Üldkoosoleku otsus

MAJANDUSAASTA ARUANNE

aruandeaasta algus: 01.01.2025

aruandeaasta lõpp: 31.12.2025

ärinimi: AS Eesti Varude Keskus

registrikood: 11124171

postiaadress: Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa,

Veerenni tn 38b

postisihtnumber: 10138

telefon: +372 6600900

e-posti aadress: [email protected]

veebilehe aadress: https://www.varudekeskus.ee

2

AS Eesti Varude Keskus 2025. a. majandusaasta aruanne

Sisukord

Tegevusaruanne 3

Raamatupidamise aastaaruanne 13

Bilanss 13

Kasumiaruanne 14

Rahavoogude aruanne 15

Omakapitali muutuste aruanne 16

Raamatupidamise aastaaruande lisad 17

Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 17

Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed 23

Lisa 3 Varud 24

Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 24

Lisa 5 Sidusettevõtjate aktsiad ja osad 24

Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 25

Lisa 7 Võlad ja ettemaksed 26

Lisa 8 Tingimuslikud kohustised ja varad 26

Lisa 9 Sihtfinantseerimine 26

Lisa 10 Aktsiakapital 27

Lisa 11 Müügitulu 28

Lisa 12 Muud äritulud 28

Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud 28

Lisa 14 Tööjõukulud 29

Lisa 15 Seotud osapooled 29

Lisa 16 Sündmused pärast aruandekuupäeva 30

Aruande allkirjad 31

Vandeaudiitori aruanne 32

Tegevusaruanne

1. Ettevõte

AS Eesti Varude Keskus on kasvanud 2005. aastal loodud kütuseagentuurist strateegiliseks riigi tegevusvarude haldajaks, saavutades 90 päeva kütusevaru taseme juba 2009. aastaks ning suurendades Eestis hoiustatava kütuse osakaalu 88 protsendini. 2020. aasta pandeemiast tingitud vajadus konsolideerida riiklikud varud viis 1. juulil 2021 organisatsiooni uuenemiseni, mille pädevusse kuulub nüüd lisaks kütusele ka isikukaitsevahendite ja toiduvarude haldamine; alates 2022. aastast on portfelli lisandunud inim- ja veterinaarravimid, strateegiline maagaasivaru ning meditsiiniseadmed, samuti omandas keskus 2023. aastal Pakrineeme LNG-kai ja alustas 2024. aastal nii sadamateenuste pakkumist kui ka kriisipoodide rajamist toidujulgeoleku tagamiseks

Lisaks EVK põhitegevusele varude ja toimepidevuslahenduste haldamisel olid 2025. aasta fookuses põhitegevust ja valdkondlikku varustuskindlust toetavate investeeringute ettevalmistamine ning EVK kujundamine varustuskindluse kompetentsikeskuseks. Möödunud aastal algas Pakrineeme sadama haalamiskaid maismaaga ühendava püsiva käigutee ja muuli projekteerimine ning viidi läbi ehitushange sadamaalale laohoone rajamiseks. Aasta jooksul jätkusid EVK ja AS Tallinna Lennujaam koostöös arendatava lennukikütuse terminali ehitustööd ning terminali haldamiseks loodi ühisettevõte AS Airport Fuel Terminal. EVK hankis 2025. aastal kõik kriisipoodidele vajaminevad 110 elektrigeneraatorit ning aasta lõpu seisuga oli kriisipoodide lepinguid sõlmitud 83.

EVK-st varustuskindluse kompetentsikeskuse kujundamise ülesanne tuleneb omaniku ootustest, et panustada ühiskonna kriisivalmidusse ja kriiside lahendamisesse. Olemasolevaid kogemusi varude haldamisel ning varustuskindluse ja toimepidevuse tõstmiseks lahenduste leidmisel rakendas EVK ka 2025. aastal. EVK nõustas, koolitas ja aitas välja töötada varustuskindluse ja toimepidevuse praktilisi lahendusi. EVK osales ettevõtete, asutuste, kohalike omavalitsuste ja riigi institutsioonide kriisivalmiduse kaardistamisel ning dokumentide koostamisel. Ettevõtte töötajad panustasid märkimisväärselt Euroopa Liidu tasandi aruteludesse ja Eesti positsioonide ette valmistamisse ühtse varustuskindluse ja strateegilise varumise raamistikuga, sealhulgas Internal Market Emergency and

Resilience Act ning Euroopa Liidu varude loomise strateegiaga. See mõjutas ka ettevõtte rolli kujunemist, eelkõige seoses teabevahetuse mehhanismide arendamisega ning võimalike uute ülesannete ja funktsioonide lisandumisega. Samuti arendati regionaalset koostööd naaberriikidega, nagu Läti, Soome, Rootsi ja Poola. Tagamaks Eesti elanikele kriisides hakkama saamiseks vajaliku info kättesaadavus, kuvab EVK oma kodulehel toimepidevate tanklate asukohti Eestis.

EVK töö on korraldatud lähtuvalt kvaliteedijuhtimise süsteemist ja jätkusuutlikkuse põhimõttetest.

Juhtimissüsteem kuulub pidevale uuendamisele ja täiendamisele vastavalt ettevõtte arengule, Vabariigi

Valitsuse ning muude relevantsete asutuste antud korraldustele ja ülesannetele ning EVK ja tema

koostööpartnerite vahel kokkulepitule. Eelnimetatut toetavad juhtimissüsteemi käsiraamat,

asutusesisesed juhendid ja korrad.

Rahuloluküsitlused näitavad, et meie partnerid hindavad EVKd kui professionaalset, kiirelt tegutsevat ja

asjatundlikku organisatsiooni, kus töötavad abivalmid, ühiskonna ja partnerite vajadusega arvestavad, avatud ning hea suhtlemisoskusega inimesed.

1.1. Omaniku ootused

Eesti Varude Keskuse omaniku ootused kehtestati 2024. aasta lõpus. Omaniku ootuste kohaselt on EVK

riigile oluline strateegiline äriühing, mis vastutab hädaolukordade lahendamiseks või nende ohu

tõrjumiseks vajalike tegevusvarude (edaspidi riigi tegevusvaru) ja taristu olemasolu ning kasutusele

võtmise eest, tagades seejuures riigi varustuskindluse, riigi julgeoleku ja elanikkonna toimetuleku.

AS Eesti Varude Keskus klassifikatsioon riigivaraseaduse alusel on valdavalt avalike eesmärkidega

äriühing. Omanik on seadnud EVK-le seitse peamist eesmärki:

 täita riigi poolt kehtestatud strateegilisi eesmärke vastavalt äriühingu suhtes kohaldatavatele

seadustele, regulatsioonidele ja arengukavadele;

 olla varustuskindluse kompetentsikeskuseks, panustada ühiskonna kriisivalmidusse ja kriiside

lahendamisesse;

 tagada äriühingule pandud riigikaitseülesande täitmine ja investeerida äriühingu teenuste toimepidevusse;

 investeerida äriühingu küberturvalisusesse ja teenuste digitaliseerimisse;

 majandada efektiivselt, konservatiivselt ja kasumlikult seadustes sätestatud piirangute raames;

 olla Eesti äriühingutele heaks eeskujuks heade juhtimistavade, sotsiaalse vastutuse ning kõrge ärikultuuri poolest järgides vastutustundliku ühingujuhtimise põhimõtteid ja integreerides need

äriühingu igapäevategevusse, juhtimisse ja strateegiasse;

 hinnata äriühingu (võimalikke ebaeetilisi) ärisuhteid Venemaa ja Valgevenega ning loobuda

sellistest ärisuhetest.

Riigi poolt seatavate eesmärkide täitmise eest vastutab äriühingu nõukogu ja juhatus. Erinevate

eesmärkide tasakaalustamise ja omaniku huvide harmoonilise ning pikaajalise kaitsmise eest vastutab

äriühingu nõukogu.

1.2. Finantseesmärgid

Eesti Vabariigi kui omaniku ootus on, et vabal turul tegutsevad riigi äriühingud töötavad kasumlikult.

EVK kasumlikkuse hindamisel tuleb aga arvestada hädaolukorra seaduses, vedelkütusevaru seaduses

ja maagaasiseaduses sätestatud tegevusvaru moodustamise, haldamise ja rahastamise korraldust.

Arvestades, et EVK saab koguda varumakset vaid mahus, mis katab kütusevarude ja strateegilise

gaasivaru (sh maagaasi terminali haalamiskai ja taristu) haldamiskulud ning üle laekunud varumakset

ei saa arvestada jaotamata kasumi hulka, ei pea omanik äriühingule optimaalseks oodatavat

omakapitali hinda seada.

EVK teeb muid investeeringuid riigi varustuskindluse tagamise eesmärgil lähtudes ainuaktsionäri sellekohastest otsustest. Selliste investeeringute puhul eeldab omanik äriühingult investeeringute

kaudu võimaluste loomist omatulu teenimiseks.

Majandustegevust, sh rahaliste vahendite investeerimist, teostab EVK keskmisest madalamate

riskidega ja konservatiivse kapitalistruktuuriga. Kõik plaanitavad investeeringud peavad olema

põhjalikult läbi analüüsitud, kaasnevad riskid tuvastatud ning arvesse võetud. EVK peab tagama riigi

tegevusvaru väärtuse säilimise, turvalise hoiustamise ning eesmärgipärasuse igal ajahetkel. Riigi

tegevusvaru hoiustamisepartnerite valikul tuleb arvestada ka teenuste toimepidevuse, ristsõltuvuste ja ka riigi julgeoleku ohust tulenevate riskidega.

Ettevõte täidab vedelkütusevaru seaduse nõuet, mille kohaselt varu müügil ja taas soetamisel on

hinnarisk maandatud. Riskimaandusinstrumentide kasutamise esmaseks eesmärgiks on maandada

hinnakõikumisi ja kaitsta ettevõtet ootamatute turumuutuste eest.

1.3. Ettevõtte strateegia

Eesti Varude Keskuse nõukogu kiitis 12. märtsil 2025 heaks ettevõtte strateegia aastateks 2025 – 2028.

Strateegiale annavad raamid nii EVK tegevusi reguleerivad õigusaktid kui omaniku poolsed ootused.

Ettevõtte missioon sõnastab ettevõtte rolli Eesti ühiskonnas: Korraldame nutikalt koos partneritega riigi

varustuskindlust.

Ettevõtte visioon sõnastab soovitud tulevikupildi, mida strateegiliste tegevustega soovime saavutada:

Oleme ühiskonna varustuskindluse viimane kaitseliin ja toimepidevuse eestvedaja.

Missioonil ja visioonil põhinevad organisatsiooni strateegilised suunad ja eesmärgid. EVK roll on tagada

varustuskindlus ning aidata kindlustada toimepidevus, et Eesti ühiskond oleks kriisides vastupidav. See

nõuab meeskonnalt pühendumust Eesti riigi kestmisele ja heaperemehelikku vara hoidmist, nutikat ja

läbimõeldud tegutsemist ning julgust ja initsiatiivikust kriisideks valmistumisel ja nende lahendamisel.

Strateegia kohaselt on EVK peaeesmärk, et varud ja varustuskindlus tagavad Eesti elanike hakkamasaamise kriisiolukorras.

EVK lähiaastate väljakutsed:

• Arendada organisatsiooni, mis oleks Eesti äriühingutele eeskujuks heade juhtimistavade,

sotsiaalse vastutuse ning kõrge ärikultuuri poolest. Väärtustada vastutustundliku

ühingujuhtimise, kestlikkuse ja ESG põhimõtteid.

• Liikuda varude haldamiselt varustuskindluse tagamise suunas. Tõstatada olulisi

varustuskindluse kitsaskohti ja juhtima lahenduste väljatöötamist, pakkudes kompetentsi ning panustades ühiskonna kriisivalmidusse ja kriiside lahendamisse. Arendada EVK

organisatsiooniks, mis lisaks varude haldamisele, on partnerite poolt hinnatud ja lahendusi

pakkuv toimepidevuse ja varustuskindluse kompetentsikeskus.

• Arendada välja analüüsivõimekus, et luua olukorrapilt kommertsvarudest ja monitoorida

varustuskindluse riske.

• Kujundada EVK-st Euroopa Liidu siseturu hädaolukorra ja valmisoleku määruse

rakendumisel keskne teabevahetusasutus, aidates kaasa kaupade, teenuste ja tööjõu liikumisele erinevates kriisiolukordades.

• Olla toimepidevuse eestvedaja. Luua ja rakendada varuvaldkondade erisustega arvestavat

toimepidevuse ja kaitsemeetmete kontseptsiooni ning nõustada ja toetada selles oma

partnereid. Viia läbi õppusi ja teabepäevi, mis vahendavad parimaid praktikaid ja muudavad

iga varuvaldkonna tervikahela kriisikindlamaks.

• Tagada EVK riigikaitse ülesannete täitmine ja investeerida ettevõtte toimepidevusse, varude kaitsemeetmetesse ning EVK kriisivalmidusse ja inimeste kriisikoolitustesse.

• Kujundada EVK-st aastaks 2028 mittesõjalise rahvusvahelise abi küsimist ja vastuvõtmist

koordineeriv asutus, kellel on pädevus ja kompetents nõustada kriisi lahendavaid asutusi

abi taotlemisel ja logistika korraldamisel.

• Panustada küberturvalisusesse ja saavutada EVK vastavus Eesti infoturbe standardile.

• Leida eelarve vähenemise tingimustes nutikaid lahendusi, liikudes varude hoidmiselt

varustuskindluse tagamise suunas ja panustades oma teadmiste ja kompetentsiga kriitiliste valdkondade toimepidevusse ning kriiside ennetamisse.

• Vedelkütusevaru haldamisel olla valmis reageerima turumuutustele, olla usaldusväärne

partner rahvusvahelistes koostöövõrgustikes, teha siseriiklikult koostööd turuosalistega ja

pakkuda kompetentsi valdkonna toimepidevuse ja kaitstuse tõstmisel. Rajada

lennukikütuse varu hoiustamiseks vajalik taristu ja hallata seda koostöös ASga Tallinna

Lennujaam. Kindlustada kütuse kättesaadavus kriisisituatsioonis olulistele tankijatele ning

jagada avalikkusele teavet toimepidevate tanklate asukohtadest. Analüüsida vedelkütuse

kriisiaegse logistika toimimist ning saada ülevaade nõudlusest ja pakkumise võimalustest.

