Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574

Veiko Rakaselg

K-Projekt

[email protected]

Teie 30.03.2026

Meie 29.04.2026 nr 9.3-1/26/2609-2

Suur-Sõjamäe tn 48 ja 50 kinnistu ja

lähiala detailplaneering arvamus

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) koostöö tegemiseks ja arvamuse avaldamiseks Tallinna

linna Lasnamäe linnaosa Suur-Sõjamäe tn 48 ja 50 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu (edaspidi

detailplaneering) materjalid.

Planeeritud maa-ala asub Lasnamäe linnaosa lõunaosas Sõjamäe asumis Suur-Sõjamäe tänava

ja Tallinna lennujaama maandumisraja vahelise ala tööstuspiirkonnas. Juurdepääs planeeritavale

alale on Suur-Sõjamäe tänavalt ja Tallinna Lennujaama territooriumilt. Planeeringuala suurus

on 4,25 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Suur-Sõjamäe tn 48 ja Suur-Sõjamäe tn

50 kinnistute ümberkruntimisel moodustada kaks ärimaa sihtotstarbega krunti, üks tootmis- ja

ärimaa sihtotstarbega krunt ja üks transpordimaa sihtotstarbega krunt. Eesmärk on ka ärimaa

sihtotstarbega kruntidele määrata ehitusõigus kokku kuni nelja kuni 4 maapealse ja 1 maa-aluse

korrusega ärihoone ehitamiseks ning tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega krundile ehitusõigus kuni

kolme kuni 2 maapealse ja maa-aluse korrusega lennukite hooldusangaari ehitamiseks. Lisaks

antakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja

tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu

järgi paiknevad Suur-Sõjamäe tn 48 ja 50 kinnistud tootmisala juhtotstarbega maa-alal, millel

on ettevõtlusala kõrvalotstarve (T+B). Detailplaneeringus on määratud ehitusõigus Tallinna

lennujaama ruleerimisraja ja perrooni äärde lennukite hooldusangaaride ning Suur-Sõjamäe

tänava äärde piirkonda teenindavate ärihoonete ehitamiseks, mis vastab üldplaneeringu

põhimõtetele.

Detailplaneeringu seletuskirjas on muuhulgas välja toodud järgnev:

 Tallinna linna välisõhu strateegilise mürakaardi maanteeliikluse valdkondliku

mürakaardi kohaselt ulatub planeeringuala Suur-Sõjamäe tänava poolsele osale päevasel

ajal 55-60 dB müratase ning lennuliikluse valdkondliku mürakaardi kohaselt ulatub

planeeringuala Tallinna Lennuvälja poolsele osale päevasel ajal 55-60 dB müratase.

Mürakaardi alusel jääb müratase allapoole III kategooria (keskuse maa-alade)

liiklusmüra piirväärtust (65 dB ja 70 dB müratundliku hoone teepoolsel küljel) ning

sihtväärtuse (60 dB) piirile.

 Detailplaneeringu alalt lähtuvad müratasemed ei tohi läheduses paiknevatel elamualadel

ületada Keskkonnaministri määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud normtasemeid.

Vajadusel tuleb rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes EVS 842:2003 „Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“

 Tehnoseadmete paigutamisel tuleb jälgida, et need asuksid elamualadest võimalikult

kaugel ja nende müratasemed peavad elamualadel vastama Keskkonnaministri määruse

2(3)

nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtustele ning ehitusmüra tasemed peavad

lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 vastama Keskkonnaministri

määruse nr 71 lisas 1 toodud normtasemetele. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse

asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib

teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.

 Tuleb tagada, et hoones ei ületataks sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määrusega nr 42

„Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

mürataseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud normtasemeid, sest Tallinna strateegilise

mürakaardi kohaselt jääb ülenormatiivse müratasemega piirkonna piirile. Vajadusel

rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes EVS 842:2003 „Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“

 Projekteerimisel hinnata vajalikke radoonikaitse meetmeid juhindudes Eesti standardist

EVS840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates

hoonetes“. Radoonikaitse meetmete mitterakendamisel viia läbi radooniohutust

tõestavad mõõtmised. Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et radoonisisaldus ei ole

pinnases ühtlaselt jaotunud. Määramaks asjakohaseid leevendavaid meetmeid, tuleks

detailplaneeringu alal teostada radoonitaseme mõõtmised. Siseruumides tuleb tagada

radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2017.

 Läbi viidud reostusuuringu (LISA 4.2) kohaselt on ehitusprojekti koostamisel vajalik

reostuse leviku ulatuse määramiseks läbi viia reostusuuringu III etapp, mille raames

tuleb analüüsida ühendeid, mis ületasid elumaale kehtestatud piirarvu.

 Pinnasetöödel jälgida pinnase omadusi organoleptiliselt (hinnata lõhna ja visuaalsuse

alusel). Kui väljakaevatavas pinnases on tunda kütusele iseloomulikku lõhna või näha

pinnasekihtides selgesti eristuvat naftasaaduste reostust, tuleb sellest teavitada koheselt

Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse osakonda (6404610, [email protected]).

