| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.1-7/26/17647-5 |
| Registreeritud | 30.04.2026 |
| Sünkroonitud | 01.05.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine |
| Sari | 7.1-7 Keskkonnaalaste lubade kirjavahetus ja kooskõlastused |
| Toimik | 7.1-7/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Keskkonnaamet |
| Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaamet |
| Vastutaja | Rein Kallas (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Tehnovõrkude üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
30.04.2026 nr DM-134565-22
Kibuna II kruusakarjääri keskkonnaloa nr KL-512797 muutmise taotlusele koostatud keskkonnamõju eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõule seisukoha küsimine ning otsuse tegemise tähtaja pikendamine
Päidre Põllud OÜ (registrikood 10340091, aadress Turu tn 34-213, Tartu linn, Tartu linn, 51004 Tartu maakond) esitas 25.11.2025 Keskkonnaametile Kibuna II kruusakarjääri keskkonnaloa nr KL-512797 muutmise taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 25.11.2025 dokumendina nr DM-134565-1 ning nõuetekohane taotlus registreeritud 15.01.2026 dokumendina nr DM-134565-4).
Päidre Põllud OÜ omab Kibuna maardlas Kibuna II kruusakarjääri mäeeraldisel täiteliiva ja - kruusa kaevandamiseks keskkonnakaitseluba nr KL-512797 (kehtiv kuni 07.06.2030). Ettevõte taotleb Kibuna II kruusakarjääri mäeeraldise sügavuti laiendamist nii, et mäeeraldis hõlmaks ka Kibuna kruusamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokid 7 ja 8 aT. See tähendab mäeeraldise sügavuti laiendamist keskmiselt 1,8 – 1,9 m võrra. Pindalaliselt ei soovita kehtiva loaga võrreldes muudatusi teha.
Kibuna II kruusakarjäär asub Harju maakonnas Saue vallas Kibuna külas eraomandisse kuuluvatel kinnistutel Männisalu (katastritunnus 72501:001:0966, registriosa nr 3519550) ja Otsarimetsa (katastritunnus 72501:001:0965, registriosa nr 3519550) Kibuna kruusamaardlas (registrikaardi nr 976).
Kibuna II kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 10,01 ha, sh mäeeraldis pindalaga 9,76 ha ning neid käesoleva taotlusega muuta ei soovita. Taotletav mäeeraldis hõlmab täielikult täitekruusa plokki 3 aT ning täiteliiva plokke 4, 7 (osaliselt veealune) ja 8 aT. Käesoleva taotlusega lisanduvad plokid 7 ja 8 aT asuvad aktiivse mäeeraldise lamamis. Kokku on täiteliiva aktiivne tarbevaru 234,25 tuh m³ ja kaevandatav varu 175,25 tuh m³ ning täitekruusa aktiivne tarbevaru 65,32 tuh m³ ja kaevandatav varu 62,32 tuh m³.
Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse 50 tuh m³ (kehtival loal 35 tuh m³). Maavara kasutatakse üld- ja teedeehituses ning täitepinnasena, kaevandatud maa korrastatakse metsamaaks.
Käesolevaga palub Keskkonnaamet Teie seisukohta Kibuna II kruusakarjääri keskkonnaloa nr KL-512797 muutmise taotlusele koostatud keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangule ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõule. Keskkonnaamet palub seisukoht esitada esimesel
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
võimalusel, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul, s.o hiljemalt kuupäevaks 01.06.2026. Kui seisukohta ei ole määratud tähtajaks antud ega tähtaega pikendatud, otsustatakse KMH algatamine või algatamata jätmine Teie seisukohata.
Keskkonnaamet edastab käesoleva kirjaga tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks taotluse kohta koostatud KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu, millele oodatakse arvamust 30 päeva jooksul. Tulenedes asjaolust, et eelnõu on avalikustamisel, mitmeid kohalikelt laekunud kirju ja suvist puhkuste perioodi pikendab Keskkonnaamet KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemise tähtaega kuni 30.08.2026. Võimalusel tehakse otsus varem.
Lisateave: KMH otsuse tähtaja pikendamine: haldusmenetluse seadus § 41, keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 11 lg 2, 11 lg 21, 11 lg 22
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) Merike Rosin peaspetsialist juhataja ülesannetes maapõuebüroo
Lisa: Kibuna II kruusakarjääri KMH EH eelnõu.pdf
Teadmiseks: Saue Vallavalitsus, Transpordiamet
Jürgen Ojangu 5863 5940 [email protected]
2(2)
1(26)
EELNÕU
30.04.2026
Kibuna maardla Kibuna II kruusakarjääri keskkonnaloa nr KL-512797 muutmise taotlusele
keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine
1. OTSUS
Lähtudes Päidre Põllud OÜ 25.11.2025 esitatud Kibuna II kruusakarjääri keskkonnaloa nr KL-
512797 muutmise taotlusest, võttes aluseks keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõige 1 punkti 1, § 6 lõige 2 punkti 2 ja lõike 4, § 9 lõike
1, § 11 lõiked 2, 8 ja 81, maapõueseaduse § 48 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse
nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1 ja § 3 punkti 4, keskkonnaministri 16.08.2017 määruse
nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ ja tuginedes Saue Vallavolikogu 26.03.2026
otsusele nr 10 otsustab Keskkonnaamet:
1.1. jätta algatamata Kibuna II kruusakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa nr KL-512797
muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamine;
1.2. Kibuna II kruusakarjääri keskkonnakaitseloa muutmise taotluse menetlemisel
arvestada järgmiste keskkonnameetmetega:
1.2.1. Väljavedu kaevandamisalalt peab toimuma Otsarimetsa kinnistult
(katastritunnusega 29702:001:0046) mööda kaevandaja poolt rajatavat teed, mis jookseb
paralleelselt Männiku-Veera teega (teeregister nr 2971003) Otsarimetsa kinnistul.
1.2.2. Päidre Põllud OÜ kohustub rajama Otsarimetsa ja Lepiku (katastritunnus
29701:001:0449) kinnistute vahele 3 m kõrguse müratõkkevalli enne kaevandamistegevuse
alustamist ning säilitama kõrghaljastusega ala 100 m ulatuses Lepiku kinnistust põhja poole
(mäeeraldise ja teenindusmaa alal Otsarimetsa kinnistu piirides).
1.2.3. Kaebuste esitamisel tuleb kaevandamisloa omanikul aktiivse kaevandamistegevuse ja
maavara väljaveo tingimustes mõõta mürataset kaebuse esitaja katastriüksusel ning
piirnormide ületamisel korraldada koheselt karjääri töö selliselt, et ületamisi ei esineks.
1.2.4. Karjääri lubatud tööaeg on esmaspäevast reedeni ajavahemikus 08.00-17.00.
Puhkepäevadel ja riigipühadel ei ole karjääris töötamine lubatud.
1.2.5. Tolmu leviku tõkestamiseks peab vastavalt liiklusseaduse § 34 lõikele 6 mäeeraldiselt
väljuv sõiduki veos vastavalt oma eripärale olema paigutatud, kinnitatud ja kaetud nii, et
see ei ohusta inimest ega keskkonda, ei põhjusta varalist kahju ega takista liiklust.
1.2.6. Karjääris on lubatud kasutada ühte sõelumiskompleksi ja ühte purustus-
sorteerimissõlme ainult ploki 4 aT põhja osas ja ploki 3 aT lääne nurgas, lähimatest
elamutest vähemalt 200 meetri kaugusel ning tingimusel, et samal ajal kõrval asuvas Kibuna
III karjääris purustussõlm ei tööta.
1.2.7. Sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5 °C, tuleb
karjääris kasutatavaid teid ja valmistoodangu puistanguid kasta või töödelda pidevalt
vastavate vahenditega õhusaaste leviku vältimiseks. Kui kaevandamist (maapõueseaduse §
6 alusel) ei toimu, ei ole kohustust teid kasta.
1.2.8. Päidre Põllud OÜ annab tasuta Saue vallale tee teenindamiseks vajaliku maa
2(26)
EELNÕU
30.04.2026
Otsarimetsa kinnistu ulatuses. Teemaa katastriüksuse väljamõõdistamise ning riigilõivu ja
notaritasu maksab Saue Vallavalitsus.
1.2.9. Päidre Põllud OÜ korrastab Männiku-Veera tee (teeregister nr 2971003) kruusatee
nõuetele vastavaks kuni Tammemäe kinnistuni hiljemalt 30. juuniks 2023. aastaks eeldusel,
et ettevõttele kaevandamisluba väljastatakse. Kruusateelt väljasõit riigimaanteele 11381
Munalaskme-Laitse teele ning Otsarimetsa kinnistu plokkide 3 aT ja 4 aT ülesõit
korrastatakse asfaldiga.
1.2.10. Kaevandamisala korrastamisprojektis tuleb ette näha metsa istutus ning istutatavate
taimede 2 aastane järelhooldus.
1.2.11. fikseeritakse Nuka kinnistu (katastritunnusega 29701:001:0453) puurkaevu (vid:
PRK0060087) veetase ja kvaliteet sõltumatu ettevõtte poolt enne kaevandusloa väljastamist.
Määrata järgmised kvaliteedinäitajad: elektrijuhtivus, pH, lahustunud hapniku sisaldus,
keemiline hapnikutarve, ammoonium, kloriidid, sulfaadid, nitraadid, naftasaadused
(vastavalt keskkonnaministri 01.10.2019 määruse nr 48 §-le 6, § 9 lg 1, § 10 lg 1;
1.2.12. Männiku-Veera tee L1 (katastritunnusega 72501:001:0967) tuleb anda tasuta üle
Saue valla omandisse enne loa väljastamist;
1.2.13. kaevandaja on kohustatud karjääri korrastamise käigus rajama Männisalu
kinnistule (katastritunnusega 72501:001:0966) sõidutee selliselt, et Männiku-Veera tee L1
kinnistult (katastritunnusega 72501:001:0967) oleks tagatud juurdepääs Männimäe
kinnistule (katastritunnusega 72501:001:0159), et tagada juurdepääs loodavale puhkealale.
Rajatav tee antakse tasuta üle Saue vallale enne kaevandusloa kehtivuse lõppu. Vastava
kohustuse tagamiseks sõlmitakse notariaalne võlaõiguslik kokkulepe koos eelmärkega;
1.2.14. enne kaevandusloa väljastamist tuleb Männiku-Veera ja Salu-Nuka teede
kasutamise ja korrashoiu tingimused kirjalikult kokku leppida asjasse puutuvate osapoolte
vahel.
1.3. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud.
Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 1¹ punkti 2 kohaselt käesolevast KMH algatamata
jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid
ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga.
2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED
2.1. Päidre Põllud OÜ (registrikood 10340091, aadress Turu tn 34-213, Tartu linn, Tartu linn,
51004 Tartu maakond) esitas 25.11.2025 Keskkonnaametile Kibuna II kruusakarjääri
keskkonnaloa nr KL-512797 muutmise taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis
KOTKAS 25.11.2025 dokumendina nr DM-134565-1 ning nõuetekohane taotlus registreeritud
15.01.2026 dokumendina nr DM-134565-4).
Päidre Põllud OÜ omab Kibuna maardlas Kibuna II kruusakarjääri mäeeraldisel täiteliiva ja -
kruusa kaevandamiseks keskkonnakaitseluba nr KL-512797 (kehtiv kuni 07.06.2030).
Ettevõte taotleb Kibuna II kruusakarjääri mäeeraldise sügavuti laiendamist nii, et mäeeraldis
3(26)
EELNÕU
30.04.2026
hõlmaks ka Kibuna kruusamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokid 7 ja 8 aT. See tähendab
mäeeraldise sügavuti laiendamist keskmiselt 1,8 – 1,9 m võrra. Pindalaliselt ei soovita kehtiva
loaga võrreldes muudatusi teha. Selline laiendamine võimaldab realiseerida eraomandisse
kuuluvat maavara, mille hilisem kaevandamine peale aktiivse Kibuna II kruusakarjääri
ammendamist ja korrastamist ei ole tehnoloogiliselt, majanduslikult ega ka keskkonna-alaselt
otstarbekas. MaaPS § 68 lõike 3 p 2 alusel on mäeeraldise laiendamine põhjendatud, kui
mäeeraldise laiendamine on vajalik sellise maavara kaevandamiseks, mille hilisem iseseisev
kasutamine ei ole majanduslikult põhjendatud.
2.2. Keskkonnaamet kontrollis ettevõtte esitatud taotlusmaterjalide vastavust MaaPS-le,
keskkonnaministri 23.10.2019 määrusele nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad
nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ ning kas koos
taotlusega oli esitatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
(KeHJS) § 6¹ lõike 1 kohane teave. Esitatud taotlus vastas nõuetele, sisaldades muu hulgas
KeHJS § 6¹ lõikes 1 nimetatud teavet.
2.3. Keskkonnaloa taotlus on 02.02.2026 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud
Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 02.02.2026 kirjaga nr DM-134565-7 keskkonnaloa
muutmise taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest keskkonnaseadustiku üldosa
seaduse (KeÜS) § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid.
Avalikustamise käigus laekus kohalikelt elanikelt mitmeid pöördumisi.
25.02.2026 edastas eraisik S.G oma seisukohad Kibuna II kruusakarjääri ja käesoleva menetluse
kohta, samuti sooviti olla kursis menetluse edasise käiguga (KOTKAS 25.02.2026 nr DM-
134565-9).
06.03.2026 edastas eraisik T.P oma seisukohad Kibuna II kruusakarjääri ja käesoleva menetluse
kohta, samuti sooviti olla kursis menetluse edasise käiguga (KOTKAS 09.03.2026 nr DM-
134565-10).
08.03.2026 edastas eraisik T.E oma seisukohad Kibuna II kruusakarjääri ja käesoleva menetluse
kohta, samuti sooviti olla kursis menetluse edasise käiguga (KOTKAS 09.03.2026 nr DM-
134565-11).
08.03.2026 edastas eraisik L.E oma seisukohad Kibuna II kruusakarjääri ja käesoleva menetluse
kohta, samuti sooviti olla kursis menetluse edasise käiguga (KOTKAS 25.02.2026 nr DM-
134565-12).
11.03.2026 edastas eraisik E.V oma seisukohad Kibuna II kruusakarjääri ja käesoleva menetluse
kohta, samuti sooviti olla kursis menetluse edasise käiguga (KOTKAS 11.03.2026 nr DM-
134565-13).
11.03.2026 edastas eraisik A.V oma seisukohad Kibuna II kruusakarjääri ja käesoleva menetluse
4(26)
EELNÕU
30.04.2026
kohta, samuti sooviti olla kursis menetluse edasise käiguga (KOTKAS 11.03.2026 nr DM-
134565-14).
17.03.2026 edastas Saue Valla keskkonnaspetsialist kohaliku elaniku seisukohad Kibuna II
kruusakarjääri ja käesoleva menetluse kohta ja väidetavad keskkonnaloa nr KL-512797
kõrvaltingimuste rikkumised (KOTKAS 17.03.2026 nr DM-134565-16). KMH eelhinnangu
eelnõu saatmise ajal on Keskkonnaamet selgitamas väidetavate rikkumiste tagamaid.
17.03.2026 edastas Advokaadibüroo Lepmets Nõges OÜ oma esindatavate eraisikute L.L ja A.K
seisukohad Kibuna II kruusakarjääri ja käesoleva menetluse kohta, samuti sooviti olla kursis
menetluse edasise käiguga (KOTKAS 17.03.2026 nr DM-134565-15). Advokaadibüroo Lepmets
Nõges OÜ täiendas oma varem esitatud seisukohti 13.04.2026 (KOTKAS 14.04.2026 nr DM-
134565-21).