• Maagaasi varustuskindluseks koostöös gaasivõrgu süsteemioperaatoriga olla igal ajal

valmis võtma Pakrineeme sadam kasutusse ja investeerida Pakrineeme kinnistu

kaitsemeetmetesse. Luua olukorrapilt kommertsvarudest ja biogaasi siseriiklikest

tootmisvõimekustest. • Tervishoiuvarus luua selgus riigikaitselises kriisis vajaliku tervishoiuvaru osas. Ravimite

varustuskindluse tagamiseks toetada kompetentsiga kriitiliste ravimite kodumaise

tootmisvõimekuse arendamist, aidata kaasa üldapteekide toimepidevusele kriisiolukorras,

teha siseriiklikku ja rahvusvahelist koostööd olukorrapildi loomiseks ja parimate lahenduste

leidmiseks.

• Toidu- ja esmatarbekaupade osas panustada enam varustuskindluse tagamisse ning toidu

kodumaise tootmisvõimekuse tõstmisesse ja tarneahela kriisikindlusesse. Toidu varustuskindluse tagamiseks luua kriisipoodide võrgustik, tagada nende valmisolek ja

toimimine kriisiolukorras; luua olukorrapilt toidu kommertsvarudest ja aidata kaasa toidu

varustuskindluse tagamisele läbi veterinaarravimite varu haldamise ja tooraine varu

suurendamise.

• Investeerida ettevõtte tegevusalade raames ärivõimalustesse, mis toetavad varude ja

varade tõhusamat haldamist ning majandamist. Tõhusama haldamise eesmärgil kasutada võimalust ladustamise võimekuse rajamiseks ettevõtte omanduses olevatele kinnistutele

või koostööpartnerite juurde. Eesmärk on samuti välja töötada ja realiseerida uued

ärivõimalused Pakrineeme sadamas, kui need ei kahjusta EVK põhitegevusi.

1.4. Peamised finantssuhtarvud

Peamised finantssuhtarvud 2025 2024

Omakapitali määr % (omakapital / varad kokku x 100) 99% 98%

Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja (käibevara / lühiajalised

kohustised) 70,60 53,40

Likviidsuskordaja (likviidsed varad / lühiajalised kohustised) 3,47 2,79

Varade maht, EUR 390 218 636 391 963 181

Omakapital, EUR 385 167 317 385 229 138

EVK tegevus jaguneb järgmiselt tegevusaladele: (1) vedelkütuse varu, (2) strateegiline maagaasivaru,

(3) riigi tegevusvaru ja toimepidevus ning (4) muud.

Vedelkütuse varu ja strateegiline maagaasivaru tegevus on tulemilt neutraalne, sest nendel

tegevusaladel tekkivad kulud on kaetud varumaksete ja varumaksete reserviga. Riigi tegevusvaru ja toimepidevuse valdkonnas tekkivad kulud on kaetud sihtfinantseerimisega, kasum tekib põhivarade ja

väljaostetud varude sihtfinantseerimisest. Tegevusalal „Muud“ kajastuvad ebaregulaarsed

majandustehingud, mis ei kuulu eelmainitud valdkondadesse.

2. 2025. aasta sündmuste mõju EVK tegevusele

2025. aastat iseloomustas jätkuvalt keeruline julgeolekukeskkond, kus omavahel segunesid

geopoliitilised pinged, tarneahelate haavatavus ning sektoripõhised kriisid. Neist oli osaliselt mõjutatud

ka EVK tegevused.

Jätkuv sõda Ukrainas ning sellega seotud hübriidohud suurendasid vajadust kriitilise taristu kaitseks ja

varustuskindluse tugevdamiseks. Läänemere piirkonnas püsisid riskid energia- ja sidetaristule,

sealhulgas Läänemere merekaablitele ja ühendustele, mis suurendasid vajadust tagada EVK ja

lepingupartnerite valmisolek tegevuste jätkamiseks katkestuste korral. Seetõttu alustati EVK

lepingupartnerite toimepidevuse- ja varude kaitstuse meetmete väljatöötamisega.

2025. aastal jätkus sigade Aafrika katku levik, mis mõjutas põllumajandus- ja toidusektorit ning tõi esile

toidujulgeoleku olulisuse. Toidujulgeolek sai kõrgendatud tähelepanu samuti tänu Riigikontrolli poolt

läbi viidud auditile riigi tegevusvarude osas. Tervishoiu varustuskindluse valdkonnas tingisid

pikaajalised tarneraskused 2025. aastal ühe silmaravimi varu kasutusele võtmise.

Euroopa Liidu tasandil jätkus arutelu ühtse varustuskindluse ja strateegilise varumise raamistikuga,

sealhulgas Internal Market Emergency and Resilience Act ning Euroopa Liidu varude loomise strateegiaga. See mõjutas ka EVK rolli kujunemist, eelkõige seoses teabevahetuse mehhanismide

arendamisega ning võimalike uute ülesannete ja funktsioonide lisandumisega.

Globaalselt pingelised ajad mõjutasid nii kütuse kui valuutaturgude volatiilsust. Aastat iseloomustasid

geopoliitilised kriisid, nafta pakkumise poolel jätkuv mure maailma peamiste tootjariikide poliitiliste

valikute ja nõudluse poolel kütuse importijate majanduskasvu üle. Brenti toornafta hind püsis 60–75

dollarit barrelis vahemikus ning nõrgenes aasta lõpus tugeva ülepakkumise tõttu.

3. Tegevus

3.1. Vedelkütusevaru

EVK vedelkütusevaru vastab seaduses nõutud 90 päeva tavatarbimise mahule. Varu on soetatud,

roteeritud ja hallatud optimaalsete kuludega. Vedelkütusevaru roteerimine on osa EVK rutiinsetest

tegevustest, millega tagatakse kauba kvaliteedinõuete täitmine. Eestis hoiustatakse 88% varudest. EVK

vedelkütusevaru on kindlustatud ja ettevõte korraldab vedelkütusevaru säilimise kindlustamiseks

regulaarselt inspektsioone.

Erinevalt muust Euroopast ja hoolimata majanduskeskkonna negatiivsest muutusest püsis Eestis kütuste tarbimine äärmiselt ühtlasel tasemel. Eesti tarnekindlus on tänu kütusefirmade

vastutustundlikule äritegevusele hästi tagatud. Lisaks EVK varudele on Eesti kütusmüüjatel tavapäraselt

ladustatud keskmiselt ühe kuu tavatarbimise mahus nii bensiini kui diislikütuse kommertsvarud.

Koostöö tihendamiseks kütuseettevõtetega loodi EVK juurde ettevõtjate ja puudutatud riigi

institutsioonide esindajatest koosnev Partnerkogu. Partnerkogu koosolekutel käsitletud teemad olid

seotud kütusevaru kasutusele võtmise harjutamisega, elutähtsate teenuste osutajate nõuetega ja sektori toimepidevuse tõstmisega. Alates 2025. aasta keskpaigast kuvab EVK oma kodulehel

Kliimaministeeriumi soovil ja kokkuleppel kütuseettevõtjatega toimepidevate tanklate asukohti Eestis.

Aasta jooksul jätkusid EVK ja AS Tallinna Lennujaam koostöös arendatava lennukikütuse terminali

ehitustööd. Projekt loob võimaluse suurendada mitmekordselt lennujaamas paikneva varu mahtu.

Lennukikütuse terminali haldamiseks loodi EVK ja AS Tallinna Lennujaam poolt ühisettevõte AS Airport

Fuel Terminal.

3.2. Maagaasivaru ja Pakrineeme sadam

Euroopa Liidu liikmesriikidele, mille territooriumil ei ole gaasihoidlaid, sätestati 2022. aastal kohustus

hoiustada vähemalt 15 protsenti oma aastasest gaasitarbimisest teistes liikmesriikides asuvates

terminalides. EVK sai 2022. aasta kevadel Vabariigi Valitsuselt ülesande moodustada Eestile kuni 1TWh

ulatuses strateegiline maagaasivaru ning täitis selle eesmärgi järgneva aasta jooksul.

Gaasi hoiustakse Lätis asuvas maa-aluses gaasihoidlas. Arvestades Eesti aastast maagaasi tarbimist

(2025. aastal ca 3,35 TWh) moodustab riigi strateegiline varu sellest ligikaudu kolmandiku.

Lisaks maagaasivaru haldamisele on EVK omandis gaasi varustuskindluse tagamise eesmärgil

Pakrineeme sadam. Koostöös gaasi süsteemihalduri AS Elering gaasi vastuvõtmise taristuga on

tagatud sadamas võimekus gaasi tarnehäirete korral võtta vastu veeldatud maagaasi taasgaasistamise

ujuvterminale. Alates 2024. aasta algusest osutab Pakrineeme Sadam sadamateenuseid ja on avatud

ka turuosalistele kommertskasutuseks.

2025. aasta 1. juulist hakkasid kehtima võrguoperaatori AS Elering gaasi ülekandevõrguga lihtsustatud

liitumise tingimused, mis võimaldavad Pakrineeme sadamas lühiajaliselt vastu võtta ka ühekordse

gaasilasti sisestamiseks ujuvterminale. Uuendus lisab turuosalistele täiendava võimaluse LNG

maaletoomiseks Balti riikidesse ja Soome.

EVK alustas 2025. aastal haalamiskaid maismaaga ühendava püsiva käigutee ja muuli rajamiseks

projekteerimisega. Samuti alustati projekteerimist sadamaalale laohoone rajamiseks ning viidi läbi

ehitushange.

3.3. Tervishoiuvarud

Osana tervishoiuvarudest on EVK hallata ulatusliku nakkuspuhangu jaoks perearstidele, haiglatele,

kiirabile ning sotsiaalhoolekande asutustele mõeldud isikukaitsevahendite ühe kuu kriisiaegse

tiputarbimisele vastav varu. Isikukaitsevahendite varu on moodustatud nii väljaostetud kui delegeeritud

varuna.

Elanikkonnale hoitava tervishoiuvaru koosseisu kuuluvad apteekides müüdavad inimravimid

eesmärgiga suurendada varustuskindlust ning maandada võimalikke pikaajalisi tarnetõrgetega seotud

riske. 2025. aastal uuendas Ravimiamet inimravimite nomenklatuuri ja koguseid, mis on aluseks varu

moodustamisel. Uute sihtväärtuste saavutamiseks kuulutas EVK 2025. aasta lõpus välja ravimivarude

hanke. Seoses pikaajaliste tarneraskustega võeti ravimivarust 2025. aastal kasutusele ühe silmaravimi

varu. 2024. aastast hoiustab EVK samuti inimestel kodus kasutamiseks mõeldud meditsiiniseadmete

varu.

Nii inimravimite kui valdavas osas meditsiiniseadmete puhul põhineb varu ettevõtjatega sõlmitud

delegeeritud varu lepingutel, millega ettevõtted võtavad kohustuse luua täiendav laovaru, seda

hoiustada ja pidevalt uuendada. EVK korraldab tervishoiuvarude olemasolu ja säilimise kindlustamiseks

regulaarselt inspektsioone.

Lisaks delegeerituna moodustatud varule on EVK alustanud Eesti ravimitootjatega konsultatsioone

kriitiliste ravimite kohapealse tootmisvõime tagamiseks.

2025. aastal alustatud kriispoodide loomisega paralleelselt toimub ettevalmistus ka kriisides

kasutavate apteekide autonoomse elektrivarustuse tagamiseks.

3.4. Toidu varustuskindlus

Toidu varustuskindluse tagamisse panustavad erinevad kihid. EVK hallata on riigi valmistoiduvaru, mis

põhineb delegeeritud varu lepingutel, kus EVK lepingupartneriteks on ettevõtted, kellel on kohustus

kokkulepitud hulka toitu ja jooke igal ajahetkel oma ladudes hoida ja seda pidevalt värskena hoida.

Seoses lepingute lõppemisega viis EVK 2025. aastal läbi toiduvaru hanked järgmiseks perioodiks. Toiduvarude olemasolu ja säilimise kindlustamiseks viib EVK läbi regulaarselt inspektsioone.

Toidu varustuskindluse tagamisse panustab valmistoiduvaru kõrval veterinaarravimite varu, mida EVK

haldab alates 2024. aastast. Moodustatud varusse kuuluvad põllumajandusloomade- ja lindude taudide

ohjamiseks ning ennetamiseks mõeldud olulisemad vaktsiinid, antibiootikumid ja põletikuvastaseid

ravimeid.

Kaubanduse toimepidevuse tagamiseks loob EVK kriisipoodide võrgustikku. 2025. aastal hangiti kõik

110 kriisipoodidele vajaminevad generaatorid ja sõlmiti lepingud 83 kriisipoega. Pikaajalise toidu varustuskindluse tagamiseks jätkab EVK koostöös partneritega toidutootmise ja tarneahelate

toimepidevuslahenduste kavandamise ning rakendamisega.

3.5. Toimepidevuse ja logistika korraldamine

Kuna varude kättesaadavus oleneb ettevõtjate teenuste kättesaadavusest ja tarneahelate kindlusest,

on EVK ülesandeks koostöös oluliste tootjate, laopidajate, teenuste osutajate, aga ka logistikaettevõtete ja teiste partneritega seirata ja tugevdada valdkondlikku toimepidevust.

EVK on oma varuliikide hoiustamislepingutes sätestanud partneritele toimepidevusnõuded, mille

kohaselt peab varude kättesaamine olema tagatud olenemata põhiteenuste katkestustest. Lähtudes

EVK poolt välja töötatud kontseptsioonist on varude logistika korraldatud ja on olemas logistikateenuse

osutaja. Varude kättesaadavuse tagamiseks on EVK-l erineva võimsusega elektrigeneraatoreid.

4. Tegevusega kaasnevad olulised keskkonna- ja sotsiaalsed mõjud

EVK lähtub oma tegevustes ja otsustes säästva arengu põhimõtetest ja prioriteetidest. Peame oluliseks ettevõtte kompetentside kasvatamist ja töötajate arendamist. Väärtustame ja tunnustame kõiki

töötajaid vastavalt tööpanusele õiglaselt, olenemata tema soost või tõekspidamistest. Edendame oma

töötajate tervist ning kaitseme oma töötajate õigusi.

