Perioodi 2021-2027 toetuse andmise tingimuste määruste muutmine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Kliimaministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Rahandusministeerium

Meie: (kuupäev digiallkirjas) nr 1.4- 3/287

Regionaal- ja põllumajandusministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse

avaldamiseks esitamine

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

regionaalministri määruse „Perioodi 2021-2027 toetuse andmise tingimuste määruste

muutmine“ eelnõu. Palume anda eelnõule kooskõlastus kümne tööpäeva jooksul alates selle

avaldamisest eelnõude infosüsteemis (http://eelnoud.valitsus.ee).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. SF21-27_maaruste_muutmine_EN_200426.pdf

2. SF21-27_maaruste_muutmine_SK_200426.pdf

Sama: Sotsiaalministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus, Eesti Linnade ja Valdade Liit

Arvamuse avaldamiseks: Euroopa Komisjon, perioodi 2021-2027 rakenduskava

seirekomisjon, Õiglase Ülemineku Fondi juhtkomisjon, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit

Andres Heldring

611 3106 [email protected]

MÄÄRUS

(kuupäev digiallkirjas) nr …

Perioodi 2021-2027 toetuse andmise tingimuste määruste

muutmine

Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

§ 1. Riigihalduse ministri 15. veebruari 2023. a määruse nr 11 „Toetuse andmise

tingimused ja kord toetusskeemis „Suuremate linnapiirkondade

arendamine““ muutmine

Riigihalduse ministri 15. veebruari 2023. a määruses nr 11 „Toetuse andmise tingimused ja kord

toetusskeemis „Suuremate linnapiirkondade arendamine““ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Paragrahvi 9 lõikes 1 nimetatud linnapiirkonna tegevuskava muutmisel on uue esitatud

projekti maksimaalne toetuse osakaal 85 protsenti abikõlblike kulude maksumusest, kui toetuse

taotleja või partner on teadus- ja arendusasutus, ülikool või evalveeritud rakenduskõrgkool

teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse kohaselt.“;

2) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Paragrahvi 9 lõikes 1 nimetatud linnapiirkonna tegevuskava muutmisel on uue esitatud

projekti toetuse maksimaalne summa § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevust sisaldava projekti

kohta 1 200 000 eurot.“;

3) paragrahvi 7 lõikes 9 asendatakse tekstiosa „lõikes 1“ tekstiosaga „lõikes 1 või 11“;

4) paragrahvi 10 lõike 5 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

„6) projekti ajakava, sealhulgas kavandatav taotluse esitamise tähtaeg;“;

5) paragrahvi 13 lõiget 1 täiendatakse punktiga 1¹ järgmises sõnastuses:

„1¹) punktis 1 nimetatud kriteeriumi hindamisel lisatakse 0,3 lisapunkti, kui projekti on taotleja

ja partnerina kaasatud mitu erinevat § 10 lõikes 3 nimetatud organisatsiooni tüüpi;“;

6) paragrahvi 15 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Linnapiirkonna tegevuskava koostaja võib kooskõlastas rakendusüksusega algatada

linnapiirkonna tegevuskava muutmise, milleks korraldatakse lisavoor uute ettepanekute

esitamiseks. Lisavooru korraldamiseks peab selle eelarve olema vähemalt 1 200 000 eurot.“;

2

7) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Lõikes 1 nimetatud lisavooru väljakuulutamisel on rakendusasutusel õigus täpsustada,

milliste § 4 lõike 1 punktides 1–5 nimetatud tegevuste kohta saab linnapiirkonna tegevuskava

muutmiseks ettepanekuid esitada.“;

8) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Uued projektid kantakse linnapiirkonna tegevuskava reservnimekirja lõppu ning need

võetakse menetlusse §-s 28 sätestatu kohaselt.“;

9) paragrahv 18 lõike 4 punktis 13 asendatakse sõna „põhiprojekti“ sõnaga „eelprojekti“;

10) paragrahvi 20 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Taotlus esitatakse rakendusüksusele hiljemalt 2025. aasta 31. detsembril. Reservnimekirja

kantud projekti või tegevuskava muutmisel sellesse lisatud projekti taotluse esitamise tähtpäev

ei või olla hilisem kui 2027. aasta 30. aprill. Taotlemine toimub jooksvalt.“.

§ 2. Riigihalduse ministri 8. märtsi 2023. a määruse nr 14 „Kättesaadavate kvaliteetsete

avalike teenuste toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine

Riigihalduse ministri 8. märtsi 2023. a määruses nr 14 „Kättesaadavate kvaliteetsete avalike

teenuste toetuse andmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

„6) komisjoni otsuse (EL) 2025/2630 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2

kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike

teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus

2012/21/EL (ELT L, 2025/2630, 19.12.2025) (edaspidi komisjoni otsus (EL) 2025/2630) alusel

antav riigiabi, on abikõlblikud nimetatud komisjoni otsuse alusel tehtud kulud.“,

2) paragrahvi 9 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Projekti rakendamise käigus juhtunud avarii või muu eriolukorra tõttu võib rakendusüksus

projekti abikõlblikkuse perioodi pikendada kuni üheksa kuu võrra tingimusel, et projekti

abikõlblikkuse periood ei ületa lõikes 1 nimetatud toetuse andmise abikõlblikkuse perioodi.“;

3) paragrahvi 11 lõikes 6, § 15 lõike 1 punktis 20 ning § 21 lõikes 9 asendatakse tekstiosa

„Euroopa Komisjoni 2011. aasta otsuse“ tekstiosaga „komisjoni otsuse (EL) 2025/2630“;

4) paragrahvi 11 lõikes 6 asendatakse arv „15“ arvuga „20“;

5) paragrahvi 21 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Kui määruse alusel antav toetus on komisjoni otsuse (EL) 2025/2630 tähenduses riigiabi,

märgitakse taotluse rahuldamise otsuses, et tegemist on riigiabiga Euroopa Liidu toimimise

lepingu (ELTL) artikli 107 lõike 1 tähenduses, mille puhul kohaldatakse abi andmisel

komisjoni otsuses (EL) 2025/2630 sätestatut.“.

§ 3. Regionaalministri 24. oktoobri 2023. a määruse nr 73 „Toetuse andmise tingimused

ning kord toetusskeemis „Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks““

muutmine

3

Regionaalministri 24. oktoobri 2023. a määruses nr 73 „Toetuse andmise tingimused ning kord

toetusskeemis „Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks““ tehakse järgmised

muudatused:

1) paragrahvi 11 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõna „augustini“ sõnaga „detsembrini“;

2) paragrahvi 11 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kui projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatu erakordne või

ettenägematu asjaolu, võib ta mõjuval põhjusel taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi

pikendamist tingimusel, et projekti abikõlblikkuse periood ei ületa lõigetes 2 ja 4 sätestatud

tähtaegu.“.

§ 4. Regionaalministri 24. oktoobri 2023. a määruse nr 74 „Ida-Viru maakonna kohalike

omavalitsuste investeeringuteks toetuse andmise tingimused ja kord ülemineku mõjude

leevendamiseks“ muutmine

Regionaalministri 24. oktoobri 2023. a määruses nr 74 „Ida-Viru maakonna kohalike

omavalitsuste investeeringuteks toetuse andmise tingimused ja kord ülemineku mõjude

leevendamiseks“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõikes 7 ja § 9 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „30. aprill“ tekstiosaga „31.

oktoober“ vastavas käändes;

2) paragrahvi 9 lõike 2 teises lauses asendatakse arv „36“ arvuga „42“;

3) paragrahvi 9 lõikes 4 asendatakse arv „24“ arvuga „30“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Kõrgmaa

Kantsler

1

regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Perioodi 2021-2027 toetuse andmise

tingimuste määruste muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2

alusel.

Määrusega reguleeritakse tulemusvaldkonna „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“,

regionaalarengu programmi tegevust „Regionaalpoliitika kujundamine ja rakendamine“, mille

tulemuste saavutamiseks toetust antakse.

Määrusega panustatakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021−2027“

(edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärkide 5 „Inimestele lähedasem Eesti“ ja 6 „Õiglane

üleminek“ tulemuste saavutamisse.

Eelnõuga muudetakse järgmisi perioodi 2021−2027 toetuse andmise tingimuste määrusi:

 riigihalduse ministri 15. veebruari 2023. a määrust nr 11 „Toetuse andmise tingimused

ja kord toetusskeemis „Suuremate linnapiirkondade arendamine““,

 riigihalduse ministri 8. märtsi 2023. a määrust nr 14 „Kättesaadavate kvaliteetsete

avalike teenuste toetuse andmise tingimused ja kord“,

 regionaalministri 24. oktoobri 2023. a määrust nr 73 „Toetuse andmise tingimused ning

kord toetusskeemis „Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks““,

 regionaalministri 24. oktoobri 2023. a määrust nr 74 „Ida-Viru maakonna kohalike

omavalitsuste investeeringuteks toetuse andmise tingimused ja kord ülemineku mõjude

leevendamiseks“.

Määruste muutmise eesmärk on toetuse andmise tingimuste määrustes läbivalt pikendada

toetuse andmise abikõlblikkuse perioodi ja täpsustada abikõlblikkuse perioodi pikendamise

tingimusi, et pakkuda ajalist puhvrit projektide tulemuslikuks elluviimiseks. Täiendavalt

kohandatakse suuremate linnapiirkondade sekkumises toetuse andmise tingimusi ettepanekute

esitamiseks lisavooru korraldamiseks, täpsustatakse linnapiirkondade tegevuskavade muutmise

korda ning reservprojektide menetlust. Samuti leevendatakse nõudeid taotluse juurde esitatava

ehitusliku projektdokumentatsiooni osas, asendades põhiprojekti nõude eelprojekti nõudega.

Kättesaadavate kvaliteetsete avalike teenuste määruses parandatakse viited Euroopa Komisjoni

otsusele (EL) 2025/2630, mida kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike

2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike

teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes ja millega tunnistatakse kehtetuks

kehtivas määruses viidatud Euroopa Komisjoni otsus 2012/21/EL.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

regionaalpoliitika osakonna nõunik Julia Troitskaja (5309 7437, [email protected]),

regionaalpoliitika osakonna peaspetsialist Katrin Orgusaar (5885 1383;

[email protected]) ja regionaalpoliitika osakonna nõunik Andres Heldring (611 3106;

[email protected]). Eelnõule on juriidilise ekspertiisi teinud kohalike omavalitsuste

osakonna õigusnõunik Olivia Taluste ([email protected], 5885 1453). Keeletoimetuse on

eelnõule teinud õigusosakonna peaspetsialist Leeni Kohal ([email protected], 5698 3427).

2

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb neljast paragrahvist.

Eelnõu §-ga 1 tehakse muudatused riigihalduse ministri 15. veebruari 2023. a määruses

nr 11 „Toetuse andmise tingimused ja kord toetusskeemis „Suuremate linnapiirkondade

arendamine““.

Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse määruse § 7 lõikega 1¹ ja lisatakse toetuse osakaalu

puudutav tingimus, mida rakendatakse linnapiirkonna tegevuskava muutmiseks korraldatud

lisavoorust linnapiirkonna tegevuskavasse kantud uute projektide rahastamisel. Lisavooru

korraldamine on aktuaalne eelkõige Ida-Viru linnapiirkondade ühise uuenduslike rohe- ja

digilahenduste tegevuskava muutmiseks, kuna esimeses voorus ei esitatud piirkonnale

eraldatud eelarveliste vahendite ära kasutamiseks piisavas mahus ettepanekuid.

Linnapiirkondade tegevuskavadesse kantud projektide elluviimiseks tuli taotlused esitada

hiljemalt 31. detsembriks 2025 ning võimalikke vabu vahendeid võib tekkida juurde, kui mõni

taotlus jääb rahuldamata või muutub selle abikõlblike kulude eelarve elluviimise käigus

odavamaks.

Meetme toetuse protsent on üldjuhul 70% abikõlblikest kuludest (määruse § 7 lõige 1). Kuna

meetme rakendamise käigus on selgunud, et tegelik toetuse protsent meetmes jääb mõne

protsendi väärtuses väiksemaks kui kavandatud, võib valitud põhimõtetele vastavatele

projektidele eraldada toetust ka suuremal määral. Kavandatud on 85%-line toetusmäär nendele

projektidele, mis sisaldavad taotleja või partnerina vähemalt ühte teadus- ja arendusasutust,

ülikooli või evalveeritud rakenduskõrgkooli teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni

korralduse seaduse tähenduses. Linnapiirkondade uuenduslike rohe- ja digilahenduste voorude

üks eesmärke on olnud erinevates partnerlustes leida võimalusi ning lahendusi, mis parandavad

linnapiirkonnas elukvaliteeti või administratiivset või majanduslikku efektiivsust. Senistes

linnapiirkondade uuenduslike lahenduste projektides on koostöö komponenti leidunud siiski

võrdlemisi vähe. Küll on mitmetel linnapiirkondade arenguseminaridel väljendatud soovi

kasutada rohkem ära ülikoolide ja kolledžite tarkust ja kogemusi sobivate uuenduslike

lahendusteni jõudmiseks. Suurem toetuse määr eelduslikult motiveerib tegema rohkem

koostööd nimetatud osapoolte vahel ja pakub suuremat tuge selliste projektide elluviimisel.

