teenuse ja klienditoe kvaliteeti kajastavate aruannete kaudu. Seline süsteem võimaldab operativselt reageerida muutustele organisatsioonis ja turul.

26. juunil 2025 omandas Omniva edukalt ISO/IEC 27001:2022 sertifikaadi oma infoturbe juhtimissüsteemile. Sertifikaat kinnitab, et kontsern rakendab rahvusvaheliselt tunnustatud standardeid infoturbe riskide juhtimiseks ning kliendi- ja äriandmete kaitseks. Infoturbe juhtimine on integreeritud üldisesse kvaliteedi- ja riskijuhtimise raamistikku, tugevdades vastupidavust, vastavust ja sidusrühmade usaldust.

Struktureeritud, läbipaistva ja pidevalt areneva tulemus- ja kvaliteedijuhtimise süsteemi kaudu tagab kontsern usaldusväärse teenuse osutamise, tegevusliku tipptaseme ning kooskõla strateegiliste eesmärkidega.

2.12. Korruptsioonivastane võitlus

Omnivas on kehtestatud mitmed teemakohased siseprotseduurid nagu töökoralduse eeskirjad, ärikingituste juhend ja ärihuvide deklareerimise juhend. Huvide konflikti vältimise nõuded on sätestatud hangete läbivimise koras, mile kohaselt kõik konkreetse hanke koraldamisega seotud töötajad alkirjastavad iga kord kinnituskirja huvide konflikti puudumise kohta.

Valitud ametikohtade puhul on kohustuslikuks tehtud oma ärihuvide deklareerimine kord aastas. Samuti on olemas protseduurid seleks, et tuvastada deklaratsiooni esitamise kohustusega töötajatega seotud osapooli ja võimalikke tehinguid nendega, ning protseduurid, et tagada koruptsioonivastase seaduse toimingupirangutest kinnipidamine.

Koruptsiooniennetuse raames on kontsernis loodud väärkäitumisest teavitamise kanalid. Koraldame töötajatele järjepidevalt koolitusi koruptsiooni, huvide konflikti, ärieetika jms teemal. Lor

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

22

2.13. Muudatused põhikirjas ja regulatsioonides

2025. aastal ei ole põhikiri muudetud.

2025. aastal toimus regulativses keskkonnas mitu olulist muudatust, milel on tulevikus positivne mõju äritegevusele.

Muudatused universaalse postiteenuse hinnastamises

2025. aasta mais muutis Regionaal- ja põlumajandusminister Hendrik Johannes Teras universaalse postiteenuse taskukohast tasu käsitlevat määrust ning tõstis universaalse postiteenuse hinda. Samuti täpsustati postisaadetiste kindlustustasu arvutamise reegleid, sätestades, et paki deklareeritud väärtus ümardatakse mite täisarvu koral üles lähima täisarvuni.

Teine universaalse postiteenuse hinnatõus kideti regionaal- ja põlumajandusministri poolt heaks 2025. aasta novembris, mis jõustus 2026. aasta veebruaris.

Vabastus rigihanke nõuetest

30. septembril 2025 võtis Euroopa Komisjon vastu rakendusotsuse (EL) 2025/2059, mis käsitleb direktivi 2014/25/EL kohaldamist teatud teenustele, mida AS Eesti Post (Omniva) osutab Eestis.

Tuginedes komisjoni hinnangule, et teatud tegevused on otseselt avatud konkurentsile piranguteta turul, anti ASile Eesti Post osaline vabastus ELi rigihangete kora kohaldamisest kindlaksmääratud äriliste teenuste osas. Sele tulemusena ei pea teatud rigisiseste ja rahvusvaheliste pakiveoteenuste, ekspressteenuste, maksikirjade, eriti väikeste pakkide ning seotud trüki- ja pakkimisteenuste lepingute sõlmimisel enam kohaldama direktivis 2014/25/EL sätestatud hankemenetlusi.

Vabastus ei kohaldu universaalsele postiteenusele. Universaalse teenuse kohustuse raames osutatavad tegevused, sealhulgas universaalne pakiteenus (2–20 kg) ja seotud veoteenused, jäävad kehtivate rigihanke nõuete ala.

See otsus peegeldab kontserni teatud äriliste segmentide konkurentsipõhist iseloomu, säilitades samal ajal regulativse järelevalve valdkondades, kus kehtib universaalse teenuse kohustus.

Postiseaduse muudatused

2025. aastal esitati Rigikogule postiseaduse eelnõu. Pärast vastuvõtmist toob see kaasa olulised muudatused postiteenuse osutamises Eestis, eelkõige universaalse postiteenuse osas. Muudatuste hulgas asendatakse universaalse postiteenuse taskukohane tasu põhjendatud tasuga vastavalt Konkurentsiameti kehtestatavale metoodikale ning laiendatakse pakiautomaatide kasutamist universaalse postiteenuse osutamisel. Samuti viakse teemad, nagu perioodika minimaalne kätetoimetamispäevade arv, määruse tasandile, võimaldades Regionaal- ja Põlumajandusministeeriumil neid vajaduse koral paindlikumalt kohandada. Eelnõu esimene lugemine Rigikogus lõppes 10. veebruaril 2026.

Erastamise etevalmistamise heakskit

2025. aasta novembris andis Vabarigi Valitsus heakskidu alustada rigile kuuluva etevõte võimaliku erastamise etevalmistustega. Sele otsuse tulemusel kaasas Omniva etevalmistusprotsessi esimeses etapis välistena nõustajatena LHV ja Elex Raidla.

Esimese etapi etevalmistustöö tulemusena koostatakse Omniva omanikule – Eesti rigile – etepanekute paket erinevate võimalike erastamis- ja omandistruktuuride kohta ning see esitatakse omanikule 2026. aasta esimeses kvartalis.

Lor

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

23

Tegevusaruanne

3. A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

24

3.1. Tegevuskeskkond

2025. aastal paranesid majandustingimused Euroopas järk-järgult pärast 2024. aastal toimunud tagasihoidlikku taastumist. Euroala majandus kasvas mõõdukalt, mida toetasid rahapolitika lõdvenemine, inflatsiooni stabiliseerumine ja reaalsissetulekute paranemine. Madalamad intressimäärad ning välisnõudluse järkjärguline taastumine toetasid investeeringuid ja eksporti kogu pirkonnas.

Majandusarengud erinesid Balti rikides jätkuvalt, samas kõik kolm majandust pöördusid 2025. aastal kasvule. Töötleva tööstuse aktivsus aasta jooksul tugevnes ning eksporditingimused paranesid järk-järgult, hoolimata endiselt ebakindlast väliskeskkonnast.

Langevad intressimäärad ja positivne reaalpalga kasv suurendasid 2025. aastal leibkondade ostujõudu. Tööturud püsisid Baltikumis suhteliselt tugevad, toetades eratarbimist. Samal ajal mõjutasid inflatsioonisurve ja rigi poolsed eelarvemeetmed, eriti Eestis, jätkuvalt reaalselt kasutatava tulu dünaamikat. Reaalpalga kasv toetas 2025. aastal jätkuvalt leibkondade ostujõudu, aidates hoida eratarbimist Balti rikides vastupidavana. Sissetulekute kasv aitas tasakaalustada varasema inflatsioonisurve mõju ning toetas sisenõudlust. Samal ajal tõi püsiv palgakasv etevõtetele kaasa kõrgemad tööjõukulud, avaldades täiendavat survet marginaalidele, eriti tööjõumahukates sektorites. Keskmises perspektivis võib jätkuv palgakasv konkurentsivõime säilitamiseks eeldada tootlikkuse parandamist.

L Eesti

Pärast 2024. aasta langust (-0,3%) pöördus Eesti majandus 2025. aastal tagasi tagasihoidlikule kasvule (0,6%). 2026.–2027. aastal eeldatakse kasvu edasist tugevnemist (2,3–2,6%).

Inflatsioon kirenes 2025. aastal 4,8%-ni pärast 2024. aasta 3,5%-list taset ning peaks 2026.-2027. aastal aeglustuma (2,6–2,4%). Tööturg püsis suhteliselt stabilne: töötuse määr oli 2025. aastal 7,6% ning peaks 2027. aastaks järk-järgult langema 6,1%-ni. Reaalpalga kasv jäi 2025. aastal tugevaks (6,0%), kuigi oli madalam kui 2024. aastal.

Läti

Läti majandus tugevnes 2025. aastal: SKP kasvas 1,7% pärast 2024. aasta paigalseisu. Kasv peaks 2026.–2027. aastal veelgi kirenema (2,3–2,5%).

Inflatsioon tõusis 2025. aastal 3,7%-ni (2024: 1,3%) ning kasv peaks aeglustuma. Töötuse määr oli 2025. aastal 7,0% ning prognooside kohaselt on ootus sele langusele. Reaalpalga kasv jäi 2025. aastal tugevaks (8,0%), kuigi aeglustus võreldes 2024. aastaga.

Leedu

Leedu säilitas 2024. aastal tugeva kasvu (3,0%) ning jätkas kasvu 2025. aastal (2,5%). Kasv peaks 2026. aastal kirenema 3,5%-ni, enne kui 2027. aastal see taas mõõdukalt aeglustub.

Inflatsioon kirenes 2025. aastal 3,8%-ni (2024: 0,7%) ning peaks lähiaastatel järk-järgult taanduma. Tööturg püsis stabilne, töötuse määr oli 2025. aastal 7,0%. Reaalpalga kasv jäi jätkuvalt võrdlemisi tugevaks (2025. aastal 8,5%), kuid aeglustus järk-järgult.

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

25

2024

-0.3%

0.0%

3.0%

2024

3.5%

1.3%

0.7%

2024

7.6%

6.9%

7.1%

2024

8.1%

9.7%

10.4%

2025 P

6.0%

8.0%

8.5%

2026 P

5.7%

7.3%

8.0%

2027 P

5.3%

7.3%

6.7%

Alikas - Swedbank Economic Outlook: jaanuar 2026

2025 P

7.6%

7.0%

7.0%

2026 P

6.7%

6.6%

7.0%

2027 P

6.1%

6.3%

7.0%

2025 P

4.8%

3.7%

3.8%

2026 P

2.6%

2.8%

3.5%

2027 P

2.4%

2.7%

3.0%

2025 P

0.6%

1.7%

2.5%

2026 P

2.3%

2.3%

3.5%

2027 P

2.6%

2.5%

2.5%

SKP reaalkasv, %

Eesti

Läti

Leedu

Tarbijahinnaindeksi kasv, %

Eesti

Läti

Leedu

Töötuse määr, %

Eesti

Läti

Leedu

Brutopalga reaalkasv, %

Eesti

Läti

Leedu

26

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

3.2. Valdkonnaspetsifiline tegevuskeskkond

Turu- ja äritegevuse väljavaade ning trendid

Baltikumi CEP-turgu (kuler-, ekspress- ja pakiteenused) mõjutavad jätkuvalt eelkõige struktuursed tegurid, mite lühiajalised majanduskõikumised. E-kaubanduse levik, piriüleste ostude kasv ja muutuv digitaalne tarbijakäitumine on peamised pakimahtude kasvu vedurid. Mõõduka SKP kasvu tingimustes toetab pakimahte jätkuv likumine traditsiooniliselt jaekaubanduselt veebikanalitesse. Likumine koduväliste tarneviside (OOH) suunas Tarbijate nõudlus paindlike ja usaldusväärsete kohaletoimetamislahenduste järele kasvab jätkuvalt. Pakiautomaate ja väljastuspunkte eelistatakse üha enam mugavuse, kätesaadavuse ja kulutõhususe tõtu. Võreldes traditsioonilise kodukandega pakuvad OOH-mudelid struktuurseid kulueeliseid ning sobivad eriti hästi suurema kandemahuga linnakeskkonda.

Kuna OOH-võrgustikud arenevad kogu Baltikumis, määravad konkurentsieelise üha enam võrgustiku tihedus, ligipääsetavus, teenuse usaldusväärsus ja tegevuslik tõhusus, mite ainult taristu kire laiendamine.

Konkurentsikeskkond Konkurents Balti CEP-turul on jätkuvalt tihe ning konkurentsi olukord tiheneb veelgi. Pirkondlikud ja rahvusvahelised etevõtjad laiendavad jätkuvalt oma võimekust ning kasvavad piriülesed pakivood suurendavad turu üldist kujunemist. Konkurents on eriti tugev B2C-segmendis ja suurlinnades.

Turgu iseloomustavad üha enam mastaabiefektid ja võrguefektid. Etevõtjad, kelel on tõhus sorteerimistaristu, tihe vimase mili kaetus ja integreeritud piriülesed võimekused, on struktuurselt paremas positsioonis tõhusaks konkureerimiseks.

Hinnadünaamika Hinnasurve jätkub. Kuigi kasvavad kulubaasid piravad agressivsete hinnastrateegiate pikaajalist jätkusuutlikkust, sõltub marginaalide taastumine tõenäolisemalt tegevustõhususest, automatiseerimisest ja võrgustiku optimeerimisest kui üldisest hinnatõusust. Hinnadistsiplin võib järk-järgult paraneda, kui kulustruktuurid stabiliseeruvad ja turudünaamika küpseb. Demograafilised arengud Balti rigid seisavad jätkuvalt silmitsi demograafiliste väljakutsetega, sealhulgas vananeva elanikkonna ja tagasihoidliku rahvastikukasvuga. Samal ajal toetab jätkuv linnastumine kohaletoimetamise tihedust ning tugevdab OOH-võrgustike majanduslikku tasuvust. Kõrge digikirjaoskuse tase eri vanuserühmades toetab e-kaubanduse kasutuselevõtu, samas kui pingeline tööturg survestab automatiseerimise ja lihtsasti laiendavate tegevusmudelite olulisust tööjõupirangute leevendamisel. Kestlikkus ja regulativsed ootused Keskkonnanõuded ja ESG aruandlusstandardid muutuvad hangetes ja äripartnerlustes üha olulisemaks. Väiksema heitega kandelahendused, energiatõhus taristu ja läbipaistev aruandlus kujunevad konkurentsis eristavateks teguriteks. Kestlikkusega seotud kaalutlused on nüüdseks lõimitud etevõte põhitegevusse, mite ei ole enam käsitletavad kõrvalalgatustena. Üldine väljavaade Balti CEP-turgu aastatel 2025–2026 iseloomustab mõõdukas majanduse taastumine koos vastupidavate struktuursete nõudlusteguritega. Valdkond ligub laienemispõhiselt kasvult etappi, mida määravad tõhusus, mastaap ja tegevusdistsiplin. Kuigi pakimahte toetavad jätkuvalt e-kaubanduse kasv ja reaalsissetulekute areng, sõltub kasumlikkus üha enam võrgustiku tihedusest, automatiseerimisest, piriülesest integratsioonist ja distsiplineeritud kulude juhtimisest. Etevõtjad, kes ühendavad tegevustõhususe laiendamisvõimalustega OOH-taristu ja tugevate piriüleste võimekustega, on kõige paremini positsioneeritud kestliku kasvu saavutamiseks ja marginaalide kaitsmiseks konkurentsitihedas ja arenevas turukeskkonnas.

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

27

• Puhaskasumi marginaal = puhaskasum (-kahjum) / müügitulu

• Puhaskasum/-kahjum töötaja kohta = puhaskasum (-kahjum) / keskmine töötajate arv

• Lühiajalise võlgnevuse katekordaja = käibevara / lühiajalised kohustised

• Müügitulu töötaja kohta = müügitulu / keskmine töötajate arv

• Võla ja omakapitali suhe = intressikandvad kohustised / omakapital

• Võla ja EBITDA suhe = intressikandvad võlakohustised / EBITDA

• Omakapitali määr = omakapital / (omakapital + kohustised)

• EBITDA – põhitegevuskasum enne intresse, makse, kulumit ja amortisatsiooni; arvutatakse kui ärikasum + põhivara kulum, amortisatsioon ja väärtuse langus

• EBIT – kasum enne intresse ja makse

• Keskmine töötajate arv = täistööajale taandatud keskmine töötajate arv

• Omakapitali tootlus (ROE) = puhaskasum (-kahjum) / keskmine omakapital

• EBITDA marginaal = EBITDA / müügitulu

• EBIT marginaal = EBIT / müügitulu

3.3. Finants- ja efektivsusnäitajad Kasutatud valemite kirjeldused

28

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

3.4. Müügitulu

Äritegevuse hooajalisus

Kontserni majandustegevust iseloomustab müügitulu oluline kasv aasta vimases kvartalis ning aasta esimeses kvartalis keskmisest madalam tulemuslikkus. Majandustegevuse hoogustumine aasta vimases kvartalis on seotud eelkõige jõulupühadeks valmistumisega, mis suurendab ni paki- kui postiteenuste kasutust.

Kontserni müügitulu kokku teenuselikide lõikes

2025. aastal ulatus Omniva müügitulu 154,7 miljoni euroni, kasvades 9,4% võreldes 2024. aasta 141,4 miljoni euroga. Pakiteenused jäid suurimaks ärisegmendiks, moodustades 71% kogumüügitulust (2024: 69%). Postiteenused moodustasid 25% kogumüügitulust (2024: 27%), peegeldades jätkuvat struktuurset nihet traditsioonilistelt postiteenustelt paki- ja logistikategevusele.

Üldiselt toetasid 2025. aastal pakinõudlust e-kaubanduse ja piriülese kaubanduse jätkuv areng. Tehnoloogiapõhise rahvusvahelise logistikaetevõtena teenis Omniva suurema osa oma tulust kommertslikest pakiteenustest enam kui kümnel turul, samal ajal kui universaalne postiteenus moodustas piratud osa. Vaatamata konkurentsisurvele ja mõõdukale majanduskeskkonnale säilitas kontsern mahu kasvu tänu uuenduslikele tehnoloogia- ja teenuseparendustele, võrgustiku optimeerimisele ning oma kodule lähedaste pakiautomaatide võrgustiku jätkuvale laiendamisele. Jätkuv digitaliseerimine ja innovatsioon tugevdasid veelgi Omniva positsiooni usaldusväärse ja tõhusa logistikapartnerina Baltikumis.

Pakiteenused

Kontserni paki- ja kulerteenuste tulu ulatus 2025. aastal 109,4 miljoni euroni (2024: 96,9 miljonit eurot), kasvades aastavõrdluses ligikaudu 13%. Baltikumis teenitud tulu moodustas 84,2 miljonit eurot (2024: 76,7 miljonit eurot), mis tähendab ligikaudu 10% kasvu võreldes eelmise aastaga. Rahvusvahelise transidi tulud näitasid jätkuvalt tugevat tulemust, kasvades ligikaudu 25% ehk 25,2 miljoni euroni (2024: 20,2 miljonit eurot).

Pakimahud kokku suurenesid 2025. aastal 50,3 miljoni saadetiseni (2024: 45,2 miljonit), mis tähendab ligikaudu 11% kasvu võreldes eelmise aastaga. Kasvu toetasid ni Balti kui ka rahvusvahelise transidi mahud. Baltikumis kasvasid mahud 35,8 miljoni saadetiseni (2024: 35,0 miljonit). Rigiti arenesid mahud ebaühtlaselt: Lätis ja Leedus oli kasv ligikaudu 10%, samas kui Eestis vähenes maht ligikaudu 15% võreldes 2024. aastaga, mis peegeldab siseturu jätkuvat nõrkust.

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

29

Rahvusvaheline transit (middle-mile)

Rahvusvahelise transidiga seotud pakimahud kasvasid märkimisväärselt, suurenedes 14,5 miljoni saadetiseni (2024: 10,2 miljonit), mis tähendab aastases võrdluses ligikaudu 42% kasvu. Kasvu toetas eelkõige Ida-Euroopa voogude mahu suurendamine suurte rahvusvaheliste e-kaubanduse klientide teenindamisel. Mahtude kasv parandas omakorda ühikuökonoomikat ning kinnitas rahvusvahelise transidi roli Omniva rahvusvahelise tulubaasi olulise alikana ja platvormina uute veokoridoride arendamiseks väljaspool Baltikumi.

Balti sisene paki- ja kulerteenus

Omniva alustas 2025. aastat aktivselt Balti paki- ja kulerturul, tuginedes 2024. aastal saavutatud tugevale tulemusele ja mahukasvule. Aasta algas positivselt, nõudlust toetasid e-kaubanduse kasv, piriülene kaubandus ja Omniva hästi välja kujunenud vimase mili võrgustik Eestis, Lätis ja Leedus.

Aasta esimesel poolel tegi juhtkond teadliku strateegilise otsuse eelistada kasumlikkust ja pikaajalist väärtuse loomist lühiajalisele mahukasvule. Sele tulemusena vaadati üle kommertslepingud ja korigeeriti hinnastamist, et see vastaks paremini tegelikule kulubaasile ja teenusenõuetele.

Sele tulemusena loobuti teadlikult piratud arvust madalama marginaaliga klientidest, kelest osa eelistas turul madalama hinnaga alternative. Seetõtu aeglustus kontserni mahukasv ajutiselt, kuid see tulenes teadlikust kliendiportfeli optimeerimisest, mite turu nõudluse nõrgenemisest.

Alates kolmandast kvartalist taastus Balti pakiturul stabilne kasv. Omniva võitis edukalt uusi kliente mitmes segmendis ning, mis eriti oluline, sõlmis ja käivitas eksklusivsed koostöölepingud ühe Euroopa suurima pirkonnas tegutseva jaemüüjaga. Need partnerlused tõid kaasa märkimisväärse ja püsiva mahtude likumise Omniva suunas, tugevdades etevõte positsiooni eelistatud logistikapartnerina suuremahuliste ja kõrgsageduslike pakivoogude teenindamisel.

Aasta jooksul suurenes konkurentsisurve Balti turul märgatavalt. Hinnapõhine konkurents teravnes ni mahtude koondumise tõtu väljakujunenud operaatorite juurde kui ka vimastel aastatel Balti rikidesse laienenud uuemate logistikaetevõtjate jätkuva kasvu mõjul. Seda suundumust võimendas veelgi idufirmade esiletõus, mis keskenduvad VKE-klientide koondamisele ja teenindamisele konsolideerimispõhiste ning vähese varamahuga tegevusmudelite kaudu.

Vaatamata konkurentsisurve suurenemisele on Omniva eelisteks küps ja tihe logistikavõrgustik, tuntud kaubamärk ning integreeritud paki-, kuler- ja tagastusvõimekus kõigis kolmes Balti rigis. Etevõte võime tasakaalustada mastaapi, teenuse kvaliteeti ja distsiplineeritud hinnastamist asetab sele soodsasse positsiooni üha konkurentsitihedamal ja konsolideeruval turul ning loob selge tee kestliku ja kasumliku kasvu suunas.

Postiteenused

Postiteenuste tulu ulatus 2025. aastal 38,6 miljoni euroni (2024: 38,7 miljonit eurot), mis tähendab marginaalset aastast langust. Paberkirjade saatmine, perioodika kojukanne ja rahatehingud postivõrgus on teenused, mile nõudlus on aasta-aastalt vähenenud.

Universaalne postiteenuse (UPT) mahud Eestis jätkasid langust. UPT maht vähenes kogu aasta vaates 13%, 3,2 miljonilt saadetiselt 2,8 miljonile. Universaalse postiteenuse tulu oli kokku 7,6 miljonit eurot (2024: 9,5 miljonit eurot), vähenedes eelmise aastaga võreldes 20%.

2025. aasta mais kitis regionaal- ja põlumajandusminister heaks universaalse postiteenuse hinnatõusu. Hoolimata selest muudatusest jätkasid UPT teenused kahjumi toomist, kuna kehtestatud hinnad lähtuvad taskukohasuse põhimõtest, mite tegelikust kulubaasist. UPT teenuste puhaskahjumiks 2025. aastal on hinnanguliselt 2,1 miljonit eurot, sealhulgas tegevuskahjum 1,6 miljonit eurot ja varade alahindlus 0,5 miljonit eurot (2024: 2,8 miljonit eurot, sh alahindlus 1,3 miljonit eurot).

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

30

Traditsiooniliste postiteenuste mahud on globaalselt, sealhulgas Omniva koduturul, pikaajalises languses. Rigisiseste kirjasaadetiste kogumaht vähenes 12,5% (2025: 8,9 miljonit, 2024: 10,3 miljonit) ning tulu vähenes võreldes 2024. aastaga 9% (2025: 9,1 miljonit eurot, 2024: 10,1 miljonit eurot).

Aadressreklaami mahud vähenesid 2025. aastal 6,3% (2025: 111,6 miljonit võreldes 2024. aasta 118,6 miljoniga). Samal ajal kasvas aadressreklaami tulu 9% (2025: 7,4 miljonit eurot, 2024: 6,8 miljonit eurot).

Ka perioodika kojukande teenus jätkas negativses trendis: perioodika kande kogumaht vähenes 2025. aastal 11% (22,4 miljonit võreldes 2024. aasta 25,1 miljoniga). Perioodikast tulenev kahjum on hinnanguliselt 2,6 miljonit eurot (2024: 1,8 miljonit eurot), sealhulgas tegevuskahjum 1,7 miljonit eurot ja varade alahindlus 0,9 miljonit eurot.

Väljaminevad kommertspostiteenused kasvasid märkimisväärselt 64% ni tulu (2025: 5,3 miljonit eurot, 2024: 3,2 miljonit eurot) kui ka mahu osas (2025: 0,6 miljonit, 2024: 0,4 miljonit).

Digiteenused

Digiteenuste tulu ulatus 2025. aastal 4,0 miljoni euroni (2024: 3,6 miljonit eurot). Digiteenuste valdkonda kuuluvad makselahendused ja ärinfoteenused. Vimased hõlmavad teenusena ostu- ja müügiarvete vastuvõtmist ni elektrooniliselt kui ka paberil, arvete haldust ning elektroonilist väljastamist. Ärinfoteenuseid osutab OÜ Finbite. Suurem osa ärinfoteenuste tulust teenitakse Eestis, kuid alates 2014. aastast osutatakse neid teenuseid ka Lätis ja alates 2016. aastast Leedus.

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

31

3.5. Kulud

2025. aastal moodustasid kontserni tegevuskulud 153,9 miljonit eurot (2024: 143,9 miljonit eurot), mis on 7% rohkem kui 2024. aastal. Aasta jooksul vis kontsern elu mitu restruktureerimis- ja kulutõhususe algatust. Osa nendest meetmetest avaldas positivset finantsmõju juba 2025. aastal, kuid täielik mõju peaks avalduma järgnevatel perioodidel.

Kaubad, toore, materjal ja teenused

Seles kulukategoorias kajastuvad postiveo- ja kande teenuste, rahvusvahelise transpordi, rahvusvaheliste terminalitasude, kütuse ja energia, tooraine, sorteerimis- ja teavitamisteenuste, digiteenuste ning muude sisseostetud teenuste kulud. Need kulud olid 2025. aastal 48,0 miljonit eurot (2024: 43,8 miljonit eurot) ning kasvasid võreldes 2024. aastaga 9,5%. Suurim aastane kasv toimus rahvusvahelise transpordi kuludes, mis suurenesid 4,7 miljoni euro võra 26,1 miljoni euroni (2024: 21,4 miljonit eurot), peamiselt kõrgemate rahvusvaheliste transidimahtude tõtu. Rahvusvahelised terminalitasud kasvasid samuti 0,6 miljoni euro võra 3,7 miljoni euroni (2024: 3,1 miljonit eurot), peegeldades piriüleste mahtude kasvu.

Postiveo- ja kande teenuste kulud jäid üldjoontes stabilseks tasemel 10,2 miljonit eurot (2024: 9,9 miljonit eurot). Kütuse- ja energiakulud jäid samale tasemele 4,1 miljoni euroni (2024: 4,1 miljonit eurot), samas kui toorainekulud langesid 0,6 miljoni euroni (2024: 0,7 miljonit eurot).

Tegevuskulud

Muud tegevuskulud on peamiselt seotud hoonetega seotud kulude (sh kinnisvarahaldus, remont ja hooldus), sõidukikulude, IT-kulude ja lühiajaliste rendikuludega. 2025. aastal ulatusid muud tegevuskulud kokku 18,1 miljoni euroni (2024: 19,1 miljonit eurot), mis tähendab ligikaudu 5% langust võreldes eelmise aastaga.

Tööjõukulud

2025. aastal ulatusid kontserni tööjõukulud 69,1 miljoni euroni (2024: 64,9 miljonit eurot), kasvades aastases võrdluses 6%. Tööjõukulud moodustasid jätkuvalt kontserni tegevuskulude suurima osa.