EVK annab igapäevaselt oma panuse kestlikusse arengusse ning säästvasse eluviisi, sh toetab

säästvaid riigihankeid kooskõlas Eesti Vabariigi tegevuspoliitikate ja prioriteetidega. Arvestades EVK

põhitegevust ning ettevõttele omaniku poolt seatud strateegilisi eesmärke, EVK eelarvet ning kulusid, panustab EVK järgnevatesse kestliku arengu eesmärkidesse: kaotada nälg, hea tervis ja heaolu,

kvaliteetne haridus, sooline võrdõiguslikkus, puhas vesi ja sanitaartingimused, taskukohane ja puhas

energia, inimväärne töö ja majanduskasv, ebavõrdsuse vähendamine, vastutustundlik tarbimine ja

tootmine, ookeani ja mereökosüsteemid ning rahu, õiguskaitse ja tugevad institutsioonid.

5. Aruandekuupäeva järgsed sündmused

2025. aasta lõpus eeldati, et 2026. aastal kujuneb naftaturg tarbijate jaoks soodsamaks ning hinnasurve

väheneb. Bilansipäeva järgselt 2026. aasta alguses eskaleerusid aga geopoliitilised pinged Pärsia lahe

piirkonnas ning Hormuzi väina sulgemine eemaldas turult märkimisväärse osa meritsi veetavatest

nafta- ja gaasivoogudest. See tõi kaasa toornafta hinna tõusu üle 100 USA dollari barreli kohta ning

maagaasi hinna kahekordistumise Euroopas, samal ajal kui rafineeritud kütuste hinnad kallinesid

hüppeliselt. Nimetatud sündmused mõjutasid EVK tegevust tänu käimasolevatele kütusevaru

rotatsioonidele. Lisaks on tehtud Rahvusvahelise Energiaagentuuri eestvõttel otsused

vedelkütusevarude vabastamiseks, sh. Eestis.

Aruandekuupäeva järgselt ei ole toimunud suuremahulisi soetusi ega tegevusi, millel oleks juhatuse hinnangul korrigeeriv mõju 2025. aasta bilansile või kasumiaruandele.

Hea ühingujuhtimise tava aruanne 2025

AS Eesti Varude Keskus on võtnud endale kohustuse rakendada äriühingu juhtimisel hea ühingujuhtimise tava ning kirjeldada selle järgimist ühingujuhtimise aruandena majandusaasta aruande

koosseisus. Ettevõtte ühingujuhtimise aruanne on avaldatud veebilehel www.varudekeskus.ee lõigus

„Majandusaasta aruanne“.

Ühingujuhtimise heade tavade järgimisel lähtume riigivara seadusest (edaspidi RVS), Hea

Ühingujuhtimise Tava (edaspidi HÜT) juhistest ning ettevõtte ülesannete eripärast tulenevalt

vedelkütusevaru seaduses, maagaasiseaduses ja hädaolukorra seaduses (edaspidi HOS) sätestatud

põhimõtetest.

Riskijuhtimise ja sisekontrolli toimimise tagamiseks on ettevõttes moodustatud auditikomitee ja

kasutatakse siseaudiitori teenuseid. Tulenevalt ettevõtte töökorraldusest ei ole siseaudiitori ametikoha

loomist peetud otstarbekaks.

Ettevõtte järelevalve teostamisega seotud küsimuste lahendamiseks moodustatud auditikomitee

ülesandeks on nõukogu nõustamine riskijuhtimise, sisekontrolli ning finantsaruandluse küsimustes.

Riskijuhtimise ja sisekontrolli tagamiseks on juhatus koostanud nõutavad sise-eeskirjad, võtnud vastu

vajalikud korrad ja loonud asjakohase aruandlussüsteemi.

Ettevõtte juhtimise korralduses esineb võrdluses HÜT soovituslike juhistega mõningaid erisusi.

Mittejärgitavad HÜT juhised puudutavad ettevõtte üldkoosoleku läbiviimise korda ja vedelkütusevaru

seadusest tulenevaid erisusi nõukogu liikmete määramisel.

AS Eesti Varude Keskus on välja arendanud, dokumenteerinud ja juurutanud oma juhtimissüsteemi

vastavalt standardi ISO 9001:2015 nõuetele.

1. Juhtimine

Ettevõte on täielikult riigile kuuluv äriühing, mida üldkoosolekul esindab ainuaktsionäri esindajana majandus- ja tööstusminister. Seega on HÜT aruandes sätestatud emitentide õiguste teostamine

olulises osas tagatud ning investorite ja aktsionäride võrdse kohtlemise reeglid, mida tuleks rakendada

laiema omanike ringiga ühingu töö korraldamisel, EVK juhtimisel ei kohaldu.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) valitsemisel olevate äriühingute juhtimise

korraldamisel lähtutakse riigi enamusosalusega ettevõtetele kehtestatud üldkoosolekute töökorrast.

Töökorras esitatud nõuded on täienduseks riigivara seaduses sätestatud riigi äriühingu juhtimise

põhimõtetele. Töökorras on muuhulgas sätestatud:

 üldkoosoleku pädevus;

 üldkoosolekute juhtimise, läbiviimise, koosolekul osalemise kord;

 nõuded üldkoosoleku kutse, päevakorra, protokollimise ja eelnõude osas;

 üldkoosoleku otsuste langetamise, nende vormistamise ja avaldamise kord.

Üldkoosoleku pädevus hõlmab põhikirja muutmist, aktsiakapitali suurendamist ja vähendamist,

nõukogu liikmete valimist ja tagasikutsumist, audiitorite valimist, erikontrolli määramist, majandusaasta

aruande kinnitamist ja kasumi jaotamist, ettevõtte ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja/või

lõpetamise otsustamist.

2. Nõukogu

Ettevõtte tegevust ja juhtimist korraldab ning järelevalvet juhatuse tegevuse üle teostab nõukogu. Nõukogu tegutseb iseseisvalt ja aktsionäri parimates huvides ning osaleb ühingu tegevust puudutavate

oluliste otsuste tegemisel.

Ainuaktsionäri 20.10.2025 otsusega muudeti EVK põhikirja. Muudetud põhikirja kohaselt koosneb

nõukogu kuni kuuest liikmest. Vähemalt üks nõukogu liige valitakse kütuse müüjaid ühendava

organisatsiooni esitatud kandidaatide hulgast, kes esindavad vedelkütusevaru seaduse § 8 lõikes 2

sätestatud varumakse maksjaid, arvestades vedelkütusevaru seaduse § 14 lõike 1 punktis 2 sätestatud

erisust.

Nõukogu liikmed valitakse kuni kolmeks aastaks. Nõukogu liikmed määrab ja kutsub tagasi

üldkoosolekul ainuaktsionäri esindav majandus- ja tööstusminister. Nõukogu esimehe valib

üldkoosolek riigipoolsete nõukogu liikmete seast.

Põhikirja muutmise järgselt tegi ainuaktsionär 22.11.2025 otsuse pikendada Erkki Tori volitusi nõukogu

liikmena kolme aasta võrra ja kutsuda Rein Vaks nõukogust tagasi.

2025. aasta lõpu seisuga oli ettevõtte nõukogu koosseis järgmine:

 Maria Alajõe – MKM-i strateegia ja teenuste juhtimise asekantsler

 Krista-Maria Alas - MTÜ Eesti Transpordikütuste Ühing tegevjuht

 Jaan Lepp – ettevõtja, logistikaekspert

 Raul Puusepp – AS Tallinna Kaubamaja Grupp juhatuse esimees

 Erkki Tori – Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektor

Üldkoosoleku otsusega on nõukogu esimehe tasu 1000 eurot kuus ja nõukogu liikme tasu 500 eurot

kuus. Nõukogu liikme tasule võib lisanduda täiendav tasu nõukogu organi tegevuses osalemise eest. Sellisteks organiteks võivad olla auditikomitee või hangete hindamiskomisjon. Nõukogu liikmetele

maksti 2025. aastal tasudena kokku 45 750 eurot.

Vastavalt põhikirjale moodustab nõukogu ettevõtte auditikomitee. 2025. aasta lõpu seisuga töötas

auditikomitee koosseisus:

 Andres Uusma – MKM-i eelarveosakonna juhataja, auditikomitee esimees

 Rein Vaks – Kliimaministeeriumi energeetika osakonna juhataja

 Jaan Lepp – EVK nõukogu liige

3. Juhatus

Ettevõtte juhatus oli 2025. aasta lõpu seisuga kolmeliikmeline, juhatuse esimees Ando Leppiman ja juhatuse liikmed Priit Enok ning Priit Ploompuu.

Vastavalt ettevõtte põhikirjale ei või juhatuse liikmeks olla samal ajal riigi tegevusvaru koosseisu

kuuluvate kaubagruppide müügi või samade kaubagruppide hoiuteenuse tegevusalal tegutseva

mistahes juriidilise isiku osanik või juhtimisorgani liige ega ka isik, kelle suhtes kohus on kohaldanud

juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb aktsiaselts, või kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse või

kohtulahendi alusel. Korruptsioonivastase seaduse mõistes on EVK juhatuse liikme staatus

võrdsustatud ametiisiku staatusega, kel on kohustus pidada kinni tegevus- ja toimingupiirangutest.

Juhatus teeb igapäevaseid juhtimisotsuseid iseseisvalt ilma omaniku ja nõukogu sekkumiseta.

Juhtimisotsuste tegemisel lähtub juhatus äriühingu parimatest huvidest jättes kõrvale isiklikud ja/või

ühegi kontrolliva osapoole huvid. Juhatus kohustub tagama ettevõtte jätkusuutliku arengu vastavalt

ettevõtte ülesannetele, üldkoosoleku ning nõukogu seatud eesmärkidele ja strateegiale. Toiminguteks, mis väljuvad ettevõtte igapäevase majandustegevuse raamest, vajab juhatus nõukogu kooskõlastust.

Juhatus tagab nõukogu liikmete pideva informeerituse ettevõtte majanduslikust olukorrast ning

majandustegevusega seotud olulisematest asjaoludest. Juhatuse liikmetele maksti 2025. aastal

tasudena kokku 340 001 eurot.

4. Teabe avaldamine ja aruandlus

Ettevõte avaldab oma veebilehel pidevalt informatsiooni ühingu juhtimise, tööpõhimõtete, riigi

vedelkütusevaru, maagaasivaru ja tegevusvaru korralduse, asjakohaste regulatsioonide ning avalike

hangete kohta. Veebilehel on avaldatud ühingu põhikiri, aastaaruanded, kvartaliaruanded ja varumakseid puudutav info.

Aruandluse korraldamisel lähtub ettevõte riigivaraseaduses, vedelkütusevaru seaduses,

maagaasiseaduses, hädaolukorra seaduses, avaliku teabe seaduses, Euroopa Nõukogu toornafta ja/või

naftatoodete miinimumvaru direktiivis ja EVK põhikirjas sätestatust. Ettevõtte tegevuse eripärast

tulenevalt peab juhatus üksikasjalikku ja pidevalt ajakohastatavat arvestust kogu soetatud ja hoiustatud

varu koosseisu kohta ning edastab vajalikud aruanded MKM-le ja vedelkütusevaru osas ka

Statistikaametile. Statistikaamet esitab aruande põhjal Euroopa Komisjonile kokkuvõtlikud andmed vedelkütusevaru koosseisu ja varu koguste kohta. Iga-aastaselt esitab ettevõte Euroopa Komisjonile

aruande, milles märgitakse meetmed, mille abil tagatakse vedelkütusevaruvaru kättesaadavus ja

kontroll. Hädaolukorra seaduse kohaselt on ettevõttel kohustus esitada kaks korda aastas MKM-le

andmed oma valduses oleva varu koosseisu, koguse, aegumise tähtpäevade, asukohtade ja varu

omanike kohta.

5. Finantsaruandlus ja raamatupidamise auditeerimine

Ettevõttel on kohustus esitada nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest, seega hiljemalt iga aasta 30. aprilliks, auditeeritud ja nõukogu poolt kinnitatud majandusaasta aruanne. Raamatupidamise

aastaaruande koostamise eest vastutab juhatus, aruande kontrollimise eest audiitor ja nõukogu.

Vajadusel osaleb audiitor majandusaasta aruande nõukogule esitlemisel.

