Korruptsioonivastase seaduse, karistusseadustiku ja maksukorralduse seaduse muutmise eelnõu

1

Korruptsioonivastase seaduse, karistusseadustiku ja

maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu kaasajastatakse korruptsioonivastast seadust (KVS), lähtudes selle rakendamisest

tulenenud probleemidest. KVS on kehtinud alates 2013. aastast. Seaduse rakendamine on toonud

endaga kaasa küsimusi ning diskussioone, millele eelnõu lahendusi pakub. Lisaks tegi

Justiitsministeerium 2021. aastal küsitluse KVS-i rakendajate (riigi- ja omavalitsustöötajate)

seas1 ja 2020. aastal kohaliku omavalitsuse volikogude ning linna- ja vallavalitsuste liikmete

hulgas,2 kust selgusid ettepanekud seaduse täiendamiseks.

Eelnõu aitab lahendada segaduse, mida on ette tulnud olukorras, kus ametikohustuste raames

tekkinud seose tõttu tuleb ametiisikul vastu võtta otsuseid või teha toiminguid iseenda kui

füüsilise isiku suhtes. Kehtivas seaduses ei ole sõnaselgelt väljendatud, et sellises olukorras peab

ennast taandama. Seda täpsustatakse ning edaspidi ei kehti nn seotud isiku juriidilise isiku erand

siis, kui ametiisik peab tegema otsuse näiteks endaga seotud soodustuse kohta.

Samuti on tulnud ette tõlgendamisraskusi toimingupiirangu kohaldamisel, kuna lähenemine

toimingupiirangule on avar. Eelnõuga täpsustataksegi seotud isiku ja toimingupiirangu mõisteid,

muudetakse ka toimingupiirangu eranditest teavitamise korda ning täpsustatakse

toimingupiirangu kohaldamata jätmise avalikustamist.

Eelnõuga lahendatakse ka küsimused, mis puudutavad tervishoiutöötajaid, teadlasi

teadustulemuste praktikasse rakendamisel ja advokaate ning nende rolli ametiisikuna. Kuna

kehtiv toimingupiirang võib osutuda takistuseks erialase põhitöö tegemisel, luuakse neile

toimingupiirangu erandid.

Samuti lisatakse huvide deklaratsiooni kohustus deklareerida uusi varaliike, milleks on osalus

ühisrahastusprojektis või nõue ühisrahastusprojekti vastu. Samuti tuleb edaspidi deklareerida,

kui ollakse määratletud äriühingu tegeliku kasusaajana.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

1 Küsitluse tulemuste põhjal valmis Justiitsministeeriumis aruanne „KVS-i rakendamisega tõusetunud teemad“,

mis ei ole avalikus veebis kättesaadav. Juurdepääsupiirangu alus: AvTS § 35 lg 2 p 2. 2 Mari-Liis Sööt. Omavalitsuste arvamus korruptsiooni ennetuse ja siseauditi kohta. Kriminaalpoliitika

lühianalüüs. Justiitsministeerium: 2020.

https://www.korruptsioon.ee/sites/www.korruptsioon.ee/files/elfinder/dokumendid/omavalitsuste_kusitlus.pdf

2

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna

korruptsiooniennetuse poliitika tiimijuht Kätlin-Chris Kruusmaa ([email protected])

ja andmestrateegia juht Mari-Liis Sööt ([email protected]).

Eelnõu on keeleliselt toimetanud õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse

toimetaja Mari Koik ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse KVS redaktsiooni RT I, 14.03.2025, 12.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2025–2027 punktiga, mille kohaselt

tuleb tühistada praegu kehtivad takistused teadustulemuste jõudmiseks eraettevõtlusesse.

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega muu menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu kaasajastatakse korruptsioonivastast seadust (KVS), lähtudes selle rakendamisest

tulenenud probleemidest.

Muudatuste üldiseks eesmärgiks on vähendada korruptsiooniriski, parandades veelgi

ametiisikute ning laiema avalikkuse arusaamist olukordadest, kus sellised riskid avalduda

võivad. Muudatused loovad suurema õigusselguse ning vähendavad praktikas ette tulevaid

probleeme korruptsioonivastase seaduse rakendamisel. Muudatustega:

 täpsustatakse asutuse kohustust tagada korruptsioonialane teadlikkus;

 täpsustatakse KVS § 7 lg-s 2 toodud erandit: seotud isiku juriidilise isiku erand ei kehti

siis, kui ametiisik peab tegema otsuse endaga seotud soodustuse kohta;

 täpsustatakse seotud isiku ja toimingupiirangu mõisteid;

 luuakse toimingupiirangu erand tervishoiutöötajale, teadlastele ja advokaatidele, kuna

kehtiv toimingupiirang võib takistada erialase põhitöö tegemist;

 muudetakse eranditest teavitamise korda ning täpsustatakse toimingupiirangu

kohaldamata jätmise avalikustamist;

 muudetakse ühisrahastusprojektidesse tehtud investeeringute deklareerimine

kohustuslikuks.

KVS-i on seni muudetud kümnel korral, üldjuhul on tegemist olnud väiksemat laadi

muudatustega (näiteks kaotati väärteokoosseis huvide deklaratsioonis teadvalt valeandmete

esitamisel, kuna see kattus KarS § 280 koosseisuga (2014); laiendati korruptsioonijuhtumist

teatamise regulatsiooni erasektori korruptsioonijuhtumist teatamisele (2016); loodi piirang,

millega välistatakse korruptiivse kuriteo eest karistatud isikute töötamine riigi ja kohaliku

omavalitsuse ametiasutustes (2019); laiendati deklarantide ringi (2021) jne).

KVS-i puhul on teadlikult olnud eesmärgiks avatus ning võimalikult paindlik regulatsioon, mis

ühelt poolt aitab vältida nn JOKK-skeeme ning teisalt paneb rakendajatele vastutuse olukordi

hinnata ning sobivaid korruptsiooni ennetamise vahendeid leida. Korruptsiooni ennetamise eest

vastutab ametiisik, kes peab veenduma, et ta teadlikult KVS-is sätestatud kohustusi ja

toimingupiiranguid ei riku, mistõttu on rakendamise käigus tekkinud küsimused loomulikud.

Aastate jooksul on nii riigi kui ka omavalitsusüksuste ametiisikuid koolitatud, sh on loodud e-

3

koolitus. Hetkel ei ole märke, et valitud suund olnuks väär (korruptsiooni tajutud tase Eestis on

langenud) ning valdkond vajaks põhjalikumat regulatsiooni, küll aga on seaduse rakendamisel

kerkinud hulganisti küsimusi, mida on lahendatud jooksvalt Justiits- ja Digiministeeriumi

pakutavate juhiste ja koolituste kaudu. Mõned kerkinud probleemid vajavad siiski seaduses

täpsustamist. Samuti täiendatakse veebilehel www.korruptsioon.ee olevaid küsimusi ja

vastuseid.

Eelnõule eelnes väljatöötamiskavatsus (VTK)3, mis lähtus VTK-s väljatoodud küsitlustest ja

analüüsidest, aruteludest korruptsiooni ennetuse võrgustikus ning eraldi kohtumistest ekspertide

ja teistega. VTK kohta esitasid arvamuse ka Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium,

Siseministeerium, Riigikohus, Tartu Ringkonnakohus, Tartu Maakohus, Riigiprokuratuur, Eesti

Advokatuur, Riigikogu õiguskomisjon, MTÜ Korruptsioonivaba Eesti, Eesti Linnade ja Valdade

Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Tartu Ülikool ning Tallinna Arstide Liit. Eelnõu koostamisel

on väljatöötamiskavatsusele antud tagasisidega arvestatud.

Eelnõu on seotud Riigikogu menetlusest tagasivõetud korruptsioonivastase seaduse,

karistusseadustiku ja maksukorralduse seaduse muutmise seadusega (442 SE) ning tuleneb

vajadusest kavandatud sõnastust täpsustada. Eelnõus sisalduva KarS § 300¹ muudatuse on

koostanud advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat Norman Aas. Eelnõu ei ole läbinud

ametlikku kooskõlastusringi ega hõlmanud huvirühmade kaasamist, kuid Riigikogu

põhiseaduskomisjon on kahe aastajooksul huvirühmade seisukohtade ärakuulamiseks

korraldanud vastavaid arutelusid ning planeerib KarS § 300¹ muudatuse arutelu lähitulevikus.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

§ 1. Korruptsioonivastase seaduse muutmine

Punktiga 1 täpsustatakse ametiasutuste kohustust tagada korruptsiooni ennetamise alane

teadlikkus. KVS § 3 lõikesse 3 lisatakse punkt 3, mille kohaselt on edaspidi riigi- või kohaliku

omavalitsuse asutusel, avalik-õiguslikul juriidilisel isikul, nende asutatud sihtasutusel ja

konkurentsiseaduse tähenduses avalikul ettevõtjal lisaks korruptsiooni ennetamise alase

teadlikkuse tagamise ja kohustustest kinnipidamise kontrollimise kohustusele kohustus tagada,

et nende nimel, ülesandel või järelevalve all avalikku ülesannet täitvad ametiisikud oleksid

teadlikud ametiseisundist ning sellega kaasnevatest kohustustest. Täpsustus on vajalik, sest

esineb olukordi, kus isik küll täidab avalikku ülesannet, kuid ei ole selle olemasolust teadlik või

ei tea, et selle tulemusena saab temast ametiisik. Näitena võib tuua Riigikohtu 14.03.2023 otsuses

nr 1-19-10225 esinenud olukorra, kus ministri käskkirjaga määratud hindamiskomisjoni liige ei

olnud teadlik enda ametiseisundist ega taandanud ennast huvide konflikti olukorras otsuse või

toimingu tegemisest. Tuleb siiski tähele panna, et kui asutus jätab selle kohustuse täitmata, ei

vabasta see ametiisikut ilmtingimata kohustusest järgida tegevus- ja toimingupiiranguid.

