Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

EELNÕU

30.04.2026

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Varjendi rajamise kohutustega hoonete täpsem loetelu, nõuded varjendile ja

varjumisplaanile, varjumiskoha kohandamise põhimõtted ning varjumisplaani

koostamise kord

Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 11 lõike 5 ning hädaolukorra seaduse § 162 lõike 8

punktide 1 ja 2, § 163 lõike 3 ja § 164 lõike 5 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega sätestatakse:

1) varjendi ehituslikud nõuded, sealhulgas nõuded varjendi suurusele ja mahutavusele, samuti

nõuded varjendis olevatele seadmetele ja varustusele, varjendi ligipääsetavusele, tähistamisele

ning kontrollile ja hooldusele;

2) varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu, varjendi suuruse arvutamise

põhimõtted hoone kasutamise otstarbe ja kasutajate arvu järgi;

3) nõuded varjumisplaanile ja varjumisplaani koostamise kord, sealhulgas varjumisvõimaluse

hindamise, varjumisplaani uuendamise ja teatavaks tegemise kord;

4) varjumiskoha kohandamise põhimõtted.

§ 2. Terminid

Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) hoone suletud netopind on hoone suletud netopind majandus- ja taristuministri 5. juuni

2015. aasta määruse nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ tähenduses;

2) hoone varinguala on horisontaalprojektsioonis hoone ümber olev ala, mille laius hoone

maapealse osa välispiirist on üks kolmandik hoone maapealse osa kõrgusest;

3) varjendi piirdekonstruktsioon on hoone osa, mis moodustab varjendi väliskonstruktsiooni

ja on projekteeritud taluma sõltuvalt varjendi klassist § 4 lõikes 2 või 3 nimetatud lööklainest

põhjustatud koormust;

4) varjendi kaitseuks (edaspidi kaitseuks) on varjendi piirdekonstruktsioonis asuv uks, mis

suletuna tagab varjendi kaitse välisohu eest sarnaselt varjendi piirdekonstruktsiooniga ning

mille kaudu saab varjendisse siseneda ja varjendist väljuda;

5) varjendi lüüs (edaspidi lüüs) on varjendi osa, millega takistatakse kaitseukse avamisel

välissaaste sattumist varjendisse;

6) varjendi sissepääsutee (edaspidi sissepääsutee) on vähemalt kaitseukse avanemist tagavas

osas tugevdatud hoone osa hoone välisuksest kaitseukseni;

7) varjendi tegelik varjumispind (edaspidi tegelik varjumispind) on varjendi

piirdekonstruktsiooni sees olev inimeste viibimiseks ette nähtud ala, mille hulka ei arvestata

muid vajalikke ruume ega pindu;

8) varjendirühm on mitmest sama klassiga varjendist koosnev hoone osa, mis on ette nähtud

varjumiseks kuni 360 inimesele;

9) varjendi varuväljapääsutee (edaspidi varuväljapääsutee) on tugevdatud hoone osa, mis

jääb varuväljapääsutee sisemise ja välimise pääsu vahele ning mis on rajatud varjendist

väljumiseks olukorras, kus sissepääsutee kasutamine ei ole võimalik;

10) varjendi varuväljapääsutee sisemine pääs (edaspidi varuväljapääsutee sisemine pääs)

on uks või luuk, mille kaudu saab varjendist väljuda varuväljapääsuteele;

11) varjendi varuväljapääsutee välimine pääs (edaspidi varuväljapääsutee välimine pääs)

on üldjuhul väljapoole avanev uks või luuk, mille kaudu on võimalik varuväljapääsuteelt

väljuda üldjuhul hoone varingualast välja ja mis tavaolukorras võib olla suletud;

12) varjendi ventilatsioonisüsteem on seadmete, filtrite, torustike ja muude osade kogum, mis

takistab õhurõhu järsku muutust varjendis ning saastunud välisõhu sattumist varjendisse,

tagades varjendis viibijatele ühtlase filtreeritud välisõhu jaotuse.

§ 3. Varjumise korraldus hoones

(1) Varjumise korraldamisel hoones eristatakse järgmisi etappe:

1) valmiduse etapp;

2) valmisolekusse seadmise etapp;

3) valmisoleku etapp.

(2) Valmiduse etapis võib varjend või varjumiskoht olla kasutusel muul otstarbel. Varjend või

varjumiskoht ei pea olema ette valmistatud varjumiseks, kuid tegevuse eesmärk on tagada

varjendi ja varjumiskoha korrashoid.

(3) Valmisolekusse seadmise etapis korraldab varjendi või varjumiskoha omanik 72 tunni

jooksul hädaolukorra seaduse § 162 lõikes 7 sätestatud otsusest varjendi või varjumiskoha

varjumiseks sobivaks.

(4) Valmisoleku etapis on varjend või varjumiskoht ette valmistatud ja tagatud on

ööpäevaringne varjumisvõimalus.

(5) Varjendisse või varjumiskohta on lubatud kaasa võtta juht-, teenistus- või abikoera.

(6) Avalikku varjendisse või avalikku varjumiskohta tohib kaasa võtta väikeloomi ja linde

kohase puuri, kasti, suukorvi või rihmaga. Mitteavalikku varjendisse või mitteavalikku

varjumiskohta väikeloomade ja lindude kaasavõtmise kord määratakse hoone varjumisplaanis.

2. peatükk

Varjendile esitatavad nõuded

1. jagu

Varjendi üldnõuded

§ 4. Varjendi klassid ja varjendi rajamise kohustusega hooned

(1) Hoonesse rajatakse V1- või V2-klassi varjend, võttes arvesse varjendisse planeeritavate

inimeste arvu ja piirdekonstruktsioonide tugevust.

(2) V1-klassi varjend on varjend, mille tegeliku varjumispinna suurus on vähemalt

15 ruutmeetrit ja mille piirdekonstruktsioon talub lööklainest põhjustatud koormust vähemalt

100 kN/m2 ning mis on ette nähtud varjumiseks kuni 180 inimesele.

(3) V2-klassi varjend on varjend, mille tegeliku varjumispinna suurus on vähemalt

15 ruutmeetrit ja mille piirdekonstruktsioon talub lööklainest põhjustatud koormust vähemalt

200 kN/m2 ning mis on ette nähtud varjumiseks 181 kuni 1000 inimesele.

(4) Varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu kasutusotstarbe ja tavapärase

kasutajate arvu järgi sätestatakse määruse lisas 1.

§ 5. Varjendi asukoht ja projekteerimine

(1) Varjendi võib rajada hoone osana või eraldiseisva hoonena täielikult või osaliselt maa-

alusena või hoone esimesele korrusele.

(2) Varjendi projekteerimisel ja ehitamisel võib juhinduda asjakohasest Eesti, Euroopa või

rahvusvahelisest standardist või juhendmaterjalist, kui käesoleva määruse nõuded on täidetud.

(3) Varjendi rajamisel tuleb vältida varjendi võimalikku üleujutust ja liigniiskuse teket.

(4) Varjendi piirdekonstruktsioon ja juurdepääsuteed ei tohi piirneda ruumidega, kus varjendi

valmisoleku etapis on plahvatusoht või paikneb suures koguses vedelikku.

(5) Ühe suurema varjendi asemel võib rajada varjendirühma. Varjendirühmade omavaheline

kaugus peab olema vähemalt 20 meetrit.

(6) Mitme lähestikku püstitatava hoone kohta võib rajada ühise varjendi.

(7) Lõikes 6 sätestatud juhul võib varjend paikneda kaugeimast selle varjendiga seotud hoonest

kuni 250 meetri kaugusel. Vahemaad arvestatakse kaugeima hoone välisuksest kuni

kaitseukseni mööda sobilikku liikumisteed.

(8) Lõikes 6 sätestatud varjend peab olema rajatud esimese hoone kasutusele võtmise ajaks.

§ 6. Varjendi suurus

(1) Varjendi suurus koosneb tegelikust varjumispinnast ning lõikes 7 sätestatud seadmetele ja

ruumidele ette nähtud pinnast.

(2) Tegeliku varjumispinna suurus määratakse määruse lisa 1 alusel.

(3) Tegeliku varjumispinna suuruse määramisel tuleb iga inimese kohta tagada vähemalt

0,75 ruutmeetrit põrandapinda. Haiglas, hooldekodus või muus hoones, kus inimesele on tema

vajadusest tulenevalt vaja rohkem põrandapinda, peab iga inimese jaoks tagama sellise tegeliku

varjumispinna, mis võimaldab turvalist varjendis viibimist ja eluks vajalikku teenindust.

(4) Kui mitme hoone kohta rajatakse ühine varjend, summeeritakse tegelik varjumispind.

(5) Lõiget 4 ei kohaldata nende hoonete suhtes, millel on samad kasutajad.

(6) Tegeliku varjumispinna võib summeerida erineva kasutusotstarbega hoone osade korral, kui

nende jaoks on ette nähtud erinev tegeliku varjumispinna suuruse arvestus.

(7) Tegeliku varjumispinna hulka ei arvestata:

1) lüüsi ala või ruumi;

2) ventilatsiooniseadmete ala või ruumi;

3) esmaabiruumi;

4) varuenergiaallika ala või ruumi;

5) tualetiala või ruumi;

6) olmeala või ruumi;

7) muud ala või ruumi, kus inimene ei saa pikka aega turvaliselt viibida.

(8) Lõikes 7 nimetatud varjendi alad või ruumid projekteeritakse vajaduse korral varjendi

piirdekonstruktsioonist sissepoole lisaks tegelikule varjumispinnale.

2. jagu

Varjendi ehituslikud nõuded

§ 7. Varjendi konstruktsioonid

(1) Varjendi piirdekonstruktsioon võib olla osa hoone kandvast konstruktsioonist. Üldjuhul on

piirdekonstruktsioon raudbetoonist.

(2) Varjendiks rajatud hoone osa tavapärase kasutuse ajal ei ole lubatud selle

piirdekonstruktsiooni nõrgestada.

(3) Varjendi sees ei ole lubatud kasutada ehituslahendusi, mis võivad tugeva vibratsiooni korral

varjendis viibijaid ohustada.

(4) Pinnasele toetuv raudbetoonpõrand on varjendis vähemalt 150 millimeetri paksune. Muu

materjali kasutamisel tuleb tagada samaväärne kaitse.

(5) Varjendi piirdesein, lagi ja alt avatud põrand on raudbetoonkonstruktsiooni korral:

1) V1-klassi varjendis vähemalt 300 millimeetri paksune;

2) V2-klassi varjendis vähemalt 400 millimeetri paksune.

(6) V1-klassi varjendi piirdekonstruktsioon ja selles olevad avatäited peavad olema

projekteeritud taluma peale tavakoormuse vähemalt järgmisi erakorralisi koormusi:

1) lagi, piirdeseinad ja alt avatud põrand – välispidine survekoormus vähemalt 100 kN/m2;

2) luuk ja kaitseuks piirdekonstruktsioonis – välispidine survekoormus vähemalt 200 kN/m2;

3) klapp ja muu läbiviik piirdekonstruktsioonis – välispidine survekoormus vähemalt

300 kN/m2;

4) piirdekonstruktsioon ja selle funktsionaalsed komponendid – välispidine alarõhukoormus,

mis on vähemalt 50 protsenti temale mõjuvast survekoormusest.

(7) V2-klassi varjendi piirdekonstruktsioon ja selles olevad avatäited peavad olema

projekteeritud taluma peale tavakoormuse vähemalt järgmisi erakorralisi koormusi:

1) lagi, piirdeseinad ja alt avatud põrand – välispidine survekoormus vähemalt 200 kN/m2;

2) luuk ja kaitseuks piirdekonstruktsioonis – välispidine survekoormus vähemalt 400 kN/m2;

3) klapp ja muu läbiviik piirdekonstruktsioonis – välispidine survekoormus vähemalt

600 kN/m2;

4) piirdekonstruktsioon ja selle funktsionaalsed komponendid – välispidine alarõhukoormus,

mis on vähemalt 50 protsenti temale mõjuvast survekoormusest.

(8) Lõikes 5 nimetatud varjendi piirdeseina, lae ja alt avatud põranda puhul muu materjali

kasutamisel peab konstruktsioon vastama lõigetes 6 või 7 toodud koormustele.

(9) Varjendi piirdekonstruktsioone võivad läbida ainult varjendit teenindavad tehnosüsteemid.

(10) Varjendi seinad, lagi ja põrand tuleb betoonitolmu sidumiseks töödelda ning tagada, et

irduv viimistluselement ei tekita lisaohtu. Põrandakate peab olema kergesti puhastatav või

eemaldatav.

(11) Kaitseuks peab olema käsitsi suletav, ilma et see kahjustaks varjendi kaitsevõimet.

(12) Kaitseukse suletud asendis tuleb tagada tehniline lahendus, mis võimaldab varjendisse

sisenemise soovist märku anda.

(13) Alla 3400 millimeetri laiuse kaitseukse sulgemise aeg ei tohi ületada ühte minutit. Üle

3400 millimeetri laiuse kaitseukse sulgemise aeg ei tohi ületada viit minutit.

(14) Otse väliskeskkonda avanev kaitseuks või luuk, ventiil või muu selline läbiviik peab olema

killukindel või ülalt ja küljelt kaitstud killukaitsekonstruktsiooniga, mis pakub kaitset

45-kraadise või suurema nurga all lenduvate esemete eest.

(15) Killukaitsekonstruktsiooni paksus on vähemalt:

1) 200 millimeetrit raudbetooni korral;

2) 30 millimeetrit terase korral;

3) 600 millimeetrit pinnase korral.

§ 8. Varjendi sisse- ja väljapääsuteed

(1) Varjendil peab olema vähemalt üks sissepääsutee ja vähemalt üks varuväljapääsutee, mis

asub sissepääsutee suhtes hajutatult.

(2) Üks sissepääsutee võib viia mitme varjendi juurde.

(3) Sissepääsutee laius on vähemalt 1,2 meetrit ja kaitseukse valgusava laius vähemalt

0,9 meetrit.

(4) Varuväljapääsutee projekteerimisel tuleb arvestada hoone võimaliku varinguga ja luua

võimalus väljuda varuväljapääsutee välimise pääsu kaudu üldjuhul väljapoole hoone

varinguala.

(5) Kui varjend asub maa peal või kui maa-aluse varjendi puhul ei ole põhjendatud

varuväljapääsutee projekteerimine hoone varingualast välja, võib varuväljapääsutee välimine

pääs avaneda hoone varingualasse.

(6) Kui varjendi varuväljapääsutee välimine pääs avaneb hoone varingualasse, peab

varuväljapääsutee välimise pääsu kohal olema eraldi kaitsekonstruktsioon, mis talub vähemalt

25 kN/m² varisemiskoormust ja ulatub vähemalt ühe meetri võrra üle varuväljapääsutee

välimise pääsu serva igas suunas.

(7) Peale tavakoormuse peavad 25 kN/m2 varisemiskoormust taluma:

1) sissepääsutee ulatuses, mis tagab kaitseukse avamise;

2) varuväljapääsutee konstruktsioon.

(8) Samal või erineval tasapinnal asuvatel varjenditel võib olla ühine varuväljapääsutee.

(9) Varuväljapääsutee mõõdud on:

1) V1-klassi varjendil vähemalt 800 × 1200 millimeetrit;

2) V2-klassi varjendil vähemalt 900 × 2000 millimeetrit.

(10) Varuväljapääsutee välimise pääsu mõõdud on:

1) V1-klassi varjendil vähemalt 600 × 800 millimeetrit;

2) V2-klassi varjendil vähemalt 900 × 2000 millimeetrit.

(11) V2-klassi varjendi varuväljapääsuteel ei tohi olla redeleid ega muid sujuvat liikumist

takistavaid lahendusi.

§ 9. Varjendi ventilatsioonisüsteem

(1) Varjendile projekteeritakse varjumise korral kasutatav varjendi ventilatsioonisüsteem lisaks

hoone tavakasutuseks mõeldud ventilatsioonisüsteemile.

(2) Varjendi ventilatsioonisüsteemi projekteerimisel arvestatakse varjendis viibivate inimeste

maksimumarvu, varjendi ventilatsioonisüsteemi vastupanuvõimet välistele löökidele,

ülerõhule, hoone varingule ja vibratsioonile ning välistatakse lööklaine jõudmine varjendisse.

(3) Varjendi ventilatsioonisüsteemi projekteerimisel peab õhk jaotuma kogu varjendis ühtlaselt

ja tagada tuleb piisav õhuvahetus.

(4) Varjendi ventilatsioonisüsteem peab tagama sissetuleva õhu filtreerimise võimekuse,

kaitstes varjendis viibijaid väliskeskkonna õhusaaste, sealhulgas radioaktiivse saaste eest.

(5) Varjendi ventilatsioonisüsteemi töövõime peab olema tagatud välisest elektrienergiavõrgu

katkestusest sõltumata vähemalt 72 tunni jooksul.

(6) Kui varjend on ette nähtud varjumiseks rohkem kui 181 inimesele või mida kasutavad

peamiselt eakad, lapsed, hooldatavad või kõrvalist abi vajavad isikud, rajatakse varjendisse

ventilatsioonisüsteem, mis võrgutoite kadumise korral lülitub automaatselt reservtoitele.

(7) Varjumise ajal peab varjendi ventilatsioonisüsteem tagama varjendis ülerõhu vähemalt

50 paskalit, et vältida väliskeskkonna õhusaaste sattumist varjendisse.

§ 10. Varjendi ligipääsetavus

(1) Kui varjendina kasutatav hoone osa on tavaolukorras kasutusel otstarbel, mis eeldab ehitise

ligipääsetavuse nõuete täitmist, tuleb neid nõudeid täita. Varjendina kasutamise ajal

kohaldatakse käesolevas määruses sätestatud erisusi.

(2) Varjendile peab olema tagatud ligipääs kõigile, sealhulgas erivajadusega ja

liikumisabivahendit kasutavale või liikumisel kõrvalist abi vajavale inimesele, arvestades

hoone asukohta ning varjendi ehituslikke piiranguid.

(3) Varjendi ruumid ja liikumisteed peavad olema projekteeritud selliselt, et erivajadusega ja

liikumisabivahendit kasutavat või kõrvalist abi vajavat inimest on vajaduse korral võimalik,

selleks sobivaid abivahendeid kasutades, kõrvalise abiga varjendisse ja sealt välja aidata.

3. jagu

Varjendi ruumid, varustus, tuleohutus ning hooldus ja kontroll

§ 11. Varjendi ruumid ja varustus

(1) Varjendi projekteerimisel, ehitamisel ja varustamisel lähtutakse sellest, et varjendi

eesmärgipärane kasutamine peab olema tagatud vähemalt kolm ööpäeva järjest.

(2) Varjendisse projekteeritavad konstruktsioonid, ruumid, vajalikud seadmed ja kasutatav

varustus peavad tagama varjendi eesmärgipärase kasutamise ega tohi tekitada lisaohtu varjendis

viibivatele inimestele.

(3) Varjendi püsikasutuseta perioodil tuleb tagada külmumiskaitse ning vältida kondensaadi

teket varjendi konstruktsioonidel ja paigaldatud seadmetel.

(4) Varjendisse tuleb rajada lüüs, et takistada välissaaste sattumist varjendisse kaitseukse

avamisel.

(5) Varjendis tuleb tagada:

1) tualetikoht, suurendades tualetikohtade arvu iga järgneva 20 ruutmeetri tegeliku

varjumispinna kohta vähemalt ühe tualetikoha võrra, arvestusega vähemalt 0,7 ruutmeetrit

tualeti kohta;

2) pind puhta joogivee hoiustamiseks arvestusega 12 liitrit iga tegeliku varjumispinna

ruutmeetri kohta;

3) pind jäätmete kogumiseks arvestusega neli liitrit iga tegeliku varjumispinna ruutmeetri kohta;

4) antennipistikuga FM-raadiole vajalik vastuvõtulahendus;

5) tehniline valmidus andme- ja telefoniside kasutamiseks, milleks on nii kaablil põhinev

ühendus kui ka signaali edastamiseks vajalik aktiivseade;

6) elektrivarustus ja -paigaldis elektrituruseaduse tähenduses, et tagada varjendivälisest

elektrivõrgust toide varjendi ventilatsioonisüsteemile, valgustitele, pistikupesadele ning teistele

elektriseadmetele;

7) varjendi kasutajatele ette nähtud pistikupesa, suurendades hajutatult pistikupesade arvu iga

järgneva 20 ruutmeetri varjumispinna kohta vähemalt ühe pistikupesa võrra.

(6) Lisaks lõikes 5 sätestatule tuleb V1-klassi varjendis tagada:

1) pind lüüsile arvestusega vähemalt 2,5 ruutmeetrit;

2) pind ventilatsiooniseadmele arvestusega vähemalt 1,5 ruutmeetrit iga seadme kohta;

3) varu-elektritoite pistik;

4) vähemalt üheruutmeetrise töötasapinna ja vähemalt kahe pistikupesaga olmeala;

5) veevarustus ja kanalisatsioon, kui varjend rajatakse sellisesse hoonesse, kus alaliselt viibivad

inimesed;

6) võimaluse korral kardinaga eraldatud esmaabi andmise koht.

(7) Lisaks lõikes 5 sätestatule tuleb V2-klassi varjendis tagada:

1) lüüs eraldi ruumina arvestusega vähemalt neli ruutmeetrit koos veevarustuse ja

kanalisatsiooniga;

2) eraldi ruum ventilatsiooniseadmele;

3) eraldi esmaabiruum suurusega vähemalt kuus ruutmeetrit;

4) eraldi ruumis paiknev varuenergiaallikas, et tagada varjendi elektripaigaldise toide vähemalt

72 tunniks;

5) eraldi ruumina olmeala, kus on inimeste arvust olenevalt sobiva suurusega töötasapind ja

piisav arv pistikupesasid;

6) veevarustus ja kanalisatsioon.

(8) Veevarustuse ja kanalisatsiooni rajamisel peab kanalisatsioonitorustik olema varjendist

suletav varjendiklassile vastava sulgeventiiliga.

(9) Varjendis tuleb tagada järgmised vahendid:

1) esmaabivahendid;

2) vahendid kannatanute või liikumisel abi vajavate isikute transportimiseks;

3) vähemalt veerandile varjendis viibivatele inimestele lamamisvõimalus varjendi jaoks

sobivate vahenditega;

4) evakueerimiseks ja varuväljapääsutee puhastamiseks sobilikud vahendid;

5) väliskeskkonna saaste tuvastuse vahendid ja tuvastajate kaitseriietus;

6) vähemalt patareitoitel FM-raadio;

7) vajaduse korral varjendi jaoks sobivad kuivkäimlad, samuti käetoed, mida kasutada tualeti

ligipääsetavuse suurendamiseks, ja vajalikud vahendid eraldatuse tekitamiseks;

8) elektriseadmete toimepidevuse tagamiseks sobivad vahendid;

9) joogivee hoidmise anumad;

10) jäätmekogumise anumad;

11) veepuhastusaine;

12) tulekustuti, kus kustutusaineks ei ole pulber;

13) märgistuskomplekt.

§ 12. Varjendi tuleohutuse erisused

(1) Kui varjend on eraldi tuletõkkesektsioon, siis paigaldatakse kaitseuksele lisaks

tuletõkkeuks.

(2) Varjendi valmisolekusse seadmise etapis võib lõikes 1 nimetatud tuletõkkeukse eemaldada.

(3) Uks, mis paigaldatakse V1-klassi varjendis lisaks kaitseuksele, võib avaneda varjendisse

sissepoole, kui on tagatud ruumis viibivate isikute ohutus.

(4) Varjendi suitsueemalduse võib tagada varuväljapääsutee kaudu.

§ 13. Varjendi tehnilised lahendused

(1) Kasutusloa taotlemise hetkeks peab olema tagatud varjendi piirete, läbiviikude ja avade

sulgemise lahenduste õhukindlus ja mehaaniline vastupidavus ning koostoime varjendis

kasutatavate kohtkindlate seadmetega.

(2) Varjendis kasutatavad seadmed ja vahendid peavad olema varjendi omaniku poolt

eristatavalt märgistatud, olema alaliselt varjendis ning kasutatavad.

§ 14. Varjendi esmane kasutuselevõtt, perioodiline hooldus ja kontroll

(1) Määruse §-des 9 ja 11 sätestatud seadmed ning varustus peavad varjendis olema hoone

kasutusloa taotlemise hetkeks.

(2) Varjendis asuvaid seadmeid ja varustust tuleb hooldada tootja juhiste järgi.

(3) Vähemalt üks kord aastas tuleb varjendi omanikul korraldada:

1) ventilatsiooniseadme käivitamine vähemalt viieks minutiks;

2) energiavarustusseadmete töökorra kontroll tootja ettenähtud toimingutega;

3) kanalisatsiooni sulgeventiili täielik sulgumine ja avamine;

4) kaitseukse sulgumine ja uste tihendite korrasoleku kontroll;

5) varjendi vajaliku varustuse olemasolu ja töökorra kontroll.

(4) Vähemalt üks kord kümne aasta jooksul tuleb varjendi omanikul korraldada ruumi

õhutiheduse, ülerõhunäidiku ja õhufiltrite toimimise kontroll.

(5) Säilivustähtaja ületanud varustus tuleb uuendada ja katkised seadmed parandada või välja

vahetada.

(6) Varjendi hoolduse ja kontrolli kord kajastatakse varjumisplaanis ning tulemused

fikseeritakse kirjalikult.

3. peatükk

Varjumisplaan

§ 15. Varjumisplaani üldnõuded

(1) Varjumisplaanis sätestatakse:

1) varjumise üldine korraldus, sealhulgas hoone kasutajate varjumise võimalus, nende

liikumine ja oodatav käitumine varjumisplaanis käsitatud ohu korral ning muud vajalikud

tegevused varjumise võimaldamiseks;

2) varjendi või varjumiskoha skeem;

3) varjendi või varjumiskoha kasutuselevõtu korraldamine, sealhulgas vajalikud tegevused

etapiviisiliselt.

(2) Varjumisplaanis lähtutakse eelkõige sõjalise konfliktiga kaasnevast õhurünnakute ohust.

Hoone omanik võib varjumisplaani koostamisel arvestada ka muid ohte.

(3) Kui mitme lähestikku asuva hoone kohta on rajatud ühine varjend või kohandatud ühine

varjumiskoht, siis võib koostada ühise varjumisplaani.

(4) Varjendi rajamise kohustusega hoonele koostatakse varjumisplaan kooskõlas

ehitusprojektiga.

(5) Varjumisplaan koostatakse vastavalt määruse lisas 2 esitatud andmetele, mida võib vajaduse

korral kajastada hoone muudes ohutusdokumentides.

§ 16. Varjumisvõimaluste hindamine

(1) Kui hoones puudub varjend, hinnatakse hoones esmalt varjumisvõimalusi.

(2) Varjumisvõimalusi hinnatakse arvestades järgmisi asjaolusid:

1) hoone kasutusotstarvet ja -režiimi;

2) hoone kasutajate arvu;

3) võimalikku varjumisvõimalust hoones ning hoone suurust ja planeeringut;

4) hoones varjumiskoha kohandamise võimalikkust, sealhulgas muid lähedalasuvaid

varjumisvõimalusi;

5) varjumist korraldavate inimeste arvulist vajadust ja rolle koos ülesannetega;

6) varjumise vajadusest, võimalustest ja korraldusest teavitamise viise.

(3) Kui hoones ei ole võimalik varjumisvõimaluse hindamise hetkel ega edaspidi varjumiskohta

kohandada, tuleb varjumisplaanis sätestada võimalusel hoone kasutajatele muu tegutsemise

kord vahetu kõrgendatud ohu korral.

(4) Kui hoones on varjumisvõimaluse hindamise hetkel või edaspidi võimalik varjumiskoht

kohandada vähemalt osale hoone kasutajatest, kajastatakse varjumisplaanis varjumise

võimalused ja lisatakse planeeritud tegevused koos tähtaegadega.

§ 17. Varjumisplaani kinnitamine, ülevaatamine ja teatavaks tegemine

(1) Varjumisplaan kinnitatakse hoone omaniku või tema volitatud isiku poolt või korteriühistu

juhatuse otsusega, juhatuse puudumise korral üldkoosoleku otsusega.

(2) Varjumisplaaniga määratakse hoones varjumise korraldamise eest vastutav isik. (3) Varjumisplaani uuendatakse, kui hoones on toimunud olulised muutused, mis võivad

mõjutada varjumist ja selle korraldust.

(4) Hoones varjumise korraldamise eest vastutav isik peab varjumisplaani üle vaatama

vähemalt üks kord viie aasta jooksul, et tagada varjumise korralduse vastavus tegelikule

olukorrale.

(5) Varjumisplaanis esitatud oluline teave varjumisvõimaluste kohta hoones ja eri etappide

tegevused tehakse teatavaks hoone kasutajatele ning hoones varjumist korraldavale isikule,

võttes arvesse hoone kasutusotstarvet ja kasutajate hulka.

4. peatükk

Varjumiskoht

§ 18. Varjumiskoha kohandamise põhimõtted

(1) Kui varjumisvõimaluste hindamisel on selgitatud välja varjumiskoha kohandamise

võimalus, kohandatakse varjendita hoonele varjumiskoht.

(2) Varjumiskoha kohandamisel lähtutakse lisa 1 veergudes 1–5 sätestatust.

(3) Mitme hoone kohta võib kohandada ühise varjumiskoha, arvestades määruse § 5 lõikes 7

sätestatut.

(4) Varjumiskoht kohandatakse ruumi, mis asub täielikult või osaliselt maa all või hoone

esimesel korrusel.

(5) Varjumiskoha konstruktsioon koos avatäitega peab kaitsma vähemalt plahvatusega

kaasneva laialipaiskuva eseme eest.

(6) Varjumiskoht on ette nähtud lühiajaliseks viibimiseks järjestikku kuni 12 tundi.

(7) Ühele inimesele tuleb varjumiskohas võimalusel planeerida minimaalselt 0,75 ruutmeetrit

põrandapinda. Eluhoones tohib ühes varjumiskohas olla kuni 180 inimest ja mitteeluhoones

kuni 1000 inimest.

(8) Varjumiskohas peab olema tagatud piisav õhuvahetus, arvestades varjumiskohas viibijate

hulka.

(9) Varjumiskohal, mis on suurem kui 15 ruutmeetrit, peab lisaks sissepääsuteele olema üks

varuväljapääsutee, mis asub sissepääsutee suhtes hajutatult.

(10) Hoonesse kohandatud varjumiskohas peab tagama tualeti kasutamise võimaluse.

(11) Varjumiskoht peab olema puhas ja kuiv ega tohi tekitada lisaohte varjumise ajal.

5. peatükk

Varjendi ja varjumiskoha märgistus

§ 19. Nõuded varjendi ja varjumiskoha märgistamisele

(1) Varjend ja § 18 põhimõtete järgi kohandatud varjumiskoht märgistatakse varjumiskoha

märgi ning suunaviidaga vastavalt määruse lisale 3.

(2) Varjumiskoha märk paigaldatakse:

1) varjendile hoone kasutusloa taotlemise hetkeks;

2) varjumiskohale vahetult pärast seda, kui varjumiskoht on kohandatud §-s 18 sätestatud

põhimõtete järgi.

(3) Suunaviidad paigaldatakse varjendi või varjumiskoha valmisolekusse seadmise etapis.

(4) Avalikule varjendile ja avalikule varjumiskohale paigaldatakse varjumiskoha märk

järgmiselt:

1) fassaadile või sissepääsu uksele nii, et see on ehitisele lähenedes nähtav;

2) varjendi või varjumiskoha uksele või vahetult selle kõrvale.

(5) Avalikus ruumis, ehitise territooriumil ja teekonnal avalikku varjendisse või avalikku

varjumiskohta kasutatakse suunaviitasid soovitatavalt koos kauguse lisateabega.

(6) Mitteavaliku varjendi ja mitteavaliku varjumiskoha märk paigaldatakse vähemalt selle

varjendi ja varjumiskoha uksele või selle vahetusse lähedusse.

(7) Varjendi ja varjumiskoha märgistuse tagab ehitisel ning selle territooriumil ehitise omanik,

kui Päästeametiga ei lepita kokku teisiti.

(8) Avalikus ruumis tehakse avalike varjendite ja avalike varjumiskohtade suunaviitade

paigaldamiseks koostööd kohaliku omavalitsusüksuse ning teiste kinnistute omanikega.

6. peatükk

Rakendussäte

§ 20. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2026. aasta 1. juulil.

Kristen Michal

Peaminister

Igor Taro

Siseminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

Lisa 1. Varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu ja varjendi tegeliku

varjumispinna arvutamise alused

Lisa 2. Varjumisplaani vorm

Lisa 3. Varjendi ja varjumiskoha märgistus

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Riigikantselei istungiosakond

30.04.2026 nr 1-6/3448-1

Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse määruse „Varjendi rajamise

kohustusega hoonete täpsem loetelu, nõuded varjendile ja varjumisplaanile, varjumiskoha

kohandamise põhimõtted ning varjumisplaani koostamise kord“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisa: 1) eelnõu 13-l lehel;

2) eelnõu seletuskiri 60-l lehel;

3) eelnõu seletuskirja lisa 66-l lehel;

4) määruse lisa 1 7-l lehel;

5) määruse lisa 2 4-l lehel;

6) määruse lisa 3 4-lehel

Kai Reinhold 6125106

[email protected]

Vabariigi Valitsuse ….. määruse

„Varjendi rajamise kohutustega hoonete täpsem loetelu,

nõuded varjendile ja varjumisplaanile ning

varjumiskoha kohandamise põhimõtted

ja varjumisplaani koostamise kord“ lisa 2

Kinnituse märge

(hoone nimetus) VARJUMISPLAAN

1. ÜLDANDMED 1.1. Hoone teave

Hoone aadress Hoone nimetus Hoone suletud netopind (m2)

Teave, kas tegemist on varjendi või

varjumiskohaga (avalik või

mitteavalik)

Tegelik varjumispind (m2)1

Märge, kui hoones varjumiseks sobiv

koht puudub

Lähima kasutatava varjumisvõimaluse

asukoht

1.2. Hoone varjumise üldkorraldus

 Hoone kasutusrežiim ja varjumisvõimalused

 Varjumisplaani teatavaks tegemine

 Varjendi seadmete ja varustuse viimase kontrolli kuupäev (varjumiskoha puhul valikuline)

 Varjumisplaani viimase ülevaatamise kuupäev

 Lisateave

1.3. Hoones varjumise korraldamise eest vastutava isiku kontaktandmed

Nimi Telefon E-posti aadress Ametikoht/roll

1 Mitme eraldi varjendi või varjumiskoha puhul nende pindade summa.

2. Varjumise korralduse näidisskeem (olemasolevas hoones kohandatud varjumiskoht)

3. Varjumise korraldamise etapid

VALMIDUSE ETAPP (hoone tavapärane kasutus)

TEAVE VARJUMISE KORRALDAJALE

Varjumise tagamiseks on hoones ette valmistatud vajalikud ruumid

Kirjeldada varjumiseks mõeldud hoone osa ja ruume

 ruum A: …

 ruum B: …

 ruum C: … …

Loetleda varjendis või varjumiskohas olevad seadmed, vahendid ja varustus

 generaator

 tööriistad

 raadio

 toestustalad …

Ligipääs varjumiseks vajalikele ruumidele Kirjeldada vajalikku teavet varjumiseks mõeldud ruumide ligipääsude ja igapäevase kasutatavuse kohta

Varjendi/varjumiskoha märgistus Kirjeldada varjendi/varjumiskoha märgistust

Varjumise korralduse teabe teatavaks tegemine

Kirjeldada, kuidas ja mis mahus tutvustatakse varjumisplaani hoone kasutajatele

TEAVE HOONE KASUTAJALE

Kas hoones on:

 koht varjumiseks

 varjendi või varjumiskoha asukoht (või lähim varjend või varjumiskoht)

 muu oluline teave (näiteks ligipääsetavuse kohta)

VALMISOLEKUSSE SEADMISE ETAPP (tegevused 72 tunni jooksul Vabariigi Valitsuse otsusest varjendite või varjumiskohtade kasutusele võtmise kohta)

TEAVE VARJUMISE KORRALDAJALE

Ettevalmistavad tegevused varjendi või varjumiskoha varjumiseks sobivaks korraldamisel

Kirjeldada hoone varjumise korraldamise eest vastutava isiku ja teiste isikute tegevusi varjendi või varjumiskoha ette valmistamisel varjumiseks

Ligipääsu tagamine varjumiseks vajalikele ruumidele

Kirjeldada, kuidas tagatakse ligipääs varjendile või varjumiskohale

Hoone ja ruumide tähistus Kirjeldada, kuidas paigaldatakse varjendi või varjumiskoha märgistus

Varjumise korralduse teabe teatavaks tegemine

Kirjeldada, kuidas teavitatakse hoone varjendi või varjumiskoha ette valmistamisest varjumiseks Kirjeldada varjumist korraldavate isikute ja hoone kasutajate ülesandeid ning käitumisjuhiseid

TEAVE HOONE KASUTAJALE

Teave selle kohta, kuidas ja kuhu ohuteavituse saamisel varjuda

VALMISOLEKU ETAPP (vahetu kõrgendatud oht, valmisolek varjumiseks on tagatud)

TEAVE VARJUMISE KORRALDAJALE

Varjumise korraldamine hoones Kirjeldada, kuidas tagatakse varjumine hoones

Varjumise korralduse teabe teatavaks tegemine

Kirjeldada, kuidas tehakse teave varjumise kohta hoones teatavaks

TEAVE HOONE, VARJENDI VÕI VARJUMISKOHA KASUTAJALE

Kirjeldada, kuidas tehakse hoones viibijale teatavaks, kuidas ja kuhu varjuda, ning millised on hoones varjumisel kokkuleppelised reeglid, juhised ja ootused

Vabariigi Valitsuse ….. määruse

„Varjendi rajamise kohutustega hoonete täpsem loetelu,

nõuded varjendile ja varjumisplaanile ning

varjumiskoha kohandamise põhimõtted

ja varjumisplaani koostamise kord“ lisa 3

Varjendi ja varjumiskoha märgistus

1. Varjendi ja varjumiskoha märgistuse üldpõhimõtted

Märgil on oranži ruudu keskel sinine võrdkülgne kolmnurk, mille tipud ei puutu ruudu servi.

Kolmnurga alla on kirjutatud sõna „VARJUMISKOHT“ ja ruutu ümbritseb valge peenike raam.

Pilt 1. Märk

Märki ja suunaviita võib täiendada infoväljaga, mille valgel taustal on sinine tekst (näited

piltidel 2 ja 3). Lisainfoväljale lisatakse avaliku varjendi või avaliku varjumiskoha märgi korral

sõna „AVALIK“. Mitteavaliku varjendi või mitteavaliku varjumiskoha korral märgitakse

aadress. Suunaviidale lisatakse infoväljale üldjuhul suunaviida ja varjendi või varjumiskoha

sissepääsu vaheline kaugus meetrites (ümardatult).

Pilt 2. Märk koos lisainfovälja ja lisainfoga

Pilt 3. Suunaviit koos lisainfoväljaga

2. Varjendi ja varjumiskoha märgistuse suurus, loetavus ning nähtavus

Märgistust kasutatakse vajaduse korral kolmes suuruses:

- Avalikku ruumi paigaldatava märgistuse lühem külg võrdub A2 formaadi lühema

küljega, nägemisulatus kuni 100 m.

- Hoone fassaadile paigaldatava märgistuse lühem külg võrdub A4 formaadi lühema

küljega, nägemisulatus kuni 50 m (vt pildid 4 ja 5).

- Hoone välisuksele, varjendi kaitseuksele või varjumiskoha sissepääsu uksele

paigaldatava märgistuse lühem külg võrdub A6 formaadi lühema küljega,

nägemisulatus kuni 15 m.

Pilt 4. A4 formaadis lisainfoga põhimärgi mõõtude näidis

Pilt 5. A4 formaadis suunaviida mõõtude näidis

3. Varjendi ja varjumiskoha märgistuse kirjatüüp, materjal ning värvikoodid

Märgistusel kasutatav kirjatüüp on Tiresias LPfont regular. Kui ligipääs kirjatüübile Tiresias

LPfont puudub, on alternatiivina lubatud kasutada ka kirjatüüpi Open Sans bold.

Märgistuse materjalina on soovitatav kasutada reflektoorset materjali.

Märgistuse värvikoodid on järgmised:

Oranž:

HEX: #ed7004

CMYK: 0, 66, 100, 0

RGB: 237, 112, 4

Sinine:

HEX: #2a245b

CMYK: 100, 100, 30, 22

RGB: 42, 36, 91

Valge:

HEX: #ffffff

CMYK: 0, 0, 0, 0

RGB: 255, 255, 255

1

Vabariigi Valitsuse määruse „Varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu,

nõuded varjendile ja varjumisplaanile, varjumiskoha kohandamise põhimõtted ning

varjumisplaani koostamise kord“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Elanikkonnakaitse valdkonna arendamise eesmärk on suurendada ühiskonna kerksust ja

valmisolekut kriisidega toime tulla. Elanikkonnakaitse raamdokumendis1 kirjeldatakse

elanikkonnakaitse üldisi põhimõtteid. Varjumine on oluline osa elanikkonnakaitse valdkonnast,

sest teatud kriiside korral on vaja inimestel ohu eest varjuda. Eestis on varjumise valdkond

reguleeritud hädaolukorra seadusega.

Elanikkonnakaitse raamdokumendis nähakse ette, et 2034. aastaks on 20 protsendile Eesti

elanikele olemas avalikud varjumiskohad, 75 protsenti elanikest teab, kuhu ja kuidas ohu korral

varjuda, ning pooltel Eesti kortermajadel ning büroo- ja ärihoonetel on olemas

varjumislahendused ja loodud juhendmaterjal, kuidas ja kuhu hoones varjuda.

1. juulil 2026 jõustuva hädaolukorra seaduse muudatustega sätestatakse varjendi rajamise ja

varjumiskoha kohandamise ning varjumisplaani koostamise alused, kuid ei täpsustata selle sisu.

Seetõttu kehtestatakse käesoleva määrusega varjendi rajamisele ja varjumisplaani koostamisele

ühtsed nõuded ning varjumiskohale kohandamise põhimõtted. Määruse eesmärk on tagada, et

uutes hoonetes rajatavad varjendid ja olemasolevates hoonetes kohandatavad varjumiskohad

annaksid kriisiolukorras inimestele piisava kaitse ning et hoone kasutajatel oleksid selged

juhised, kuidas ohu korral tegutseda.

Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on muutnud üldist julgeolekuolukorda Euroopas.

Lisandunud on eri tüüpi küberrünnakud ja looduskatastroofid, mille tagajärjel esineb rohkem

elektrikatkestusi. Riik peab koostöös elanikega suutma kriisidega toime tulla ja neist väljuda

võimalikult väikse kahjuga. Elanikkonnakaitse valdkonnas tähendab see muu hulgas, et on vaja

parandada varjumise senist korraldust ning rajada varjendeid ja kohandada varjumiskohti, et

kaitsta vahetu kõrgendatud ohu korral inimeste elu ja tervist.

Määruse üldine mõju seisneb ehitusnõuete täpsustamises ja kriisivalmiduse suurendamises,

aidates vähendada ohuolukorras võimalikku kahju inimeste elule ja tervisele.

Määruse rakendamine suurendab nende hoonete ehituskulusid, kuhu tuleb rajada varjend;

hinnanguliselt võib ehitusmaksumus kasvada umbes kahe protsendi võrra. Hoone omanikele

lisandub kohustus koostada ja ajakohastada varjumisplaan ning korraldada varjendi regulaarne

hooldus. Samuti võib suureneda KOV-ide ja riigiasutuste töökoormus ehitusprojektide

läbivaatamise ja nõuete täitmise kontrollimise tõttu.

1 Elanikkonnakaitse raamdokument.

2

Ettevõtjate ja mittetulundusühingute halduskoormus kasvab seoses varjumisnõuete täitmisega,

sealhulgas varjumisvõimaluste hindamise ja vajaduse korral varjumiskohtade kohandamisega.

Kokkuvõttes kasvavad seotud osaliste lühiajalised kulud ja koormus, kuid kaasneb pikaajaline

kasu, mis väljendub suuremas turvatundes ja paremas kriisivalmiduses.

Arvestades, et tegemist on hädaolukorra seaduse alusel kehtestatava elanikkonnakaitse kui

laiapindse riigikaitse tegevusega, kohaldatakse hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1

lõike 42 kohast riigikaitse ja julgeoleku oluliste vajaduste erandit ning seetõttu ei ole

halduskoormuse tasakaalustamise reeglit vaja rakendada.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunikud Mari Tikan

([email protected]) ja Merike Ring ([email protected]). Eelnõu

ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusnõunik Kai Reinhold

([email protected]).

Eelnõu koostamises osales Siseministeeriumi kokkukutsutud töörühm järgmises koosseisus:

projekteerijate ja arhitektide esindajad Kalmer Gross, Indrek Saarepera, Indrek Laul ja Margit

Mutso;

arendajate esindaja Artur Keerov;

TalTechi ja Sisekaitseakadeemia esindajad Priit Laaniste, Aldur Parts, Henri Schasmin, Jarek

Kurnitski, Ivar Talvik ja Tõnu Tomberg;

Riigi Kinnisvara AS-i esindajad Kalle Komissarov ja Mairo Kirss;

kohalike omavalitsusüksuste ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad Kristjan Kostabi,

Kaie Enno, Egle Nõmmoja, Arvo Rikkinen ja Kalle Toomet;

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu esindajad Ardi Roosimaa, Ingvar Allekand ja Allar Kuusk;

ettevõtjate ja tuleohutusekspertide esindajad Uku Tuul, Marko Palloson, Rait Pukk, Sander

Vaher, Janno Männik, Aivo Hiie, Karel Niinepuu ja Aivar Kask;

Päästeameti, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, Kaitseväe Peastaabi ning

Kliimaministeeriumi esindajad Leho Lemsalu, Erti Suurtalu, Urmo Karu, Andres Beek,

Käthriin Lilp, Ainar Afanasjev ja Kaido-Allan Lainurm.

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Keelelahenduste eesti keele

vanemtoimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) redaktsiooni (RT I, 30.12.2025, 20)

2026. aasta 1. juulil jõustuvate muudatustega. Käesoleva määruse eelnõu jõustub samal

kuupäeval.

Riigikogu menetluses oleva eelnõuga 668 SE kavandatakse HOS-i kehtetuks tunnistamine

alates 2026. aasta 1. juulist. Samasisulise määruse kehtestamise volitusnorm sisaldub ka

eelnõus 668 SE.

3

Eelnõuga toetatakse Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi tegevuse „Hädaolukorra seaduse

muutmise seaduse eelnõu“ rakendamist (valdkond: 04. sisejulgeolek). Eelnõu ei ole seotud

Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu esimese peatükiga sätestatakse reguleerimisala ja terminid.

Eelnõu §-ga 1 sätestatakse määruse reguleerimisala.

Punkti 1 kohaselt sätestatakse määruses varjendi ehituslikud nõuded, sealhulgas nõuded

varjendi suurusele, mahutavusele, varjendis olevatele seadmetele ja varustusele,

ligipääsetavusele ja tähistamisele ning kontrollile ja hooldusele.

Punkti 2 kohaselt sätestatakse määruses varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu

ning varjendi suuruse arvutamise põhimõtted hoone kasutamise otstarbe ja kasutajate arvu järgi.

Varjendi rajamise kohustus on juhul, kui püstitatakse hoone, mille ehitusteatis või -luba

esitatakse pärast 1. juulit 2026. Enne 1. juulit 2026 antud ehitusloa muutmisel varjendi rajamise

kohustust ei kohaldata.

Varjendi ehitamise kohustust ei kaasne olemasolevate hoonete renoveerimisel,

rekonstrueerimisel, juurdeehitustel ega kasutusotstarbe muutmisel. Ehitamist2 käsitletakse

käesolevas määruses ehitusseadustiku tähenduses. HOS § 162 lõigete 3 ja 4 kohaselt on varjendi

rajamise kohustus hoone püstitamisel.

Punktide 1 ja 2 kohaselt sätestatakse määruses varjendi ehituslikud miinimumnõuded.

Määrusega kehtestatud piirmäärad tagavad kaitse plahvatuse ning sellega kaasneva lööklaine

ja lenduvate esemete eest ning võimaldavad varjendis tagada värske õhu olemasolu, sõltumata

välisõhu saastatusest. Varjendi projekteerimise sisulisemad juhised sätestatakse

Sisekaitseakadeemia koostatavas varjendi projekteerimise juhendis. Määrusega ei kehtestata

üksikasjalikke ega tehnilisi nõudeid, vaid lähtutakse üldisematest eesmärkidest.

Punkti 3 kohaselt sätestatakse nõuded varjumisplaanile, selle koostamisele, sealhulgas

varjumisvõimaluste hindamisele ning varjumisplaani uuendamisele ja teatavaks tegemisele.

Varjumisplaani koostamise eesmärk on hoones varjumisvõimaluste hindamise ja võimalusel

varjumiskoha kohandamise kaudu tagada ning kirjeldada hoone kasutajatele sobivaimad

varjumisvõimalused vahetu kõrgendatud ohu korral. Vahetut kõrgendatud ohtu käsitletakse

korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) tähenduses. KorS § 5 lõike 4 kohaselt on „kõrgendatud oht“

oht isiku elule, kehalisele puutumatusele, füüsilisele vabadusele, suure väärtusega varalisele

hüvele, suure keskkonnakahju tekkimise oht või karistusseadustiku 15. peatükis sätestatud

I astme kuriteo või 22. peatükis sätestatud kuriteo toimepanemise oht. Kehalise puutumatuse

2 Ehitamine on EhS § 4 lõike 1 kohaselt ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille

tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused. Ehitamine on ka pinnase või katendi ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega.

4

riive käesoleva seaduse tähenduses on seksuaalse enesemääramise õiguse raske rikkumine või

raske tervisekahjustuse tekitamine.

KorS § 5 lõike 5 kohaselt on „vahetu oht“ olukord, kus korrarikkumine leiab juba aset või on

suur tõenäosus, et see kohe algab.

Varjumisplaan annab vajalikus mahus teavet hoones varjumise korraldamise ja

varjumiskindluse suurendamise kohta.

Punkti 4 kohaselt sätestatakse määruses varjumiskoha kohandamise põhimõtted, lähtudes

sellest, et määruses sätestatu järgimisel on inimestele varjumiskohas tagatud kaitse vähemalt

lenduvate kildude eest.

Eelnõu §-ga 2 sätestatakse käesolevas määruses kasutatavad terminid.

Punkti 1 kohaselt mõistetakse hoone suletud netopinna all hoone suletud netopinda majandus-

ja taristuministri 05.06.2015. aasta määruse nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja

arvestamise alused“ (edaspidi määrus nr 57) tähenduses. Määruse nr 57 lisa 1 kohaselt on

varjendi suuruse arvutamisel lubatud suletud netopinnast teha mahaarvamisi, kuid see ei muuda

suletud netopinna käsitlust. Määruse kohaselt lähtutakse varjendi tegeliku varjumispinna

arvutamisel suletud netopinnast, mis on saadud määruse nr 57 lisa 1 kohaselt. See tähendab, et

on tehtud juba varasemad mahaarvamised, mida määrus nr 57 käsitleb, varjendi tegeliku

varjumispinna suuruse arvutamiseks on lubatud omakorda sellest suurusest teha määruse

eelnõu lisas 1 toodud hoone osade mahaarvamised. Seega ei pea projektis näitama mitut suletud

netopinda.

Punkti 2 kohaselt on hoone varinguala horisontaalprojektsioonis hoone ümber olev ala, mille

laius hoone maapealse osa välispiirist on üks kolmandik hoone maapealsest kõrgusest.

Tegemist on hoone ümbruses asuva ohualaga, kus varingu korral võib olla raskendatud

iseseisev väljumine varisenud hooneosade tõttu.

Punkti 3 kohaselt on varjendi piirdekonstruktsioon hoone osa, mis moodustab varjendi

väliskonstruktsiooni ja on projekteeritud taluma olenevalt varjendi klassist määruse § 4 lõikes 2

või 3 nimetatud lööklainest põhjustatud koormust. V1-klassi varjendi piirdekonstruktsioon

peab taluma lööklainest põhjustatud koormust vähemalt 100 kN/m2 ja V2-klassi

piirdekonstruktsioon vähemalt 200 kN/m2. Piirdekonstruktsioon on varjendi kaitsevõime

tagamisel keskse tähendusega, mistõttu on sellele kehtestatud koormustaluvuse nõuded ning ka

piirdekonstruktsioonis asuvate avatäidete (eelkõige varjendi kaitseuks ja luugid) ja läbiviikude

(varjendi ventilatsioonisüsteemiga seotud elemendid) nõuded.

Punkti 4 kohaselt on varjendi kaitseuks varjendi piirekonstruktsioonis asuv uks, mis suletuna

tagab varjendi kaitse välisohu eest sarnaselt varjendi piirdekonstruktsiooniga, mille kaudu

toimub varjendisse sisenemine ja väljumine ning mis avaneb üldjuhul varjendist väljapoole.

Varjendi kaitseuks kaitseb inimesi plahvatusest põhjustatud lööklaine, lenduvate esemete ja

saastunud välisõhu eest. Varjendi kaitseuks peab olema spetsiaalselt varjendis kasutamiseks

toodetud ja vastava klassi järgi sertifitseeritud. Turul on kättesaadavad Soome tootjate

kaitseuksed ja ka Eesti ettevõtjad on valmis tootma nõuetele vastavaid uksi. Üldjuhul on suure

5

koormuse vastuvõtmiseks ette nähtud uksed väljapoole avanevad. Kuigi ukselehe tugevus võib

mõlemas suunas olla sarnane, sõltuvad avanemissuunast ukse kinnitamise viis ja koormuse

ülekandumine seinale.

Punkti 5 kohaselt on varjendi lüüs varjendi osa, näiteks sulgetelk või -ruum, millega

takistatakse varjendi kaitseukse avamisel välissaaste sattumist varjendisse ja mis asub

kaitseukse taga, varjendi piirdekonstruktsiooni sees. Lüüs ja selle vajalikud komponendid,

sealhulgas ülerõhuklapid, peavad olema toodetud varjendis kasutamiseks. Varjendi lüüs

võimaldab inimesel enne varjendisse sisenemist eemaldada endalt välisõhu saaste ja takistada

saaste levikut varjendisse. Olenevalt varjendi suurusest ja kaitseklassist võib lüüs olla kergema

konstruktsiooniga sulgetelk või varjendisse kaitseukse taha projekteeritud eraldi ruum. Lüüs

peab olema sertifitseeritud varjendikomponent, mis on testitud ülerõhu hoidmise, lekkekindluse

ja rõhulainete taluvuse suhtes. Tegemist ei ole kahe ukse või telgilaadse ruumiga, vaid varjendi

osaga, mis toimib koos varjendi kaitseukse ja sellega seotud rõhuelementidega. Varjendi

sissepääsu juures paiknevad lüüsi toimimiseks vajalikud ülerõhuklapid, mis võimaldavad ukse

avamisel säilitada varjendis kontrollitud ülerõhku ja takistada saaste sisenemist.

Varuväljapääsudele neid komponente ei nõuta, kuna varuväljapääsu kasutatakse üksnes

väljumiseks ning lüüsi rajamine ei ole seal tehniliselt vajalik ega otstarbekas.

Punkti 6 kohaselt on varjendi sissepääsutee osaliselt tugevdatud hoone osa, mis ulatub hoone

välisuksest varjendi kaitseukseni. Sisuliselt tähendab see hoone sees paiknevat käiguteed, mille

kaitseukse avanemist võimaldav osa on tugevdatud. Sissepääsuteeks loetakse seega hoones

läbitavat teekonda, mis algab hoone peauksest või muust välisuksest ning lõppeb varjendi

kaitseuksega. Sissepääsuteele kehtestatakse osaline lisakoormuse kandmise nõue, et ka kõige

ebasoodsamate asjaolude kokkulangemisel oleks võimalik varjendi kaitseust avada. Varjendi

sissepääsutee loetakse ühtlasi väljapääsuteeks, kuna hoone kahjustamata jäämisel saab sama

teed kasutada peamise väljumisteena varjendist.

Punkti 7 kohaselt on varjendi tegelik varjumispind varjendi piirdekonstruktsiooni sees asuv

inimeste viibimiseks ettenähtud ala, mille hulka ei arvestata muid varjendis olevaid pindu,

näiteks seadmete ja vahendite hoiualad ning ruumid, mis on inimeste viibimiseks sobimatud.

Tegelik varjumispind on varjendi suuruse arvutamise alus ja näitab, kui suur hulk inimesi saab

varjendis varjuda. Ühe varjendis viibija kohta tuleb tagada vähemalt 0,75 ruutmeetrit

põrandapinda, mille hulka ei arvestata muude varjendis paiknevate seadmete ega ruumide

pinda. Kõik muud seadmed ja ruumid arvestatakse tegelikule varjumispinnale lisaks. Varjendi

tegelik varjumispind ei saa olla väiksem kui 15 ruutmeetrit, mis võimaldab varjumist 20

inimesele ning tagab piisava õhuvahetuse ja ruumi vajalike seadmete ja varustuse jaoks.

Punkti 8 kohaselt on varjendirühm mitmest sama kaitseklassiga varjendist koosnev hoone osa,

mis on ette nähtud kuni 360 inimese varjumiseks. Eelnõu kohaselt on lubatud rajada ühe

suurema varjendi asemel mitu sama klassi väiksemat varjendit tingimusel, et nende tegelik

varjumispind vastab kuni 360 inimese varjumiseks vajalikule pinnale. Täpsemad selgitused on

esitatud vastavas sättes (§ 5 lõige 5).

Punkti 9 kohaselt on varjendi varuväljapääsutee tugevdatud hoone osa, mida kasutatakse

varjendist väljumiseks olukorras, kus muu väljapääsu kasutamine ei ole võimalik.

6

Varuväljapääsutee on otseselt seotud inimeste ohutusega ja sellele on määruses kehtestatud

eraldi nõuded (vt § 8 lõiked 4–11).

Punkti 10 kohaselt on varjendi varuväljapääsutee sisemine pääs üldjuhul sissepoole avanev

uks või luuk, mille kaudu on võimalik varjendist väljuda varuväljapääsuteele juhul, kui

kaitseukse avamine on takistatud või sissepääsutee kasutamine ei ole võimalik. Tegemist on

vahetult varjendist avatava ukse või luugiga, mille kaudu pääseb varuväljapääsuks mõeldud

hoone osasse.

Punkti 11 kohaselt on varjendi varuväljapääsutee välimine pääs varuväljapääsutee lõpuosa,

mille kaudu on võimalik üldjuhul väljuda hoone varingualast ja mis tavaolukorras võib olla

suletud. Varuväljapääsutee välimine pääs on uks või luuk, mis avaneb üldjuhul väljapoole ja

mille kaudu on võimalik väljuda varuväljapääsuteelt või varjendist vabasse õhku. Selle kaudu

peaks saama väljuda hoone varingualast, mistõttu paikneb see üldjuhul hoonest eemal, kuid

eelnõu § 8 lõigetes 5 ja 6 on sätestatud ka tingimused, mille korral võib välimine pääs avaneda

hoone varingualasse.

Punkti 12 kohaselt on varjendi ventilatsioonisüsteem seadmete, filtrite, torustike ja muude

osade kogum, mille eesmärk on takistada õhurõhu järsku muutust varjendis ja saastunud

välisõhu sattumist varjendisse, tagades varjendis viibijatele ühtlase filtreeritud välisõhu jaotuse.

Ventilatsioonisüsteem peab tagama, et kogu varjendis viibimise aja on seal viibijatel piisavas

koguses puhast ja värsket õhku. Ventilatsioonisüsteemi keskne osa on ventilatsiooniseade, mis

tagab värske õhu pealevoolu ning mille osad on muu hulgas spetsiaalsed filtrid ja klapid, mis

takistavad õhusaaste jõudmist varjendisse. Ventilatsiooniseade koos osadega peab sobima

varjendis kasutamiseks, et tagada seadme ja selle osade sobivus varjendile.

Eelnõu §-ga 3 sätestatakse varjumise korraldus hoones.

Lõike 1 kohaselt eristatakse varjumise korraldamisel hoones järgmisi etappe: valmiduse etapp,

valmisolekusse seadmise etapp ja valmisoleku etapp.

Näitlikult saab varjumiseks valmistumist illustreerida järgmise joonisega:

Varjumisvõimaluste tagamise etapid

7

Lõigetes 2–4 kirjeldatud etapid saab kokku võtta järgmiselt:

1) Valmiduse etapp – riigis valitseb tavapärane olukord ja toimub igapäevane tegevus.

Selles etapis on tegevuse peamine eesmärk tagada varjendi või varjumiskoha korrashoid

ja kontroll.

2) Valmisolekusse seadmise etapp – pärast Vabariigi Valitsuse vastava otsuse tegemist kuni

72-tunnine periood, mille jooksul valmistatakse varjend või varjumiskoht ette varjumise

tagamiseks. Rakendatakse ettevalmistavaid tegevusi, mille eesmärk on kohandada

varjend või varjumiskoht varjumiseks sobivaks, sealhulgas kaetakse aknad, seatakse

töökorda generaator (sh tagatakse kütusevaru), valmistatakse ette käimlad ja tehakse

muud vajalikud toimingud.

3) Valmisoleku etapp – varjend/varjumiskoht on eesmärgipäraseks kasutuseks ette

valmistatud ja valmis varjujaid vastu võtma ning neile on tagatud ööpäevaringne

varjumisvõimalus.

Lõike 5 kohaselt on varjendisse ja varjumiskohta lubatud juht-, teenistus- või abikoerad. Juht-,

teenistus- või abikoerad on nende kasutajate abistajad, kelle kohalolek on inimeste ohutuse

tagamiseks hädavajalik, ja nad on dresseeritud stressirohkes olukorras hakkama saamiseks.

Lõike 6 kohaselt tohib avalikku varjendisse või varjumiskohta kaasa võtta väikeloomi ja linde

kohase puuri, kasti, suukorvi või rihmaga ning mitteavalikus varjendis või varjumiskohas

lahendatakse väikeloomade ja lindude kaasavõtmine hoone varjumisplaanis. Näiteks Soomes

eeldatakse, et lemmikloomad jäetakse elukohtadesse ja nende eest hoolitsetakse vastavalt

vajadusele. Avalikesse varjenditesse tohib lemmikloomi kaasa võtta samadel põhimõtetel nagu

ühistranspordis – lemmikloomad ei tohi tekitada teistele lisaohtu. Võimalust mööda kasutatakse

8

transpordipuure ja suukorve, ollakse valmis loomade järel koristama ning tagatakse neile

vajalik söök ja jook.