Reostuskolde likvideerimiseni tuleb muu reostuse levikut soodustav tegevus peatada.

Pinnasereostuse ilmnemisel tuleb kaasata töödesse keskkonnaspetsialist, kes võtab

pinnaseproovid ning analüüsitulemuste põhjal otsustatakse pinnase edasine käitlemine.

 Üldised nõuded ehitustööde korraldamiseks

o Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-

07.00 ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra

piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.

o Tolmu- ja mürahäiringu maksimaalseks vähendamiseks tuleb lammutustöödel

kasutada vähese vibratsiooniga ja müraga lammutusmehhanisme ning töövõtteid.

o Ehitusaegsed vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002

määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes

ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtustele.

 Kuna planeeringuala lähipiirkonnas on peamiselt äri- ja tootmismaa sihtotstarbega

kinnistud ning vaid mõni üksik elamu, ei too detailplaneeringu elluviimine (sh

planeeritud ehitiste ehitamine ja nende hilisem kasutamine) kaasa olulisi mõjusid

piirkonnas elavatele inimestele. Mõningaid ebamugavusi (müra, ehitusmaterjalide vedu

jne) on ajutiselt lähialal oodata eelkõige uue hoonestuse ja kommunikatsioonide rajamise

ajal. Ehitamine toimub aga konkreetse projekti alusel ning tööde käigus tuleb kinni

pidada kehtivatest tööohutuse-, tuletõrje-, keskkonnakaitse- ja tervisekaitsenõuetest.

 Kokkuvõtvalt saab öelda, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi

kahjulikke tagajärgi nagu vee, pinnase või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon,

valgus, soojus, kiirgus ja lõhn. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei

põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu,

kultuuripärandit, looduskaitsealuseid objekte ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju

suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna

vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Oht inimeste

tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse

puhul minimaalne. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade

3(3)

tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise

ehitusprotsessis.

Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning juhib tähelepanu järgnevale:

 Kavandatavast lennukite hooldusangaarist lähtuv müra ei tohi müratundlikel aladel

ületada kehtestatud normtasemeid. Detailplaneeringu elluviimisel ja tegevuse

alustamisel tuleb hinnata tegelikku müraolukorda ning vajaduse korral kaaluda

täiendavaid leevendusmeetmeid. Müra leevendavate meetmete kavandamisel või

kasutusele võtmisel tuleb hinnata ka nende meetmete tegelikku tõhusust, näiteks

müramodelleerimise või mõõtmiste abil.

 Detailplaneeringu seletuskirjas on kirjutatud: „Hoonete projekteerimisel arvestada

sotsiaalministri määruses nr 12 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele

elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“

kirjeldatud nõuetega ning rakendada EVS 842 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse

müra eest“ meetmeid.“. Amet juhib tähelepanu asjaolule, et eksitud on määruse

numbriga. Ilmselt on mõeldud sotsiaalministri 12.11.2025 määrust nr 61 „Nõuded müra,

sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ (edaspidi SoM määrus nr 61). SoM määrus nr 61

kohaldatakse elamutele ja ühiskasutusega hoonetele, mistõttu tuleb hinnata, millises

ulatuses on see kohaldatav kõnealustele äriruumidele ning vajadusel tuleks kasutada

asjakohaseid standardeid või muid nõudeid.

 Detailplaneeringu seletuskirjas on välja toodud „Üldised nõuded ehitustööde

korraldamiseks“, mille all on kirjutatud: „Valgustuse paigutusel arvestada läheduses

paiknevate elamualadega ning vältida nende ülemäärast valgustamist. Vajadusel

kavandada leevendavaid meetmeid.“. Nimetatud punkt võiks olla välja toodud ka üldise

detailplaneeringu lahenduse teostamise osas, mitte ainult ehitustööde nõudena.

 Seletuskirjas viidatakse sotsiaalministri 04.03.2002 määrusele nr 42 „Müra

normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid”. Amet juhib tähelepanu sellele, et viidatud määrus on tänaseks

päevaks kehtetu. Hetkel kehtib hoonesisese müra osas SoM määrus nr 61.

 Seletuskirjas viidatakse sotsiaalministri 17.05.2002 määrusele nr 78 „Vibratsiooni

piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise

meetodid“. Amet juhib tähelepanu sellele, et viidatud määrus on tänaseks päevaks

kehtetu. Hetkel kehtib vibratsiooni osas sotsiaalministri 01.10.2025 määrus nr 54

„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni

hindamise kord“.

 Detailplaneeringu seletuskirjas viidatakse aegunud radooni puudutavale standardile.

Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2023 „Juhised

radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karmen Põld

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Põhja regionaalosakond

Karmen Põld

54840193 [email protected]