Ainuaktsionäri otsus

MAJANDUSAASTA ARUANNE

aruandeaasta algus: 01.01.2025

aruandeaasta lõpp: 31.12.2025

ärinimi: AS ALARA

registrikood: 10462309

postiaadress: Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn,

Leetse tee 21

postisihtnumber: 76806

telefon: +372 5240467

e-posti aadress: [email protected]

2

AS ALARA 2025. a. majandusaasta aruanne

Sisukord

Tegevusaruanne 3

Raamatupidamise aastaaruanne 16

Bilanss 16

Kasumiaruanne 17

Raamatupidamise aastaaruande lisad 18

Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 18

Lisa 2 Raha 20

Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 20

Lisa 4 Materiaalsed põhivarad 21

Lisa 5 Võlad ja ettemaksed 22

Lisa 6 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 22

Lisa 7 Sihtfinantseerimine 22

Lisa 8 Aktsiakapital 24

Lisa 9 Müügitulu 24

Lisa 10 Muud äritulud 24

Lisa 11 Kasutusrent 24

Lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud 25

Lisa 13 Tööjõukulud 25

Lisa 14 Muud ärikulud 26

Lisa 15 Seotud osapooled 26

Aruande allkirjad 27

Vandeaudiitori aruanne 28

Tegevusaruanne

Vastavalt AS ALARA (AS) põhikirjale on tema põhitegevuseks Paldiski endise tuumaobjekti

haldamine ning Paldiski endise tuumaobjekti ümberkujundamine vastavalt Eesti Vabariigi

vajadustele; Paldiski endise tuumaobjekti mittevajalike ja/või ohtlike rajatiste konserveerimise ja

ohutu demonteerimise plaanide väljatöötamine ja rakendamine; Eesti Vabariigi ettevõtetes,

tervishoiu- ja teadusasutustes tekkivate radioaktiivsete jäätmete vastuvõtmine nende

käitlemiseks ja hoiustamiseks; Eesti Vabariigi või Eesti Vabariigi poolt määratud isikute tellimusel

ohtlike ja tavajäätmete ning radioaktiivsete jäätmete käitlemise alaste projektide väljatöötamine

ja rakendamine; Eesti Vabariigi või Eesti Vabariigi poolt määratud isikute tellimusel teenuste

osutamine radioaktiivsuse ja radioaktiivse saastatuse mõõtmise ning radioaktiivse saastatuse

desaktiveerimise valdkondades; Muudele isikutele kui Eesti Vabariigile või Eesti Vabariigi poolt

määratud isikutele teenuse osutamine, milles see ei takista ega piira punktides eelnimetatud

ülesannete täitmist; Ohtlike jäätmete vastuvõtt ja jäätmete käitluse korraldamine; Jäätmete ja

neist toodetud materjalide müük.

AS lähtub oma tegevuses keskkonnaministri 23.01.2020. a. kinnitatud kiirgusohutuse riiklikus

arengukavast 2018‒2027, selle rakendusplaanist 2022‒2025 ja radioaktiivsete jäätmete

käitlemise riiklikus tegevuskavas toodud tegevussuundadest, Riigi jäätmekavast 2023-2028, AS-

i ainuaktsionäri ootustest, Kliimaministeeriumiga sõlmitud riigile vajalike teenuste osutamise ja

sihtotstarbelise toetuse kasutamise lepingutest ning kiirgustegevuslubade ja

keskkonnakaitselubade ja keskkonnalubade tingimustest.

Radioaktiivsete jäätmete käitlemise valdkonnas omab AS kiirgustegevuslube, mille alusel on tal

Eestis ainuõigus kiirgustegevuseks Paldiski endisel tuumaobjektil ning omas kiirgustegevusluba

Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidlas (kuni selle likvideerimise lõpetamiseni ja maa-ala

vabastamiseni 2025 aasta lõpus). Samuti omab AS lube radioaktiivse aine riigisiseseks veoks

ning ioniseeriva kiirguse mõõteseadmete kalibreerimiseks kasutatava kiiritusseadme ja

kiirgusallikate kasutamiseks. AS-i tegevust radioaktiivsete jäätmete käitlemise valdkonnas

finantseeritakse peamiselt riigieelarvest sihtotstarbelise toetuse kaudu, milleks AS osutab

Paldiski endise tuumaobjekti (2025 aasta lõpuni ka Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla

haldamise), omanikuta kiirgusallikate ohutustamiseks valmisoleku ja radioaktiivsete

vaheladustamise ja lõppladustuspaiga rajamise ettevalmistamise teenust. Sellele lisaks kasutab

AS Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla likvideerimiseks ja Paldiski endise tuumaobjekti

kahe reaktorisektsiooni likvideerimise ja radioaktiivsete jäätmete lõpphoidla rajamise mõjude

hindamiseks ning saastunud metallijäätmete sulatamiseks SA Keskkonnainvesteeringute

Keskuse vahendeid ning ioniseeriva kiirguse mõõteseadmete kalibreerimiskeskuse rajamiseks

nii SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse kui ka Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri

(edaspidi Agentuur) vahendeid.

Ohtlike jäätmete käitlemise valdkonnas omab AS 2025 aastast alates Eesti ainsat ohtlike

jäätmete ladestuspaika Vaivara OJKKd ja selle kasutamiseks vajalikku keskkonnakompleksluba.

AS tegevuseks ohtlike jäätmete käitlemiseks eraldati koos objekti AS omandisse andmisega riigi

poolt ka toetuslepingu alusel ühekordset tegevustoetust ning ka investeeringutoetust täitunud

ladustusala sulgemiseks ja uute ladestusalade rajamiseks kuid edaspidi peab AS tegevus Vaivara

OJKK käitamisel olema isemajandav.

AS on riigi osalusega äriühing, mis peaministri 19.04.2023. a. korralduse nr 25 „Ministrite

pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ ja Vabariigi Valitsuse

06.07.2023. a. korralduse nr 185 „Riigivara valitsejate määramine ja riigivara üleandmine“

kohaselt kuulub alates aprillist 2023 Kliimaministeeriumi valitsemisalasse.

Olulisemateks töödeks aruandeaastal radioaktiivsete jäätmete käitlemise valdkonnas

olid:

Paldiski ja Tammiku objektide haldamise korraldus; omanikuta kiirgusallikate ohutustamiseks

vajaliku valmisoleku tagamine; radioaktiivsete jäätmete käitlemine (konditsioneerimine,

ümberpakendamine, iseloomustamine, ladustamine, vastuvõtmine ja pakendamine). Paldiski ja

Tammikuga seotud projektide täitmine, milleks on Tammiku hoidla likvideerimine; Saastunud

metallijäätmete sulatamine; Kalibreerimiskeskuse arendamine ja käivitamine;

Lõppladestuspaiga asukoha iseloomustamiseks uuringute teostamine.

1. Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga täpsustatud geoloogilised uuringud

Paldiski objektil.

Hanke rahastamiseks koostati ja esitati KIKle vastav projekt. Hankes esitas ainsa pakkumise

Steiger OÜ, ühispakkuja on OÜ IPT Projektijuhtimine, alltöötvõtjad Tartu Ülikool ja Eesti

Geoloogiateenistus. Steiger OÜ-ga sõlmiti leping ning töödega alustati juuni lõpus. Tööde

lõpparuanne esitati detsembris.

2. Saastunud metallijäätmete sulatamine

Metallijäätmete sulatamiseks transporditi need Saksamaale Siempelkampi tehasesse.

Veebruaris soetati transpordiks sobilikud 12 poolkõrget standardset merekonteinerit.

Konteinerite maksumus kokku oli ASle ALARA 117 647 eurot. Veebruarist aprillini ümber

pakendati jäätmed vanadest konteineritest uutesse. Mais-juunis toimunud veostega (kokku 12

autot) transporditi jäätmed sulatustehasesse. Jäätmete ümbersulatusega kaasnevad kulud on

rahastatud KIK projektist. Ümbersulatamine ning alles jäänud radioaktiivsete jäätmete transport

ALARAsse toimub 2026 aasta jooksul.

3. Kiirgusmõõteriistade kalibreerimislabori loomine

2024. aasta lõpus saadeti KeA-le kalibreerimislabori kiirgusallikate kasutamise kiirgustegevusloa

(KTL) taotlus. KeA väljastas AS-le KTL-i 19.06.2025. Kalibreerimislabori juhataja oli IAEA poolt

korraldatud praktikal Serbia kalibreerimislaboris, kus tutvus kalibreerimislabori igapäevaste

tegevuste ning kvaliteedijuhtimissüsteemi rakendamise meetoditega. Koostöös IAEA eksperdiga

viidi Paldiski kalibreerimiskeskuses läbi proovikalibreerimised seadmetele, mille

kalibreerimismetoodikad plaanitakse esmajärjekorras välja töötada ning mille kalibreerimise

teenust plaanitakse esmajärjekorras pakkuda. Alates septembrist tegeleti mõõteseadmete

kalibreerimisjuhendite koostamise ja täiendamisega, mille kalibreerimise teenust plaanitakse

hakata 2026. aastal pakkuma. Koostöös Läti kalibreerimislaboriga viidi läbi võrdluskatse

mõõtmised. Kalibreerimislabori akrediteerimiseks vajalikud dokumendid on ette valmistatud.