Lahendus, kus varjendisse on lubatud kaasa võtta väikeloomi, võib tekitada probleeme

inimestele, kellel on kasside või koerade vastu allergia ja kes viibivad samuti varjendis. Sellised

olukorrad tuleb lahendada jooksvalt ja juhtumipõhiselt. Kui tegemist on suurema varjendiga,

saab väikeloomad ja nende omanikud paigutada eraldi ruumi või vastupidi ning ruum

eraldatakse allergikutele. Lahendus sõltub konkreetsest olukorrast.

Mitteavalikesse varjenditesse ja varjumiskohtadesse lemmikloomade kaasavõtmine

kajastatakse hoone varjumisplaanis.

Eelnõu teise peatükiga sätestatakse nõuded varjendile.

Eelnõu §-ga 4 sätestatakse varjendi klassid ja nendega seotud nõuded. Nõuete aluseks on

võetud Soomes varjendite kohta kehtivad parameetrid ning teatud juhtudel on neid leevendatud,

arvestades soovitud kaitsetaset ja kaasnevaid kulusid.

Juhul, kui soovitakse rajada varjend, mis ületab järgnevalt nimetatud parameetrid, ehk rohkem

kui 1000 inimesele, käsitatakse seda erijuhuna. Samas on võimalik ühe suure varjendi asemel

rajada mitu väiksemat varjendit, mille puhul saab lähtuda määruses sätestatud nõuetest.

Lõike 1 kohaselt jaotatakse hoonesse rajatavad varjendid kahte klassi, lähtudes inimeste arvust

varjendis ning varjendi suurusest ja konstruktsioonide tugevusest, mis erinevad koormuse

taluvuse poolest. Klassidesse jaotamise aluseks on võetud Soome kogemus erisusega, et

V1-klassi varjendi miinimumsuurus on Eestis viis ruutmeetrit väiksem ja sellise suurusega

varjend tagab sobiva koha varjumiseks 20 inimesele. Varjendi rajamisega kaasnevad kulud

Eestis ei erine Soome miinimumvarjendi rajamise kuludest.

Hoonesse rajatava varjendi klassi määramisel võetakse aluseks tegeliku varjumispinna suuruse

määramise arvutus, mis on toodud määruse lisas 1, ja vajaduse korral ka nende inimeste arv,

kellele tuleb vahetu kõrgendatud ohu korral tagada varjumisvõimalus. Hooneteks, kus

varjumisvõimalus tuleb tagada vähemalt 80 protsendile hoonesse projekteeritud inimestele,

loetakse määruse lisa 1 kohaselt kinnipidamisasutused, hoolekande- ja meditsiiniasutused ning

haridusasutused. Asudes hoonet projekteerima, valitakse varjendi klass, kui lähteülesandena on

teada hoone kasutusotstarve, selle suurus ja hoone tavapärane kasutajate arv. Seejuures tuleb

arvestada, et varjendi tegelik varjumispind ei saa olla väiksem kui 15 ruutmeetrit.

Määruse lisas 1 on nimetatud hooned, mille puhul arvestatakse tegelik varjumispind nende

inimeste hulga järgi, kellele tuleb vahetu kõrgendatud ohu korral tagada varjumine, ja hooned,

mille puhul saadakse varjendi tegelik varjumispind kindlaksmääratud protsendina hoone

suletud netopinnast. Samuti on alati võimalik rajada mitu väiksemat varjendit, koondada need

varjendirühmaks või paigutada hoone eri osadesse vastavalt hoone omaniku tellimusele ja

koostööle projekteerijaga. Soome praktikas on esinenud juhtumeid, kus ühe S2-klassi varjendi

asemel on rajatud 11 S1-klassi varjendit. Seega on projekteerimisel võimalik paindlikult valida

varjendi klassi, hulka ja asukohta.

9

Lõigetega 2 ja 3 selgitatakse V1- ja V2-klassi varjendite olemust. Varjendi klasside jaotus

rajaneb põhimõttel, et V1-klassi varjendi konstruktsioonid peavad taluma lööklainest

põhjustatud koormust vähemalt 1 Bar või 100 kN/m2 ja V2-klassi varjendi konstruktsioonid

vastavalt vähemalt 2 Bar või 200 kN/m2. Seega on määruses kasutatav kN/m² ehitusvaldkonna

standardne koormusühik ja füüsikaliselt võrdeline rõhuühikuga kPa (1 kN/m² = 1 kPa).

Eelnõu §-s 4 toodud koormus on varjendiklassi minimaalne arvutuslik lööklainesurve. Juhime

tähelepanu sellele, et käesoleva eelnõu §-ga 7 sätestatakse konkreetsete

konstruktsioonielementide kohta kehtivad erikoormused, mis võivad olla klassi

miinimumnõudest suuremad olenevalt elemendi funktsioonist ja ohutustaseme vajadusest.

V1-klassi varjendi tegelik varjumispind on vähemalt 15 ruutmeetrit, selle piirdekonstruktsioon

talub lööklainest põhjustatud koormust vähemalt 100 kN/m2 ning see on ette nähtud kuni 180

inimesele. Soome kogemus näitab, et ligikaudu 90 protsenti varjenditest on võimalik rajada

selliste parameetritega. Seda toetab ka põhimõte, et ühe V2-klassi varjendi asemel on lubatud

rajada mitu V1-klassi varjendit.

V2-klassi varjendi tegelik varjumispind on vähemalt 15 ruutmeetrit, selles tagatakse tegelik

varjumispind üle 180 inimesele (alates 181-st) ja kuni 1000 inimesele ning selle

piirdekonstruktsioon talub lööklainest põhjustatud koormust vähemalt 200 kN/m2. V2-klassi

varjendi tegelikule varjumispinnale ei ole seatud maksimumsuurust, kuid arvestada tuleb, et üle

1000 inimese ühte asukohta koondamine ei ole ohutu. Seega, mida rohkem on väiksemaid

varjendeid, seda hajutatumalt on inimesed paigutatud ja seda parem on nende kaitstus. Seetõttu

ei ole otstarbekas rajada väga suure mahutavusega V2-klassi varjendeid.

Eelnõuga kehtestatakse tegelikule varjumispinnale piirmäärad, kusjuures kõik muud varjendis

põrandapinda vajavad komponendid arvestatakse sellele pinnale lisaks. Varjendi kogupind

kujuneb tegelikust varjumispinnast ning seadmete, abiruumide ja muude vajalike pindade

summast ning on Soome kogemuse põhjal üldjuhul ligikaudu 10–15 protsenti suurem kui

tegelik varjumispind (näiteks 15-ruutmeetrise varjendi puhul võib see protsent olla suurem).

Varjendi töörühmas tehtud arvestuse kohaselt sobib 15-ruutmeetrine varjend varjumiseks kuni

20 inimesele ning seal on mõistlike kulutustega tagatud piisav värske õhu olemasolu ja muud

vajalikud olmetingimused. Väiksema tegeliku varjumispinnaga varjendi puhul on vajalike

lisaseadmete, näiteks ventilatsioonisüsteemi ja varuväljapääsutee, ning muu varustuse, samuti

olmeala või tualeti rajamise maksumus samaväärne suurema varjendi omaga. Seega oleks

väiksema kui 15-ruutmeetrise tegeliku varjumispinnaga varjendi rajamise kulu

ebaproportsionaalne võrreldes nende inimeste arvuga, kes seal kaitset saaksid.

Varjend ise võib olla erikujuline, mis aitab tagada konstruktsioonilise tugevuse ka suuremate

varjendite puhul. Hajutatavuse lubamine võimaldab rajada mitu väiksemat varjendit, kusjuures

varjendi sees tuleb vajaduse korral tagada eraldatud ruumid vajalike vaheseinte abil.

Tegelik varjumispind peab varjumise ajal olema vähemalt 0,75 ruutmeetrit inimese kohta

(eelnõu § 6 lõige 3).

Varjendi klassi valikul saab juhinduda sellest, kas on optimaalne rajada näiteks üks V2-klassi

varjend või mitu V1-klassi varjendit. Valik sõltub inimeste arvust ja nende tegelikust

ruumivajadusest. Näiteks haiglates on varjendis vaja tagada liikumisvõimalus ratasvooditega,

10

mistõttu ei pruugi 0,75 ruutmeetrit põrandapinda inimese kohta olla piisav. Sel juhul võiks

minimaalne kavandatav põrandapind olla ligikaudu 2,1 ruutmeetrit inimese kohta (Soomes on

see näiteks alates 1,5 ruutmeetrist). Täpsemad suunised varjendite tegeliku varjumispinna

arvutamiseks on esitatud määruse lisas 1 ja koostatavas projekteerimisjuhendis.

Lõike 4 kohaselt sätestatakse varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu

kasutusotstarbe ja kasutajate arvu järgi määruse lisas 1. HOS-is sätestatakse üldised suunised

hoonetele, kuhu tuleb rajada varjend peamise kasutusotstarbe ja suuruse järgi, kuid varjendi

rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu on esitatud määruse lisas 1.

Kasutusotstarbest lähtumine tähendab muu hulgas seda, et varjendi suuruse arvutamisel

võetakse arvesse hoone eri osade erinevat kasutusotstarvet või -viisi. Näiteks kui hoone

peamine kasutusotstarve on büroohoone, kuid hoonesse on kavandatud ka ruumid

toitlustusasutusele ja lastehoiule, lähtutakse varjendi rajamise kohustuse määramisel hoone

peamisest kasutusotstarbest, kuid arvesse tuleb võtta ka hoone teiste osadega seotud nõudeid.

Määruse lisa 1 käsitluse kohaselt sõltub büroohoonesse ja seal olevasse toitlustusasutusse

rajatava varjendi tegelik varjumispind hoone suletud netopinnast ning lasteaia puhul hoone

kasutajate arvust lisas 1 toodud ulatuses. Seega lähtutakse varjendi rajamisel nii hoone kui ka

terviku kasutusotstarbest ning selle eri osade kasutusotstarbest ja teatud juhtudel ka kasutajate

arvust.

Eelnõu §-ga 5 sätestatakse varjendi asukoha ja projekteerimise nõuded. Kuna varjendeid on

võimalik rajada ka rühmana, kohaldatakse sellisel viisil rajatavatele varjenditele samuti

nimetatud sätetes toodud varjendi asukoha nõudeid.

Lõike 1 kohaselt võib varjendi rajada hoone osana või eraldiseisva hoonena ja täielikult või

osaliselt maa-alusena või hoone esimesele korrusele. Niisugune käsitlus annab projekteerijatele

suurema paindlikkuse sobiva asukoha leidmisel hoones või selle lähedal.

Varjend ei ole tühi hoone või hoone osa. Sellesse võib projekteerida näiteks koosolekuruumi,

võimla, tööõpetuse klassi või muu sarnase ruumi, tingimusel et seda on võimalik vajaduse

korral kolme tööpäevaga varjendina kasutusele võtta. Varjendi saab rajada täielikult või

osaliselt maa alla või hoone esimesele korrusele. Sõltumata valitud asukohast peavad olema

täidetud kõik koormus- ja muud nõuded.

Sõltumata varjendi klassist kehtib põhimõte, et kui varjendi rajamisel eelistatakse maapealset

lahendust hoone esimesel korrusel, tuleb arvestada, et maapealne varjend eeldab sarnaselt maa-

alusega kaitset plahvatuse ning sellega kaasneva lööklaine, laialipaiskuva eseme ja õhusaaste

eest.

Täpsemad juhised varjendi asukoha valiku ja vajalike arvutuste kohta esitatakse

projekteerimisjuhendis.

Lõike 2 kohaselt võib varjendi projekteerimisel ja ehitamisel juhinduda asjakohasest Eesti,

Euroopa või rahvusvahelisest standardist või juhendmaterjalist, eeldusel et määruse nõuded on

täidetud. Selline võimalus on jäetud eelkõige põhjusel, et määrusega antakse varjendile üldised

11

nõuded, millele varjend peab vastama, samas kui standardites võivad olla esitatud sobivad

tehnilised lahendused nende nõuete täitmiseks.

Sisuliselt tähendaks see võimalust kasutada Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna

liikmesriigis kehtivaid varjendinõudeid või Euroopa standardiorganisatsiooni rahvusvaheliselt

tunnustatud standardit. Samas ei välista selline sõnastus ka näiteks Ühendkuningriigi või

Ameerika Ühendriikide standardite kasutamist, juhul kui need vastavad eelnõu nõuetele.

Silmas tuleb pidada, et kui projekteerija on aluseks võtnud näiteks Soomes, Rootsis või Šveitsis

kehtivad varjendi nõuded, tuleb ehitusloa andjale esitada projekteerimisel kasutatud

alusdokumendid. Kui nende alusel on täidetud käesoleva määruse miinimumnõuded, loetakse

varjend nõuetele vastavaks. Samuti saab projekteerimisel kasutada European Committee for

Standardizationi (Euroopa standardikomitee, CEN) või International Organization for

Standardizationi (rahvusvaheline standardiorganisatsioon, ISO) kehtestatud varjendi

standardeid või tehnilisi spetsifikatsioone. Näiteks võib tuua standardi EVS-EN 22359

„Security and resilience - Guidelines for hardened protective shelters“ (ISO 22359) ja tehnilise

spetsifikatsiooni ISO/TS 22359 „Security and resilience - Hardened protective shelters - Part 2:

Requirements for shelter protective equipment“.

Enne käesoleva eelnõu jõustumist koostatud ehitusprojektid, milles on kasutatud muud

standardit või juhendmaterjali, on endiselt asjakohased.

Lõike 3 kohaselt tuleb varjendi rajamisel vältida varjendi võimalikku üleujutust või liigniiskuse

kogunemist. See on eriti oluline niisketes piirkondades hoonete või varjendite rajamisel. Kui

liigniiskuse kogunemist saab lahendada tehniliste vahenditega (näiteks niiskusimur, varundatud

pumpamislahendus, küttelahendus või ventilatsioon), võib võimaliku üleujutuse vältimiseks

rajada varjendi näiteks hoone esimesele korrusele. Seejuures tuleb arvestada, et üleujutust ja

liigniiskust ei põhjusta ainult looduslikud tegurid, vaid need võivad tekkida ka hoone

tehnosüsteemide purunemisel. Seetõttu tuleb vältida hoonest endast lähtuvaid üleujutusohte.

Varjendiks kavandatud hoone osa igapäevane kasutamine võimaldab olukorda jälgida ja

vajaduse korral niiskuse teket ennetada, samas tuleks püüda selliseid olukordi varjendi

projekteerimise käigus arvestada.

Lõike 4 kohaselt ei tohi varjendi piirdekonstruktsioon ja juurdepääsuteed piirneda ruumidega,

kus varjendi valmisoleku etapis on plahvatusoht või paikneb suures koguses vedelikku, näiteks

basseinid või suured veehoidlad. Varjend on ette nähtud eelkõige kaitseks väljast lähtuva

sõjalise rünnakuga kaasneva plahvatus- ja muu ohu eest, kuid samal ajal tuleb vältida hoonest

endast lähtuvaid ohte varjendis viibijatele. Samas võib varjendi rajada ka hoone sellisesse ossa,

kui hoone tavapärasest kasutusest tulenev plahvatus- või üleujutusoht on võimalik varjendi

valmisoleku etapiks kõrvaldada, näiteks teisaldada plahvatusohtlik seade või ained või

tühjendada bassein veest.

Lõike 5 kohaselt võib ühe suure varjendi asemel rajada mitu väiksemat sama klassi varjendit

eeldusel, et nendes tagatakse tegelik varjumispind kuni 360 inimesele. Selline lahendus võib

teatud juhtudel osutuda ka majanduslikult otstarbekamaks, kuna kahe varjendi vahel on

võimalik kasutada näiteks ühte piirdekonstruktsiooni seina.

12

Kahjuriski arvutuse põhjal on Soomes uuritud, kui suured võivad varjendid olla ja milline on

nende vastupidavus laskemoonale. Uuringu tulemusel järeldati, et varjendeid saab rajada

rühmana, kui tegelik varjumispind on kuni 270 ruutmeetrit. Rühmana varjendite rajamine

vähendab kulusid. 270 ruutmeetrit tegelikku varjumispinda tagab varjumiskoha 360 inimesele.

Varjendirühmade omavaheline kaugus peab olema vähemalt 20 meetrit, mis tagab piisava

hajutatuse ja suurendab ohutust. Täpsemalt kirjeldatakse selle lahenduse kajastamist projektis

ja rakendamisvõimalusi projekteerimisjuhendis.

Lõike 6 kohaselt võib mitme lähestikku asuva hoone kohta rajada ühise varjendi. Selle rajamisel

tuleks lisaks käesoleva paragrahvi lõikele 7 nõude täitmisel arvestada, et ohusireeni kuulmise

hetkest ei tohiks varjendisse jõudmise aeg ületada kolme minutit.

Lõike 7 kohaselt võib hoonete ühine varjend paikneda kaugeimast sellega seotud hoonest kuni

250 meetri kaugusel. Soome regulatsiooni järgi võivad varjendid üksteisest paikneda kuni 500

meetri kaugusel. Eestis oleme aluseks võtnud Ukraina kogemuse, kus hoonete ühise varjendi

mõistlikuks kauguseks peetakse 250 meetrit. Sellega soovitakse tagada, et ka piiratud

liikumisvõimega inimesed jõuaksid varjendisse. Kauguse arvestamisel mõõdetakse vahemaad

kaugeima hoone välisuksest kuni varjendi kaitseukseni mööda lühimat võimalikku

liikumisteed. See tähendab, et liikumistee peaks kulgema selleks ettenähtud teid mööda ning

vältima aedadest ja haljastusest tulenevaid takistusi, tagamaks võimalikult sujuv ja kiire

liikumine.

Lõike 8 kohaselt tuleb mitme hoone kohta rajatud ühine varjend teha esimese hoone kasutusele

võtmise ajaks.

Eelnõu §-ga 6 kehtestatakse varjendi suuruse määramise alused: kui suur peab olema tegelik

varjumispind ning milliseid varjendi ruume ja pindu tegeliku varjumispinna hulka ei arvestata.

Kuigi Soome S1-klassi varjendi standardis on määratletud tegeliku varjumispinna

miinimumkõrgus (2,3 meetrit ning talade ja kommunikatsioonide all vähemalt kaks meetrit), ei

kehtestata käesoleva eelnõuga vastavat nõuet. Kuna varjend on igapäevaselt kasutatava hoone

osa, ei saa varjumispinna miinimumkõrgus olla madalam kui hoone tavapärane korruse kõrgus.

Hoone kasutusotstarbe muutmisel on tegemist olemasoleva hoonega, millele ei laiene uue

varjendi rajamise kohustus. Küll aga tuleb asjaolude muutumisel hinnata varjumisvõimalusi ja

sätestada sobiv varjumise korraldus.

Lõike 1 kohaselt moodustub varjendi kogupind varjendi tegelikust varjumispinnast ning

pinnast, mis on ette nähtud käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud seadmetele ja muudele

ruumidele. Keskse tähtsusega on varjendi tegelik varjumispind, millele on kehtestatud

konkreetsed arvväärtused ja arvutamise juhised. Muude seadmete ja ruumide pind sõltub

varjendis viibivate inimeste arvust ja valitud varjendi klassist. Seega ei ole võimalik kehtestada

ühtset kindlat suurust, sest see võib olenevalt varjendist erineda. Seetõttu ei hinnata varjendeid

kogupinna, vaid varjendi tegeliku varjumispinna alusel.

Näide varjendi tegeliku varjumispinna arvutamise kohta: 1500 ruutmeetri suuruse suletud

netopinnaga hoones tuleb kahe protsendi nõude kohaselt rajada 30 ruutmeetrise suuruse

tegeliku varjumispinnaga varjend. Arvestades, et igale inimesele tuleb tagada 0,75 ruutmeetrit,

13

on selline varjend ette nähtud 40 inimesele (30/0,75). Varjendi tegelik kogusuurus sõltub

seejuures hoone kasutusotstarbest ja kasutusrežiimist vahetu kõrgendatud ohu korral. Kui 1500-

ruutmeetrine hoone on projekteeritud 100 inimesele ja seda kasutatakse ka vahetu kõrgendatud

ohu korral samas mahus (nt hoolekandeasutus), on tegelik varjumispind 60 ruutmeetrit (80 ×

0,75).

Lisaseadmete ja -vahendite paigaldamiseks ning lisaruumide rajamiseks vajalik põrandapind

arvutatakse lisaks tegelikule varjumispinnale. Nende pindade suurus võib sõltuda sellest, kui

paljudele inimestele on varjend ette nähtud. Näiteks võib lüüsi ja ventilatsiooniseadme

paigaldamiseks vajalik põrandapind olla vähemalt neli ruutmeetrit (1,5 + 2,5). Joogivee

hoiustamiseks vajalik pind sõltub aga arvestusest, mille kohaselt peab varjendis olema iga

tegeliku varjumispinna ruutmeetri kohta neli liitrit vett ööpäevas (12 liitrit iga tegeliku

varjumispinna ruutmeetri kohta).

Lisas 1 on nimetatud hooned, mille tegelik varjumispind määratakse arvestusega 1 või 2

protsenti hoone suletud netopinnast, ja hooned, kus tuleb varjumiskoht tagada vähemalt 80

protsendile hoone kasutajatest. Kui võtta varjendi suuruse aluseks 1 või 2 protsenti hoone

suletud netopinnast, võib see tähendada, et varjumiskoht saab tagatud näiteks 30, 50 või 100

protsendile hoone kasutajatest. Juhime tähelepanu, et igas sellises hoones võib varjendi suuruse

arvutuses lähtuda ka maksimaalsest inimeste arvust, mis on sellesse hoonesse projekteeritud.

Hooneteks, mille puhul tuleb kindlasti inimeste arvu arvestada ja tagada seal varjumise

võimalus vähemalt 80 protsendile hoone kasutajatest, loetakse näiteks haiglat, hooldekodu,

lasteaeda ja kooli, kuna nendes hoonetes viibivad inimesed ka vahetu kõrgendatud ohu korral.

Lõike 2 kohaselt lähtutakse varjendi tegeliku varjumispinna määramisel määruse lisast 1. See

tähendab, et aluseks võetakse kindlaksmääratud protsent hoone suletud netopinnast, millest on

maha arvatud määruse lisas 1 nimetatud hoone osad, või lisas 1 nimetatud hoonete puhul

lähtutakse hoonesse projekteeritud inimeste arvust ja tagatakse hoones varjumise võimalus

vähemalt 80 protsendile hoone kasutajatele.

Inimeste arvu tuleb kindlasti arvesse võtta hoonetes, kus inimesed võivad viibida ööpäev läbi

ja nende iseseisev toimetulek on piiratud (nt hoolekandeasutused, haiglad ja

kinnipidamisasutused), samuti hoonetes, mis peavad olema kasutuses ka vahetu kõrgendatud

ohu korral (nt koolid ja lasteaiad). Muude hoonete puhul, kus hoone kasutajate arvu

arvestamisel kujuneks varjend ebamõistlikult suureks, sest selles hoones ei pruugi vahetu

kõrgendatud ohu korral olla nii palju inimesi, kes varjumisvõimalust vajavad, võib lähtuda

üksnes määruses käsitatud hoone netopinna arvestusest.

Näiteks kaupluses, mis on tavaolukorras ette nähtud 1000 inimesele ja mille suletud netopind

on 18 000 ruutmeetrit ning kus eelduslikult vahetu kõrgendatud ohu ajal ei viibi nii palju

inimesi, saab määruse lisa 1 kohaselt kasutada järgmist mudelit: 2 protsenti hoone netopinnast

annab tegeliku varjumispinna suuruseks 360 ruutmeetrit, mis sobib varjumiseks 480 inimesele.

Sellisel juhul on hoone omanikul lubatud lähtuda varjendi rajamisel hoone netopinnast ja

kajastada varjumisplaanis, et kaupluses on tagatud varjumisvõimalus 480 inimesele. Samuti on

võimalik kaupluses vahetu kõrgendatud ohu korral piirata üheaegselt viibivate külastajate arvu.

14

Koolihoones, mis on ette nähtud 1000 inimesele, tuleb lisaks hoone suletud netopinna alusel

arvutatud varjumispinnale arvesse võtta inimeste arvu. Kui netopinna alusel arvutatud

varjumispind on 360 ruutmeetrit ja see mahutab 480 inimest, tuleb ülejäänud 320 inimese jaoks

(80 protsenti hoone kasutajatest) arvestada täiendav varjumispind. Kui igale inimesele tagada

0,75 ruutmeetrit varjumispinda, tuleb varjendi tegelikku varjumispinda suurendada 240

ruutmeetri võrra ning kokku on sellises koolihoones vajalik vähemalt 600 ruutmeetri suurune

tegelik varjumispind, millele lisanduvad seadmete ja muude ruumide pinnad.

Arvestades Ukraina sõja kogemust, on võimalik hinnata, millistes hoonetes peaks

kriisiolukorras tegevus jätkuma või milliseid hooneid võib olla vaja ajutiselt kasutusele võtta,

ning neid asjaolusid tuleb varjendi suuruse planeerimisel arvesse võtta.

Lõike 3 kohaselt tagatakse tegeliku varjumispinna määramisel iga inimese kohta vähemalt 0,75

ruutmeetrit põrandapinda. Tegemist on mitmes riigis kasutusel oleva arvestusliku suurusega,

mis on end õigustanud nii ehitushinna kui ka optimaalse mahutatavuse seisukohalt. Samas tuleb

haiglates, hooldekodudes või muudes hoonetes, kus inimeste olukorra tõttu on vaja tagada

suurem varjumispind, tegelikku varjumispinda suurendada. Kõik sellised hooned ei pruugi olla

tervishoiu- või sotsiaalhoolekande hooned. Need hooned võivad olla koolid, kus viiakse läbi

õppetööd erivajadustega lastele, või asutuste juhtimiskeskkonnad, kus on vaja liigutada

mobiilseid akupankasid,või maa-alused varahoidlad. Tegeliku varjumispinna suurus sõltub

ennekõike hoone kasutajate sihtrühmast.

Tegelik varjumispind ei ole väiksem kui 0,75 ruutmeetrit inimese kohta, kuid minimaalseks

sobivaks suuruseks haiglates võib lugeda vähemalt 2,1 ruutmeetrit inimese kohta, et tagada pind

elu ja tervise säilitamiseks vajalikele seadmetele ning vahenditele.

Suurema tegeliku varjumispinna vajadus võib tekkida ka juhul, kui haigla varjendis tuleb tagada

operatsioonide tegemise võimekus. Samuti on suurem ruumivajadus seotud ratastoolide või

ratasvooditega liikumise ning lamamisvõimaluse tagamisega. Kui varjend projekteeritakse

näiteks 30 inimesele, võib tegelik varjumispind kujuneda järgmiselt: kümnele inimesele

tagatakse ettenähtud põrandapind 0,75 ruutmeetrit inimese kohta, samal ajal võib samasse

varjendisse ette näha järgmisele kümnele inimesele ühe ruutmeetri inimese kohta ja kümnele

inimesele 2,1 ruutmeetrit. Sellisel juhul on minimaalne nõue kõigile täidetud, kuid tegelik

varjumispind on summaarselt suurem. Niisuguse lahenduse kasutamine eeldab projekteerija ja

hoone omaniku kokkulepet.

Lõike 4 kohaselt summeeritakse tegelik varjumispind mitme hoone kohta ühise varjendi

rajamisel. See tähendab, et kui lähestikku asuvatele hoonetele rajatakse ühine varjend, tuleb

selle tegeliku varjumispinna arvutamisel lähtuda hoonetele esitatavatest nõuetest nii, nagu

kajastatakse määruse lisas 1. Kui näiteks soovitakse rajada ühine varjend kauplusele ja selle

kõrval asuvale muuseumile, lähtutakse määruse lisa 1 kohaselt kaupluse puhul tegeliku

varjumispinna arvutamisel 2 protsendist suletud netopinnast ja muuseumi puhul 1 protsendist

suletud netopinnast ning rajatava varjendi tegelik varjumispind saadakse nende arvude

summeerimisel.

Lõike 5 kohaselt ei summeerita tegelikku varjumispinda hoonetes, millel on samad kasutajad

ja kuhu rajatakse ühine varjend. Näiteks võib ühe ettevõtte territooriumil paikneva büroo- ja

15

tootmishoone kasutajatele või koolihoone ja selle ühiselamule rajada ühise varjendi ning

lähtuda põhimõttest, et mõlemat hoonet kasutavad samad inimesed. Tegeliku varjumispinna

suuruse arvutamisel lähtutakse määruse lisas 1 toodud põhimõtetest ilma tulemusi

summeerimata.

Lõike 6 kohaselt võib tegeliku varjumispinna summeerida erineva kasutusotstarbega hoone

osade korral, kui nende puhul on ette nähtud erinev tegeliku varjumispinna suuruse arvestus.

See tähendab, et ühe hoone puhul, millel on erineva kasutusotstarbega osad, võib hoone jaotada

osadeks ning arvutada iga osa kohta määruse lisa 1 kohase tegeliku varjumispinna suuruse.

Saadud tulemust saab kasutada hoonesse rajatava varjendi tegeliku varjumispinna suuruse

arvutamiseks. Näiteks kui kaubandushoone 10 000-ruutmeetrisest suletud netopinnast

moodustavad laod 45 protsenti, rajatakse varjend kaubandushoone parameetrite alusel, sest

laole ei tule lisa 1 kohaselt varjendit rajada.

Kui hoone kasutusotstarvet muudetakse, on tegemist olemasoleva hoonega, millele ei laiene

uue varjendi rajamise kohustus. Küll aga tuleb asjaolude muutumisel hinnata

varjumisvõimalusi ja sätestada sobiv varjumise korraldus. Kui hoonele määratakse uus

kasutusotstarve, ei tähenda see ümberehitust ega lammutamist, ja varjumisvõimalus tagatakse

suuremale arvule inimestele ning sellekohane teave kajastatakse varjumisplaanis.

Lõikes 7 on nimetatud varjendi alad ja ruumid, mida tegeliku varjumispinna hulka ei arvestata.

Regulatsioon sarnaneb Soomes kehtivate nõuetega, erisused on detailides. Nimetatud pinnad

tuleb vajaduse korral projekteerida varjendi piirdekonstruktsiooni sisse lõike 8 kohaselt, kuid

neid ei kasutata varjumiseks. Lisaks tegelikule varjumispinnale tuleb projekteerida põrandapind

lüüsi, ventilatsiooniseadmete, esmaabiruumi, varuenergiaallika ja tualeti jaoks ning olmealale,

kus paikneb töötasapind või mis on eraldi ruum. Olmeala tähendab vähemalt töötasapinda, mille

kõrval on pistikupesad ja mille peal saab vajaduse korral vett soojendada või toitu ette

valmistada. Tavaolukorras võib töötasapind ruumi säästmiseks olla klapina seinatasapinnas või

teisaldatav. Lisaks ei loeta tegeliku varjumispinna hulka muud ala või ruumi, kus inimene ei

saa pikka aega turvaliselt viibida. Sellisteks varjendi osadeks saab pidada ruume, mille kõrgus

on alla 1,6 meetri või laius alla kahe meetri, alasid, kuhu on paigutatud seadmed või vahendid

või kus liiguvad uksed või kus inimene ei saa tegelikkuses turvaliselt viibida. Seega, varjendi

sellised kohad, kus lagi on liiga madal või ruum liiga kitsas, et inimene saaks seal ohutult olla,

saab küll varjendisse rajada, kuid neid ei loeta tegeliku varjumispinna hulka.

Eelnõu §-ga 7 sätestatakse nõuded varjendi konstruktsioonidele.

Lõike 1 kohaselt võib varjendi piirdekonstruktsioon olla osa hoone kandvast konstruktsioonist

ja üldjuhul rajatakse piirdekonstruktsioon raudbetoonist. See ei tähenda, et varjendit ei või

rajada eraldiseisvana. Kui varjend soovitakse paigutada maa alla, saab see olla nii eraldiseisev

kui ka osa hoonest.

Raudbetooni kasutamine piirdekonstruktsioonis on siinkohal pigem reegel, kuid sättega

jäetakse võimalus kasutada ka muid materjale, näiteks graniiti või paekivi, kui see on võimalik.

Muude materjalide kasutamisel tuleb tagada samaväärne vastavus varjendi

piirdekonstruktsioonidele esitatavatele tugevus- ja koormusnõuetele.

16

Lõike 2 kohaselt ei ole varjendiks rajatud hoone osa tavapärase kasutuse ajal lubatud nõrgestada

varjendi piirdekonstruktsiooni. Nõude eesmärk on tagada, et kogu hoone kasutusaja jooksul

säilib varjendi monoliitsus, kaitsevõime ja konstruktsiooniline terviklikkus. Tegemist ei ole

siiski absoluutse keeluga teha piirdekonstruktsioonides läbiviike. Keeld on nõrgestada

piirdekonstruktsioone, mistõttu on teatud juhtudel lubatud piirdekonstruktsiooni läbivad tööd,

näiteks ventilatsioonisüsteemi vahetamisel. Sellised tööd tuleb kajastada ehitusprojektis või

projekti muudatustes ning tööde tegemise järel peab olema jätkuvalt tagatud varjendi

terviklikkus ja kaitsevõime.

Lõike 3 kohaselt ei ole varjendis lubatud kasutada ehituslikke lahendusi, nagu müüritisi, muid

konstruktsioone või viimistluskihte, mis tugeva vibratsiooni korral võivad varjendis viibijaid

ohustada. See tähendab, et nii konstruktsioonides kui ka viimistluses ei tohi varjendis kasutada

materjale, mis vibratsiooni mõjul murduvad, eralduvad või tekitavad ohtlikku tolmu. Samas ei

ole selliste lahenduste kasutamine hoone tavapärases kasutuses keelatud, kuid varjendi

kasutuselevõtmisel tuleb need materjalid eemaldada.

Näiteks võib varjendiks rajatud hoone osas olla tavapärases kasutuses saun, kuid varjendina

kasutades ei tohi seal olla klaasust või ripplage ega muid elemente, mis ei ole ette nähtud

ohutuks kasutamiseks tugeva vibratsiooni korral. Erinevat tüüpi lisaohte tuleb varjendis

viibijatele vältida.

Lõike 4 kohaselt peab pinnasele toetuv raudbetoonpõrand varjendis olema vähemalt 150

millimeetri paksune või tuleb muu materjali kasutamisel tagada samaväärne kaitse. Raudbetoon

tagab sellise paksusega piisava tugevuse ja koormuskindluse. Muu materjali kasutamisel tuleb

tagada, et ka selle paksus ja omadused annavad samaväärse kaitse. Erisusi V1- ja V2-klassi

varjendis pinnasele toetuva raudbetoonpõranda paksuse puhul ei tehta, kuna selliselt

paigaldatud põrand ei pea vastu võtma erakorralisest koormusest tulenevat survet. Kui varjendi

põrand ehitatakse kokku varjendi seintega ja moodustatakse üks ühiselt töötav ruumiline

konstruktsioon (näiteks veetihe maa-alune korrus või nõrkadele pinnastele rajatud

plaatvundament), on põranda paksus juba oluliselt suurem.

Lõike 5 kohaselt peab V1-klassi varjendi piirdesein, lagi ja alt avatud põrand

raudbetoonkonstruktsiooni korral olema vähemalt 300 millimeetri paksused ja V2-klassi

varjendi vastavad konstruktsioonid vähemalt 400 millimeetri paksused. Nõude täitmine tagab

ühtlasi varjendi kiirguskaitse, mistõttu ei ole sel juhul eraldi kiirguskaitset vaja arvutada.

Väiksema paksusega piirdekonstruktsioon, näiteks 200 millimeetrit, võib küll tagada

plahvatuse mõju vastase kaitse, kuid sellisel juhul tuleb kiirguskaitse saavutamiseks rakendada

täiendavaid lahendusi. Erandiks on pinnasele toetuv põrand, mis peab mõlema klassi varjendis

olema vähemalt 150 millimeetri paksune, kuna see tagab oma eripära tõttu nõutava

kaitsetaseme. Kõik piirdekonstruktsioonis olevad avatäited peavad taluma neile nõutud

erakorralisi koormusi, mis on nimetud järgmistes lõigetes.

Lõigetes 6 ja 7 on sätestatud erakorralised koormused, mida tuleb varjendi

piirdekonstruktsiooni ja selle avatäidete projekteerimisel arvestada. V1- ja V2-klassi

varjenditele esitatakse erinevad koormusnõuded (vt § 4 lõiked 2 ja 3), mistõttu tuleb ka

erakorralisi koormusi arvutada erinevatel alustel. Sätetes on tegemist erakorraliste koormuste

17

miinimumväärtustega, projekteerimisel on lubatud kasutada ka suuremaid ekvivalentkoormusi.

Erakorralise koormuse all peetakse määruses silmas staatilist koormust, mis on lööklaine

mõjust tulenevate koormuste staatiline ekvivalent.

Alarõhukoormus määruse käsitluses on piirdekonstruktsiooni tagasiliikumise ehk paisumise

vastupidise liikumise koormus peale plahvatust. Kaitseuksele ja muudele läbiviikudele (nt

klapid, luugid) esitatakse kõrgemad koormusenõuded, kuna need nõrgestavad oma olemuselt

piirdekonstruktsiooni. Kõrgem koormusenõue võimaldab koormuse osalist hajumist

piirdekonstruktsioonile ning tagab nende kohtade piisava tugevuse ja vastupidavuse.

Kui varjend rajatakse maapealse või eraldiseisva ehitisena, on soovitatav see täiendavalt

ankurdada, et tagada vastupidavus erakorralistele koormustele. Pinnasele toetuvale põranda

puhul erakorralist koormust ei arvestata ja seetõttu ei ole seda sätetes eraldi nimetatud.

Täpsemad suunised erakorraliste koormuste arvutamiseks kirjutatakse varjendite

projekteerimisjuhendisse.

Lõike 8 kohaselt peab varjendi piirdeseina, lae ja alt avatud põranda puhul raudbetooni asemel

muu materjali kasutamisel konstruktsioon vastama lõigetes 6 või 7 toodud koormustele. Seega

tuleb arvesse võtta nii tavakoormusi kui ka erakorralisi koormusi tagamaks varjendi vajalik

tugevus ja vastupidavus. Lõikes 5 nimetatud raudbetoonist varjendi piirdeseina, lae ja alt avatud

põranda paksused tagavad ühtlasi kiirguskaitse, mistõttu sellele ei ole määruses eraldi piirmäära

toodud. Muu materjali kasutamisel tuleb kiirguskaitse vajadust vastavalt arvesse

võtma. Täpsemad arvutused tuuakse projekteerimisjuhendis.

Lõike 9 kohaselt ei tohi hoones kasutatavad kütte-, vee-, ventilatsiooni- ja elektritransiittrassid,

mis ei teeninda varjendiks rajatud hoone osa, läbida varjendi piirdekonstruktsioone. See

tähendab, et hoone tavakasutust teenindavad, kuid varjendiga mitteseotud trassid peavad

paiknema täielikult väljaspool varjendi piirdekonstruktsioone. Varjendit teenindavad trassid

varustavad otseselt varjendit, neid on võimalik varjendi režiimis kasutada või need on vajalikud

varjendi toimimiseks. Näiteks on lubatud projekteerida varjendi ventilatsioonisüsteemi

läbiviigud varjendi piirdekonstruktsioonidest. Kui varjendis saab süsteemi ise kontrollida

(sulgeda, eraldada, kasutada), on see varjendit teenindav, kui mitte, on tegu transiittrassiga.

Lõike 10 kohaselt tuleb varjendi seinad, lagi ja põrand töödelda betoonitolmu sidumiseks ning

tagada, et ükski irduv viimistluskiht ei tekita lisaohtu. Põrandakate peab olema kergesti

puhastatav või eemaldatav. Varjendi seintel, põrandal ja laes võib kasutada tugevalt kleepuvaid

pahtleid ning tavapäraseid värve, kuid irduvaid elemente ei ole lubatud siseviimistluses

kasutada.

Sättes käsitletakse siseviimistlust. Sisekujunduselementidele, nagu mööbel või varjendi

vajalikud seadmed, esitatakse nõuded §-s 11. Laekonstruktsioonis tuleks kasutada laesisest

kaitsevõrku või kinnitada betoonile profileeritud terasplekk. Kaitsevõrgu või teraspleki

kasutamine lae all suurendab inimeste ohutust, kaitstes neid betooni purunemisel tekkivate

kildude eest. Tekstiilsete põrandakatete kasutamist varjendis tuleb vältida. Kui kasutada neid

hoone osa tavapärases kasutuses, peab olema tagatud nende kiire eemaldamine varjumise ajaks.

Selline lahendus aitab tagada varjendis tervise- ja hügieenitingimusi, vähendada niiskuse

18

võimalikku teket ning alandada selle hoone osa eripõlemiskoormust. Varjumise ajal peab

põrand olema puhastatav ning tolmu ja niiskuse teke minimeeritud.

Lõike 11 kohaselt peab varjendi kaitseuks olema suletav käsitsi ning sulgemine ei tohi

kahjustada varjendi kaitsevõimet. See tähendab lahendust, kus varjumisvajaduse korral on

kaitseust võimalik hõlpsalt avatud asendist vabastada ja sulgeda. Soovitatavalt peaks selle

tegevuse saama läbi viia üks inimene.

Lõike 12 kohaselt tuleb varjendi kaitseukse suletud asendis tagada tehniline lahendus, mille

kaudu saavad varjendist väljaspool viibivad inimesed endast varjendis viibijatele märku anda.

Selleks võib olla uksekell, muu endast märku andmise vahend või kindlale telefoninumbrile

helistamine. Oluline on, et ka pärast kaitseukse sulgumist oleks varjumisvajadusest võimalik

märku anda. Valitud lahendus peab toimima võrguelektrist sõltumata, näiteks mehaanilise

lahenduse või varjendi alternatiivse energiavarustuse abil. Ukrainas on kasutusel häiresireeniga

koos automaatselt avanevad uksed ja uksekell nendele, kes vajavad varjendisse sisenemiseks

abi, kui uks on sulgunud.

Lõikega 13 sätestatakse varjendi kaitseukse maksimaalsed sulgemisajad. Eelnõu kohaselt peab

alla 3400 millimeetri laiuse varjendi kaitseukse sulgemisaeg olema kuni üks minut ja üle 3400

millimeetri laiuse varjendi kaitseukse sulgemisaeg kuni viis minutit. Kaitseuksed on oma

omadustelt massiivsed ja nende käsitsemine erineb tavapärastest sise- või tuletõkkeustest.

Ajal, kui varjendiks rajatud hoone osa kasutatakse muul otstarbel (näiteks ladu, pesuköök,

parkla või spordisaal), on kaitseuks fikseeritud avatud asendisse, et vältida selle iseeneslikku

sulgumist või vigastamist. Varjendi kasutusele võtmisel eemaldatakse fiksaator ja vajaduse

korral muud uksed (näiteks tuletõkkeuks) ning kaitseuks hakkab toimima varjendi

kaitseelemendina. Kuna ohuolukorras ei tohi ukse sulgemine võtta ülemäära palju aega ning

vähemalt V1-klassi varjendi ust peab võimaluse korral saama käsitseda üks inimene, on

kehtestatud mõistlikud maksimaalsed sulgemisajad. See nõue sarnaneb Soomes kehtivate

nõuetega.

Lõike 14 kohaselt peavad varjendi kaitseuksed ning luugid, ventiilid või muud läbiviigud

(näiteks varjendi ventilatsioonisüsteemi osad), mis avanevad otse väliskeskkonda, olema

killukindlad või ülalt ja külgedelt kaitstud killukaitsekonstruktsiooniga. Killukaitse peab

tagama kaitse lenduvate esemete eest, mis tulevad 45-kraadise või suurema nurga all. Sisuliselt

tähendab see nõue, et otse välisõhku avanev varjendi kaitseuks või muu läbiviik tuleb valida

sellise lahendusega, et oleks tagatud killukaitse (näiteks 300-millimeetrine kaitseuks vastab

sellele nõudele). Kui valitakse muu lahendusega läbiviigu element, tuleb selle ette rajada

killukaitsekonstruktsioon, mis kaitseb lenduvate esemete eest, mis tulevad 45-kraadise või

suurema nurga all. Hoonesse sisse avanev kaitseuks või maa-alustes piirdekonstruktsioonides

olevad läbiviiguelemendid ei pea killukaitset tagama ning võivad seetõttu olla muu lahendusega

ja ilma killukaitsekonstruktsioonita. Killukaitse on eriti oluline maapealsete varjendite puhul,

näiteks hoone madalaimal maapealsel korrusel.

Lõikega 15 sätestatakse erinevate materjalide miinimumpaksused, mis tagavad killukaitse ja

mida võib kasutada killukaitsekonstruktsioonis.

19

Eelnõu §-ga 8 sätestatakse sisse- ja väljapääsuteedele esitatavad nõuded.

Lõike 1 kohaselt peab varjendil olema vähemalt kaks hajutatud väljapääsemise võimalust,

millest ühena võib käsitada sissepääsuteed. Kuigi Soome normides käsitatakse sissepääsu ja

väljapääsu, mis ei ole varuväljapääs, eraldi, leidis Siseministeeriumi juures koos käinud

varjendi nõuete töörühm, et põhjendatud on käsitada ühte pääsu mõlemas tähenduses. Seega on

varjendi peamine sissepääsutee ühtlasi varjendist väljapääs, mis ei ole varuväljapääsutee.

Sellest tulenevalt käsitatakse nii sisse- kui ka väljapääsuteena lühimat teed hoone välisuksest

varjendi kaitseukseni, mis on tugevdatud konstruktsiooniga ulatuses, mis tagab võimalikult

ohutult varjendi kaitseukse avamise ja varjendist väljumise. Hoonesisestele liikumisteedele

kuni varjendi kaitseukseni lisanõudeid ei seata.

Vähemalt üks varuväljapääsutee peab asuma varjendi sissepääsuteest hajutatuna, et oleks

tagatud ohutu liikumine varjendist välja. Hajutatuse nõue tagab, et varjendist välja pääsemiseks

projekteeritud võimalused ei avane sama varinguala mõjutsooni. Praktikas võib teatud juhtudel

nii sissepääsutee kui ka varuväljapääsutee paikneda hoone samal küljel. Sellisel juhul peavad

need pääsuteed olema piisavalt eraldatud (nt erinevad trepikojad) või konstruktsiooniliselt

eristatavad, et vältida jäämist ühe varingutsooni alla. Samas on parim lahendus see, kui

sissepääsutee ja varuväljapääsutee paiknevad hoone eri külgedel.

Sisse- ja varuväljapääsuteede projekteerimise lahendusi kirjeldatakse projekteerimisjuhendis.

Lõike 2 kohaselt võib üks ja sama sissepääsutee teenindada mitut varjendit. See tähendab, et

kui hoones on rajatud mitu lähestikku paiknevat varjendit, võib kasutada ühte käiguteed hoone

välisuksest või muust hoonepunktist kõigi varjendite kaitseusteni. Seejuures tuleb arvestada

nõuet tugevdada käigutee osas, et tagatud on varjendite kaitseuste avanemine.

Lõikega 3 sätestatakse nõuded sissepääsutee ja varjendi kaitseukse valgusava laiusele. Sätte

kohaselt peab sissepääsutee vähim laius olema 1,2 meetrit, mis on võrreldav tuleohutusnõuetes

sätestatud evakuatsioonitee laiusega. Samas tuleb arvestada, et sissepääsutee võib olla ka laiem,

kui üheaegselt varjuvate inimeste arvestuslik hulk seda nõuab. Vastavad arvutused on toodud

varjendi projekteerimise juhendis.

Varjendi kaitseukse valgusava laius peab olema vähemalt 0,9 meetrit, mis üldjuhul võimaldab

ka ratastooliga liikuja juurdepääsu varjendisse, kui puuduvad muud takistused. Ka see laius

võib olla suurem, kui see on vajalik üheaegselt varjuvate inimeste ohutuse tagamiseks.

Lõike 4 kohaselt tuleb varuväljapääsutee projekteerimisel arvestada hoone võimaliku varinguga

ning tagada varuväljapääsutee välimise pääsu kaudu üldjuhul väljapääs väljapoole hoone

varinguala. Nõue võimaldab varjendist väljuda maapinnale ka juhul, kui on toimunud hoone

osaline või täielik varing. Hoone varingualaks loetakse ala, mis vastab ühele kolmandikule

hoone kõrgusest, mistõttu on varinguala olenevalt hoonest erinev. Teatud juhtudel on lubatud

varuväljapääsutee välimine pääs projekteerida ka hoone varingualasse (§ 8 lõige 5).

Lõikega 5 sätestatakse erisused, millistel juhtudel võib varuväljapääsutee välimine pääs

avaneda hoone varingualasse. Kui käesoleva paragrahvi lõike 4 lahendust ei ole võimalik

20

tagada (näiteks maapealse varjendi puhul) või kui selle projekteerimine ei ole võimalik näiteks

kinnistu või hoone asukoha, väliste tehnovõrkude või muude tehniliste piirangute või eripärade

tõttu või ei ole mõistlik ebaproportsionaalsete kulude tõttu, võib täiendavate tingimuste

täitmisel varuväljapäästee avaneda varingualasse. Nii võib varjuväljapääsutee välimise pääsu

projekteerida hoone varingualasse sisse, kui selle rajamine pole ebamõistlike kulude tõttu

põhjendatud, nt väiksema korterelamu puhul maksaks selle rajamine varjendi maksumusega

võrreldes ebaproportsionaalselt palju.

Kokkuvõtlikult tuleb nõude rakendamisel hinnata kolme elementi:

 sobivus: kas varingualast väljaviiv lahendus (nt tunnel) parandab ohutust;

 vajalikkus: kas sama ohutustase on saavutatav ka vähem koormava lahendusega (nt

varingualasse avanev väljapääs koos täiendava kaitsega);

 mõõdukus: kas nõude täitmine toob kaasa ebaproportsionaalselt suurt koormust (nt

tehniline keerukus, ruumilised piirangud, kulud), võrreldes saavutatava lisakaitsega.

Seega isegi kui tunneli lahendus on teostatav, kuid ei anna sisuliselt suuremat ohutust või tekitab

ebamõistliku koormuse (sh on majanduslikult ebamõistlik), siis ei ole selle rajamine kooskõlas

proportsionaalsuse põhimõttega ja varuväljapääsu saab projekteerida varingualasse arvestades

lõikes 6 sätestatut.

Lõike 6 kohaselt võib varuväljapääsutee välimine pääs paikneda hoone välises

piirdekonstruktsioonis või horisontaalselt maapinna tasandil, kuhu viib varjendist maa-alune

tunnel. Mõlemal juhul tuleb pääs kindlustada hoone varingu suhtes. Selleks peab

varuväljapääsutee välimise pääsu kohal paiknema eraldi kaitsekonstruktsioon, mis talub

vähemalt 25 kN/m2 varisemiskoormust, ja ulatuma vähemalt ühe meetri võrra üle pääsu serva

kõikides suundades. Sisuliselt tähendab see varuväljapääsutee välimise pääsu kohale varikatuse

rajamist, mis suunab varingu korral kukkuvad hooneosad pääsuavast eemale.

Kaitsekonstruktsiooni täpsemad lahendused ja mõõdud on esitatud varjendi projekteerimise

juhendis.

Kui hoonete varuväljapääsutee välimine pääs avaneb sissepoole, peab pääsuesine või -pealne

olema võimalikult vaba, et takistada rusude sattumist varuväljapääsuteele. Seetõttu ei ole

soovitatav sellist pääsu projekteerida rõdude alla, kuna varisevad rõdud võivad tekitada

varikatusele liigse koormuse.

Lõike 7 kohaselt peavad hoone osad, mis on projekteeritud varjendisse sissepääsuteeks ja

varuväljapääsuteeks, olema osaliselt või tervikuna tugevdatud selliselt, et lisaks

tavakoormusele taluvad need 25 kN/m2 varisemiskoormust. Nõude eesmärk on tagada

võimalikult ohutu liikumine varjendisse ja sealt välja ka olukorras, kus mõne pääsutee

kasutamine on ajutiselt takistatud.

Sissepääsutee peab olema tugevdatud vähemalt selles osas, mis tagab varjendi kaitseukse

avamise, kuid võimaluse korral võib tugevdada terve sissepääsutee osa. Seejuures ei ole

määrav, kas sissepääsutee algab hoone peauksest või muust uksest.

21

Varuväljapääsutee konstruktsiooniline tugevus peab tagama selle kindluse ja vastupidavuse

ning ohutuse varjendist väljumisel. Varuväljapääsutee ei ole mõõtmetelt samaväärne

sissepääsuteega, mistõttu võib selle kasutamine olla teatud kasutajarühmadele ebamugav või

raskendatud. Sellisel juhul eeldatakse inimeste koostööd ja vastastikust abistamist, kuna

konstruktsiooni tugevusnõuded tagavad nii liikumise kui ka väljumise ohutuse.

Lõike 7 punkti 2 ei kohaldata varuväljapääsutee välimisele pääsule.

Lõike 8 kohaselt võib samal või erineval tasapinnal paikneval varjendil olla ühine

varuväljapääsutee, tingimusel et igal varjendil on varuväljapääsuteele eraldi sisemine pääs.

Ühise varuväljapääsutee kasutamisel tuleb arvestada suurema võimalike kasutajate arvuga ning

selle alusel projekteerida varuväljapääsutee mõõtmed. Ühine varuväljapääsutee samal või

erineval tasapinnal paikneva varjendi korral võib lihtsustada varjendi ja väljapääsude

projekteerimist. Täpsemad juhised esitatakse projekteerimisjuhendis.

Lõigetes 9 ja 10 on sätestatud varuväljapääsuteede ja nende välimiste pääsude

miinimummõõtmed. V1-klassi varjendi varuväljapääsutee mõõtmed peavad olema vähemalt

800 × 1200 mm ning varuväljapääsutee välimine pääs vähemalt 600 × 800 mm. V2-klassi

varjendi varuväljapääsutee mõõtmed peavad olema 900 × 2000 mm ning varuväljapääsutee

välimine pääs ei tohi olla väiksem kui 900 × 2000 mm. V2-klassi varjendi varuväljapääsutee

välimise pääsu mõõtmeid on lubatud suurendada vastavalt varuväljapääsutee enda mõõtmetele,

kuna tegemist on suurele hulgale inimestele mõeldud varjendiga ning liikumine ei tohi olla

takistatud.

Eelnimetatud mõõtmed on miinimumnõuded ning tegelikud mõõtmed – võttes arvesse

varjendis viibijate arvu – võivad olla suuremad. Täpsemad juhised mõõtmete arvutamiseks ja

pääsude paigaldamiseks on toodud varjendi projekteerimise juhendis.

Lõike 11 kohaselt ei tohi V2-klassi varjendi varuväljapääsuteel olla redeleid ega muid sujuvat

liikumist takistavaid lahendusi. See tähendab, et suurele hulgale inimestele mõeldud varjendi

varuväljapääsuteel ei ole lubatud lahendused, mis eeldavad näiteks redelit mööda ülespoole

liikumist. Suurte rahvahulkade liikumisel, kus tuleb arvestada ka võimalusega, et inimesi

võidakse transportida kanderaamil, pole lihtsalt mõeldav, et osa teest tuleb läbida ülespoole

ronides. Liikumine peab olema sujuv ning vajaduse korral lahendatud kaldteede või

trepiastmetega, et tagada liikumisseisakute vältimine. Täpsemad lahendused on kirjeldatud

projekteerimisjuhendis.

Eelnõu §-ga 9 sätestatakse varjendi ventilatsioonisüsteemile esitatavad nõuded.

Lõike 1 kohaselt peab lisaks hoone tavaventilatsioonisüsteemile olema varjendina kasutataval

hoone osal eraldi varjendi ventilatsioonisüsteem. Seega rajatakse hoonesse kaks

ventilatsioonisüsteemi, millest varjendisse projekteeritud ventilatsioonisüsteemil on spetsiaalne

filtreerimisseade, mis tagab varjendis puhta õhu, sõltumata võimalikust välisest õhusaastest.

Varjendi ventilatsioonisüsteem on oma olemuselt lihtne, kuna eesmärk on tagada värske õhu

olemasolu varjendis. Varjendi ventilatsioonisüsteemi korrasoleku tagamiseks käivitatakse

ettenähtud sagedusega ventilatsioonisüsteem. Hoolduse käigus kaalutakse

ventilatsioonisüsteemi filtreid veendumaks, et tootja poolt filtrile antud parameetrid on

22

jätkuvalt aktuaalsed ja filtrid on töökorras lubatud tolerantsi piires. Liiga raske filter võib viidata

niiskuse juurdepääsule ja nõuetekohaselt mitte toimida. Liiga kerge filter võib viidata näiteks

kuritahtlusele, mille käigus on filter kahjustatud. Et varjendi ventilatsioonisüsteemi ei kasutata

hoone tavapäraseks ventileerimiseks, peab varjendi õhukvaliteedi tagamiseks seda

perioodiliselt käivitama (§ 14) ja samuti peab maa-aluste varjendite korral olema ohjatud

radoonirisk. See tähendab, et tuleb hinnata muu hulgas asukoha radoonitaset ja pinnase omadusi

ning vajaduse korral rakendada maandusmeetmeid: radoonitõke, konstruktsioonide õhutihedus,

radoonikaev/alarõhusüsteem, minimaalne perioodiline ventilatsioon või eelventileerimine enne

varjendi kasutuselevõttu.

Lõike 2 kohaselt tuleb varjendi ventilatsioonisüsteemi projekteerimisel lähtuda maksimaalsest

varjujate arvust, et tagada piisav õhuvahetus ja värske õhu olemasolu. Varjendi

ventilatsioonisüsteemi võimsus arvutatakse õhuhulga alusel: 2,7 kuupdetsimeetrit sekundis

tegeliku varjumispinna ruutmeetri kohta ja 0,9 kuupdetsimeetrit filtreerimise ajal. Sellest

tulenevalt sobiks näiteks 45-ruutmeetrise pinna teenindamiseks ventilatsiooniseade IVL-1.

Varjendi ventilatsioonisüsteemi tuleb kaitsta ka välise lööklaine eest vastavalt varjendi

koormusnõuetele ning välistada lööklaine jõudmine varjendisse. Eri riikides on kehtestatud

erinevad standardid, mille alusel arvutatakse ventilatsioonisüsteemide koormusi. Eestis

sätestatakse soovitatavad väärtused projekteerimisjuhendis, kus on esitatud varjendiklasside eri

osade, sealhulgas uste, luukide, klappide, torustiku, seinte ja lagede koormusnõuded.

Lõike 3 kohaselt tuleb ventilatsioonisüsteemi projekteerimisel lähtuda esmalt üldistest

ventilatsiooni põhimõtetest, mis tagavad kogu hoones, sealhulgas varjendis, ühtlase õhujaotuse

ja piisava õhuvahetuse. Ühtlane õhujaotus tagatakse projekteerimisel, võttes arvesse ruumide

kubatuuri ja maksimaalset inimeste arvu. Kui hoone tavakasutuseks vajalik õhuhulk arvutatakse

hoone kasutusotstarbest lähtuvalt n-ö üldnõuete alusel, siis tuleb arvestada, et varjumise korral

varjendis saab see arvutuste kohaselt olema ilmselt erinev. Seega tuleb hoonesse projekteerida

selle kasutusest lähtuvalt vajalikud õhuhulgad ning varjendis piisava õhuhulga arvutamisel

lähtuda projekteerimisjuhendist.

Lõike 4 kohaselt loetakse ventilatsioonisüsteemi osaks ka sissetuleva õhu filtreerimise

võimekust väliskeskkonna õhusaaste, sealhulgas radioaktiivse saaste, vastu.

Ventilatsioonisüsteem peab olema varustatud vajalike õhufiltritega, mis takistavad saastunud

õhus sisalduvate peenosakeste ja radioaktiivse saaste jõudmist varjendisse. Põhimõtteliselt peab

varjendi ventilatsioonisüsteemil olema kahte tüüpi filtrid. Saastunud õhu peenosakeste

takistamiseks on soovitatav kasutada HEPA filtrit, mis kaitseb tolmu, liiva ja muude lenduvate

osakeste eest. Radioaktiivse saaste kaitseks peab varjendi ventilatsioonisüsteemil olema

võimalus kasutada ka söefiltrit ehk KBRT filtrit (keemia, bioloogia, radioaktiivsuse ja

tuumaohu kaitse; ingliskeelse lühendi CBRN eestikeelne vaste). KBRT filter võetakse

kasutusele vaid olukorras, kus varjendis viibijaid tuleb kaitsta ioniseeriva kiirguse eest, ja nii

saabki olukorraks, kus seda ei pea kasutama, teha filtrist möödaviigu. KBRT filter peab olema

varjendi ventilatsioonisüsteemis olemas, kuid seda ei pruugi olla vaja kasutada. Filter võetakse

kasutusele vastava ohuteavituse alusel ja selle kasutamine peab olema varjendi kasutajatele

hõlbus. V2-klassi varjendites kasutatavates ventilatsiooniseadmetes saab üldjuhul paigaldada

HEPA ja CBRN-i filtrid ohu tekkimisel manuaalselt, V2-klassi varjendites peavad toimima

automatiseeritud lahendused.

23

Ventilatsioonisüsteemides tuleks võimaluse korral kasutada võimalikult standardseid osi ja

filtreid, et tagada seadmete ja osade ristkasutus.

Lõike 5 kohaselt peab ventilatsioonisüsteem olema võimeline töötama ka sõltumatult välisest

elektrienergiavõrgust vähemalt 72 tundi. See tähendab, et ventilatsioonisüsteemi peab saama

käitada manuaalselt, mehaaniliselt või generaatoritoitel. Ventilatsioonisüsteemi manuaalne

käitamine tähendab lihtsustatult seda, et süsteemi töö tagatakse mehaanilist ajamit käsitsi ringi

ajades. V2-klassi varjendis tagatakse ventilatsiooniseadmete töö üldjuhul välisvõrgust

sõltumatu elektritoite lahendusega, kuna nende seadmete võimsus ei võimalda mehaanilist

käitamist. V1-klassi varjendis võivad olla seadmed, mida saab käitada manuaalselt, kuid

arvestada tuleb varjendis viibijate sihtrühma (vt § 9 lõige 6). Kui varjendis viibijatest

moodustavad enamuse eakad, lapsed või hooldatavad, tuleb varjendis tagada

ventilatsioonisüsteemi automaatne toimimine.

Kui varjendi suuruse tõttu on ventilatsioonisüsteemi toimimiseks vaja täiendavat energiaallikat,

näiteks generaatorit, tuleb see koos kütusemahutiga projekteerida ventilatsioonisüsteemi osana.

Kütusevaru ei pea olema mahutis varjendi tavakasutuse ajal, kuid see tuleb tagada piisavas

mahus 72 tunni jooksul pärast Vabariigi Valitsuse vastavat otsust varjendid varjumiseks

kasutusele võtta. See omakorda eeldab, et varjendi omanik on kütuse hankimise ja mahuti

täitmise protseduurid läbi mõelnud.

Lõikega 6 sätestatakse, et kui varjend on ette nähtud varjumiseks rohkem kui 181 inimesele või

kui seda kasutavad peamiselt eakad, lapsed, hooldatavad või kõrvalist abi vajavad isikud,

rajatakse varjendisse ventilatsioonisüsteem, mis võrgutoite kadumisel lülitub automaatselt

reservtoitele. Automaatseks ventilatsioonisüsteemiks loetakse tehnilist lahendust, mille korral

võrgutoite kadumisel on tagatud automaatselt reservtoitele lülituv varjendi

ventilatsioonisüsteem.

V1-klassi varjendi puhul võib reservtoite allikas teatud juhtudel paikneda väljaspool varjendi

piirdekonstruktsioone. V2-klassi varjendi puhul peab reservtoite allikas paiknema varjendis

sees.

Näiteks eakate hooldekodusse rajatud varjendisse ei sobi üksnes manuaalselt käitatav

ventilatsiooniseade. Kuigi sellistes asutustes võib viibida ka töövõimelisi täiskasvanuid, on

nende arv sageli piiratud ning ventilatsioonisüsteemi pidev manuaalne käitamine võib osutuda

liiga koormavaks. Seetõttu tuleb näiteks lasteasutustes ja hooldekodudes tagada

ventilatsioonisüsteemi automaatne töö ning selleks vajalik energiaallikas.

Kui varjend on ette nähtud rohkem kui 181 inimesele, tähendab see piisava värske õhu

tagamiseks mitut ventilatsiooniseadet, mida manuaalse käitamisega asendada ei saa.

Lõikega 7 sätestatakse, et varjendi ventilatsioonisüsteem peab varjumise ajal tagama varjendis

ülerõhu vähemalt 50 paskalit, et vältida väliskeskkonna õhusaaste sattumist varjendisse.

Viidatud ülerõhu väärtust kasutatakse ka hoonete õhupidavuse testimisel ja see näitab

konstruktsiooni õhukindlust. Nõude täitmine on võimalik sertifitseeritud seadmete

kasutamisega ning eeldab kogu süsteemi vastavust, sealhulgas uste, klappide, läbiviikude ja

muude elementide nõuetekohast toimimist. Samuti peab silmas pidama, et õhurõhku peaks

24

saama pidevalt kontrollida ehk ventilatsioonisüsteemil peaksid olema rikkumata ja tootja poolt

selleks ettenähtud mõõteseadmed. Kui aga kasutatakse sertifitseeritud tooteid, on see nõue

täidetud. Lisaks tuleb ventilatsioonisüsteemi projekteerimisel arvestada plahvatuse või

lööklaine tagajärjel lühiajalise ülerõhu leevendamisega. Selle nõude täitmiseks sobivad

projekteerimislahendused ning kontrolliga seotud tegevusi kirjeldatakse

projekteerimisjuhendis.

Eelnõu §-ga 10 sätestatakse varjendi ligipääsetavuse nõuded.

Ligipääsetavust käsitletakse ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatavas taristuministri

määruses (kehtestamine on seotud ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu menetlusega Riigikogus, eelnõu 743 SE), kus nähakse ette nõuded

nii erinevatele hoonetele kui ka nende osadele. Nimetatud määrusest lähtudes tuleb hoone

igapäevakasutuses tagada ligipääs kõikidele kasutajarühmadele. Varjumise ajal parima

ligipääsetavuse tagamiseks on soovitatav, et need lahendused toimiksid ka varjendi kasutuse

ajal. Samas tuleb arvestada, et vahetu kõrgendatud ohu korral on esmane eesmärk inimeste

ellujäämine, mitte mugavus. Kui varjendisse liikumine ja seal viibimine on tagatud kõrvalise

abi kaudu, on ka see aktsepteeritav lahendus. Käesoleval ajal on ligipääsetavusega seotud

nõuded kehtestatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määrusega nr 28

„Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“.

Lõike 1 kohaselt tuleb juhul, kui varjendina kasutatav hoone osa on tavaolukorras kasutusel

otstarbel, mis eeldab ehitise ligipääsetavuse nõuete täitmist, neid nõudeid täita hoone tavapärase

kasutusotstarbe ajal ka siis, kui selle hoone osa projekteerimisel on lähtutud varjendile

esitatavatest nõuetest. See tähendab, et kui hoone tavakasutus eeldab ligipääsetavuse tagamist

kõigile kasutajatele, tuleb lisaks varjendi rajamise nõuetele võtta arvesse vajalikus mahus

ligipääsetavuse nõuete täitmist.

Lõikega 2 sätestatakse varjendi ligipääsetavuse miinimumnõuded. Varjendile peab olema

tagatud ligipääs kõigile inimestele, sealhulgas erivajadusega isikutele ja liikumisabivahendit

kasutavale või liikumisel kõrvalist abi vajavatele inimestele, arvestades hoone asukohta ja

varjendi ehituslikke piiranguid. Selle nõude täitmisel võetakse aluseks ehitusseadustiku § 11

lõike 4 alusel kehtestatav taristuministri määrus, millega täpsustatakse ehitise ligipääsetavuse

nõudeid. Kui varjendina kasutatavale hoonele või selle osale nimetatud määruse nõudeid ei

kohaldata, tuleb tagada vähemalt abistatud ligipääs sellises ulatuses, mis arvestab kõigi inimeste

võrdseid võimalusi varjendi kasutamisel. See tähendab, et kui ehituslikult ei ole võimalik

ligipääsetavust täiel määral tagada, rakendatakse korralduslikke või ajutisi lahendusi, mis

aitavad eesmärki saavutada.

Soovituslik on, et igas varjendis kehtivad korralduslikud nõuded hõlmaksid muu hulgas

erivajadusega inimeste abistamist.

Lisaks tuleb arvestada, et ligipääsetavus hõlmab ka teabe kättesaadavust, sealhulgas asjakohast

varjumise märgistust, mis peab olema arusaadav kõigile kasutajatele.

Lõikega 3 sätestatakse nõue, et erivajadusega isikutele ja liikumisabivahendit kasutavatele või

liikumisel kõrvalist abi vajavatele inimestele peab olema tagatud võimalus neid vajaduse korral

25

kõrvalise abiga varjendisse toimetada ja sealt sobivaid abivahendeid kasutades välja aidata. Kui

hoone või hoone osa igapäevakasutuses nähakse ette, et liikumispuudega inimene pääseb

varjendina rajatud hoonesse või hoone ossa iseseisvalt, arvestatakse liikumisteede

projekteerimisel vastavate mõõtmetega. Sellisel juhul võib olla tagatud ka ratastooliga liikuja

iseseisev varjumisvõimalus vähemalt varjendi kaitseukseni. Varjendis peavad olema ette

nähtud vahendid kannatanute või liikumisvajadusega isikute transportimiseks ja kõik

liikumisteed peavad võimaldama vähemalt kanderaamiga liikumist.

Eelnõu §-ga 11 sätestatakse nõuded varjendi ruumidele ja varustusele.

Lõike 1 kohaselt lähtutakse varjendi projekteerimisel ja ehitamisel põhimõttest, et varjendi

eesmärgipärane kasutamine peab olema tagatud vähemalt kolm ööpäeva järjest. See käsitlus

hõlmab muu hulgas ventilatsioonisüsteemi toimimist, piisavat joogiveevaru, jäätmekäitlust ja

tualeti kasutamise võimalust.

Samas tuleks varjendi projekteerimisel arvestada, et vajaduse korral võib olla võimalik jätkata

varjendis ka hoone tavapärast tegevust. Näiteks ei saa oma tegevust katkestada haigla ning

õppeasutustes võib olla vajadus korraldada õppetöö läbiviimist. Sellist kohustust määruses

otseselt ei sätestata, kuid see on hoone omaniku jaoks projekteerimise lähtealus, millega

projekteerija võiks arvestada. Tegemist on pigem varjendi projekteerimise lähtealusega, mitte

nõudega jätkata kogu hoones tavapärast tegevust täismahus, ja see eeldab muu hulgas kriitiliste

funktsioonide jätkamise võimalikkuse hindamist. Näiteks tuleb haiglasse projekteeritavas

varjendis lisaks miinimumnõuetele arvestada varjendis diagnostika või kirurgia jätkamise

vajadust. Kuna varjend rajatakse uude hoonesse, saab need vajadused projekteerimisel arvesse

võtta.

Arvestada tuleb seda, et varjendil võib tavaolukorras olla muu kasutus ja varjend võetakse

kasutusele hiljemalt 72 tunni jooksul pärast vastavat Vabariigi Valitsuse otsust. Selle aja

jooksul tuleb varjend vabastada seal olevatest kõrvalistest esemetest, irduda võivatest

viimistluselementidest või kergvaheseintest, kontrollida joogiveevaru olemasolu,

ventilatsioonifiltrite töökorda, tagada tualeti kasutamise võimalus ja kaitseukse vaba liikumine

ning vajaduse korral lüüsi paigaldus. Varjend peab olema selle ajaga muudetud varjumiseks

sobivaks ja kõik ettenähtud tingimused peavad olema tagatud vähemalt kolmeks ööpäevaks.

Kolm ööpäeva on ajavahemik, mille jooksul peab olema võimalik varjendis katkematult

viibida, ning sellega tuleb arvestada ka varjendit varjumiseks valmisolekusse seadmise

kavandamisel, sealhulgas kütuse, vee ja muu vajaliku varu planeerimisel. Ukraina näitel võib

varjumisvajadus püsida pikema aja jooksul, mistõttu tuleb läbi mõelda pikaajaline joogivee

tagamine ja vajaduse korral ka generaatori kütusevaru.

Varjendisse ette nähtud ventilatsiooniseadmed ja muud statsionaarsed paigaldised peavad

olema pidevas valmisolekus, mis võimaldab nende regulaarset kontrolli ning vajaduse korral

kasutuselevõttu 72 tunni jooksul. Varjendite eesmärgipärasest kasutuselevõtmisest teavitatakse

inimesi vähemalt kolm ööpäeva ette, mis annab piisava aja vajalike toimingute tegemiseks.

Samas võib varjendi valmisolekusse seada ka varem, kui tajutakse võimalikku ohtu. Arvestades

varjendi ristkasutust, võib varjendina kasutatavas hoone osas olla eri kasutusotstarbega ruume,

mille varjumiseks ettevalmistamine võib võtta erineva aja.

26

Lõike 2 kohaselt peavad varjendisse projekteeritud konstruktsioonid, ruumid, vajalikud

seadmed ja kasutatav varustus tagama varjendi eesmärgipärase kasutamise ega tohi tekitada

lisaohtu varjendis viibivatele inimestele. See tähendab, et varjendis peavad olema nii

varjumiseks sobiv ala inimestele (tegelik varjumispind) kui ka kõik vajalikud seadmed ja

varustus, mis tagavad varjendis eesmärgipärase toimimise, näiteks värske õhu pealevoolu,

tualeti kasutamise ja jäätmete kogumise võimaluse.

Lisaks ei tohi varjendi konstruktsioonid, ruumid, vajalikud seadmed ja kasutatav varustus, mis

on ette nähtud näiteks vee hoidmiseks või jäätmete kogumiseks, tekitada lisaohtu varjendis

viibijatele.

Varjendi eesmärk on kaitsta inimesi plahvatuse ning sellega kaasneva lööklaine, laialipaiskuva

eseme ja õhusaaste, sealhulgas ioniseeriva kiirguse eest. Sellise kaitse peavad tagama varjendi

piirdekonstruktsioon, kaitseuks ning kõik varjendis nõutud seadmed ja ruumid. Seega peab

varjendi projekteerimisel lähtuma sellest, et kõik vajalikud seadmed oleksid mõeldud varjendis

kasutamiseks ja et kõik ruumid oleksid maksimaalselt kasutatud, tagamaks parim võimalik

kaitse varjendis viibijatele.

Tulenevalt HOS § 53 lõikest 23 tuleb varjumisplaan koostada kasutusloa taotlemise hetkeks.

Varjumisplaani koostamise raames hinnatakse hoones varjumise võimalusi ja varjumisplaanis

kirjeldatakse varjumise korraldust hoones, muu hulgas varjendi varustatust. Varustatus on üks

osa varjumise korraldusest ja peab olema välja selgitatud kasutusloa taotlemise hetkeks.

Varjendi konstruktsioonid, ruumid, vajalikud seadmed ja kasutatav varustus ei tohi tekitada

varjendis viibijatele lisaohtu. Näiteks vahendid, mis on ette nähtud tualetiks, vee hoidmiseks

või jäätmete kogumiseks, ei tohi tekitada lisaohtu varjendis viibijatele. Varustus, nagu

tööriistad, töökindad või prügikonteiner, ei pea olema spetsiaalselt varjendis kasutamiseks

toodetud, kuna nende kasutamine ei erine sisuliselt tavapärasest keskkonnast. Samas peavad

lamamiseks mõeldud kohtade (eelkõige narid) või invatualeti raamistiku kinnituslahendused

taluma lisaks tavapärastele koormustele ka vibratsioonikoormust. Seetõttu tuleb nende valikul

tagada, et nende kasutamine varjumise ajal ei tekitaks lisaohtu kasutajatele.

Varjumisplaanis näidatakse tegevused, mis on vaja teha pärast HOS 162 lõikes 7 sätestatud

otsust, näiteks eemaldada keldribokside vaheseinad või viia varjendist välja jõusaali varustus.

Varjendid on ristkasutuses, mis tähendab, et varjendi igapäevases kasutuses on seal ka muid

esemeid.

Lõike 3 kohaselt tuleb varjendis püsiva kasutuseta perioodil tagada külmumiskaitse ning vältida

kondensaadi teket varjendi konstruktsioonidel ja paigaldatud seadmetel. Soovituslik

temperatuur varjendis on aasta ringi umbes +10° C tagamaks varjendi seadmete ja vajaliku

varustuse säilimine.

Nõude täitmine võib vajada teatud erilahendusi juhul, kui varjendina kasutatav hoone osa on

tavapäraselt näiteks parkla või hoonest eraldiseisev hoiuruum. Näiteks saab sellisel juhul nõude

täita juhul, kui eraldada ja tagada seadmetele kergvaheseintega eraldi ruum ning varjendi

kasutuselevõtmisel need seinad eemaldada. Niisugust praktikat kasutatakse ka Soomes ja sellise

lahenduse korral on vaja kütta vaid väikest tehnoruumi, mitte kogu varjendi pinda.

27

Arvestada tuleb, et osa seadmeid on metallist, plekist või terasest ega talu niiskust, mis võib

hakata kondensveena temperatuuri kõikumisel kogunema. Seetõttu tuleb vältida korrosiooni

teket ja seadmete muul viisil kahjustumist.

Varjendi stabiilse temperatuuri hoidmisega võib kaasneda teatav püsikulu, mille maksumust ei

ole praegu võimalik hinnata, kuna selline teenus turul puudub. Hind sõltub tehtud töö mahust.

Lõike 4 kohaselt peab varjendisse rajama lüüsi, mis tagab, et varjendi kaitseukse avamisel ei

satu varjendisse välissaastet. Lüüsi on võimalik rajada näiteks sulgetelgi või -ruumi abil ja see

peab asuma varjendis seespool, vahetult kaitseukse taga. Sulgetelk ei pea olema varjendina

rajatud hoone osa tavapärases kasutuses, kuid varjendi kasutusele võtmisel peab olema

võimalik see paigaldada. Kui kasutusele võetakse sulgeruumi lahendus, on see olemas hoone

tavapärase kasutuse ajal ning selle uksed võivad olla fikseeritud lahtises asendis.

Lõike 5 kohaselt tuleb varjendis ehituslikult või korralduslikult tagada vajalikud pinnad

seadmete ja varustuse paigutamiseks ning valmidus andmeside ja sõltumatu energiavarustuse

jaoks.

Punkti 1 kohaselt tuleb iga 20 ruutmeetri tegeliku varjumispinna kohta tagada vähemalt üks

tualeti kasutamise koht arvestusega vähemalt 0,7 ruutmeetrit ühe tualeti kohta. Vähem kui 20-

ruutmeetrise tegeliku varjumispinnaga varjendi kohta rajatakse üks tualetikoht. Tualett ei pea

olema vesitualett ja selle võib lahendada biokäimlaga. Ligipääsetavuse tagamiseks on

soovitatav, et vähemalt üks tualetikoht sobiks ka erivajadustega inimestele. Samas võib

kõikidele ligipääsetavuse nõuetele vastava tualeti tagamine varjendis osutuda keerukaks.

Tualetikohtade eraldamiseks võib kasutada näiteks kardinaid või sirme, mis peavad olema

pidevalt varjendis olemas. Kui hoone tavapärases kasutuses on varjendiks projekteeritud

hooneosas ligipääsetavuse nõuetele vastav tualett, võib seda varjumise ajal kasutada seni, kuni

veevärk hoones toimib. Juhul kui veevarustus katkeb, tuleb ette näha pind ja varustus kuiv- või

biokäimla paigutamiseks.

Punkti 2 kohaselt tuleb varjendis ette näha pind puhta joogivee hoiustamiseks arvestusega 12

liitrit iga tegeliku varjumispinna ruutmeetri kohta. Kui varjendis on 75 ruutmeetrit tegelikku

varjumispinda, on nõutav veekogus 900 liitrit, mis vastab ligikaudu kolme ööpäeva veevarule

100 inimesele vastavalt Päästeameti juhistele. See nõue ei tähenda, et vesi peab olema varjendis

pidevalt hoiustatud, vaid eeldab sobiva taara olemasolu, kuhu saab vajaduse korral joogivett

koguda ja varjendisse tuua. Joogivee anumate täitmiseks võib kasutada ka trassivett, kui see on

varjendisse projekteeritud.

Punkti 3 kohaselt tuleb tagada pind jäätmete kogumiseks arvestusega neli liitrit iga

varjumispinna ruutmeetri kohta. Lähtudes eelmises punktis toodud näitest, tuleks jäätmete

kogumiseks tagada pind, kuhu mahub 300 liitrit jäätmeid. Näiteks 370-liitrise jäätmekonteineri

mõõdud on 745 × 805 × 1070 millimeetrit. Selliste mõõtudega jäätmekonteiner ei võta varjendis

palju ruumi.

Punkti 4 kohaselt tuleb varjendis tagada antennipistikuga FM-raadiole vajalik

vastuvõtulahendus.

28

FM-raadio vastuvõtuvõimekus peab võimaldama vähemalt antennipistikuga FM-raadio

kasutamist olukorras, kus muud sidevahendid ei toimi. FM-raadio on sõltumatu ja töökindel

lahendus, mis ei vaja mobiilsidevõrgu ega interneti toimimist. Täiendavalt on koos FM-raadio

vastuvõtu võimekusega soovitatav luua DAB+-raadio ja televisiooni ringhäälingu vastuvõtu

võimekus.

Punkti 5 kohaselt tuleb tagada tehniline valmidus kasutada andme- ja telefonisidet, milleks on

nii kaablil põhinev ühendus kui ka signaali edastamiseks vajalik aktiivseade. Kaablil põhinev

ühendus ja aktiivseadme olemasolu ei eelda teenuselepingu sõlmimist. Teenuselepingu saab

sõlmida vahetult enne teenuse kasutuselevõtmist. Andmeside valmiduse all mõeldakse eelkõige

varjendi tehnilist valmisolekut, mis hõlmab elektritoite olemasolu ning kaabelühenduse

loomise võimalust varjendi ja hoone sideruumi või -sisendi ning hoone katuse vahel. Selline

valmidus loob eeldused, et varjendisse saab luua sidelahenduse mobiilsideoperaatorite teenuste

(mobiilne andmeside, kõneside ja SMS) võimaldamiseks, kui mobiilsidevõrk on töökorras.

Sidelahendused võivad olla erinevad olenevalt varjendi asukohast (maa-alune, -pealne) ning

konkreetsesse hoonesse sobiv lahendus leitakse projekteerimise käigus. Lahendus tuleb läbi

mõelda, pidades silmas konkreetset objekti asukohta, selle ehitust ja kasutusviisi.

Niisugusel kujul loodav sidevalmidus on mitmekihiline, mis tähendab, et varjendisse jõuab info

mitme kanali kaudu. Varjendis saab võtta vastu FM-raadiot ning lisaks on loodud valmidus

kasutada andme- ja kõnesidet, saata ja vastu võtta SMS-e ning teha hädaabikõnet 112. Tegemist

on erinevate sideteenustega, mille töökindlus kriisiolukorras on erinev. Mobiilne andmeside

võimaldab vastu võtta EE-ALARM-i teavitusi, kasutada Eesti äppi ja rakendust Ole Valmis

ning otsida kriisiinfot kriis.ee veebilehelt. Kõneside võimaldab hoida ühendust lähedastega ja

saada teavet kriisiinfotelefonilt 1247 ning vajaduse korral teha hädaabikõne numbrile 112.

Nende sideteenuste kooskasutus loob vastupidavama ja paindlikuma sidevõimekuse olukorras,

kus üksikud teenused võivad katkeda või olla piiratud. Mobiilse andmeside kasutamine lisab

mitmekihilisust: andmeside võimaldab ligipääsu veebipõhisele kriisiinfole ja rakendustele,

kõneside tagab vahetu suhtluse, SMS võib toimida ka siis, kui andme- või kõneside on häiritud

või üle koormatud, ning 112 on võrgu jaoks kõrgeima prioriteediga teenus, mis toimib seni,

kuni mobiilsidevõrgu toimekindlus on tagatud.

Hoolimata sellest, et eelnõuga ei seata arendajale kohustust sidekaabli väljaehitamiseks

sõlmpunktist hooneni, oleks kaabli rajamine mõistlik, sest see tagab andmeside ühenduse

stabiilsuse ja läbilaskevõime, mida traadita lahendused ei pruugi koormusolukorras või häirete

ajal tagada. Kaablipõhine ühendus on vähem tundlik ilmastiku, raadiohäirete ja koormuse

kõikumise suhtes, vähendab teenuse katkestuste riski, toetab võrgu töökindlust ega sõltu

asukoha eripäradest.

Eelnõuga ei kohustata hoone valdajat sõlmima teenuse kasutamise lepingut teenuseosutajaga ja

jäetakse hoone valdaja otsustada, kuidas tagada aktiivse sideühenduse toimimine, sealhulgas

vajalikud tingimused, nagu teenuseosutaja juurdepääs hoonesisesele taristule, seadmete

paigaldamisele, hooldusele ja tõrgete kõrvaldamisele.

Punkti 6 kohaselt tuleb varjendis tagada elektrivarustus ja -paigaldis, mis võimaldab saada

varjendivälisest elektrivõrgust toidet vajaduse korral varjendi ventilatsioonisüsteemile,

valgustusele, vabadele pistikupesadele ning teistele elektriseadmetele, mis ei ole

29

elektripaigaldise osad. Eelnõus kasutatakse mõisteid elektrituruseaduse3 (edaspidi ELTS)

tähenduses. ELTS § 3 punkti 9 kohaselt on elektripaigaldis elektrienergia tootmiseks,

edastamiseks, muundamiseks, salvestamiseks, mõõtmiseks, müügiks või tarbimiseks

kasutatavate seadmete, juhtide ja tarvikute paigaldatud talitluslik kogum. ELTS § 3 punkti 28

tähenduses on varustuskindlus süsteemi võime tagada tarbijate nõuetekohane elektrivarustus.

Seega moodustab elektrivarustuse elektritoide ja sellega varustatus ehk teenus.

Elektrivarustuse nõue on vajalik selleks, et tagada varjendis sobiv temperatuur ja valgus nii

varjumise ajal kui ka tavaolukorras. Hoone tavapärases kasutuses peaks olema võimalik selles

hoone osas liikuda valgustusega või laadida näiteks arvutit. Seega tagatakse elektrivarustuse

varustuskindlusega elektritoide nii valgustitele kui ka pistikupesadele. Varjumise ajal on

esmatähtis ventilatsioonisüsteemide toimimine (kui need on automaatsed), kuid vajalik võib

olla ka väiksemate seadmete laadimine või toidu soojendamine. Seega tuleb vajalik

elektrivarustus tagada ka juhul, kui varjendi elektripaigaldise toide jaotusvõrgust katkeb.

Eelnevalt on vajalik hinnata ühenduse kadumise mõju elektripaigaldise talitlusele ning

projekteerida talitlusviis, mis oleks jaotusvõrgust sõltumatu, näiteks kaitse- või maandusjuhi

katkemine või võrgutoite asendamine generaatoriga. Seetõttu kehtib nõue tagada

elektripaigaldise ohutus ja toimivus ka muu energiaallika toite korral. Kohalike toiteallikate

ühendamist käsitleb senisest põhjalikumalt standard IEC 60364-1 „Low-voltage electrical

installations - Part 1: Fundamental principles, assessment of general characteristics, and

definitions“. Nõue tagada sõltumatu energiatoite ühendus annab võimaluse valida sobivaim

lahendus, mis tagab alalise valmisoleku alalise valmisoleku kas võrguelektri või sõltumatu

energiaallika kaudu. Nõudeid elektripaigaldise toiteks ette nähtud generaatoragregaatide

valikuks on käsitletud standardis EVS-HD 60364-5-551 „Madalpingelised elektripaigaldised.

Osa 5-55: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Muud seadmed. Jaotis 551: Madalpingelised

generaatoragregaadid“.

Punkti 7 kohaselt tuleb varjendi kasutajatele mõeldud pistikupesad paigutada hajutatult

arvestusega vähemalt üks pistikupesa iga 20-ruutmeetrise tegeliku varjumispinna kohta (vt ka

olmeala nõuded § 11 lõike 6 punktis 4 ja lõike 7 punktis 5) või vähemalt üks pistikupesa alla

20-ruutmeetrise tegeliku varjumispinnaga varjendi kohta. Nimetatud pistikupesad on ette

nähtud eeskätt väiksemate seadmete laadimiseks ega ole mõeldud suure võimsusega seadmete

kasutamiseks. Pistikupesade all on silmas peetud eelkõige standardi EVS-EN 61140 „Kaitse

elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele“ tabeli 3 jaotuse kohaseid I klassi

pistikupesasid.

Lõikega 6 sätestatakse täiendavad nõuded V1-klassi varjendi ruumidele ja pindadele.

Punkti 1 kohaselt tuleb tagada lüüsile vähemalt 2,5 ruutmeetri suurune pind. Lüüs on

varjendisse sisenemise koht, kus saab end saastunud välisõhust puhastada, et vältida saaste

kandumist varjendisse. Lüüs võetakse kasutusele alles vastava ohu ilmnemisel. V1-klassi

varjendis saab lüüsina kasutada näiteks paigaldatavat sulgetelki. Erinevalt V2-klassi varjendi

lüüsist ei ole V1-klassi varjendi lüüsis vajalik trassivesi, kuna varjendi kasutajate arv ei ole

suur.

3 RT I, 08.07.2025, 43.

30

Punkti 2 kohaselt tuleb ventilatsiooniseadmele tagada vähemalt 1,5 ruutmeetri suurune pind iga

seadme kohta. Vajalik seadmete arv sõltub varjendi tegelikust varjumispinnast ja seadmete

võimsusest. Näiteks kui üks V1-klassi varjendi ventilatsiooniseade teenindab kuni 45

ruutmeetrit, peab 135-ruutmeetrises varjendis olema kolme ventilatsiooniseadme jaoks ette

nähtud vähemalt 4,5 ruutmeetrit pinda. Kui seadmeid käitatakse manuaalselt, tuleb ette näha ka

vaba pind seadmete käsitsemiseks.

Punkti 3 kohaselt tuleb V1-klassi varjendis ehitada välja varuelektritoite pistik. Pole määratud,

kas selline pistik peab asuma varjendi sees või võib olla ka väljaspool. Näiteks võib V1-klassi

varjendi ventilatsioonisüsteem olla manuaalselt käitatav, mistõttu ei ole sõltumatu elektritoite

ühenduskoht piirdekonstruktsioonist seespool hädavajalik. Kui ventilatsioonisüsteem on aga

automaatne, peab vajalik ühenduskoht paiknema varjendi sees, et tagada võimalikult ohutud

ühendused. Asukoha valikul tuleb silmas pidada, et varjendist väljapoole paigaldatav sõltumatu

energiatoitega ühendamist võimaldav lahendus rajatakse väljapoole varjendi rõhuseina.

Täpsemad juhised, kuidas projekteerida elektripaigaldist või tagada sõltumatu energiatoide, on

toodud projekteerimisjuhendis. Olenevalt valitud elektritoite viisist paigutatakse toiteallikas või

pistikliides toite ühendamiseks varjendi või hoone osa eri kohtadesse.

Punkti 4 kohaselt tuleb V1-klassi varjendis tagada olmeala töötasapinnaks vähemalt üks

ruutmeeter ja vähemalt kaks pistikupesa. Pistikupesad on ette nähtud eelkõige töötasapinna

seadmete jaoks, võimaldades varjendis viibijatel valmistada toitu või kuumutada vett. Kui

varjend ei ole eesmärgipäraselt kasutuses, võib töötasapind olla näiteks kokku klapitud seina

peale.

Punktiga 5 sätestatakse, et hoones, kus inimesed viibivad alaliselt, tuleb tagada veevarustus ja

kanalisatsioon reovee jaoks. Kui V1-klassi varjend rajatakse hoonesse, kus inimesed alaliselt ei

viibi – näiteks mõni tööstus- või teenindushoone –, piisab vee hoiustamisest kanistrites.

Eluhoonetes tuleb veevarustus tagada veevarude hoidmiseks ning lüüsis välissaaste

mahapesemiseks. Tualeti trassivesi ei ole kohustuslik, lubatud on ka biokäimlad. Varjendi

veevarustuse kui kanalisatsiooni lahendused võivad olla lokaalsed või tsentraalsed.

Punkti 6 kohaselt tuleb võimaluse korral tagada kardinaga eraldatud esmaabi andmise koht.

V1-klassi varjendis peavad olema esmaabivahendid ja võimaluse korral kardinaga eraldatud

esmaabi andmise koht. Esmaabi andmise kohale V1-klassi varjendis suuruse ega asukoha nõuet

ei kehtestata.

Lõikes 7 nimetatakse pinnad, mis tuleb V2-klassi varjendis lisaks lõikes 5 nimetatule tagada.

Punkti 1 kohaselt tuleb V2-klassi varjendisse rajada eraldi ruumina lüüs, mille pind on vähemalt

neli ruutmeetrit. Lüüsis peab olema ka veevarustus ja kanalisatsioon, sest V-2 klassi varjend on

mõeldud suure hulga inimeste varjumiseks. Varjendisse sisenemisel peavad isikud vajaduse

korral saama end välissaastest puhastada ning see eeldab, et olemas on piisavalt hulgal vett

(veevarustus) ja kanalisatsioon, kuhu saastunud vesi juhitakse.

Punkti 2 kohaselt tuleb V2-klassi varjendis ventilatsiooniseade projekteerida eraldi ruumi.

V2-klassi varjend rajatakse rohkem kui 180 inimese varjumiseks, mistõttu võib seal tegelikku

31

varjumispinda olla mitusada ruutmeetrit. V2-klassi varjendite puhul tagatakse piisav

õhuvahetus sobiva võimsusega seadmetega. Ventilatsiooniseadmete jaoks ettenähtud

põrandapind sõltub sertifitseeritud ventilatsiooniseadmete mõõtudest. Lisaks on

ventilatsiooniseadme valimisel oluline arvestada varjendis viibijate arvu.

Punkti 3 kohaselt peab V2-klassi varjendis olema eraldi esmaabiruum, kus saab vajaduse korral

anda esmaabi ka lamavale inimesele. V2-klassi varjend on ette nähtud suurele hulgale

inimestele ja seetõttu on esmaabiruumi vähim nõutav suurus kuus ruutmeetrit, et ruumi

mahuksid nii abiandja kui ka -saaja.

Punkti 4 kohaselt peab V2-klassi varjendis paiknema varugeneraator eraldi ruumis ja

elektripaigaldise toide tuleb tagada 72 tunniks. Olenevalt valitud elektritoiteviisist paigutatakse

toiteallikas või pistikliides toite ühendamiseks varjendi või hoone osa eri kohtadesse. V2-klassi

varjendi ventilatsioonisüsteem on suurem ja komplekssem kui V1-klassi varjendil. V2-klassi

varjendi ventilatsioonisüsteemi käigus hoidmiseks on vaja pidevat elektrienergiat ning see peab

olema sõltumatu.

Punkti 5 kohaselt tuleb V2-klassi varjendis tagada eraldi ruumina olmeala, kus on olenevalt

inimeste arvust sobiva suurusega töötasapind ja piisaval arvul pistikupesasid. Seega saab

V2-klassi varjendi puhul sisuliselt rääkida kööginurgast, kus on tagatud näiteks vee keetmise

või söögi soojendamise võimalus.

Punkti 6 kohaselt peab V2-klassi varjendis olema veevarustus ja kanalisatsioon, kuna varjend

on mõeldud kasutamiseks suurele hulgale inimestele. Ilma veevarustuse ja kanalisatsioonita ei

ole varjendis võimalik tagada ohutuid varjumistingimusi.

Lõike 8 kohaselt tuleb juhul, kui varjendis on veevarustus ja kanalisatsioon, tagada

sulgeventiilide ja klappide olemasolu võimalike õnnetuste puhuks. Kanalisatsioonitorustikku

peab saama varjendist sulgeda spetsiaalselt konkreetsele varjenditüübile sobiva sulgeventiiliga.

Veevarustus on vajalik vee olemasoluks varjendis ja saaste korral lüüsis inimeste

puhastamiseks. Lüüsis tuleb tagada eraldi veevarustus. Täpsemad juhised on

projekteerimisjuhendis.

Lõike 9 kohaselt peavad varjendis olema vahendid, mis on vajalikud kas varuväljapääsutee

kasutamiseks või varjendis katkematult kuni 72-tunniseks viibimiseks. Seega on nõutavad:

 esmaabivahendid, mille hulk ja sisu sõltub varjujate arvust; esmaabikomplektid, kus on

haava puhastamise ja sidumise ning valu vaigistamise vahendid koos muu esmase

vajalikuga;

 kannatanute või liikumisel abi vajavate isikute transpordivahendid, näiteks kanderaamid

või lohistid;

 vähemalt veerandile varjendis viibijatele lamamise võimalused, näiteks seinale või

lakke kinnitatavate narivoodite näol, mis tavaolukorras on kokku klapitavad, et võtta

vähem ruumi, või vajalikul hulgal madratseid või lebomatte. Klappvoodite kinnitamisel

peab lähtuma tootja juhenditest, sest varjendis mõjuvad erinevad koormused ja

paigaldatud varustus peab seda taluma;

32

 evakueerimiseks ja varuväljapääsutee puhastamiseks sobilikud vahendid, näiteks vasar,

kirka, meisel, kirves, labidas, sõrgkang, saag, kruvikeeraja, haamer, naelad, pussnuga,

aga ka töökindad, köis jms;

 väliskeskkonna saaste tuvastusvahendid ja tuvastajate kaitseriietus, mis peab tagama

võimaluse väliskeskkonnas saastet tuvastada ja väliskeskkonnas vajaduse korral

turvaliselt viibida. Võimaluse korral võiks varjendis olla gammakiirguse doosikiiruse

mõõtur (nn kiirguspiipar), filtritega gaasimaskid, õhukvaliteedi sensorid (CO, CO2),

mõned keemiakaitseülikonnad (HAZMAT/CBRN, kui lihtsamad kostüümid) ning

lisaks kindad ja kummikud. Varjendi omaniku soovist olenevalt võiksid varjendis olla

vähemalt kiirguspiipar, mõned kaitseülikonnad ja gaasimaskid;

 vähemalt patareitoitel FM-raadio;

 vajaduse korral kuivkäimla(d) ning käetoed tualeti ligipääsetavuse suurendamiseks,

eeldusel et need sobivad varjendis kasutamiseks, samuti vahendid eraldatuse tagamiseks

(vähemalt kardinad, sirmid vms);

 elektriseadmete toimepidevuse tagamiseks sobivad vahendid, nagu akujaamad,

akupangad, patareid. Silmas tuleb pidada, et ka neid tuleb aeg-ajalt uuendada ja

vajaduse korral välja vahetada;

 joogivee hoidmise anumad. Vee koguse arvestus on toodud eespool ja kui varjendis on

veevärk, saab joogivee varu vähemalt teatud aja sellega tagada, kuid vajalikud anumad

peavad siiski olemas olema;

 jäätmekogumise anumad, mis soovitatavalt peaksid olema kaanega suletavad ja

mahutama ettenähtud koguse tekkivaid jäätmeid;

 veepuhastusaine, millega saab vajaduse korral näiteks väljast toodud looduslikku vett

joogikõlblikuks puhastada;

 tulekustuti, mille kustutusaine ei ole pulber. Seega sobib näiteks vesikustuti või mõni

muu inimesele ohutu kustutusainega kustuti;

 märgistuskomplekt vastavalt varjumisplaanile. Täpsemad nõuded varjendi ja

varjumiskoha märgistamisele on kehtestatud määruse §-s 19.

Kõik seadmed ja vahendid peavad olema varjendiks rajatud hoone osas alaliselt olemas,

komplekteeritud, korras, märgistatud ning regulaarselt kontrollitud.

Eelnõu §-ga 12 sätestatakse varjendi tuleohutuse erisused.

Lõikega 1 sätestatakse nn kahe ukse nõue. Sätte kohaselt tuleb juhul, kui varjend on eraldi

tuletõkkesektsioon ja selle igapäevane kasutusotstarve eeldab suletud asendis tuletõkkeust,

paigaldada tuletõkkeuks lisaks varjendi kaitseuksele. Varjendi kaitseuks on hoone tavapärases

kasutuses avatud asendis ega taga niimoodi tuletõkkesektsiooni terviklikkust. Seega tuleb

hoone igapäevakasutuses lisada varjendile tuletõkkeuks, pidades silmas tuletõkkesektsiooni

terviklikkust.

Lõike 2 kohaselt ei kohaldata varjendile varjumise ajal tuletõkkesektsiooni nõudeid. Seda

põhjusel, et nii tuletõkkeuks kui ka muu varjendi kaitseuksele lisaks paigaldatud uks

eemaldatakse või tõstetakse eest ära varjendi kasutuselevõtmisel, et need ei takistaks varjendi

eesmärgipärast kasutamist. Tuletõkkeukse eemaldamise tõttu ei saa varjendiks rajatud hoone

osa enam käsitada tuletõkkesektsioonina, kuid see on varjumist tingiva olukorra kontekstis

33

ohutuse ambitsioonitaseme adekvaatne langus. Nii tuletõkkeukse kui ka igasuguse muu

lisaukse eemaldamine, mis on varjendisse peale kaitseukse paigaldatud, tingib peaasjalikult

vajaduse luua varjendisse lüüsi paigaldamise võimalus.

Lõikega 3 sätestatakse, et kui V1-klassi varjendil on lisaks varjendi kaitseuksele paigaldatud

veel muu uks (sh tuletõkkeuks), võib see avaneda varjendisse sissepoole, kui on tagatud ruumis

viibivate isikute ohutus. Tegemist on olulise erisusega tavapärastest tuleohutusnõuetest, mille

kohaselt peavad evakuatsiooni- ja väljumisteel paiknevad uksed, sealhulgas tuletõkkeuksed,

üldjuhul avanema evakuatsiooni suunas ehk varjendist väljapoole. Erandina on lubatud ukse

avamine evakuatsioonisuunale vastupidises suunas juhul, kui ruumist evakueerub korraga alla

30 inimese4. Kui varjutakse varjendisse, toimub evakuatsioon varjendi sisse, kui aga

evakueerutakse tulekahju korral, on evakuatsioon kõikidest hoone osadest väljapoole. Oluliselt

suurem on tõenäosus, et suurem hulk inimesi liigub korraga varjendisse just varjumise ajal, sest

ohuteavituse saades peavad kõik suunduma ühte kohta. Tulekahju korral liigutakse aga

vastavalt hoones kindlaks määratud evakuatsiooniskeemile – kas hoonest välja, ühest

tuletõkkesektsioonist teise või jäädakse sinna, kus ollakse. See tähendab, et inimeste hulk on

hajutatud kogu hoone peale, liikumine on erinev ja samas kohas ei teki suurt tunglemist. Nõuet,

et ukse paigaldamisega tuleb tagada ruumis viibivate isikute ohutus, on võimalik täita erinevate

elektrooniliste lahendustega, mida on ka juba kasutatud. Seega, isegi kui uks on paigaldatud

evakuatsioonile vastupidises suunas, saab seda igapäevaselt tavaolukorras hoida avatud asendis

ja panna automaatselt sulguma automaaste tulekahjusignalisatsioonisüsteemi rakendumisel.

Arvestades, et varjendi eesmärgipärasel kasutamisel selline lisauks eemaldatakse ning

kasutusse jääb üksnes varjendi kaitseuks, ei ole see varjumise ajal takistuseks. Samas ei

kohaldata seda sätet V2-klassi varjendile, kuna seal on ehituslikult ette nähtud kaitseukse taha

lüüsiruum. Lüüsiruum tagab, et tavaolukorras kasutatav uks avaneb samas suunas kui kaitseuks

ehk evakuatsiooni suunas.

Lõike 4 kohaselt võib varjendi suitsueemalduse tagada varuväljapääsutee kaudu. Päästeamet

aktsepteerib lahendust, kus suitsueemaldus, näiteks maa-aluselt korruselt, toimub varjendi

varuväljapääsutee kaudu. Selline lahendus on oluline varjendi kompaktsuse ja monoliitsuse

säilitamiseks. Mida vähem on piirdekonstruktsioonis läbiviike, seda tõhusam on selle

kaitsevõime. Samas tuleb arvestada, et sellise lahenduse korral ei saa eeldada

suitsueemalduseks kasutatava luugi paiknemist ruumi ülemises kolmandikus, mis on

tavapärane suitsueemaldusluugi asukoht, kuna varjendi varuväljapääsutee sisemine pääs asub

madalamal. Käesoleva lahenduse kasutamise tingimused on täpsemalt kirjeldatud

projekteerimisjuhendis.

Eelnõu §-ga 13 sätestatakse nõuded varjendi tehnilistele lahendustele.

Lõike 1 kohaselt peavad varjendi piirded, läbiviigud ja avade sulgemise lahendused tagama

õhukindluse, mehaanilise vastupidavuse ning koostoime varjendis kasutatavate kohtkindlate

seadmetega kasutusloa taotlemise hetkeks. Varjendis kasutatavad kohtkindlad seadmed,

sealhulgas ventilatsiooni- ja kaitseelemendid ning uksed, avatäited, luugid ja muud läbiviigud,

peavad omavahel süsteemina ühilduma. Nõuete täitmist tõendab projekteerija või valdaja

esitatud tehniline dokumentatsioon. Nõuete täitmise tõendamiseks võib kasutada asjakohaseid

standardeid või nendega samaväärseid meetodeid, näiteks standardit EVS-EN ISO 22359

4 Siseministri 30.03.2017. aasta määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“, § 48 lõike 1 punkt 2.

34

„Security and resilience - Guidelines for hardened protective shelters“ ja tehnilist

spetsifikatsiooni ISO/TS 22359 „Security and resilience - Hardened protective shelters - Part 2:

Requirements for shelter protective equipment“.

Euroopa Liidus spetsiaalselt varjendi jaoks toodetud seadmete puhul võib sellist ühilduvust

üldjuhul eeldada.

Eestis tunnustatakse rahvusvaheliselt kasutatavaid varjenditestide protokolle, et vältida

olukorda, kus nõuded muutuvad põhjendamatult kitsaks või soosivad üksnes piiratud hulka

tootjaid. Varjendi kohtkindlate seadmete puhul ei saa aluseks võtta tavapärast ehitustoodete

nõuetele vastavuse protseduuri, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses

nr 2024/31105 (edaspidi CPR-i määrus). CPR-i määruse kohaste toodete testimisel puudub

lööklaine, rõhu- ja lekkekindluse katse. Varjendi komponente testitakse peamiselt erinevate

rahvusvaheliste, valdavalt kaitsetööstuse standardite alusel. Näiteks Soomes ja Saksamaal

kasutatakse standardit STANAG6, kus teatud valdkondades on NATO riigid kokku leppinud

standardse lähenemise.

Üldjuhul on kõigil varjendis kasutamiseks projekteeritud seadmetel tootja märgistus.

Nõuetekohaselt märgistatud seadmel on märge, et see on toodetud varjendis kasutamiseks,

seadme korrektne nimetus, tootja nimi, valmistamisaasta ja seerianumber. Levinud praktika

kohaselt märgistab seadme ka paigaldaja paigaldamise käigus, kinnitades sellega seadme

nõuetekohast paigaldamist. Paigaldajal on võimalus kontrollida seadme vastavust ja ühilduvust

ning nõuda mittevastavate osade asendamist või parandamist. Täpsem teave märgistuse,

seadmete kasutatavuse ja ühilduvuse kohta esitatakse projekteerimisjuhendis.

Varjend ei ole tavapärane tehnosüsteem, vaid hoone osa, kus vahetu kõrgendatud ohu korral

sõltub inimeste elu olemasolevate lahenduste töökindlusest ja toimivusest. Eelnõuga ei eelistata

konkreetsete tootjate tooteid ega lahendusi, vaid sätestatakse nõue kasutada seadmeid, mis

töötavad ühtse süsteemina olukorras, kus tuleb kaitsta inimeste elu ja tervist. Eelduslikult on

varjendis kasutamiseks mõeldud seadmete kasutusiga kõige rohkem 30 aastat.

Lõike 2 kohaselt peavad kõik varjendis kasutatavad seadmed ja vahendid olema varjendi

omaniku poolt eristatavalt märgistatud, paiknema püsivalt varjendiks rajatud hoone osas ning

olema alaliselt kasutatavad. Nõude täitmiseks piisab, kui vahendid on tähistatud selgelt viitega

varjendile. Ülevaatlikkuse ja kompaktsuse tagamiseks on soovitatav koondada vajalik varustus

ühte kohta, näiteks kasti, kuhu on lisatud olemasoleva varustuse loetelu koos asjakohaste

tähtaegadega (näiteks kaitseriietuse säilivusaeg). Selline lahendus lihtsustab varustuse

olemasolu ja kehtivuse kontrolli ning võimaldab vajaduse korral aegunud või kahjustunud

esemed õigel ajal asendada.

Eelnõu §-ga 14 sätestatakse nõuded esmasele kasutuselevõtule, varjendi hooldusele ja

kontrollile.

5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/3110, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud

turustusreeglid ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 305/2011. 6 Standardization Agreement (STANAG).

35

Lõike 1 kohaselt peavad määruse §-des 9 ja 11 sätestatud seadmed ning varustus varjendis

olema hoone kasutusloa taotlemise hetkeks. Eesmärk on tagada varjendi komplekteeritus hoone

kasutusele võtmisel, arvestades, et kriis võib avalduda ootamatult.

Lõike 2 kohaselt tuleb kõiki varjendis olevaid seadmeid ja varustust hooldada vastavalt tootja

juhistele. Olenevalt varustuse ja seadmete eripärast võib hoolduse läbiviimise regulaarsus

erineda. Tootja juhendmaterjalist nähtub, milliste toimingute ja sagedusega tuleb kontrollida

seadmete töökorda ning kas hoolduse peab läbi viima erialaste teadmistega ehk pädev isik või

võib seda teha tavakasutaja.

Lõike 3 kohaselt tuleb varjendi omanikul sõltumata tootja juhistest korraldada vähemalt üks

kord aastas järgmised kontrolltegevused:

1) ventilatsiooniseadme käivitumise kontroll vähemalt viieks minutiks;

2) energiavarustusseadmete töökorra kontroll tootja poolt ettenähtud toimingute kohaselt,

näiteks generaatori, akupanga või akujaama kontroll;

3) kanalisatsiooni sulgeventiili täielik sulgumise ja avamise kontroll;

4) varjendi kaitseukse sulgumise ja uste tihendite korrasoleku kontroll;

5) varjendi vajaliku varustuse olemasolu ja töökorra kontroll, mille tulemusel peab selguma,

kas kõik vajalikud vahendid on varjendis olemas, kehtiva kasutus- või säilivusajaga ning kohe

kasutusvalmis.

Neid kontrolltegevusi võib teha varjendi omanik ise või volitada selleks varjumise

korraldamisega tegelevat isikut või tellida vastava teenuse. Tellides kontrolltegevuste teenuse

ja arvestades tööde mahtu, võib selle maksumus Soome kogemuse järgi olla suurusjärgus

mõnisada eurot. Kui varjendi omanikul või tema volitatud isikul on teadmised ja oskused

nõutud kontrolltegevuste läbiviimiseks, ei ole teenuse sisseostmine vajalik ning lisakulu ei teki.

Lõike 4 kohaselt tuleb varjendi omanikul korraldada vähemalt üks kord kümne aasta jooksul

ventilatsiooniseadme käivitumise kontroll, tagades selle töö vähemalt viis minutit ning

kontrollides seejuures ruumi õhutihedust ning ülerõhunäidiku ja õhufiltrite toimimist.

Käivitamise kontroll hõlmab õhutiheduse mõõtmisega seotud kindlat protseduuri ja õhufiltrite

kaalumist, täpsemaid toiminguid kirjeldatakse projekteerimisjuhendis. Ruumi õhutiheduse

kontrollimiseks peab olemasoleva ventilatsioonisüsteemi lahti monteerima, selle sisendid

õhutihedalt sulgema, varjendi uste põranda süvise katted eemaldama uste liikumise tagamiseks

jne. Ülerõhu kontrolli jaoks kasutatakse erinevaid õhurõhu mõõtevahendeid ja Soome

kogemuse järgi on selleks tarvis eriteadmistega isikuid ning teenus võib maksta kuni paar tuhat

eurot.

Lõike 5 kohaselt tuleb säilivustähtaja ületanud varustus uuendada ja katkised seadmed

parandada või välja vahetada. Kuigi määruses ei ole sätestatud konkreetset tähtaega, tuleb

seadmed asendada või parandada esimesel võimalusel, sest varjendi varustus peab olema igal

ajal töökorras. Soovitatav on pidada nimekirja kõigist nõutavatest seadmetest ja varustusest

ning läbiviidud tegevustest, märkides üles kontrollide ajad, tuvastatud puudused ning puuduste

kõrvaldamise või seadmete asendamise kuupäevad.

Lõike 6 kohaselt tuleb hoolduse ja kontrolli kord kajastada varjumisplaanis. Kuna käesoleva

paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusi võivad teha nii tootja määratud erialateadmistega kui ka

36

eriväljaõppeta isikud, ei ole hoolduste ja kontrollide dokumenteerimiseks ette nähtud kindlat

vormi. Oluline on fikseerida, kes, mida ja millal kontrollis, millised puudused tuvastati ning

kuidas ja millal need kõrvaldati. See teave kajastatakse kirjalikult, mis võimaldab vajaduse

korral kontrollida, kas seadmete ja varustuse hooldus ning kontroll on nõuetekohaselt tehtud.

Hoolduse ja kontrolli korra kajastamisel varjumisplaanis tuleb seal ette näha ka regulaarsus,

millega varjendi nõuetele vastavust kontrollitakse.

Edaspidi on kavas välja töötada pädevusmudel, mille kohaselt hakkab teatava ajavahemiku

tagant varjendit tervikuna, sealhulgas kõiki selles olevaid seadmeid ja vahendeid, kontrollima

pädev isik, et tagada varjendi eesmärgipärane toimimine. Praegu puuduvad Eestis varjendi

kontrolli ja hoolduse pädevusega isikute hindamise ja tõendamise nõuded.

Pädevusnõuete süsteem ja pädevate isikute olemasolu varjendite valdkonnas tagab muu hulgas

selle, et ebapiisava hoolduse tõttu mittetöökorras olevad seadmed või varustus tuvastatakse ja

parandatakse või asendatakse õigel ajal. Samuti annab selline kontroll kindluse, et kõik

vahepealsed hooldus- ja kontrollitoimingud on tehtud nõuetekohaselt. Teenuse maksumust

Eesti turu jaoks ei ole praegu võimalik hinnata, kuna selline teenus turul puudub. Hind sõltub

tehtud töö mahust.

Silmas tuleb pidada, et varjend peab vastama nõuetele hetkel, kui hoonele taotletakse

kasutusluba. Kasutusloa väljastamise menetluses veendub kasutusloa väljastaja, et varjendiks

ehitatud hoone osa vastab ehitusprojektile ja määruses kehtestatud nõuetele. See tähendab, et

ka vajalikud esmased kontrolltoimingud peavad olema tehtud. Neid tõendab seadmete

paigaldaja kinnitust, et tööd on korrektselt tehtud ja seade nõuetekohaselt paigaldatud ja

töökorras. Päästeamet kontrollib varjendi nõuetele vastavust ajas jätkuvalt hoone kasutamise

käigus.

Eelnõu kolmanda peatükiga sätestatakse varjumisplaaniga seonduvad nõuded.

Eelnõu § 15 koosneb viiest lõikest ja sellega reguleeritakse varjumisplaani üldnõudeid.

Lõike 1 kohaselt tuleb varjumisplaanis välja tuua varjumise üldine korraldus, sealhulgas hoone

kasutajate varjumise võimalus – kas hoones on varjend või varjumiskoht, kas see on avalik või

mitteavalik ja kui palju inimesi saab sinna ohutult varjuda. Lisaks tuleb varjumisplaanis

kirjeldada inimeste liikumist ja oodatavat käitumist varjumisplaanis käsitletud ohu korral – see

tähendab näiteks teavet selle kohta, kas varjutakse mõnda muusse hoonesse või kas ohu korral

jääb hoonesse inimesi.

Varjumisplaanis peab sisalduma ka varjendi või varjumiskoha skeem, s.t korruse või korruste

plaan, kus on varjumiseks sobiv koht ja liikumisteed.

Varjumisplaanis kirjeldatakse varjendi või varjumiskoha kasutuselevõtu korraldamist,

sealhulgas vajalikke tegevusi etapiviisiliselt. Selles osas tuleb ette näha vajalikud korrashoiuga

seotud tegevused hoone tavapärases kasutuses, tegevused ja meetmed, mida rakendatakse

varjendi või varjumiskoha vahetu ettevalmistamisega, ning tegevused, mis on seotud otsese

varjumisega (näiteks kuidas liiguvad hoones kõrvalist abi vajavad inimesed, kas lemmikloomad

on varjumisel lubatud kaasa võtta jms).

37

Seega nähakse varjumisplaanis ette varjumiseks sobiv koht, varjendi või varjumiskoha

kasutuselevõtu ja korrashoiuga seotud tegevused ning vastutajad. Samuti nähakse

varjumisplaanis ette hoone kasutajate liikumine hoones asuvasse varjumiseks sobivasse kohta

või selle puudumisel ettenähtud tegutsemisviis. Oma olemuselt sarnaneb varjumisplaan muude

hoone omaniku koostatud käitumisjuhistega, näiteks tulekahju korral tegutsemise plaaniga.

Läbimõeldud ja kokku lepitud tegevused varjumisplaanis ning hoone kasutajate käitumine

vastavalt varjumisplaanile tagavad, et vajadusel on võimalik varjuda.

Lõike 2 kohaselt on varjumisplaani koostamise alus eelkõige sõjalise konfliktiga kaasnev

õhurünnaku oht, kuid hoone omanik võib varjumisplaani laiendada ka muudele ohtudele. Seega

tuleb varjumisplaani koostamisel esmajärjekorras lähtuda olukorrast, kus Eestit ähvardab

õhurünnaku oht. Samas on varjumisplaani koostamisel võimalik arvesse võtta ka varjumist

näiteks tuumajaama õnnetuse, äkkrünnaku, piirkonnas toimunud tehnogeense õnnetuse või

ilmastikust tingitud asjaolude korral. Muude ohtude arvestamisel tuleb need varjumisplaanis

eraldi kirjeldada.

Lõike 3 kohaselt võib juhul, kui mitme lähestikku asuva hoone jaoks on rajatud ühine varjend

või kohandatud ühine varjumiskoht, koostada ühise varjumisplaani. Sellisel juhul peab

varjumisplaan hõlmama kõigi kompleksi kuuluvate hoonete kasutajate liikumist ja oodatavat

käitumist varjumisplaanis käsitletud ohu korral. See võimalus on asjakohane näiteks

haiglakompleksi või mõne suurema tööstuskompleksi hoonete korral, kus varjendeid või

varjumiskohti võib olla rohkem kui üks või kus üks varjend või varjumiskoht teenindab mitut

hoonet. Ühises varjumisplaanis kirjeldatakse kõigi kompleksi kuuluvate hoonete kasutajate

varjumisvõimalusi. Lisaks tuleb arvestada, et varjumisplaani skemaatiline osa koostatakse iga

hoone kohta eraldi ja tehakse teatavaks vastava hoone kasutajatele.

Lõike 4 kohaselt koostatakse varjendi rajamise kohustusega hoone puhul varjumisplaan,

tuginedes ehitusprojektile. Kirjeldatud nõue kehtib üksnes varjendi rajamise kohustusega

hoonete kohta, mida hakatakse rajama alates 2026. aasta suvest. Sellisel juhul tuleb hoone

ehitusprojektis näidata ära hoone osa, mis vastab varjendi nõuetele, ja selle alusel koostada

varjumisplaan. Hoone varjumisplaan peab olema valmis hiljemalt kasutusloa taotlemise

hetkeks, et tagada hoone kasutajatele vajalik teave varjumisvõimaluste kohta.

Lõike 5 kohaselt tuleb varjumisplaan koostada vastavalt käesoleva määruse lisas 2 esitatud

andmetele, mida võib vajaduse korral kajastada hoone muudes ohutusdokumentides. Kui

hoones on koostatud näiteks tuleohutus-, kriisi- või muu evakuatsiooniplaan, on lubatud

integreerida varjumisplaan nendesse dokumentidesse. Varjumine ei ole eraldiseisev tegevus,

vaid osa hoone kasutamisest vahetu kõrgendatud ohu korral, mistõttu on põhjendatud kajastada

seda olemasolevates käitumisjuhistes. Oluline on, et hoones oleks määratud varjumise

korraldamise eest vastutav isik ning kirjeldatud kasutajate varjumise võimalused, nende

liikumine ja oodatav käitumine varjumisplaanis käsitletud ohu korral. Lisaks peavad

varjumisplaanis kajastuma varjendi hoolduse ja kontrolli ning varjendi või varjumiskoha

ettevalmistamisega seotud tegevused. Kui varjumise korraldus on integreeritud muusse

ohutusdokumenti, tuleb tagada, et hoone kasutajatele tehakse teatavaks neile suunatud teave,

eelkõige varjumisvõimalused hoones, juurdepääs varjendile või varjumiskohale ning varjumise

korralduse eest vastutavad isikud.

38

Eelnõu §-s 16 kirjeldatakse varjumisvõimaluste hindamist ja varjumiskoha kohandamise

võimalusi, kui hoones puudub varjend. Varjumisvõimaluste hindamine eelneb varjumisplaani

koostamisele ja on varjumisplaani üks osa. Samas võib praktikas neid tegevusi teha samal ajal.

Hoonetes, kuhu kavandatakse varjend, hinnatakse varjumisvõimalusi asjakohases mahus.

Lõike 1 kohaselt tuleb hoones, kus puudub varjend, hinnata varjumisvõimalusi.

Varjumisvõimaluste hindamisel võib lähtuda ehitusprojektist, sealhulgas olemasolevate

hoonete puhul, ning arvestada asjaolusid, mis võivad mõjutada varjumiskoha kasutamist ja mis

on loetletud käesoleva paragrahvi lõikes 2. Ehitusprojekt on olemasolevate hoonete puhul

abimaterjal, mis võimaldab kasutada joonised ja skeeme ning saada teavet hoone kasutajate

arvu kohta. Kui hoone ehitusprojekti ei ole võimalik aluseks võtta, lähtutakse hoone tegelikust

olukorrast, parimast olemasolevast teadmisest ja varjumisvõimalustest. Varjumisvõimaluste

hindamisel võib aluseks võtta ka konkreetse hoone riskihinnangu, kus võib olla kirjeldatud

hoone kasutusrežiim vahetu kõrgendatud ohu olukorras, mis annab suuna, kuidas hoones

varjumist korraldada.

Lõike 2 kohaselt tuleb varjumisvõimalusi hinnates arvestada järgmisi asjaolusid.

Punkti 1 kohaselt arvestatakse varjumisvõimaluse hindamisel hoone kasutusotstarvet

ja -režiimi. See tähendab, et hinnatakse hoone tavapärast kasutust, näiteks elamu, büroohoone,

kool, haigla, teater, tööstus- või spordihoone, muuseum vms. Samuti tuleb hinnata, kas hoone

on kasutusel alaliselt või ajutiselt ning kas hoone alaline kasutamine on vajalik ohuolukorras

või jääb hoone kasutusse osaliselt või muudetud kasutusotstarbega. Näiteks ohuolukorras võib

hotelli kasutada ulatusliku evakuatsiooni korral evakueeritute kogunemiskohana, sarnaselt võib

ohuolukorras alaliselt kasutada kooli, hooldekodu või transpordikeskust. Samuti tuleb

tervishoiuasutuste varjumisvõimaluste hindamisel ja varjumisplaani koostamisel arvestada

patsientide liikumisvõimekust, ravitegevuse eripära ning vajadust tagada elutähtsa teenuse

toimepidevus. Eelnimetatud teave annab sisendi varjendi või varjumiskoha mahutavuse

määramiseks, st kui paljudele inimestele tuleb tagada varjumisvõimalus. Lisaks annab

kasutusrežiimiga arvestamine teavet, kas hoone on kasutuses ööpäev läbi, mõni päev nädalas

või mõni tund päevas. See aitab otsustada inimeste hulga üle, kellele ja mis hetkel on vaja

tagada varjumisvõimalus.