Teadus- ja arendusasutuse, ülikooli ja evalveeritud rakenduskõrgkooli termineid on selgitatud

teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse1 § 3 lõigetes 3–5.

Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse määrust § 7 lõikega 2¹ ning lisatakse tingimus, et

tegevuskava muutmisel lisavooru esitatud uuenduslike rohe- ja digilahenduste projektide

maksimaalne toetuse summa võib ulatuda kuni 1,2 miljoni euroni. Võttes aluseks

Statistikaameti ostujõu kalkulaatori andmeid on tarbijahinnaindeks aastatel 2022 kuni 2025

kasvanud indikatiivselt 20 protsenti. Toetuse summa suurendamine võimaldab taotlejatel

kavandada sama mõjusaid tegevusi kui varem, arvestades vahepealsete aastate jooksul aset

leidnud elukalliduse tõusu.

Eelnõu § 1 punktiga 3 asendatakse määruse § 7 lõikes 9 tekstiosa „lõikes 1“ tekstiosaga „lõikes

1 või 1¹“. Muudatus on seotud eelnõu punktis 1 kavandatava muudatusega. Kehtiva määruse §

7 lõike 9 järgi arvutab rakendusüksus üldise grupierandi määruse alusel saastatud alade

puhastamiseks antava investeeringuteks ette nähtud abi maksimaalse määra vastavalt üldise

grupierandi määruse artiklis 45 sätestatule, arvestades lõikes 1 nimetatud piirangut. Kui

linnapiirkonna tegevuskava muutmise käigus esitatakse lisavoorus projekte, mis sisaldavad

taotleja või partnerina vähemalt ühte teadus- ja arendusasutust, ülikooli või evalveeritud

1 Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadus–Riigi Teataja

3

rakenduskõrgkooli (vt määruse § 7 täiendamine lõikega 11), mille toetamisel antakse abi üldise

grupierandi määruse alusel saastatud alade puhastamise investeeringuteks, siis tuleb ka nende

puhul arvestada määruse § 7 lõikest 9 tulenevat maksimaalset toetuse andmise määra.

Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse määruse § 10 lõike 5 punkti 6 ja jäetakse sellest välja

taotluse esitamise tähtajana 31. detsember 2025. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 10

kavandatava määruse § 20 lõike 1 sõnastusega. Kehtiva määruse § 10 lõike 5 punkti 6 järgi

peab linnapiirkonna tegevuskavasse esitatud ettepanek sisaldama taotluse esitamise tähtaega,

mis ei saa olla hilisem kui 2025. aasta 31. detsember. Lisavoor Ida-Viru linnapiirkonna ühise

tegevuskava muutmiseks on kavas korraldada 2026 aasta I poolaasta jooksul, siis ei ole

võimalik vastavat tingimust enam uute ettepanekute esitamisel järgida. 31. detsembri 2025

tähtaeg jääb määruse § 20 lõike 1 kavandatud sõnastusmuudatuses kehtima kõigi algsetesse

linnapiirkondade tegevuskavadesse nimetatud projektide puhul.

Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse määruse § 13 lõiget 1 punktiga 1¹ ning lisatakse projekti

mõju kriteeriumi hindamisse täiendav boonus sellistele projektidele, kus projekti on taotleja või

partnerina kaasatud mitu (vähemalt kaks) erinevat tüüpi asutust, võttes aluseks määruse § 10

lõikes 3 nimetatud jaotuse ehk kohaliku omavalitsuse üksus, sihtasutus või mittetulundusühing,

avalik-õiguslik juriidiline isik või äriühing. See tähendab, et kui projektis osalevad näiteks

kohaliku omavalitsuse üksus ja mittetulundusühing, saab lisada hindamisel boonuse. Boonust

ei saa anda juhul, kui ühte projekti on kaasatud ainult kaks kohaliku omavalitsuse üksust või

kaks äriühingut. Linnapiirkondade meetme üks suundi on toetada uuenduslikke lahendusi, mis

tegelevad konkreetses linnapiirkonnas kokku lepitud arenguväljakutsetega ning võimaldavad

nendega toimetulekuks arendada avaliku sektori koostööd erasektori ning teadus- ja

arendusasutustega. Siiski on seda tüüpi projekte esitatud siiani vähe ning alatäidetud on

väljundnäitaja „Integreeritud territoriaalse arengu projektid“. Erinevat tüüpi asutuste kaasatusel

projekti elluviimisel lisatakse hindamisel koondhindele 0,3 lisapunkti.

Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse määruse § 15 lõike 1 sõnastust. Paragrahvi eesmärk on

reguleerida linnapiirkonna tegevuskava muutmise võimalusi. Kehtiva määruse järgi võib

linnapiirkonna tegevuskava koostaja kooskõlas rakendusüksusega algatada põhjendatud

juhtudel linnapiirkonna tegevuskava muutmise. Määrus ei sätesta paraku, milliseid juhtusid

loetakse põhjendatuks ja kas tegevuskava saab jooksvalt muuta või mitte. Eelnõuga

täpsustatakse õigusselguse huvides määruse § 15 lõikes 1, et linnapiirkonna tegevuskava

koostaja võib kooskõlastatult rakendusüksusega algatada linnapiirkonna tegevuskava

muutmise, milleks korraldatakse lisavoor uute ettepanekute tegevuskavasse esitamiseks.

Lisavoorus uute ettepanekute esitamine tagab linnapiirkonna muutmiseks esitatud ettepanekute

esitajate võrdse kohtlemise. Uute ettepanekute kogumine võib osutuda vajalikuks, kui senine

tegevuskavasse kinnitatud projektide nimekiri ei võimalda meetme eelarve ära kasutamist.

Tegevuskava muutmine ei ole sobiv viis nimekirjas olevate projektide eelarvete, sisu või

mõõdikute sihttasemete muutmiseks. Projektide muutmise võimalused on reguleeritud määruse

§ 23 lõikes 6 ja §-s 26. Lisavooru korraldamine ettepanekute esitamiseks tuleb tegevuskava

koostajal kooskõlastada rakendusüksusega, see eeldab mõlema poole valmisolekut vooru

avamiseks ettevalmistuste tegemiseks. Lisavooru korraldamine on asjakohane juhul, kui

linnapiirkonna eelarveliste vahendite jääk võimaldab rahastada vähemalt ühte uut projekti

määruse järgi maksimaalses võimalikus toetuse mahus ehk 1 200 000 euro ulatuses. Uute

ettepanekute vooru korraldamisel arvestatakse tavapäraseid määruse §-des 10−14 ettepaneku

esitamisele ja menetlusele kehtestatud sätteid.

Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse määruse § 15 lõikega 11, mille järgi on rakendusasutusel

lisavooru korraldamisel õigus täpsustada, millise määruse § 4 lõike 1 punktides 1−5 nimetatud

tegevuste kohta selles voorus ettepanekuid esitada saab. Näiteks Ida-Viru linnapiirkondade

4

ühise tegevuskava lisavooru korraldamisel võib võimaldada vaid innovatiivsete digilahenduste

projektide esitamist. Täpsustamise eesmärk on suunata ettepanekuid esitama nende tegevuste

kohta, mida põhivoorus laekus soovitust vähem ja millega seotud mõõdikutesse panustamist

oodatakse suuremas mahus.

Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse määruse § 15 lõikega 3, mille järgi kantakse linnapiirkonna

tegevuskava muutmisel lisavooru esitatud hindamisel positiivse hinnangu saavad projektid

vastavalt hindamisel saadud koondhindele linnapiirkonna tegevuskava reservnimekirja lõppu.

Nende projektide taotluste esitamiseks kehtib määruse §-s 28 sätestatud linnapiirkonna

tegevuskava reservprojektide menetlusse võtmise kord. Rakendusüksus viib tegevuskavasse

nimetatud projektide taotlejatega läbi eelnõustamise ning teeb kokkulepped taotluse

esitamiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse määruse § 18 lõike 4 punkti 13 ja asendatakse nõue esitada

taotluse esitamisel ehitiste puhul ehitusprojekti dokumentatsioon vastavalt põhiprojekti

staadiumile nõudega esitada ehitusprojekt eelprojekti staadiumis. Eelprojekt on ehitusprojekti

staadium, milles esitatakse ehitise arhitektuurilahendus ja insener-tehniliste lahenduste

põhimõtted, mida tellija kooskõlastuse korral detailiseeritakse projekteerimise järgmistes

staadiumites. Taotleja jaoks tähendab see tingimuse leevenemist, sest erinevalt põhiprojektist

ei nõua eelprojekti maht ja detailsus sellisel määral ettevalmistusaega ja eelarvelisi vahendeid.

Samas annab eelprojekt juba arusaadavat ja õiget teavet kavandatava ehitise ning selle

vastavuse kohta õigusaktides sätestatud nõuetele, mis on rakendajatele piisav toetusotsuse

langetamiseks. Muudatusega ühtlustatakse nõuded ehituslikule projektdokumentatsioonile

teiste regionaalvaldkonna investeeringutoetuste määrustega, kus nõutakse taotluse esitamisel

ehitusprojekti eelprojekti staadiumis esitamist. Muudatus kiirendab projektide ettevalmistamist

ning võimaldab jõuda taotluse rahuldamise otsusteni ning projektide elluviimiseni lühema aja

jooksul.

Eelnõu § 1 punktiga 10 täpsustatakse määruse § 20 lõiget 1 ja sätestatakse reservnimekirja

kantud projekti või tegevuskava muutmisel lisaettepanekute taotluse esitamise tähtpäevaks 30.

aprill 2027. Taotlus juba tegevuskavas olevate projektide osas tuli esitada rakendusüksusele

määruse § 20 lõike 1 esimese lause järgi hiljemalt 2025. aasta 31. detsembril. Taotlemine

toimub reservnimekirja kantud projekti puhul samuti jooksvalt.

Vabariigi Valitsus on korduvalt rõhutanud, et käesoleval hetkel on eelkõige oluline kiirendada

meetme rakendamist, et vältida raha ostujõu ajas vähenemise mõjusid ning kiirendada

väljamaksete tempot. Reservnimekirja projektidele selge tähtaja sätestamine on vajalik, et

projektide ettevalmistamist võetaks tõsiselt ning pingutatakse toetuse kiire kasutamise nimel.

Seni toetuse taotlemise õiguse saanud reservprojektide ettevalmistused on alanud ning nende

puhul on määruse muudatusega sätestatav uus taotluse esitamise tähtaeg proportsionaalne, kui

arvestada, et põhinimekirja projektide ettevalmistusaeg alates linnapiirkondade tegevuskavade

kinnitamisest on indikatiivselt kuni poolteist aastat. Lisavooru projektide puhul saab

projektiettepaneku esitaja juba arvestada vajadusega projekt kiiremas tempos ellu viia. Reserv-

ja lisaprojektide esitamise tähtaeg 2027. aasta aprillis jätab kohalikele omavalitsustele ning

teistele taotlejatele võimaluse kavandada projekti oma- ja kaasfinantseerimine 2027. aasta

eelarve kinnitamisel.

Eelnõu §-ga 2 tehakse muudatused riigihalduse ministri 8. märtsi 2023. a määruses nr 14

„Kättesaadavate kvaliteetsete avalike teenuste toetuse andmise tingimused ja kord“.

5

Eelnõu § 2 punktidega 1, 3, 4 ja 5 asendatakse määruses läbivalt viited Euroopa Komisjoni

2011. aasta otsusele, mis puudutas üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele

ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi tingimusi, viitega uuele

komisjoni otsusele. Kuivõrd komisjon võttis 19.12.2025 vastu uue otsuse, millega tunnistati

kehtetuks otsus 2012/21/EL, siis tuleb edaspidi juhinduda uuest komisjoni otsusest: „Komisjoni

otsus (EL) 2025/2630, 16. detsember 2025, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike

2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike

teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus

2012/21/EL“. Vajalikud muudatused tehakse määruse § 6 lõike 1 punktis 6, § 11 lõikes 6, § 15

lõike 1 punktis 20 ning § 21 lõigetes 8 ja 9.

Eelnõu § 2 punktiga 2 muudetakse määruse § 9 lõiget 5. Muudatuse tulemusena saab

rakendusüksus taotluse rahuldamise otsust põhjendatud juhtudel (toimunud avariide või muude

eriolukordade tõttu) muuta kuni 9 kuu võrra tingimusel, et projekti abikõlblikkuse periood ei

ületa § 9 lõikes 1 nimetatud toetuse andmise abikõlblikkuse perioodi. Kehtiv määrus võimaldab

projekti abikõlblikkuse perioodi pikendada ühe korra ja maksimaalselt kuue kuu võrra.

Abikõlblikkuse perioodi pikendamine kuue kuu võrra ei pruugi olla piisav, et kavandada

ehitustööd sobivajale ajale ja vältida näiteks talveperioodi. Määruse muudatus võimaldab

kavandada ehitustööd sobivale ajale ja vältida ilmastikust tingitud kvaliteediprobleemide teket.

Sellega võimaldatakse toetuse saajatele mõistlikku lisaaega projekti tulemuste saavutamiseks

ja väheneb projekti katkestamise risk.

Eelnõu §-ga 3 tehakse muudatused regionaalministri 24. oktoobri 2023. a määruses nr 73

„Toetuse andmise tingimused ning kord toetusskeemis „Piirkondlike algatuste toetus

õiglaseks üleminekuks““.