Akrediteerimisvisiit toimub aprillis 2026.

4. Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla maa-ala vabastamine

Jaanuaris koostati ja esitati KeA-le vabastamise mõõtemetoodika kommenteerimiseks. Märtsis

saadi KeA-lt vajalik tagasiside ning seejärel viidi läbi praktilised tööd maa-alal: doosikiiruste

kaardistamine, in-situ gammaspektromeetrilised mõõtmised, laboriproovide võtmine ja analüüs

jne. Vabastamistaotlus esitati KeA-le juulis. Septembri lõpus ja oktoobris teostas KeA Tammiku

maa-alal kontrollmõõtmisi ning tegi Tammiku maa-ala vabastamise otsuse novembris.

Vabastamisotsuse järgselt teostati AS poolt maa-alalt taristu eemaldamistööd.

Tammiku KTL on kehtetuks tunnistatud ja seega Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla

likvideerimine lõpetatud ning objekt enam 2026 eelarves ei kajastu.

5. Paldiski haldus

Tegelesime tarbevee probleemidega;

Renoveerisime väravahoone nõupidamiseruumi ja santehnikat ning paigaldasime nii

väravahoonesse kui ka peahoone kontoripindadele soojuspumbad;

Soetasime murutraktori objekti hooldamiseks;

Peahoone suure saali sildkraanade kokkupõrkevastase süsteemi remont ja pidurite hooldus

Kraanavabriku poolt;

Administratiivhoone korralise tuleohutusülevaatuse läbiviimine, mille käigus tuvastati mõningaid

puuduseid või täiendamist vajavaid kohti hoone tuleohutuse parandamiseks. Puudused tuleb

kõrvaldada 2026. a I kvartali jooksul;

Peavärava kõrvale paigaldati lipumastid AS-i logolipuga ning väravale objektisilt kontaktidega.

6. Tammiku betooni vabastamine

Vaadati üle seni tehtud mõõtmistulemused ning laboratoorsete analüüside tulemused,

eesmärgiga kaardistada tulevikus tehtavad vabastamiseks vajalikud tegevused. Koostati detailne

vabastamise metoodika, mis kirjeldab kuidas jõutakse materjali vabastamiseni.

7.RAJALA planeering

II poolaastal kaardistati radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaigaga seotud võimalikud

tulevased uuringud.

Lääne-Harju vallaga sõlmiti uus kahepoolne leping lõppladustuspaiga eriplaneeringu hanke II

etapi läbiviimiseks. Seni kehtiv kolmepoolne leping (vald, KliM, ALARA) lõpetati ning uus leping

hõlmab ainult valda ja ALARA-t. ALARA saab lähitulevikus lõppladustuspaiga rajamiseks vajaliku

katastriüksuse omanikuks ja aitab valda hanke läbiviimisel. Tegevuste läbiviimise eelduseks on

KliM sihtotstarbeline rahastus. Selline leping peaks lihtsustama edaspidist asjaajamist.

8.Müügitulu

Radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seonduv müügitulu kokku oli 2025 aastal 56 836 eurot,

s.h. radioaktiivsete jäätmete ladustamise müügitulu oli 27165 eurot, omanikuta radioaktiivsete

jäätmete käitlemise tulu oli 12915 eurot(saadud sihtfinantseerimine ), sorteeritud vanametalli

müügist saadud tulu oli 4316 eurot ja muu müügitulu (rad.mõõtmised, ekskursioonid,

hinnangute koostamised) kokku oli 12 439 eurot.

Olulisemateks töödeks aruandeaastal ohtlike jäätmete käitlemise valdkonnas olid:

Vaivara OJKK haldamise korraldus; ladestatavate ohtlike jäätmete vastuvõtmine ladustamine ja

ladestamine; heitvee puhastamine. Vaivara OJKK seotud projektide täitmine, milleks on täidetud

jäätmekärgede sulgemine; uute jäätmekärgede projekteerimine ja ehitamine.

1.Ladestuskärgede sulgemine

Ladestuskärgede sulgemiseks eraldati riigieelarvest sihtotstarbeliselt 320 000€ ning lisaks kanti

üle ka prügila sulgemiseks eelneva käitaja poolt kogutud sulgemisreserv (+70 878), mida

kasutatakse viimase ladestusala kärje vahekatmiseks ja kogu prügila lõplikuks katmiseks. Tööde

teostamiseks korraldati riigihange ning leping sõlmiti Infragreen OÜ-ga juunikuus ja tööde

teostamise tähtaeg oli 2025 aasta lõpp. Lisaks sõlmiti Omaniku järelevalve teostamiseks

käsundusleping Infragate OÜ-ga. Tööd lõpetati ja võeti vastu oktoobris. Kokku läks töö

(sulgemistööd, omaniku järelevalve ja hanke korralduskulu) maksma 323 729+km s.o. 399 791

eurot.

2.Uute ladestuskärgede rajamine

Riigieelarvest eraldati prügila laiendamiseks 4 miljonit eurot (KM-ga). Uute ladestuskärgede

rajamise eesmärk on tagada keskuse ladestusvõimekus pärast olemasolevate ladestusüksuste

täitumist ja sulgemist. Riigihange avaldati maikuus ning hanke tulemusena sõlmiti Atemo OÜ ga

töövõtuleping septembris kahe ladestuskärje rajamiseks maksumusega 2,35 miljonit €+km

(2,914 miljonit). Ladestusala ehitustööd on planeeritud kuni detsembri lõpuni 2026.

3. Vaivara OJKK ja nõrgveesüsteemi haldus/hooldus

3.1 Vaivara OJKK haldus/hooldus

Investeeringuna soetati teleskooplaadur kuna objektil vastav tööks vajalik tehnika puudus.

Töötajate transpordiks Vaivara OJKKsse võeti täiendavalt üks sõiduauto kasutusrendile.

Remonditi ja hooldati jäätmete vastuvõtmiseks vajalikud jäätmete laadimistöödel kasutatavad

vastukaalu- ehk kahveltõstukid. Seoses olmevee kanalisatsiooni teenuslepingu lõpetamisega

tellisime paikse kanalisatsioonimahuti projekteerimise ja paigalduse. Elektrikulu

vähendamiseks oleme tellinud ka Vaivara adminhoone veetorustiku tööd, et oleks võimalik

kasutuses mitte olev osa adminhoonest küttesüsteemist välja lülitada.

3.2 Vaivara nõrgveesüsteemi haldus ja hooldus

Aprillis toimusid pöördosmoosi ja evaporaatori (aurusti) seadmete korralised hooldustööd.

Samuti remonditi betoonisõlm. Augustis teostati aurustil tõrgete tõttu täiendav kohapealne

hooldus.

Septembri lõpu seisuga tekkisid aurustil taas tõrked. Teostati aurusti kompressori õlivahetus,

kuid sellele järgnenud tööperioodil ilmnes lisaks freoonileke. Selle tõttu tuli planeerida ja

teostada täiendav remonditöö.

Augustis viidi läbi ka pöördosmoosseadme põhjalik tehniline ülevaatus tootjapoolse esindaja

osalusel. Hoolduse käigus leiti, et välja on vaja vahetada PO esimese astme membraanid, mis

vahetati välja novembris. PO elektroonika oli peale membraanide vahetamist samuti rikki

läinud. Rike kõrvaldati jaanuaris.

2026 on planeeritud tellida eksperthinnang, et uurida võimalusi nõrgveepuhastuse

alternatiivide osas sh. evaporaatori eemaldamiseks nõrgveepuhasti süsteemist ja

asendamiseks teise tehnoloogiaga.

4.Kvaliteedisüsteemi loomine Vaivara OJKKs.

AS taotleb Euroopa Liidu keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi (EMAS). AS

kasutab EMAS juurutamisel konsultandi teenust, kes aitab vajalikud protseduurid ja

dokumentatsioonid sobivaks saada. Tänaseks on juhtimissüsteemi dokumendid nõutud mahus

koostatud ja käib nende viimistlemine. Jaanuaris toimub Vaivara OJKKs EMAS juhtimissüsteemi

auditeerimine. Kogu EMAS projekti rahastatakse KIK rahastusest ning projekti lõpptähtaeg on

märtsi lõpp 2026.

5. Keskonnakompleksloa muutmine

Uute ladestuskärgede rajamisega seoses on vajalik muuta Vaivara ohtlike jäätmete

käitluskeskuse kehtivat keskkonnakompleksluba (KKL) lisades sellele uus ladestusala. Samuti

tuleb lisada KKLi teatud materjalide ladestamiseks vajalikud eelkäitlustehnoloogiad.

Loa muutmise töö telliti Lemma OÜlt. Loa muutmise taotlus esitati oktoobris KeA-le, millele tuli

novembris tagasiside puuduste kõrvaldamiseks. Detsembri alguses esitati parandustaotlus

ning KeA poolt võeti loa muutmine menetlusse.

6.Jäätmete vastuvõtmine, ladustamine ja ladestamine

Kokku võeti 2025. aastal vastu 1930 t ohtlikke jäätmeid (millest ladestati 619t) summas 395 996

eurot.

Juulis toimus kohtumine Kliimaministeeriumiga, kus ministeeriumi esindajad nõustusid, et AS

ALARAle toetuslepinguga investeeringuks eraldatud summa kasutamine, lisaks uute

ladestuskärgede rajamisele ka ladestamiseks vajalike eelkäitlustehnoloogiate rajamiseks ning

olemasoleva heitveepuhastustehnoloogia parendamiseks on lepingukohane tegevus.

Oktoobris sõlmiti soome ettevõttega VTT leping vajaliku pliiakude ümberkäitluse tulemusena

tekkinud ohliku jäätme- metalliräbu eelkäitlustehnoloogia rajamise hanke tehnilise kirjelduse

ettevalmistamiseks. Detsembris lõpus võtsime tehtud töö vastu ning 2026 1 pa on planeeritud

koostöös RTKga tehnoloogia projekteerimiseks ja rajamiseks vajalike hangete ettevalmistamine

ja väljakuulutamine.

AS ALARA 2025 majandusaasta kasum on 235 433 eurot. Plaanid 2026. aastaks.

2026. aastal on AS-l ALARA plaanis teostada järgmised olulisemad tööd:

Ohtlike jäätmete käitlemisega soetud tegevused

1. Investeeringutoetuse kasutamine 1.1 Uute kärgede projekteerimis- ja ehitustööd. 1.2 Metalliräbu eelkäitlemise tehnoloogia projekteerimine ja ehitamine. 1.3 Heitveepuhastussüsteemi parendamine. 1.4 Lendtuha eelkäitlemise tehnoloogia projekteerimine ja ehitamine. Lendtuha

eelkäitlemise investeerimise eeldus on selgus lendtuha jäätmete väljaveo lubatavuse osas.

2. Ladestatavate jäätmete vastuvõtmise ja ladestamise korraldamine.

Ohtlikke jäätmeid on planeeritud vastu võtta vähemalt kokku 2300 tonni, summas

520 000 eurot.

II pa planeerime kahe lisatöökoha loomist ja tööliste värbamist, kuna valmib metalliräbu

eelkäitlus ja uued ladestuskärjed e. on võimalik alustada nii ladestuskõlblike jäätmete

ladestamist kui ka eelkäitlust vajavate jäätmete eelkäitlust ja ladestamist. Hetkel on

planeeritud 2000t jäätmete ladestamine.

Eelkäitluse valmimise ajaks peavad olema välja töötatud ka tööeeskirjad käitluse läbi

viimiseks.

3. EMAS taotlemine. Jaanuaris kohapealne audit Vaivara OJKKs. EMAS taotluse esitamine

Keskkonnaagentuurile ja sertifikaadi saamine aprillis 2026.

4. Keskonnakompleksloa muutmine 2025 detsembris võeti Keskkonnaameti poolt loa muutmise taotlus menetlusse.

Muudetud loa saamine planeeritud aprillis 2026.

Radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud tegevused

1. Kalibreerimislabori mõõtmisteenus osutamine Mõõtmisteenuste akrediteerimine ja hinnapoliitika lõplik välja töötamine. Akrediteeritud

teenuse osutamine algab vahetult pärast akrediteeringu saamist mais-juunis.

Kiirgustegevusloas nõutud täiendavate turvalahenduste paigaldamine.

Täiendavalt on planeeritud II pa koostada labori uus turvaplaan ning ka pinnasaaste

mõõteseadme kalibreerimise metoodika. Samuti tegutseme selle nimel, et

Kalibreerimislabor saaks liituda SSDL rahvusvahelise võrgustikuga, mis annab ligipääsu

parimatele praktikatele ja koolitustele aga näitab labori usaldusväärsust ja kvaliteeti ning

seeläbi ka võib tõsta teadlikkust pakutavast teenusest ja tuua uusi kliente.

2. Radioaktiivsete jäätmete vabastamine Tammikult Paldiski objektile toodud hoidla betoonist seinte ja katteplokkide

vabastamiseks on välja töötatud mõõtemetoodika ja see ka keskkonnaametiga

kooskõlastatud. Metoodika alusel võetakse vajalikud betooniproovid ja korraldatakse

nende analüüsimine laboris. Tulemuste põhjal koostatakse vabastamise taotlus

esitatakse see keskkonnaametile. Keskkonnaameti vabastamise otsuse järgselt on

planeeritud materjal purustada ja utiliseerida tavajäätmehoidlas. Tegevuse kulude

katmiseks planeeritud esitada vastav KIK projekt.

3. Metallkonteinerite hankimine betoneerimistööde jätkamiseks

Töö sisuks on betoneerimiskõlbulike jäätmete pakendamine metallkonteineritesse, mis

saab olema sobiv jäätmepakend ning vorm lõppladustamiseks. Plaan on hankida 5-10

konteinerit aastas.

4. Radioaktiivselt saastunud metalli ümbersulatamine

Metallijäätmete ümbersulatamine Siempelkampis hiljemalt 31.05.2026 ja tagastatavate jäätmete ja tühjade saastunud konteinerite transport Eestisse hiljemalt 27.11.2026. 2027 toimuvad tagastatud kontsentreeritud radioaktiivsete metallijäätmete käitlemise ja pakendamise tegevused ning tagastatud konteinerite puhastamine, mõõtmine ja

vabastamine kiirgusseaduse nõuete kohaldamisest ning ka mittevajalike konteinerite võõrandamine. 5. RAJALA tegevused Sisendi andmine KOVile lõppladustuspaiga asukoha eriplaneeringu detailse lahenduse

väljatöötamise hanke korraldamiseks. KIK meetme avanemisel projekti esitamine KOV

korraldatud hanke tulemusena sõlmitava hankelepingu kulude katmiseks huvitatud

isikuna. Eriplaneeringu detailse lahenduse väljatöötamine, avalik arutelu ja kinnitamine

toimub 2027.

Hanke korraldamine hüdroloogilise alanduslehtri modelleerimiseks. Tehniliste tingimuste

koostamine ning vastavalt kas hanke või ostumenetluse läbiviimine pärast KIK rahastuse

saamist projektile orienteeruvalt aprill-mai.

6. Paldiski objekti haldus Paldiski peahoone veevarustuse lahenduse muutmine, mis võimaldaks peahoone jäätmete

käitlemise ja vaheladustuse sektsiooni ala elektrikütte väljalülitamist ja vähendada

elektrikulu.

Valveteenuse hanke tehniliste tingimuste väljatöötamine ja uue hanke korraldamine (kehtiv

hankeleping lõpeb 2026 aasta lõpus).

Jäätmete iseloomustamise, ümberpakendamise ja vabastamise tegevused ning objektide

haldusega seonduv muu rutiinne korraldus (tuleohutusülevaatused, eeskirjad, hooldused,

seadmed jne).

ALARA töötajate transpordiks uue bussi liisingusse võtmine ja olemasoleva võõrandamine.

7. Kasutatud kiirgusallikate Ra-226 võõrandamine Seoses tehnoloogiliste arengutega ja IAEA initsiatiiviga kasutatud Ra-226 taaskasutamiseks

isotoobi Ac-225 generaatoritena, mida kasutatakse meditsiinis, on toimunud läbirääkimised

erinevate ettevõtetega ALARAle üle antud Ra-226 allikate võõrandmiseks. Projekt võimaldab

vähendada ladestatavate jäätmete kogust ning vabanetakse kiirgusallikatest, mille

lõppladustamine on nende omaduste tõttu probleemne, sest lagunemisel eraldavad nad

gaase. AS on tänaseks teinud huvilistele allikate põhjaliku iseloomustamise ja käivad

läbirääkimised allikate väljaveo detailide täpsustamisega, et AS saaks asuda taotlema

väljaveoks vajalikku kiirgustegevusluba. Tõenäoline allikate eksport on võimalik

hinnanguliselt 2026 IIpa.

8. Paldiski KTL taotlemine AS-i jäätmete käitlemise kiirgustegevusluba (KTL) aegub 26.05.2026. Uus taotlus esitati KeA-

le jaanuaris.