13

AS Eesti Varude Keskus 2025. a. majandusaasta aruanne

Raamatupidamise aastaaruanne

Bilanss (eurodes)

31.12.2025 31.12.2024 Lisa nr

Varad

Käibevarad

Raha 17 513 679 18 795 690

Nõuded ja ettemaksed 1 739 650 2 084 381 2

Varud 337 383 151 338 722 897 3

Kokku käibevarad 356 636 480 359 602 968

Põhivarad

Investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse 2 144 0 5

Materiaalsed põhivarad 33 580 012 32 360 213 6

Kokku põhivarad 33 582 156 32 360 213

Kokku varad 390 218 636 391 963 181

Kohustised ja omakapital

Kohustised

Lühiajalised kohustised

Võlad ja ettemaksed 2 488 635 4 531 390 7

Sihtfinantseerimine 2 562 684 2 202 653 9

Kokku lühiajalised kohustised 5 051 319 6 734 043

Kokku kohustised 5 051 319 6 734 043

Omakapital

Aktsiakapital nimiväärtuses 323 862 100 323 862 100 10

Ülekurss 24 642 953 24 642 953

Kohustuslik reservkapital 5 889 548 4 400 012

Muud reservid 19 869 027 19 923 627

Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 10 965 510 10 965 510

Aruandeaasta kasum (kahjum) -61 821 1 434 936

Kokku omakapital 385 167 317 385 229 138

Kokku kohustised ja omakapital 390 218 636 391 963 181

14

AS Eesti Varude Keskus 2025. a. majandusaasta aruanne

Kasumiaruanne (eurodes)

2025 2024 Lisa nr

Müügitulu 7 467 185 8 770 692 11

Muud äritulud 4 710 959 6 181 480 12

Kaubad, toore, materjal ja teenused -1 321 368 -793 337

Mitmesugused tegevuskulud -9 175 071 -11 460 521 13

Tööjõukulud -1 303 745 -1 256 257 14

Põhivarade kulum ja väärtuse langus -782 444 -710 114 6

Muud ärikulud -30 506 -24 374

Kokku ärikasum (-kahjum) -434 990 707 569

Kasum (kahjum) sidusettevõtjatelt -9 106 0

Intressitulud 382 275 743 972

Intressikulud 0 -70

Muud finantstulud ja -kulud 0 -16 535

Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist -61 821 1 434 936

Aruandeaasta kasum (kahjum) -61 821 1 434 936

Sealhulgas:

Tulu varade sihtfinantseerimisest -1 967 423 -3 330 187

Sihtfinantseerimisega kaetud varade kulum ja väärtuse

langus 97 071 28 639

Aruandeaasta kasum (kahjum) sihtfinantseerimise

netomeetodi korral -1 932 173 -1 866 612

15

AS Eesti Varude Keskus 2025. a. majandusaasta aruanne

Rahavoogude aruanne (eurodes)

2025 2024 Lisa nr

Rahavood äritegevusest

Ärikasum (kahjum) -434 990 707 569

Korrigeerimised

Põhivarade kulum ja väärtuse langus 782 444 710 114 6

Muud korrigeerimised -4 689 968 -5 986 359 9

Kokku korrigeerimised -3 907 524 -5 276 245

Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 331 242 3 756 073 2

Varude muutus 1 339 746 -8 779 238 3

Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -2 042 756 759 310 7

Laekumised sihtfinantseerimisest 5 050 000 3 441 000 9

Kokku rahavood äritegevusest 335 718 -5 391 531

Rahavood investeerimistegevusest

Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade

soetamisel -2 002 242 -1 120 346 6

Tasutud sidusettevõtjate soetamisel -11 250 0

Laekunud intressid 395 763 703 263

Kokku rahavood investeerimistegevusest -1 617 729 -417 083

Rahavood finantseerimistegevusest

Makstud intressid 0 -70

Muud väljamaksed finantseerimistegevusest 0 -6 497

Kokku rahavood finantseerimistegevusest 0 -6 567

Kokku rahavood -1 282 011 -5 815 181

Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 18 795 690 24 620 909

Raha ja raha ekvivalentide muutus -1 282 011 -5 815 181

Valuutakursside muutuste mõju 0 -10 038

Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 17 513 679 18 795 690

16

AS Eesti Varude Keskus 2025. a. majandusaasta aruanne

Omakapitali muutuste aruanne (eurodes)

Kokku

Aktsiakapital

nimiväärtuses

Ülekurss Kohustuslik

reservkapital

Muud reservid Jaotamata

kasum (kahjum)

31.12.2023 323 862 100 24 642 953 1 961 648 20 056 305 13 112 242 383 635 248

Arvestuspõhimõtete

muutuste mõju 0 0 0 -132 678 291 632 158 954

Korrigeeritud saldo

31.12.2023 323 862 100 24 642 953 1 961 648 19 923 627 13 403 874 383 794 202

Aruandeaasta kasum

(kahjum) 0 0 0 0 1 434 936 1 434 936

Muutused reservides 0 0 2 438 364 0 -2 438 364 0

31.12.2024 323 862 100 24 642 953 4 400 012 19 923 627 12 400 446 385 229 138

Aruandeaasta kasum

(kahjum) 0 0 0 0 -61 821 -61 821

Muutused reservides 0 0 1 489 536 -54 600 -1 434 936 0

31.12.2025 323 862 100 24 642 953 5 889 548 19 869 027 10 903 689 385 167 317

Täpsem informatsioon aktsiakapitali kohta on toodud lisas 10.

Muude reservidena kajastatakse vedelkütuse rotatsioonide reserv. Vedelkütusevarude rotatsioonide reserv on loodud tulevaste perioodide

varude rotatsioonide võimaliku kahjumi katmiseks. Reserv tekkis 2011. a. vedelkütusevarude rotatsiooni tulemusel vana

varu müügimaksumuse ja kaalutud keskmise soetusmaksumuse vahest, reservi suurus on 31.12.2025 seisuga 19 869 027 eurot.

17

AS Eesti Varude Keskus 2025. a. majandusaasta aruanne

Raamatupidamise aastaaruande lisad

Lisa 1 Arvestuspõhimõtted

Üldine informatsioon

AS Eesti Varude Keskus (edaspidi ettevõte) 2025. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti

finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele

tuginev avalikkusele suunatud finantsaruandluse nõuete kogum, mille põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seadusega ning

mida täpsustavad rahandusministri määrusega kinnitatud Raamatupidamise Toimkonna juhendid. AS Eesti Varude Keskus kui riigi

tütarettevõtja, lähtub ettevõtte aastaaruande koostamisel ka avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis sätestatud nõuetest.

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse meetodist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud

alljärgnevates arvestuspõhimõtetes.

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.

Raha

Raha ja rahalähenditena kajastatakse lühiajalisi kõrge likviidsusega investeeringuid, mida on võimalik konverteerida teadaoleva summa

raha vastu ning mille puhul puudub oluline turuväärtuse muutuse risk, sh. panga arvelduskontodel olev raha, üleöö deposiidid ja

kuni kolmekuulised tähtajalised katkestatavad deposiidid.

Rahavoogude aruandes on äritegevuse rahavood kajastatud kaudmeetodil ja investeerimis- ning finantseerimistegevusest tulenevad

rahavood kajastatud otsemeetodil.

Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised

Välisvaluutas fikseeritud tehingute esmasel kajastamisel võetakse aluseks tehingu toimumise päeval ametlikult kehtivad Euroopa Keskpanga

valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud rahalised varad ja kohustised hinnatakse aruandekuupäeva seisuga ümber eurodesse

aruandekuupäeval ametlikult kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel.

Ümberhindamise tulemusena saadud kursikasumid ja -kahjumid kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes, kusjuures ärituludes ja

-kuludes kajastatakse valuutakursi kasumid ja kahjumid, mis on seotud tarnijate ja ostjate arveldustega, muud valuutakursist tulenevad

erinevused kajastatakse aga finantstuludes ja -kuludes.

Tütar- ja sidusettevõtjate aktsiad või osad

02.10.2025 asutasid EVK ja AS Tallinna Lennujaam ühise äriühingu AS Airport Fuel Terminal, mis hakkab haldama lennujaama territooriumile

rajatavat 4000 m³ lennukikütuse terminali. Asutatud äriühingu aktsiakapital on 25 000 EUR, millest AS-ile Tallinna Lennujaam kuulub 55%

ja AS-ile Eesti Varude Keskus 45%.

Sidusettevõteteks loetakse kõiki ettevõtteid, mille üle investorettevõte omab olulist, kuid mitte valitsevat mõju. Emaettevõtete aruannetes

kajastatakse sidusettevõtet kapitaliosaluse meetodil.

Nõuded ja ettemaksed

Kõiki nõudeid (näit. nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded),välja arvatud tuletisinstrumendid, kajastatakse

bilansis üldjuhul korrigeeritud soetusmaksumuses.

Lühiajalistena kajastatakse nõudeid, mis arveldatakse 12 kuu jooksul alates aruandekuupäevast. Kõiki muid nõudeid kajastatakse pikaajaliste

nõuetena.

Nõuete laekumise tõenäosuse hindamisel analüüsitakse võlgniku maksevõimet. Nõuete hindamisel võetakse arvesse nii

aruandekuupäevaks teadaolevaid kui ka aruandekuupäeva järgselt selgunud asjaolusid, mis võivad mõjutada nõuete laekumise tõenäosust.

Kui nõue on algselt hinnatud ebatõenäoliselt laekuvaks ning kantud tegevuskuludesse, kuid hiljem selgub, et nõude laekumine on

täiesti ebarealistlik, tunnistatakse nõue lootusetuks ning kantakse bilansist välja. Täiendavat kulu sel hetkel enam ei teki. Nõue loetakse

lootusetuks, kui ettevõttel puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks (näit. võlgnikule on väljakuulutatud pankrot ning

pankrotipesas olevatest varadest ei piisa nõude tasumiseks).

18

AS Eesti Varude Keskus 2025. a. majandusaasta aruanne

Juhul, kui varem tehtud hinnang ebatõenäoliselt laekuvate või lootusetute nõuete summa kohta hiljem muutub, kajastatakse see

hinnangu muutuse perioodi kasumiaruandes ning mitte korrigeerides tagasiulatuvalt eelmisi perioode. Ebatõenäolise või lootusetu nõude

laekumine näidatakse kulu vähendusena perioodis, mil laekumine toimub.

Pikaajalised intressi mitteteenivad nõuded kajastatakse nõude nüüdisväärtuses, kasutades avaliku sektori finantsarvestuse

ja-aruandluse juhendiga kindlaks määratud diskontomäära 4% aastas.

Varud

Ettevõte kajastab varudena oma põhikirjalise tegevuse käigus soetatud vedelkütusevaru, strateegilist gaasivaru, meditsiinivaldkonnavaru jmt.

Varu on hädaolukorra lahendamiseks või selle ohu tõrjumiseks ning riigi varustuskindluse, riigi julgeoleku ja elanikkonna toimetuleku

tagamiseks vajalikud tooted, mis on ettevõtte omandis.

Delegeeritud varu on varu, mis ei ole ettevõtte omandis, kuid mille omandamine või kasutamine on ettevõttele eelnevalt sõlmitud

lepingutega tagatud. Delegeeritud varud ei ole ettevõtte bilansis kajastatud.

Ettevõtte kõik varud võetakse arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud

varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude soetamisega

otseselt seotud transpordikulutusi. Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist tuleneva erinõudena kajastatakse varude

soetamisega kaasnev mittetagastatav käibemaks ja lõiv kuludes. Kütusevarude soetamisega kaasnev kütuseaktsiis kapitaliseeritakse varude

maksumusse.

Vedelkütuse varu:

Vastavalt vedelkütusevaru seadusele võib ettevõte moodustada varu järgmistest energiatoodetest: bensiin, reaktiivkütus ja diislikütus.

VKVS § 1 lõike 2 kohaselt on vedelkütusevaru riigi käsutuses või kontrolli all olev kindlaksmääratud energiatoodete kogus, mis moodustatakse

riigi varustuskindluse kõrge taseme, riigi julgeoleku ning rahvusvaheliste lepingute alusel võetud kohustuste täitmise ja elanikkonna

toimetuleku tagamiseks, kasutades rahvusvaheliste organisatsioonide ja Euroopa Liidu liikmesriikide solidaarsusel põhinevaid usaldusväärseid

ja läbipaistvaid mehhanisme.

Vastavalt VKVS-ile saab varude kasutusele võtmine toimuda vaid Vabariigi Valitsuse korraldusel kütuste varustusraskuste ilmnemise

korral. Varustamisraskus on Euroopa Liidu või Rahvusvahelise Energiaagentuuri liikmesriikidesse tehtavate energiatoodete tarnete

märkimisväärne ja järsk vähenemine.

Varu roteerimisel võib varu müüa turuhinnaga ning tingimusel, et varu müügil ja taassoetamisel on energiatoote hinnarisk maandatud.

Ettevõte võib vedelkütuse varusid müüa varude vähendamise eesmärgil, kui olemasolev varu kogus ületab kohustuslikku varu kogust rohkem

kui viis protsenti. Samas võib VKVS § 17 lõike 2 kohaselt varu müüa ainult turuhinnaga, kuid mitte madalama hinnaga kui vastava kütuseliigi

kaalutud keskmine soetushind. Soetushinnast madalama hinnaga müük on lubatud valdkonna eest vastutava ministri loal.

Vedelkütuse varu vähendamisel tuleb arvestada, et ka tulevikus oleks varu hoidmise kohustus täidetud 90 päeva keskmise päevase

puhasimpordi alusel tingimusel, et riigisiseselt toodetud energiatoodete eksport puudub. Toodud definitsioonist tulenevalt ei hoita

vedelkütusevarusid tavapärase äritegevuse eesmärgil.

Eeltoodust lähtuvalt ning kuna ettevõtte üheks ülesandeks on Eesti Vabariigi vedelkütusevaru moodustamine ja haldamine ning

selle uuendamise korraldamise vastavalt hädaolukorra seadusele ja vedelkütusevaru seadusele, siis ei hinda ettevõte aruandekuupäeva

seisuga vedelkütusevarusid madalamana neto realiseerimisväärtus või soetusmaksumus lähtuvalt aruandekuupäeva seisuga

vedelkütuse turuhindadest. Varusid mõõdetakse ja kajastatakse kuludes lähtuvalt kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodist.

Meditsiinivaldkonna varud:

Meditsiinivaldkonna varude üle peetakse arvestust FIFO meetodil partiide põhiselt, kuna varudel on erinevad aegumistähtajad.

Seetõttu võetakse kasutusse või müüakse varud nende aegumistähtaegade järjekorras. Meditsiinivaldkonna varude arvelevõtmise

järel mõõdetakse neid bilansis madalamana kas soetusmaksuses või neto realiseerimisväärtuses.

Vastavalt hädaolukorra seadusele müüakse varu uuendamisel või vähendamisel turuhinnaga, välja arvatud siis, kui varu vähenemine on tingitud

selle kasutusele võtmisest.

Strateegiline gaasivaru:

Ettevõtte üheks ülesandeks on Eesti Vabariigi strateegilise gaasivaru moodustamine ja haldamine ning selle uuendamise korraldamine

vastavalt hädaolukorra seadusele. Sellest lähtuvalt sarnaselt vedelkütusevarule ei hoita strateegilist gaasivaru tavapärase äritegevuse eesmärgil

19

AS Eesti Varude Keskus 2025. a. majandusaasta aruanne

ning ei hinnata bilansipäeval madalamana soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses vastavalt turuhinnale.

Strateegilise maagaasivaru haldamist ja kasutusele võtmist reguleerib maagaasiseadus. Vastavalt hädaolukorra seadusele müüakse

varu uuendamisel või vähendamisel turuhinnaga, välja arvatud siis kui varu vähenemine on tingitud selle kasutusele võtmisest.

Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad

Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid, mille kasulik eluiga on üle ühe aasta.

Materiaalse põhivara kapitaliseerimise alampiir on 10 000 eurot. Maa võetakse soetusmaksumuses arvele maksumusest olenemata.

Materiaalne põhivara võetakse arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest.

