Otsus

Alfacad OÜ Reg nr 12701966 MTR registreeringu nr EEP003034 Tel: 5332 4897 Töö nr A-20-2026

Võru maakond, Võru vald, Vastseliina alevik, Võru 4

EELPROJEKT

AUTOPESULA PÜSTITAMINE

ARHITEKTUUR-EHITUSLIK OSA

Tellija: Tarmo Linnu tel: 5343 7992 e-post: [email protected]

Kinnistu omanikud: Tarmo Linnu, Maarja Leies

Projekti autor: Ragnar Palm

tel: 5332 4897 e-post: [email protected]

Võru Aprill 2026

VÕRU TN 4, VASTSELIINA ALEVIK, VÕRU VALD, VÕRU MAAKOND – AUTOPESULA PÜSTITAMINE eelprojekt

PROJEKTI KOOSSEIS: I: SELETUSKIRI II: GRAAFILINE OSA

1. Situatsiooniskeem M 1:2000 joonis AS-1 2. Asendiplaan M 1:500 joonis AS-2 3. Korruse plaan M 1:50 joonis AR-1 4. Lõige 1-1 M 1:50 joonis AR-2 5. Vaated M 1:100 joonis AR-3

Alfacad OÜ / Töö nr. A-20-2026 v.01 / 10.04.2026 Vastutav spetsialist: Ragnar Palm lk 2 / 10

VÕRU TN 4, VASTSELIINA ALEVIK, VÕRU VALD, VÕRU MAAKOND – AUTOPESULA PÜSTITAMINE eelprojekt

I. SELETUSKIRI

1.1 ÜLDOSA 1.1.1 Üldandmed

Töö nimetus – Autopesula püstitamine Ehitusprojekti tellija – Tarmo Linnu. Kinnistu omanikud – Tarmo Linnu, Maarja Leies. Projekteerija – Alfacad OÜ, vastutav spetsialist Ragnar Palm. Ehitusgeodeetiliste uurimistööde andmed – ehitugeodeetiliste uurimistööde puudumise tõttu antud alal on käesoleva projekti koostamisel kasutatud väljavõtet Maa-ameti geoportaali kaardiserverist. Detailplaneeringu andmed – antud alal puudub kehtestatud detailplaneering. 1.1.2 Sissejuhatus Käesoleva projektiga on kavandatud Tarmo Linnu tellimisel Võru tn 4 kinnistul, Vastseliina alevikus, Võru vallas, Võru maakonnas autopesula hoone püstitamine eelprojekt. Antud ehitusprojekti raames püstitatakse autopesula olemasoleva elamu kõrvale. Käesoleva eelprojekti koostamise eesmärk on ehitusteatise taotlemine Võru Vallavalitsusele ning ehitusmahtude hindamine.

● hoone nimetus: Autopesula; ● kinnistu andmed: Võru maakond, Võru vald, Vastseliina alevik, Võru 4 1168 m2 (Riigikaitsemaa

100%, katastritunnus 87403:001:0700). Hoone arvestatav tööiga on 50 aastat. Projekteerimisel on lähtutud Tellija soovidest, Eesti ehituses kehtivate õigusaktide ja normdokumentide loetelust (ET-2 0199-0357) ning heast ehitustavast (ET-1 0207-0068). Aluseks on võetud järgmised olulised õigusaktid ja normdokumendid:

● Ehitusseadustik; ● EVS 932:2017 “Ehitusprojekt”; ● EVS 812-3:2018 „Ehitise tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“; ● Majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015 määrus nr 97 “Nõuded ehitusprojektile“; ● Siseministri määrus 07.04.2017 nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.