Lisaks tuleb arvesse võtta hoone asukohta ja ümbritsevaid lisaohte, näiteks paiknemist

tiheasutusalal või sellest väljaspool, piiritsoonis, üleujutusalal või ohtliku või suurõnnetuse

ohuga ettevõtte, tammiga veehoidla või muu sarnase ohu läheduses. Vastavalt sellele saab

kujundada hoone kasutusrežiimi eri ohtude korral. Esmane hindamine võib anda ka teadmise,

et hoone asub muude ohtude mõjualas, mida tuleks võimaluse korral arvesse võtta.

Punkti 2 kohaselt tuleb hinnata hoone varjumisvõimaluse potentsiaalsete kasutajate arvu, st

nende inimeste arvu, kes võivad varjumisvõimalust vajada. Käesolev punkt on tihedalt seotud

hoone kasutusrežiimi ja -otstarbega (§ 16 lõike 2 punkt 1). Varjumisvõimaluse hindamisel

arvestatakse nii hoone tavapärast kasutust kui ka võimalikku kasutajate arvu eelkõige vahetu

kõrgendatud ohu korral, aga kui soovitakse lisaks käsitleda mõnd muud ohtu – nagu tugev

marutuul vms –, saab seda arvesse võtta. Otsuse selle kohta, kui paljudele inimestele

varjumisvõimalus rajatakse või kohandatakse, teeb hoone omanik. Samas tuleb arvestada, et

39

kui hoone jääb kasutusse vahetu kõrgendatud ohu korral, tuleks leida parim varjumisvõimalus

kõigile hoone kasutajatele. Hoone omanik otsustab, kas hoones paiknev varjumiskoht teenindab

lisaks mõne muu hoone kasutajaid. Varjendi rajamisel lähtutakse käesoleva määruse lisast 1,

milles on sätestatud varjendite tegeliku varjumispinna arvutamise alused.

Punkti 3 kohaselt tuleb hinnata hoone võimalikku varjumisvõimalust, lähtudes hoone suurusest

ja planeeringust. Selle alusel selgub, kas hoonesse on võimalik kohandada varjumiskoht.

2026. aasta 1. juulil jõustuva HOS-i kohaselt võivad varjumiskohad olla avalikud või

mitteavalikud. Mitteavalik varjumiskoht on sarnaselt mitteavaliku varjendiga ette nähtud

eelkõige konkreetse hoone kasutajatele, avalik varjumiskoht ja avalik varjend on vahetu

kõrgendatud ohu korral mõeldud ka hoones või selle lähiümbruses viibijatele. Avalikud

varjendid rajatakse hoonetesse, mida külastavad suured rahvahulgad, näiteks

kaubanduskeskustesse, reisiterminalidesse ja suurematesse meelelahutusasutustesse. Avaliku

varjendi rajamise kohustusega, kuid 1. juuli 2026 seisuga olemasolevate hoonete puhul tuleb

varjumisplaanis võimalust mööda ette näha avaliku varjumiskoha kohandamine. Seejuures

hinnatakse, kas vajalik on üks või mitu varjumiskohta, nende paiknemist hoones ja juurdepääsu

tingimusi.

Punkti 4 kohaselt tuleb hinnata olukordi, kus hoonesse on võimalik varjumiskoht kohandada.

Kui hoone konstruktsioon, tehniline seisukord ja ruumilahendus seda võimaldavad, tuleb

määrata tegevused, mille tulemusel kohandatakse nõutele vastav varjumiskoht, ning tööde maht

ja eeldatav valmimisaeg. Tööde käigus hinnatakse meetmeid varjumiskindluse suurendamiseks

ning loetletakse tegevused varjumiskoha kohandamiseks. Samuti analüüsitakse parimaid

lahendusi varjumisvõimaluste loomiseks olukorras, kus hoones endas ei ole võimalik ohutult

varjuda, vältides seejuures ebamõistlikult koormavaid tegevusi. Sellisel juhul hinnatakse

lähimaid võimalikke varjumisvõimalusi.

Punkti 5 kohaselt tuleb läbi mõelda hoones varjumist korraldavate isikute arv, rollid ja

ülesanded, et tagada varjumise toimiv korraldus hoones. See on eriti oluline olukordades, kus

varjumiskoht või varjend tuleb võtta eesmärgipäraselt kasutusele, samuti selleks, et tagada

varjumisvõimaluste nõuetele vastavus ajas ning teha vajalikke ettevalmistusi, kontrolle ja

hooldustöid. Varjumisplaanis määratakse varjumisega seotud vastutajad ja nende ülesanded.

Isikuid ei pea määrama nimeliselt, vastutajateks võivad olla näiteks kindlad ametikohad või

hoone haldus- või turvateenust osutavate ettevõtjate esindajad.

Punkti 6 kohaselt tuleb läbi mõelda varjumise vajadusest, võimalustest ja korraldusest

teavitamise viisid nii tavakasutuse ajal kui ka vahetu kõrgendatud ohu olukorras. See hõlmab

muu hulgas varjumiskoha tähistamist ja suunaviitade paigaldamist, vajaduse korral regulaarsete

teavituste või infopäevade korraldamist ning ohutaseme tõustes sisekommunikatsiooni hoone

alalistele kasutajatele.

Varjumisvõimaluste hindamisel saab juhinduda Päästeameti koostatud juhenditest, mis on

kättesaadavad Päästeameti veebilehel, samuti on võimalik pöörduda Päästeameti poole

nõustamise saamiseks.

Lõike 3 kohaselt tuleb juhul, kui hoones ei ole võimalik hindamise hetkel ega ka tulevikus

varjuda, leida hoone kasutajatele muu varjumisvõimalus ja määrata muu tegutsemise kord ning

40

kajastada see varjumisplaanis. Näiteks on võimalik varjumiskoha puudumisel leida lahendus,

et büroohoone kasutajad jäävad ohu korral koju või viiakse inimesed ohu tõenäosuse

suurenemisel teise asukohta või võimaldatakse neil kasutada mõne muu hoone varjumiskohta

või varjendit. Varjumisvõimaluste hindamisel kajastatakse vastav teave, kui hoones ei ole

võimalik varjumiskohta kohandada, lähiümbruses puuduvad sobivad varjumisvõimalused või

hoonest ei saa inimesi evakueerida. On hooneid, mille kasutajad peavad ka vahetu kõrgendatud

ohu korral oma tegevust jätkama, näiteks lennujuhtimistornid, hooldekodud, haiglad, vanglad

ja päästekomandod. Sellisel juhul tuleb hinnata riske ja leida parimad lahendused, et inimesed

oleksid siiski kaitstud. Näiteks juhul, kui lasteaias puudub varjumiseks sobiv koht ning ka

lähiümbruses ei ole varjumisvõimalusi, ei saa pidada mõistlikuks, et lasteaed selles hoones

vahetu kõrgendatud ohu korral tegutseb. Alternatiivse lahendusena võib kaaluda varjumiskoha

põhimõtetele vastava eraldiseisva ehitise paigutamist lasteaia territooriumile või

lastehoiuteenuse viimist teise hoonesse.

Lõike 4 kohaselt tuleb juhul, kui hoonesse on hindamise hetkel või tulevikus võimalik

kohandada varjumiskoht kas või osale hoone kasutajatest, kajastada varjumisplaanis

olemasolevad või kavandatavad varjumisvõimalused ning planeeritud tegevused koos

tähtaegadega. Kui hoonesse on võimalik kohandada varjumiseks sobiv koht, tuleb see

varjumisplaanis kirjeldada ja luua eeldused, et inimesed saaksid vahetu kõrgendatud ohu korral

varjumiskohta kasutada. Kui hoone kasutajate hulgas on teada inimesed, kes ei ole võimelised

iseseisvalt liikuma, tuleb kavandada ka nende abistatud liikumine varjumiskohta. Abivahendite,

näiteks lohistite kasutamine on põhjendatud, kuna esmatähtis on jõuda ohutusse kohta.

Erandjuhtudel võib korterelamutes osutuda vajalikuks jääda oma korterisse ja varjuda seal

võimalikult ohutusse kohta, näiteks akendeta ruumi hoone keskosas. Selline tegutsemine

suurendab turvalisust võrreldes varjumata jätmisega.

Hoone omanikud peavad hoolitsema selle eest, et hoone kasutajatel oleks turvaline

varjumisvõimalus, ning seda on otstarbekas kavandada ja ellu viia juba ajal, mil tegelikku ohtu

ei ole.

Eelnõu §-ga 17 sätestatakse varjumisplaani kinnitamise, ülevaatamise ja teatavaks tegemise

nõuded.

Lõike 1 kohaselt kinnitatakse varjumisplaan kas hoone omaniku või tema volitatud isikute poolt

või korteriühistu juhatuse otsusega, juhatuse puudumise korral üldkoosoleku otsusega.

Kortermajade puhul kinnitatakse varjumisplaan kas juhatuse otsusega või omanike poolt

ühiselt. Varjumisplaani kinnitamisega nimetatakse ka varjumise korraldamise eest vastutav isik

hoones.

Korterelamus on soovitatav koostada varjumisplaan koostöös elanikega, kuid võimalik ajakulu

ei tohi takistada varjumisplaani valmimist. Selline korraldus on võrreldav hoone

tuleohutuskorraldusega, kus kinnitatud tegevuskava tehakse hoone kasutajatele teatavaks, kuid

ei eeldata, et kõik hoone kasutajad selle koostamises osalevad.

Lõike 2 kohaselt tuleb varjumisplaanis määrata isik, kes vastutab hoones varjumise

korraldamise eest. Vastutav isik ei pea olema nimetatud nimeliselt, vaid võib olla määratud ka

ametikoha või rolli (nt haldusjuht) kaudu. Oluline on, et hoones määratakse vastutav isik, kes

41

vajaduse korral uuendab varjumisplaani, kontrollib varjendi või varjumiskoha jätkuvat

vastavust nõuetele ning juhib varjendi või varjumiskoha ettevalmistamist peale Vabariigi

Valitsuse vastava otsuse tegemist.

Lõike 3 kohaselt uuendatakse varjumisplaani, kui hoones on toimunud olulised muutused, mis

võivad mõjutada varjumise korraldamist või varjumisvõimalusi. Sellised muudatused võivad

olla näiteks varjendisse või varjumiskohta viiva liikumistee ümberehitus, hoone kasutusotstarbe

muutus, muudatused kasutajate rühmas või varjumise korraldamise eest vastutava isiku

vahetumine. Kui varjumiseks ettenähtud hoone osa jääb samaks ja on tavakasutuses olnud

panipaigana ning võetakse ilma ümberehituseta kasutusse koosolekuruumina, ei ole

varjumisplaani muutmine vajalik.

Lõike 4 kohaselt on hoones varjumise eest vastutava isiku kohustus varjumisplaan regulaarselt

üle vaadata, et tagada varjumise korralduse vastavus tegelikule olukorrale. Ülevaatamine ei

tähenda alati varjumisplaani muutmist, vaid selle eesmärk on perioodiliselt hinnata, kas

varjumisplaanis kajastatud teave on jätkuvalt asja- ja ajakohane. Ülevaatamise regulaarsuse

määrab hoone omanik, kuid see ei tohi olla harvem kui üks kord viie aasta jooksul. Soovitatav

on varjumist mõistliku regulaarsusega läbi harjutada.

Lõike 5 kohaselt tuleb varjumisplaanis toodud oluline teave hoones olemasolevate

varjumisvõimaluste ja eri etappides rakendatavate tegevuste kohta teha teatavaks hoonet

kasutavatele sihtrühmadele ning varjumist korraldavatele isikutele. Määruses ei ole sätestatud

teavitamise viisi. Tähtis on, et kõik hoone kasutajad teaksid, kas ja kuhu on hoones võimalik

varjuda, või kui hoones varjumisvõimalus puudub, siis kuhu tuleb varjumiseks liikuda. Oluline

on avalikustada varjumisplaani skeem ja märgistada hoonesisene liikumistee varjendisse või

varjumiskohta.

Varjumist korraldavale isikule tuleb teha teatavaks kogu teave, mis on seotud varjendi või

varjumiskoha eesmärgipärase kasutuselevõtmisega, sealhulgas tegevustega, mida tuleb teha

peale Vabariigi Valitsuse vastavat otsust. Samuti peab varjumise korraldamise eest vastutav isik

olema kursis hoones tehtava ümberehituse või muude muudatustega, mis võivad mõjutada

varjumise korraldust.

Eelnõu neljanda peatükiga sätestatakse varjumiskoha kohandamise põhimõtted.

Eelnõu §-ga 18 sätestatakse varjumiskoha kohandamise põhimõtted, mille täitmisel on

võimalik hoonesse kohandada turvaline varjumiskoht. HOS § 164 lõikes 3 on sätestatud, et kui

hoonesse ei ole rajatud varjendit, kohandab hoone omanik võimaluse korral olemasoleva hoone

või selle osa varjumiskohaks. Varjumiskoha kohandamisel saab juhinduda Päästeameti

koostatud avalikult kättesaadavast juhendmaterjalist.

Lõike 1 kohaselt kohandatakse varjendita hoonele varjumiskoht, kui varjumisvõimaluste

hindamise käigus on selgitatud välja varjumiskoha kohandamise võimalus. Nõue on seotud

HOS-i sättega, mille kohaselt tuleb koostada varjumisplaan ja hinnata selle koostamise käigus

võimalust kohandada hoonesse varjumiskoht. Varjumiskoha kohandamise võimalikkuse

hindamisel arvestatakse tehnilist teostatavust, ohutust, hoone kasutusotstarvet, majanduslikku

põhjendatust ja mõju elutähtsa teenuse osutamisele. Võimaluse korral tuleb varjumiskoht

42

kohandada kõigile hoone kasutajatele. Kui varjumiskoha kohandamise ettevalmistustööde

käigus selgub, et kõigile hoone kasutajatele ei ole võimalik varjumiskohas kohta tagada, tuleb

see kirjeldada varjumisplaanis. Varjumiskoht võib asuda hoonest väljas, eraldiseisvana ja

määratud varjumiseks konkreetse hoone kasutajatele.

Lõike 2 kohaselt lähtutakse varjumiskoha kohandamisel määruse lisa 1 veergudes 1–5

sätestatust. Näiteks tuleb avalik varjumiskoht võimaluse korral kohandada üle

1200-ruutmeetrisesse olemasolevasse spordihalli ning koolihoonesse ja haiglatesse.

Lõike 3 kohaselt võib mitme hoone kohta kohandada ühise varjumiskoha, arvestades § 5

lõikes 7 sätestatut. Kui varjumisvõimaluste hindamisel selgub, et konkreetsesse hoonesse ei ole

võimalik varjumiskohta kohandada, tuleb see kajastada varjumisplaanis ja soovitavalt näha ette

alternatiivne varjumisvõimalus. Selleks võib olla mitme hoone peale ühise varjumiskoha

kohandamine. Kohandatud varjumiskoht peab vastama määruse §-s 18 sätestatud põhimõtetele.

Lõike 4 kohaselt peab varjumiskoht paiknema võimalikult maapinna lähedal, et tagada

maksimaalne kaitse. Varjumiskoha kohandamisel on sobivad hoone osad eelkõige keldrid ja

hoone esimene poolkorrus. Samuti sobivad hoonest eraldiseisvad maa-alused ehitised, näiteks

tunnelid ja muud raudbetoonehitised (keldrid vms). Selliste ehitiste puhul tuleb arvestada, et

nende ettevalmistamine võib nõuda lisategevusi, konstruktsiooni ja avatäidete

vastupidavusnõuete tugevdamist või tunnelite puhul erilahendust suudmete katmiseks. Samuti

saab varjumiskohaks pidada spetsiaalselt varjumiseks loodud ehitis, mis on paigaldatud mõne

hoone juurde või avalikku ruumi, et tekitada selle hoone kasutajatele või avalikus kohas

viibijatele lisavarjumise võimalus.

Lõike 5 kohaselt tuleb varjumiskoht kohandada hoone sellisesse ossa, mis kaitseb vähemalt

plahvatusega kaasneva laialipaiskuva eseme eest. Nõue ei välista, et varjumiskoha hoone osa

võib olla tugevam ja pakkuda lisakaitset lööklaine eest. Varjumiskohas tuleb võimalust mööda

vältida akende või muude sarnaste avatäidete olemasolu. Akende olemasolu korral saab need

katta liivakottide, metall-luukide või muude sobivate lahendustega. Arvestada tuleb, et osa

avasid võib olla vajalik kasutada varuväljapääsuna. Metall-luukide puhul tuleb tagada nende

vastupidavus ja võimalus avada neid seestpoolt ilma kõrvalise abita või tööriistadega. Vajaduse

korral võib avad ajutiselt sulgeda kergplokkidega, tagades võimaluse need hädaväljumise korral

seestpoolt lammutada. Samuti tuleb arvestada, et varjumiskoha kohandamisel võib osutuda

vajalikuks konstruktsioonide täiendav toestamine, mistõttu peab aegsasti varuma vastavad

materjalid, et alates HOS 162 lõikes 7 sätestatud otsusest saaksid konstruktsioonid õigeaegselt

toestatud.

Lõike 6 kohaselt on hoones paiknev varjumiskoht mõeldud eelkõige lühiajaliseks viibimiseks.

Optimaalne viibimisaeg ei ületa poolt ööpäeva (12 tundi). Kui varjumiskoht on omaniku otsuse

alusel kohandatud pikemaks viibimiseks, peab sellekohane teave kajastuma varjumisplaanis.

Lõike 7 kohaselt peab varjumiskohas olema ühele inimesele võimaluse korral tagatud

0,75 ruutmeetrit. Varjumisvõimaluse ulatuse määrab hoone omanik riskihinnangu alusel,

arvestades hoone kasutusrežiimi, kasutajate profiili ja varjumiskoha kohandamise

võimalikkust. Nõue sarnaneb varjenditele kehtestatud nõudega ja vastab rahvusvahelistele

standarditele (§ 6 lõige 3). Vajaduse ja võimaluse korral võib planeerida ühe varjuja kohta

43

suurema pinna, näiteks kui varjujate seas on neid, kes kasutavad liikumisabivahendeid või

vajavad lamamiskohta. Tegeliku varjumispinna arvestamisel ei ole soovitav võtta arvesse

avatäidete taguseid alasid ega kohti, kus paikneb varustus. Tegeliku varjumispinna arvutamisel

on võimalik võtta orientiiriks varjendile esitatavad nõuded. Samuti on soovitatav silmas pidada

hoonete kasutusviisi, sihtrühmi ja kriisiaja tegevusi.

Lõikega 8 sätestatakse varjumiskoha õhuvahetuse nõuded. Õhuvahetus on eriti oluline

olukorras, kus varjuda tuleb kauem kui paar tundi. Varjumiskohale ei esitata radioaktiivse

kiirguse kaitse nõuet ja seetõttu tuleb ära kasutada kõik olemasolevad võimalused, et tagada

varjujatele varjumiskohas värske õhk. Üks õhuvahetuse tagamise võimalus on teha

konstruktsioonidesse väikesed õhuavad, näiteks liivakottide vahele või spetsiaalselt

konstruktsiooni sisse. Täpsemad lahendused on esitatud Päästeameti juhendmaterjalis. Kui

varjumiskoha kohandamisel on soov või võimalus tagada inimestele suurem ohutus, näiteks

kaitse saastunud välisõhu eest, on see võimalik vastava ventilatsioonisüsteemi paigaldamisega.

Lõike 9 kohaselt tuleb juhul, kui varjumiskoha pindala on suurem kui 15 ruutmeetrit, tagada

lisaks sissepääsuteele vähemalt üks hajutatud suunaga varuväljapääsutee. Varuväljapääsuteeks

võib olla luuk või mõni muu ava, mida saab avada ilma abivahenditeta või tööriistadega, ja see

peaks paiknema valitud sissepääsuteega võrreldes kas teises suunas või sellest piisaval

kaugusel, et jääda väljapoole selle sektsiooni võimalikku varinguala. Varjumiskoha

sissepääsutee peab olema piisavalt lai ja võimaldama kõigil varjujatel varjumiskohta siseneda,

vajaduse korral kõrvalise abiga. Varuväljapääsutee kasutamisel võib olla vajalik teise varjuja

abi. 15 ruutmeetri nõue kattub vähima tegeliku varjumispinnaga, mis on varjendisse lubatud

rajada.

Lõike 10 kohaselt peab varjumiskohas olema tagatud tualeti kasutamise võimalus. Kõige

lihtsam lahendus on kuivkäimla (biokäimla), mis peab olema eraldatud. Kuivkäimla eraldatus

ei tähenda eraldi ruumi kohandamist, lahendusena võib kasutada ka eralduskardinaid või sirme.

Kui varjumiskohas on liikumispuudega inimesi, tuleks kuivkäimlasse ette näha paigaldatavad

invakäetoed, mis võimaldavad tualetti kasutada.

Lõikega 11 sätestatakse põhimõte, mille kohaselt tuleb varjumiskohas tagada puhtus ja kuivus

ning minimeerida varjumiskohast endast tulenevad ohud. Varjumiskohta ei tohi kohandada

lisaohtudega ruumidesse, nagu soojussõlmed, elektripeakilbi ruumid, surveseadmeid või

ohtlikke aineid sisaldavad ruumid. Samuti tuleb vältida kukkuvaid esemeid, mis võivad

lööklaine või vibratsiooni korral põhjustada vigastusi, ning evakueerumist takistavaid esemeid,

nagu lauad ja toolid, kui need asuvad sisse- või väljapääsuteedel. Varjumiskoha kohandamisel

tuleb läbi mõelda puhastamise ja liigniiskuse ärajuhtimise võimalused varjumiskohast.

Eelnõu viienda peatükiga sätestatakse varjendi ja varjumiskoha märgistuse nõuded.

Eelnõu §-ga 19 sätestatakse varjendi ja varjumiskoha märgistuse nõuded.

Lõike 1 kohaselt tuleb varjend ja määruses sätestatud põhimõtete järgi kohandatud

varjumiskoht märgistada varjumiskoha märgi ning suunaviitadega vastavalt määruse lisale 3.

Märgistuse alus on rahvusvahelise tsiviilkaitse tunnusmärk ning nii varjendi kui ka

varjumiskoha tähistamisel kasutatakse sõna „VARJUMISKOHT“. Kuigi Eesti Keele Instituudi

44

2025. aastal avaldatud õigekeelsussõnaraamatus on kasutusel nii sõna „varjumiskoht“

(sünonüümiga „varjekoht“) kui ka sõna „varjend“, on asjakohane kasutada ühtset tähistust, et

edastada kiiresti arusaadav teave varjumisvõimaluse kohta. Ohuolukorras ei ole määrav, kas

tegemist on varjendi või varjumiskohaga, kuna kaitset pakuvad mõlemad.

Mitteavalikud varjendid ja varjumiskohad ning nendega seotud varjumise korraldus on hoone

kasutajatele üldjuhul ette teada ning märgistus lihtsustab ohuolukorras liikumist. Avalike

varjendite ja varjumiskohtade puhul on märgistuse paigaldus ning nõuetele vastavus vahetu

kõrgendatud ohu korral kriitilise tähtsusega, et kõik varjumist vajavad isikud leiaksid õige koha.

Ühtse märgistuse tagamiseks tuleb juhinduda Päästeameti juhendist varjumise märgistamise

kohta: https://www.rescue.ee/et/juhend/varjumine/varjumise-mark.

Lõike 2 kohaselt paigaldatakse märgid varjendi puhul hoone kasutusloa taotlemise hetkeks ja

varjumiskoha puhul olemasoleva hoone varjumiskohaks kohandamisel.

Lõike 3 kohaselt peavad suunaviidad, mis paigaldatakse tänavale, ehitise territooriumile ja

avaliku varjendi või varjumiskoha juurde viivale teekonnale, olema paigaldatud hiljemalt

valmisolekusse seadmise etapis.

Lõikega 4 kehtestatakse avaliku varjendi ja varjumiskoha tähistamise suunised. Avaliku

varjendi ja varjumiskoha puhul peab hoonel olema vähemalt kaks alalist märki: üks hoone

välise sissepääsu juures ning teine varjendi või varjumiskoha sissepääsu juures hoone sees.

Lõike 5 kohaselt tuleb avalikus ruumis paigaldada ehitise territooriumil ja avalikku varjendisse

või avalikku varjumiskohta viival teekonnal suunaviidad soovitatavalt koos kauguse

lisateabega.

Lõike 6 kohaselt peab mitteavaliku varjendi või varjumiskoha puhul olema alaliselt paigaldatud

märk varjendi või varjumiskoha uksele või selle vahetusse lähedusse. Alaline väline märgistus

ja suunaviitade kasutamine on vabatahtlik. Varjumise korraldus on kirjeldatud varjumisplaanis

ja tehtud teatavaks hoone kasutajatele vajalikus mahus.

Lõike 7 kohaselt tagab märgistuse ehitisel ja selle territooriumil ehitise omanik, välja arvatud

juhul, kui Päästeamet on teinud omanikuga kokkuleppe ja võtnud märgistuse paigaldamise enda

ülesandeks.

Lõike 8 kohaselt tehakse avalike varjendite ja avalike varjumiskohtade märgistuse korral

koostööd kinnistuomanike ning KOV-idega. Avalike varjumiskohtade ja varjendite viitade

paigaldamine avalikku ruumi saab ilmselt olema eelkõige KOV-i ülesanne, sest juhul kui

lühikese ajaga on vaja paigaldada suur hulk viitasid, ei pruugi Päästeameti võimekus olla piisav.

Eelnõu kuuenda peatükiga sätestatakse rakendussäte.

Eelnõu § 20 kohaselt jõustub määrus 2026. aasta 1. juulil. Rakendussäte on seotud HOS-i

muudatuste jõustumisega 2026. aasta 1. juulil.

45

Lisaga 1 sätestatakse varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu ja varjendi tegeliku

varjumispinna arvutamise alused.

Lisas 1 täpsustatakse HOS-i ning käesoleva määruse nõudeid varjendi rajamise ja varjendi

tegeliku varjumispinna arvutamise kohta. Varjend rajatakse inimeste kaitseks eelkõige

hoonetesse, kus vahetu kõrgendatud ohu korral võib tõenäoliselt viibida inimesi. Käesoleva

määruse § 4 lõigete 2 ja 3 kohaselt ei tohi (V1-klassi) varjendi tegelik varjumispind olla

väiksem kui 15 ruutmeetrit.

Lisa 1 ei kohaldata varjumiskoha kohandamisel.

Lisas 1 on toodud tabel, mille ehitiste loetelu koostamise aluseks on võetud 2. juuni 2015. aasta

majandus- ja taristuministri määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ lisa „Ehitise

kasutamise otstarvete loetelu“ (edaspidi määruse nr 51 lisa).

2026. aasta 1. juulil jõustuvad HOS-i sätted, mille kohaselt rajatakse avalik varjend juhul, kui

püstitatakse hoone, mida külastavad suured rahvahulgad või mille suletud netopind on

10 000 ruutmeetrit. Mitteavalik varjend rajatakse juhul, kui püstitatakse elamu, majutus- või

toitlustushoone, büroohoone, kaubandus- või teenindushoone või meelelahutus-, haridus-,

tervishoiu- või muu avalik hoone või erihoone, mille suletud netopind on vähemalt

1200 ruutmeetrit, ning tööstus- ja laohoone puhul vähemalt 1500 ruutmeetrit.

Lisa 1 tabeli esimeses veerus on lähtutud määruse nr 51 lisast ning üle võetud kood, mis

käesolevas lisas kannab nimetust „hoonerühma kood“, ning teises veerus on esitatud hoone

peamine või hoone osa kasutusotstarve. Kolmandas veerus on hoone suletud netopinna alampiir

ruutmeetrites, lähtutud on 2026. aasta 1. juulil jõustuvatest sätetest. Neljandas ja viiendas veerus

täpsustatakse varjendi rajamise kohustust ning avaliku varjendi rajamise kohustust. Kuuendas

veerus on varjendi tegeliku varjumispinna vähim suurus (protsentides) suletud netopinnast.

Seitsmendas veerus on täpsustatud, milliste hoonete puhul tuleb tegeliku varjumispinna

arvutuse aluseks võtta kasutajate arv.

Osas hoonetes tuleb tagada varjend 80 protsendile hoonesse projekteeritud kasutajate arvust.

Sellisteks hooneteks loetakse haridusasutusi, meditsiini- ja hoolekandeasutusi ning

kinnipidamisasutusi. Need hooned on peamiselt riigi või KOV-i omandis. Kui eespool loetelus

toodud hooned peavad toimima vahetu kõrgendatud ohu korral, tuleb tagada nende kasutajate

turvalisus.

Kui pärast 2026. aasta 1. juulit ehitatakse kolme või enama korteriga elamu, mille netopind on

suurem kui 1200 ruutmeetrit, siis rajatakse lisa 1 kohaselt varjend. Samas ei pea varjend olema

mõeldud avalikuks kasutamiseks. Varjendi tegeliku varjumispinna suurus suletud netopinnast

peab moodustama vähemalt 2 protsenti.

Kui pärast 2026. aasta 1. juulit ehitatakse kaubandushoone, mille suletud netopind on suurem

kui 1200 ruutmeetrit, rajatakse lisa 1 kohaselt avalik varjend. Varjendi tegeliku varjumispinna

suurus suletud netopinnast peab olema vähemalt 2 protsenti.

46

Kui pärast 2026. aasta 1. juulit ehitatakse tööstushoone, mille netopind on suurem kui

1500 ruutmeetrit, rajatakse lisa 1 kohaselt varjend. Samas ei pea varjend olema mõeldud

avalikuks kasutamiseks. Varjendi tegeliku varjumispinna suurus suletud netopinnast peab

olema vähemalt 1 protsent.

Kui pärast 2026. aasta 1. juulit ehitatakse näiteks veterinaarkliinik, mille netopind on suurem

kui 1200 ruutmeetrit, ei ole lisa 1 kohaselt varjendi rajamise kohustust ning on soovitav

koostada varjumisplaan.

Lisa 1 märkused:

1) Ajutisele hoonele varjendit ei rajata, sest ajutised hooned on ette nähtud kasutamiseks kuni

viis aastat.

2) Enne tegeliku varjumispinna arvutamist arvestatakse hoone suletud netopinnast maha

kütteta pööningud, parklad, tehnoruumid ja -pinnad.

3) Tegelik varjumispind ei saa olla väiksem vastavalt käesoleva määruse §-le 4.

4) Kaitseministeeriumi valitsemisala asutuste ja Kaitseliidu hoonetele kohaldatakse varjendi

rajamise kohustust ulatuses, mis on kooskõlas sõjalise kaitsetegevuse korraldamise ja selle

läbiviimisega. Erisus on seotud valitsemisala ülesannetega vahetu kõrgendatud ohu korral.

Lisa 2 sisaldab varjumisplaani vormi, mis aitab varjumisplaani koostamisel läbi mõelda hoone

varjumise korralduse ja selle etapid. Oluline on, et varjumisplaanis kajastuks üldandmed,

varjumise skeem ja korralduse kirjeldus. Lisa 2 varjumisplaani vormil toodud joonis on

olemasolevas hoones kohandatud varjumiskoha näidisskeem. Varjendite kui püsivate hoonete

puhul on soovitatav võtta skeemi aluseks projektdokumentatsioon. Varjumisplaan võib olla

integreeritud mõnda muusse hoone ohutusdokumenti.

Üldandmetena esitatakse varjumisplaanis hoone aadress, olemasolu korral nimetus, suletud

netopindala, teave selle kohta, kas varjend või varjumiskoht on avalik või mitteavalik, ning

tegeliku varjumispinna suurus. Tegeliku varjumispinna suurus annab ühtlasi teabe selle kohta,

mitmele inimesele on varjumiskoht või varjend ette nähtud. Tegelik varjumispind peab tagama

ühe inimese kohta vähemalt 0,75 ruutmeetrit põrandapinda. Üldandmetes kajastatakse ka teave

selle kohta, kui hoones varjumiseks sobiv koht puudub, ja lisatakse lähima kasutatava

varjumisvõimaluse asukoha andmed. Lisaks tuleb varjumisplaani üldandmete osas kirjeldada

lühidalt hoone kasutusrežiimi, sealhulgas asjaolu, kas hoone jääb kasutusse ka vahetu

kõrgendatud ohu olukorras ning kuidas on tagatud hoone kasutajatele varjumisvõimalus samas

hoones, kõrvalhoones või mujal. Samuti märgitakse varjumisplaani läbivaatamise kuupäev.

Varjumisplaanis tuleb nimetada varjumise korraldamise eest hoones vastutava(te) füüsilis(t)e

isiku(te) kontaktandmed (nimi, telefoninumber, e-posti aadress) ning ametikoht või roll (nt

haldur, ühistu esimees). Need andmed on olulised nii hoone kasutajatele kui ka Päästeametile

vajaduse korral ühenduse võtmiseks.

Varjumisplaani skeemil kajastatakse varjendi või varjumiskoha asukoht hoone korrus(t)e

plaanil ning varjumiseks ettenähtud alad peavad olema selgelt eristatavad. Kui varjumisplaan

hõlmab hoonekompleksi või mitut eraldi hoonet, lisatakse juurde hoonete asendiplaan. Skeemi

koostamisel võib kasutada olemasolevat tulekahju korral tegutsemise plaani või hoone projekti

jooniseid. Skeemil kajastatakse varjendi või varjumiskoha ligipääsetavus, sealhulgas varjujate

47

liikumisteekonna skeem varjendisse või varjumiskohta ning sisse- ja väljapääsud koos

varuväljapääsudega. Lisaks esitatakse skeemil muu oluline teave, nagu varjendi või

varjumiskoha varjumiseks sobiv kasulik pind iga eraldi ruumi kohta, oluliste

kommunikatsioonide sulgemise asukohad ning seadmete või vahendite asukohad. Kasutatavad

leppemärgid peavad olema üheselt arusaadavad ja eelistada tuleb rahvusvahelisi leppemärke.

Varjumisplaani osa, milles kirjeldatakse varjumise korraldamist hoones, peab sisaldama

varjumiseks ettevalmistamise ja varjumise korralduslikku teavet sellises ulatuses, et see annab

varjujatele ning varjumist korraldavatele isikutele selge ülevaate vajalikest tegevustest

varjumise eri etappides.

Varjumisplaanis kajastatakse ka varjendi seadmete ja varustuse nimekiri ning kontrollide ja

hoolduste tegemise kuupäevad. Varjumiskohtade puhul ei ole see kohustuslik, kuid juhul, kui

varjumiskohas on seadmeid või varustust, mida on vaja perioodiliselt kontrollida, tuleb see

varjumisplaanis kajastada.

Lisaga 3 sätestatakse varjendi ja varjumiskoha märgistuse nõuded.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusaktide ülevõtmise ega muutmisega.

4. Määruse mõjud

Määruse nõuete kehtestamine avaldab mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele, majandusele

ning riigiasutuste ja KOV-i töökorraldusele. Otsest sotsiaalset mõju, mõju välissuhetele,

regionaalarengule ega looduskeskkonnale määrusega ei kaasne. Muudatused puudutavad

eelkõige elanikke (hoonete kasutajatena), ettevõtjaid ja mittetulundusühinguid (hoonete

omanike, arendajate ja ehitusvaldkonna ettevõtjatena) ning avaliku sektori asutusi (hoonete

omanike, ehituslubade menetlejate ja järelevalve teostajatena).

Määruse muudatustega kaasnevad majandusmõjud, kuna need puudutavad nii hoonete

projekteerijaid, ehitajaid kui ka tellijaid (riik, eraisik, ettevõte jne). Kuna sisulisemad tehnilised

lahendused, mis võivad mõjutada nii projektide koostamist kui ka hilisemat ehitamist, antakse

Sisekaitseakadeemia loodavas projekteerimisjuhend, siis järgnev mõjuanalüüs selles osas on

pigem indikatiivne ja tugineb paljuski Soome viimaste aastate kogemusel.

Samuti mõjutavad kaasnevad muudatused riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste

töökorraldust, kuna varjendite rajamine, varjumisplaani koostamine ja varjumiskohtade

kohandamine on uus kohustus ning nendega kaasnevad lisategevused. Uue kohustuse seadmisel

kasvab menetlustega seotud asutuste töökoormus.

Lisaks kaasneb muudatusega mõju riigi julgeolekule, sest varjendite rajamine ja

varjumiskohtade kohandamine suurendab üldist kaitsevõimet ja elanike kindlustunnet.

Kaudset mõju ei ole võimalik hinnata ega analüüsida, kuna sellekohaseid uuringuid ei ole

tehtud. Seega on käsitletud üksnes otseseid mõjusid.

48

Määrusel ei ole sotsiaalset, sealhulgas demograafilist, mõju, samuti puudub mõju

regionaalarengule. Määrusega ei kaasne eraldi mõju elu- ja looduskeskkonnale.

I. Mõju valdkond 1

Majanduslikud mõjud: mõju ettevõtlusele.

Muudatus 4.1: varjendi rajamise kohustuse seadmine HOS § 162 lõigetes 3 ja 4 nimetatud uute

hoonete ehitamisel. Aastas püstitatakse ligikaudu 100–110 varjendikohustusega hoonet.

Mõju sihtrühm 1: hoonete projekteerijad.

Mõjutatud sihtrühma suurus. Potentsiaalselt projekteerimisega tegelevaid ettevõtteid on

e-äriregistri7 andmetel ligikaudu 520, samas kui majanduslikult aktiivseid ettevõtteid on

Statistikaameti andmetel suurusjärgus 160 000. Seega jääb mõjutatud sihtrühma suurus alla ühe

protsendi kõigist ettevõtetest. Samuti on vähetõenäoline, et kõik projekteerimise ettevõtted

hakkavad nõuete kehtestamise hetkest varjendeid projekteerima. Seega on mõjutatud sihtrühm

väike.

Mõju kirjeldus sihtrühmale 1. Teatud tüüpi uutesse hoonetesse projekteeritakse varjend. See

tähendab hoonete projekteerimisel muutusi, sest tuleb arvestada, et hoone mingi osa peab

tulevikus pakkuma inimestele kaitset plahvatuse ning sellega kaasneva lööklaine, laialipaiskuva

eseme ja õhusaaste, sealhulgas radioaktiivse saaste eest. Teatud projekteerimispõhimõtted tuleb

ümber hinnata, sest hoone varjendiks projekteeritud osa põhiülesanne on tagada ohuolukorras

kaitse nii väljastpoolt tuleva kui ka hoonest lähtuda võiva ohu eest.

Mõju olulisus sihtrühmale 1

Mõju ulatus on piiratud nende projekteerijatega, kes kavandavad varjendikohustusega hooneid,

kuid see tähendab töömahu ja ajakulu suurenemist. Hooneid, kuhu tuleb rajada varjend,

ehitatakse aastas ligikaudu 100–110. Võrdluseks: hooneid, millele antakse ehitusluba, on aastas

kokku ligikaudu 10 000 (elamud ja mitteelamud). Varjend nähakse ette hoone ehitusprojektis,

mis tähendab lisaarvutusi ja ajakulu projekteerimiseks. Varjendi projekteerimisel on soovituslik

arvestada ka rahuaja kasutusvõimalustega. See tähendab, et esiteks peab varjend tagama kaitse

ja teiseks võib rahuajal seda hoonet või hooneosa kasutada muul otstarbel. Seega võib esmase

mõju ulatust ja sagedust varjendiga hoonete projekteerimisel hinnata suureks.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk.

Määrusega kehtestatakse üldnõuded ja teatud piirnormid (nt värske õhu tagamine) varjendi

rajamisele. Määrusega ei kehtestata üksikasjalikke nõudeid, sest need sõltuvad varjendi

asukohast, suurusest, inimeste arvust, kellele varjend projekteeritakse, jne. Seega võib esialgu

tekkida olukord, kus varjendi projekteerimisel ei ole abimaterjale erilahendusteks. Selle peaks

lahendama Sisekaitseakadeemia koostatav varjendi projekteerimise juhend, mis peaks valmima

2026. aasta suvel. Seni on projekteerijatel võimalik kasutada näiteks Soome vastavaid varjendi

juhendmaterjale. Seega on ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk pigem suur.

Järeldus mõju olulisuse kohta sihtrühmale 1. Kokkuvõttes saab järeldada, et mõju sihtrühmale

on nõuete jõustumise esimestel aastatel oluline, aga see väheneb ajas.

Mõju sihtrühm 2: juriidilised isikud, kes tegelevad ehitus- ja kinnisvaraarendusega.

7 E-äriregistri portaal.

49

Mõjutatud sihtrühma suurus. 2026. aasta jaanuari seisuga on e-äriregistri kohaselt 1415

juriidilist isikut, kelle põhitegevusala on kinnisvara ost-müük. Elamute ja mitteelamute ehituse

on põhitegevusalaks märkinud üle 7684 juriidilise isiku. Majanduslikult aktiivseid ettevõtteid

on Statistikaameti andmetel umbes 160 000. Kõigist juriidilistest isikutest on mõjutatud

ligikaudu 5 protsenti ettevõtetest, seega on sihtrühma suurus väike.

Mõju kirjeldus sihtrühmale 2. Määruse muudatused võivad ehitus- ja kinnisvarasektoris tõsta

ehitushindu, kuna projekteerimisel ning ehitamisel tuleb arvestada varjendi rajamisele

esitatavaid nõudeid. Varjendi rajamisega kaasnev lisakulu on hinnanguliselt üldjuhul kuni 2

protsenti hoone maksumusest, välja arvatud hoonete puhul, kus varjumiseks nähakse ühele

inimesele ette rohkem kui 0,75 ruutmeetrit põrandapinda ja hoonete puhul, kus tuleb tagada

varjumise võimalus vähemalt 80 protsendile hoone kasutajatest. Seega mõjutab varjendi

rajamise maksumust hoone kasutusotstarve ja kasutajate hulk.

V1-klassi varjendi ehitushind sõltub erinevatest komponentidest, kuid võib maksimaalse

suuruse juures (180 inimesele mõeldud ja 135 ruutmeetrise tegeliku varjumispinnaga) jääda

vahemikku 150 000 - 250 000 eurot. Väikseima (24 ruutmeetrise tegeliku varjumispinnaga)

V1-klassi varjendi maksumus, mis rajatakse 1200 ruutmeetrisse kortermajja, jääb 26 000 - 33

000 euro juurde. Selle mõju ulatuse juures tuleb arvestada hoone kogu ehitusmaksumust – mida

suurem on hoone kogu ehitusmaksumus, seda väiksema mõjuga võib olla sellesse varjendi

rajamine. Nii näitab Soome kogemus, et kui 1200 ruutmeetrisesse kortermajja on projekteeritud

betoonist maa-alune korrus, siis selle tugevdamine varjendi piirdekonstruktsiooni osas võib

jääda vahemikku 15 000 - 20 000 eurot. Sellele lisandub vajaliku varustuse ja seadmete hind

summas 11 000 -13 000 eurot.

Kokkuvõtlikult mõjutab varjendi rajamise hinda kõige enam ristkasutus. Kui varjendiks rajatav

hoone osa on niikuinii hoonesse projekteeritud (panipaik, hoiuruum, garaaž, koosolekute ruum,

spordisaal vms), siis hoone selle osa tugevdamine ja vajalikuga varustamine ei mõjuta

ehitushinda oluliselt. Seega on projekteerijatel mitmeid võimalusi varjendi projekteerimiseks,

sest varjend võib olla nii maapealne kui maa-alune ja omada igapäevases kasutuses mistahes

otstarvet.

Kliimaministeeriumi andmetel on kortermaja ruutmeetri ehitushind käesoleval ajal 1800 eurot,

mis teeb 1200 ruutmeetri suuruse kortermaja ehitushinnaks 2,16 miljonit eurot. Varjendiks

rajatava hoone osa ehitusmaksumus on 26 000 - 33 000 eurot, mis moodustab kogu

ehitusmaksumusest 1,2 kuni 1,5 protsenti.

Kuidas ja mil määral mõjutab varjendi rajamise ehitushind hilisemat kinnisvarahinda, on

praegu raske prognoosida.

Mõju olulisus sihtrühmale 2. Varjend rajatakse hoonetesse, mis on nimetatud HOS-i § 162

lõigetes 3 ja 4. Hooneid, kuhu rajatakse varjend, ehitatakse aastas ligikaudu 100–110, ja

hooneid, millele antakse ehitusluba, on ligikaudu 10 000. Seega on tõenäoline, et osa ehitajaid

ja kinnisvaraarendajaid ei pea varjendite rajamisega kokku puutuma. Järelikult on mõju ulatus

ja sageduse avaldumine väike.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Eestis varjendi rajamisega kaasnev kulu piirkondlikult

ei erine. Kulu erinevuse võib tingida ehitise eripära ja asukoht, mis omakorda kujundab hoone

müügihinda. Kuna Eesti projekteerijate ja ehitajate jaoks on tegemist uue valdkonnaga, siis võib

arvata, et esialgu ollakse pigem konservatiivsed ja vähem innovaatilised. Edaspidi on võimalik

50

nii kohaliku praktika kujunemise käigus kui naaberriikide kogemustele tuginedes prognoosida

erinevate lahendusvariantide kasutamist.

Eelnõu puudutab väikest osa ehitatavatest hoonetest, mistõttu on vähetõenäoline, et varjendite

rajamine aeglustaks elamufondi arendamist. Arvestades muutunud julgeolekuolukorda, võib

varjendi rajamise nõue pigem soodustada kinnisvara müüki, kuna varjendi olemasolu hoones

parandab elanike toimetulekut ohuolukorras. Seega on ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk

pigem väike.

Järeldus mõju olulisuse kohta sihtrühmale 2. Võttes arvesse, et mõju ulatus ja avaldumise

sagedus ning kaasnevate ebasoovitavate mõjude risk on väike, on mõju sihtrühmale ebaoluline.

Mõju sihtrühm 3. Varjendi rajamise kohustusega hoonete omanikud.

Mõjutatud sihtrühma suurus. Sihtrühmaks on ühe aasta jooksul 100–110 lisanduva hoone

omanikud, kelle hoonesse varjend rajatakse. Tegelikke hoone(te) omanikke on ilmselt rohkem,

kuna paljudel juhtudel on tegu kortermajadega. Vaatamata kortermajade osakaalule jääb hoone

omanike sihtrühm väikeseks. 2026. aasta jaanuari seisuga on Eestis ehitisregistri8 (edaspidi

EHR) andmete kohaselt üle 700 000 hoone. Tulevikus varjendi rajamise kohustusega hooneid

(tööstus- ja laohooned üle 1500 ruutmeetri ning elu- ja mitteeluhooned üle 1200 ruutmeetri) on

kokku 15 990, millest 8376 on kortermajad. Alates 2022. aastast on igal aastal püstitatud üle

saja hoone, millele tuleb määruse kohaselt rajada mitteavalik varjend, ja üle kümne hoone,

millele tuleb rajada avalik varjend. Seega on mõjutatud sihtrühma suurus väike.

Kasutusse lubatud eluruumide arv alates 2022. aasta algusest9:

2022 2023 2024 2025 (I–III

kvartal)

Eluruumide arv 6521 8424 5815 4274

Kasutusse lubatud mitteeluruumide arv alates 2022. aasta algusest:

2022 2023 2024 2025 (I–III

kvartal)

Hoonete arv 977 1036 1108 858

Mõju kirjeldus sihtrühmale 3. Hoone omanikele kaasneb ühekordne lisakulu kinnisvara

soetamisel, kuna varjendi ehitamine võib ehitushinda tõsta üldjuhul kuni 2 protsenti. Varjendi

kulu suurust kinnisvara soetamisel hoone omanikule on keeruline prognoosida. Vaatamata

sellele, et varjendiga hoone ehitushind võib olla üldjuhul 2 protsenti kõrgem, mõjutavad

kinnisvara hinda erinevad muutujad, näiteks kortermaja korral korterite arv või kortermaja

asukoht. Samas võib eeldada, et inimesed eelistavad soetada eluaset majja, kus on varjend.

Hoone omanikele kaasnevad perioodiliselt varjendi hoolduse ja kontrolli läbiviimise kulud,

nn püsikulud, mis sõltuvad tööde mahust ja tehnosüsteemide keerukusest. Kui mingeid

kontrolli- või hooldustegevusi saab hoone omanik varjendis teha ise, siis näiteks varjendi

8 Ehitisregister. 9 Statistikaamet. Ehitus- ja kasutusload.

51

õhukindluse kontrolli ventilatsioonisüsteemi käivitamisega, on mõistlik lasta teha spetsialistil.

Varjendi kontrolli- ja hoolduskulud võivad aastate lõikes erineda, samas kui ventilatsiooni,

energiavarustuse, kanalisatsiooni, kaitseukse ja vajaliku varustuse olemasolu ning töökorda

tuleb kontrollida üks kord aastas.

Soome kogemust arvesse võttes võib sellise kontrolli maksumus teenusena sisse ostes ja

olenevalt varjendi suurusest olla:

 150–500 eurot väike varjend (eramaja / väike KÜ);

 500–1500 eurot keskmine varjend (kortermaja, väiksem avalik hoone);

 1500–5000 eurot suur või keeruline varjend (suur büroohoone, logistikahoone, avalik

varjend).

Kuna sisuliselt võib iga-aastaseid kontrolli- ja hooldustegevusi teha hoone omanik ise ja vaid

üks kord kümne aasta jooksul tuleb varjendi õhutihedust lasta kontrollida pädeval isikul, siis

võib eeldada, et püsikulu on seotud pigem katkise või kadunud varustuse asendamisega, näiteks

aegunud patareide või katki läinud tööriistade asendamine.

Mõju olulisus sihtrühmale 3. Eelnõu tõttu kasvavad pigem hoone ehitamise ja varjendi

rajamisega seotud kulud, mis hoone kasutamise etapis suurt mõju ei avalda. Hoone omanikele

avaldab teatud mõju varjendi kontrolli ja hoolduste perioodiline läbiviimine, sest varjendina

rajatud hoone või hoone osa peab olema kogu aeg seisundis, mis võimaldab selle kolme

ööpäeva jooksul kasutusele võtta. Varjendina rajatud hoone või hoone osa võib olla

igapäevakasutuses muul otstarbel, näiteks ladu, parkla, spordisaal või koosolekuruum.

Olukorras, kus varjend tuleb kasutusele võtta, võivad hoone omanikul olla varjumisplaanist

tulenevad kindlaksmääratud tegevused. Seega on varjendina kasutusele võtmise mõju ulatus ja

avaldumise sagedus väike, kuid kaasnevad iga-aastased varjendi hoolduskulud.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Varjendit peab olema igal ajal võimalik kolme

ööpäevaga kasutusele võtta. See tähendab hoone omanikule kohustust määrata varjumise

korraldamisega seotud isikute täpsed ülesanded nii igapäevaelus kui ka kõrgendatud ohu korral.

Varjendis olevad seadmed ja muud vahendid peavad olema perioodiliselt kontrollitud ja kõik

avastatud puudused tuleb lasta kõrvaldada. Tegemist on hoone omanike uue kohustusega,

millega võib kaasneda mõningane rahaline kulu, kuid seda saab leevendada ise osasid tegevusi

tehes. Samuti on hoonete projekteerimise etapis võimalik arvestada varjumise korralduslikku

poolt. Varjumisplaanis on võimalik varjumisega seotud tegevused kirjeldada ja läbi mõelda

ning see aitab samuti riske minimeerida.

Samal ajal ei välista varjendi rajamine varjendiks ettenähtud hoone või hoone osa tavaolukorras

kasutamist muul eesmärgil, näiteks äritegevuseks, kuid tuleb arvestada, et hoone kasutajatel

peab olema võimalik kõrgendatud ohu korral varjuda. Ebasoovitavate kaasnevate mõjude

riskina kaasneb iga-aastane varjendi hoolduskulu.

Järeldus mõju olulisuse kohta sihtrühmale 3. Kuigi mõju avaldumise sagedus ja ulatus on

väikesed, kaasnevad ebasoovitavate mõjudega rahalised kulud, mistõttu on mõju sihtrühmale

pigem oluline.

Muudatus 4.2: varjumisvõimaluste hindamine ja varjumisplaani koostamise kohustuse

seadmine olemasolevatele hoonetele (vastavad samadele parameetritele nagu varjendi rajamise

kohustusega uued ehitatavad hooned).

52

Mõju sihtrühm 1: olemasolevate hoonete omanikud, kelle hoone vastab varjendi rajamise

kohustusega hoonele.

Mõjutatud sihtrühma suurus. Olemasolevaid hooneid, mis vastaksid edaspidi varjendi rajamise

kohustusega hoonete parameetritele, on EHR-i andmetel ligikaudu 16 000, millest kortermaju

on 8376. Kokku on EHR-is ehitisi (hooned + rajatised) üle 1,1 miljoni, millest hooneid on

ligikaudu 700 000. Seega on mõjutatud hoone omanikke alla 3 protsendi kõigist ehitiste

omanikest.

Mõju kirjeldus sihtrühmale 1. Varjumisplaani kohustusega hoonete omanikud peavad

varjumisplaanis kirjeldama hoone kasutajate varjumise võimalused, nende liikumise ja

oodatavat käitumise varjumisplaanis käsitatud ohu korral ning varjumiskoha kasutuselevõtu

korraldamise. Varjumisvõimaluste hindamisel arvestatakse hoone kasutusotstarvet, kasutajate

arvu, hoone suurust ja planeeringut, võimalikku varjumisvõimalust, varjumise korraldust jne.

Läbi tuleb mõelda kõik tegevused, sh varjumise etapid, ja ülesanded, mis varjumisega

kaasnevad. Varjumiskohta peab olema võimalik kasutusele võtta 72 tunni jooksul Vabariigi

Valitsuse asjakohasest otsusest arvates. Kui hoones ei ole võimalik varjumisvõimaluse

hindamise hetkel ega edaspidi varjumiskohta kohandada, seatakse varjumisplaanis hoone

kasutajatele võimalusel muu tegutsemise kord vahetu kõrgendatud ohu korral.

Varjumisplaani koostamine on ühekordne tegevus ning perioodilist koormust sellega ei kaasne.

Võttes aluseks määruse lisa 2 „Varjumisplaani vorm“, ei tohiks KÜ-del ega tavakodanikel olla

keeruline varjumisplaani ise koostada. Samas võivad hoone omanikud osta varjumisplaani

koostamise teenusena. Varjumisplaani koostamise teenuse hind on kujunemisjärgus.

Hinnanguliselt võib hoone varjumisplaani koostamise maksumus olla Soome kogemusele

tuginedes olenevalt kasutajate arvust, planeeringust, alternatiivsete varjumiskohtade hindamise

vajadusest ja ühisest plaanist (mitu hoonet) suurusjärgus 1500–2000 eurot.

Mõju olulisus sihtrühmale 1. Hoonete omanikud, kus hoones ei ole varjendit, peavad hoones

leidma tugevdatud osad, kuhu on võimalik ohu korral liikuda ja kus inimesed oleksid kaitstud

vähemalt lenduvate esemete eest. Kui hoones ei ole võimalik varjumiskohta kohandada, tuleks

leida muu lahendus, kuidas inimesi ohu korral kaitsta, näiteks teha koostööd kõrvalasuva hoone

omanikega või kohandada hoone kasutajate liikumist kõrgendatud ohu korral, nt rakendada

vahetustega tööd.

Varjumisplaan võib kajastuda hoone muudes ohutusdokumentides, näiteks tuleohutusalase

dokumentatsiooni koosseisus, ning sellisel juhul ei ole vaja eraldi varjumisplaani koostada.

Arvestades eeltoodut, on varjumisplaani koostamisega kaasnev mõju ulatus sihtrühmale suur.

Varjumisvõimalusi hinnatakse ja varjumisplaan koostatakse ühe korra hoone kasutusloa

saamisel või siis olemasolevas hoones hiljemalt 2027. aasta 1. juuliks, seega on mõju

avaldumise sagedus väike.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Hoonete omanikel, kelle hoones ei ole varjendit, tuleb

varjumisplaani koostamisel hinnata esmalt varjumisvõimalusi hoones. Leida tuleb võimalikult

turvaline koht, kus kõrgendatud ohu korral oleksid hoone kasutajad kaitstud. Hoone osa, mida

varjumisplaanis käsitletakse, peab olema tugeva konstruktsiooniga, võimalusel ilma akendeta

või aknad peab olema võimalik kinni katta, puhas ja kuiv ning tagatud peab olema värske õhu

olemasolu.

53

Varjumisplaani koostamise peamine eesmärk on tagada ohuolukorras hoones viibivate

kasutajate kaitse. Samal ajal tuleks hinnata varjumiseks planeeritava hoone osa igapäevaseid

kasutusvõimalusi, et see ei seisaks tühjana ja seal oleks tagatud tingimused, mis võimaldavad

ohuolukorras see 72 tunni jooksul kasutusele võtta.

Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi KTK) on seisukohal, et muudatused võivad kaasa tuua

rahalisi kulutusi, mis sõltuvad hoone varasema dokumentatsiooni olemasolust ja

professionaalsete teenuste (nt arhitektid, konsultandid) kaasamise vajadusest. KTK hinnangul

võib vanematel hoonetel puududa näiteks korruseplaan ning selle projekteerimine toob kaasa

rahalise kulu. Eelnõu koostajad on seisukohal, et oluline on, et inimesed saaksid ohuolukorras

aru ja teaksid, kuhu tuleb hoones liikuda ning kuidas on korraldatud varjumine, ning nende

tegevuste läbimõtlemine ja kirjapanemine ei eelda professionaalsete teenuste ostmist. Peamine

on tegevused läbi mõelda ja varjumisplaanis kajastada. Varjumisplaan võib olla lihtne ja

skemaatiline ning olla koostatud hoone omaniku enda poolt.

Seega, teatavad negatiivsed mõjud varjumisvõimaluse asukoha leidmisega kaasnevad, kuid

selle kaalub üles kaitse tagamine hoone kasutajatele ohuolukorras.

Järeldus mõju olulisuse kohta sihtrühmale. Kokkuvõttes on mõju oluline, kuna tegemist on

sihtrühma jaoks uue kohustusega ja sellega kaasnevad lisakulud.

Mõju sihtrühm 2: hoonete omanikud, kelle hoonesse on rajatud varjend.

Mõjutatud sihtrühma suurus. Sihtrühmaks on ühe aasta jooksul 100–110 lisanduva hoone

omanikud, kelle hoonesse varjend rajatakse. Hoone omanikke on rohkem, kuna paljudel

juhtudel on tegu kortermajadega. Vaatamata kortermajade osakaalule jääb hoone omanike

sihtrühm väikeseks.

Mõju kirjeldus sihtrühmale 2. Uute hoonete korral tuleb varjumisplaan koostada kasutusloa

puudumise korral kasutusloa taotlemise hetkeks. Uute hoonete puhul on varjumisplaani

koostamine lihtsam kui olemasolevates hoonetes, sest varjendid on hoonetesse projekteeritud

ning selle protsessi käigus mõeldakse paralleelselt juba varjumisvõimalustele. Varjumisplaani

koostamine uutes hoonetes on kindlasti vähem koormavam nõue kui olemasolevate hoonete

korral. Hoone omanikud võivad varjumisplaani koostamise teenusena ka sisse osta.

Mõju olulisus sihtrühmale 2. Mõju ulatus on keskmine, kuna varjumisvõimalustega seotud

esmased tegevused mõeldakse läbi juba varjendi projekteerimise ja rajamise etapis, kus

varjumisvõimaluse tagamist käsitletakse kompleksselt, ning varjumisplaani koostamine peaks

selle võrra olema lihtsam. Lisaks võib varjumisplaan kajastuda näiteks tuleohutusalase

dokumentatsiooni koosseisus ning sellisel juhul ei ole vaja eraldi varjumisplaani koostada.

Varjumisvõimaluste hindamine ja varjumisplaani koostamine toimub ühe korra ning eelneb

hoone kasutusloa saamisele, seega on mõju avaldumise sagedus väike.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Hoonetes, kuhu rajatakse varjend, läbitakse

varjumisvõimaluste hindamise etapp projekteerimise faasis. Selle võrra peaks olema lihtsam ka

varjumisplaani koostada. Varjumisplaani koostamisega ei kaasne rahalist kulu, kui seda teenust

sisse ei osteta, ja varjumisplaan koostatakse ise. Varjumisplaani koostamise näol on tegemist

uue nõudega ning seega kaasneb ka teatav negatiivne mõju. Samas kaalub selle mitmekordselt

54

üle asjaolu, et inimesed on ohuolukorras kaitstud. Varjumisplaani ei pea kusagile esitama, see

peab olemas olema hoones koha peal.

Järeldus mõju olulisuse kohta sihtrühmale. Kokkuvõttes on mõju oluline, sest varjumisplaani

koostamine on uus kohustus. Samas leevendab uute hoonete puhul seda mõju

varjumisvõimaluste läbimõeldud hindamine varjendi projekteerimise faasis.

Muudatus 4.3: varjumiskoha kohandamine olemasolevates hoonetes, kuhu ei ole rajatud

varjendit, kuigi neil on varjendi rajamise kohustus.

Mõju sihtrühm: olemasolevate hoonete omanikud, kelle olemasolev hoone vastab varjendi

rajamise kohustusega hoonele.

Mõjutatud sihtrühma suurus. Varjendi rajamise kohustusega olemasolevate hoonete omanikke

on EHR-i andmetel ligikaudu 16 000, millest kortermaju on 8376. Kokku on EHR-is ehitisi

(hooned + rajatised) üle 1,1 miljoni, millest hooneid on ligikaudu 700 000. Seega on mõjutatud

hoone omanikke alla 3 protsenti kõigist ehitiste omanikest.

Mõju kirjeldus sihtrühmale. Olemasolevate hoonete omanikud, mida kasutusotstarbe tõttu

külastavad rahvahulgad või mille suletud netopind on vähemalt 10 000 ruutmeetrit, peavad

hiljemalt 2028. aasta 1. juuliks kohandama hoonesse või selle ossasse varjumiskoha. Samuti

peavad hiljemalt 1. juuliks 2028 varjumiskoha kohandama selliste elamute, majutus- või

toitlustushoonete, büroohoonete ning kaubandus- või teenindushoonete, samuti meelelahutus-,

haridus-, tervishoiu- ja muude avalike hoonete või erihoonete omanikud, mille suletud netopind

on vähemalt 1200 ruutmeetrit, ning tööstus- ja laohoonete omanikud, mille suletud netopind on

vähemalt 1500 ruutmeetrit. Varjumiskoha kohandamisel tuleb tagada, et varjumiskoha

konstruktsioon koos avatäitega kaitseb vähemalt plahvatusega kaasneva laialipaiskuva eseme

eest. Varjumiskohas peab saama viibida järjestikku kuni 12 tundi ning ühele inimesele tuleb

varjumiskohas võimalusel planeerida vähemalt 0,75 ruutmeetrit põrandapinda.

Viidatud hoonete omanikud peavad läbi mõtlema ja hindama, kas ja kuhu on võimalik

varjumiskoht kohandada; kui paljudele inimestele on võimalik tagada koht varjumiskohas; kui

palju on vaja teha ümberehitusi jne. Tõenäoliselt selgub varjumisplaani koostamise käigus, et

varjumisvõimaluse tagamisega kaasnevad teatavad kulud, näiteks konstruktsiooni

tugevdamine, olemasoleva ventilatsioonisüsteemi ümberehitus jms tegevused.

Mõju olulisus sihtrühmale. Kui varjumisvõimaluste hindamisel selgub, et hoonesse on võimalik

varjumiskoht kohandada, tuleks seda ka teha. Tegemist on ühekordse tegevusega, kus

olemasolevas hoones kohandatakse teatud hoone osa varjumiseks sobivaks, vajaduse korral

tehakse ümberehitusi, tugevdatakse konstruktsioone, puhastatakse ruume jne. Varjumiskoha

kohandamine on põhimõtteliselt ettevalmistavate tegevuste tegemine ja vajaliku varustuse

soetamine, sest kohandatud hoone osa peab jätkuvalt igapäevaselt saama kasutada näiteks

keldri või panipaigana ning hoone kasutajatele kaasnevad minimaalsed muutused. Eeltoodust

tulenevalt on mõju ulatus väike.

Kui varjumiskoht on kohandatud, ei kaasne edaspidi sellega märkimisväärseid tegevusi, välja

arvatud korrashoid. Seega on mõju avaldumise sagedus väike.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Kui hoonesse pole võimalik varjumiskohta rajada või

hoonesse on rajatud varjend, piirdub hoone omaniku kohustus varjumisplaani koostamisega.

55

Päästeameti hinnangul on võimalik kohandada varjumiskoht minimaalsete kuludega, kui

hoones on tugevdatud konstruktsioonid ja ruumid vastavad varjumiskoha põhimõtetele. Samuti

on võimalik varjumiskohta kohandada samm-sammult, ajatades kulusid. Tegevuste

järjestamisel olulisuse järgi, saab kindlasti abi ja tuge Päästeametist ja on võimalus kasutada ka

erinevaid toetusmeetmeid.

Seetõttu ei ole võimalik sihtrühmale avalduvat mõju üheselt hinnata, sest varjumiskoha

kohandamine sõltub hoone parameetritest, ehituslikust seisukorrast ja muudest varjumiskoha

kohandamiseks vajalikest asjaoludest. Seega, teatav negatiivne mõju sihtrühmale rahalise

kuluna kaasneb, kuid selle kaalub üles nõuetele vastava varjumiskoha kohandamine, mis

ohuolukorras pakub hoone kasutajatele lühiajalist kaitset.

Järeldus mõju olulisuse kohta sihtrühmale. Kokkuvõttes on mõju oluline, kuna varjumiskoha

kohandamine on uus kohustus ning sellega kaasneb teatav rahaline kulu. Samas tasakaalustab

seda kulu nõuetele vastava varjumiskoha loomine, kuhu saab ohuolukorras varjuda.

Muudatuste 4.1 (varjendi rajamine), 4.2 (varjumisvõimaluste hindamine ja

varjumisplaani koostamine) ja 4.3 (varjumiskoha kohandamine) mõju hinnatakse

KOV-idele ja riigile kogumis.

Mõju sihtrühm: kohalikud omavalitsusüksused ja riik.

Mõjutatud sihtrühma suurus. KOV-e on kokku 78 ning suur osa tervishoiu- ja haridusvaldkonna

hoonetest on nende hallata ning see osa, mida KOV-id ei halda, on riigi vastutusel. Seega on

mõjutatud sihtrühma suurus suur, kuna seotud on riik ja kõik KOV-id, kus tervishoiu- ja

haridusvaldkonna asutused paiknevad.

Mõju kirjeldus sihtrühmale. Mõju KOV-idele ja riigile kaasneb juhul, kui ehitatakse uusi

haiglaid, lasteaedu, koole või muid asutusi, mille omanik on riik või KOV. Sarnaselt erasektori

ehitusettevõtjatele kaasneb ka riigile ja KOV-ile majanduslik mõju, sest uutesse hoonetesse

tuleb rajada varjendid ning teatud juhtudel tuleb ka tegelikku varjumispinda suurendada. See

tähendab, et hoonete maksumus võib kasvada rohkem kui 2 protsenti. Hinnatõus oleneb

ehitatava hoone kasutusotstarbest, suurusest, kasutajate arvust, erilahenduste vajadusest jne.

Suurem hinnatõus võib kaasneda näiteks uute haridus- ja tervishoiuasutuste varjendite

ehitamisel, kus aluseks on hoone kasutajate arv, mis suurendab ehitusmahtu. Selliste hoonete

korral tuleb tagada 80 protsendile hoone kasutajatele varjumise võimaluse. Lisaks peavad

projekteeritud tehnilised lahendused, näiteks konstruktsioonid ja ventilatsioon, olema suurema

vastupidavuse ja võimsusega tagamaks varjendis ettenähtud tingimused.

Lisaks majanduslikule mõjule kaasneb teatav töökoormuse kasv, kuna tegemist on uue

kohustusega. See tähendab, et ehituseelne tegevus, nagu projekteerimine, ehitusprojekti

koostamine ja kooskõlastamine, ning kogu protsessiga kaasnev töö ja ajakulu võivad alguses

olla planeeritust suuremad.

Nii nagu kaasneb erasektorile mõju olemasolevates hoonetes varjumisvõimaluste hindamisel ja

varjumisplaani koostamisel ning varjumiskohtade kohandamisel, kaasneb mõju ka KOV-idele

ja riigile. Mõju kaasneb nende hoonete korral, mis on loetletud HOS § 162 lõikes 3 või 4 ning

mille omanik on KOV või riik.

56

Mõju olulisus sihtrühmale. Iga aasta ehitatakse haridusasutusi, kuid nende arv ei ole suur.

Tervishoiuasutusi, näiteks haiglaid, iga aasta ei ehitata, pigem renoveeritakse või laiendatakse

olemasolevaid hooneid. Olemasoleva kooli või haigla renoveerimisel ei pea rajama varjendit,

kuid tuleb koostada varjumisplaan ja kohandada varjumiskoht. Vaatamata sellele, et haridus- ja

tervishoiuasutuste ehitust planeeritakse pikalt ette, on riigile ja KOV-idele mõju ulatus suur.

HOS-is nimetatud kriteeriumidele vastavaid haridus- ja tervishoiuasutusi ehitatakse pigem

harva, mistõttu on mõju esinemise sagedus väike.

Olemasolevates hoonetes varjumiskohtade kohandamise ja varjumisplaani koostamise korral

on mõju ulatus ja sagedus suur, sest enamik KOV-idele ja riigile kuuluvaid hooneid ületab

1200 ruutmeetrit.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Enamikul hoonetel, mis ehitatakse riigi või KOV-i

tellimusel, arvutatakse varjendi tegelik varjumispind hoonesse projekteeritud inimeste arvu

järgi. See tähendab, et hoone kasutusotstarbest lähtuvalt tuleb tegeliku varjumispinna

arvutamisel arvestada erisusi ning ühele inimesele näha ette rohkem põrandapinda kui 0,75

ruutmeetrit. Vähim pind, mis näiteks haiglas tuleks varjendisse patsientidele tagada, on 2,1

ruutmeetrit. Seega ei saa nimetatud sihtrühma korral alati lähtuda 2-protsendilisest ehitushinna

kallinemisest, sest tegelik varjendi suurus võib olla suletud netopinnast suurem kui 2 protsenti

ning selle tõttu kallineb ka ehitushind.

Olemasolevates hoonetes varjumiskohtade kohandamise ja varjumisplaani koostamisega

kaasneb samuti märkimisväärne kulu, kuna need on mõeldud kasutamiseks suurtele

rahvahulkadele ning neis on suure tõenäosusega vaja erilahendusi varjumise võimaldamiseks.

Järeldus mõju olulisuse kohta sihtrühmale. Kokkuvõttes on mõju oluline, kuid vähetähtis ei ole

asjaolu, et nende tegevustega tagatakse inimestele ohuolukorras kaitse.

Varjendite rajamise ja varjumiskohtade kohandamise ning varjumisplaani koostamise üle

järelevalvet teostava Päästeameti ja KOV-ide (kes ehitus- ja kasutuslube väljastavad) mõju

käsitletakse koos järgmises punktis „Riigivalitsemine“.

II. Mõju valdkond 2

I. Riigivalitsemine: mõju keskvalitsuse korraldusele, kohaliku omavalitsuse korraldusele ja

finantseerimisele.

Muudatused 4.1–4.3: varjendi rajamise kohustuse seadmine, varjumisvõimaluste hindamine

ja varjumisplaani koostamine ning varjumiskoha kohandamine.

Mõju sihtrühm: Päästeamet.

Mõjutatud sihtrühma suurus. Päästeametis töötab kokku suurusjärgus 2500 inimest, kellest

varjumisega tegeleb umbes 10 inimest. Seega on mõjutatud sihtrühm väike.

Mõju kirjeldus sihtrühmale. 2026. aasta 1. juulist on Päästeametil õigus kontrollida varjumisele

kehtestatavaid nõudeid. Päästeametil on õigus kontrollida varjendite, varjumisvõimaluste

hindamise ja varjumisplaani koostamise ning varjumiskoha kohandamise nõudeid. Päästeamet

on juhtiv elanikkonnakaitse asutus, kelle igapäevatöö on muu hulgas seotud varjumise

korraldamise, nõustamise ja koolitamisega. Tegemist on Päästeameti jaoks uute järelevalve

ülesannetega.

57

Mõju olulisus sihtrühmale. Arvestades, et varjendi rajamise kohustusega hoonetele on

kehtestatud tuleohutusnõuded, kooskõlastab Päästeamet käesolevaga ehitusprojekte. Edaspidi

hakkab ehitusprojektide koosseisus kajastuma ka uue osana varjendite rajamine ning võib

kaasneda teatav töökoormuse kasv, kuna tegu on uue valdkonnaga. Samas ei ole kaasnev

töökoormuse maht märkimisväärselt suur, kuna uusi hooneid, kuhu rajatakse varjend,

ehitatakse aastas 100–110.

Varjumisvõimaluste hindamisel ja varjumisplaani koostamisel abistab Päästeamet üldsust

samuti konsultatsioonide, infopäevade ja juhendmaterjalidega.

Märkimisväärne töökoormuse kasv kaasneb Päästeametile ilmselt olemasolevate hoonete

varjumiskohtade kohandamisega, kuna hiljemalt 2028. aasta 1. juuliks peavad ligi 16 000 hoone

omanikud kohandama varjumiskoha.

Seega on Päästeameti töökorraldusele avalduv mõju nii ulatuselt kui ka sageduselt suur.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Varjendi nõuetele vastavuse kontroll teostatakse

hoonete tuleohutuskontrolli käigus. Varjumisplaanide ja -kohtade osas rakendatakse pistelist

kontrolli, et veenduda üldiste põhimõtete järgimises. Vaatamata sellele, et teatav töökoormuse

kasv kaasneb, püütakse võimalikud järelevalvekontrollid ja konsultatsioonid ühitada

olemasolevate protseduuridega.

Järeldus mõju olulisuse kohta sihtrühmale. Kokkuvõttes saab järeldada, et mõju sihtrühmale

on oluline, kuid seda saab leevendada, ühitades ja muutes tööprotsesse efektiivsemaks või

vajaduse korral suurendada töötajate hulka.

Muudatus 4.1: varjendi rajamise kohustuse seadmine.

Mõju sihtrühm 2: kohalikud omavalitsusüksused.

Mõjutatud sihtrühma suurus. KOVe on kokku 78 ja kui arvestada, et keskmiselt töötab igas

KOV-is ehitusvaldkonnas 2-3 inimest, teeb see sihtrühma suuruseks 230 inimest. Uusi hooneid

ei ehitata üle Eesti ühtlaselt, mis võib tähendada, et mõnes KOV-is ei ehitata aastaid ühtegi uut

varjendi rajamise kohustusega hoonet. Tallinna linna ei saa võrrelda väikese KOV-iga ja

seetõttu on tegelikku sihtrühma keeruline määratleda. Eeltoodust võib järeldada, et sihtrühma

suurus on väike.

Mõju kirjeldus sihtrühmale 2. EhS-i kohaselt hindab KOV ehitusprojektides hoonete ehituslike

nõuete vastavust. Varjendi nõuded on samuti ehituslikud nõuded ja nende suhtes ei tee ka HOS

loamenetluses erisusi. Seega, tulenevalt EhS-ist väljastavad KOV-id ehitus- ja kasutuslube,

mille käigus hinnatakse ehitusprojektide ja ehitiste vastavust nõuetele, hõlmates ka varjendi

osa.

EhS § 42 lg 7 kohaselt KOV kooskõlastab ehitusloa taotluse vastava valdkonna asutustega.

Vastava valdkonna asutuste all on eelkõige silmas peetud riikliku järelevalve teostajaid riikliku

järelevalve peatüki järgi. Jõustuva EhS § 130 lg 10 kohaselt teostab Päästeamet riiklikku

järelevalvet ehitise tuleohutusnõuete ja varjendile esitatavate nõuete täitmise üle. Seega

Päästeamet hindab projektis ka varjendi osa ning annab selle kohta KOVile kooskõlastuse.

58

Üldjuhul rajatakse varjend hoone koosseisu, üksikjuhtudel ka eraldi. Kui varjend rajatakse

hoone koosseisu, kajastuvad muudatused esitatud ehitusprojektis. Sellisel juhul kaasneb

ehitusprojekti läbivaatamisega täiendav ajakulu ja töökoormuse kasv. Kui varjend rajatakse

eraldi hoonena, esitatakse KOV-ile eraldi varjendi ehitusprojekt, mille läbivaatamisega kaasneb

märkimisväärne ajakulu. Lisaks kontrollib KOV valminud hoones enne selle kasutuselevõttu

ehituslike nõuete vastavust, sealhulgas varjendi osa vastavust ehitusprojektile.

Mõju olulisus sihtrühmale 2. Olukord, kus ehitusprojekte tuleb mingi kohustuse lisandumisel

täiendada, ei ole esmakordne. Kui aastas ehitatakse 100–110 uut varjendi kohustusega hoonet,

ei ole see hinnanguliselt suur osa kõikidest aasta jooksul väljastatavatest ehituslubadest, mida

on suurusjärgus 10 000. Samuti ei oma ehitusprojekti puhul lisanduv varjendi osa ülemäära

suurt mõju ehitusloa väljastamisel KOV-idele, kuna enamasti on varjend hoone osa ja

ehitusprojektis hinnatakse hoonet kui tervikut. Seega on nii mõju ulatus kui ka avaldumise

sagedus väike.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. KOV-id on ehituslubade ja -teatiste väljastajad,

mistõttu võib ehitusprojektis lisandunud uue osa kontrollimine esialgu tuua kaasa täiendava

töökoormuse kasvu, lisandub ajakulu ja menetlusprotsess muutub teatud juhtudel aeglasemaks.

Päästeamet juhtiva elanikkonnakaitse asutusena on valmis pakkuma konsultatsioone ja jagama

nõuandeid, et aidata kaasa varjendite rajamisele. Samuti on Sisekaitseakadeemias

väljatöötamisel varjendite projekteerimise juhend, mis peaks küsimuste tekkimisel lahendusi

pakkuma.

Järeldus mõju olulisuse kohta sihtrühmale 2. Kuigi mõju ulatus ja avaldumise sagedus on

väikesed, on mõju kokkuvõttes oluline nendele kohalikele omavalitsustele, kes peavad läbi

vaatama varjendi rajamise kohustusega ehitusprojekte ja väljastama ehituslube.

III. Mõju valdkond 3

Mõju riigi julgeolekule (siseturvalisus): elanike turvalisus.

Muudatused 4.1–4.3: varjendi rajamise kohustuse seadmine, varjumisvõimaluste hindamine

ja varjumisplaani koostamine ning varjumiskoha kohandamine.

Mõju sihtrühm: Eesti elanikkond.

Mõjutatud sihtrühma suurus. Kõik Eestis elavad inimesed10. Otsene mõju avaldub inimestele,

kes elavad varjendi rajamise või varjumiskoha kohandamise kohustusega hoonetes. 2021. aasta

rahvaloenduse andmetel elab Tallinnas ning teistes linnalistes ja väikelinnalistes

asustuspiirkondades peaaegu 70 protsenti Eesti elanikest11, see on suurusjärgus 950 000

inimest. Seega on mõjutatud sihtrühm suur.

Mõju kirjeldus sihtrühmale. Varjendi rajamise ja varjumiskoha kohandamise nõuete

kehtestamisega kasvab Eestis elavate inimeste turvatunne. Inimesed teavad, et ohuolukorras on

neil võimalik varjuda ja nad on kaitstud. Vaatamata sellele, et varjendi rajamise, varjumisplaani

koostamise ja varjumiskoha kohandamise kohustust ei seata kõikidele hoonetele, võimaldab

varjumisnõuete kehtestamine inimestel soovi korral vabatahtlikult varjendeid rajada ja

varjumiskohti kohandada.

10 2024. aasta seisuga elab Eestis 1 374 687 inimest. Statistikaamet 2024. Rahvaarv. 11 Loik, Kristjan Erik 2022. Linnastumisest, valglinnastumisest ja vastulinnastumisest kolme viimase

rahvaloenduse näitel. – Statistikaamet. Vaadatud 24.10.2023.

59

Mõju olulisus sihtrühmal. Otsene mõju avaldub neile isikutele, kes elavad varjendi rajamise või

varjumiskoha kohandamise kohustusega hoones. Iga lisanduv varjend ja varjumiskoht tähendab

rohkem võimalusi ennast ja oma lähedasi vahetu kõrgendatud ohu korral kaitsta. Arvestades

ohuprognoose, on mõju ulatus praegu väike, sest ei eelda muutusi inimeste tavapärases

käitumises.

Varjumine on seotud kõrgendatud ohuolukorra ehk sõjaaegse õhurünnakuga, mistõttu on

käesolevate prognooside kohaselt mõju avaldumise sagedus väike.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Eelnõu muudatustega kasvab Eesti elanike turvatunne,

kuna rajatakse varjendeid ja kohandatakse varjumiskohti, mis tagavad kaitse ohuolukordades.

Koostatud varjumisplaanid tagavad ohuolukorras sujuva varjumise korralduse ja inimesed on

võimalikuks ohuolukorraks paremini ettevalmistatud.

Ebasoovitavate mõjudena kaasnevad varjendite rajamisel ja varjumiskohtade kohandamisel

lisakulutused. Samas kaalub saadav turvatunne ja teadmine, et ohuolukorras ollakse kaitstud,

üles kaasnevad rahalised kulud.

Järeldus mõju olulisuse kohta sihtrühmale. Kokkuvõttes on mõju sihtrühmale oluline, sest

vaatamata kaasnevatele kulutustele suurendatakse üldist turvatunnet ja kaitsevõimet ning

seeläbi kasvab ka inimeste teadmine, et kriisideks ollakse valmis ja nendega tullakse toime.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega seotud peamised tegevused on varjendi projekteerimine uutes

hoonetes, varjumisvõimaluste hindamine olemasolevates hoonetes, varjumisplaani koostamine

ning vajaduse korral varjumiskoha kohandamine. Lisaks annab KOV ehitus- ja kasutuslube,

Päästeamet teostab järelevalvet ning KOV-id ja hoone omanikud tagavad varjendite ja

varjumiskohtade korrashoiu.

Riigiasutustele kaasnevad samuti kulud, kui rajatakse uusi hooneid, mille suletud netopind

olenevalt hoone kasutusotstarbest ületab 1200 või 1500 ruutmeetrit või mida külastavad suured

rahvahulgad. Kaasnevad nii ühekordsed kui ka iga-aastased kulud.

Ühekordsed kulud

Ehitushinna kallinemine võib uute hoonete puhul jääda suurusjärku keskmiselt kuni 2 protsenti

hoone maksumusest. Märgime, et tegemist on hinnangutega, kuna kulude täpne suurus sõltub

hoone tehnilistest lahendustest. Olemasolevates hoonetes võib varjumiskoha kohandamine

kaasa tuua ühekordse investeeringu, mille suurus sõltub hoone seisukorrast ja

ümberehitustööde mahust.

Iga-aastased kulud

Pärast rajamist või kohandamist kaasnevad perioodilised hooldus- ja kontrollikulud, mis on

üldjuhul väikesed ning seotud varustuse ja seadmete korrashoiuga.

60

Riigi ja KOV-i eelarvemõju avaldub eelkõige uute hoonete (koolid, lasteaiad jms)

projekteerimisel ja ehitamisel ning olemasolevate hoonete kohandamisel. Määruse

rakendamisest otseseid tulusid riigi ega KOV-ide eelarvesse ei prognoosita.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2026. aasta 1. juulil.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) vahendusel kooskõlastamiseks kõigile

ministeeriumidele ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Päästeametile, Tarbijakaitse

ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Sisekaitseakadeemiale, Tallinna Tehnikaülikoolile, Riigi

Kinnisvara AS-le, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti

Kaubandus-ja Tööstuskojale, Eesti Arhitektide Liidule, Eesti Omanike Keskliidule, Eesti

Korteriühistute Liidule, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidule, Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Turvaettevõtete Liidule, Eesti Haiglate Liidule, Eesti

Hotellide ja Restoranide Liidule, Eesti Spaaliidule, MTÜ-le Kriisiuuringute Keskus.

Eelnõu kooskõlastasid märkustega Haridus- ja Teadusministeerium, Justiits- ja

Digiministeerium, Kaitseministeerium, Kliimaministeerium, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium,

Sotsiaalministeerium.

Arvamuse esitasid Päästeamet, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti

Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit, Eesti Haiglate Liit, Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Eesti

Korteriühistute Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Vee-ettevõtete Liit, Põhja-Eesti

Regionaalhaigla, Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, SOS Lasteküla Eesti Ühing ning Tallinna linn.

Märkuste arvestamise tabel on toodud seletuskirja lisas.

1

Vabariigi Valitsuse määruse

„Varjendi rajamise kohutustega hoonete täpsem loetelu,

nõuded varjendile ja varjumisplaanile,

varjumiskoha kohandamise põhimõtted

ning varjumisplaani koostamise kord“ seletuskirja lisa

KOOSKÕLASTUSTABEL

Haridus- ja Teadusministeerium, 12.03.2026nr 8-3/26/1031-2

Kontaktisik: Indrek Riisaar (735 0185; [email protected]); Kristel Möller (735 0102; [email protected])

Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastab määruse eelnõu järgmiste märkustega

arvestamisel. Toetame varjendite ja varjumiskohtade rajamist turvalisuse tõstmiseks, kuid

praegu jäävad eelnõu mõjud ja selle rakendamine ebaselgeks.

1. Mõistete ebaselgus

Eelnõu kasutab väljendit „vahetu kõrgendatud oht“, aga puudub selle mõiste selgitus ja selgus,

kes ja kuidas selle olukorra tuvastab. Puudub ka selgus, kas selle termini puhul mõeldakse

üksnes sõjalisi ohte, nagu viitab seletuskirja sissejuhatus või ka võimalikke tsiviilkatastroofe.

Arvestatud ja selgitatud.

„Vahetu kõrgendatud oht“ käsitletakse

korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) tähenduses.

KorS § 5 lg 4 kohaselt on „kõrgendatud oht“ oht

isiku elule, kehalisele puutumatusele, füüsilisele

vabadusele, suure väärtusega varalisele hüvele,

suure keskkonnakahju tekkimise oht või

karistusseadustiku 15. peatükis sätestatud

I astme kuriteo või 22. peatükis sätestatud

kuriteo toimepanemise oht. Kehalise

puutumatuse riive käesoleva seaduse tähenduses

on seksuaalse enesemääramise õiguse raske

rikkumine või raske tervisekahjustuse

tekitamine.

KorS § 5 lg 5 kohaselt on „vahetu oht“ olukord,

kus korrarikkumine leiab juba aset või on suur

tõenäosus, et see kohe algab.

Vastavalt käesolevale selgitusele täiendatakse

ka seletuskirja § 1 punkti 3 juures.

2

2. Nõuete täitmise sisuline hindamine on lükatud edasi määramata tulevikku

Seletuskirjas on viited, et täpsemad juhised esitatakse projekteerimisjuhises, mille tulevikus

koostab Päästeamet. Kuna eelnõus puuduvad vastavad regulatsioonid, on keerulisem hinnata

kavandatavaid nõudeid või nende mõju.

Selgitatud. Vabariigi Valitsuse määruses

„Nõuded varjendile ja varjumisplaanile,

varjumiskoha kohandamise põhimõtted ning

varjumisplaani koostamise kord“ kehtestatakse

üldnõuded varjendi rajamisele ja

varjumisplaanile ning põhimõtted varjumiskoha

kohandamisele. Üldnõudeid täpsustatakse

varjendi projekteerimisjuhises, mille koostab

Sisekaitseakadeemia koostöös eriala

ekspertidega. Projekteerimisjuhis valmib

hiljemalt 2026. aasta sügiseks.

3. Eelnõu § 9 - ligipääsetavus

Eelnõu § 9 katab ligipääsetavuse liikumise mõttes ammendavalt. Küsitav on aga, kas need

nõuded laienevad ka näiteks vaegnägijate ligipääsetavusele (helisignaali vms lahendus), mis

aitab vaegnägijal selle ruumi leida.

Selgitatud. Hädaolukorra seaduse (edaspidi

HOS) § 131 lg 1 kohaselt edastatakse paljude

inimeste elu või tervist või riigi julgeolekut

ohustava vahetult eelseisva või juba toimuva

sündmuse või selle lõppemise korral

avalikkusele viivitamatu ohuteade, millega

antakse juhis ohutuks tegutsemiseks, sh

varjumiseks või ulatuslikuks evakuatsiooniks.

Viivitamatu ohuteate edastamiseks kasutatakse

riikliku ohuteavituse süsteemi EE-ALARM

(edaspidi EE-ALARM).

Eraldi teavitust vaegnägijatele ettenähtud ei ole,

see tekitaks kriisisituatsioonis üksnes täiendavat

segadust.

Varjumiskoha märkide kujundamisel on

arvestatud kehva nähtavuse ja nõrgema

nägemisega (värvide kombinatsioon,

reflektoorsed materjalid, spetsiaalne kirjafont

jne).

3

4. Regulatsiooni ebaselgus

4.1. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kas varjendi nõue kehtib ka ajutistele hoonetele (nn

moodulkoolihooned).

4.2. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kuidas lahendatakse hoonete kasutusfunktsioonide

muutmised. Näiteks mitmed erakoolid ja lastehoiud paiknevad hoonetes, mis ei ole ehitatud

koolideks või lastehoidudeks ning tõenäoliselt soovitakse ka tulevikus tegevust alustada sellistes

hoonetes või üle viia sellistesse hoonetesse.

4.3.Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kuidas varjendi lisandumine on seotud hoone

energiatõhususnõuetega ning kuidas seda arvestatakse.

Selgitatud.

4.1. Eelnõu lisa 1 ja seletuskirja täiendatud.

Ajutistele ehitistele varjendi rajamise kohustus

ei laiene.

4.2. 1. juulil 2026. aastal jõustuva HOS varjendi

rajamise ja varjumiskoha kohandamise

regulatsiooni seadmisel lähtutakse

ehitusseadustiku (edaspidi EhS) alusel

kehtestatud 2. juuni 2015. a majandus- ja

taristuministri määruse nr 51 „Ehitise

kasutamise otstarvete loetelu“ lisas nimetatud

loetelust. Kui 1200 m2 netopinnaga olemasoleva

hoone kasutusotstarvet muudetakse ja rajatakse

näiteks lastehoid, siis HOS § 164 lg 3 kohaselt,

kui hoonesse ei ole rajatud varjendit, kohandab

HOS § 163 lõikes 1 sätestatud hoone omanik (sh

haridusasutused) võimaluse korral hoone või

selle osa varjumiskohaks. Kui hoonesse on

rajatud varjend, siis kasutusotstarbe muutmisel

varjendi täiendavat rajamise kohustust ei

kaasne. Kui hoone uuest kasutusotstarbest

lähtuvalt tuleks varjumisvõimalus tagada

suuremale arvule inimestele, siis tuleb läbi

mõelda muud alternatiivid (nt lisa-varjumiskoha

kohandamisega) ning sellekohane info

kajastatakse varjumisplaanis.

4.3 Energiatõhususe direktiivi lõplik mõju kogu

ehitussektorile selgub pärast direktiivi Eesti

õigusesse ülevõtmist.

5. Seletuskirjas ei ole piisavalt lahti kirjutatud Soome normide eeskujuks võtmist Selgitatud.

4

Seletuskirjas on korduvad viited, et aluseks on võetud Soome vastavad nõuded. Samas ei ole

seletuskirjas lahti kirjutatud, milliseid erisusi nõuetes või sõnastuses on tehtud võrreldes Soome

vastavate normidega ja miks.

Soome on geograafiliselt ja geopoliitiliselt

samas piirkonnas ning võimalik vaenutegevus

lähtub tõenäoliselt samast allikast. Kuna

soomlastel on varjendite rajamisel ca 80 aastane

kogemus, on analüüsitud ja leitud, et mõistlik on

võtta aluseks Soomes kehtivad nõuded. See ei

tähenda automaatselt, vaid arvestatud on Eesti

kohalike eripäradega.

6. Mõjuhinnang ehitus- ja ülalpidamiskulude osas on puudulik

Seletuskirja punktis 5 on toodud, et „Samas ei ole varjendiks projekteeritud osa niipalju erinev

kogu hoonest, et see muudaks oluliselt ehitusprojekti koostamise hinda ega osa“. Punktis 5 ei

ole hinnatud mõju hoonete ehitusmaksumusele ega tulevastele ülalpidamiskuludele. Haridus- ja

Teadusministeeriumi kogemus esimeses projektis, kus lahendame varjendit uute reeglite

kohaselt, näitab, et tegemist on olulise mõjuga. Täpne maksumus selgub ehitushankes ja

pakkumuste analüüsil, kuid see on koolide puhul eeldatavalt kordades suurem, kui eelnõus

läbivalt toodud 2%.

Võimaliku maksumuse mõju vähendamiseks on pakutud võimalusi varjendi ruumide

ristkasutuseks. Koolide, lasteaedade ja lastehoidude (edaspidi koolid) puhul on ristkasutusele

olulised piirangud:

a) ei ole võimalik viia pidevat õppetööd läbi keldris loomuliku valguseta ruumides;

b) varjendi ruumide ristkasutamine eeldab teisese funktsiooni tarbeks kõikide teiste õigusaktides

ja standardites toodud nõuete täitmist, ehk tagatud peab olema ligipääsetavus (nt lift peab viima

varjendi tasemele), tuleohutus (erinevad evakuatsiooniteed, nende laius jmt), tehnosüsteemid,

mis tuleb rajada eraldi varjendi kasutamiseks ettenähtud tehnosüsteemidest (eelkõige

ventilatsioon), täiendavad sanitaarruumid keldrikorrusel jne;

c) teatud ruumide viimisel nn keldrikorrusele ei arvestata nende kogupinda varjumispinnana,

ehk suureneb ruutmeetrite arv, mis tuleb välja ehitada oluliselt kallima ehitushinnaga. Näiteks

liikumisõpetuse riietusruumide ristkasutamisel varjendiga ei saa tõenäoliselt varjumispinnaks

lugeda pesuruume jt väiksemaid ruume;

d) kui varjend võib olla suhteliselt madala kõrgusega (Soome näitel 2,3 m), siis ristkasutuse

korral tuleb arvestada teisese funktsiooni vajadusega (spordiruumid, nagu jõusaal,

aeroobikasaal, min 3 m). Samuti tuleb kompenseerida loomuliku valguse puudumine, nii et

Arvestatud ja selgitatud.

Eelnõu koostajad on püüdnud leida mõistlikku

tasakaalupunkti elanikkonnakaitse ja

kehtestavate kohustuste vahel. Seletuskirja

punkti 5 täiendatud.

2% arvutus tugineb Soome kogemusele ja on

hinnanguline suurusjärk. See võib suureneda kui

ka väheneda sõltuvalt erinevatest asjaoludest,

näiteks hoone suletud netopind, kasutajate arv

jne. Üldjuhul ei ole hoone varjend ette nähtud

tavapärase tegevuse samasuguseks jätkamiseks

(õppimine, töötamine, sportimine vms) vaid

ajutiseks viibimiseks. Kui varjendis soovitakse

jätkata tavapärase tegevusega, on see võimalik,

kuid sellisel juhul võivad kaasneda ka suuremad

kulud.

Varjend ei pea asuma maa all, vaid võib olla ka

maapealne, kui ohu korral on võimalus aknad

kinni katta. Varjendi ruume võib ristkasutada

näiteks garderoobi või hoiuruumina.

5

varjendi ristkasutusel ruumid oleksid tegelikus elus kasutatavad. Kokkuvõttes tuleb minna

sügavamale maa sisse ja suureneb kallima ehitushinnaga ehitatav osa;

e) uute koolihoonete ehitamisel oleme aastaid pööranud suuremat tähelepanu koolikiusamise

vähendamise toetamisele läbi ruumilahenduste. Varjendite ehitamisel, mis on ehitatud eraldi

sissepääsudega varjendirühmadena, on seda oluliselt keerulisem tagada ja tuleb läbi mõelda

korralduslikud lahendused ja arvestada nende kuludega.

Kokkuvõttes on varjendi ruumide ristkasutamine koolides mingis mahus muudeks

funktsioonideks kindlasti lahendatav, kuid selle lahenduse rakendamise võimalikkuse

läbitöötamine vajab aega. Lisaks eelpool toodule lisandub varjendite hooldus- ja halduskulu.

7. Puudulikult on hinnatud rahalised mõjud

Määrus avaldab olulist mõju Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvele. Ehitatavate

haridushoonete maksumus suureneb võrreldes seni kasutatud lahendustega hinnanguliselt enam

kui 2%, kuna:

a) koolihooned tuleb kavandada õpilaste maksimaalse arvu järgi, mis suurendab ehitusmahtu;

b) projektides kasutatavad tehnosüsteemid (nt ventilatsioonisüsteemid) peavad vastama

täiendavatele nõuetele ning olema suurema võimsusega kui tavapärastes lahendustes;

c) ehituse planeerimisel tuleb rakendada kulukamaid planeeringulisi ja konstruktiivseid

lahendusi (nt maa-alused korrused, paksemad kandekonstruktsioonid).

Osal olemasolevatest haridushoonetest puudub maa-alune korrus. Sellistel juhtudel eeldab

varjumiskohtade rajamine eraldi varjendi kavandamist ja ehitamist, mis toob kaasa täiendava

investeeringuvajaduse. Lisaks, suur osa haridustaristust paikneb kõrge radooniohuga

piirkondades.

Arvestatud ja selgitatud.

Seletuskirja mõjude osa on täiendatud. Nii nagu

eelmises punktis märgime ka käesolevas

selgituses, et tasakaalupunkti leidmine

elanikkonnakaitse, kehtestavate kohustuste ja

kaasnevate kulude vahel on keeruline saavutada

ning tuleb teha kompromisse.

Eelnõu koostajad on teadlikud, et keerulisemate

ehitiste puhul võib tõusta varjendi rajamise

maksumus. Leevendusmeetmena on määruse

eelnõus sätestatud võimalus teatud hoonete

puhul lubada varjendi rajamist 80 % hoone

kasutajatele.

Radioaktiivse saaste, sh raadonioht, osas on nii

eelnõud kui ka seletuskirja täiendatud. Varjendi

ventilatsioonisüsteem peab kaitsma varjendis

viibijaid väliskeskkonna õhusaaste, sealhulgas

radioaktiivse saaste eest.

8. Rakendusakti ebaselgus

Rakendusaktis „Varjumisplaan“ (lisa 2) on lisaks nõuete kehtestamisele vajalik ka vajaduste

hindamine lähtudes tegelikust olukorrast. Näiteks:

Osaliselt arvestatud ja selgitatud.

a) Lähestikku asuvate ehitatavate hoonete korral

võib rajada ühise varjendi. Olemasolevate

hoonete puhul tuleb hinnata varjumisvõimalusi

6

a) nii koolihoone kui ühiselamu puhul on seatud nõudeks lähtuda hoone maksimaalsest

kasutajate arvust. Kui need hooned asuvad lähestikku, siis tegemist on reaalelus samade

inimestega ning puudub vajadus topeltmahus varjendite ehitamiseks;

b) kui kool kasutab mitut hoonet (erinevad ehitusregistri koodid), siis kõikide hoonete

maksimaalne kasutajate arvu summa võib olla oluliselt suurem kui kooli õpilaste ja õpetajate

arv.

ja selgitatakse välja varjumise korraldus ning

varjumiskoha kohandamise võimalused. Juhul

kui see on võimalik, võib kohandada ühise

varjumiskoha.

b) Lisa 1 on muudetud ja haridusasutustes ei pea

olema tagatud varjumisvõimalus varjendis

hoone kasutajate maksimaalsele arvule.

9. Pilootprojekti rakendamise ettepanek

Arvestades, et Eestis puudub viimase aja varjendite ja varjumiskohtade rajamise kogemus, vajab

eelnõu kohaste nõuete kehtestamine piloteerimisi ja katsetusi, et reaalse projekti baasil nõuete

kohaldamise puudused ja mitmeti tõlgendatavused välja tuleksid.

Teadmiseks võetud ja selgitatud.

Valdkonna arenguid kindlasti monitooritakse ja

hinnatakse määruse rakendamist. See tähendab,

et vajadusel ollakse valmis ka õigusruumi

muutma.

Justiits- ja Digiministeerium, 17.03.2026 nr 8-2/1148

Kontaktisik: Maarja-Liis Lall (54770628; [email protected])

Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab eelnõu märkustega.

1. Eelnõu § 3 lg 4 alusel sätestatakse varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu

kasutusotstarbe ning tavapärase kasutajate arvu järgi määruse lisas 1.

Lisa 1 tabelis puudub kohtumajadele eraldi hoonerühma kood. Klassifikatsioon mõjutab nii

varjumispinna suurust (2% vs 1%) kui ka inimeste arvu arvestamise kohustuslikkust. Palume

kohtumajade kohta lisada eraldi rida või täpsustav märkus, kas nad kuuluvad büroohoone

(12201) või muu erihoone (12749) alla.

Täiendavalt palume seletuskirjas täpsustada ja lahti kirjutada varjendi rajamise kohustusega

hoonete määratluse osa. Selged põhimõtted ja ehituslikud nõuded teevad projekteerimise ja

ehituse etapid efektiivseks.

Arvestatud ja selgitatud.

Eelnõu antakse EhS alusel kasutades majandus-

ja taristuministri 2.06.2015 määruse nr 51

„Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“

terminoloogiat. Vastav märge on toodud ka

ehitisregistris. Kohtuhoone kuulub büroohoone

alla.

Lisa 1 ja seletuskirja on täiendatud.

2. Eelnõu § 4 reguleerib varjendi suurust.

Selgitame, et kohtumajas paikneb kinnipidamiskamber reeglina hoones, mitte eraldiseisva

ehitisena. Seletuskirja kohaselt tuleb hoone erinevate osade erinevad kasutusotstarbed

varjumispinna arvutamisel eraldi arvestada ja need summeerida (§ 4 lg 4). Palume selgitada, kas

see tähendab, et kinnipidamiskambri osa suhtes tuleb kohaldada karistusasutuse hoone (12742)

nõudeid – sealhulgas kohustuslikku inimeste arvu arvestust – isegi kui ülejäänud hoone on

büroohoone. Samuti palume selgitada, kuidas toimub sellise segaotstarbelise hoone

varjumispinna arvutus praktikas, kui ühe osa suhtes kehtib kohustuslik inimeste arvu arvestus ja

Arvestatud ja selgitatud.

Eelnõu on täpsustatud, uue numeratsiooniga

eelnõu § 6 lõigetes 4 ja 5 ning seletuskirjas on

toodud nö segaotstarbeliste hoonete

varjumispinna arvestus. Samuti on täpsustatud

lisa 1 ja arvestuse aluseks on kas netopinna

arvestus või hoone kasutajate arv.

7

teise suhtes mitte – kas arestikambri osa netopind arvatakse büroohoone netopinnast maha enne

2% arvestust või liidetakse kinnipidamiskambri isikute arv eraldi komponendina.

Palume lisa 1 tabelisse või seletuskirja lisada täiendavad selgitused eeltoodu kohta.

3. Eelnõu §-s 5 reguleeritakse varjendi asukohta ja projekteerimist. Lõike 2 kohaselt võib

varjendi projekteerimisel ja ehitamisel juhinduda asjakohasest Eesti, Euroopa või

rahvusvahelisest standardist, kui käesoleva määruse nõuded on täidetud. Ebaselgeks jääb, mis

need standardid on. Seletuskirjas ei ole toodud ühtegi näidet, vaid on üksnes üldised selgitused.

Märgitakse, et sisuliselt tähendaks see võimalust kasutada Euroopa Liidu või Euroopa

Majanduspiirkonna liikmesriigis kehtivaid varjendinõudeid või Euroopa

standardiorganisatsiooni rahvusvaheliselt tunnustatud standardit. Samas ei välista selline

sõnastus ka näiteks Ühendkuningriigi või Ameerika Ühendriikide standardite kasutamist, juhul

kui need vastavad eelnõu nõuetele. Palume seletuskirja täiendada.

Arvestatud.

Seletuskirja § 5 lg 2 selgitust täiendatud

asjakohaste standardite näidetega.

4. Eelnõu §-s 6 on reguleeritud varjendi konstruktsioonidega seonduvat. Jääb ebaselgeks, mida

on soovitud lõikega 6 öelda - kas seda, et seina, lae ja alt avatud põranda paksus peab olema

vastavalt 300 või 400 millimeetrit? Sõnade „samaväärne kaitse“ kasutamine ei taga selgust.

Lõigetes 7 ja 8 on kasutatud seina asemel mõistet „piirdesein“ ning jääb ebaselgeks, miks seda

ei kasutata lõigetes 5 ja 6. Tekib küsimus, miks ei kasutata lõike 12 esimeses lauses sõnastust

„sulgemisaeg ei tohi ületada ühte minutit“ või vastupidi, miks teises lauses ei ole „sulgemisaeg

peab olema kuni viis minutit“. Palume eelnõu ja/või seletuskirja eeltoodust tulenevalt

täpsustada.

Arvestatud ja selgitatud.

Eelnõu §-s 7 ühtlustatud sulgemisaja ja

piirdeseina sõnastused, samuti on täpsustatud

samaväärse kaitse käsitlust.

5. Eelnõu § 9 reguleerib varjendi ligipääsetavust. Lõige 2 räägib erivajadusega ja

liikumisabivahendit kasutavast või liikumisel kõrvalist abi vajavast inimesest, lõige 3 aga

liikumispuudega inimesest. Palume mõisteid kasutada läbivalt ühesuguselt, mitte erinevalt.

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja muudetud

vastatavalt ettepanekule. Eelnõu § 10 lõigetes 2

ja 3 kasutatakse mõisteid „erivajadusega ja

liikumisabivahendit kasutavale või liikumisel

kõrvalist abi vajavale inimesele“.

6. Eelnõu § 10 reguleerib ruume ja vajalikku varustust, sh on lg 9 punktis 6 viidatud FM-

raadiole.

Leiame, et raadio puhul oluline, et see on patareitoitel ehk võimeline töötama igas olukorras.

Palume eelnõu ja seletuskirja täpsustada.

Arvestatud.

Eelnõu ja seletuskirja täiendatud.

7. Eelnõu § 14 ja § 16 reguleerivad varjumisplaani nõudeid ja selle koostamist ning varjumise

korraldamist hoones. Selgitatud.

8

Avalike hoonete, sh kohtumajade puhul palume täpsustada, kas varjumisplaanis käsitletakse

lisaks töötajatele ka külastajate varjumise korraldust, arvestades, et kohtumajades on

igapäevaselt palju inimesi, kes ei tunne hoonet.

Täiendavalt selgitame, et kohtumaju omab RKAS ning eelnõu paneb kohustused hoone

omanikule. Eelnõu ei käsitle olukorda, kus hoone omanik (RKAS) ja hoone kasutaja (kohus või

kohtud) on erinevad isikud. Tekib küsimus, kuidas jaotatakse varjumisplaani koostamise ja

varjumiskoha kohandamise kohustused hoone omaniku (RKAS) ning tegeliku kasutaja (kohus

või kohtud – kui ühes kohtumajas on mitu kohut) vahel, ning kes on sellisel juhul varjumise

korraldamise eest vastutav isik § 17 lg 2 tähenduses. Täiendavalt tekib küsimus, kas

valmisolekusse seadmise etapis (72h) on varjumiskoha ette valmistamine RKAS-i tehniline

ülesanne või kohtu korralduslik ülesanne, ning kes tagab selle väljaspool tööaega.

Palume eelnõu täiendada ja/või selgitada, mis reguleerib vastutuse jaotust omaniku ja kasutaja

vahel ning tagab 72-tunnise ettevalmistuse korralduse ka väljaspool tööaega.

Täiendavalt selgitame, et kohtumaja kinnipidamiskambris viibivad isikud ei saa iseseisvalt

liikuda ning nende üle teostab järelevalvet PPA/vanglateenistus (esmaspäevast-

neljapäevani/reedeti). Eelnõu ei reguleeri olukorda, kus kohtumaja hoones viibivad isikud, kelle

liikumist piiratakse PPA/vanglateenistuse poolt. Palume selgitada, kas nende varjumine on

kohtumaja omaniku (Riigi 3 Kinnisvara AS) varjumisplaani osa, maja peamise kasutaja kohtu,

PPA/vanglateenistuse (E-N/R) korraldada või tuleb koostada eraldi koordineeritud

varjumisplaan. Eelnõus on eelmärgitud olukorras tekkiv mitmepoolne vastutus reguleerimata.

Palume eelnõu täiendada või selgitada seletuskirjas, et selliste isikute varjumise korraldus

lahendatakse kohtumaja varjumisplaani ja PPA/vanglateenistuse vahel kooskõlastatult.

Avalike hoonete puhul tuleb varjumisplaanis

kirjeldada lisaks oma töötajatele ka hoone

külastajate varjumise korraldus.

Vastavalt HOS § 163 lg 1 koostab

varjumisplaani hoone omanik. Eelnõu koostajad

ei ole seadnud eesmärgiks reguleerida hoone

omaniku tsiviilõiguslikke suhteid teiste

isikutega ega muid olukordi, kus on puutumust

erinevate osapooltega. Nimetatud asjaolusid

tuleb varjumisplaani koostamisel silmas pidada

ning hoone ja selle kasutuse eripärasid

arvestades leida varjumiseks optimaalseim

korraldus.

8. Eelnõu § 15 lg 3 reguleerib varjumisvõimaluste hindamist. Lisa 1 kood 12731 (ajalooline või

kaitse all olev hoone) välistab varjendi rajamise kohustuse. Palume selgitada, kas varjumisplaani

koostamise kohustus ja varjumiskoha kohandamise kohustus jäävad kehtima ka muinsuskaitse

alla kuuluvatele kohtumajadele. Palume täpsustada, kas ja kuidas kohaldub varjumiskoha

kohandamise kohustus muinsuskaitsealustele hoonetele, kui muinsuskaitse ei luba vajalikke töid

teostada. Täiendavalt palume selgitada, et kui muinsuskaitse ei võimalda varjumiskoha

kohandamiseks vajalikke töid kohtumajas teostada (nt akende katmist, konstruktsiooni

toestamist), kas sellisel juhul piisab sellest, et varjumisplaanis kirjeldatakse alternatiivset

tegutsemisviisi (§ 15 lg 3). Praegu sätestab § 15 lg 3 üksnes, et tuleb kirjeldada muu tegutsemise

Selgitatud.

Kui olemasoleva hoone suletud netopind on üle

1200 ruutmeetri, on hoone omanikul kohustus

hinnata varjumisvõimalusi, koostada

varjumisplaan ja võimalusel kohandada

varjumiskoht.

Eelnõu koostajad ei ole ette näinud erisust

muinsuskaitse alla kuuluvatele hoonetele. Kui

varjumisvõimaluste hindamisel selgub, et

hoonesse ei ole võimalik varjumiskohta

9

kord, kuid ei selgita, millised tegurid loetakse kohandamise võimatuks pidamiseks ega milliste

ametkondade koostöös selline otsus tehakse. Palume eeltoodut selgitada seletuskirjas.

kohandada, kajastatakse varjumisplaanis

alternatiivne varjumise korraldus.

9. Eelnõu § 16 lg-d 2-5 reguleerivad varjumise etappe.

Kohtutel võib olla vajadus teatud juhtudel jätkata tegevust ka kõrgendatud ohu olukorras (nt

kinnipidamistähtaegade pikendamised, menetlustoimingute lubatavaks tunnistamised,

jälitustoiminguteks kiireloomuliste lubade väljastamine jms). Seletuskirjas mainitakse selliste

hoonete (haridusasutusi, meditsiini- ja hoolekandeasutusi, majutusasutusi ning

kinnipidamisasutusi) kasutusrežiimi arvestamise vajadust, kuid määruse tekstis see ei kajastu.

Palume selgitada seletuskirjas, kuidas tuleb varjumisplaan koostada hoonele, mis peab osaliselt

jätkama tegevust ka vahetu ohu korral. Samuti palume eelnõusse lisada võimalus kirjeldada

varjumisplaanis osalise tegevuse jätkamise stsenaarium, kus osa hoonest on varjumiseks ette

valmistatud ja osa jätkab piiratud mahus tööd.

Mittearvestatud ja selgitatud.

Eelnõu koostajad selgitavad, et vastava

valdkonna töökorraldus kriisiolukorras

reguleeritakse asjakohastes kriisiplaanides ning

vastav sisend on aluseks varjendite rajamisel,

varjumisplaani koostamisel ja varjumiskoha

kohandamisel.

10. Eelnõu § 18 lg 5 esimese lause kohaselt tuleb ühele inimesele varjumiskohas võimalusel

planeerida minimaalselt 0,75 ruutmeetrit põrandapinda.

Kohtumaja kasutajate hulka kuuluvad kohtunikud ja kohtuteenistujad, aga ka igapäevaselt hulk

külastajaid – menetlusosalised, tunnistajad, advokaadid, ajakirjanikud jne. Mõne kohtumaja

puhul on külastajate arv suurem kui igapäevaste töötajate arv. Lisa 1 ei anna büroohoone puhul

selget juhist (inimeste arvu suurendamine on märgitud „võib“, mitte „peab“). Palume selgitada

seletuskirjas, kas külastajate maksimaalne arv tuleb arvesse võtta varjumiskoha suuruse

arvestamisel avalike hoonete puhul, kus suur osa kasutajatest on ajutised külastajad.

Arvestatud ja selgitatud.

Lisa 1 kohaldub varjenditele. Seletuskirja on

täiendatud. Olemasolevates hoonetes tuleb

hinnata varjumisvõimalusi tulenevalt hoone

kasutusviisist ja sihtgruppidest, kajastada see

varjumisplaanis ning võimalusel kohandada

varjumiskoht.

11. Eelnõu § 19 näeb ette nõuded varjendi ja varjumiskoha märgistamisele. Palume selgitada,

kas kohtumaja varjumiskoht loetakse avalikuks või mitteavalikuks. Kohtumaja on avalik hoone

ja osa kasutajatest ei ole kohtumaja töötajad. Avaliku varjumiskoha staatus tooks kaasa

rangemad märgistuse nõuded (§ 19 lg 2) ja suunaviitade paigaldamise kohustuse (§ 19 lg 3).

Selgitatud.

Kohtumaja on büroohoone. Avalike ja

mitteavalike varjendite jaotus on toodud lisas 1.

12. Soovime rõhutada, et on oluline, et kõik isikud (nt hoonete omanikud, korteriühistud,

valitsejad, haldurid jne) saaksid neile kehtestatavatest kohustustest õigel ajal teada ja neil oleks

piisavalt aega nõudeid täita. Selleks tuleb kindlasti kasutada korduvat elektroonilist teavitamist

e-kirjadega riigi infosüsteemi kuuluvates andmekogudes olevatele e-posti aadressidele.

Varjumisplaani koostamise kohustusega seonduvalt tuleb kaaluda töövahendi loomist

varjumisplaani koostamiseks digitaalses keskkonnas (nt Päästeameti ohutusportaalis), kus saaks

hoonete omanikele andmeid eeltäita, plaanid oleksid ühtse struktuuriga ning ka järelevalve jaoks

Teadmiseks võetud.

Infotehnoloogiliste lahenduste kasutusele

võtmist analüüsitakse projekti järgmises etapis.

10

4 oleksid varjumisplaanid kättesaadavad ühest kohast. See võiks olla sarnane Tööinspektsiooni

tööelu portaalis olevale riskianalüüsi koostamise tööriistale.

13. Selgitame, et riigiasutustele kaasnevad täiendavad kulud uute hoonete loomisel. See võib

tähendada RKAS kulude kasvu (nt kapitalikomponent ja jooksvad kulud). Palume täiendada

selles osas seletuskirja (seletuskirja 5. osa) või selgitada kooskõlastustabelis, kui see nii ei ole.

Arvestatud ja selgitatud.

Seletuskirja mõjude osa on täiendatud. Eelnõu

koostajad on püüdnud leida mõistlikku

tasakaalupunkti elanikkonnakaitse, kehtestavate

kohustuste ja kaasnevate kulude vahel.

14. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisas esitatud seletuskirja failis jäljega tehtud

märkustega eelnõu mõjuanalüüsi kohta. Arvestatud.

Seletuskirja muudetud.

Kliimaministeerium, 24.03.2026 nr 1-/26/637-3

Kontaktisik: Kristel Siiman (625 6489; [email protected])

Esitasite Kliimaministeeriumile kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse „Nõuded varjendile ja

varjumisplaanile, varjumiskoha kohandamise põhimõtted ning varjumisplaani koostamise kord“

eelnõu.

Kooskõlastame nimetatud eelnõu järgmiste märkustega arvestamise korral:

1. Eelnõus § 4 lg 3 on mh toodud, et kui haiglas, hooldekodus või muus hoones, kus

inimesele on tema vajadusest tulenevalt vaja rohkem põrandapinda, peab iga inimese jaoks

tagama sellise tegeliku varjumispinna, mis tagab turvalise varjendis viibimise ja eluks vajaliku

teeninduse.

Palume asendada sõnad „või muus hoones“ sõnadega „või muus sarnase kasutusotstarbega

hoones“, sest ilma lisamata osata on võimalus, et seda tõlgendatakse liiga laialt ja oluliselt

rohkemate hoonete puhul.

Mittearvestatud ja selgitatud.

Eelnõu koostajad selgitavad, et kõik sellised

hooned ei pruugi olla tervishoiu- või

sotsiaalhoolekande hooned. Need hooned

võivad olla koolid, kus viiakse läbi õppetööd või

asutuste juhtimiskeskkonnad või maa-alused

varahoidlad. Need hooned võivad olla erinevad

ja erineva kasutusotstarbega. Tegeliku

varjumispinna suurus sõltub konkreetsest

vajadusest.

Seletuskirja vastavalt selgitusele täiendatud.

2. Eelnõu § 4 lg 4 on sätestatud, et kui hoones või hoonete kompleksis on erineva

kasutusotstarbega hoone osad või hooned, mille alusel on ette nähtud erineva suurusega tegeliku

varjumispinna arvestus, siis need pinnad summeeritakse.

Juhime tähelepanu, et ehitusseadustikus (edaspidi EhS) tunnistatakse kehtetuks kompleksi

termin. Hoonete kompleks (nt peahoone koos väiksemate ehitistega) ja lähestikku asuvad

hooned ei pruugi praktikas olla samad ehitised. Võib tekkida olukord, kus peahoonele varjendi

suuruse arvutamisel tuleb arvestada ka teiste peahoonega seotud ehitise pindadega, millele

hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) kohaselt varjendit rajada ei tule. Seega palume nimetatud

lg 4 eemaldada sõnad „või hoonete kompleksis“ ja “või hooned“ (sätte mõte on juba kajastatud

eelnõu § 5 lg 6). Lisaks on seletuskirjas toodud, et hoone kasutusotstarbe muutmisel tuleb

Osaliselt arvestatud ja selgitatud.

Eelnõu § 6 lg 4 on muudetud hoone kompleksi

osas ja seletuskirja vastavalt täiendatud.

Varjendi rajamise kohustus kehtib püstitavatele

hoonetele. Hoone kasutusotstarbe muutmisel on

tegemist olemasoleva hoonega, millele ei laiene

uue varjendi rajamise kohustus. Küll aga tuleb

asjaolude muutumisel hinnata

varjumisvõimalusi ja sätestada sobiv varjumise

korraldus.

11

arvestada ka varjumisvõimalustega ning vastav lahendus kajastada varjumisplaanis, näiteks

märkides, et vahetu kõrgendatud ohu korral ei ole kõigile hoone kasutajatele varjumiseks

tagatud nõutavat põrandapinda. Arvestades, et erinevatele kasutusostarvete on seatud väga

erinevad nõuded (1-2% ja inimeste arvuga kohandamine), siis see võib muuta tuleviku

kasutusotstarvete muutmine ehitistel võimaluks ja tuua halvimal juhul kaasa lammutamise, sest

varjendi suuruse muutmine tulevikus ei ole ilmselt võimalik. Seega palume selgelt sätestada, et

uue kasutusotstarbe muutmisel ei pea järgima varjendile esitatavaid nõudeid. Samuti teeme

ettepaneku sõnastada, et kasutusotstarbe muutmisel tuleb kohandada ka varjumisplaani aga

kasutusotstarbe muutmise eelduseks ei ole see, et hoones olev varjend peab vastama ka uue

kasutusotstarbele kohasele varjendi nõudele.

Kui hoonele määratakse uus kasutusotstarve, ei

tähenda see ümberehitust ega lammutamist. Kui

hoone uuest kasutusotstarbest lähtuvalt tuleks

varjumisvõimalus tagada suuremale arvule

inimestele, siis tuleb läbi mõelda muud

alternatiivid (nt lisa-varjumiskoha

kohandamisega) ning sellekohane info

kajastatakse varjumisplaanis.

3. Eelnõu § 5 lg 1 lubab varjendit rajada hoone osana või eraldiseisva hoonena täielikult või

osaliselt maa alusena või hoone esimesele korrusele. Seletuskirjas lk 12 on selgitatud, et kui

varjendi rajamisel eelistatakse maapealset lahendust hoone esimese korrusel, tuleb arvestada, et

maapealne varjend eeldab piisavat killu-, varingu- ja lööklainekaitset, eelkõige linnalistes

piirkondades ja kõrge põhjaveetasemega aladel. Vastavat kaitset pakub V2-klassi varjend.

Juhime tähelepanu, et eelnõu tasemel ei ole nõutud erinevate varjendiliikide kasutamist. Juhul,

kui esimesele korrusele saab rajada vaid V2 varjendeid, siis tuleb see sätestada ka eelnõu

tasemel. Eelnevalt tuleb teha analüüs kas ja kui palju on varjendi kohustusega hooneid, mille

planeering võimaldab rajada vastavaid konstruktsioone maa alla. V2 varjendi rajamise kulukust

ei ole seletuskirjas hinnatud ja olukorras, kus ehitisi ei pruugi olla võimalik massiliselt rajada

maa alla, siis võib määruse mõju olla ehitushindadele kordades suurem. Palume tagada, et ka

maapeale saaks rajada V1 varjendeid ja, et ehitusmaksumus ei tõuseks üle 2% ehitushinnast.

Arvestatud ja selgitatud.

Eelnõu koostajad selgitavad, et sõltumata

varjendi klassist, kui varjendi rajamisel

eelistatakse maapealset lahendust hoone

esimesel korrusel, tuleb arvestada, et maapealne

varjend eeldab sarnaselt maa-alusega kaitset

plahvatuse ning sellega kaasneva lööklaine,

laialipaiskuva eseme ja õhusaaste, sealhulgas

ioniseeriva kiirguse eest.

Seletuskirja vastavalt selgitusele muudetud.

4. Eelnõu § 5 lg 2 kohaselt on lubatud varjendi projekteerimisel ja ehitamisel võib juhinduda

asjakohasest Eesti, Euroopa või rahvusvahelisest standardist, kui käesoleva määruse nõuded on

täidetud.

Juhime tähelepanu, et praegune eelnõu ja seletuskirja lk 12 sõnastus ei anna projekteerijale

piisavalt selgeid juhiseid, millistest standarditest või tehnilistest juhistest varjendi

projekteerimisel lähtuda. Soovitame lisada seletuskirja vähemalt mõned konkreetsed näited (nt

ISO varjendeid käsitlev standard ning 1–2 riiklikku tehnilist juhendit), säilitades samas

võimaluse kasutada muid samaväärseid standardeid, kui vastavus määruse nõuetele on

põhjendatud ja dokumenteeritud.

Arvestatud.

Seletuskirja § 5 lg 2 selgitust täiendatud

asjakohaste standardite näidetega.

12

5. Eelnõus § 5 lg 6 on toodud, et mitme lähestikku asuva hoone kohta võib rajada ühise

varjendi. Sellisel juhul arvutatakse tegeliku varjumispinna suurus kõigi hoonete kohta kokku

lähtudes määruse lisast 1.

Teeme ettepaneku sätestada eelnõu tasemel põhimõte, et varjend tuleb rajada esimese hoone

ehitamisega, sest ehitusluba annab õiguse ehitada aga ei ole kohustus. Vastasel juhul võib

tulevikus jääda viimane (varjendiga hoone) ehitamata.

Arvestatud. Eelnõu vastavalt ettepanekule

muudetud. Eelnõu § 5 lg 8 vastavalt muudetud.

6. Eelnõu § 6 lg 1 on sätestatud, et varjendi sees ei ole lubatud kasutada ehituslikke lahendusi,

mis tugeva vibratsiooni korral võivad varjendis viibijaid ohustada. Seletuskirja lk 14 kohaselt

võib varjendiks rajatud hoone osas olla tavapärases kasutuses ka saun, kuid seal ei ole lubatud

kasutada sauna siseviimistluses keraamilisi plaate, mis oleksid ohtlikud tugeva vibratsiooni

korral. Samas on seletuskirjas lk 13 öeldud, et võimalik on rajada ujulast varjend, kui täidetakse

kõiki määruse nõudeid ja on tagatud basseini tühjendamine 72 tunni jooksul, samas ujulad on

enamasti siiski plaaditud pindadega. Palume mitte sätestada vastavat keeldu siseviimistlusele

või luua mõistlikud erandid. See pärsib oluliselt ruumide muul otstarbel kasutust.

Osaliselt arvestatud ja selgitatud.

Vaatamata sellele, et kooskõlastaja viitab eelnõu

§ 6 lg 1 sätestatule, siis selgitusest võib eeldada,

et mõeldud on § 6 lg 3 sätet (muudetud

numeratsiooni kohaselt § 7 lg 3)

Eelnõu koostajad selgitavad, et § 7 lg 3 nõue on

sätestatud eesmärgi kaudu. Kui tagatud on, et

varjendis viibijatele ei kujutata vibratsiooni

korral ohtu, võib kasutada erinevaid ehituslikke

lahendusi. Peamine eesmärk on tagada ohutus.

Seletuskirja muudetud ja kustutatud viide

keraamilistele plaatidele.

7. Eelnõu § 6 lg 9 kohaselt pole varjendist väljaspool kasutatavate kommunikatsioonide

transiitliinide läbiviik varjendi piirdekonstruktsioonist lubatud.

Praegune sõnastus tähendaks, et varjendi ja hoone tavakasutuse kommunikatsioonid tuleb

projekteerida täielikult eraldiseisvate trasside ja lahendustena, mis muudab projekteerimise kui

ehitamise põhjendamatult keerukaks ja oluliselt kallimaks. Seega palume seletuskirjas selgitada,

millal loetakse trass “varjendit teenindavaks” juhul, kui sama süsteem (nt elekter, vesi,

kanalisatsioon, andmeside) teenindab ka hoone tavakasutust.

Arvestatud ja selgitatud.

Seletuskirja on täiendatud. Varjendit

teenindavad trassid varustavad otseselt

varjendit, neid on võimalik varjendi režiimis

kasutada või need on vajalikud varjendi

toimimiseks. Lisaks, kui varjendis saab süsteemi

ise kontrollida (sulgeda, eraldada, kasutada), on

see varjendit teenindav, kui mitte, on tegu

transiittrassiga.

8. Eelnõu § 8 lg 4 sätestab, et ventilatsioonisüsteem peab tagama sissetuleva õhu

filtreerimise võimekuse, kaitstes varjendis viibijaid väliskeskkonna õhusaaste, sealhulgas

ioniseeriva kiirguse eest.

Arvestatud.

Eelnõu ja seletuskirja muudetud. Eelnõu § 9 lg

4 sõnastatud järgmiselt: „(4) Varjendi

ventilatsioonisüsteem peab tagama sissetuleva

13

Selgitame, et füüsikaliselt on ventilatsioonis võimalik filtreerida õhust radioaktiivseid aineid

osakeste ja aerosoolide kujul, kuid kiirguse enda eest filtrid kaitset ei taga. Selle vastu

saavutatakse kaitse eeskätt konstruktiivse varjestusega (nt betoon, pinnas,

piirdekonstruktsioonide paksus). Seega palume korrigeerida sõnastust nii, et see käsitleks

filtreerimist radioaktiivsete ainete või osakeste vastu ning selgelt eristaks seda kiirguskaitsest.

õhu filtreerimise võimekuse, kaitstes varjendis

viibijaid väliskeskkonna õhusaaste, sealhulgas

radioaktiivse saaste eest.“

Seletuskirja vastavalt ettepanekule muudetud.

9. Eelnõus § 9 lg 5 on toodud, et avalikku varjendisse tohib kaasa võtta väikeloomi ja linde

kohase puuri, kasti, suukorvi või rihmaga. Mitteavalikus varjendis kehtestatakse väikeloomade

ja lindude kaasavõtmise kord hoone varjumisplaanis.

Juhime tähelepanu, et antud säte ei ole oma sisult seotud ehitiste, sh varjendite ligipääsetavuse

nõuetega, mistõttu palume paigutada vastav säte temaatiliselt sobivamasse paragrahvi, et

ligipääsetavust käsitleva paragrahvi fookus püsiks ligipääsetavusel.

Mittearvestatud ja selgitatud.

Eelnõu koostajad selgitavad, et mõiste

„ligipääsetavus“ on käsitletud tavakontekstis ja

meie hinnangul ei sea kehtiv õigus selles osas

piiranguid.

10. Eelnõus § 10 lg 3 näeb ette, et temperatuur peab aastaringselt olema vähemalt +10° C

tagamaks varjendi seadmete ja vajaliku varustuse säilimise.

Selgitame, et +10° C kraadi aastaringne hoidmine kujuneb oluliseks püsikuluks eeskätt juhul,

kui varjend on hoones eraldi tehniline osa või ruum, mida igapäevaselt sooja ruumina ei kasutata

(nt panipaik).

Seadmete ja konstruktsioonide kahjustumise peamine risk ei tulene niivõrd temperatuurist, vaid

niiskusest ja kondensaadi tekkest (sh korrosioon). Seetõttu teeme ettepaneku sõnastada nõue

funktsionaalselt: „Varjendi püsiva kasutuseta perioodil tuleb tagada külmumiskaitse ning vältida

kondensaadi teket varjendi konstruktsioonidel ja paigaldatud seadmetel.“ Juhime tähelepanu, et

seletuskirjas lk 24 toodud erisus seoses seadmetele eraldi ruumi loomisega tuleks tuua eelnõu

tasemele. Samuti palume kaaluda vastava erisuse loomist, kus ehitisele ei olegi planeeritud

kütmise võimalust või tavapärases kasutuses nähakse ette oluliselt madalam temperatuur (nt

maakelder vms).

Osaliselt arvestatud ja selgitatud.

Eelnõu § 11 lg 3 sõnastus on muudetud vastavalt

ettepanekule ja seletuskirja on täiendatud.

Juhime tähelepanu, et seadmetele eraldi ruumi

loomise kohustust ei ole, see on üks

võimalustest.

Ettepanekus toodud erisust, mille kohaselt

hoones ei ole kütmise võimalust või on

tavakasutuses oluliselt madalam temperatuur, ei

ole võimalik luua, sest vastavatel tingimustel

varjendi rajamine ei ole eluliselt võimalik.

11. Eelnõus § 10 lg 6 p 5 kohaselt tuleb V1-klassi varjendis tagada veevarustus ja

kanalisatsioon, kui varjend rajatakse sellisesse hoonesse, kus alaliselt viibivad inimesed. Palume

täpsustada veevarustuse ja kanalisatsiooni mõisteid (nt kas need võivad olla ka lokaalsed).

Lisaks palume seletuskirjas välja tuua, kas lisaks veevarustusele on vajalikud ka veekanistrid.

Osaliselt arvestatud ja selgitatud.

Seletuskirja on täiendatud veevarustuse ja

kanalisatsiooni terminite osas.

Veekanistrid kajastuvad eelnõu § 11 lg 9 p-s 9.

12. Eelnõus § 10 lg 9 p 3 näeb ette, et varjendis tuleb tagada mh vähemalt veerandile

varjendis viibivatele inimestele lamamisvõimalus spetsiaalselt varjendi jaoks toodetud

vahenditega.

Arvestatud.

Eelnõu ja seletuskirja on vastavalt

ettepanekutele muudetud.

14

Seletuskirjas on selgitatud, et klappvoodite puhul peab silmas pidama, et need on toodetud

spetsiaalselt varjendis kasutamiseks ning ka nende kinnitamisel peab lähtuma tootja juhenditest,

sest varjendis mõjuvad erinevad koormused ja kõik taoline varustus peab seda taluma. Vastava

nõude seadmine takistab oluliselt selle ruumi muul kasutusotstarbel kasutusele võtmist ja teeb

varjendi rajamise hinna ebamõistlikuks ehk tegemist on meie hinnangul ebaproportsionaalse

nõudega, seega palume vastav nõue eemaldada või pehmendada selle nõude sõnastust.

Samasisuline ettepanek on sama lõike punkti 8 osas.

13. Eelnõu § 14 lg 2 on toodud, et varjumisplaanis lähtutakse eelkõige sõjalise konfliktiga

kaasneva õhurünnakute ohust, kuid hoone omanik võib varjumisplaani koostada ka muid

ohtusid arvestades. Palume hinnata, kas on mõistlik varjumisplaani koostaja kindlaks

määramine või see võib toimuda ka projekteerija või ehitaja initsiatiivil. Viimasel juhul tuleks

pehmendada sõnastust.

Mittearvestatud ja selgitatud.

Vastavalt HOS § 163 lg-le 1 koostab

varjumisplaani hoone omanik. Eelnõu koostajad

ei ole seadnud eesmärgiks reguleerida hoone

omaniku tsiviilõiguslikke suhteid teiste

isikutega ega muid olukordi, kus on puutumust

erinevate osapooltega.

14. Eelnõu § 18 puhul märgime, et kui § 5 lubab mitme hoone peale ühist varjendit, siis §

18 ei ütle selgelt, et mitu eluhoonet võivad teha ühise varjumiskoha (nt ühe maja tugev kelder

teenindab ka naabermaja). Palume kaaluda, kas on vajalik võimaldada ka ühiseid (mitme hoone

peale) varjumiskoha rajamise nõudeid.

Selgitatud.

Varjumiskoht kohandatakse varjendita

hoonesse. See tähendab, et kui hoone omanik

varjumisplaani koostamisel tuvastab, et

hoonesse ei ole võimalik kohandada

varjumiskohta, võib ta selle kohandada koostöös

naaberhoonega. Määrus lubab naabruses

asuvatel hoonetel kohandada ühise

varjumiskoha.

15. Eelnõu lisas 1 on hõlmatud varjendi rajamise kohustusega hoonete hulka ka sadamahooned,

mille suletud netopind on üle 1200 ruutmeetri. Juhime tähelepanu, et sadamahoonel puudub

kehtiv õiguslik definitsioon. Kuna "sadamahoonet" on käsitletud määruse eelnõu lisas 1

"terminalide" all, siis tekib küsimus, kas mõeldud on ainult sadama terminalihoonet või ka muid

hooneid, mille suletud netopind on üle 1200 ruutmeetri. Näiteks on hetkel Muuga sadamas

mitmeid hooneid, mille suletud netopind on üle kehtestatud parameetri. Mõistame, et kohustus

tekib vaid hoonetele, mille ehitusteatis või ehitusloa taotlus on tehtud pärast 01.07.2026. a, kuid

see võib mõjutada siiski tulevikus sadamate territooriumitele plaanitavaid hooneid. Sisus

sarnane küsimus tõusetub ka raudteejaama ja bussijaama hoonete kohta, kusjuures

Osaliselt arvestatud ja selgitatud.

Sadama territooriumil asuvad erineva

kasutusotstarbega hooned ja vastavalt sellele

kohaldatakse lisas 1 sätestatud varjendi rajamise

kohustust.

Ridaelamute osas on lisa 1 muudetud ja välja on

jäetud varjendi rajamise kohustus.

15

ühistranspordiseaduse käsitluses ei liigitu bussijaam terminaliks, vaid neil on erinevad

tähendused. Varjendi loomise kohustust transpordivaldkonnas tuleb eeltoodu põhjal täpsustada.

Samuti on hõlmatud varjendi rajamise kohustusega hoonete hulka ka ridaelamud. Palume

kaaluda, kas eelnõu lisas ridaelamute hõlmamine on ikka kõikide vastavate määruses toodud

kohustustega proportsionaalne. Ridaelamu ülesehitus sarnaneb enim ühepereelamule, seega kui

puudub keldri rajamise kohustus, siis on küsitav, kas varjendi rajamiseks on üldse vastava

tüübiga hoones olemas praktiline koht varjendi rajamiseks. Seletuskirja mõjuanalüüsides ei ole

antud ka ridaelamutele vastavat hinnangut.

16. Seletuskirjas lk 45 on analüüsitud kaasnevaid mõjusid juriidilistele isikutele, kes

tegelevad ehitus- ja kinnisvaraarendusega. Analüüsi kohaselt sõltub V1-klassi varjendi

ehitushind erinevatest komponentidest, kuid võib jääda vahemikku 150-250 tuhat eurot, mis on

suurema hoone ehitusmaksumusest umbkaudu 2%. Näitena on toodud, et 2023. aastal maksis

detsembris Tallinnas uue korteri ruutmeeter keskmiselt 4141 eurot ning kui võttes aluseks 1200

ruutmeetrit ja arvestades keskmist ruutmeetri hinda (1200 × 4141 = 4 969 200 eurot), siis oleks

lisanduv 2% 99 384 euro. Lisaks tõdetakse, et piirkondlikult ei erine Eestis varjendi rajamisega

kaasnev kulu ning kulu erinevuse võib tingida eelkõige ehitise eripära ja asukoht. Juhime

tähelepanu, et korterite müügihind ja ehitusmaksumus on erinevad asjad. Ehitusmaksumuse 2%

tõus on eelnevalt selgitatud vaid suuremate ehitiste puhul. Tuleks esitada konkreetne arvutus

selliselt, et oleks võimalik hinnata mõju elamispindade kallinemisele vaadates näiteks keskmise

ruutmeetri hinnatõusu nii Tallinnas, Pärnus kui ka mõnes väiksemas asukohas. Eelnõu

koostamiselt tuleb tagada, et ehitushind ei tõuseks ehitistel üle 2%, vajadusel tuleb määrust

täiendada vastavate eranditega ehitise suuruse või kasutusotstarbe kaupa.

Osaliselt arvestatud ja selgitatud.

Seletuskirja mõjude punkti on täiendatud.

Eelnõu koostajad on püüdnud leida mõistlikku

tasakaalupunkti elanikkonnakaitse, kehtestavate

kohustuste ja kaasnevate kulude vahel.

Varjendi maksumus sõltub ennekõike hoone

suletud netopinnast ja kasutajate arvust. Teatud

hoonete puhul varjendi rajamisega kaasnevad

kulud võivad ületada 2 %, nt koolid,

tervishoiuasutused, kuid eelnõusse on selliste

hoonete puhul leevendusmeetmena sätestatud

varjumisvõimaluse tagamine 80 %-le hoone

kasutajatest.

Märgime, et eri piirkonniti (Tallinn, Pärnu)

varjendi maksumuse arvutust seletuskirjas ei

esitata, sest varjendi maksumus on seotud hoone

asukoha ja kinnisvaraturu hetkeolukorraga nii

nagu seda on käesoleval hetkel hooned, millele

ei ole varjendit rajatud. On faktiliselt tõendatav,

et kinnisvara maksumus on Tallinnas kõrgem

kui mujal Eestis.

17. Seletuskirjas lk 49 on analüüsitud kaasnevaid mõjusid olemasolevate hoonete omanikele,

kelle olemasolev hoone vastab varjendi rajamise kohustusega hoonele. Analüüsi kohaselt on Mittearvestatud ja selgitatud.

16

olemas ka hooneid, mis vajavad suuremaid ümberehitusi ja sellisel juhul võib varjumiskoha

kohandamiseks kuluda mitukümmend tuhat eurot. Juhime tähelepanu, et vastuvõetud HOSist,

eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, millised on aktsepteeritavad tööd, et ehitisele kohalduks

varjumiskoha kohandamise nõue. Seletuskirjas on toodud, et need võivad olla ulatuslikud tööd,

mis vajavad ka ehitise ümberehitamist (varuväljapääsu rajamine, tualeti rajamine,

konstruktsioonide tugevdamine jne). Palume sätestada konkreetsed minimaalsed kriteeriumid,

millal kohaldub hoonele varjumiskoha kohaldumise nõue, et vältida olukorda, kus

olemasolevaid hooneid tuleb hakata EhSi § 4 lg 3 kohaselt massiliselt ümber ehitama. Ka HOS

näeb ette, et varjumiskohtade kohandamisel on kaalutlusõigus (st puudub lauskohustus).

HOS § 164 lg 3 kohaselt kui hoonesse ei ole

rajatud varjendit, kohandab hoone omanik

võimaluse korral hoone või selle osa

varjumiskohaks. Tegemist on kaalutlusotsusega,

õigusakt ei kohusta tegema suuremaid

ümberehitustöid. Käesolevas määruses

kehtestatakse varjumiskoha põhimõtted, millest

varjumiskoha kohandamisel juhinduda.

18. Seletuskirjas on ühisveevärgiteenust pakkuvate vee-ettevõtete vaatest kaasnevaid mõjusid

analüüsitud ebapiisavalt, kuna pole arvestatud, et vee-ettevõtete investeeringud kaetakse teenuse

hinnast, mis tähendab täiendavat rahalist koormust otsest survet veehinnale. Erinevalt

korteriühistutest, kellele riik pakub kohandamiseks toetusmeetmeid, puudub eelnõus info vee-

ettevõtete investeeringute toetamise kohta, et vältida elutähtsa teenuse põhjendamatut

kallinemist.

Mittearvestatud ja selgitatud.

Hoone ehitamisel projekteeritakse vee- ja

kanalisatsioonivõrguga liitumine, varjendi

veevarustus ja kanalisatsioon on üks osa sellest.

Märgime, et varjendi rajamisel arvestatakse

kogukulu ja mõju ehitamise maksumusele.

Eraldi sektorite lõikes varjendi rajamisel

mõjusid ei hinnata.

Elutähtsa teenuse osutajatele kehtib varjendite ja

varjumiskohtade üldregulatsioon, erisust ei ole.

Toetusmeetmete läbiviimine sõltub eelarveliste

vahendite olemasolust.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 21.03.2026 nr 2-3/1063-1

Kontaktisik: Maris Raudsepp (53601318; [email protected]); Karl Stern (6256405; [email protected]);

Krista Erg- Scacchetti (56628067; [email protected])

Esitasite kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse "Nõuded varjendile ja

varjumisplaanile, varjumiskoha kohandamise põhimõtted ning varjumisplaani koostamise kord"

eelnõu. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on eelnimetatud eelnõu ja seletuskirjaga

tutvunud ning kooskõlastab eelnõu järgnevate märkuste ja ettepanekutega:

1. Eelnõu § 12 lõikes 1 sätestatakse, et varjendis kasutatavad kohtkindlad seadmed ning

avatäited ja läbiviigud peavad olema toodetud ja sertifitseeritud varjendis kasutamiseks ning

omavahel süsteemina ühilduma. Juhime tähelepanu sellele, et kui sertifitseerimiskohustus ei

tulene Euroopa Liidu õigusest ja see on riigisisene nõue, siis tuleb sellest direktiivi 2015/1535

Arvestatud.

Eelnõust on sellekohane nõue välja jäetud ning

sätte sõnastust ja seletuskirja on vastavalt

muudetud.

17

teavitusprotseduuri raames teavitada Euroopa Komisjoni ja teisi lepinguriike. Palume ka

seletuskirjas selguse huvides välja tuua konkreetsed näited, kus ja millise asutuse juures on Eesti

ettevõtjatel võimalik vastavaid seadmeid sertifitseerida.

2. Kehtestada mõistlik üleminekuaeg, et anda ettevõtjale realistlik ajaraam uute nõuetega

kohanemiseks.

Eelnõuga ei nähta ette üleminekuaega. Mõistlik üleminekuaeg võimaldab uute nõuetega

kohaneda ning vältida ebaproportsionaalset halduskoormust. Määrusega kehtestatakse

varjenditele ja varjumiskohtadele uued tehnilised ja korralduslikud nõuded, millega ettevõtjatel

ja projekteerijatel ei ole varasemast praktikast piisavat kogemust. Üleminekuaeg peab tagama

kõigile realistliku ajaraami uute kohustuste hindamiseks, investeeringute kavandamiseks ja

elluviimiseks. Kuna menetluskoormus kasvab ka avalikul sektoril (KOV-id ja Päästeamet)

võimaldab üleminekuaeg pädevatel asutustel kohandada oma tööprotsesse, omandada vajalikud

teadmised ning tagada õigusselge rakendamine.

Mittearvestatud ja selgitatud.

Varjendite rajamise, varjumisplaani koostamise

ja varjumiskoha kohandamise rakendussätted

tulenevad HOS-ist ja see ei ole käesoleva eelnõu

reguleerimisese. Arvestades aktuaalset

julgeolekupilti on varjendi nõuete kehtestamine

äärmiselt kiireloomuline.

3. Lisa 1, loetelu „Varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu ja varjendi tegeliku

varjumispinna arvutamise alused“. Palume selgitada, miks on valitud hoone suletud netopinna

alampiiriks 1200 m2 järgnevate hoonete jaoks: haridus- ja teadushooned, ühiselamud ja

hoolekandeasutuste hooned (nt lasteaiad). Olenemata hoonete suurusest, on nendesse

koondunud pigem haavatavamad inimeste grupid, näiteks lapsed, kelle turvalisus on eriti oluline

ning keda on võimatu kiiresti mujale evakueeruda. Tänapäevased planeerimispõhimõtted ei

toeta nö mammutlasteaedade rajamist, mistõttu osad seda tüüpi hoonetest ei pruugi olla

suuremad kui 1200 m2 suletud netopinnaga, kuid praktikas siiski vajaksid varjendit.

Lasteaedades on võimalik rajada mitmese kasutusega varjendeid (nt võimlemisruum) ning

kasutada seda ruumi ka näiteks ekstreemsete ilmastikuolude või muu kriisi korral. Ka

õpilaskodudes ja hoolekandeasutustes pole elanikel võimalust ega võimekust endale

turvalisemat varjumispaika korraldada ning tuleb ette mõelda, milline on nende tegelik ligipääs

turvalisele varjumiskohale kriisi ajal. Arvestades kelle tõttu Eestis varjendeid rajatakse ning

nende võtteid tsiviilelanikkonna terroriseerimisel ja lasteasutuste sihtimisel, oleks ilmselt kõigil

täiskasvanutel kergem hingata teades, et nende lapsed on selliste terrorirünnakute eest kaitstud.

Mittearvestatud ja selgitatud.

Arvestades kriiside ettearvamatust ja eesmärki,

on vaja hoida tasakaalupunkti elanikkonnakaitse

ja kaasnevate kulude osas, mistõttu on

kehtestatud miinimumnõuded.

HOS § 162 lg 4 p 1 kohaselt rajatakse mitteavalik

varjend, kui püstitatakse haridushoone, mille

suletud netopind on vähemalt 1200 ruutmeetrit.

Väikesematele hoonetele ei ole varjendi

rajamise kohustust ette nähtud, kuid see ei

tähenda, et hoone omanik ei võiks seda

vajadusel omaalgatuslikult rajada.

4. Ettepanek § 9 lõike 2 sõnastuseks.

„Varjendile peab olema tagatud võimalikult iseseisevalt ligipääs kõigile, sealhulgas

erivajadusega ja liikumisabivahendit kasutavale või liikumisel kõrvalist abi vajavale inimesele

ning lastele, arvestades hoone asukoha ja varjendi ehituslike piirangutega.“

Mittearvestatud ja selgitatud.

Eelnõu koostajad selgitavad, et eelnõu

koostamise käigus arvestati haavatavate

sihtrühmade ligipääsetavuse vajadusega.

18

Selgitus: Palume selgemalt rõhutada, et eesmärk on siiski see, et võimalikult paljud inimesed

saaksid iseseisvalt varjendisse ja varjendist välja liikuda, kuigi see pole alati tehniliselt võimalik.

See tähendab, et tõesti pingutatakse, et kasutada kõiki võimalusi ligipääsetavust tagada. Ukraina

kogemust arvestades võib juhtuda, et inimestel on vaja varjendisse minna väga palju kordi ning

mida rohkem saavad inimesed ise oma turvalisuse eest seista ja otsustada, seda parem. Kui

varjendisse ei pääse iseseisvalt ligi lapsed või liikumispuudega inimest peab alati mitu inimest

abistama, siis väheneb tõenäosus, et nad korduva ohu korral varjendisse saavad. Varjendi nö

peasissepääsu ligipääsetavusele tuleb rõhku panna, sest seda võib-olla vaja kasutada väga palju

kordi. Varuväljapääsu osas võib tõesti arvestada, et seda kasutatakse ainult väga erandlikel

juhtudel ja abistajatega. Palume rõhutada ka laste ligipääsetavust, et nad julgeksid ja oskaksid

varjuda ning oleksid võimelised iseseisvalt näiteks varjendi ust avama (liiga raskete ustega on

lastel probleeme paljudes kohtades, aga varjumise ajal nad ei tohiks jääda varjendi ukse taha

ootama, kuni keegi teine neid sisse või välja laseb).

Käesoleva määruse § 10 lg 2 sätestab

üldnõudena, et kõigile peab olema tagatud

ligipääs varjendile. Paraku jääb alati sihtrühmi,

kes võivad teatud tegevuste juures vajada

täiendavat, kõrvalist abi, sh varjumise korral.

Varjumiskoha märkide kujundamisel on

arvestatud kehva nähtavuse ja nõrgema

nägemisega (värvide kombinatsioon,

reflektoorsed materjalid, spetsiaalne kirjafont

jne).

5. Laiendada arvamuse andjate ringi.

Soovitame eelnõu kohta arvamust küsida ka laste, perede, eakate, noorte ja omastehooldajate

huvikaitseorganisatsioonidelt, et võimalikult paljude elanikkonnagruppide arvamus ja

vajadused oleksid teada.

Selgitatud.

Eelnõu edastati kooskõlastamiseks

laiapõhjaliselt erinevatele huvigruppidele, sh

Sotsiaalministeeriumile ja Eesti Puuetega

Inimeste Kojale.

6. Täiendada § 5 lõikes 2 ja § 10 lõike 5 punktis 5 seletuskirja.

Eelnõu seletuskirjas § 5 lõike 2 selgituse viimases lauses tuuakse välja, et kuigi sõnastus viitab

ka Eesti standardile, siis sellist standardit praegu veel ei ole, kuid selle koostamist tulevikus ei

välistata. Kuna Eesti standardid on ka kõik Eestis ülevõetud Euroopa või rahvusvahelise

standardiorganisatsiooni standardid (sisaldavad tähist EVS ning võivad olla nii eesti- kui

ingliskeelsed), mitte ainult Eesti algupärased standardid, siis teeme ettepaneku sõnastust

korrigeerida või kaaluda ka lause väljajätmist.

Eelnõu seletuskirjas § 10 lõike 5 punkti 5 selgituses viidatakse standardile IEC 60364-1:2025

kui tulevase EVS-HD 60364-1 „Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 1: Põhialused,

üldiseloomustus, määratlused“ alusele. Kuna ka hetkel kehtib juba standard EVS-HD 60364-1

ning samuti pole veel selge, kuidas tõlkeprotsess võib kulgeda, teeme ettepaneku sõnastust

korrigeerida ja viidata lihtsalt EVS-HD 60364-1 uustöötlusele, nt „… mis saab ka tulevase EVS-

HD 60364-1 uustöötluse aluseks.“

Arvestatud.

Seletuskirja § 5 lg 2 ja § 11 lg 5 p 5 juures

muudetud vastavalt ettepanekule.

19

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 13.03.2026 nr 1.4-2/490-1

Kontaktisik: Tarmo Kivi (58851476, [email protected]); Meelis Mägi (5063491 [email protected]);

Margit Rum (6256280 [email protected])

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kooskõlastab Vabariigi Valitsuse määruse „Nõuded

varjendile ja varjumisplaanile, varjumiskoha kohandamise põhimõtted ning varjumisplaani

koostamise kord“ eelnõu (edaspidi eelnõu) järgmiste märkustega.

1. Eelnõu seletuskirja IV osa „Määruse mõjud” lehekülgedel 50 ja 52 on märgitud kohalike

omavalitsuste arvuks 79, kuid 1. jaanuarist 2026 on kohalikke omavalitsusi kokku 78. Seega

palume eelnimetatud lehekülgedel asendada arv „79“ arvuga „78“ ning leheküljel 52 asendada

arv „790“ arvuga „780“. Leheküljel 52 on märgitud, et keskmiselt töötab igas kohalikus

omavalitsuses ehitusvaldkonnas kümme inimest, mis on siiski ülepakutud arv, kuna ainult 2–3

kohalikus omavalitsuses on ehitusvaldkonnas rohkem kui kümme inimest.

Arvestatud.

Seletuskiri muudetud vastavalt ettepanekule.

2. Eelnõu seletuskirjas on viidatud palju Soome analoogiale, sealhulgas kahe protsendi

ehitushinna kallinemisele. Kui Soomes rakendub toetus alates ehitushinna viie protsendi

kallinemisest, siis eelnõus ei ole seda planeeritud milline on see Eesti puhul. Tõenäoliselt on

ehitushinna kallinemise protsent siiski suurem kui kaks protsenti, kuna lähtuda tuleb ka hoone

kasutajate arvust, mitte vaid hoone netopinna ruutmeetrite arvust. Seega võib olla kulu kohaliku

omavalitsuse eelarvele siiski olulise mõjuga.

Arvestatud ja selgitatud.

Seletuskirja on täiendatud. 2% arvutus tugineb

Soome kogemusele, see võib suureneda kui ka

väheneda sõltuvalt erinevatest asjaoludest,

näiteks hoone suletud netopind, kasutajate arv

jne.

Seletuskirja mõjude punktis (muudatused 4.1,

4.2 ja 4.3) hinnatakse mõju KOV-idele ja riigile

kogumis ning selle kohaselt on mõju KOV-idele

ja riigile oluline.

Planeeritavad toetusmeetmed sõltuvad

eelarveliste vahendite olemasolust.

3. Juhime tähelepanu, et suuremate projektide puhul, mille projekteerimisperiood on pikem

(sealhulgas välisvahenditest toetatud projektid), võib nõuete kehtestamine kaasa tuua

ümberprojekteerimise vajaduse (sealhulgas hanked) ning sellega seotud ajalise ja rahalise kulu.

See võib omakorda tekitada probleeme eelkõige välisvahenditest rahastatavate projektide

eelarve- ja ajaraami mahtumisega ning võib viia ka osa projektide elluviimise katkestamiseni.

Palume hinnata selle riski tõenäosust ja võimalike leevendusmeetmete vajadust koos hoonete

ehitamiseks välisvahenditest toetuste andmist korraldavate rakendusüksustega.

Mittearvestatud ja selgitatud.

Selgitame, et 1. juulil 2026. a jõustuv varjendite

regulatsioon kehtestab nõuded uutele, teatud

kriteeriumitele vastavatele ehitistele. Kui

ehitusloa taotlus esitatakse pärast 1. juulit 2026.

aastal, siis kohaldatakse hoone püstitamisel

varjendi rajamise nõudeid. Eestis rajatakse

20

varjendi kohustusega hooneid aastas ca 100,

neist on välisvahendite toetusega hoonete

osakaal väike. Arvestades julgeolekuolukorda

on varjendite nõuete kehtestamisega kiire.

Praktikas on üksikjuhtumitel tehtud koostööd

lahenduste leidmisel.

Sotsiaalministeerium, 17.03.2026 nr 1.2-3/438-3

Kontaktisik: Merileid Vinkler ([email protected]), Reena Müller (reena.mü[email protected]), Reet Kodu ([email protected])

Olete saatnud meile kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Nõuded varjendile ja

varjumisplaanile, varjumiskoha kohandamise põhimõtted ning varjumisplaani koostamise kord“

eelnõu. Kooskõlastame eelnõu ja esitame järgmised tähelepanekud.

1. Eelnõu § 3 lg 4, § 4 lg-d 2 ja 4, lisa 1 (1200 m² lävend ja varjendi rajamise kohustusega

hooned): palume selgitada, kuidas kohaldub 1200 m² suletud netopinna lävend olukorras, kus

mõnda sotsiaal- (nt asendushooldusteenust) või tervishoiuteenust osutatakse mitmes

eraldiseisvas hoones samal territooriumil. Täpsustamist vajab, kas lävendit hinnatakse iga hoone

kohta eraldi või käsitletakse ühe teenusepakkuja territooriumil paiknevaid hooneid

kompleksina. Tõlgendusrisk võib tekkida, kui ehitisregistrisse on kogu kompleks kantud ühe

hoonena või projekteerimisel käsitletakse seda ühe hoonena, sest siis võib 1200 m² lävend

täituda. Üheselt mõistetav regulatsioon väldib erinevat tõlgendust ning tagab teenuseosutajatele

tulevikus õigusselguse.

Selgitatud.

Varjendi rajamise kohustus on kehtestatud

hoonepõhisena ja kohaldub määruse lisas 1

toodud uutele ehitatavatele hoonetele suletud

netopinnaga üle 1200 m2.

Olemasolevate hoonete korral tuleb hinna

varjumisvõimalusi ja kajastada varjumise

korraldus varjumisplaanis.

2. Eelnõu lisa 2 (varjumisplaani vorm): palume täiendada varjumisplaani vormi (lisa 2) või

määruse seletuskirja juhistega, mis arvestavad erinevate hoolekandeasutuste ja raviasutuste

eripära (nt ööpäevaringset teenust, personali rollijaotust vahetustes ning erivajadusega inimeste

varjumise korraldust). Eelnõu lisa 2 vorm on universaalne ega suuna piisavalt käsitlema

erinevate hoolekandeasutuste spetsiifilisi vajadusi, mis on varjumisel määrava tähtsusega.

Mittearvestatud ja selgitatud.

Varjumisplaanis on kehtestatud üldnõuded.

Hoone omanik peab hoone ja selle kasutajate

eripära silmas pidades kajastama

varjumisplaanis asjakohaselt varjumise

korralduse.

3. Eelnõu § 17 lg 4, lisa 2 (varjumisplaani ülevaatamine, varjumise etappide kirjeldus): eelnõu

sätestab varjumise etappide kirjeldamise ning varjumisplaani perioodilise ülevaatamise, kuid ei

käsitle praktilise valmisoleku tagamist. Ilma selleta võib plaan jääda formaalseks dokumendiks

ega pruugi hoone kasutajate ja elanike tegelikku turvalisust tagada. Palume vähemalt

seletuskirjas rõhutada, et varjumist tuleks mõistliku regulaarsusega läbi harjutada.

Arvestatud.

Seletuskirja täiendatud vastavalt ettepanekule.

21

4. Palume selgitada, kas haiglate varjendid ja varjumiskohad on avalikud või mitteavalikud.

01.07.2026. a jõustuva hädaolukorra seadus (HOS) § 162 kohaselt rajatakse avalik varjend, kui

püstitatakse hoone, mille kasutusotstarbe tõttu külastavad seda rahvahulgad või mille suletud

netopind on vähemalt 10 000 ruutmeetrit. Mitmed haiglad täidavad mõlemad välja toodud

avaliku varjendi kriteeriumid. HOS § 162 lõike 6 kohaselt tagatakse avalikule varjendile ligipääs

varjumiseks igaühele. Leiame, et ei ole mõeldav, et haigla puhul tuleb lisaks hoone kasutajatele

varjendisse ka teisi hoone läheduses viibivaid isikuid. Haiglas viibivad patsiendid vajavad ravi

ka kõrgendatud ohu ajal (ravitegevusi ei saa kõigil katkestada seniks kuni oht möödub) ja nende

varjendisse evakueerimine on aeganõudev, seega haiglatele ei saa kehtida sarnased nõuded nagu

näiteks kogunemishoonetele.

Arvestatud.

Lisa 1 täiendatud vastavalt ettepanekule.

Haiglatesse ei tule rajada avalikku varjendit.

Päästeamet 10.03.2026 nr 2-2/1223-2

Kontaktisik: (Margo Klaos; [email protected])

Siseministeerium esitas Päästeametile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi

Valitsuse määruse "Nõuded varjendile ja varjumisplaanile, varjumiskoha kohandamise

põhimõtted ning varjumisplaani koostamise kord" eelnõu ja selle lisad. Käesolevaga esitab

Päästeamet omapoolsed ettepanekud eelnõu ning selle lisade muudatusteks. Tähelepanekud

seletuskirja kohta on esitatud kommentaaridena eraldi dokumendis ning saadetakse käesoleva

muudatusettepanekute juurde eraldi e-kirjaga.

1. Päästeamet teeb ettepaneku täiendada eelnõud volitusnormi sättega, mis annab Päästeametile

õiguse varjendi, varjumisplaani, varjumiskoha ja märgistuse osas välja anda juhiseid. Eelnõu §

1 lisada lg 2 järgmises sõnastuses: „Käesoleva määruse rakendamist varjendi, varjumisplaani,

varjumiskoha ja märgistuse osas täpsustatakse Päästeameti juhistega“. Eelnõu seletuskiri viitab

mitmel juhul Päästeameti juhenditele, mistõttu on otstarbekas kinnitada juhiste välja andmiseks

volitusnorm ka määruse tasandil.

Mittearvestatud ja selgitatud.

Seadusest tuleneva aluseta ei sätestata määruses

edasivolitamise õigust.

2. Eelnõu § 4 lg 2 ls 2 sätestab, et tegeliku varjumispinna suurus peab lisas 1 nimetatud juhtudel

tagama kõigi hoonesse projekteeritud inimeste varjumisvõimaluse vahetu kõrgendatud ohu

korral. Seega tuleb kehtiva eelnõuteksti kohaselt tegelik varjumispind arvutada nii, et kõik

hoonesse projekteeritud inimesed (nt koolis, majutus-, hoolekande- ja meditsiiniasutuses)

saaksid vahetu kõrgendatud ohu korral varjuda. Toetame seda põhimõtet ja lisame, et tuleb

arvestada, et kõnealune muudatus võib tekitada vastuseisu nõuete kehtestamisele ja teatud hoone

liikide puhul võib suurendada varjendi ehitamise maksumust ning seada põhjendatud ootusi

riigipoolsele toetusele varjendi rajamisel. Seetõttu on oluline leida tasakaal varjendisse

Osaliselt arvestatud. Lisa 1 ja seletuskirja

muudetud.

22

mahtuvate isikute arvu, võimalike alternatiivsete või dubleerivate lahenduste ning

ehitusmaksumuse vahel. Kaaluda võib ülempiiri seadmist (% netopinnast), mida saab riigi poolt

nõuda varjendi rajamisel sõltumata hoones viibivate inimeste arvust, mis ei välista

vajaduspõhiselt ka suurema varjendi rajamist.

3. Eelnõu § 10 lg 5 p 4 tuleb sõnastada selliselt, et lisaks FM raadiole tagatakse ka DAB+ raadio

võimekus. Mitmed riigid on käivitanud DAB+ võrgud paralleelselt FM-leviga ning osad on

teatanud kavatsusest FM-raadio levitamise tulevikus lõpetada. Pikaajalise

kommunikatsioonitaristu planeerimisel on seetõttu põhjendatud arvestada DAB+

kasutuselevõtu võimalustega.

Osaliselt arvestatud ja selgitatud.

Käesoleva eelnõuga sätestatakse

miinimumnõuded FM-raadio

vastuvõtmislahenduse ning andme- ja

telefoniside tehnilise valmiduse kasutamiseks.

See tähendab, et on lubatud tagada suurem

võimekus, nt DAB+ lahenduse kasutamine.

4. Täiendada tuleks eelnõu § 7 lg-t 8 sõnastusega: „Samal või erineval tasapinnal asuvatel

varjenditel võib olla ühine väljapääsutee“. Varjendid võivad paikneda eri tasapindadel ning ka

erinevatel tasapindadel saavad erinevate varjendite varuväljapääsud suubuda ühisesse

varuväljapääsu, kui tagatud on ohutusnõuded.

Arvestatud.

Eelnõu § 8 lg 8 sõnastust muudetud: „Samal või

erineval tasapinnal asuvatel varjenditel võib olla

ühine varuväljapääsutee.“.

Seletuskirja täiendatud vastavalt ettepanekule.

5. Eelnõu § 8 lg-s 6 tuleks täiendada sihtrühma „eakad ja lapsed“ ja lisaks „mida põhiosas

kasutavad eakad, lapsed, hooldatavad või kõrvalist abi vajavad isikud“ Kõnealune säte on seotud

ventilatsioonisüsteemi mehhaanilise käitamisega ning sellisetel isikutel ei ole võimalik

mehaaniliselt ventilatsiooni süsteemi töös hoida. Ventilatsioonisüsteemi käitamise võime pole

piiratud ainult eakate ja lastega - sinna alla võivad kuuluvad ka haigla patsiendid,

hoolekandeasutuste elanikud ning erivajadustega inimesed. Üldistatud kriteerium väldib

olukordi, kus automaatse ventilatsioonisüsteemi nõue jääb kohaldamata seetõttu, et riskirühma

pole määruses täpselt kirjeldatud.

Arvestatud.

Eelnõu § 9 lg 6 ja seletuskirja muudetud

vastavalt ettepanekule.

6. Päästeamet teeb ettepaneku eelnõu § 10 lg 9 p 7 osas kooskõlastada jooditablettide vajadus

varjendi varustuses terviseameti ja keskkonnametiga, selgitamaks välja tablettide vajadus

varjendite varustuses ning vältimaks vastuolusid ravimite käitlemise nõuetega.

Arvestatud.

Jooditablettide nõue jäetakse eelnõust välja kui

mittevajalik nõue.

7. Eelnõu § 10 lg 9 p-st 10 eemaldada sõna „vajadusel“, kuivõrd anumad vee hoidmiseks peaksid

olema kohustuslikud.

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja vastavalt

ettepanekule muudetud.

8. Eelnõu §10 lg 9 p-des 3 ja 8 asendada lausetes ..varjendi jaoks toodetud“ vahenditega sõnaga

..varjendi jaoks sobilike“ vahenditega. See tähendab, et tooted peavad olema kvaliteetsed, nende

suurus, paigutus, kinnitused ja tugevus peavad vastama varjendi tingimustele. Taoline käsitlus

Arvestatud.

Eelnõu ja seletuskirja muudetud vastavalt

ettepanekule.

23

annab võimaluse kasutada mitte ainult spetsiaalselt varjendi jaoks tehtud, vaid ka näiteks

laevade jaoks toodetud narivoodeid, üldise kriisi tagamiseks mõeldud tualettpotte jne.

9. Eelnõu §-ga 11 sätestatakse varjendi tuleohutusnõuded. Samas ei käsitle säte varjendi kõiki

tuleohutusnõudeid, vaid kirjeldab üksnes erisusi võrreldes üldiste ehituslike tuleohutusnõuetega.

Üldised ehituslikud tuleohutuse põhinõuded on sätestatud siseministri 30.03.2017 määruses nr

17 („Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“), mida tuleb projekteerimisel ja ehitamisel igal

juhul kohaldada. Kuna §-s 11 on sätestatud vaid varjendile kohaldatavad tuleohutusnõuete

erisused, teeb Päästeamet ettepaneku muuta § 11 pealkirjaks „Varjendi tuleohutuse erisused“.

Pealkiri “Varjendi tuleohutus” võib jätta mulje, et kõik varjendile kohaldatavad

tuleohutusnõuded sisalduvad § 11-s. Tegelikult tuleb hoone projekteerimisel järgida nii määrust

nr 17 kui ka eelnõu § 11. Pealkirja muutmine täpsemaks vähendab tõlgendusriski ja aitab tagada,

et praktikas ei jää üldnõuded kohaldamata, kuna need ei ole varjendite määrusesse dubleeritud.

Lisaks tuleb eeltoodud osas täiendada seletuskirja viitega sellele, et hoone projekteerimisel ja

ehitamisel tuleb järgida siseministri määruses nr 17 sätestatud tuleohutusnõudeid. Alternatiivina

pakub Päästeamet välja võimaluse täiendada hoopiski määrust nr 17 varjenditega seotud

erisustega. Kuna määrus nr 17 juba kehtestab ehitiste tuleohutusnõuded, aitaks varjendite

erisuste koondamine samasse õigusakti vältida dubleerimist ja võimalikke vastuolusid ning

tagab selgema regulatsiooni projekteerijatele ja menetlejatele.

Arvestatud.

Eelnõu ja seletuskirja muudetud.

10. Eelnõu § 11 lg 1 kohaselt, kui varjendil on eraldi tuletõkkesektsioon, siis paigaldatakse

kaitseuksele lisaks tuletõkkeuks. Siinkohal võib kriisiolukorras tekkida vastuolu

tuleohutusnõuetega. Näiteks olukorras, kus paigaldatakse lüüstelk, mille paigaldamisel võib

tekkida vajadus tuletõkkeuks ära võtta. Selliselt kaob ära tuletõkkesektsioon. Päästeamet pakub

välja, et võimaliku lahendusena saab anda kriisiolukorras loa erandina tuletõkkesektsiooni

ajutiseks kaotamiseks varjendi kasutamiseks. Nagu ka eelmises ettepanekus selgitatud, on

konkreetne küsimus võimalik lahendada ka siseministri 30.03.2017 määruses nr 17 („Ehitisele

esitatavad tuleohutusnõuded“).

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja muudetud.

11. Ettepanek teha muudatus eelnõu § 13 lg 2 p-s 1 selliselt, et kaotada ära nõue kontrollida

ruumi õhutihedust üks kord aastas. Tegu on kuluka ja töömahuka tegevusega, mistõttu on

põhjendatud teha õhutiheduse kontroll kord 10 aasta jooksul. Seega on asjakohane lisada

õhutiheduse kontroll eelnõu § 13 lg-sse 5. Lisaks, kuna õhufiltreid on süsteemis mitu, siis tuleb

selle kohta seletuskirjas täpsustada, et kontrollida tuleks tolmufiltri toimimist. CBRN filtrit

aktiveerida ei tohi ning selles osas tuleb teha vaid passiivne kontroll.

Arvestatud. eelnõu ja seletuskirja muudetud.

24

12. Eelnõu § 14 ja seletuskiri tuleb viia omavahel kooskõlla. Eelnõu § 14 sisaldab nelja lõiget,

kuid seletuskiri selgitab viite lõiget. Päästeamet palub kontrollida, kas eelnõusse on jäänud

lisamata vastav lõige või seletuskirjast tuleks eemaldada või ümber paigutada vastava lõike

selgitus.

Arvestatud.

Seletuskirja muudetud.

13. Eelnõu § 14 lg 4 ls 1 sätestab, et varjendi rajamise kohustusega hoone puhul koostatakse

varjumisplaan tuginedes ehitusprojektis sätestatule. Lõike teine lause näeb ette kohustuse, et

varjumisplaan peab olema koostatud hoone kasutusloa taotlemise hetkeks. Lisaks käsitleb

eelnõu Lisa 2 „Varjumisplaan“ ehitusprojektist tulenevaid andmeid minimaalselt (eeskätt

punktis 1.1 ning varjumise skeemi osas), kuid ülejäänud plaani sisuelemendid on valdavalt

korralduslikku laadi (nt vastutajad, tegevuskorraldus, ressursid, konkreetsed kontaktid,

juurdepääsu- ja kommunikatsioonilahendused), mis ei ole kasutusloa taotlemise hetkeks

objektiivselt teada ega määratavad. See võib tekitada mitmeid praktilisi probleeme:

- ehitaja või arendaja ei ole kasutusloa taotlemise hetkeks võimeline esitama nõutud

korralduslikku teavet;

- varjumise eest vastutaja peaks plaani hiljem uuesti koostama, kuna korralduslik pool selgineb

alles pärast hoone reaalset kasutuselevõttu ja vastutajate määramist;

- plaan sisaldab valdavalt korralduslikku teavet, mis ei ole kasutusloa taotlemise hetkel teada (nt

varjumise eest vastutajad, kasutaja tegevuskorraldus jne);

- Lisa 2 ülesehitus eeldab plaani täitmist pärast hoone valmimist, mitte kasutusloa

kooskõlastamise etapis;

- Päästeameti koormus suureneb, kuna ehitajad küsivad selgitusi teemadel, mille üle neil pole

pädevust ega infot;

- tekib risk, et plaan koostatakse formaalselt, puuduliku sisuga, eesmärgipärase kasutamise

asemel.

Päästeamet teeb ettepaneku muuta § 14 lõike 4 regulatsioon selliselt, et varjumisplaan seotakse

korralduslike tegevuste ja vastutajate määramisega ning sätestada kohustus, et varjumisplaan

peab olema koostatud ja kinnitatud 3 kuu jooksul pärast kasutusloa väljastamist (tähtaeg on

näitlik ja võib vajada koostöös osapooltega täpsustamist). Selline lähenemine ühtib ka teiste

ohutuse korraldamise dokumentide (nt tulekahju korral tegutsemise plaan) tavapärase loogikaga

— need koostatakse pärast seda, kui hoones on olemas kasutatav tegevuskorraldus.

Mittearvestatud ja selgitatud.

Tulenevalt HOS § 53 lõikest 23 tuleb

varjumisplaan koostada kasutusloa taotlemise

hetkeks ning määrusega ei saa seda muuta.

14. Eelnõu § 18 lg 5 sätestab, „ühele inimesele tuleb varjumiskohas võimalusel planeerida

minimaalselt 0,75 ruutmeetrit põrandapinda. Eluhoones tohib ühes varjumiskohas olla kuni 180 Mittearvestatud ja selgitatud.

25

inimest ja mitteeluhoones kuni 1000 inimest.“ Teeme ettepaneku eemaldada piirav viimane

lause, ning rakendame seda soovitustes ja juhendites.

Piirmäära kehtestamine määruse tasandil on

ohutuse tagamise vaatest eluliselt vajalik, kuna

suure hulga inimeste paigutamine ühte kohta on

risk.

15. Kaaluda Lisasse 1 erandi märkimist järgmises sõnastuses: „Käesoleva Lisa alusel

varjendinõuet ei kohaldata ajutistele hoonetele.“ Ajutised hooned on mõeldud lühiajalise

kasutusega ning nende varjendiga varustamine oleks ebaproportsionaalselt kulukas ja tehniliselt

ebaotstarbekas.

Arvestatud.

Eelnõu lisa 1 ja seletuskirja täiendatud.

Ajutistele ehitistele varjendi rajamise kohustus

ei laiene.

16. Eelnõu § 2 p-s 11 on märgitud, et varjendi varuväljapääsutee välimine pääs on üldjuhul

väljapoole avanev uks või luuk, mille kaudu on võimalik varuväljapääsuteelt väljuda üldjuhul

hoone varingualast välja ning mis tavaolukorras võib olla suletud. Kooskõlas eelnõu Lisa 2 p-s

2 toodud skeemiga ei käsitle see olukorda, kus varuväljapääsutee välimine pääs on lahendatud

tunnelina, mis suunab väljumise hoone perimeetrist väljapoole. Päästeamet teeb ettepanku

täpsustada Lisa 2 selliselt, et anda lahendus ka tunneli kasutamiseks hoone perimeetrist välja

viiva osaga.

Selgitatud. Lisas 2 on toodud varjumiskoha

näidis.

17. Lisas 2 asendada joonistel ja näidistel termin „avariipääs“ määruses kasutatava mõistega

„varuväljapääs“. Terminoloogia ühtlustamine vähendab tõlgendamisega soetud riske Arvestatud.

Lisa 2 on muudetud.

18. Päästeamet teeb Lisa 3 osas ettepaneku, et selles esitada üksnes märgi aluskuju illustratiivne

näidis ilma mõõtude ja detailsete paigaldusnõueteta ning lisada viide, et varjumise märgi

detailnõuded kehtestatakse Päästeameti peadirektori juhisega. Suunavaid lisade ja tähiste

määruses detailselt lahti kirjutamata jätmine väldib liigselt tehnilisi tabeleid määruses ning

võimaldab hoida märgistusega seotu ajakohasena ilma määrust muutmata

Selgitatud. Lisa 3 täiendatud ja lisatud

märgistuse olulised parameetrid.

19. Seletuskirjas on mitmel korral viidatud avaliku varjendi kohustusele 10 000+ m² või „suurte

rahvahulkadega“ hoonetes. Mõiste „suur rahvahulk“ ei ole praegu numbriliselt määratletud.

Seega teeb Päästeamet ettepaneku kaaluda nimetatud mõiste määrusesse lahti kirjutamist (nt

inimeste arv hoones või arvutuslik inimeste arv hoone pindala kohta).

Arvestatud ja selgitatud.

Nõustume, et terminit „rahvahulk“ kasutatakse

erinevates õigusaktides üldterminina seda

konkreetselt määratlemata. Varjendite

kontekstis täpsustatakse varjendi rajamise

kohustust rahvahulga osas lisas 1.

Eesti Arhitektide Liit, 10.03.2026 nr A26/086

Kontaktisik: Aet Ader ([email protected]),

26

1. Varjendi rajamise määruse ja selle kohustuslikuks muutmisega tuleks edasi liikuda kiiresti,

käimas on Ukraina sõja viies aasta. Kuid siinjuures tuleks silmas pidada ülemikuperioodi

pikkust, et muutus ei tuleks valdkonnale liialt järsku ja ootamatute kohustustega.

Vajalik on ehitusvaldkonda: projekteerijaid informeerida, koolitada. Litsentseeritud arhitekte on

u 500, varjendite projekteerimine on kõigile uus teema, arhitektide kompetentsi on vajalik tõsta,

et saaksime parimad lahendused. Kuna hetkel puudub Eestis varjendite projekteerimise praktika,

siis on ootus ministeeriumil viia läbi vastavaid koolitusi ja infopäevi. Arvestades, et määrus

rakendub äärmiselt kiiresti oleks vajalikud infopäevade ja koolitustega alustada kohe.

Ebaefektiivne ja ajaliselt (seega ka rahaliselt) kulukas on kui iga projekteerija hakkab omal käel

infot otsima, nõuete looja kohustus on mõelda ka reaalsele rakendumisele.

Selgitatud.

Selgitame, et varjendi nõuete jõustumisel,

hakkab vastavasisulisi koolitus läbi viima

Sisekaitseakadeemia ning infopäevi korraldab

Päästeamet.

2. Silmas tuleks pidada tellija kulutusi rajatavate varjenditega seoses, et need ei ületaks

ebamõistlikkuse piiri, kuna vastasel juhul raugeb ehitusturg liiga suure ehituskulu tõttu ning

määrusega püstitatud eesmärki ei täideta. Varjendi kulu peaks jääma kuni 2% ehituskuludest.

Kas riik hakkab toetama või osaliselt kompenseerima varjendite rajamist

Selgitatud.

Eelnõuga kehtestatakse varjendi ehituslikud

nõuded. Konkreetse varjendi rajamise kulu on

ehitamisel kaasnev kulu, mida ei ole riigil

võimalik ette kindlaks määrata, kuna sõltub

projekteerimisel valitud lahendustest.

Varjendite rajamise toetusmeetmeid

kavandatakse vastavalt eelarvelistele

võimalustele.

3. Pöörata tähelepanu haridusasutuste varjumise teemale, kas lähtuda varjendi suurusel %

põhisest või ruutmeetripõhisest (0,75 m2/inimese kohta) arvestusest. Kuidas tagada koolide

toimimine kriisiolukorras, kus õppetöö toimub varjendis. Pidada silmas, et haridusruum ei

kannataks liialt karmide varjendi rajamise nõuete tõttu.

Selgitatud. Eelnõu koostajad selgitavad, et vastava

valdkonna töökorraldus kriisiolukorras

reguleeritakse asjakohastes kriisiplaanides ning

vastav sisend on aluseks varjendite rajamisel.

4. Kuna me ei suuda kõiki erijuhte täna ette näha, siis peaks kooskõlastaval asutusel

(Päästeamet) säilima põhjendatud juhul võimalus ja õigus teha erisusi läbi kaalutlusotsuse. Mittearvestatud ja selgitatud.

HOS-i alusel ei ole võimalik Päästeametile ega

muule asutusele anda kaalutlusotsuse tegemise

õigust.

5. § 4 lg 5 p 6- 1,6 m on vähevõitu. Kui pahatahtlikult eeldada, et keegi hakkab 1,7 meetri

kõrgust ruumiosa arvestama suures mahus varjumispinna alla, läheb kitsaks.

Arvestatud osalisel ja selgitatud. Eelnõu ja

seletuskirja muudetud. Vastav ala on paigutatud

27

muu ala või ruumi alla, kus inimene ei saa

pikaajaliselt turvaliselt viibida.

6. § 4 lg 5 p 7- Miks alla kahe meetri laiune koridor või ruum ei sobi? Nt 1,8m lai koridor? Arvestatud osalisel ja selgitatud. Eelnõu ja

seletuskirja muudetud. Vastav ala on paigutatud

muu ala või ruumi alla, kus inimene ei saa

pikaajaliselt turvaliselt viibida.

7. § 4 lg 5 p 8- kas oleks vaja täpsustada, mis see olmeala on? Arvestatud.

Seletuskirja on täiendatud. Olmeala tähendab

vähemalt töötasapinda, mille kõrval on

pistikupesad ja mille peal saab vajadusel vett

soojendada või toitu ette valmistada.

Tavaolukorras võib töötasapind ruumi

säästmiseks olla klapina seinatasapinnas või

teisaldatav.

8. § 5 lg 4 „suures koguses vedelikku“ - Võiks asendada sellise sõnastusega: "...suures koguses

vett, mida ei ole võimalik varjendi töökorda seadmise aja jooksul (72h) tühjendada."

Selgitan miks: Koolides ja spaades jääb tihti basseinide alla suur ja kasutu ruum, mida võiks

kasutada varjendi rajamiseks. Basseinid saab tühjendada 72 h jooksul ilma vaevata -

sõjaseisukorras neid nagunii ei kasutata.

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskiri muudetud.

9. § 5 lg 5 2.lause- Miks? Mida on täpsemalt silmas peetud? Selgitatud.

Seletuskirja on täiendatud. Eelnõu koostajad

selgitavad, et varjendirühmade omavaheline

kaugus peab olema vähemalt 20 meetrit, mis

omakorda tagab piisava hajutatuse ja suurendab

ohutust. Täpsemalt kirjeldatakse selle lahenduse

kajastamist projektis ja rakendamise võimalusi

projekteerimisjuhises.

10. § 7 lg 11- Mida on täpsemalt silmas peetud? Kui V2-klassi varjend asub maa all, siis kas

varuväljapääsu tunneli lõpus võib olla trepp või redel? Selgitatud.

V2-klassi varjend on ette nähtud suurele hulgale

inimestele ja nende väljaliikumisel ei tohi olla

takistusi. Seega, trepp on lubatud, kuid redel

28

mitte. Seletuskirja täpsustatud, et suurele

hulgale inimestele mõeldud varjendi

varuväljapääsuteel ei ole lubatud lahendused,

mis eeldavad näiteks redelit mööda ülespoole

liikumist. Liikumine peab olema sujuv ning

vajaduse korral lahendatud kaldteede või

astmetega, et tagada liikumisseisakute

vältimine.

11. § 8 lg 5- Väiksemates varjendites (aga võibolla ka suuremates) võiks olla lisaks mehaaniline

vändaga süsteem, mida saab seest poolt käsitsi töös hoida. Levinud näiteks Ukrainas. Selgitatud.

Seletuskirja § 9 lg 5 selgitust on täiendatud.

12. § 10 lg 5 p 1 ja 2- Kas need nõuded liiga karmid ei ole? mille alusel need on määratud? Selgitatud.

Eelnõu koostamisel võeti aluseks Soomes kehtiv

regulatsioon. Arvestades kriiside ettearvamatust

ja eesmärki, on vaja hoida tasakaalupunkti

elanikkonnakaitse ja kaasnevate kulude osas,

mistõttu on kehtestatud miinimumnõuded.

13. § 11 lg 1- Kas on vaja topeltuksi? Kas need uksed ei saa olla kaksühes? Selgitatud.

Üldjuhul on uksed eraldi. Kuna varjendi

kaitseuks peab tavaolukorras olema avatud, siis

on tuletõkkesektsiooni moodustamiseks vajalik

paigaldada tuletõkkeuks. Tuletõkkeuks

eemaldatakse varjumiseks kasutusele võtmisel.

Eesti Ehitusettevõtjate Liit, 10.03.2026.a e-kiri

Kontaktisik: Kalmer Gross (5125951; [email protected])

1. Meie hinnangul on järgnev nõue põhjendamata: kitsamat kui kahemeetrist ruumi ei

arvestata varjendi osaks. See piirang jääb arusaamatuks, kuna ruumi saaks ju planeerida piklikult

nt. 10x2m, nii, et inimesed mahuksid pikali olema mahuks ka mööda liikuma.

Arvestatud osalisel ja selgitatud. Eelnõu ja

seletuskirja muudetud. Vastav ala on paigutatud

muu ala või ruumi alla, kus inimene ei saa

pikaajaliselt turvaliselt viibida.

2. Varjendi pindala arvutamine – Eesti määrus nõuab suuremaid varjendeid kui Soome.

Soomes jäetud arhitektile kaalumisruum koostöös hoone omanikuga= kui 2% pindalast tundub

liiga väike või liiga suur, on järgmine arvutus hoones hinnanguliselt keskmiselt viibivate in arv,

Selgitatud.

Tegeliku varjumispinna suuruse määramisel

tuleb iga inimese kohta tagada vähemalt 0,75

29

mis ei ole kunagi 100% projekteeritud inimeste arvust, vaid pigem 50% ümbruses. Eestis nõue,

et varjendi pindala 0,75m2/in arvutatakse projekteeritud inimeste arvu järgi. Peamine mure on,

et Eesti määruses pole kaalutlusõigust jäetud ja projekteeritud inimeste arvu järgi tulevad

varjendid VÄGA suured. Lisaks ei arvestata Eestis varjendi pindala sisse (ehk need on veel lisa

m2) mitmeid funktsioone, mis Soomes on pindala sees (nt WC jms). (Seletuskirjas on küll välja

toodud, et „Samuti on võimalik teatud juhtudel lähtuda hoone tegelikust kasutajate arvust, kui

hoone suletud netopinna alusel arvestatud varjend osutuks ebaproportsionaalselt suureks.“ aga

on reguleerimata, kes hindab ja kinnitab, et konkreetses projektis võib lähtuda väiksemast

kasutajate arvust?).

ruutmeetrit põrandapinda. Määruse lisas 1 on

toodud hoonete nimekiri, millistel juhtudel tuleb

tegelikku varjumispinda suurendada ning

leevendusmeetmed, kui tegelikku

varjumispinda ei ole võimalik kõikidele hoone

kasutajatele tagada.

3. Suurusest tulenevalt pole varjendeid võimalik tsiviilkasutuses kasutada, sest ilma

akendeta ja madala laega pindasid hoonetes niipalju ei ole, ehk me oleme ehitamas kasutuseta

seisvaid ruume (mis samuti mõjutab ehitushinna kasvu, kui ruumile mingit muud funktsiooni

pole). Soomes tavapärane kasutus: riietusruum, panipaik, jõusaal jms ehk tühjalt seisvaid

varjendeid ei rajata, ehitushinda tõstavad konstruktsioonid ja tehnosüsteemid, mis varjendisse

lähevad – see kulu ca 2% eelarvest.

Selgitatud.

Eelnõu koostajad on hinnanud, et toimub

ruumide ristkasutus. Lisaks saab rajada varjendi

maapealsena, mis võimaldab seda erineval

otstarbel kasutada.

4. Avade suurused erinevad Soome avade nõuetest, tooteid pole meie teada turul olemas –

kes hakkab meie pisikese turu jaoks kallist tootearendust tegema? Ja kui hakkab, on lõpphind

toodetel ka vastav – eksklusiivne luksuskaup. Eesti: varuväljapääsutee (V1 800×1200, V2

900×2000) ja välimine pääs (V1 600×800, V2 900×2000). Soome RT: hätäpoistumisaukko

vakiomitat 600×800 ja 700×1200.

Selgitatud.

Eelnõus on sätestatud varuväljapääsutee

mõõtmed, mis tagavad, et varjendist on võimalik

ohutult väljuda ka suurema hulga inimeste

korral.

Varuväljapääsutee mõõtmed ei tähenda

automaatselt sama mõõduga varjendiluuki või

muud sertifitseeritud toodet.

Välimine pääs olema projekteeritud nii, et see

talub varingukoormust, on varjendi poolt avatav

ning ei tekita varingu korral täiendavat ohtu (nt

lenduvaid konstruktsiooniosi).

5. Lemmikloomade lubamine varjendisse – läbimõtlemata on allergia, hügieeni ja lärmi

teema, Soomes lubatud ainult juhtkoerad kui ilma selleta inimene ei saa hakkama (pimedad,

suhkruhaiged)

Selgitatud.

Eelnõu koostajad on püüdnud leida

tasakaalupunkti lemmikloomade varjendisse

lubamise osas ning lähtuti Ukraina kogemusest.

30

Analoogselt võib loomi kaasa võtta

ühistranspordi sõidukitesse.

6. Ligipääsetavuse nõue – varjendi uksega ei ole võimalik tagada, Soomes pole nõutud,

tegemist on kriisiolukorraga. Selgitatud.

Varjend tuleb rajada nii, et võimalikult paljud

sihtrühmad pääseksid iseseisvalt varjendisse. Ka

haavatavatel sihtrühmadel peab olema võimalus

ohu eest varjuda.

Eelnõu koostajad on teadlikud, et paratamatult

on sihtrühmi, kellel tekib raskusi iseseisvalt

varjendisse saamisel ja kes võivad vajada selleks

kõrvalist abi. Näeme lahendusena kodanike

vahelist koostööd ja abistamist.

7. Ventilatsiooni ja elektri automaatika 72h – mis saab pärast seda? Soomes manuaalsed

seadmed, mis töötaks autonoomselt. Kui meie tahame mugavusi, siis peab varjendis olema ka

generaator ning kütus, mis seda toidaks, mis saab siis kui kütus otsa saab. Kas kütust

hoiustatakse alaliselt varjendis, kütus läheks ka vanaks, kuidas vahetatakse jne. Lisaks on kütus

plahvatusohtlik varjendis, mis seab omakorda lisanõuded. Haldus ja hoolduskoormus tõuseb.

Hetkel tundub, et selle peale pole mõeldud.

Selgitatud.

Kui lahendusena valitakse energiasõltumatus

kütusega toimiva generaatori abil, peab tagama

ka kütuse olemasolu. Hoone omanik korraldab

vajadusel kütusevaru ringluse. Siseministri 27.

mai 2024. a määruse nr 14 „Põlevmaterjalide ja

ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“

kohaselt võib kütusevaru kuni kolm kuupmeetrit

(diiselküte) hoiustada hoone tavapärases

kasutuses generaatori juures.

Vähemalt kolme ööpäeva varu peab tekkima

peale vastavat korraldust 72h jooksul.

8. Määruses välja toodud joonis varjendi paiknemisest samuti Soomes läbi ei läheks:

varjendist väljapääs peab olema tugevdatud laega, st kogu teekond varjendist õue on

erikonstruktsiooniga, ehk võimalikult lühike. Määruse joonisel on näidatud väljapääs läbi

trepikoja, mis ei ole võimatu, aga on väga kallis, sest tähendab erikonstruktsioone kogu teekonna

ulatuses.

Selgitatud.

Lisas 2 on täpsustatud, et toodud on olemasoleva

hoone varjumiskoha näidisjoonis. Tegemist ei

ole varjendi joonisega.

Varjumisplaanis varjendi skeemi kujutamisel on

soovitatav aluseks võtta

projektdokumentatsioonis toodud andmed.

31

9. Ei saa nõustuda seletuskirja väitega, et eelnõu tõttu kasvavad pigem hoone ehitamise ja

varjendi rajamisega seotud kulud, mis hoone kasutamise faasis suurt mõju ei avalda. Viidatud

vaid mõnesaja eurosele kulu ei ole ilmselt adekvaatne. Esitatud nõuetega kaasneb täiendab

halduskoormus ja lisahoolduskohustus – vent.seadme hooldus, generaatori katsetused,

elektrisüsteemide katsetused, kütuse uuendamine (on ebareaalne, et kõigi hoonete mahutid

suudetakse täita 3 päeva jooksul ohuhinnangu saamisest), muude varude uuendamine jms.

Arvestatud ja selgitatud.

Seletuskirja mõjude osa hoone omanikele on

täiendatud.

Hoone omanikele kaasnevad perioodiliselt

varjendi hoolduse ja kontrolli läbiviimise kulud

nn püsikulud, mis sõltuvad tööde mahust ja

tehnosüsteemide keerukusest. Kontrolli- ja

hoolduskulud võivad aastate lõikes erineda,

samas varjendi ventilatsiooni, energiavarustuse,

kanalisatsiooni, kaitseukse ja vajaliku varustuse

olemasolu ning töökorda tuleb kontrollida üks

kord aastas.

Hinnanguliselt võib sellise kontrolli maksumus

sõltuvalt varjendi suurusest olla:

 150 – 500 € väike varjend (eramaja / väike

KÜ)

 500 – 1500 € keskmine varjend (kortermaja,

väiksem avalik hoone)

 1500 – 5000 € suur või keeruline varjend

(suur büroohoone, logistika, avalik varjend).

10. Varjend ei tohi olla niiske, peab hoidma stabiilset temperatuuri – ka sellega kaasneb

püsikulu, mida ei tohiks alahinnata. Pigem on õige väide „Teenuse maksumust ei ole hetkel

võimalik hinnata, kuna selline teenus turul puudub. Hind sõltub läbiviidud töö mahust.“ Kuivõrd

täna ei ole turupraktika välja kujunenud, siis ei ole korrektne pisendada kaasnevaid

finantskulusid ettevõtetele. Mõju on pigem oluline kui ebaoluline.

Arvestatud ja selgitatud.

Seletuskirja on täiendatud. Varjendi stabiilse

temperatuuri hoidmisega võib kaasneda teatav

püsikulu, mille maksumust ei ole hetkel

võimalik hinnata, kuna selline teenus turul

puudub. Hind sõltub läbiviidud töö mahust.

11. Eelnevat arvesse võttes võib 100% kindlusega öelda, et eelnõusse kirja pandud soovid ei

mahu 2% ehitushinna sisse, kaasnevad kulud on kordades suuremad. Teadmiseks võetud.

Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit, 20.02.2026.a kiri

Kontaktisik: Kalle Karron ([email protected])

Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit tänab võimaluse eest esitada arvamus varjendite ja

varjumisplaanide nõudeid käsitleva määruse eelnõu kohta. Toetame varjumisvõimekuse Selgitatud.

32

arendamist ning peame seda riikliku julgeoleku seisukohalt vajalikuks. Küsimus ei ole

eesmärgis, vaid rakendamises ja ajakavas. Kavandatud tähtajaga ei ole määruse jõustumine

realistlik, meie hinnangul on mõjud sektorile oluliselt suuremad kui lisatud mõjuanalüüs

kirjeldab. Alljärgnevalt toome välja tähelepanekud, mis põhinevad meie liikmete igapäevasel

projekteerimispraktikal.

1. Rakendatavus projekteerimispraktikas

Varjendi lahendust ei saa käsitleda selliselt, et „varjendiks projekteeritud osa ei ole niipalju

erinev kogu hoonest, et see muudaks oluliselt ehitusprojekti koostamise hinda ega osa“

(seletuskiri lk 50). Varjendilahendus mõjutab hoone konstruktsiooni, tehnosüsteeme ja

ruumiplaneeringut tervikuna. See tähendab, et lahendus tuleb läbi töötada juba eelprojekti

staadiumis ning kõigi eriosade koostöös.

Varjendi projekteerimisega kaasnevat ajakulu ja töömahtu peab olema võimalik hinnata juba

projekteerimise hinnapakkumise koostamise faasis. Praktikas on mitmete varjendikohustuslike

hoonete puhul eskiis- või eelprojekti staadium juba käimas. Kui nende hoonete ehitusloa

taotlused esitatakse pärast 1. juulit 2026, tekib olukord, kus projekteerijad peavad oma töödes

arvestama nõuetega, mis ei ole veel kehtestatud ning mille rakenduspraktika ei ole selge.

Praegu puuduvad Eestis toimivad tüüplahendused, ühtne arvutuspraktika ning selge tehniline

tõlgendus. Lisaks ei ole avalikult kättesaadavat terviklikku projekteerimisjuhist, millele

projekteerija saaks oma lahenduse rajada. Seletuskirja kohaselt on vastav juhend kavandatud

koostada 2026. aasta jooksul. Sellises olukorras ei ole võimalik töömahtu ja ajakulu

usaldusväärselt hinnata ega kujundada põhjendatud hinnapakkumist. Samuti eeldab uue nõude

rakendamine personali täiendavat ettevalmistust ajal, mil puudub nii kehtiv määrus kui ka

praktiline juhendmaterjal.

Mitmed liikmed on toonud välja, et ka varasemate uute nõuete rakendamisel, näiteks

energiatõhususe või tuleohutuse täpsustamisel, on esimestel kuudel kulunud märkimisväärselt

aega tõlgenduste ühtlustamisele. Kui sama olukord kordub varjendite puhul, pikeneb ehitusloa

menetlus ning suureneb projekteerimisrisk. Enne kohustuslikku rakendumist peab olema selge,

kuidas nõudeid praktikas ühtselt ja etteaimatavalt rakendada.

Eelnõu koostajad selgitavad, et käesoleva

rakendusakti sisuliste aruteluga alustati 2025. a

sügise septembris. Palju varem ei oleks seda

saanud teha, sest hädaolukorra seaduse

varjumisega seotud muudatused võeti vastu

oktoobrikuus. HOS muudatused on raamistik

varjumise täpsemateks nõueteks.

Määruse aruteludesse olid kaasatud erinevate

valdkondade spetsialistid, ülikoolide esindajad

jne. See kõik on võtnud aega ja läbirääkimised

kestsid kogu 2025.a sügisese perioodi.

Ühtlasi märgime, et määruse nõuded ei saa

jõustuda enne, kui jõustuvad vastavad seaduse

sätted. Silmas tuleb pidada, et tegemist on uudse

valdkonnaga ning leida tuleb tasakaalupunkt

elanikkonnakaitse nõuete ja inimeste kohustuste

vahel.

Arvestades aktuaalset julgeolekupilti on

varjendi nõuete kehtestamine äärmiselt

kiireloomuline.

2. Nõuete aluseks olev ohuhinnang

Eelnõus on kirjeldatud varjendite tehnilised kaitseparameetrid ning viidatud vahetule

kõrgendatud ohule, sealhulgas plahvatuse ja lööklaine mõjule. Samuti on määruses toodud

konkreetsed konstruktsioonilised koormusnäitajad.

Selgitatud.

Varjendi nõuete koostamisel on aluseks võetud

HOS § 162 lg 1 varjendi termin, mille kohaselt

on varjend HOS tähenduses hoone või selle osa,

33

Samas ei ole seletuskirjas eraldi ja süsteemselt kirjeldatud, millise riskianalüüsi või ohu

stsenaariumi alusel on kujundatud varjendi rajamise kohustus, selle kohaldamispiir ning

rakendamise ajakava. Ei ole selgitatud, millise kaitsetaseme saavutamist peetakse eesmärgiks

ega kuidas on hinnatud nõuete ulatust erinevate hoonetüüpide lõikes, samuti ühetaolist

rakendumist kõigis piirkondades (tihe- ja hajaasutuses) võrdväärselt.

Kui lähte-eeldused ei ole üheselt lahti kirjutatud, on projekteerijal keeruline hinnata, milline

lahendustase on mõistlik ja proportsionaalne, samuti võimatu on pakkuda samaväärseid

asenduslahendusi. Ilma selge aluseta ei ole võimalik ka tellijale põhjendada, miks konkreetne

konstruktsioonilahendus või lisainvesteering on vajalik ning millise ohu vastu see kaitseb.

mis on rajatud varjumiseks ja mille

konstruktsioon kaitseb inimest plahvatuse ning

sellega kaasneva lööklaine, laialipaiskuva

eseme ja õhusaaste, sealhulgas ioniseeriva

kiirguse eest. Varjendid jagunevad avalikeks ja

mitteavalikeks.

3. Üleminekuperiood ei ole formaalsus, vaid eeltingimus 1. juuli 2026 on arvestades nõuete mahtu liiga varane tähtaeg.

Varjendi projekteerimine ei eelda üksnes uue peatüki lisamist projekti, vaid töökorralduse

muutmist. Nõuete rakendamine eeldab konstruktorite ja tehnosüsteemide projekteerijate

täiendavat ettevalmistust, lahenduste kohandamist ning ühtset arusaama kooskõlastajate seas.

Naaberriikide kogemus näitab, et varjenditega seotud kohustuste kehtestamine eeldab piisavat

ettevalmistusaega. Poolas võeti 2024. aastal vastu uus tsiviilkaitse ja varjendite seadus, mille

kohaldamine uutele hoonetele algab 1. jaanuarist 2026 ning puudutab ehitusloa taotlusi, mis

esitatakse pärast 31. detsembrit 2025. Seaduse menetlemise käigus peeti oluliseks anda sektorile

ettevalmistusaeg ning täpsustada tehnilised nõuded enne nende kohustuslikku rakendumist. See

võimaldas projekteerimis- ja ehitussektoril kohandada oma praktikat ning vältida olukorda, kus

nõuded rakenduvad ilma selge rakendusraamistikuta.

Soome süsteem toimib, kuid see on kujunenud aastakümnetega. Ka seal esineb

tõlgenduserinevusi eri omavalitsustes. Eesti lähtekoht on erinev: varjendite rajamise kohustus ei

ole varem kehtinud ning süsteemset projekteerimispraktikat ei ole kujunenud.

Standardlahendusi turul ei ole välja töötatud.

Ilma reaalse üleminekuperioodita võib tekkida olukord, kus juba eel- või põhiprojekti staadiumis

olevad projektid tuleb ümberprojekteerida. See tähendab tellijale lisakulu ja projekteerijale

täiendavat töömahtu.

Seetõttu peab üleminekuperiood olema sisuline. Meie hinnangul vähemalt 12–18 kuud alates

praktiliste juhiste avaldamisest.

Selgitatud.

Vaata punkti 1 selgitust.

4. Mõju projekteerimismahule ja ressurssidele Teadmiseks võetud.

34

Varjendilahendused eeldavad konstruktsioonide täiendavat dimensioneerimist, ventilatsiooni

erilahendusi, varuenergia tagamist ning evakuatsioonikorralduse läbimõtlemist.

Eestis on konstruktorite ja tehnosüsteemide projekteerijate ressurss piiratud. Mitmed liikmed on

viimastel aastatel kogenud olukordi, kus tavapäraste projektide tähtaegu on tulnud pikendada

spetsialistide nappuse tõttu. Uue nõude lisandumine suurendab seda survet veelgi.

See tähendab tõenäoliselt pikemaid projekteerimistähtaegu ning projekteerimistasude kasvu,

eriti rakendamise esimestel aastatel.

5. Mõju maksumusele

Seletuskirjas toodud hinnang, et varjendi rajamine võib suurendada ehitushinda ligikaudu 2

protsendi võrra, võib olla realistlik suurte ja algfaasis optimeeritud projektide puhul.

Väiksema pindalaga või keerukama ruumiprogrammiga hoonete puhul võib mõju olla suurem.

Näiteks 1500 m² suuruses hoones moodustab varjendiga seotud konstruktsioonimaht kogu

hoone suhtes märksa suurema osa kui 10 000 m² hoones. Sellisel juhul ei ole mõju lineaarne.

Kui projekt on juba eelprojekti staadiumis, võib nõude lisandumine tähendada

konstruktsioonilahenduse ümbertegemist.

Varjendi rajamine suurendab betooni ja armatuuri mahtu ning mõjutab seeläbi hoone

süsinikujalajälge. Kui paralleelselt kehtestatakse hoonetele süsinikupiirangud, võib tekkida

olukord, kus erinevad regulatiivsed nõuded suunavad projekteerimist vastassuunas. Sellises

olukorras ei ole projekteerijal võimalik samaaegselt optimeerida lahendust nii varjumisnõuete

kui süsinikupiirangute seisukohalt. See on eriti oluline olukorras, kus hoonete süsinikujalajälje

arvutus muutub lähiaastatel kohustuslikuks.

Selgitatud.

Üldjuhul varjendi rajamise maksumus

suurendab ehitamise maksumust 2 % võrra.

Energiatõhususe direktiivi lõplik mõju kogu

ehitussektorile selgub pärast direktiivi Eesti

õigusesse ülevõtmist.

6. Kooskõlastus ja pädevus Varjendi lahendus puudutab mitut eriala. Küsimus ei ole ainult selles, kas lahendus vastab

nõuetele, vaid ka selles, kes seda hindab.

Eelnõust ei selgu üheselt, kas vastavust kontrollib kohalik omavalitsus ehitusloa menetluses või

on tegemist Päästeameti sisulise kooskõlastusega. Samuti ei ole selge, kas seisukoht on siduv.

Kui pädevus ei ole selgelt määratletud, võib kujuneda olukord, kus erinevates omavalitsustes

kujuneb välja erinev praktika. Seda on Eesti ehitussektor varem kogenud nii tuleohutuse kui ka

energiatõhususe nõuete puhul.

Kompleksse lahenduse puhul peab hindamine toimuma tervikuna. Vastasel juhul võib üks eriala

nõuda lahendust, mis teise vaates ei toimi.

Selgitatud.

Eelnõu koostajad selgitavad, et varjendite

regulatsiooniga ei muudeta kehtivaid ehitus- ja

kasutusloa menetluse põhimõtteid. See

tähendab, et varjendi ehitus- ja kasutuslube

menetleb KOV.

Varjendi nõuetele vastavust ehitise

ehitusprojektis kontrollib KOV, samuti on

KOVi kontrollida, kas valminud ehitis, sh

varjend, vastab ehitusprojektile. Valminud

35

hoonetes teeb järelevalvet varjendite nõuetele

vastavuse üle Päästeamet.

Päästeamet ja KOV-d teevad tihedat koostööd.

7. Kokkuvõte Küsimus ei ole selles, kas varjendeid on vaja. Küsimus on selles, kas sektor suudab nõudeid

rakendada viisil, mis ei tekita tarbetuid viivitusi ega ebakindlust projekteerimis- ja

ehitusprotsessis.

Praeguses ajaraamis ja ilma praktiliste juhisteta on oht, et nõuete tõlgendus ja rakenduspraktika

kujunevad ebaühtlaseks. See ei teeni ei julgeoleku ega ehituskvaliteedi eesmärki.

Peame vajalikuks projekteerimissektori sisulist kaasamist määruse rakendamise

ettevalmistamisse ning selget ajaraami, mis võimaldab nõudeid ühtselt ja realistlikult rakendada.

Oleme valmis osalema Siseministeeriumi ja Päästeametiga ühisel töökohtumisel, et arutada

määruse rakendamise praktilisi küsimusi ning leida toimiv ja realistlik rakendusraamistik

Teadmiseks võetud.

Eesti Haiglate Liit, 10.03.2026.a 204-2B

Kontaktisik: Urmas Sule ([email protected])

1. Üldine kommentaar: jääb arusaamatuks, miks on eelnõu koostamisel üldiselt võetud

aluseks Soomes varjenditele kehtivad nõuded, kuid samas on nendes tehtud mitmeid muudatusi.

Eelnõu võrdlemisel eesti keelde tõlgitud Soome juhenditega ilmneb mitmeid erinevusi. Kui

Soomes kehtivad tänaseks uuendatud või muudetud nõuded, ei pruugi see tähelepanek olla

asjakohane.

Selgitatud.

Soome riik on geograafiliselt ja geopoliitiliselt

samas piirkonnas ning võimalik vaenutegevus

lähtub tõenäoliselt samast allikast. Kuna

soomlastel on varjendite rajamisel ca 80 aastane

kogemus, on analüüsitud ja leitud, et mõistlik on

võtta aluseks Soomes kehtivad nõuded. See ei

tähenda automaatselt, vaid arvestatud on Eesti

kohalike eripäradega.

2. Määruse eelnõu § 5 lõige 4 sätestab, et “varjendi piirdekonstruktsioon ja juurdepääsuteed ei

tohi piirneda ruumidega, kus on surveseade, plahvatusohtlik aine või suures koguses vedelikku.”

Seadme ohutuse seaduse § 3 lõike 2 kohaselt on “surveseade anum või muu seade, milles on

ette nähtud rõhu tekkimine”.

Kommentaar: see on tõlgendatav ka nii, et mistahes vee- või küttetorustik ei tohi piirneda

varjendi piirdekonstruktsiooniga ja juurdepääsuteega. Praktikas on sellise nõude täitmist raske

saavutada.

Arvestatud.

Eelnõu ja seletuskiri muudetud

36

3. Määruse eelnõu § 7 lõige 3 sätestab, et „sissepääsutee laius on vähemalt 1,2 meetrit ja

kaitseukse valgusava laius vähemalt 0,9 meetrit.“ Sama paragrahvi lõikega 9 kehtestatakse

varuväljapääsuteele ka miinimumkõrgus.

Kommentaar: jääb ebaselgeks, miks on varuväljapääsuteele (§ 7 lõige 9) kehtestatud ka

miinimumkõrguse nõue, kuid sissepääsutee puhul selline nõue puudub.

Selgitatud.

Sissepääsutee on hoone tavapärane osa ja sellele

kehtivad tavapärased nõuded. Eelnõu koostajad

pole plaaninud kehtestada sissepääsuteele eraldi

nõudeid. Kuna sissepääsuteed käsitletakse

evakuatsiooniteena, peab tuleohutusnõuete

kohaselt evakuatsioonitee vaba kõrgus olema

vähemalt 2100 millimeetrit, kusjuures selle

kõrguse ulatuses ei tohi olla takistusi. Kõrgus

pööningul ja keldris peab olema vähemalt

1900 millimeetrit.

4. Määruse eelnõu § 7 lõige 11 sätestab, et„V2-klassi varjendi varuväljapääsuteel ei tohi olla

vertikaalseid lõike.“ Seletuskirja kohaselt peab liikumine olema sujuv ning vajaduse korral

lahendatud kaldteede või astmetega, et tagada liikumisseisakute vältimine.

Kommentaar: varjendi paiknemisel mitme maa-aluse korrusega hoone kõige alumisel korrusel

võib kõrguste vahe väljumisteel olla suur. Peaks olema üheselt selge, kas näiteks

evakuatsiooninõuetele vastav trepp on varuväljapääsuteel lubatud või mitte.

Arvestatud ja selgitatud.

Eelnõu ja seletuskirja muudetud. Liikumine

peab olema sujuv ning vajaduse korral

lahendatud kaldteede või astmetega, et tagada

liikumisseisakute vältimine.

V2-klassi varjendi varuväljapääsuteel on

lubatud trepp, kuid mitte redel.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, 11.03.2026 nr 5.1-1/27-1

Kontaktisik: Keilin Tammepärg ([email protected])

Eelnõu § 10 lõike 5 punkti 4 kohaselt tuleb varjendis tagada „valmidus andmeside tagamiseks“.

ITL on seisukohal, et viitatud sätte sõnastus ja seda selgitav osa eelnõu seletuskirjas (lk 25) on

sideteenuste tagamise kontekstis ebapiisavad ega taga, et ka tegelikult oleks tagatud andmeside

valmidus varjendis. Eelnõu tekst on liiga üldine ja mitmeti mõistetav, mis võib põhjustada

kohustusest erinevalt arusaamist ning ootuste mittevastavust tegelikkusele.

Põhjendame oma arvamust järgmiselt: Eelnõu § 10 lg 5 ja seletuskiri (lk 25) määratlevad

„andmeside valmidust“ üksnes kui:

• elektritoite olemasolu ning

• kaabelühenduse loomise võimalust varjendi ja hoone sideruumi vahel.

Meie hinnangul ei pruugi selline valmidus tagada tegelikkuses andmesidet varjendis, mis vastab

varjendi nõuetele. Nimelt, ainuüksi kaabeldus ja toide ei loo veel sideühendust, mille kaudu saab

Osaliselt arvestatud ja selgitatud.

Eelnõu ja seletuskiri on muudetud. Käesoleva

eelnõuga sätestatakse miinimumnõuded FM-

raadio vastuvõtmislahenduse ning andme- ja

telefoniside tehnilise valmiduse kasutamiseks.

See tähendab, et on lubatud tagada suurem

võimekus, nt DAB+ lahenduse kasutamine.

37

sideteenuseid tarbida. Selleks on vaja ka aktiivseadet, näiteks Wi-Fi ruuter, mobiilside

siseruumilahendus (väike tugijaam/võimendi) või muu tehniline lahendus, mis päriselt toob

sidesignaali varjendisse.

Seega, ilma aktiivseadmeta ei pruugi olla tagatud varjendis (kui on korralik varjend)

sideühendus ega ka:

• EE-ALARM sõnumite kättesaamine,

• hädaabikõnede tegemine,

• veebipõhiste kriisiteadete (kriis.ee, Ole Valmis äpp) kasutamine.

Kokkuvõttes on eelnõu järgi on justkui piisav, kui varjendi ehitaja toob kaabli hoone sideruumist

varjendisse ja tagab elektrivarustuse. Toimivat andmesidelahendust see ei taga, mistõttu tekib

küsimus, mis on selle lisatava kohustuse eesmärk ja kuidas päriselt praktikas tagatakse

sideühenduse olemasolu.

ITL-i ettepanek:

ITL teeb ettepaneku täpsustada eelnõus ja selle seletuskirjas, millist miinimumtehnoloogiat

(lisaks kaabliühendusele ka aktiivseadmeid) on vaja andmeside valmiduse loomiseks ja

varjendile esitatavate nõuete täitmiseks varjendi rajaja poolt. Soovitame, et varjendi nõuetele

vastavuse eest vastutav isik kirjeldaks varjendi kasutamise plaanis sideühenduse aktiveerimise

tegevusplaani ja korra (vastavalt andmeside teenuse pakkujaga kokkulepitule).

Vastasel korral jääb lahendus poolikuks. Leiame, et aktiivseadme olemasolu tagamine oleks

varjendite rajajate ja varjenditeks ruume kohendavate isikute jaoks kohustus, millega saadakse

hakkama ja mis toob vajaliku tulemuse.

Lisaks juhime tähelepanu, et eelnõus räägitakse ainult andmeside valmiduse loomisest, täpsemat

lahendust (fikseeritud ühendus või mobiil) ei täpsustata. Eelnõu seletuskiri räägib aga nii

kaabelühendusest hoone sideruumiga kui ka sõnumite vastuvõtmisest mobiiltelefoni. Seega on

eelnõu tekst väga üldine ilma tehnilise lahenduseta, kuid eelnõu seletuskiri tekitab segadust.

Kokkuvõttes ei ole võimalik aru saada, kas mobiilside peab ka olema tagatud või mitte.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, 10.03.2026.a nr 4/54

Kontaktisik: Ireen Tarto ([email protected])

1. Üleminekuaeg

Eelnõu kohaselt jõustuvad nõuded 2026. aasta 1. juulil. Seletuskirjas (lk 54) on märgitud, et

eelnõuga võib kaasneda vajadus ehitusprojektide ümbertegemiseks, kuid selle leevendamiseks

ei nähta ette üleminekuaega, vaid soodustatakse koostööd projekteerijate ja KOV-ide vahel.

Mittearvestatud ja selgitatud.

Käesoleva määrusega ei ole võimalik sätestada

täiendavat jõustumistähtaega. Varjendite

regulatsiooni jõustumistähtaeg tuleneb HOS-ist.

38

Kaubanduskoda ei toeta eelnõus ettenähtud lahendust. Suuremate ja keerukamate hoonete

projekteerimisprotsess kestab sageli mitu aastat. Nõuete kehtestamine ilma üleminekusätteta

tähendab, et ettevõtjad peavad juba lõpusirgel olevad projektid põhjalikult ümber tegema.

Näiteks projektide ümbertegemine toob kaasa otsese täiendava projekteerimiskulu ning lükkab

ehitusega alustamist edasi hinnanguliselt vähemalt 6–12 kuud. Arvestades tänast

majanduskeskkonda, kus ehitushinnad on niigi kõrged, võib täiendav viivitus ja kulu tähendada

paljude arendusprojektide täielikku seiskumist või tühistamist, kuna projektide eelarved ei pea

täiendavale survele vastu.

Seega juhul, kui hoonete ehitusloa taotlused esitatakse pärast 1. juulit 2026, tekib olukord, kus

projekteerijad peavad oma töödes arvestama nõuetega, mis ei ole veel kehtestatud ning mille

rakenduspraktika ei ole selge. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et hetkel puudub kindel

rakenduspraktika ja juhendid projekteerijatele. Kuigi eelnõu seletuskirja lk-l 2 on ette nähtud, et

koostatakse varjendi projekteerimisjuhised, siis hetkel need veel valmis ei ole ning see peaks

seletuskirja lk 44 kohaselt valmima 2026 a. jooksul. Seega on oht, et tekib periood, kus projektid

peavad vastama nõuetele, mida pole veel praktikas lahti kirjutatud.

Ainuüksi koostöö KOV-iga ei lahenda olukorda, kus kehtiv õigus nõuab ehitise osalt tehnilisi

näitajaid, mida projektis pole ette nähtud. Menetleval ametnikul puudub õiguslik alus teha

mööndusi, kui seaduses või määruses ei ole ette nähtud selget rakendussätet.

Kaubanduskoda toetab elanikkonnakaitse võimekuse arendamist ning peame

varjumisvõimaluste loomist riikliku julgeoleku seisukohalt oluliseks. Leiame, et praeguses

ajaraamis ja ilma praktiliste juhisteta on reaalne oht, et nõuete tõlgendus ja rakenduspraktika

kujunevad ebaühtlaseks ning bürokraatlikult koormavaks. See ei teeniks pikas perspektiivis ei

julgeoleku ega ehituskvaliteedi eesmärki, vaid pärsib uute hoonete lisandumist turule ja

suurendab asjatult arendusriske.

Kaubanduskoja ettepanek:

Arvestades, et hädaolukorra seaduse § 53 lg 22 näeb ette üleminekusätte hoonetele, mille

ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud enne 1. juulit 2026, palume eelnõu rakendamisel

kaaluda lahendust, mis võtaks arvesse ka hooneid, mille projekteerimistingimused on

väljastatud enne nimetatud kuupäeva. Praktikas võib projekteerimisprotsess sellisel juhul olla

juba lõppfaasis ning nõuete kohaldamine selles etapis tähendaks projektide ulatuslikku

ümbertegemist.

Arvestades aktuaalset julgeolekupilti on

varjendi nõuete kehtestamine äärmiselt

kiireloomuline.

39

2. Varjumiskohtade rajamise rakendatavus olemasolevates hoonetes

Eelnõu § 18 lg 1 kohaselt tuleb paljude olemasolevate hoonete puhul tagada varjumisvõimalus

ja koostada varjumisplaan. See tähendab, et varjumiskoht tuleb kohandada olemasolevatesse

hoonetesse, kuhu ei ole rajatud varjendit. Seletuskirja kohaselt saab varjumiskohtade hindamisel

juhinduda Päästeameti juhenditest ning vajadusel pöörduda Päästeameti poole nõustamise

saamiseks (seletuskiri lk 35).

Ettevõtjate tagasiside põhjal on paljude olemasolevate hoonete puhul varjumiskohtade rajamine

aga väga keeruline või isegi võimatu. Paljud tootmis-, lao-, teenindus- ja kaubandushooned on

ehitatud kergetel konstruktsioonidel (nt teraskarkass ja sandwich-paneelid) ning neil puuduvad

keldrid või muud konstruktsioonid, mis vastaksid varjumiskohtadele seatud kaitsenõuetele.

Samas eelnõu seletuskiri lk-l 49 ütleb, et tõenäoliselt selgub varjumisplaani koostamise käigus,

et varjumisvõimaluse tagamisega kaasnevad teatavad kulud, näiteks konstruktsiooni

tugevdamine, olemasoleva ventilatsioonisüsteemi ümberehitus jms tegevused. Seega võib

varjumiskohtade rajamine eeldada hoone ümberkohandamist. Sellisel juhul võib aga teatud

hoonete puhul varjumiskoha loomine tähendada sisuliselt hoone ulatuslikku ümberehitust.

Eelnõust ei selgu üheselt, kes annab lõpliku hinnangu selle kohta, kas olemasolevasse hoonesse

on võimalik varjumiskohta rajada või mitte (näiteks, kas selle otsuse teeb omanik?). Samuti jääb

ebaselgeks, kas hoone omanikule võib tekkida kohustus teha märkimisväärseid

konstruktsioonilisi ümberehitusi olukorras, kus hoone ehituslikud omadused ei võimalda

varjumiskoha mõistlikku rajamist.

Selline ebaselgus tekitab ettevõtjatele olulist õiguslikku ja majanduslikku ebakindlust.

Kaubanduskoja ettepanekud:

• Täpsustada eelnõus selgelt, kes ja millise menetluse käigus annab lõpliku hinnangu

varjumiskoha rajamise võimalikkuse kohta olemasolevas hoones.

• Sõnastada eelnõus üheselt, et olemasoleva hoone puhul ei teki kohustust teha ulatuslikke

konstruktsioonilisi ümberehitusi juhul, kui hoone ehituslikud omadused ei võimalda

varjumiskoha mõistlikku rajamist.

Mittearvestatud ja selgitatud.

Varjumisvõimaluste hindamine ja

varjumisplaani koostamine on kohustuslikud.

Varjumisvõimaluste hindamise käigus selgub,

kas on võimalik varjumiskoht kohandada. Juhul

kui varjumisplaani käigus selgub, et hoones ei

ole võimalik hindamise hetkel ega ka tulevikus

varjuda, tuleb leida hoone kasutajatele muu

varjumisvõimalus ja määrata muu tegutsemise

kord ning kajastada see varjumisplaanis.

Varjumisplaani koostamise eest vastutab hoone

omanik ning järelevalvet teostab Päästeamet.

3. Varjendi suuruse määramise ja arvutamise ebaselgus Eelnõu § 4 lg 2 kohaselt lähtutakse varjendi tegeliku varjumispinna määramisel määruse lisast

1. See tähendab, et esmalt võetakse aluseks kindlaksmääratud protsent hoone suletud

netopinnast, millest on maha arvatud määruse lisas 1 nimetatud hoone osad. Seega on varjendi

Osaliselt arvestatud ja selgitatud. Eelnõu lisa 1 muudetud ja täpsustatud varjendi

suuruse arvutamise põhimõtteid.

40

suuruse määramisel ette nähtud miinimumnõue (nt 2% hoone pinnast). Lisaks eelnõu § 4 lg 3

kohaselt tuleb tegeliku varjumispinna määramisel tagada iga inimese kohta vähemalt 0,75

ruutmeetrit põrandapinda. Samas on seletuskirjas märgitud, et teatud juhtudel võib lähtuda

hoone tegelikust kasutajate arvust, kui netopinna alusel arvutatud varjend osutuks

ebaproportsionaalselt suureks (seletuskiri lk 31).

Selline regulatsioon jätab märkimisväärse tõlgendusruumi. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu,

kes hindab ja kinnitab, millal võib lähtuda väiksemast kasutajate arvust. Praktikas võib see

tekitada erinevaid tõlgendusi nii projekteerijate, tellijate kui ka ehituslubade menetlejate seas.

Õigusliku selguse puudumine võib viia olukorrani, kus sama tüüpi hoonete puhul kujunevad

erinevates menetlustes erinevad nõuded. See omakorda suurendab projekteerimisriski ning võib

pikendada ehitusloa menetlust.

Kaubanduskoja ettepanek:

Täpsustada eelnõus selged põhimõtted varjendi suuruse arvutamiseks ning määrata, kes ja millise

menetluse käigus kinnitab võimalikud erisused.

Määruse lisas 1 on toodud hoonete nimekiri,

millistel juhtudel tuleb tegelikku varjumispinda

suurendada ning leevendusmeetmed, kui

tegelikku varjumispinda ei ole võimalik

kõikidele hoone kasutajatele tagada.

Täiendavaid erisusi ette ei nähta.

4. Mõju investeeringutele ja ettevõtjate kuludele

Seletuskirjas on märgitud, et eelnõu mõju avaldub eelkõige hoone ehitamise ja varjendi

rajamisega seotud kuludes ning kasutusfaasis olulist mõju ei kaasne (seletuskiri lk 46).

Ettevõtjate hinnangul ei piirdu mõju siiski üksnes ehitusfaasiga. Varjendite ja

varjumiskohtadega kaasnevad ka märkimisväärsed püsikulud, sealhulgas

ventilatsioonisüsteemide hooldus, varuenergia lahenduste testimine, elektrisüsteemide kontroll,

kütusevaru hoidmine ja uuendamine ning ruumide sobivate sisetingimuste tagamine. Need

kulud tekivad kogu hoone kasutusaja jooksul ning suurendavad hoonete kasutuskulusid.

Lisaks võib varjendi rajamine suurendada ehituskulusid rohkem kui seletuskirjas hinnatud

ligikaudu 2% (seletuskiri lk 46), eriti väiksemate või keerukama ruumiprogrammiga hoonete

puhul. Sellisel juhul võib mõju olla oluliselt suurem ning ei pruugi olla lineaarne.

Oluline on arvestada ka seda, et varjendite rajamine teenib eelkõige laiemat avalikku huvi, kuna

tegemist on tsiviilkaitse meetmega, mille eesmärk on tagada elanikkonna kaitse kriisiolukorras.

Sellise eesmärgi saavutamine ei ole üksnes hoone omaniku huvides, vaid laiemalt riigi

julgeoleku ja elanikkonnakaitse küsimus. Kui kogu selle eesmärgi saavutamise kulud jäävad

üksnes ettevõtjate kanda, võib see oluliselt mõjutada investeerimisotsuseid ning vähendada

valmisolekut rajada uusi hooneid või renoveerida olemasolevaid. Eriti teravalt võib see

Arvestatud ja selgitatud.

Seletuskirja mõjude osa hoone omanikele on

täiendatud.

Hoone omanikele kaasnevad perioodiliselt

varjendi hoolduse ja kontrolli läbiviimise kulud

nn püsikulud, mis sõltuvad tööde mahust ja

tehnosüsteemide keerukusest. Kontrolli- ja

hoolduskulud võivad aastate lõikes erineda,

samas varjendi ventilatsiooni, energiavarustuse,

kanalisatsiooni, kaitseukse ja vajaliku varustuse

olemasolu ning töökorda tuleb kontrollida üks

kord aastas.

Hinnanguliselt võib sellise kontrolli maksumus

sõltuvalt varjendi suurusest olla:

• 150 – 500 € väike varjend (eramaja /

väike KÜ)

41

probleem avalduda väljaspool suuremaid linnu, kus investeeringute tasuvus on niigi madalam.

Sellest tulenevalt on vajalik, et ka riik toetaks omaltpoolt ettevõtteid seoses varjendite ja

varjumiskohtade rajamisega kaasnevate kuludega.

Kaubanduskoja ettepanekud:  Täiendada eelnõu mõjuanalüüsi realistlikuma hinnanguga nii investeerimis- kui ka

püsikulude osas.

 Analüüsida võimalust rakendada riigipoolseid toetusmeetmeid või maksusoodustusi

varjendite rajamisega seotud kulude leevendamiseks.

• 500 – 1500 € keskmine varjend

(kortermaja, väiksem avalik hoone)

 1500 – 5000 € suur või keeruline varjend

(suur büroohoone, logistika, avalik varjend)

Planeeritavad toetusmeetmed sõltuvad

eelarvelistest võimalustest.

5. Varjendi suuruse arvutamise alused ja pindade välistamine

Eelnõu § 4 lg 4 ütleb, et kui hoones või hoonete kompleksis on erineva kasutusotstarbega

hoone osad või hooned, mille alusel on ette nähtud erineva suurusega tegeliku varjumispinna

arvestus, siis need pinnad summeeritakse. Seletuskirjas (lk 11) on toodud näide, et ühe hoone

puhul, millel on erineva kasutusotstarbega osad, tähendab see näiteks, et kui kaubandushoone

10 000 ruutmeetrist suletud netopinnast moodustavad laod 50%, võib tegeliku varjumispinna

arvutuse aluseks võtta ülejäänud 5000 ruutmeetrit.

Kaubanduskoda tervitab sellist lähenemist, kuna laopindadel viibib tavapäraselt väga vähe

inimesi ning nende arvestamine üldpinna hulka muudaks varjendi rajamise kohustuse

ebaproportsionaalselt koormavaks.

Samas juhime tähelepanu, et eelnõu tekstis endas ega Lisas 1 sellist selget välistust ei sisaldu.

See jätab lubamatult suure tõlgendusruumi projekte menetlevatele ametnikele. Praktikas võib

see viia olukorrani, kus erinevad omavalitsused või Päästeameti inspektorid nõuavad varjendi

suuruse arvutamist kogu hoone netopinna põhjal, ignoreerides seletuskirjas toodud põhimõtteid.

Õigusselguse huvides peavad erisused olema sätestatud määruse tasandil.

Kaubanduskoja ettepanek: Täiendada eelnõu §-i 4 selge loeteluga pindadest, mida hoone suletud netopinna hulgast enne

varjendi suuruse arvutamist maha arvatakse. Eelnõu sõnastus peab tagama, et laopindade

mahaarvamine ei ole ametniku kaalutlusotsus, vaid arendaja kindel õigus varjendi mahu

planeerimisel.

Selgitatud.

Uue numeratsiooniga eelnõu § 6 lg 5 sõnastust

on täpsustatud ning tegeliku varjumispinna võib

summeerida erineva kasutusotstarbega hoone

osade korral, kui nende puhul on ette nähtud

erinev tegeliku varjumispinna suuruse arvestus.

Tegemist ei ole ametniku kaalutletud otsusega.

6. Päästeameti nõustamisvõimekus ja juhendmaterjalide piisavus Eelnõu seletuskirja (lk 35) kohaselt saavad ettevõtjad varjumisvõimaluste hindamisel juhinduda

Päästeameti juhenditest ning vajadusel pöörduda Päästeameti poole nõustamise saamiseks.

Teadmiseks võetud ja selgitatud.

42

Seletuskirja kohaselt on varjendi rajamise kohustusega olemasolevate hoonete omanikke

ehitusregistri andmetel ligikaudu 16 tuhat (seletuskiri lk 49).

Tekib põhjendatud küsimus, kas riigil on kavas tõsta Päästeameti ressurssi sellisel määral, et

reaalselt oleks võimalik pakkuda sisulist nõustamist tuhandetele ettevõtjatele. Tuginedes

ettevõtjate senisele kogemusele, on ametkondade nõustamisvõimekus sageli piiratud ning

vastused viibivad. Seletuskirja lk-l 52 on öeldud, et varjumisvõimaluste hindamisel ja

varjumisplaani koostamisel abistab Päästeamet üldsust samuti konsultatsioonide, infopäevade

ja juhendmaterjalidega. Leiame, et seletuskirjas viidatud üldised infopäevad ei asenda

objektipõhist nõustamist, sest varjumiskoha rajamine sõltub konkreetse hoone konstruktsioonist

ja tehnosüsteemidest.

Lisaks on hetkel kättesaadavad juhendid suunatud peamiselt keldritele, kuid paljudel äri- ja

tootmishoonetel keldrid puuduvad. Nõustamisvajadus ei teki mitte alles varjumiskoha

kohandamise faasis, vaid kohe eelnõu vastuvõtmisel, mil omanik peab hakkama koostama

varjumisplaani ja hindama hoone vastavust. Ilma asjakohaste juhendite ja kättesaadava

nõustamiseta on varjumisplaanide koostamine omanikele pelgalt bürokraatlik kohustus, mis ei

taga tegelikku ohutust.

Kaubanduskoja ettepanekud:

 Töötada välja ja avalikustada spetsiifilised juhendmaterjalid ka nendele hoonetüüpidele,

millel keldrid puuduvad (nt kergekonstruktsiooniga hallid, büroohooned), enne

varjumisplaani koostamise kohustuse rakendumist.

 Selgitada, kuidas kavatseb riik tagada nõustamise operatiivsuse olukorras, kus

nõustamisvajadus tekib üheaegselt tuhandetel hooneomanikel.

Päästeameti kodulehel on hetkeseisuga

kättesaadavad järgmised varjumisega seotud

materjalid:

 Varjumisplaani koostamise

näidismaterjalid;

 Varjumiskoha kohandamise juhis;

 Varjumiskoha lagede toestamise juhis;

 Varjumiskoha märgistuse;

 Märgistuse failid, mida saab kasutada

tellimiseks.

Lisaks:

 Käitumisjuhised varjumiseks (Olevalmis.ee

lehel);

 Avalike varjumiskohtade kaardistus (PäA

kodulehel ja Maa-ameti kaardiserveris).

Päästeamet jätkab täiendavate

juhendmaterjalide väljatöötamist ning

Sisekaitseakadeemia juhtimisel koostatakse

varjendi projekteerimise juhis.

Lisaks viivad Päästeamet ja

Sisekaitseakadeemia läbi erinevaid

elanikkonnakaitsealaseid koolitusi, sh

varjumine. Koolituste ja juhendmaterjalide

leviku kaudu tõuseb ühiskonnas üldine

teadlikkus.

7. Autonoomse elektritoite ja generaatorite nõue

Eelnõu § 8 lg 5 kohaselt peab varjendi ventilatsioonisüsteemi töövõime olema tagatud välisest

võrgust sõltumatult vähemalt 72 tunni jooksul. See eeldab sisuliselt igas hoones generaatori

olemasolu. See ei ole mõistlik, kuna kütust ei pruugi kriisiolukorras piisata isegi näiteks

määratud kriisipoodidele, rääkimata tuhandetest varjumiskohtadest. Generaatorite paigaldamise

Mittearvestatud ja selgitatud.

Eelnõu koostajad on püüdnud leida mõistlikku

tasakaalupunkti elanikkonnakaitse ja

kehtestavate kohustuste vahel. Varjendi

ventilatsioonisüsteem peab olema nii kaua kui

võimalik autonoomne. Kui varjendit kasutab

43

ja hoolduse kohustus koos kütusevaru hoidmisega ei ole realistlik ega proportsionaalne ohu

suurusega.

Kaubanduskoja ettepanek:

Leevendada autonoomse elektritoite nõuet või jätta see kohustuslikuks vaid avalikele suurtele

varjenditele, mitte igale väiksemale varjendile.

suur hulk inimesi, tekib mitteautonoomse

ventilatsioonisüsteemi korral kiiresti värske õhu

puudus. Seega mehaaniliselt käitatav generaator

ei ole käesoleva määruse kontekstis lahendus.

8. Kriisikauplused

Eesti Varude Keskuse kodulehe kohaselt Eesti Varude Keskus moodustab generaatoritega

varustatud kaupluste üleriigilise võrgustiku, et tagada paremini elanikele toidu,

esmatarbekaupade ja ravimite kättesaadavus ning sularahaautomaatide töö ulatuslike

elektrikatkestuste ja muude kriiside korral. Kriisipoodide võrgustiku loovad Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Eesti Varude

Keskus koostöös kaupmeestega.

Soovime teada, kuidas on eelnõu koostamisel arvestatud loodava kriisipoodide lahendusega?

Eelnõu § 15 lg 3 kohaselt tuleb juhul, kui hoones ei ole võimalik hindamise hetkel ega ka

tulevikus varjuda, leida hoone kasutajatele muu varjumisvõimalus ja määrata muu tegutsemise

kord ning kajastada see varjumisplaanis. Eelnõu seletuskirja lk-l 35 on täpsustatud, et

varjumisvõimaluste hindamisel kajastatakse ka teave selle kohta, kui hoones ei ole võimalik

varjumiskohta kohandada, lähiümbruses puuduvad sobivad varjumisvõimalused või hoonest ei

ole võimalik inimesi evakueerida. Näitena on toodud, et juhul, kui lasteaias puudub varjumiseks

sobiv koht ning ka lähiümbruses ei ole varjumisvõimalusi, ei saa lasteaed selles hoones vahetu

kõrgendatud ohu korral tegutseda. Seega kui hoone lähedal ei ole ka ühtegi teist varjendit või

varjumiskohta, kuhu inimesed saaksid varjuda, siis eelnõu kohaselt ei saa hoonet ohu korral

sihipäraselt kasutada. Eeltulenevast lähtudes tekib küsimus, kui kriisikauplusena määratletud

hoone osutub tehniliselt sobimatuks varjumiskoha rajamiseks, tekib olukord, kus riik ühelt poolt

kohustab kauplust kriisi ajal avatud olema, kuid keelab samas hoones tegutsemise.

Kaubanduskoja ettepanek:

Sünkroniseerida eelnõu kriisikaupluste ja elutähtsate teenuste toimepidevuse nõuetega. Eelnõus

peaks sisalduma erisus, et riiklikult oluliste teenuseosutajate (sh kriisikauplused) puhul ei kaasne

varjumisvõimaluse puudumisega automaatset tegevuskeeldu, vaid lahendus leitakse läbi

täiendavate ohutusmeetmete või alternatiivsete evakuatsiooniplaanide.

Mittearvestatud ja selgitatud.

Määruse eelnõuga ei tehta erisusi

kriisipoodidele ja elutähtsa teenuse osutajatele.

See tähendab, et neile kehtivad samad nõuded

varjendite rajamisel, varjumisplaani

koostamisel ja varjumiskoha kohandamisel.

9. Sotsiaalmajanduslik mõju Selgitatud.

44

Kaubanduskoja hinnangul on eelnõu mõjuanalüüs puudulik, kuna selles on täielikult hindamata

jäänud meetmete mõju teenuste ja kaupade lõpphindadele. Varjendite rajamise ja nende

ülalpidamisega (sh hooldus, kontrollid, generaatorite kütusevaru) kaasnevad kulud on

ettevõtjate jaoks märkimisväärsed. Olukorras, kus sisendkulud on niigi kõrged, kanduvad need

täiendavad kulutused vältimatult edasi toodete ja teenuste lõpphindadesse. See tähendab, et

elanikkonnakaitse kulud jäävad kaudselt tarbija kanda, suurendades elukallidust ja survet

inflatsioonile.

Eriti kriitiline on mõju maapiirkondadele. Kuna eelnõu mõjuanalüüs ei käsitle sektori

spetsiifilist mõju, on jäetud tähelepanuta risk, et ettevõtjatel võib kaduda motivatsioon

maapiirkondadesse investeerida, näiteks uusi poode ehitada või oluliselt renoveerida, et vältida

määrusega kaasnevaid lisakulusid. Tulemuseks on näiteks toidukaupade kättesaadavuse

halvenemine, poodide sulgemine ja maapiirkondade elukeskkonna amortiseerumine, mida

mõjuanalüüs hetkel ei käsitle.

Kaubanduskoja ettepanek:

Täiendada eelnõu seletuskirja põhjaliku sotsiaalmajandusliku mõjuanalüüsiga, mis hindaks

investeeringute mõju tarbijahindadele ja teenuste kättesaadavusele, eriti madala marginaaliga

sektorites nagu jaekaubandus maapiirkondades.

Sellisel kujul ei ole võimalik mõjude hindamist

läbi viia. Varjendite rajamise ja varjumiskohtade

kohandamise mõjuala on kogu elamufond,

mistõttu ei ole võimalik sellise täpsusastmega

sotsiaalmajanduslikke mõjusid hinnata.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit, 10.03.2026.a nr 26-03-10/1

Kontaktisik: Tõnis Rüütel ([email protected])

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) on kinnisvara vahenduse, arenduse, halduse, hindamise ja

konsultatsioonidega tegelevate juriidiliste isikute ja füüsilistest isikutest ettevõtjate ühendus.

Kuna paljud EFKL-i liikmetest on varjenditele kehtestatud nõuete regulatsioonist otsesemalt või

kaudsemalt puudutatud, esitame oma liikmete nimel määruse eelnõule järgmise arvamuse ja

ettepanekud.

1. Varjendi rajamise kohustusega hoonetest

1.1. Eelnõu § 3 sätestab varjendi klassid ja varjendi rajamise kohustusega hooned. Eelnõu § 3 lg

4 kohaselt sätestatakse varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu kasutusotstarbe

ning tavapärase kasutajate arvu järgi määruse lisas 1. Juhime tähelepanu, et varjendi rajamise

kohustus kolme või enama korteriga korterelamus, kui hoone suletud netopind on juba vähemalt

1200 m2 (määruse eelnõu lisa 1, hoonerühma kood 11220) võib osutuda ebaproportsionaalselt

Mittearvestatud ja selgitatud.

1.1. Eluliselt on vajalik tõmmata kusagile piir,

millistest ruutmeetritest algab varjendi rajamise

kohustus. Eelnõu koostajad on püüdnud leida

mõistlikku tasakaalupunkti elanikkonnakaitse ja

isikute kohustuste vahel.

1.2.-1.3. HOS § 162 lg-te 3 ja 4 kohaselt

rajatakse varjend hoonesse, mille

kasutusotstarbe tõttu külastavad seda

rahvahulgad või mille suletud netopind on

vähemalt 10 000 ruutmeetrit ning seaduses

nimetatud üle 1200 ja 1500 ruutmeetri hoone

tüüpidele.

45

kulukaks ja pärssida väiksemate korterelamute arendamist. Näitlikustatult on 1200 m2 suletud

netopinnaga hoone tüüpiliselt 13-14 korteriga elamu, millel reeglina maa-alust korrust pole.

Arvestades lisanduvat varjendi rajamise kohustust, muutuvad väiksemate kortermajade puhul

rajatavad korterid märksa kallimaks.

1.2. Teeme ettepaneku siduda varjendi rajamise kohustus alates 1200 m2 kortermajade

ehitusmaksumusega võimaldades üle 3% suurenenud ehitusmaksumuse puhul juhinduda

varjendi rajamise nõude asemel varjumiskoha kohandamise nõudest. Ettepaneku eesmärk on

leida tasakaal riigikaitse vajaduste ning ehitusmajanduse koormuse vahel, tagades, et

varjumiskaitse kohustus ei muutu majanduslikult ülemäära koormavaks, eriti väiksema mahuga

ehitusprojektides. Ettepanek tugineb Soome riigi praktikale.

1.3. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu §-i 3 lõigetega 5–8:

(5) Kui varjendi rajamine suurendab hoone ehitusmaksumust rohkem kui kolm protsenti, on

hoone omanikul õigus varjendi rajamise asemel kohandada hoones varjumiskoht käesoleva

määruse 4. peatükis sätestatud tingimustel.

(6) Ehitusmaksumuse tõusu hindamiseks esitab hoone omanik või arendaja enne ehitusloa

taotlemist kohalikule omavalitsusele pädeva isiku poolt koostatud võrdluskalkulatsiooni, mis

sisaldab:

1. hoone ehitusmaksumust ilma varjendita;

2. hoone ehitusmaksumust koos varjendiga;

3. ehitusmaksumuse tõusu protsentuaalset suurust.

(7) Ehitusmaksumuse arvutamisel võetakse aluseks hoone kavandatav kogumaksumus koos

sisetöödega, v.a käibemaks. Arvutuse aluseks olevate hindade õigsuse eest vastutab

kalkulatsiooni koostanud pädev isik.

(8) Lõikes 5 sätestatud erandit ei kohaldata järgmistele hoonetele, sõltumata ehitusmaksumuse

tõusust:

1. haiglad, hoolekandeasutused ja muud hooned, kus alaliselt viibivad piiratud

liikumisvõimega isikud;

2. riigikaitselistel eesmärkidel kasutatavad hooned;

3. hooned, kus tavapärase kasutuse korral viibib üheaegselt üle 500 inimese.

Vabariigi Valitsuse määrusega ei saa selles osas

erisusi teha, mis on sätestatud HOS-is.

Lisaks märgime, et ei saa nõustuda punktis 1.3

toodud muudatusettepanekuga, kuna varjendi

eesmärk on pakkuda pikaajalist kaitset,

varjumiskoht on mõeldud üksnes lühiajaliseks

kaitseks.

46

2. Toetusmeetme väljatöötamise vajadusest

Nõustume, et varjendite rajamise kohustus täidab elanikkonna kaitse vajadusi ja vajadust

erinevate kriisidega toime tulla. Teeme ettepaneku varjendite rajamisel sihtotstarbelise

toetusmeetme välja töötamiseks ja rakendamiseks. Arendaja kohustus varjendi rajamiseks

kajastub paratamatult korteri müügihinnas ning suurendab ostjate/elanike finantskoormust.

Näiteks on 1500 m2 kortermaja suhteliselt väike ja varjendi rajamise kulu ostjale kindlasti

tuntav. Soovitame kaaluda toetusmeetme loomist näiteks varjendi erimaterjalide soetusele ja ka

edasisele hooldusele, mis pakuks vajalikku toetust nii arendajatele, tulevastele

ostjatele/omanikele kui rajatud hoonetes loodavatele korteriühistutele.

Teadmiseks võetud.

Toetusmeetmete välja töötamine sõltub

eelarvelistest vahenditest.

3. Varjendi varustatusest

3.1. Eelnõu § 10 sätestab üksikasjalikult varjendis nõutava varustuse loetelu, kuid puudub selge

säte selle kohta, milliseks hetkeks peab varjend olema täielikult varustatud. Sellises olukorras

tekib risk, et täpsustatud regulatsiooni puudumine võimaldab kohalikel omavalitsustel nõuda

kasutusloa menetluses varjendi täielikku varustatust juba ehituse lõpus ja seavad selle eelduseks

kasutusloa saamisel, mis ei oleks proportsionaalne.

3.2. EKFL-i hinnangul tuleks lähtuda põhimõttest, et kasutusloa väljastamise hetkeks peavad

toimima üksnes ehituslikud lahendused (ventilatsioon, kaitseuks, elekter) ning varjendi

varustuse tagamise kohustus peaks lasuma korteriühistul või hoone haldajal pärast hoone

kasutusele võttu ja vajalikud täpsustused võiks ette näha varjumisplaanis. Täieliku varustatuse

nõue peaks olema täidetud hiljemalt esimese iga-aastase kontrolli hetkeks eelnõu § 13 lg 2

tähenduses.

3.3. Teeme ettepaneku täiendada/täpsustada §-i 10 selliselt, et:

3.3.1. puudub kohustus tagada varjendi varustatus kohe ehitustegevuse lõppedes. Kasutusloa

hetkeks peavad olema toimivad üksnes ehituslikud lahendused – ventilatsioonisüsteem,

kaitseuks, elektrivarustus, veevarustus – ning Varustatuse (joogivesi, esmaabivahendid,

jooditabletid jms) tagamise ja varustuse hoidmise kohustus sätestada korteriühistu või hoone

haldajal kohustusena (et seda ei oleks võimalik tõlgendada arendaja kohustusena). Nimetatud

Mittearvestatud ja selgitatud.

Tulenevalt HOS § 53 lõikest 23 tuleb

varjumisplaan koostada kasutusloa taotlemise

hetkeks. Varjumisplaani koostamise raames

hinnatakse varjumisvõimalusi hoones,

varjumisplaanis kirjeldatakse varjumise

korraldust hoones, mh ka varjendi varustatust.

Varustatus on üks osa varjumise korraldusest ja

peab olema välja selgitatud kasutusloa

taotlemise hetkeks.

47

kohustus peaks käivituma alles pärast hoone kasutuselevõttu, hiljemalt esimese iga-aastase

kontrolli hetkeks eelnõu § 13 lg 2 tähenduses.

Eesti Korteriühistute Liit, 10.03.2026.a nr S-1/2

Kontaktisik: Urmas Mardi ([email protected])

Eesti Korteriühistute Liit tänab, et kaasasite meid ülalmainitud eelnõu menetlusse. Määruse

läbitöötamisse kutsusime korteriühistute esindajad ja meie nõukogu liikmed. Tagasiside esitatud

eelnõude ja planeeritud määruste muutmise regulatiivaktidele.

1. Regulatiivsete aktide paljusus ja muutmised. Sihtrühmal on keeruline aru saada

kehtivatest reeglitest nende paljususe, mõistete ebaselguse ning aktide muutmise intensiivsuse

tõttu. Suurim küsimus on, kas korteriühistu peab rajama varjendi või kohandama varjumiskoha?

1.1. "Nõuded varjendile ja varjumisplaanile, varjumiskoha kohandamise põhimõtted ning

varjumisplaani koostamise kord" eelnõu (Määrus 16.02.2026 nr 1-6/3378-1)

1.2. Siseministri määruse „Siseministri määruste muutmine seoses toetuste andmisega

kriisivalmiduse suurendamiseks“ eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

esitamine (16.02.2026 nr 1-6/3377-1)

1.3. Siseministri 8. aprilli 2025. aasta määruse nr 9 „Korteriühistule kriisivalmiduse

suurendamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord“ muutmine

1.4. Hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (24.09.25)

1.5. Korteriühistule varjumiskoha kohandamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise

tingimused ja kord (Siseminister, Vastu võetud 05.01.2026 nr 1)

Selgitatud.

Loetelus toodud õigusaktid reguleerivad

erinevaid valdkondi ning käesolevas menetluses

keskendutakse Vabariigi Valitsuse määrusega

„Nõuded varjendile ja varjumisplaanile,

varjumiskoha kohandamise põhimõtted ning

varjumisplaani koostamise kord“

kehtestatavatele nõuetele.

Alates 1. juulist 2026. a jõustuva HOS

redaktsiooni kohaselt peavad uued üle 1200

ruutmeetrise netopinnaga korterelamud rajama

varjendi ning samadele parameetritele vastavad

olemasolevad korterelamud kohandama 1.

juuliks 2028. a varjumiskoha.

2. Varjumisplaani konsultandid, sealhulgas Päästeameti ametnikud räägivad kohati vastuolulist

juttu, mille kaudu on keeruline mõista ja luua selge kava tegevustest, mida ellu viia. Enamasti

surutakse peale mitte varjumiskoha vaid varjendi tasemel kohustusi ja lahendusi!

Selgitatud.

Käesoleva määrusega kehtestatakse nõuded

varjendi rajamisele, varjumisplaani

koostamisele ja varjumiskoha kohandamise

põhimõtted.

Praeguses faasis lähtutakse nõuete selgitamisel

septembris 2025. a vastu võetud HOS-i

muudatustest.

3. § 2. Terminid.

Kommentaar: Terminites ei ole lahti kirjeldatud mõistet „ Varjumiskoht“. Kõik mõisted, mis on

antud §2-s toodud selgitavad varjendi termineid! Varjumiskoht on lahti kirjutatud Hädaolukorra

Selgitatud.

Varjendi ja varjumiskoha terminid sätestatakse

vastavalt HOS-i §-des 162 ja 164.

48

seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 24.09.25. § 164 lg 5 ütleb: Hoone või selle osa

varjumiskohaks kohandamise põhimõtted kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.”; Ehk siis

võib aru saada, et määrusega 16.02.2026 nr 1-6/3378-1 soovitakse varjumiskoha põhimõtted

kirjeldada. Terminites kahjuks seda tehtud ei ole.

4. 2. peatükk Varjendile esitatavad nõuded 1. jagu Varjendi üldnõuded. (4) Varjendi rajamise

kohustusega hoonete täpsem loetelu kasutusotstarbe ning tavapärase kasutajate arvu järgi

sätestatakse määruse lisas 1.

Lisa 1 pealkiri : Varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu ja varjendi tegeliku

varjumispinna arvutamise alused

Kommentaar: Lisa 1 pealkiri viitab üheselt, et tegemist on hoonete loeteluga, milliste suhtes

kehtib varjendi rajamise või mitterajamaise kohustus. Tabelist ei ole välja lugeda, kelle suhtes

kehtib varjumiskoha rajamise kohustus või ka õigus.

Selgitatud.

Varjumiskoha kohandamise kohustus on

sätestatud HOS § 164 lg-s 3.

5. Lisa 1. Varjendi rajamise kohustusega hoonete loetelu. Hoonerühma kood 11220; 11221;

11222; Hoone suletud netopinna alampiir 1200m2; Varjendi rajamise kohustus: JAH

Kommentaar: Kas tõesti on seadusandja kavatsus kohustada kõiki kortermaju, milliste suletud

netopinnad on suuremad kui 1200m2 rajama hoonetesse varjendid! Juhul kui see nii päris ei ole,

siis palun muuta tabeli pealkirju ja sisu. Juhul kui see kohustuse kavatsus on siiski olemas, siis

tuleb avalikus ruumis mitte eksitada inimesi varjumiskohtade ja varjendite kontekstis. Ei suuda

aru saada, kas see kehtib uute rajatavate hoonete kohta või juba eksisteeriva hoonefondi kohta?

Selgitatud.

Eelnõu lisa 1 kohaselt rajatakse varjend üle 1200

ruutmeetrise netopinnaga kolme või enama

korteriga elamusse

6. Lisa 1. Varjendi tegeliku varjumispinna vähim suurus (%) hoone suletud netopinnast : Nõude

suurus: vähemalt 2%

Kommentaar: vähemalt 2% suletud netopinnast on päris suur kohustus. Vanemate kortermajade

puhul on meil üksielavate inimeste arv, tühjalt seisvate korterite arv, rendikorterite arv

suurenenud. Ettepanek: suletud netopinnast (millest on maha arvatud tehnoruumid ja -pinnad,

kütteta pööningupinnad jms) vähemalt 1,5% või vastavalt elanike tegelikule prognoositud

arvule.

Selgitatud. Olemasolevate kortermajade puhul

hinnatakse varjumisvõimalusi ja kohandatakse

võimalusel varjumiskoht. Seega sõltub

varjumiskoha kohandamine ühelt poolt

ehituslikest võimalustest, samuti ka kortermaja

kasutusviisist ja muudest asjaoludest. Varjendite

rajamise kohustus on uute korterelamute puhul,

mille suletud netopind ületab 1200m2.

7. 4. peatükk Varjumiskoht § 18. Varjumiskoha kohandamise põhimõtted Lg 1: Kui

varjumisvõimaluste hindamisel on selgitatud välja varjumiskoha kohandamise võimalus,

kohandatakse varjendita hoonele varjumiskoht.

Selgitatud.

HOS § 163 lg 1 kohaselt koostab hoone omanik

varjumisplaani, olles eelnevalt hinnanud

varjumisvõimalusi ja varjumiskoha

kohandamist hoones.

49

Kommentaar: Küsimus on kes hindab ja kes selgitab varjumiskoha võimalusi konkreetses

hoones? § 16 ja §17 ütlevad et varjumisplaani kinnitab hoone omanik. Kas see tähendab, et

varjumiskoha või varjendi loomise otsustab hoone omanik?

Järelevalvet nõuete täitmise üle teeb Päästeamet.

Eesti Linnade ja Valdade Liit, 12.03.2026.a nr 2-3/48-2

Kontaktisik: Kalle Toomet ([email protected])

1. Kahtlemata on antud eelnõu oluline riigikaitselisest aspektist, seades üksikasjalikud

nõuded varjenditele ja varjumisplaanidele. Nende nõuete reaalsel rakendumisel tõuseb oluliselt

kogukondade turvalisus ja kriisivõimekus ning seetõttu kooskõlastame eelnõu alljärgnevate

märkustega.

Esitatud eelnõu kujutab endast laiapõhjalist muudatust, mis suurendab muu hulgas oluliselt

kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV) rolli elanikkonnakaitses. Mõjud on olulised nii rahaliselt

kui halduslikult.

Samas vajab seletuskirjas toodud mõjuanalüüs KOV-idele tekkiva täiendava

halduskoormuse kui neile kuuluvate hoonete vajaliku ümberehituse osas kindlasti olulist

täiendamist. Juhime tähelepanu, et suur osa KOV-idele kuuluvate väga erineva kasutusotstarbega hoonete

(koolid, lasteaiad, tervishoiuasutused, sotsiaalhooned, spordi- ja kultuurihooned jne) netopind

ületab 1200 m² piiri. Märgime siinkohal, et head koostööd on määruse rakendamisel vaja teha

KOV-idel ka nende territooriumil asuvate riigile kuuluvate hoonete (riigikoolid,

sotsiaalobjektid, haldushooned jne) haldajatega, kaasata need oma vastavate plaanide

koostamisse.

Eelnõu kohaselt tuleb nii uutesse kui renoveeritavatesse hoonetesse rajada varjend ning

olemasolevatele hoonetele koostada varjumisplaan. Seletuskirjas on selleks toodud sisse

tähtajad – varjendite rajamiseks hiljemalt 1.07.2027 ning varjumiskoha kohandamiseks

hiljemalt 1.07.2028.

Paraku määruse tekstis, ka jõustumise sätete juures, neid tähtaegasid pole käsitletud. Määruse

jõustumise aeg on meie hinnangul selgelt ebareaalne. Arusaamatuks jääb ka seletuskirjas toodud

selgitus üleminekusätete kohta, mille kohaselt „Eelnõuga võib kaasneda vajalik kohanemise

aeg, näiteks ehitusprojektide ümbertegemisel, kuid selle leevandamiseks ei nähta ette

üleminekuaega, vaid pigem soodustatakse aktiivset koostööd projekteerijate ja KOV vahel“.

Niisugust määruse rakendamise selgitust meile teadaolevalt riigi õigusloomes senini kasutatud

ei ole. Allpool konkreetsed tähelepanekud ja ettepanekud eelnõu edasiseks menetlemiseks

Osaliselt arvestatud ja selgitatud.

Seletuskirjas on mõjuanalüüsi KOV-idele

täiendatud nii tööde teostaja kui ka ehituslubade

ja -teatiste menetleja vaatest.

Olemasolevate hoonete renoveerimisel varjendi

rajamise kohustust ei ole. Olemasolevatele

hoonetele tuleb koostada varjumisplaan ja

kohandada varjumiskoht vastavalt HOS-is

sätestatud tähtaegadele.

50

2. Avalik ja mitteavalik varjend

Seletuskirjas käsitletakse mitteavaliku varjumiskohta ja varjendit, mis on ette nähtud konkreetse

hoone kasutajatele varjumiseks ja millised on avalikud varjendid hoones või selle vahetus

ümbruses viibijatele.

Palume täpsustada

2.1 kuidas käsitletakse varjendeid avaliku kasutusega hoonetes, nagu koolid, haiglad, teatrid,

raamatukogud ja muud asutused. Kas sellistesse hoonetesse rajatav varjend loetakse avalikuks

või mitteavalikuks varjendiks;

2.2 kas varjendi mahutavuse arvutamisel tuleb lähtuda üksnes hoone püsikasutajate arvust või

tuleb arvesse võtta ka ümbruskonna elanikkonda, arvestades, et kriisiolukorras võivad sellised

hooned olla loomulikud varjumiskohad ka teistele tulijatele.

Mõistete üheselt arusaadav ja täpne määratlemine on oluline, sest hoonete omanikud, sealhulgas

KOV-id, peavad mõistma varjendite rajamise kohustust ühtsel viisil, et tagada nõuetele vastav

ja korrektselt kavandatud varjendi suurus ning vältida tõlgendamisest tulenevaid vaidlusi ja

ebakõlasid rakendamisel.

Osaliselt arvestatud ja selgitatud.

2.1. Lisa 1 täiendatud avaliku varjendi rajamise

kohustuse osaga.

2.2. Varjendi tegeliku varjumispinna

arvutamisel avaliku varjendi korral peab hoone

omanik vastavalt lisale 1 aluseks võtma hoone

kasutajate arvu vahetu kõrgendatud ohu korral.

Tulenevalt hoone kasutusviisist võib varjujatele

ettenähtud põrandapind olla tavaolukorra

kasutajatele planeeritust pinnast suurem.

3. Halduskoormuse kasv ja KOV-idele kuuluvate hoonete vastavusse viimine määruse

nõuetega. Määrusega pannakse omavalitsustele juurde mitmeid konkreetseid ja mahukaid täiendavaid

ülesandeid. Nende hulka kuuluvad varjendinõuetele vastavuse kontrollimine, avalike

varjumiskohtade tähistamise ja suunaviitade paigaldamise korraldamine, elanike teavitamine,

ehitusprojektide ja kasutuslubade menetluste mahu kasv ning koostöö Päästeametiga pisteliste

kontrollide läbiviimisel. Lisanduv koormus suureneb eriti aastatel 2026–2028, mil kõik

olemasolevad hooned tuleb hinnata varjumisvõimaluste seisukohalt ning koostada neile

varjumisplaanid. KOV-idel on vaja koostada ka oma hoonete ümberehitamise kava, siduda see

oma eelarvega, arvestades seejuures võimalike riiklike toetusmeetmete vahenditega.

Palume täpsustada:

2.1 kuidas toimub ülesannete jaotus KOV-i ja Päästeameti vahel;

2.2 millises mahus on riigil plaanis toetada omavalitsusi ühtsete juhendmaterjalide, koolituste ja

rahastusmeetmetega, et tagada ühtne ja jõukohane määruse rakendamine;

2.3 missugused on riigi poolt kavandatavad finantsmeetmed, et toetada nii eraomanike, riigi-

kui KOV-ide omandis olevate hoonete vastavusse viimiseks määrusega kehtestatud nõuetele.

Selgitatud.

2.1. EhS kohaselt hindab KOV ehitusprojektides

hoonete ehituslike nõuete vastavust. Varjendi

nõuded on samuti ehituslikud nõuded ja selle

osas ei tee HOS loamenetluses erisusi. Seega

tulenevalt EhS-st väljastavad KOV-id ehitus- ja

kasutuslube, mille käigus hinnatakse

ehitusprojektide ja ehitiste vastavust nõuetele,

hõlmates ka varjendi osa. Päästeamet teostab

järelevalvet varjendi rajamise, varjumisplaani

koostamise ja varjumiskoha kohandamise

nõuete täitmise üle.

Päästeameti ülesanne on koostöös KOV-idega

avalikkuse teadlikkuse suurendamine ja

teavitamine ning avalike varjendite ja

varjumiskohtade tähistamise korraldamine.

51

Sõltuvalt kavandatavatest toetusmeetmetest on võimalik reaalselt hinnata kehtestatud nõuete

täitmise aega.

2.2. Varjendi nõuete rakendamiseks koostab

Sisekaitseakadeemia projekteerimise juhise.

Päästeameti ülesanne on suurendada teadlikkust

varjumise korraldamisel. Lisaks viib

Sisekaitseakadeemia läbi

elanikkonnakaitsealaseid koolitusi.

2.3. Võimalikud toetusmeetmed sõltuvad

eelarvelistest vahenditest.

4. Määruse Lisa 1 täiendamine

Ettepanek täiendada määruse Lisa 1 „Varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu ja

varjendi tegeliku varjumispinna arvutamise alused“ hoonerühmade loetelu, lisades hoone kood

12615 juurde (klubi ja rahvamaja) samale reale täiendavalt sõna „külaseltsi hoone“.

Selgituseks on toodud, et paljudes maapiirkondades on külaseltside hooned olulised

kogukonnakeskused, kus viibib ürituste ajal märkimisväärne hulk inimesi. Nende lisamine

märgitud loetelusse ühtlustaks kõigi kogukonnakeskuste vahel ning suurendaks maapiirkonna

elanike turvalisust

Mittearvestatud.

Kuna eelnõu antakse EhS alusel, kasutatakse

eelnõus majandus- ja taristuministri 2.06.2015

määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete

loetelu“ terminoloogiat.

5. Riskikohad eelnõu rakendamisel

Eelnõu loob vajaliku raamistiku varjumiskohtade arendamiseks, kuid juhime tähelepanu

järgmistele riskidele:

• varjumisvõimaluste hindamine ja tehnilised kohandused võivad olla kulukad ja tehniliselt

keerukad, eriti vanemate hoonete puhul;

• väiksemates omavalitsustes võib puududa vajalik tehniline pädevus ja piisavad ressursid;

• osa hooneid (sh ajaloolised ja arhitektuurselt väärtuslikud hooned) ei pruugi olla varjumiseks

kohandatavad või on seda võimalik teha ainult ebamõistliku kuluga.

Ettepanek:

5.1 Määruses või seletuskirjas tuua selgelt välja, kas ja mis ajaks riik koostab ühtsed

juhendmaterjalid varjendite projekteerimiseks samuti varjumiskohtade kohandamiseks.

Seletuskirjas toodud tähtaeg selleks – 2026.aasta lõpp – teeb nõuete täitmise enne vastavate

juhendite valmimist keeruliseks ja paneb Päästeametile täiendava koormuse vastavate selgituste

jagamisel.

5.2 Luua riiklik tehnilise nõustamise süsteem omavalitsustele ja teistele hoonete omanikele.

Selgitatud.

Eelnõu kohaselt ei ole varjumisvõimaluste

hindamine keeruline, kuna määrusega

kehtestatakse nõuded ja lisas 2 varjumisplaani

näidis. Võttes aluseks varjumisplaani näidise ja

Päästeameti juhendid, on varjumisplaani

koostamine, sõltumata hoone kasutusotstarbest,

jõukohane.

Varjumisplaani koostamise käigus võib selguda,

et olemasolevasse hoonesse ei ole võimalik

kohandada varjumiskohta. Sellisel juhul peab

hoone omanik läbi mõtlema varjumise

korralduse.

52

5.3 Töötada välja eesmärkide saavutamiseks piisavad riiklikud toetusmeetmed:

• korteriühistutele,

• omavalitsuste avalikele hoonetele,

• kohalikele omavalitsustele, kes peavad tegema ulatuslikke investeeringuid, et täita eelnõu

nõudeid.

Ilma selliste tugimehhanismideta võib tekkida olukord, kus eelnõu rakendamine muutub

väiksemates ning keskmise suurusega omavalitsustes äärmiselt keeruliseks või venib

ebamõistlikult pikaks?

5.1. Varjendi projekteerimise juhis koostatakse

2026. aasta lõpuks.

Käesolevaga on Päästeameti kodulehel

kättesaadavad järgmised varjumisega seotud

materjalid:

 Varjumisplaani koostamise

näidismaterjalid;

 Varjumiskoha kohandamise juhis;

 Varjumiskoha lagede toestamise juhis;

 Varjumiskoha märgistuse;

 Märgistuse failid, mida saab kasutada

tellimiseks.

Lisaks:

 Käitumisjuhised varjumiseks (Olevalmis.ee

lehel);

 Avalike varjumiskohtade kaardistus (PäA

kodulehel ja Maa-ameti kaardiserveris).

5.2. Päästeametil on üldkoordineeriv roll

varjumise korraldamisel. Eelnõu koostajad ei

ole käesolevaga ette näinud riiklikku tehnilise

nõustamise süsteemi loomist. Küll aga saab

Päästeametilt paluda abi varjumisega seotud

küsimuste lahendamisel. Samuti kavandab

Sisekaitseakadeemia 2026. aastal ja edaspidi

koolitusi varjendi nõuete asjakohaseks

rakendamiseks, mh ka KOV ametnikele.

5.3. Toetusmeetmete rakendamine sõltub

eelarveliste vahendite olemasolust.

Senised toetusmeetmed:

53

 Kortermajade keldrikorruste varjumiseks

kohandamise taotlusvooru tingimused

(Päästemeti taotlusvoor mais 2023);

 Saarte kriisivalmiduse suurendamise

taotlusvooru tingimused (Päästeameti

taotlusvoor veebruar 2023);

 Siseministri 08.04.2025. aasta määrus nr 9

„Korteriühistule kriisivalmiduse

suurendamiseks toetuse andmise ning selle

kasutamise tingimused ja kord“;

 Uus taotlusvoor siseministri 23.03.2026

määrus nr 8 „Siseministri määruste

muutmine seoses toetuste andmisega

kriisivalmiduse suurendamiseks“;

 Siseministri 05.01.2026.a määrus nr 1

„Korteriühistule varjumiskoha

kohandamiseks toetuse andmise ning selle

kasutamise tingimused ja kord“;

 Siseministri 02.04.2025 nr 7 “Kohaliku

omavalitsuse üksuse riigikaitselise

kriisivalmiduse suurendamise toetamise

tingimused ja kord“;

 Siseministri 21.04.2025.a määrus nr 11

„Kohaliku omavalitsuse üksuse

kriisivalmiduse suurendamiseks toetuse

andmise ning selle kasutamise kord“;

 Uus taotlusvoor siseministri 23.03.2026

määrus nr 8 „Siseministri määruste

muutmine seoses toetuste andmisega

kriisivalmiduse suurendamiseks“.

54

Tulemas: Korteriühistute kriisivalmiduse

suurendamise taotlusvoor 2027. aastal.

Lisaks juhime tähelepanu, et ka Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutuse toega

renoveeritavates kortermajades on keldri

kohandamine varjumiskohaks abikõlblik

tegevus.

6. Kokkuvõtteks.

6.1 Toetame eelnõu põhieesmärki – tugevdada elanikkonnakaitset ning tagada ühtsed, hästi

toimivad ja kogu riigis võrreldavad varjumislahendused kõigis suuremate kasutusmahtudega

hoonetes. Samal ajal peame vältimatuks, et eelnõu edasise menetlemise käigus:

6.1.1 täpsustatakse varjenditega seotud mõisteid, arvutusmetoodikaid ja klassifikatsioone, et

vältida erinevat tõlgendamist hooneomanike ja omavalitsuste vahel,

6.1.2 ühtlustatakse tehnilisi juhiseid ning menetlusnõudeid, tagamaks, et kõikidele osapooltele

kehtivad ühesed ja ajakohased juhendid varjendite kavandamiseks ja varjumiskohtade

kohandamiseks.

6.2 Peame oluliseks, et määruse rakendamisel (eelkõige üleminekuperioodil, mil tuleb koostada

varjumisplaanid ning hinnata hoonete tehnilist vastavust) optimeeriks riik hooneomanike ja

KOV-ide haldus- ja finantskoormust ning tagaks riigi selge ja aktiivse rolli asjakohaste

juhendmaterjalide koostamisel, tehnilise pädevuse pakkumisel ning eesmärkide täitmiseks

piisava rahalise toe kavandamisel. Eriti oluline on see olemasolevate hoonete kohandamise

puhul, kus kulud võivad olla märkimisväärsed. Samuti on vajalik kiireloomuliselt hinnata

täiendavate riiklike toetusmeetmete vajadust, et tagada hoonete omanikele ning KOV-idele

piisav rahaline võimekus hooneid nõuetele vastavaks kohandada.

Teadmiseks võetud.

Eesti Vee-ettevõtete Liit, 20.03.2026.a nr 2-2/212

Kontaktisik: Raili Kärmas ([email protected])

1. Palume eelnõus kasutada veeseadusele vastavat terminoloogiat ning asendada

reoveepuhastusjaama hoone terminiga reoveepuhasti hoone ning veepuhastusjaama hoone

terminiga veetöötlusjaama hoone.

Mittearvestatud.

Kuna eelnõu antakse EhS alusel, kasutatakse

eelnõus majandus- ja taristuministri 2.06.2015

määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete

loetelu“ terminoloogiat.

55

2. Palume seletuskirjas täpsemalt selgitada, kas olemasolevale reoveepuhasti hoonele, mis on

netopindalaga vähemalt 1200 m2, ei pea varjumiskohta kohandama, kuivõrd tegemist ei ole

varjendikohustusliku hoonega vastavalt eelnõu lisas 1 toodud tabelile?

Selgitatud. Varjumiskoht kohandatakse tulenevalt HOS §

164 lg-st 3, millel on varjendi rajamise kohustus.

Lisa 1 täpsustab varjendi rajamise kohustust.

3. Kas me saame õigesti aru, et kui täna on ehitamisel büroohoone (ehitusluba väljastatud

2025.a), mille netopindala on vähemalt 1200 m2, siis tuleb sellele hoonele kohandada

varjumiskoht hiljemalt hoone kasutusloa väljastamise ajaks?

Selgitatud. Jah, varjumiskoht tuleb kohandada 2028. a 1.

juuliks või kui selleks ajaks kasutusluba ei ole,

siis kasutusloa taotlemise hetkeks.

4. Palume seletuskirjas täpsemalt selgitada, kui nii veetöötlusjaama kui ka reoveepuhasti

territooriumil asub mitmeid olemasolevaid tootmishooneid, mis täidavad minimaalse

netopindala nõuet, kuid seal ei ole pidevalt suurt hulka inimesi (alla 10), siis nendele hoonetele

nõuded ei kehti, st varjumiskohta nendesse hoonetesse ei ole vaja kohandada?

Selgitatud. Varjumiskoht tuleb kohandada hoonetele, millel

on varjendi rajamise kohustus. Kui lisa 1 näeb

uue hoone puhul ette varjendi rajamise

kohustuse, kohandatakse olemasoleva hoone

puhul varjumiskoht.

5. Palume selgitada seletuskirjas, kui olemasoleval hoonel on täna olemas mitteavalik varjend,

mis on plaanis tulevikus korda teha, siis kas see peab vastama määruse nõuetele mitteavaliku

varjendi osas isegi siis, kui varjendi nõude kohustus kehtib vaid uuetele hoonetele?

Selgitatud.

Käesoleval ajal ei ole Eestis ühtegi varjendit

eelnõu tähenduses. Varjendi nõuded kehtivad

uutele hoonetele.

6. Toome esile ka tehniline probleemi seoses varjendite kanalisatsiooniga. Varjenditest

ärajuhitavat reovett ei ole üldjuhul võimalik juhtida olemasolevasse ühiskanalisatsiooni, kuna

ühiskanalisatsiooni sügavus ja varjendi äravoolu sügavus ei pruugi olla selleks vastavad.

Seetõttu tuleks ühe võimalusena kaaluda varjendi juurde eraldi reovee kogumismahuti rajamist.

Selgitatud.

Hoone projekteerimise tingimustes

lahendatakse varjendi kanalisatsiooniga seotud

küsimused.

Põhja- Eesti Regionaalhaigla, 11.03.2026.a nr 2.1-1/2128-2

Kontaktisik: Agris Peedu ([email protected])

1. Täpsustada määruses, et varjendi ehitamise kohustust ei kaasne

katastriüksusel/kinnistul paiknevate olemas olevate hoonete renoveerimisel,

rekonstrueerimisel ja juurdeehitustel.

Osaliselt arvestatud.

Seletuskirjas on täiendatud § 1 selgitust.

2. Lisada määrusesse üleminekusäte, mille kohaselt enne määruse jõustumist alustatud

ehitusprojektidele nõuded ei rakendu ka juhul, kui ehitusluba hiljem muudetakse. Põhjendused: Kriitiliste hoonete ja taristu hulka kuuluvate haiglate puhul on oluline tagada

regulatsiooni paindlik ja etapiviisiline rakendamine, arvestades olemasoleva

Selgitatud.

Seletuskirjas on täiendatud § 1 selgitust. Enne

1. juulit 2026. a antud ehitusloa muutmisel

varjendi rajamise kohustus ei kohaldu, samuti ei

56

haiglainfrastruktuuri piiranguid ning investeeringute ulatust. Selline lähenemine aitaks tagada,

et varjumisvõimekuse arendamine toimub realistlikkus ajaraamis, ei kahjusta haigla

põhifunktsiooni ja toetab samal ajal riigi elanikkonnakaitse eesmärke, mille saavutamine eeldab

riigi ja kriitiliste taristu valdajate koostööd nii regulatsiooni kui investeeringute tasandil.

Suurte ja pikaajaliste haiglainvesteeringute puhul võib ehitusloa kehtivuse lõppemine või

muutmine viia olukorrani, kus juba käivitatud projektile rakenduvad uued nõuded. Sellise

õigusliku ebakindluse vältimiseks oleks vajalik eelnõus või selle rakendamisel täpsustada,

kuidas käsitletakse enne määruse jõustumist alustatud ehitusprojekte. Ei ole mõistlik, et

rekonstrueerimistööd tooksid automaatselt kaasa varjendi rajamise kohustuse.

Kui taoline olukord jätta hetkel tähelepanuta, siis näeme reaalset ohtu, et edaspidi tekivad suured

erimeelsused ja vaidlused KOVide ja ehituslubade taotlejate / arendajate vahel.

ole varjendi rajamise kohustust ehitise

rekonstrueerimisel.

3. Siduda eelnõu rakendamine võimalusel riiklike või Euroopa Liidu rahastusvahenditega,

mis võimaldaksid vajalikud infrastruktuursed kohandamised süsteemselt ellu viia. Põhjendused: Varjumisplaanide koostamine haiglate olemasolevatesse hoonetesse on realistlik,

kuid on vaja teha ka investeeringuid (nt ravigaaside ühenduste toomine keldrikorrustele,

autonoomsete vee- ja kanalisatsiooni, kütte ning elektrivarustuse võimekuste loomine jms).

Lisaks on vaja läbi mõelda, keda, kuhu, millises mahus on võimalik evakueerida hoonetes (kui

kõik osakonnad tavapäraselt töös, siis ei ole võimalik kõiki varjumiskohta ära mahutada).

Kui haiglad peavad uute hoonete ehitamisel varjenditesse planeerima ka operatsiooni-,

intensiivravi- ja labori ning uuringutevõimekuse tagamise, kujuneb varjendi hind oluliselt

kallimaks kui 2%. Senisele praktikale ja kogemusele tuginedes on haiglahoonete ehitushind

võrreldes teiste hoonetega üldjuhul ca 2 korda kallim. Seega peaks haiglate puhul arvestama

varjendi rajamisel vähemalt 5% ehitushinna kallinemisega.

Selgitatud.

Varjumise regulatsiooni jõustamist ei saa siduda

toetusmeetmete välja töötamise ja

üksikjuhtumiga. Eelnõu koostajad on teadlikud,

et teatavatel juhtudel võib hoone kasutusviisist

tulenevalt ja vajadusest jätkata kriisiolukorras

tööd, varjendi rajamise/varjumiskoha

kohandamise maksumus koos tavapärase töö

jätkamisega ületada 2 %.

4. Täpsustada määruses, millist tüüpi varjendid või varjumiskohad on haiglahooned.

Põhjendus: Määrusest ja HOSist ei ole võimalik üheselt aru saada, kas haiglate varjendid ja

varjumiskohad on avalikud või mitteavalikud. 01.07.26 jõustuva HOS §162 kohaselt: Avalik

varjend rajatakse, kui püstitatakse hoone, mille kasutusotstarbe tõttu külastavad seda

rahvahulgad või mille suletud netopind on vähemalt 10 000 ruutmeetrit. Mitmed haiglad

täidavad mõlemad välja toodud avaliku varjendi kriteeriumid. Samal ajal ei ole mõeldav, et

lisaks hoone kasutajatele tuleb varjendisse ka teisi hoone läheduses viibivaid isikuid.

Arvestatud.

Lisa 1 täiendatud avalike varjendite osaga.

5. Leevendada määruses § 4 ja lisas 1 kirjeldatud varjendi suurusega seotud nõudeid

haiglahoonetele.

Selgitatud.

57

Põhjendus: Haiglas viibivad patsiendid vajavad ravi ka kõrgendatud ohu ajal (ravitegevusi ei

saa kõigil patsientidel katkestada seniks kuni oht möödub) ja nende varjendisse evakueerimine

on aeganõudev, sest on palju voodikeskseid patsiente, mistõttu haiglatele (ja

hoolekandeasutustele) ei saa kehtida sarnased nõuded nagu näiteks kogunemishoonetele.

Määruse §4 sätestab varjendi suurusega seotud nõuded: Varjumispinna suurus peab lisas 1

nimetatud juhtudel tagama kõigi hoonesse projekteeritud inimeste varjumisvõimaluse ja tuleb

iga inimese kohta tagada vähemalt 0,75 ruutmeetrit põrandapinda. Haiglas peab iga inimese

jaoks tagama sellise tegeliku varjumispinna, mis tagab turvalise varjendis viibimise ja eluks

vajaliku teeninduse. Voodikesksed patsiendid vajavad vähemalt 2.1 m2 põrandapinda (tuleneb

voodite suurusest), lisaks on vaja ruumi voodite manööverdamiseks ja nende vahel liikumiseks.

Kui haiglas on 100, 200, 500 voodikeskset patsienti, lisaks veel iseliikuvad hoone kasutajad

(personal, patsiendid, külastajad), kes samuti varjendisse peavad mahtuma, tuleks varjend

ehitada erakordselt suureks ja mõningatel juhtudel varjendirühmana. Patsiendid vajavad

tervisest tulenevalt erinevaid seadmeid, ravimeid, vahendeid jms, mistõttu peaks uue ehitatava

haiglahoone keldri- ja alumisele korrusele rajama varjendi, mis on justkui lisahaigla, sest

ravitegevustega tuleb jätkata.

Hoone omaniku kohustus on läbi mõelda

varjumise korraldus ja tegevuse jätkamine

kriisiolukorras.

Eelnõu koostajad on teadlikud, et keerulisemate

ehitiste puhul võib tõusta ka varjendi rajamise

maksumus. Leevendusmeetmena on määruse

lisas 1 sätestatud võimalus teatud hoonete, sh

haiglad, puhul lubada varjendi rajamist 80 %-le

hoone kasutajatele.

Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, 13.03.2026.a nr YLD-14/2026-6

Kontaktisik: Priit Valk ([email protected])

1. Määruse jõustumiseks on vajalik üleminekuaeg

Eelnõu § 20 kohaselt määrus jõustub 2026. aasta 1. juulil. Samal kuupäeval jõustub

hädaolukorra seaduse (HOS) uus redaktsioon. Kui HOS vastav redaktsioon võeti vastu

24.09.2025, siis tänaseni on teadmata, millises sõnastuses määrus jõustub. Samas sätestatakse

määrusega hoone projekteerimise sisendiks olevad väga olulised nõuded, nagu varjendi

ehituslikud nõuded, sh nõuded varjendis olevatele seadmetele ja varustusele, varjendi suuruse

arvutamise põhimõtted hoone kasutamise otstarbe ja kasutajate arvu järgi jms. Määruse

seletuskiri viitab ka alles tulevikus loodavale projekteerimisjuhisele. 1. juuli 2026 on

projekteerimise vaatest liiga varajane kohaldamistähtaeg, sest ehitusloa esitamise hetkeks

peavad põhilised projekteerimisotsused olema juba tehtud. Eeltoodu tähendab, et

projekteerijatel ja arendajatel ei ole olnud mõistlikku ettevalmistusaega projektide

koostamiseks, kuigi varjendilahendus tuleb läbi töötada enne ehitusloa taotluse esitamist.

Sisuliselt peab hoone projekteerija juba praegu ilma kehtivate nõueteta olema suuteline

projekteerima tulevikus jõustuva määruse nõuetele vastavat varjendit, et oleks võimalik esitada

Mittearvestatud ja selgitatud.

Varjendite rajamise, varjumisplaani koostamise

ja varjumiskoha kohandamise rakendussätted

tulenevad HOS-ist ja see ei ole käesoleva eelnõu

reguleerimisese. Arvestades aktuaalset

julgeolekupilti on varjendi nõuete kehtestamine

äärmiselt kiireloomuline.

58

ehitusloa taotlus 01.juulist 2026.a. Samas sõltub varjendi kavandamine määruses sätestatavatest

tehnilistest nõuetest, sealhulgas varjendi klassist, varjumispinna suurusest,

piirdekonstruktsioonide tugevusest, sisse- ja väljapääsude lahendusest, ventilatsioonist,

tähistamisest ning varjumisplaani koostamise põhimõtetest. Need asjaolud mõjutavad hoone

arhitektuurset lahendust, kandekonstruktsioone, tehnosüsteeme, kasutatavat pinda, maksumust

ja ehitusloa taotluse aluseks olevat projekti. Sisuliselt asetatakse projekteerijad, arendajad ning

ka ehitusloa menetlejad olukorda, kus seadusest tulenev kohustus rakendub enne, kui selle

täitmiseks vajalikud tehnilised nõuded on olnud piisavalt aegsasti teada ja praktikas

rakendatavad. Muudatuse vajadust põhjendab ka asjaolu, et varjendi rajamise nõue ei ole pelgalt

ehitise hilisema kasutamisega seotud lisatingimus, vaid mõjutab ehitusprojekti lahendust juba

selle koostamise varases etapis. Kui nõuete lõplik sisu selgub alles vahetult enne kohaldamise

algust, tekib reaalne oht, et juba valmimisjärgus või valminud projektlahendused ei vasta uutele

nõuetele ning need tuleb osaliselt või täielikult ümber teha. Projektide ümbertegemine toob

kaasa täiendavaid projekteerimiskulusid, nõuab täiendavat kooskõlastamist ja pikendab

ettevalmistusprotsessi. Ümbertegemise vajadus võib puudutada arhitektuurset osa,

konstruktiivset osa, eriosasid ning tuleohutuse ja evakuatsiooni lahendusi. Sellega kaasneb

oluline ajakulu ning arvestatav rahaline lisakoormus nii arendajale kui ka

projekteerimismeeskonnale. Samuti võib see suurendada haldusorganite töökoormust, kui

menetlusse esitatud lahendusi tuleb korduvalt parandada või täiendada. Seetõttu on õigusselguse

ja proportsionaalsuse põhimõttest lähtudes põhjendatud anda täiendav üleminekuaeg, et

turuosalistel oleks võimalik uute nõuetega aegsasti arvestada ning vältida juba koostatud

projektide kulukat ümbertegemist. Üleminekuaeg on vajalik kehtestada ka varjumiskohtade

loomise kohustuse rakendamisel. HOS § 53 lg 23 järgi tuleb varjumisplaan § 16³ lg 1 nimetatud

hoone kohta koostada kasutusloa olemasolu korral hiljemalt 1. juuliks 2027 ning kasutusloa

puudumise korral kasutusloa taotlemise hetkeks. HOS § 53 lg 24 järgi tuleb võimaluse korral

kohandada varjumiskoht § 16´4 lg 3 nimetatud hoonesse või selle osasse kasutusloa olemasolu

korral hiljemalt 1. juuliks 2028 ning kasutusloa puudumise korral kasutusloa taotlemise hetkeks.

Eeltoodu tähendab, et hoone omanikul on juba varakult olemas selgus, milline peab olema

nõuetekohane varjumisplaan ja milliseid ehituslikke ja muid korralduslikke kulusid tuleb selleks

planeerida. Kuna määrus ei ole jõustunud, ei ole võimalik koostada nõuetekohaseid

varjumisplaane ja eelarvestamist varjumiskohtade loomiseks. Eriti puudutab nimetatud

probleem riigieelarvelisi asutusi. Vastavalt Rahandusministeeriumi Tegevuspõhise

59

eelarvestamise käsiraamatule 2027–2028, peab olema riigieelarve sisend esitatud 1. juuniks

2026 ehk selleks ajaks peab olema selge, millised kulud ja/või investeeringud tuleb

varjumiskohtade loomiseks ette näha. Riigi Kinnisvara peaks esialgse prognoosi kohaselt leidma

varjumiskohtade rajamiseks täiendavaid vahendeid vähemalt 2 miljoni euro ulatuses. Kui

rahalisi vahendeid ei ole võimalik 2027–2028 eelarvesse õigel ajal kavandada, võib

varjumiskohtade tegelik loomine või kohandamine nihkuda vähemalt ühe eelarveaasta võrra

edasi. Sellisel juhul ei ole 1. juuli 2028 tähtaeg paljude asutuste jaoks saavutatav. Seetõttu teeme

ettepaneku kehtestada täiendav kuue kuuline üleminekuaeg ka varjumiskohtade loomisele.

Lisaks eeltoodule on üleminekusätte ettenägemine vajalik ka seetõttu, et uue regulatsiooni

rakendamine eeldab täiendavat koolitamist projekteerimise valdkonnas. Varjumiskohtade

hindamine, kavandamine ja kohandamine ei ole tavapärane projekteerimisülesanne, vaid nõuab

projekteerijatelt uute nõuete sisulist mõistmist ning nende rakendamise oskust. Kuna määrusega

kehtestatavad nõuded on uued ning väljakujunenud praktika puudub, on vaja täiendavalt aega

täiendkoolituste läbimiseks ja ka ühtse praktika kujundamiseks. Ilma piisava ettevalmistusajata

on oht, et varjumiskohtade ja varjendite lahendusi kavandatakse ebaühtlaselt, tehakse vigu

nõuete tõlgendamisel või tekib vajadus juba koostatud projektid ümber teha. Tulenevalt

eeltoodust teeme ettepaneku: lükata varjendi rajamise kohustuse kohaldamise tähtaeg edasi

vähemalt kuue kuu võrra, soovitatavalt kuni 1. jaanuarini 2027; muuta HOS § 53 lg 22 sõnastust

selliselt, et varjendi rajamise nõuet ei kohaldata hoonele, mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis

püstitamiseks on esitatud enne 1. jaanuari 2027. muuta HOS § 53 lg 23 ja 24 sõnastust selliselt,

et kasutusloaga hoone puhul tuleb varjumisplaan koostada hiljemalt 1. jaanuariks 2028 ning

võimaluse korral kohandada varjumiskoht hiljemalt 1. jaanuariks 2029.

2. Standardite ja määruse nõuete rakendamisest

Vastavalt eelnõu § 5 lg 2 võib varjendi projekteerimisel ja ehitamisel juhinduda asjakohasest

Eesti, Euroopa või rahvusvahelisest standardist, kui käesoleva määruse nõuded on täidetud.

Eelnõu seletuskiri ütleb, et enne käesoleva eelnõu jõustumist koostatud ehitusprojektid, milles

on kasutatud muud standardit, on jätkuvalt asjakohased. Teeme ettepaneku muuta § 5 lg 2

järgmiselt: „(2) Kuni 2027. aasta 1. jaanuarini võib varjendi projekteerimisel ja ehitamisel

juhinduda asjakohasest Eesti, Euroopa või rahvusvahelisest standardist ka juhul, kui käesolevas

määruses sätestatud nõuded ei ole täielikult täidetud, tingimusel et standardi alusel kavandatud

ja ehitatud lahendus tagab varjendi eesmärgipärase toimimise ning vähemalt samaväärse

ohutustaseme.“ Ettepanekuga nähakse kuni 2027. aasta 1. jaanuarini ette ajutine võimalus

Mittearvestatud ja selgitatud.

Määruse § 5 lg 2 sätestab, et varjendi

projekteerimisel ja ehitamisel võib juhinduda

asjakohasest Eesti, Euroopa või

rahvusvahelisest standardist, kui käesoleva

määruse nõuded on täidetud. See tähendab, et

määruse kohaselt on võimalik aluseks võtta

standardis toodud nõudeid, mille järgimine

tagab käesoleva määruse nõuete täitmise.

60

juhinduda varjendi projekteerimisel ja ehitamisel asjakohasest Eesti, Euroopa või

rahvusvahelisest standardist ka juhul, kui määruses sätestatud nõuded ei ole täielikult täidetud,

tingimusel et lahendus tagab varjendi eesmärgipärase toimimise ning vähemalt samaväärse

ohutustaseme. Muudatus on vajalik uue regulatsiooni rakendamise algfaasis paindlikkuse

tagamiseks ning selleks, et vältida põhjendamatuid takistusi projekteerimisel ja ehitamisel

olukorras, kus standardipõhine lahendus võib sisuliselt tagada samaväärse kaitse. Samuti aitab

muudatus vähendada vajadust juba koostatud projektide ümbertegemiseks, mis oleks

ajamahukas ja kulukas.

Lisaks märgime, et käesoleva määruse nõuete

jõustumise aluseks on HOS.

3. Ehitise omaniku kohustustest

Eelnõu järgi on ehitise omanikul mitmeid kohustusi: (i) kinnitada varjumisplaan või volitada

selleks sobiv isik (§ 17 lg 1), (ii) korraldada varjendi või varjumiskoha valmisolekusse seadmine

72 tunni jooksul pärast vastavat otsust (§ 16 lg 4), (iii) tagada varjendi ja varjumiskoha märgistus

ehitisel ja selle territooriumil (§ 19 lg 5), (iv) osaleda vajadusel koostöös suunaviitade

paigaldamisel avalikus ruumis (§ 19 lg 6), (v) korraldada vähemalt kord aastas varjendi

kontrollid ja katsed (§ 13 lg 2), (vi) uuendada aegunud varustus ning parandada või välja

vahetada katkised seadmed (§ 13 lg 3), (vii) tagada, et hoolduse ja kontrolli tulemused ning kord

on kajastatud varjumisplaanis (§ 13 lg 4), (viii) tagada vähemalt kord kümne aasta jooksul

pädeva isiku tervikkontroll (§ 13 lg 5), (ix) märgistada omaniku poolt seadmed ja vahendid

eristatavalt ning tagada, et need oleksid alaliselt varjendis ja kasutatavad (§ 12 lg 3) ja (x)

sisuliselt tagada, et varjend ja varjumiskoht vastaksid eelnõus sätestatud ruumilistele,

tehnilistele, ohutus-, varustus- ja kasutusnõuetele (§-d 10, 12, 15, 18). On arusaadav, et varjendi

rajamise kohustus on ehitise omanikul, kuid kõik muud korralduslikud, hoolduslikud ja

tehnilised toimingud on mõistlik anda täitmiseks hoone valdajale või varjumisplaani täitmise

eest vastutavale isikule. Tulenevalt eeltoodust teeme ettepaneku määruse üldsätetes täpsemalt

määratleda ehitise omaniku, valdaja ja varjumise korraldamise eest vastutava isiku ülesanded.

Kõigi eelnimetatud kohustuste panemine omaniku kanda ei ole mõistlik ja otstarbekas. Näiteks

määruse sõnastus paneb valmisolekusse seadmise kohustuse varjendi või varjumiskoha

omanikule, mis ei pruugi olla praktiliselt ega õiguslikult põhjendatud, kuna varjendi või

varjumiskoha igapäevane kasutamise korraldus, ligipääs ruumidele, varude olemasolu ning

tegelik valmisoleku tagamine on enamasti valdaja või varjumisplaanis määratud vastutava isiku

käes. Omanik ei pruugi olla isik, kellel on tegelik võimalus 72 tunni jooksul ruum varjumiseks

kohandada, ligipääs korraldada ning tagada varjumisplaanis ette nähtud meetmete rakendamine.

Mittearvestatud ja selgitatud.

Vastavalt HOS § 163 lg 1 koostab

varjumisplaani hoone omanik. Eelnõu koostajad

ei ole seadnud eesmärgiks reguleerida hoone

omaniku tsiviilõiguslikke suhteid teiste

isikutega ega muid olukordi, kus on puutumust

erinevate osapooltega, samuti nö sisesuhteid,

mis on omaniku korraldada.

61

Rollide selguse huvides on põhjendatud siduda valmisolekusse seadmise kohustus eeskätt

varjumisplaanis määratud varjumise eest vastutava isikuga, kuna just see isik peab olema

eelnevalt määratud varjumise praktiliseks korraldajaks. Juhuks, kui sellist isikut ei ole määratud,

on põhjendatud näha vastutajana ette ehitise valdaja, kellel on tavaliselt tegelik kontroll

ruumidele juurdepääsu üle.

4. Varjendi suuruse nõudest

Segadust põhjustab eelnõuga sätestatud varjendi suuruse nõue. Palume muuta eelnõu § 4 ning

lisa 1 selliselt, et varjendi tegeliku varjumispinna arvutamise ainus alus oleks hoone suletud

netopind ning välistatud oleks kohustus või vajadus suurendada varjendi tegelikku

varjumispinda hoone kasutajate või projekteeritud inimeste arvu alusel. Määruse seletuskiri

tekitab varjendi suuruse määramisel olulist segadust, sest selles on samal ajal kirjeldatud kaks

erinevat ja omavahel konkureerivat loogikat. Ühelt poolt on näidatud, et 1500 m² suletud

netopinnaga hoone puhul tuleb 2% nõude alusel rajada 30 m² tegeliku varjumispinnaga varjend.

Teisalt selgitatakse, et kui samasse hoonesse on projekteeritud 100 inimest, tuleb varjumispinda

suurendada 75 m²-ni, lähtudes arvestusest 0,75 m² inimese kohta, ning mõnel juhul võib

tegelikku varjumispinda ka vähendada vastavalt tegelikule kasutajate arvule. Seletuskiri ütleb

ka sõnaselgelt, et „esialgne tegelik varjumispind määratakse arvestusega 1 või 2 % hoone

netopinnast” ja sellele vajadusel lisatakse või sellest tuletatakse muudatus inimeste arvu järgi.

Selline lähenemine muudab normi ebaselgeks, milline on tegelik kohustus. Hoone netopind on

objektiivne, kontrollitav ja projekteerimise algstaadiumis teada olev näitaja. Inimeste arv

seevastu võib sõltuda hoone kasutusmudelist, tulevasest kasutuskorraldusest või oletusest,

kuidas hoonet kasutatakse vahetu kõrgendatud ohu korral. Eriti problemaatiline on see juhtudel,

kus seletuskiri eeldab hinnangu andmist sellele, kas hoones tegelikult viibitakse samas mahus

ka kõrgendatud ohu ajal või kas kasutajate arvu on võimalik piirata. Selline lähenemine võib

tuua kaasa erineva halduspraktika ja vaidlused nii projekteerimisel kui ehitusloa menetluses.

Seetõttu on põhjendatud kehtestada üheselt mõistetav reegel, et varjendi tegelik varjumispind

määratakse üksnes hoone suletud netopinna alusel, lähtudes määruses või selle lisas kehtestatud

protsendimäärast. Inimeste arvu võib vajaduse korral kasutada varjumisplaani koostamisel, kuid

mitte varjendi rajamise kohustuse mahu määramisel. Leiame ka, et eelnõu seletuskirjas esitatud

mõjuanalüüs on puudulik ega vasta ehitussektorile kaasnevale tegelikule mõjule. Sisuliselt pole

hinnatud varjendi rajamise mõju hoone ehitamise maksumusele, projekteerimislahendustele ega

investeeringu kogumaksumusele. Näitena toome varjendi rajamise koolimajale netopinnaga

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja on muudetud. Lisa 1 on

täpsustatud ja arvestuse aluseks on kas

netopinna arvestus või hoone kasutajate arv.

62

4605m2, mis on hetkel projekteerimise etapis. Eskiisis tegelik varjumispind 90-100m2 2%

hoone pinnast Maksumus 250 000€ (km-ta) Eelprojektis tegelik varjumispind 360,7m2

0,75m2/480 kasutajat Maksumus üle 3x suurem Eskiisis lähtuti algsest plaanist, et tegelik

varjumispind on 2% hoone pinnast. Määruse jõustumisel on väga suur tõenäosus, et tulevikus

rajatavad ehitised muutuvad vähemalt 6% kallimaks võrreldes tänasega, mis on suureks

lisakoormuseks riigieelarvele ja majandusele tervikuna. See näide osutab ka laiemale

probleemile mõjuanalüüsis. Kui eelnõu seletuskiri ei arvesta tegelike projekteerimisandmete,

kasutajate arvu, tehnosüsteemide, varjendi lisapindade, konstruktsioonide tugevdamise ja

erilahenduste mõjuga, siis ei näita see regulatsiooni tegelikku majanduslikku mõju. Eriti oluline

on see avalike hoonete puhul, nagu näiteks koolid, kus varjumispind eelnõu kohaselt sõltub

kasutajate arvust ning kus pindala- ja ehituse maksumuse mõju võib osutuda esialgsetest

hinnangutest kordades suuremaks.

5. Varjendi seadmete ja vahendite paiknemisest ja vastavusest

Eelnõu § 12 lg 3 kohaselt varjendis kasutatavad seadmed ja vahendid peavad olema varjendi

omaniku poolt eristatavalt märgistatud, olema alaliselt varjendis ja kasutatavad. Palume § 12

lõiget 3 täpsustada, kuna praegune sõnastus ei ole mõistlik ega proportsionaalne, sest näeb ette,

et kõik varjendis kasutatavad seadmed ja vahendid peavad olema alaliselt varjendis. Eelnõu §

10 lõige 9 näeb ette loetelu vahenditest, mis tuleb varjendis tagada, kuid sellise varustuse puhul

ei ole põhjendatud ega ka praktiliselt otstarbekas nõuda, et see paikneks alaliselt varjendis. Meie

hinnangul on selline nõue problemaatiline vähemalt järgmistel põhjustel. Esiteks ei ole kõik §

10 lõikes 9 nimetatud vahendid olemuslikult kohtkindlad ega varjendi püsivarustuse hulka

kuuluvad. Eelnõu § 12 lõige 1 käsitleb kohtkindlaid seadmeid, avatäiteid ja läbiviike, mille

puhul on põhjendatud nõuda varjendis kasutamiseks toodetud ja sertifitseeritud lahendusi ning

süsteemset ühildumist. Sama loogikat ei saa laiendada kõigile teisaldatavatele vahenditele, mis

on oma olemuselt tarbe- või reservvaru ja mille hoidmise viis võib olla paindlikum. N.ö

tarbevaru alalise hoidmise nõue võib ise tekitada lisaohtu või vähendada varustuse

kasutuskõlblikkust. Eelnõu § 12 lõike 2 järgi ei tohi varjendis kasutatav varustus tekitada

lisaohtu varjendis viibivatele inimestele. Samal ajal on § 10 lõikes 9 nimetatud hulgaliselt

esemeid ja aineid, mille pikaajaline hoidmine varjendis võib tuua kaasa praktilisi ja

ohutusalaseid probleeme. Näiteks joogivesi, veepuhastusaine, ravimid või jooditabletid on

säilivusajaga ning neid tuleb regulaarselt uuendada. Igasugused suuremõõtmelised teisaldatavad

vahendid võtavad ruumi ja võivad tavaolukorras takistada ruumi sihipärast kasutamist või

Mittearvestatud ja selgitatud.

Varjendisse on ette nähtud pinnad varustuse

hoiustamiseks ja tagamaks, et vajalik

komplektne varustus on varjumise hetkel

kasutatav.

63

korrashoidu. Eelnõu § 16 lg 3 järgi võib varjend valmiduse etapis olla kasutusel muul otstarbel

ning ei pea olema ette valmistatud varjumiseks, kuigi tegevused peavad olema suunatud varjendi

korrashoiule. Eeltoodust võiks järeldada, et vähemalt osa varustusest võiks olla hoitud mujal

ning tuuakse varjendisse valmisolekusse seadmise etapis, milleks on eelnõu järgi ette nähtud

kuni 72 tundi. Lisaks eeltoodule toob alalise varustuse hoidmise nõue kaasa tarbetu lisakulu ja

halduskoormuse. Kui kõik vahendid peavad paiknema pidevalt varjendis, võib see tähendada

suuremat ruumivajadust, suuremaid hoiustamispindasid, säilivusaja jälgimist, asendamist ning

ka varguse riski. Eriti ebamõistlik on see selliste vahendite puhul, mida kasutatakse harva, mille

säilivusaeg on piiratud või mille kvaliteedi säilitamiseks on mõistlikum hoida neid kontrollitud

tingimustes mujal ning tuua need varjendisse valmisolekusse seadmise etapis. Seetõttu ei ole

põhjendatud käsitleda kõiki § 10 alusel nõutavaid vahendeid ühtse kategooriana, mida tuleb igal

juhul alaliselt varjendis hoida. Teeme ettepaneku eristada kohtkindlaid ja varjendi toimimiseks

vältimatult vajalikke seadmeid, mis peavad olema alaliselt varjendis ja teisaldatavat varustust ja

tarbevaru, mille võib hoida varjendi vahetus läheduses või muus määratud hoiukohas

tingimusel, et see on märgistatud, kiiresti kättesaadav ja viiakse varjendisse valmisolekusse

seadmise etapis. Teeme ettepaneku sõnastada § 12 lg 3 järgmiselt: „(3) Varjendis kasutatavad

kohtkindlad seadmed ja püsivalt paigaldatud vahendid peavad olema alaliselt varjendis ja

kasutatavad. Teisaldatavad vahendid võivad paikneda väljaspool varjendit tingimusel, et need

on varjumisplaanis määratud hoiukohas, eristatavalt märgistatud, regulaarselt kontrollitud ning

vajaduse korral varjendisse toodavad.”

SOS Lasteküla Eesti Ühing, 02.03.2026.a nr 4-11/2718

Kontaktisik: Aare Aun ([email protected])

Palume Teil täpsustada, kuidas kohanduvad määruse eelnõus toodud sätted

asendushooldusteenuse osutamiseks kasutatavatele pere- ja asenduskodudele ning millistel

juhtudel tekib nende kodude puhul kohustus varjumiskoha rajamise ja varjumisplaani

koostamise järele?

Toome ka konkreetse näite. SOS Lasteküla Eesti Ühingul on Keilas lasteküla, kus ühel

territooriumil paiknevad eraldiseisvad peremajad, mille suletud netopind kokku on üle 2 000

m2. Milliste nõuetega tuleks meil Keila lasteküla puhul arvestada eelpool nimetatud määruse

jõustumisel ?

Selgitatud.

HOS § 163 lg 2 kohaselt peab hoone omanik

varjumisplaanis mh hindama hoone

varjumisvõimalusi. Varjumisvõimaluste

hindamise käigus selgitatakse välja varjumise

korraldus ja varjumiskoha kohandamise

võimalused.

Juhime tähelepanu, et varjendi rajamise

kohustus on uutel elamutel, mille suletud

netopind on 1200 ruutmeetri. Varjumisplaan

64

koostatakse ja võimalusel kohandatakse

varjumiskoht samadele parameetritele

vastavatele olemasolevatele hoonetele.

Vaatamata sellele, et kui elamu suletud netopind

jääb alla 1200 ruutmeetri, ei ole kohustust

varjumiskohta kohandada, siiski soovitame

hoone kasutusviisist ja hoone kasutajate

sihtrühmast hinnata ja läbi mõelda varjumise

korraldus.

Tallinna linn, 24.03.2026.a nr 6-2/176-2

Kontaktisik: Evelyn Tohvri ([email protected])

1. Mõisted

Eelnõus on kasutatud läbivalt mõistet „vahetu kõrgendatud oht“, kuid samas ei ole selgitatud

sellise mõiste sisu. Sisust arusaamine on hoone või teenuse omanikule oluline, et planeerida

kriisideks valmistumist hoones. Tavaolukorras on planeeritud tegutsema hoones maksimaalses

lubatud mahus inimeste hulk, kuid kõrgendatud ohu olukorras (nt Tallinna koolides) on

kavandatud minna pigem kaugõppe vormidele. Seega jääb eelnõus ebaselgeks läbivalt, kui

teenust ei planeerita kõrgendatud ohu olukorras osutada või planeeritakse seda vähendatud

mahus, siis kas sellest tingituna muutuks ka varjendi ehitamise kohustus.

Ettepanek on lisada eelnõu mõistetesse „vahetu kõrgendatud oht“ ja selgitada, kuidas rakendub

varjendi ehitamise kohustus, kui teenust osutatakse erinevalt tavaolukorras ja vahetu

kõrgendatud ohu olukorras.

Mittearvestatud ja selgitatud.

„Vahetu kõrgendatud oht“ käsitletakse

korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) tähenduses.

KorS § 5 lg 4 kohaselt on „kõrgendatud oht“ oht

isiku elule, kehalisele puutumatusele, füüsilisele

vabadusele, suure väärtusega varalisele hüvele,

suure keskkonnakahju tekkimise oht või

karistusseadustiku 15. peatükis sätestatud

I astme kuriteo või 22. peatükis sätestatud

kuriteo toimepanemise oht. Kehalise

puutumatuse riive käesoleva seaduse tähenduses

on seksuaalse enesemääramise õiguse raske

rikkumine või raske tervisekahjustuse

tekitamine.

KorS § 5 lg 5 kohaselt on „vahetu oht“ olukord,

kus korrarikkumine leiab juba aset või on suur

tõenäosus, et see kohe algab.

Vastavalt käesolevale selgitusele täiendatakse

ka seletuskirja § 1 punkti 3 juures.

65

Eelnõu koostajad selgitavad, et haridusasutuste

töökorraldus kriisiolukorras reguleeritakse

asjakohastes kriisiplaanides ning vastav sisend

on aluseks varjendite rajamisel, varjumisplaani

koostamisel ja varjumiskoha kohandamisel.

2. Eelnõu

Täiendamist vajaks varjendi suuruse regulatsioon (§ 4 lg 2, lisa 1). Lisa 1 kohaselt oleks vaja

iga haridusasutuse (koolid ja lasteaiad) hoonele alati ehitada varjend arvestades laste ja personali

maksimaalse arvuga, mida see hoone projekti järgi on planeeritud teenindama. Samas Tallinna

Haridusameti hinnangul „vahetu kõrgendatud ohu olukorras“ korraldatakse kooli töö

kõrgematele vanuseastmetele pigem kaugõppe vormis, mille tulemusena koolis sel hetkel asuks

hinnanguliselt pool kooliperest.

Samuti hoonetes, kus igapäevaselt toimub sotsiaalteenuste pakkumine (nt päevakeskus), vahetu

kõrgendatud ohu olukorras pigem lõpetatakse selliste teenuste pakkumine või teenust pakutakse

piiratud mahus ning seetõttu tegutseb hoones palju vähem inimesi võrreldes hoone

projekteeritud maksimaalse inimeste hulgaga.

Ettepanek on, et varjendi suuruse arvestamine uuele hoonele võiks tugineda teenuse pakkuja

hinnangul, kui suurt hulka inimesi vahetu kõrgendatud ohu olukorras on planeeritud teenindada.

Selgitatud.

Selgitus antud eelmises punktis.

3. Seletuskiri

Mõju kirjeldus sihtrühmale 2 ja 3 (mõju arendajale, mõju omanikule). Seletuskirjas on läbivalt

viidatud, et varjendi rajamisel tõuseb ehitusmaksumus keskmiselt 2%. Selle väitega ei saa

nõustuda. Saadud tagasisidest projekteerijatelt ja hoone ehitajatelt, kujuneks varjendi ehitamise

ühikmaksumuseks vähemalt 2500 eur/m².

Esiteks, tänaseks on kujunenud olukord, et arvestades erinevaid nõudeid haridusasutustele, siis

lasteaedadele ja koolidele pigem maa-aluseid korruseid ei rajata ja igasse ruumi on tagatud

loomuliku valguse ligipääs.

Teiseks, tuleb arvestada ka, et keeruline on leida varjendile optimaalset ristkasutust

tavaolukorras, kuna õppetööd sellistes ruumides ei saa läbi viia (loomuliku valguse puudumine)

ja panipaiku, garderoobe või spordisaale ei ole kooli toimimiseks sellises ulatuses vajalik rajada.

Kui planeerida ruumidesse nt spordi- või huviringide tegevusi, siis tuleks kindlasti arvestada ka

kõrgemate lagede vajadusega (vähemalt 3 meetrit) ning võimsama ventilatsiooni ja suuremate

Selgitatud.

Toetusmeetmete rakendamine sõltub

eelarveliste vahendite olemasolust. Senised

toetusmeetmed on toodud Eesti Valdade ja

Linnade Liidu märkuse nr 5.3 vastuses.

66

pesemisvõimaluste väljaehitamisega. Maa-aluse parkla ehitamine varjendina on samuti selgelt

keerulisem ja kulukam ülesanne, kui minimaalsete nõuetega varjendi ehitamine.

Seega eelpool nimetatud põhjustel varjendi ehitamine tõstab kindlasti hoone ehitusmaksumust

vähemalt 10% ning arvestada tuleb ka hoone hilisemal kasutusel kõrgemate hooldus- ja

kasutuskuludega. Sellises ulatuses investeeringute maksumuse tõus võib edasi lükata uute

kaasaegsete haridusasutuste ehitamise ning pigem kulude optimeerimise eesmärgil hakkavad

omavalitused vanu haridusasutusi rekonstrueerima, et vabaneda koormavast maksimaalsest

varjendi ehitamise nõudest (varjumise nõue lahendatakse varjumiskohtade väljaehitamisega,

mis on rahaliselt tunduvalt soodsam lahendus).

Ettepanek on disainida kaasrahastuse meetmed kohalikele omavalitustele varjendite ehitamiseks

haridusasutustele.