Erinõudena ei kapitaliseerita põhivara maksumusse varade soetamisega seotud makse ja lõive. Samuti ei kapitaliseerita vara tellimisega

seotud kulusid (hankekonkursi korraldamine, tellija järelvalve), kui seda tehakse oma töötajate poolt ning nende suurus ei ole usaldusväärselt

määratav või oluline.

Liitumistasu kajastatakse osana infrastruktuuritrassiga liitunud põhivara objekti soetusmaksumusest, kui liitumistasu ületab

põhivara arvelevõtmise piirmäära, ning kuluna, kui see jääb alla põhivara soetusmaksumuse piirmäära.

Põhivara võib arvele võtta kogumina ainult juhul, kui kogum moodustab ühesuguse kasutuseaga terviku ja kogumi soetusmaksumus algab

vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiirist.

Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse

need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt kasulikule elueale.

Edaspidi kajastatakse materiaalset põhivara bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja

võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.

Materiaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarse amortisatsiooni meetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile

eraldi sõltuvalt selle kasulikust elueast. Materiaalse põhivara amortisatsioonimeetodid, -normid ja lõppväärtused vaadatakse üle vähemalt

iga majandusaasta lõpul ja kui uued

hinnangud erinevad eelnevatest, kajastatakse muutused raamatupidamislike hinnangute muutustena, s.t edasiulatuvalt.

Põhivara väärtuse languse korral (osaline või täielik demonteerimine, lammutamine, hävimine, kahjustumine, kadumine) viiakse läbi

allahindlus. Varade väärtuse teste ei tehta ja varade väärtuse langust kaetavale väärtusele ei kajastata avaliku teenuse osutamiseks vajalike

põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu.

Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamisel või utiliseerimisel. Materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest

tekkivad kasumid ja kahjumid kajastatakse selle perioodi, millal kajastamine lõpetati, kasumiaruandes real ”muud äritulud” või ”muud ärikulud”.

Kasutusrendile võetud varadele rendiobjektil tehtud rendilepinguga hõlmamata parendused, remondi ja hoolduse kulutused

kajastatakse põhivara soetusena kui kulutused vastavad materiaalse põhivara mõistele. Kuna rendileandja ei ole avaliku sektori üksus,

amortiseerib rentnik vastava põhivara kuludesse rendiperioodi või vara hinnangulise kasuliku eluea jooksul, olenevalt sellest, kumb neist

on lühem.

Põhivarade arvelevõtmise alampiir 10000

Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates)

Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga

Ehitised - kasutusrendile võetud

kontori remont 5 aastat

Ehitised - rajatised 10-50 aastat

Muud masinad ja seadmed 5-20 aastat

Rendid

Rendilepingut loetakse kapitalirendiks juhul, kui kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule, vastasel juhul

loetakse rendilepingut kasutusrendiks.

Kasutusrendi puhul kajastab renditavat vara oma bilansis rendileandja. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt

kuluna.

20

AS Eesti Varude Keskus 2025. a. majandusaasta aruanne

Finantskohustised

Finantskohustised võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on finantskohustise eest saadud tasu õiglane väärtus.

Edaspidi kajastatakse finantskohustisi nende korrigeeritud soetusmaksumuses.

Tuletisinstrumente kajastatakse nende õiglases väärtuses ning õiglase väärtuse muutused kajastatakse kasumiaruandes.

Finantskohustistega kaasnev intressikulu kajastatakse tekkepõhiselt perioodikuluna kasumiaruande real ”intessikulud”.

Finantskohustise kajastamine lõpetatakse siis, kui see on tasutud, tühistatud või aegunud.

Eraldised ja tingimuslikud kohustised

Bilansis kajastatakse eraldis juhul, kui ettevõttel lasub enne aruandekuupäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenevalt juriidiline

või tegevusest tingitud kohustis, mille realiseerumine on tõenäoline ja mille kohustise summat on võimalik usaldusväärselt mõõta.

Lubadused, garantiid ja muud kohustised, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustisteks, kuid mille realiseerumise tõenäosus on

juhtkonna hinnangul väiksem kui mitterealiseerumise tõenäosus, on avalikustatud tingimuslike kohustistena raamatupidamise aastaaruande

lisades.

Sihtfinantseerimine

Ettevõte on saanud sihtfinantseerimise riigi tegevusvarude moodustamise, haldamise ja kasutusele võtmise kulude tegemiseks.

Saadud toetustena kajastatakse saadud vahendeid (saadud toetused), mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid. Antud toetusena

kajastatakse antud vahendeid (antud, vahendatud toetused), mille eest ei saada otseselt vastu kaupu ega teenuseid.

Toetuste kajastamisel lähtutakse avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis toodud põhimõtetest.

Toetused jaotatakse järgmisteks liikideks:

• sihtfinantseerimine – teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud ja antud toetused, mille puhul määratakse selle eesmärk koos mõõdikutega

eesmärgi täitmise jälgimiseks, ajakava ja rahaline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasutamise kohta ning

raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi;

• tegevustoetused – antud ja saadud toetused, mis antakse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides määratud

eesmärkidest.

Tegevustoetus kajastatakse tuluna raha laekumisel.

Sihtfinantseerimist kajastatakse bilansis esmakordselt raha laekumisel või sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustiste, tulude ja kulude

arvelevõtmise kuupäeval.

Kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle arvel ei ole veel kulutusi tehtud, kajastatakse saadud vahendid ettemaksena.

Kui sihtfinantseerimise saamisega seotud kulutused on tehtud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on veel

laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena.

Kohustuslik reservkapital

Vastavalt Eesti Vabariigi äriseadustikule ja ettevõtte põhikirjale teeb ettevõte iga aasta puhaskasumist vähemalt 5%-lise eraldise kohustuslikku

reservkapitali kuni reservkapital moodustab vähemalt 10% aktsiakapitalist. Kohustuslikku reservkapitali ei tohi dividendidena välja maksta,

kuid seda võib kasutada kahjumi katmiseks, kui kahjumeid ei ole võimalik katta vabast omakapitalist. Samuti võib kohustuslikku reservkapitali

kasutada aktsiakapitali suurendamiseks.

Tulud

Ettevõtte tuluks on vedelkütuse- ja gaasivarude haldamiskulude katteks varumaksjate poolt tasutavad varumaksed.

Vedelkütuse varumakse maksjateks on kütuseaktsiisi maksjad, aktsiisimaksja puudumise korral isikud, kes kütuse tarbimisse lubavad ning

isikud, kes varustavad Eestis tangitavat õhusõidukit reaktiivkütusega. Gaasi varumakse maksjaks on võrguettevõtjad.

Varumaksed tasutakse varu haldaja arvelduskontole hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks (vedelkütuse varumaksed) või 20. kuupäevaks

(gaasi varumaksed). Vedelkütuse varumakse suurus vastab varumakse maksja poolt eelneval kalendrikuul tarbimisse lubatud kütuse

kogusele ja kehtivatele kütuse varumakse määradele. Gaasi varumakse suurus vastab tarbijatele müüdud gaasi kogusele ja kehtivatele

gaasi varumaksete määradele.

Varumaksete üle- või puudujäägi korral suhtes varu haldamiseks tehtud kuludega kajastatakse bilansis varumakse nõue või kohustus.

Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses.

Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel.

21

AS Eesti Varude Keskus 2025. a. majandusaasta aruanne

Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui olulised kauba omandiga seonduvad riskid ja hüved on läinud üle müüjalt ostjale, kui tulu

müügitehingust saab usaldusväärselt mõõta, kui tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline ja kui tehinguga seotud kulutusi on võimalik

usaldusväärselt hinnata.

Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt.

Kulud

Kulusid kajastatakse samas perioodis, kui kajastatakse nendega seotud tulusid. Kulutused, mis tõenäoliselt osalevad majandusliku

kasu tekitamisel järgmistel perioodidel, kajastatakse nende tekkimise hetkel varana ning kajastatakse kuluna perioodi(de)l, mil nad loovad

majanduslikku kasu (näiteks kulutused materiaalsele põhivarale). Kulutused, mis osalevad majandusliku kasu tekitamisel aruandeperioodil

või ei osale majandusliku kasu tekitamisel, kajastatakse kuluna nende tekkimise perioodil.

Kasumiaruande rida „Kaubad, toore, materjal ja teenused“ sisaldab aegumise tõttu mahakantud isikukaitsevahendite kulu ning

vedelkütusevaru müügil tekkivat müüdud kauba kulu.

Maksustamine

Vastavalt Eesti tulumaksuseadusele ei maksustata Eestis registreeritud ettevõtete jaotamata kasumit. Tulumaksuga maksustatakse

kasumi jaotamist, sealhulgas dividendide maksmist.

2025. aastal oli kehtiv tulumaksumäär 22% (22/78 makstavatest netodividendidest). Dividendide maksmisega seotud tulumaks kajastatakse

tulumaksukuluna dividendide väljakuulutamise perioodil. Dividendide maksmisega seotud maksimaalse võimaliku tulumaksukohustuse

suurus on avalikustatud lisas 8.

Seotud osapooled

Ettevõte aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks:

- tegev- ja kõrgemat juhtkonda ning nende lähedasi pereliikmeid;

- sihtasutusi, mittetulundusühinguid ja äriühinguid, kelle üle eelmises punktis nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või

oluline mõju.

Raamatupidamise aastaaruandes avalikustatakse tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja olulised soodustused. Muude

seotud osapooltega tehtud tehingute osas avalikustatakse lähtuvalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist raamatupidamise

aastaaruandes informatsioon nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või ettevõtte sisedokumentide üldistele nõuetele

või turutingimustele.

Sündmused pärast aruandekuupäeva

Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised varade ja kohustiste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid aruandekuupäeva, 31.

detsembri 2025 ja aruande koostamise kuupäeva vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel

toimunud tehingutega.

Sündmused pärast aruandekuupäeva, mida ei ole varade ja kohustiste hindamisel arvesse võetud, kuid mis oluliselt mõjutavad järgmise

majandusaasta tulemust, on avalikustatud aastaaruande lisades.

Tuletisinstrumendid ja riskimaandamine

Tuletisinstrumente kajastatakse nende esmasel arvelevõtmisel soetusmaksumuses tuletisinstrumendi lepingu sõlmimise kuupäeval.

Pärast esmast kajastamist hinnatakse neid igal aruandekuupäeval ümber nende hetke õiglasele väärtusele. Väärtuse muutusest

tekkinud kasumite või kahjumite kajastamise meetod sõltub sellest, kas tuletisinstrument on määratletud riskimaandamisinstrumendina (sh

valuuta- ja kütuse ning gaasihinna SWAP tehingud) ja kui on, siis maandatava objekti olemusest.

Kui ettevõte kasutab riskimaandamisarvestuse erireegleid, dokumenteerib ettevõte tehingu sõlmimisel riski juhtimise eesmärgi ja

strateegia, riskimaandamise suhte liigi, maandatava riski kirjelduse, riskimaandamise objekti ning maandava instrumendi.

Samuti dokumenteeritakse riskimaandamise efektiivsuse nõuete täitmine ning võimalikud ebaefektiivsuse allikad.

Riskimaandamisinstrumentide kogu õiglast väärtust liigitatakse kas pikaajalise vara või kohustisena, kui maandatava objekti järelejäänud eluiga

on rohkem kui 12 kuud ja lühiajalise vara või kohustisena, kui maandatava objekti järelejäänud eluiga on vähem kui 12 kuud.

Rahavoo riskimaandamine

22

AS Eesti Varude Keskus 2025. a. majandusaasta aruanne

Alates 2012. aastast kasutab ettevõte rahavoo riskimaandamisinstrumente, mille eesmärgiks on fikseerida soetatavate varude (kütus ja gaas)

hinnad ning maandada hinna muutumise riski.

Rahavoo riskimaandamisena määratletud ja selleks kvalifitseeruvate tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutuse efektiivne osa kajastatakse

omakapitalis. Ebaefektiivse osaga seotud kasumit või kahjumit kajastatakse hindamise hetkel kasumiaruandes.

Riskimaandamisinstrumentide lepingud on sõlmitud mahus, mis vastavad roteeritavate vedelkütusevarude või soetatavate

gaasivarude kogustele.

Realiseerunud hinna katmisest tekkinud summad loetakse vastavalt ostusumma (varud) või müügisumma (tulud) koosseisu, olenemata, kas

need olid hinna kõikumise maandamiseks sõlmitud lepingud või mitu lepingut sealjuures oli.

Kui riskimaandamisinstrument ei vasta enam riskimaandamisarvestuse kriteeriumitele, jääb omakapitalis sisalduv kumulatiivne kasum või

kahjum omakapitali ja kajastatakse kasumiaruandes eeldatava tulevikusündmuse lõplikul realiseerumisel. Kui prognoositava

tehingu toimumisi enam ei eeldata, kajastatakse omakapitalis sisalduv riskimaandamisinstrumendi kasum või kahjum

kasumiaruandes finantstulude või -kuludena.

Tuletisinstrumente, mida ei ole määratletud riskimaandamisinstrumendina, kajastatakse õiglases väärtuses läbi kasumiaruande.

Selliste tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutusest tulenevad kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes finantstulude

või -kuludena.

Riskimaandamise efektiivsuse hindamine

Juhatus hindab avatud positsiooniga riskimaandamisinstrumendi efektiivsust võrreldes omavahel maandava instrumendi ja alusvara õiglase

väärtuse muutusi. Kui riskimaandamisinstrument on sõlmitud mahus, mis vastab müüdava või soetatava objekti kogusele ning kui

hinnastamisperiood kui ka hinnastamisel kasutatav alusvara on vastavuses, on prognoositav riskimaandamine efektiivne.