Alfacad OÜ / Töö nr. A-20-2026 v.01 / 10.04.2026 Vastutav spetsialist: Ragnar Palm lk 3 / 10

VÕRU TN 4, VASTSELIINA ALEVIK, VÕRU VALD, VÕRU MAAKOND – AUTOPESULA PÜSTITAMINE eelprojekt

1.2 ASENDIPLAAN 1.2.1 Vastavus lähteandmetele Käesolev projekt vastab kehtivale õigusaktidele ja tellija soovidele. 1.2.2 Olemasolev olukord 1.2.2.1 Paiknemine

Võru tn 4 kinnistu asub Võru maakonnas, Võru vallas, Vastseliina alevikus. 1.2.2.2 Olemasolev hoonestus Kinnistul asub olemasolev elamu ja olemasolev abihoone. 1.2.2.3 Olemasolev reljeef Kinnistu reljeef on kallakuga edela suunas, keskmise kõrgusega 140 m merepinnast. 1.2.2.4 Olemasolev haljastus Kinnistu on enamuselt kaetud madalhaljastusega (muru). 1.2.2.5 Olemasolev tänavatevõrk ja juurdesõidud. Kinnistule juurdepääs on edelast 25132 Rõuge-Vastseliina teelt. 1.2.3 Plaanilahendus

1.2.3.1 Hoonete ja rajatiste paigutus

Projekteeritav hoone asub kinnistu loodeservas esifassaadiga suunatud edelasse. 1.2.4 Vertikaalplaneering 1.2.4.1 Vertikaalplaneerimise lahenduse lähtetingimused

Antud projekti raames kinnistu üldist vertikaalplaneeringut ei muudeta. Tuleb jälgida, et vesi valguks hoonest eemale ning tehakse vastavad korrektuurid ehitamise käigus. Sadeveed juhitakse haljasaladele ja immutatakse pinnasesse. Sademevee immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. 1.2.4.2 Hoone paiknemiskõrgus Projekteeritava pesula ±0,000=+140,0. Hoone kõrgus on 4 m. 1.2.4.3 Sademevee käitlemine Sademevesi immutatakse maapinda oma kinnistu piires.

Alfacad OÜ / Töö nr. A-20-2026 v.01 / 10.04.2026 Vastutav spetsialist: Ragnar Palm lk 4 / 10

VÕRU TN 4, VASTSELIINA ALEVIK, VÕRU VALD, VÕRU MAAKOND – AUTOPESULA PÜSTITAMINE eelprojekt

1.2.5 Teed ja platsid 1.2.5.1 Juurdesõidutee Kinnistule juurdepääs on edelast 25132 Rõuge-Vastseliina teelt.

1.2.5.2 Krundisisesed teed ja platsid Käesoleva projektiga rajatakse püstitatava pesulahoone edelaküljele betoonist tänavakivisillutisega plats. 1.2.6 Haljastus ja heakorrastus 1.2.6.1 Olemasolev, säilitatav haljastus

Olemasolevat haljastust käesoleva projektiga ei muudeta. 1.2.6.2 Ehitusprojektiga ettenähtud kõrghaljastus Käesoleva ehitusprojektiga kõrghaljastust ei rajata. 1.2.6.3 Piire Kinnistu piirdega ääristatud ei ole ning käesoleva projektiga piiret ei rajata. 1.2.6.4 Väravad Kinnistul väravaid ei ole paigaldatud ning käesoleva projektiga väravaid ei paigaldata. 1.2.6.5 Prügikonteinerid Prügikonteineri asukohta antud projekti raames ei muudeta. 1.2.7 Kinnistusisene liikluskorraldus ja parkimine 1.2.7.1 Liiklusskeem Kinnistule on olemasolev juurdepääs edelast 25132 Rõuge-Vastseliina teelt. 1.2.7.2 Parkimise korraldamine Parkimine on lahendatud oma kinnistul.

