Regionaal- ja põllumajandusministri 4. märtsi 2025. a määruse nr 22 „Perioodi 2021-2027 vesiviljeluse investeeringutoetus“ muutmine

MÄÄRUS

(kuupäev digiallkirjas) nr

Regionaal- ja põllumajandusministri 4. märtsi 2025. a

määruse nr 22 „Perioodi 2021-2027 vesiviljeluse

investeeringutoetus“ muutmine

Määrus kehtestatakse kalandusturu korraldamise seaduse § 42 lõike 1 ja § 52 lõike 3 alusel.

§ 1. Regionaal- ja põllumajandusministri 4. märtsi 2025. a määruses nr 22 „Perioodi 2021–

2027 vesiviljeluse investeeringutoetus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõike 6 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „, kes alustab

vesiviljelustoodete tootmise tegevusalal,“;

2) paragrahvi 4 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „ja lõikes 5“ tekstiosaga „kulu ning § 141

lõigetes 3 ja 4“;

3) paragrahvi 4 lõige 51 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 5 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) kulu, mis on tehtud enne taotluse esitamise päeva, välja arvatud ettevalmistava töö kulu

ning § 141 lõigetes 3 ja 4 nimetatud kulu;“;

5) paragrahvi 5 punkt 31 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 5 punkt 13 sõnastatakse järgmiselt:

„13) sularahamakse, lepingu sõlmimisega seotud kulu, intress, leppetrahv ja viivis,

tagatismakse ning finantsteenusega seotud muu kulu;“;

7) paragrahvi 5 punkt 16 sõnastatakse järgmiselt:

„16) riigilõiv, rahatrahv ja rahaline karistus ning vaide- ja kohtumenetluse korral

menetluskulud;“;

8) paragrahvi 5 punkt 17 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 6 lõike 3 punktides 7 ja 13 asendatakse sõna „viieks“ sõnaga „kolmeks“;

10) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) PRIA peatab § 2 lõike 2 punktis 3 sätestatud toetatava tegevuse kohta taotluste

2

vastuvõtmise, kui selle tegevuse toetuseks ettenähtud eelarve on ammendunud. Taotluste

vastuvõtmise peatamisest ja taasavamisest teatab PRIA väljaandes Ametlikud Teadaanded ning

oma veebilehel.“;

11) paragrahvi 7 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „punktides 1 ja 2 sätestatud

tegevuste“ tekstiosaga „punktis 1 sätestatud tegevuse“;

12) paragrahvi 7 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „2 ja 3“ tekstiosaga „2–4“;

13) paragrahvi 7 lõige 71 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 7 lõike 8 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

„6) paragrahvi 2 lõike 2 punktis 4 sätestatud tegevuse puhul teave selle kohta, mitme liikme

võrra suureneb kasusaavate tootjaorganisatsiooni liikmete arv pärast toetatava tegevuse

elluviimist.“;

15) paragrahvi 10 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Hinnapakkumuse küsimisel hoidub taotleja huvide konfliktist. Huvide konfliktina

käsitatakse olukorda, kus taotlejal või tema nimel tegutseval isikul, sealhulgas töötajal, juhatuse

liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud ostumenetluse ettevalmistamisse või

korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle ostumenetluse tulemust, on

finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust

ja sõltumatust kahjustavatena.“;

16) paragrahvi 11 lõike 4 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

„6) punktis 1 sätestatud tingimusi ei tohi muuta ilma täiendavat tähtaega andmata, mis ei või

olla lühem kui vähemalt pool hinnapakkumuste esitamiseks ettenähtud tähtajast, ja parima

hinnapakkumuse valimisel ei tohi neist kõrvale kalduda;“;

17) paragrahvi 12 lõike 1 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„Kui kulud on tekkinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53

lõike 1 punkti a alusel, esitab toetuse saaja toetuse maksmiseks vähemalt üks kord aastas pärast

toetatava tegevuse täielikku või osadena elluviimist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist

elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le maksetaotluse koos järgmiste

dokumentidega:“;

18) paragrahvi 12 lõike 1 punkt 41 tunnistatakse kehtetuks;

19) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Paragrahvi 4 lõike 10 punktis 1 nimetatud kulu hüvitamise taotlemise korral esitab toetuse

saaja hiljemalt koos viimase maksetaotlusega taastuvast energiaallikast energia tootmiseks

kasutatava tootmisseadme nõuetekohasust tõendava dokumendi.“;

