Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 23267000040

1 / 3

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 30.04.2026, Pärnu

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Hanna Varik

Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 23267000040

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 213 lg 1

Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX (xxx)

Käesolevas kriminaalasjas nr 23267000040 alustati 12.01.2023 kriminaalmenetlust KarS § 213 lg 1

tunnustel. XXX esitati kahtlustus KarS 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis

seisneb selles, et tema sai eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal enda valdusesse XXX kuuluva

Swedbank arveldusarvega EE1022XXX seotud deebetkaardi numbriga 516737******XXXX koos

pangakaardi PIN koodiga ja kasutas ajavahemikul 17.09.2022 – 23.09.2022 nimetatud pangakaarti

andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel varalise kasu saamise eesmärgil, mis seisnes

selles, et XXX võttis XXX teadmata ning loata 19.09.2022 kell 18:25 Pärnu maakonnas Pärnu linnas

XXX asuvast Swedbank pangaautomaadist HAN00478 välja sularaha summas 200,00 eurot. Samuti

teostas XXX nimetatud pangakaardiga 17.09.2022 ostude eest tasumise Pärnu Port Artur apteegis

summas 3,53 eurot, 17.09.2022 ostude eest tasumise Pärnu Hesburger söögikohas summas 9,50 eurot,

18.09.2022 ostude eest tasumise Pärnu Rimi Hypermarket kaupluse iseteeninduskassas summades

17,11 eurot ja 0,41 eurot, 19.09.2022 ostude eest tasumise Pärnu Maxima kaupluses summas 6,68

eurot, 19.09.2022 ostude eest tasumise Pärnu Ülejõe Selveri kaupluse iseteeninduskassas summas

2,89 eurot ja 23.09.2022 ostude eest tasumise Pärnu Port Arturi apteegis summas 16,40 eurot.

Pangaautomaadist välja võetud sularaha ega pangakaardiga teostatud ostusid XXX XXX üle ei

andnud. XXX tekitas oma tegevusega XXX varalise kahju summas 256,52 eurot. XXX puhul on

tegemist teovõimetu isikuga, kellel oli kuni 15.09.2022 eestkostjaks XXX ja vastavalt 04.11.2022

Pärnu Maakohtu kohtumäärusega 2-06-24765 edaspidiseks eestkostjaks ning seaduslikuks esindajaks

Pärnu Linnavalitsus (reg.kood 75000064).

KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et kriminaalmenetluse võib lõpetada teise astme kuriteos avaliku

menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur ja kui kahtlustatav on heastanud või

asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale

kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või

nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise

astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või

näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud

alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur.

XXX on esitatud kahtlustus teise astme kuriteo toimepanemises. KarS § 213 lg 1 eest ei näe

karistusseadustik ette alammäärana vangistust, vaid rahalise karistuse. Karistuse maksimummääraks

on kuni kolmeaastane vangistus.

Prokurör, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et käesoleval juhul esinevad KrMS § 202

lg-tes 1 ja 7 sätestatud eeldused menetluse lõpetamiseks avaliku menetlushuvi puudumise tõttu ja

kuna isiku süü ei ole suur.

2 / 3

KrMS § 202 lg 1 raames mõeldakse isiku teosüüd karistusseadustiku mõttes, s.o vaadatakse üksnes

konkreetset kuritegu, mitte isikut või tema varasemat käitumist, ning erinevaid preventsioone.

Arvesse võetakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud

kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seadusandja poolt sätestatud karistust.

Kriminaalasjas kogutud materjalidest nähtub, et kahtlustatav on oma süülise tegevusega tekitanud

kannatanule varalise kahju summas 256,52 eurot, mille kahtlustatav on kannatanule täies ulatuses

hüvitanud.

Kahtlustatava osas puudub ka avalik menetlushuvi, mis takistaks menetluse lõpetamist KrMS § 202

alusel. Kohtupraktikas seostatakse avalikku menetlushuvi enamjaolt materiaalses karistusõiguses

sätestatud karistamise eesmärkidega, s.o üld- ja eripreventatiivsete kaalutlustega.

Eripreventatiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse

lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib eeldatavasti tingida tema poolt

uute süütegude toimepanemise. Seda tõenäosust on võimalik hinnata lähtuvalt isiku varasemast

karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust, s.o kas

tegemist on ühekordse või korduva teoaktiga. XXX on varem kriminaalkorras karistamata isik.

Samuti ei ole prokuratuuri andmetel tema suhtes hetkel käimas ühtegi teist kriminaalmenetlust. Seega

ei ole kahtlustatava puhul kuritegude toimepanemine kujunenud tema elustiiliks ning puudub alust

arvata, et karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude toimepanemise jätkamise.

