Vastus pöördumisele

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

RT-Ehitus

[email protected]

Teie 08.04.2026 ja 19.03.2026

Meie 30.04.2026 nr 13-5/1275-2

Vastus pöördumistele

Esitasite 19.03.2026 ja 08.04.2026 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM)

pöördumised, milles soovite teada, millistele õiguslikele alustele tuginedes on võimalik

üldplaneeringus määratud roheala asukohta muuta ilma üldplaneeringut muutmata.

Kehtiva üldplaneeringu kohaselt asub Raeremmelga 11 katastriüksus osaliselt väikeelamumaa ja

osaliselt roheala maakasutuse juhtotstarbega alal. Planeerimisseaduse (PlanS) § 142 kohaselt on

üldplaneeringu muutmine maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine. PlanS seletuskirja ja

kohaliku omavalitsuse (KOV) praktika kohaselt loetakse arendustegevus üldjuhul

üldplaneeringuga kooskõlas olevaks, kui üldplaneeringuga määratud juhtotstarve säilib vähemalt

51% ulatuses.

Käesoleval juhul ei vähendata piirkonnas roheala maakasutuse juhtotstarvet, vaid muudetakse

vähesel määral väikeelamumaa ja roheala vahelist piiri viisil, mis säilitab juhtotstarvete osakaalud.

Sellist tegevust saab ja loetakse KOV praktikas tihti üldplaneeringu kohaseks.

Tulenevalt selle üldistustasandist ei ole üldplaneeringu eesmärgiks konkreetse maa-ala kasutamise

otstarvete konkreetne kindlaksmääramine, vaid üldisema maakasutuse juhtotstarbe määramine.

On tavapärane, et detailsemat lahendust koostades kasutusotstarvete piirid täpsustuvad

juhtotstarbe sees.

Piirkond kuulus varasemalt Tartu maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku koosseisu.

Üldplaneeringuga on maakonnaplaneeringu rohevõrgustikku täpsustatud ja antud piirkond

maakonna tasandi rohevõrgustikust välja arvatud. Emajõgi on määratud kohaliku tasandi

rohekoridoriks. Täpsustatud on, et linnalises keskkonnas on võrgustiku elementideks muuhulgas

lisaks veel parkmetsad, pargid, tänavahaljastus, kalmistud, supelrannad, puhke-, spordi- ja

kultuurirajatiste maa-alad, linnaaiandusmaad, looduslikud haljasmaad, kaitsehaljastuse maa-ala

elurajoonide kaitseks, haljastus hoonestatud kruntidel. Planeeringute andmekogus on ala endiselt

näidatud maakonna rohevõrgustiku alana, kuna seda käsitleti omal ajal maakonnaplaneeringu

täpsustusena, mida maakonnaplaneeringusse sisse ei kantud. Rohevõrgustiku puhul tuleb lähtuda

üldplaneeringu põhilahendusest.

2 (2)

Ka juhul, kui tegemist oleks maakonna tasandi rohevõrgustikuga, ei ole rohevõrgustiku puhul

tegemist konkreetse ehituskeelualaga, vaid arendustegevuse kavandamisel tuleb säilitada

rohevõrgustiku toimimine. Märgime, et ka maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb rohevõrgustiku

toimimiseks ja sidususeks säilitada võrgustiku elementide suurus ja maakatte tüüp, kuid nende

geograafiline asukoht võib nihkuda. Maakonnaplaneeringu täpsusastmes kavandatud piire tuleb

sisuliselt detailsemal tasandil alati täpsustada ja antud juhul on muudatused pigem vähetähtsad.

PlanS § 75 lõike 1 punkti 10 kohaselt on üldplaneeringu üheks ülesandeks rohevõrgustiku asukoha

ja toimimist tagavate tingimuste täpsustamine. Tartu linna üldplaneeringus on sätestatud, et

rohelise võrgustiku alal tuleb üldplaneeringule järgnevatel tegevustel arvestada, et võrk peab

toimima. Seega peab KOV muudatuse tegemisel kaaluma ja hindama, kas rohevõrgustik säilitab

oma toimivuse.

Üldplaneeringu kohaselt on roheala peamiselt puhkamiseks ja virgestuseks mõeldud, avalikult

kasutatav, loodusliku maa, pargi, parkmetsa või muu vastava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala,

kuhu on lubatud väiksemahuliste puhkeotstarbeliste ehitiste, sh kuni 60 m2 ehitusealuse pindalaga

ajutise iseloomuga puhkeala teenindavate hoonete püstitamine juhul, kui üldplaneeringus pole

sätestatud teisiti. Rohealadel asuvad metsad tuleb säilitada, alasid ei piirata, tagada tuleb

juurdepääs hooldustehnikale.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ivan Sergejev

planeeringute asekantsler

Lisad:

Lisaadressaadid: Maa- ja Ruumiamet, Tartu Linnavalitsus

Ahto Pahk

+372 5307 2548, [email protected]