Riskimaandamise efektiivsust hinnatakse järgmistel hetkedel:

• riskimaandamistehingu tegemise hetkel

• aruandekuupäeval

• riskimaandamistehingu realiseerumise päeval

23

AS Eesti Varude Keskus 2025. a. majandusaasta aruanne

Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed (eurodes)

31.12.2025 12 kuu jooksul Lisa

nr

Nõuded ostjate vastu 959 949 959 949

Ostjatelt laekumata

arved 959 949 959 949

Maksude ettemaksed ja

tagasinõuded 91 545 91 545 4

Muud nõuded 28 128 28 128

Intressinõuded 28 074 28 074

Viitlaekumised 54 54

Ettemaksed 147 372 147 372

Tulevaste perioodide

kulud 127 136 127 136

Muud makstud

ettemaksed 20 236 20 236

Tagatisdeposiidid 70 524 70 524

Varumaksete viitlaekumised 442 132 442 132

Kokku nõuded ja

ettemaksed 1 739 650 1 739 650

31.12.2024 12 kuu jooksul Lisa

nr

Nõuded ostjate vastu 976 134 976 134

Ostjatelt laekumata

arved 976 134 976 134

Maksude ettemaksed ja

tagasinõuded 125 526 125 526 4

Muud nõuded 41 596 41 596

Intressinõuded 41 562 41 562

Viitlaekumised 34 34

Ettemaksed 100 514 100 514

Tulevaste perioodide

kulud 100 514 100 514

Tagatisdeposiidid 70 524 70 524

Varumaksete viitlaekumised 770 087 770 087

Kokku nõuded ja

ettemaksed 2 084 381 2 084 381

Tagatisdeposiidid moodustati 2022. aastal ning muutusi nendes ei ole toimunud.

24

AS Eesti Varude Keskus 2025. a. majandusaasta aruanne

Lisa 3 Varud (eurodes)

31.12.2025 31.12.2024

Vedelkütusevarud 179 935 230 180 020 209

Meditsiinivaldkonna varud 647 655 1 900 722

Maagaasivaru 156 784 850 156 784 847

Toimepidevuse varu 15 416 17 119

Kokku varud 337 383 151 338 722 897

Meditsiinivaldkonna varudest enamuse moodustab isikukaitsevahendite varu, millele 2024 aastal lisandus meditsiinitarvikute varu.

Isikukaitsevahendite varu moodustamist alustati 2021. aastal kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium andis varud üle

mitterahalise sissemakse teel omakapitali. Nende isikukaitsevahendite kõlblikus tähtaeg on 2025 a lõpuks saabunud ning

aegunud isikukaitsevahendid suunati utiliseerimisele. Ettevõte on lähtudes Terviseameti sisendist täiendanud ja uuendanud varus olevaid

isikukaitsevaendeid, sealjuures uuendati osaliselt isikukaitsevahendite varu delegeeritud varuna.

Ettevõte sai 2022. aasta kevadel Vabariigi Valitsuselt ülesande moodustada Eestile kuni 1TWh ulatuses strateegiline maagaasivaru. Varu

moodustati aastatel 2022-2023. Aastatel 2024 ja 2025 ei ole maagaasivaru koguses muutuseid olnud.

Delegeeritud varud on varud, mis on moodustatud hoiustamislepingutega ning mis seetõttu ei kajastu ettevõtte bilansis. Ettevõte

hoiab delegeeritud varudena toiduvaru, ravimivaru ning osaliselt isikukaitsevahendite ja meditsiinitarvikute varu. Valmistoiduvaru ning ravimivaru

põhinevad delegeeritud varu lepingutel, mille osas on ettevõttel eelisostuõigus.

Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes)

31.12.2025 31.12.2024

Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg

Käibemaks 91 545 0 125 526 0

Üksikisiku tulumaks 0 22 005 0 20 760

Erisoodustuse tulumaks 0 4 706 0 5 248

Sotsiaalmaks 0 41 309 0 43 529

Kohustuslik kogumispension 0 2 590 0 1 562

Töötuskindlustusmaksed 0 1 835 0 1 967

Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 91 545 72 445 125 526 73 066

Lisa 5 Sidusettevõtjate aktsiad ja osad (eurodes)

Sidusettevõtjate aktsiad ja osad, üldine informatsioon: 2025

Sidusettevõtja

registrikood Sidusettevõtja nimetus Asukohamaa Põhitegevusala

Osaluse määr (%)

31.12.2024 31.12.2025

17340639 AS Airport Fuel Terminal Eesti veondus ja laondus 0 45

25

AS Eesti Varude Keskus 2025. a. majandusaasta aruanne

Sidusettevõtjate aktsiad ja osad, detailne informatsioon

Sidusettevõtja nimetus Omandamine

Kasum(kahjum)

kapitaliosaluse

meetodil

31.12.2025

17340639 11 250 -9 106 2 144

Kokku sidusettevõtjate aktsiad

ja osad, eelmise perioodi lõpus 11 250 -9 106 2 144

Lisa 6 Materiaalsed põhivarad (eurodes)

Kokku

Maa Ehitised

Muud masinad

ja seadmed

Lõpetamata

projektid

31.12.2023

Soetusmaksumus 1 501 225 30 619 117 351 223 0 32 471 565

Akumuleeritud kulum -518 657 -2 927 0 -521 584

Jääkmaksumus 1 501 225 30 100 460 348 296 0 31 949 981

Ostud ja parendused 0 38 455 1 081 891 0 1 120 346

Uute ehitiste ost, uusehitus,

parendused 38 455 38 455

Muud ostud ja parendused 1 081 891 0 1 081 891

Amortisatsioonikulu 0 -643 751 -66 363 0 -710 114

31.12.2024

Soetusmaksumus 1 501 225 30 657 572 1 433 114 0 33 591 911

Akumuleeritud kulum 0 -1 162 408 -69 290 0 -1 231 698

Jääkmaksumus 1 501 225 29 495 164 1 363 824 0 32 360 213

Ostud ja parendused 1 841 688 160 555 2 002 243

Uute ehitiste ost, uusehitus,

parendused 0 160 555 160 555

Muud ostud ja parendused 1 841 688 0 1 841 688

Amortisatsioonikulu 0 -646 166 -136 278 0 -782 444

31.12.2025

Soetusmaksumus 1 501 225 30 657 573 3 274 802 160 555 35 594 155

Akumuleeritud kulum 0 -1 808 575 -205 568 0 -2 014 143

Jääkmaksumus 1 501 225 28 848 998 3 069 234 160 555 33 580 012

26

AS Eesti Varude Keskus 2025. a. majandusaasta aruanne

Lisa 7 Võlad ja ettemaksed (eurodes)

31.12.2025 12 kuu jooksul Lisa nr

Võlad tarnijatele 901 393 901 393

Võlad töövõtjatele 38 535 38 535

Maksuvõlad 72 445 72 445 4

Muud võlad 27 370 27 370

Muud viitvõlad 27 370 27 370

Varumaksete tulevaste perioodide tulud 1 448 892 1 448 892

Kokku võlad ja ettemaksed 2 488 635 2 488 635

31.12.2024 12 kuu jooksul Lisa nr

Võlad tarnijatele 3 261 275 3 261 275

Võlad töövõtjatele 36 195 36 195

Maksuvõlad 73 066 73 066 4

Muud võlad 1 650 1 650

Muud viitvõlad 1 650 1 650

Varumaksete tulevaste perioodide tulud 1 159 204 1 159 204

Kokku võlad ja ettemaksed 4 531 390 4 531 390

Lisa 8 Tingimuslikud kohustised ja varad (eurodes)

31.12.2025 31.12.2024

Tingimuslikud kohustised

Võimalikud dividendid 8 504 877 10 164 300

Tulumaksukohustis võimalikelt dividendidelt 2 398 812 2 236 146

Kokku tingimuslikud kohustised 10 903 689 12 400 446

Aastatel 2021-2025 dividende ei makstud. Dividendide väljamaksmisel 2026 aastal rakenduks tulumaksumäär 22/78.

Jaotamata kasum seisuga 31.12.2025 on 10 903 689 (2024: 12 400 446) eurot. Maksimaalne võimalik tulumaksukohustise summa, mis võiks

kaasneda kogu jaotamata kasumi väljamaksmisel dividendidena, on 2 398 812 (2024: 2 236 146) eurot.

Dividendidena saab välja maksta 8 504 877 (2024: 10 164 300) eurot.

Maksimaalse võimaliku tulumaksukohustise välja arvutamisel on lähtutud eeldusest, et jaotamata netodividendid ja nende maksmisega kaasnev

tulumaks kokku ei või ületada jaotuskõlblikku kasumit seisuga 31.12.2025.

Lisa 9 Sihtfinantseerimine (eurodes)

27

AS Eesti Varude Keskus 2025. a. majandusaasta aruanne

31.12.2023 Laekunud Tagasi makstud Kajastatud

kasumiaruandes

31.12.2024 Lisa

nr Kohustised Kohustised

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

- Sihtfinantseerimine

tegevusvarude

moodustamiseks ja

haldamiseks

4 748 038 2 461 000 27 5 006 358 2 202 653 12

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

- Sihtfinantseerimine

tegevuskulude katmiseks

0 980 000 0 980 000 0 12

Kokku

sihtfinantseerimine

tegevuskuludeks

4 748 038 3 441 000 27 5 986 358 2 202 653

Kokku

sihtfinantseerimine 4 748 038 3 441 000 27 5 986 358 2 202 653

31.12.2024 Laekunud Tagasi makstud Kajastatud

kasumiaruandes

31.12.2025 Lisa

nr Kohustised Kohustised

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

- Sihtfinantseerimine

tegevusvarude

moodustamiseks ja

haldamiseks

2 202 653 4 050 000 0 3 689 969 2 562 684 12

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

- Sihtfinantseerimine

tegevuskulude katmiseks

0 1 000 000 0 1 000 000 0 12

Kokku

sihtfinantseerimine

tegevuskuludeks

2 202 653 5 050 000 0 4 689 969 2 562 684

Kokku

sihtfinantseerimine 2 202 653 5 050 000 0 4 689 969 2 562 684

Lisa 10 Aktsiakapital (eurodes)

31.12.2025 31.12.2024

Aktsiakapital 323 862 100 323 862 100

Aktsiate arv (tk) 3 238 621 3 238 621

Aktsiate nimiväärtus 100 100

Seisuga 31.12.2025 on ettevõtte aktsiakapital 323 862 100 (2024: 323 862 100) eurot.

AS Eesti Varude Keskus omanik on Eesti Vabariik ja aktsiate valitsejaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

28

AS Eesti Varude Keskus 2025. a. majandusaasta aruanne

Lisa 11 Müügitulu (eurodes)

2025 2024

Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes

Müük Euroopa Liidu riikidele

Eesti 7 467 185 8 175 729

Soome 0 558 473

Rootsi 0 36 490

Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku 7 467 185 8 770 692

Kokku müügitulu 7 467 185 8 770 692

Müügitulu tegevusalade lõikes

Vedelkütuse varumaksed 5 251 014 5 404 959

Kütuse müük 0 718 364

Muude kaupade ja teenuste müük 13 436 2 081

Gaasi varumaksed 2 202 735 2 645 288

Kokku müügitulu 7 467 185 8 770 692

Lisa 12 Muud äritulud (eurodes)

2025 2024 Lisa nr

Tulu sihtfinantseerimisest 4 689 968 5 986 358 9

Kasum valuutakursi muutustest 13 991 192 260

Muud 7 000 2 862

Kokku muud äritulud 4 710 959 6 181 480

Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes)

2025 2024

Üür ja rent 47 057 43 309

Uurimis- ja arengukulud 0 38 400

Lähetuskulud 26 242 22 844

Koolituskulud 5 094 7 526

Kütusevarude ladustamise, haldamise kulud 5 171 265 6 606 544

Gaasivarude ladustamise, haldamise kulud 1 358 100 2 136 392

Tegevusvarude ladustamise, haldamise kulud 1 574 053 1 556 029

Kindlustuskulud 306 755 336 088

IT-kulud 78 523 88 333

Muud 607 982 625 056

Kokku mitmesugused tegevuskulud 9 175 071 11 460 521

29

AS Eesti Varude Keskus 2025. a. majandusaasta aruanne

Lisa 14 Tööjõukulud (eurodes)

2025 2024

Palgakulu 976 744 930 269

Sotsiaalmaksud 327 001 325 988

Kokku tööjõukulud 1 303 745 1 256 257

Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 14 13

Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa:

Töölepingu alusel töötav isik 11 9

Võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav isik, välja

arvatud füüsilisest isikust ettevõtja 0 1

Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 3 3

Lisa 15 Seotud osapooled (eurodes)

Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud

olulised soodustused

2025 2024

Arvestatud tasu 385 751 390 442

Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi kohaselt tuleb raamatupidamise aastaaruandes avalikustada lisaks tegev- ja

kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasudele ja olulistele soodustustele muude seotud osapooltega tehtud tehingute osas informatsioon

vaid nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või ettevõtte sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele, tulenevalt

24.11.2014 jõustunud riigi raamatupidamise üldeeskirja muutustest (§491). Selliseid avalikustamisele kuuluvaid tehinguid 2025. ja 2024.

aastal ei olnud.

2025. aasta juhatuse liikmete ja nõukogu liikmete tasud moodustasid kokku vastavalt 340 001 (2024: 349 928) eurot ja 45 750 (2024: 46

125) eurot.

Juhatuse liikmete ametilepingutes on ette nähtud lahkumishüvitis kolme kuu tasu ulatuses juhatuse liikme ennetähtaegsel tagasikutsumisel

nõukogu algatusel.

Seotud osapooli käsitlev asjaajamise korraldus on täpsemalt kirjeldatud tegevusaruande peatükis “Hea ühingujuhtimise tava aruanne”

30

AS Eesti Varude Keskus 2025. a. majandusaasta aruanne

Lisa 16 Sündmused pärast aruandekuupäeva

2026. aastal toimuvad plaanilised kütusevaru rotatsioonid. Kütusevaru rotatsioonile on sõlmitud hinnariskimaandamise finantsinstrumendid.

2026. aasta alguses mõjutavad globaalset naftaturgu Lähis-Ida sõja mõjul tekkinud märkimisväärsed tarneraskused. 11. märtsil 2026

leppisid Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) liikmesriigid kokku leevendada tarnehäireid ja ennetada kütuse puudujäägi süvenemist ning

teha riikide strateegilistest varudest ühiselt turule kättesaadavaks 400 miljonit barrelit naftat või naftatooteid. Vabariigi Valitsus otsustas

26. märtsil 2026 võtta kasutusele osa riigi strateegilisest vedelkütusevarust, et anda oma panus IEA ühisaktsiooni üleilmse

kütuseturu stabiliseerimisse ning ennetada Lähis-Ida konfliktist tingitud võimalikke tarnehäireid. Rahvusvahelise solidaarsusmeetmena suunab

Eesti turule kokku 253 tuhat barrelit vedelkütust ehk kuni 33 000 tonni vedelkütusevarusid (ca 35 900 tonni varusid naftaekvivalendi järgi),

mis moodustab ligi 12% EVK bilansis olevast kütusevarust või vastab 11 päevale Eesti siseriiklikust kütuste tavatarbimise tasemest.