Eelnõu § 3 punktiga 1 muudetakse määruse § 11 lõike 2 punkti 1 sõnastust ja sätestatakse

keskmise suurusega ja suuremahulise põhivarainvesteeringu projektide abikõlblikkuse perioodi

lõpptähtajaks 2026. aasta 31. detsember. Kehtiva regionaalministri määruse järgi on nimetatud

projektide abikõlblikkuse perioodi lõpptähtajaks 2026. aasta 31. august.

Meetme rakendamise käigus on selgunud, et osade rahastamisotsuse saanud projektide

teostamine võib võtta taotlejast sõltumatutel põhjustel planeeritust rohkem aega. Juba

rahastatud projektide ajakava mõjutavad eeskätt riigihangetega seotud asjaolud, sh hanke

nurjumine, vaidlustusmenetlused, lisaks ka projekteerimis- ja ehitustööde teostusperioodi

venimine ning ehitushindade kallinemine ja tarneaegade pikenemine.

Kehtiva regionaalministri määruse § 11 lõike 4 punkti 1 kohaselt on suuremahuliste projektide

maksimaalseks elluviimise perioodiks määratud 36 kuud taotluse esitamise tähtpäevast, või

2026. aasta 31. august (määruse § 11 lõike 2 punkt 1), sõltuvalt asjaolust kumb tähtaeg

varasemalt saabub. Kuna suuremahuliste projektide taotlusvoor suleti 2024. aasta 31. mail, ei

ole taotlejatel võimalik regionaalministri määruse § 11 lõike 4 punktis 1 lubatud 36-kuulist

perioodi täies mahus ära kasutada. Kuigi põhivarainvesteeringu projekti taotlejal oli võimalus

määrata abikõlblikkuse perioodi algus kuni 12 kuud enne taotluse esitamise tähtaega, ei ole

seda praktikas kasutatud. Arvestades suuremahuliste projektidega seotud riske, on toetuse

saajad eelistanud alustada tegevustega pärast rahastamisotsuse vormistamist. Keskmise

suurusega projektide teine taotlusvoor suleti 2025. aasta 1. septembril, mis samuti ei võimalda

nende projektide puhul ära kasutada määrusega lubatud maksimaalselt 24 kuu pikkust

abikõlblikkuse perioodi.

6

Abikõlblikkuse perioodi pikendamine kuni 2026. aasta lõpuni ei taga küll nendele projektidele

määruse § 11 lõikega 4 ettenähtud rakendamisperioodi, kuid loob vajaliku puhvri selleks, et

põhjendatud juhul oleks võimalik projekti abikõlblikkuse perioodi pikendada olukorras, kus

projekti elluviimine võtab kavandatust rohkem aega. Sellega väheneb risk, et toetuse saajad ei

suuda lõpule viia projekte, mille elluviimisega on juba alustatud. Muudatus abikõlblikkuse

perioodis mõjutab vaid üksikuid pikendamise tingimustele vastavaid projekte ning sellega ei

kaasne täiendavaid finantsriske ega olulist mõju fondi vahendite kasutamisele, vaid see

vähendab projektide katkestamise tõenäosust ja tagab vahendite kasutamise täies mahus.

Kavandatav muudatus ei mõjuta meetme eesmärke, toetatavaid tegevusi ega toetuse määrasid.

Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamine on võimalik üksnes põhjendatud juhtudel,

arvestades projekti maksimaalset kestust ja teisi kehtivaid nõudeid. Abikõlblikkuse perioodi

pikendamine aitab tagada meetme eesmärkide saavutamist ning vältida olukorda, kus juba

rahastatud projektide investeeringud jäävad teostamata üksnes määrusest tuleneva ajapiirangu

tõttu.

Eelnõu § 3 punktiga 2 muudetakse määruse § 11 lõike 5 sõnastust seoses keskmise suurusega

ja suuremahulise põhivarainvesteeringu-projektide perioodi lõpptähtaja eelnõu § 3 punktis 1

kavandatud pikendamisega. Muudatuse eesmärk on anda rakendusüksusele võimalus

põhjendatud juhtudel muuta taotluse rahuldamise otsust ning pikendada projekti abikõlblikkuse

perioodi ka rohkem kui kuue kuu võrra, nagu on sätestatud kehtiva regionaalministri määruse

§ 11 lõikes 5, tingimusel et projekti abikõlblikkuse periood ei ületa määruse § 11 lõigetes 2 ja

4 sätestatud tähtaegu.