Eelnõu punktidega 2 ja 3 täpsustatakse seotud isiku mõistet. KVS § 7 lg 1 p-d 1–3 ei ole

suuremaid tõlgendusraskusi tekitanud, , kuid kehtiva KVS-i sõnastus on raskesti loetav ning

sisaldab mitmekihilist loetelu, kus mõned peresuhted on mainitud mitu korda või ebaselges

seoses. Muudatusettepaneku sõnastus säilitab kogu varasema sätte sisu, esitades selle

3 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3fb742c5-6cc6-4abe-a2ea-30c086a3a23c

4

normitehniliselt selges ja üheselt mõistetavas vormis, lisades juurde isiku, keda seob

ametiisikuga ühine majapidamine. Punktis 1 on loetletud ametiisiku lähisugulased ja

pereliikmed, kelle kaudu võib tekkida huvide konflikt, sealhulgas ametiisiku abikaasa või

registreeritud elukaaslane, nende vanemad ja vanavanemad ning ametiisiku vanema alanejate

sugulaste hulka kuuluvad isikud (laps, lapselaps). Selline ülesehitus vastab kehtivas õiguses

kasutatud termini “alaneja sugulane” sisule ning tagab, et kõik lähisuguluse astmed, mille kaudu

võib tekkida majanduslik või emotsionaalne sõltuvus, on hõlmatud. Komisjon arvestas

muudatusettepanekut täielikult.

Probleemseks on peetud KVS § 7 lg 1 p 4, mille kohaselt on seotud isik ka isik, keda seob

ametiisikuga ühine majapidamine, samuti muu isik, kelle seisund või tegevus ametiisikut

väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või keda ametiisiku seisund või tegevus

väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või kes väljaspool ametiseisundit allub

ametiisiku korraldustele või tegutseb ametiisiku huvides või arvel. Leides, et otsus või toiming

tehti KVS § 7 lg 1 p-s 4 sätestatud seotud isiku suhtes, kohaldub automaatselt KVS § 11 lg 1 p-

s 1 sätestatud toimingupiirang ning vähemasti seaduse tekstist ei ilmne, et sel juhul tuleks

täiendavalt hinnata, kas ametiisiku ja otsuse või toimingu adressaadi suhtel oli ka tegelikult

otsuse mõjutamise potentsiaali. Selles väljendub eeldatavasti seadusandja hinnang, et teatud

lähiseoste korral on otsuse või toimingu tegemisel üksnes avalike huvide järgimine sedavõrd

raske (või vähemalt esineb erahuvide eelistamise sedavõrd tõsine oht), et toimingupiirang

kohaldub üldreeglina alati.

KVS § 11 lg 1 punktid 1 ja 2 erinevad selle poolest, et kui esimene punkt loeb toimingupiirangu

rikkumiseks otsused ja toimingud seotud isiku suhtes, siis teine punkt katab ka sellised otsused

või toimingud, mida ei tehtud küll seotud isiku suhtes, kuid kus domineeris ametiisiku isiklik

huvi. KVS § 7 lg 1 p 4 on vähemasti suures osas sõnastatud sarnasest – domineeriva erahuvi –

eeldusest lähtudes. Mõiste „isik, kelle seisund või tegevus ametiisikut väljaspool ametiseisundit

oluliselt ja vahetult mõjutab“ vähemasti sellele viitab. Samas on mõeldavad olukorrad, kus isik

küll mõjutab ametiisikut väljaspool ametiseisundit oluliselt, kuid sel mõjul puudub potentsiaal

otsuse või toimingu mõjutamiseks. Nii näiteks sõltuvad eelduslikult kõik ametiisikud vähemal

või suuremal määral mõnest pangast, elektrienergia, veevärgi vm teenuse pakkujast. Samas ei

ole igal lepingulisel suhtel potentsiaali ametiisiku otsuse mõjutamiseks. Näemegi, et

kohtupraktikas on KVS § 7 lg 1 p 4 tõlgendatud kitsendavalt, kusjuures olulisuse hindamisel on

mh käsitletud seda, kui tõenäoline on, et isik, kelle suhtes otsus või toiming tehakse, võiks teha

mingi ootamatu vastukäigu,4 näiteks pank lõpetada enne tähtaega ametiisikuga sõlmitud lepingu.

See aga omakorda tõstatab küsimuse, kas KVS § 7 lg 1 p 4 sedavõrd lai sõnastus on põhjendatud

või piisab karistusväärsete olukordade hõlmamiseks ka KVS § 11 lg 1 p-st 2, mis ongi mõeldud

nende olukordade kohta, kus otsust või toimingut ei tehta küll otse seotud isiku suhtes, kuid

otsuse tegemisel domineerib erahuvi (sh huvi soodustada seotud isikut).

Muudatusettepanekuga muudetakse KVS § 7 lg 1 p 4 (seotud isikud) (eelnõu § 1 punkt 3).

Edaspidi loetakse seotud isikuks füüsiline või juriidiline isik, kelle ja ametiisiku vahel esineb

väljaspool ametiseisundit toimuv oluline ja vahetu mõjutussuhe, mis on sedavõrd intensiivne, et

see takistab ametiisikul avalikku ülesannet ausalt ja erapooletult täita. Seega seotakse seotud

isiku määratlus otseselt huvide konflikti keskmes oleva erapooletuse põhimõttega. Muudatus ei

4 Tartu Ringkonnakohtu 28.09.2021 otsus nr 1-19-6293, p 165-176.

5

kitsenda regulatsiooni ulatust ebamõistlikult, vaid täpsustab selle sisulist eesmärki ning

suurendab normi selgust, sidudes seotud isiku mõiste konkreetse ja sisulise kriteeriumiga –

olukorraga, kus mõjutussuhe seab ohtu ametiisiku erapooletuse. Uus sõnastus muudab normi

kohaldamise ka läbipaistvamaks ja prognoositavamaks. Seotud isiku staatuse tekkimine ei sõltu

enam üksnes abstraktse mõjutussuhte olemasolu tuvastamisest, vaid eeldab hinnangut selle

tegelikule mõjule ametiisiku võimele täita oma ülesandeid ausalt ja erapooletult. See aitab

ühtlustada rakenduspraktikat, vältida põhjendamatult laia tõlgendamist ning tagada parema

kooskõla KVS § 11 toimingupiirangu eesmärgiga ennetada nii tegelikke kui ka näilisi huvide

konflikte. Komisjon arvestas muudatusettepanekut täielikult.

Punktiga 4 lisatakse seotud isikute hulka ka juriidilised isikud, mille tegelik kasusaaja on

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 9 tähenduses ametiisik või temaga

seotud isik, ja mille juurde on deklarant tegelike kasusaajate andmekogus sisestatud. Tegelik

kasusaaja on füüsiline isik, kellel on omandi või muul viisil kontrollimise kaudu lõplik valitsev

mõju füüsilise või juriidilise isiku üle, või füüsiline isik, kelle huvides, kasuks või nimel tehing

või toiming tehakse. Seega tuleb KVS-i mõtte kohaselt lugeda ka sellised juriidilised isikud, kelle

puhul võibolla seose laad on kaudsem, seotud isikuteks, kuna ametiisiku huvid tegeliku

kasusaajana on sarnased huvidega, mis kaasnevad otsese osalusega juriidilises isikus.

Punktiga 5 täpsustakse, et ametiisik on endiselt seotud isik sellises juriidilises isikus, kuhu ta

küll on määratud tööalaselt, kuid kus ta peab tegema toimingu või otsuse, mis puudutab tema

isiklikke soodustusi (nt töötasu jms). Kehtiva KVS § 7 lg 2 kohaselt ei loeta juriidilist isikut

seotud isikuks juhul, kui ametiisiku ja juriidilise isiku seos tuleneb eranditult ametiisiku

ametikohustusest – see säte jääb endiselt kehtima. Riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või

avalik-õigusliku juriidilise isiku esindamise pädevust juriidilise isiku juhtimis- või

kontrollorganis loetakse ametikohustuseks. Lihtsustatult öeldes lubab nimetatud erand

ametiisikul teha tehinguid ja otsuseid iseendaga, kui ametiisik on määratud mõne juriidilise isiku,

nt riigi või omavalitsuse asutatud ettevõtte või sihtasutuse nõukogusse tööülesannete täitmiseks,

sh omaniku huvide esindamiseks. Erand tervikuna on vajalik selleks, et riik või kohalik

omavalitsus saaks avalike äriühingute jt suhtes strateegilisi otsuseid vastu võtta. Näiteks on riigi

sihtasutuse või aktsiaseltsi nõukogudes kantslereid ja asekantslereid (nt Riigi

Infokommunikatsiooni SA, AS Elering, Tallinna Sadam, Eesti Energia jne), kes oma

igapäevatöös kantsleri, asekantsleri või muu ametiisikuna kujundavad valdkonna poliitikat ning

räägivad kaasa ka valdkonna äriühingute ja sihtasutuste tuleviku küsimustes. Kui nad oleksid

nimetatud juriidiliste isikute suhtes seotud isikud, kaoks neil võimalus äriühingut puudutavates

teemades üleüldse kaasa rääkida ning nii seataks nad püsivasse huvide konflikti olukorda. Kuna

ametiisik täidab avaliku võimu esindaja funktsiooni äriühingu nõukogu liikmena, ei esinda ta

nõukogus isiklikke huvisid ja järelikult ei ole keelatud vastava äriühingu üle järelevalve

teostamine või seda äriühingut puudutavate otsuste ja tehingute tegemine või selles osalemine

ametiisikuna.