Alfacad OÜ / Töö nr. A-20-2026 v.01 / 10.04.2026 Vastutav spetsialist: Ragnar Palm lk 5 / 10

VÕRU TN 4, VASTSELIINA ALEVIK, VÕRU VALD, VÕRU MAAKOND – AUTOPESULA PÜSTITAMINE eelprojekt

1.3. ARHITEKTUUR 1.3.1 Ehitise üldandmed Projekteeritava hoone funktsioon: Sõidukite teeninduse hoone (12332). Hoone mõõdud on (P x L x K): 8,1 x 6,1 x 4 m. 1.3.2 Ehitise tehnilised näitajad ehitisealune pind 48,8 m2

maapealse osa alune pind 48,8 m2

maapealsete korruste arv 1

maa-aluste korruste arv 0

absoluutne kõrgus 144 m kõrgus 4 m pikkus 8,1 m laius 6,1 m sügavus 0 m suletud netopind 42 m2 köetav pind 42 m2 maapealse osa maht 195 m³ maht 195 m³ üldkasutatav pind 0,0 m2 tehnopind 0,0 m2 vundamendi liik madalvundament kande- ja jäigastavate konstruktsioonide materjali liik metall, väikeplokk, monoliitne raudbetoon välisseina välisviimistluse materjali liik krohv, profiilplekk välisseina liik väikeplokk, vahetäitega sõrestik katuste ja katuslagede kandva osa materjali liik metall vahelagede kandva osa materjali liik puudub katusekatte materjal profiilplekk elektrisüsteemi liik võrk veevarustuse liik võrk kanalisatsiooni liik võrk võrgu- ja mahutigaas olemasolu puudub soojusallika liik õhk-vesi soojuspump energiaallika liik elekter ventilatsioonisüsteemi liik sundväljatõmme jahutussüsteemi liik puudub 1.3.3 Arhitektuurne üldlahendus 1.3.3.1 Asendiplaaniline idee, planeeringu piirangud Projekteeritud hoone asub kinnistu loodeservas esifassaadiga edelasse. 1.3.3.1 Hoone arhitektuurne üldkonseptsioon ja funktsionaalne ülesehitus, ruumijaotus Hoone on projekteeritud 1- korruseline, lamekatusega, kasuliku pinnaga 42 m².

Alfacad OÜ / Töö nr. A-20-2026 v.01 / 10.04.2026 Vastutav spetsialist: Ragnar Palm lk 6 / 10

VÕRU TN 4, VASTSELIINA ALEVIK, VÕRU VALD, VÕRU MAAKOND – AUTOPESULA PÜSTITAMINE eelprojekt

1.3.4 Arhitektuursed nõuded hoone piirdekonstruktsioonidele. Pinnakatted 1.3.4.1 Välisviimistlus Välisviimistluseks on krohv ja profiilplekk, katusekatteks on profiilplekk. 1. Seinad, krohv, toon tumepruun; 2. Seinad, profiilplekk, toon helebeež; 3. Ülestõstetav garaažiuks, plekk, toon tumepruun; 4. Aknaraamid, PVC, toon valge. Välisviimistluse detailne kirjeldus on esitatud vaadetel. 1.4 KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS 1.4.1 Vundamendid Hoone vundament on lahendatud pinnasele toetuva monoliitse raudbetoonist põrandaplaadina. Enne kandvate konstruktsioonide rajamist valmistatakse ette aluspinnas, mis süvendatakse ja tasandatakse vajalikule kõrgusele. Aluspinnale rajatakse 200 mm paksune tihendatud liivakiht, millele paigaldatakse geotekstiil. Geotekstiili peale rajatakse 200 mm paksune killustikukiht, mis tihendatakse ühtlaseks ja kandevõimeliseks aluseks järgmistele konstruktsioonikihtidele. Killustikukihile paigaldatakse 200 mm paksune EPS100 vahtpolüstüreenist soojusisolatsioon. Soojustuskihi peale laotatakse vähemalt 0,2 mm paksune polüetüleenkile, mis toimib eraldus- ja niiskustõkkekihina betoonivalu all. Eelkirjeldatud kihtidele valatakse 200 mm paksune monoliitne raudbetoonist põrandaplaat betoonist tugevusklassiga C35/45, arvestades keskkonnaklasse XD3, XC4 ja XF3. Põrandaplaadi sisse paigaldatakse vesipõrandaküttetorustik. Välisseinte all on põrandaplaat lahendatud paksendusega, et tagada välisperimeetris piisav kandevõime ja konstruktiivne jäikus. Seinte aluses tsoonis on vundamendi kogupaksus 400 mm ning paksenduse laius 400 mm. Vundamendi välisperimeetrile paigaldatakse 50 mm paksune XPS-soojustus.. Sama soojustuskiht jätkub mööda kergplokist välisseina ülespoole vastavalt välisseina konstruktsioonilahendusele. Hoone perimeetrile paigaldatakse maapinda ka horisontaalne vahtpolüstüreensoojustus EPS100 ulatudes vähemalt 600 mm hoonest eemale. Vundamendi ja põrandaplaadi täpne armeerimine, deformatsioonivuukide vajadus, samuti kõik läbiviigud ja sõlmlahendused täpsustatakse ehituskonstruktsioonide tööprojektis. 1.4.2 Põrandad Hoone põranda moodustab raudbetoonist plaatvundamendi pealmine pind, mis rajatakse kulumis- ja niiskuskindla tööpinnana ning kalletega restkanali suunas 1.4.3 Vaheseinad Hoonesse vaheseinu ei rajata. 1.4.4 Välisseinad Välisseinte alumine osa rajatakse vundamendile laotud 200 mm paksustest Fibo 5 kergbetoonplokkidest. Enne esimese plokirea ladumist paigaldatakse vundamendi ja plokkseina vahele horisontaalne niiskustõke, et takistada kapillaarniiskuse tõusu seinakonstruktsiooni. Kergplokkidest välissein laotakse kuni 1,6 meetri kõrguseni. Plokkseina välisküljele paigaldatakse 50 mm paksune XPS-soojustusplaat. Soojustusplaadi peale

Alfacad OÜ / Töö nr. A-20-2026 v.01 / 10.04.2026 Vastutav spetsialist: Ragnar Palm lk 7 / 10

VÕRU TN 4, VASTSELIINA ALEVIK, VÕRU VALD, VÕRU MAAKOND – AUTOPESULA PÜSTITAMINE eelprojekt

kantakse armeerimissegu ning sellesse uputatakse armeerimisvõrk. Armeeritud aluspinna kuivamise järel viimistletakse välispind krohviga vastavalt tootja süsteemsele lahendusele. Plokkseina sisekülg tasandatakse ning kaetakse hüdroisolatsiooniga, et kaitsta konstruktsiooni pesularuumis tekkiva niiskuse ja veepritsmete eest. Hüdroisolatsiooni peale rajatakse sisepinnale vastupidav ja pestav viimistlus, milleks on keraamiline plaat või epoksükate. Kergplokkidest seina ülemisele osale rajatakse 100 x 100 mm karprauast karkass, mis moodustab ülemise seinavöö ja katuse kandekonstruktsiooni. Teraskarkassi vahele ehitatakse 50 x 100 mm puitkarkassist sõrestik sammuga 600 mm. Puitkarkassi postide vahele paigaldatakse 100 mm paksune mineraalvillast soojusisolatsioon. Seina välisküljele paigaldatakse tuuletõkkekangas, mis kinnitatakse tuulutusliistudega. Tuulutusliistude peale kinnitatakse välisviimistlusena profiilplekk. Seina siseküljele paigaldatakse aurutõke, mille liitekohad, läbiviigud ja ühendused teiste konstruktsioonidega tuleb teha õhutihedalt ja niiskustehniliselt toimivalt. Aurutõkke siseküljele kinnitatakse sisepinna viimistlusena profiilplekk. Erinevatest materjalidest seinakonstruktsioonide liitekohtades tuleb tagada konstruktsioonide omavaheline jäikus, õhu- ja veetihedus ning niiskustehniline toimivus. Kõik ühenduskohad, läbiviigud ja kinnitused tuleb lahendada selliselt, et oleks välditud vee sattumine konstruktsiooni ning tagatud välisseina pikaajaline kestvus autopesula niisketes kasutustingimustes. 1.4.5 Vahelagi Hoonesse vahelage ei rajata. 1.4.6 Katus Hoone katuse kandevkonstruktsioon on 100 x 100 mm karprauast karkass. Teraskarkassi vahele ehitatakse 50 x 100 mm puitkarkassist sõrestik sammuga 600 mm. Puitkarkassi vahele paigaldatakse 100 mm paksune mineraalvillast soojusisolatsioon. Katuse välisküljele paigaldatakse tuuletõkkekangas, mis kinnitatakse tuulutusliistudega. Tuulutusliistude peale kinnitatakse katusekatteks profiilplekk. Katuslae siseküljele paigaldatakse aurutõke, mille liitekohad, läbiviigud ja ühendused teiste konstruktsioonidega tuleb teha õhutihedalt ja niiskustehniliselt toimivalt. Aurutõkke siseküljele kinnitatakse sisepinna viimistlusena profiilplekk. 1.4.7 Avatäited Hoone loodeseinale paigaldatakse neli valget tooni PVC-raamidega akent. Hoone edelaküljele paigaldatakse tumepruuni tooni metallist tõstuks, mille sees on ka jalgvärav ning klaasitud valgusavad. 1.5 INSENERIVARUSTUS 1.5.1 Ventilatsioon ja küte Ventilatsiooni- ja küttesüsteemide osa projekteerimise aluseks on normid ja standardid:

