Vastus kirjalikule küsimusele

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Hr Lauri Hussar

Riigikogu

Teie: 15.04.2026 nr 2-3/15-512

Meie: 30.04.2026 nr 1-9/1874-2

Vastus kirjalikule küsimusele

Austatud Riigikogu esimees

Edastasite vastamiseks Riigikogu liikme härra Andrei Korobeiniku esitatud kirjalikud

küsimused.

Tänan sisukate ja põhjalike küsimuste eest. Mõistan väga hästi, et viimaste drooniohuga seotud

ohuteavituste järel on lapsevanemate seas tekkinud segadus ja ebakindlus. See on igati

arusaadav, sest erinevatest kanalitest samaaegselt saabuvad sõnumid võivad tekitada

tõlgendamisruumi, eriti kui küsimus puudutab laste turvalisust. Riigi jaoks on tegu äärmiselt

tõsise küsimusega ning võin kinnitada, et töötame selle kallal igapäevaselt ja täie

vastutustundega.

Meie eesmärk on tagada, et ohuteavitused oleksid üheselt mõistetavad, ajakohased ning

toetaksid inimeste teadlikku käitumist igas olukorras. Teeme selle nimel tihedat koostööd kõigi

partnerasutustega ning täiustame pidevalt nii sõnumite sisu kui ka edastuskanaleid. Samuti on

oluline rõhutada, et Päästeamet teeb väga suurt ja tänuväärset tööd elanikkonna teadlikkuse

tõstmisel, pakkudes koolitusi, selgitusi ja kampaaniaid, mis aitavad inimestel kriisiolukordades

paremini toime tulla.

Mõistan lapsevanemate ootust saada selgeid ja üheselt mõistetavaid juhiseid ning töötame selle

nimel, et riiklik kommunikatsioon oleks edaspidi veelgi ühtsem, arusaadavam ja toetavam.

Laste turvalisus on meie ühine prioriteet ning teeme kõik endast oleneva, et tagada selgemad

juhised ja paremad lahendused.

Järgnevalt vastused esitatud küsimustele:

1. Kuidas eristab riik avalikus kommunikatsioonis mõisteid “võimalik droonioht”,

“vahetu õhuoht” ja “ohu lõpp” nii, et ka tavaelanik saaks üheselt aru, mida see

tähendab laste kooli või lasteaeda mineku seisukohalt?

Ohuteavitustes kasutatakse ühtset sõnastust, et eristada erineva tõsidusastmega olukordi ning

tagada, et elanikkonna jaoks säiliks sõnumiselgus. Mõisted “võimalik droonioht”, “vahetu

õhuoht” ja “ohu lõpp” on loodud valdlike ekspertide poolt selleks, et anda inimestele selge ja

2 (3)

aus teadmine olukorra tõsidusest ning sellest, milliseid üldisi elanikkonnakaitse põhimõtteid

tuleks järgida.

Laste kooli või lasteaeda mineku seisukohalt lähtutakse samadest põhimõtetest, mis kehtivad

kogu elanikkonnale. Haridusasutused tegutsevad oma kriisiplaanide alusel, mis on koostatud

laste turvalisust silmas pidades. Täpsemad juhised haridusasutuste töökorralduse ja koolide

rakendatavate protseduuride kohta kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi pädevusse,

mistõttu palun nende täpsustamiseks pöörduda nende poole.

Soovin rõhutada, et Päästeamet teeb igapäevaselt väga mahukat tööd ning viib läbi

teavituskampaaniaid, eesmärgiga tõsta elanikkonna teadlikkust ja aidata kaasa inimeste

kriisideks valmistumisele. Saan kinnitada, et kõigi reageerivate asutuste ühine eesmärk on

tagada, et ohuteavitused oleksid üheselt mõistetavad ja toetaksid inimeste teadlikku käitumist

igas olukorras.

2. Milline on riigi ühtne juhis lapsevanemale olukorras, kus ohuteavitus saabub ajal,

mil laps on

a) kodus,

b) teel kooli või lasteaeda,

c) juba haridusasutuses?

