Ettepanekud Pärnu linna üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise kavatsusele

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Pärnu Linnavalitsus

[email protected]

Teie 30.12.2021 nr 8-5/10522/2021-13

Meie 28.01.2022 nr 7.1-2/21/30771-2

Ettepanekud Pärnu linna üldplaneeringu

lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise

kavatsusele

Olete pöördunud Transpordiameti poole ettepanekute saamiseks Pärnu linna üldplaneeringu

lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) väljatöötamise kavatsusele.

Üldplaneering ja KSH on algatatud Pärnu Linnavolikogu 21.06.2018 otsusega nr 63.

Võttes aluseks planeerimisseaduse (PlanS), ehitusseadustiku (EhS) ja Transpordiameti

põhimääruse (PM), esitab Transpordiamet Pärnu linna üldplaneeringu (edaspidi planeering)

lähteseisukohtadele ettepanekud.

Palume kohalikul omavalitsusel suunistega arvestada, kaaluda neid kohakeskselt, kajastada allpool

viidatut vastavalt üldplaneeringu täpsusastmele ja teha üldplaneeringu koostamise protsessis

sisulist koostööd Transpordiameti taristu kooskõlastuse üksuse piirkondlike spetsialistidega.

1. Palume arvestada Pärnu lennuvälja olemasoluga planeeringualas. Sellest tulenevalt seavad

lennuvälja lähiümbruse piirangupinnad ning lennuvälja kaitsevöönd hoonete ja rajatiste

planeerimisele kõrguslikud ning tegevuslikud piirangud (Lennundusseadus § 35). Arvestada

lennutegevusest tuleneva müraga.

2. Teedevõrgustiku, sealhulgas riigiteede ja kohalike teede üldise asukoha määramine:

2.1. Siduda planeeringusse Pärnu maakonnaplaneeringuga „Rail Baltic raudtee trassi koridori

asukoha määramine“ kavandatud raudtee trassi koridor sealhulgas seatud tingimused 1:1.

2.2. Siduda planeeringusse maakonnaplaneeringuga kavandatud teedevõrgustik koos

kitsendustega: riigiteede perspektiivsed trassid sh ristumiskohad, kogujateed jms.

Planeeringusse kanda Pärnu maakonna teemaplaneeringuga „Põhimaantee nr 4 (E67)

Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0“ määratud

trass, koos kogujateede ja perspektiivsete eritasandiliste ristmike ja ristete asukohtadega.

Lisaks arvestada teemaplaneeringust tuleneva asustuse arengu suunamise ja ehitamise

reeglitega trassikoridoris ning selle lähiümbruses (maakasutustingimused).

2.3. Planeeringus tingimuste määramisel tuleb tagada eel- ja põhiprojektidega kavandatavate

riigiteede realiseerimine s.h. ruumivajadus:

2.3.1. Transpordiameti 10.08.2020 korraldusega nr 1-3/20/143 „Projekteerimistingimuste

andmine põhimaantee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 122,6–125,2 Sauga–Pärnu lõigu sh

Tuisu tänava läbimurde ehitusprojekti koostamiseks ja keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmine“ ning selle alusel koostamisel olev riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-

2 (6)

Ikla km 122,6 – 125,2 Sauga – Pärnu lõigu põhiprojekt (Infragate OÜ). Projektiga

on kavandatud uus Tuisu tänava läbimurre st Pärnu asustusüksuse üldplaneering

2025+ toodud Turba tänava läbimurre ei ole enam Transpordiameti seisukohast

vajalik.

2.3.2. Koostamisel olev riigitee 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru ja riigitee 59 Pärnu–Tori

vahelise silla ja ühendusteede 1+1 sõidurajaga maantee eelprojekt (Reaalprojekt

OÜ töö nr P21006) ning selle raames koostatud 2+2 sõidurajaga I klassi maantee

eskiis lahendus, kus on näidatud võimalik perspektiivne Rail Baltic kaubajaama

ühendus Pärnu suure ümbersõiduga.

2.4. Näidata planeeringus maakonnaplaneeringuga kavandatud jäätee trassid.

2.5. Analüüsida kohaliku teedevõrgustiku piisavust juurdepääsude tagamisel ning määrata

perspektiivsete kohalike teede (sealhulgas jalgratta- ja jalgteede) üldised asukohad.

Üldplaneeringu üks ülesanne on transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas

kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest

tekkivate kitsenduste määramine.

