Vastus pöördumisele

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Kalle Isand

Uuesalu Külaselts

kalle @uptech.ee

Teie 11.03.2026

Meie 30.04.2026 nr 13-3/1576-2

Vastus pöördumisele

Austatud Uuesalu Külaseltsi ja kogukonna esindajad

Pöördusite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole seoses koostatava Tallinna

piirkonna kõrgepingevõrgu tugevdamise riigi eriplaneeringuga.

Täname Uuesalu kogukonda põhjaliku seisukoha eest. Hindame kogukonna valmisolekut osaleda

planeeringu koostamise protsessis, varajane kaasamine ja olude selgitamine aitab parandada

planeeringulahenduste kvaliteeti ning vähendada võimalikke hilisemaid konflikte.

Oleme teadlikud, et Uuesalu piirkond on viimastel aastatel olnud mitme riiklikult olulise

taristuprojekti mõjualas, sealhulgas Rail Baltica raudtee ehituse piirkonnas. Samuti on arusaadav

mure, et EstLink 3 rajamise ajakava võib ajaliselt langeda kokku Rail Baltica ehitustööde lõpufaasi

või vahetult sellele järgneva perioodiga, mille tulemusena võib piirkond pikema aja vältel kogeda

järjestikuseid ja osaliselt kattuvaid mõjusid.

Planeeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) raames käsitletakse lisaks

kavandatava projekti otsestele mõjudele ka kumulatiivseid mõjusid koos teiste olemasolevate ja

kavandatavate arendustega, sealhulgas Rail Baltica rajamisega.

Selgitame, et esimesel avalikul väljapanekul (märts 2026) esitleti kaardil väga esialgseid

trassikoridoride asukohti, mis joonistusid välja aluspõhimõtete (välistatavate objektide)

arvestamisel. Sobivaim trassikoridori ja alajaama asukoht valitakse erinevaid asukohti võrreldes

ning hinnates põhjalikult nii looduskeskkonda kui ka planeeringu elluviimisega kaasnevaid

sotsiaalseid, majanduslikke ja kultuurilisi mõjusid.

Olete esitanud ettepaneku planeeringu käigus täita teie poolt välja toodud põhimõtteid. Järgnevalt

anname oma seisukoha teie ettepanekutele nende esitamise järjekorras:

1. Asukohavaliku põhjendatus – tuleb selgelt ja läbipaistvalt selgitada, miks on esialgsetes

materjalides käsitletud võimaliku alajaama asukohapiirkonnana just Ülemiste järve tagust ala

ning milliste kriteeriumide alusel seda võrreldakse teiste võimalustega.

Ettepanekuga arvestatakse.

2 (4)

2. Alternatiivide sisuline võrdlus – kõiki trassialternatiive tuleb hinnata võrreldavate ja avalikult

põhjendatud kriteeriumide alusel (keskkond, elamupiirkonnad, mets, rekreatsioonialad,

detailplaneeringud, rohevõrgustik, perspektiivne ehitusõigus).

Ettepanekuga arvestatakse. Võrreldavad kriteeriumid on välja toodud lisas 1

(https://riigiplaneering.ee/riigi-eriplaneeringud/tallinna-piirkonna-korgepingevorgu-

tugevdamine/dokumendid#ls).

3. Kumulatiivsete mõjude arvestamine – Rail Baltica ja teiste piirkonna arenduste mõju peab

olema analüüsi osa.

KSH käigus hinnatakse tegevuste mõju ka kumulatiivselt kõigis asjakohastes

mõjuvaldkondades.

4. Kogukonna õigustatud ootuste arvestamine – Uuesalu piirkonda on arendatud ja asustatud

eeldusel, et tegemist on looduslähedase ja rahuliku elukeskkonnaga.

Eesmärk on leida tehniliselt toimiv lahendus, mis arvestab nii piirkonna elukeskkonna väärtusi

kui ka laiemat avalikku huvi varustuskindluse tagamiseks.

5. Taristu koondamine olemasolevatesse koridoridesse – uued elektriliinid peaksid võimalusel

kasutama olemasolevaid taristukoridore või võimaldama olemasolevate liinide likvideerimist.

Uute elektriliinide kavandamisel lähtutakse põhimõttest, et võimaluse korral kasutatakse juba

olemasolevaid taristukoridore või lahendusi, mis võimaldavad olemasolevate liinide

ümbertõstmist või likvideerimist. See aitab vähendada uue taristu rajamisest tulenevat mõju

elukeskkonnale ja maastikule. Uute koridoride avamist kaalutakse vaid juhul, kui

olemasolevate kasutamine ei ole tehniliselt või ruumiliselt võimalik.

Samuti olete esitanud mõned kogukonda huvitavad küsimused. Järgnevalt toome välja

kokkuvõtlikult teie küsimused ning anname neile vastused esitamise järjekorras:

1. Miks on võimaliku alajaama asukohapiirkonnana käsitletud just seda ala?

Selgitame, et miks alajaama asukohapiirkonnana käsitletakse Ülemiste järve tagust ala. Hetkel

liigub suur osa Tallinna elektrivarustusest Harku ja Veskimetsa vaheliste kaablite kaudu. Need

ühendused on küll tugevad, kuid teatud olukordades – näiteks kui üks liin rivist välja langeb

või kui talvel imporditakse palju elektrit Soomest või Lätist – tekib neis kohtades ülekoormuse

oht. Sellisel juhul ei pruugi kogu Tallinna piirkonna elektrivajadus olla alati tagatud.

Et elektrivarustus oleks kindlam, on vaja jaotada koormust ühtlasemalt Tallinna ümbruse

alajaamade vahel (Harku, Kiisa, Aruküla). Selleks on oluline roll Järve alajaamal, kuhu

suundub juba praegu mitu elektriliini. Kui rajada uus 330/110 kV alajaam Järve ja Järveküla

vahele ehk Ülemiste järve taha, saab osa elektrivoolust suunata sinna ning vähendada koormust

Harku–Veskimetsa suunal.

Mida lähemale uus alajaam Järve alajaamale rajada, seda paremini liigub elekter selles suunas

ja seda väiksem on ülekoormuse risk. Pikemas vaates on plaan luua ka Lasnamäe piirkonda

täiendav tugev alajaamasõlm, et Tallinna elektrivarustus oleks mitmekesisem ja katkestustele

vastupidavam.

3 (4)

Antud planeeringu etapis ei ole veel analüüsitud alajaama alternatiivseid asukohti ega mõjusid.

Planeeringu koostamise käigus kaalutakse Ülemiste järve piirkonna mitme alajaama asukoha

võimalusi ning mõjusid.

2. Uus alajaam kujutab endast kriitilise tähtsusega energiarajatist. Kuidas mõjutab selline rajatis

piirkonna üldist turvalisust? Kas sel juhul oleks mõistlik kaaluda planeeringu osana kogukonna

kriisivalmidust parandavaid meetmeid?

Rikke olukorras on õhuliini võrreldes maakaabliga kergem taastada ning seda on võimalik teha

kiiremalt. Eleringi taristu on planeeritud nii, et juhul kui üks võrguelement peaks tööst väljuma,

siis elektrisüsteem toimib endiselt edasi ja tarbijad elektrita ei jää. Samuti ehitatakse võrku

hajutatult, et ei tekiks võrgus punkte, mis oleks Eesti elektrisüsteemile kergesti haavatavad.

Juhul, kui tegemist on elektrisüsteemile olulise punktiga, siis suure tõenäosusega

organiseeritakse alajaama piirkonda täiendav kaitse.

3. Milliseid on leevendusmeetmeid on võimalik rakendada, et elukeskkonda parendada?

Uute elektriliinide kavandamisel lähtutakse põhimõttest, et võimaluse korral kasutatakse juba

olemasolevaid taristukoridore või lahendusi, mis võimaldavad olemasolevate liinide

ümbertõstmist või likvideerimist. See aitab vähendada uue taristu rajamisest tulenevat mõju

elukeskkonnale ja maastikule. Uute koridoride avamist kaalutakse vaid juhul, kui

olemasolevate kasutamine ei ole tehniliselt või ruumiliselt võimalik.

4. Kuidas rakendatakse keskkonna ja elukeskkonna kaitset?

4.1. Kas planeeritav ala kattub Kurna oja ehituskeeluvööndiga, millistel tingimustel saab

sellest erandi teha ja kuidas tagatakse veekeskkonna kaitse?

Planeeringu edasises menetluses täpsustatakse alajaama võimalik täpne asukoht ning selle

vastavus kehtivatele looduskaitselistele ja veekaitselistele piirangutele. Ehituskeeluvööndisse

rajamine on võimalik ainult erandkorras, juhul kui selleks on selge avalik huvi, puuduvad

mõistlikud alternatiivsed lahendused ning on täidetud kõik seadusest tulenevad tingimused.

Sellisel juhul oleks vajalikud eraldi põhjendused, kooskõlastused ning keskkonnamõjude

hindamine. Käesoleval juhul on eesmärk leida lahendus, mis ei eelda ehituskeeluvööndisse

sekkumist.

4.2. Palute trassialternatiivide ja võimaliku alajaama asukohapiirkonna hindamisel arvestada

rohevõrgustiku ja rekreatsioonialade säilimisega.

Metsade, rohevõrgustiku ja rekreatsioonialade olulisust arvestatakse objektide asukohavaliku

hindamisel. Planeerimisprotsessi käigus analüüsitakse muu hulgas rohevõrgustiku toimimist,

loodus‑ ja elupaikade võimalikku killustumist ning mõju maastikupildile ja olemasolevatele

puhke‑ ja liikumisaladele. Vajaduse korral võetakse arvesse ka kohaliku omavalitsuse

seisukohti ning kehtivaid planeeringuid, hinnates lahendusi koos teiste piirkonnas

kavandatavate arenduste ja taristuprojektidega. Planeerimise eesmärk on vältida

põhjendamatuid negatiivseid mõjusid ning kujundada lahendus, mis arvestab tasakaalustatult

keskkonnatingimusi ja avalikke huve.

5. Palute, et arvestatakse detailplaneeringute ja inimeste õigustatud ootustega.

4 (4)

Planeerimisel lähtutakse põhimõttest, et säilitada olemasoleva elukeskkonna kvaliteet ning

arvestada kehtivatest detailplaneeringutest ja üldplaneeringu eesmärkidest tulenevaid

õigustatud ootusi. Trassilahendusi ja võimalikke asukohti hinnatakse selliselt, et need ei

lõikaks kehtivaid detailplaneeringuid ega seaks põhjendamatuid piiranguid juba kavandatud

või perspektiivsetele elamualadele, ei looks uusi kitsendusi olemasolevatele ega tulevastele

elamukruntidele ning ei kahjustaks piirkonna edasist arengupotentsiaali.

Täname Uuesalu kogukonda soovi eest olla konstruktiivne partner. Teie seisukohad on kätte

saadud ja võetud teadmiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ivan Sergejev

planeeringute asekantsler

Alan Rood

+372 5556 8761 [email protected]