Kasv tulenes peamiselt kõrgematest palgakuludest ja restruktureerimisega seotud ühekordsetest kuludest. Aasta jooksul vidi büroo- ja tugifunktsioonides läbi koondamised osana kulukokkuhoiuprogrammist, mile eesmärk oli saavutada aasta teisest poolest alates 20% vähenemine büroo- ja tugifunktsioonide tööjõukuludes. Koondamiskulud ulatusid 1,6 miljoni euroni (2024: 1,5 miljonit eurot).

Vaatamata tööjõukulude üldisele kasvule vähenes töötajate keskmine arv 2025. aastal 2 376-ni (2024: 2 495), mis tähendab 119 töötaja võra väiksemat arvu võreldes eelmise aastaga.

Põhivara kulum ja väärtuse langus

2025. aastal olid põhivara kulumi ja väärtuse langusega seotud kulud kokku 18,1 miljonit eurot (2024: 15,2 miljonit eurot), mis on 19% enam aastases võrdluses. Postimahtude jätkuva languse ja postkontorite nõrga finantstulemuse tõtu hindas kontsern ümber seotud varade kaetava väärtuse. 2025. aastal kajastati väärtuse langust summas 0,5 miljonit eurot (2024: 1,4 miljonit eurot). Lisaks kajastati 2025. aastal perioodika haldustarkvara osas väärtuse langust summas 0,9 miljonit eurot, peegeldades jätkuvaid kahjumeid ja piratud tulevast majanduslikku kasu.

2024. aastal avaldas amortisatsioonikulude vähenemisele mõju pakiautomaatide kasuliku eluea muutus summas 2,6 miljonit eurot.

Kasumlikkust mõjutanud ühekordsed tehingud

29. jaanuaril 2025 vis kontsern lõpule Talinnas Palasti 28, 10001 asuva kinnistu müügi. Tehing tõi kaasa 4,6 miljoni euro suuruse ühekordse kasumi, milel oli 2025. aastal positivne mõju kontserni kasumlikkusele.

2024. aastal kajastas kontsern ühekordset kasumit summas 1,1 miljonit eurot Talinnas Toompuiestee tänaval asuva kinnisvara müügist.

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

32

3.6. Arendus- ja investeerimistegevus

2025. aastal jätkas kontsern oma pakiautomaatide võrgustiku laiendamist, investeerides taristu arendamisse 3,4 miljonit eurot. Lisaks investeeriti tarkvaraarendusse 2,0 miljonit eurot. Tehnoloogiainvesteeringud keskendusid eelkõige tegevuse tõhususe parandamisele, automatiseerimise suurendamisele ning logistika- ja digiteenuste platvormide skaleeritavuse toetamisele.

2024. aastal vis kontsern lõpule oma senini suurima investeeringu, Kaunase logistikakeskuse, mile koguväärtus ületas 42 miljonit eurot. Leedus Kaunases asuv 22 000 m² automatiseeritud logistikakeskus valmis ja avati 2024. aasta septembris. Keskus tugevdab kontserni rahvusvahelise logistika võimekust ning toetab e-kaubanduse ja regionaalse ärikoostöö jätkuvat kasvu.

3.7. Dividendid

Kontsern ei kuulutanud ega maksnud 2024. ega 2025. aastal dividende. Vastavalt omaniku ootustele, mis kinnitati 2025. aasta juulis ja ajakohastati 2025. aasta detsembris, oodatakse kontsernilt stabilset dividendipanust rigile kooskõlas rigi eelarvestrateegiaga. Vie aasta keskmisena on sihiks dividendide väljamakse määr 50–100% puhaskasumist, võtes arvesse kontserni kapitalistruktuuri ja investeerimisvajadusi.

Omaniku ootustest lähtudes on 2025. aasta kasumist oodatav dividendimakse 0,41 miljonit eurot.

3.8. 2026. aasta väljavaade

Logistikasektor jääb 2026. aastal väga konkurentsitihedaks. Pakimahtusid toetab jätkuvalt e-kaubanduse struktuurne kasv, samas kui traditsiooniliste kirjade ja perioodika mahud vähenevad veelgi. Vimase kümne aasta jooksul on kirjamaht Eestis vähenenud ligikaudu 80%, samas kui pakimahud on enam kui kolmekordistunud, muutes oluliselt kontserni tulustruktuuri.

Hinnasurve Balti pakiturul püsib tõenäoliselt tugev, mida veavad intensivne konkurents ja tugevad piriülesed mahud. Samas kasvavad jätkuvalt klientide ootused kiruse, usaldusväärsuse ja mugavuse osas.

Universaalne postiteenus on väheneva kaaluga Kontserni müügitulust, olulisim osa tuleb kommertslikest, tehnoloogiapõhistest logistikateenustest, seega jätkab kontsern strateegilist fookust kergesti laiendavatel paki-, rahvusvahelistel ja digiärilinidel.

2026. aastal on kontserni prioriteediks normaliseeritud kasumlikkuse ja tegevusliku tõhususe parandamine distsiplineeritud kulude juhtimise, automatiseerimise, tehisintelektil põhineva optimeerimise ja rangema rahavoo juhtimise kaudu. Investeeringud jätkuvad pakitaristusse, sorteerimisvõimekusse ja tehnoloogiasse, et tugevdada konkurentsivõimet ja teenuse kvaliteeti eri turgudel.

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

33

Strateegilised prioriteedid

Pakiautomaatide võrgustik (PUDO)

Kontsern jätkab nõudluspõhist pakiautomaatide võrgustiku laiendamist kogu Baltikumis, sealhulgas kogukonna pakiautomaatide kasutuselevõtu, mis võimaldavad paindlikku paigaldust klientide kodu lähedale. Fookuses on võrgustiku tiheduse, kasutusmäära ja andmepõhise asukohaplaneerimise parandamine, mida toetavad dünaamilised hinnastamismudelid. Pakiautomaadid jäävad pirkonnas enamiku klientide eelistatud kandevisiks.

Kulerteenused

Kulerteenuste tegevuses keskendutakse paindlikkusele, kulutõhususele ja teenuse kvaliteedile. Prioriteetide hulka kuuluvad rahvatarne ärimudeli laiendamine, tehisintelektil põhinev marsruudioptimeerimine ning kohaletoimetamise kiruse ja usaldusväärsuse pidev parandamine. Eesmärk on säilitada kõrge kliendirahulolu, tegutsedes samal ajal tõhusalt hinnatundlikul turul.

Elektroonilised kanalid ja kliendikogemus

Kontsern arendab edasi oma ühtset iseteeninduskeskkonda, mis on kätesaadav ni mobilirakenduses kui ka veebibrauseris. Eesmärk on suurendada elektrooniliste kanalite kaudu halatavate pakitehingute osakaalu, parandada klientide mugavust ning vähendada manuaalseid kliendikontakte.

Arendusprioriteetide hulka kuuluvad ennetavad teavitused, sujuv ümbersuunamise ja tagastamise funktsionaalsus ning ühtne klienditeekond posti- ja pakiteenuste lõikes. Elektrooniliste kanalite laiem kasutuselevõt toetab ni tegevustõhusust kui ka kaasaegset, tehnoloogiapõhist kliendikogemust.

Rahvusvaheline äri

Rahvusvaheline äri jääb oluliseks müügitulude mitmekesistamise alikaks, peegeldades sele kasvavat osakaalu kontserni müügitulus. 2026. aastal keskendutakse transidimahtude kasvatamisele, olemasolevate turgude tugevdamisele, valikulisele laienemisele uutele turgudele ning lisandväärtusteenuste arendamisele. Geopolitiliste ja piriüleste voogudega seotud riskide maandamine ja juhtimine on ja jääb etevõtele oluliseks.

Universaalne postiteenus (UPT)

Kontsern jätkab universaalse postiteenuse osutamist kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Samal ajal seisab etevõte regulativsete muudatuste eest, mis viksid teenusest tulenevad kohustused paremini kooskõla väheneva nõudluse ja pikaajalise finantsilise kestlikkusega. See hõlmab postivõrgu optimeerimist ning võimaluse koral kirjasaadetiste kande suuremat lõimimist pakiautomaatide võrgustikku.

Kontserni tasandil keskendutakse 2026. aastal ka juhtimise, läbipaistvuse ja kapitalidistsiplini tugevdamisele, et toetada pikaajalist väärtuse loomist ja strateegilist paindlikkust, sealhulgas valmisolekut võimalikeks omandimuutusteks.

Meie ambitsioon on ola finantsiliselt tugev, tehnoloogiapõhine rahvusvahelisene logistikaetevõte, milel on tugev koduturg Baltikumis, skaleeritavad rahvusvahelised tegevused ning kliendikogemus, mis põhineb mugavusel, paindlikkusel, usaldusväärsusel ja innovatsiooni.

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

34

Kestlikkusaruanne*

* Kestlikkusaruanne ei ole auditeeritud ja põhineb etevõte andmestikul ning on esitatud vabatahtlikkuse alusel.

4. A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

35

36

4.1. Üldine informatsioon ja aruandluspõhimõted

Raamistik

Omniva on pühendunud jätkusuutlikkuse põhimõtete järgimisele kõigis oma tegevustes. Oleme veendunud, et etevõte pikaajaline edu on tihedalt seotud keskkonnaalase, sotsiaalse ja majandusliku jätkusuutlikkusega. Seles aruandes esitame ülevaate meie jätkusuutlikkusalastest saavutustest, väljakutsetest ja tulevikuplaanidest. Aruanne on inspireeritud Euroopa kestlikkusaruandluse standarditest (European Sustainability Reporting Standards, ESRS). Meie eesmärk oli kaardistada, kui suur osa meie aruandest juba põhineb ESRSil, et integreerida see järgmisel aruandeaastal parimal võimalikul visil meie aastaaruande teiste osadega.

Seoses ESRS jätkuva arendamisega jälgime me tähelepanelikult toimuvaid arenguid ning ootame lõpliku versiooni standarditest enne kui jätkame nende kasutuselevõtu. Seni oleme aktivselt kaasatud andes tagasisidet ning panustades käimasolevasse kestlikuse raamistiku arendamisse. Järgime oma tegevustes eetilisi põhimõteid ja ootame nendest lähtumist kõikidelt tütaretevõtetelt, koostööpartneritelt ja töötajatelt nende igapäevatöös.

Järgime ka inimõigusi, töötingimusi, keskkonnahoidu ja koruptsioonivastast võitlust puudutavaid rahvusvahelisi standardeid ning peame oluliseks vastutustundlikku isikuandmete töötlemist. Meie jaoks on oluline tegutseda keskkonnasõbralikul visil ning anda oma panus globaalsesse säästvasse arengusse.

Ulatus

Omniva kestlikkusaruande ulatus ja periood on sama, mis finantsaruande puhul, kaasates kogu organisatsiooni, püüdes saavutada pikaajalist edu, austades samal ajal keskkonda ja ühiskonda, miles tegutseme. Me ei ole kasutanud direktivis sätestatud võimalust jäta välja konkreetne teave, mis vastab intelektuaalomandile, oskusteabele või innovatsiooni tulemustele ega oodatava arengu või läbirääkimisjärgus küsimuste kohta. Oleme pühendunud avatusele ja vastutusele ning jätkame läbipaistvuse ja jätkusuutlikkuse põhimõtete edendamist kõigis oma tegevustes.

Peamised hinnangud

Kasutame emissioonide hindamisel mudeleid, mis hõlmavad väärtusahela eelnevate etappide andmeid, mile hindamisel kasutatakse kaudseid alikaid. Näiteks on Omnival üle 80 rendipinna ning kui meie partneril ei ole olnud võimalik meile esitada konkreetse pinna energiakulukuse osas infot, oleme sele tuletanud tarbimisinfo arvete põhjal. Seleks oleme kasutanud Statistikaameti keskmiseid hindu ni soojusenergia kui ka elektrienergia osas. Vee tarbimise osas kasutasime Eesti vee-etevõtete lidu poolt avalikustatud andmeid veeteenuse keskmise hinna määramisel. Vaatame üle igal aruandeperioodil oma mudelite loogika ning ajakohastame hinnangute tegemiseks kasutatavaid alusandmeid vastavalt turu parimale praktikale. Muudatused hinnangutes kajastatakse ja avalikustatakse perioodil, mile puhul kõnealust hinnangut muudetakse koos selgituste ning võrdlusandmetega.

37

4.2. Kestlikkuse strateegia

Meie äristrateegia on seotud rahvusvaheliste ÜRO säästva arengu eesmärkidega. Meie fookusteemad kestliku arengu eesmärkide seas on koos meie tegevuste peamiste mõjudega ära toodud alolevas tabelis. 2022. aastal vis Omniva läbi vastutustundlike põhimõtete mõjuanalüüsi seoses säästva arengu eesmärkidega, mile aluseks oli kontserni valdkondlik sektoripõhine riskipositsioon. Sele tulemusena kaardistasime, miliseid säästva arengu eesmärke me oma tegevusega kõige enam mõjutame.

Omniva jätkusuutlikkuse ambitsioonid keskenduvad kuuele valitud säästva arengu eesmärgile, mis loovad aluse Omniva ESG edusammude juhtimiseks ja mõõtmiseks järgmises kolmes strateegilises fookusvaldkonnas:

Seleks, et saavutada tõelisi muutusi kõigis sihtvaldkondades, töötame läbi kindlaksmääratud tegevussuunad, vähendades samal ajal võimalikke riske mõjuvaldkondades.

Olulisuse hindamine

Lähtume oma jätkusuutlikkuse raamistiku kujundamisel Euroopa Lidu poolt kehtestatud äriühingute kestlikkuse aruandluse direktivist (CSRD), sele alusel loodud standarditest ning muudest rahvusvahelistelt laialdaselt kasutusel olevatest raamistikest ja standarditest.

Omniva jätkusuutlikkuse strateegia alustalaks on kahese olulisuse hindamise põhimõte. Hindame ni meie tegevuse mõju väliskeskkonnale kui ka keskkonna- ja ühiskondlike tegurite mõju meie etevõtele. Sele lähenemise kaudu tuvastame võimalikud riskid ja võimalused ning rakendame meetmeid riskide maandamiseks ja oma pikaajalise vastupidavuse tugevdamiseks.

Omniva on võtnud eesmärgiks integreerida jätkusuutlikkust kõigisse oma tegevustesse, oles teadlik ni sise- kui ka välismõjudest. Sele saavutamiseks visime läbi kahese olulisuse hindamise protsessi, mis arvestas ni ESG (keskkonnaalased, sotsiaalsed ja juhtimisalased) küsimuste mõju etevõte väärtusele kui ka etevõte mõju majandusele, keskkonnale ja ühiskonnale.

38

Protsessi kirjeldus

Kahese olulisuse hindamise protsess toimus ni sisemiste kui välimiste töötubade ning küsitluste toel, kus kõik olulised sidusrühmad olid kaasatud. Protsess hõlmas ni etevõte sees toimuvate ESG-mõjude kui ka välismõjude hindamist, kasutades seleks eteantud hindamiskriteeriume, mis on kooskõlas Euroopa Jätkusuutlikkuse Aruandluse Standarditega (European Sustainability Reporting Standard - ESRS). Hindamisel võtsime arvesse meie jaoks olulisi mõjusid, riske ja võimalusi kestlikkusega seonduvatel teemadel. Hindasime miliste jätkusuutlikkuse riskide ja võimalustega võivad kaasneda meie jaoks olulised finantstagajärjed ja milist olulist mõju avaldab meie tegevus inimestele ja keskkonnale. Hindamine hõlmas ka sektori ülevaateid.

Picapac OÜ kaasati hindamisse, kuid kuna tema tegevusala on väga sarnane Omniva pakiteenustega, ei tuvastatud täiendavaid IROsid.

Protsessi olid kaasatud järgmised sidusrühmad ning protsessi käigus kaardistasime nende põhihuvid:

Protsessi käigus identifitseerisime ni tegelikud kui potentsiaalsed mõjud ning hindasime neid vastavalt määratletud kriteeriumidele. Järgmises tabelis on toodud välja hindamiskriteeriumid ja skaala mõjuga seotud olulisuse ja majandusliku olulisuse hindamiseks.

39

Kahese olulisuse hindamise protsessi tulemusena mõistsime sügavamalt meie etevõte mõju ni sise- kui väliskeskkonnale ning suutsime tuvastada olulised valdkonnad, kus saame oma jätkusuutlikkusalaseid pingutusi veelgi suurendada. Omniva ESG eesmärgid kideti heaks nõukogu tasandil.

Alolev graafik toob välja Omniva jaoks kõige olulisemad valdkonnad.

Kahese olulisuse hindamine on saanud meie jätkusuutlikkuse strateegia alustalaks, aidates meil mõista ja prioriteerida neid küsimusi, mis on olulised ni meie etevõte kui ka laiemate sidusrühmade jaoks. Omniva on koostanud oma jätkusuutlikkuse strateegia ja raamistiku koos tegevuskavaga, milega rakendatakse etevõte jätkusuutlikkuse eesmärkidega seotud strateegiaid ja juhtimisotsuseid.

Omniva jätkusuutlikkuse raamistik:

Juhtimine

Omniva eetilised käitumispõhimõted on avaldatud koos kohaldatavate jõustamisprotsessidega. Kehtestatud on kontserni jätkusuutlikkuse politika ja kvaliteedijuhtimissüsteem, mis sisaldub organisatsiooni juhtimise politikas. Muid politikaid ja suuniseid töötatakse järjest välja ja ajakohastatakse kõikides olulistes valdkondades.

40

Jätkusuutlikkuse juhtimise struktuur

Omniva on määratlenud kolm juhtimistasandit, milest igaühel on oma vastutus etevõte ESG tegevuskavas.

Esimene tasand tagab, et ESG-ga seotud vastutused on delegeeritud vastavate valdkondade juhtidele, võimaldades jätkusuutlikkuse eesmärke ja tegevusi lõimida kogu organisatsiooni tegevustesse. Samal ajal säilitatakse keskne koordineerimine, et tagada ühtne järelevalve ja aruandlus.

Juhtkonna tasandil tegutseb iga juhtkonna lige etevõte jaoks oluliste valdkondade sponsorina, sealjuures vastutab iga lige ressursside leidmise ja seatud eesmärkide saavutamise tagamise eest.

Vimane juhtimistasand on nõukogu tasandil moodustatud ESG komitee. Komitee tuleb kokku vähemalt kolm korda aastas ning vastutab juhtpõhimõtete ja riskijuhtimise kinnitamise eest. Samuti kidab komitee heaks jätkusuutlikkuse strateegia ja jälgib sele rakendamist, omades regulaarset ülevaadet eesmärkide saavutamiseks kasutusele võetud meetmetest. ESG komitee ülevaade ning sele likmed on kirjas majandusaastaaruande peatükis 2.6.

4.3. Keskkonnahoid

Omniva on võtnud eesmärgiks vähendada oma keskkonnamõju, hõlmates kõiki tegevusi alates logistikast kuni pakendamiseni. Oleme rakendamas meetmeid, et vähendada meie tegevusest tulenevat süsinikujalajälge, näiteks optimeerides marsruute, võtes kasutusele alternativkütuseid ja elektrisõidukeid ning kasutades taastuvenergiat meie hoonetes. Oleme pühendunud oma tegevuse koraldamisele keskkonnahoidlikul ja ressursitõhusal visil.

41

Omniva keskkonnamõju juhtimise aluseks on grupi ülene süsinikujalajälje hindamine, mis arvestab kõiki etevõte tegevuse aspekte, alates hoonete ressursikasutusest ja transporditegevustest kuni töötajate igapäevase tööle käimiseni. Usume, et ainult oma mõju kvantifitseerides saab etevõte vähendada oma jalajälge tähendusrikkal, struktureeritud ja järjepideval visil.

Keskkonnahoid on igaühe vastutus, mis tähendab, et ootame, et kõik Omniva töötajad ja partnerid annaksid oma panuse Omniva keskkonnategevustesse. Omniva on logistikaetevõte, seega meie ja meie transpordipartnerite äritegevusest tuleneb enamik meie klimamõjust. Oleme kõigil kolmel koduturul kaardistanud ni enda kui partnerite autopargi ning varustanud sõidukid spetsiaalsete GPS-seadmetega, et mõõta meie tegevusega kaasnevaid kasvuhoonegaase.

Kasvuhoonegaaside (KHG) jalajälg on arvutatud järgides KHG protokoli, mis on kõige sagedamini kasutatav ülemaailmne standard äritegevuse, väärtusahelate ja leevendusmeetmete KHG heitkoguste mõõtmiseks ja haldamiseks. KHG jalajälje hindamisel võetakse arvesse seitse olulisemat inimtegevuse tagajärjel atmosfääri paisatud kasvuhoonegaasi, mis on välja toodud ÜRO klimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto Protokolis.

Kasvuhoonegaasidel on erinev globaalse soojenemise potentsiaal ja seeläbi ka ülemaailmset klimasoojenemist põhjustav mõju. KHG-de erinevuste arvestamiseks teisendatakse kõik gaasid süsinikdioksidi ekvivalendiks (CO2 ekv), mis võimaldab väljendada KHG-de kogumõju ühe arvuna.

Süsiniku jalajälje arvutuskäik hõlmab järgmisi kontserni etevõtjaid: Eesti Post AS, Omniva SIA, UAB Omniva LT ja sele tütaretevõtja UAB Omniva LT Sorting, Finbite OÜ, PicaPac OÜ. Pirid on defineeritud operatsioonilise kontroli baasil ehk arvestatakse kõiki emissioone, mis tulenevad alikatest ning tegevustest, mile üle on Omniva grupi etevõtetel otsene kontrol.

Me raporteerime mõjualasid 1, 2 ja 3 ning baasaastaks võtsime esimese aasta, mile kohta KHG heidet mõõtsime – aasta 2021. Omniva klimamõju mõõdeti kasvuhoonegaaside üldise soojenemispotentsiaali (GWP100) kaudu ning väljendame seda süsinikdioksidi ekvivalentonnides (tCO2 ekv), mis võtab arvesse kõiki olulisi kasvuhoonegaase.

1

Omniva eesmärk on vähendada oma tegevuse negativset mõju keskkonnale.

Arendus- ja investeerimistegevuses keskendume pidevalt lahenduste loomisele, mis toetavad meie eesmärkide saavutamist ja soodustavad meie klientide positivset keskkonnamõju. Et toetada etevõte jätkusuutlikku arengut, oleme aktivses dialoogis kogukondadega ning teeme koostööd omavalitsuste, teadusasutuste ja rahvusvaheliste postiorganisatsioonidega.

42

1

2

Aastal 2025 oli Omniva etevõtete kasvuhoonegaaside (mõjuala 1, 2 ja 3) jalajälg 27 818 tCO2 ekv, mis on madalam võreldes eelneva perioodiga (2024: 28 558 tCO2 ekv). Kõige suurema osakaalu moodustas transpordist tulenev emissioon.

2

Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks oleme võtnud mitmeid meetmeid, näiteks investeerinud päikesepaneelidesse, hankinud rohelist energiat, elektrifitseerinud oma autoparki, otsinud ja katsetanud aktivselt alternativseid sõidukeid, julgustanud kulereid säästlikumalt sõitma, optimeerinud marsruute ja vähendanud sõidukite koguarvu. Oleme kehtestanud selged mõõdikud edusammude mõõtmiseks ja koostame tegevuskava kõigis mõjuvaldkondades. Kõige märgatavamad muutused etevõte heitkogustes tulenevad energia ja äritegevuse kasvust. Mõjuala 1 osas tuleneb vähenemine hoonetes kasutatavate kütuste, maagaasi, kasutamise vähenemisest meie enda katlamajades ning seda seoses Palasti kontori litmisega kaugkütevõrku. See omakorda on suurendanud mõjuala 2 ulatust ostetud soojuse osas. Teine energiaga seotud muutus on Palasti, Rukki ja 2025. aastast Kaunase hoonete ostetud rohelise elektri osakaalu suurenemine, mis vähendas elektritarbimisest tulenevaid heitkoguseid. Mõjuala 3 valdkonnas on kõige märgatavam kasv altöövõtu transpordi- ja jaotustegevuse puhul. Kasv on peamiselt tingitud rahvusvahelise äri üksuse tegevusest, mis on oluliselt suurendanud vedude mahtu. Kõiki neid muutusi saab näha alpool olevatest osadest.

MÕJUALA 1, 2, 3 HEITKOGUSED JA OSA KOGUHULGAST (t CO2eq/aasta; %)

SISENDI OSA KOGU SÜSINIKU JALAJÄLJEST (%)

Ülevaade mõjuala 1 heitekogustest

Mõjuala 1 ala kuulub otsene heide, mis pärineb organisatsiooni omatud või kontrolitud heitealikatest ja tegevustest (nt organisatsiooni enda sõidukite kütuse kasutamisest, enda energiatootmisseadmetest või tootmisprotsessist tulenev KHG heide).

Autopark

2025. detsembri seisuga koosneb Omniva autopark enamjaolt väikekaubikutest. Neid on kasutusel 457 tükki, mis moodustab ligi 56% kogu autopargist. Kaubikud on suuruselt teine veovahendi tüüp, neid on kokku 297 ehk 36% kogu autopargist. Lisaks on kasutusel sõiduautod, veoautod, elektrilised kaubaratad ning tavalised jalgratad. ESG strateegia näeb ete, et 2030. aastaks on 50% etevõte autopargist, mis teostavad vimase vahemaa kohaletoimetamist, elektriautod.või kasutavad alternativsed kütuseid (HVO). 2025. aasta lõpus oli see number 8,62%.

Laadimistaristu

Omniva koraldas rigihanke, et rentida elektritoite laadimise infrastruktuuri ja haldustarkvara kuni 2028. aastani. Nende aastate jooksul paigaldame järk-järgult laadimisseadmeid üle Eesti, et kulerid saaksid kasutada elektriautosid täies mahus oma töös. 2024. aastal paigaldati neli laadijat Viljandisse. Eelmisel aastal ei lisatud uusi laadimisseadmeid, sest peamine fookus nihkus sõidukite arvu vähendamisele.

Elektrifitseerimise kõige kritilisemaks komponendiks on eelkõige võrgu läbilaskevõime ja vaba võimsuse hulk Eestis, mis seab täiendavaid piranguid.

Leedus, Kaunase sorteerimiskeskuses paigaldas Omniva 2024. aastal 34 laadimispunkti elektrisõidukite laadimiseks, milest kaks on kirlaadimisseadmed. 2026. aastal plaanime me lisada 12 elektrilist kaubikut Kaunase autoparki.

43

44

Veoringid

Me optimeerime oma veoringe pidevalt, sest vähem läbituid kilomeetreid sama teenusekvaliteedi juures tähendab ni väiksemaid kulusid kui ka väiksemat keskkonnajalajälge. Sele toetamiseks arendame me järjepidevalt oma sisemisi süsteeme, parandades marsruutide planeerimise võimekust ning võtes kasutusele uusi digitaalseid tööristu, näiteks elektroonilise kandelehe, et lihtsustada ja muuta sujuvamaks postikulerite tööd.

Samal ajal uurime ka tulevikku suunatud tehnoloogiaid, sh. autonoomseid sõidukeid, milel on potentsiaali märkimisväärselt suurendada vimase mili tarne efektivsust.

Teine arendamisel olev algatus keskendub suuremate linnade pakimahtude koondamisele ning XL-kaubarataste kasutamisele lõpp-tarneks. Seline lähenemine muudab vimase mili tarne keskkonnasõbralikumaks ja märgatavalt kiremaks linnapirkondades, kus kaubikuga manööverdamine võib ola keeruline.

Lisaks propageerime aktivselt ökosõitu, et meie autopark kauem vastu peaks ja veoringid oleksid kuluefektivsed. Seetõtu on meie kulerite tulemuspalga üks osa ökosõiduskoor.

Ülevaade mõjuala 2 heitekogustest

Mõjuala 2 ala kuulub kaudne heide, mis tuleneb organisatsiooni poolt sisse ostetud ja tarbitud energiatootmisest (nt organisatsiooni ostetud ja tarbitud elektri-, soojus- ja jahutusenergia), mis on toodetud teises organisatsioonis. Omniva mõjuala 2 koosneb peamiselt tarbitud elektrienergiast meie oma- ning rendipindadel. Mõjuala 2 ülevaade on esitatud turupõhiselt.

Evaluation results

Omniva omab kuut äripinda. Kavandame mitmeid ruumidega seotud muudatusi, et tagada tõhusam ruumikasutus ning parim võimalik lahendus meie töötajatele ja ärivaldkondadele. Eestis on plaanis likuda kontoriosa müüdud Palasti hoonest Ülemiste linnakusse ning tootmise ja terminali osa via kahele uuele üüripinnale Talinnas. Leedus otsime me uut üüripinda Vilniuse terminali ja kontori jaoks. Lisaks otsime uusi asukohti Šiauliai ja Panavezys terminalidele. 2025. aastal kasutasid Kaunase ja Rukki hooned 100% rohelist energiat, mis on samm lähemale eesmärgile vähendada heitkoguseid mõjuala 2 osas ja selele, et 2030. aastaks tuleb vähemalt 75% oma hoonetes tarbitavast energiast taastuvatest alikatest. 2025. aastal kasutati oma hoonetes taastuvatest alikatest pärinevat energiat 66% ulatuses.

2025. aastal kasutasime kokku 70 rendipinda, milest enamik (54) asub Eestis, 10 rendipinda Lätis ja 6 Leedus. Aitame pidevalt suunata oma koostööpartnereid keskkonnasõbralikumalt tegutsema, aga ka seleks, et meil oleks kasvuhoonegaaside arvutamiseks täpsemad andmed, sealhulgas ülevaade kasutatud energialikidest ja nende päritolust.

45

Taastuvenergia tootmine

Omniva Rukki teel asuv logistikakeskus saab suure osa vajaminevast elektrienergiast päikesepaneelide vahendusel. Keskuse katusele on paigaldatud kokku 1 667 monokristalidega paneeli, mis võtavad enda ala ligi pooleteise jalgpaliväljaku ehk 11 000 ruutmeetri suuruse ala. Päikesepark katab 25-35% hoone energiavajadusest. 2025. aastal tootsime päikesepaneelidega elektrienergiat 414 719 kWh energiat (2024. aastal 451 207 kWh).

2024. aasta teisel poolel ehitati ja avati uus Kaunase sorteerimiskeskus. Investeeringu eesmärgiks on automatiseerida ja tsentraliseerida pakkide sorteerimine Leedu turul, luua regionaalne keskus ning ola atraktivseks partneriks suurtele e-kaubanduse platvormidele. Logistikakeskuse pind hõlmab rohkem kui 21 000 m2 ning paikneb Kaunase lennujaama ja planeeritava Rail Baltic raudteetrassi läheduses. Keskuse energiavajaduse katmiseks kasutatakse 3 764 päikesepaneeli koguvõimsusega 1 600 kW. See peaks tootma aastas 1 400 MWh elektrit. Hoone energiaklass on A++, mis on 38% madalam liginulenergiahoonele Leedus kehtestatud pirmäärast. Tehnoloogilisest aspektist on uus pakisorteerimisterminal automatiseeritud, mis võimaldab inimtegurist põhjustatud vigu maksimaalselt vältida ja tagada postipakkide kätetoimetamise kiruse. Töö tootlikkust suurendav innovatsioon ja jätkusuutlikkus on meie jaoks prioriteedid. 2025. aastal tootis Kaunase päikesepark 900 059 kWh. Andmete korjamine toodetud elektrienergia kohta algas 2025, kuna süsteem oli 2024. aastal väljatöötamisel.

Ülevaade mõjuala 3 heitekogustest

Mõjuala 3 ala arvestatakse muu kaudne heide, mis on põhjustatud organisatsiooni tegevustest, toodetest ja teenustest (v.a mõjuala 2), mis on tekitatud teiste organisatsioonide poolt ja mida KHG hindamist teostav organisatsioon ei oma ega kontroli. Omniva äriseloomu tõtu on meie mõjualas 3 peamiselt kajastatud ülesvoolu ehk sisetarne, mis on seotud organisatsiooni poolt hangitud/tarnitud toodete ja teenustega. Kaasatud tegevuste nimed näitavad ka kasvuhoonegaaside protokoli „Etevõtete väärtusahela (ulatus 3) raamatupidamis- ja aruandlusstandard (2011)“ kategooria numbreid.

46

Töötajate teadlikkuse tõstmine

Mõjuala 3 osas on kõige keerulisem via elu muudatusi ning juhtida KHG heite vähenemist. Saame seda peamiselt teha, oles targemad hankijad ning kasutades ja hooldades meie seadmeid seliselt, et nende eluiga oleks pikem. 2024. aastal käivitati ESG veebikoolitus, et suurendada töötajate ESG-alast teadlikkust. Koolitus on kõigile töötajatele kätesaadav meie e-õppe platvormil ning on 2025. aastal uuendatud. Kõik uued töötajad peavad koolituse läbima esimese kuu jooksul. Meie neli vastavuskoolitust on Ärieetika, Küberhügieen, ESG ja Isikuandmete kaitse (GDPR). Meil on ka täiendav koolitus Rahapesu tõkestamisest nendele töötjatele, kes pakuvad finantsteenuseid.

Meie eesmärk on motiveerida töötajaid likuma tööle ja töölt koju keskkonnasõbralikumalt, kasutades ühistransporti ja võimaluse koral likudes jalgsi või jalgrataga. Samuti pakume oma töötajatele võimalust kasutada etevõte koraldatud bussitransporti kõikidesse meie suurematesse logistikakeskustesse üle Baltikumi.

Koostöö GreenDice’iga IT seadmete eluea pikendamisel

Omniva ja GreenDice on sõlminud partnerluse, et vähendada IT-ristvara ökoloogilist jalajälge ning tagada seadmetele võimalikult tõhus elutsükkel. Seadmed, mis on Omnivas oma esmase elutsükli jooksul tööd võimaldanud ja sele etapi läbinud, säilitavad endiselt väärtuse ja kasutusvõimaluse ning saavad jätkuvalt toetada etevõteid, kogukondi ja üksikisikuid, kele vajadused on lihtsamad. 2025. aastal andis Omniva GreenDice’ile üle 696 seadet (2024. aastal 790), kes seadmed puhastab ja uuendab, et alustada uut elutsüklit.

Pakendijäätmed

Keskendume lahenduste väljatöötamisele, mis aitavad oluliselt vähendada pakendijäätmeid Omniva tegevuses, sh tarneahelas. Kuna prügi ja kasvav pakendite hulk on osaks keskkonnaprobleemidest ning pakkide kohaletoimetamine on meie äritegevuse keskmes, näeme suurt väärtust ni oma töötajate kui klientide harimises ja kaasamises.

Omniva logistikaetevõtena saab panustada oma tegevuse suunamisega kliendikäitumist keskkonnahoidlikumaks ning samal ajal tõstes klientide teadlikkust. Meie eesmärk on pakkuda oma klientidele 2026. aastaks ainult korduvkasutatavaid, taaskasutatavaid või komposteeritavaid pakendeid. Juba 2025. aasta lõpuks vastab kogu praegune aktivne pakendimaterjalide sortiment postkontorites kas korduvkasutatavale (pakendit saab kasutada mitu korda), taaskasutatavale (pakendit saab ringlusse lasta, taaskasutada, st materjali kasutatakse uute toodete jaoks või muul visil uuesti) või kompostitavale (pakendit saab kompostida) tootekategooriale. On ainult üks erand: plastmassist kompositpakendilint. Paberkandjal põhinev teip on saadaval, kuid meie tegevust raskendab postivõrgu ülevaatamine ning seetõtu on see asendanud plasti ainult ala 10%. Meil on kavas asendada teip täielikult paberipõhise teibiga, kuid me saame seda teha ales oma postimudeli uuendamise järgselt.

Meie ärimudelis ei ole meil täielikku kontroli kõigi meie teenustega seotud toodete pakendite üle. Paljudel juhtudel määravad pakendi spetsifikatsioonid kliendid, brändiomanikud või tarneahela eelnevad tootjad, lähtudes tootekaitse nõuetest, õigusnormidele vastavusest, kulukaalutlustest ja turueelistustest. Kuigi saame anda soovitusi ja pakkuda alternativseid materjale või lahendusi, jäävad lõplikud otsused sageli meie otsese tegevuskontroli alt välja.

Seetõtu on meie võimalused pakendite vähendamiseks või materjalide asendamiseks piratud. Keskendume valdkondadele, mis on meie kontroli al: käitlusprotsesside optimeerimine, teisese ja tertsiaarse pakendi vähendamine seal, kus see on võimalik, ringlussevõtu praktikate parandamine meie rajatistes ning koostöö klientidega väiksema keskkonnamõjuga lahenduste edendamiseks. Näeme pakendite jätkusuutlikkust ühise vastutusena kogu väärtusahelas ning teeme jätkuvalt koostööd partneritega, et suurendada läbipaistvust, soodustada jätkusuutlikumaid disainivalikuid ning via parendused kooskõla toote terviklikkuse, õiguslike nõuete ja äriliste tegelikkustega.

47

Jätkusuutlik tarneahel

Rigile kuuluva etevõtena tegutseb Omniva kooskõlas rigihangete seadusega. Samas on nõuetele vastavus vaid lähtepunkt. Meie hankeraamistik on kujundatud mite üksnes regulativsete nõuete täitmiseks, vaid ka seleks, et aktivselt toetada pikaajalise väärtuse loomist, vastutustundlikku ressursikasutust ja kestliku turu arengut.

2024. aastal uuendasime oma hankemenetlusi ning tugevdasime organisatsiooni sisemist võimekust, pakkudes sihitud koolitusi hanketaotluste algatajatele. See aitab tagada, et hanked ei ole pelgalt tehingupõhised otsused, vaid on strateegiliselt kooskõlas tõhususe, läbipaistvuse ja vastutustundlikkuse põhimõtetega.

Koraldame hankeid visil, mis maksimeerib ausat konkurentsi ning tagab parima pikaajalise hinna ja kvaliteedi suhte. Tarnijate valikul lähtume selgetest, objektivsetest ja kontrolitavatest kriteeriumidest. Meie lähenemise keskmes on finantsdistsiplin: avalikud vahendid peavad looma mõõdetavat väärtust, mite üksnes lühiajalist kokkuhoidu.

Jätkusuutlikkus on lõimitud kogu hanketsüklisse. Keskkonnanõuded on lisatud ni hankedokumentidesse kui ka lepingutingimustesse ning need hõlmavad teenuste osutamist, ehitustöid ja toodete tarnimist. Nõuame, et materjalid, seadmed ja lahendused vastaksid kehtestatud keskkonnastandarditele ning asjakohastele sertifikaatidele. Eelistame ringlusse võetavaid, ressursitõhusaid ja väiksema keskkonnamõjuga lahendusi.

Oluline põhimõte on elutsükli kulupõhise lähenemise rakendamine hanketingimuste määratlemisel. Otsuste tegemisel arvestame lisaks soetusmaksumusele ka toodete vastupidavust, hooldusvajadust, kasutustõhusust ning kasutusaja lõpu käsitlemist. See suunab fookuse madalaimalt hinnalt pikaajalisele koguväärtusele.

Vastutustundlik äritegevus on meie jaoks läbirääkimatu. Omniva Grupi eetikakoodeks kehtib kõigile partneritele ning on lepinguliselt siduv ni tarnijatele kui ka nende altöövõtjatele. Eeldame vastavust rahvusvaheliselt tunnustatud standarditele inimõiguste, töötingimuste, keskkonnakaitse, ärieetika ja koruptsioonivastase tegevuse valdkonnas. Nende põhimõtete järgimine on koostöö alustamise ja jätkamise eeltingimus.

Igal aastal hangib Omniva laia valiku kaupu ja teenuseid, sealhulgas tehnoloogiat, seadmeid, tarkvara, taristuga seotud teenuseid, kontoritarbeid ja töörideid. Kõik hanked viakse läbi tihedas koostöös hankemeeskonnaga, kes juhib keskselt üle 10 000 euro suuruseid hankeprotseduure, tagamaks ühtse juhtimise ja riskikontroli.

2025. aastal teostas Omniva Group hankeid kokku ligikaudu 127 miljoni euro väärtuses (40 miljonit 2024). Aasta jooksul vidi Eestis läbi 112 rigihanget, milest 7 olid keskkonnahoidlikud rigihanked. 66% Eestis läbividud hangetest olid rigihanked ja 90% juhtudest oli lepingupartner Eestist, seega on Omniva panus kohalikku majandusse tarnijana stabilselt oluline.

48

4.4. Meie inimesed

Töötajaskonna koosseis

Omniva on pühendunud inimõiguste austamisele, oma töötajate tervise ja ohutuse tagamisele ning kaasava töökeskkonna loomisele, mis edendab võrdseid võimalusi, väärtustab mitmekesisust ja on vaba diskrimineerimisest. Tunnustame ja järgime rahvusvaheliselt tunnustatud inimõiguste põhimõteid, mis on sätestatud rahvusvahelistes kokkulepetes.

Meie organisatsioonikultuur on üles ehitatud vastastikule austusele ja nultolerantsile ahistamise, alandamise, kiusamise ja muu ebasobiva käitumisviside osas. Oleme pühendunud turvalise ja toetava töökeskkonna loomisele, kus kõiki koheldakse väärikalt ja õiglaselt.

Mitmekesisus ja võrdsus on lõimitud kõikidesse meie tegevusvaldkondadesse alates värbamisest ja otsustusprotsessidest kuni igapäevase suhtluse ja grupi juhtimiseni. Omniva töötajaskond on mitmekülgne, hõlmates inimesi erinevatest taustadest, rahvustest ja kultuuriruumidest. Oleme kindlad, et erinevad vaatenurgad ja maailmavaated toovad kaasa unikaalseid perspektive ning soodustavad loovust, aidates seeläbi kaasa meie üldisele edule.

Meeskonna koosseis

Omniva Group tegutseb kolmes Balti rigis, järgides kõiki sinse tööjõu suhtes kehtivaid seadusi. Aasta keskmine töötajate arv 2025. aastal oli 2 376 (2 495 töötajat 2024. aastal). 2025. aasta lõpu seisuga töötas Omnivas 2 412 inimest, kes jagunesid kontserni etevõtete vahel järgmiselt:

Omniva soolise jaotuse erinevus tuleneb peamiselt etevõte tegevusega seotud ametikohtade iseloomust ja eri rikide töökoralduse eripäradest. Kui AS-is Eesti Post ja OÜ-s Finbite on enamik töötajaid naised, sis teistes tütaretevõtetes seevastu mehed. Kontsernis on seega tasakaalustatud pilt: 51% mehi ja 49% naisi (2024. aastal 47% mehi ja 53% naisi). Kontserni juhtkonnas on naiste osakaal 50%, juhatuses 33% ja nõukogus 40% (2024. aastal Baltikumi juhtkonnas naiste osakaal 38%, juhatuses 20% ja nõukogus 40%). Keskastme ja esimese taseme juhtide seas on naised ja mehed esindatud samasuguses proportsioonis nagu töötajate seas.

49

Töötajate rahulolu

Töötajate rahulolu on Omnivas oluline ja meil on pikaajaline traditsioon mõõta tööandja soovitusindeksi eNPS näitajat . Mõõdame töötajate rahulolu regulaarselt igas kvartalis ja see on jätkuvalt üks olulisemaid näitajaid kontserni tulemuskaardil.

Omniva tegutseb Baltikumi ülese etevõtena alates 2024. aasta algusest. See aasta oli Omniva jaoks mitmes mõtes märgilise tähtsusega. Aasta algas majanduslike väljakutsetega, mis tõid aasta esimeses pooles kaasa koondamisotsuseid ning muudatusi logistika- ja tarneringides, mis mõjutasid otseselt töötajaid.

Aasta keskel avasime uue sorteerimiskeskuse Kaunases, mis nõudis tööjõu kohandumist pirkondlikust vaatenurgast - Vilniuses vajati vähem töötajaid, samas kui Kaunases oli vaja uusi inimesi tööle võta. Lisaks oli oluline uute protsesside loomine ja täiustamine. See oli aasta, mil meeskonnad tulid kokku, õppisid üksteist tundma ja Baltikumi-üleselt koostööd tegema, samal ajal meie protsesse kujundades.

2025. aastal jätkas etevõte muutuste ja ümberkujundamise teekonda, samal ajal stabiliseerudes mõnes äritegevuse valdkonnas. Seadsime eesmärgiks tõsta eNPS-i tasemeni 35, mis tähendas 50% kasvu. 2025. aasta lõpuks saavutasime sele eesmärgi ning ületasime seda isegi ühe punktiga – eNPS-i tulemuseks kujunes 36, osalusmääraga 85% (2024. aastal 26). eNPS-i tulemust 36 peetakse valdkonna võrdluses väga heaks ja tugevaks.

Vaadates ete 2026. aastasse, on oluline jätkata koostöö tugevdamist ning tihedamate suhete kujundamist üle Baltikumi. Meie fookus jääb organisatsiooni kõigi valdkondade protsesside ühtlustamisele ja täiustamisele, luues eeldused sujuvamaks töökoralduseks ja suuremaks pikaajaliseks stabilsuseks. Samas jääb tõhususe ja kasumlikkuse suurendamine üheks peamiseks prioriteediks.

Meeste ja naiste osakaal varieerub grupi etevõtete vahel järgmiselt:

Keskmine vanus etevõtete lõikes on järgmine:

Omniva keskmine töötaja on 40-aastane. Noorim töötaja on 18-aastane ja vanim töötaja on 84-aastane.

Keskmine tööstaaž AS Eesti Postis on 8 aastat. 409 rohkem kui 10 aastat, 4 rohkem kui 50 aastat. SIA Omniva keskmine tööstaaž on 2 aastat, 6 töötajat töötab kauem kui 10 aastat. UAB Omniva LT Sorting keskmine staaž on 1 aasta, kõige kauem töötanud töötaja on 9 aastat. UAB Omniva LT keskmine staaž on 2 aastat, 3 töötajat töötavad kauem kui 10 aastat. OÜ Finbite keskmine tööstaaž on 4 aasta, 1 töötaja töötab kauem, kui 10 aastat.

50

Töötajate kaasamine

Tugeva organisatsioonikultuuri aluseks on töötajate kaasamine. Tööohutuses lähtume töötervishoiu ja tööohutuse seadusest, asjakohastest määrustest ning riskihindamiste tulemustest. Töötajad saavad kaasa rääkida töökeskkonnavolinike kaudu, kelega kord poolaastas arutatakse näost näkku aktuaalseid keskkonna ja ohutusega seotud teemasid. Digitaalselt on töökeskkonnavolinikud pidevalt kätesaadavad.

Teine võimalus lisaks regulaarsele eNPSile oma arvamust avaldada regulaarsete, kogu etevõtet hõlmavate koosolekute kaudu, kus inimesed saavad esitada küsimusi ja teha etepanekuid arutatavateks teemadeks. Need koosolekud toimuvad kõigis kolmes rigikeeles ja inglise keeles, et anda kõigile võimalus end kuuldavaks teha ja kuulda uudiseid otse juhtkonnalt.

Väärtuspakkumine

Väärtustel põhinev organisatsioonikultuur ja vastutustundlik tööandja

Omniva on tugev ja stabiline ning Eesti üks suurimaid tööandjaid. Ka Lätis ja Leedus on Omniva tunnustatud tööandja. Usume, et meie organisatsioonikultuuri on sügavalt juurdunud etevõte põhiväärtused, missioon ja visioon, mis juhivad meie töötajate käitumist ning toetavad töötajaid valikute tegemisel. Meie töökeskkond on toetav, inspireeriv ja positivne. Tahame, et iga töötaja tunneks ennast kaasatuna, kõrgelt hinnatuna ja ära kuulatuna.

2025. aastal käivitati täielikult Juhtide Arenguprogramm kõikidele aluvatega juhtidele ning jätkates 2026. aastal laiendame programmi kõikidele uutele juhtidele. Lisaks jätkasime 2025. oma Rõõmu Saadikute programmiga kõikidele klientidega vahetult kokkupuutuvate töötajate jaoks baltikumis, et suunate väärtuspõhist käitumist.

Et luua tugevat ühtekuuluvustunnet ja toetada töötajate heaolu, koraldame etevõtes erinevaid ühisüritusi ni üle Baltikumi, kui ka kohalikul tasandil, keskendudes ni esimese taseme töötajatele kui ka juhtidele ja spetsialistidele.

Tööõnnetuste indeks

Tööohutuse indeks aastal 2025: 2,22

Oluline ohutusnäitaja, mida kontsernis jälgime, on LTIFR (Lost Time Injury Frequency Rate). LTIFR on kaotatud tööajaga vigastuste sagedus 200 000 töötatud töötunni kohta vaadeldaval perioodil. Meie eesmärk oli, et näitaja oleks ala 4 ning see tulemus ka õnnestus. Kokku juhtus kontsernis 57 tööõnnetust. Peaaegu 40% kõigist õnnetustest juhtub kukkumiste, komistamiste ja libisemiste tõtu postikulerite poolt, kele väliskeskkond ei ole etevõte kontroli al.

Postikulerite seas juhtub sagedamini tööõnnetusi talvel libedate ilmastikuolude tõtu.

Teeme ennetus- ja teavitustööd, et vältida tööõnnetusi ja varustame oma töötajad sobivate kaitsevahenditega. 2025. aastal keskendusime libisemisele, komistamisele ja kukkumise vältimisele.

51

Lisahüved

Tööandja hüvitised toetavad töö- ja eraelu tasakaalu, tervislikku eluvisi ja isiklikku arengut. Lisaks palgale ja tulemuspõhisele tasustamissüsteemile julgustame töötajaid seadma prioriteediks oma füüsilist ja vaimset tervist. Aastal 2024 toetasime likumist spordikompensatsioonide ja spordiürituste kaudu ning toetame pidevalt vaimset heaolu tööpsühholoogi kaudu. Samuti pakume jätkuvalt tervisekindlustust töötajatele Läti ja Leedu etevõtetes ning tervist toetava võimalusena töötajatele Eestis.

Me pakume lisapuhkusepäevi pärast kaheaastast tööstaaži, samuti lisapuhkust ja rahalist toetust oluliste elusündmuste puhul.

Näiteks tähistame igal aastal kulerite ja sorteerijate päeva, tunnustame oma klienditeenindus- ja tugipersonali Hea Teeninduse Kuu ajal, et edendada tunnustamise kultuuri ning tõstes esile meie eeslini töötajaid. Lisaks selele koraldame Tervise- ja Ohutuskuud ning Teadmiste kuud, et tõsta teadlikkust töötajate heaolust ja ohutusest ning edendada pideva õppimise kultuuri.

Tunnustame töötajaid mitmesuguste kingitustega, mis põhinevad meie väärtustel ja tõstavad esile saavutusi, sealhulgas jõulukingitused lastele, tööjuubelite tähistamine, tervituskingitused uutele töötajatele ja palju muud. Lisaks hoiame üleval traditsiooni koraldada igas rigis üks suur ühisüritus, et üheskoos tähistada aasta saavutusi. Sele ürituse käigus tunnustame ka oma parimaid töötajaid, andes üle auhindu erinevates kategooriates.

Keskendume jätkuvalt töökultuuri parendamisele paindliku tööajakoralduse, teabevahetuse, sünergia ja kultuuri, tagasiside ja uuringute, värbamise, töölevõtmise ja tervise edendamise kaudu. Omniva on sotsiaalselt vastutustundlik tööandja, kes pakub töövõimalusi kogu Baltikumis ning tänu ametikohtade mitmekesisusele leiavad erinevad inimesed meie juures sobiva väljakutse.

Tasustamise põhimõted ja tulemustasu

Omnivas on töö tasustamisel eesmärgiks tagada õiglane ning konkurentsivõimeline tasu läbi lihtsa ja selge tasustamisskeemi.

Me kogume regulaarselt turuandmeid palgatasemete kohta pirkondade ja töökohtade iseloomu järgi. Kasutame Figure metoodikat ametikohtade hindamiseks ning ligitame töökohad ametikohtade perekondadesse ja tasemetesse. Omniva töötaja kogutöötasu koosneb ni rahalistest väljamaksetest töötajale (nt põhipalk, tulemustasu, preemiad, toetused) kui ka miterahalistest hüvedest.

52

Töötajate tunnustamine

Tunnustame ja premeerime oma töötajaid heade töötulemuste eest, samuti neid, kele tegevus on etevõte väärtusi arvestades eeskujuks. Iga-aastasel kogu töötajaskonda hõlmaval üritusel tunnustame töötajaid ja suurprojekte erinevates kategooriates, mis toetavad ka meie põhiväärtusi. Aastal 2025 tunnustasime 14 kategoorias, mis on jagatud kolme ossa: positsioon, väärtus ja etevõte parimad tulemused:

Baltikumi Omnivas oleme jätkanud traditsiooni tunnustada parimaid koleege, kes on oma töös silma paistnud, ning tõstnud esile tähelepanuväärseid meeskondi ja tegevusi. Erinevate kategooriate nominentide valiku otsustavad töötajad, nende juhid ja juhtkonna likmed.

Toetame elukestvat õpet ja väärtustame kõrgharidust, tähistades lõpetajaid tänuürituste ja kingitustega ning pakkudes diplomitöö stipendiumi. Hindame kõrgelt pikaajalisi töösuhteid ja inimeste pühendumust, seetõtu tunnustame ja täname koleege, kes tähistavad jooksval kalendriaastal meie kontserni etevõtetes edukat töösuhte aastapäeva. Lisaks on olemas sisemine „Tänan teid“ kanal, kus töötajad saavad igal ajal üksteist tunnustada. Sele eesmärk on edendada positivset töökeskkonda, väljendades tänu, tänades või jätes hästi tehtud märkmeid.

Peresõbralik tööandja ning töö- ja eraelu tasakaal

Omnival on peresõbraliku tööandja kuldtaseme märgis ning pingutame sele nimel, et töötajad saaksid töö- ja pereelu ühildada. Pakume töötajatele osalise tööajaga töötamise võimalust, võimalik on paindlikult kasutada töötamise aega, samuti pakume kaugtöö või hübridtöö võimalust, kui see sobib konkreetse ametikoha tööülesannetega.

2026. aasta alguses uuendasime oma Isiklike Päevade politikat, et pakkuda töötajatele suuremat paindlikkust töö- ja eraelu tasakaalu toetamiseks. Igal töötajal on kalendriaastas 4 päeva, mida saab kasutada oluliste elusündmuste puhul või perekondliku hädaolukora koral.

Tulemuspõhine juhtimiskultuur ning töötaja karjäär

Tööandjana toetame tulemuslikkusele ja arengule orienteeritud kultuuri ning usume töötaja isikliku arengu toetamisse. Kuigi iga töötaja on oma arengu omanik, on juhid, personalipartnerid ning õppe- ja arendusmeeskond need, kes seda teekonda juhivad ja toetavad.

Me aitame töötajatel planeerida ja saavutada oma isiklikke arengueesmärke, pakkudes arengu- ja karjäärivõimalusi. Hindame iga panust etevõtes. Me julgustame ja hõlbustame karjäärilikumist etevõtes ni Eestis kui ka üle Baltikumi Lätis ja Leedus. Kandideerimisel algtaseme ametikohtadele pakume ka võimalust osaleda tasulisel töövarjupäeval, et kandidaat saaks ola kindel, et valitud ametikoht on tale sobiv.

Vähemalt kaks korda aastas toimuvad juhtide ja nende meeskondade aasta- ja vahepealsed vestlused, kus arutatakse tulemuspõhiseid tulemusi ja väärtuspõhist käitumist. Me julgustame avatud suhtlust ja vastastikust tagasisidet. Kõigile töötajatele regulaarselt pakutavad tagasisideüritused aitavad meil pidada konstruktivseid vestlusi. Seleks, et hoida töötajaid ühises infoväljas, toimuvad etevõtesiseselt regulaarselt avatud mikrofoni formaadis koosolekud, kus jagatakse teavet ja küsitakse/vastatakse küsimustele kohapeal, ni Baltikumis inglise keeles kui ka kohalikul tasandil. Loome ja toetame ühtset töökultuuri kogu Baltikumis, julgustame koostööd ja avatud suhtumist.

53

Töötajate pädevuste arendamine

Omniva personalistrateegia aluseks on etevõte väärtused - me oleme avatud, lahendustele suunatud ja usaldusväärsed. Nendele väärtustele tuginedes on oluline tagada tugev ja jätkusuutlik organisatsioon. Ka töötajate koolitamisse panustamine on oluline, et toetada ärieesmärkide saavutamist töötajate arendamise ja kompetentsuse taseme tõstmise kaudu. Koolitus- ja arendustegevus põhineb kogu kontsernis kehtestatud põhimõtetel, milega tagame ühtse lähenemise Eestis, Lätis ja Leedus. Pakume koolitusi, mida vivad läbi ni etevõtesisesed kui ka väliskoolitajad, ning kasutame erinevaid formaate - ni veebipõhiseid kui ka kohapealseid koolitusi, samuti on saadaval e-koolitused, mis tagavad õppijatele võimaluse õppida oma tempos.

Lähtume inimeste arendamisel õppimise ja arendamise 70-20-10 mudelist. Töötajate arendamisel lähtume arengu- ja koolitusplaanist, mis koostatakse arenguvajaduste analüüsi põhjal. Arenguvajaduste analüüsi käigus kogume etevõte erinevatelt tasanditelt teavet töökoralduse, probleemide, töötajate pädevuse, töötulemuste ja tulevikuplaanide kohta, et mõista praeguste ja soovitud olukordade vahelist lõhet. Otsime parimaid lahendusi, kuidas neid lünki kõrvaldada, et erinevate arendustegevuste abil jõuda soovitud olukorale lähemale. Lähtudes 70-20-10 põhimõtest, peaks töötaja arengukava koosnema 70% ulatuses õppimisest igapäevatöö kaudu, mida peetakse kõige tõhusamaks visiks areneda.

Umbes 20% töötaja arengukavast peaks moodustama õppimine koleegidelt, tagasiside ja mentorlusvõimalused, mis soodustavad olemasoleva kogemuse ja teadmiste edasiandmist organisatsioonis. Ülejäänud 10% arengukavast peaks moodustama koolitustel õppimine. Tegemist ei ole range valemiga, vaid põhimõtega, mile alusel me oma arendustegevuste planeerimisel lähtume ja mis aitab meil kõigil näha arenguvõimalusi oma igapäevatöös.

Suhted ametiühinguga

Omniva teeb Eestis konstruktivset ja pidevat koostööd kahe ametiühinguga, mile likmed meie töötajad on: PRO ametiühing ja Transpordi ametiühing (ETTA). Ligikaudu 14% AS Eesti Posti töötajatest kuulub ametiühingutesse ja AS Eesti Postil on kolektivleping, mis hõlmab kõiki töötajaid. 2024. aastal tehti kolektivlepingusse üks väike muudatus, milega täpsustati tingimusi, mis sätestavad, milal saab kasutada Omniva lisapuhkust - tänu uue HRM (personalijuhtimise vahend) rakendamisele saavad töötajad võta lisapuhkust kohe pärast seda, kui nende tööstaaž on jõudnud 2 aastani.

Kõige olulisemad teemad 2025. aastaks olid seotud palgatasemete, postkontorite sulgemise ning töötajate tervise ja ohutusega

Mitmekesisus, võrdne kohtlemine ja diskrimineerimise vältimine

Soovime, et meie organisatsioonikultuur oleks vaba diskrimineerimisest, ahistamisest ja alandamisest ning et meie organisatsioonikultuur toetaks arutelu, konsulteerimist ja tähelepanu juhtimist nimetatud teemadel.

Omniva töötajate hulgas on erineva taustaga, eri rahvusest ja eri kultuuriruumist pärit inimesi. Sõltumata töötaja päritolust austame kõigi võrdseid õigusi, kohustusi ja võimalusi tööhõives, hariduses ja ühiskondlikus tegevuses osalemisel.

Töötajate valimisel, hindamisel, edutamisel ja tasustamisel, samuti arenguvõimaluste loomisel või koondamise koral töötajate hulgast valiku tegemisel ei võta me arvesse töötaja vanust, sugu, rahvust, emakeelt, usku, politilisi või sotsiaalseid veendumusi ega kuulumist juridilistesse ühendustesse. Omniva töötajad räägivad emakeelena umbes 11 erinevat keelt. Lisaks kohalikule rigikeelele on etevõte oluline teabedokumentatsioon kätesaadav ka inglise keeles.

54

omavalitsustega ning hindame regulaarselt postkastide ja teeninduspunktide asukohti. Samal ajal tugevdame enim kasutatavaid lahendusi ning laiendame mugavaid alternative, nagu pakiautomaadid, kogukonna pakiautomaadid ja digitaalsed iseteeninduslahendused, vies need inimestele kodule lähemale.

Posti-, paki- ja logistikateenuste pakkumisel on Omniva pühendunud usaldusväärse, kvaliteetse ja kliendikeskse teenuse tagamisele kõigis kanalites. See eesmärk põhineb meie pühendumusel ola usaldusväärne partner ni klientidele kui ka teistele olulistele sidusrühmadele ning seda juhib meie lubadus:

• osutada teenuseid läbipaistvalt ja täita oma lubadused; • käsitleda kliendi ohutust prioriteedina; • teha pidevat tööd teenuste ja klienditoe kvaliteedi ja kätesaadavuse parandamiseks.

Meie klientide heaolu on meie prioriteet. Kõik Omniva töötajad on koolitatud käsitlema klientide päringuid professionaalsel, lugupidaval ja õigeaegsel visil. Omniva pideva parendamise ja kliendirahulolu tagamiseks tervitame ja otsime aktivselt tagasisidet ning astume avatud dialoogi ni klientide kui ka partnerite ja kogukondadega.

Omniva kui teenusepakkuja

Meie eesmärk ei ole lihtsalt pakkuda kätesaadavaid teenuseid, vaid anda inimestele võimalus elada iseseisvamalt, kasutades neid teenuseid. Me püüame luua kasutajasõbralikke ja kohandatud kasutajalideseid, mis kõrvaldavad tõkkeid ja võimaldavad kõigile, olenemata nende asukohast, võimetest või olukorast, juurdepääsu vajalikele teenustele. Oleme pühendunud juurdepääsetavuse pidevale parendamisele ja püüame ületada valdkonna parimaid tavasid, et luua tõeliselt kaasav kogemus kõigile.

Postkontorid, pakiautomaadid ja digitaalsed kanalid on kõik vahendid, mis ühendavad inimesi ja kogukondi. Suhtlemisharjumused on vimase kümnendi jooksul oluliselt muutunud. Kirjade maht on märkimisväärselt vähenenud, samas kui pakkide maht on kiresti kasvanud e-kaubanduse ja muutunud tarbijakäitumise tõtu. Seetõtu keskenduvad klientide ootused tänapäeval kirusele, mugavusele ja lähedasele asukohale. Pakiautomaadid on enamiku klientide eelistatuim tarnekanal ning digitaalne iseteenindus on paljude igapäevaste toimingute puhul muutunud loomulikuks esimeseks valikuks.

Et tagada seles uues olukoras jätkusuutlik ja tõhus ülerigiline teenusekatvus, kohandame pidevalt oma teenusevõrku, lähtudes tegelikust kasutusest ja tulevastest vajadustest. Teeme tihedat koostööd kohalike kogukondade ja

55

Pakume inimestele mugavust

E-kaubanduse kasv ning tarbijate soov saada pakk käte pigem pakiautomaadist kui postkontorist, nõuab meie pakiteenuste pidevat ümberkujundamist. 2023. aastal ostsime Parcelsea erapakiautomaatide võrgustiku, mile nimetasime ümber Picapac’iks. Need on isiklikud pakiautomaadid, mis paigutatakse inimeste kodude vahetusse lähedusse ja kuhu saavad pakid jäta kõik kuleretevõted ja kätetoimetamiseteenuse pakkujad.

Omniva on pühendunud teenuste inimestele lähemale toomisele. Lisaks isiklikele pakiautomaatidele on Omniva võtnud kasutusele kogukonna pakiautomaadid. Need pakiautomaadid on mõeldud naabrus- ja kogukondadele, pakkudes ühist ja mugavat lahendust pakkide vastuvõtmiseks ja saatmiseks. Kogukondlikud pakiautomaadid töötavad avatud võrgus, mis võimaldab mis tahes kulerfirmal sinna pakke toimetada, muutes elanike jaoks saadetiste haldamise lihtsamaks.

Omniva jätkas lõppenud aastal pakiautomaatide võrgu optimeerimist ja laiendamist. 2025. aasta lõpus oli Baltikumis kokku 1 330 Omniva pakiautomaati, neist 386 Eestis, 395 Lätis ja 549 Leedus.

Jätkusuutlikud algatused

Hoolime oma kogukondadest

Me usume, et tänu koostööle on võimalik luua positivset mõju. Oma etevõtete sotsiaalse vastutuse algatuste raames toetame regulaarselt aktivselt MTÜsid, pakkudes tasuta kuler- ja pakiautomaatide transporti ja annetusi ning humanitaarabi abivajajatele, seejuures tagades, et toetus jõuab kogukondadeni efektivselt ja jätkusuutlikult.

Meie tegevus peegeldab pühendumust sotsiaalsele vastutusele, keskkonnasäästlikkusele ja kogukonna heaolule. Kasutades meie logistikavõrgustikku, vähendame MTÜde transpordikulusid, võimaldades neil eraldada rohkem ressursse oma põhiülesannetele. Nende partnerluste kaudu püüame edendada annetamise ja jätkusuutlikkuse kultuuri, näidates, et vastutustundlik äritegevus võib kaasa tuua olulisi sotsiaalseid muutusi.

Kogukonna kaasamine

Ajakohastame koostöös kogukondadega postivõrku, kaasajastame oma teenuseid ja tuleme inimestele lähemale.

Omniva on üks väheseid Eesti etevõteid, milega puutub kokku pea iga Eesti inimene. Teeme kõik seleks, et meie teenused sobiksid erinevate eelistustega inimestele.

Koostöö tihendamine kogukondadega on meie pikaajaline prioriteet, kuna see aitab tagada inimestele vajalike teenuste olemasolu. Paljud Omniva teenused on täna osaliselt või täielikult digikanalites, et käia kaasas inimeste eelistuste ja soovidega. Samal ajal me mõistame, et kõik suhtlus ei pea ning ei tohiks ola ainult digitaalne.

Universaalse postiteenuse osutajana täidame oma seadusest tulenevat kohustust toimetada kirju ja perioodikaväljaandeid üle kogu rigi vis päeva nädalas. See tagab, et oluline teabevahetus jõuab järjepidevalt ni inimeste kui ka etevõteteni, sealhulgas pirkondades, kus digitaalsele ligipääsule võivad ola pirangud.

Arendame ja täiustame pidevalt oma teenuseid – ni digitaalseid kui ka füüsilisi –, et tagada tasakaal tõhususe, kätesaadavuse ja usaldusväärsuse vahel ning vastata nende kogukondade mitmekesistele vajadustele, keda teenindame. Isiklik postiteenus võimaldab Omniva kuleril külastada kliendi kodu või töökohta, et pakkuda vajalikke teenuseid ja kaupu. Kulerilt saavad kliendid osta postmarke ja ümbrikke, saata kirju ja pakke, maksta arveid, võta vastu saadetisi ning telida ajalehti ja ajakirju. Lisaks saab e-poest telitud tooteid vajadusel ka isikliku postiteenuse kaudu tagasi saata. Teenus on maapirkondades tasuta. Keskkonna seisukohalt on selel teenusel samuti positivne mõju, sest kliente teenindab sama postikuler, kes toimetab ka posti, mistõtu marsruudi pikkus ei muutu.

56

Näited meie algatustest:

Ühing „Sinu Sõbrad“ Juba mitmeid aastaid on Omniva toetanud regulaarselt ühingut „Sinu Sõbrad“, pakkudes saadetiste transporti ning osaledes heategevuslikes algatustes, mis toetavad vähekindlustatud peresid ja Ukraina elanikke.

Koolinoorte, tudengite ja SIVA kooli külastused Omniva võõrustab regulaarselt üldhariduskoolide õpilasi ning SIVA (Läti Riklik Sotsiaalse Integratsiooni Agentuur) kooli õppureid, tutvustades neile logistikavaldkonda, tehnoloogilisi lahendusi ja karjäärivõimalusi. Nende külastuste kaudu suurendame noorte teadlikkust töökeskkonnast, innovatsioonist ja kaasavast tööhõivest.

Koostöö StartIT programmiga – tehnoloogiad koolidesse Koostöös StartIT programmiga toetame tehnoloogia vimist koolidesse, võimaldades õpilastel kasutada õppeprotsessis innovaatilisi seadmeid ja digilahendusi. Logistilist tuge pakkudes aitab Omniva kaasa STEM-hariduse arengule ning parandab ligipääsu tehnoloogiale eri pirkondades.

Lastehaigla fond – „Saada julgust Omnivaga“ Omniva toetab Lastehaigla fondi kampaaniat „Saada julgust Omnivaga“, mile eesmärk on täita Julguse karpe haiglas vibivatele lastele annetatud esemetega. Turvalise ja õigeaegse logistika kaudu aitame tagada, et need karbid sisaldaksid väikeseid, kuid tähendusrikkaid esemeid, mis pakuvad ravi ajal emotsionaalset tuge.

Palidzesim.lv – puuetega laste toetamine Pakume tarneabi organisatsioonile Palidzesim.lv, aidates tagada, et vajalikud esemed jõuaksid puuetega lasteni ja nende peredeni. Meie rol on praktiline ja oluline – tagada, et abi jõuaks abivajajateni kiresti ja ilma lisakuludeta.

Läti koolinoorte laulu- ja tantsupidu – „Põimumise tee“ Omniva toetas Läti koolinoorte laulu- ja tantsupeo tegevust „Põimumise tee“, toimetades kohale ürituse koraldamiseks vajalikud materjalid ja seadmed. Tänu meie logistikakogemusele aitasime kaasa festivali sujuvale ja koordineeritud läbivimisele.

57

Näited meie algatustest:

NORA SPORA – seente uurimine ja koolikatsed Omniva toetab algatust NORA SPORA, mis keskendub seente maailma uurimisele ning praktiliste bioloogiakatsete läbivimisele koolides. Toimetame haridusmaterjale ja katsekomplekte üle kogu Läti, võimaldades õpilastel osaleda praktilises õppes mükoloogia ja loodusprotsesside teemal.

Wildbees LV – toetus Ukraina sõduritele Omniva pakkus logistilist tuge Wildbees LV algatustele, aidates tagada abisaadetiste jõudmise Ukraina sõduriteni.

Avatud keskus – kampaania „Täida tühimik“ Omniva toetas kampaaniat „Täida tühimik“, tagades algatusega seotud materjalide ja annetuste kohaletoimetamise. Oma panusega aitasime kaasa ühiskondlikult olulisele kampaaniale, mile eesmärk oli avalikkuse toetuse ja kaasatuse suurendamine.

Annetatud köögiviljade toimetamine loomaaedadesse Oktoobris visime koostöös Talinna Loomaaiaga läbi traditsioonilise kõrvitsa- ja köögiviljade annetuskampaania. Kokku koguti 36 lasteaiast ja haridusasutusest 6,5 tonni kõrvitsaid loomaaia loomadele üle Eesti. Omniva toimetas annetused loomaaeda tasuta.

Laste kirjade kogumine jõuluvanale Detsembris kutsusime lapsi üle Eesti kirjutama kirju jõuluvanale. Kirjad, mis olid adresseeritud „Jõuluvanale“, korektselt markeeritud ja Omniva postkastidesse pandud, toimetati hoolikalt kohale. Jagasime jõulurõõmu, tagades, et jõuluvana vastused jõudsid nende lasteni, kes tale kirjutasid.

„Jõuluvana takso tulevikust“ – jõulukinkide toimetamine lastekodudesse 2025. aasta detsembris ühendasid Omniva töötajad jõud, et täita 35 jõulusoovi Talinna Lastekodu ja Tartu Käopesa laste jaoks. Algatus ühendas innovatsiooni ja hoolivuse: meie isejuhtiv sõiduk, tuntud kui „Jõuluvana takso tulevikust“, toimetas kingitused otse lasteni, näidates, kuidas tehnoloogia võib luua sisukat sotsiaalset mõju. Projekt põhines täielikult vabatahtlikul panusel – töötajad ostsid ja pakkisid kingitused ise, peegeldades meie ühist pühendumust kogukonnahoolivusele ja jõuluaegsele headusele.

58

Vastutustundlik teenus

Oleme juhtiv logistika- ja postiteenuste pakkuja, seame kliendirahulolu oma äritegevuse keskmesse, mõistame sele kritilist tähtsust etevõte edusse. Majandussurutise ja klientide kasvavate ootuste valguses on teeninduse kvaliteet muutunud etevõtete elujäämise ja edu jaoks üha olulisemaks.

59

4.5 Äriline käitumine ja koostöö

Juhindume Omniva äritegevuses ning igapäevaste otsuste tegemisel oma neljast põhiväärtusest (välja toodud majandusaastaaruande peatükis 1.3), mis võimaldavad meil pakkuda kvaliteetset teenust oma partneritele ja klientidele. Ärilise käitumise kirjeldused ja Euroopa kestlikkusaruandluse standardite (ESRS) G1 standardi "Äriline käitumine" nõutud teave ning teemakäsitlused on kirjeldatud aruande teises peatükis „Juhtimine“.

Omniva grupis on kehtestatud eetilised käitumispõhimõted, mis kehtivad võrdselt meie töötajatele ja juhtorgani likmetele kui ka Omniva koostööpartneritele. Dokument on avalikustatud meie kodulehel: htps:/www.omnivagroup.com/et/eeskirjad/.

Eetilised käitumispõhimõted käsitlevad käitumist huvide konflikti olukoras ja selgitavad meie tegevusi koruptsiooni vältimiseks. Samuti on dokumendis välja toodud Omniva ärieetika põhimõted järgmistes valdkondades: • Keskkonnaalane vastutus • Austus inimeste vastu • Aus konkurents ja hanked • Vastutustundlik turundus • Klienditeenindus ja -rahulolu • Etevõte varade, intelektuaalomandi ja ressursside kasutamine • Isikuandmed ja andmekaitse.

Dokumendis on kirjeldatud vihjekanali toimimispõhimõted ja saadud rikkumisvihjete käsitlemispõhimõted ning järelevalve koraldus.

Korruptsioonivastane käitumine

Omnivas on nultolerants igasuguste petuste suhtes, sh rahapesu, koruptsioon ja vargused. Seetõtu ei tohi Omniva töötajad ja partnerid anda, vahendada ega vastu võta kingitusi ega muid hüvesid, mis võivad kahjustada kingituse/hüve saaja erapooletust või tekitada kahtlusi, et erapooletus on ohus. Lubatud on anda ja vastu võta sümboolseid kingitusi, mida võib ühemõteliselt tõlgendada tavalise visakusavaldusena eriliste sündmuste tähistamiseks. See tähendab eeskät väikese väärtusega suvenire (nt kalender, märkmik, pliats) või väikese väärtusega kingitusi (nt liled, šokolaad). Koruptsioonivastase võitluse temaatikat on käsitletud ka konsolideeritud aasta-aruande peatükis 2.12 "Koruptsioonivastane võitlus".

Konkurentsieetika

Alates 2009. aasta 1. aprilist tegutseb Omniva avatud postiturul. Konkurentsiamet on väljastanud meile universaalse postiteenuse (adresseeritud postisaadetise edastamine majandustegevusena) osutamise loa, mis kehtib vis aastat. Konkurentsisituatsioon ja sele muutused avaldavad survet turuosale, mahtudele ja hindadele. Konkurentsiolukorda mõjutavad ni tänased turuosalised kui ka uued turule sisenejad. Omniva järgib kõiki ausa konkurentsi reegleid, pakkudes teenuseid ja kaupu professionaalselt ning kooskõlas kokkulepitud standardite, meetodite ja reeglitega. Omniva hanke- ja ostutegevus vastab kõrgeimatele eetilise äritegevuse standarditele ning järgib õigluse ja läbipaistvuse põhimõteid. Oma hankemenetluste täieliku erapooletuse tagamiseks väldime huvide konflikte. Iga võimalikku tarnijat teavitatakse kvalifikatsiooni- ja hindamiskriteeriumitest ning kõigile pakutakse võrdseid võimalusi. Tarnija valikul ei toimu mingit soosimist ja valik põhineb eelnevalt kindlaksmääratud hindamiskriteeriumitel, nagu hind, kvaliteet, tarnevõimalused, standardite järgimine jne.

Omniva keskkonnaalased jõupingutused laienevad ka hangetele ja ostudele, kus protsessid ja otsuste tegemine on seotud kestlikkuse valdkonnaga. Me hindame võimalikke tarnijaid, vaadates nende pühendumust kestlikele praktikatele, ja otsime partnereid, kes tegelevad aktivselt oma keskkonnamõju vähendamisega. Kõik hanked dokumenteeritakse ja arhiveeritakse täpselt. Läbipaistvuse ja aruandekohustuse edendamiseks dokumenteerime ja esitame täpsed andmed oma äritavade, etevõte struktuuri, finantsolukora ja tulemuslikkuse näitajate kohta, järgides kehtivaid seadusi ja eeskirju.

Tunnustame turunduse mõjujõudu ning peame oma turundustegevuses oluliseks rangete käitumisstandardite järgimist. Tegutseme kooskõlas ICC reklaami- ja turunduskommunikatsiooni koodeksiga, miles on määratletud vastutustundliku turunduse põhimõted.

60

Etevõte kultuur, eetika, rikkumisest teatajate kaitse

Tagamaks eetiliste käitumispõhimõtete igakülgse järgimise, on Omniva elu kutsunud eetikakomitee. Komitee eesmärk on suurendada etevõte ja sele töötajate vastavust ni seadustele, headele ärijuhtimise tavadele kui Omniva väärtustele, toetades seeläbi etevõte usaldusväärsust ja head mainet.

Eetikakomiteed juhib Läti tütaretevõte ning see koosneb kuni kuuest likmest, kes nimetatakse ametisse kolmeks aastaks. Eetikakomitee koosseisu ja töökoralduse kinnitab etevõte juhatus. Juhatuse likmed ei või komitee töös osaleda. Eetikakomitee vastutab Omniva eetiliste käitumispõhimõtete ja seotud politikate järgimise järelevalve ja täitmise tagamise eest. Komitee annab oma tegevusest aru etevõte juhatusele.

Omniva eetikakomitee tegeleb ka võrdse kohtlemise küsimustega ning kõiki töötajaid kutsuti osalema eetilise käitumise koolitusel. 2025. aastal lahendas eetikakomitee ühe juhtumi.

Omniva teavituslini nimi on Speak-Up Line. Selega seotud protsess võimaldab turvaliselt ja konfidentsiaalselt teatada ebaeetilisest käitumisest, koruptsioonist, petusest, seaduse- või reeglite rikkumisest. Omniva siseauditi osakond haldab Speak-Up Line'i ning teavitajale tagatakse soovi koral anonüümsus ja turvalisus. Meil on olemas pisavad meetmed ja me rakendame nõuetekohast hoolsust teatatud teabe kaitsmiseks kogu sele elutsükli jooksul, võtes kasutusele asjakohased andmekaitse- ja turvameetmed.

Suhete haldamine

Meie kliendid on meie prioriteet. Kõik Omniva töötajad on koolitatud kliendi päringute ja soovidega tegelema professionaalselt, austusväärselt ja õigeaegselt. Pidevaks parendamiseks-täiustamiseks ja klientide rahulolu tagamiseks ootame ja otsime aktivselt klientide tagasisidet. Meie kliente võib vaadelda meie partneritena, kelega koostöö on Omniva jätkuva arengu jaoks hädavajalik.

Turundustavad ulatuvad sisuküsimustest kaugemale, hõlmates ka seliseid teemasid nagu kliendi privaatsus ja andmekaitse. Kõrgetele ootustele vastamiseks küsime alati kliendi nõusolekut enne andmete kogumist või kasutamist ning tagame läbipaistvuse meie kavatsuse osas. Kliendiandmeid kaitstakse tugevate turvameetmetega, et vähendada tundliku teabe kätesaadavuse, kaotamise või väärkasutamise ohtu.

Samuti on oluline, et meie partnerid (olgu need sis loov-, meedia-, veebiagentuurid või turundusalased koostööpartnerid) oleksid hoolikalt valitud, loomaks sisukaid ning vastutustundlikke kampaaniaid ja tegevusi. Omnivas väldime oma kommunikatsioonis stereotüüpsete arusaamade kasutamist, kuid anname endast parima, et meie turunduskampaaniad oleksid kaasavad ja avatud, ilma et propageeritaks ligset tarbimist.

Oleme pühendunud läbipaistva ja kliendikeskse suhtluse säilitamisele oma äriklientidega. Vastavalt loobumisnõuetele tagame, et kõik meie äriklientidele saadetud otseturundussõnumid sisaldavad selgeid ja kergesti kätesaadavaid linke, mis võimaldab neil igal hetkel edasistest reklaamsõnumite saamisest loobuda. Meie eesmärk on pakkuda asjakohast ja väärtuslikku teavet, austades samal ajal meie klientide eelistusi. Pakkudes lihtsat loobumismehhanismi, järgime vastutustundliku turunduse parimaid tavasid ja edendame usaldusel põhinevaid suhteid oma äripartneritega.

Klientide andmeid kaitstakse isikuandmete kaitse (GDPR) nõuete alusel, nagu on kirjeldatud etevõte iga-aastases juhtimisaruandes.

61

Koostöö kestliku arengu valdkonnas

Üheks keskseks teemaks äritegevuses ja tulevikuplaanide tegemisel on meie jaoks teadlikkus kestliku arengu põhimõtetest, oma teadmiste jagamine ning tegelemine oma tegevusvaldkondade mõju teemadega ühiskonnas. Omniva on rahvusvahelise postiorganisatsiooni (IPC) kestlikkuse programmi International Post Corporation Sustainability Measurement and Management System (IPC SMMS) lige 2022. aastast.

Litudes andsime lubaduse, et aitame kaasa programmi 24 likme poolt püstitatud ühiste eesmärkide täitmisele. IPC koraldab likmetele koolitusi, kus tutvustatakse parimaid ideid ja praktikaid. Samuti aitab IPC vajadusel koraldada likmete vahelisi kohtumisi, et üksteiselt võimalikult tõhusalt õppida. IPC SMMS programm keskendub peamiselt seitsmele teemale:

Programmi käigus hinnatakse igal aastal kõikide likmete kestlikkuse strateegiaid ning mõõdetakse organisatsioonide edusamme ühiste eesmärkide saavutamisel. Kõik organisatsioonid peavad fookusteemade lõikes esitama IPC-le detailsed andmed ni kehtivatest politikatest, protsessidest, vastutajatest, tegevustest kuni kvantitativsete arvandmeteni. Esitatud andmed auditeeritakse sõltumatu auditori poolt.

Konsolideeritud finantsaruanded

5. A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

62

Konsolideeritud finantsaruanded

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne tuhandetes eurodes

Varad

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

63

Kohustised ja omakapital

Raamatupidamise aastaaruande lisad lehekülgedel 67-111 moodustavad konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa.

Konsolideeritud koondkasumiaruanne tuhandetes eurodes

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

64

Raamatupidamise aastaaruande lisad lehekülgedel 67-111 moodustavad konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa.

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

65

Konsolideeritud rahavoogude aruanne tuhandetes eurodes

Raamatupidamise aastaaruande lisad lehekülgedel 67-111 moodustavad konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa.

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

66

Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne tuhandetes eurodes

Täpsem informatsioon omakapitali ja sele muutuste kohta on toodud lisades 6, 12, 13 ja 23.

Raamatupidamise aastaaruande lisad lehekülgedel 67-111 moodustavad konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa.

Raamatupidamise aastaaruande lisad

6. A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

67

Lisa 1 | Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud olulised arvestuspõhimõtted

Üldine informatsioon

AS-i Eesti Posti kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad AS-i Eesti Post (emaetevõte) ja Leedus asuva tütaretevõte UAB Omniva LT (osalus 2025. aastal 100%, 2024. aastal 100%), Leedu tütaretevõte UAB Omniva LT Sorting (osalus 2025. aastal 100%, 2024. aastal 100%), Lätis asuva tütaretevõte SIA Omniva (osalus 2025. aastal 100%, 2024. aastal 100%) ning Eestis asuvate tütaretevõtete OÜ Finbite (osalus 2025. aastal 100%, 2024. aastal 100%), OÜ Picapac (osalus 2025. aastal 100%, 2024. aastal 100%) ja OÜ Omniva (osalus 2025. aastal 100%, 2024. aastal 100%) finantsnäitajad.

AS-i Eesti Post põhitegevusala on logistikateenuste (paki- ja postiteenuste), digiteenuste ja rahvusvaheliste teenuste osutamine. SIA Omniva ja UAB Omniva LT põhitegevus on pakiautomaadi- ja kulerteenuse pakkumine vastavalt Läti ja Leedu turul. OÜ Finbite põhitegevusala on infoäri teenus (e-arved). OÜ Picapaci peamine tegevusala on pakiautomaatide tark- ja ristvara arendamine. OÜ Omniva asutati kaubamärgi kaitsmiseks.

Emaetevõte registreeritud aadress on Palasti 28, 10001 Talinn, Eesti Vabarik. AS-i Eesti Post ainuaktsionär on Eesti Vabarik.

Vastavalt Eesti Vabarigi äriseadustikule kinnitab aktsionäride üldkoosolek juhatuse koostatud ja nõukogu heaks kidetud majandusaasta aruande, mis sisaldab endas ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet. Aktsionäridel on õigus juhatuse koostatud ja kinnitatud majandusaasta aruannet mite heaks kita ning nõuda uue aruande koostamist. Juhatuse poolt on majandusaasta aruanne heaks kidetud 9. aprilil 2026.

Raamatupidamise aastaaruanne perioodi 01.01.2025-31.12.2025 kohta on 09.04.2026 taasväljastatud eesmärgiga eemaldada Lisas 1 toodud perioodikakande ebamõistlike kulude finantseerimise põhimõted maapirkondades, sest antud põhimõted ei kehti aruande perioodi kohta. Raamatupidamise aastaaruanne kinnitati juhatuse poolt ja väljastati auditori arvamus algselt 18. märtsil 2026.

Taasväljastamine ei tulene vea parandamisest ega varasemate aruandepositsioonide korigeerimisest ning seega ei käsitleta seda varasemate aruannete ümberarvestusena. Juhatus on hinnanud sündmusi ajavahemikus algsest kinnitamise kuupäevast 18.03.2026 kuni uue kinnitamise kuupäevani 09.04.2026. Nimetatud perioodil ei toimunud täiendavaid korigeerivaid ega muid olulisi bilansipäevajärgseid sündmusi, mis nõuaksid finantsaruannete täiendavat korigeerimist või avalikustamist, välja arvatud käesolevas lisas kirjeldatud muudatused. 2. april 2026 Eesti Vabarigi Valitsus nõustus regionaal- ja põlumajandusministri etepanekuga võõrandada rigile kuuluvad 100% AS Eesti Post aktsiad avalikul enampakkumisel. Seda peetakse aruandekuupäeva järgseks mitekorigeerivaks sündmuseks ja on esitatud lisas 26.

Koostamise alused

AS-i Eesti Post 2025. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud vastavuses rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS), nagu need on vastu võetud Euroopa Lidu poolt.

AS-i Eesti Post konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes on finantsnäitajate esitamisel lähtutud soetusmaksumuse meetodist, v.a juhtudel, kui aljärgnevates arvestuspõhimõtetes on kirjeldatud teisiti. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes.

Toodud arvestuspõhimõteid on järjepidevalt kasutatud kõikidele aruandes toodud perioodidele, v.a juhtudel, kui on kirjeldatud teisiti. Peamistes arvestuspõhimõtetes tehtud muudatusi on kirjeldatud aljärgnevalt. Vastavalt rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele tuleb teatud osades teha juhtkonnapoolseid raamatupidamislikke hinnanguid. Samuti peab kontserni raamatupidamispõhimõtete rakendamisel tegema juhtkonnapoolseid otsuseid. Valdkonnad, kus juhtkonna otsuse tähtsus ning keerukus on olulisema mõjuga või kus konsolideeritud aruanded sõltuvad oluliselt eeldustest ja hinnangutest, on kirjeldatud lisa 1 vimases peatükis.

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

68

Uued IFRS standardid, tõlgendused ja nende muudatused

Standardid, mis jõustusid esmakordselt 31.12.2025 lõppenud aastal.

Järgmised uued või muudetud standardid ja muudatused jõustusid kontserni jaoks alates 01.01.2025:

IAS 21 „Vahetatavuse puudumine” muudatused

(Kehtib aruandeperioodidele, mis algavad 01.01.2025 või hiljem).

2023. aasta augustis andis IASB välja IAS 21 muudatused, et aidata etevõtetel hinnata kahe valuuta vahetatavust ja määrata hetkevahetuskurssi, kui vahetatavus puudub. Etevõte on muudatustest mõjutatud, kui tal on tehing või tegevus välisvaluutas, mis ei ole mõõtmiskuupäeval teatud eesmärgil vahetatav teise valuuta vastu. IAS 21 muudatused ei sätesta üksikasjalikke nõudeid hetkevahetuskursi hindamise kohta. Sele asemel kehtestavad nad raamistiku, mile alusel etevõte saab määrata hetkevahetuskurssi mõõtmiskuupäeval. Uute nõuete rakendamisel ei ole lubatud võrdlusandmeid korigeerida. Mõjutatud summad tuleb ümber arvutada esialgse kohaldamise kuupäeva hinnanguliste hetkevahetuskursside alusel, korigeerides jaotamata kasumit või kumulativsete vahetuskursivahede reservi.

Juhtkonna hinnangul ei avaldanud nende muudatuste vastuvõtmine kontserni konsolideeritud finantsaruannetele olulist mõju. 01.01.2025 alanud majandusaastal ei ole jõustunud ühtegi teist uut ega muudetud standardit ega tõlgendust, milel oleks kontsernile oluline mõju.

Uued raamatupidamisalased avaldused

Välja on antud teatud uued või muudetud standardid ja muudatused, mis on kontsernile kohustuslikud 01.01.2026 või hiljem algavatele aruandeperioodidele ja mida kontsern ei ole ennetähtaegselt rakendanud.

Muudatused IFRS 9-s ja IFRS 7-s „Finantsinstrumentide klassifitseerimine ja mõõtmine”

(Kehtib 01.01.2026 või hiljem algavatele aruandeperioodidele)

30.05. 2024 avaldas IASB IFRS 9 ja IFRS 7 muudatused, et: (a) täpsustada teatud finantsvarade ja -kohustiste kajastamise ja kajastamise lõpetamise kuupäeva, koos uue erandiga osade finantskohustiste puhul, mis arveldatakse elektroonilise rahaülekandesüsteemi kaudu; (b) täpsustada ja lisada täiendavaid juhiseid hindamaks, kas finantsvara vastab ainult põhiosa ja intresside tasumise (SPPI) kriteeriumile; (c) lisada uut avalikustatavat teavet teatavate instrumentide kohta, mile lepingulised tingimused võivad muuta rahavoogusid (näiteks mõned instrumendid, mile omadused on seotud keskkonna-, sotsiaal- ja ühingujuhtimise (ESG) eesmärkide saavutamisega); ja (d) ajakohastada avalikustatavat teavet omakapitalinstrumentide kohta, mis on määratletud õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi (FVOCI).

Kontsern hindab praegu nende muudatuste mõju. Esialgse analüüsi põhjal ei ole oodata olulist mõju kajastamisele ja mõõtmisele; kuid võib osutuda vajalikuks täiendav avalikustamine.

IFRS-i raamatupidamisstandardite iga-aastased täiustused

(Kehtib 01.01.2026 või hiljem algavatele aruandeperioodidele)

Iga-aastased täiustused toovad kaasa selgitusi ja väiksemaid muudatusi mitmes standardis, sealhulgas IFRS 1, IFRS 7, IFRS 9, IFRS 10, IFRS 15, IFRS 16 ja IAS 7. Need muudatused käsitlevad vastuolusid, selgitavad sõnastust ja ühtlustavad terminoloogiat standardite lõikes. Kontsern ei eelda, et need muudatused avaldavad olulist mõju konsolideeritud finantsaruannetele.

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

69

Loodusest sõltuva elektrienergiaga seotud lepingud – IFRS 9 ja IFRS 7 muudatused

(Kehtib 01.01.2026 või hiljem algavatele aruandeperioodidele)

IASB on välja andnud muudatused, et aidata etevõtetel paremini aru anda loodusest sõltuvate elektrilepingute finantsmõjudest, mis sageli on struktureeritud elektrienergia ostulepingutena (PPA). Praegused raamatupidamisnõuded ei pruugi pisavalt kata seda, kuidas need lepingud etevõte tulemuslikkust mõjutavad. Võimaldamaks etevõtetel neid lepinguid finantsaruannetes paremini kajastada, on IASB teinud sihipäraseid muudatusi standardites IFRS 9 „Finantsinstrumendid“ ja IFRS 7 „Finantsinstrumendid: avalikustamine“. Muudatused hõlmavad järgmist: a) omakasutuse nõuete kohaldamise selgitamine; b) teatud riskimaandamisarvestuse nõuete leevendamine, kui neid lepinguid kasutatakse riskimaandamisinstrumentidena; ja c) uute avalikustamisnõuete lisamine, et investorid saaksid aru nende lepingute mõjust finantstulemustele ja rahavoogudele.

Kontsern hindab, kas mõni tema lepingutest kuulub nende muudatuste reguleerimisalasse. Praeguses etapis olulist mõju ei ole oodata.

IFRS 18 „Finantsaruannete esitamine ja neis avalikustatav teave ”

(Kehtib alates 01.01.2027 või hiljem algavatele aruandeperioodidele; EL kitis heaks 13.02.2026)

2024. aasta aprilis andis IASB välja uue standardi IFRS 18 finantsaruannetes esitamise ja neis avalikustatava teabe kohta, keskendudes kasumiaruande uuendamisele. IFRS 18-s kasutusele võetud peamised uued mõisted on seotud:

- kasumiaruande struktuuriga; - kohustusliku avalikustamisega finantsaruannetes teatud kasumi või kahjumi tulemuslikkuse näitajate kohta, mis on esitatud väljaspool etevõte finantsaruandeid (st juhtkonna määratletud tulemusnäitajad); ja - täiustatud agregeerimise ja jaotamise põhimõtetega, mida kohaldatakse peamiste finantsaruannete ja lisade suhtes üldiselt.

IFRS 18 asendab IAS 1; paljud teised standardis IAS 1 olemasolevad põhimõted jäetakse väheste muudatustega ales. IFRS 18 ei mõjuta finantsaruannete kirjete kajastamist ega mõõtmist, kuid see võib muuta seda, mida etevõte kajastab oma „ärikasumi või -kahjumina“. Kontsern hindab praegu IFRS 18 mõju oma finantsaruannete esitlusele ja avalikustamisele. Esialgse hinnangu põhjal ei eeldata, et standardil oleks olulist mõju kontserni finantsseisundile ega finantstulemustele, kuid see võib kaasa tuua muutusi teatud ridade struktuuris ja esitluses ning täiendavat avalikustamist finantsaruannetes.

IFRS 18 kehtib alates 01.01.2027 algavatele aruandeperioodidele tagasiulatuva rakendamisega, sealhulgas võrdlusandmetega.

IFRS 19 „Avaliku aruandekohustuseta tütaretevõted: avalikustatav teave“

(Jõustumiskuupäev määratakse hiljem, EL ei ole veel vastu võtnud)

IASB on välja andnud uue IFRS raamatupidamisstandardi tütaretevõtetele. IFRS 19 lubab nõuetele vastavatel tütaretevõtetel kasutada IFRS-i raamatupidamisstandardeid vähendatud avalikustamisega. IFRS 19 rakendamine vähendab tütaretevõtete finantsaruannete koostamise kulusid, säilitades samal ajal teabe kasulikkuse nende finantsaruannete kasutajatele. Tütaretevõted, kes kasutavad oma finantsaruannete koostamiseks IFRS-i raamatupidamisstandardeid, avaldavad teavet, mis võib ola ebaproportsionaalne nende kasutajate teabevajadustega. IFRS 19 lahendab need väljakutsed:

- võimaldades tütaretevõtetel pidada ainult ühte raamatupidamisdokumentide komplekti – et rahuldada ni emaetevõte kui ka finantsaruannete kasutajate vajadusi; - avalikustamisnõuete vähendamine – IFRS 19 lubab vähendada avalikustamist, mis sobib paremini nende finantsaruannete kasutajate vajadustega.

Kontsern hindab IFRS 19 kohaldatavust oma tütaretevõtetele. Standardi vastuvõtmine mõjutaks vajaduse koral ainult avalikustamist ega mõjutaks kajastamist ega mõõtmist.

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

70

Standardi IFRS 19 „Avaliku aruandekohustuseta tütarettevõtted: avalikustatav teave” muudatused

(Jõustumiskuupäev määratakse hiljem, EL ei ole veel vastu võtnud)

2025. aasta augustis andis IASB välja muudatused standardis IFRS 19 „Avaliku aruandekohustuseta tütaretevõted: avalikustatav teave“, mis aitavad standardit rakendavaid tütaretevõteid, vähendades avalikustamisnõudeid standardite ja muudatuste suhtes, mis on välja antud ajavahemikus veebruar 2021 kuni mai 2024. Eelkõige hõlmavad need: IFRS 18 „Finantsaruannetes esitamine ja avalikustamine“, „Rahastamiskokkulepped tarnijatega“ (IAS 7 ja IFRS 7 muudatused); „Rahvusvaheline maksureform – teise samba näidiseeskirjad“ (IAS 12 muudatused); „Vahetatavuse puudumine“ (IAS 21 muudatused); ning finantsinstrumentide klassifitseerimise ja mõõtmise muudatused (IFRS 9 ja IFRS 7 muudatused). Nende muudatustega võtab IFRS 19 arvesse kõiki IFRS-i raamatupidamisstandardite muudatusi, mis jõustuvad kuni 01.01.2027, mil IFRS 19 muutub kohaldatavaks. Kontsern ei eelda, et need muudatused avaldavad olulist mõju konsolideeritud finantsaruannetele.

Investori ja tema sidus- või ühisetevõte vahel toimuv varade müük või üleandmine – IFRS 10 ja IAS 28 muudatused

(Jõustumiskuupäev määratakse hiljem, EL ei ole veel vastu võtnud)

Muudatused eemaldavad vasturääkivuse IFRS 10 ja IAS 28 nõuetes, mis reguleerivad investori ja tema sidus- või ühisetevõte vahelisi varade müüke või üleandmisi. Muudatuse peamine mõju seisneb seles, et kasum või kahjum kajastatakse täies ulatuses, kui tehing hõlmab äritegevust. Kui tehing hõlmab varasid, mis ei moodusta äritegevust, kajastatakse kasum või kahjum osaliselt, isegi kui need varad on tütaretevõte omad. 2015. aastal otsustas IASB nende muudatuste jõustumise tähtaja määramata ajaks edasi lükata. Puuduvad muud uued või muudetud standardid või tõlgendused, mis ei ole veel jõustunud ja milel eeldatavasti oleks oluline mõju kontserni konsolideeritud finantsaruannetele.

Tütaretevõtjad

Kontsern kasutab äriühenduste kajastamisel omandamismeetodit. Tütaretevõtja ostmisel üleantud tasu koosneb üleantud varade, omandaja poolt võetud kohustiste ja kontserni poolt emiteeritud omakapitalinstrumentide õiglastest väärtustest. Üleantud tasu sisaldab ka tingimusliku tasu kokkuleppest tuleneva vara või kohustise õiglast väärtust. Omandatud eristatavad varad ja kohustised ning tingimuslikud kohustised võetakse ostukuupäeval arvele nende õiglastes väärtustes. Iga äriühenduse puhul teeb kontsern valiku, kas kajastada mitekontroliv osalus omandatavas etevõtes õiglases väärtuses või mitekontroliva osaluse proportsionaalses osas omandatavast eristatavast netovarast. Omandamisega seotud kulutused kajastatakse kuluna.

Kui üleantud tasu, omandatavas etevõtes oleva mitekontroliva osaluse ja omandajale eelnevalt omandatavas etevõtes kuulunud osaluse õiglase väärtuse (omandamise kuupäeva seisuga) summa ületab kontserni osalust omandatud eristatavates varades ja ülevõetud kohustistes, kajastatakse vahe firmaväärtusena. Kui eelnimetatud summa on soodusostude puhul väiksem kui omandatud tütaretevõtja netovarade õiglane väärtus, kajastatakse vahe koheselt kasumiaruandes.

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

71

Tütarettevõtja kajastamine emaettevõtja konsolideerimata finantsaruannetes vastavalt Eesti raamatupidamise seaduse nõudele

Emaetevõtja esmaste aruannete koostamisel on järgitud samu arvestuspõhimõteid, mida on rakendatud ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel. Tütaretevõtjate kajastamist käsitlevaid arvestuspõhimõteid on emaetevõtja eraldiseisvates esmastes aruannetes, mis on esitatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisana, muudetud vastavalt IAS 27 „Konsolideerimata finantsaruanded” nõuetele. Investeering tütaretevõtjatesse on kajastatud emaetevõtja konsolideerimata finantsaruannetes soetusmaksumuses minus vajadusel alahindlused vara väärtuse langusest. See tähendab, et investeering kajastatakse algselt sele soetusmaksumuses, mileks on omandamisel makstava tasu õiglane väärtus ning hiljem korigeeritakse seda vajadusel investeeringu väärtuse langusest tulenevate alahindlustega.

Tütaretevõtjate poolt makstud dividendid kajastatakse sel hetkel, kui emaetevõtjal tekib õigus neile dividendidele ärituluna.

Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine

Arvestus- ja esitusvaluuta

Kontserni kuuluvate etevõtjate finantsaruanded on koostatud seles valuutas, mis on iga üksiku etevõtja äritegevuse põhilise majanduskeskkonna valuuta (arvestusvaluuta). Emaetevõtja ja tütaretevõtjate arvestusvaluuta on euro. Konsolideeritud aruanded on koostatud eurodes, mis on emaetevõtja arvestusvaluuta ja kontserni aruandluse esitlusvaluuta.

Tehingud välisvaluutas ning välisvaluutas fikseeritud varad ja kohustised

Kõik aruandeperioodi välisvaluutapõhised tehingud on aruannetes kajastatud arvestusvaluutades vastavalt tehingu sooritamise päeval kehtinud Euroopa Keskpanga kursile.

Raha ja raha ekvivalendid

Raha ja sele ekvivalentidena kajastatakse sularaha kassades, arvelduskontosid pankades ja raha teel pankadesse ning kuni kolmekuulisi tähtajalisi deposite. Rahavood ja raha ekvivalendid kajastatakse amortiseeritud maksumuses, kuna: (i) neid hoitakse lepinguliste rahavoogude kogumiseks ning need rahavood koosnevad ainult põhiosa ja intresside maksmisest ning (i) neid ei ole määratud õiglaselt väärtuseks läbi kasumi või kahjumi.

Finantsvarad Finantsvarade klassifitseerimine põhineb üldiselt ärimudelil, miles finantsvara halatakse ja sele lepinguliste rahavoogude näitajatel. Kontsern klassifitseerib finantsvarad järgmistesse mõõtmiskategooriatesse:

• varad, mida kajastatakse korigeeritud soetusmaksumuses; • varad, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi muu koondkasumiaruande või muutustega läbi kasumiaruande.

Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval ehk kuupäeval, milal kontsern võtab endale vara ostmise või müümise kohustuse.

Seisuga 31. detsember 2025 ja 31. detsember 2024 ning 2025. aasta jooksul olid kontserni kõik finantsvarad klassifitseeritud, kui varad, mida kajastatakse korigeeritud soetusmaksumuses.

Tuletisinstrumendid

Kontsern kasutab tuletisinstrumente, nagu intressivahetuslepingud (IRS), et halata oma riski muutuvate intressimäärade kõikumiste suhtes. Tuletisinstrumente kajastatakse esmalt õiglases väärtuses. Kontsern kasutab tuletisinstrumente ainult majanduslike riskide maandamise eesmärgil, mite turul aktivselt kaubeldava investeeringuna. Kui tuletisinstrumendid ei vasta riskide maandamise arvestuse kriteeriumidele, klassifitseeritakse need kui 'kauplemiseks hoitavad' ja kajastatakse õiglasel väärtusel läbi kasumi või kahjumi.

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

72

Riskimaandamise arvestus

Kontsern rakendab intressimäära riski maandamiseks kasutatavate tuletisinstrumentide puhul riskimaandamise arvestust vastavalt IFRS 9-le. Intressimäära swapid on määratletud muutuva intressimääraga laenude rahavoogude riskimaandamisena.

Riskimaandamise suhte loomisel dokumenteerib kontsern ametlikult riskimaandamise instrumendi ja maandatava objekti vahelise suhte, sealhulgas riskijuhtimise eesmärgi ja riskimaandamise strateegia. Samuti dokumenteerib kontsern oma hinnangu sele kohta, kas riskimaandamissuhe vastab IFRS 9 riskimaandamise efektivsuse nõuetele. Riskimaandamise efektivsust hinnatakse pidevalt, et tagada riskimaandamise jätkuv vastavus kvalifitseerumiskriteeriumidele.

Riskimaandamise instrumentide õiglase väärtuse muutuste efektivne osa kajastatakse muus koondkasumis ja akumuleeritakse omakapitalis olevas rahavoogude riskimaandamise reservis. Ebaefektivne osa kajastatakse kohe kasumiaruandes. Omakapitalis akumuleerunud summad klassifitseeritakse ümber kasumiaruandesse perioodidel, mil maandatud rahavood mõjutavad kasumiaruannet. Finantsvarade väärtuse langus

Väärtuse languse kahjumi kajastamise mudelit finantsvarade suhtes rakendatakse korigeeritud soetusmaksumuses. Korigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad koosnevad nõuetest ostjate vastu, sularahast ja raha ekvivalentidest.

Kontsern kasutab ostjate vastu tekkinud nõuete nende kehtivusajal eeldatava kredidikahjumi kajastamiseks standardis IFRS 9 sätestatud lihtsustatud meetodit. Nimetatud varade eeldatava kredidikahjumi hindamiseks kasutatakse eraldise moodustamise põhimõtet, mis põhineb kontserni ajaloolisel kredidikahjumi kogemusel, mida korigeeritakse konkreetsete deebitoriga seotud teguritega, üldise majandustingimuste ning aruandekuupäeval finantsvarale rakenduvate tegelike ja prognoositavate tingimustega ja nende suuna hinnanguga. Kredidikahjumi summa kajastatakse kasumiaruandes real „Muud tegevuskulud“. Kredidikahjumi maatriksit ei rakendada teiste rikide postiorganisatsioonide nõuetes, vt ka lisa 24.

Kontsern eeldab, et finantsvara kredidirisk on märkimisväärselt tõusnud, kui: • tasumise tähtajast on möödunud rohkem kui 30 päeva. Kontsern leiab, et finantsvara on maksevivituses, kui: • võlgnik ei ole tõenäoliselt suuteline tasuma kontsernile oma kredidikohustisi täielikult, ilma et kontsern peaks rakendama seliseid meetmeid nagu tagatise realiseerimine (selise olemasolul); või • või finantsvara maksetähtajast on möödunud üle 90 päeva.

Kontsern loeb kohustuse mite täidetuks, kui finantsvara on enam, kui 90 päeva maksetähtaja ületanud, välja arvatud juhul, kui kontsernil on toetavaid argumente, mis põhjendavad maksetähtaja ületamist.

Varud

Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud hinnatakse finants seisundi aruandes lähtudes selest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus.

Müügiootel varad

Müügiootel varasid kajastatakse bilansilises jääkväärtuses või õiglases väärtuses, milest on maha arvatud müügikulutused, olenevalt selest, kumb on madalam. Varad klassifitseeritakse müügiootel varadeks, kui nende bilansiline jääkväärtus kaetakse peamiselt müügitehingu kaudu, mite vara jätkuva kasutamise eest. Seda tingimust peetakse täidetuks ainult sis, kui müügitehingu toimumine on väga tõenäoline ja vara on võimalik müüa tema hetke seisukoras. Juhtkond peab olema alustanud müügitehingu toimumisega seotud tegevustega ning on eeldatav, et tehing lõpetatakse ühe aasta jooksul alates müügiootel varaks klassifitseerimise kuupäevast. Pärast müügiootel varadeks klassifitseerimist lõpetatakse nende varade (sealhulgas need, mis kuuluvad müüdavate varade gruppi) amortiseerimine.

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

73

Materiaalne põhivara

Materiaalset põhivara kajastatakse sele soetusmaksumuses, milest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja väärtuse langusest tulenevad alahindlused. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär kinnitatakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt sele kasulikust elueast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul, kui vara lõppväärtus ületab tema raamatupidamislikku jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine. Alates 1. jaanuarist 2024 on kontsern muutnud oma amortiseerimismäärasid materiaalse põhivara puhul, et paremini kajastada varade tegelikku kasulikku eluiga, tuginedes uutele hinnangutele. Muudetud amortiseerimismäärade vahemikud on järgmised:

• Ehitised ja komponendid 1–12.5% • Masinad ja seadmed 6,7–20% • Arvutid ja arvutisüsteemid 14,3–50% • Muu inventar 10–50%

Sele muutuse mõju finantsnäitajatele on välja toodud Lisades 1 ja 8. Piramata kasutuseaga objekte (maa) ei amortiseerita.

Immateriaalne põhivara

Immateriaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarse amortisatsiooni meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale immateriaalse põhivara objektile eraldi, sõltuvalt sele kasulikust elueast. Kontsernis kasutusel olevatele immateriaalsetele põhivaradele rakendatakse amortisatsioonimäära vahemikus 5–50%. Immateriaalse põhivara amortisatsioonikulu kajastatakse kasumiaruandes real „Põhivara kulum ja väärtuse langus“.

Muu immateriaalse varana kajastatakse ostetud tarkvara, mis ei ole seonduva ristvara lahutamatu osa. Arvutitarkvara arenduskulud kajastatakse immateriaalse varana, kui need on otseselt seotud seliste tarkvaraobjektide arendamisega, mis on eristatavad, kontserni poolt kontrolitavad ning mile kasutamisest saadakse tulevast majanduslikku kasu pikema aja kui ühe aasta jooksul.

Kasutusõiguse vara

Kasutusõiguse vara kajastatakse soetusmaksumuse meetodil. Kasutusõiguse vara soetusmaksumus amortiseeritakse kulusse lepingus määratud rendiperioodi jooksul või eeldatava rendisuhte kehtivuse perioodi jooksul. Kasutusõiguse varade puhul võetakse arvele varad üle 12-kuuliste rendilepingute osas, v.a juhul kui renditav vara on väikese väärtusega ning kajastatakse kasumiaruandes kulumit renditavadelt varadelt ja intressikulu rendikohustistelt. Arvutitehnika ja büroo- ning olmetehnika on üldjuhul väheväärtuslik vara.

Rendiarvestus

Kontsern on rendilepingutes ni rentnik (vt lõik „Kasutusõiguse vara”) kui ka rendileandja. Kontsern rendib hooneid postkontoritele, pindasid pakiautomaatidele, masinaid ja seadmeid ning transpordivahendeid. Aruande- ning võrdlusperioodi seisuga rendib kontsern

Laenukasutuse kulud

Laenukasutuse kulud, mis on otseselt seotud vara soetamise, ehitamise või tootmisega, kapitaliseeritakse kuni sele aja lõpuni, mis on vajalik vara valmimiseks ja etevalmistamiseks sele kavandatud kasutamiseks või müügiks. Kapitaliseeritavateks varadeks on varad, mile etevalmistamine kavandatud kasutuseks või müügiks nõuab vältimatult pikemat ajaperioodi. Kapitaliseeritavatest laenukasutuse kuludest arvatakse maha investeeringutulu, mis on teenitud laenude ajutise investeerimise tulemusena. Muud laenukasutuse kulud kajastatakse kuluna perioodis, mile jooksul need tekivad.

Finantskohustised

Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, muud lühi- ja pikaajalised kohustised, saadud laenud) võetakse algselt arvele nende õiglases väärtuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasi kajastatakse finantskohustisi korigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressi määra meetodit.

Kõik laenukasutuse kulutused, mis on otseselt seostatavad tingimustele vastava vara soetamise, ehitamise või tootmisega, kapitaliseeritakse (lisa 8).

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

74

Settlements with foreign postal administrations

Rahvusvaheliste postiorganisatsioonide vaheline arveldamine Rahvusvaheliste postiorganisatsioonide vahel toimub saadetiste edastamine. Esialgsete mahtude ja lepingutest tulenevate hindade alusel tehakse prognooskanded, mida kajastatakse nõuetena/ kohustistena. Seejärel toimub võrdlus ja kinnitamine teiste osapooltega. Kinnitatud andmete põhjal tehakse korigeerimised vitnõuete ja -kohustiste osas ning toimub rahaline arveldamine. Nõudeid ja kohustusi postiorganisatsioonide vastu peetakse finantsaruandluses nõueteks ostjate ja kohustusteks hankijate vastu. Pikaajalise nõudena / kohustisena kajastatakse sis, kui summad kuuluvad maksmisele hiljem kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva.

Etevõte tulumaks ja edasilükkunud tulumaks

Vastavalt Eesti Vabarigi seadustele ei maksustata Eestis etevõte aruandeaasta kasumit. Etevõte tulumaksu maksmise kohustus tekib kasumi jaotamisel ning see kajastatakse kuluna (perioodi kasumis või kahjumis) dividendide väljakuulutamisel. Maksustamissüsteemi olemusest tulenevalt ei teki Eestis registreeritud etevõtel edasilükkunud tulumaksuvarasid ega -kohustisi, välja arvatud võimalik edasilükkunud tulumaksukohustis etevõte investeeringutelt tütar-, sidus- ja ühisetevõtetesse ning filiaalidesse.

Kontserni edasilükkunud tulumaksukohustis tekib nendes rikides asuvate äriühingute puhul, kus aruandeaasta kasumit maksustatakse. Samuti tekib kontserni edasilükkunud tulumaksukohustis investeeringutelt Eesti ja Läti tütar- ja sidusetevõtetesse, välja arvatud juhul, kui kontsern suudab kontrolida maksustatavate ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist ja nende tühistumine etenähtavas tulevikus ei ole tõenäoline. Maksustatavate ajutiste erinevuste tühistumise näideteks on dividendide maksmine, investeeringu müük või likvideerimine jt tehingud.

Kuna kontsern kontrolib tütaretevõtete dividendipolitikat, on tal võimalik kontrolida ka kõnealuse investeeringuga seotud ajutiste erinevuste tühistumise ajastamist. Kui emaetevõte on otsustanud tütaretevõte kasumit jooksva aasta kasumist suuremas summas etenähtavas tulevikus mite jaotada, ei kajastata edasilükkunud tulumaksukohustist. Kui emaetevõte hindab, et dividend makstakse välja etenähtavas tulevikus, mõõdetakse edasilükkunud tulumaksukohustist planeeritava dividendi väljamakse ulatuses eeldusel, et dividendi väljamaksmiseks on aruandekuupäeva seisuga pisavalt vahendeid ja omakapitali, mile arvelt etenähtavas tulevikus kasumit jaotada.

Edasilükkunud tulumaksukohustise mõõtmisel kasutab kontsern maksumäärasid, mida aruandekuupäeval kehtivate maksumäärade alusel eeldatavasti kohaldatakse maksustatavatele ajutistele erinevustele perioodil, mil need eeldatavalt tühistuvad.

Etevõte tulumaksu kehtiv maksumäär Eestis aastal 2024 oli 20% (tasumisele kuuluv maksusumma moodustab 20/80 netoväljamaksest). Alates 2025. aastast tõusis etevõte tulumaksumäär 22%-le (tasumisele kuuluv maksusumma moodustab 22/78 netoväljamaksest). Madalam maksumäär 14% (14/86 netoväljamaksest), mis rakendus regulaarselt makstavatele dividendile alates aastast 2019, ei kehti enam alates 01. jaanuar 2025.

Maksimaalne tulumaksukohustis, mis kaasneks jaotamata kasumi dividendina väljamaksmisel, ning edasilükkunud tulumaksukohustis on esitatud aastaaruande lisades. Leedus on etevõte kasum tulumaksuga maksustatav. Leedus arvutatakse etevõte tulumaksu vastavalt Leedu maksuseadusandlusele. Standardne etevõte tulumaksumäär oli 2024. aastal 15% ja alates 1. jaanuarist 2025 16%. Maksustatav tulu määratakse kindlaks maksueelse kasumi põhjal, mida on korigeeritud mahaarvamisele mitekuuluvate kulude, maksuvaba tulu ja muude kohaldatavate maksuseaduste kohaste korigeerimistega.

Edasilükatud tulumaksu kajastatakse finantsaruannetes kajastatud varade ja kohustuste bilansilise väärtuse ja nende vastavate maksustamisbaaside vaheliste ajutiste erinevuste pealt. Edasilükkunud tulumaksu varasid ja kohustusi mõõdetakse maksumäärade abil, mis on kehtestatud või sisuliselt kehtestatud aruandekuupäeval ja mida eeldatavasti kohaldatakse ajutiste erinevuste tühistamisel. Edasilükkunud tulumaksu varasid kajastatakse ulatuses, mile ulatuses on tõenäoline, et tekib maksustatav kasum, mile vastu saab ajutisi erinevusi kasutada.

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

75

Tulude kajastamine

Kontsern/ etevõte osutab postiteenuseid vastavalt lepingutele klientidega või ka ilma lepinguteta klientidele. Kui klient kasutab universaalset postiteenust reguleeritud hindadega, sis on need hinnad heaks kidetud Eesti Konkurentsiameti poolt vastavalt Eesti postiseadusele. Kui kliendid kasutavad postiteenuseid, mile hinnad ei ole reguleeritud, sis määrab need hinnad kontsern/etevõte ning need tegevused ei kuulu Eesti Konkurentsiameti kehtestatud reguleerivatele pirangutele seoses reguleeritud hindadega teenustega.

Tulu kajastatakse sis, kui see on usaldusväärselt hinnatav ning kui on tõenäoline, et kontsern/ etevõte saab tehingust majanduslikku kasu ja konkreetsed kriteeriumid on täidetud iga tulu ligi jaoks, nagu alpool kirjeldatud. Kontsern/etevõte tugineb ajaloolistele tulemusele, arvestades kliendi tüüpi, tehingu laadi ja iga lepingu eripära.

Tulu kajastamine kliendilepingutest:

Tulu postiteenuse osutamisest Eesti klientidele.

Tulu kajastatakse tekkepõhiselt, ehk tehingu toimumise hetkel, olenemata raha laekumise hetkest.

Posti- ja muude teenuste osutamisest saadud tulu kajastatakse pärast teenuse osutamist, kui teenuse osutamise tulemust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Kui teenuseid osutatakse kauem kui ühe aruandeperioodi jooksul olemasoleva teenuse osutamise lepingu kohaselt, jagatakse tulu proportsionaalselt neile perioodidele, mil vastavad teenused on osutatud

Tulu/kulud postiteenustest rahvusvaheliste postiorganisatsioonidega

Osa kontserni/etevõte tegevusest põhineb rahvusvahelistel lepingutel, mis reguleerivad postiteenuste osutamise arvestusdokumentide väljastamise ja lõpetamise reegleid. Nende lepingute alusel esitab ja kooskõlastab kontsern/etevõte tegelikku saadetiste andmestikku, mis sisaldab osutatud/saadud postiteenuste mahtusid ning nõudeid/kohustusi postiteenuste ostjate/tarnijate (välismaiste postiorganisatsioonidega) ees kvartali lõpus, tavaliselt 2–3 kuu jooksul. Tegelikud andmed osutatud/saadud postisaadetiste kohaletoimetamisteenuste mahtude kohta esitatakse ja kooskõlastatakse postiteenuste ostjate/tarnijatega (välismaiste postiorganisatsioonidega) pärast kvartali lõppu, tavaliselt 2–3 kuu jooksul. Postisaadetiste tegelike nõuete/kohustuste arvestus toimub kuue kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu, kui tegelikud tasud on teada. Tegelikud tasud põhinevad teenuse kvaliteedi uuringutel ja määratakse individuaalsetele rikidele, kui aruande kuupäevast on möödunud peaaegu aasta. Kontsern/etevõte kajastab tulu, mis tunnustatakse lepinguliste varadena finantsseisundi aruandes. Lepinguline vara on õigus tasule, mis vahetatakse kaupade või teenuste eest, mis on kliendile edastatud. Kui kontsern/etevõte edastab kaupade või teenuste kliendile enne, kui klient nende eest maksab või enne tähtaega, kajastatakse lepinguline vara tingimustel, mis on võrdsed teenitud tingimuslike tasudega. Teenuste osutamisega seotud aruandekohustuslike tulude kajastamisel hindab kontsern/etevõte osutatud/saadud teenuste tegelikku mahtu ning vimaseid kehtivaid hindu ja andmeid teenuse mahtude kohta.

Tulu kuler- ja iseteenindusterminalide teenustest Eesti klientidele

Tulu kajastatakse tekkepõhiselt, st see kajastatakse teenimise hetkel, olenemata raha laekumise ajast. Kui teenuseid osutatakse kauem kui ühe aruandeperioodi jooksul vastavalt olemasolevale teenuse osutamise lepingule, jagatakse tulu proportsionaalselt neile perioodidele, mil vastavad teenused on osutatud.

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

76

Tulud kaupade müügist

Kontsern/etevõte müüb jaekaupasid, kus kontsern/etevõte tegutseb omaniku rolis ning konsignatsioonikauba puhul, kus tarnija tegutseb omaniku rolis. Kaupade puhul, kus kontsern/etevõte tegutseb omaniku rolis, kajastatakse need kaubad finantsseisundi aruandes ja tulu kajastatakse, kui kaubad edastatakse kliendile. Pärast konsignatsioonikauba müüki kajastatakse tulu komisjonitasust.

Ebamõistlike kulude finantseerimine

Universaalse postiteenuse (UPT) ebamõistlike kulude finantseerimine

Etevõte on pühendunud katkestusteta universaalse postiteenuse (UPT) osutamise tagamisele ning teenustasud peavad olema kõigile postiteenuste kasutajatele taskukohased. Iga kolme kuu järel, lähtudes UPT kulude arvestuse reeglitest, teeb etevõte hinnanguid ja analüüse kohustusliku teenuse osutamisest tuleneva kahjumi kohta.

Kui Konkurentsiameti kehtestatud UPT hinnad etevõte jaoks on madalamad kui teenuse osutamise kulud, kompenseeritakse kulude ja hindade vahe valitsuse kehtestatud menetluse ja tingimuste kohaselt, nagu on sätestatud Eesti postiseaduses. Etevõte kajastab reguleeritud hindadega postiteenuse kahjusid jaotises kokkuvõtlikud tulud toetuste al, kui Konkurentsiamet kinnitab, et hinnatud kahjumid kujutavad endast etevõte jaoks põhjendamatult suurt finantskoormust.

Tulu kajastamise kriteeriumid

IFRS 15 järgi kajastatakse tulu tehinguhinna summa ulatuses, kui lepingus kehtestatud kohustused on täidetud. Muutuva tasu komponendi tulu kajastatakse ainult sis, kui on väga tõenäoline, et seda hilisemalt ei pöörata tagasi.

Muu tulu kajastamine:

Renditulud renditud varadelt kajastatakse ühtlaselt kogu rendiperioodi vältel. Intress, rendikulud ja muud tulud tunnustatakse tekkepõhiselt. Hilinenud maksete intress kajastatakse tuluna ainult sele reaalsel käte saamisel.

Investeeringutelt saadav dividenditulu kajastatakse sis, kui aktsionäridel tekib õigus makse saamiseks (kui on väga tõenäoline, et kontsern/etevõte saab tulevikus majanduslikku kasu ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt mõõta).

Sihtfinantseerimine

Varade sihtfinantseerimisel võetakse sihtfinantseerimisega soetatud vara finantsseisundi aruandes arvele sele soetusmaksumuses. Varade soetamise toetuseks saadud sihtfinantseerimise summa kajastatakse finantsseisundi aruandes kohustisena kui tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest. Soetatud vara amortiseeritakse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustis tulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul.

Tegevuskulude sihtfinantseerimisel kajastatakse tulu sihtfinantseerimisest proportsionaalselt selega seonduvate kuludega. Kasumiaruandes kajastatakse sihtfinantseerimist brutomeetodil.

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

77

Olulised juhtkonnapoolsed otsused ja hinnangud

Vastavalt rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele nõuab aastaaruande koostamine teatud juhtkonnapoolsete otsuste tegemist ja hinnangute andmist, mis avaldavad mõju finantsaruannetes kajastatud summadele. Samuti tehakse juhtkonnapoolseid otsuseid ja antakse hinnanguid kontserni raamatupidamise arvestuspõhimõtete ja hindamisaluste rakendamisel. Kuigi nimetatud hinnangud on tehtud juhtkonna parima teadmise kohaselt, ei pruugi need kokku langeda hilisema tegeliku tulemusega. Juhtkonnapoolseid otsuseid ja hinnanguid on järjepidevalt üle vaadatud ning need põhinevad ajaloolisel kogemusel ning muudel faktoritel, mile hulgas on ka tulevaste perioodide sündmuste eeldused, mida peetakse põhjendatuks olemasolevate tingimuste juures.

Valdkonnad, mis on nõudnud olulisi juhtkonnapoolseid otsuseid ja hinnanguid ning milel on mõju finantsaruannetes kajastatud summadele kajastatakse alpool. Muudatusi juhtkonna hinnangutes kajastatakse muudatuse toimumise perioodi kasumiaruandes.

Rahvusvaheliste postiorganisatsioonide vaheline arveldamine

Rahvusvaheliste postiorganisatsioonide vahel toimub saadetiste edastamine. Esialgsete mahtude ja lepingutest tulenevate hindade alusel tehakse prognooskanded, mida kajastatakse vitnõuetena/ vitvõlana. Seejärel toimub võrdlus ja kinnitamine teiste osapooltega. Kinnitatud andmete põhjal tehakse korigeerimised vitnõuete ja -kohustiste osas ning toimub rahaline arveldamine. Kuna hindade ja mahtude võrdlus teiste postiorganisatsioonidega toimub teatud juhtudel aruandeperioodile järgnevatel perioodidel, sis kasutab juhtkond rahvusvaheliste postiorganisatsioonide vaheliste nõuete ja kohustiste kajastamisel eelnevat kogemust ja üldist Ülemaailmse Postilidu poolt edastatud informatsiooni esialgsete mahtude ja hindade osas (lisa 4, lisa 7, lisa 11).

Prognoos ja tegelik sisaldab ni lühiajalisi- kui pikaajalisi nõudeid ja kohustisi.

Materiaalse ning immateriaalse põhivara kasuliku eluea määramine

Juhtkond on hinnanud materiaalse ning immateriaalse põhivara kasulikke eluigasid, võtes arvesse äritegevuse tingimusi ja mahte, ajaloolist kogemust nimetatud valdkonnas ning tulevikuperspektive. Juhtkonna hinnangul on hoonete ja rajatiste ning nende komponentide elueaks 8–100 aastat, olenevalt nende konstruktsioonist ja kasutusotstarbest. Masinate ja seadmete ning muu inventari elueaks on keskmiselt 5–15 aastat.

Kontsern on teatud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade kasulikud eluead üle vaadanud. Muudatused põhinevad uuendatud teadmiste põhjal varade seisukorast, tehnoloogilistest uuendustest, masinate spetsifikatsioonidest ja soovitustest, samuti kontserni rakendatud täiustatud hooldustavast.

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

78

Alates 1. jaanuarist 2024 on kontsern rakendanud ja ühtlustanud kontserniüleselt järgmiste varakategooriate kasulikud eluead:

• Masinate ja seadmete kategoorias on pakiautomaatide kasulikku eluiga pikendatud 7 aastalt 12-15 aastani, olenevalt pakiautomaadi põlvkonnast ja tarnijast; • Arvutite ja arvutisüsteemide kategoorias on serverite kasulikku eluiga pikendatud 2-3 aastalt 7 aastani; • Arvutite ja arvutisüsteemide kategoorias on kommunikatsiooni, arvutitehnoloogia ja tarkvara kasulik elu kontserniüleselt ühtlustatud 5 aastani; • Kategoorias Muu on mööbli eluiga ühtlustatud 5 aastani.

Üle vaadatud kasulikud elud kajastavad paranenud vastupidavust, täiustatud hooldusprogramme ja uuendatud tegevushinnangut. Need kohandused on kooskõlas kontserni pideva investeeringuga kvaliteetsetesse seadmetesse ja tehnoloogilistesse täiustustesse, et pikendada varade kestvust.

Kasulike eluigade muutmine rakendatakse edasise mõju alusel alates kehtimise alguse kuupäevast. Seetõtu väheneb nende varakategooriate aastane amortisatsioon ja kulum vastavalt. Amortisatsiooni ja kulumi vähenemine 2024. aastal oli 2 611 tuhat eurot, milest 1 677 tuhat eurot on seotud pakiautomaatidega.

Seisuga 31.12.2025 oli kontsernil materiaalset põhivara jääkmaksumuses 72 604 tuhat eurot (31.12.2024: 74 672 tuhat eurot), aruandeperioodi amortisatsioonikulu oli 6 120 tuhat eurot (2024. aastal 4 638 tuhat eurot) (lisa 8). Amortisatsioonimäärade muutumisel 10% võra, muutuks aastane amortisatsioonikulu 612 tuhande euro võra (2024. aastal 464 tuhande euro võra).

Materiaalse ja immateriaalse põhivara (sh firmaväärtus) kaetava väärtuse hindamine

Igal aruandekuupäeval hindab kontsern oma põhivara puhul, kas on märke võimalikust väärtuse langusest. Kui selised märgid esinevad, viakse läbi vara kaetava väärtuse test, et määrata väärtuse languse ulatus (kui see eksisteerib).

Kui vara ei genereeri rahavoogusid, mis on suures osas sõltumatud teistest varadest, hindab kontsern sele raha genereeriva üksuse, kuhu vara kuulub, kaetavat väärtust. Raha genereerivad üksused määratakse kindlaks madalaimal tasemel, milel tuvastatavad rahavood on suures osas sõltumatud ja kooskõlas tasemega, milel juhtkond teostab sisemiselt tegevuse jälgimist.

Määramatu kasuliku elueaga immateriaalsete varade ja firmaväärtuse väärtuse langust kontrolitakse vähemalt kord aastas ja alati, kui on märke, et vara väärtus võib ola langenud.

Kaetav väärtus on õiglane väärtus, milest on maha arvatud müügikulud, või kasutusväärtus, olenevalt selest, kumb on suurem. Kasutusväärtuse hindamisel diskonteeritakse hinnangulised tulevased rahavood nende nüüdisväärtusele, kasutades maksueelset diskontomäära, mis kajastab raha ajaväärtuse ja vara spetsifiliste riskide turuhinnanguid.

Kui vara (või raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on väiksem kui sele bilansiline väärtus, vähendatakse bilansilist väärtust sele kaetava väärtuseni ja väärtuse langusest tulenev kahjum kajastatakse kasumiaruandes. Kui väärtuse langusest tulenev kahjum hiljem tühistatakse, suurendatakse vara (või raha genereeriva üksuse) bilansilist väärtust sele kaetava väärtuse muudetud hinnanguni, kuid mite üle bilansilise väärtuse, mis oleks määratud, kui väärtuse langusest tulenevat kahjumit poleks varem kajastatud. Igasugune sele summa ületav suurenemine käsitletakse ümberhindluse suurenemisena (lisa 8).

Rendilepingute kajastamine

Kontsern rendib erinevaid hooneid ja pindasid (Lisa 9). Rendilepingud on enamasti sõlmitud tähtajatult ning sisaldavad reeglina ka pikendamise ja katkestamise õigusi. Renditingimused räägitakse läbi individuaalsel baasil ning võivad sisaldada erinevaid tingimusi. Rendiperioodi määramisel on lähtutud IFRS 16 juhenditest ning kontserni strateegiast. Rendilepingu pikkuse määramisel hindab juhtkond pikendamis- ja katkestamisoptsioonide realiseerimise tõenäosust, võtes arvesse kõiki teadaolevaid asjaolusid, mis tekitavad majandusliku stimuli optsioonide kasutamiseks. Juhtkond vaatab oma hinnangud seoses pikendamis- ja katkestamisoptsioonidega üle, kui juhtkonna otsusel on toimunud oluline sündmus, mis mõjutab tema algset hinnangut optsioonide kasutamise tõenäosuse osas või kui on muutunud rendilepingu katkestamatu periood (lisa 9).

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

79

Rendilepingud kajastatakse kasutusõigusevarana ja rendikohustisena. Lisandunud lepingute rendimaksed on diskonteeritud, kasutades alternativset rendilepingute intressimäära, mileks oli keskmiselt 3.6%. Kontsern on kasutanud standardi poolt lubatud lihtsustust kasutada sama diskontomäära rendilepingute portfelile, mile lepingutel on pisavalt sarnased tingimused.

Samuti on kontsern kasutanud järgmisi lihtsustusi:

• rendilepingud järelejäänud rendiperioodiga kuni 12 kuud või väikese väärtusega vara kajastatakse lühiajaliste rendilepingutena; • renditava vara rendilepingu sõlmimisega seotud otsekulud on välja jäetud rakendamise kuupäeva; and • rendiperioodi määramisel lähtutakse lepingus olevatest võimalustest rendilepingut pikendada või lõpetada.

Olulised hinnangud rendiperioodi määramisel

Rendiperioodi määramisel arvestab juhtkond kõiki fakte ja asjaolusid, mis loovad majandusliku eelduse pikendamise võimalust kasutada või lõpetamise võimalust mite kasutada. Pikendamise võimalused (või ajavahemikud pärast lõpetamise võimalusi) kaasatakse rendiperioodi ainult sis, kui on võrdlemisi kindel, et rendilepingut pikendatakse (või ei lõpetata).

Postkontorite ja pakiterminalide ruumide rendilepingute puhul on järgmised tegurid kõige olulisemad:

- Kui lõpetamisega (või mite pikendamisega) kaasnevad suured trahvid, eelistab kontsern tavaliselt rendilepingu pikendamist (või mite lõpetamist) - Kui mistahes parandustöödel on oodata olulist jääkväärtust, eelistab kontsern tavaliselt rendilepingu pikendamist (või mite lõpetamist) - Muudel juhtudel arvestab kontsern ka muid tegureid, sealhulgas ajaloolisi rendiperioode ning renditava vara asendamisega seotud kulusid ja ärikatkestust.

Enamik pikendamise võimalusi postkontorite ja pakiterminalide ruumide rendilepingutes ei ole kaasatud rendikohustusse, kuna kontsern saaks varasid asendada ilma oluliste kulude või äritegevuse peatumiseta.

31.12.2025 seisuga ei ole kajastatud rendikohustustes potentsiaalseid tulevasi rahavoogusid summas 2 037 tuhat eurot (diskonteerimata), kuna ei ole pisavalt kindel, et rendilepinguid pikendatakse (või ei lõpetata) (2024 – 2 752 tuhat eurot).

Rendiperioodi hinnatakse ümber, kui rendilepingust tulenevat tingimust tegelikult kasutatakse (või ei kasutata) või kui kontsern on kohustatud seda kasutama (või mite kasutama). Hindamine toimub sis, kui on viteid olulistele sündmustele või on toimunud oluline muutus asjaoludes, mis mõjutab rendiperioodi hinnangut ja on üürniku kontroli al. Käesoleval finantsaastal kajastusid rendiperioodide ümberhindamise mõjud rendikohustuste ja kasutusõiguse varade vähendamisena summas 2 333 tuhat eurot (2024 – suurenemine 1 370 tuhat eurot), mis kajastavad pikendamise ja lõpetamise võimaluste kasutamist.

Universaalse postiteenuse (UPT) ebamõistlike kulude finantseerimine ja kajastamine

AS Eesti Posti kulud, mis on seotud universaalse postiteenuse kohustuse täitmisega, ületavad teenusest saadud tulusid. Universaalse postiteenuse eest küsitav taskukohane hind ei võimalda teenuse osutajal kata õigustatud kulusid, mis on teenuse osutamisel tekkinud, ega teenida mõistlikku kasumit.

Vastavalt postiseaduse paragrahvidele 411 (3) ja (4) kompenseerib Eesti Konkurentsiamet UPT osutamisest tuleneva kahjumi ulatuses, milega tasutud taskukohane hind ei võimalda kata universaalse postiteenuse kohustuse täitmise õigustatud kulu ja teenida mõistlikku kasumit.

Konkurentsiamet otsustab 2025. aasta kompensatsiooni lõpliku summa pärast auditeeritud aastaaruannete alusel läbividud menetlusi, mistõtu käsitletakse kontserni teadaolevast kompensatsioonifondist suuremat kompensatsiooni nende konsolideeritud finantsaruannete puhul tinglikuna varana.

Emaetevõte esitab Konkurentsiametile partiteenuste deklaratsioonid ning universaalsete ebamõistlike kulude hüvitamise taotlused. Deklareeritud andmete põhjal esitab Konkurentsiamet teatise UPT tasu nõude osas, mis kajastatakse tulevaste perioodide etemaksuna. Teatise ja eelnevalt esitatud taotluse põhjal arvestatakse enammakstud summa, mida Eesti Postil on õigus Konkurentsiametilt tagasi küsida ning see kajastatakse finantsseisundi aruandes nõudena.

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

80

Nõue kajastatakse summani, mis juhtkonna hinnangul on tõenäoline tagasi saada, eeldusel, et Konkurentsiamet ei ole kontserni poolset taotlust raamatupidamise aastaaruande kinnitamiseks aktsepteerinud.

Vastavalt IAS 37-le – Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad, AS Eesti Post on vinud läbi hinnangu võimalike kahjulike lepingute osas. Kahjulik leping tekib sis, kui lepinguliste kohustuste täitmise vältimatuid kulusid ületavad oodatavad majanduslikud kasud. IAS 37 alusel peavad selised kohustused olema kajastatud eraldisena finantsaruannetes.

Juhtkonna hinnangute kohaselt oli 2025. aastal universaalsete postiteenuste osutamisest tulenev kahjum 2,1 miljonit eurot, sh 1,6 miljoni euro suurune tegevuskahjum ja 0,5 miljoni euro suurune varade väärtuse languse kahjum (2024: 2,8 miljonit eurot, sh 1,3 miljoni euro suurune varade väärtuse languse kahjum). See summa on juhtkonna parim hinnang olemasoleva UPT-i kohustuse täitmiseks vajalike kulutuste kohta aruande koostamise kuupäeval.

Hoolimata finantskoormusest ja väljakujunenud seisust usub etevõte juhtkond, et Konkurentsiamet tegutseb vastavalt postiseadusele ja kompenseerib universaalsete postiteenustega seotud põhjendamatud kulud, nagu on märgitud nende alkirjastatud kinnituskirjas. Juhtkond jätkab koostööd asjakohaste sidusrühmadega, et tagada, et tulevikus kompensatsioon vastaks kõikidele õiguslikele nõuetele. Arvestades kõiki eespool mainitud fakte ja asjaolusid arvab juhtkond, et kahjuliku lepingu eraldise kajastamine finantsaruannetes ei ole põhjendatud.

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

81

Lisa 2 | Finantsinstrumendid

Nõuded, sh nõuded ostjate vastu, on kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses (minus võimalikud väärtuse langusest tulenevad alahindlused), kasutades efektivse intressimäära meetodit. Võlad tarnijatele, muud lühi- ja pikaajalised kohustised ning saadud laenud on kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektivse intressimäära meetodit.

tuhandetes eurodes

Lisa 3 | Raha ja raha ekvivalendid

tuhandetes eurodes

31.12.2025 seisuga oli kontsernil arvelduskredit summas 0 eurot (31.12.2024: 3 274 tuhat eurot).

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

82

Lisa 4 | Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded

tuhandetes eurodes

tuhandetes eurodes

Välisrikide postiorganisatsioonide nõuete muutus sisaldab ni lühiajalisi- kui pikaajalisi nõudeid (Lisa 7).

Lisa 5 | Varud

tuhandetes eurodes

Sarnaselt 2024. aastale ei tekkinud aastal 2025 vajadust müügiks ostetud kaupade alahindluseks.

Lisa 6 | Tütaretevõtjad

Seisuga 31.12.2025 omas kontsern järgnevaid tütaretevõtjaid: OÜ Picapac, OÜ Finbite, SIA Omniva, Omniva OÜ, UAB Omniva LT ja UAB Omniva LT Sorting.

Kõik tütaretevõtjad kuuluvad konsolideerimisele. Hääleõiguste osakaal emaetevõtjale kuuluvates tütaretevõtjates ei erine lihtaktsiate osakaalust. Emaetevõtja ei oma eelisaktsiaid. AS Eesti Post on kasutusele võtnud ühtse kaubamärgi Omniva. 2024. aastal asutas kontsern tütaretevõte OÜ Omniva, eesmärgiga säilitada Omniva kaubamärk. 2025 ning 2024. aastal seles tütaretevõtes äritegevust ei toimunud.

2025. aastal restruktureeris AS Eesti Post UAB Omniva Sorting LT AS-i Eesti Posti tütaretevõteks (varem UAB Omniva LT tütaretevõte).

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

83

Lisa 7 | Pikaajalised nõuded ja ettemaksed

tuhandetes eurodes

Lisa 8 | Põhivara: Materiaalne põhivara

tuhandetes eurodes

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

84

2025. aastal müüdud materiaalse põhivara soetusmaksumus oli 727 tuhat eurot (2024: 2 499 tuhat eurot), akumuleerunud kulum 601 tuhat eurot (2024: 2 030 tuhat eurot) müügihinnaga 7 088 tuhat eurot (2024: 1 729 tuhat eurot). 2025. aastal maha kantud materiaalse põhivara soetusmaksumus oli 1 268 tuhat eurot (2024: 696 tuhat eurot) ja akumuleerunud kulum 1 148 tuhat eurot (2024: 607 tuhat eurot).

2025. aastal kapitaliseeriti laenukasutuse kulusid summas 0 eurot, seoses Kaunase sorteerimiskeskuse ehitamisega (2024: 549 tuhat eurot). Seisuga 10. oktoober 2024 klassifitseeris kontsern Talinnas aadressil Palasti 28, 10001 asuva kinnistu, mile bilansiline maksumus oli 2 263 tuhat eurot, müügiks hoitavaks. Klassifitseerimine tulenes 10. oktoobril 2024 sõlmitud võlaõiguslikust kinnisasja müügilepingust.

Müügitehing vidi lõpule 29. jaanuaril 2025 ning võõrandamisest saadud kasum summas 4,6 miljonit eurot kajastati 2025. aasta konsolideeritud finantsaruannetes muu ärituluna. Tehing tehti müügi- ja tagasirendi tehinguna, mile arvestuspõhimõted ja mõju on kirjeldatud lisas 9. Seisuga 31. detsember 2025 hindas kontsern vis kontsern läbi materiaalse põhivara iga-aastase väärtuse languse testi. Sele käigus tuvastati väärtuse languse tunnused postkontorite osas, mistõtu tehti üksikasjalik väärtuse languse hindamine.

Aastatel 2022–2024 investeeris kontsern kokku 5 500 tuhat eurot 35 postkontori asukoha renoveerimisse.

Tulenevalt postiteenuste mahtude jätkuvast vähenemisest ja postkontorite finantstulemuste üldisest halvenemisest hindas kontsern 2024. ja 2025. aastal ümber postkontorite varade ja nendega seotud seadmete kaetava väärtuse. Postkontorite nõrgemate majandustulemuste peamisteks põhjusteks on traditsiooniliste postiteenuste struktuurne langus ning tarbijate eelistuste muutumine digitaalsete kanalite ja pakiautomaatide kaudu osutatavate pakiteenuste kasuks.

2024. aastal kajastati postiasutustega seoses 1 379 tuhande euro suurune kahjum. 2025. aastal kajastati täiendav kahjum 483 tuhat eurot. Väärtuse languse testi eesmärgil hinnati varasid asjakohaste raha teenivate üksuste tasandil. Iga üksikut postkontorit käsitleti eraldiseisva raha teeniva üksusena.

Postkontorite kaetav väärtus määrati kasutusväärtuse alusel, kasutades juhtkonna kinnitatud prognoosidel põhinevaid rahavoogude prognoose. Peamisteks kasutatud eeldusteks olid teenusemahtude prognoositavad muutused, pakimahtude kasv, hinnastamine, tegevuskulude areng, kapitalinvesteeringute vajadus ning maksueelne diskontomäär 11,95% (2024: 9,5%).

Rahavoogude prognooside prognoosimisperiood on vis aastat, kusjuures prognoosiperioodi järgselt kasutatakse lõppväärtuse arvutamisel pikaajalist kasvumäära 0%. Prognoosiperioodil erinevad tulude kasvumäärad rahavoogude genereerivate üksuste lõikes ja need tuletatakse kõigi toodete osas 2% keskmise hinnatõusu eeldusest ning prognoositavatest mahumuutustest vastavalt -6%, 6% ja 2% universaalteenuse osutamise kohustuse, pakkide, kirjade ja muude toodete puhul. Sele tulemuseks on tulude aastane kasvumäär vieaastase perioodi jooksul vahemikus -0,67% kuni 3,44%, olenevalt iga konkreetse rahavoogude genereeriva üksuse tulude jaotusest toodete kaupa.

Seisuga 31 detsember 2025 oli nuli amortiseerunud, kuid jätkuvalt kontsernis kasutuses oleva materiaalse põhivara soetusmaksumus 7 086 tuhat eurot (31. detsembri 2024 seisuga: 8 560 tuhat eurot).

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

85

Immateriaalne põhivara

tuhandetes eurodes 31.12.2025 seisuga oli täielikult amortiseerunud, kuid jätkuvalt kasutuses oleva immateriaalse põhivara soetusmaksumus kokku 20 483 tuhat eurot (31.12.2024 seisuga 16 170 tuhat eurot).

2025. aastal maha kantud immateriaalse põhivara soetusmaksumus oli 455 tuhat eurot (2024: 1 014 tuhat eurot) ja akumuleeritud kulum oli 455 tuhat eurot (2024: 1 008 tuhat eurot).

2025. aasta lisandumised on peamiselt seotud kontserni logistika infosüsteemide ja digitaalsete platvormide edasise arendamisega. 2025. aastal kapitaliseeriti arendustegevusega seotud palgakulusid summas 1 853 tuhat eurot, mis sisaldab palku ja tööandjamakse (lisa 19). Seisuga 31. detsember 2025 hindas kontsern, kas immateriaalse põhivara osas esineb väärtuse langusele vitavaid asjaolusid.

Väärtuse languse tunnused tuvastati aastatel 2023–2024 arendatud perioodika haldamise tarkvara osas, kuna perioodikateenuse tegevus on jätkuvalt kahjumlik ning seotud tegevusest oodatavad tulevased rahavood on piratud. Kuna nimetatud tarkvara ei genereeri rahavoogusid iseseisvalt, testiti sele väärtuse langust perioodikateenuse raha teeniva üksuse koosseisus. Kaetav väärtus määrati kasutusväärtuse alusel, kasutades juhtkonna kinnitatud rahavoogude prognoose ning maksueelset diskontomäära 11,95%. Sele hindamise tulemusena kajastas kontsern 2025. aastal väärtuse langusest tuleneva kahjumi summas 866 tuhat eurot, milega tarkvara järelejäänud bilansiline maksumus hinnati täielikult ala.

Firmaväärtus on seotud UAB Omniva LT omandamisega ning see on jaotatud Leedu pakitegevuse raha genereerivale üksusele. Raha genereeriva üksuse bilansiline maksumus koos firmaväärtusega testiti seisuga 31.12.2025 väärtuse languse suhtes, kasutades kasutusväärtuse mudelit, mis põhines diskonteeritud rahavoogude prognoosidel. Mudelis kasutatud peamised eeldused olid prognoosiperiood 2026–2030 (2024: 2025–2029) ning diskontomäär 11,95% (2024: 10,5%). 2025. aastal firmaväärtuse osas väärtuse langusest tulenevat kahjumit ei kajastatud. Sensitivsuse analüüs näitas, et prognoositava ärikasumi vähenemine rohkem kui 6% võra või diskontomäära suurenemine rohkem kui 6 protsendipunkti võra, hinnatuna eraldiseisvalt, põhjustaks olukora, kus raha teeniva üksuse bilansiline maksumus ületaks sele kaetavat väärtust.

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

86

Kasutusõiguse vara

tuhandetes eurodes

Kasutusõiguse vara ja rendikohustiste (Lisa 9) saldode erinevus tuleneb muudest otsekulutustest, mis on vajalikud kasutusõiguse vara vimiseks sele tööseisundisse ja -asukohta ning mitelineaarsetest rendimaksetest.

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

87

Lisa 9 | Rendilepingud

tuhandetes eurodes

Kontsern kui rendilevõtja

31.12.2025 aasta seisuga oli lisingukohustustele rakendatud kaalutud keskmine täiendav laenuintressimäär 3,6% (31.12.2024: 3,59%). Kontsern rendib postkontorite ja pakiterminalide hooneid, samuti masinaid, transpordivahendeid ja IT-seadmeid. Lisinglepingud sõlmitakse tavaliselt kindlaksmääratud perioodiks koos pikendamisvõimalustega, kui see on võimalik. 2025. aasta rentidega seotud raha väljamaksed olid kokku summas 9 095 tuhat eurot (2024: 8 767 tuhat eurot).

Lühiajaliste ja madalama väärtusega varade rendilepingud

Kontsern kui rendilevõtja tuhandetes eurodes

Kontsern rendib ruume, ristvara, andmeside varustust ja muud seadmeid, samuti sisustust kasutusrendi lepingute alusel. Lühiajalisi rente ja väheväärtusliku vara rente kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. Lühiajaliste rentidena kajastatakse lepinguid, mile rendiperiood on kuni 12 kuud või vähem ning puudub vara väljaostu võimalus.

Kontsern kui rendileandja

AS Eesti Post rendib välja järgnevaid varasid lühiajaliste rendilepingute alusel: tuhandetes eurodes

Kontsern rendib välja hooneid lühiajaliste rendilepingute alusel. Materiaalse põhivara puhul, mis on osaliselt kontserni enda kasutuses (omaniku kasutuses) ja osaliselt lühiajaliste rendilepingute alusel välja renditud, esitatakse aruandeperioodi kulum, akumuleeritud amortisatsioon ja kulum rendile antud ruumide osakaalu alusel. Hooned on osaliselt omaniku kasutuses ja osaliselt rendile antud, kui rendile antud osa ei ole võimalik eraldi müüa. Numbrid sisaldavad materiaalse põhivara rendist saadud renditulu.

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

88

Müügi- ja tagasirendi lepingud

• Müügina mitekvalifitseeruvad müük-tagasirendi tehingud

Kontsern sõlmib rahastamise eesmärgil müügi- ja tagasirenditehinguid. Sõltuvalt tehingu tingimustest kajastatakse neid tehinguid ühel aljärgnevatest visidest. Kontsern soetab esmalt masinad ja seadmed, müüb need seejärel lisinguetevõtjale ning rendib samad varad samaaegselt tagasi. Selised tehingud on osa kontserni rahavoogude juhtimisest. Kuna varade ülevimine ei vasta IFRS 15 nõuetele, et seda arvestada varade müügina, ei kajastata kontserni poolt müügitulu. Tehing esindab sisuliselt rahastamislepingut, jätkab kontsern ümberklassifitseeritud varade kajastamist ja on kajastanud finantskohustuse (rendikohustus), mis on võrdne ümberklassifitseeritud varade maksumusega.

2025. aastal on müügina mitekvalifitseeruvate müügi- ja tagasirenditehinguid tehtud summas 2 006 tuhat eurot (2024: 1 066 tuhat eurot).

• Müügina kvalifitseeruvad müük-tagasirendi tehingud

Kui vara üleandmine ostja-rendileandjale vastab IFRS 15 kohaselt müügi kajastamise tingimustele, lõpetab kontsern müüdud vara kajastamise, kajastab müügist tekkinud kasumi või kahjumi ainult ostja-rendileandjale üle antud õiguste ulatuses ning kajastab kooskõlas IFRS 16-ga kasutusõiguse vara ja rendikohustise.

2025. aastal vis kontsern lõpule Talinnas Palasti 28 asuva kinnistu müük-tagasirendi tehingu. Seisuga 31. detsember 2024 oli nimetatud kinnistu kajastatud müügiks hoitava varana. Kuna üleandmine kvalifitseerus IFRS 15 kohaselt müügiks, lõpetas kontsern kinnistu kajastamise, kajastas rendikohustise summas 927 tuhat eurot, mis vastab tulevaste rendimaksete nüüdisväärtusele, ning kajastas kasutusõiguse vara summas 279 tuhat eurot. Vastavalt IFRS 16 nõuetele kajastati kasum ainult seles osas, mis on seotud ostja-rendileandjale üle antud õigustega; ülejäänud osa kajastub kasutusõiguse vara esmases mõõtmises. Tehingust saadud kasum moodustas 4,6 miljoni eurot ning see kajastati real muud äritulud.

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

89

Lisa 10 | Intressikandvad võlakohustised

tuhandetes eurodes

Kontserni intressikandvad laenud on peamiselt seotud Kaunase sorteerimiskeskuse finantseerimise ja pakiautomaatide investeeringutega.

Kaunase sorteerimiskeskuse laen

Eesti Post AS-il on pikaajaline eurodes nomineeritud pangalaen, mis sõlmiti 20.12.2023. Laenu lepinguline lõpptähtaeg on 19.12.2028 ja sele intressimäär on muutuv, mis on seotud 6-kuulise EURIBORiga, milele lisandub marginaal 1,15%. Intressi muutuv osa on maandatud 22.12.2023 sõlmitud swap-lepinguga intressimääraga 2,48%. Swap-leping kehtib kuni 19.12.2028.

Laenu kasutatakse UAB Omniva LT Sorting Kaunase sorteerimiskeskuse ehitamiseks ja sisustamiseks aadressil Aviacijos g. 6, Karmėlava, Kaunase maakond, Leedu Vabarik.

Laen on tagatud hüpoteegiga hoonele aadressil Aviacijos g. 6, Karmėlava, Kauno r. sav., Leedu summas 32 410 tuhat eurot ja kommertspandiga summas 15 000 tuhat eurot.

27 000 tuhande euro suurune laen võeti täielikult välja 2024. aastal (vimane väljamakse 2024. aastal: 10 000 tuhat eurot). Põhiosa tagasimaksed algasid 2024. aasta juulis. Kaunase sorteerimiskeskus valmis 2024. aasta suvel. Laenu lõpptähtajal tuleb tasuda 70% laenu esialgsest summast (18 945 tuhat eurot). 31.12.2025 seisuga oli Kaunase Sorteerimiskeskuse laenu jääk 24 315 tuhat eurot (31.12.2024 seisuga 26 105 tuhat eurot).

Pakiautomaadi laenud

2024. aasta detsembris sõlmis kontsern pakiautomaatide soetamise rahastamiseks kaks laenulepingut. Väljavõetud laenude kogusumma oli 1 050 tuhat eurot.

Mõlemad laenud on eurodes nomineeritud, lepingujärgse lõpptähtajaga 10.12.2029 ja kannavad muutuvat intressimäära, mis on seotud 6-kuulise EURIBORiga, milele lisandub 1,20% marginaal. Põhiosa tagasimaksed algasid 2025. aasta jaanuaris ja need tasutakse võrdsete osamaksetena vie aasta jooksul. Nende laenude puhul ei kohaldata ühekordseid tagasimakseid.

31.12.2025 aasta seisuga oli pakiautomaatide laenude jääk 849 tuhat eurot (31.12.2024 aasta seisuga oli see nul).

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

90

Arvelduskredit

Kontsernil on AS-iga SEB Pank 10 miljoni euro suurune arvelduskredidilimit, mida pikendatakse igal aastal. Kredidileping sõlmiti algselt 2023. aasta septembris ja see kehtib kuni 31.03.2026. Arvelduskredidi intressimäär on €STR pluss 1,25%. Kontserni juhtkond hoiab arvelduskrediti sildfinantseerimisena investeeringutele, mile puhul pikaajalisi pangalaene või lisingulepinguid võetakse hiljem välja (nt pakiautomaadid), ja pisava likvidsuse tagamiseks ning lühiajaliste käibekapitali kõikumiste juhtimiseks kogu kontsernis.

31.12.2025 aasta seisuga ei olnud arvelduskredidi raames välja võetud ühtegi summat (31.12.2024: 3 274 tuhat eurot).

Laenulepingute eritingimused

Kooskõlas IAS 23 laenukuludega kapitaliseeriti Kaunase sorteerimiskeskuse ehitamisega otseselt seotud laenukulud ehitusfaasis.

2024. aastal kapitaliseeriti Kaunase sorteerimiskeskuse maksumuse osana 549 tuhande euro suurused laenukasutuskulud. 2025. aastal laenukulusid ei kapitaliseeritud, kuna ehitusfaas oli lõppenud ja vara oli kasutusvalmis. Mõnel rendilepingul on fikseeritud intressimäär, mõnel muutuv intressimäär (seotud EURIBORiga) (lisa 9). Lepingute kohaselt vaadatakse muutuv intressimäär üle iga kuue kuu tagant võrdlusmäära muutuse tõtu (lisa 23).

Laenulepingute tingimuste kohaselt on laenuvõtja kohustatud täitma teatud finantssuhtarve, näiteks võla ja EBITDA suhtarv (võla ja EBITDA suhtarv, kus EBITDA on puhaskasum enne finantstulusid ja -kulusid, etevõte tulumaksu ning materiaalse ja immateriaalse põhivara amortisatsioonikulusid), võla teenindamise katekordaja (DSCR ehk aruandeperioodi EBITDA jagatud aruandeperioodil tasumisele kuuluvate võlakohustustega) ja omakapitali osakaal. 2025. ja 2024. aastal täitis kontsern kõik laenuandjate seatud tingimused.

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

91

Lisa 11 | Lühi- ja pikaajalised võlad

tuhandetes eurodes

Etemaksete vähenemine hõlmab 752 tuhat euro suurust müügidepositi, mis oli seotud Palasti kinnisvara müügiga 2024. aastal, tehing vidi lõpule 2025. aastal.

Lisa 12 | Tuletisinstrumendid

tuhandetes eurodes

Osana oma riskijuhtimisstrateegiast sõlmis kontsern intressimäära vahetuslepingu (IRS), et maandada oma ujuvate intressimäärade kõikumise riski, mis tuleneb muutuva intressimääraga laenudest. Tuletisinstrumente kasutatakse üksnes riskide maandamise eesmärgil, mite spekulativseks tegevuseks.

Alates 1.01.2025 on intressimäära swap määratletud rahavoogude riskimaandamisena vastavalt IFRS 9-le. Vahetuslepingu kohaselt maksab kontsern fikseeritud intressimäära 2,48% aastas ja saab 6-kuulist EURIBORi amortiseeruvale nominaalväärtusele. Vahetuslepingu tähtaeg on 19. 12.2028. See maandab kontserni ujuva intressimääraga pangalaenude intressimaksete kõikumist. 31.12.2025 seisuga maandas swap 24 315 tuhande euro väärtuses ujuva intressimääraga laene (2024: 26 105 tuhat eurot) (Lisa 24 – intressimäära risk).

31.12.2025 seisuga oli intressimäära swapi õiglane väärtus kohustis 105 tuhat eurot (31.12.2024: 256 tuhat eurot). Õiglane väärtus kajastab turutingimusi aruandekuupäeval, tuginedes fikseeritud ja ujuva intressimäära erinevusele. 2025. aastal kajastati swapi õiglase väärtuse muutuste efektivne osa muus koondkasumis rahavoogude riskimaandamise reservis. Ebaefektivne osa kajastati kasumiaruandes finantstuludes. Rahavoogude riskimaandamise reservi muutused on esitatud omakapitali muutuste aruandes.

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

92

Lisa 13 | Omakapital

tuhandetes eurodes

Kohustuslik reservkapital

Kohustuslik reservkapital kajastatakse eraldi ja rakendatakse vastavalt Äriseadustikule. See moodustatakse etevõte puhaskasumi aastastest eraldistest. Aastas kantakse kohustuslikku reservkapitali üle vähemalt 1/20 aastasest puhaskasumist, kuni saavutatakse põhikirjas etenähtud summa, mis ei tohi ola väiksem kui 1/10 aktsiakapitalist. Reservkapitalist ei tohi aktsionäridele jaotusi teha.

Jaotamata kasum

Seisuga 31.12.2025 moodustas kontserni jaotamata kasum 48 119 tuhat eurot (31.12.2024: 42 189 tuhat eurot). Kui arvutatakse maksimaalset võimalikku maksukohustust, eeldatakse, et jaotatud netodividendide kogusumma ja makstav tulumaks ei tohi ületada jaotatavat kasumit 31. detsembri 2025 seisuga. Tinglik maksukohustus arvutatakse maksumääraga 22/78. Seega on maksimaalne netodividend, mida võiks jaotada jätkuvatest kasumitest aruande kuupäeva seisuga, 34 547 tuhat eurot, mis tooks kaasa tulumaksukohustuse summas 13 572 tuhat eurot. Maksimaalne summa, mis oli 31. detsembril 2024 jätkuvatest kasumitest netodividendideks jaotamiseks saadaval, oli 30 290 tuhat eurot, mis oleks põhjustanud tulumaksukohustuse summas 11 899 tuhat eurot. Aastatel 2025 ja 2024 dividende ei makstud.

Lisa 14 | Müügitulu kliendilepingutelt

Müügitulu jagunemine teenuste lõikes

tuhandetes eurodes

Klientidega sõlmitud lepingute müügitulu jaotus klientide asukoha järgi

tuhandetes eurodes

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

93

Lisa 15 | Saadud toetused

Saadud toetused likide lõikes

tuhandetes eurodes

Kontsern saab Eesti Vabarigi rigieelarvest toetust perioodiliste väljaannete maapirkondades levitamise toetuseks vastavalt kehtivatele eeskirjadele ja lepingule. Rigiabi vähendab kirjastuste kulusid perioodiliste väljaannete maapirkondades levitamise eest.

Taastuvenergia toetused ja palgatoetused on seotud kehtivate õigusaktide kohaste toetusmeetmetega. Muud toetused hõlmavad peamiselt varem saadud põhivaraga seotud siserikliku sihtfinantseerimise amortisatsiooni.

Lisa 16 | Muud äritulud

tuhandetes eurodes

Muudest ärituludest moodustavad suurema osa kahjunõuded ning Western Unioni teenuste kompensatsioonid 2024. aastal.

Muudes ärituludes kajastatud kasum põhivara müügist on peamiselt seotud kinnistute võõrandamisega. 2025. aastal kajastas kontsern 4,6 miljoni euro suuruse kasumi Talinnas Palasti 28 asuva kinnistu müügist. 2024. aastal kajastas kontsern 1,1 miljoni euro suuruse kasumi Talinnas Toompuiestee tänaval asuva kinnistu müügist.

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

94

Lisa 17 | Kaubad, toore, materjal ja teenused

tuhandetes eurodes

Lisa 18 | Tegevuskulud

tuhandetes eurodes

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

95

Lisa 19 | Tööjõukulud

tuhandetes eurodes

Tööjõukulud ei sisalda arendustegevusega seotud palku ja makse, mida kapitaliseeritakse immateriaalse vara soetusmaksumuses. 2025. aastal kapitaliseeriti arendustegevusega seotud palgakulusid summas 1 853 tuhat eurot, mis sisaldab palku ja tööandja makse. Kapitaliseeritud palgakulud on kajastatud immateriaalse vara koosseisus (lisa 8).

Lisa 20 | Muud ärikulud

tuhandetes eurodes

Lisa 21 | Finantstulud ja -kulud

tuhandetes eurodes

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

96

Lisa 22 | Tulumaks

tuhandetes eurodes

2025. aastal kajastatud edasilükkunud tulumaksutulu on peamiselt seotud ajutiste erinevustega, mis tekivad välismaistes tütaretevõtetes, kus kohaldatakse etevõte tulumaksu. Nende ajutiste erinevuste tulemusel kajastati 31.12.2025 aasta seisuga 317 tuhat eurot edasilükkunud tulumaksuvara. Muutus hõlmab väiksemaid erinevusi, mis tulenevad tuhandetes eurodes esitamisest.

Edasilükkunud tulumaksuvara

Edasilükkunud tulumaksu saldod tulenevad ajutistest erinevustest tütaretevõtetes, mis tegutsevad jurisdiktsioonides, kus kasumile kohaldatakse etevõte tulumaksu. Eesti üksuste puhul ei kajastata edasilükkunud tulumaksu tulenevalt Eesti etevõte tulumaksu süsteemist, mile kohaselt maksustatakse kasumit ainult jaotamisel.

Edasilükkunud tulumaksu ei ole kajastatud tütaretevõtete jaotamata kasumilt, mile puhul kontsern suudab kontrolida ajutiste erinevuste pöördumise ajastust ja on tõenäoline, et ajutised erinevused ei pöördu lähitulevikus.

Kontsernil ei ole olulisi kasutamata maksukahjumeid ega etemaksu, mile kohta ei ole kajastatud edasilükkunud tulumaksu vara.

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

97

Lisa 23 | Tehingud seotud osapooltega

AS-i Eesti Post aktsiad kuuluvad 100% Eesti Vabarigile. Kontserni aruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks rigiasutusi, etevõteid ja rigi osalusega äriühinguid ning sidusetevõteid. Võtmeisikutena on käsitletud AS-i Eesti Post nõukogu likmeid, juhatuse likmeid ning tütaretevõtete juhatajaid. Samuti on loetud seotud osapoolteks võtmeisikute lähedasi perelikmeid ja nende poolt kontrolitavaid või nende olulise mõju al olevaid etevõteid. Tehingud seotud osapooltega on toimunud turuhinnas.

tuhandetes eurodes

Müügitehingud seotud isikutega 2025 ja 2024. aastal tulenevad tavapärasest äritegevusest (kirja- ja pakiteenuste osutamine). 2025. aastal on kontsern ostnud seotud isikutelt veevarustuse teenuseid. 2024. aastal on kontsern ostnud seotud isikutelt andmevahetus- ja veevarustuse teenuseid.

Lisaks seotud isikute tehingutele on AS Eesti Post teinud tehinguid rigile kuuluvate äriühingute ja asutustega, sh põhitegevusest (posti-, logistika- ja digiteenused) tulenevate teenuste ning Sotsiaalkindlustusametilt saadud toetuste osas. Emaetevõte juhtkonna hinnangul ei ole tehingutes eelpool nimetatud osapooltega ebatõenäoliselt laekuvaid nõudeid ja ei teki nõuete alahindlusega seotud kulu. Lisa 23 ei sisalda tavaliste rigiasutuste, etevõtete ja rigi osalusega äriühingutega teostatud tehinguid.

Tasud võtmeisikutele

Tasud võtmeisikutele on toodud koos maksukuluga. Võtmeisikutena on käsitletud AS-i Eesti Post nõukogu likmed, juhatuse likmed ja valdkonnajuhid.

Kohustised võtmeisikutele

Kontserni etevõtete juhatuste likmete ennetähtaegsel tagasikutsumisel makstakse neile lahkumistasu, mis võrdub nende kolme kuu tasuga. Kontserni nõukogu likmete ennetähtaegsel tagasikutsumisel lahkumistasu ei maksta. Kontserni etevõtete juhatuste likmete teenistuslepingu ennetähtaegsel lõpetamisel kaasneks etevõtele lahkumishüvitise maksmise kohustis 138 tuhat eurot (31.12.2024 seisuga: 148 tuhat eurot).

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

98

Lisa 24 | Finantsriskide juhtimise eesmärgid ja põhimõted

Oma igapäevategevuses peab kontsern arvestama erinevate finantsriskidega: kredidirisk, tururisk (hõlmab intressimäärariski ja valuuta vahetuskursi riski), likvidsusrisk ja kapitalirisk. Finantsriskide juhtimise eesmärk on kontrolida finantsriske ja sele kaudu kaasa aidata eesmärgistatud finantstulemuse saavutamisele. Kontserni finantsriskide juhtimine põhineb seadustel, regulatsioonidel ja rahvusvahelistest finantsaruandlusstandarditest tulenevatel nõuetel, samuti kontserni sisemistel regulatsioonidel ja hea tava põhimõtetel. Kontserni finantsriske juhitakse vastavalt Kontsernis heaks kidetud põhimõtetele kontserni tasandil.

Kredidirisk

Kredidirisk väljendab potentsiaalset kahju, mis tekiks aruandekuupäeval juhul, kui tehingu vastaspool ei ole võimeline või ei soovi täita oma lepingulisi kohustusi. Kontsern on avatud kredidiriskidele, mis tulenevad äritegevusest (peamiselt nõuetest ostjate ja teiste postiorganisatsioonide vastu) ning raha ja raha ekvivalentide hoidmisest pankades (vastaspoole kredidirisk). Kredidiriskide vähendamiseks jälgitakse pidevalt klientide maksekäitumist, analüüsitakse nende äride tulevikuperspektive, sealhulgas äriloogikat ja sele vastavust ni üldistele majandusarengutele kui vastava majandussektori arengutele, ning finantsseisu. Vajaduse koral kaasatakse riskide maandamiseks tagatisi või kredidikindlustust. Vabu rahalisi vahendeid hoitakse põhiliselt Swedbanki ja SEB gruppi kuuluvate pankade arvelduskontodel või tähtajalistes hoiustes. Swedbanki ja SEB gruppi kuuluvad Baltikumis tegutsevad pangad ei oma eraldi Moody’se kredidireitinguid. Swedbanki grupi emaetevõte Swedbank AB omab Moody’se pika ajalist kredidireitingut Aa2 (2024. aastal Aa3) ning SEB grupi emaetevõte Skandinaviska Enskilda Banken AB omab Moody’se pikaajalist kredidi reitingut Aa3 (2024. aastal Aa2).

Kontserni vabade vahendite paigutamise põhimõtetel juhindutakse kapitali säilimise ja likvidsuse tagamise printsipidest. Juhtkonna hinnangul ei ole kontsernil raha ning ekvivalentide osas olulisi kredidiriske.

tuhandetes eurodes

tuhandetes eurodes

Nõuded teiste postiorganisatsioonide vastu (nõuded kokku 4 740 tuhat eurot seisuga 31.12.2025; nõuded kokku 7 992 tuhat eurot seisuga 31.12.2024) tulenevad postiorganisatsioonide omavahelisest saadetiste edastamisest. Kinnitatud ja edastatud saadetiste andmete põhjal toimub nõuete ja kohustuste vastastikune rahaline tasaarveldus. Teiste postiorganisatsioonide vahelised arveldused põhinevad kehtivatest rahvusvahelistest mitme poolsetest lepingutest, sealjuures ülemaailmsest postikonventsioonist tulenevatest arveldusreeglitest. Arvelduse vormiks teiste postiorganisatsioonidega on tasaarveldustoiming, mis kajastab ni nõudeid kui ka kohustusi, mistõtu on kontserni kredidirisk minimaalne. Nõudeid ja kohustusi teiste postiorganisatsioonide ees ei ole kontserni finantsseisundi aruandes tasaarvestatud.

Üldjuhul ei ole teistel postiorganisatsioonidel kredidireitinguid. Tuginedes Kontserni varasemale kogemusele, ei vaja Kontserni juhtkonna hinnangul nõuded teiste postiorganisatsioonide vastu ala hindamist, kuna puudub info, mis vitaks nõuete väärtuse langusele. Eeltoodust tulenevalt ei ole postiorganisatsioonide nõuetes rakendatud ka IFRS 9-st tulenevaid kredidikahjumi põhimõteid.

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

99

Nõudeid ostjate vastu (31.12.2025 seisuga kokku 24 143 tuhat eurot, 31.12.2024 seisuga kokku 17 699 tuhat eurot) hinnatakse vastavalt kontserni etevõtetes kasutatavatele reeglitele. Valdav osa klientidest on lepingulised kliendid. Lepingu sõlmimisel ning kredidi avamisel kontrolitakse iga kliendi tausta eraldi. Nõuetest ostjate vastu moodustavad 31.12.2025 seisuga 1 765 tuhat eurot nõuded rigi- ja omavalitsussektori vastu (1 801 tuhat eurot 31.12.2024). Nende nõuete kredidiriski hinnatakse minimaalseks.

Kontsern kasutab ostjate kredidiriski hindamiseks sisemist kredidireitingute süsteemi. Kredidireitingute süsteem on kredidiotsuse tegemise tugisüsteem, mile põhilise osa moodustab kliendi klassifitseerimine tema kredidiriski hindamiseks. Kredidireitingute süsteem eristab kliente ja nõudeid vastavalt nende riskiastmele, lähtudes maksevivituse tõenäosusest, võtes arvesse kliendi majanduslikku olukorda, kredidivõimelisust ning teisi asjaolusid, mis võivad mõjutada kliendi kohustuste täitmist Kontserni ees. Kontsernis jälgitakse jooksvalt kõigi ostjate maksekäitumist eraldi kõigi nõuete lõikes. Maksetähtaja ületanud klientidega tegeletakse personaalselt, leidmaks lahendused, mis tagaksid parimal võimalikul moel kontserni huvide kaitse. Ostjatele esitatud arvete laekumise tähtaja ületamise koral saadab Kontserni automatiseeritud meeldetuletus- ja hoiatussüsteem kliendile teate arve tasumiseks. Täiendavalt kasutatakse võla sissenõudmiseks kirjalikke meeldetuletusi, tasaarveldusi, maksekokkulepete sõlmimist, inkasso- või kohtumenetlust.

Rahvusvaheliste klientide kredidiriski maandamiseks kasutatakse täiendavalt kredidikindlustust. Kindlustusjuhtumi koral hüvitab kindlustusandja 90% tekkinud kahjust, Kontserni omavastutus on 10%. Maksimaalne kindlustusandja vastutus on 6 000 tuhat eurot. Aruandekuupäeva seisuga moodustasid ostjatelt laekumata arvetest 87,3% (31.12.2024 86,0%) arved, mile maksetähtaeg ei ole veel saabunud.

Nõuded ostjate vastu – eeldatava kredidikahjumi maatriks

tuhandetes eurodes

tuhandetes eurodes

Eeldatava kredidikahjumi hindamiseks kasutatakse eraldiste moodustamise maatriksit, mis põhineb ajaloolisel kredidikahjumi kogemusel. Seisuga 31.12.2025 oli moodustatud kontserni eeldatava kredidikahjumi eraldis summas 315 tuhat eurot (31.12.2024 eraldis summas 263 tuhat eurot).

Kontsern rakendab kõigi ostjate vastu tekkinud nõuete eeldatava kredidikahjumi kajastamisel standardis IFRS 9 sätestatud lihtsustatud meetodit, mis lubab moodustada alahindluse reservi kehtivusaja jooksul eeldatava kredidikahjumi summas. Seleks, et hinnata eeldatavat kredidikahjumit, jagatakse nõuded ostjate vastu ühiste kredidiriski tunnuste ja tähtaja ületanud päevade alusel gruppidesse. Järgnev tabel näitab nõuded ostjate vastu likumisi alahindluses.

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

100

Nõuded ostjate vastu – kehtivusaja jooksul eeldatav kredidikahjum

tuhandetes eurodes

Tururiskid

Intressimäära risk

Intressimäära risk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus turu intressimäära muutuste tõtu. Rahavoogude intressimäära risk tekib kontserni ujuva intressimääraga võlakohustistest ning seisneb ohus, et finantskulud suurenevad, kui intressimäärad tõusevad.

31.12.2025 seisuga oli kontsernis intressikandvaid kohustisi 25 164 tuhat eurot (31.12.2024: 30 240 tuhat eurot), milest 2 002 tuhat eurot moodustasid lühiajalised võlakohustised 2025. aastal (31.12.2024: 5 064 tuhat eurot) ning 23 161 tuhat eurot pikaajalised laenud ja rendikohustused (31.12.2024: 25 309 tuhat eurot). Kuigi kontserni investeerimislaen põhineb muutuval intressimääral, on see kaitstud intressimäära SWAP-lepinguga, mis fikseerib intressimäär (Lisa 12).

tuhandetes eurodes

Kontserni intressimäära riski hindamiseks kasutatakse tundlikkusanalüüsi, mis kirjeldab intressimäära riski mõju Kontserni kasumile kuue kuu EURIBORi intressi määra hinnangulise kõikumise kaudu. Tundlikkuseanalüüs on tehtud ilma arvestamata SWAP-lepingutega kaetud intressikandvate võlakohustisi.

Kui seisuga 31.12.2025 oleks kuue kuu EURIBOR tõusnud 100 baaspunkti ehk 1 protsendipunkti võra tähendaks olemasolevate kohustuste mahu juures Kontsernile intressikulude suurenemist 252 tuhande euro võra (31.12.2024: 302 tuhande euro võra).

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

101

Tabel näitab (+) kasvu ja (-) kahanemist intressikuludes EURIBORI muutusel:

tuhandetes eurodes

Kuigi kuue kuu EURIBOR on aasta jooksul langenud (31.12.2025: 2,107%; 31.12.2024: 2,675%), ei avalda Juhtkonna hinnangul kuue kuu EURIBORi võimalik muutus olulist mõju kontserni aruandeaasta kasumile.

EURIBORi muutuste riskile lisaks kaasneb kohustuste refinantseerimisega majanduskeskkonna muutustest tingitud etevõte riskimarginaali muutuste risk. Intressimäära riski analüüsi käigus kaalutakse erinevaid riskide maandamise võimalusi, sealhulgas refinantseerimist, olemasolevate kohustuste vähendamist, fikseeritud intressimääraga laenude kasutamist ja tuletisinstrumentide kasutamist.

Intressimäära riski maandamiseks sõlmis kontsern 22.12.2023 AS-iga SEB Pank intressimäära vahetuslepingu, milega fikseeriti Kaunase sorteerimiskeskuse investeerimislaenu intressimäär. Vahetuslepingu kohaselt maksab kontsern fikseeritud intressimäära 2,48% ja saab kuue kuu EURIBORi (vt lisa 12).

Alates 1.01.2025 on intressimäära swap määratletud rahavoogude riskimaandamisena vastavalt IFRS 9-le. Õiglase väärtuse muutuste efektivne osa kajastatakse muus koondkasumis, samas kui ebaefektivne osa kajastatakse kasumiaruandes. 2024. aastal ei olnud swap määratletud riskimaandamisena ja õiglase väärtuse muutused kajastati kasumiaruandes.

Rendilepingud on muutuva intressimääraga (seotud EURIBOR-iga). Vastavalt lepingutele muudetakse intressimäära iga kolme ja iga kuue kuu tagant. 2025. aasta intressimäärad koos EURIBOR-iga jäävad vahemikku 2,67-4,43% (2024: 3,33-4,31%).

IFRS 16 rakendamisel alates 01.01.2019 kajastas kontsern rendikohustisena rendid, mis varasemalt olid klassifitseeritud kui kasutusrent. Nimetatud rendimaksed on diskonteeritud, kasutades alternativset laenuintressimäära. Nimetatud intressimäärad jäävad 2025. aastal vahemikku 0,48-4,00% (2024: 0,48-4,00%).

Valuutarisk

Valuutarisk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus (translatsioonirisk) või rahavood kõiguvad tulevikus vahetuskursi muutuste tõtu. Kontserni olulisim arveldusvaluuta on euro. Postiorganisatsioonidega on lõppmaksete arvestus IMF arveldusühikutes (SDR) ja eurodes, ning USA dolarites. Valuuta riski on maandatud kas sissetulevate ja väljaminevate rahavoogude ühtlustamisega või lepinguliste maksete sidumisega euro kursiga.

Summad on toodud valuutades (tuhandetes), miles finantsinstrumendid on nomineeritud

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

102

Ülaltoodud tabelis on 31.12.2025 seisuga valuutapositsiooni muutuse protsendina võetud erinevus 2025. aasta minimaalse ja maksimaalse valuutakursi ja 2025. aasta keskmise valuutakursi vahel. 31.12.2024 seisuga tabelis on valuutapositsiooni muutuse protsent võetud sama põhimõte järgi, mis 2025. aasta kohta käivas tabelis.

Likvidsusrisk

Etevõte likvidsus ehk maksevõime kajastab sele võimet täita tähtaegselt oma maksekohustusi võlausaldajate ees. Likvidsusrisk on risk, et kontsern ei suuda oma finantskohustisi täita õigeaegselt või täies mahus rahavoo puudujäägi tõtu. Seisuga 31. detsember 2025 ületasid kontserni lühiajalised kohustused lühiajalisi varasid, mile tulemusel oli käibekapital negativne.

Likvidsusriski juhtimiseks hoiab kontsern pisavaid rahalisi vahendeid ning omab ligipääsu kokkulepitud finantseerimisvõimalustele, sealhulgas arvelduskredidile ja laenulepingutele. Lisaks toetavad likvidsust stabilsed äritegevuse rahavood ning rahavoogude pidev jälgimine ni lühi- kui pikaajaliste prognooside kaudu. Kontsern kasutab likvidsusriski juhtimiseks kombinatsiooni järgmistest lahendustest: vaba raha arvelduskontodel, tähtajalised deposidid, vabade kredidilinide olemasolu, rahavoogude järjepidev jälgimine ning finantsvarade ja kohustiste tähtaegade ühildamine.

Konservativse likvidsusriski juhtimise aluseks on pisav rahaliste vahendite saldo, finantseerimisvajaduste rahuldamiseks vabade kredidilinide olemasolu tagamine ning võimalus sulgeda turupositsioone.

Kontserni rahavoogude efektivsemaks juhtimiseks on moodustatud Eesti Post AS-i ja tema tütaretevõtjate pangakontode ühtne kontsernikonto, mis võimaldab kontsernikonto likmetel kasutada kontserni rahalisi vahendeid kontserni poolt kehtestatud limitide pires.

Kontserni tavapärase äritegevuse käigus tekkivate kohustuste kireks täitmiseks vajaliku likvidsusvaruna hoitakse keskmist rahaliste vahendite saldot pankades, mida on võimalik kasutusse võta lühikese eteteatamisega. Likvidsusvaru koosneb rahast ja raha ekvivalentidest, tähtajalistest hoiustest, mile algne tähtaeg ei ületa 3 kuud ja vajadusel kredidilinidest. Likvidsusriski maandamiseks kasutab kontsern erinevaid finantseerimise alikaid, mileks on pangalaenud, arvelduslaenud, ostjate nõuete ja tarnelepingute regulaarne monitooring.

Kontserni juhtkond jälgib pidevalt kontserni jooksvat rahavoo prognoosi, tagamaks pisava rahaliste vahendite olemasolu operativtegevuse rahastamiseks, kindlustades samal ajal laenukohustuste täitmise. Nimetatud rahavooprognoosid võetakse aluseks kontserni rahastamiskavade koostamisel ja võimalike lepinguliste rahastamistingimuste (kovenantide) jälgimisel.

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

103

Septembris, aastal 2023 sõlmiti SEB pangaga arvelduskredidileping summas 10 miljonit eurot, intressimääraga €STR + 1,26%. Septembris, aastal 2024 kokkulepet muudeti: arvelduskredidi limit tõsteti 12 miljoni euro peale ja uueks intressimääraks määrati €STR + 1,25%. 31.12.2025 seisuga oli kontsernil arvelduslaenuleping summas 10 miljonit eurot, milest kasutatud arvelduskredidi summa 0 eurot (2024: 3 274 tuhat eurot).

Diskonteerimata finantskohustiste (põhiosa ja tuleviku intressimaksete) analüüs maksetähtaegade lõikes:

tuhandetes eurodes

31.12.2025 seisuga moodustasid kontserni raha ja raha ekvivalendid 9 406 tuhat eurot (31.12.2024: 1 462 tuhat eurot). 31.12.2025 seisuga oli käibekapital jätkuvalt negativne summas 347 tuhat eurot (31.12.2024: negativne 9 593 tuhat eurot).

Käibekapitali paranemine võreldes eelmise aastaga tuleneb investeerimistegevusega seotud rahavoogude vähenemisest ning äritegevuse rahavoogude stabiliseerumisest pärast 2024. aastal toimunud olulisi ehitustegevusi, sealhulgas Kaunase sorteerimiskeskuse projekti.

Vaatamata negativsele käibekapitali positsioonile on kontsernil pisav likvidsus tänu olemasolevatele rahalistele vahenditele, äritegevuse rahavoogudele ning kokkulepitud finantseerimisvõimalustele ning kontsern on võimeline täitma oma lühiajalisi kohustusi nende sissenõudmisel.

Kapitali juhtimine

Kontserni kapitali juhtimisel lähtutakse printsibist, et kontserni omakapitali tase oleks optimaalsel ning nõutud tasemel.

31.12.2025 seisuga oli Kontserni omakapital kokku 65 482 tuhat eurot (31.12.2024 59 475 tuhat eurot).

Kontserni peamine eesmärk kapitali juhtimisel on tugeva omakapitalibaasi hoidmine eesmärgiga tagada jätkusuutlikkus, et kindlustada tulu aktsionärile ja hüved teistele huvigruppidele ning säilitada seejuures optimaalne kapitali struktuur vähendamaks kapitali hinda ja säilitades usaldusväärsus ainuaktsionäri, võlausaldajate ning turu silmis. Omaniku üheks AS-ile Eesti Post seatud eesmärgiks on teostada majandustegevust keskmisest madalamate riskidega ja konservativse kapitalistruktuuriga (omakapitali määr kogu varadest 35%).

AS-i Eesti Post kõik aktsiad kuuluvad rigile. Omakapitali struktuuri on Kontsernil võimalik reguleerida aktsionärile makstavate dividendide või sissemakstud aktsiakapitali tagasimaksetega. Otsused dividendide jaotamise, aktsia kapitali suurendamise või vähendamise osas teeb rik Regionaal- ja Põlumajandusministeeriumi kaudu. Aktsionär on omanike ootustes määranud järgmise 5-aastase perioodi keskmiseks oodatava dividendi tasemeks 50–100% etevõte puhaskasumist. Vimane omanike ootus kinnitati 2025. aasta detsembris. 2025. aasta puhaskasumi dividendiootus on 412 tuhat eurot vastavalt 2025. aasta juulis kinnitatud omanike ootustele.

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

104

Omakapitali määr

tuhandetes eurodes

Õiglane väärtus

Avalikustamise eesmärgil leitakse õiglane väärtus tulevaste lepinguliste rahavoogude diskonteerimisel turu intressimääraga, mis on kätesaadav kontserni sarnastele finantsinstrumentidele. Kontserni juhatuse hinnangul ei erine konsolideeritud finantsseisundi aruandes korigeeritud soetusmaksumuses kajastatud lühiajaliste finantsvarade (Lisa 2) ja -kohustiste (Lisa 2) raamatupidamislikud väärtused 31.12.2025 ja 31.12.2024 seisuga oluliselt nende õiglasest väärtusest, kuna need tasutakse 12 kuu jooksul arvestatuna aruandekuu päevast. Samuti ei erine pikaajaliste laenude ja võlakohustiste õiglased väärtused oluliselt nende raamatupidamislikust väärtusest, kuna nende intressi määrad vastavad turul kehtivatele intressimääradele. Pikaajaliste postiasutuste lõppmaksete raamatupidamislikud väärtused ei erine oluliselt õiglasest väärtusest, kuna need on kajastatud finantsseisundi aruandes saadaoleva või makstava tasu summana. Kui kõik õiglase väärtuse mõõtmiseks vajalikud sisendid on mõõdetavad, kategoriseeritakse instrument tasemetele 1 või 2; kui sisendid on mõõtmatud, kategoriseeritakse instrument tasemele 3.

Tase 1: aktivsetel turgudel kaubeldavate finantsinstrumentide (nagu avalikult kaubeldavad tuletisväärtpaberid ja omandiväärtpaberid) õiglane väärtus põhineb aruandeperioodi lõpu noteeritud turuhindadel. Kontserni valduses olevate finantsvarade noteeritud turuhind on jooksev pakkumishind. Need instrumendid kuuluvad 1. tasemele.

Tase 2: aktivsel turul mitekaubeldavate finantsinstrumentide (nt börsivälised tuletisinstrumendid) õiglase väärtuse määramisel kasutatakse hindamistehnikaid, mis maksimeerivad jälgitavate turuandmete kasutamist ja tuginevad võimalikult vähe majandusüksusespetsifilstele hinnangutele. Kui kõik olulised sisendid, mis on vajalikud instrumendi õiglase väärtuse määramiseks, on jälgitavad, kaasatakse instrument 2. tasemele.

Tase 3: kui üks või mitu olulistest sisenditest ei põhine vaadeldavatel turuandmetel, kaasatakse instrument 3. tasemele. See kehtib noteerimata omandiväärtpaberite kohta.

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

105

Lisa 25 | Tingimuslikud kohustused ja varad

Tingimuslikud kohustused seoses Maksu- ja Toliametiga Potentsiaalsed maksurevisjonist tulenevad kohustised – maksuhaldur ei ole algatanud ega läbi vinud etevõte maksurevisjoni ega üksikjuhtumi kontroli üheski kontsernietevõtes. Maksuhalduril on õigus kontrolida etevõte maksuarvestust kuni vie aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ja trahv. Juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mile tulemusena võiks maksuhaldur määrata kontsernile olulise täiendava maksusumma.

Pooleliolevad õiguslikud vaidlused

20.12.2019 tegi Konkurentsiamet (KA) AS-ile Eesti Post etekirjutuse, milega tuvastas konkurentsiseaduse § 16 p 4 rikkumise seoses AS-i Eesti Posti poolt aadressiga reklaami kojukandeteenusele ja aadressita reklaami kojukandeteenusele rakendatud alahindlustega ning kohustas AS-i Eesti Posti lõpetama nendele teenustele üle-eestilste telimuste mahust sõltuvate alahindluste kohaldamise edaspidi hiljemalt 31.01.2020-ks. Etevõte ei nõustunud selise otsusega ja esitas 09.01.2020 kohtule kaebuse esmase õiguskaitse taotlusega etekirjutuse täitmise peatamiseks. Kohus menetles apelatsioonkaebust (kohtuasi nr 3-20-55) ja rahuldas õigusliku kaitse, pikendades etekirjutuse jõustumise kuupäeva 01.01.2021-ni. 28.11.2025 otsustas Talinna Ringkonnakohus Eesti Posti kasuks, tühistades täielikult ni KA otsuse kui ka Halduskohtu varasema otsuse ning leides, et KA tegi turu määratlemisel olulisi vigu. Lisaks mõisteti KA-lt välja 35 000 eurot kohtukulusid. KA otsust edasi ei kaevanud ja see jõustus 30. 12.2025.

07.08.2020 esitas AS Express Post (ExPo) AS-i Eesti Posti vastu hagi, nõudes 610 000 euro suurust hüvitist. Hagi aluseks on väide, et AS Eesti Post on kuritarvitanud oma turgu valitsevat seisundit reklaamisoodustuste süsteemis (vt punkt 1), mis välistab Expo turult, kuna AS Eesti Post on seles segmendis ainus konkurent. ExPo taotles tsivilasja peatamist kuni haldusasja otsuse jõustumiseni (vt punkt 1). Kohus nõustus menetluse peatamisega. Eeltoodud kohtuasja lahendamisega AS-i Eesti Posti kasuks on AS-i Eesti Posti suhtes ebasoodsa otsuse tõenäosus väike.

13.05.2022 esitas AS Eesti Post taotluse 2021. aasta universaalse postiteenuse (UPS) ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks. Konkurentsiamet ei arvestanud 490 176 euro suuruste kuludega, mile AS Eesti Post kohtus vaidlustas pärast seda, kui Konkurentsiamet jätis 02.02.2024 kaebuse täielikult rahuldamata. 12.08.2024 tegi esimese astme kohus otsuse AS-i Eesti Posti kasuks ja kohustas Konkurentsiametit tegema AS-i Eesti Posti 13.05.2022 aasta taotluse rahuldamise kohta uue otsuse. Konkurentsiamet esitas kaebuse 11.09.2024. Menetlus on pooleli ja kohtuasja tulemus on etearvamatu, otsust oodatakse 2026. aastal.

Konkurentsiameti järelevalvemenetluse käigus, mis käsitles 2022. aasta universaalse postiteenuse ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamist, taotles AS Eesti Post hüvitist kokku 2 200 tuhande euro ulatuses. Konkurentsiameti otsusega kideti aga heaks vaid 313 tuhande euro suurune hüvitis. AS Eesti Post algatas sele otsuse vaidlustamise kohtus 14.03.2025, kohtuistung toimus 20.06.2025. Talinna Halduskohus rahuldas 03.10.2025 otsusega Eesti Posti apelatsioonkaebuse täielikult ja tühistas Konkurentsiameti otsuse vaidlustatud osas. Kohus kohustas Konkurentsiametit AS-i Eesti Post taotluse uuesti läbi vaatama osas, mis oli varem tagasi lükatud. Konkurentsiamet esitas sele otsuse peale apelatsioonkaebuse ja AS Eesti Post esitas oma vastuse 15.12.2025.

2025. aasta septembris algatas AS Eesti Post HERE Europe B.V. vastu kohtumenetluse lepingu rikkumise tõtu. HERE Europe B.V.-le on see käte toimetatud ja ta peab oma vastuväite esitama 19.03.2026-ks.

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

106

Lisa 26 | Sündmused peale aruandekuupäeva

2025. aasta novembris andis Eesti Vabarigi Valitsus heakskidu rigile kuuluva etevõte erastamise etevalmistuste alustamiseks. Sele otsusega kaasas Omniva etevalmistusprotsessi esimese etapi toetamiseks välised nõustajad LHV ja Elex Raidla. Esimese etapi etevalmistustöö tulemusena koostatakse Omniva omanikule – Eesti rigile – etepanekute paket erinevate võimalike erastamis- ja omandiõiguse variantide kohta ning esitatakse omanikule 2026. aasta esimeses kvartalis. 2. april 2026 Eesti Vabarigi Valitsus nõustus regionaal- ja põlumajandusministri etepanekuga võõrandada rigile kuuluvad 100% AS Eesti Post aktsiad avalikul enampakkumisel. Seda peetakse aruandekuupäeva järgseks mitekorigeerivaks sündmuseks.

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

107

Lisa 27 | Finantsinformatsioon emaetevõtja kohta

Vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele on lisades avaldatud informatsioon konsolideeriva üksuse konsolideerimata põhiaruannete kohta (emaetevõtja koondkasumiaruanne, finantsseisundi aruanne, rahavoogude aruanne ning omakapitali muutuste aruanne). Emaetevõtja põhiaruanded on koostatud kasutades samu arvestusmeetodeid ja hindamisaluseid, mida on kasutatud konsolideeritud aruannete koostamisel, v.a investeeringud tütaretevõtjatesse ja sidusetevõtjasse, mida kajastatakse emaetevõtja konsolideerimata põhiaruannetes nende soetusmaksumuses.

Emaetevõtja finantsseisundi aruanne

tuhandetes eurodes

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

108

Emaetevõtja koondkasumiaruanne

tuhandetes eurodes

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

109

Emaetevõtja rahavoogude aruanne

tuhandetes eurodes

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

110

Emaetevõtja omakapitali muutuste aruanne

tuhandetes eurodes

Korigeeritud konsolideerimata jaotamata kasum on vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele summa, milest aktsiaselts võib teha aktsionäridele väljamakseid.

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

111

Sõltumatu vandeauditori aruanne

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

112

Sõltumatu vandeauditori aruanne

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

113

Kasumi jaotamise etepanek

AS-i Eesti Post jaotamata kasum 31. detsembri 2025. aasta seisuga oli 48 119 tuhat eurot, sh 2025. aasta puhaskasum 5 930 tuhat eurot. Juhatus teeb üldkoosolekule AS-i Eesti Post jaotamata kasumi kohta 31. detsembri 2025. aasta seisuga järgmise kasumi jaotamise etepaneku:

• jaotada 2025. aasta kasumist aktsionäridele dividendidena 411.6 tuhat eurot; • kanda ülejäänud kasum jaotamata kasumisse.

Juhatuse kinnitus ning juhatuse likmete alkirjad 2025. konsolideeritud majandusaasta aruandele

Juhatus teadvustab ja kinnitab käesolevaga oma kohustust konsolideeritud majandusaasta aruande etevalmistuse ning seles sisalduvate andmete eest. AS-i Eesti Post kontserni 31.12.2025 lõppenud majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest, konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest, sõltumatu vandeauditori aruandest ja kasumi jaotamise etepanekust.

Aktsiaseltsi juhatus on koostanud tegevusaruande, konsolideeritud raamatupidamisaruande ning kasumi jaotamise etepaneku.

Marti Kuldma Juhatuse esimees

Signe Kukin Juhatuse lige

Sven Kukemelk Juhatuse lige

09.04.2026

A S E es ti P os t | K on so lid ee rit ud m aj an du sa as ta a ru an ne 2 02 5

114

Omniva: Jagame rõõmu Palasti 28, Talinn 10001, Eesti Vabarik

www.omnivagroup.com

AS EESTI POST

KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU OTSUS

Tallinn, 22.04.2026 nr 6

AKTSIASELTSI ÄRINIMI, REGISTRIKOOD JA ASUKOHT

AS Eesti Post, registrikood 10328799, asukoht Pallasti 28, Tallinn, Eesti Vabariik

AINUAKTSIONÄR Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva Regionaal-

ja Põllumajandusministeeriumi nimel regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes

Terras

Aktsiate/häälte arv: 1 571 412 aktsiat, igaüks nimiväärtusega 10 eurot, mis põhikirja punkti

3.5 alusel annab 1 571 412 häält

Majandusaasta aruande kinnitamine ja sellega seonduv

Kinnitades, et ainuaktsionärile on tutvustatud aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruannet (Lisa

1) koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega ja nõukogu tegevusaruannet 2025. majandusaasta

kohta (Lisa 2);

tutvunud AS Eesti Post 2025. majandusaasta aruandega, sõltumatu vandeaudiitori otsusega ja

aktsiaseltsi nõukogu poolt esitatud tegevusaruandega;

võttes aluseks riigivaraseaduse § 5 lõike 5 ja § 77 lõike 1, äriseadustiku § 278, § 298 lõike 1

punkt 7 ja § 305 lõike 1, rahandusministri 10.06.2022. a määruse nr 24 § 3 lõike 1 ja 2 ning

kooskõlas AS Eesti Post põhikirja punkti 4.2 alapunktiga 7

KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS:

1. Kinnitada AS Eesti Post 2025. majandusaasta aruanne.

2. Jaotada AS-i Eesti Post 2025. majandusaasta kasum summas 5 930 157.65 eurot järgmiselt:

1) maksta dividendideks 411 600 eurot;

2) jätta ülejäänud kasum summas 5 518 557.65 eurot eelmiste perioodide jaotamata kasumi

koosseisu;

3) kasumi jaotamise otsus jõustub pärast Vabariigi Valitsuse korralduse „Riigi äriühingu ja

sellise äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, poolt makstavate dividendide summade

kinnitamine 2026. aastaks“ jõustumist.

3. Osaluse valitseja seisukohalt on äriühing täitnud talle seatud omaniku ootustega määratud

strateegilisi ja finantseesmärke 2025. aastal hästi.

2

Kõik otsused on vastu võetud 1 571 412 poolthäälega (100% koosolekul esindatud häältest).

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. AS-i Eesti Post 2025. a konsolideeritud majandusaasta aruanne;

2. AS-i Eesti Post 2025. a nõukogu tegevusaruanne.