● LVI- RYL 2002, Küttesüsteemide ehitustööde üldised kvaliteedinõudmised (lühend LVI- RYL 2002). ● EVS 844:2022 Hoonete kütte projekteerimine ● EVS 812-3:2013+A1:2015 Ehitiste tuleohutus osa 3: Küttesüsteemid ● CEN/TR 14788:2006 Hoonete ventilatsioon – Elamute ventilatsioonisüsteemide projekteerimine ja

dimensioneerimine ● Sotsiaalministri määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega

hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid.“ ● Eesti Standard EVS 812-2: 2014 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid ● Hoone tehnosüsteemide RYL 2002 “Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Osa 1”

Alfacad OÜ / Töö nr. A-20-2026 v.01 / 10.04.2026 Vastutav spetsialist: Ragnar Palm lk 8 / 10

VÕRU TN 4, VASTSELIINA ALEVIK, VÕRU VALD, VÕRU MAAKOND – AUTOPESULA PÜSTITAMINE eelprojekt

Ventilatsioon ja küte lahendada eraldi projektiga. Hoonet köetakse õhk-vesi soojuspumbaga, mille välisagregaat paigaldatakse hoone kirdeseinale. Soojusjaotus toimub hoones vesipõrandakütte abil. Sooja vee tootmine toimub soojuspumba baasil. Ventilatsioon on lahendatud sundväljatõmbe kaudu. 1.5.2 Elekter ja nõrkvool Elektrivarustuse projekteerimise aluseks on normid ja standardid:

● EVS-HD 60364-5-51:2009. Elektriseadmete valik ja paigaldamine. ● EVS-EN 61140;2006 Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele, ● EVS-HD 60364-5-54:2011. Madalpingelised elektripaigaldised, osa 5-54. Elektriseadmete valik ja

paigaldamine. Maandamine ja kaitsejuhid. ● EVS-HD 60364-4-41:2007 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse

elektrilöögi eest ● EVS-IEC 60364-4-42:2011 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-42: Kaitseviisid. Kaitse kuumustoime

eest. ● EVS-IEC 60364-4-43:2010 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid. Liigvoolukaitse. ● EVS-EN 50110-1:2005 Elektripaigaldiste käit ● EVS-EN 60529:2001 Ümbristega tagatavad kaitseastmed (IP-koodid) Seadme ohutuse seadus

Hoonesse rajatakse elektrivarustus olemasolevast elamust. Kogu elektripaigaldis on süvistatud. Pesuboksi paigaldatavad valgustid peavad olema vähemalt kaitseastmega IP66; otsese survepesu ja tugeva veejoa mõjualas kasutada valgusteid kaitseastmega IP66/IP69K. Valgustid peavad olema korrosioonikindlad ja sobivad niiske ning keemiliselt koormatud keskkonna jaoks. 1.6.3 Veevarustus ja kanalisatsioon Veevarustuse ja kanalisatsiooni osa projekteerimise aluseks on normid ja standardid:

● EVS 835:2014 Hoone veevärk ● EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon ● EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk ● EVS 921:2014 veevarustuse välisvõrk ● Plasttorude paigaldusjuhend RIL 77-2002

Rajatava pesula veevarustus tagatakse olemasolevast elamust. Reovee kogumiseks on pesula keskel kanal, mis toimib esmase liivaeraldajana. Seejärel läbib reovesi vajalikud puhastusetapid ning liidetakse olemasoleva kanalisatsioonitorustikuga rajatava pesula ja olemasoleva kanalisatsiooni liitumiskaevu vahelisel alal. 1.7 ENERGIATÕHUSUS Kuna püstitatava hoone suletud netopind on väiksem kui 50 m2, siis vastavalt Ehitusseadustiku § 62 lõike 2 punktile 5 ole antud juhul energiamärgise väljastamine kohustuslik.

Alfacad OÜ / Töö nr. A-20-2026 v.01 / 10.04.2026 Vastutav spetsialist: Ragnar Palm lk 9 / 10

VÕRU TN 4, VASTSELIINA ALEVIK, VÕRU VALD, VÕRU MAAKOND – AUTOPESULA PÜSTITAMINE eelprojekt

1.8 TULEOHUTUS Kasutatud normdokumentide loetelu:

● Siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“

● Siseministri 30.08.2010. a määrus nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“

● Siseministri 07.01.2013. a määrus nr 1 "Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse"

● EVS 812-3:2013 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid ● EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus ● EVS 812-7:2018 Ehitise tuleohutus Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded

Hoones on kütteseadmetest õhk-vesi soojuspump. Arvestuslik inimeste arv hoones ja tõenäoliselt võimalik maksimaalne hoones viibivate inimeste arv: ≤10 Hoone kasutusviis: VI Hoone tulepüsivuseklass: TP 3 Kandekonstruktsioonide tulepüsivused: ei normeerita Korruste arv: 1 Põrandate klass: ei normeerita Katusekate klass: BROOF(t2)