Aruandekuupäeva järgsetel sündmustel ei ole juhatuse hinnangul korrigeerivat mõju 2025. aasta bilansile või kasumiaruandele.

SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE

AS Eesti Varude Keskus aktsionärile

Arvamus

Oleme auditeerinud AS Eesti Varude Keskus (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2025 ning

kasumiaruannet, rahavoogude aruannet ja omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise

aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet.

Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2025

ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.

Arvamuse alus

Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse

täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud

kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased

kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks

meie arvamusele.

Muu informatsioon

Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega

meie vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis

vormis kindlustandvat järeldust.

Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu

informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat

oluliselt väärkajastatud.

Lisaks on meie kohustus avaldada, kas tegevusaruandes esitatud informatsioon on vastavuses kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega.

Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on eespool toodu osas oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist

aru andma.

Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda ning avaldame, et tegevusaruandes esitatud informatsioon on olulises osas kooskõlas

raamatupidamise aastaaruandega ning kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega.

Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega

Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise

sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise

aastaaruande koostamist.

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot,

kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud

juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.

Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga

Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate

oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus,

kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi

käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et

need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.

Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi

kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist:

- teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja

teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie

arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus

võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist;

- omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid

mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;

- hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;

- teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali

põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte

suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori

aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima

oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või

tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;

- hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas

raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.

Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi

tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.

/digitaalselt allkirjastatud/

Indrek Alliksaar

Vandeaudiitori number 446

KPMG Baltics OÜ

Audiitorettevõtja tegevusloa number 17

Ahtri 4, Tallinn

14.04.2026

Aktsiaselts Eesti Varude Keskus PÕHIKIRI

1. Üldsätted

1.1 Aktsiaseltsi ärinimi on AS Eesti Varude Keskus, edaspidi – aktsiaselts. Aktsiaseltsi ärinime

inglisekeelne tõlge on Estonian Stockpiling Agency.

1.2 Aktsiaseltsi asukoht on Tallinn.

1.3 Aktsiaselts on eraõiguslik juriidiline isik, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital.

1.4 Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga.

1.5 Aktsiaselts juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, hädaolukorra seadusest,

vedelkütusevaru seadusest, maagaasiseadusest, äriseadustikust, riigivaraseadusest,

rahvusvahelistest kokkulepetest, aktsiaseltsi põhikirjast, juhtorganite otsustest ja muudest

õigusaktidest, mis reguleerivad riigi tegevusvaru moodustamist, haldamist ja kasutusele

võtmist.

1.6 Aktsiaselts rakendab äriühingu juhtimisel hea ühingujuhtimise tava ning jätkusuutliku ja

vastutustundliku tegevuse põhimõtteid, samuti kirjeldab nende järgimist majandusaasta

aruandes.

1.7 Aktsiaseltsi tegevusalad on:

1.7.1 Eesti Vabariigi tegevusvaru (edaspidi riigi tegevusvaru) moodustamise ja haldamise ning

selle uuendamise korraldamine vastavalt hädaolukorra seadusele;

1.7.2 riigi tegevusvaru ostu ja müügi ning hoiustamise korraldamine;

1.7.3 riigi tegevusvaru valdkondades varustuskindluse ja ettevõtjate toimepidevuse

analüüsimine ja parendamine ning vajadusel poliitikakujunduse parendamiseks

ettepanekute tegemine;

1.7.4 riigi varustamisraskuste korral riigi tegevusvaru kasutusele võtmise korraldamine;

1.7.5 koostöö arendamine riigi tegevusvaru müüjate, maaletoojate, tootjate ja logistikat

korraldavate ettevõtjatega;

1.7.6 koostöö arendamine valdkonna rahvusvaheliste organisatsioonidega.

1.8 Aktsiaselts on kohustatud moodustama puhaskasumist reservkapitali, mille suurus peab

olema vähemalt 1/10 aktsiakapitalist. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda

vähemalt 1/20 puhaskasumist. Kui reservkapital saavutab põhikirjas ettenähtud suuruse,

lõpetatakse reservkapitali suurendamine puhaskasumi arvelt.

1.9. Aktsiaselts moodustab tulevaste perioodide kahjumi katmiseks vabatahtliku omakapitali

reservi. Vabatahtliku reservi aruande aasta kasumi suunamise ja vabatahtliku reservi

kasutamise kahjumi katmiseks otsustab aktsiaseltsi üldkoosolek kasumi jaotamise

otsusega.

2. Aktsiakapital ja aktsiad

2.1 Aktsiaseltsi miinimumkapital on 150 000 000 eurot ja maksimumkapital 400 000 000 eurot.

2.2 Aktsiaseltsil on nimelised aktsiad nimiväärtusega 100 eurot. Aktsiaseltsil on ühte liiki

nimelised aktsiad. Iga aktsia annab aktsionärile aktsiaseltsi üldkoosolekul ühe hääle. Kõik

aktsiad on võrdsed ning need kuuluvad Eesti Vabariigile. Aktsiate valitsejaks ja aktsionäri

õiguste teostajaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, mida esindab

aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosolekul majandus- ja infotehnoloogiaminister.

Aktsiaraamatut peab Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja.

2.3 Aktsiakapitali võib suurendada uute aktsiate väljalaskmisega täiendavate rahaliste või

mitterahaliste sissemaksetega või sissemakseteta (fondiemissioon) aktsiaseltsi omakapitali

arvel.

2.4 Aktsia eest võib tasuda nii rahaliste kui ka mitterahaliste sissemaksetega. Mitterahaliseks

sissemakseks võib olla rahaliselt hinnatav ja aktsiaseltsile üleantav asi või varaline õigus.

Rahalised sissemaksed tuleb tasuda aktsiaseltsi arvelduskontole. Mitterahaliste

sissemaksete väärtust hindab aktsiaseltsi juhatus. Mitterahalise sissemakse väärtuse

hindamisel tuleb aluseks võtta asja või õiguse harilik väärtus. Hindamise õigsust kontrollib

audiitor. Seejärel antakse mitterahaline sissemakse aktsiaseltsile üle lepinguga,

üleandmist-vastuvõtmist tõendavad juhatuse liikmed oma allkirjadega. Aktsionär on

kohustatud teatama kolmandate isikute õigusest mitterahalisele sissemaksele.

2.5 Aktsiakapitali võib suurendada ja vähendada üksnes seaduses ettenähtud juhtudel ja

tingimustel. Aktsiakapitali võib vähendada aktsiate nimiväärtuse vähendamisega või

aktsiate tühistamisega.

2.6 Aktsia annab aktsionärile õiguse osaleda aktsiaseltsi juhtimises ning kasumi ja aktsiaseltsi

lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel.

3. Aktsionäri õigused, kohustused, vastutus

3.1 Aktsionärid teostavad oma õigusi aktsiaseltsis aktsionäride üldkoosolekul. Ainuaktsionär

võtab üldkoosoleku pädevuses olevates küsimustes vastu otsuseid.

3.2 Aktsionäril on õigus:

3.2.1 võtta osa üldkoosolekust;

3.2.2 saada üldkoosolekul juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta;

3.2.3 valida ja olla valitud aktsiaseltsi juht- ja kontrollorganitesse;

3.2.4 saada ülevaateid tegevusvaru kohta.

3.3 Aktsionär kohustub hoidma aktsiaseltsi ärisaladust.

3.4 Aktsionär vastutab aktsionärina aktsiaseltsile või kolmandale isikule süüliselt tekitatud

kahju eest.

4. Juhtimine

4.1 Aktsionäride üldkoosolek on aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan. Korralise üldkoosoleku

kutsub kokku juhatus. Korralise üldkoosoleku päevakorra määrab nõukogu.

4.2 Üldkoosolek viiakse läbi aktsiaseltsi asukohas, aktsionäridega kokkulepitud asukohas või

elektrooniliste vahendite abil.

4.3 Juhatus kutsub kokku korralise üldkoosoleku hiljemalt kuue kuu jooksul majandusaasta

lõppemisest.

4.4 Juhatus kutsub kokku erakorralise koosoleku, kui aktsiaseltsi netovara on vähem kui

seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalne suurus või nõukogu, audiitor või aktsionärid,

kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, nõuavad üldkoosoleku

kokkukutsumist. Erakorralisest üldkoosolekust tuleb ette teatada vähemalt üks nädal.

4.5 Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole üldkoosolekul

esindatud häältest, välja arvatud juhul, kui seaduses on ettenähtud kõrgema häälteenamuse

nõue.

4.6 Üldkoosoleku pädevuses on:

4.6.1 põhikirja muutmine;

4.6.2 aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine;

4.6.3 nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine;

4.6.4 nõukogu töökorra ja nõukogu liikmele nõukogu töös osalemisega kaasnevate kulude

katmise korra kehtestamine;

4.6.5 audiitori valimine;

4.6.6 erikontrolli määramine;

4.6.7 omaniku ootuste, millega määratakse strateegilised ja finantseesmärgid ning mida

uuendatakse vähemalt igal kolmandal aastal, kehtestamine;

4.6.8 majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine;

4.6.9 juhatuse või nõukogu liikme vastu nõude esitamise, samuti nõukogu liikmega tehingu

tegemise otsustamine, selle tingimuste määramine, samuti selles nõudes või tehingus

aktsiaseltsi esindaja määramine;

4.6.10 muude seadusega üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine.

4.7 Teistes aktsiaseltsi tegevusega seotud küsimustes võib üldkoosolek otsuse vastu võtta

juhatuse või nõukogu nõudel.

4.8 Nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust, korraldab juhtimist ning teostab järelevalvet

Juhatuse tegevuse üle.

4.9 Nõukogu koosneb kuni kuuest liikmest. Vähemalt üks nõukogu liige valitakse kütuse

müüjaid ühendava organisatsiooni esitatud kandidaatide hulgast, kes esindavad

vedelkütusevaru seaduse § 8 lõikes 2 sätestatud varumakse maksjaid, arvestades

vedelkütusevaru seaduse § 14 lõike 1 punktis 2 sätestatud erisust. Nõukogu liikmed

valitakse kuni kolmeks aastaks. Nõukogu liikmed määrab ja kutsub tagasi osalust valitsev

minister ainuaktsionäri otsusega.

4.10 Nõukogu esimehe valib üldkoosolek, kes korraldab nõukogu tegevust. Nõukogu esimees

valitakse riigipoolsete nõukogu liikmete seast.

4.11 Nõukogu liikme valimiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek. Nõukogu liikmeks ei või

olla aktsiaseltsi juhatuse liige, prokurist ega audiitor, samuti aktsiaseltsi tütarettevõtja

juhatuse liige ega isik, kelle suhtes kohus on kohaldanud nõukogu liikmena tegutsemise

keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal,

millel tegutseb aktsiaselts, või kellel on keelatud olla nõukogu liige seaduse või

kohtulahendi alusel.

4.12 Nõukogu liikmed peavad neile pandud ülesandeid täitma erapooletult.

4.13 Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõigi aktsiaseltsi dokumentidega,

kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, aktsiaseltsi tegevuse vastavust

seadusele, põhikirjale ja üldkoosoleku otsustele. Ettevõtjaid esindavatel nõukogu liikmetel

ei ole õigust saada juhatuselt ega aktsiaseltsi töötajatelt informatsiooni, mis sisaldab

vedelkütuse müüjaid ja/või teiste kaubagruppide varustamisega tegelevaid ettevõtjaid

puudutavat maksu- ja ärisaladust sisaldavat teavet.

4.14 Nõukogu liikmed ei tohi kasutada aktsiaseltsi juhtorgani töös saadud infot oma isiklikes

ärihuvides. Nõukogu liikmed peavad hoidma aktsiaseltsi ärisaladust.

4.15 Nõukogu otsustab juhatuse liikmetega tehingute tegemise ja õigusvaidluste pidamise ning

määrab selleks aktsiaseltsi esindaja ja tehingute tingimused.

4.16 Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord

kolme kuu jooksul. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu

liige. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu

liikmetest. Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul

osalenud nõukogu liikmed. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liiget ei või

koosolekul ega otsuse tegemisel esindada teine nõukogu liige ega kolmas isik. Nõukogu

otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu

liikmetest. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav nõukogu esimehe hääl.

4.17 Nõukogu koosolek viiakse läbi aktsiaseltsi asukohas, aktsionäridega kokkulepitud

asukohas või elektrooniliste vahendite abil.

4.18 Nõukogu koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus, audiitor või

aktsionär.

4.19 Lisaks punktis 4.8 sätestatule on nõukogu pädevuses lähtuvalt omaniku ootustest, mis

mainitud punktis 4.6.7:

4.19.1 juhatuse poolt esitatud aktsiaseltsi strateegia, sealhulgas finantsplaani ja aastaeelarve

kinnitamine lähtudes üldkoosoleku poolt kehtestatud omaniku ootustest;

4.19.2 vedelkütusevaru seaduses ja maagaasiseaduses sätestatud varumakse määra

heakskiitmine;

4.19.3 aktsiaseltsi tegevusvaruga seotud hinna-, valuuta- ja muude põhitegevusest tulenevate

finantsriskide juhtimise põhimõtete ja üldiste piirangute kehtestamine;

4.19.4 järelevalve riigi tegevusvaru eesmärgipärase moodustamise üle;

4.19.5 aktsiaseltsi finantsseisundi, riskijuhtimise ja sisekontrollisüsteemi hindamine;

4.19.6 varustamisraskuste lahendamiseks moodustatava nõuandva komisjoni töös osalemine;

4.19.7 toetuste maksmise korra kehtestamine.

4.20 Nõukogu liikme tasustamine:

4.20.1 nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra otsustab aktsionär

ainuaktsionäri otsusega;

4.20.2 nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega

audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi komitee või muu nõukogu organi tegevuses;

4.20.3 nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja

nõukogu organi tegevuses;

4.20.4 nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist;

4.20.5 juhul kui nõukogu esimees ei täida riigivaraseaduse § 84 lõike 2 punktis 1 või 2

nimetatud kohustust, võib ainuaktsionär riigivaraseaduse § 85 lõikes 2 nimetatud korra

kohaselt otsustada tasu maksmise peatamise nõukogu esimehele või tasu vähendamise

proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei täidetud.