See erand on tekitanud küsimusi, kas ametiisik võib teha otsuseid iseenda kui füüsilise isiku

suhtes sellistes juriidilistes isikutes (ennekõike enda töötasu puudutavaid otsuseid). Sätte

sõnastus jätab võimaluse tõlgendada seda ka nii, justkui ei kehtiks seaduse kehtiva sõnastuse

kohaselt toimingupiirang sellistes olukordades, ning praktikas on ette tulnud olukordi, kus

ametiisik otsustab iseenda töötasu üle nõukogu liikmena. Õigusselguse huvides on vaja

nimetatud sätet täiendada selliselt, et toimingupiirangut tuleb kohaldada endiselt siis, kui

6

ametiisik otsustab iseenda soodustuste üle. Kokkuvõttes on muudatuse eesmärk see, et ametiisik

ei tohi teha toiminguid ja otsuseid iseenda kui füüsilise isiku suhtes, nt töötasu ja hüvitiste

küsimuses, ka juhul, kui tema kohta kehtib KVS § 7 lg-s 2 toodud erand, aga ta saab otsustada

või teha toiminguid juriidilise isiku üldisi eesmärke jm strateegilisi otsuseid puudutavates

küsimustes.

Eelnõu punktidega 6 ja 7 täpsustatakse toimingupiirangu mõistet. Kehtiva KVS § 11 lg 1 järgi

on ametiisikul keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui esineb vähemalt üks järgmistest

asjaoludest:

1) otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes;

2) ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist,

mis võib mõjutada toimingut või otsust;

3) ametiisik on teadlik korruptsiooniohust.

KVS § 11 lg 1 p 1 korral piisab sellest, et toiming või otsus tehti ametiisiku enda või temaga

seotud isiku suhtes. Seotud isiku mõiste tuleneb KVS §-st 7. Kohtupraktikas sageli aktsepteeritud

arusaama järgi ei eelda KVS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud toimingupiirangu rikkumise tuvastamine

seda, et ametiisik oleks ka tegelikult erahuvidest lähtunud. Piisavaks on peetud seotud isikuga

toimingu tegemisega kaasnevat abstraktset ohtu.

KVS § 11 lg 1 p 2 kohaldub siis, kui otsust või toimingut ei tehta ametiisiku või temaga seotud

isiku suhtes, kuid ametiisik on sellegipoolest teadlik enda või temaga seotud isiku majanduslikust

või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust.

KVS § 11 lg 1 p 3 on kõige raskemini mõistetav, sest näeb toimingupiirangu ette juhuks, kui

ametiisik on teadlik korruptsiooniohust.

Toimingupiirangu regulatsiooni on kritiseeritud, leides, et seotud isiku sõnastus on liiga lai ning

ametiisikule ei ole ettenähtav, keda temaga seotud isikuks lugeda võidakse. Võimalik ebaselgus

seotud isiku mõistes on eriti probleemne seetõttu, et KarS § 3001 järgi on toimingupiirangu

teadev rikkumine suures ulatuses (s.o üle 40 000 euro) kuriteona karistatav.

Seega muudetakse punktiga 6 § 11 lg 1 p 2 sõnastust täpsustades, et tegemist peab olema olulise

majandusliku või muu huviga. Ka praktikas on seni sätet tõlgendatud nii, et huvi peab olema

domineeriv või vähemalt oluline. Vastasel juhul võimaldab see hõlmata väga laia juhtumite hulka

ning see ei ole sätte eesmärgiga kooskõlas, sest mingisugune huvi võib nii ametiisikul kui ka

liiga laialt määratud seotud isikul olla (nt kohtupraktikas toodud näide, et otsustades jalgrattatee

rajamist, võib ametnik ka ise olla huvitatud sellel sõitmisest). See kriteerium võimaldab

toimingupiirangu alt välja jätta need olukorrad, kus ametiisikul on küll otsuse või toimingu

adressaadiga mingi seos (kas või mingisugune lepinguline suhe vm), kuid selle seose ja/või

otsuse või toimingu iseloomu arvestades ei esine otsuses ametiisiku või seotud isiku olulist

majanduslikku või muud huvi, mis võib otsust mõjutada.5 Väljend muu huvi ei ole tekitanud

praktikas rakendamisel suuri küsimusi ning see annab seaduse tõlgendamisel võimaluse mitte

lähtuda üksnes majanduslikust aspektist vaid tegelikust olukorrast, nt siis kui kohaliku

omavalitsuse ametnik otsustab külaväljaku rajamise üle, tal on valida mitme asukoha vahel ning

7

valituks osutub asukoht, mis tekitab küll vallale lisakulusid, kuid on ametnikule isiklikult kõige

soodsamas asukohas.

Punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks § 11 lg 1 p 3 ehk „teadlikkus korruptsiooniohust“. KVS § 11

lg 1 loetleb punktides 1–3 juhud, mil ametiisik peab kohaldama toimingupiirangut: 1) otsus või

toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes; 2) ametiisik on teadlik tema

enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või

otsust, ning 3) ametiisik on teadlik korruptsiooniohust. 2019. aastal täpsustati KVS § 11 lg-t 1

ning sätestati sõnaselgelt, et toimingupiirangut kohaldatakse, kui esineb vähemalt üks kolmest

asjaolust (otsus enda või seotud isiku suhtes, majanduslik või muu huvi enda või seotud isiku

suhtes, korruptsioonioht). Enne seda tõlgendati nimetatud loetelu ka kumulatiivselt. Muudatusele

eelnenud ringkonnakohtu otsuses6 põhjendatakse muu hulgas, miks peavad kolm alternatiivi

olema kumulatiivsed, mitte alternatiivsed: „On kaheldav, millisel juhul peaks ametiisik end

taandama või saaks teda vastutusele võtta ainuüksi sellepärast, et ta on teadlik korruptsiooniohust

(p 3), samas otsus ei puuduta teda ennast või mõnda temaga seotud isikut.“

„Korruptsioonioht“ on üldine ning määratlemata mõiste, mistõttu on keeruline ka ametiisikult

eeldada, et ta pidi olema teadlik korruptsiooniohust. Tegemist on praktikas segadust tekitanud

abstraktse sättega, kust ei ole täpsemalt aru saada, millises olukorras piirang kehtib. Samuti

annavad sama sätte kaks esimest punkti piisava juhise selle kohta, millal on ametiisikul keelatud

otsust või toimingut teha. Tartu Ringkonnakohus on oma 28.09.2021 otsuses nr 1-19-6293

leidnud, et tagamaks KVS § 11 lg 1 p 3 kooskõla põhiseadusega, tuleb seda normi tõlgendada

äärmiselt kitsalt. Seda sätet saab kohaldada vaid olukorras, kus hoolimata KVS § 11 lg 1 p 1 või

p 2 eelduste puudumisest esineb siiski väga tõsine (suisa ilmselge) korruptsioonioht, kuid

praktikas on sellise olukorra ilmnemine väga ebatõenäoline.7

Punktidega 8, 9 ja 11 tunnistatakse kehtetuks asutuste kohustus teavitada teatud juhtudel

toimingupiirangu eranditest oma veebilehel. Selline üldine avalikustamise kohustus on

abstraktne, praktikas ebaühtlastelt järgitav ning avalikustamisele ei ole seatud vormi ega

tähtaega.

Suuremal osal avaliku sektori asutustest puudub praegu veebilehel koht erandi kohaldamise

avalikustamiseks, samas ei saa välistada, et mõningatel juhtudel on erand avalikustatud uudiste

vms rubriigi all, ent sellisel juhul ei ole avalikustamise praktika süsteemne – infol on väärtus, kui

see on kergesti leitav. Mõningaid näiteid kohustuse järgimisest siiski on, näiteks kuue suurema

omavalitsuse veebilehte vaadates võis näha, et Tallinna ja Pärnu lehel olid vastavad

avalikustamise kohad olemas, ent teiste linnade puhul ei olnud need leitavad. Seega peavad

seaduse rakendajad avalikustamise kohustust paremini teadvustama ning tagama seaduse

täitmise. Senine kohustus avaldada teave asutuse veebilehel asendatakse kohustusega teavitada

erandi kasutamisest ametisse nimetamise õigusega isikut või organit (vt selgitusi KVS § 11 lg 3¹

selgituste juures).

Punktiga 10 muudetakse § 11 lg 3 p 6 sõnastust nii, et sätte mõte oleks paremini välja toodud.

Kehtiv sõnastus „kui rutiinse otsuse või toimingu tegemisel korruptsioonioht puudub“ on mõneti

ebaõnnestunud. Nimelt otsused ja toimingud, kus siiski esineb korruptsioonioht, ei ole enam

6 Tartu Ringkonnakohtu 21.05.2018 otsus nr 1-17-2185. 7 Tartu Ringkonnakohtu 28.09.2021 otsus nr 1-19-6293.

8

rutiinsed ning nendes olukordades ei ole kõnealust erandit kasutada võimalik. Toimingupiirangut

välistavaks tingimuseks on otsuse või toimingu rutiinsus. Sätte mõte seisneb selles, et otsus või

toiming on rutiinne ehk on olukord, kus ametiisikul puudub võimalus asjaolusid mõjutada ning

(ulatuslikku) kaalutlusõigust kasutada. Teoreetiliselt võiks rutiinseks toiminguks olla see, kui

ametiisik väljastab mõne arhiividokumendi oma lähedasele. Rutiinsus ise välistabki

korruptsiooniohu esinemise ja toimingupiirangu kohaldamise.

Punkt 12 loob toimingupiirangu erandid tervishoiutöötajatele, teadustulemust praktikasse

rakendavale teadlasele ning advokaatidele.. Muudatus on vajalik selleks, et spetsialistid saaksid

keskenduda oma kutsetegevusele ega peaks muretsema, et panevad selle raames tahtmatult toime

korruptsioonialase süüteo.