Riigil ei ole praegu eraldi avaldatud ühtset juhist, mis kirjeldaks lapsevanema täpset käitumist

kõigis võimalikes olukordades, kus ohuteavitus saabub lapse kodus, teel või haridusasutuses

viibimise ajal. Selliste olukordade puhul lähtutakse üldistest elanikkonnakaitse põhimõtetest:

kodus viibiv laps jääb turvalisse siseruumi, teel olles tuleb liikuda lähimasse turvalisse

siseruumi ning haridusasutuses tegutsetakse asutuse kriisiplaani järgi, mis on koostatud laste

turvalisust silmas pidades.

Päästeamet koos teiste asutustega teeb iga päev väga suurt ja tänuväärset tööd elanikkonna

teadlikkuse tõstmisel, viies läbi kampaaniaid ja selgitustööd, mis aitavad inimestel

kriisiolukordades paremini toime tulla. Samuti on iga lapsevanema roll olla teadlik

ohukäitumise põhimõtetest ning rääkida nendel teemadel ka kodus, et tõsta kogu pere

valmisolekut. Mida rohkem on inimesed teadlikud ja ettevalmistunud, seda paremini suudavad

nad kriisiolukordades toime tulla.

Haridusasutuste täpsemad protseduurid ja korraldused kuuluvad Haridus- ja

Teadusministeeriumi pädevusse, mistõttu palun konkreetsete kooli- või lasteaedadega seotud

küsimuste puhul pöörduda nende poole.

3. Kuidas tagab Siseministeerium, et järgmiste ohuteavituste puhul ei saadeta

avalikkusele vastuolulisi, hilinenud või ebaselgeid sõnumeid ning et sama juhis

jõuaks korraga EE-ALARMi, kriisikanalite, ERR-i ning haridusasutuste kaudu

lapsevanemateni?

Siseministeeriumi ülesanne on tagada, et riiklik ohuteavituse terviksüsteem oleks toimepidev

ja erinevad kanalid oleksid osa tervikust. Sama oluliseks peame sõnumiselgust. Teavitused

edastatakse alati sündmuse eest vastutava asutuse otsusel ja paralleelselt mitme kanali kaudu,

et vähendada hilinemiste või vastuolude riski.

3 (3)

Siseministeerium ja Päästeamet teevad tihedat koostööd ERR-i, mobiilioperaatorite, Riigi

Infosüsteemide Ameti ja teiste partneritega, et tagada süsteemide töökindlus ja kanalite

koordineeritud toimimine. Regulaarsete testide ja arenduste kaudu parandatakse pidevalt

ohuteavituste võimekust ning vähendatakse võimalikke tõrkeid.

Soovin lisada, et ohuteavituse süsteem on pidevas arengus ja arenduses ning Siseministeeriumi

roll koos Päästeameti ja teiste partneritega on järjepidevalt otsida parimaid lahendusi, et tagada

ohuteavituse süsteemi töökindlus ja tõrgeteta toimimine.

4. Millal avaldab Siseministeerium koostöös teiste asutustega ühe lühikese, selge ja

avaliku juhise teemal “millal laps läheb kooli või lasteaeda ja millal jääb koju”, et

lõpetada praegune tõlgendamisruum?

Juhul, kui küsimus puudutab lapse kooli või lasteaeda mineku korraldust, siis juhin tähelepanu,

et see on haridusvaldkonna, kohaliku omavalitsuse ja haridusasutuse juhtkonna koostöös

korraldatav. Siseministeeriumi roll on tagada elanikkonnale ohuteavitusi ja üldised

käitumisjuhised kriisiolukorras. Seetõttu ei ole Siseministeeriumil võimalik sellist juhist

ühepoolselt anda, aga arusaadavalt oleme valmis igakülgset koostööd tegema eri osapooltega.

Mõistan, et ei vasta siinkohal kõigile teie esitatud küsimustele, kuid teen seda põhjendusel, et

ülejäänud küsimused kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala pädevusse ning

Siseministeeriumil ei ole võimalik nendele sisulisi vastuseid anda.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister