Keskkonnaameti seisukoht riigitee 16151 Risti‒Kuijõe km 12,053 asuva Kuijõe silla (nr 367) rekonstrueerimise tee ehitusloa eelnõu ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Transpordiamet

[email protected]

Teie 20.03.2024 nr 8-1/24-005/4721-1

Meie 28.03.2024 nr 6-2/24/5677-2

Seisukoht riigitee 16151 Risti‒Kuijõe km

12,053 asuva Kuijõe silla (nr 367)

rekonstrueerimise tee ehitusloa eelnõu ja

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise

otsuse eelnõu kohta

Esitasite Keskkonnaametile1 ehitusseadustiku § 42 lg 7 alusel kooskõlastamiseks või arvamuse

avaldamiseks riigitee 16151 Risti‒Kuijõe km 12,053 asuva Kuijõe silla (nr 367)

rekonstrueerimise tee ehitusloa eelnõu. Samuti soovite Keskkonnaameti seisukohta

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lg 22 alusel

keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta.

Transpordiamet algatas tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 16151 Risti‒Kuijõe km 12,053

asuva Kuijõe silla (nr 367) rekonstrueerimiseks. Tee ehitustööd toimuvad 2024. aastal vastavalt

projektile „Riigimaantee nr. 16151 Risti-Kuijõe km 12,053 asuv Kuijõe (367) silla

ümberehituse põhiprojekti koostamine“ (töö nr SP2201). Projekti eesmärk on Kuijõe silla

ümberehitus koos peale- ja mahasõiduga. Silla ehituseks on valitud terassild CS-1B.

Keskkonnaamet esitas arvamuse silla rekonstrueerimise projekteerimistingimuste kohta oma

25.11.2021 kirjaga nr 6-2/21/24127-2, põhiprojekti koostamise tehnilise kirjelduse kohta oma

29.03.2022 kirjaga nr 6-2/22/4076-2, põhiprojekti kohta oma 23.05.2022 kirjaga nr 6-

2/22/7692-2, milles loobus Kuijõe silla projekti kooskõlastamisest õiguslike aluste puudumisel

ja esitas täiendava arvamuse projekti muudatuse kohta oma 17.01.2024 kirjaga nr 6-

2/23/25784-2.

Tutvunud koostatud KMH eelhinnanguga2 ja lähtudes kavandatavast tegevusest, selle

asukohast ning teadaolevast informatsioonist, on Keskkonnaamet seisukohal, et

kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju KeHJS § 22 mõistes

ning KMH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik3.

Keskkonnaamet lähtub oma tegevustes põhimäärusest, mille § 7 lg 2 p 3 kohaselt annab

Keskkonnaamet kooskõlastusi ja nõusolekuid õigusaktides sätestatud juhtudel ja korras4.

Looduskaitseseaduse (LKS) § 14 lg 1 p 8 kohaselt ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja5

1 Kiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 20.03.2024 nr 6-2/24/5677 all 2 „Riigitee nr 16151 Risti–Kuijõe km 12,053 asuva Kuijõe küla silla rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõju eelhinnang“ 19.04.2022, koostaja Alkranel OÜ 3 Seisukoht on antud Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas 4 Täpsemad suunised ehitamise kooskõlastuste osas on leitavad Keskkonnaameti kodulehel 5 Kaitseala, hoiuala, püsielupaiga ja kaitstava looduse üksikobjekti valitseja on Keskkonnaamet (LKS § 21 lg 1)

2 (2)

nõusolekuta anda ehitusluba kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti

kaitsevööndis. Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel ei asu

tegevustega hõlmatud ala kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse üksikobjekti

kaitsevööndis ning seega kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolek ehitusloa andmiseks vajalik

ei ole. Kuna käesoleval juhul ei ole kooskõlastuse küsimise aluseks ükski eelnimetatud

asjaolu, siis puudub Keskkonnaametil ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks õiguslik alus,

kuid esitame omapoolse arvamuse:

1. Ehitusprojekti seletuskirja lk 11 on toodud: „Soovitatav jõgi juhtida ajutise PVC teetruubi

abil olemasoleva sängi keskele“. Eelhinnangu lk 13 on samuti mainitud: „Ajutine

möödavoolukanal (selle vajaduse tekkel; silla lääneküljel) – ühendused ojaga rajada

viimases faasis ning silla rekonstrueerimistööde lõpus, enne kanali täitmist pinnasega,

sulgeda esmalt vähemalt sissevool kanalisse“. Keskkonnaamet on seisukohal, et ajutise

möödavoolukanali vajalikkus peaks olema selge enne tööde alustamist ja olema

konkreetselt kajastatud projektis ning selle mõju hinnatud eelhinnangus. Hetkel jääb ka

arusaamatuks, kas ajutise möödavoolukanalina mõeldakse projekti seletuskirjas nimetatud

PVC toru või siiski kaevatud ja killustikuga vooderdatud kanalit (mis oleks eelistatum

variant).

2. Juhime tähelepanu, et antud juhul on tegemist KMH eelhinnanguga ning seega tuleb selle

koostamisel lähtuda keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu

täpsustatud nõuded“ toodud kriteeriumitest. Hetkel on eelhinnang väga napisõnaline ning

kui eelhinnangus öeldakse, et mingis valdkonnas olulisi mõjusid ei esine, siis tuleb seda ka

lühidalt selgitada, millest tulenevalt nii väita saab. Eelhinnang toob küll välja tingimused,

millega tööde teostamisel arvestada, kuid tegelikult puudub mõju kirjeldus ja hinnang,

mille alusel on tehtud järeldus, et oluline negatiivne mõju puudub. Siiski nõustub

Keskkonnaamet, et säärase lühiajalise tegevuse puhul tavapäraselt olulist negatiivset mõju

ei esine. KMH eelhinnangu koostamisel palume lähtuda Keskkonnaameti kodulehel

olevatest juhenditest.

3. Enne tööde algust on vajalik Keskkonnaametist veekeskkonnariskiga tegevuse

registreeringu taotlemine (veeseadus § 197). See on välja toodud ka eelhinnangu ptk-s 3.4.

Taotluses peavad samuti olema konkreetselt välja toodud tööde metoodika ja kasutatav

tehnika (sh möödavoolukanaliga seonduv), süvendamise ja tahkete ainete uputamise

mahud, tööde ajaline kestvus jne. Seega on soovitatav taotluses vajalikud detailid välja

selgitada juba eelnevalt.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Manguse

juhataja

keskkonnakorralduse büroo

Elviira Vanatare 511 9817 (keskkonnakorraldus)

[email protected]

Elina Jantson 5695 8115 (vesi)

[email protected]