Arst või muu tervishoiutöötaja vastab korruptsioonivastase seaduse (KVS § 2) ametiisiku

tunnustele kehtiva regulatsiooni järgi näiteks töövõimetuslehe väljastamisel, töövõimetuse

tuvastamisel, retsepti väljakirjutamisel, patsiendi uuringule saatmisel. Tervishoiuteenuste

korraldamise seaduse § 3 lg 6 kohaselt on tervishoiutöötajaga võrdsustatud ka füsioterapeut,

kliiniline psühholoog ning logopeed, kui nad osutavad ravi ja on registreeritud

tervishoiukorralduse infosüsteemis.

Olukordades, kus arstil puudub voli otsustada isiku üle, nt patsiendi läbivaatus,

analüüsitulemuste väljastamine jms, st arst tegeleb vahetult patsiendi diagnoosimise ja

ravimisega, ta KVS mõttes üldjuhul ametiisik ei ole, samas näiteks uuringule saatmine diagnoosi

panemiseks võib endas kätkeda ka ametiisiku tegevuse tunnuseid, kuna tekitatakse kohustusi

avalikku ülesannet täitvale asutusele (nt tervisekassa kohustus tasuda raviarve). See tähendab, et

arst peab nendes olukordades oma lähedast ravides kehtiva regulatsiooni järgi kohaldama

toimingupiirangut (end taandama) või kohaldama toimingupiirangu erandit (nt KVS § 11 lg 3 p

3, 4, 6 või 7), muutes sellega keerulisemaks oma lähedastele abi andmise, retsepti väljastamise

jms. Kuna viimase kümne aasta praktikas pole alustatud ühtegi süüteomenetlust, kus arsti või

muud tervishoiutöötajat oleks kahtlustatud või süüdistatud toimingupiirangu rikkumises oma

lähedase ravimise pärast, on probleemipüstitus mõneti teoreetiline, samas mõnes sihtrühmas

siiski teadvustatud.

Tallinna Arstide Liidu ja Eesti Arstide Liidu pöördumises Riigikogu poole8 (18.12.2019)

väljendati muret seotud isikute ning toimingupiirangu rikkumise liiga laia määratluse üle. Eesti

Arstide Liidu seisukoha järgi ei peaks KVS toimingupiirangud kohalduma juhul, kui arstid

osutavad tervishoiuteenust ja teevad sellega lahutamatult seotud toiminguid, sealhulgas

väljastavad töövõimetuslehti ja retsepte. Kardetakse, et vastasel juhul satuvad arstid juhuslikult

korruptantideks. Õiguskantsleri seisukoht on (17.02.2020 nr 7-4/200233/2000830)9, et

korruptsioonivastane seadus ei tohiks segada arstide põhitööd ehk inimeste ravimist ning

lahenduseks oleks see, kui toimingupiiranguid ei kohaldataks tervishoiuteenuse osutamisele

tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lõike 1 mõttes ning tervishoiuteenuse osutamisega

lahutamatult seotud otsustele ja toimingutele. Seega on õiguskantsleri ettepanek määratleda

tervishoiuteenuse osutamine toimingupiirangu erandina. Justiits- ja Digiministeerium toetab

õigusselguse huvides sellist lahendust. Küsimust on arutatud Riigikogu komisjonides

8 https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/6a97e200-d103-489b-8cad-7c505b1ac6ef 9https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Korruptsioonivastase%20seaduse%20rakendami

ne%20(pere)arsti%20t%C3%B6%C3%B6s.pdf

9

(õiguskomisjon, korruptsioonivastane erikomisjon) ning kohtumistel Eesti Arstide Liidu (EAL)

ja erialaseltside esindajatega ning kokkuvõttes on leitud, et lisaks seaduse võimalikule

muutmisele tuleks EAL-il lähedaste ravimise küsimust reguleerida ka käitumisjuhistes või

eetikakoodeksis.

Vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lg 1 esimesele lausele on tervishoiuteenus

tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja

ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema terviseseisundi halvenemist

või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Seaduse mõistes on tervishoiutöötaja see arst,

hambaarst, õde või ämmaemand, kes on registreerinud end Terviseameti tervishoiukorralduse

infosüsteemis. Riigikohus on oma lahendis10 (3-1-1-46-06) selgitanud, et tervishoiuteenus on

toiming, mille nõuetekohane tegemine eeldab vältimatult arstiteaduslikke teadmisi ja oskusi,

ning ei ole vahet, kas tervishoiutöötaja osutab tervishoiuteenust iseseisvalt või on palgaline

töötaja. Erandi sätestamisel võivad tervishoiuteenuse osutajad seotud isikuid ravida ning

diagnoosida, sh saata neid uuringutele, kirjutada välja retsepti ja töövõimetuslehte, määrata neid

eriarsti vastuvõtule. Samas ei võiks nad väljastada tõendeid, nt mootorsõidukijuhi tervisetõendit,

kui see ei ole vahetult vajalik patsiendi haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks. Arstid

jt annavad välja u 60 tõendit, sh rasedus- ja sünnituspuhkuse, toidu- ja joogiveekäitleja, õpetaja

ja noortega kokkupuutuva töötaja, politseiametniku, pääseteenistuja, kaitseväeteenistuja,

turvatöötaja, piloodi tervisetõendit. Nii näiteks on töövõimetuslehe väljastamine operatsiooni

järel ravitegevuse osa, kuna on vajalik inimese tervise taastumiseks, aga läbivaatus näiteks juhi-

või relvaloa saamiseks seda eesmärki ei täida ega ole seetõttu käsitatav KVS-i toimingupiirangu

erandina – sellise tõendi väljastamisel oleks arst endiselt ametiisik. Ka seotud isiku ravijärjekorda

panemine (nt operatsiooniaja määramine vms) oleks sellisel juhul lubatud eeldusel, et tegevus

vastab tervishoiuteenuse mõistele ning on kooskõlas tegevuse kohta ette nähtud reeglitega.

Lisaks tuleb tervishoiutöötajal jälgida, et ta ei annaks erandi kasutamisel seotud isikule

põhjendamatut eelist. Näiteks võib põhjendamatu eelis võib tekkida ka olukorras, kus arst ilma

piisava meditsiinilise põhjenduseta tõstab enda lähedase operatsiooni järjekorras ette. Olukorras,

kus järjekorras ettetõstmisel on objektiivsed meditsiinilised põhjused, see põhjendamata eelise

loomine ei ole. Põhjendamatu eelisena saab käsitleda ka olukorda, kus arst suunab seotud isiku

ilma piisava meditsiinilise näidustuseta teraapiafondi kaudu füsioteraapiasse, samas mõni teine

patsient samadel tingimustel suunamist ei saa.

Samas tuleb tervishoiutöötajatel tegeleda ka huvide konflikti vältimise kutsesiseste reeglitega.

Nii on Kanada, USA ja Soome arstide liidud oma koodeksiga reguleerinud arstide ja nende

lähedaste ravi küsimusi11. USA-s ei soovitata lähedaste ravimist, Soome ei soovita tõendeid anda

lähedastele, kusjuures tööandja võib keelduda haiguslehest, mis on lähedase poolt välja

kirjutatud. Üldine reegel on, et lähedase raviga pole soovitatav tegeleda, ja seda mitte ainult

korruptiivsest vaatenurgast, vaid ka seetõttu, et see ei pruugi kummalegi osapoolele olla mugav

(nt laps ja tema vanem või vastupidi). Ameerika meditsiiniliit (American Medical Association)

leiab, et kui patsient on pereliige, võivad arsti isiklikud tunded põhjendamatult mõjutada tema

10 RKKK 29.06.2006 a otsus nr 3-1-1-46-06. 11 Treating Self or Family. Code of Medical Ethics Opinion 1.2.1. https://www.ama-assn.org/delivering-

care/ethics/treating-self-or-family;

Lääkärin etiikka. Suomen Lääkäriliitto: Lääkärin etiikka - Lääkäriliitto;

10

professionaalset meditsiinilist otsust, patsiendi läbivaatamist vms. Või ei pruugi arst patsienti

läbi vaadates ning haiguslugu kogudes tegutseda samamoodi kui tavapatsiendi puhul, nt võivad

arstid tunda kohustust hoolitseda pereliikmete eest rohkem. Samuti võivad ennast ebamugavalt

tunda patsiendid. Seega taandub lähedase ravimine ennekõike mitte niivõrd huvide konflikti

vältimisele, kuivõrd ravi sisule endale. Ka Eesti puhul on oluline, et sisemine regulatsioon ehk

käitumisjuhis aitaks tervishoiutöötajatel selgust luua piiripealsetes olukordades, kujundaks

läbipaistvuskultuuri ning toimiks suunanäitajana, kui sellega kaasneksid koolitused ja selgitused

eriala esindajatele. See võimaldaks tervishoiutöötajatel aru saada, millised on võimalikud huvide

konflikti tekitavad ja eetilist otsustust nõudvad olukorrad nende igapäevatöös, ning pakkuda ka

lahendusi, mis on kutsealal läbi räägitud ja tunnustatud. Eriala sees antakse sõnum, et enda või

oma pereliikme ravimine, sh retsepti kirjutamine jms, tekitab tervishoiutöötajale probleeme,

sealhulgas võib tekkida mure ametialase objektiivsuse pärast. Näiteks tervisekassa tasutud kalli

ning suhteliselt pika ravijärjekorraga operatsiooni või muu protseduuri puhul on võimalik

reguleerida haiglate sisekorras, et patsiendi suunamise otsuse vaataks läbi teine sama eriala arst.

Kui ka tema teeks sama otsuse samadel tingimustel, võib eeldada, et isikut ei ole eeliskoheldud.

Mh võiks patsiendil olla õigus pöörduda tervishoiuasutuse poole temale määratud

operatsiooniaja läbivaatamiseks. Samas tooks selline õigus kaasa halduskoormuse kasvu

tervishoiuasutustele.