Riigiteede kolm põhiliiki on põhi-, tugi- ja kõrvalmaantee milledel on igaühel oma

funktsioon ja need funktsioonid on leitavad siit: majandus- ja taristuministri 25.06.2015

määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“:

https://www.riigiteataja.ee/akt/128062015003?leiaKehtiv. Igal riigiteel on lisaks liigile

olemas tee klass, mis on liiklussageduse alusel määratav maantee tehnilist taset

iseloomustav tunnus. Tee klassid on toodud majandus- ja taristuministri 05.08.2015

määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“

(edaspidi Normid).

Normidest nähtub, et nõuded kohaliku teedevõrgu ühendamiseks riigiteedega on

klasside kaupa erinevad. Näiteks esimese klassi teel võib olla ainult üks parempööretega

ristumiskoht kahe eritasandilise ristmiku vahel, kuid kuuenda klassi teel võib neid olla

vastavalt vajadusele. Meile teadaolevalt võib tulevikus muutuda Normides klassipõhine

käsitlus, mistõttu me ei pea täna otstarbekaks klassipõhist käsitlust üldplaneeringusse sisse

viia. Soovime üldplaneeringute koostamise kontekstis kokku leppida suurema

liiklussagedusega riigiteedele ühise nimetuse: Kokkuleppeliselt eristatakse

üldplaneeringutes teistest teedest olulise liiklussagedusega teedena (edaspidi lühend

OLT) riigitee liiklussagedusega (AKÖL) >6000a/ööpäevas sõltumata riigitee liigist.

Liiklussagedused, millest üldplaneeringute koostamisel lähtuda on leitavad selle lingi alt.

2.6. Palume arvestada OLT teedel vajadust võimalike ristumiskohtade asukohtade

määramiseks kuna see mõjutab enamasti mitmeid kinnistuid ning hiljem detailplaneeringu

faasis ei ole reeglina mõistlik haarata kogu suurt maa-ala tervikuna. Nimetatud nõue on

kooskõlas ka PlanS § 75 lg 1 p 1 kohase transpordivõrgustiku objektide asukoha

määramise ülesandega.

2.7. Kajastada üldplaneeringu kaardil punktis 2.5 nimetatud OLT-d vastavalt tänasele

liiklussagedusele.

2.8. Soovitame analüüsida kohaliku teedevõrgu toimimist ja vastavalt PlanS § 75 lg 1 p 29

kaaluda avalikes huvides erateede omandamist. Kaalumisel palume pöörata erilist

tähelepanu OLT ja kohaliku teedevõrgu ristumiskohtadele kuna OLT teedel on riigiteega

ristumiskohtade arv Normidega piiratud.

3. Riigiteest tekkivate kitsenduste määramine, sealhulgas tänava kaitsevööndi laiendamine,

riigitee kaitsevööndi vähendamine.

3.1. Riigitee kaitsevööndi laiuse kajastamisel lähtuda EhS § 71 lõikest 2 ja tänava puhul

määrata kaitsevööndi ulatus sama paragrahvi lõike 3 alusel.

3 (6)

3.2. Teeme ettepaneku määrata riigiteede kaitsevööndi laiuseks 30 m lähtudes asjaolust, et

tegemist on kas, välja kujunemata hoonestusjoone, linliku keskkonna puudumisega,

olemasoleva hoonestusjoone asumisega üldjuhul kaugemal kui 30 m riigitee katte servast

või soovime olla kaasatud avalikesse menetlustesse 30 m ulatuses.

3.2.1.1. Riigitee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 124,57-135,04 (Pärnu linna piires).

3.2.1.2. Riigitee nr 60 Pärnu–Lihula km 0,00-2,41 (Pärnu linna piires).

3.2.1.3. Riigitee nr 59 Pärnu–Tori km 1,60-5,05 (Paikuse alevi piires).

3.2.1.4. Riigitee nr 19278 Sindi–Lodja–Silla km 0,93-1,92 (Looga tn ristmikust kuni

Paikuse alevi lõpuni). Ettepanek on kavandada sellel lõigul kaitsevööndi

laiuseks 20 m.

3.2.1.5. Riigitee nr 19101 Audru–Tõstamaa–Nurmsi km 0,00-2,38 (Aurdu alevikus

riigiteede 19101 ja 19105 ristmikust kuni riigitee nr 19121 ristmikuni).

3.2.1.6. Riigitee nr 19104 Põldeotsa tee km 0,00-1,45 (Audru alevikus riigitee nr 60

ja nr 19104 ristmikust kuni Uruste ojani).

3.2.1.7. Riigitee nr 19105 Audru tee km 0,70-4,30 (Audru alevikus riigiteede nr

19105 ja 1960 ristmikust kuni riigitee nr 60 ja nr 19105 ristmikuni).

3.2.1.8. Riigitee nr 19103 Audru–Lavassaare–Vahenurme km 9,86-11,15

(Lavassaare aleviku algusest kuni kiiruspiirangu 50 km/h alani).

3.2.1.9. Riigitee nr 19103 Audru–Lavassaare–Vahenurme km 11,96-13,80

(kiiruspiirangu 50 km/h alast kuni Lavassaare aleviku piirini).

3.2.1.10. Riigitee nr 19101 Audru–Tõstamaa–Nurmsi km 36,34-37,47 (Tõstamaa

aleviku piirist kuni Kalda tänavani).

3.2.1.11. Riigitee nr 19101 Audru–Tõstamaa–Nurmsi km 39,13-40,32 (Nurmiste

tänavast kuni Tõstamaa aleviku piirini).

3.2.1.12. Riigitee nr 19131 Kalli–Tõstamaa–Värati km 23,05-23,87 (Tõstamaa

aleviku piirist kuni riigiteede nr 19131 ja nr 19136 ristmikuni).

3.3. Juhul kui olemasolev hoonestusjoon jätkub väljaspool linna, alevit või alevikku, kaalub

Transpordiamet kohaliku omavalitsuse põhjendatud ettepaneku alusel EhS § 71 lõikest 2

tuleneva kaitsevööndi laiuse vähendamist.

3.4. Peale planeeringu kehtestamist tuleb kaitsevööndi laiuseid kajastav ja määrav joonis

esitada Transpordiametile GIS või CAD formaadis.

4. Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste määramine:

4.1. EhS § 70 lg 2 kohaselt on keelatud riigitee kaitsevööndisse ehitada ehitusloakohustuslikke

hooneid. EhS § 70 lg 3 kohaselt võib kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale

kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul. Kaaluda tingimuse määramist, et

ehitusloakohustuslike hoonete kavandamine kaitsevööndisse on põhjendatud

liiklusseaduse mõistes asula liikluskeskkonnas ja olemasoleva hoonestusjoone olemasolul

või hoonestusjoone pikendamisel. Nendel juhtudel on oluline, et arendaja ja/või tulevane

omanik arvestaks liiklusest tuleneva müra ja teiste häiringute (õhusaaste, vibratsioon)

kahjuliku mõjuga ja vajadusel tagaks leevendavate meetmetega nõuetele vastavad

keskkonnatingimused. Arvestada et meetmete kasutusele võtmine ja finantseerimine on

arendaja või KOVi kohustus.

4.2. Juurdepääsu tagamiseks OLTle tuleb üldjuhul vastavalt asjaõigusseaduse § 156 kinnistute

maakorralduslikul jagamisel juurdepääs tagada seni kinnistut teenindanud juurdepääsu

kaudu ühiselt ning uutel moodustatavatel katastriüksustel puudub õigus igaühel eraldi

juurdepääsu saamiseks riigiteelt, kuna nendel teedel on riigiteega ristumiskohtade arv

Normidega piiratud.

4.3. OLTga külgneva ehitustegevuse kavandamisel ilma detailplaneeringu koostamise

kohustuseta arvestada, et üldreeglina tuleb kasutada juurdepääsuks kohalikke teid ja

4 (6)

olemasolevaid ristumisi riigiteega, kuna nendel teedel on riigiteega ristumiskohtade arv

Normidega piiratud.

4.4. Palume arvestada, et jalgratta- ja jalgteed tuleb üldjuhul kavandada riigiteest eraldiseisva

rajatisena. Juhul kui üldplaneering ei täpsusta ruumivajadust kergliiklustee rajamiseks

eramaadel, kaaluda tingimuse määramist, et projekteerimistingimused kergliiklustee

rajamiseks antakse läbi avatud menetluse.

4.5. Määrata üldplaneeringus tingimus, et rajatise asukoht kooskõlastatakse riigitee

omanikuga juhul, kui rajatise kõrgus on suurem kui kaugus äärmise sõiduraja välimisest

servast. Elektrituulikute ja tuuleparkide kavandamisel arvestada, et elektrituulik ei tohi

avalikult kasutatavatele teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud

sõidukiirusest) paikneda lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja

D = rootori e. tiiviku diameeter). Kavandatud uute riigiteede (Via Baltica) tuleb vähimat

kaugust arvestada planeeringuga määratud trassikoridori servast.

Väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib

põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada

planeeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus

(H + 0,5D). Tulenevalt üldplaneeringu pikaajalisest kehtivusest on soovitatav kindla

vahemaa määratlemise asemel planeeringu koostamisel kasutada väljapakutud valemit.

4.6. Uute arendus- ja elamualade kavandamisel analüüsida olemasoleva teedevõrgu võimekust

ja vastavust ning kaaluda tingimuste seadmist, näiteks detailplaneeringu koostamise

kohustus, mis toetavad arendus- ja elamuala sisese teedevõrgu terviklikku kavandamist ja

elluviimist. Palume arvestada, et Transpordiamet ei võta arendustegevuse vajadustest

tingitud uute teelõikude rajamise ja riigiteede ümberehitamise kohustust kui riigiteede

võrgustiku arengu seisukohalt selleks vajadus puudub.

4.7. Palume arvestada ja kajastada üldplaneeringu tekstilises osas, et üldjuhul ei ole võimalik

juhtida arendusalade sademevett riigitee kraavidesse. See on võimalik vaid põhjendatud

juhtudel koostöös Transpordiametiga.

4.8. Üldplaneeringus tuleb vältida põhimõtet, et tehnovõrgud paigaldatakse riigitee alusele

maale. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks ning vaba ruumi olemasolul

anname nõusoleku seda maad kasutada. Samuti teeme erandeid asula keskkonnas.

Tehnovõrgu paigaldust tuleb hinnata igakordselt suuremas täpsusastmes geodeetilise

alusplaani olemasolul ja menetleda seda kas läbi projekteerimistingimuste või

detailplaneeringu.

5. Liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine:

5.1. Palume lähtuda OLT funktsioonist teenindada eelkõige läbivat liiklust ja võimalusel

arvestada et, kohalikku liiklust teenindab eelkõige kohalik tee. Planeeringulahendusega

vältida võimalusel kohaliku liikluse suunamist OLTtle.

5.2. Arendusalade juurdepääsud OLTga lahendada üldjuhul läbi kogujateede, mis on

ühendatud riigiteega ühise ristumiskoha kaudu. Koostöös Transpordiametiga määrata

perspektiivse ja olemasoleva suletava juurdepääsu asukoha vajadus avalikult kasutatavale

teele.

5.3. Pendelliikluse vältimiseks on soovitav kavandada piirkonna liiklussagedust suurendavad

arendused keskustesse. Eelistada planeeringulahendust, mis ei suurenda elu- ja töökohtade

vahelise pendelliikumise vajadust. Logistika- ja tootmisalade juurdepääsude

kavandamisel vt punkti 2.5.

5.4. OLTle uusi samatasandilisi ristumiskohti üldjuhul mitte kavandada. Arvestada, et

kohalike teede uued liitumised põhimaanteedega tuleb lahendada asukohapõhiselt

koostöös Transpordiametiga.

5 (6)

5.5. Määrata koostöös Transpordiametiga oluliselt muudetavad teelõigud. Oluliselt muudetava

teelõiguna tähistatakse pikemat teelõiku, mille osas võib eeldada, et liiklemise sujuvuse

tagamiseks, liiklusohutuse parendamiseks ning tee funktsiooni tagamiseks on vajalik ühe

või mitme järgnevalt loetletud meetme rakendamine – tee geomeetria muutmine,

sõidusuundi eraldava piirde paigaldamine, täiendavate sõiduradade ehitamine,

olemasolevate ristumiskohtade arvu oluline vähendamine, eritasandiliste ristumiskohtade

rajamine. Oluliselt muudetava teelõigu arendamine võib kaasa tuua muudatusi piirkonna

teedevõrgus, sh muudatusi, mis on seotud teega piirnevate kinnistute juurdepääsuga.

Oluliselt muudetav teelõik tähistada kaardil ja seletuskirja kanda eelpool nimetatud

kirjeldus.

6. Liikuvus ja ühistransport

6.1. Soovitame tutvuda Rahandusministeeriumi juhisega „Nõuandeid üldplaneeringu

koostamiseks“ peatükk 4.4 Tehniline taristu. Kasutada juhises toodud põhimõtteid ja

mõisted üldplaneeringu koostamisel, arvestades täiendavalt uue praktilisest vajadusest

lähtuva mõistega OLT.

6.2. Transpordiameti jaoks on olulised multimodaalsete ühistranspordisõlmede (näiteks pargi

ja reisi bussi ning rongi ühispeatused) võimalike asukohtade määramine ja nendele ohutu

ligipääsetavuse tagamine jalgsi ja jalgrattaga. Samuti on oluline määrata PlanS mõistes

olulise ruumilise mõjuga uued arendus- ja elamualad ning välja tuua prioriteetsed

piirkonnad, mis on väga hästi ühistranspordiga ligipääsetavad või kus on potentsiaal

ühistranspordi arendamiseks.

7. Mürakategooriate määramine

7.1. Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 57 juhime tähelepanu mürakategooriate

määramise kohustusele üldplaneeringus maa kasutuse juhtotstarbe järgi. Riigiteelt leviva

müra sisse ei soovita planeerida I-IV kategooria objekte. Vastasel korral on oluline, et

arendaja ja/või tulevane omanik arvestaks liiklusest tuleneva müra ja teiste häiringute

(õhusaaste, vibratsioon) kahjuliku mõjuga ja vajadusel tagaks leevendavate meetmetega

nõuetele vastavad keskkonnatingimused. Arvestada et meetmete kasutusele võtmine ja

finantseerimine on arendaja või KOVi kohustus.

8. Ettepanekud KSH väljatöötamise kavatsusele:

8.1. KSH käigus hinnata riigiteede liiklusest tulenevaid negatiivseid mõjusid (müra,

vibratsioon, visuaalne häiring, vms) elanikkonna heaolule ja tervisele lähtudes

kavandavast üldplaneeringu lahendusest.

8.2. Riigiteede müra ja selle leevendamist käsitleda atmosfääriõhu kaitse seaduse § 64 alusel,

sh arendaja kohustusi müra normtasemetest lähtuvalt.

Palume planeeringus kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede nimetusi ja numbreid (vt link

allpool). Planeering kooskõlastada Transpordiametiga. Kooskõlastamisel palume esitada meie

kirjale vastava ülesehitusega ülevaade (näiteks tabelina) Transpordiameti ettepanekute

arvestamise kohta planeeringulahenduse väljatöötamisel. Ettepaneku mittearvestamist palume

sisuliselt põhjendada.

Oleme valmis koostööks planeeringu koostamisel ning vajadusel selgitama ja täpsustama

käesoleva kirjaga esitatud ettepanekuid ning vajadusel koostöös välja töötama kohakeskselt

sobivaimaid lahendusi. Andmete saamiseks ja küsimuste korral palume pöörduda kirja koostaja

poole kelle nimi on toodud allpool.

6 (6)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

Anna Palusalu

58507716, [email protected]

Lisa. Transpordiameti veebilehel leitavad asjakohane teave.

Maakonnaplaneeringuid täpsustavad riigimaanteede teemaplaneeringud

Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021+

Riigimaanteede teehoiukava ja juhenddokumendid

Tolmuvabad katted kruusateedele: objektid aastateks 2021 – 2024

Riigiteede liigid (www.mnt.ee/Tee/Eesti teedevõrk)

Riiklik teeregister (www.mnt.ee/Tee/Teeregister)

Liiklussageduse statistika (www.mnt.ee/Ametist/Statistika/Liiklussageduse ...)

Liiklusloendus kergliiklusteedel (www.mnt.ee/Tee/Liiklussagedus)

Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava (https://www.mnt.ee/et/tee/mura-ja-valisohk/valisohus-

leviva-mura...)

Strateegiline mürakaart (https://www.mnt.ee/et/tee/mura-ja-valisohk/....)

Õhusaaste (https://www.mnt.ee/et/tee/mura-ja-valisohk/ohusaaste)

Eesti loomaõnnetuste andmebaas ja kaardirakendus (www.mnt.ee/Tee /Elusloodus)

Käsiraamat „Loomad ja liiklus Eestis“ (www.mnt.ee/Tee /Elusloodus/Käsiraamat ...)

Seminari materjalid "Loomad ja maanteed" (12.05.2010)

Tee ehitus-, rekonstrueerimis- ja taastusremondiobjektid (www.mnt.ee/Tee/Ehitusobjektid/Tee ehitus-...)

Eelprojektid (www.mnt.ee/Tee/Ehitusobjektid/Eelprojektid)

Majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid” Lisa

„Maanteede projekteerimisnormid“