Laekunud seisukohad käsitlesid mitmeid teemasid. Teemasid on käsitletud käesolevas
keskkonnamõjude eelhinnangus.
Toodi välja rahulolematust keskkonnaloa korduvate pikendamiste osas. Maapõueseaduse § 67 lg
1 sätestab, et kui kaevandamisloa kehtivusaja jooksul ei ole kaevandatavat maavara mäeeraldise
piires täielikult ammendatud või kaevandatud maa ei ole korrastatud, pikendab kaevandamisloa
andja loa omaja taotluse alusel loa kehtivust aja võrra, mis on vajalik maavara ammendamiseks,
kuid mitte rohkem kui käesoleva seaduse § 60 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaja võrra (liiva ja
kruusa kaevandamise korral kuni 15 aastaks). Seega sõltub kaevandamislubade pikendamine
paljuski materjali nõudlusest.
Välja toodi müra mõju naaberkinnistutele. Müra mõju on hinnatud KMH eelhinnangu eelnõu
peatükis 3.1.5., kus jõutakse järeldusele, et lähimate elamute juures ei ületata Eesti Vabariigi
keskkonnaministri poolt 16.12.2016. a. kehtestatud määruses nr 71 “Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” esitatud mürataset
60 dB. Müra häiringute täiendavaks vähendamiseks seatakse keskkonnaloale ka asjakohased
kõrvaltingimused.
Tunti muret veekvaliteedi ja kättesaadavuse pärast. Teemat käsitleb KMH eelhinnangu eelnõu
peatükk 3.1.5, kus jõutakse järeldusele, et 6 tuh m3 täiteliiva kaevandamine vee alt, ilma veetaset
alandamata ja vett ära juhtimata ei mõjuta olulisel määral piirkonna veetaset ning läheduses
asuvaid puurkaeve. Kuna kaevandamise käigus põhjavee taseme alandamist ette ei nähta, ei ole
ka alust arvata, et piirkonna kaevude veetase võiks olla ohustatud.
Tunti muret kinnisvara väärtuse alanemise pärast. Maapõueseaduse § 50 lõige 10 sätestab, et kui
mäeeraldis või selle teenindusmaa asub elamule lähemal kui 100 meetrit, tuleb taotlusele lisada
selle kinnistu omaniku nõusolek. Kibuna II kruusakarjääri teenindusmaast 100 m raadiusesse ei
jää elamuid. Täiendavalt ei ole võimalik Keskkonnaametil kinnisvara väärtust hinnata ega
mõjutada.
5(26)
EELNÕU
30.04.2026
Muret tunti ka transpordi ja kohalike teede heaolu ja kvaliteedi osas. Keskkonnaametil on info,
et kohalik omavalitsus on Transpordiametiga nendes küsimustes koostööd tegemas.
Muret väljendati ka taime ja loomaliikide kadumise pärast tegevusega seotud kinnistutel. Kibuna
II kruusakarjääriga seotud katastriüksused on eraomandis ning sealne maavara pealpool lamamit
kuulub maaomanikule, seega on omanikul õigus oma maad kasutada oma äranägemise järgi.
Olemasolevate vaatlusandmete põhjal ei paikne Kibuna II kruusakarjääri teenindusmaal ega selle
vahetus läheduses kaitsealuseid liike. Kaevandamistegevus toob endaga kaasa maastiku
pikaajalise või püsiva muutumise. Samas on majanduslikust aspektist oluline ka taastumatute
maavarade jätkusuutliku kasutamise tagamine. Karjääri rajamisel ja selle töötamise jooksul
looduslik mitmekesisus paratamatult vaesub. See saab hakata taastuma peale karjääri
korrastamist. Kibuna II kruusakarjäär korrastatakse metsamaaks, kuhu saavad korrastamise järel
tekkida uued kooslused.
Tuginedes haldusmenetluse seaduse §-le 50 korraldas Keskkonnaamet ettepanekute ja
vastuväidete arutamiseks 10.03.2026 Laitse seltsimajas avaliku arutelu. Avalikul arutelul
käsitleti muuhulgas ka kohalikelt laekunud kirjades tõstatud teemasid. Arutletud teemad ja tehtud
ettepanekud märgiti koosoleku protokolli. Protokoll edastati osalejatele ning registreeriti
KOTKAS 18.03.2026 nr DM-134565-18.
Kohalikelt elanikelt laekunud seisukohtadele on kirjalikult vastatud XX.XX.2026 kirjaga nr DM-
134565-X.
2.4. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Kibuna II kruusakarjääri
keskkonnaloa taotluse 02.02.2026 kirjaga nr DM-134565-8 Saue Vallavalitsusele arvamuse
avaldamiseks. Saue Vallavolikogu nõustus 26.03.2026 otsusega nr 10 (registreeritud KOTKAS
31.03.2026 numbriga DM-134565-19) keskkonnaloa andmisel järgmistel tingimustel:
1.1 keskkonnaloa nr KL-512797 kõik kõrvaltingimused jäävad kehtima muutmata kujul, sh
punkt nr 4;
1.2 kaevandamisloa kehtivusaega pikendatakse 5 aastat, millest viimase 2 aasta jooksul toimub
rikutud ala korrastamine ning kaevandustegevus on lõppenud;
1.3 fikseeritakse Nuka kinnistu (katastritunnusega 29701:001:0453) puurkaevu (vid:
PRK0060087) veetase ja kvaliteet sõltumatu ettevõtte poolt enne kaevandusloa väljastamist;
1.4 Männiku-Veera tee L1 (katastritunnusega 72501:001:0967) tuleb anda tasuta üle Saue valla
omandisse enne loa väljastamist;
1.5 kaevandaja on kohustatud karjääri korrastamise käigus rajama Männisalu kinnistule
(katastritunnusega 72501:001:0966) sõidutee selliselt, et Männiku-Veera tee L1 kinnistult
(katastritunnusega 72501:001:0967) oleks tagatud juurdepääs Männimäe kinnistule
(katastritunnusega 72501:001:0159), et tagada juurdepääs loodavale puhkealale. Rajatav tee
antakse tasuta üle Saue vallale enne kaevandusloa kehtivuse lõppu. Vastava kohustuse
tagamiseks sõlmitakse notariaalne võlaõiguslik kokkulepe koos eelmärkega;
1.6 enne kaevandusloa väljastamist tuleb Männiku-Veera ja Salu-Nuka teede kasutamise ja
korrashoiu tingimused kirjalikult kokku leppida asjasse puutuvate osapoolte vahel.
6(26)
EELNÕU
30.04.2026
Taotleja on kohaliku omavalitsuse seatud tingimustega nõustunud 02.04.2026 e-kirjas.
(KOTKAS 02.04.2026 nr DM-134565-20).
Saue Vallavalitsuse seatud tingimusi arvestatakse keskkonnaloa muutmisel.
Keskkonnaamet täiendab punkti 1.3 ning sõnastab selle järgmiselt: fikseeritakse Nuka kinnistu
(katastritunnusega 29701:001:0453) puurkaevu (vid: PRK0060087) veetase ja kvaliteet sõltumatu
ettevõtte poolt enne kaevandusloa väljastamist. Määrata järgmised kvaliteedinäitajad:
elektrijuhtivus, pH, lahustunud hapniku sisaldus, keemiline hapnikutarve, ammoonium, kloriidid,
sulfaadid, nitraadid, naftasaadused (vastavalt keskkonnaministri 01.10.2019 määruse nr 48 §-le
6, § 9 lg 1, § 10 lg 1.
2.5. KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba
või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus
toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.
KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse
keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes 2
nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 2¹ viidatud tegevuse korral õigusaktis
sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS §
6¹ lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja,
MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet
otsustajaks KeHJS tähenduses.
KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2, § 6¹ lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel
kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral
tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1 ja
§ 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamine
kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning
otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle.
KeHJS § 11 lõike 2³ järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk 3) ja
asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata
jätmise kohta, vt ptk 4). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise
või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 2¹ alusel, lisatakse otsusele eelhinnang.
3. EELHINNANG
KeHJS § 6¹ lõike 3 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu
asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ja eeldatavast
keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 6¹ lõike 5 alusel kehtestatud
keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (määrus
nr 31).
7(26)
EELNÕU
30.04.2026
Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale:
1. Kibuna II kruusakarjääri keskkonnaloa muutmise taotluse seletuskiri, sh KeHJS § 6¹ lõike 1
kohane teave;
2. Maa-ameti geoportaali kaardirakendused;
3. Kibuna II kruusakarjääri taotlusele koostatud eksperthinnang (koostaja OÜ Inseneribüroo
STEIGER, töö nr 21/3331 „Kibuna liivakarjääri ja Kibuna II kruusakarjääri välisõhu
eksperthinnang“);
4. Saue valla üldplaneering (kehtestatud Saue Vallavolikogu 28.06.2021 otsusega nr 40);
5. Harju maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr
1.1- 4/78).
3.1. Kavandatav tegevus
3.1.1. Tegevuse iseloom ja maht
Päidre Põllud OÜ omab Kibuna maardlas Kibuna II kruusakarjääri mäeeraldisel täiteliiva ja -
kruusa kaevandamiseks keskkonnakaitseluba nr KL-512797 (kehtiv kuni 07.06.2030).
Ettevõte taotleb Kibuna II kruusakarjääri mäeeraldise sügavuti laiendamist nii, et mäeeraldis
hõlmaks ka Kibuna kruusamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokid 7 ja 8 aT. See tähendab
mäeeraldise sügavuti laiendamist keskmiselt 1,8 – 1,9 m võrra. Pindalaliselt ei soovita kehtiva
loaga võrreldes muudatusi teha. Selline laiendamine võimaldab realiseerida eraomandisse
kuuluvat maavara, mille hilisem kaevandamine peale aktiivse Kibuna II kruusakarjääri
ammendamist ja korrastamist ei ole tehnoloogiliselt, majanduslikult ega ka keskkonna-alaselt
otstarbekas. MaaPS § 68 lõike 3 p 2 alusel on mäeeraldise laiendamine põhjendatud, kui
mäeeraldise laiendamine on vajalik sellise maavara kaevandamiseks, mille hilisem iseseisev
kasutamine ei ole majanduslikult põhjendatud.
Kibuna II kruusakarjäär asub Harju maakonnas Saue vallas Kibuna külas eraomandisse kuuluvatel
kinnistutel Männisalu (katastritunnus 72501:001:0966, registriosa nr 3519550) ja Otsarimetsa
(katastritunnus 72501:001:0965, registriosa nr 3519550) Kibuna kruusamaardlas (registrikaardi
nr 976). Tegevus toimub kahel lahustükil, mille vahele jääb Männiku-Veera tee L1 (katastritunnus
72501:001:0967, registriosa nr 3519550), tee stabiilsuse tagamiseks on jäetud ning tuleb ka
edaspidi jätta nõlva hoidetervik.
Kibuna II kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 10,01 ha, sh mäeeraldis pindalaga
9,76 ha ning neid käesoleva taotlusega muuta ei soovita. Taotletav mäeeraldis hõlmab täielikult
täitekruusa plokki 3 aT ning täiteliiva plokke 4, 7 (osaliselt veealune) ja 8 aT. Käesoleva
taotlusega lisanduvad plokid 7 ja 8 aT asuvad aktiivse mäeeraldise lamamis.
Kibuna II kruusakarjääri mäeeraldisega hõlmatavad varukogus seisuga 30.06.2025 on järgmine:
3 plokk (täitekruus) – 65,32 tuh m³, kaevandatav varu 62,32 tuh m³;
4 plokk (täiteliiv) – 57,25 tuh m³, kaevandatav varu 37,25 tuh m³;
8(26)
EELNÕU
30.04.2026
7 plokk (täiteliiv) – 117 tuh m³, kaevandatav varu 106 tuh m³;
8 plokk (täiteliiv) – 60 tuh m³, kaevandatav varu 32 tuh m³.
Kokku on täiteliiva aktiivne tarbevaru 234,25 tuh m³ ja kaevandatav varu 175,25 tuh m³ ning
täitekruusa aktiivne tarbevaru 65,32 tuh m³ ja kaevandatav varu 62,32 tuh m³.
Kibuna II kruusakarjääri keskkonnakaitseloa pikendamist taotletakse viieks aastaks (kuni
07.06.2035) ning karjääri keskmiseks aastaseks tootmismahuks 50 tuh m3. Kaevandamise
keskmine aastamäär ei kohusta loa omanikku karjäärist vastavat kogust materjali aasta jooksul
kaevandama. Reaalsed karjääris kaevandatavad varu kogused aasta lõikes sõltuvad
kaevandamisloa omaniku tööplaanidest ja materjali vajadusest. Maavara kasutatakse ehituses,
teedeehituses, täitepinnaseks, ehitussegudes ja betooni täiteliivaks. Kaevandatud maa
korrastatakse metsamaaks.
Kibuna II kruusakarjäär piirneb vahetult ida poolt Kibuna karjääri (katastritunnus
72601:001:1228) ja Kadaka (katastritunnus 29701:001:0447) kinnistutele jääva Kibuna
kruusamaardla ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokiga 2 ja täiteliiva aktiivse tarbevaru plokiga 1,
kuhu on antud keskkonnaluba nr KL-513096 maavara kaevandamiseks AS-le A&P Mets.
Kibuna II kruusakarjääri mäeeraldisele lähimad elamud asuvad ca 120 m kaugusel idas Nuka
kinnistul (tunnus 29701:001:0453), ca 200 m kaugusel loodes Indreku kinnistul (tunnus
29702:001:0170), ca 250 m kaugusel läänes Männiku kinnistul (tunnus 72601:001:0958) ning ca
350 m kaugusel kagus Tammemäe kinnistul (tunnus 72501:001:0160).
Taotletavast Kibuna II kruusakarjääri mäeeraldisest idas ca 500 m kaugusel kulgeb Tallinn-
Riisipere raudteetrass (tunnus 4071835). Teisel pool raudteetrassi asub Kaasiku küla
tiheasustusega piirkond. Mäeeraldise teenindusmaa piirist ca 40 m kaugusel põhjas kulgeb
Munalaskme-Laitse tee (tee nr 11381). Kibuna II kruusakarjääri mäeeraldise kahe lahustüki
vahele jääb Männiku-Veera tee L1 (katastritunnus 72501:001:0967; tee nr 2971003).
Mäenduslikud tingimused Kibuna II kruusakarjääris kaevandamise jätkamiseks ja sügavuti
laiendamiseks on soodsad – katend on suuremas mahus kooritud, varu asub suuremas osas
pealpool keskmist põhjaveetaset ning juurdepääs karjäärile on hea. Veealust varu on ca 6 tuh m3.
Katendi kogus Kibuna II kruusakarjääris on 26 tuh m3, mis on juba suuremas osas ladustatud
mäeeraldise teenindusmaale moodustatud müratõkkevallidesse.
Kibuna II kruusakarjääri keskmine kasuliku kihi paksus võimaldab kaevandada ühe astanguga,
vajadusel tuleb kaevandada kahe astanguga. Maavara väljatakse ekskavaatoriga. Kaevis laetakse
töötlemiseks mobiilsesse purustisse/sõelurisse või otse kallurauto kasti ja transporditakse
karjäärist välja. Fraktsioneeritud materjali transpordiks ja vajadusel ka purusti/sõeluri või kallurite
teenindamiseks võib lisaks kasutada frontaallaadurit. Väljaveoks on rajatud eraldi teed, ülesõit ja
väljasõit karjäärist on viidud musta katte alla. Mürarikkamad tööd (nt kaevandamine, kaevise
töötlemine) on lubatud teha ajavahemikus 08.00 – 17.00. Tööde efektiivseks korraldamiseks
toimuksid müravaesemad remont-, hooldus- ja laadimistööd 07.00 – 19.00. Nädalavahetustel ja
9(26)
EELNÕU
30.04.2026
riigipühadel on töö keelatud. Täpsem kaevandamistehnoloogia valik ja mäetööde ajaline ja
ruumiline areng on määratud kaevandamise projektis.