2026 planeeritud tegevustega seotud tööde teostamiseks on AS-le ALARA 2026. a. riigieelarvest

eraldatud sihtotstarbelist toetust kokku 465 011 eurot, millest siis radioaktiivsete jäätmete vahe-

ja lõppladustamiseks 430 560 eurot ning ohtlike jäätmete käitlemisega seonduvateks

tegevusteks 34 451 eurot.

Projekti „Saastunud metallijäätmete sulatamine“ täitmiseks on eraldatud KIK vahendeid kokku

2,4 miljonit eurot. Projekti täitmine ja vahendite kasutamine toimub perioodil 2024-2026. 2026.

aastal kasutakse projekti täitmiseks kokku 1 575 669 eurot KIK projektitoetuse vahendeid

2026 aastal on planeeritud ka KIK toetuste sihtotstarbeline eraldamine ASle ALARA kokku

summas 409 989 eurot lõppladestuspaiga asukoha iseloomustamiseks vajalike uuringute

teostamiseks, KOV eriplaneeringu detailse lahenduse väljatöötamiseks, radioaktiivsete jäätmete

vabastamiseks, omanikuta kiirgusallikate ohutustamiseks ning radioaktiivsete jäätmete

käitlemiseks.

Hea Ühingujuhtimise Tava aruanne

Tulenevalt Riigivaraseaduse § 88 lõike 1 punktist 10 ja AS-i põhikirja punktist 4.1. peab AS-i

juhatus rakendama AS-i juhtimisel hea ühingujuhtimise tava ning kirjeldama selle järgimist. AS

järgib hea ühingujuhtimise tava põhimõtteid mõningate eranditega, mis tulenevad asjaolust, et

AS-l on üks aktsionär (eranditeks on näiteks nõukogu nimetamine ja teabe avaldamine, mis on

täpsemalt kirjeldatud aruande punktides 2 ja 4).

1. Üldkoosolek

2025. aasta majandusaastal oli AS-i ainuaktsionäriks Eesti Vabariik, kelle esindajaks on

kliimaminister. Minister tegi majandusaastal järgmised otsused: - kinnitas 2024. aasta

majandusaasta aruande ja audiitori järeldusotsuse; - kinnitas 2024. aasta majandusaasta

kahjumi summas 109 734 eurot.

2. Nõukogu

Riigivaraseaduse § 81 lõikest 11 ja AS-i põhikirja punktist 6.2. tulenevalt valitakse nõukogu liige

vastavalt nimetamiskomitee ettepanekule üldkoosoleku otsusega kuni viieks aastaks.

Riigivaraseaduse § 81 lõike 1 punktist 31 ja AS-i põhikirja punktist 6.3. tulenevalt valib

üldkoosolek nõukogu esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust.

2025. aasta majandusaastal oli nõukogu koosseis järgmine: Tarmo Lindemann, Kalle Viks ja

Reelika Runnel (kuni 09.03)/Birgit Parmas (alates 10.03). Nõukogu pädevus on määratud AS-i

põhikirjas. Lisaks reguleerib nõukogu liikme õiguseid, kohustusi ja ülesandeid nõukogu töökord.

Nõukogu planeerib AS-i tegevust, korraldab AS-i juhtimist ning teostab järelvalvet juhatuse

tegevuse üle. Nõukogu peamiseks töövormiks on koosolek. 2025. aastal toimus viis nõukogu

koosolekut.

Ainuaktsionär on määranud nõukogu liikmetele tasu. Aktsiaseltsi nõukogu liikmetele on

määratud võrdne tasu, nõukogu esimehele on määratud suurem tasu. Nõukogu liikmed

väldivad huvide konflikti tekkimist oma tegevuses, ei kasuta AS-s tehtud ärilisi pakkumisi

isiklikes huvides ja lähtuvad oma tegevuses AS-i ja selle omaniku huvidest. Nõukogu liikmed

järgivad konkurentsikeeldu ja ei osale ettevõtluses AS-ga samal tegevusalal.

3. Juhatus

Juhatus on AS-i juhtimisorgan, mis esindab ja juhib AS-i. Aktsiaseltsi juhatus on üheliikmeline.

2025. aastal oli AS-i juhatuse liikmeks Ilmar Puskar. kes kuulub ainult käesoleva äriühingu

juhatusse. Juhatuse liige peab AS-i juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest.

Juhatuse liikme ülesandeks on juhtida ja esindada AS-i äris vajaliku hoolsusega ja parima

äritava kohaselt, juhindudes õigusaktidest, AS-i põhikirjast, AS-i üldkoosoleku ja nõukogu

otsustest ning muudest järgimiseks kohustuslikest dokumentidest. Juhatuse liikme

ametiülesanneteks on AS-i majandustegevuse juhtimine ja planeerimine, asjaajamise

korraldamine, töötajate töölevõtmine ja töölt vabastamine, raamatupidamise korraldamine jms.

toimingute tegemine, millised on kas otseselt või kaudselt vajalikud AS-i majandustegevuse

korraldamiseks. Juhatuse liige peab oma tegevuses silmas pidama Eesti Vabariigi kui AS-i

omaniku huvide kaitset ja hea maine püsimist. Juhatuse liige peab oma tegevuses lähtuma ja

nõudma AS-i töötajatelt korrektsust, mõistlikkust ning säästlikkust. Juhatuse liikme õigused ja

kohustused aktsiaseltsi juhtimisel on sätestatud temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingus.

Juhatuse liikme tasu ja lahkumishüvitised on reguleeritud temaga sõlmitud lepingus, mis on

eelnevalt AS-i nõukogus läbiarutatud ja kinnitatud. Juhatuse liikme tagasikutsumisel mõjuval

põhjusel juhatuse liikmele lepingu lõppemisel lepingus ettenähtud hüvitist ei maksta. Mõjuvaks

põhjuseks loetakse eelkõige juhatuse liikme lepinguliste kohustuste korduvat, s.o vähemalt

kahel korral rikkumist.

Juhatuse liige pole AS-ga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu

täisosanik, samuti AS-ga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtimisorgani liige. Juhatuse

liige ja AS-i töötajad ei nõua ega võta isiklikul eesmärgil kolmandatelt isikutelt seoses oma tööga

vastu raha ega teisi hüvesid ning ei tee kolmandatele isikutele õigusvastaseid või

põhjendamatuid soodustusi AS-i nimel.

4. Teabe avaldamine

AS-i veebilehel www.alara.ee avalikustatakse:

- majandusaasta esimese ja kolmanda kvartali kasumiaruanne, bilansi ja rahavoogude aruanne

võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega ning ülevaade kvartali majandustegevusest

ühe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist;

- majandusaasta teise ja neljanda kvartali kasumiaruanne, bilansi ja rahavoogude aruanne

võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega ning ülevaade kvartali majandustegevusest

kahe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist;

- nõukogu ja juhatuse koosseis, selles tehtud muudatused ja nõukogu liikmele määratud tasu

suurus 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates;

- üldkoosoleku otsused 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates;

- auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruanne ning nõukogu ülevaade selle kohta, kuidas

nõukogu on äriühingu tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud ja

järelevalvet teostanud ning näidatakse igale nõukogu liikmele ja juhatajale majandusaasta

jooksul makstud tasude summa, kus eristatakse juhatajale makstud täiendav tasu (preemia).

Aruanne ja ülevaade avalikustatakse veebilehel samal ajal nende esitamisega registrile.

Veebilehel ei avaldata üldkoosoleku toimumise kohta ega muid üldkoosolekuga seotud

andmeid, sest AS-l on vaid üks aktsionär.

5. Finantsaruandlus ja auditeerimine

AS lähtub finantsaruannete koostamisel raamatupidamise seadusest, avaliku sektori

finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist ning Eesti finantsaruandluse standardist. Juhatuse

koostatud 2025. majandusaasta aruannet kontrollib sõltumatu audiitorettevõte, kelleks on

üldkoosoleku otsuse kohaselt Sirius Audit OÜ.

6. Korruptsiooni ennetamine

AS teadvustab, et korruptsioon seab ohtu demokraatia ja inimõigused, õõnestab head

valitsemist, sotsiaalset õiglust, halvendab riikide konkurentsivõimet ja majanduslikku arengut,

seab ohtu demokraatlikud institutsioonid ning ühiskonna moraalsed alustalad. AS täidab

korruptsioonivastase seaduse § 3 lõiget 3, mille kohaselt peab AS tagama AS-i nimel, ülesandel

või järelevalve all avalikku ülesannet täitva ametiisiku korruptsiooni ennetamise alase

teadlikkuse ja kohustustest kinnipidamise kontrolli. Korruptsiooniohu ennetamiseks

rakendatakse AS-s järgmisi meetmeid:

1. AS-i juhatusel on väljatöötatud sisemine regulatsioon töötajate korruptsiooniohu

ennetamiseks;

2. rakendatud on praktika, mille kohaselt välisaudiitor teostab kord aastas majandusaasta

aruande koostamise raames AS-i nõukogu liikmete ja juhataja osas ärihuvide kontrolli, lähtudes

Korruptsioonivastasest seadusest ja AS-i poolt kehtestatud sisemisest korruptsiooniohu

ennetamise regulatsioonist;

3. AS-i juhatus esitab osaluse valitsemist teostavale ministrile koos välisaudiitori poolt

kinnitatud majandusaasta aruandega ülevaate välisaudiitori poolt teostatud kontrolli

tulemustest tehingutest seotud osapooltega;

4. AS-i juhkond osaleb avaliku sektori eetika tugevdamise ja korruptsiooni vältimisele suunatud

koolitustel.

Jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse aruanne

Tulenevalt Riigivaraseaduse § 88 lõike 1 punktist 10 ja AS-i põhikirja punktist 4.1. peab AS-i

juhatus rakendama AS-i juhtimisel jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtteid ning

kirjeldama nende järgimist. Käesolevas aruandes antakse ülevaade AS-i tegevuse olulistest

majanduslikest, sotsiaalsetest ja keskkonnamõjudest ning võimalikest muudest olulistest

mõjudest, mis võivad mõjutada asjaomaseid huvirühmasid.

AS-i eesmärgiks on olla teistele Eesti äriühingutele heaks eeskujuks heade juhtimistavade,

sotsiaalse vastutuse ning kõrge ärikultuuri poolest järgides vastutustundliku ühingujuhtimise

põhimõtteid ja integreerides need äriühingu igapäevategevusse, juhtimisse ja strateegiasse. AS

on 03.04.2019. a. ühinenud riigi osalusega ühingute kokkuleppega vastutustundliku ettevõtluse

põhimõtete järgimiseks eesmärgiga muuta oma eeskujuga Eesti ettevõtluskeskkond

vastutustundlikumaks ja jätkusuutlikumaks. Tegemist on vabatahtliku kokkuleppega, millega

liitudes kinnitab AS oma püüdlust järgmistes punktides:

- mõtestama ja hindama oma tegevusega kaasnevat mõju ühiskonnale;

- sõnastama oma organisatsiooni eesmärkides selged vastutustundlikkuse põhimõtted ning

tagama, et neid rakendatakse järjekindlalt;

- looma oma tegevuse kaudu lisaväärtust töötajatele, partneritele, kogukonnale ja kogu

ühiskonnale;

- olema oma tegevuses läbipaistvad ja eetilised, andes oma panuse ettevõtluskeskkonna

arengusse;

- jälgima, et organisatsioonis järgitaks kõigi osapoolte õiglase kohtlemise põhimõtteid;

- jagama oma teadmisi ja kogemusi, et olla eeskujuks ja tõsta teadlikkust vastutustundliku

ettevõtluse tähtsusest ühiskonnas;

- vältima ja minimeerima oma tegevuses võimalikku kahju elukeskkonnale.

AS-i 10 eesmärgiks on arendada keskkonnahoidlikku, vastutustundlikku ja jätkusuutlikku

lähenemist igas tegevuses, alates kõige lihtsamast igapäevategevusest objektide haldamisel

kuni mahukate projektideni.

1. Keskkonnamõju

AS teadvustab endale, et keskkonnahoidlik tegevus on aluseks jätkusuutlikule keskkonnale ja

tõhusalt toimivale ühiskonnale. Kõrvuti eesmärgiga saavutada suurim võimalik efektiivsus,

paneb AS igapäevaselt kõigis oma tegevustes rõhku keskkonnakaitsele ja püüab viia oma

äritegevuse mõju keskkonnale miinimumini. AS on seadnud oma tegevuste prioriteetideks

inimese ja keskkonna. Seetõttu järgib AS nii oma töötajate väärtushinnangute kujundamisel, kui

ka oma igapäevategevuses vastutustundliku ja jätkusuutliku keskkonnahoiu põhimõtteid. AS-s

on juurutamisel Euroopa Liidu keskkonnajuhtimis ja keskkonnaauditeerimissüsteem (edaspidi

EMAS). Juhtimissüsteemi aluseks on kvaliteedijuhtpõhimõtted, klientide ja huvipoolte ning

õigusaktidest tulenevad nõuded (vastavuskohustused). Juhtimissüsteemi eesmärk on läbi AS-i

tegevuse tagada ohutu elukeskkond nii praegustele kui ka tulevastele põlvedele, kindlustada

õigusaktides sätestatud nõuete ja keskkonnalubadega klientide ja huvipoolte poolt seatud

vastavuskohustuste täitmine.

Lisaks lähtub AS oma tegevuses riiklikust jäätmekavas, kiirgusohutuse riiklikust arengukavas,

selle rakendusplaanis ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklikus tegevuskavas toodud

tegevussuundadest, AS-i ainuaktsionäri ootustest ja Kliimaministeeriumiga sõlmitud lepingute

tingimustest.

AS-i juhtimissüsteem koosneb 4-st etapist:

planeerimine – eesmärkide ja ülesannete püstitamine. Protsesside väljaselgitamine, mis on

vajalikud klientide ja huvipoolte nõuetele ja AS-i kvaliteedi- ja keskkonnajuhtpõhimõtetele

vastavate tulemuste saavutamiseks;

teostamine – planeeritud protsesside elluviimine;

kontrollimine – protsesside vastavuse kontroll juhtpõhimõtetele, eesmärkidele ja ülesannetele;

parendamine – protsesside toimivuse pidevaks parendamiseks ja/või ohtude ennetamiseks

läbiviidavad tegevused.

Kvaliteedi- ja keskkonnaalased juhtpõhimõtted moodustavad raamistiku juhtimissüsteemi

eesmärkide ja ülesannete planeerimiseks ja selle toimuvuse tagamiseks. Juhtpõhimõtted on

kooskõlas AS-i visiooni ja missiooniga, toetab AS-i strateegilisi eesmärke ning põhineb

kiirgusohutuse põhiprintsiipidel. AS-i visioon on olla usaldusväärne ja uuendusmeelne partner

ohtlike ja radioaktiivsete jäätmete käitlemisel ning kiirgusohutuse tagamisel, kaitstes inimest ja

loodust. AS-i missioon on tagada radioaktiivsete ja ohtlike jäätmete ohutu, vastutustundlik ja

tõenduspõhine käitlemine kogu nende elutsükli vältel, toetudes kompetentsele personalile,

pidevale innovatsioonile ja rahvusvahelistele ohutusstandarditele. Tegutseme kindlalt ja

vastutustundlikult valdkonnas, mille mõju on põlvkondade ülene.

Ettevõttes hinnatud põhiväärtused on:

Ohutus. Meie tegevuse alus on ohutus – iga otsus ja tegevus on suunatud inimeste ja keskkonna

kaitsele. Ohutus ei ole läbiräägitav- tegutseme teadlikult, ausalt ja eetiliselt. Käitleme ohtlikke ja

radioaktiivseid jäätmeid teadmisega, et meie otsused mõjutavad praegust ja tulevast

elukeskkonda.

Läbipaistvus. Suhtleme avatult ja ausalt nii avalikkuse, partnerite kui ka kolleegidega. Selgitame oma tegevusi, seisukohti ja otsuseid arusaadavalt ja konstruktiivselt. Teeme tihedat koostööd nii riiklike, kohalike kui ka rahvusvaheliste osapooltega ning väärtustame dialoogi kõigi huvirühmadega. Teaduspõhisus ja uuendusmeelsus. Toetume oma otsustes teadusele ning otsime pidevalt paremaid, ohutumaid ja tõhusamaid lahendusi. Toetame töötajate pidevat arengut – pakume võimalusi õppimiseks, enesetäiendamiseks ja karjääriks. Usume, et tugev organisatsioon sünnib teadmistest ja kasvust.

AS-i kvaliteedi- ja keskkonnaalased juhtpõhimõtted:

käitleme ohtlikke jäätmeid inimeste tervisele ja ümbritsevale keskkonnale ohutul, kaasnevaid sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid arvestaval viisil; käitleme ohtlikke jäätmeid nii, et nende oodatav mõju ei tekitaks järeltulevatele põlvedele kohustust tegeleda minevikus tekkinud jäätmetega; järgime alati oma tegevustes siseriiklikke õigusakte ja rahvusvahelisi nõudeid; selleks, et meie teenused vastaksid klientide ja huvipoolte ootustele, täiustame pidevalt töökorraldust ning kindlustame töötajatele vajalikud teadmised, oskused ja töövahendid; kvaliteedi ja keskkonnakaitse tagamiseks kasutame parimat võimalikku tehnikat ja säästlikku ressursikasutust; tagame ettevõttes kompetentside järjepidevuse; töötame järjepidevalt keskkonna saastamise vältimise ja vähendamise nimel.