Muudatuse vajadus tuleneb meetme rakendamise praktikast, millest on selgunud, et toetuse

saajatel võib osutuda vajalikuks projekti pikendada rohkem kui kuue kuu võrra. See võimaldab

toetuse saajal arvestada projekti elluviimise käigus ilmnevate ettenägematute asjaoludega ning

tagada projektitegevuste nõuetekohane ja tulemuslik lõpuleviimine. Samas kehtib piirang, et

pikendamisega ei või ületada määruse § 11 lõigetes 2 ja 4 sätestatud tähtaegu.

Eelnõu §-ga 4 tehakse muudatused regionaalministri 24. oktoobri 2023. a määruses nr 74

„Ida-Viru maakonna kohalike omavalitsuste investeeringuteks toetuse andmise

tingimused ja kord ülemineku mõjude leevendamiseks“.

Eelnõu § 4 punktiga 1 muudetakse määruse § 5 lõiget 7 ning pikendatakse abikõlblike kulude

tasumise tähtaega kuue kuu võrra: 2027. a 30. aprillilt 31. oktoobrini. Muudatus leevendab

toetuse saajale ajalist survet projekti elluviimisel, kui abikõlblikkuse perioodi pikenemisel

rakendub ka abikõlblike kulude tasumisel kuue kuu võrra pikem tähtaeg.

Eelnõu § 4 punktiga 1 muudetakse samuti määruse § 9 lõiget 1 ja sätestatakse kõikide projektide

abikõlblikkuse perioodi lõpptähtajaks 2027. aasta 31. oktoober senise 30. aprilli asemel. Kuigi

projektide abikõlblikkuse perioodi lõpptähtaega on varasema määruse muudatuse käigus juba

pikendatud aasta võrra 2027. aasta 30. aprillini, ei ole see endiselt piisav kõikide projektide

tulemuslikuks elluviimiseks. Meetme rakendamise tempot pidurdavad jätkuvalt projekteerimis-

ja ehitustööde prognoositust pikem kestvus ja varasemalt korraldatud hankemenetluste

venimine vaidlustuste tõttu. Abikõlblikkuse perioodi pikendamisega võimaldatakse toetuse

saajatele mõistlikku lisaaega projektide tulemuste saavutamiseks ja väheneb projektide

katkestamise risk.

Eelnõu § 4 punktiga 2 muudetakse määruse § 9 lõiget 2 seoses abikõlblikkuse perioodi

lõpptähtaja pikendamisega kuue kuu võrra. Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendatakse

seniselt 36 kuult kuni 42 kuuni.

7

Eelnõu § 4 punktiga 3 muudetakse määruse § 9 lõiget 4 seoses abikõlblikkuse perioodi

lõpptähtaja pikendamisega kuue kuu võrra. Sama perioodi võrra pikendatakse ka tähtaega, kui

peavad olema tehtud ehituse ettevalmistamisega seotud kulud ja sõlmitud ehitustööde leping.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu koostamise aluseks on ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse

määrused. Eelnõu on kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu määrustega:

1) EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/1060, 24. juuni

2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes

kohaldatavad finantsreeglid,

2) EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/1058, 24. juuni

2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi,

3) Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT

L 187, 26.06.2014, lk 1–78),

4) Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 2023/2831, 13. detsember 2023, milles käsitletakse

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi

suhtes.

4. Määruse mõjud

Eelnõu aitab vähendab toetuse kasutamise ajalisi riske ning kasutada meetme vahendeid

eesmärgipärasemalt. Eelnõu mõjutab otseselt „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava

2021-2027“ poliitikaeesmärkide 5 „Inimestele lähedasem Eesti“ ja 6 „Õiglane üleminek“

eesmärkide ja tulemuste saavutamist, vähendab riske, et projekte ei jõuta ellu viia ning aitab

tulemuslikult ära kasutada meetmetele eraldatud vahendid.

Määrusega ei kaasne täiendavaid mõjusid horisontaalsetele põhimõtetele.

Määrus ei too kaasa ettevõtjate, inimeste või vabaühenduste halduskoormuse tõusu.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid riigieelarvelisi tulusid või kulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, see tähendab kolmandal päeval pärast selle Riigi Teatajas

avaldamist.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

8

Määruse eelnõu väljatöötamisse on olnud kaasatud Riigi Tugiteenuste Keskus. Eelnõu

esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile,

Riigi Tugiteenuste Keskusele, Kliimaministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Täiendavalt

esitatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks Euroopa Komisjonile, perioodi 2021–2027

rakenduskava seirekomisjonile ning Ida-Virumaa õiglase ülemineku protsessi juhtkomisjonile.