4.21 Juhatus esindab ja juhib aktsiaseltsi. Aktsiaseltsi võib kõigis tehingutes esindada iga

juhatuse liige. Juhatus peab aktsiaseltsi juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest

korraldustest.

4.22 Juhatus vastutab riigi tegevusvaru efektiivse moodustamise ja haldamise eest. Tegevusaru

moodustamisel ja haldamisel peab juhatus lähtuma nõukogu poolt kinnitatud strateegias

määratletud riigi tegevusvaru moodustamise eesmärkidest ja põhimõtetest.

4.23 Juhatuses on kuni viieks aastaks valitud üks kuni kolm liiget. Juhatus võtab juhatuse

pädevuses olevates küsimustes vastu otsuseid.

4.24 Nõukogu määrab juhatuse liikmete hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse

tegevust.

4.25 Juhatuse liikmeks ei või olla samal ajal riigi tegevusvaru koosseisu kuuluvate

kaubagruppide müügi või samade kaubagruppide hoiuteenuse tegevusalal tegutseva

mistahes juriidilise isiku osanik või juhtimisorgani liige ega ka isik, kelle suhtes kohus on

kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel

on keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb aktsiaselts, või kellel on keelatud

olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel.

4.26 Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt üks kord nelja kuu jooksul ülevaate aktsiaseltsi

majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast ning teavitama nõukogu pidevalt

muudest aktsiaseltsi majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest.

4.27 Juhatus peab esitama osalust valitsevale ministrile ja aktsiaseltsi nõukogule vähemalt kaks

korda aastas ülevaate riigivaru koosseisu kohta.

4.28 Juhatus moodustab riigi tegevusvaru moodustamise, haldamise ja kasutamise viiside

kavandmiseks nõuandvad valdkondlikud töörühmad, kuhu kaasatakse riigi ja ettevõtjate

esindajad.

4.29 Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju aktsiaseltsile,

vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt.

4.30 Tehingud, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamidest, tuleb kooskõlastada

nõukoguga.

4.31 Juhatuse liikme tasustamine:

4.31.1 juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu

alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks aktsiaseltsi juhatuse liikme ülesannetele muid

aktsiaseltsile vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes, kui

see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus;

4.31.2 juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust.

Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab aktsiaseltsile

seatud eesmärkide täitmist ning aktsiaseltsi loodud lisandväärtust ja turupositsiooni.

Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse

liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu, mille

arvutamisel ei võeta arvesse juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud täiendavat

tasu;

4.31.3 juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu

algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse

liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses;

4.31.4 juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme

volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu

jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem juhatuse liikme volituste

lõppemise ajal kehtinud kuutasust.

4.32 Nõukogu moodustab auditi komitee, mille ülesanne on nõukogu nõustamine järelevalve

teostamisega seotud küsimustes, sealhulgas raamatupidamise korraldamise, välisauditi

teostamise, sisekontrollisüsteemi toimimise, riskijuhtimise ja tegevuse seaduslikkuse

monitooringu osas, samuti eelarve koostamise ja majandusaasta aruande kinnitamise osas.

4.33 Nõukogu määrab oma otsusega auditi komitee koosseisu suuruse, auditi komitee liikmed

ja liikmete hulgast esimehe.

4.34 Auditi komitee liige määratakse kolmeks aastaks. Nõukogu otsusel võib auditi komitee

liikme enne volituste tähtaja lõppu tagasi kutsuda.

4.35 Sisekontroll ja siseaudit:

4.35.1 aktsiaselts on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise;

4.35.2 aktsiaselts on kohustatud moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori

teenust audiitorühingult, kui vähemalt kaks järgmisest kolmest konsolideeritud näitajast

aruandeaasta bilansipäeva seisuga on suuremad kui käesolevas punktis märgitud:

müügitulu kuus miljonit eurot, bilansimaht kolm miljonit eurot ja töötajate arv 75;

4.35.3 aktsiaseltsil on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse

ostmisest audiitorühingult, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult

otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada aktsionäride

üldkoosolekuga;

4.35.4 aktsionäri õiguste teostajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks

enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust.

4.36 Aktsiaseltsi juhtimise erisused:

4.36.1 aktsiaseltsi juhtorgani liikmeks ei või olla riigivaraseaduse § 80 lõikes 4 sätestatud

isikud. Riigivara seaduse § 80 lõikes 4 sätestatud piirangute kehtivusaeg on sätestatud sama

seaduse § 80 lõikes 5;

4.36.2 põhikirjaga ei või piirata äriseadustiku § 317 lõikes 1 sätestatud nõukogu pädevust;

4.36.3 nõukogu liikmete arvu määramisel tuleb lähtuda aktsiaseltsi suurusest ja majanduslikust

olukorrast ning vajadusest tagada äriseadustiku §-s 316 sätestatud nõukogu ülesannete

efektiivne täitmine;

4.36.4 teises äriühingus olulise osaluse omandamise ja võõrandamise otsustab üldkoosolek;

4.36.5 üldkoosolek kehtestab nõukogu töökorra;

4.36.6 nõukogu peab järgima riigivaraseaduse § 88 lõikes 3 kehtestatud nõudeid nõukogu

koosoleku protokolli koostamise ja protokolli kantavate andmete kohta, kui need on

kehtestatud;

4.36.7 aktsiaseltsi kohustus on rakendada aktsiaseltsi juhtimisel hea ühingujuhtimise tava ning

jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtteid, samuti kirjeldada nende järgimist

ühingujuhtimise aruandena majandusaasta aruande koosseisus;

4.36.8 aktsiaselts võib toetusi maksta ja annetusi teha üksnes teadus- ja arendustegevuse

eesmärgil oma tegevusvaldkonnas, kui see aitab kaasa aktsiaseltsi tegevus- ja

finantseesmärkide saavutamisele.

4.37 Toetuste maksmise otsustab nõukogu võttes arvesse alljärgnevat korda:

4.37.1 kalendriaasta jooksul võib aktsiaselts kokku maksta toetusi ja teha annetusi kuni 0,5

protsendi ulatuses kolme eelneva majandusaasta keskmisest konsolideeritud

puhaskasumist;

4.37.2 juhatus avaldab teabe makstud toetuste ja tehtud annetuste kohta aktsiaseltsi veebilehel

kolme tööpäeva jooksul sellekohase otsuse tegemisest arvates ja see on veebilehel avalik

vähemalt viie aasta jooksul toetamise lõppemisest või annetuse tegemisest arvates;

4.37.3 aktsiaseltsi veebilehel märgitakse toetuse saaja nimi või nimetus, toetuse summa ja

põhjendus, kuidas see toetus aitab aktsiaseltsi tegevus- ja finantseesmärkide saavutamisele;

4.37.4 lepingud toetuste ja annetuste summade ülekandmiseks sõlmib juhatus. Lepingus peab

olema ära näidatud toetusena makstavate või annetusena tehtavate summade kasutamise

sihtotstarve, aruandluse kord ning sanktsioonid summade sihipäratu kasutamise puhul.

4.38 Nõuded elektroonilise koosoleku läbiviimiseks:

4.38.1 aktsiaseltsi üldkoosolek või nõukogu koosolek võib toimuda elektrooniliste vahendite

abil;

4.38.2 aktsiaseltsi üldkoosolekul või nõukogu koosolekul osaleja võib teostada oma õigusi

elektrooniliste vahendite abil ilma koosolekul füüsiliselt kohal olemata, reaalajas toimuva

kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil, mis võimaldab

koosolekut jälgida ja sõna võtta ning otsuste vastuvõtmisel hääletada, kui seadusega ei ole

ette nähtud teisiti;

4.38.3 elektrooniliste vahendite abil peetavale koosolekule kohaldatakse aktsiaseltsi koosoleku

otsuse tegemise kohta sätestatut.

5. Aruandlus, kasum ja kasumi jaotamine

5.1 Aktsiaseltsi majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

5.2 Aktsiaseltsi kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab

vastama aktsiaseltsi finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni

reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud

piirangutele.

5.3 Aktsiaselts koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele

vastavalt finantsplaani, mis on aluseks aktsiaseltsi eelarve koostamisel.

5.4 Aktsiaseltsi raamatupidamist korraldab juhatus. Juhatus peab tagama seadusega sätestatud

korras ja tähtaja jooksul pärast majandusaasta lõppu tegevusaruande ja raamatupidamise

aastaaruande (bilansi, kasumiaruande, aastaaruande lisad) koostamise ning esitama need

üldkoosolekule kinnitamiseks koos audiitori järeldusotsusega.

5.5 Majandusaasta aruandes annab aktsiaselts ülevaate tema hinnangul oma tegevuse olulistest

majanduslikest, sotsiaalsetest ja keskkonnamõjudest ning võimalikest muudest olulistest

mõjudest, mis võivad mõjutada asjaomaseid huvirühmasid.

5.6 Auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande koopia tuleb esitada nelja kuu jooksul

majandusaasta lõppemisest arvates Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile. Koos

aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on aktsiaseltsi tegevust

aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse nõukogu

ja juhatuse liikmeile majandusaasta jooksul makstud tasude summa.

5.7 Juhatus esitab üldkoosolekul kinnitatud majandusaasta aruande koos äriseadustikus nõutud

lisadega äriregistrile 4 kuu jooksul majandusaasta lõppemisest ning avalikustab selle

aktsiaseltsi veebilehel. Ühes majandusaasta aruande avalikustamisega, avalikustab

aktsiaselts arvates Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile auditeeritud ja kinnitatud

majandusaasta aruande koopia. Koos majandusaruande koopiaga esitatakse ülevaated selle

kohta, kuidas nõukogu on aktsiaseltsi tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist

korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse igale nõukogu ja juhatuse

liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa, eristades seejuures juhatuse liikme

kuutasude ja juhatuse liikmele makstud täiendava tasu summad.

5.8 Aktsiaselts avalikustab oma veebilehel:

5.8.1 majandusaasta esimese ja kolmanda kvartali kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude

aruande võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega ning ülevaate kvartali

majandustegevusest ühe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist;

5.8.2 majandusaasta teise ja neljanda kvartali kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude aruande

võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega ning ülevaate kvartali

majandustegevusest kahe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist.

5.9 Riigi tegevusvaru võib müüa ainult turuhinnaga, välja arvatud juhtudel, kui hädaolukorra

seaduse § 183 kohaselt toimuva varu kasutusele võtmise otsusega ei ole ette nähtud teisiti.

5.10 Kahjumi vältimiseks kütuste müügi korral on vedelkütusevaru seaduses sätestatud, et

aktsiaselts võib varu vähendamiseks varu müüa ainult turuhinnaga, kuid mitte madalama

hinnaga kui vastava kütuseliigi kaalutud keskmine soetushind. Soetushinnast madalama

hinnaga müük on lubatud osalust valitseva ministri loal.

5.11 Juhatusel on õigus teha nõukogu nõusolekul pärast majandusaasta möödumist ja enne

majandusaasta aruande kinnitamist aktsionäridele ettemakseid eeldatava kasumi arvel kuni

poole ulatuses summast, mida võib aktsionäride vahel jaotada.

6. Ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine ja tegevuse lõpetamine

Aktsiaseltsi ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine ja tegevuse lõpetamine otsustatakse

vastavalt seadusele.

Aktsiaseltsi Eesti Varude Keskuse põhikiri on kinnitatud ainuaktsionäri otsusega.

AS EESTI VARUDE KESKUS

KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU OTSUS

AKTSIASELTSI ÄRINIMI, REGISTRIKOOD JA ASUKOHT

AS Eesti Varude Keskus, registrikood 1124171, asukoht Veerenni 38b, Tallinn, Harju maakond,

Eesti Vabariik.

OTSUSE TEGEMISE AEG JA KOHT

Otsus on tehtud 22.04.2025. a kell 14:00 kuni 15:00 ministeeriumide ühishoones, aadressil

Tallinnas Suur-Ameerika 1, toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul.

AINUAKTSIONÄR

Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva ministrina majandus- ja

tööstusminister Erkki Keldo.

Aktsiate/häälte arv: 3 238 621 ehk 100% aktsiatega esindatud häältest.

Tutvunud AS Eesti Varude Keskus 2025. a majandusaasta aruandega ja sõltumatu vandeaudiitori

aruandega, samuti nõukogu poolt esitatud kirjaliku aruandega, lähtudes äriseadustiku § 278, § 298

lõikes 1, § 305 lõikes 1, § 334 lõikes 1 ja § 335 lõikes 1 sätestatust ning kooskõlas AS Eesti

Varude Keskus põhikirjaga:

AKTSIASELTSI KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS

1. Kinnitada AS Eesti Varude Keskus 2025. aasta majandusaasta aruanne (lisa 1).

2. Kinnitada AS Eesti Varude Keskus põhikiri üldkoosoleku otsusele lisatud redaktsioonis

(lisa 2).

3. Nimetada varude rotatsiooni reserv ümber vabatahtlikuks omakapitali reserviks summas

19 869 027 eurot.

4. AS Eesti Varude Keskus 2025. aasta puhaskahjum moodustas 61 821 eurot. Eelmiste

perioodise jaotamata kasum seisuga 31.12.2025 oli 10 965 510 eurot. Jätta jaotamata

kasumi jääk 10 903 689 eurot jaotamata.

5. Suunata eelmiste perioodide jaotamata kasum summas 10 903 689 eurot kohustuslikku

reservkapitali.

6. Tunnistada kehtetuks ainuaktsionäri 20.10.2025. a otsusega nr 16 kinnitatud AS Eesti

Varude Keskus põhikiri.

Korralisel üldkoosolekul käsitleti omaniku ootuste täitmist 2025. aastal. Omaniku ootustes

kinnitatud strateegilised ja finantseesmärgid on saavutatud ning kokkuvõttes on osaluse valitseja

hinnang äriühingule seatud omaniku ootustes kinnitatud strateegiliste ja finantseesmärkide

täitmise kohta väga hea.

Koosoleku juhataja ainuaktsionäri õiguste teostaja ülesannetes

/allkirjastatud digitaalselt/

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister