| Dokumendiregister | Terviseamet |
| Viit | 9.3-1/26/339-3 |
| Registreeritud | 29.04.2026 |
| Sünkroonitud | 30.04.2026 |
| Liik | Sissetulev dokument |
| Funktsioon | 9.3 Teenuste terviseohutus |
| Sari | 9.3-1 Ehitusprojekti või detailplaneeringu terviseohutuse hinnangud või kooskõlastused |
| Toimik | 9.3-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Valga Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Valga Vallavalitsus |
| Vastutaja | Aira Varblane (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Lõuna regionaalosakond, Valgamaa esindus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
2
EELNÕU
EHITUS- JA PLANEERIMISTEENISTUS
KORRALDUS
Valga kuupäev digiallkirjas nr xx
Ehitusloa väljastamine Valga linnas Karja
tänava, J. Kuperjanovi tänava ja Männiku
tänava vaheliste maaüksuste lähiümbruse
teede ja juurdekuuluvate rajatiste ehitamiseks
ja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise
algatamata jätmine
Valga Vallavalitsusele esitati ehitusloa taotlus Valga linnas Karja tänava, J. Kuperjanovi tänava ja Männiku tänava vaheliste maaüksuste lähiümbruse teede ja juurdekuuluvate rajatiste ehitamiseks. Käesoleva ehitusloa väljastamise korraldus hõlmab ainult ettevõtlus- ja tootmisala teenindamiseks vajalikku transpordimaal paiknevate rajatiste ja sademeveesüsteemide väljaehitamist. Ettevõtlus- ja tootmisala kinnistusiseste hoonete ja rajatiste kohta taotletakse hiljem eraldi ehitusload. Koos ehitusloa taotlusega esitati Keskkonnaprojekt OÜ koostatud ehitusprojekt „J. Kuperjanovi tn 99, J. Kuperjanovi tn 99a, Männiku tn 9 maaüksuste ja lähiümbruse ehitusprojekt“ töö nr 3549. Nimetatud ehitusloa väljastaja ja otsustaja keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse üle on Valga Vallavalitsuse ehitus- ja planeerimisteenistus (Puiestee tn 8, Valga, telefon 766 9960).
Ehitusloa taotlusega hõlmatud alal kehtib Valga Vallavalitsuse 03.06.2025 otsusega nr 185 kehtestatud detailplaneering „Valga linna J. Kuperjanovi tn 99, J. Kuperjanovi tn 99a, Männiku tn 9 maaüksuste ja lähiümbruse detailplaneering“. Projekti eesmärk on ehitada Priimetsa ettevõtlus- ja tootmisala teenindamiseks vajalikud sõiduteed, jalgteed, sademeveesüsteemid (sealhulgas Männiku tn 5 ja Metsa tn 30 kinnistu kraavid), tänavavalgustus ning ettevõtlus- ja tootmisalal asuvate kinnistute teenindamiseks vajalikud vee- ja kanalisatsiooni liitumispunktid ning elektri- ja sidevarustus ja muud juurdekuuluvad rajatised. Projekti tulemusena rajatav Metsa tänavat ja Männiku tänavat ühendav sõidutee rahustab Karja tänava ja J. Kuperjanovi tänava elamukvartalite vahelistel tänavatel liiklust, hajutades liikluskoormuse ühtlasemalt kolme sõidutee vahel. Kavandatud tegevus on kooskõlas kinnistul kehtiva detailplaneeringuga.
Ehitusseadustiku1 § 42 lg 7 p 1 alusel esitas pädev asutus riikliku ehitisregistri kaudu ehitusloa väljastamise eelnõu Päästeameti Lõuna päästekeskusele, AS Connecto Infra-le, Elektrilevi OÜ‑le, AS-le Utilitas Eesti, AS-le Valga Vesi, Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutusele, Telia Eesti AS-ile ja Maa- ja Ruumiametile kooskõlastamiseks. Vastused lisatakse peale nende saamist.
Elektrilevi OÜ kooskõlastas projekti xxxxx.
Telia Eesti AS kooskõlastas projekti xxxxx järgmistel tingimustel:
AS Valga Vesi kooskõlastas projekti xxxxxxx järgmistel tingimustel:
AS Utilitas Eesti kooskõlastas projekti xxxxxx järgmistel tingimustel:
Maa- ja Ruumiamet kooskõlastas projekti xxxxx järgmistel tingimustel:
Päästeameti Lõuna päästekeskus kooskõlastas projekti xxxxx.
Valga Vallavalitsus viis käesoleva ehitusloa väljastamise andmise avatud menetlusena. See tähendab, et ehitusloa väljastamise teade avaldati Lõuna-Eesti Postimehes (xxxxxxxxx), Valga valla kodulehel (xxxxxxxxxx).
Ehitusseadustiku1 § 42 lg 7 p 2 alusel esitas Valga Vallavalitsus ehitusloa väljastamise eelnõu taotluses märgitud kinnisasjaga piirnevatele kinnisasja omanikele arvamuse avaldamiseks.