20) paragrahvi 14 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Toetuse saaja tagab toetatava tegevuse kestuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2021/1060 artiklis 65 sätestatud tingimustel, sealhulgas säilitab ja kasutab toetuse abil

soetatud või ehitatud vara sihtotstarbeliselt, vähemalt kolm aastat arvates PRIA poolt viimase

toetusosa maksmisest (edaspidi koos sihipärase kasutamise periood).“;

21) paragrahvi 14 lõike 2 punktis 1 asendatakse tekstiosa „12 ja 14“ tekstiosaga „12–14“;

22) paragrahvi 14 lõike 2 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „maksedokumentidest“ tekstiosaga

3

„, kui kulu hüvitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53

lõike 1 punkti a alusel“;

23) paragrahvi 14 lõike 3 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) viima ellu toetatava tegevuse, sealhulgas esitama kõik toetatava tegevusega seotud

kuludokumendid, taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tähtpäevaks, ent hiljemalt 18 kuu

pärast arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest;“;

24) paragrahvi 14 lõike 3 punktis 2 asendatakse tekstiosa „4 ja 6“ tekstiosaga „3–6“;

25) paragrahvi 14 lõike 3 punktis 21 asendatakse tekstiosa „5, 9–11 ja 13“ tekstiosaga „9–11“;

26) paragrahvi 14 lõike 3 punktis 8 asendatakse tekstiosa „3–5“ tekstiosaga „3–6“;

27) paragrahvi 14 lõike 3 punkt 81 tunnistatakse kehtetuks;

28) paragrahvi 141 täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses:

„(3) Kui § 4 lõikes 5 sätestatud kulu hüvitamiseks taotleti toetust 2025. aastal, loetakse kulu

abikõlblikuks alates 1. juulist 2025. aastal.

(4) Kui § 2 lõike 2 punktis 1 sätestatud tegevuse elluviimiseks taotletakse toetust 2026. aastal,

on toetatava tegevuse elluviimiseks vajalik kulu abikõlblik alates 1. aprillist 2026. aastal.

(5) Paragrahvi 5 punktides 13 ja 16, § 10 lõikes 7 ning § 14 lõike 3 punktis 1 15. mail

2026. aastal jõustunud muudatusi ei kohaldata taotleja suhtes, kes esitas toetuse taotluse enne

14. maid 2026. aastal.“.

§ 2. Määrus jõustub 15. mail 2026. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Kõrgmaa

Kantsler

1

SELETUSKIRI

regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Regionaal- ja põllumajandusministri 4.

märtsi 2025. a määruse nr 22 „Perioodi 2021-2027 vesiviljeluse

investeeringutoetus“ muutmine“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse kalandusturu korraldamise seaduse § 42 lõike 1 ja § 52 lõike 3 alusel.

Määruse eelnõuga muudetakse regionaal- ja põllumajandusministri 4. märtsi 2025. a määrust

nr 22 ,,Perioodi 2021–2027 vesiviljeluse investeeringutoetus“ (edaspidi määrus nr 22).

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) on prognoosinud järgmiseks kümnendiks,

et globaalselt hakkab vesiviljelus omama suuremat tähtsust kuna looduslikult püütavat kala

juurde tekkimas ei ole ning kalatoodete nõudluse rahuldamiseks on vajalik puuduolev osa toota

kasvandustest juurde. Tänased Eesti kalatööstused, mis töötlevad lõhelisi (lõhe, vikerforell)

sõltuvad enamjaolt imporditud toorainest. Selleks, et rahuldada Eesti kalatöötlejate

toorainevajadust, suurendada Eesti toidujulgeolekut areneb ka Eestis merekalakasvatus. Hetkel

on Eestis üks toimiv merekalakasvandus, kuid lisandumas on juurde mitmeid uusi. Seda

kinnitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) poolt menetluses olevate

hoonestulubade hulk, mis on kalakasvatamise eesmärgil TTJA-le esitatud ning Euroopa

Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond (EMKVF) 2021–2027 vahendite toel heakskiidetud

projektid, mille eesmärk on edendada investeeringud sellise mere-vesiviljeluskasvanduse

rajamiseks või laiendamiseks, mille põhitegevusala on kalakasvatus. Ka põllumajanduse ja

kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (PõKa 2030) seab eesmärgiks

merekalakasvanduste arendamise, mis annaks tulevikus eestlastele 10 000 tonni toodangut

kasvatatud kala näol. Lisaks on ka Euroopa Liit koostanud vesiviljeluse strateegilised suunised,

mille eesmärgiks on luua Euroopa Liidus vesiviljelussektor, mis on konkurentsi- ja

vastupanuvõimeline, suudab tagada täisväärtusliku ja tervisliku toiduga varustamise, vähendab

riikide sõltuvust mereandide impordist. Määruse eelnõu muudatustega soovime ellu kutsuda

EMKVF-i rahaliste vahendite toel investeeringuid, mis aitaksid kaasa eestlaste

toidujulgeolekule kasvatatud vesiviljelustoodetega.

Määruse eelnõuga vähendatakse toetuse taotlejale ja saajale kehtestatavaid kohustusi ning

halduskoormust. Näiteks lubatakse edaspidi riigihangete registris ostumenetluse korraldamisel

ostuteate tingimusi teatud tähtaja jooksul siiski muuta. Samuti lühendatakse ehitise ehitamise

korral ehitise ja sellealuse maa taotleja omandi või hoonestusõiguse nõuet viielt aastalt kolmele

aastale, mis on kooskõlas ka määruses sätestatud sihipärase kasutamise perioodiga.

Lisaks täpsustatakse määruse eelnõus ka mitteabikõlblike kulude loetelu.

Toetuse saaja peab edaspidi arvestama aga asjaoluga, et kui taotlus toetuse saamiseks esitatakse

2026. aastal, ehk peale käesoleva määruse muudatuse jõustumist, peab toetuse saaja tegevuse

ellu viima lühema perioodi jooksul. Toetuse saaja peab viima ellu toetatava tegevuse,

sealhulgas esitama kõik toetatava tegevusega seotud kuludokumendid taotluse rahuldamise

otsuses nimetatud tähtpäevaks, ent hiljemalt kaheksateistkümne kuu pärast arvates PRIA poolt

taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

Ülejäänud muudatused määruse eelnõus tehakse parema õigusselguse saavutamiseks. Lisaks

on oluline märkida, et kõik toetuse saamiseks sätestatud kohustused on tasakaalus saadava

hüvega ning on toetuse saamiseks vältimatult vajalikud.

2

Eelnõu valmistasid ette Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna

kalandusturu valdkonna valdkonnajuht Eduard Koitmaa (tel 625 6233,

[email protected]) ning Signe Soomann (tel 625 6240, [email protected]).

Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule tegi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

õigusosakonna nõunik Karina Torop (tel 5624 2956, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu punktiga 1 jäetakse nõuete ühtlustamise eesmärgil § 3 lõike 6 esimesest lausest välja

tekstiosa „kes alustab vesiviljelustoodete tootmise tegevusalal“. Edaspidi võimaldatakse nii

äriühingutel, kelle põhitegevusala on või hakkab olema vesiviljelustoodete tootmine, kui ka §

12 alusel tunnustatud vesiviljelussektori tootjaorganisatsioonil, mere-vesiviljeluskasvanduse

rajamise või laiendamise investeeringute elluviimisel taotleda toetust samadel alustel,

sõltumata sellest, kas isik juba tegutseb eelpool nimetatuga või on alles alustav ettevõte, kellel

on olemas küll vajalikud load, kuid pole veel tootmisega alustanud.

Eelnõu punkti 2 muudatusega lisatakse § 4 lõikesse 2 uus viide, misjuhul loetakse kulu

abikõlblikuks varasemalt kui taotluse esitamise päev. Muudatus on seotud eelnõu punktis 28

tehtud muudatustega. Kui taotletakse toetust mere-vesiviljeluskasvanduse rajamise või

laiendamise investeeringuks 2026. aastal on tegevuse elluviimiseks vajalik kulu abikõlblik

alates 1. aprillist 2026. Toetuse taotleja peab sealjuures arvestama, et tegevusi ei toetata juhul,

kui need on füüsiliselt lõpetatud või täielikult ellu viidud enne, kui on esitatud programmi alusel

rahastamistaotlus, olenemata sellest, kas kõik asjaomased maksed on tehtud. Samuti on säilinud

viide 2025. a taotletud eluskalade transpordiks mõeldud O2-, O3- ja O4-kategooria haagise

soetamise kulule.

Eelnõu punktiga 3 tunnistatakse § 4 lõige 51 kehtetuks, kuna samasisuline säte asub nüüd

rakendussätte paragrahvis.

Eelnõu punktiga 4 täiendatakse § 5 punkti 2 sõnastust mitteabikõlblike kulude osas. Kulud,

mis on tehtud enne taotluse esitamise päeva ei ole abikõlblikud, välja arvatud: ettevalmistava

töö kulu, kui § 2 lõike 2 punktis 1 sätestatud tegevuse elluviimiseks taotletakse toetust 2026. a,

on tegevuse elluviimiseks vajalik kulu abikõlblik alates 1. aprillist 2026 ning kui § 4 lõikes 5

sätestatud kulu hüvitamiseks taotleti toetust 2025. a, siis loetakse kulu abikõlblikuks alates 1.

juulist 2025. Alguskuupäev on erandina võrreldes teiste meetmemäärustega sätestatud, et

raamistada konkreetselt tegevuste elluviimist ja kulude abikõlblikkuse perioodi. Määruses

abikõlblikkuse lõppkuupäeva ei sätestata, sest kulud on abikõlblikud kuni 2029. aasta 31.

detsembrini, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 63

lõikega 2. Täpsem abikõlblikkuse periood sõltub taotlejast ning on toetuse taotluse rahuldamise

otsuses sätestatud ajavahemik. Toetuse taotleja peab seejuures arvestama, et tegevusi ei toetata

juhul, kui need on füüsiliselt lõpetatud või täielikult ellu viidud enne, kui on esitatud programmi

alusel rahastamistaotlus, olenemata seejuures sellest, kas kõik asjaomased maksed on tehtud.

Eelnõu punktidega 5–8 täpsustatakse §-i 5 punktide 13 ja 16 mitteabikõlblike kulude nimistut

ning punktid 31 ja 17 tunnistatakse kehtetuks. Muudatus vähendab bürokraatiat ja lihtsustab

projektide elluviimist.

Eelnõu punktiga 9 täpsustatakse § 6 lõike 3 punkti 7 ja § 6 lõike 3 punkti 13. Esimese

muudatusega täpsustatakse, et ehitise ehitamise korral oleks ehitis ja selle alune maa taotleja

omandis, või on ehitisealusele maale taotleja kasuks seatud hoonestusõigus vähemalt kolmeks

3

aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest. Varasemalt on see nõue olnud viieks

aastaks. Kuna antud määruse alusel saavad toetust tulla taotlema mikro-, väikese või keskmise

suurusega ettevõtjad, siis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 65

kohaselt maksab liikmesriik tagasi fondi panuse tegevuse jaoks, mis hõlmab

taristuinvesteeringut või tootlikku investeeringut, kui viie aasta jooksul pärast toetusesaajale

lõppmakse tegemist või, kui see on kohaldatav, riigiabi reeglites kehtestatud aja jooksul toimub

tootmistegevuse lõpetamine, selline muutus taristuüksuse omandisuhetes, mis annab ettevõttele

või avaliku sektori asutusele põhjendamatu eelise või näiteks oluline muutus selle iseloomus,

eesmärkides või rakendustingimustes, mille tulemusena kahjustataks selle algseid eesmärke.

Samas annab kõnealune artikkel 65 võimalusel lühendada viie aastast perioodi kolmele aastale,

kui toetuse taotlejaks ja hiljem toetuse saajaks on mikro-, väikese või keskmise suurusega

ettevõtja. Muudatus on kooskõlas ka Vabariigi Valitsuse poolt otsustega muuta Eesti

ettevõtluskeskkonda lihtsamaks ja bürokraatiavabamaks.

Teise muudatuse sisu on oma olemuselt sarnane esimese muudatusega. Ka enne määruse

muudatust oli toetuse taotlejal kohustus omada hoonestusluba. See kohustus oli vähemalt viis

aastat, kui soovitakse teha investeeringud sellise mere-vesiviljeluskasvanduse rajamiseks või

laiendamiseks, mille põhitegevusala on kalakasvatustegevus ning hoonestusloa omamise

kohustust arvestatakse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) poolt viimase

toetusosa maksmisest. Pärast eelnõu heakskiitmist muutuks selline kohustus kolmele aastale

sarnaselt sihipärase kasutamise perioodiga. Ettevõtluses see muudatus otsest mõju ei oma.

Ettevõtja enda huvides on kasvatada kala meres võimalikult kaua, et investeeringud muutuksid

kasumlikeks, seega kuna ehitusseadustiku § 11314 kohaselt võib hoonestusluba taotleda kuni 50

aastaks, siis üldjuhul ettevõtjad sellest ka lähtuvad.

Eelnõu punktiga 10 täpsustatakse taotluste vastuvõtmise tingimusi investeeringuteks taastuva

energiaallika kasutuselevõtuks. Investeeringutele, mida tehakse taastuvenergia kasutuselevõtu

suurendamiseks, paremusjärjestust ei koostata ehk kõik nõuetekohased taotlused rahuldatakse

kuni selleks tegevuseks eelarvelisi vahendeid jätkub. PRIA lõpetab toetuse taotluste

vastuvõtmise hetkest, mil laekunud taotluste põhjal selleks tegevuseks määratud rahaline

eelarve ammendub.

Eelnõu punktidega 11–13 täpsustatakse Euroopa Liidu tulemusnäitajaid. Taotlejal tuleb

sisestada teave Euroopa Liidu ühiste tulemusnäitaja kohta, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2021/1139 lisast I. Taotlusega esitatav tulemusnäitaja, prognoositav uus

loodav vesiviljelusettevõtte tootmisvõimsus tonnides aasta kohta esitatakse ainult mere-

vesiviljeluskasvanduse rajamise või laiendamise investeeringute elluviimisel. Kui taotleja

plaanib viia ellu investeeringut magevee vesiviljeluskasvanduse ajakohastamiseks, taastuva

energiaallika kasutuselevõtuks või logistika- ja tarneahela parendamiseks on Euroopa Liidu

tulemusnäitaja eelpool sätestatud tegevuste kohta prognoositav vesiviljelustoodete tootmisel

ressursitõhusust parandanud isikute arv.

Eelnõu punktiga 14 täpsustatakse § 7 lõike 8 punkti 6, mille kohaselt tuleb toetuse taotlejal

logistika- ja tarneahela parendamise investeeringu elluviimisel esitada prognoos selle kohta,

mitme liikme võrra suureneb kasusaavate tootjaorganisatsiooni liikmete arv pärast toetatava

tegevuse elluviimist.

Eelnõu punktiga 15 täpsustatakse ostumenetluse raames kontrollitava huvide konflikti

käsitlust. Kui varasemalt ei võinud taotleja küsida hinnapakkumust endaga seotud isikutelt

tulumaksuseaduse § 8 tähenduses, siis nüüd sisustatakse seda sarnaselt perioodi 2021–2027

4

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamisel käsitletuga, mis

omakorda on analoogne riigihangete seaduse § 4 punktis 8 toodud huvide konflikti

määratlusega. Kehtiv regulatsioon ei hõlmanud endas kõiki huvide konflikti olukordi,

sealhulgas juhtumeid, mis on tõusetunud ostumenetluste kontrollides ja auditites, mistõttu on

ostumenetlustele huvide konflikti laiem määratlus vajalik. Näiteks ei ole huvide konfliktist

hoidutud olukorras, kus toetuse taotleja või saaja juhatuse liige sõlmib ostumenetluse tulemusel

lepingu talle kuuluva äriühinguga või olukorras, kus ostumenetlust läbi viiv toetuse taotleja või

saaja töötaja esitab hinnapäringu ja sõlmib lepingu talle kuuluva ettevõttega või ettevõttega,

mille juhatuses ta on. Niisamuti ei ole huvide konflikti välditud olukorras, kus lepingu sõlmib

küll toetuse taotleja või saaja juhatuse liige, kuid ostumenetluse on läbi viinud (s.t esitanud

hinnapäringud, hinnanud esitatud pakkumusi ja valinud välja pakkumuse jms) toetuse taotleja

või saaja töötaja, kes on ühtlasi väljavalitud pakkumuse teinud ettevõtte juhatuse liikme

abikaasa. Huvide konfliktina tuleb käsitleda ka olukordi, kus ostumenetlust läbi viiv isik on

mõjutatud isiklikust huvist. Sealjuures huvide konflikti olemasolu eeldatakse, kui leping

sõlmitakse elukaaslasega, abikaasaga või lähisugulastega, neile kuuluvate ettevõtetega või

ettevõtetega, kelle juhtorganiks nad on. Muude sugulaste ja hõimlastega, neile kuuluvate

ettevõtetega või ettevõtetega, kelle juhtorganiks nad on, lepingu sõlmimise korral peab toetuse

saaja huvide konflikti puudumist rakendusüksuse nõudmisel põhjendama Kuigi riigihangete

registris läbiviidavate ostumenetluste puhul ei saa toetuse saaja välistada täielikult võimalust,

et pakkumuse esitab isik või ettevõte, kelle osalemine võib mõjutada ostumenetluse läbiviija

otsuseid, tuleb sellisel juhul siiski huvide konfliktist hoidumiseks võtta kasutusele asjaomased

meetmed, näiteks taandada ostumenetluse protsessist isik, kes omab ostumenetluse tulemusele

mõjuvõimu, jätta vastav pakkuja ostumenetlusest kõrvale jms.1

Eelnõu punktiga 16 täpsustatakse § 11 lõike 4 punkti 6 sõnastust. Sätestatakse, et juhul kui

muudetakse ostumenetluse tingimusi siis ei või olla uus hinnapakkumuste esitamise tähtaeg olla

lühem kui pool esialgsest tähtajast. Muudatusega tagatakse ostumenetluse objektiivsus ning

tagatakse, et kõik hinnapakkujad, kes on huvitatud konkreetsest ostumenetlusest jõuaksid soovi

korral teha muudatused oma pakkumustes.

Eelnõu punktiga 17 täpsustatakse § 12 lõike 1 sissejuhatavat lauset. Muudatusega sätestatakse,

et kuludokumendid tuleb esitada vaid juhul kui kulud tekivad määruse (EL) 2021/1060 artiklis

53 lõikes 1 punktis a sätestatud alustel ehk tegelikult tekkinud kulude alusel. Juhul kui kulud

on tekkinud ühikuhinna alusel ei ole vaja koos maksetaotlusega kuludokumente esitada.

Eelnõu punktidega 18 ja 19 tehakse muudatus, mis täpsustab taastuvast energiaallikast energia

tootmiseks kasutatava tootmisseadme kasutuselevõtmisega seotud kulu hüvitamise taotlemisel

kasutatava seadme nõuetekohasust tõendava dokumendi esitamist. See dokument tuli ka praegu

esitada, kuid seoses § 12 lõike 1 sissejuhatava lause täpsustusega (mis seotakse vaid tegelike

kuludega) oli vajadus teha muudatus ka § 12 lõike 1 punktis 41.

Kui taastuvast energiaallikast energia tootmiseks kasutatava tootmisseadme

kasutuselevõtmisega seotud kulu on tehtud tegelikult tekkinud kulude alusel, siis tuleb selle

seadme nõuetekohasust tõendav dokument esitada hiljemalt koos viimase maksetaotlusega. Kui

aga kulu on tehtud ühikuhinna alusel (päikeseenergia kasutuselevõtmisega seotud tegevuse

elluviimise korral) , siis esitatakse peale tegevuse elluviimist üks maksetaotlus ja sellega koos

1 Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” ja Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse

nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning

finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” muutmine seletuskiri lk 5

5

tuleb lisada eelpool toodud dokument. Selliseks dokumendiks võib olla näiteks

elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistus, elektripaigaldise ülevaatuse akt või nõuetekohasuse

kinnitus. Nimetatud nõue tuleneb PRIA kohustusest kontrollida, millise tootmisseadme on

toetuse saaja soetanud.

Eelnõu punktiga 20 muudetakse ühtlustamise eesmärgil § 14 lõike 1 sõnastust. Lõikesse 1

lisandub viide Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklile 65, kust

tulevad tegevuse kestvuse täpsemad nõuded. Toetuse saaja seisukohast muutub soodsamaks

nõue, mida vaadati likvideerimise või pankroti korral. Kui siiani pidi toetuse saaja sihipärase

kasutamise perioodi lõpuni täitma mh ka taotleja nõuet, kus taotleja suhtes ei toimu

likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või

kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud sundlõpetamist ja tal ei ole kehtivat

äriregistrist kustutamise hoiatust, siis eelnõuga on selle nõude kontrollimist lühendatud kuni

viimase toetusosa maksmiseni. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/1060 artikli 65 lõikest 3, tuleb siiski toetuse saajal sihipärase kasutamise perioodi lõpuni

arvestada sellega, et tegevuse suhtes, mille tootmistegevus on lõpetamisel pankroti tõttu, mis

on seotud pettusega, tuleb tal saadud toetus tagasi maksta.

Eelnõu punktiga 21 viiakse määrusesse sisse parandus, millega toetuse saajale lisandus

kohustus, et sihipärase kasutamise perioodi lõpuni mere-vesiviljeluskasvanduse rajamise või

laiendamise tegevuse elluviimise korral peab olema taotlejal hoonestusluba vähemalt kolmeks

aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest.

Eelnõu punktiga 22 muudetakse § 14 lõike 2 punkti 2, millega sätestatakse, et toetuse saaja

peab eristama selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid

kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest, juhul kui kulu

hüvitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikkel 53 lõige 1

punktis a nimetatud tegelikult tekkinud kulude alusel. Juhul kui kulu hüvitatakse samas artiklis

nimetatud ühikuhinna või kindlasummalise makse alusel, ei ole kulude eristamine nende kulude

osas toetuse saaja raamatupidamises kohutuslik.

Eelnõu punktiga 23 lühendatakse § 14 lõike 3 punktis 1 sätestatud toetuse saaja kohustust

tegevuse elluviimise tähtaja osas kahelt aastalt 18 kuuni. Muudatuse põhjuseks on EMKVF-i

perioodi lõpu lähenemine. Toetuse taotleja, kes esitab taotluse 2026. aastal peale käesoleva

määruse muudatuste jõustumist, viib toetava tegevuse ellu, esitab kõik toetatava tegevusega

seotud kuludokumendid taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tähtpäevaks, ent hiljemalt

kaheksateistkümne kuu pärast arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

Toetuse saaja, kes on enne määruse muudatuste jõustumist asunud tegevust ellu viima, saab

selle lõpuni viia siiski kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse

tegemisest.

Eelnõu punktidega 24–27 täpsustakse ja parandatakse toetuse taotlejale esitatavaid nõudeid,

mida toetuse saaja peab täitma arvates toetusotsuse rahuldamisest kuni PRIA poolt viimase

toetusosa maksmiseni või üks aasta pärast toetatava tegevuse elluviimist. Punkti 24

täiendatakse viitega toetuse taotleja nõudele, mida ka toetuse saaja peab järgima. Nimelt peab

ka toetuse saaja kuni viimase toetusosa maksmiseni tagama, et ta on riigieelarvelistest, Euroopa

Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi

maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud

summas, samuti, et ta suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse

kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud

6

sundlõpetamist ja tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust. Erandina on pikem

periood pettusega pankroti korral, mis on kuni sihipärase kasutamise lõpuni. Punkti 25 jäävad

alles kohustused, et toetuse saaja ei ole pannud toime tõsiseid rikkumisi kalapüüginõuete osas,

Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi või EMKVF-i toetusega seotud rikkumisi või

karistusseadustiku §-s 357, 358, 364, 365, 3651, 3652, 367, 368, 3681, 3682, 3683, 3684, 3685,

3686, 411, 412 või 4121 sätestatud keskkonnaalast süütegu. Punktiga 26 viiakse määrusesse

sisse parandus ning täpsustatakse, et kui viiakse ellu investeeringut logistika- ja tarneahela

parendamiseks, esitab toetuse saaja tulemus- ja seirenäitajate tegelikud tulemused üks aasta

pärast toetatava tegevuse elluviimist. Punktiga 27 tunnistatakse § 14 lõike 3punkt 81 kehtetuks

kuna seal sätestatud nõue nimetatakse edaspidi § 14 lõike 3 punktis 8.

Eelnõu punktiga 28 täiendatakse rakendussätteid lõigetega 3–5, millega sätestatakse

tingimused kulude abikõlblikkusele ja kulude mitteabikõlblikkusele nendele taotlejatele, kes on

esitanud toetuse taotlused enne käesoleva eelnõu jõustumist või peale selle jõustumist. Kui

taotletakse toetust mere-vesiviljeluskasvanduse rajamise või laiendamise investeeringuks 2026.

aastal on tegevuse elluviimiseks vajalik kulu abikõlblik alates 1. aprillist 2026. Toetuse taotleja

peab sealjuures arvestama, et tegevusi ei toetata juhul, kui need on füüsiliselt lõpetatud või

täielikult ellu viidud enne, kui on esitatud programmi alusel rahastamistaotlus, olenemata

sellest, kas kõik asjaomased maksed on tehtud.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ELT L 231, 30.02.2021, lk 159), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus

(EL) 2021/1139, millega luuakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja

muudetakse määrust (EL) 2017/1004 (ELT L 247, 13.07.2021, lk 1–49).

4. Määruse mõjud

Eelnõuga tehtavate muudatuste jõustumisel taotleja ega toetuse saaja halduskoormus ei suurene

ja PRIA töökoormus jääb samaks nii toetuse taotluste kui ka toetuse maksetaotluste

menetlemisel. Samas väheneb muudatuste jõustumisel sihipärase kasutusperioodi kontrollimise

aeg PRIA-le, seeläbi väheneb ka bürokraatia, mis kaasneb sihipärase kasutusperioodi jooksul

läbi viidud kontrollidega. Toetuse taotleja vaates muutub toetatavate tegevuste ellu viimine

senisest rohkem paindlikumaks aidates paremini määruse eesmärke saavutada.

Eelnõus tehtavad muudatused on kooskõlas „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna

arengukava aastani 2030ˮ (PõKa) kestliku kalanduse programmiga, mille eesmärgiks on

võimaldada jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline kalandus- ja vesiviljelussektor, kvaliteetne

toodang ning kõrge lisandväärtus ja suur ekspordipotentsiaal, mis väljendub ettevõtete

müügitulus ja eksporditavate toodete koguväärtuses eurodes.

Määruse rakendamisel on positiivne mõju majandusele, keskkonnale ning selle kaudu ka maa-

ja rannapiirkondade arengule. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 46 „Mõjude

määratlemise kontrollküsimustiku“ tähenduses ei esine mõjusid riigi julgeolekule ja

välissuhetele ega riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.

7

Muudatuste eelnõu puudutab otseselt kokku ca 30 ettevõtet, lisanduvalt on meetme sihtrühmaks

ettevõtjad, kes soovivad alustada kalade kasvatamisega meres. Eesti vesiviljelussektoris

tegutsevad ettevõtted on väga erinevad nii suuruse, tegevussuundade kui toodangumahtude

poolest. Lisaks kalade kasvatamisele tegeletakse marginaalselt ka jõevähi (Astacus astacus)

kasvatamisega ning katsetatakse meres karpide ja vetikate kasvatamisega. Vesiviljelusega

tegelevad äriühingud on koondunud tulundusühistu seaduse alusel loodud ja kalandusturu

korraldamise seaduse alusel tunnustatud tootjaorganisatsiooni Eesti Avamere Vesiviljelejate

Ühistu, mis on üks kuuest tunnustatud kalandussektoris tegutsevast tootjaorganisatsioonist

Eestis.

Olulisemate muudatustena täpsustatakse eelnõus abikõlbmatute kulutuste nimistut. Määruse

muudatusega kehtestatakse mikro, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjale lühem kolme

aastane investeeringu sihipärase kasutamise periood, samuti täpsustatakse nõudeid

ostumenetluse korraldamisele. Muudatused lihtsustavad taotlejatele toetuse taotlemist, samuti

väheneb PRIA halduskoormus taotluste menetlemisel ja hilisemate kontrollitoimingute

läbiviimisel.

Eelnõul puudub mõju riigikaitsele ja välissuhetele, siseturvalisusele, kohaliku omavalitsuse

korraldusele, elukeskkonnale ja infoühiskonnale, haridusele, kultuurile ja spordile.

Eelnimetatud mõju ulatus, sagedus ja ebasoovitava mõju avaldumise risk on väike.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Eelnõuga tehtavad muudatused puudutavad varem väljatöötatud toetusmeetmeid, seega ei

kaasne sellega menetlusprotsessi, tööjõudu ega IT-arendustegevusi puudutavaid lisakulusid.

Meetmeid rahastatakse rakenduskavas kirjeldatud tavapärase korra alusel, mil meetme

eelarvest 70% kaetakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondist ning 30% Eesti

Vabariigi eelarvest. Rakendamisega seotud kulud planeeritakse tavapäraselt Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi eelarve biomajanduse programmis.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 15. mail 2026. aastal. Paragrahvi 5 punktides 13 ja 16, § 10 lõikes 7 ja § 14

lõike 3 punktis 1 15. mail 2026. aastal jõustunud muudatusi ei kohaldata toetuse taotleja suhtes,

kes esitas toetuse taotluse enne 14. maid 2026.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse infosüsteemis EIS kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja

Kliimaministeeriumile ning saadetakse arvamuse esitamiseks PRIA-le, samuti edastatakse info

konsulteerimiseks kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegelevaid ettevõtjaid

esindavale erialaliidule Eesti Kalaliit ning vesiviljelustoodete tootmisega tegelevaid ettevõtjaid

esindavatele erialaliitudele, Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Liit ning Eesti Vesiviljelejate Liit.

16. aprillil 2026. aastal toimus Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021-2027

seirekomisjoni koosolek, kus seirekomisjoni liikmete poolt kiideti heaks määruse nr 22 §-is 6

sätestatud muudatused.

8

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Kõrgmaa

Kantsler

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Rahandusministeerium

Kliimaministeerium

Meie: (kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/289

Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks „Regionaal- ja

põllumajandusministri 04. märtsi 2025. a määruse nr 22 „Perioodi 2021–2027 vesiviljeluse

investeeringutoetus“ muutmine“ eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada viie tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Määruse eelnõu, REM_EN_24_04_26.pdf

2. Määruse eelnõu seletuskiri, REM_SK_24_04_26.pdf

Signe Soomann, [email protected], 625 6240