XXX on tunnistanud, et ta pani toime kahtlustuses kirjeldatud teo. Seega on isik saanud aru oma teo

keelatusest. Avaliku menetlushuvi hindamisel tuleb märkida, et antud juhul juba kriminaalmenetluse

alustamine ja läbiviimine, milles XXX koheldi kahtlustatavana, oli tema jaoks preventiivseks

teguriks, mis aitab aru saada oma teo keelatusest ning vastavalt sellele arusaamisele käituda ja

hoiduda süütegude toimepanemisest. Üldpreventatiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas

eelkõige siis, kui teo toimepanemise viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv

ja ühiskonnaohtlikkus on sellised, et menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks

kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad. Sellised kuriteod, milles menetluse lõpetamine ei ole eelduslikult

kooskõlas üldpreventatiivsete kaalutlustega, kajastuvad Riigi peaprokuröri 15.03.2022 juhise nr RP-

1-2/22/1 (muudetud riigi peaprokuröri 19.12.2024 käskkirjaga nr RP-1-1/24/37) punktis 3.2 ja 3.3.

Täpsemalt näeb viidatud juhis ette punktis 3.3.7 avaliku menetlushuvi juhul, kui KarS § 213 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel tekitatud kahju ületab olulise kahju määra, mis KarS § 121

p 1 järgi on 4000 eurot. Käesoleval juhul olulise kahju tekkimist möönda ei saa. Samuti näeb viidatud

juhis ette punktis 3.2.2 avaliku menetlushuvi olemasolu, kui teo on toime pannud isik, kellel peavad

avaliku ülesande täitmisest tulenevalt olema kõrged kõlbelised omadused või kelle suhtes peab

avalikkusel olema kuriteo asjaoludega seonduvalt kõrgendatud usaldus. Selliste juhtudega käesoleval

juhul tegemist ei ole.

Prokurör leiab, et kuivõrd XXX on töövõimetus pensionär (täielik töövõimetus), kelle igakuiseks

sissetulekuks on pension summas u 700 eurot, on otstarbekas kahtlustatavale määrata kohustuseks

hüvitada menetluskulud summas 252,96 eurot. XXX on kannatanule tekitatud kahju vabatahtlikult

hüvitanud. Nimetatud mõjutusvahend koos kriminaalmenetlusele allutamisega on prokuröri arvates

piisavad XXX poolt toimepandud teo suhtes riikliku hukkamõistu väljendamiseks. Lähtudes

toimepandud kuriteo asjaoludest, süü suurusest, isiku varalisest seisundist, jätta määramata

kahtlustatavale tasuda kindel summa riigituludesse. Arvestades, et kahtlustatav on

töövõimetuspensionär, ei ole prokuröri hinnangul võimalik määrata kahtlustatavale kohustuseks

üldkasuliku töö tundide tegemist.

Kuna tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik

menetlushuvi ning kahtlustatav on hüvitanud kuriteoga tekitatud kahju, siis prokurör leiab, et on

olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks XXX suhtes KrMS § 202 sätteid kohaldades.

Juhindudes KrMS § 202 ja 206, abiprokurör määras:

3 / 3

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 23267000040 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik:

Kohustada XXX:

- tasuma kriminaalmenetluse kulud summas 252,96 eurot. Tähtajaks määrata 3 (kolm) kuud,

s.t viimane täitmise tähtpäev on 30.07.2026 (k.a).

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: tõkendit ei kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad.

5. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi

Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: andmeid ei kogutud.

6. Kriminaalmenetluse kulud: riigi õigusabi korras kahtlustatavale määratud kaitsja Leelo Viil kulud

kokku summas 252,96 eurot (74,40+178,56) (vt määruse p 2).

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata

saata: kannatanu XXX seaduslikule esindajale Pärnu Linnavalitsus. Kahtlustatavale XXX ja tema

kaitsjale Leelo Viil on määrus prokuratuuris kätte antud.

8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul menetluse

lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva

jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist

emakeelde või keelde, mida ta valdab.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille

asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

Hanna Varik

abiprokurör

Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle

pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse.

Allkirjaga kinnitan, et olen kriminaalasja lõpetamisega nõus, olen kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse kätte saanud, mulle on selgitatud kohustuste mittetäitmise tagajärgi ning olen kohustustega

nõus: ________________________________________________________________ (nimi, kuupäev, allkiri)

/allkirjastatud digitaalselt/

Leelo Viil

kaitsja