Ehitusseadustiku1 § 42 lg 2 kohaselt tuleb ehitusloa väljastajal teha otsus keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse kohta. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi: KeHJS) § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnamõju hindamine kohustuslik tegevusloa taotlemisel kui kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 7 lg 1 järgi loetakse tegevusloaks ka ehitusluba, mis on vajalik tee ehitamiseks. KeHJS § 6 lõikest 2 nimetatud tegevuste korral tuleb kaaluda KMH algatamist või algatamata jätmist KeHJS § 61 kohase eelhindamise tulemuse põhjal. Käesoleva ehitusloa aluseks oleva projektiga kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud infrastruktuuri ehitamist ja kasutamist, mis täpsustatud loetelus liigitub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning tee rajamise alla.
Eeltoodust lähtuvalt ja arvestades asjaolu, et esitatud ehitusloa taotlusega on ette nähtud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning sõidutee ehitamine, on kavandatava tegevuse keskkonnamõjude hindamise vajalikkuse otsustamiseks koostatud eelhinnang „J. Kuperjanovi tn 99, 99a ja Männiku tn 9 maaüksuste ja lähiümbruse ehitusprojekti keskkonnamõju eelhinnang“. Koostatud eelhinnangu lõppjäreldusena on märgitud, et keskkonnamõju hindamine tuleb jätta algatamata, kuna:
· kavandatav tegevuskoht ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava tegevusega ei mõjutata kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid;
· eelhindamise tulemusena selgus, et kavandatava tegevusega ei ületata eeldatavalt õigusaktides kehtestatud lubatud piirväärtusi;
· eelhindamise tulemusena selgus, et tegevuse elluviimisega ei ületata keskkonna taluvusvõimet;
· tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on ajutised (ehitusaegsed häiringud), nende ulatus piirneb peamiselt projekti tegevuskohaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui projekti elluviimisel arvestatakse eelhinnangus toodud leevendavaid meetmeid, õigusakte ning järgitakse ettevaatus- ja ohutusnõudeid;
· eelhindamise tulemusena selgus olulise kumulatiivse mõju puudumine.
Võttes aluseks KeHJS § 11 lõike 22 esitati keskkonnamõju hindamise vajalikkuse otsustamiseks käesolev keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsust sisaldav ehituslubade andmise korralduse eelnõu koos ehitusprojektiga ja keskkonnamõjude hindamise vajalikkuse kohta koostatud eelhinnanguga seisukoha saamiseks Keskkonnaametile ja Terviseametile.
Keskkonnaamet esitas keskkonnamõjude hindamise vajalikkuse kohta xxxxxxxxxxxxx. Valga Vallavalitsusele järgmise seisukoha (kiri nr xxxxxxxxxxxxx):
Terviseamet esitas keskkonnamõjude hindamise vajalikkuse kohta xxxxxxxxxxx. Valga Vallavalitsusele järgmise seisukoha (kiri nr xxxxxxxxxxxxxx):
Lähtudes põhjendustest ja eeltoodud asjaoludest on Valga Vallavalitsus seisukohal, et kavandatud ehitustööd on kooskõlas ehitusnormidega, sobivad ümbrusse, on planeerimispõhimõtteid arvestavad ning ei ole üleliia koormavad kolmandatele isikutele. Seega peab Valga Vallavalitsus võimalikuks käesolevate ehituslubade väljastamist.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lõike 1 punkti 2, ehitusseadustiku1 § 39 lõike 1, § 42 lõike 1 ja § 101 lg 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 61 lõike 3, §9, § 11 lõike 2 ja lõike 8 alusel ning arvestades Valga Vallavalitsusele esitatud taotlust ehitusloa väljastamiseks, annan korralduse:
1. Väljastada ehitusluba Keskkonnaprojekt OÜ koostatud ehitusprojekti „J. Kuperjanovi tn 99, J. Kuperjanovi tn 99a, Männiku tn 9 maaüksuste ja lähiümbruse ehitusprojekt“ töö nr 3549 alusel kavandatud Valga linna, Karja tänava, J. Kuperjanovi tänava ja Männiku tänava vaheliste maaüksuste lähiümbruse teede ja juurdekuuluvate rajatiste ehitamiseks:
1.1. Parkla (ehitise kood 221493164),
1.2. Jalgtee (ehitise kood 221493143),
1.3. Sademeveekraav (ehitise kood 221493141),
1.4. Sademeveetruup (ehitise kood 221493140),
1.5. Sademeveetorustik (ehitise kood 221493137),
1.6. Ühiskanalisatsioonitorustik (ehitise kood 221493134),
1.7. Ühisveevärgitorustik (ehitise kood 221493129),
1.8. Sidekanalisatsioon (ehitise kood 221493123),
1.9. Elektrikaablite reservtorud (ehitise kood 221493118),
1.10. Tänavavalgustus (ehitise kood 221493107),
1.11. Sõidutee (ehitise kood 221491996).
2. Jätta algatamata Keskkonnaprojekt OÜ koostatud ehitusprojekti „J. Kuperjanovi tn 99, J. Kuperjanovi tn 99a, Männiku tn 9 maaüksuste ja lähiümbruse ehitusprojekt“ töö nr 3549 alusel kavandatud tegevuste keskkonnamõju hindamine.
3. Valga Vallavalitsus otsustajana teavitab kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ja haldusakti andmisest haldusmenetluse seaduse § 31 lg 1 p 1 alusel keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 46 lõikes 1 nimetatud isikuid ja muid menetlusosalisi ning avalikkust teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 14 päeva jooksul pärast asjakohase otsuse tegemist KeHJS § 12 lõikes 3 loetletud ulatuses.
4. Korraldus jõustub selle teatavakstegemisest.
5. Korralduse peale võib esitada Valga Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras ja tähtaegadel.
/allkirjastatud digitaalselt/
Urmas Möldre
juhataja
Eelhinnang Vasikafarmi kinnistul asuva veisefarmi osalisele lammutamisele ja uue hooneosa püstitamisele
Käesoleva töö eesmärk on anda keskkonnamõjude eelhinnang vasikafarmi kinnistul asuva veisefarmi osalisele lammutamisele ja uue hooneosa püstitamisele ning selgitada välja keskkonnamõju hindamise vajadus. Kavandatud tegevusele vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 alusel automaatselt keskkonnamõju hindamise kohustuslikkust ei kaasne. Kui kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju. Nende tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“. Lähtuvalt antud määruse § 9 lõikest 91, tuleb anda eelhinnang veisefarmi rajamisele või veiste intensiivkasvatus käitisele, kus peetakse 400–600 piimalehma, 533–800 ammlehma või 800–1200 noorveist, kelleks loetakse üle kaheksa kuu vanuseid lehmmullikaid kuni poegimiseni ja üle kaheksa kuu vanuseid pulle. Planeeritavas juurdeehituses on 502 kohta ja planeeritavas erivajadustega loomade eraldusala osas on 44 kohta, so 546 looma.
1. Kavandatava tegevuse iseloomustus Plaanis on laiendada olemasolevat lauta. Selleks lammutatakse kaks olemasolevat, kuid ehitisregistris (EHR) kajastamata amortiseerunud laudahoonet (joonis 1). Kavandatakse rajada uus lüpsikarussell ning uus laudaosa lüpsilehmadele, samuti väike eraldusala erivajadustega lehmadele. Laatre Piim AS-i keskkonnakompleksloa nr L.KKL.VA-181603 (KOTKAS – AVE v2.13.10) kohaselt on lüpsilehmade arv 1085 ning erivajadustega lehmade arv 330, kokku 1415 looma. Kavandatavas juurdeehituses on ette nähtud 502 kohta ning erivajadustega loomade eraldusalal 44 kohta – kokku 546 kohta. Olemasolevas laudaosas on 639 kohta, seega on pärast juurdeehitust antud laudas kokku 1185 lehma. Ülejäänud 230 lehma ja noorloomad jäävad kõrval kinnistul (Kesk tn 15) asuvasse olemasolevasse vanasse lauta. Kavandatava tegevusega ei ületata keskkonnakompleksloal määratud loomade arvu. Laudahoone juurdeehitus on vajalik, kuna olemasolev lüpsiplatsi lahendus on ajale jalgu jäänud ning hooneosa on oluliselt amortiseerunud. Uude lüpsikarusselli tiiba on ette nähtud töötajatele suurem riietusruum, juhtimisruum ja veterinaararstile oma tööruum. Osaliselt on olmeruumide plokk kavandatud kahekorruselisena.
Joonis 1. Kavandatava ala eskiis
2. Kavandatava tegevuse asukoht Laatre veisefarm paikneb Laatre aleviku kaguservas, moreentasandikul, absoluutkõrgusega 54–58 meetrit. Farmi tootmisterritooriumil looduslikke pinnaveekogusid ei ole. Kesk tn 15 kinnistul asub väike tiik, kuhu koguneb osaliselt sademevesi ning kust vesi suunatakse edasi Laatre aleviku kanalisatsioonisüsteemi ja biotiikidesse. Lähim looduslik veekogu on Laatre jõgi, mis jääb farmist ligikaudu 700 meetri kaugusele lääne suunas. Umbes 650 meetri kaugusel loodes asub Veskijärv, tegemist on paisjärvega. Laatre veisefarmi tootmisterritoorium on ümbritsetud teedevõrguga, mis tagab hea ligipääsu nii töötajatele kui ka transpordile. Peamised ühendusteed on Kesk tänav (L2), Suurfarmi–Tibiküla tee ning Lennuvälja tee. Lähim suurem maantee – Sangaste–Tõlliste tee – jääb farmist ligikaudu 100 meetri kaugusele põhja poole. Farmile lähim elamu asub umbes 70 meetri kaugusel ida suunas, Liiprimäe kinnistul (katastritunnus 82002:001:0410). Kaljupi kinnistu (katastritunnus 82002:001:0251), kus asus varasemalt elumaja, kuulub nüüd Laatre farmile ja seal püsielanikke ei ole. Laatre alevikus ja selle ümbruses ei asu Natura 2000 alasid - lähim, Valli soo loodusala, jääb ligikaudu 1,5 km kirde suunas. Farmist umbes 500 m lääne suunas asub Laatre park, mis on maastikukaitseala ning ligikaudu 300 m kaugusel asuvad kultuurimälestistena Laatre kirik ja kirikuaed.
3. Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega
3.1. Endise Tõlliste valla hetkel kehtiv üldplaneering Laatre alevikus kehtib hetkel Tõlliste valla üldplaneering. Selle järgi asub kavandatav laudalaiendus tootmismaa põhisihttarbega alal (joonis 2). Seega on kavandatav tegevus kooskõlas üldplaneeringuga.
Joonis 2. Väljavõte Tõlliste valla üldplaneeringust
4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos 4.1. Mõju maakasutusele (sh muld ja pinnas) ja maastikule
Maakasutusele, mullale ja maastikule ei ole eeldatavalt olulist keskkonnamõju, kuna veisefarmi laiendamine toimub olemasoleval tootmisterritooriumil, kus on juba pikka aega olnud karjalauda. Seega ei muutu maa kasutusviis ja pole ka uue maa hõivamist.
Ehitus mõjutab mulda ja pinnast vaid ajutiselt, peamiselt vundamendiala rajamise käigus, kui eemaldatakse pealmine mullakiht. Püsivat muutust pinnase omadustes ei toimu. Kuna tegemist on juba varasemalt hoonestatud ja tihendatud alaga, jääb mullastiku looduslik seisund suuremas osas muutumatuks. Nõuetekohase ehituse ja jäätmekäitluse korral ei ole ohtu pinnase reostuseks ega erosiooniks.
Maastikumuutus on tagasihoidlik, sest uus laut rajatakse olemasolevate hoonete kõrvale ja asemele ning selle arhitektuur ja kõrgus on sarnased seniste hoonetega. Farmi üldilme muutub vaid vähesel määral ning eemalt vaadates jääb kompleks endiselt osaks olemasolevast põllumajandusmaastikust.
4.2. Mõju põhja- ja pinnaveele
Ehitustööde käigus võib pinna- ja põhjavee seisundit mõjutada eelkõige pinnase kaevamine, tasandamine ja vundamenditööd. Kui töömasinaid hooldatakse nõuetekohaselt ning kütused ja õlid hoitakse lekkekindlates anumates, ei ole ohtu, et ehitusperioodil kasutatavad kütused, määrdeained või betoonisegud võiksid reostust põhjustada. Seega on võimalik reostusrisk väike ning seda saab vältida nõuetekohase töökorraldusega.
Pärast ehitustööde lõppu mõju pinna- ja põhjaveele väheneb, sest uued hooned ja rajatised on kavandatud lekkekindlate konstruktsioonidega ning sademevesi juhitakse kontrollitult ära. Kuna ehitustööd toimuvad juba varem hoonestatud tootmisterritooriumil, on mõju looduslikule veerežiimile minimaalne ja ajutine.
Veisefarmi igapäevase tegevuse eeldatav mõju pinna- ja põhjaveele on väheoluline. Laatre Piim AS kasutab vett Kesk-Devoni põhjaveekogumist Ida-Eesti vesikonnas (D₂_I), mille koguseline seisund on hea, kuid keemiline seisund on hinnatud halvaks. Vesi võetakse Laatre suurfarmi vanast puurkaevust (11248), mille tootlikkus on 2,5 l/s, ja Laatre suurfarmi uuest puurkaevust (20582), mille tootlikkus on 1,39 l/s. Aastane veekasutus on ligikaudu 35 700 m³. Puurkaevu sanitaarkaitseala on vähendatud, kuid selle seisund on heas korras.
Põhjavee kaitseks peavad kavandatavad hooned ja sõnnikukäitlussüsteemid ehitama lekkekindlalt, et vältida reostuse sattumist pinnasesse ja sealt edasi põhjaveekihti. Olemasolevad sõnnikuhoidlad on valmistatud vastupidavatest materjalidest ning varustatud kontrollkaevudega, mis võimaldavad jälgida võimalikke lekkeid.
Kuna heit- ja sademevesi ei juhita looduslikku suublasse ning vee tarbimine jääb olemasolevatesse piiridesse, ei kaasne kavandatava tegevusega olulist mõju pinna- ega
põhjaveele. Kokkuvõttes on nii ehitusetapi kui ka hilisema tegevuse mõju pinna- ja põhjaveele väike, peamiselt ajutine ning hästi hallatav nõuetekohase töökorralduse ja tehniliste kaitsemeetmete rakendamisel. Oluline on seadmeid korrapäraselt hooldada ning pidevalt jälgida, et vältida lekkeid.