Hoone jaotus tuletõkke sektsioonideks, sektsioonide piirdekonstruktsioonide tulepüsivusklass: Hoones tuletõkkesektsioone ei ole. Evakuatsiooniteede ja -pääsude kirjeldus: Evakuatsiooniks on välisuksed. Kõik uksed evakuatsiooni teel avatakse väljapoole. Evakuatsioonitee hoonest ei ületa 45 m. Suitsuärastus, paiskpinnad: Suitsuärastus toimub avatava ukse kaudu. Tuleohutusabinõud hoone välisperimeetril: Tuletõrjehüdrant asub püstitatavast hoonest 12 m kaugusel läänesuunal. Hüdrandi asukoht ning andmed on näidatud joonisel AS-2. Tuleohutuse paigaldis ja nende paigaldusviisi lühikirjeldus: Paigaldada hoonesse vähemalt üks ABC-tüüpi külmumiskindel 6 kg pulberkustuti. Tulekustuti paigaldus ja valik peab olema vastavuses siseministri määrusega nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“. Ehitise vahelised tuleohutuskujad: Projekteeritava autopesula vähim kaugus olemasolevast üksikelamust on 0,30 m. Olemasoleva üksikelamu suletud netopind on 236,4 m² ning projekteeritava pesula suletud netopind on 42,0 m², mistõttu hoonete suletud netopind kokku on 278,4 m². Mõlemad hooned paiknevad samal kinnistul ning kuuluvad samasse tuleohutusklassi. Vastavalt kehtivatele tuleohutusnõuetele võib ühe kinnistu piires lugeda samast tuleohutusklassist hooned üheks hoonetekompleksiks; TP3-klassi hoonete korral on see lubatud juhul, kui nende kogupindala ei ületa 400 m². Käesoleval juhul jääb hoonete kogupindala alla nimetatud piirväärtuse, mistõttu võib hoonetevaheline kuja olla väiksem kui 8 m ilma täiendavate ehituslike abinõudeta. Kinnistul paikneb ka Ehitisregistrisse kandmata puukuur. Antud puukuuri umbkaudne ehitisealune pindala on 51 m² ning hoone on ühekorruseline. Seega võib järeldada, et kui lisada ka antud puukuuri suletud netopind hoonete netopinna arvestusse, siis jääb nende kogupindala ikkagi alla 400 m². Tuletõrjepääsud: Kinnistule – edelast, hoonesse – läbi välisukse, katusele – teisaldatava katuseredeli kaudu. Kütteseadmed: Hoonesse paigaldatakse õhk-vesi soojuspump.

Alfacad OÜ / Töö nr. A-20-2026 v.01 / 10.04.2026 Vastutav spetsialist: Ragnar Palm lk 10 / 10

GSPublisherVersion 2220.61.95.100

Töö nimetus: Mõõt:

Objekti asukoht:

Joonise nimetus:

Joonis: Töö number:

AUTOPESULA PÜSTITAMINE eelprojekt

Projekti autor: 08.04.2026

08.04.2026

Ragnar Palm

A-20-2026

Võru 4, Vastseliina alevik, Võru vald, Võru maakond

ALFACAD OÜ

ASENDIPLAAN

AS-2

1:500

4 329

6 060 300

12 406

8 060

Kinnistu veevarustuse liitumispunkt Maakraan DN25 Spindlipikenduse ja kapega

Kinnistu kanalisatsiooni liitumispunkt Vahekaev D200/160

MÄRKUSED: 1. Joonise alusplaanina on kasutatud väljavõtet Maa-ameti kaardiserverist.

HOONETE EKSPLIKATSIOON:

1. Laiendatav hoone (EHR koodiga 113024864) 2. Olemasolev kõrvalhoone

KINNISTU PIIR

TINGMÄRGID:

KINNISTU TEHNILISED ANDMED:

Katastritunnus 87403:001:0700 Kinnistu pindala 1168 m² Sihtotstarve Riigikaitsemaa 100%

PÄÄS HOONESSE

PÄÄS KINNISTULE

OLEMASOLEV VEETRASS

OLEMASOLEV KANALISATSIOONITRASS

OLEMSAOLEV HOONE

PROJEKTEERITAV AUTOPESULA

TULETÕRJEHÜDRANDI ASUKOHT (hüdrandi nr. 5; ID 14137; tüüp Euro; läbimõõt 100)

PROJEKTEERITAV TÄNAVAKIVISILLUTISEGA PLATS

PROJEKTEERITAV KANALISATSIOONITRASS1

PROJEKTEERITAV KANALISATSIOONI VAHEKAEV

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Võru Vallavalitsus

[email protected]

Võrumõisa tee 4a

65605, Võru, Võru maakond

Teie 21.04.2026

Meie 30.04.2026 nr 7.1-2/26/6774-2

Võru tn 4 kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamata jätmine

Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Võru maakonna Võru valla Vastseliina aleviku Võru tn 4

kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 545100, EHR kood nr 121454437).