Juhtpõhimõtted on dokumenteeritud ja nende jätkuvat sobivust hinnatakse vähemalt üks kord

aastas juhtimissüsteemi juhtkonna ülevaatusel. Juhtkond tagab töötajate ja AS-i alltöövõtjate

teadlikkuse juht- ja tegutsemispõhimõtetest arusaamise regulaarsete töökoosolekute ja

vestluste kaudu.

AS-s on välja selgitatud olulised keskkonnaaspektid, millede pidev jälgimine võimaldab näha

AS-i tegevusega seotud riske ja võimalusi. Riskide puhul on juhtimissüsteemi mõte toimida just

ennetava vahendina. Võimalused võivad viia AS-is uute tavade kasutuselevõtmiseni, uute

toodete turuletoomiseni, uute turgude avamiseni, uute klientidega ja huvipooltega

tegelemiseni, partnerlussuhete loomiseni, uue ja parima võimaliku tehnoloogia kasutamiseni ja

teiste soovitavate ja elujõuliste võimalusteni AS-i, klientide ja huvipoolte vajaduste

rahuldamiseks. Olulisi aspekte juhitakse ja kontrollitakse läbi AS-i eesmärkide ja/või läbi

tööjuhiste kehtestamise.

AS-i veebilehel www.alara.ee on avalikustatud AS-i kontaktid, kvaliteedi- ja

keskkonnajuhtpõhimõtted, keskkonnaseire tulemused, olulised keskkonnaaspektid ning

informatsioon Paldiski ja Tammiku objektidel toimuvate olulisemate kiirgustööde kohta.

2. Sotsiaalne mõju

AS tunnetab oma rolli ja vastutust ühiskonnas ja teadvustab endale, et läbi oma tegevuste

mõjutab AS ka ümbritsevat ühiskonda. AS personalipoliitika eesmärk on väärtustada, arendada

ja hoida oma töötajaid ühtsete põhimõtete järgi, mis hõlmab personalijuhtimist ja planeerimist,

läbimõeldud värbamis- ja valikuprotsessi ning sellele järgnevat eesmärgipärast ja motiveerivat

arengut ja seda toetava töökeskkonna loomist. AS lähtub põhimõttest, et edu aluseks on

eetilised, täpsed, kohusetundlikud, lojaalsed, koostöövalmid ja teadmishimulised töötajad. AS

kinnitab, et austab ÜRO poolt kehtestatud „Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni“

ja panustab selles sätestatud eesmärkide tagamisse läbi inimõiguste ja põhivabaduste

järgimise ning elluviimise kõigis oma tegevustes. AS püüab igati tagada häid töötingimusi ja

normaalset töökeskkonda kõigile oma töötajatele. AS-i kõikidele töökohtadele on koostatud

riskianalüüs, mis hõlmab füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi, füsioloogilisi ja psühhosotsiaalseid

ohutegureid. Analüüsis on määratud iga töökoha riskitase ja meetmed riskitaseme

vähendamiseks. Lisaks sellele on ametisse määratud töökeskkonna volinik, kes aitab välja tuua

ja juhtkonnale edastada võimalikke probleeme töökeskkonnas. Kõigil töötajatel on õigus saada

oma töö tegemiseks vajalikke tingimusi, koolitusi ja töövahendeid. AS-i kestlikku arengut aitab

tagada mitmekesine ning laialdaste teadmiste ja kogemustega töötajaskond. AS-i üheks

pikaajalise kestliku arengu eesmärgiks on AS-i kompetentsi järjepidevuse tagamine, milleks

püüame AS-i töötajate vanuselise jaotuse hoida võimalikult mitmekesise, näiteks suurendades

alla 35. aastaste töötajate osakaalu ja motiveerides pensioniikka jõudnud töötajaid töötamist

jätkama. Värbamisel ja edutamisel lähtume töötaja teadmistest ja oskustest välistades

diskrimineerimise soo, vanuse, rahvuse jms. põhjal.

3. Majanduslik mõju

AS ostab teenuseid, mis on olulised põhitegevuste teostamiseks ning tugiteenuste toimimiseks

lähtudes riigihangete seadusest ja sise-eeskirjast “AS ALARA hangete läbiviimise kord”.

Teenusepakkujaid/tarnijaid valitakse vastavalt teenuse iseloomule. Eelistatud on koostöö

ettevõtetega, kellega on olemas eelnev positiivne kogemus, kompetents tellitava teenuse

nõutaval tasemel osutamiseks, hinna ja kvaliteedi suhte tasakaalukus ja ettevõtte soodne

asukoht AS-i jaoks. Võrdse hinnaklassi korral eelistatakse ostmisel keskkonnasõbralikke

tooteid.

AS-i tegevusvaldkonnaga seotud peamised kliendid ja huvipooled on:

kliendid: ministeeriumid ja ametid; teadus- ja meditsiiniasutused; asutused ja ettevõtted, kelle

valduses on või võib olla radioaktiivseid materjale; kiirgusmõõteseadmeid omavad asutused ja

ettevõtted; ohtlike jäätmete käitlejad.

huvipooled: asjakohased riiklikud järelevalveasutused ja regulatiivorganid; rahvusvahelised või

Euroopa Liidu organisatsioonid; AS-i tegevuskohtade kohalikud omavalitsused;

kodanikuühendused ja valitsusvälised organisatsioonid; kohalik elanikkond; AS-i töötajad.

Klientide ja huvipoolte rahulolu hindamine toimub läbi küsitluste, AS-i poolt osutatavate

teenuste aruannete heakskiitmise, keskkonnalubade tingimuste täitmise, järelvalveasutuste ja

regulatiivorganite kõikide nõuete õigeaegse täitmise ning leitud puuduste tähtaegse

kõrvaldamise jne.

16

AS ALARA 2025. a. majandusaasta aruanne

Raamatupidamise aastaaruanne

Bilanss (eurodes)

31.12.2025 31.12.2024 Lisa nr

Varad

Käibevarad

Raha 4 896 900 884 723 2

Nõuded ja ettemaksed 462 976 12 715 3

Kokku käibevarad 5 359 876 897 438

Põhivarad

Materiaalsed põhivarad 2 433 609 480 269 4

Kokku põhivarad 2 433 609 480 269

Kokku varad 7 793 485 1 377 707

Kohustised ja omakapital

Kohustised

Lühiajalised kohustised

Võlad ja ettemaksed 135 167 83 820 5

Sihtfinantseerimine 4 034 451 0

Kokku lühiajalised kohustised 4 169 618 83 820

Pikaajalised kohustised

Võlad ja ettemaksed 14 837 0 5

Eraldised 13 110 0

Kokku pikaajalised kohustised 27 947 0

Kokku kohustised 4 197 565 83 820

Omakapital

Aktsiakapital nimiväärtuses 2 929 500 862 900 8

Kohustuslik reservkapital 35 199 35 199

Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 395 788 505 522

Aruandeaasta kasum (kahjum) 235 433 -109 734

Kokku omakapital 3 595 920 1 293 887

Kokku kohustised ja omakapital 7 793 485 1 377 707

17

AS ALARA 2025. a. majandusaasta aruanne

Kasumiaruanne (eurodes)

2025 2024 Lisa nr

Müügitulu 433 360 16 290 9

Muud äritulud 2 746 392 670 084 10

Kaubad, toore, materjal ja teenused -2 200 -7 728

Mitmesugused tegevuskulud -1 962 230 -283 665 12

Tööjõukulud -517 826 -418 409 13

Põhivarade kulum ja väärtuse langus -140 311 -40 413 4

Muud ärikulud -380 371 -57 859 14

Kokku ärikasum (-kahjum) 176 814 -121 700

Muud finantstulud ja -kulud 58 619 11 966

Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 235 433 -109 734

Aruandeaasta kasum (kahjum) 235 433 -109 734

Sealhulgas:

Sihtfinantseerimisega kaetud varade kulum ja väärtuse

langus -13 164 -16 865

Aruandeaasta kasum (kahjum) sihtfinantseerimise

netomeetodi korral 248 598 -92 869

18

AS ALARA 2025. a. majandusaasta aruanne

Raamatupidamise aastaaruande lisad

Lisa 1 Arvestuspõhimõtted

Üldine informatsioon

AS ALARA 2025. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standartiga. Eesti

finantsaruandluse standarti põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja

antud juhendid ning riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõuded.

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud

alljärgnevates arvestuspõhimõtetes.

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.

Mitmed finantsnäitajad tuginevad juhtkonna hinnangutele, sh näiteks põhivara kasuliku tööea hindamine ja nõuete allahindluse

summade hindamine.

Juhtkonna hinnangud on tehtud juhtkonna parima teadmise kohaselt, kuid need ei pruugi osutuda täpseiks. Raamatupidamishinnangute

muutuste mõju kajastatakse muutuse toimumise perioodi kasumiaruandes.

Raha

Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse raha arvelduskontodel ja tähtajalisi hoiuseid pankades.

Tähtajaliste deposiitidena kajastatakse üleöödeposiite ning kuni 1-aastase tähtajaga deposiite, mida on lühiajalise etteteatamisega võimalik

katkestada.

Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised

Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga

valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed finantsvarad ja –kohustused ning mittemonetaarsed finantsvarad ja -kohustused,

mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil, hinnatakse bilansipäeval ümber eurodesse ametlikult kehtivate Euroopa

keskpanga valuutakursside alusel.

Välisvaluutatehingutest saadud kasumid-kahjumid kajastatakse kasumiaruandes perioodi tulu ja kuluna.

Nõuded ja ettemaksed

Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu

kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused).

Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele

lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused

ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine.

Nõuete väärtuse langust (st. vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi, lähtudes eeldatavasti tulevikus laekuvate

summade nüüdisväärtusest.

Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma võrra ning kahjum allahindlusest

kajastatakse kasumiaruandes mitmesuguste tegevuskuludena. Kui nõue loetakse lootusetuks, kantakse nõue ja tema allahindlus bilansist

välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena.

Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised, muud lühi- ja pikaajalised nõuded) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete

korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis

tõenäoliselt laekuvas summas.

Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad

Materiaalseks põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku elueaga üle ühe aasta.

Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud

kulutustest,mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema

jääkmaksumuses.

Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et ettevõte saab varaobjektiga seotud

tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse

19

AS ALARA 2025. a. majandusaasta aruanne

kuluna nende toimumise momendil.

Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonmäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle

kasulikust elueast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja

lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul, kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse vara

amortiseerimine.

Maad ei amortiseerita.

Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need

komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale

eraldi amortisatsiooninormid.

Põhivarade arvelevõtmise alampiir 10 000 eurot

Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates)

Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga

Ehitised ja rajatised 18 kuni 33 aastat

Masinad ja seadmed, s.h.

transpordivahendid 7 kuni 12 aastat

Muu inventar 3 aastat

Rendid

Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna.

Finantskohustised

Lühi- ja pikaajalised võlakohustused võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka soetamisega otseselt

kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil.

Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi

finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas.

Eraldised ja tingimuslikud kohustised

Eraldisena on arvestatud ohtlike jäätmete sulgemisreserv. Sellise reservi arvestuse kohustus tuleneb seadusest ja arvestatakse 10 eurot iga

tonni kohta.

Sihtfinantseerimine

Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne

sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk; kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk,

kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel.Saadud sihtfinantseerimine kajastatakse muude äritulude kirjel.

Kasutusel on sihtfinantseerimise brutomeetod.

Tulud

Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu

on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise

järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist.

Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata.

Maksustamine

Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis jooksvalt ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt,

erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt.

Dividendidena jaotatud kasumi maksumääraks om 22/78( kuni 31.12.2024 20/80) väljamakstavalt netosummalt. Dividendide väljamaksmisega

kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustusena ja kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse,

sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus

tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäevaks.

Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei teki Eestis registreeritud ettevõtetel vara maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste vahel

ning sellest tulenevalt ka edasilükkunud tulumaksunõudeid ega -kohustusi. Bilansis ei kajasta tingimuslikku tulumaksukohustust, mis

tekiks jaotamata kasumist dividendide väljamaksmisel. Maksimaalne tulumaksukohustus, mis kaasneks jaotamata kasumi dividendidena

20

AS ALARA 2025. a. majandusaasta aruanne

väljamaksmisel, on esitatud aastaaruande lisades.

Seotud osapooled

AS ALARA aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks omanikku (Eesti Vabariik, omaniku õiguste teostaja

Kliimaministeerium) ning tegev- ja kõrgemat juhtkonda ja nendega seotud firmasid.

Lisa 2 Raha (eurodes)

31.12.2025 31.12.2024

Arvelduskontod 196 900 884 723

Deposiidid 4 700 000 0

Kokku raha 4 896 900 884 723

Deposiidid on tähtajaga kuni 3 kuud.

Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes)

31.12.2025 12 kuu jooksul Lisa

nr

Nõuded ostjate vastu 122 622 122 622

Maksude ettemaksed ja

tagasinõuded 15 791 15 791 6

Muud nõuded 315 715 315 715 7

Ettemaksed 8 848 8 848

Kokku nõuded ja

ettemaksed 462 976 462 976

31.12.2024 12 kuu jooksul Lisa

nr

Nõuded ostjate vastu 156 156

Maksude ettemaksed ja

tagasinõuded 4 338 4 338 6

Ettemaksed 8 221 8 221

Tulevaste perioodide

kulud 4 001 4 001

Muud makstud

ettemaksed 4 220 4 220

Kokku nõuded ja

ettemaksed 12 715 12 715

21

AS ALARA 2025. a. majandusaasta aruanne

Lisa 4 Materiaalsed põhivarad (eurodes)

Kokku

Maa Ehitised Masinad ja

seadmed

Muud

materiaalsed

põhivarad

Lõpetamata

projektid ja

ettemaksed Transpordivahendid Muud

masinad ja

seadmed

31.12.2023

Soetusmaksumus 31 432 823 758 61 500 260 786 322 286 34 733 1 212 209

Akumuleeritud kulum 0 -437 026 -49 141 -227 165 -276 306 0 -713 332

Jääkmaksumus 31 432 386 732 12 359 33 621 45 980 34 733 498 877

Ostud ja parendused 0 0 0 16 840 16 840 4 965 21 805

Amortisatsioonikulu 0 -16 826 -4 274 -19 313 -23 587 0 -40 413

Ümberliigitamised 0 0 0 1 000 1 000 -1 000 0

Ümberliigitamised

ettemaksetest 0 0 0 1 000 1 000 -1 000 0

31.12.2024

Soetusmaksumus 31 432 823 758 61 500 278 626 340 126 38 698 1 234 014

Akumuleeritud kulum 0 -453 852 -53 415 -246 478 -299 893 0 -753 745

Jääkmaksumus 31 432 369 906 8 085 32 148 40 233 38 698 480 269

Ostud ja parendused 26 601 26 601 450 27 051

Amortisatsioonikulu 0 -108 628 -4 274 -18 964 -23 238 -8 445 0 -140 311

Muud muutused 390 2 040 897 0 0 0 25 313 0 2 066 600

31.12.2025

Soetusmaksumus 31 822 2 864 655 61 500 305 227 366 727 25 313 39 148 3 327 665

Akumuleeritud kulum 0 -562 480 -57 689 -265 442 -323 131 -8 445 0 -894 056

Jääkmaksumus 31 822 2 302 175 3 811 39 785 43 596 16 868 39 148 2 433 609

Muud muutused summas 2 066 600 eurot on mitterahaline sissemakse aktsiakapitali.

22

AS ALARA 2025. a. majandusaasta aruanne

Lisa 5 Võlad ja ettemaksed (eurodes)

31.12.2025 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr

12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul

Võlad tarnijatele 70 900 56 063 14 837

Võlad töövõtjatele 35 421 35 421 0

Maksuvõlad 32 777 32 777 0 6

Muud võlad 10 906 10 906 0

Kokku võlad ja ettemaksed 150 004 135 167 14 837

31.12.2024 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr

12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul

Võlad tarnijatele 18 716 18 716 0

Võlad töövõtjatele 29 752 29 752 0

Maksuvõlad 26 981 26 981 0 6

Muud võlad 8 371 8 371 0

Kokku võlad ja ettemaksed 83 820 83 820 0

Lisa 6 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes)

31.12.2025 31.12.2024

Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg

Käibemaks 13 468 0 0 3 546

Üksikisiku tulumaks 0 11 675 0 8 092

Sotsiaalmaks 0 18 385 0 13 763

Kohustuslik kogumispension 0 1 450 0 818

Töötuskindlustusmaksed 0 1 128 0 762

Muud maksude ettemaksed ja maksuvõlad 0 139 0 0

Ettemaksukonto jääk 2 323 4 338

Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 15 791 32 777 4 338 26 981

Lisa 7 Sihtfinantseerimine (eurodes)

23

AS ALARA 2025. a. majandusaasta aruanne

31.12.2023 Laekunud Tagasi

makstud

Kajastatud

kasumiaruandes

Kajastatud varade

soetusmaksumuses 31.12.2024 Lisa

nr Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks

Kliimaministeerium 44 999 0 715 083 0 -670 084 0 0 0

KIK 0 168 0 168 0 0 0 0

Kokku

sihtfinantseerimine

tegevuskuludeks

44 999 168 715 083 168 -670 084 0 0 0

Kokku

sihtfinantseerimine 44 999 168 715 083 168 -670 084 0 0 0

31.12.2024 Laekunud Tagasi

makstud

Kajastatud

kasumiaruandes

Kajastatud varade

soetusmaksumuses 31.12.2025 Lisa

nr Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised

Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks

Kliimaministeerium 0 0 4 000 000 0 0 0 0 4 000 000

Kokku

sihtfinantseerimine

põhivarade

soetamiseks

0 0 4 000 000 0 0 0 0 4 000 000

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks

Kliimaministeerium 0 0 1 264 600 0 1 230 149 0 0 34 451

KIK 0 0 1 110 177 0 1 438 808 0 315 715 0

Kokku

sihtfinantseerimine

tegevuskuludeks

0 0 2 374 777 0 2 668 957 0 315 715 34 451

Kokku

sihtfinantseerimine 0 0 6 374 777 0 2 668 957 0 315 715 4 034 451 5

2025. aastal sihtfinantseeris AS ALARA tegevuskulusid Kliimaministeerium.