4.3. Mõju õhule ja kliimale (sh oht keskkonnale)
Kavandatava tegevusega ei lisandu uusi olulisi õhusaasteallikaid, kuna tegemist on olemasoleva farmi tegevuse kaasajastamisega. Peamisteks õhusaasteaineteks on ammoniaak (NH₃), metaan (CH₄) ja dilämmastikoksiid (N₂O), mis tekivad veisekasvatuse ja sõnnikukäitluse käigus. Ammoniaagi hajumisarvutused on tehtud hajumismudeliga Airviro. Modelleerimistulemuste põhjal on farmist eralduva ammoniaagi maksimaalne ühe tunni keskmine kontsentratsioon maapinnal 10–20 µg/m³. Keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ lisa 1 tabeli 1 põhjal ei ole ammoniaagile kehtestatud õhukvaliteedi piir- ega sihtväärtust. Samas on nimetatud määruse lisa 1 tabelis 2 ammoniaagile kehtestatud kriitiline tase, milleks on 1 tunni keskmisena 500 µg/m³ ning aasta keskmisena 8 µg/m³. Modelleeritud maksimaalne 1 tunni keskmine kontsentratsioon jääb nimetatud kriitilisest tasemest oluliselt madalamale. Arvestades modelleeritud kontsentratsioonide suurusjärku, ei ole alust eeldada ka aasta keskmise kriitilise taseme ületamist.
Seega ei ole oodata olulist negatiivset mõju välisõhu kvaliteedile ega keskkonnale. Metaani (CH₄) ja dilämmastikoksiidi (N₂O) osas ei ole kehtestatud lokaalseid õhukvaliteedi piir-, siht- ega kriitilisi tasemeid; nimetatud aineid käsitletakse eelkõige kasvuhoonegaasidena, mille mõju avaldub globaalsel tasandil.
Ebameeldiva lõhna mõjuanalüüs on peatükis 4.7.
4.4. Mõju maavarade kasutusele Oluline keskkonnamõju maavaradele puudub, kuna planeeritud laiendusele ei ole maardlaid ega maavara perspektiivalasid.
4.5. Jäätmeteke Ehituse ja lammutuse käigus tekkivad jäätmed tuleb sorteerida kohapeal vastavalt Valga valla jäätmehoolduseeskirjale ja anda taaskasutamiseks vastava jäätmeloaga ettevõtetele. Jäätmete nõuetekohasel käitlemisel puudub jäätmetekkel oluline keskkonnamõju. Lammutusjäätmeid on soovitatav kasutada kinnistul täitena, selleks on vajalik registreerida jäätmekäitlejaks. Laatre veisefarmi tegevuse käigus tekkivad jäätmed on valdavalt biolagunevad ning nende teke ja käitlemine on farmi igapäevase töökorralduse lahutamatu osa. Kavandatav tegevus ei too kaasa jäätmekoguste suurenemist, kuna tegemist on olemasoleva tootmise kaasajastamisega, mitte olulise tootmismahu kasvatamisega.
Jäätmed peab koguma liigiti ja andma üle vastava keskkonnaloaga jäätmekäitlusettevõtetele. Jäätmete käitlemine on hetkel ja ka uute lautade valmimisel korraldatud vastavalt kehtivatele lepingutele ning dokumentatsioon säilitatakse vastavalt jäätmeseaduse nõuetele. Olmejäätmeid ja pakendeid kogutakse märgistatud konteineritesse, mis asuvad betoneeritud ja katusega jäätmealal. Söödajäätmeid segatakse sõnnikuga ning need viiakse koos digestaatiga ringlusse väetisena, mistõttu nende käitlemine on keskkonnasõbralik ja ringmajanduse põhimõtetega kooskõlas. Ohtlike jäätmete hoidmiseks kasutatakse lekkekindlaid kogumisanumaid, mis paiknevad katuse all ja mille äravedu toimub vastavalt jäätmekäitluspartneri graafikule. Kuna jäätmekäitlus on nõuetekohaselt korraldatud ning jäätmeid käideldakse vastavalt kehtivatele keskkonnanõuetele, ei kaasne kavandatava tegevusega negatiivset mõju keskkonnale. Põhiosa tekkivast bioloogilisest massist suunatakse taaskasutusse väetisena, mistõttu jäätmeteke on väike ning valdavalt ringlusse võetav.
4.6. Mõju looduslikule mitmekesisusele (loomastik ja taimestik) ja kaitstavatele loodusobjektidele (sh Natura 2000 võrgustiku alad)
Laatre veisefarmi tootmisterritoorium ja selle ümbrus on juba pikka aega olnud põllumajanduslikus kasutuses. Tegemist on hoonestatud ja inimmõjuga alaga, kus looduslikud elupaigad on valdavalt muundunud ning liigirikkus madalam kui looduslikes ökosüsteemides. Kavandatav tegevus toimub olemasoleva farmikompleksi piires ega too kaasa uue maa hõivamist ega täiendavat survet looduslikele elupaikadele.
Farmi territooriumil ega selle vahetus ümbruses ei asu kaitstavaid loodusobjekte, vääriselupaiku ega rohevõrgustiku tuumalasid. Lähim kaitstav loodusobjekt on Laatre park (maastikukaitseala, elupaigakood KLO1200125), mis paikneb ligikaudu 500 meetri kaugusel farmist lääne suunas. Tegemist on väikese, 4,5 hektari suuruse pargiga, mis on peamiselt kultuurmaastiku osa ning millele farmi tegevus otsest ega kaudset mõju ei avalda.
Lähim Natura 2000 ala on Valli soo loodusala (EELIS kood RAH0000243), mis paikneb farmist ligikaudu 1,5 km kaugusel kirde suunas. Ala pindala on 25,9 ha ja seal esineb kaitstav elupaigatüüp – siirde- ja õõtsiksood (kood 7140). Arvestades tegevuse iseloomu ja kaugust, ei ole oodata mõju Natura alale ega selle kaitse-eesmärkidele. Farmi tegevus ei põhjusta olulist õhusaastet ega toitainete emissiooni, mis võiks mõjutada Valli soo veerežiimi või toitainebilanssi.
Läheduses ei paikne pesitsevate lindude olulisi kolooniaid ega teadaolevaid kaitsealuste liikide pesapaiku, välja arvatud valge-toonekure (Ciconia ciconia) pesakoht Laatre alevikus. Tegemist on üldlevinud liigiga, kes on kohastunud inimasustuse ja põllumajandustegevuse läheduses elamiseks. Kavandatav tegevus ei suurenda häiringuid ega ohte toonekure pesitsusele.
Farm ei asu ega ulatu pindalaliselt ühegi loodus- ega maastikukaitseala piiridesse. Seetõttu ei ole vajalik läbi viia täiendavat Natura 2000 mõju hindamist, kuna ei esine olulise mõju tõenäosust ühelegi kaitse-eesmärgile.
Kokkuvõttes on kavandatava tegevuse mõju elustikule ja kaitstavatele loodusobjektidele väike ja lokaalne, piirdudes olemasoleva tootmisterritooriumiga.
4.7. Mõju kohalikule elanikonnale
Kavandatava tegevuse tulemusel farmi müratase ei suurene, kuna tootmisprotsess ja töörežiim jäävad samaks. Tegemist on olemasoleva tootmisterritooriumiga, kus tegevus toimub juba aastaid ning müraolukord on piirkonna elanike jaoks tavapärane.
Peamised müraallikad on seotud loomade hooldamise, söötmise, sõnniku eemaldamise ja transpordiga. Need tegevused toimuvad peamiselt päevase tööaja jooksul ja valdavalt hoonete sees, mis vähendab oluliselt müra levikut välisõhku. Sööda ettevalmistus, laudapuhastus ja veokite liikumine on ajaliselt piiratud ja ei ole pideva iseloomuga. Ööpäevaringselt töötavad vaid seadmed, mille müratase on madal (nt veepumbad ja ventilatsioon).
Laatre veisefarmi ehitised toimivad ühtlasi müratõketena — laudad on ehitatud soojustatud sandwich-paneelidest ja hoonete vahel paiknevad abirajatised aitavad takistada müra levikut ümbritsevatele aladele. Lähim elumaja paikneb ligikaudu 70 meetri kaugusel farmi tootmisterritooriumist ning sellisel kaugusel ei ole oodata mürataseme ületamist kehtestatud piirväärtuste suhtes.
Vibratsiooni tekitavad üksnes farmi sisene transport ja põllutööd, kuid nende mõju on väga väike ning ajutine. Liiklusfarmis toimub madalatel kiirustel, mis välistab vibratsiooni leviku hoonetest väljapoole.
Laatre suurfarmis tegeletakse veisekasvatusega, mistõttu ebameeldiva lõhna teke on vältimatu. Laatre suurfarm on esitanud Keskkonnaametile keskkonnakompleksloa taotluse nr T- KL/1026679-4, kus on tehtud lõhnaaine esinemise hindamine vastavalt kliimaministri 06.07.2023 määrusele nr 37 „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed”.
Modelleerimisel käsitleti kahte võimalikku olukorda:
1. sõnniku hoiustamine farmi hoidlates, 2. digestaadi hoiustamine biometaanijaamast tagasisaadava kääritusjäägina.
Arvutuste tulemused näitavad, et lautade hetkeline lõhnaaine heitkogus on kokku 33 829 ouE/s. Hoidlatest pärinev heide on 25 196 ouE/s sõnnikuhoiustamisel ja 5618 ouE/s digestaadi hoiustamisel. Seega väheneb hoidlatega seotud lõhnaaine heide ligikaudu 80% võrreldes varasema olukorraga. Modelleerimisel kasutati Airviro hajumisarvutusprogrammi ning 2023. aasta meteoroloogilisi andmeid. Arvutused tehti 3 × 3 km suurusel alal 50 × 50 m ruudustikus. Lõhna häirivuse hindamisel lähtuti tunnikeskmisest kontsentratsioonist 0,25 OU/m³ ja hindamiskriteeriumist, mille kohaselt on lõhna häiringutaseme piir 15% aastasest lõhnatundide arvust (1314 tundi aastas).