Teadlastele suunatud sätte eesmärk on täpsustada toimingupiirangute kohaldamist avalik-

õiguslike ülikoolide ja riigi rakenduskõrgkoolide töötajate suhtes. Kehtiv õigus ei arvesta

piisavalt teadusasutuste spetsiifikat. Teadmussiirde ja teadustulemuste praktikasse rakendamise

protsessis tekib paratamatult olukordi, kus kõrgkooli töötaja võib olla seotud isik nii

teadustulemuse loojana kui ka selle rakendamisega seotud otsustes või toimingutes osalejana.

Näiteks võib selline olukord tekkida, kui teadustulemuse kommertsialiseerimiseks on loodud nn

spin-off-ettevõte12, mille üks omanikest/juhtidest on teadlane ning lisaks juhib seesama teadlane

ka ülikoolis sama teema uurimisrühma. Sellised olukorrad vastavad formaalselt huvide konflikti

tunnustele, kuid sisuliselt on tegemist kõrgkooli põhitegevuse lahutamatu osaga, mille piiramine

pärsiks teadmussiirde toimimist ja teadustulemuste rakendamist nii ühiskonna kui ka majanduse

huvides. Sellise piirangu jäik kohaldamine pärsiks teadmussiirde efektiivsust, vähendaks

teadustulemuste praktilist kasutust ja takistaks ka spin-off-ettevõtete loomist.

Kui tugineda olemasolevatele KVS eranditele, võib teadmussiirde protsess jääda liiga formaalse

kaalutluse alla ning praktikas tekiks ebaselgus, millal saab erandit rakendada ja millal mitte.

Seetõttu on vaja luua spetsiifiline, kõrgkoolide tegevust arvestav erand, mis kataks teadmussiirde

ja spin-off-ettevõtete loomisega seotud juhtumid.

Eelnõu kohaselt ei kohaldata toimingupiiranguid avalik-õigusliku ülikooli ja riigi

rakenduskõrgkooli töötajale, kui ta osaleb teadmussiirde protsessis teadustulemuste praktikasse

rakendamise eesmärgil.

Lisaks nähakse ette toimingupiirangu erand advokatuuriseaduse § 22 l-gs 1 sätestatud isiku poolt

õigusteenuse osutamisel (KVS § 11 lg 3 p 11). Praktikas on tekkinud tõlgendamisprobleeme

12 Spin-off’i asutajateks on tavaliselt teadlased, õppejõud või ka üliõpilased koos kõrgkooliga ning aeg-ajalt ka

investoriga, kusjuures kõrgkool võib osaleda ettevõtte asutamises nii intellektuaalomandi kui ka muude ressursside

panustamise kaudu.

11

seoses advokaatide võimaliku käsitamisega ametiisikutena. Riigikohus on oma otsuses 1-22-

2637 märkinud, et ka õigusteenuse osutamine võib kujutada endast teatud juhtudel otsuse või

toimingu sisulist suunamist,13 mistõttu võib advokaat sattuda KVS-i kohaldamisalasse pelgalt

nõustamistegevuse kaudu. Karistusnormide puhul on oluline, et nende kohaldamisala oleks selge

ja prognoositav. Advokaatide tegevus on juba reguleeritud advokatuuriseadusega, mis sätestab

huvide konflikti vältimise kohustused ja järelevalvemehhanismid. Seetõttu on põhjendatud

kehtestada õigusteenuse osutamisel selge erand, tagamaks õigusselgus ja õigusteenuse

kättesaadavus avalikule sektorile, kahjustamata seejuures KVS regulatsiooni eesmärke.

Punkt 13 on seotud toimingupiirangute erandi kasutamisega (vt ka p-d 7, 8 ja 10). Sätte sõnastuse

järgi tuleb KVS § 11 lg 3 punktides 4, 5 ja 7 nimetatud erandi kohaldamisest teavitada ametisse

nimetamise õigusega isikut (nt asutuse juhti) või selle võimatusel avaldada teade kodulehel.

Samuti täpsustab säte, millist infot see teavitus peab sisaldama ning milline on selle teabe

säilitamise tähtaeg. Teavitamise viisi ja laadi üle jäetakse ise otsustamise õigus, mis võimaldab

kõigil organisatsioonidel integreerida see tavapärasesse asjaajamiskorda. Samas on teave avalik

ning infot tuleb soovijatele avaliku teabe seaduse alusel väljastada. Teavituste säilitamisele

konkreetse tähtaja seadmisega muutub regulatsioon hoomatavamaks ja selgemaks võrreldes

kehtivaga. Analoogset viieaastast tähtaega on näiteks kasutatud ka isikuandmete kaitse seaduses

vastavate registriandmete säilitamise puhul (IKS § 74).

Lisatud on klausel, et asutusesisese teavitamise võimatuse korral tuleb teade avaldada veebilehel.

Selline olukord võib tekkida juhul, kui ametisse nimetamise õigust omavat isikut ei ole võimalik

või otstarbekas teavitada, näiteks ei ole õiguskantsleril ega riigikontrolöril otstarbekas teavitada

Riigikogu, ning selle asemel tuleb teavitus avaldada asutuse veebilehel.

Punktiga 14 lisatakse § 14 lg 1 punkti 3 huvide deklaratsiooni esitajale kohustus deklareerida ka

osalused ühisrahastusprojektides ja nõuded ühisrahastuse projektide vastu. Viimasel kümnendil

on lisandunud uusi investeerimisinstrumente, mida kehtiva regulatsiooni järgi deklareerima ei

pea, kuid neid kasutatakse üha laiemalt. Uute investeerimisinstrumentide hulka kuuluvad ka

osalused ühisrahastusprojektides või nõuded ühisrahastuse projektide vastu.

Ühisrahastusprojekti investeeringu või nõude puhul tuleb deklaratsioonis märkida ühisrahastu

teenuseosutaja ning osaluse või nõude väärtus.

Ühisrahastus on finantseerimisviis, kus raha, mida on äriühingutel või füüsilistel isikutel vaja

projekti elluviimiseks, kogutakse väikeste summade kaupa paljudelt inimestelt. Ühisrahastamine

toimub tavapäraselt avalike internetiplatvormide kaudu. Rahastuse taotlejate eesmärk on leida

kindla aja jooksul projektile finantseerijad. Need, kes projekti raha paigutavad, soovivad

vastutasuks teenida investeeringutelt tulu, sh näiteks intressitulu, või saada osa kasumist.

Ühisrahastusel on kolm liiki:

1. laenupõhine ühisrahastus, kus viiakse kokku isikud, kes soovivad laenu võtta, ja isikud,

kes on valmis seda tasu eest andma;

2. investeeringupõhine ühisrahastus, kus rahastuse taotleja pakub ühisrahastusplatvormi

kaudu võimalust investeerida taotleja väärtpaberitesse, aktsiatesse, osadesse või

omakapitali instrumentidesse ning rahastuse andja saab vastutasuks osaluse, võlakirja või

osa projekti tulust;

13 RKKKo 1-22-2637, 05.12.2025, p 36.

12

3. finantstulu mitte pakkuv ühisrahastus, kus toetatakse projekte või annetatakse raha

heategevusena ilma rahalise kasuta.14

Neist kahte esimesse investeerimist tuleb eelnõu järgi edaspidi deklareerida.

Kui seni ei pidanud deklareerima kogumispensioni osakut, siis muudatusega lisandub sellele

pensioni investeerimiskonto, mis lisandus alternatiivina kogumispensionile seoses II samba

pensionireformiga.

Lisaks kaob kohustus deklareerida äriühingu osaluse nimiväärtust. Nimiväärtuse märkimine

deklaratsioonis on väheinformatiivne, kuna osaluse nimiväärtus ei peegelda selle tegelikku

väärtust. Ka osaluse turuväärtuse deklareerimine mingil ajahetkel (näiteks deklaratsiooni

esitamise ajal) ei pruugi peegeldada tegelikku olukorda tulenevalt osaluse väärtuse muutumisest.

Eelnõu punktiga 15 lisandub huvide deklareerijale kohustus kanda deklaratsiooni andmed selle

kohta, kui ta on tegelik kasusaaja rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 9

tähenduses. Tegelike kasusaajate andmete avaldamise kohustus tekkis 1. septembril 2018. aastal

ning sellest alates avaldatakse sellekohased andmed tegelike kasusaajate andmekogus. Tegelik

kasusaaja on füüsiline isik, kes lõplikult omab või kontrollib juriidilist isikut piisava arvu aktsiate

või osade, hääleõiguste või otsese või kaudse omamise kaudu.

Parim korruptsiooni ennetamise viis on läbipaistvus ning üks viis läbipaistvuse tagamiseks on

oma huvide avaldamine. Kui osalus juriidilises isikus näitab kindlasti deklarandi huve mõne

juriidilise isiku suhtes, siis kaudne osalus seda teha ei pruugi ning seega tegeliku kasusaamise

märkimine deklaratsioonil on huvide avalikustamise ning läbipaistvuse suurendamise

seisukohast oluline.

Punktiga 16 diferentseeritakse KVS §-s 19 toimingupiirangu rikkumise väärteovastutus. Uue

sõnastuse kohaselt on KVS § 13 lõikes 1 nimetatud ametiisikutele, näiteks Riigikogu liikmetele,

kohaliku omavalitsuse volikogu liikmetele, kohtunikele, ministritele, ministeeriumi kantsleritele

jt, võimalik toimingupiirangu või selle kohaldamata jätmise tingimuste teadva rikkumise eest

määrata rahatrahv kuni 300 trahviühikut, samas kui teistele ametiisikutele ettenähtud

maksimaalne rahatrahv on 200 trahviühikut (s.o senine trahvi ülemmäär). Kõrgemate

ametiisikute toime pandud korruptsioonikuriteod põhjustavad suuremat ühiskondlikku kahju

ning õõnestavad avalikkuse usaldust suuremal määral, seega on oluline eristada nende toime

pandud süüteod ning näha neile toimingupiirangu rikkumise eest ette karmim sanktsioon.

Punktiga 17 asendatakse KVS § 21 lõikes 2 nimetatud politseiasutus Politsei- ja

Piirivalveametiga. Tegemist on täpsustava muudatusega, kuna alates 01.01.2012 on Eestis ainult

üks politseiasutus ning selleks on Politsei- ja Piirivalveamet.

§ 2. Karistusseadustiku muutmine

Muudatuse eesmärk on täpsustada toimingupiirangu rikkumise kuriteokoosseisu selliselt, et

kriminaalvastutus seonduks üksnes nende juhtudega, kus ametiisiku käitumine toob kaasa

avaliku huvi seisukohast sisulise kahjustuse – s.o ebavõrdse või põhjendamatu eelise ametiisikule

või kolmandale isikule.

14 https://www.fi.ee/et/finantsinspektsioon/innovatsioonikeskus/uhisrahastus

13

Kehtivas õiguses on toimingupiirangu rikkumine käsitatav abstraktse ohudeliktina, mille

kohaldamine ei eelda alati konkreetse eelise või kahju tuvastamist. Praktikas on see toonud kaasa

olukordi, kus formaalset huvide konflikti on kriminaalõiguslikult menetletud ka siis, kui puudub

sisuline korruptiivne tagajärg. Selline lähenemine ei ole kooskõlas korruptsioonivastase

regulatsiooni eesmärgiga, milleks on avaliku võimu kasutamise aususe ja erapooletuse kaitse

eeskätt olukordades, kus avalikku võimu kasutatakse erahuvides.

Muudatus lähtub korruptsioonivastase seaduse sisemisest loogikast. KVS § 5 sätestab avaliku

vahendi korruptiivse kasutamise kui käitumise, mis on suunatud erahuvi teenimisele ning mille

tunnuseks on avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise tekkimine. Sama

sisuline kriteerium eristab formaalset huvide konflikti tegelikust korruptsioonist. Seetõttu on

põhjendatud siduda ka KarS § 300¹ kohaldamine analoogse sisulise tunnusega. Tegemist on

süstemaatilise tõlgendusargumendiga, mis tagab kooskõla materiaalõiguse erinevate osade vahel

ning väldib olukorda, kus sama käitumine on ühes seaduses määratletud sisulise tagajärje kaudu,

kuid teises käsitatav pelgalt formaalse rikkumisena.

Sellise sõnastuse puhul on võimalik koosseisu sisustada analoogiliselt KarS §-s 300 sätestatud

riigihangete nõuete rikkumise koosseisuga, kus samuti on üheks keskseks tunnuseks

põhjendamatu eelise andmine. Eelis võib seisneda mh olukorras, kus kahjustatakse vaba ja ausat

konkurentsi15.

See võimaldab eristada formaalseid rikkumisi nendest juhtudest, kus avalikku võimu kasutatakse

sihipäraselt erahuvides. Näiteks võib tegemist olla olukorraga, kus ametiisik osaleb otsuse

tegemisel seotud isiku suhtes eesmärgiga suunata tehing või otsus tema kasuks. Samuti võib

eelise andmisele viidata olukord, kus ametiisik mõjutab menetlust või otsustusprotsessi viisil,

mis annab seotud isikule parema positsiooni võrreldes teistega, näiteks ligipääsu siseteabele või

soodsama kohtlemise menetluses.

Seega võimaldab uus sõnastus keskenduda käitumise sisulisele korruptiivsele iseloomule –

avaliku võimu kasutamisele erahuvides – ning viia koosseisu kohaldamise vastavusse nii

karistusseadustiku üldiste põhimõtete kui ka olemasoleva kohtupraktika loogikaga.

Kohtupraktika kinnitab sellise eristuse vajalikkust. Näiteks on Tallinna Ringkonnakohus leidnud,

et mitte iga avaliku vahendi kasutamine kolmanda isiku huvides ei ole korruptiivne, vaid üksnes

selline käitumine, mis loob ebavõrdse või põhjendamatu eelise16. Samas asjas leiti, et kuigi

ametiisik kasutas avalikku ressurssi mittesihipäraselt, ei olnud tuvastatav sellise eelise tekkimine

ning väärteokoosseis jäi seetõttu täitmata. See näitab, et juba kehtivas õiguses on sisuline eelis

keskne eristuskriteerium.

Samuti nähtub kohtupraktikast, et toimingupiirangu rikkumise juhtumite hindamisel on määrav

küsimus, kas ametiisik on kasutanud oma ametiseisundit erahuvides viisil, mis annab talle või

seotud isikule põhjendamatu eelise. Näiteks juhtumis, kus ametiisik omandas ametiseisundist

tulenevalt saadud teabe alusel vara turuhinnast soodsamalt, seisnes rikkumise tuum just sellise

eelise saamises17.

15 Sootak. J., Pikamäe, P. Karistusseadustik kommenteeritud väljaanne 2021 Lk 914 16 Tallinna Ringkonnakohtu 16.04.2020 otsus nr 4-19-6358 fail.html 17Tallinna Ringkonnakohtu 16.03.2020 otsus asjas nr 4-19-4070 fail.html

14

Seega ei loo kavandatav muudatus uut sisulist kriteeriumi, vaid toob seaduse tasandil selgemalt

esile selle, mis on juba KVS regulatsiooni ja kohtupraktika kohaselt korruptiivse käitumise

keskne tunnus. Muudatus aitab eristada formaalseid rikkumisi (mis võivad jääda distsiplinaar-

või väärteotasandile) nendest juhtudest, kus on tegemist tegeliku avaliku võimu

kuritarvitamisega erahuvides ning mis õigustavad kriminaalõiguslikku sekkumist.

Lisaks aitab muudatus suurendada õigusselgust ja prognoositavust. Praktikas on

toimingupiirangu rikkumise koosseisu kohaldamine olnud ebaühtlane, kuna puudub selge piir,

millal formaalne rikkumine muutub kriminaalõiguslikult piisavalt ohtlikuks. Sidudes koosseisu

selgelt ebavõrdse või põhjendamatu eelise tekkimisega, luuakse adressaatidele arusaadavam

standard ning vähendatakse õiguse kohaldamise ebakindlust.

Kokkuvõttes on muudatuse eesmärk viia KarS § 300¹ paremasse kooskõlla korruptsioonivastase

seaduse eesmärkide ja süsteemiga, keskendades kriminaalvastutuse juhtudele, kus avalikku

võimu on tegelikult kasutatud erahuvides viisil, mis kahjustab avalikku huvi.

§ 3. Maksukorralduse seaduse muutmine

Käesoleva muudatusega täiendatakse maksukorralduse seaduse § 29 loetelu uue punktiga,

millega täpsustatakse maksusaladust sisaldavate andmete edastamise õiguslik alus huvide

deklaratsioonide registri volitatud töötlejale.

Muudatuse eesmärk on õigusselguse loomine. Alates huvide deklaratsioonide registri loomisest

2014. aastal kanduvad deklarantide sissetulekuandmed Maksu- ja Tolliameti infosüsteemist

automaatselt huvide deklaratsioonide registrisse. Tegemist on senise tehnilise ja

halduspraktikaga, mida käesolev muudatus ei muuda ega laienda.

Muudatusega ei lisata huvide deklaratsioonide registrile uusi funktsioone ega laiendata andmete

kasutamise eesmärki ega ulatust. Andmete edastamine toimub jätkuvalt KVS § 13 lg 6 alusel,

millega on seaduseandja andnud volituse saada huvide deklaratsioonide registri pidajal KVSi

kohaldamiseks riigi andmekogust andmeid deklarandi ja tema deklareeritavate andmete kohta

ning KVS § 14 lõikes 3 toodud ulatuses. Samuti ei kaasne muudatusega täiendavat

halduskoormust ega eelarvelisi kulusid.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu reguleerimisese ei ole reguleeritud Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

6.1. Mõju riigivalitsemisele

Muudatused loovad suurema õigusselguse ning vähendavad praktikas ette tulevaid probleeme

korruptsioonivastase seaduse rakendamisel. Ametiisikute arusaam sellest, millisel juhul tuleb

kohaldada toimingupiirangut, on ühetaolisem. Toimingupiirangu kohaldamise tingimustes on

edaspidi abstraktsust vähem ning kehtima jäävad kaks eeldust, millal toimingupiirangut tuleb

15

kohaldada: 1) kui otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes või

2) kui esineb ametiisiku enda või temaga seotud isiku oluline majanduslik või muu huvi, mis

võib mõjutada toimingut või otsust. Pannakse asutustele kohustus teavitada ametiisikut tema

ametiseisundist, mis aitab ennetada rikkumisi, mis on toime pandud teadmatusest. Kuigi ka

kehtiva KVS-i kohaselt on ametiasutusel kohustus tagada teadlikkus korruptsiooni ennetamisest,

on kohtupraktika18 järgi tulnud ette probleeme teadlikkuse tagamisega olukorras, kus

ametiseisund ei tulene ametisse nimetamisest või töölepingust. Seega saab mõju lugeda pigem

väheseks, sest selline kohustus on ka praegu olemas ning muudatus on pigem täpsustava

loomuga.

Toimingupiirangu erandite kohaldamisest teavitamine muutub ühetaolisemaks – avalikustamise

kohustus, mida seni praktikas eriti ei järgita, muutub teavitamiskohustuseks asutuse sees. Mõju

töökoormusele on selle muudatusega siiski väike: asutused, kus töötavad ametiisikud

toimingupiirangu erandit kasutavad, peavad looma korra, mille alusel kogutakse ja säilitatakse

teavitusi. Asutused, kus on kehtestatud kõrvaltegevusest teavitamise kord, on eelisseisus, kuna

analoogia on olemas – toimingupiirangute eranditest teavitamise kord võiks olla samalaadne.

Suureneda võivad ajakirjanike jt päringud erandite kasutamise kohta, mis sunnib asutusi vastavat

infot koguma – samas ei ole teada, et praegu, mil on avalikustamise kohustus, selliseid päringuid

oleks tehtud. Samuti, kui praegu peaks info olema avalik ilma päringuta (paraku on see nii vaid

teoorias, sest üldjuhul sellist infot avalikust veebist ei leia), siis edaspidi avalikustatakse info

päringu peale.

Ametiisikuks võib olla iga füüsiline isik, kes täidab mõnda avalikku ülesannet ja kellel selle

ülesande täitmisel on õigus midagi otsustada või kuidagi toimida nii, et sellel on tagajärjed muule

isikule. Seetõttu on potentsiaalselt mõjutatud sihtrühm suur. Eraldi gruppidena saab välja tuua

kohaliku omavalitsuse ametiisikud, ametiisikud, kes on samal ajal kahes rollis: ühelt poolt

ametiisik oma põhitöökohas või esindusorganis ning teiselt poolt riigi või kohaliku omavalitsuse

eraõigusliku juriidilise isiku juht- või järelevalveorganis. Lisaks on sihtrühmaks kohalikud

omavalitsused ja riigiasutused.

Eelnõuga kitsendatakse seotud isiku mõistet. Seotud isikuks jääb endiselt isik, keda seob

ametiisikuga ühine majapidamine, kuid seotud isiku staatuse tekkimine ei sõltu enam üksnes

abstraktse mõjutussuhte olemasolu tuvastamisest, vaid eeldab hinnangut selle tegelikule mõjule

ametiisiku võimele täita oma ülesandeid ausalt ja erapooletult. . Kohtupraktikas on kõnealust

sätet juba tõlgendatud kitsendavalt19, kusjuures olulisuse hindamisel on mh käsitletud seda, kui

tõenäoline on, et isik, kelle suhtes otsus või toiming tehakse, võiks teha mingi ootamatu

vastukäigu. Seega ei ole selline lai määratlus põhjendatud ning karistusväärsete olukordade

hõlmamiseks piisab ka KVS § 11 lg 1 p-st 2, mis ongi mõeldud nende olukordade kohta, kus

otsust või toimingut ei tehta küll otse seotud isiku suhtes, kuid otsuse tegemisel domineerib

erahuvi. Seega ei suurenda seotud isiku mõiste mõnevõrra kitsamaks, kuid selgemaks muutmine

korruptsiooniohtlike olukordade esinemist, vaid loob suurema õigusselguse. Kuna abstraktsust

jääb õigusnormis vähemaks, vähenevad ka süütegude menetlemisel ettetulevad vaidluskohad,

mistõttu peaks vähenema menetlemise kuluv aeg ning kokkuvõtvalt aitab see kokku hoida

18 RKKK14.03.2023 otsus nr 1-19-10225 19 Tartu Ringkonnakohtu 28.09.2021 otsus nr 1-19-6293, p 165-176.

16

menetlemisele kuluvat ressurssi. Muudatuse sihtrühmaks on kõik ametiisikud, kellest eraldi

grupina saab esile tuua süüteo menetlemisega tegelevad politseinikud, prokurörid ja kohtunikud.

Deklareeritavate andmete hulka lisatakse uued investeerimisinstrumendid ning lisaks tuleb

deklareerida oma seisund tegeliku kasusaajana – see puudutab umbes 5000 ametiisikut, kellel on

kohustus deklaratsioon esitada20. Samas saab mõju ulatust pidada väikeseks, kuna puudutatud

isikute hulk ei ole suur, deklarandi jaoks lisanduvad deklaratsiooni täidetavad lisaväljad ning info

tegeliku kasusaaja kohta kuvatakse automaatselt tegeliku kasusaaja andmekogust.

Positiivne on mõju läbipaistvusele ja korruptsiooni ennetusele, kuna huvide deklaratsiooni

eesmärk on teadvustada deklarandi ametikohustuste täitmist mõjutada võivad huvid ning muuta

need kontrollitavaks. Võrreldes 2013. aastaga, mil jõustus kehtiv deklaratsioonide süsteem, on

juurde tulnud uusi investeerimisinstrumente, mille kaudu ametiisikud investeerivad, ent mida

praegu deklareerima ei pea, näiteks investeerimine ühisrahastusse.

Muudatuse eesmärk on suurendada õigusselgust maksusaladust sisaldavate andmete edastamise

õigusliku aluse osas huvide deklaratsioonide registri volitatud töötlejale. Kehtivas õiguses ei ole

see andmevahetus olnud eraldi ja selgesõnaliselt reguleeritud, mistõttu võib praktikas tekkida

ebaselgus maksusaladuse avaldamise lubatavuse ja õigusliku aluse osas.

Alates huvide deklaratsioonide registri loomisest 2014. aastal on deklarantide sissetulekuandmed

kandunud Maksu- ja Tolliameti infosüsteemist huvide deklaratsioonide registrisse automaatselt.

Tegemist on väljakujunenud ja pidevalt toimiva tehnilise lahenduse ning halduspraktikaga.

Käesolev muudatus ei muuda andmete edastamise viisi ega tingimusi, vaid sätestab sellele

praktikale selgesõnalise seadusliku aluse.

Muudatusega ei laiendata huvide deklaratsioonide registrisse kantavate andmete ulatust ega

muudeta andmete kasutamise eesmärki. Samuti ei lisata registrile uusi funktsioone ega täiendata

kontrolli- või järelevalvemehhanisme. Andmete töötlemine toimub jätkuvalt üksnes kehtivas

õiguses sätestatud ulatuses ja eesmärgil.

Muudatusel puudub mõju deklarantide õigustele ja kohustustele, samuti ei kaasne sellega

täiendavat töökoormust huvide deklaratsioonide registri pidajale, Maksu- ja Tolliametile ega

teistele asutustele. Muudatus ei too kaasa täiendavaid kulusid riigieelarvele ega kohalike

omavalitsuste eelarvetele.

6.2. Mõju tervishoiule

Eelnõuga laiendatakse toimingupiirangu erandeid tervishoiutöötajale. Toimingupiirangu erandi

lisamine mõjutab avaliku sektori läbipaistvust. Tervishoiuteenuse korraldamiseks erandi

loomisega võetakse korruptsiooni vältimisel arvesse tervishoiutöötajate eripära, kus nende

kutsetegevusest johtuvad tegevused võivad põhjendamatult sattuda vastuollu

korruptsioonivastase seadusega. See aitab luua õigusselgust ning ühtset arusaama, millisel juhul

on tervishoiuga seotud tegevused käsitletavad korruptsioonivastase seaduse kontekstis ja millisel

juhul mitte. Teisalt suureneb korruptsioonirisk seal, kus tervishoiutöötaja otsus on küll

tervishoiuteenuse osa, ent kus defitsiitne teenus ei pruugi kõigile ühetaoliselt kättesaadav olla (nt

operatsioonile pääsemise kiirus jms). Eriarsti puhul võib suureneda risk, et ta eelistab seotud

20 Huvide deklaratsiooni esitama kohustatud isikud on toodud KVS § 13 lg-s 1

17

isikuid näiteks kallite protseduuride puhul, kus tervisekassa rahastus on piiratud. Igal juhul ei

tohi tervishoiutöötaja eelistada seotud isikuid teistele ning kõiki patsiente tuleb kohelda võrdselt

ka seaduse muutmise järel – seotud isiku eelistamine oleks käsitatav ametiseisundi korruptiivse

kasutamisena. Kolme sihtrühma korruptsiooniuuring näitab, et tervishoidu tajutakse

korruptsiooniohtlikuna (nt tajutakse, et isiklikud suhted mängivad teatud teenuste saamisel

olulist rolli21) ning inimesed on teiste valdkondadega võrreldes arstidega suheldes enam kokku

puutunud meeleheaga22. Kuna võimalik korruptsioonirisk suureneb, siis on eelnõus erandi juurde

lisatud klausel, et olulist põhjendamatut eelist selle rakendamisel luua ei tohi. Sisuliselt tähendab

see, et ka teine, neutraalne tervishoiutöötaja oleks sarnases olukorras samasuguse otsuse teinud

patsiendi operatsioonile suunamise vms kohta. Näiteks võib põhjendamatu eelis tekkida

olukorras, kus arst ilma piisava meditsiinilise põhjenduseta tõstab enda lähedase operatsiooni

järjekorras ette. Olukorras, kus järjekorras ettetõstmisel on objektiivsed meditsiinilised põhjused,

see põhjendamata eelise loomine ei ole. Korruptsiooniriski maandamiseks oleks siiski oluline, et

tervishoiutöötajad oma eriala siseselt reguleeriksid lähedaste ravimise küsimust ka oma

käitumisjuhistes või eetikakoodeksites.

Kuna praegu ei ole teada juhtumeid, kus tervishoiutöötaja vastu oleks alustatud lähedase ravimise

pärast ehk toimingupiirangu rikkumise tõttu süüteomenetlus, siis puudub muudatusel mõju

riigieelarvele ja kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvele (nt menetluskulude languse tõttu). Mõju

sihtrühma ehk tervishoiutöötajate töökoormusele puudub. Seega kuigi tegemist on olulise ja

põhimõttelise seadusemuudatusega, on selle mõju väike.

6.3. Mõju ettevõtlusele ja majandusele

Teadlastele suunatud toimingupiirangu erand toetab teadmussiirde süsteemi ja suurendab Eesti

teadlaste motivatsiooni oma tulemusi praktikas rakendada. Muudatus toetab innovatsiooni ja

ettevõtluse arengut, sh spin-off-ettevõtete loomist. Sellised ettevõtted viivad kõrgkoolis loodud

teadmised ja tehnoloogiad turule, elavdades sellega majanduskeskkonda ja luues juurde kõrge

lisandväärtusega töökohti. Kuigi tegemist on erandiga, on see piiratud ja kontrollitud – otsuse

teeb kollektiivne organ, mitte üksikisik. Sellega on tagatud, et huvide konflikti ennetamise

põhimõte jääb kehtima.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Justiits- ja Digiministeeriumi tegevuskuludest kaetakse need kulud, mis on seotud seaduse

muudatustest teavitamisega ning juhiste väljatöötamisega.

Lahendusega kaasneb kulu huvide deklaratsioonide registri arendusele. Kuna 2026. aastal

võetakse kasutusele uus huvide deklaratsioonide register ning muudatused on osa suuremast

arendusest, siis eraldi konkreetsete arenduste summat ei ole võimalik välja tuua.

21 Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2009. Haigekassa, Sotsiaalministeerium. Microsoft Word - 2009 Aruanne.doc 22 Mari-Liis Sööt. Korruptsioon Eestis. Eesti elanike, ettevõtjate ja avaliku sektori töötajate 2016 küsitluse

tulemused. Justiitsministeerium. korru-uuringu_lyhiversioon_0.4_0.pdf

18

8. Rakendusaktid

Rakendusakte eelnõuga ei kavandata ega muudeta.

9. Seaduse jõustumine

Seaduse § 1 punktid 14 ja 15 jõustuvad 01.07.2026, kuna eeldavad huvide deklaratsioonide

registri muudatusi. Muud sätted jõustuvad üldises korras

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Kaasatud osapooled on korruptsioonivaldkonna eksperdid, nende hulgas korruptsioonivastase

võrgustiku liikmed23, Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon, õiguskomisjon, prokurörid,

politseinikud, arstide ja advokatuuri esindajad jt.

Varasemalt on eelnõu esitatud eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks kõigile

ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks kohtutele, Riigiprokuratuurile, MTÜ-le

Korruptsioonivaba Eesti, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Arstide Liidule ja Tallinna

Arstide Liidule. Kaitseministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium ja

Sotsiaalministeerium kooskõlastasid eelnõu märkustega. Eelnõu kohta esitasid arvamuse Eesti

Linnade ja Valdade Liit, MTÜ Korruptsioonivaba Eesti ja Riigikantselei.

Algatab Vabariigi Valitsus ……. algatamise kuupäev

(allkirjastatud digitaalselt)

23 https://www.korruptsioon.ee/et/korruptsiooni-ennetus/korruptsiooni-ennetuse-kontaktid-ministeeriumides

EELNÕU

29.04.2026

Korruptsioonivastase seaduse, karistusseadustiku ja

maksukorralduse seaduse muutmise seadus

§ 1. Korruptsioonivastase seaduse muutmine

Korruptsioonivastases seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõiget 3 täiendatakse punktiga 1¹ järgmises sõnastuses:

„1¹) teadlikkuse ametiseisundi olemasolust.“;

2)  paragrahvi 7 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) ametiisiku abikaasa või registreeritud elukaaslane, ametiisiku või tema abikaasa või

registreeritud elukaaslase üleneja ja alaneja sugulane, ametiisiku vanema alaneja sugulane ja isik,

keda seob ametiisikuga ühine majapidamine. Käesoleva seaduse tähenduses loetakse vanemaks

ka lapsendaja, kasuvanem, vanema või lapsendaja abikaasa või registreeritud elukaaslane ning

alanejaks sugulaseks loetakse ka lapsendatu ja kasulaps;”;

3) paragrahvi 7 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) füüsiline või juriidiline isik, kes ametiisikut või keda ametiisik väljaspool ametiseisundit

sedavõrd oluliselt ja vahetult mõjutab, et ametiisik ei saa täita avalikku ülesannet ausalt ja

erapooletult;”;

4) paragrahvi 7 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) juriidiline isik, mille ametiisik või temaga seotud isik on rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise seaduse § 9 alusel sisestatud tegelike kasusaajate andmekogusse.”;

5) paragrahvi 7 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Juriidilist isikut ei loeta seotud isikuks juhul, kui ametiisiku ja juriidilise isiku seos tuleneb

eranditult ametiisiku ametikohustusest, välja arvatud juhul, kui ametiisik otsustab iseenda soodustuste

üle. Kui ametiisikul on riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku

esindamise pädevus juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganis või kui ametiisik on märgitud sellise

juriidilise isiku tegeliku kasusaajana, loetakse seda ametikohustuseks käesoleva seaduse tähenduses.”;

6) paragrahvi 11 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast tekstiosa „või temaga seotud isiku” sõnaga

„olulisest”;

7) paragrahvi 11 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 11 lõike 3 punktist 4 jäetakse välja tekstiosa „. Käesolevas punktis sätestatud alusel

toimingupiirangu kohaldamata jätmise kohta avaldatakse viivitamata ja alaliselt teade avalikku

ülesannet täitva asutuse veebilehel”;

2

9) paragrahvi 11 lõike 3 punktist 5 jäetakse välja tekstiosa „. Käesolevas punktis sätestatud alusel

toimingupiirangu kohaldamata jätmise kohta avaldatakse viivitamata ja alaliselt teade asutuse

veebilehel”;

10) paragrahvi 11 lõike 3 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) kui ametiisik teeb rutiinse või õigusaktis üheselt kindlaksmääratud tingimustel otsuse või

toimingu, sealhulgas kui ametiisik teeb käsutustehingu või toimingu, ilma et tal oleks võimalik

määrata selle asjaolusid;”;

11) paragrahvi 11 lõike 3 punktist 7 jäetakse välja tekstiosa „. Käesolevas punktis sätestatud alusel

toimingupiirangu kohaldamata jätmise kohta avaldatakse viivitamata ja alaliselt teade valla või

linna veebilehel”;

12) paragrahvi 11 lõiget 3 täiendatakse punktidega 9–11 järgmises sõnastuses:

„9) tervishoiuteenuste osutamisel tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lõike 1 tähenduses,

kui see ei loo ametiisikule või temaga seotud isikule olulist põhjendamatut eelist;

10) avalik-õigusliku ülikooli ja riigi rakenduskõrgkooli töötajale teadmussiirde protsessis

teadustulemuste praktikasse rakendamise eesmärgil;

11) advokatuuriseaduse § 22 lõikes 1 sätestatud isiku poolt õigusteenuse osutamisel.”;

13) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Ametiisik peab viivitamata teavitama ametisse nimetamise õigusega isikut või organit

kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil või selle võimatuse korral avaldama või taotlema teate

avaldamist asutuse veebilehel käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 4, 5, 7 ja 10 nimetatud

toimingupiirangu kohaldamata jätmisest, sealhulgas teatama erandi aluse ja aja. Teavet säilitatakse

vähemalt viis aastat.”;

14) paragrahvi 14 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) väärtpaber väärtpaberituru seaduse tähenduses, välja arvatud kogumispensioni osak ja pensioni

investeerimiskonto, osalus äriühingus, samuti osalus äriühingus, milles vähemalt 1/10 osalusest

kuulub ametiisikuga seotud äriühingule, ja osalus ühisrahastusprojektis või nõue

ühisrahastusprojekti vastu, välja arvatud finantstulu mittepakkuv ühisrahastus. Deklaratsioonis

märgitakse väärtpaberi kohta emitendi nimi, väärtpaberite liik ja arv, osaluse kohta äriühingu nimi

ja osaluse suurus, ühisrahastuse kohta teenuseosutaja ja osaluse või nõude väärtus;”;

15) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Deklaratsioon peab sisaldama deklareerimise päeva seisuga andmeid selle kohta, milliste

äriühingute tegeliku kasusaajana rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 9

tähenduses on ametiisik kantud tegelike kasusaajate andmekogusse. Deklaratsioonis märgitakse

iga äriühingu nimi, mille tegelik kasusaaja deklarant on.”;

16) paragrahvi 19 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

„(2) Käesoleva seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud ametiisiku poolt toimingupiirangu või

toimingupiirangu kohaldamata jätmise tingimuste teadva rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”;

17) paragrahvi 21 lõike 2 esimeses lauses asendatakse sõna „politseiasutus” sõnadega „Politsei- ja

Piirivalveamet”.

3

§ 2. Karistusseadustiku muutmine

Karistusseadustiku § 300¹ lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise eest suures

ulatuses, kui see on kaasa toonud avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise

ametiisikule või kolmandale isikule – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase

vangistusega.“

§ 3. Maksukorralduse seaduse muutmine

Maksukorralduse seaduse § 29 täiendatakse punktiga 211 järgmises sõnastuses:

„211) huvide deklaratsioonide registri volitatud töötlejale korruptsioonivastase seaduse § 14 lõike

3 alusel deklarandi poolt deklaratsiooni esitamisele eelnenud kalendriaasta jooksul saadud

tuludeklaratsioonis deklareeritava tulu ning samal perioodil deklarandile Eestis ja välisriigis

väljamakstud dividenditulu kohta;”.

§ 4. Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 1 punktid 14 ja 15 jõustuvad 2026. aasta 1. juulil.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn 2026

Algatab Vabariigi Valitsus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Riigikantselei [email protected] Rahukohtu 3 15161, Tallinn Korruptsioonivastase seaduse, karistusseadustiku ja maksukorralduse seaduse muutmise eelnõu Justiits- ja Digiministeerium esitab Vabariigi Valitsuse 30.04.2026 istungile korruptsioonivastase seaduse, karistusseadustiku ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu muudetud versiooni. Palun asendada see 15.04.2026 esitatud eelnõuga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: eelnõu, seletuskiri Einar Hillep 51992448 [email protected]

Meie 29.04.2026 nr 8-1/3470-1