Kinnistu (katastritunnus 87403:001:0700) asub riigitee nr 25132 Rõuge-Vastseliina tee (edaspidi

riigitee) km 23,22-23,27 kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse autopesula ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on Alfacad OÜ, töö nr A-20-2026

„Autopesula püstitamine. Eelprojekt.“

Meie käest ei ole taotletud projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastust.

Oleme tutvunud ehitusloa aluseks oleva projektiga ning palume seda täiendada järgmiselt.

1. Kanda projekti asendiplaanile ning seletuskirjas tuua välja ehitusseadustiku (EhS) § 71

kohane tee kaitsevöönd.

2. Kanda asendiplaanile kavandatava hoone kaugus riigitee äärmise sõiduraja välimisest

servast.

3. Parkimine lahendada kinnistusiseselt ning riigiteel parkimine ning manööverdamine ei ole

lubatud. Näidata asendiplaanil parkimiskohad.

4. Kavandada Võru tn 4 ning Kalmistu kinnistu (katastritunnus 87403:001:0074) kinnistu

piirile piire, mis välistaks ristliikluse Kalmistu kinnistu parkla ning Võru tn 4 kinnistu vahel

(st Võru tn 4 kinnistult ei saa sõita parklasse ning vastupidi, vt Joonis 1). Piirde

kavandamisel pidada silmas, et see ei tohi takistada parklast sademevee liikumist restkaevu

(Joonis 2).

2 (3)

Joonis 1. Kavandatava piirde asukoht, väljavõte Maa- ja Ruumiameti geoportaalist

Joonis 2. Sademevee restkaevu asukoht (sinise ringi sees) ning piirde orienteeruv asukoht (punase

joonisega), tänavavaade juuni 2024

5. Projekti seletuskirja p 1.2.4 „Vertikaalplaneering“ on kirjas: Antud projekti raames kinnistu

üldist vertikaalplaneeringut ei muudeta. Tuleb jälgida, et vesi valguks hoonest eemale ning

tehakse vastavad korrektuurid ehitamise käigus. Sadeveed juhitakse haljasaladele ja

immutatakse pinnasesse. /.../ Sademevesi immutatakse maapinda oma kinnistu piires.

Juhime tähelepanu, et vastavalt EhS § 72 lg 1 p 5 ja § 70 lg 2 p 1 on riigitee kaitsevööndis

3 (3)

keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja

selle korrakohast kasutamist. Sademevett ei ole lubatud juhtida riigitee alusele

maaüksusele.

Ehitusloa aluseks oleva projekti koosseisus ei ole ette nähtud vertikaalplaneeirngu

muutmist, kuid projektiga nähakse ette kavandatava autopesula hoone ning riigitee

vahelisele maa-alale ca 130 m2 suuruse tänavakivisillutisega platsi rajamine. Kui

sademevett ei ole lubatud juhtida riigitee alusele maaüksusele ning projektiga nähakse ette

sademevee immutamine oma kinnistu piires pinnasesse (haljasalale), mis asub

projekteeritava hoone loode- ja kirdeküljel, on vajalik projekti koosseisus lahendada

vertikaalplaneerimine nii, et sademevee ärajuhtimise osas on täidetud mõlemad eelpool

kirjeldatud tingimused.

Vertikaalplaneeringu joonise koostamise eelduseks on geodeetilise alusplaani

mõõdistamine, mis peaks hõlmama ka Kalmistu kinnistul asuva parkla kaguserva,

selgitamaks välja, kuhu on suunatud parkla sademeveed (vt ka p 4).

6. Projekti aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis

võimaldab projekti koostada ja kontrollida. Kõik projektiga

kavandatu (sademeveesüsteemid) peab jääma mõõdistatud alusele.

Võttes arvesse oluliste puuduste esinemist projektis ning ehitusseadustiku § 70 lg 2 ja lg 3 ning

lähtudes kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“, jätame

ehitusloa kooskõlastamata.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Tsahkna

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. A20_EP_AR-3-01_SELETUSKIRI

2. A20_EP_AS-4-02_ASENDIPLAAN

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]