Tulemused näitasid järgmist (joonis 3) , et kui hoidlates hoiustatakse digestaati, on lõhnatundide esinemissagedus farmi ümbruses valdavalt alla 15%, st jääb alla häiringutaseme piiri. Häiringutaseme võimalik ületamine (<24,8%) võib toimuda üksnes ühe lähima vastuvõtja juures, kes paikneb farmist umbes 70 m kaugusel. Kui hoidlates hoiustatakse sõnnikut, on lõhnatundide esinemissagedus kuni 30,3% ning häiringutaseme ületamine võib toimuda kuni
viie vastuvõtja juures. Modelleerimistulemused on arvutatud konservatiivsel põhimõttel – arvestades halvimat võimalikku hajumissituatsiooni ning kõrvalasuva Bioforce Laatre OÜ biometaanijaama koosmõju. Reaalses olukorras, kus sõnnik suunatakse täielikult biogaasitootmisse ja hoiustatakse vaid digestaat, jääb lõhnafoon oluliselt madalamaks.
Lõhnahäiringu vältimiseks ja vähendamiseks tuleb rakendada järgmisi meetmeid:
katmata sõnniku ja digestaadi hoiustamine vaid loodusliku koorikuga, mis vähendab heidet vähemalt 20–30%;
sõnniku/digestaadi suunamine biometaanijaama võimalikult kiiresti, vältides pikaajalist ladustamist;
söötade koostise optimeerimine ja valgu tasakaalustamine, mis vähendab lenduvate lämmastikuühendite (ammoniaagi ja lõhnakomponentide) teket;
lautade ja seadmete regulaarne puhastamine, puhtuse hoidmine ning õigeaegne sõnniku eemaldamine;
vedelsõnniku ja digestaadi laotamine kevadel varakult ja sügisel hilja, kui temperatuur on madalam ja hajumine väiksem;
tööde ja hoolduse ajastamine vastavalt tuulesuunale ning kohalikele ilmastikutingimustele.
Modelleerimistulemuste ja rakendatud leevendusmeetmete põhjal on näha , et biometaanijaama kasutuselevõtt ja digestaadi hoiustamine vähendavad oluliselt lõhnahäiringu riski.
Joonis 3. Lõhnaaine esinemine Laatre suurfarmi juures, kui hoidlates hoiustatakse digestaati (vähesel määral tahesõnnikuhoidlates ka sõnnikut)
4.8. Energiakasutus
Elektrit vajatakse lüpsmiseks, ventilatsiooniks, valgustuseks ja vee pumpamiseks. Energiatarbimine ei suurene oluliselt võrreldes olemasoleva olukorraga, kuna tootmismaht ei suurene ning loomade arv jääb keskkonnakompleksloas sätestatud piiridesse. Kütuseid kasutatakse üksnes transpordiks ja põllumajandustehnikas. Energiakasutus ei ole mahult selline, mis võiks põhjustada olulist keskkonnamõju.
4.9. Avariiolukordade võimalikkus
Võimalikud avariiolukorrad on seotud kütuse- või õlilekkega, sõnnikuhoidla kahjustusega või tulekahjuga. Rajatised on projekteeritud ja ehitatakse lekkekindlalt ning sõnnikuhoidlad on varustatud kontrollkaevudega. Ohtlike ainete hoiustamisel kasutatakse lekkekindlaid anumaid. Avariiolukorra tekkimise tõenäosus on väike ning mõju piirdub tootmisterritooriumiga. Avariiolukordade korral rakendatakse koheseid likvideerimismeetmeid vastavalt ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaanile.
4.10. Suurõnnetuste või katastroofide oht
Kavandatav tegevusel ei ole suurõnnetuse riski. Tegevusala ei asu üleujutusalal. Kliimamuutustest tulenevad võimalikud riskid (ekstreemsed sademed, tugevad tuuled, kuumalained) ei mõjuta tegevuse ohutust määral, mis tooks kaasa olulise keskkonnariski. Hoone konstruktsioonid projekteeritakse vastavalt kehtivatele ehitusnormidele ning sademevesi juhitakse kontrollitult ära.
Kokkuvõte
Kavandatav tegevus – Laatre veisefarmi olemasoleva laudaosa osaline lammutamine ning uue laudaosa ja lüpsikarusselli rajamine – toimub täielikult olemasoleva tootmisterritooriumi piires ning ei too kaasa uute maa-alade hõivamist ega tootmismahu olulist suurenemist. Kavandatud tegevus on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga ning vastab keskkonnaõiguslikele nõuetele.
Käesoleva eelhinnangu ja olemasolevate uuringute (sh Eco Consult OÜ lõhnaaine hajumisarvutused) põhjal võib järeldada järgmist:
Mõju maakasutusele, pinnasele ja maastikule on väike ning ajutine, piirdudes ehitusperioodiga.
Põhja- ja pinnaveele mõju on väike ja kontrollitav, kuna rajatised on lekkekindlad ja vesi juhitakse kontrollitult ära.
