| Dokumendiregister | Terviseamet |
| Viit | 5-5/26/3552-1 |
| Registreeritud | 30.04.2026 |
| Sünkroonitud | 01.05.2026 |
| Liik | Sissetulev dokument |
| Funktsioon | 5 Teabe- ja arhiivihaldus |
| Sari | 5-5 Terviseameti kirjavahetus |
| Toimik | 5-5-5/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Arst |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Arst |
| Vastutaja | Merilin Vernik (TA, Peadirektori vastutusvaldkond, Kommunikatsiooniosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
|
Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. |
Tere
Ajakirja Eesti Arst toimetus ootab Teilt 4. mai õhtuni informatsiooni Teie institutsioonis sel kuul toimunud või toimuvate oluliste sündmuste kohta, mida kajastada ajakirja rubriigis „Kroonika“.
Näitena leiate manusest ajakirja käesoleva kuu kroonika küljendatud versiooni.
Heade soovidega
Urmas Siigur
224
mitmesugust
Eesti Arst 2026; 105(4):224
Märts 2026 Kroonika
02.03.–07.03. Taanis toimus Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi katus- organisatsiooni meditsiinituden- gite rahvusvahelise föderatsiooni (International Federation of Medical Students’ Associations) märtsikohtu- mine, kus osales seltsist 10-liikmeline delegatsioon.
03.03. Tartu Ülikooli meditsiinitea- duste valdkonna teadmussiirdedok- torantuuri töötuba tõi esimest korda kokku kõik arsti- ja terviseteaduste ning veterinaaria haru teadmussiirde doktorandid, nende juhendajad ja koostööpartnerid üle Eesti.
11.03. Tallinnas kogunesid Eesti ja rahvusvahelised eksperdid, et anda avastart Euroopa Liidu suurprojekti EUnetCCC (European Network of Comprehensive Cancer Centres) pilootprojektile, mille eesmärk on rajada Eestisse kõikehõlmav vähi- keskus – tipptasemel ravi-, teadus- ja õppekooslus, mis ühtlustab ja tõstab vähiravi kvaliteeti kogu riigis.
13.03. Belgia KU Leuveni moleku- laarse tsütogeneetika ja genoomi- uuringute professor Joris Vermeesch pidas Biomeedikumis reproduktiiv- meditsiinist külalisloengu „Mittein- vasiivsete sünnieelsete sõeluuringute laiem perspektiiv“.
16.03. Viljandi haigla sõlmis koos- töölepingu heategevusfondiga Minu Unistuste Päev, et aidata ellu viia raskelt haigete laste unistusi ning pakkuda neile ja nende lähedastele tuge ja positiivseid emotsioone.
17.03. Kliinikum tähistas 60 aasta möödumist esimesest kehavälise vereringega tehtud operatsioonist Eestis. Toona Tartusse jõudnud meetod pani a luse n i i tänasele kardiokirurgiale kui ka hiljem ekst- rakorporaalse membraanoksügeni- satsiooni kasutusele võtmisele Eestis. Praegu kasutatakse kl i inikumis
kehaväl ist vereringet ruti inselt südameoperatsioonide läbiviimisel aastas kuni 300 korral.
19.–20.03. Biomeedikumis toimus kahepäevane interaktiivne doktoran- tide juhendajatele mõeldud koolitus, kus osales üle paarikümne juhendaja Tartu Ülikoolist ja teistest kõrgkoo- lidest. Koolituse viis läbi Dublini Ül ikool i Kol ledži kraadiõppe ja teadusstrateegia juht doktor Janet Carton.
20.03. Pärnu Haiglat külastas Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Hando Sutter. Visiidi eesmärk oli saada ülevaade Pärnu Haigla tegevusest, arengusuundadest ja rollist piirkond- liku tervishoiuteenuse osutajana.
20.03. Pärnu Haiglas võõrustati Tartu Ülikooli arstitudengeid. Päev võimaldas tudengitel näha igapäe- vast ravitööd ning praktiseerida ja arendada oma kliinilisi oskusi.
23.03. Lääne-Tall inna Keskhaigla nõukogus leidsid aset muudatused. Tallinna linnavalitsus kutsus Sten Andreas Ehrlichi ja Imre Rammuli nõukogu liikme kohalt tagasi ning määras asemele nel i uut l i iget: Viktor Vassiljevi, Jekaterina Štein- milleri, Karl Sander Kase ja Danel Tuusise. Eelmisest koosseisust jätkab nõukogus Kairi Vaher.
23.03. Lääne-Tall inna Keskhaigla patoloogiakeskuse vastutav tsüto- loogiaspetsialist Jaana Kaskla valiti rahv usvahel ise tsütoloogiaaka- deemia (International Academy of Cytology) liikmeks. See on oluline tunnustus tema kõrgetasemelise professionaalsuse, teadmiste ja panuse eest tsütoloogia valdkonnas.
23.03. Toimus Tartu Ülikooli Klii- nikumi innovatsiooni ja ideekorje päev – KIIP –, mis tõi kokku töötajad, üliõpilased ja valdkonna huvilised.
Ürituse eesmärk oli keskenduda haiglas esilekerkivatele problee- midele ning pakkuda välja ideid, millest võiksid kasvada toimivad lahendused patsientidele nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt.
23.–25.03. Toimus koolitus „Trau- mahaige esmane käsitlus – TEKE“, mille eesmärk oli täiendada tervis- hoiutöötajate teadmisi ja praktilisi oskusi traumahaigete esmase käsit- luse vallas. Koolitusel osalesid õed, erakorralise meditsiini ja kiirabi tehnikud, parameedikud ja arstid.
26.03. Pärnu Haiglaga tutv usid TalTechi meditsiinifüüsika magist- r iõppekava tudengid, et saada vahetum ülevaade eriala prakti- lisest poolest haigla keskkonnas. Külalistele tutvustati nii valdkonna kutsesüsteemi kui ka igapäevatööd haiglas, näidati kasutusel olevat meditsiinitehnikat, tööruume ja testseadmeid.
26.03. Viljandi haigla liitus Eesti Tööterv ishoiu Teenuseosutajate Li iduga, et panustada koostöös teiste valdkonna teenuseosutajate ja ekspertidega töötervishoiu vald- konna arengusse ning edendada omavahelist koostööd.
27.03. Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts tähistas oma 35. juubeliaastat suursuguse galaga, mis tõi kokku seltsi liikmed, vilistlased ja part- nerid, et ühiselt meenutada seniseid saavutusi ja vaadata tulevikku.
30.03. Pärnu Ha ig la võõr ustas sotsiaalminister Karmen Jollerit.
30.03. Märtsis kasutati Tartu Ülikooli Kliinikumis esmakordselt Eestis uudset ravivõtet, mis võimaldab toetada sügavalt enneaegset vast- sündinut operatsioonitoas kohe pärast keisrilõiget, säilitades samal ajal nabanööri ühenduse.
224
mitmesugust
Eesti Arst 2026; 105(4):224
Märts 2026 Kroonika
02.03.–07.03. Taanis toimus Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi katus- organisatsiooni meditsiinituden- gite rahvusvahelise föderatsiooni (International Federation of Medical Students’ Associations) märtsikohtu- mine, kus osales seltsist 10-liikmeline delegatsioon.
03.03. Tartu Ülikooli meditsiinitea- duste valdkonna teadmussiirdedok- torantuuri töötuba tõi esimest korda kokku kõik arsti- ja terviseteaduste ning veterinaaria haru teadmussiirde doktorandid, nende juhendajad ja koostööpartnerid üle Eesti.
11.03. Tallinnas kogunesid Eesti ja rahvusvahelised eksperdid, et anda avastart Euroopa Liidu suurprojekti EUnetCCC (European Network of Comprehensive Cancer Centres) pilootprojektile, mille eesmärk on rajada Eestisse kõikehõlmav vähi- keskus – tipptasemel ravi-, teadus- ja õppekooslus, mis ühtlustab ja tõstab vähiravi kvaliteeti kogu riigis.
13.03. Belgia KU Leuveni moleku- laarse tsütogeneetika ja genoomi- uuringute professor Joris Vermeesch pidas Biomeedikumis reproduktiiv- meditsiinist külalisloengu „Mittein- vasiivsete sünnieelsete sõeluuringute laiem perspektiiv“.
16.03. Viljandi haigla sõlmis koos- töölepingu heategevusfondiga Minu Unistuste Päev, et aidata ellu viia raskelt haigete laste unistusi ning pakkuda neile ja nende lähedastele tuge ja positiivseid emotsioone.
17.03. Kliinikum tähistas 60 aasta möödumist esimesest kehavälise vereringega tehtud operatsioonist Eestis. Toona Tartusse jõudnud meetod pani a luse n i i tänasele kardiokirurgiale kui ka hiljem ekst- rakorporaalse membraanoksügeni- satsiooni kasutusele võtmisele Eestis. Praegu kasutatakse kl i inikumis
kehaväl ist vereringet ruti inselt südameoperatsioonide läbiviimisel aastas kuni 300 korral.
19.–20.03. Biomeedikumis toimus kahepäevane interaktiivne doktoran- tide juhendajatele mõeldud koolitus, kus osales üle paarikümne juhendaja Tartu Ülikoolist ja teistest kõrgkoo- lidest. Koolituse viis läbi Dublini Ül ikool i Kol ledži kraadiõppe ja teadusstrateegia juht doktor Janet Carton.
20.03. Pärnu Haiglat külastas Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Hando Sutter. Visiidi eesmärk oli saada ülevaade Pärnu Haigla tegevusest, arengusuundadest ja rollist piirkond- liku tervishoiuteenuse osutajana.
20.03. Pärnu Haiglas võõrustati Tartu Ülikooli arstitudengeid. Päev võimaldas tudengitel näha igapäe- vast ravitööd ning praktiseerida ja arendada oma kliinilisi oskusi.
23.03. Lääne-Tall inna Keskhaigla nõukogus leidsid aset muudatused. Tallinna linnavalitsus kutsus Sten Andreas Ehrlichi ja Imre Rammuli nõukogu liikme kohalt tagasi ning määras asemele nel i uut l i iget: Viktor Vassiljevi, Jekaterina Štein- milleri, Karl Sander Kase ja Danel Tuusise. Eelmisest koosseisust jätkab nõukogus Kairi Vaher.
23.03. Lääne-Tall inna Keskhaigla patoloogiakeskuse vastutav tsüto- loogiaspetsialist Jaana Kaskla valiti rahv usvahel ise tsütoloogiaaka- deemia (International Academy of Cytology) liikmeks. See on oluline tunnustus tema kõrgetasemelise professionaalsuse, teadmiste ja panuse eest tsütoloogia valdkonnas.
23.03. Toimus Tartu Ülikooli Klii- nikumi innovatsiooni ja ideekorje päev – KIIP –, mis tõi kokku töötajad, üliõpilased ja valdkonna huvilised.
Ürituse eesmärk oli keskenduda haiglas esilekerkivatele problee- midele ning pakkuda välja ideid, millest võiksid kasvada toimivad lahendused patsientidele nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt.
23.–25.03. Toimus koolitus „Trau- mahaige esmane käsitlus – TEKE“, mille eesmärk oli täiendada tervis- hoiutöötajate teadmisi ja praktilisi oskusi traumahaigete esmase käsit- luse vallas. Koolitusel osalesid õed, erakorralise meditsiini ja kiirabi tehnikud, parameedikud ja arstid.
26.03. Pärnu Haiglaga tutv usid TalTechi meditsiinifüüsika magist- r iõppekava tudengid, et saada vahetum ülevaade eriala prakti- lisest poolest haigla keskkonnas. Külalistele tutvustati nii valdkonna kutsesüsteemi kui ka igapäevatööd haiglas, näidati kasutusel olevat meditsiinitehnikat, tööruume ja testseadmeid.
26.03. Viljandi haigla liitus Eesti Tööterv ishoiu Teenuseosutajate Li iduga, et panustada koostöös teiste valdkonna teenuseosutajate ja ekspertidega töötervishoiu vald- konna arengusse ning edendada omavahelist koostööd.
27.03. Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts tähistas oma 35. juubeliaastat suursuguse galaga, mis tõi kokku seltsi liikmed, vilistlased ja part- nerid, et ühiselt meenutada seniseid saavutusi ja vaadata tulevikku.
30.03. Pärnu Ha ig la võõr ustas sotsiaalminister Karmen Jollerit.
30.03. Märtsis kasutati Tartu Ülikooli Kliinikumis esmakordselt Eestis uudset ravivõtet, mis võimaldab toetada sügavalt enneaegset vast- sündinut operatsioonitoas kohe pärast keisrilõiget, säilitades samal ajal nabanööri ühenduse.