Edastuskiri
| Dokumendiregister | Terviseamet |
| Viit | 9.3-4/26/2630-2 |
| Registreeritud | 30.04.2026 |
| Sünkroonitud | 01.05.2026 |
| Liik | Väljaminev dokument |
| Funktsioon | 9.3 Teenuste terviseohutus |
| Sari | 9.3-4 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamisega seotud dokumendid |
| Toimik | 9.3-4/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Kliimaministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Kliimaministeerium |
| Vastutaja | Margus Korsjukov (TA, Peadirektori asetäitja (1) vastutusvaldkond, Keskkonnatervise osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
From: Margus Korsjukov
Sent: Thu, 30 Apr 2026 08:56:52 +0000
To: Lilli Tamm <[email protected]>
Subject: Läti mereala ruumilise planeeringu piiriülene keskkonnamõju strateegiline hindamine
Tere!
Teavitasite 30.03.2026 kirjaga nr 6-3/26/1170-2 Terviseametit, et Läti on piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni (Espoo konventsiooni) keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) protokolli alusel teavitanud Eestit oma mereala ruumilise planeeringu muutmise protsessist. Ootate põhjendatud arvamusi selle kohta, kas Eesti peaks osalema Läti mereala ruumilise planeeringu muutmise protsessi piiriülese KSH menetluses ning juhul, kui osalemine menetluses on vajalik, siis ka põhjendatud arvamust selle kohta, milline oluline kahjulik piiriülene keskkonnamõju võib Eestile kaasneda, et sellega saaks arvestada KSH materjalide koostamisel.
Terviseamet on tutvunud Läti mereala ruumilise planeeringu muutmise lähteülesande dokumentidega. Eesti ja Läti rannikualad moodustavad ühtse funktsionaalse mereäärse vööndi, mida kasutatakse muu hulgas suplus- ja puhkealadena. Läänemere keskkonnaseisund mõjutab otseselt suplusvee kvaliteeti ning seeläbi suplejate tervist ja kohalike elanike sotsiaalset ning majanduslikku heaolu. Viimastel aastatel on Liivi lahe ja Läänemere rannikuäärsetes supluskohtades täheldatud potentsiaalselt toksiliste tsüanobakterite (sinivetikate) esinemist, mis on otseselt seotud merevee eutrofeerumisega. Tsüanobakterite massiline vohamine kujutab endast olulist terviseriski ning piirab randade kasutamist. Arvestades eutrofeerumise ja sellega kaasnevate mõjude varasemat käsitlust Läti 2019. aasta mereala planeeringus, oleks asjakohane uue planeeringu koostamisel pöörata suuremat tähelepanu suplusvee kvaliteedi tagamisele, terviseriskide hindamisele ning rannikualade puhkemajandusliku väärtuse säilitamisele ja arendamisele.
Terviseamet, lähtudes oma pädevusest, ei pea vajalikuks osaleda Läti mereala ruumilise planeeringu muutmise protsessi piiriülese KSH menetluses, kuid soovib võimalusel tutvuda planeeringu ajakohastatud versiooniga.
Heade soovidega
Margus Korsjukov
teenuse juht
keskkonnatervise osakond
7943500 | 53432468
| Terviseamet +372 794 3500 [email protected] Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn |
Käesolev kiri on mõeldud ainult kirja adressaatidele. Kui olete saanud kirja ekslikult, palun teavitage koheselt selle saatjat ning kustutage saadud kiri koos kõikide lisadega. NB! Juurdepääsupiirangu märkega dokumentide avaldamine kõrvalistele isikutele on keelatud.
Seosed
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|