Õhusaaste (sh ammoniaagi heide) ei põhjusta olulist negatiivset mõju. Hajumisarvutuste põhjal on ammoniaagi maksimaalne 1 tunni keskmine kontsentratsioon 10–20 µg/m³. Ammoniaagile ei ole kehtestatud õhukvaliteedi piir- ega sihtväärtust, kuid määruse nr 75 lisa 1 tabelis 2 sätestatud kriitiline tase (1 h – 500 µg/m³; 1 aasta – 8 µg/m³) jääb modelleeritud väärtustest oluliselt kõrgemaks. Seega ei ole oodata kriitilise taseme ületamist ega olulist mõju välisõhu kvaliteedile.
Lõhnaaine levik väheneb ligikaudu 80% võrreldes varasema olukorraga, kuna sõnnik suunatakse biometaanijaama ja hoiustatakse vaid digestaati. Häiringutaseme võimalik ületamine piirdub üksnes ühe lähima elamuga.
Müra ja vibratsiooni tase ei suurene ning jääb alla kehtestatud piirväärtuste. Jäätmete teke on väike ja korraldatud vastavalt kehtivatele nõuetele, põhiline osa
suunatakse ringlusse väetisena. Looduskaitsealustele aladele, Natura 2000 võrgustikule ega kaitstavatele liikidele mõju
ei avaldu, kuna lähim kaitseala (Valli soo loodusala) jääb üle 1,5 km kaugusele. Energiakasutus on seotud tavapäraste tootmisprotsessidega (lüpsmine, ventilatsioon,
valgustus, veevarustus) ega suurene oluliselt võrreldes olemasoleva olukorraga. Avariiolukordade risk (nt kütuse- või õlileke, sõnnikuhoidla kahjustus, tulekahju) on
väike ning võimalik mõju on piiratud ja kontrollitav tehniliste ning korralduslike meetmetega.
Suurõnnetuste ja kliimariskide oht (nt üleujutus, ekstreemsed ilmastikuolud) on madal; tegevus ei kuulu suurõnnetuse ohuga ettevõtete hulka ning asukoht ei ole üleujutusohus.
Lähtudes ülaltoodust ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõikest 2 ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusest nr 224, on järeldatav, et kavandatav tegevus ei põhjusta olulist keskkonnamõju.
Järeldus:
Kavandatavale tegevusele ei ole vaja läbi viia keskkonnamõju hindamist (KMH). Keskkonnamõju eelhinnangu tulemuste põhjal on tegevuse mõju väheoluline, lühiajaline ja hästi kontrollitav, mistõttu piisab keskkonnanõuete täitmisest ehituse ja käitamise etapis vastavalt kehtivale keskkonnaloale ja tehnilistele juhistele.
Koostaja: Valga Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist Madis Mumm
Puiestee tn 8 766 9900 ak EE491010202000577004
68203 Valga [email protected] SEB Pank AS
rg-kood 77000507 www.valga.ee
VALGA VALLAVALITSUS
Terviseamet
Meie kuupäev digiallkirjas nr 9-1.2/1032
Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
otsustamisel seisukoha küsimine Terviseametilt
Valga Vallavalitsusele esitati ehitusloa taotlus Valga vald, Laatre alevik, Vasikafarmi kinnistul
(katastritunnus 85701:001:0127) asuva veisefarmi (ehitise kood 120267798) laiendamiseks. Esitatud
taotluse alusel on ette nähtud Valga vallas Laatre alevikus Vasikafarmi kinnistul asuva olemasoleva
veisefarmi osaline lammutamine ja lammutatud osa asemele samasse kohta uue loomapidamishoone
ehitamine.
Ehitusseadustiku1 § 42 lg 2 kohaselt otsustab kohalik omavalitsus keskkonnamõju hindamise algatamise
vajaduse. Eelhinnang tuleb anda Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade,
mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1“ § 9 lõikes
9 sätestatud tegevuse kavandamisel – veisefarmi rajamisele või veiste intensiivkasvatus käitisele, kus
peetakse 400–600 piimalehma, 533–800 ammlehma või 800–1200 noorveist, kelleks loetakse üle kaheksa
kuu vanuseid lehmmullikaid kuni poegimiseni ja üle kaheksa kuu vanuseid pulle. Eeltoodust lähtuvalt
andis Valga Vallavalitsus veisefarmi laiendamisele eelhinnangu.
KeHJS § 11 lõike 22 alusel esitati keskkonnamõju hindamise vajalikkuse otsustamiseks keskkonnamõju
hindamise algatamata jätmise otsust sisaldav ehitusloa väljastamise korralduse eelnõu (lisa nr 1) koos
keskkonnamõjude hindamise vajalikkuse kohta koostatud eelhinnanguga (lisa nr 2) seisukoha saamiseks
asjakohastele asutustele seisukoha küsimiseks.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Urmas Möldre
ehitus- ja planeerimisteenistuse juhataja
Lisad: 1. Ehitusloa väljastamine Vasikafarmi kinnistu veisefarmi laiendamiseks EELNÕU.
2. Eelhinnang Vasikafarmi kinnistul asuva veisefarmi osalisele lammutamisele ja uue hooneosa
püstitamisele.
Iivika Voode 766 9962
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|