Kliimaministeeriumilt saadi Paldiski objekti tegevuskuludeks 444 600 eurot ja Vaivara objekti tegevuskulude katteks 500 000 eurot. Vaivara

tegevuskuludest on 31.12.2025 seisuga kulutamata 34 451 eurot, mis kandub üle 2026.aastasse. Lisaks sihtfinantseeris

Kliimaministeerium Vaivara sulgemiskärgede ehitust 320 000 euroga.

KIK poolt sihtfinantseeriti metallisulatusprojekti 1 017 098 euroga, radioaktiivsete jäätmete lõpphoidla uuringuid 224 120 euroga ja AS

ALARA Lõppladustuspaiga asukohapõhiste uuringute, jäätmete lõppladustamiseks vajalike ettevalmistuste, Tammiku maa-ala vabastamise ning

kalibreerimiskeskuse käivitamisega seotud tegevusi

184 671 euroga.

31.12.2025 seisuga oli KIK- ilt laekumata 315 715 eurot.

Kliimaministeerium sihtfinantseerib ka Vaivara uute ladestuskärgede ehitust 4 miljoni euroga. Nimetatud tööd teostatakse 2026.aastal.

2024. aastal sihtfinantseeris AS A.L.A.R.A. tegevuskulusid Kliimaministeerium.

Kliimaministeeriumilt saadi tegevuskulude katteks 670 084 eurot.

Laekumine 715 083 eurot sisaldas mitterahalist tehingut (tasaarveldus) summas 14 042 eurot.

24

AS ALARA 2025. a. majandusaasta aruanne

Lisa 8 Aktsiakapital (eurodes)

31.12.2025 31.12.2024

Aktsiakapital 2 929 500 862 900

Aktsiate arv (tk) 29 295 8 629

Aktsiakapitali tehti 2025. aasta jaanuaris mitterahaline sissemakse summas 2 066 600 eurot, üle anti Vaivara ohtlike jäätmete hoidla varad.

Lisa 9 Müügitulu (eurodes)

2025 2024

Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes

Müük Euroopa Liidu riikidele

Eesti 433 360 16 290

Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku 433 360 16 290

Kokku müügitulu 433 360 16 290

Müügitulu tegevusalade lõikes

Ohtlike ja radioaktiivsete jäätmete kogumine 423 161 8 251

Sorteeritud materjalide taaskasutusele võtmine 4 316 5 033

Ehitise rent 1 534 1 534

Muu müük 4 349 1 472

Kokku müügitulu 433 360 16 290

Lisa 10 Muud äritulud (eurodes)

2025 2024 Lisa nr

Tulu sihtfinantseerimisest 2 668 957 670 084 7

Saadud reservid 70 878 0

Muud 6 557 0

Kokku muud äritulud 2 746 392 670 084

Seoses Vaivara ohtlike jäätmete hoidla varade üleandmisega anti AS Alarale üle ka kogutud, kuid kasutamata sulgemisreserv.

Lisa 11 Kasutusrent (eurodes)

Aruandekohustuslane kui rentnik

2025 2024

25

AS ALARA 2025. a. majandusaasta aruanne

Kasutusrendikulu 2 503 5 581

Lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes)

2025 2024

Energia 77 231 49 337

Elektrienergia 71 365 42 059

Kütus 5 866 7 278

Mitmesugused bürookulud 24 146 17 887

Lähetuskulud 8 988 3 021

Koolituskulud 3 911 4 731

Riiklikud ja kohalikud maksud 34 439 1 363

Kulud eraldiste moodustamiseks 13 110 0

Sihtfinantseeritud projektide otsesed kulud 1 435 248 0

Tammiku jäätmehoidla likvideerimine 19 586 18 153

Seadmete hooldus ja remont 95 421 5 336

Keskkonnauuringud 47 132 16 812

Valveteenused 101 550 112 976

Muud 101 468 54 049

Kokku mitmesugused tegevuskulud 1 962 230 283 665

Lisa 13 Tööjõukulud (eurodes)

2025 2024

Palgakulu 313 461 229 760

Sotsiaalmaksud 130 543 105 074

Juhatuse tasu 60 000 68 787

Nõukogu tasu 14 400 14 291

Puhkusereservi muutus -646 -179

Muud 69 672

Kokku tööjõukulud 517 827 418 405

Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 10 9

Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa:

Töölepingu alusel töötav isik 8 8

Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 4 5

26

AS ALARA 2025. a. majandusaasta aruanne

Lisa 14 Muud ärikulud (eurodes)

2025 2024

Käibemaksukulu 379 124 57 698

Muud 1 247 161

Kokku muud ärikulud 380 371 57 859

Lisa 15 Seotud osapooled (eurodes)

Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud

olulised soodustused

2025 2024

Arvestatud tasu 74 400 83 078

SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE

AS ALARA aktsionärile

Arvamus

Oleme auditeerinud AS ALARA (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2025 ning kasumiaruannet

eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete

kokkuvõtet.

Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2025

ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.

Arvamuse alus

Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse

täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud

kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased

kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks

meie arvamusele.

Muu asjaolu

Ettevõtte 31.12.2024 lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruannet auditeeris teine audiitorettevõtja, kes avaldas 14.03.2025

modifitseerimata arvamuse selle aruande kohta.

Muu informatsioon

Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega

meie vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis

vormis kindlustandvat järeldust.

Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu

informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat

oluliselt väärkajastatud.

Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei

ole sellega seoses millegi kohta aru anda.

Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega

Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise

sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise

aastaaruande koostamist.

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot,

kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud

juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.

Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga

Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate

oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus,

kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi

käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et

need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.

Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi

kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist:

- teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja

teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie

arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus

võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist;

- omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid

mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;

- hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;

- teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali

põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte

suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori

aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima

oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või

tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;

- hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas

raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.

Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi

tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kadri Koop

Vandeaudiitori number 700

SIRIUS AUDIT OÜ

Audiitorettevõtja tegevusloa number 306

Jalgpalli tn 1, Tallinn, Harju maakond, 11312

02.04.2026

AINUAKTSIONÄRI OTSUS

Tallinn 29.04.2026 nr 1-3/26/16

AS ALARA

Registrikood: 10462309

Aadress: Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Leetse tee 21, 76806

Aktsiaseltsi ainuaktsionär on Eesti Vabariik

Ainuaktsionäri esindaja on osalust valitsev minister – energeetika- ja keskkonnaminister

Häälte arv: 29 295

AS ALARA 2025. aasta majandusaasta aruande

kinnitamine

Tutvunud AS ALARA 2025. majandusaasta aruandega, audiitori järeldusotsusega, kahjumi

jaotamise ettepanekuga, aktsiaseltsi nõukogu esitatud kirjaliku aruandega ning lähtudes äriseadustiku § 298 lg 1 punktis 7 ja riigivaraseaduse § 98 lg 6 sätestatust:

1. Kinnitada 2025. majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsus.

2. Kinnitada AS ALARA 2025. aasta kasum summas 235 433 eurot ja eelmiste perioodide

jaotamatata kasum seisuga 31.12.2025 summas 395 788 eurot ning jaotada see järgmiselt:

(i) kanda 11 772 eurot eraldisena kohustuslikku reservkapitali;

(ii) kanda 223 661 eurot jaotamata kasumisse.

Eelmiste perioodide jaotamata kasum kokku peale jaotamist on 619 449 eurot.

3. Osaluse valitseja hinnang omaniku ootustega määratud strateegiliste/valdkondlike ja

finantseesmärkide täitmise kohta 2025. aastal on hea.

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt

energeetika- ja keskkonnaminister

Lisad:

1. AS ALARA 2025. aasta majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsus.

2. 2025. aasta kasumi jaotamise ettepanek.

3. Audiitori aruanne korruptsiooniohtu ennetavate meetmete kohta.

4. Nõukogu aruanne 2025. aasta majandusaasta aruande kohta.

Saata: AS ALARA, Rahandusministeerium, nõukogu liikmed Tarmo Lindemann, Kalle Viks,

Birgit Parmas