Arvamuse edastamine

EESTI ADVOKATUUR ESTONIAN BAR ASSOCIATION

Kentmanni 4 Tel 662 0665 Arvelduskonto

10116 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435

Reg kood 74000027 AS LHV Pank

Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja digiminister Teie 02.03.2026 nr 8-3/1544-1

Justiits- ja Digiministeerium Meie 30.04.2026 nr 1-8/26/26-1

[email protected]

[email protected]

Eesti Advokatuuri seisukohad konkurentsiseaduse muutmise eelnõu

väljatöötamiskavatsuse osas

Lugupeetud Liisa-Ly Pakosta

Täname, et olete advokatuurile arvamuse avaldamiseks edastanud konkurentsiseaduse

muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse. Advokatuur esitab teile kirja lisadena advokatuuri

konkurentsiõiguse komisjoni ja põhiõiguste kaitse komisjoni kujundatud seisukohad.

Lugupidamisega

allkirjastatud digitaalselt

Imbi Jürgen

Esimees

Lisad:

1. Advokatuuri konkurentsiõiguse komisjoni seisukohad

2. Advokatuuri põhiõiguste kaitse komisjoni seisukohad

Merit Aavekukk-Tamm 6979 253

[email protected]

EESTI ADVOKATUUR

KONKURENTSIÕIGUSE KOMISJON

Kärt Nemvalts

Intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse talitus

Justiits- ja Digiministeerium

Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

edastatud e-kirjaga: [email protected]

27.04.2026

Eesti Advokatuuri konkurentsiõiguse komisjoni seisukoht konkurentsiseaduse muutmise

väljatöötamiskavatsuse (16.02.2026) kohta

Lugupeetud Justiits- ja Digiministeerium

Justiits- ja Digiministeerium („JUM“) edastas 16. veebruaril 2026 tagasisideks väljatöötamiskavatsuse,

milles tutvustatakse konkurentsiseaduse („KonkS“) muutmise kavandit („VTK“). Muudatused

puudutaks eelkõige KonkS-i koondumiste kontrollimist puudutavat 5. peatükki ja vähese tähtsusega

kokkuleppeid (nn de minimis erand) puudutavat KonkS § 5.

Advokatuuri konkurentsiõiguse komisjon tänab JUMi tagasiside andmise võimaldamise eest. Alltoodu

ei kujuta endast lõplikku ega ammendavat seisukohta. Komisjonil võib olla täiendavaid tähelepanekuid,

kui VTK baasil on seaduseelnõu koostatud. Kinnitame oma valmisolekut tagasiside andmiseks ka

seaduseelnõule ning palume olla kaasatud selle ettevalmistamise protsessi.

Komisjon esitab alljärgnevalt seisukohad järgnevate VTK-s käsitletud teemade kohta:

(i) Konkurentsijärelevalvemenetluse rakendamine koondumiste kontrolli valdkonnas: komisjon

ei toeta konkurentsijärelevalvemenetluse kohaldamisala laiendamist koondumiste kontrolli reeglite

täitmise järelevalvele ja avaldab sellele põhimõttelist ja tugevat vastuseisu. Viidatud menetluskord

lisati Eesti õigusesse spetsiifiliselt ECN+ direktiivi1 nõuete täitmiseks. Üksnes ECN+ direktiivi

nõuete tõttu peeti vajalikuks ja võimalikuks kitsendada konkurentsijärelevalvemenetluses Eesti

õiguses tavapäraseid menetlustagatisi (sh lähtudes Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse

põhimõttest). ECN+ direktiiv ei laiene koondumiste kontrollile. Eesti koondumiste kontrolli

regulatsioon ei allu Euroopa Liidu õigusele ja tegemist on riigisisese õigusega. Vastavalt ei ole

ECN+ direktiivi ülevõtmisel ettevõtjate põhiõiguste (sh enese mittesüüstamise privileegi)

piiramiseks esitatud põhjendused asjakohased ega kasutatavad koondumiste kontrolli valdkonnas

ettevõtjate põhiõiguste piiramiseks. Lisaks kaasneks konkurentsijärelevalvemenetluse

kohaldamisala laiendamisega koondumiste kontrolli valdkonda ECN+ direktiivi ülevõtmisel tekkinud

õigusliku ebaselguse laiendamine, sest tegemist on Eesti õiguses uue menetluskorraga, mille osas

on arvukalt õiguslikult vaieldavaid küsimusi ja puudub nii haldus- kui ka kohtupraktika.

(ii) Käibekünniste tõstmine: komisjonil on sügavad kahtlused, et üksnes ühe käibekünnise tõstmine

seniselt kuuelt miljonilt eurolt 15 miljonile eurole aitab märgatavalt vähendada nii ettevõtjate kui ka

Konkurentsiameti halduskoormust. Bürokraatia vähendamiseks on komisjoni hinnangul vajalik

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1 11. detsember 2018, mille eesmärk on anda liikmesriikide konkurentsiasutustele volitused, et tulemuslikumalt tagada konkurentsinormide täitmine ja et tagada siseturu nõuetekohane toimimine („ECN+ direktiiv“).

ülespoole korrigeerida ka hetkel kehtivat 2 miljoni eurost käibekünnist. Komisjoni liikmete

kogemuse kohaselt vajavad mitmed Eesti kaubaturge marginaalselt puudutavad koondumised

Eestis luba just selle väga madala 2 miljoni euro suuruse käibekünnise tõttu. Arvestatavat mõju

konkurentsile ei oma tehingud, kus ühe osapoole käive on alla näiteks kahe või nelja miljoni euro.

(iii) Nn kahe aasta reegel: komisjon nõustub, et praegune regulatsioon on ebaselge ning seda tuleks

täiendada õigusselguse saavutamiseks. KonkS § 24 lg 7 puhul ei vaja täpsustamist üksnes

majandusharu mõiste, vaid ka kaheaastase perioodi arvestamise alguspunkt, käibe arvestamise

alusaasta (varasemale tehingule eelnenud aasta vs uuele tehingule eelnenud aasta) ning

varasema tehinguga „valitseva mõju omandamine". Igal juhul on tervitatav JUMi lähenemine, kus

kahe aasta reeglit soovitakse täpsustada ning kindlasti ei tohiks õiguskindluse huvides seda

asendada näiteks call-in õigusega, mis tekitaks lubamatu õigusliku ebakindluse olukorra.

(iv) De minimis regulatsioon: Komisjon toetab KonkS § 5 viimist kooskõlla Euroopa Komisjoni de

minimis teatisega (2014/C 291/01). See võimaldaks tagada suuremat õiguskindlust ja vähendaks

kulusid ettevõtjatele, kes peavad hindama oma tegevuse kooskõla kehtiva õigusega.

(v) Riigilõiv: komisjon ei toeta riigilõivumäära tõstmist 1 920 eurolt 4 800 eurole ning kindlasti mitte

ühe sammuna. Koondumisest teatamine on ettevõtjale avalik-õiguslik kohustus ning koondumiste

kontroll teenib kogu ühiskonna huve. Riigilõivu suurus ei peaks seetõttu lähtuma eeldusest, et

menetlusosaline katab kõik menetluskulud. Komisjon ei vaidle vastu vajadusele Konkurentsiameti

eelarve suurendamiseks, kuid seda tuleks teha riigi üldiste maksutulude arvelt. Kui riigilõivu

tõstmine on seadusandja hinnangul möödapäästmatult vajalik, peaks see toimuma mõõdukalt ja

järkjärguliselt.

(vi) Koondumise teate tüüpvorm: komisjon ei vaidle tüüpvormi kehtestamisele põhimõtteliselt vastu.

Samas on kaheldav, kas see tooks praktikas ettevõtjatele märkimisväärset halduskoormuse

vähenemist. Komisjonile teadaolevalt kasutavad ka Euroopa Komisjonile koondumise teadete

esitajad välist õigusabi. Tüüpvorm tegeleb peamiselt teate vormistusliku poolega. Sisulise poole

pealt ei ole vahet, kas esitamist vajavad andmed loetleb Koondumise teate esitamise juhend või on

sama loetelu tüüpvormi erinevates lahtrites. Komisjon palub JUMil ja Konkurentsiametil hinnata,

kas tüüpvormi kasutamisega kaasneb tegelikult Konkurentsiameti või koondumise osaliste

ressursside säästmist, ning jagada vastava analüüsi tulemusi ja oodatavaid konkreetseid sääste ka

huvigruppidega (näiteks eelnõu seletuskirjas). Rakendusaktide muutmine ja tüüpvormide võimalik

kehtestamine vajab kindlasti täiendavat analüüsi ja huvigruppidelt sisendi korjamist.

(vii) Trahvimäärad ja väärteomenetlus: komisjonil ei ole trahvimäärade kahekordse suurendamise ja

välja pakutud väärteomenetluse lahenduse kasutamise vastu otseseid vastuväiteid, tingimusel et

neid rakendatakse koos.

Oleme antud seisukohti allpool käsitlenud mõneti detailsemalt.

1. KONKURENTSIJÄRELEVALVEMENETLUSE KOHALDAMINE KOONDUMISTE KONTROLLI

REEGLITE TÄITMISELE

1.1. Probleemi kirjeldus VTK-s

2025. aasta juunis võeti Eesti õigusesse üle ECN+ direktiiv ning KonkSis sätestati

konkurentsijärelevalvemenetluse regulatsioon. Konkurentsiameti järelevalve koondumiste

kontrollimisega seotud reeglite täitmise üle jäeti sellest menetluslikust regulatsioonist (põhjendatult)

välja. Konkurentsiamet teostab järelevalvet koondumiste kontrollimisega seotud reeglite täitmise üle

jätkuvalt KonkS-i 8. peatükis sätestatud riikliku järelevalve reeglite alusel.

VTKs soovitakse aga kehtestada ühine menetluskord, kus Konkurentsiamet teostaks järelevalvet

kõikide KonkS-s sätestatud reeglite täitmise üle konkurentsijärelevalvemenetluse reeglite järgi.

1.2. Komisjoni seisukoht

Komisjon ei toeta ettepanekut laiendada konkurentsijärelevalvemenetluse kohaldamisala koondumiste

kontrolli valdkonnale.

Esmalt, ECN+ direktiivi ülevõtmisel kehtestatud regulatsioon on suunatud ELTL artiklite 101 ja 102 (ja

nende siseriiklike analoogsätete) rikkumiste menetlemisele. ECN+ direktiiv ei laiene koondumiste

kontrollile. Eesti koondumiste kontrolli regulatsioon ei allu Euroopa Liidu õigusele ja tegemist on

riigisisese õigusega. Asjaolu, et Euroopa Liidu õigus ei reguleeri liikmesriikide koondumise kontrolli

reegleid, tõendab muu hulgas fakt, et Luksemburgi Suurhertsogiriigil ei ole üldse riigisisest koondumise

kontrolli regulatsiooni. Vastavalt ei ole ECN+ direktiivi ülevõtmisel ettevõtjate põhiõiguste (sh enese

mittesüüstamise privileegi) piiramiseks esitatud põhjendused asjakohased ega kasutatavad

koondumiste kontrolli valdkonnas ettevõtjate põhiõiguste piiramiseks.

ECN+ direktiivi ülevõtmisel muudeti oluliselt Eesti siseriikliku õiguse põhimõtteid ja õgvendati

menetluslikke tagatisi. Seejuures püüti põhiõiguste ulatuslikke riiveid õigustada sellega, et riived olid

vajalikud Eesti riigile EL-i õigusest tulenevate kohustuste täitmiseks (antud osas võib veel kohtutes

oodata vaidlusi). Konkurentsijärelevalvemenetlus lähtub konkreetselt ECN+ direktiivist tulenevatest

nõuetest – sh seonduvalt direktiivist tulenevatest nõuetest enese mittesüüstamisele,

läbiotsimisreeglitele jne.

Koondumiste kontrolli valdkonnas puudub ECN+ direktiivist või mis tahes muust EL-i

õigusaktist tulenev kohustus, mis õigustaks konkurentsijärelevalvemenetlusega kaasnevaid

ettevõtjate põhiõiguste ulatuslikke piiranguid. VTK ise tunnistab, et kui võrrelda tõendite kogumist

konkurentsijärelevalvemenetluses ja senises koondumiste kontrolliga seotud rikkumiste menetlemiseks

kasutatavas haldusmenetluses, siis ettevõtja seisukohast seisneb põhiline mõju selles, et

Konkurentsiamet saaks ka järelevalvemenetluses koondumiste kontrolli reeglite täitmise üle kasutada

konkurentsijärelevalvemenetluse uurimismeetmeid, millega kaasneb intensiivsem ettevõtja põhiõiguste

riive. Sellise riive kooskõla põhiseadusega on EL-i õigusest tuleneva kohustuse puudumisel veelgi

enam küsitav kui konkurentsi kahjustavate kokkulepete ja turgu valitseva seisundi kuritarvitamise

juhtumite uurimisel.

Teiseks, silmas tuleb pidada, et konkurentsijärelevalvemenetluse osas puudub väljakujunenud haldus-

ja kohtupraktika. 06.07.2025 jõustunud konkurentsijärelevalvemenetluse reeglites on mitmeid

vastuolusid ja vaidluskohti. Testimata menetlusraamistiku laiendamine koondumiste valdkonda tekitaks

õiguslikku ebaselgust nii Konkurentsiametile kui ettevõtjatele ning looks potentsiaali arvukateks

menetluslikeks vaidlusteks. Olukorras, kus Konkurentsiametil on pikaajaline kogemus koondumise

kontrolli reeglite täitmise üle järelevalve teostamisel haldus- ja väärteomenetluse reeglite alusel,

puudub praktiline vajadus menetlusreeglite muutmiseks. Seejuures on ekslik VTK-s esitatud väide, et

koondumise kontrolli reeglite täitmise üle järelevalve teostamine konkurentsijärelevalvemenetluses

tähendaks, et kõik Konkurentsiameti poolt toimetatavad menetlused toimuks

konkurentsijärelevalvemenetluse reeglite järgi. Konkurentsiameti regulatsiooniteenistus teostaks

järelevalvet ikka haldus- ja väärteomenetluse reeglite alusel.

Vastavalt tuleks koondumiste kontrolli rikkumiste menetlemisel jääda kehtiva

järelevalveraamistiku juurde.

2. KÄIBEKÜNNISTE TÕSTMINE

2.1 Probleemi kirjeldus VTK-s

VTK-s on võrreldud Eesti käibekünniseid ja majandusnäitajaid Läti, Leedu ja Soomega. VTK-s on

asutud seisukohale, et parimad võrdlusriigid on Läti ja Leedu. VTK-s on väidetud, et madalad

käibekünnised on vajalikud, sest Eestis on võrreldes teiste EL-i riikidega suur väikeste ja keskmise

suurusega ettevõtjate (VKE-de) osakaal.

2.2 Komisjoni seisukoht

Käibekünniste eesmärk on filtreerida välja need tehingud, mis võivad konkurentsi kahjustada. Komisjon

leiab, et VKE-de suur osakaal Eesti ettevõtjate hulgas ei näita seda, et Eestis on vajalikud madalad

käibekünnised. VKE-de suur osakaal näitab vastupidiselt seda, et madalad käibekünnised tõstavad

põhjendamatult just VKE-de halduskoormust ja tehingukulusid ja selliselt ei aitaks seadusemuudatus

nende ettevõtjate halduskoormuse vähendamisele kaasa. VKE-de turuosad on enamikel kaubaturgudel

madalad, VKE-de suur osakaal näitab pigem turu väikest kontsentratsiooni astet ja VKE-de poolt

tehtavad tehingud ei too endaga enamikel kaubaturgudel kaasa turgu valitseva seisundi tekkimise ega

tugevnemise riski. Selliselt on nii ettevõtjate kui ka avaliku sektori ressursside kulu antud osas üleliigne.

Komisjon leiab, et Läti ja Leedu ei ole head võrdlusriigid, sest ka Läti ja Leedu käibekünnised on olnud

väga pikalt muutmata. Lätis ja Leedus jääb sarnaselt Eestiga madalate käibekünniste tõttu n-ö filtrisse

kinni suur arv tehinguid, millel puudub igasugune mõistlik potentsiaal kaubaturgudel toimivat

konkurentsi kahjustada.

Komisjonil on sügavad kahtlused, et üksnes ühe käibekünnise tõstmine seniselt kuuelt miljonilt eurolt

15 miljonile eurole aitab märgatavalt vähendada nii ettevõtjate kui Konkurentsiameti halduskoormust.

Komisjoni hinnangul on vajalik ülespoole korrigeerida ka hetkel kehtivat 2 miljoni eurost käibekünnist.

Komisjoni liikmete kogemuse kohaselt vajavad mitmed konkurentsiolukorda marginaalselt mõjutavad

koondumised Eestis luba just selle väga madala 2 miljoni euro suuruse käibekünnise tõttu. Enamike

kaubaturgude puhul ei kaasne kahe ega nelja miljoni euro suuruse käibega suurt turuosa.

3. Nn KAHE AASTA REEGEL (KonkS § 24 lg 7)

3.1. Komisjoni üldine seisukoht

KonkS § 24 lõige 7 sätestab, et kui eelneva kahe aasta jooksul on üks ja sama ettevõtja või samasse

kontserni kuuluv ettevõtja omandanud valitseva mõju ettevõtjate või ettevõtja osade üle, kes tegutsevad

Eestis ühes ja samas majandusharus, peab selle ettevõtja käive, kelle üle omandatakse valitsev mõju,

sisaldama ka nende ettevõtjate käivet, kelle üle on valitsev mõju omandatud koondumisele eelneva

kahe aasta jooksul.

Nõustuda ei saa VTK-s toodud väitega, et KonkS § 24 lg 7 sarnaneb EL-i ühinemismääruse artikli 5

lõikega 2. Tegelikkuses vastab EL-i ühinemismääruse artikli 5 lõikele 2 riigisiseses õiguses hoopis

KonkS § 24 lg 6. KonkS § 24 lg 7 on komisjonile teadaolevalt Eesti riigisisene eripära, mida teiste

Euroopa Liidu liikmesriikide õiguskorrad ei sisalda.

Komisjon nõustub esitatud hinnanguga, et kahe aasta reegli rakendamine on olnud nii ettevõtjate kui

Konkurentsiameti jaoks keeruline. Üks probleemide allikas on olnud „sama majandusharu" mõiste

ebaselgus praktikas. Siiski on komisjonil alljärgnevad tähelepanekud.

3.2. Võimalik lahendus

KonkS § 24 lg-s 7 vajavad lisaks „sama majandusharu“ küsimuse täpsustamisele lahendust ka mitmed

teised küsimused:

(i) Kaheaastase perioodi arvestamise alguspunkt. Kehtiv regulatsioon ei täpsusta selgelt,

millisest hetkest hakatakse kahte aastat arvestama. Tuleks selgelt sätestada, kas kahte aastat

arvestatakse uue tehingu lõpuni viimise kuupäevast (closing), tehingu allkirjastamisest

(signing) või mõnest muust ajamomendist. Õiguskindluse seisukohalt oleks mõistlik alguspunkt

uue tehingu allkirjastamine.

(ii) Käibe arvestamise aeg. Ebaselge on, millist käivet kahe aasta reeglis arvesse võetakse: kas

eelmise sihtettevõtja käivet varasemale tehingule eelneval majandusaastal või sama

sihtettevõtja tänast (praegust) käivet uuele koondumisele eelneval majandusaastal.

(iii) "Valitseva mõju omandamine" – mis hetk on relevantne varasema tehingu puhul. Tuleks

täpsustada, kas varasema tehingu toimumise aja hindamisel tuleb lähtuda võlaõiguslikust

tehingust (nt ostulepingu allkirjastamisest) või closingust ehk tegeliku kontrolli üleminekust.

Eestis kehtivate reeglite sõnastus võimaldab väita, et peaks lähtuma tegelikust kontrolli

üleminekust, samas tihtilugu analoogia korral kasutatavate Euroopa Komisjoni suuniste alusel

tuleks lähtuda pigem võlaõigusliku tehingu kuupäevast.

(iv) "Sama majandusharu" definitsioon. KonkS majandusharu mõistet täpsemalt lahti ei seleta

ning samuti ei tulene majandusharu mõistele ühest legaaldefinitsiooni teistest õigusaktidest.

Komisjon toetab definitsiooni selgitamist. Arvestades seda, et koondumise kontrollimisel on

keskse tähtsusega, kas tehing toob endaga kaasa turgu valitseva seisundi tekkimise või

tugevnemise, vajaks majandusharu definitsioon igal juhul kitsendamist nii, et samaks

majandusharuks ei loetaks tegevusi, mis ei toimu ei horisontaalselt kattuvatel ega vertikaalselt

seotud kaubaturgudel.

Komisjon leiab, et vajab kaalumist, kas on võimalik ja otstarbekas täpsustada kõiki ülalloetletud

küsimusi konkurentsiseaduse tekstis või oleks õigusselguse saavutamiseks õigustehniliselt parem mõni

teine lahendus.

Igal juhul ei oleks õigusselguse huvides mõistlik lahendus, kus antud reegel kaob ning see asendatakse

näiteks erandliku koondumiskontrolli (call-in) õigusega.

4. VÄHESE TÄHTSUSEGA KOKKULEPETE REGULATSIOONI MUUTMINE (DE MINIMIS)

VTK märgib, et efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda ja Eesti Advokatuuri konkurentsiõiguse

komisjon on teinud ettepaneku viia KonkS § 5 regulatsioon kooskõlla Euroopa Komisjoni nn de minimis

teatisega.

Komisjon toetab endiselt KonkS § 5 muutmist viisil, mis viib selle kooskõlla Euroopa Komisjoni de

minimis teatisega (2014/C 291/01). Nii tagataks ühtsed riigisisesed ja EL-i konkurentsireeglid.

Hetkel tekitab KonkS § 5 lg 1 sõnastus kahtluse, et ühtegi KonkS § 4 lõike 1 punktides 1–3 loetletud

piirangut ei ole võimalik lugeda vähese tähtsusega kokkuleppeks. See ei ole kooskõlas komisjoni de

minimis teatise ja Euroopa Kohtu praktikaga, mille järgi võivad ka KonkS § 4 lõikes 1 punktides 1–3

sätestatud piirangud teatud juhtudel kvalifitseeruda vähese tähtsusega kokkulepeteks. Selline ebakõla

on põhjustanud ettevõtjatele praktilisi probleeme ja ebaselgust.

5. RIIGILÕIV KOONDUMISE MENETLEMISE EEST

5.1. Üldseisukoht

VTK teeb ettepaneku tõsta riigilõivumäär koondumise menetlemise eest seniselt 1920 eurolt 4800

eurole, põhjendades seda asjaoluga, et koondumise menetlemise riigilõivumäär on püsinud

muutumatuna 19 aastat, samal ajal kui majandus on muutunud ja tööjõukulud kasvanud.

Komisjon ei oma ülevaadet Konkurentsiameti sisemisest ressursikasutusest. Samuti ei vaidlusta

komisjon kindlasti vajadust suurendada Konkurentsiameti eelarvet ning nõustub, et tõhus

konkurentsijärelevalve nõuab hästi rahastatud Konkurentsiametit.

Komisjon on samas seisukohal, et Konkurentsiameti eelarvet tuleks suurendada riigi üldiste

maksutulude arvelt, mitte koondumise osaliste ja kaudselt nende klientide arvel. Koondumise

menetlemise riigilõiv ei peaks katma Konkurentsiameti kõiki koondumise kontrolli valdkonnaga seotud

kulusid.

Veelgi enam, tõenäoliselt on praktikas ka äärmiselt keeruline tuletada konkreetselt koondumiste

menetluse kulu. Näiteks, võib ilmselt eeldada, et Konkurentsiameti ametnikud, kes vastutavad

koondumise menetluste läbiviimise eest, ei veeda kogu oma tööaega üksnes koondumise teateid

menetledes. Oluline osa tööajast kulub ülesannetele, mis ei ole seotud juba esitatud koondumise

teadetega, sh:

1) ettevõtjate ja teiste isikute nõustamine koondumiste kontrolli õigusliku regulatsiooniga seotud

küsimustes, sh vastamine selgitustaotlustele;

2) riikliku järelevalve teostamine ja konkurentsialaste väärtegude kohtuväline menetlemine;

3) Euroopa Liidu töögruppides ja muus rahvusvahelises koostöös osalemine koondumiste

kontrolliga seotud konkurentsiküsimustes oma pädevuse piires;

4) konkurentsikaitse ja soodustavate meetmete arengu jälgimine koondumiste kontrolli vallas, sh

ettepanekute tegemine vastavate õigusaktide eelnõude väljatöötamiseks;

5) koostöö tegemine koondumiste kontrolli valdkonda puudutavates küsimustes teiste

valitsusasutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste asutuste, erialaliitude ja ettevõtjate

organisatsioonidega ning teiste isikutega.

Riigilõivu ei ole reeglina lubatud küsida kulude katmiseks, mis ei ole seotud koondumise teate

menetlemisega. Vastava asjaoluga arvestas seadusandja 2006. aastal eelnõu 584 SE menetluses,

leides, et koondumise menetluse riigilõiv 1920 eurot (toona 30 000 krooni) peaks võimaldama katta

50% koondumiste kontrolli osakonna kogukuludest. Seega ei ole Eesti seadusandja kuni tänaseni

seadnud eesmärgiks katta koondumise kontrolli valdkonna kulu 100% riigilõivust.

Koondumisest teatamine on ettevõtjale avalik-õiguslik kohustus, mis tuleneb seadusest. Koondumiste

kontrolli eesmärk on hinnata tehingute konkurentsiõiguslikke mõjusid ja eelkõige ära hoida turgu

valitseva seisundi tekkimine või tugevnemine, mille kaudu võidakse takistada tõhusat konkurentsi turul

või selle olulisel osal. Tegemist on seega avaliku huviga, millest saab kasu kogu ühiskond. Tehingu

osapoolte vaatest on koondumise kontrolli näol niigi tegemist avalikes huvides seatud takistusega

koondumise jõustamisele. Koondumiste kontroll on riigi poolt teostatav järelevalve avaliku huvi

tagamiseks, mitte teenus, mille ettevõtja "ostab" ja mille hind peaks vastama ostetava "teenuse"

hinnale.

5.2. Võrdlus Euroopa Komisjoni ja teiste EL liikmesriikidega

Võrdluseks, Euroopa Komisjon ei võta EL dimensiooniga koondumistelt riigilõivu. EL ühinemismääruse

(nõukogu määrus (EÜ) nr 139/2004) alusel toimuvad menetlused on riigilõivuvabad ning Euroopa

Komisjoni menetluskulud kaetakse ELi eelarvest. Euroopa Komisjoni ühinemismääruse alusel

toimetatavad menetlused on samas tihtilugu oluliselt mahukamad ja keerukamad kui riigisisesed

koondumismenetlused.

Ka ei võta mitmed EL liikmesriigid koondumisteatelt riigilõivu või võtavad seda oluliselt mõõdukamas

summas. Näiteks ei rakenda riigilõivu Horvaatia, Soome, Prantsusmaa, Itaalia ja Rootsi. . Samuti ei ole

paljudes liikmesriikides tõenäoliselt kogu menetluse kulu jäetud osalejate kanda.

VTK-s esitatud võrdlus Läti ja Leedu riigilõivudega ei ole lõpuni relevantne. Leedu ja Läti

konkurentsiametites tegeleb koondumise kontrolliga Eestist oluliselt suurem arv ametnikke, mis

tähendab, et Lätis ja Leedus on riigilõivust kaetavad kulud Eestist oluliselt suuremad. Leedu

konkurentsiameti kodulehe andmetel tegeleb Leedus koondumise kontrolliga vähemalt 11 ametnikku.

Lisaks, mida suurem on koondumise teate esitajalt kogutav riigilõiv, seda suurem on risk, et tekib ootus

menetluse mahukuse ja riigilõivu suuruse vastavuse osas, mis võib omakorda kaasa tuua menetlusele

kuluva aja ja ressursside kasvu ning seeläbi töötada vastu efektiivsuse suurendamise ja

halduskoormuse vähendamise eesmärgile. Sarnast tendentsi on täheldatud näiteks Leedus.

5.3. Eesti siseriiklik võrdlus

Ka RLS § 4 lõige 2 sätestab, et toimingu eesmärgist, sellest saadavast hüvest ja kaalukast avalikust

huvist, eelkõige sotsiaal- ja majanduspoliitilistest kaalutlustest lähtuvalt võib riigilõivumäära kehtestada

kulupõhimõttest erinevalt. Seadusandja on seega ise näinud ette mehhanismi, mis võimaldab

kulupõhimõttest kõrvale kalduda. Seda peaks hetkel ka kasutama.

Eestis on mitmed sarnased ametiasutuste läbiviidavad menetlused ja järelevalvetoimingud kas täielikult

riigilõivuvabad või väga madala lõivumääraga. Näiteks välisinvesteeringute usaldusväärsuse

hindamise menetlus (nn FDI screening) on ettevõtjatele riigilõivuvaba, seda vaatamata sellele, et

tegemist on mahuka ning ressursimahuka menetlusega. Samalaadselt on mitmed teised

haldusmenetlused, näiteks teatud loa- ja kooskõlastusmenetlused, kehtestatud ilma täieliku kulupõhise

riigilõivuta.

Komisjoni hinnangul ei oleks siinkohal korrektne tuua ka võrdlust Konkurentsiameti hinnaregulatsiooni

menetlustes rakendatava praktikaga kehtestada järelevalvetasusid. Esiteks, põhimõttelisemal tasandil

on küsitav sellise lahenduse kasutamine. Teiseks, järelevalvetasude juures on tavapäraselt ettevõtjal

võimalik need tasud lülitada järelevalve all oleva teenuse hinda, st majanduslikus mõttes ei kanna antud

tasusid mitte ettevõtja, vaid tarbija (kelle huvides järelevalvet teostatakse).

Erinevalt konkurentsiseaduse peatükis 71 sätestatud järelevalvetasust, mida kohaldatakse reguleeritud

turgudel tegutsevatele ettevõtjatele (nt võrguettevõtjatele), puudub koondumise kontrollil otsene seos

koondumise osaliste klientide kaitsmisega. Vastavalt ei ole põhjendatud koondumise kontrolli tervikliku

rahastamiskohustuse asetamine koondumise teate esitajale, kes kannab vastava kulu edasi oma

klientidele.

Riigilõiv ei tohi ebaproportsionaalselt piirata ettevõtlusvabaduse teostamist. Legitiimseks ei saa lugeda

VTK-s seatud eesmärki suurendada riigi tulusid. Mida väiksemad on koondumise kontrollile allutatud

ettevõtjad ja tehingud ja suurem riigilõiv, seda intensiivsemalt riivab koondumise kontrolli menetlus ja

riigilõiv nende ettevõtlusvabadust.

5.4. Konkurentsiameti rahastamine

Komisjon nõustub, et Konkurentsiamet vajab piisavat rahastust oma ülesannete tõhusaks täitmiseks,

sh koondumiste menetlemiseks. Samas kui riik peab vajalikuks tugevdada konkurentsijärelevalve

institutsionaalset võimekust – mis on komisjoni hinnangul vajalik ja tervitatav – peaks see toimuma

üldiste maksutulude arvelt Konkurentsiameti eelarve suurendamise teel.

5.5. Riigilõivumäära kiirendatud tõstmine

Komisjon ei toeta igal juhul riigilõivumäära tõstmist 2,5 korda ehk 1920 eurolt 4800 eurole. Kui

seadusandja leiab, et riigilõivu tõstmine on vajalik ja põhjendatud, peaks see toimuma mõõdukalt ja

järkjärguliselt. Vajadusel võiks kaaluda riigilõivu tõstmist näiteks esmalt 2000–2500 euro suurusele

tasemele ning alles seejärel kõrgemaks. Samuti tuleks kaaluda riigilõivumäära regulaarset

ajakohastamist (näiteks iga viie aasta tagant), mitte ühekordset suurt hüpet.

6. KOONDUMISE TEATE TÜÜPVORM

VTK teeb ettepaneku töötada ka Eesti riigisisese koondumiste kontrolli jaoks tüüpvormid, võttes aluseks

Euroopa Komisjoni CO-vorme, ning luua kaks vormi – üks koondumise täiemahulise teate ja teine

lühendatud kujul koondumise teate esitamise tarbeks.

Komisjon suhtub sellesse ettepanekusse avatult, kuid soovib esitada järgmised tähelepanekud.

6.1 Euroopa Komisjoni menetlusreeglid ja -praktika ei ole efektiivsuse tõstmisel tingimata heaks

eeskujuks

Koondumise teate menetlemine Euroopa Komisjonis võtab tihti aega oluliselt kauem, kui lubaks arvata

EL-i ühinemismääruse artiklis 10 sätestatud menetlustähtajad. Seda põhjusel, et Euroopa Komisjon

nõuab eelteatamismenetluse läbimist, mille pikkus ei ole reguleeritud. Samuti nõuab Euroopa Komisjon

tihti väga suure hulga info ja dokumentide esitamist, mis nõuab väga palju ressursse nii koondumise

osalistelt kui ka Euroopa Komisjonilt endalt. Samasuguste nõudmiste esitamine oluliselt piiratumate

ressurssidega Eesti ettevõtjatele ja Konkurentsiametile ei ole mõistlik ega vajalik.

6.2. Kulude kokkuhoid on ebaselge

VTK viitab, et tüüpvormi täitmine võib osutuda ettevõtjate jaoks lihtsamaks ning ettevõtja saab seda

ise, nt oma majasisese juristi abil teha. Antud eelduse paikapidavus on eluliselt kaheldav. Nii Euroopa

Komisjoni tüüpvormi (CO-vormi) kui ka Leedu koondumise teate vormide kasutamise kogemus näitab,

et tüüpvormide täitmine nõuab praktikas tingimata siiski kogenud konkurentsiõiguse advokaatide abi.

Tüüpvorm tegeleb peamiselt teate vormistusliku poolega. Sisulise poole pealt ei ole vahet, kas esitamist

vajavad andmed loetleb Koondumise teate esitamise juhend või on sama loetelu tüüpvormi erinevates

lahtrites.

Ka CO-vormi täitmine on keerukas protsess, mis hõlmab turu defineerimist, osalejate käibe arvutamist,

struktuuriülevaateid ja teisi spetsiifilisi elemente (eriti olukorras, kus ekslike andmete esitamine on

sanktsioneeritud). Sõltumata vormi detailsusest eeldab küsimustele vastamine endiselt erialateadmiste

kasutamist. Murekoht ei ole mitte selles, kuidas on sõnastatud teemad, mida on vaja teates kajastada,

vaid inimestele, kes ei puutu konkurentsiõigusega igapäevaselt kokku, on probleemne vajaliku teabe

kogumine ja sõnastamine. Ka ei ole Leedus tüüpvormi kasutamisega kaasnenud teate koostamisega

seotud kulude vähenemine. Pigem on senini Leedus koondumise teate esitamisega seotud kulud

(kordades) kõrgemad kui Eestis. Samalaadne kogemus on arusaadavalt Euroopa Komisjonis kasutusel

olevate vormidega.

Eesti praktikas ei ole ka välisinvesteeringute sõelumise teavituste vormid toonud kaasa õigusabikulude

vähenemist (ära hoidmist). Pigem on vormide sõnastusest ning ülesehitusest tekkinud täiendavaid

küsimusi.

Pealegi kasutab valdav osa Eestis koondumise teateid esitavatest advokaatidest juba välja kujunenud

tüüpdokumente. Seaduses tüüpvormi kehtestamine pigem ei too selliselt kaasa märkimisväärset

halduskoormuse vähenemist ettevõtjate tasandil.

6.3. Milliseid konkreetseid sääste oodatakse?

Komisjon ei vaidle tüüpvormi kehtestamisele vastu, juhul kui see aitab standardiseerida menetlust ja

kiirendada Konkurentsiameti tööd. Selliselt tuleks hinnata ja selgitada, milliseid konkreetseid sääste

tüüpvormi kasutuselevõtt tooks eelkõige Konkurentsiametile. Kui eesmärk on muuta

koondumisest teatamise protsess masinloetavaks ja tagada see, et andmeid saaks tüüpvormist

automaatselt eraldada (nn masintöötlusvõimalus), on see tervitatav. Siiski peaks selline masinloetavus

olema võimalik ka praeguse süsteemi täiendamise kaudu, ilma uute tüüpvormideta.

Komisjon palub JUMil ja Konkurentsiametil hinnata, kas tüüpvormi kasutamisega kaasneb tegelikult

Konkurentsiameti või koondumise osaliste ressursside säästmist, ning jagada vastava analüüsi

tulemusi ja oodatavaid konkreetseid sääste ka huvigruppidega (näiteks eelnõu seletuskirjas).

Rakendusaktide muutmine ja tüüpvormide võimalik kehtestamine vajab kindlasti täiendavat analüüsi ja

huvigruppidelt sisendi korjamist.

7. TRAHVIMÄÄRAD JA VÄÄRTEOMENETLUSE LAHENDUS

VTKs on ettepanek tõsta kehtivaid trahvimäärasid kahekordseks: füüsilisele isikule määratava

väärteotrahvi ülemmäära tõstetaks 600 trahviühikuni ja juriidilisele isikule määratava väärteotrahvi

ülemmäära tõstetaks 800 000 euroni. Komisjon suhtub sellesse ettepanekusse põhimõtteliselt

positiivselt (kui vastavalt muudetaks ka väärteomenetluse korda).

Sedavõrd suure trahvi rakendamiseks on mõistlik kaaluda konkreetse trahvimäära määramise

pädevuse delegeerimist maakohtutele analoogselt teiste konkurentsialaste väärtegudega. Vastavalt

oleks paremini tagatud isikute põhiõiguste kaitse, mis vajab erilist tähelepanu kõrgemate sanktsioonide

rakendamisel.

Komisjon on huvitatud aktiivsest koostööst seaduseelnõu koostamisel ning avaldab valmisolekut

esitada täiendavaid seisukohti, kui konkreetne eelnõu tekst on koostatud.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Eesti Advokatuuri konkurentsiõiguse komisjon

EESTI ADVOKATUUR PÕHIÕIGUSTE KAITSE KOMISJON

Rävala pst 3 Tel 662 0665 Arvelduskonto

10143 TALLINN E-post:[email protected] EE871700017002181978

Reg kood 74000027 Luminor Bank AS

Eesti Advokatuuri juhatus

Eesti Advokatuuri kantselei

Kentmanni 4, 10116 Tallinn,

Tel 662 0665

[email protected]

24.04.2026

ARVAMUS

konkurentsiseaduse muutmise 16.02.2026 väljatöötamiskavatsuse kohta

Justiits- ja Digiministeerium („JUM“) edastas 16. veebruaril 2026 tagasisideks väljatöötamiskavatsuse,

milles tutvustatakse konkurentsiseaduse („KonkS“) muutmise kavandit („VTK“). VTK sisaldab kahte

teemat, mille osas Eesti Advokatuuri põhiõiguste kaitse komisjon (edaspidi põhiõiguste kaitse

komisjon) peab vajalikuks oma seisukoht esitada:

1. Konkurentsijärelevalvemenetluse rakendamine koondumiste kontrolli valdkonnas oleks

vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega.

2. Konkurentsiseaduse muutmisel peab läbivalt lähtuma õiguskindluse tagamise kohustusest.

I Konkurentsijärelevalvemenetlus

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 22 lg 3 kohaselt ei tohi kedagi sundida tunnistama iseenda või oma

lähedaste vastu. 6. juulil 2025 jõustunud konkurentsiseaduse 72. peatüki alusel läbiviidavas

konkurentsijärelevalvemenetluses ei ole järelevalvealusele isikule see õigus tagatud.

Järelevalvealusel isikul on konkurentsijärelevalvemenetluses kaasaaitamiskohustus. KonkS § 539 lg 7 p

4 kohaselt on järelevalvealusel isikul õigus keelduda üksnes sellise teabe andmisest, millega ta möönaks

keelatud teo toimepanemist või süüstaks ennast kuriteo toimepanemises. Konkurentsiseadusesse

konkurentsijärelevalvemenetluse lisatud eelnõu 609 SE seletuskirja (lk 79-81) kohaselt tähendab

keelatud teo toimepanemise möönmine eelkõige enda keelatud teo toimepanemises süüdi tunnistamist

ega hõlma õigust jätta esitamata Konkurentsiameti poolt nõutav faktiline teave ja dokumendid. Vastavalt

saab järelevalvealune isik konkurentsijärelevalvemenetluses enese mittesüüstamise õigusele Eesti

õigusruumis tavapärases mahus tugineda üksnes kuritegude osas.

KonkS § 7310 lg 3 kohaselt on teabe andmisest alusetu keeldumine karistatav rahatrahviga kuni üks

protsent ettevõtja üleilmsest aastakäibest, kuigi KonkS § 7318 lg 8 kohaselt on Konkurentsiametil

lubatud kasutada konkurentsijärelevalvemenetluses kogutud tõendeid ka väärteomenetluses väärtegude

tõendamisel. Seega ähvardab ettevõtjat konkurentsi-järelevalvemenetluses väga suur rahatrahv, kui ta

jätab esitamata ennast väärteo toimepanemises süüstavad tõendid. Koondumise kontrolli reeglite

rikkumine on KonkS § 736 kohaselt väärtegu.

Riigikohtu praktika (vt nt 24.10.2024 otsus asjas 1-22-3234, p-d 22 ja 23) kohaselt ei luba enese

mittesüüstamise privileeg kasutada kriminaalmenetluses süüdistatava vastu tõendeid, mis on saadud

temalt teises menetluses karistuse ähvardusel. Üksnes olukorras, kus kehtib selge keeld kasutada

kriminaalmenetluses tõendina isiku vastu teavet, mille see isik on teises menetluses karistuse ähvardusel

ise välja andnud, ei vabasta teabe süüstav iseloom isikut tavaliselt teabe andmise kohustusest ega selle

rikkumise korral karistusest.

Konkurentsijärelevalvemenetluses karistuse ähvardusel järelevalvealuse isiku kaasabil kogutud tõendite

kasutamine väärteomenetluses ei ole selgelt keelatud (vrdl MKS § 64 lg 1 p-ga 6 ja § 64 lg-ga 3), kuigi

PS § 22 lg-st 3 tulenev enese mittesüüstamise õigus peab olema ühtviisi tagatud nii kriminaal- kui

väärteomenetluses (vt nt Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, 2020, § 22, komm 39).

Kui konkurentsi kahjustavate kokkulepete ja turgu valitseva seisundi kuritarvitamise puhul võib

spekuleerida, kas Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõttest ja direktiivi 2019/1 nõuetest

tulenevalt on enese mittesüüstamise õiguse piiramine põhiseadusega kooskõlas, ei saa Euroopa Liidu

õigusega põhjendada enese mittesüüstamise õiguse piiramist koondumise kontrolli valdkonnas. Euroopa

Liidu õigus ei reguleeri liikmesriikide koondumise kontrolli teostamise reegleid ega nende täitmise üle

teostatava järelevalve menetluskorda.

Seejuures käsitleb ka Euroopa Kohtu praktika, mis tõlgendab enese mittesüüstamise privileegi ulatust

Eesti Vabariigi põhiseadusest ja Euroopa Inimõiguste Kohtust kitsamalt (vt nt Euroopa Kohtu

28.01.2021 otsust asjas C-466/19 P Qualcomm versus Komisjon), ainult konkurentsi kahjustavaid

kokkuleppeid ja turgu valitseva seisundi kuritarvitamist. Seega puudub igasugune Euroopa Liidu

õigusest tulenev õigustus konkurentsijärelevalvemenetluse ja sellega kaasneva enese mittesüüstamise

privileegi kitsenduse kohaldamiseks koondumise kontrolli valdkonnas.

Järeldust, et koondumise kontrolli valdkonnas ei ole konkurentsijärelevalvemenetluse kui

kaasaaitamiskohustusega menetluse kohaldamine põhiseadusega kooskõlas, toetab ka

konkurentsiseadusesse konkurentsijärelevalvemenetluse lisanud eelnõu 609 SE seletuskiri. Seletuskirja

leheküljel 28 selgitas eelnõu koostaja: „Kindlasti ei ole nt ärisaladuse või mis tahes muu tõendiks

osutuva teabe üle tõstmine karistavasse menetlusse võimalik koondumiste kontrolli menetlusest, sest

koondumiste kontrolli raamistikus on ette nähtud loakohustus, mille taotlemisel näeb HMS üldkorras

omakorda ette kaasaaitamiskohustuse (HMS § 38 lõige 3).“

Lisaks põhiseaduse § 22 lg-le 3 riivaks konkurentsijärelevalvemenetluse rakendamine koondumiste

kontrolli valdkonnas ka põhiseaduse §-st 14 tulenevat põhiõigust korraldusele ja menetlusele ja

põhiseaduse §-st 10 tulenevat õigust õiguskindlusele. Konkurentsi-järelevalvemenetlus on Eesti

õiguskorda värskelt (06.07.2025) lisatud menetluskord, mille osas puudub väljakujunenud haldus- ja

kohtupraktika. Konkurentsiseadusesse konkurentsi-järelevalvemenetluse lisanud eelnõu 609 SE

seletuskiri viitas mitmes kohas asjaolule, et menetlusnormid (eriti enese mittesüüstamise õigust

puudutavad menetlusnormid) on ebaselged ja nende sisu vajab kohtupraktikas täpsustamist (vt nt

seletuskirja lk 81, 111, 114). Õigusselgusetuse laiendamine ei ole kooskõlas põhiseadusest tuleneva riigi

kohustusega tagada õiguskindlus ja põhiõigus korraldusele ja menetlusele.

Konkurentsijärelevalvemenetluse teema lõpetuseks rõhutab põhiõiguste kaitse komisjon, et Eesti

õiguskorda erandlikult direktiivi 2019/1 ülevõtmiseks lisatud ja isikute põhiõigusi võrreldes Eesti

õigussüsteemis tavapäraselt lubatavaga oluliselt intensiivsemalt piirava menetluskorra kohaldamisala ei

saa laiendada selleks, et vähendada Konkurentsiameti töökoormust või menetlusliikide arvu.

II Õiguskindluse suurendamine

Põhiõiguste kaitse komisjon tervitab VTK-s sisalduvat plaani täpsustada ja muuta ettevõtjate huvides

selgemaks konkurentsiseaduse sätteid, sh KonkS § 5, § 24 lg 7, ja koondumise kontrolliga seotud

rakendusakte. Õiguskindluse tagamine on nii seadusandliku, täidesaatva kui kohtuvõimu põhiseaduslik

kohustus.

Põhiõiguste kaitse komisjon hoidub konkurentsiõiguse sisuküsimuste kommenteerimisest ja jätab selle

Eesti Advokatuuri konkurentsiõiguse komisjonile. Küll aga rõhutab põhiõiguste kaitse komisjon, et

konkurentsiseaduse muutmisel on oluline vältida õiguskindlust vähendavate muudatuste tegemist.

Konkurentsiõigus on täis määratlemata õigusmõisteid ja tegemist on õigusvaldkonnaga, millega kaasneb

ulatuslik õiguslik määramatus ja õiguskindluse riive. Seetõttu on äärmiselt oluline vältida õiguskindlust

täiendavalt vähendavate meetmete lisamist konkurentsiseadusesse. Ühe sellise meetmena jäi

põhiõiguste kaitse komisjonile VTK-s silma Lätis ja Leedus kasutusel olev erandliku

koondumiskontrolli ehk call-in õigus.

Call-in õigus tähendab, et isegi, kui tehinguosaliste käibed Eestis ei ületa Eestis koondumise teate

esitamiseks kehtestatud käibelävesid (hetkel 6 miljonit eurot kokku ja vähemalt kahel tehinguosalisel

eraldi 2 miljonit eurot), saaks Konkurentsiamet oma kaalutlusõiguse raames kohustada tehinguosalisi

ikkagi teadet esitama. See looks ebakindluse küsimuses, kas tehing vajab või ei vaja koondumise luba.

Ohuna jääb üles võimalus, et konkurentsiamet kohustab alla käibelävede jääva koondumise kohta teadet

esitama ja luba küsima. Lätis ja Leedus toimib call-in õigus nii, et konkurentsiametid võivad 12 kuud

pärast tehingu toimumist kohustada tehinguosalisi koondumise teadet esitama. Seda ka juhul, kui tehing

on ammu lõpule viidud. Kui konkurentsiamet siis leiab, et ta ei anna koondumisele luba, tuleb

tehinguosalistel tehing tagasi pöörata.

Põhiõiguste kaitse komisjoni arusaamise kohaselt ei pea JUM vajalikuks ega põhjendatuks sellise

erandliku koondumiskontrolli õiguse lisamist Eesti konkurentsiseadusesse. Põhiõiguste kaitse komisjon

toetab selge käibekünniste põhise koondumiste kontrollimise süsteemi säilitamist. Haldusorganite

suvaõiguse riski suurendamist ja ettevõtlusvabaduse riivete laiendamist ilma ülekaaluka mõjuva

põhjuseta tuleb igal juhul vältida.

VTK alusel eelnõu ja selle seletuskirja koostamisel on oluline veenduda, et kõik planeeritavad

muudatused oleksid kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega ega kujutaks endast ettevõtjate

põhiõiguste ebaproportsionaalseid piiranguid.

Eespool esitatud põhjendusi aluseks võttes ei toeta Eesti Advokatuuri põhiõiguste kaitse komisjon

VTK-s esitatud ettepanekut muuta konkurentsiseaduse 5. peatükis sätestatud koondumise

kontrolli reeglite täitmise üle riikliku järelevalve teostamise menetluskorda nii, et järelevalve

teostamine toimuks 6. juulil 2025 Eesti õiguskorda lisatud konkurentsijärelevalvemenetluse

reeglite (KonkS 72. peatüki sätete) järgi. Konkurentsijärelevalvemenetlus riivab

ebaproportsionaalselt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 22 lg-st 3 tulenevat õigust enese

mittesüüstamisele.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Aivar Pilv

vandeadvokaat

Eesti Advokatuuri põhiõiguste kaitse komisjoni esimees