Arvestades geoloogilisi, keskkonnakaitselisi ja mäetehnilisi tingimusi, peaks kaevandamisel
järgima alljärgnevat tehnoloogilist skeemi. Katend (muld) kooritakse ja vallitatakse
ajutistesse puistangutesse teenindusmaale. Muld vallitatakse kuni 3 m kõrgustesse aunadesse
esmajoones lähima elamu suunale. Säilitamaks mulla bioloogilist aktiivsust, ei tohi aunasid
tihendada. Katendi koorimine ja vallitamine toimus kuival aastaajal pinnase loodusliku niiskuse
juures. Vallitatud katendist saab kujundada tõhusa müra- ja osakeste (tolm) tõkke. Vastav
mäetööde korraldamine võimaldab kaevandamisega samaaegselt alustada ammendatud ala
korrastamistöid. Kibuna II kruusakarjäär korrastatakse metsamaaks. Juhul kui kogu katend ei
osutu korrastamisel vajalikuks, siis see võõrandatakse vastavalt maapõueseaduse §-le 99. Seega
on välistatud kattepinnase muutumine jäätmeteks jäätmeseaduse mõistes. Vajalik katendi kogus
karjääri ala korrastamiseks selgub korrastamisprojekti koostamise käigus.
Kaevandamisprojektis määratakse täpsem kaevandamise tehnoloogia ja mäetööde ajaline ning
ruumiline areng. Pärast varu ammendamist tuleb kaevandatud maa korrastamiseks koostada
korrastamisprojekt. Ala tehniline korrastamine (nõlvade kujundamine) on otstarbekas teha
paralleelselt mäetöödega.
3.1.2. Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning
lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega
Saue valla üldplaneering on kehtestatud Saue Vallavolikogu 28.06.2021 otsusega nr 40. Vastavalt
Saue valla kehtiva üldplaneeringu kaardirakendusele on kõik Kibuna II kruusakarjääriga kattuvad
katastriüksused mäetööstusmaa sihtotstarbega ning kaardilt selgub, et Kibuna II kruusakarjääri
teenindusmaa ei kattu ühegi üldplaneeringus seatud piiranguga. Seega Saue valla üldplaneering
ei piira nimetatud kinnistutel kaevandamistegevust.
Üldplaneeringu seletuskirjas on toodud: …/uute karjääride rajamisel tuleb arvestada
kaevandamise ning sellega kaasneva keskkonnamõjuga vastavalt KeHJS-le. Käsitletavateks
teemadeks on muuhulgas võimalik veerežiimi muutumine, uute väljaveoteede ehitamine või
olemasolevate ümberehitamine ja nende sidumise võimalikkus riigimaanteega ning tekkiva mõju,
eelkõige liiklusohutuse, selgitamine jms. Alade kaevandamisjärgne kasutamine kavandada
puhkealadena, maatulundusmaana vm antud asukohta sobiva kasutusviisiga…/. Käesoleval juhul
on tegemist juba tegutseva karjääri sügavuti laiendamisega. Käesolev eelhinnang koostatakse
vastavalt KeHJS § 6 lõikes 2 punktis 2, § 6¹ lõigetes 3 ja 5 ning § 11 lõigetes 2 ja 4 sätestatule.
Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneering on riigi tasandi planeering, mille
peamine eesmärk on kõrgema kvaliteediga lubjakivi varustuskindluse tagamine ning selleks
sobivate riigi huviga alade määratlemine. Planeering on käesoleva eelhinnangu koostamise ajal
eelnõu etapis. Planeering ei käsitle kruusa kaevandamise konkreetseid strateegilisi asukohti ega
määra kruusa kaevandamiseks ette konkreetseid alasid. Kruusa puhul on teemaplaneeringus
10(26)
EELNÕU
30.04.2026
seatud üldised põhimõtted, millest edasises kavandamises ja loamenetlustes lähtuda, kuid
konkreetsete asukohtade sobivuse üle otsustamine ei kuulu maakonnaplaneeringu ülesannete
hulka.
Harju maakonnaplaneeringu 2030+ kehtiva maakonnaplaneeringu kaardirakenduse kohaselt ei
esine Kibuna II kruusakarjääri teenindusmaa alal piiranguid, seega maakonnaplaneering ei piira
Kibuna II kruusakarjääri teenindusmaal kaevandamistegevust.
Eeltoodust lähtuvalt ei ole kavandatav tegevus vastuolus strateegiliste planeerimisdokumentide ja
kehtivate õigusaktidega.
3.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade (nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja
looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik) kasutamine
Kibuna II kruusakarjääris kaevandatavat täitekruusa kasutataks piirkonna üld- ja teedeehituses,
täiteliiva saab kasutada nii üld- ja teedeehituses, valikuliselt ehitussegudes kui ka betooni
täitematerjalina.
Kasuliku kihi moodustab Kibuna II kruusakarjääris kruus eriteralise liiva, veeriste ja munakatega
(täitekruus) ning täiteliiv. Kruusas esinevate savi- ja tolmuosakeste (31,5 mm) sisaldus on
mäeeraldise piires samuti varieeruv, jäädes vahemikku 22-52%. Kruusasem materjal, kus
osakeste >31,5 mm sisaldus jääb 48-50% piiresse levib kruusaploki 3 aT kesk-lõunaosas. Kõige
paksem on kasulik kiht kruusaploki 3 aT põhjaosas, kus selle paksus ulatus 2,5-2,6 meetrini.
Õhem kiht on edelaosas (kuni 0,5 m). Täiteliivas esinevate savi- ja tolmuosakeste (31,5
mm) sisaldus liivas on 24,6%. Täiteliiva kasuliku kihi paksus on vahemikus 0,9-2,8 m (keskmiselt
1,8 m). Käesoleva taotlusega hõlmatavate plokkide keskmine kruusa fraktsiooni (>2 mm) sisaldus
on ca 40% ja peenosise sisaldus (<0,063 mm) on keskmiselt ca 20%. Kasuliku kihi keskmine
paksus plokkides 7 ja 8 aT on 1,8 – 1,9 m. Kasuliku kihi lamamiks on lubjakivi, mis jääb abs
kõrguste ca 28 – 33 m vahemikku.
Kasuliku kihi lamamiks on vahelduvalt hall saviliivmoreen ja Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku
Rakvere lademe Rägavere kihistu lubjakivi.
Katendi moodustab muld koos kasvukihi ja orgaanikarikka liivaga. Katendi paksus on 0,2-0,5 m
(keskmiselt 0,3 m). Katendi kogus Kibuna II kruusakarjääris on ca 26 tuh m3 ning tänaseks on
see suuremas osas kooritud ja ladustatud mäeeraldise teenindusmaale moodustatud
müratõkkevallides.
Peamised energiatarbijad mäeeraldisel on seal töötavad seadmed ja masinad. Kuna puudub
vajadus vee väljapumpamiseks karjäärist, ei kulutata selleks lisaenergiat.
Kaitsealuste liikide elupaiku ega leiukohti mäeeraldise ja teenindusmaa alale registreeritud ei ole.
Need jäävad eemale (nende osas antakse ülevaade ptk-s 3.2.3).
11(26)
EELNÕU
30.04.2026
Karjääride rajamisel ja nende töötamise jooksul maastikupilt muutub ja looduslik mitmekesisus
paratamatult väheneb. Mäeeraldisel olnud taimekooslus ja liigiline mitmekesisus hävineb, kuid
hilisema korrastamise käigus rajatakse alale metsamaa, kuhu tekivad uued kooslused.
Korrastamisel tuleb karjääri küljed kujundada nii, et oleks tagatud maa pikaajaline ohutu ja
otstarbekas taaskasutamine ning maastiku üldilme oleks esteetiliselt vastuvõetav.
3.1.4. Tegevuse energiakasutus
Peamised energiatarbijad karjääri avamise järgselt on karjääris töötavad seadmed ja masinad.
Ettevalmistustööd (piiride märkimine, kõrghaljastuse eemaldamine, katendi eemaldamine) on
juba läbi viidud, seega neile olulist energiat ei kulu. Energiat kulub maavara kaevandamiseks ja
kaevise laadimiseks transpordivahenditele.
Juurdepääsuteed alale on olemas, selleks lisaenergiat ja loodusressursse ei kulutata.
3.1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,
vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn
Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda.
Kibuna II kruusakarjääris kaevandamisega on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks
maastikupildi visuaalne muutumine, müra, osakesed (tolm) ja võimalik mõju põhjaveele.
Pinna- ja põhjavesi
Mäeeraldise teenindusmaast 130 meetri kaugusel edelas paikneb Laitse maaparandussüsteemi
maa-ala (registrikood 4109970020030001). Looduslikke veekogusid mäeeraldise teenindusmaale
ei jää. Lähimaks vooluveekoguks Kibuna II kruusakarjäärile on ca 1,5..3,0 km kaugusele lääne ja
lõuna poole jäävad Munalaskme oja (EELIS kood VEE1099600) ja Hingu oja (EELIS kood
VEE1099700).
Kibuna II kruusakarjääris kaevandatakse maavara enamuses pealpool põhjaveetaset, lõunapoolsel
lahustükis asub 6 tuh m3 varu allpool keskmist põhjaveetaset.
Mõju piirkonna veerežiimile on minimaalne, kuna kaevandamine toimub vee alt ilma veetaset
alandamata.
Lähim puurkaev tunnusega PRK0060087 asub ca 160 m kaugusel Nuka katastriüksusel
(29701:001:0453). Kuna kaevandamise käigus põhjavee taseme alandamist ette ei nähta, ei ole ka
alust arvata, et piirkonna kaevude veetase võiks olla ohustatud.
Maa-ameti geoportaali kaardirakenduse (Eesti põhjavee kaitstuse kaardi 1:50 000) järgi jääb
mäeeraldis nõrgalt kaitstud põhjaveega alale. Hinnang on antud maapinnalt esimese aluspõhjalise
12(26)
EELNÕU
30.04.2026
veekompleksi looduslikule kaitstusele maapinnalt lähtuva potentsiaalse punkt- või hajureostuse
eest. Taotletava karjääri võimalik mõju põhjaveele on seotud kaevandamiseks kasutatavate
seadmete avariiolukordadega.
Mõningane risk tekib vaid vee kvaliteedile, mis võib ilmneda mäemasinate või kallurite rikete
puhul. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades, on lekete tõenäosus
väike ja lekked kiiresti avastatavad. Samas ei ole avariiolukordade tekkimise tõenäosus suurem,
kui mõnes teises rasketehnikaga seotud tegevusalal (nt põllumajandus). Reostuse vältimiseks
tuleb rangelt jälgida, et kaevandamis-ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli
karjääri põhja. Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks
spetsiaalselt ettevalmistatud platsil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb
reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele.
Maavara kaevandamine karjääris avaldab mõju pinna- ja põhjavee tasemele ning piirkonna
veerežiimile sh kaevudele eelkõige siis, kui põhjavee tasemest allpool oleva maavara
kaevandamisel alandatakse (pumbatakse vett välja ja/või suunatakse kraavide abil isevoolselt
suublaks olevasse veekogusse) karjääris veetaset või veetase alaneb väljatava maavara mahu
arvel. See toob kaasa põhjavee taseme alanemise ja alanduslehtri välja kujunemise karjääri
ümbritseval alal. Selline põhjavee taseme alanemine muudab omakorda põhjavee liikumise
dünaamikat karjääri mõjualas, kuna karjääris veetase alaneb ning selle tulemusena liigub vesi
karjääri suunas, kuni veetase karjääris ja ümbritseval alal on ühtlustunud. Karjääri koguneva vee
suunamine eesvoolu muudab suublaks oleva vooluveekogu veerežiimi, suurendades selle
vooluhulka. Taotletavas Kibuna II kruusakarjääris kaevandatakse veetaset alandamata st
kaevandamise käigus vett ära ei juhita ega pumbata välja, seega puudub oluline ebasoodne mõju
väljakujunenud veerežiimile.
Kaevandamisel, kaevise laadimisel või masinate hooldamisel ja tankimisel tuleb naftasaaduste
pinnasesse ja põhjavette sattumise võimalus minimeerida. Tegutsedes hooldatud ja töökorras
masinatega ning omades vajalikke ettevalmistusi, ettevaatusabinõusid ja tegevusplaani on
võimalik avariiolukordi vältida ning õnnetuste kahju leevendada. Kaevandamisel tuleb kasutada
vaid korrasolevat kaevandamistehnikat ning tehnika hooldamist ja remonti tuleb teha vaid selleks
kohandatud alal.
Müra
Tegevusega kaasneva müra levik ümbruskonda sõltub kasutatavast tehnikast, tööprotsessidest ja
ümbritsevatest keskkonnatingimustest. Kaevandamise käigus tekib müra peamiselt kahest
allikast: transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra.
Punktmüraallikatel (karjääris töötavad masinad nt ekskavaator, rataslaadur, kallurauto) on
olulisimaks parameetriks nende tekitatav helivõimsustase. Helivõimsustase on akustiline energia,
mida allikas kiirgab. Müratase ehk helirõhutase on helivõimsustaseme ja kauguse funktsioon, mis
tähendab, et müratase mingis punktis sõltub allika ja vastuvõtja vahelisest kaugusest ning allika
helivõimsustasemest. Täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase on ca 84 – 95 dB.
13(26)
EELNÕU
30.04.2026
Transpordi puhul on olulisimaks parameetriks liiklussagedus, millest sõltub transpordivahendite
müraemissioon keskkonda. Mida suurem on liiklussagedus, seda suuremaks ja ühtlasemaks
kujuneb müratase teede lähiümbruses. Lisaks liiklussagedusele mõjutab transpordi puhul müra
teket ka teekate (asfalt, kruuskate), liikumiskiirus ja raskete sõidukite osakaal.
Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri pideva töötamise korral on määrav mäeeraldisel töötavate
masinate poolt tekitatav (kumuleeruv) müra. Müra tekitavad karjääris töötavad
kaevandamismasinad, sh ekskavaator, frontaallaadur ja kallurauto. Kaevise väljaveoks
kasutatavatel kallurautodel on helirõhutase normeeritud. Vastavalt Eesti Vabariigi
keskkonnaministri poolt 16.12.2016. a. kehtestatud määrusele nr 71 “Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” tohib II kategooria
segaalas olla müratase päevasel ajal 60 dB ning öösel 45 dB.
Ümbruskonnale kõige häirivamat müra tekitab katendi koorimine karjääri avamisel, järgnevatel
mäetöödel asuvad töötavad masinad katendivalli varjus ja karjäärisüvendis, mis hinnanguliselt
vähendab mürataset kuni 10 dB võrra. Tegemist on juba tegutseva karjääriga, seega katendi
koorimise etapp on suuresti juba läbitud. Karjääris liiguvad masinad süvises või puistangute
vahel, mis tekitavad müratõkke ja alandavad mürataset.
Kibuna II kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaale lähimad elamud asuvad ca 120 m kaugusel
kagu suunas Nuka kinnistul (tunnus 29701:001:0453), ca 200 m kaugusel loodes Indreku kinnistul
(tunnus 29702:001:0170), ca 214 m kaugusel läänes Männiku kinnistul (tunnus 72601:001:0958)
ning ca 340 m kaugusel kagus Tammemäe kinnistul (tunnus 72501:001:0160). Lähtuvalt
väljastatud keskkonnaloast on arendaja Otsarimetsa ja Lepiku kinnistute vahele rajanud
müratõkkevalli ning säilitanud 100 m laiuse kõrghaljastusega ala, mis aitab mürataset karjääris
lokaliseerida. Ka teisel pool maavara väljaveoks kasutava Munalaskme tee ja Indreku kinnistu
elamu vahele jääb vähemalt 100 m laiune metsariba, mis minimeerib kaevandamise müra
võimalikku levikut elamu õuealani.
Kibuna II kruusakarjäär külgneb Kibuna liivakarjääriga, mistõttu pidas Keskkonnaamet 2021.
aastal vajalikuks müra eksperthinnangu koostamist kahe karjääri koostöötamisel tekkivate
võimalike kumulatiivsete mõjude kohta. Kirjeldatud ühine eksperthinnang mõlema taotletava
mäeeraldise kohta esitati 23.02.2021 (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2021.a, töö nr 21/3331;
registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis 25.02.2021 nr DM-109924-17) ning selles on
käsitletud kahe karjääri paralleelset tegevust.
Kibuna II kruusakarjääris tehakse mäetöid päevasel ajal. Lubatud tööaeg karjääris on tööpäevadel
kella 8.00...17.00. Nädalavahetustel ja riiklikel pühadel on töötamine karjääris keelatud. Maavara
kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris töötavad
kaevandamismasinad. Ekskavaatori, kopplaaduri ja kallurite müratase jääb vahemikku 90...110
dB, sõelumissõlme müratase kuni 110 dB piiresse. 2021. aasta müra modelleerimise tulemusena
selgub, et müratase ei ületa lähima elamu, 120 m kaugusel Nuka kinnistu õuealal (tunnus
14(26)
EELNÕU
30.04.2026
29701:001:0453) lubatud 60 dB.
Müra modelleerimisel on arvesse võetud kõiki mäeeraldisel töötavaid mäemasinaid ja
tööprotsesse ning nende maksimaalseid töötamisega kaasnevaid helirõhutasemeid. Seetõttu
iseloomustavad modelleerimistulemused suurimat võimalikku müra levikut
tootmisterritooriumil. Lähtutud on pigem halvemast olukorrast, kus mets müra tõkestajana
puudub ning müra levikut on modelleeritud vaba helivälja tingimustes.
Eksperthinnangus on modelleerimise tulemusi arvesse võttes järeldatud, et taotletavalt
mäeeraldiselt ega selle teenindusmaalt ei levi väljapoole ülenormatiivset mürataset.
Mäeeraldise piirile rajatud katendivallid aitavad müra levikut lokaliseerida. Kaevandamise
edenedes kujuneb karjääride aladele maapinna süvend, mis loob täiendava efekti müra leviku
tõkestamiseks. Leevendusmeetmetena on välja pakutud järgmist:
1. maavara kaevandamisel mäeeraldise piiril tundlike objektide juures kasutada võimalusel
korraga ainult ühte töötavat masinat (näiteks ekskavaatorit);
2. mürahäiringu minimeerimiseks väljata maavara mäeeraldise piiril tundlike objektide juures
võimalikult kiiresti;
3. viia müraallikad esimesel võimalusel astangu alla ja hoida karjääri põhjal;
4. mitte paigutada suurimat müraallikat (purustus-sorteerimissõlm) mäeeraldise piiridele
lähemale kui 50 m;
5. suurendada katendivallide kõrgust müra leviku efektiivsemaks tõkestamiseks;
6. mäeeraldise piiride lähistel vältida kaevandamist hommikusel ja õhtueelsel ajal, mis kohalikud
elanikud viibivad tõenäolisemalt kodus;
7. säilitada metsa võimalikult palju karjääride teenindusmaadel.
Kibuna II kruusakarjääri naabruses asuvad ka Kibuna liivakarjäär ja Kibuna III liivakarjäär,
millest tänaseks on kaevandamisega alustatud vaid Kibuna II mäeeraldisel. Kuivõrd
keskkonnaload kehtivad 2028 – 2030. aastani, siis võib esineda olukordi, kus kõik karjäärid
töötavad samaaegselt ja esineb häiringute (müra, tolm) kumuleerumine nii kaevandamisel kui
maavara väljaveol. Kibuna II ja Kibuna III mäeeraldised kuuluvad samale arendajale, millest
tulenevalt on arendajal võimalik tööd korraldada nii, et tekkivad häiringud oleksid minimaalsed
(nt mitte töötada samaaegselt mõlemad karjääris ja mäeeraldiste piiril mitme masinaga korraga,
purustus-sorteerimissõlm paigutada elamutest võimalikult kaugele).
Kibuna ja Kibuna II mäeeraldistel kaevandamisel aitab müra levikut Nuka kinnistul asuvale
õuealale takistada säilitatud kõrghaljastus, rajatud müratõkkevallid ning karjääri tekkinud süvend,
mis müra omakorda lokaliseerib ja süveneb loa muutmisel. Kaebuste esitamisel tuleb
kaevandamisloa omanikul aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara väljaveo tingimustes mõõta
mürataset kaebuse esitaja katastriüksusel ning piirnormide ületamisel korraldada koheselt karjääri
töö selliselt, et ületamisi ei esineks. Karjääris on lubatud kasutada ühte sõelumiskompleksi ja ühte
purustus-sorteerimissõlme ainult ploki 4 aT põhja osas ja ploki 3 aT lääne nurgas, lähimatest
elamutest vähemalt 200 m kaugusel ning tingimusel, et samal ajal kõrval asuvas Kibuna III
karjääris purustussõlm ei tööta. Olulist negatiivset koosmõju piirkonna teiste karjääridega
15(26)
EELNÕU
30.04.2026
lähimate elamute õuealadele eeldatavalt ei esine. Samas ei ole välistatud ebasoodsa koosmõju
(müra ja tolmuhäiring) tekkimine juhul, kui kõik kolm karjääri töötavad korraga koos. Seega
peavad lubade omanikud täitma kõiki loale kantud või edaspidi kantavaid kõrvaltingimusi ning
tegema omalt poolt kõik võimaliku, vähendamaks tekkivate keskkonnahäiringute esinemist ning
levimist.
Eeltoodu alusel jäävad kehtival keskkonnaloal kehtima järgmised müraga seotud
kõrvaltingimused:
• Päidre Põllud OÜ kohustub rajama Otsarimetsa ja Lepiku (katastritunnus
29701:001:0449) kinnistute vahele 3 m kõrguse müratõkkevalli enne kaevandamistegevuse
alustamist ning säilitama kõrghaljastusega ala 100 m ulatuses Lepiku kinnistust põhja
poole (mäeeraldise ja teenindusmaa alal Otsarimetsa kinnistu piirides).
• Kaebuste esitamisel tuleb kaevandamisloa omanikul aktiivse kaevandamistegevuse ja
maavara väljaveo tingimustes mõõta mürataset kaebuse esitaja katastriüksusel ning
piirnormide ületamisel korraldada koheselt karjääri töö selliselt, et ületamisi ei esineks.
• Karjääri lubatud tööaeg on esmaspäevast reedeni ajavahemikus 08.00-17.00.
Puhkepäevadel ja riigipühadel ei ole karjääris töötamine lubatud.
• Tolmu leviku tõkestamiseks peab vastavalt liiklusseaduse § 34 lõikele 6 mäeeraldiselt väljuv
sõiduki veos vastavalt oma eripärale olema paigutatud, kinnitatud ja kaetud nii, et see ei
ohusta inimest ega keskkonda, ei põhjusta varalist kahju ega takista liiklust.
• Karjääris on lubatud kasutada ühte sõelumiskompleksi ja ühte purustus-sorteerimissõlme
ainult ploki 4 aT põhja osas ja ploki 3 aT lääne nurgas, lähimatest elamutest vähemalt 200
meetri kaugusel ning tingimusel, et samal ajal kõrval asuvas Kibuna III karjääris
purustussõlm ei tööta.
Osakesed (tolm)
Liiva ja kruusa kaevandamisel on võimalikeks osakeste ehk tolmu allikateks maavara
ammutamis- ja laadimisprotsessid ning toodangu väljaveoga seotud transport. Osakeste
eraldumine mäeeraldisel toimuvatest tööprotsessidest sõltub kaevandamise tehnoloogiast,
kaevise kohapealsest töötlemisest kui ka ilmastikutingimustest (tuul, sademed jne). Transpordil
kaasneb tolmu eraldumine kruuskattega teedel liiklemisel transpordivahendite (eriti raskeveokite)
ratastelt ning lahtistelt koormatelt. Veose katmise nõuded on toodud liiklusseadustikus ja selle
alamaktides.
Kibuna II kruusakarjääris kaevandatakse keskmiselt 50 tuh m³ täiteliiva ja täitekruusa aastas.
Tolm tekib laadimisprotsessi käigus materjali kukkumisel kallurisse, sõelumissõlme või
puistangusse ja karjäärisisesel transpordil kuival ajal. Transpordist tingitud tolmu leviku
piiramiseks tuleb karjääri siseteid kuival aastaajal vajadusel niisutada.
Liiva ja kruusa laadimisel purustisse, materjali purustamisel, purustatud materjali kukkumisel
sõelurisse, materjali sorteerimisel/sõelumisel, sõelutud materjali kukkumisel puistangusse,
purustatud ja sorteeritud materjali laadimisel lattu ning purustatud ja sorteeritud materjali
laadimisel kallurisse on Kibuna II kruusakarjääri tingimustes PMsum emissiooni faktoriks
0,00049 kg/t ning PM10 faktoriks 0,00023 kg/t. Aastase kaevandamise mahu 50 tuh m3 korral on
16(26)
EELNÕU
30.04.2026
tahkete osakeste summaarne heitkogus Kibuna II kruusakarjääri mäeeraldisel kaevandamisel kuni
0,4101 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja
saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav
õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata.
Kuna kaevandamine toimub mehhaaniliselt, piirdub potentsiaalne mõju veekvaliteedile heljumi
tekke ja masinates kasutatud õlide ja kütuste sattumisega põhjavette. Heljumi levik põhjaveekihis
on äärmiselt lokaalne, kuna madal veevoolukiirus settepoorides tagab suuremate (aleuriidi ja
liiva) osakeste kiire välja settimise. Mõju piirkonna veerežiimile on minimaalne, kuna
kaevandamine toimub vee alt ilma veetaset alandamata. Mõju põhjavee keemilisele koostisele on
liiva kaevandamisel reeglina seotud kasutatava tehnika avariiolukordadega. Kuna kasutatav
tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik, et esineb nende
lekkeid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus
väike ja lekked kiiresti avastatavad. Samas avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui
mõnes teises rasketehnikaga seotud tegevusalal (nt põllumajandus).
Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määrusele nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja
saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav
õhusaasteluba" ja selle lisale on õhusaasteluba vaja kui kaevandamise käigus eraldub ühe aasta
jooksul atmosfääri tahkeid osakesi enam kui 1 tonn.
Seletuskirjas toodud arvutuste kohaselt jääb heitkogus alla keskkonnaministri 14.12.2016
määrusega nr 67 kehtestatud künnise 1 tonn/aastas. Taotleja on teadlik, et künnise ületamisel tuleb
juurde taotleda õhusaasteluba.
Ülenormatiivse tolmu kontsentratsiooni levimine mäeeraldise piiridest välja võib juhtuda
ekstreemumitel ehk halbade tingimuste kokkulangemisel (suur tuulekiirus, kuivad tingimused,
tööesi on vahetult mäeeraldise piiril).
Keskkonnaloa omajal tuleb võtta kasutusele kõik võimalikud meetmed häiringute vähendamiseks
ning olemasoleval keskkonnaloal jäävad kehtima järgmised kõrvaltingimused:
• Sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5 °C, tuleb
karjääris kasutatavaid teid ja valmistoodangu puistanguid kasta või töödelda pidevalt
vastavate vahenditega õhusaaste leviku vältimiseks. Kui kaevandamist (maapõueseaduse
§ 6 alusel) ei toimu, ei ole kohustust teid kasta.
Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn
Valgus-, soojus-, kiirgus- ega lõhnareostust tegevusega ümbruskonnale eeldatavalt ei kaasne.
Vibratsioon
17(26)
EELNÕU
30.04.2026
Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevatest õigusaktidest on karjääris töötavale tehnikale kehtestatud
vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Karjääris töötav tehnika peab vastama kehtestatud
normidele. Kibuna II kruusakarjääris ei viida läbi lõhkamisi, seega vibratsiooni tekkimist
kavandatava tegevuse elluviimisel ette näha ei ole.
3.1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine
Jäätmeseaduse § 7¹ lõike 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud
maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise
töö tulemusena. Selle kohaselt võib mäeeraldisel kirjeldatud tegevuse tulemusel
kaevandamisjäätmeteks kvalifitseerida kooritud katendit (kokku ca 30 tuh m³). Kaevandamise
käigus tootmisjäätmeid ei teki, kogu kasulik materjal turustatakse.
Taotluse kohaselt korrastatakse karjäär metsamaaks. Korrastamiseks mittevajalik katend
võõrandatakse. Eelnevale tuginedes ei ole antavale keskkonnaloale jäätmete eriosa lisamine
vajalik.
Karjäärialale on keelatud prügi ladustada. Keskkonnale ohtlikud jäätmed tuleb koguda teistest
jäätmetest eraldi (määrdeõlid, pliiakud, patareid, õlised kaltsud jms) ja käidelda nõuetekohaselt
(viia jäätmejaama vms).
3.1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite
suurus
Kaevandamisel tuleb rangelt jälgida, et ei satuks kütust või õli pinnasesse. Mäetöödel on
potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Selle tulemusel võib
pinnasesse sattuda diiselkütust ja/või määrdeaineid, millega võidakse saastada nii pinnast kui ka
vett. Selle vältimiseks tuleb pidevalt jälgida masinate tehnilist seisundit ning planeerida karjääri
projektis avariide likvideerimise viisid.
Tuleb tagada kütte- ja määrdeainete pinnasesse sattumise vältimiseks ettenähtud kaitsevahendite
olemasolu ja korrashoid. Remontimine peab toimuma selleks ettenähtud kohtades. Võimaliku
tekkinud reostuse likvideerimiseks peab olema karjääris töötajatel teada kindel tegevusplaan.
Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu.
Teadaolevalt puuduvad mäeeraldise mõjupiirkonnas alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid
on ületatud või võidakse ületada
3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond
3.2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuv või planeeritav tegevus
Kibuna II kruusakarjäär asub Harju maakonnas Saue vallas Kibuna külas eraomandisse
kuuluvatel kinnistutel Männisalu (katastritunnus 72501:001:0966, registriosa nr 3519550) ja
18(26)
EELNÕU
30.04.2026
Otsarimetsa (katastritunnus 72501:001:0965, registriosa nr 3519550) Kibuna kruusamaardlas
(registrikaardi nr 976). Tegevus toimub kahel lahustükil, mille vahele jääb Männiku-Veera tee L1
(katastritunnus 72501:001:0967, registriosa nr 3519550).
Kibuna II kruusakarjäär piirneb vahetult ida poolt Kibuna karjääri (katastritunnus
72601:001:1228) ja Kadaka (katastritunnus 29701:001:0447) kinnistutele jääva Kibuna
kruusamaardla ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokiga 2 ja täiteliiva aktiivse tarbevaru plokiga 1,
kuhu on antud keskkonnaluba nr KL-513096 maavara kaevandamiseks AS-le A&P Mets.
Kibuna II kruusakarjääri mäeeraldisele lähimad elamud asuvad ca 120 m kaugusel idas Nuka
kinnistul (tunnus 29701:001:0453), ca 200 m kaugusel loodes Indreku kinnistul (tunnus
29702:001:0170), ca 250 m kaugusel läänes Männiku kinnistul (tunnus 72601:001:0958) ning ca
350 m kaugusel kagus Tammemäe kinnistul (tunnus 72501:001:0160).
Taotletavast Kibuna II kruusakarjääri mäeeraldisest idas ca 500 m kaugusel kulgeb Tallinn-
Riisipere raudteetrass (tunnus 4071835). Teisel pool raudteetrassi asub Kaasiku küla
tiheasustusega piirkond. Mäeeraldise teenindusmaa piirist ca 40 m kaugusel põhjas kulgeb
Munalaskme-Laitse tee (tee nr 11381). Kibuna II kruusakarjääri mäeeraldise kahe lahustüki
vahele jääb Männiku-Veera tee L1 (katastritunnus 72501:001:0967; tee nr 2971003).
3.2.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik
mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime)
Kibuna II kruusakarjääri alal on geoloogilised uuringud teostatud 2020, 2022 ja 2024 aastal ning
uuringu tulemused on kinnitatud aruannetes “Kibuna II uuringuruumi kruusa varu geoloogiline
uuring (varu seisuga 01.02.2020)” (Maavarauuringud OÜ, töö nr 19-283, EGF: 9345), “Kibuna
kruusamaardla Kibuna III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2022)”
(OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 21/3708, EGF: 9566) ning „Kibuna kruusamaardla Kibuna
IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2024)“ (OÜ Inseneribüroo
STEIGER, 2024, töö nr 24/5012, EGF: 9936). Viimase uuringu põhjal on arvele käesoleva
taotlusega taotletav varu.
Kibuna II kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaa asub ebatasase reljeefiga alal, mida läbib
loode-kagusuunaline madal (2-3 m kõrgune) seljandik. Kibuna II kruusakarjääri abs kõrgused
varieeruvad vahemikus 31,0-36,7 m.
Kasuliku kihi moodustab Kibuna II kruusakarjääris kruus eriteralise liiva, veeriste ja munakatega
(täitekruus) ning täiteliiv. Kruusas esinevate savi- ja tolmuosakeste (31,5 mm) sisaldus on
mäeeraldise piires samuti varieeruv, jäädes vahemikku 22-52%. Kruusasem materjal, kus
osakeste >31,5 mm sisaldus jääb 48-50% piiresse levib kruusaploki 3 aT kesk-lõunaosas. Kõige
paksem on kasulik kiht kruusaploki 3 aT põhjaosas, kus selle paksus ulatus 2,5-2,6 meetrini.
Õhem kiht on edelaosas (kuni 0,5 m). Täiteliivas esinevate savi- ja tolmuosakeste (31,5
mm) sisaldus liivas on 24,6%. Täiteliiva kasuliku kihi paksus on vahemikus 0,9-2,8 m (keskmiselt
1,8 m). Käesoleva taotlusega hõlmatavate plokkide keskmine kruusa fraktsiooni (>2 mm) sisaldus
19(26)
EELNÕU
30.04.2026
on ca 40% ja peenosise sisaldus (<0,063 mm) on keskmiselt ca 20%. Kasuliku kihi keskmine
paksus plokkides 7 ja 8 aT on 1,8 – 1,9 m. Kasuliku kihi lamamiks on lubjakivi, mis jääb abs
kõrguste ca 28 – 33 m vahemikku.
Kruus-liiv looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatu loodusvaraga ning puudub
looduskeskkonna vastupanuvõime. Kaevandamise käigus muutub ka loodusmaastik täielikult,
kuid see on hilisemalt taastatav karjääriala korrastamisega. Kibuna II kruusakarjäär kavandatakse
korrastada metsamaaks. Karjääris kaevandamise käigus ja korrastamisel veetaset ei alandata ja
olemasolevat veerežiimi ei muudeta.
3.2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete
alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade,
Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega
kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasustusega alade ning kultuuri-
või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest
Maavara kaevandamisega kaasneb mäeeraldise piires mäetööde käigus maastiku muutus ja
olemasoleva taimkatte hävimine. Planeeritav tegevus sarnaneb oma olemuselt ehitustegevusega.
Nagu iga ehitustegevusega, võib ka maavara kaevandamisega kaasneda keskkonnahäiringuid.
KeÜS § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne
ebasoodne mõju keskkonnale. Keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneda võivateks
peamisteks keskkonnamõjudeks on kaevandamise tehnoloogilise protsessiga kaasnev müra ja
osakeste heide välisõhku ning mõju maastikule ja maakasutusele, samuti kaitstavatele liikidele.
Kaevandamistegevusega kaasneda võiva osakeste heitme või müra häiringu mõju ei ulatu
kaevandamistegevuseks kasutatavale tehnoloogiale õigusaktidega seatud tehnilistest piirangutest
ja väljatava maavara looduslikust niiskusest tulenevalt eeldatavalt kaugemale kui 250 m. Kuivema
ilma korral, avamaal võib toodangu transportimisel välisõhku paiskuv osakeste kogus tugevama
tuule korral kanduda ka mainitust kaugemale. Selliste olukordade vältimiseks seatakse
keskkonnaloale kõrvaltingimused asjakohaste leevendusmeetmete rakendamiseks (ptk 3.3.4.).
Kaevandamistegevus toob endaga kaasa maastiku pikaajalise või püsiva muutumise. Samas on
näiteks majanduslikust aspektist oluline ka taastumatute maavarade jätkusuutliku kasutamise
tagamine. Karjääri töötamise jooksul looduslik mitmekesisus paratamatult vaesub. See saab
hakata taastuma peale karjääri korrastamist.
Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine taotletava karjääri mõjupiirkonnas alasid, kus
õigusaktidega kehtestatud nõudeid oleks ületatud või võidakse ületada.
Taotletav ala ei kattu looduskaitse- ega Natura 2000 alaga, samuti ei jää sinna kaitse all olevate
liikide leiukohti ega elupaiku.
Lähim looduskaitseline objekt Munalaskme park jääb ca 2,2 km kaugusele lääne-edela suunda.
Lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv Vansi loodusala (tunnus:
20(26)
EELNÕU
30.04.2026
RAH0000659) jääb ca 2,5 km kaugusele kirde suunda. Kuna kavandatava tegevusega kaasneda
võiv negatiivne keskkonnamõju võib ulatuda kuni ca 250 m kaugusele, siis kavandatavast
tegevusest tekkida võivad negatiivsed mõjud ei ulatu Munalaskme pargini ega Natura 2000
võrgustikku kuuluva Vansi loodusalani.
Kaljukotkas
Kibuna II kruusakarjäärist ca 5,2 km kaugusele jääb I kaitsekategooria linnuliigi kaljukotka
elupaik (KLO9128611), mille territooriumil on viimastel aastatel olnud pesa asutatud.
Kaljukotkas on kõige suuremapindalalisema elupaiganõudlusega kotkaliik Eestis. Kaljukotkas
eelistab pesitseda ühes ja samas pesas pikki aastaid, kuid looduslikud tegurid või inimhäiring
sunnib liiki pesapaika vahetama. Tavaliselt eelistab paar edasi kasutada juba kasutuses olevat
toitumisala (sood), kuid uus sobilik pesapaik võidakse leida mitme kilomeetri kauguselt teiselt
poolt sood.
Liigil pesitsemiseks kasutatav territoorium hõlmab tuumalana 2 km raadiust ala ümber pesa ning
kodupiirkonnana 5 km raadiust ala ümber pesa. Olulise negatiivse mõjuga on ka tuumaladel ja
kodupiirkonnas esinevatel sobivatel elupaikadel paiknev mürarikas tööstus (karjäärid vms) ning
muud häirimist põhjustavad arendused (sh teed).
Käesoleva Kibuna II kruusakarjääri keskkonnaloa muutmise menetluse puhul on tegemist loa
pikendusega ning karjääri sügavuti laiendamisega ilma veetaset alandamata. Tänaseks on
mäeeraldise maa-alalt mets raadatud, katend enamuses kooritud. Karjääriala pole liigile sobilik
elupaik, sealne tegevus suure tõenäosusega liigi pesitsuspaiga kvaliteeti ei mõjuta.
Must-toonekurg
Kibuna II kruusakarjääri lähialadele on registreeritud kaks I kaitsekategooria must-toonekure
(Ciconia nigra) püsielupaika:
1.Kordi must-toonekure püsielupaik (KLO3000488) ca 5,5 km kaugusel
2.Vasalemma must-toonekure püsielupaik (KLO3000489) ca 3 km kaugusel.
Eesti Punase nimestiku andmetel on must-toonekurg Eestis väljasuremisohus. Tegemist on I
kaitsekategooria kaitsealuse liigiga, mis tähendab, et tagada tuleb kõigi teadaolevate elupaikade
kaitse. Must-toonekure kaitse tegevuskava (edaspidi tegevuskava) kohaselt on liigile olulisteks
ohuteguriteks toitumisalade kvaliteedi langus, metsamassiivide killustumine ja puistu
mitmekesisuse vähenemine ning pesitsusaegsed toitumisalade häiringud. Raadio- ja satelliit-
telemeetriliste uuringute andmetel võivad vanalinnud käia toitumas isegi kuni 40 km kaugusel
poegadega pesadest. Liik on inimpelglik ja tundlik häiringute suhtes, millest lähtuvalt on kinnistu
edaspidine võimalik kasutusotstarbe muutus (sh karjääri laiendamine, sügavdamine ja sellest
tulenevad häringud- müra, tolm, kuivendused) liigile eeldatavalt negatiivse mõjuga, vähendades
nii võimalikku toitumisala.
21(26)
EELNÕU
30.04.2026
Planeeritud karjäärialale ei jää veekogusid, liigi toitumisala raadius on suur ja karjääridega
kaasnevad müra, tolm ja kuivendus võivad mõjutada sealset veerežiimi ja toitumisala kvaliteeti.
Käesoleva Kibuna II kruusakarjääri keskkonnaloa muutmise menetluse puhul on tegemist loa
pikendusega ning karjääri sügavuti laiendamisega ilma veetaset alandamata. Tänaseks on
mäeeraldise maa-alalt mets raadatud ning katend enamuses osas kooritud. Karjääriala pole liigile
sobilik elupaik, sealse tegevusega ning kaevandustegevuse sügavuti laiendamisega ei kaasne
keskkonnahäiringute kasvu määral mis must-toonekure potentsiaalseid toitumisalasid täiendavalt
märkimisväärselt mõjutaksid.
Karjäär ei asu tiheasustusalal ning sellel puuduvad kultuurimälestiste registrisse kantud kultuuri-
või arheoloogilise väärtusega alad.
3.2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond
KeÜS § 23 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale
keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes
viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul
põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka
selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga
reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning kui
see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed. Keskkonnaloa omanikul on kohustus
hüvitada kaevandamisega tekitatud kahju sõltumata oma süüst (MaaPS § 93 lõige 1).
Kibuna II kruusakarjääris kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks
maastikupildi visuaalne muutumine, müra, osakesed (tolm) ja võimalik mõju põhjaveele.
Ümbruskonna maad (mis ei ole hõlmatud kaevandamisega) on valdavalt kasutuses
maatulundusmaana (põllu- ja metsamaad), läheduses asub ka elamumaid ja majapidamisi.
Tegemist on hajaasustusega.
Kibuna II kruusakarjääri mäeeraldisele lähimad elamud asuvad ca 120 m kaugusel idas Nuka
kinnistul (tunnus 29701:001:0453), ca 200 m kaugusel loodes Indreku kinnistul (tunnus
29702:001:0170), ca 250 m kaugusel läänes Männiku kinnistul (tunnus 72601:001:0958) ning ca
350 m kaugusel kagus Tammemäe kinnistul (tunnus 72501:001:0160).
Lähipiirkonnas suurtööstusi ei ole.
Kaevandamisel veetaseme alandamist (vee väljapumpamist ega ärajuhtimist) ei toimu. Võimalik
mõju põhja- ja pinnaveele on seotud kaevandamiseks kasutatavate seadmete avariiolukordadega.
Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik,
et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades, on
lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad.
22(26)
EELNÕU
30.04.2026
Maavara kaevandamisel tekkiv tolmu kogus on minimaalne tulenevalt liiva looduslikust
niiskusest. Transpordil tekkiva õhusaaste vältimiseks tuleb karjäärisiseseid teid regulaarselt
niisutada või töödelda vastavate vahenditega. Väljaspool mäeeraldist ja selle teenindusmaad
asuvate avalikus kasutuses olevate teede korrashoiu eest vastutab tee omanik, sõlmides vajadusel
selleks vajalikke kokkuleppeid teed kasutada soovivate isikutega. Häiringute leevendamiseks
tuleb vajadusel kasutusele võtta vajalikud meetmed.
Tasakaalu hoidmine inimeste heaolu ja kaevandamistegevuse vahel on oluline. Mõistetavalt võib
tulenevalt iga indiviidi isiklikust tundlikkusest olla maavarade kaevandamisel ebasoodne mõju
vaatamata võimaliku häiringu õigusaktides sätestatud normeeritud piiridesse jäämisel. Kuivõrd
keskkonnaloa muutmisest keeldumiseks pole alust, on otstarbekas kaaluda keskkonnaloale
kõrvaltingimuste lisamist tekkida võivate keskkonnahäiringute vähendamiseks.
3.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele
Eelnevast lähtudes võivad Kibuna II kruusakarjääri mäeeraldisel kaevandamistegevusega
kaasnevateks peamisteks mõjudeks olla mõju välisõhule (tolm, müra) ja maastikule. Mõju
veekogudele ning põhjaveele ei ole eeldada.
3.3.1. Mõju suurus, mõjuala ulatus, mõju ilmnemise tõenäosus ja aeg, mõju laad, tugevus,
kestus, sagedus ja pöörduvus
Keskkonnaamet käsitleb kavandatava tegevuse mõjualana Kibuna II kruusakarjääri mäeeraldise
teenindusmaad ning ca 200-250 m ümber selle, kuna nii kaugele võib teoreetiliselt ulatuda müra-
või tolmuhäiring. Arvutuslikult jäävad mõju suurused kehtestatud piirnormidesse, kuid vajadusel
tuleb teostada kontrollmõõtmisi.
Kaevandamistegevusega kaasnevad häiringud avalduvad kaevandamise käigus keskkonnaloa
kehtivusaja jooksul. Perioodil, kui kaevandamist ei toimu, kavandataval tegevusel otseseid
mõjusid ei ole v.a. visuaalne häiring.
Pärast kaevandamistegevuse lõppemist ning ala korrastamist lõpeb ka kavandatava tegevuse
mõju. Eelhinnangu kohaselt ei teki kavandatava tegevuse elluviimisel olulist negatiivset
keskkonnamõju, samas võib tekkida ümberkaudsetele elanikele tavapärasest mõnevõrra rohkem
häiringuid (müra, tolm). Siiski võib eeldada, et häiringute leevendamine on võimalik.
3.3.2. Mõju piiriülesus
Riigipiiri ülest mõju ette näha ei ole.
3.3.3. Mõju Natura 2000 võrgutiku alale
Taotletav ala ei kattu looduskaitse- ega Natura 2000 alaga, samuti ei jää sinna kaitse all olevate
liikide leiukohti ega elupaiku.
23(26)
EELNÕU
30.04.2026
Lähim looduskaitseline objekt Munalaskme park jääb ca 2,2 km kaugusele lääne-edela suunda.
Lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv Vansi loodusala (tunnus:
RAH0000659) jääb ca 2,5 km kaugusele kirde suunda. Kuna kavandatava tegevusega kaasneda
võiv negatiivne keskkonnamõju võib ulatuda kuni ca 250 m kaugusele, siis kavandatavast
tegevusest tekkida võivad negatiivsed mõjud ei ulatu Munalaskme pargini ega Natura 2000
võrgustikku kuuluva Vansi loodusalani.
Must-toonekurg (Ciconia nigra)
Must-toonekurg on väheneva arvukusega liik, kes on Eesti punase nimestiku järgi ohualdis ning
kuulub looduskaitseseaduse alusel I kaitsekategooria kaitsealuste liikide hulka. Arvukus on
langenud 1980. aastate alguse ca 250 pesitsevalt paarilt praeguseks 60–90 paarini. Liik eelistab
vanu, inimmõjust vähe häiritud, looduslikult mitmekesiseid metsi, kus on ligipääs sobivatele
toitumisaladele.Peamised ohutegurid on teadmata pesapaikade hävimine, pesitsusajal häirimine ja
toitumisalade (nt veekogude) kvaliteedi langus.
Kibuna II kruusakarjääri lähialadele on registreeritud kaks I kaitsekategooria must-toonekure
(Ciconia nigra) püsielupaika: 1.Kordi must-toonekure püsielupaik (KLO3000488) ca 5,5 km
kaugusel 2.Vasalemma must-toonekure püsielupaik (KLO3000489) ca 3 km kaugusel.
Must-toonekure kaitse tegevuskava (edaspidi tegevuskava) kohaselt on liigile olulisteks
ohuteguriteks toitumisalade kvaliteedi langus, metsamassiivide killustumine ja puistu
mitmekesisuse vähenemine ning pesitsusaegsed toitumisalade häiringud. Raadio- ja
satelliittelemeetriliste uuringute andmetel võivad vanalinnud käia toitumas isegi kuni 40 km
kaugusel poegadega pesadest. Liik on inimpelglik ja tundlik häiringute suhtes, millest lähtuvalt
on kinnistu edaspidine võimalik kasutusotstarbe muutus (sh karjääri laiendamine, sügavdamine
ja sellest tulenevad häringud- müra, tolm, kuivendused) liigile eeldatavalt negatiivse mõjuga,
vähendades nii võimalikku toitumisala.
Planeeritud karjäärialale ei jää veekogusid, mis võiksid olla liigi toitumisalad. Käesoleva Kibuna
II kruusakarjääri keskkonnaloa muutmise menetluse puhul on tegemist loa pikendusega ning
karjääri sügavuti laiendamisega ilma veetaset alandamata. Tänaseks on mäeeraldise maa-alalt
mets raadatud, katend enamuses kooritud. Karjääriala pole liigile sobilik elupaik, sealse
tegevusega ning kaevandustegevuse sügavuti laiendamisega ei kaasne keskkonnahäiringute kasvu
määral mis must-toonekure potentsiaalseid toitumisalasid täiendavalt märkimisväärselt
mõjutaksid.
Tuginedes eelnevale ei ole eeldada olulist ebasoodsat mõju must-toonekurele karjääri tegevuse
tulemusena.
3.3.4. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas
planeeritavate tegevustega
Tegemist on olemasoleva mäeeraldisega, seega on piirkond mõjutatud varasemast
24(26)
EELNÕU
30.04.2026
kaevandamisest. Ümbruskonna maad on kasutused metsa- ja põllumaana, lähim kehtiva
keskkonnaloaga karjäär on Kibuna liivakarjäär (keskkonnaluba nr KL-513096; AS A&P Mets),
mis piirneb taotletava Kibuna II kruusakarjääriga. Arvestades, et kaevandamistegevusega veetaset
ei alandata ei too mäeeraldise 1,8 - 1,9 m sügavuti laiendamine kaasa märkimisväärset negatiivset
mõjude kasvu .
Eeltoodu kokkuvõtteks võib järeldada, et ei ole ette näha olulise negatiivse koosmõju tekkimist
koos lähipiirkonna teiste tegevustega. Keskkonnaloa omanik peab siiski täitma kõiki asjakohaseid
õigusaktides sätestatud nõudeid ja loale kantavaid kõrvaltingimusi ning tegema omalt poolt kõik
võimaliku, vähendamaks tekkivate keskkonnahäiringute esinemist ning levimist.
3.3.5. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise
võimalused
Kibuna II kruusakarjääris kaevandamisega kaasneda võivaid keskkonnahäiringuid on pikemalt
käsitletud käesoleva eelhinnangu punktides 3.1.5., 3.1.7 - 3.1.8., 3.2.3.-3.2.4 ja 3.3 ning siinkohal
ei korrata. Eelhinnangus esitatud kaalutluste alusel ja lähtudes Saue Vallavolikogu 26.03.2026
otsusest nr 10 kavandab Keskkonnaamet keskkonnahäiringute leevendamiseks kanda
keskkonnaloale nr KL-512797 järgmised asjakohased kõrvaltingimused:
1. Väljavedu kaevandamisalalt peab toimuma Otsarimetsa kinnistult (katastritunnusega
29702:001:0046) mööda kaevandaja poolt rajatavat teed, mis jookseb paralleelselt Männiku-
Veera teega (teeregister nr 2971003) Otsarimetsa kinnistul.
2. Päidre Põllud OÜ kohustub rajama Otsarimetsa ja Lepiku (katastritunnus 29701:001:0449)
kinnistute vahele 3 m kõrguse müratõkkevalli enne kaevandamistegevuse alustamist ning
säilitama kõrghaljastusega ala 100 m ulatuses Lepiku kinnistust põhja poole (mäeeraldise ja
teenindusmaa alal Otsarimetsa kinnistu piirides).
3. Kaebuste esitamisel tuleb kaevandamisloa omanikul aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara
väljaveo tingimustes mõõta mürataset kaebuse esitaja katastriüksusel ning piirnormide ületamisel
korraldada koheselt karjääri töö selliselt, et ületamisi ei esineks.
4. Karjääri lubatud tööaeg on esmaspäevast reedeni ajavahemikus 08.00-17.00. Puhkepäevadel ja
riigipühadel ei ole karjääris töötamine lubatud.
5. Tolmu leviku tõkestamiseks peab vastavalt liiklusseaduse § 34 lõikele 6 mäeeraldiselt väljuv
sõiduki veos vastavalt oma eripärale olema paigutatud, kinnitatud ja kaetud nii, et see ei ohusta
inimest ega keskkonda, ei põhjusta varalist kahju ega takista liiklust.
6. Karjääris on lubatud kasutada ühte sõelumiskompleksi ja ühte purustus-sorteerimissõlme ainult
ploki 4 aT põhja osas ja ploki 3 aT lääne nurgas, lähimatest elamutest vähemalt 200 meetri
kaugusel ning tingimusel, et samal ajal kõrval asuvas Kibuna III karjääris purustussõlm ei tööta.
7. Sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5 °C, tuleb karjääris
kasutatavaid teid ja valmistoodangu puistanguid kasta või töödelda pidevalt vastavate
vahenditega õhusaaste leviku vältimiseks. Kui kaevandamist (maapõueseaduse § 6 alusel) ei
toimu, ei ole kohustust teid kasta.
8. Päidre Põllud OÜ annab tasuta Saue vallale tee teenindamiseks vajaliku maa Otsarimetsa
kinnistu ulatuses. Teemaa katastriüksuse väljamõõdistamise ning riigilõivu ja notaritasu maksab
25(26)
EELNÕU
30.04.2026
Saue Vallavalitsus.
9. Päidre Põllud OÜ korrastab Männiku-Veera tee (teeregister nr 2971003) kruusatee nõuetele
vastavaks kuni Tammemäe kinnistuni hiljemalt 30. juuniks 2023. aastaks eeldusel, et ettevõttele
kaevandamisluba väljastatakse. Kruusateelt väljasõit riigimaanteele 11381 Munalaskme-Laitse
teele ning Otsarimetsa kinnistu plokkide 3 aT ja 4 aT ülesõit korrastatakse asfaldiga.
10. Kaevandamisala korrastamisprojektis tuleb ette näha metsa istutus ning istutatavate taimede
2 aastane järelhooldus.
11. fikseeritakse Nuka kinnistu (katastritunnusega 29701:001:0453) puurkaevu (vid:
PRK0060087) veetase ja kvaliteet sõltumatu ettevõtte poolt enne kaevandusloa väljastamist.
Määrata järgmised kvaliteedinäitajad: elektrijuhtivus, pH, lahustunud hapniku sisaldus, keemiline
hapnikutarve, ammoonium, kloriidid, sulfaadid, nitraadid, naftasaadused (vastavalt
keskkonnaministri 01.10.2019 määruse nr 48 §-le 6, § 9 lg 1, § 10 lg 1;
12. Männiku-Veera tee L1 (katastritunnusega 72501:001:0967) tuleb anda tasuta üle Saue valla
omandisse enne loa väljastamist;
13. kaevandaja on kohustatud karjääri korrastamise käigus rajama Männisalu kinnistule
(katastritunnusega 72501:001:0966) sõidutee selliselt, et Männiku-Veera tee L1 kinnistult
(katastritunnusega 72501:001:0967) oleks tagatud juurdepääs Männimäe kinnistule
(katastritunnusega 72501:001:0159), et tagada juurdepääs loodavale puhkealale. Rajatav tee
antakse tasuta üle Saue vallale enne kaevandusloa kehtivuse lõppu. Vastava kohustuse tagamiseks
sõlmitakse notariaalne võlaõiguslik kokkulepe koos eelmärkega;
14. enne kaevandusloa väljastamist tuleb Männiku-Veera ja Salu-Nuka teede kasutamise ja
korrashoiu tingimused kirjalikult kokku leppida asjasse puutuvate osapoolte vahel.
Vajadusel täpsustatakse keskkonnaloale kantavate kõrvaltingimuste sõnastust keskkonnaloa
andmise korralduses.
3.4. Eelhinnangu järeldus
Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline
keskkonnamõju, kuna:
1. Kavandatav tegevuskoht ei asu kaitstaval loodusobjektil ega Natura 2000 võrgustiku alal ning
kavandatava kaevandamisega ei mõjutata ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000
võrgustiku alasid;
2. Eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamisel ei ületata kaevandamisel piirmäärasid
õhusaaste osas;
3. Eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta väljakujunenud põhjaveerežiimi,
kuna kaevandamine toimub olemasolevat veerežiimi muutmata ja reostuse teket tuleb hoolega
vältida;
4. Mäeeraldisel on looduslik maastik kaevandamistööde käigus hävinud, kuid see on
kvalitatiivselt hiljem taastatav maa-ala korrastamisega;
5. Kaevandamine ei avaldada negatiivset mõju kaitstavatele liikidele ning ebasoodsa mõju
tõhusaks ennetamiseks, vältimiseks, vähendamiseks ja leevendamiseks järgitakse keskkonnaloale
26(26)
EELNÕU
30.04.2026
kantavaid tingimusi.
KeHJS § 11 lõike 8¹ kohaselt KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama
asjakohaseid KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või
keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või
ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 järgi, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava
tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud
vajalikeks keskkonnameetmeteks.
KeHJS § 3³ lõike 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva
ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning
põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka keskkonnaseire.
KeHJS § 3³ lõike 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas keskkonnaseirega jälgitavate
näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava tegevuse iseloomu, asukoha ja
mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga. Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel
arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega.
Loa taotleja ei ole KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitanud Keskkonnaametile teavet
kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega loa taotleja
kavandab vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.
4. ÄRAKUULAMINE
Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 2² alusel XX.XX.2026 kirjaga nr DM-134565-X Kibuna
II kruusakarjääri keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja KMH
algatamata jätmise otsuse eelnõu tutvumiseks ja seisukoha võtmiseks Saue Vallavalitsusele, Päide
Põllud OÜ-le ning XX seisukoha esitamise tähtajaga XX.XX.2026.
Vastused XXX
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Siret Punnisk
juhataja
maapõuebüroo
Jürgen Ojangu 5863 5940 (maapõu)
Eike Tammekänd 5699 6334 (loodushoiutööd)
Valerija Svätskaja 5193 3976 (vesi)
1(26)
EELNÕU
30.04.2026
Kibuna maardla Kibuna II kruusakarjääri keskkonnaloa nr KL-512797 muutmise taotlusele
keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine
1. OTSUS
Lähtudes Päidre Põllud OÜ 25.11.2025 esitatud Kibuna II kruusakarjääri keskkonnaloa nr KL-
512797 muutmise taotlusest, võttes aluseks keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõige 1 punkti 1, § 6 lõige 2 punkti 2 ja lõike 4, § 9 lõike
1, § 11 lõiked 2, 8 ja 81, maapõueseaduse § 48 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse
nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1 ja § 3 punkti 4, keskkonnaministri 16.08.2017 määruse
nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ ja tuginedes Saue Vallavolikogu 26.03.2026
otsusele nr 10 otsustab Keskkonnaamet:
1.1. jätta algatamata Kibuna II kruusakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa nr KL-512797
muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamine;
1.2. Kibuna II kruusakarjääri keskkonnakaitseloa muutmise taotluse menetlemisel
arvestada järgmiste keskkonnameetmetega:
1.2.1. Väljavedu kaevandamisalalt peab toimuma Otsarimetsa kinnistult
(katastritunnusega 29702:001:0046) mööda kaevandaja poolt rajatavat teed, mis jookseb
paralleelselt Männiku-Veera teega (teeregister nr 2971003) Otsarimetsa kinnistul.
1.2.2. Päidre Põllud OÜ kohustub rajama Otsarimetsa ja Lepiku (katastritunnus
29701:001:0449) kinnistute vahele 3 m kõrguse müratõkkevalli enne kaevandamistegevuse
alustamist ning säilitama kõrghaljastusega ala 100 m ulatuses Lepiku kinnistust põhja poole
(mäeeraldise ja teenindusmaa alal Otsarimetsa kinnistu piirides).
1.2.3. Kaebuste esitamisel tuleb kaevandamisloa omanikul aktiivse kaevandamistegevuse ja
maavara väljaveo tingimustes mõõta mürataset kaebuse esitaja katastriüksusel ning
piirnormide ületamisel korraldada koheselt karjääri töö selliselt, et ületamisi ei esineks.
1.2.4. Karjääri lubatud tööaeg on esmaspäevast reedeni ajavahemikus 08.00-17.00.
Puhkepäevadel ja riigipühadel ei ole karjääris töötamine lubatud.
1.2.5. Tolmu leviku tõkestamiseks peab vastavalt liiklusseaduse § 34 lõikele 6 mäeeraldiselt
väljuv sõiduki veos vastavalt oma eripärale olema paigutatud, kinnitatud ja kaetud nii, et
see ei ohusta inimest ega keskkonda, ei põhjusta varalist kahju ega takista liiklust.
1.2.6. Karjääris on lubatud kasutada ühte sõelumiskompleksi ja ühte purustus-
sorteerimissõlme ainult ploki 4 aT põhja osas ja ploki 3 aT lääne nurgas, lähimatest
elamutest vähemalt 200 meetri kaugusel ning tingimusel, et samal ajal kõrval asuvas Kibuna
III karjääris purustussõlm ei tööta.
1.2.7. Sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5 °C, tuleb
karjääris kasutatavaid teid ja valmistoodangu puistanguid kasta või töödelda pidevalt
vastavate vahenditega õhusaaste leviku vältimiseks. Kui kaevandamist (maapõueseaduse §
6 alusel) ei toimu, ei ole kohustust teid kasta.
1.2.8. Päidre Põllud OÜ annab tasuta Saue vallale tee teenindamiseks vajaliku maa
2(26)
EELNÕU
30.04.2026
Otsarimetsa kinnistu ulatuses. Teemaa katastriüksuse väljamõõdistamise ning riigilõivu ja
notaritasu maksab Saue Vallavalitsus.
1.2.9. Päidre Põllud OÜ korrastab Männiku-Veera tee (teeregister nr 2971003) kruusatee
nõuetele vastavaks kuni Tammemäe kinnistuni hiljemalt 30. juuniks 2023. aastaks eeldusel,
et ettevõttele kaevandamisluba väljastatakse. Kruusateelt väljasõit riigimaanteele 11381
Munalaskme-Laitse teele ning Otsarimetsa kinnistu plokkide 3 aT ja 4 aT ülesõit
korrastatakse asfaldiga.
1.2.10. Kaevandamisala korrastamisprojektis tuleb ette näha metsa istutus ning istutatavate
taimede 2 aastane järelhooldus.
1.2.11. fikseeritakse Nuka kinnistu (katastritunnusega 29701:001:0453) puurkaevu (vid:
PRK0060087) veetase ja kvaliteet sõltumatu ettevõtte poolt enne kaevandusloa väljastamist.
Määrata järgmised kvaliteedinäitajad: elektrijuhtivus, pH, lahustunud hapniku sisaldus,
keemiline hapnikutarve, ammoonium, kloriidid, sulfaadid, nitraadid, naftasaadused
(vastavalt keskkonnaministri 01.10.2019 määruse nr 48 §-le 6, § 9 lg 1, § 10 lg 1;
1.2.12. Männiku-Veera tee L1 (katastritunnusega 72501:001:0967) tuleb anda tasuta üle
Saue valla omandisse enne loa väljastamist;
1.2.13. kaevandaja on kohustatud karjääri korrastamise käigus rajama Männisalu
kinnistule (katastritunnusega 72501:001:0966) sõidutee selliselt, et Männiku-Veera tee L1
kinnistult (katastritunnusega 72501:001:0967) oleks tagatud juurdepääs Männimäe
kinnistule (katastritunnusega 72501:001:0159), et tagada juurdepääs loodavale puhkealale.
Rajatav tee antakse tasuta üle Saue vallale enne kaevandusloa kehtivuse lõppu. Vastava
kohustuse tagamiseks sõlmitakse notariaalne võlaõiguslik kokkulepe koos eelmärkega;
1.2.14. enne kaevandusloa väljastamist tuleb Männiku-Veera ja Salu-Nuka teede
kasutamise ja korrashoiu tingimused kirjalikult kokku leppida asjasse puutuvate osapoolte
vahel.
1.3. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud.
Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 1¹ punkti 2 kohaselt käesolevast KMH algatamata
jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid
ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga.
2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED
2.1. Päidre Põllud OÜ (registrikood 10340091, aadress Turu tn 34-213, Tartu linn, Tartu linn,
51004 Tartu maakond) esitas 25.11.2025 Keskkonnaametile Kibuna II kruusakarjääri
keskkonnaloa nr KL-512797 muutmise taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis
KOTKAS 25.11.2025 dokumendina nr DM-134565-1 ning nõuetekohane taotlus registreeritud
15.01.2026 dokumendina nr DM-134565-4).
Päidre Põllud OÜ omab Kibuna maardlas Kibuna II kruusakarjääri mäeeraldisel täiteliiva ja -
kruusa kaevandamiseks keskkonnakaitseluba nr KL-512797 (kehtiv kuni 07.06.2030).
Ettevõte taotleb Kibuna II kruusakarjääri mäeeraldise sügavuti laiendamist nii, et mäeeraldis
3(26)
EELNÕU
30.04.2026
hõlmaks ka Kibuna kruusamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokid 7 ja 8 aT. See tähendab
mäeeraldise sügavuti laiendamist keskmiselt 1,8 – 1,9 m võrra. Pindalaliselt ei soovita kehtiva
loaga võrreldes muudatusi teha. Selline laiendamine võimaldab realiseerida eraomandisse
kuuluvat maavara, mille hilisem kaevandamine peale aktiivse Kibuna II kruusakarjääri
ammendamist ja korrastamist ei ole tehnoloogiliselt, majanduslikult ega ka keskkonna-alaselt
otstarbekas. MaaPS § 68 lõike 3 p 2 alusel on mäeeraldise laiendamine põhjendatud, kui
mäeeraldise laiendamine on vajalik sellise maavara kaevandamiseks, mille hilisem iseseisev
kasutamine ei ole majanduslikult põhjendatud.
2.2. Keskkonnaamet kontrollis ettevõtte esitatud taotlusmaterjalide vastavust MaaPS-le,
keskkonnaministri 23.10.2019 määrusele nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad
nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ ning kas koos
taotlusega oli esitatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
(KeHJS) § 6¹ lõike 1 kohane teave. Esitatud taotlus vastas nõuetele, sisaldades muu hulgas
KeHJS § 6¹ lõikes 1 nimetatud teavet.
2.3. Keskkonnaloa taotlus on 02.02.2026 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud
Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 02.02.2026 kirjaga nr DM-134565-7 keskkonnaloa
muutmise taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest keskkonnaseadustiku üldosa
seaduse (KeÜS) § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid.
Avalikustamise käigus laekus kohalikelt elanikelt mitmeid pöördumisi.
25.02.2026 edastas eraisik S.G oma seisukohad Kibuna II kruusakarjääri ja käesoleva menetluse
kohta, samuti sooviti olla kursis menetluse edasise käiguga (KOTKAS 25.02.2026 nr DM-
134565-9).
06.03.2026 edastas eraisik T.P oma seisukohad Kibuna II kruusakarjääri ja käesoleva menetluse
kohta, samuti sooviti olla kursis menetluse edasise käiguga (KOTKAS 09.03.2026 nr DM-
134565-10).
08.03.2026 edastas eraisik T.E oma seisukohad Kibuna II kruusakarjääri ja käesoleva menetluse
kohta, samuti sooviti olla kursis menetluse edasise käiguga (KOTKAS 09.03.2026 nr DM-
134565-11).
08.03.2026 edastas eraisik L.E oma seisukohad Kibuna II kruusakarjääri ja käesoleva menetluse
kohta, samuti sooviti olla kursis menetluse edasise käiguga (KOTKAS 25.02.2026 nr DM-
134565-12).
11.03.2026 edastas eraisik E.V oma seisukohad Kibuna II kruusakarjääri ja käesoleva menetluse
kohta, samuti sooviti olla kursis menetluse edasise käiguga (KOTKAS 11.03.2026 nr DM-
134565-13).
11.03.2026 edastas eraisik A.V oma seisukohad Kibuna II kruusakarjääri ja käesoleva menetluse
4(26)
EELNÕU
30.04.2026
kohta, samuti sooviti olla kursis menetluse edasise käiguga (KOTKAS 11.03.2026 nr DM-
134565-14).
17.03.2026 edastas Saue Valla keskkonnaspetsialist kohaliku elaniku seisukohad Kibuna II
kruusakarjääri ja käesoleva menetluse kohta ja väidetavad keskkonnaloa nr KL-512797
kõrvaltingimuste rikkumised (KOTKAS 17.03.2026 nr DM-134565-16). KMH eelhinnangu
eelnõu saatmise ajal on Keskkonnaamet selgitamas väidetavate rikkumiste tagamaid.
17.03.2026 edastas Advokaadibüroo Lepmets Nõges OÜ oma esindatavate eraisikute L.L ja A.K
seisukohad Kibuna II kruusakarjääri ja käesoleva menetluse kohta, samuti sooviti olla kursis
menetluse edasise käiguga (KOTKAS 17.03.2026 nr DM-134565-15). Advokaadibüroo Lepmets
Nõges OÜ täiendas oma varem esitatud seisukohti 13.04.2026 (KOTKAS 14.04.2026 nr DM-
134565-21).
Laekunud seisukohad käsitlesid mitmeid teemasid. Teemasid on käsitletud käesolevas
keskkonnamõjude eelhinnangus.
Toodi välja rahulolematust keskkonnaloa korduvate pikendamiste osas. Maapõueseaduse § 67 lg
1 sätestab, et kui kaevandamisloa kehtivusaja jooksul ei ole kaevandatavat maavara mäeeraldise
piires täielikult ammendatud või kaevandatud maa ei ole korrastatud, pikendab kaevandamisloa
andja loa omaja taotluse alusel loa kehtivust aja võrra, mis on vajalik maavara ammendamiseks,
kuid mitte rohkem kui käesoleva seaduse § 60 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaja võrra (liiva ja
kruusa kaevandamise korral kuni 15 aastaks). Seega sõltub kaevandamislubade pikendamine
paljuski materjali nõudlusest.
Välja toodi müra mõju naaberkinnistutele. Müra mõju on hinnatud KMH eelhinnangu eelnõu
peatükis 3.1.5., kus jõutakse järeldusele, et lähimate elamute juures ei ületata Eesti Vabariigi
keskkonnaministri poolt 16.12.2016. a. kehtestatud määruses nr 71 “Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” esitatud mürataset
60 dB. Müra häiringute täiendavaks vähendamiseks seatakse keskkonnaloale ka asjakohased
kõrvaltingimused.
Tunti muret veekvaliteedi ja kättesaadavuse pärast. Teemat käsitleb KMH eelhinnangu eelnõu
peatükk 3.1.5, kus jõutakse järeldusele, et 6 tuh m3 täiteliiva kaevandamine vee alt, ilma veetaset
alandamata ja vett ära juhtimata ei mõjuta olulisel määral piirkonna veetaset ning läheduses
asuvaid puurkaeve. Kuna kaevandamise käigus põhjavee taseme alandamist ette ei nähta, ei ole
ka alust arvata, et piirkonna kaevude veetase võiks olla ohustatud.
Tunti muret kinnisvara väärtuse alanemise pärast. Maapõueseaduse § 50 lõige 10 sätestab, et kui
mäeeraldis või selle teenindusmaa asub elamule lähemal kui 100 meetrit, tuleb taotlusele lisada
selle kinnistu omaniku nõusolek. Kibuna II kruusakarjääri teenindusmaast 100 m raadiusesse ei
jää elamuid. Täiendavalt ei ole võimalik Keskkonnaametil kinnisvara väärtust hinnata ega
mõjutada.
5(26)
EELNÕU
30.04.2026
Muret tunti ka transpordi ja kohalike teede heaolu ja kvaliteedi osas. Keskkonnaametil on info,
et kohalik omavalitsus on Transpordiametiga nendes küsimustes koostööd tegemas.
Muret väljendati ka taime ja loomaliikide kadumise pärast tegevusega seotud kinnistutel. Kibuna
II kruusakarjääriga seotud katastriüksused on eraomandis ning sealne maavara pealpool lamamit
kuulub maaomanikule, seega on omanikul õigus oma maad kasutada oma äranägemise järgi.
Olemasolevate vaatlusandmete põhjal ei paikne Kibuna II kruusakarjääri teenindusmaal ega selle
vahetus läheduses kaitsealuseid liike. Kaevandamistegevus toob endaga kaasa maastiku
pikaajalise või püsiva muutumise. Samas on majanduslikust aspektist oluline ka taastumatute
maavarade jätkusuutliku kasutamise tagamine. Karjääri rajamisel ja selle töötamise jooksul
looduslik mitmekesisus paratamatult vaesub. See saab hakata taastuma peale karjääri
korrastamist. Kibuna II kruusakarjäär korrastatakse metsamaaks, kuhu saavad korrastamise järel
tekkida uued kooslused.
Tuginedes haldusmenetluse seaduse §-le 50 korraldas Keskkonnaamet ettepanekute ja
vastuväidete arutamiseks 10.03.2026 Laitse seltsimajas avaliku arutelu. Avalikul arutelul
käsitleti muuhulgas ka kohalikelt laekunud kirjades tõstatud teemasid. Arutletud teemad ja tehtud
ettepanekud märgiti koosoleku protokolli. Protokoll edastati osalejatele ning registreeriti
KOTKAS 18.03.2026 nr DM-134565-18.
Kohalikelt elanikelt laekunud seisukohtadele on kirjalikult vastatud XX.XX.2026 kirjaga nr DM-
134565-X.
2.4. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Kibuna II kruusakarjääri
keskkonnaloa taotluse 02.02.2026 kirjaga nr DM-134565-8 Saue Vallavalitsusele arvamuse
avaldamiseks. Saue Vallavolikogu nõustus 26.03.2026 otsusega nr 10 (registreeritud KOTKAS
31.03.2026 numbriga DM-134565-19) keskkonnaloa andmisel järgmistel tingimustel:
1.1 keskkonnaloa nr KL-512797 kõik kõrvaltingimused jäävad kehtima muutmata kujul, sh
punkt nr 4;
1.2 kaevandamisloa kehtivusaega pikendatakse 5 aastat, millest viimase 2 aasta jooksul toimub
rikutud ala korrastamine ning kaevandustegevus on lõppenud;
1.3 fikseeritakse Nuka kinnistu (katastritunnusega 29701:001:0453) puurkaevu (vid:
PRK0060087) veetase ja kvaliteet sõltumatu ettevõtte poolt enne kaevandusloa väljastamist;
1.4 Männiku-Veera tee L1 (katastritunnusega 72501:001:0967) tuleb anda tasuta üle Saue valla
omandisse enne loa väljastamist;
1.5 kaevandaja on kohustatud karjääri korrastamise käigus rajama Männisalu kinnistule
(katastritunnusega 72501:001:0966) sõidutee selliselt, et Männiku-Veera tee L1 kinnistult
(katastritunnusega 72501:001:0967) oleks tagatud juurdepääs Männimäe kinnistule
(katastritunnusega 72501:001:0159), et tagada juurdepääs loodavale puhkealale. Rajatav tee
antakse tasuta üle Saue vallale enne kaevandusloa kehtivuse lõppu. Vastava kohustuse
tagamiseks sõlmitakse notariaalne võlaõiguslik kokkulepe koos eelmärkega;
1.6 enne kaevandusloa väljastamist tuleb Männiku-Veera ja Salu-Nuka teede kasutamise ja
korrashoiu tingimused kirjalikult kokku leppida asjasse puutuvate osapoolte vahel.
6(26)
EELNÕU
30.04.2026
Taotleja on kohaliku omavalitsuse seatud tingimustega nõustunud 02.04.2026 e-kirjas.
(KOTKAS 02.04.2026 nr DM-134565-20).
Saue Vallavalitsuse seatud tingimusi arvestatakse keskkonnaloa muutmisel.
Keskkonnaamet täiendab punkti 1.3 ning sõnastab selle järgmiselt: fikseeritakse Nuka kinnistu
(katastritunnusega 29701:001:0453) puurkaevu (vid: PRK0060087) veetase ja kvaliteet sõltumatu
ettevõtte poolt enne kaevandusloa väljastamist. Määrata järgmised kvaliteedinäitajad:
elektrijuhtivus, pH, lahustunud hapniku sisaldus, keemiline hapnikutarve, ammoonium, kloriidid,
sulfaadid, nitraadid, naftasaadused (vastavalt keskkonnaministri 01.10.2019 määruse nr 48 §-le
6, § 9 lg 1, § 10 lg 1.
2.5. KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba
või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus
toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.
KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse
keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes 2
nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 2¹ viidatud tegevuse korral õigusaktis
sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS §
6¹ lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja,
MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet
otsustajaks KeHJS tähenduses.
KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2, § 6¹ lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel
kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral
tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1 ja
§ 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamine
kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning
otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle.
KeHJS § 11 lõike 2³ järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk 3) ja
asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata
jätmise kohta, vt ptk 4). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise
või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 2¹ alusel, lisatakse otsusele eelhinnang.
3. EELHINNANG
KeHJS § 6¹ lõike 3 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu
asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ja eeldatavast
keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 6¹ lõike 5 alusel kehtestatud
keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (määrus
nr 31).
7(26)
EELNÕU
30.04.2026
Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale:
1. Kibuna II kruusakarjääri keskkonnaloa muutmise taotluse seletuskiri, sh KeHJS § 6¹ lõike 1
kohane teave;
2. Maa-ameti geoportaali kaardirakendused;
3. Kibuna II kruusakarjääri taotlusele koostatud eksperthinnang (koostaja OÜ Inseneribüroo
STEIGER, töö nr 21/3331 „Kibuna liivakarjääri ja Kibuna II kruusakarjääri välisõhu
eksperthinnang“);
4. Saue valla üldplaneering (kehtestatud Saue Vallavolikogu 28.06.2021 otsusega nr 40);
5. Harju maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr
1.1- 4/78).
3.1. Kavandatav tegevus
3.1.1. Tegevuse iseloom ja maht
Päidre Põllud OÜ omab Kibuna maardlas Kibuna II kruusakarjääri mäeeraldisel täiteliiva ja -
kruusa kaevandamiseks keskkonnakaitseluba nr KL-512797 (kehtiv kuni 07.06.2030).
Ettevõte taotleb Kibuna II kruusakarjääri mäeeraldise sügavuti laiendamist nii, et mäeeraldis
hõlmaks ka Kibuna kruusamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokid 7 ja 8 aT. See tähendab
mäeeraldise sügavuti laiendamist keskmiselt 1,8 – 1,9 m võrra. Pindalaliselt ei soovita kehtiva
loaga võrreldes muudatusi teha. Selline laiendamine võimaldab realiseerida eraomandisse
kuuluvat maavara, mille hilisem kaevandamine peale aktiivse Kibuna II kruusakarjääri
ammendamist ja korrastamist ei ole tehnoloogiliselt, majanduslikult ega ka keskkonna-alaselt
otstarbekas. MaaPS § 68 lõike 3 p 2 alusel on mäeeraldise laiendamine põhjendatud, kui
mäeeraldise laiendamine on vajalik sellise maavara kaevandamiseks, mille hilisem iseseisev
kasutamine ei ole majanduslikult põhjendatud.
Kibuna II kruusakarjäär asub Harju maakonnas Saue vallas Kibuna külas eraomandisse kuuluvatel
kinnistutel Männisalu (katastritunnus 72501:001:0966, registriosa nr 3519550) ja Otsarimetsa
(katastritunnus 72501:001:0965, registriosa nr 3519550) Kibuna kruusamaardlas (registrikaardi
nr 976). Tegevus toimub kahel lahustükil, mille vahele jääb Männiku-Veera tee L1 (katastritunnus
72501:001:0967, registriosa nr 3519550), tee stabiilsuse tagamiseks on jäetud ning tuleb ka
edaspidi jätta nõlva hoidetervik.
Kibuna II kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 10,01 ha, sh mäeeraldis pindalaga
9,76 ha ning neid käesoleva taotlusega muuta ei soovita. Taotletav mäeeraldis hõlmab täielikult
täitekruusa plokki 3 aT ning täiteliiva plokke 4, 7 (osaliselt veealune) ja 8 aT. Käesoleva
taotlusega lisanduvad plokid 7 ja 8 aT asuvad aktiivse mäeeraldise lamamis.
Kibuna II kruusakarjääri mäeeraldisega hõlmatavad varukogus seisuga 30.06.2025 on järgmine:
3 plokk (täitekruus) – 65,32 tuh m³, kaevandatav varu 62,32 tuh m³;
4 plokk (täiteliiv) – 57,25 tuh m³, kaevandatav varu 37,25 tuh m³;
8(26)
EELNÕU
30.04.2026
7 plokk (täiteliiv) – 117 tuh m³, kaevandatav varu 106 tuh m³;
8 plokk (täiteliiv) – 60 tuh m³, kaevandatav varu 32 tuh m³.
Kokku on täiteliiva aktiivne tarbevaru 234,25 tuh m³ ja kaevandatav varu 175,25 tuh m³ ning
täitekruusa aktiivne tarbevaru 65,32 tuh m³ ja kaevandatav varu 62,32 tuh m³.
Kibuna II kruusakarjääri keskkonnakaitseloa pikendamist taotletakse viieks aastaks (kuni
07.06.2035) ning karjääri keskmiseks aastaseks tootmismahuks 50 tuh m3. Kaevandamise
keskmine aastamäär ei kohusta loa omanikku karjäärist vastavat kogust materjali aasta jooksul
kaevandama. Reaalsed karjääris kaevandatavad varu kogused aasta lõikes sõltuvad
kaevandamisloa omaniku tööplaanidest ja materjali vajadusest. Maavara kasutatakse ehituses,
teedeehituses, täitepinnaseks, ehitussegudes ja betooni täiteliivaks. Kaevandatud maa
korrastatakse metsamaaks.
Kibuna II kruusakarjäär piirneb vahetult ida poolt Kibuna karjääri (katastritunnus
72601:001:1228) ja Kadaka (katastritunnus 29701:001:0447) kinnistutele jääva Kibuna
kruusamaardla ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokiga 2 ja täiteliiva aktiivse tarbevaru plokiga 1,
kuhu on antud keskkonnaluba nr KL-513096 maavara kaevandamiseks AS-le A&P Mets.
Kibuna II kruusakarjääri mäeeraldisele lähimad elamud asuvad ca 120 m kaugusel idas Nuka
kinnistul (tunnus 29701:001:0453), ca 200 m kaugusel loodes Indreku kinnistul (tunnus
29702:001:0170), ca 250 m kaugusel läänes Männiku kinnistul (tunnus 72601:001:0958) ning ca
350 m kaugusel kagus Tammemäe kinnistul (tunnus 72501:001:0160).
Taotletavast Kibuna II kruusakarjääri mäeeraldisest idas ca 500 m kaugusel kulgeb Tallinn-
Riisipere raudteetrass (tunnus 4071835). Teisel pool raudteetrassi asub Kaasiku küla
tiheasustusega piirkond. Mäeeraldise teenindusmaa piirist ca 40 m kaugusel põhjas kulgeb
Munalaskme-Laitse tee (tee nr 11381). Kibuna II kruusakarjääri mäeeraldise kahe lahustüki
vahele jääb Männiku-Veera tee L1 (katastritunnus 72501:001:0967; tee nr 2971003).
Mäenduslikud tingimused Kibuna II kruusakarjääris kaevandamise jätkamiseks ja sügavuti
laiendamiseks on soodsad – katend on suuremas mahus kooritud, varu asub suuremas osas
pealpool keskmist põhjaveetaset ning juurdepääs karjäärile on hea. Veealust varu on ca 6 tuh m3.
Katendi kogus Kibuna II kruusakarjääris on 26 tuh m3, mis on juba suuremas osas ladustatud
mäeeraldise teenindusmaale moodustatud müratõkkevallidesse.
Kibuna II kruusakarjääri keskmine kasuliku kihi paksus võimaldab kaevandada ühe astanguga,
vajadusel tuleb kaevandada kahe astanguga. Maavara väljatakse ekskavaatoriga. Kaevis laetakse
töötlemiseks mobiilsesse purustisse/sõelurisse või otse kallurauto kasti ja transporditakse
karjäärist välja. Fraktsioneeritud materjali transpordiks ja vajadusel ka purusti/sõeluri või kallurite
teenindamiseks võib lisaks kasutada frontaallaadurit. Väljaveoks on rajatud eraldi teed, ülesõit ja
väljasõit karjäärist on viidud musta katte alla. Mürarikkamad tööd (nt kaevandamine, kaevise
töötlemine) on lubatud teha ajavahemikus 08.00 – 17.00. Tööde efektiivseks korraldamiseks
toimuksid müravaesemad remont-, hooldus- ja laadimistööd 07.00 – 19.00. Nädalavahetustel ja
9(26)
EELNÕU
30.04.2026
riigipühadel on töö keelatud. Täpsem kaevandamistehnoloogia valik ja mäetööde ajaline ja
ruumiline areng on määratud kaevandamise projektis.
Arvestades geoloogilisi, keskkonnakaitselisi ja mäetehnilisi tingimusi, peaks kaevandamisel
järgima alljärgnevat tehnoloogilist skeemi. Katend (muld) kooritakse ja vallitatakse
ajutistesse puistangutesse teenindusmaale. Muld vallitatakse kuni 3 m kõrgustesse aunadesse
esmajoones lähima elamu suunale. Säilitamaks mulla bioloogilist aktiivsust, ei tohi aunasid
tihendada. Katendi koorimine ja vallitamine toimus kuival aastaajal pinnase loodusliku niiskuse
juures. Vallitatud katendist saab kujundada tõhusa müra- ja osakeste (tolm) tõkke. Vastav
mäetööde korraldamine võimaldab kaevandamisega samaaegselt alustada ammendatud ala
korrastamistöid. Kibuna II kruusakarjäär korrastatakse metsamaaks. Juhul kui kogu katend ei
osutu korrastamisel vajalikuks, siis see võõrandatakse vastavalt maapõueseaduse §-le 99. Seega
on välistatud kattepinnase muutumine jäätmeteks jäätmeseaduse mõistes. Vajalik katendi kogus
karjääri ala korrastamiseks selgub korrastamisprojekti koostamise käigus.
Kaevandamisprojektis määratakse täpsem kaevandamise tehnoloogia ja mäetööde ajaline ning
ruumiline areng. Pärast varu ammendamist tuleb kaevandatud maa korrastamiseks koostada
korrastamisprojekt. Ala tehniline korrastamine (nõlvade kujundamine) on otstarbekas teha
paralleelselt mäetöödega.
3.1.2. Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning
lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega
Saue valla üldplaneering on kehtestatud Saue Vallavolikogu 28.06.2021 otsusega nr 40. Vastavalt
Saue valla kehtiva üldplaneeringu kaardirakendusele on kõik Kibuna II kruusakarjääriga kattuvad
katastriüksused mäetööstusmaa sihtotstarbega ning kaardilt selgub, et Kibuna II kruusakarjääri
teenindusmaa ei kattu ühegi üldplaneeringus seatud piiranguga. Seega Saue valla üldplaneering
ei piira nimetatud kinnistutel kaevandamistegevust.
Üldplaneeringu seletuskirjas on toodud: …/uute karjääride rajamisel tuleb arvestada
kaevandamise ning sellega kaasneva keskkonnamõjuga vastavalt KeHJS-le. Käsitletavateks
teemadeks on muuhulgas võimalik veerežiimi muutumine, uute väljaveoteede ehitamine või
olemasolevate ümberehitamine ja nende sidumise võimalikkus riigimaanteega ning tekkiva mõju,
eelkõige liiklusohutuse, selgitamine jms. Alade kaevandamisjärgne kasutamine kavandada
puhkealadena, maatulundusmaana vm antud asukohta sobiva kasutusviisiga…/. Käesoleval juhul
on tegemist juba tegutseva karjääri sügavuti laiendamisega. Käesolev eelhinnang koostatakse
vastavalt KeHJS § 6 lõikes 2 punktis 2, § 6¹ lõigetes 3 ja 5 ning § 11 lõigetes 2 ja 4 sätestatule.
Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneering on riigi tasandi planeering, mille
peamine eesmärk on kõrgema kvaliteediga lubjakivi varustuskindluse tagamine ning selleks
sobivate riigi huviga alade määratlemine. Planeering on käesoleva eelhinnangu koostamise ajal
eelnõu etapis. Planeering ei käsitle kruusa kaevandamise konkreetseid strateegilisi asukohti ega
määra kruusa kaevandamiseks ette konkreetseid alasid. Kruusa puhul on teemaplaneeringus
10(26)
EELNÕU
30.04.2026
seatud üldised põhimõtted, millest edasises kavandamises ja loamenetlustes lähtuda, kuid
konkreetsete asukohtade sobivuse üle otsustamine ei kuulu maakonnaplaneeringu ülesannete
hulka.
Harju maakonnaplaneeringu 2030+ kehtiva maakonnaplaneeringu kaardirakenduse kohaselt ei
esine Kibuna II kruusakarjääri teenindusmaa alal piiranguid, seega maakonnaplaneering ei piira
Kibuna II kruusakarjääri teenindusmaal kaevandamistegevust.
Eeltoodust lähtuvalt ei ole kavandatav tegevus vastuolus strateegiliste planeerimisdokumentide ja
kehtivate õigusaktidega.
3.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade (nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja
looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik) kasutamine
Kibuna II kruusakarjääris kaevandatavat täitekruusa kasutataks piirkonna üld- ja teedeehituses,
täiteliiva saab kasutada nii üld- ja teedeehituses, valikuliselt ehitussegudes kui ka betooni
täitematerjalina.
Kasuliku kihi moodustab Kibuna II kruusakarjääris kruus eriteralise liiva, veeriste ja munakatega
(täitekruus) ning täiteliiv. Kruusas esinevate savi- ja tolmuosakeste (31,5 mm) sisaldus on
mäeeraldise piires samuti varieeruv, jäädes vahemikku 22-52%. Kruusasem materjal, kus
osakeste >31,5 mm sisaldus jääb 48-50% piiresse levib kruusaploki 3 aT kesk-lõunaosas. Kõige
paksem on kasulik kiht kruusaploki 3 aT põhjaosas, kus selle paksus ulatus 2,5-2,6 meetrini.
Õhem kiht on edelaosas (kuni 0,5 m). Täiteliivas esinevate savi- ja tolmuosakeste (31,5
mm) sisaldus liivas on 24,6%. Täiteliiva kasuliku kihi paksus on vahemikus 0,9-2,8 m (keskmiselt
1,8 m). Käesoleva taotlusega hõlmatavate plokkide keskmine kruusa fraktsiooni (>2 mm) sisaldus
on ca 40% ja peenosise sisaldus (<0,063 mm) on keskmiselt ca 20%. Kasuliku kihi keskmine
paksus plokkides 7 ja 8 aT on 1,8 – 1,9 m. Kasuliku kihi lamamiks on lubjakivi, mis jääb abs
kõrguste ca 28 – 33 m vahemikku.
Kasuliku kihi lamamiks on vahelduvalt hall saviliivmoreen ja Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku
Rakvere lademe Rägavere kihistu lubjakivi.
Katendi moodustab muld koos kasvukihi ja orgaanikarikka liivaga. Katendi paksus on 0,2-0,5 m
(keskmiselt 0,3 m). Katendi kogus Kibuna II kruusakarjääris on ca 26 tuh m3 ning tänaseks on
see suuremas osas kooritud ja ladustatud mäeeraldise teenindusmaale moodustatud
müratõkkevallides.
Peamised energiatarbijad mäeeraldisel on seal töötavad seadmed ja masinad. Kuna puudub
vajadus vee väljapumpamiseks karjäärist, ei kulutata selleks lisaenergiat.
Kaitsealuste liikide elupaiku ega leiukohti mäeeraldise ja teenindusmaa alale registreeritud ei ole.
Need jäävad eemale (nende osas antakse ülevaade ptk-s 3.2.3).
11(26)
EELNÕU
30.04.2026
Karjääride rajamisel ja nende töötamise jooksul maastikupilt muutub ja looduslik mitmekesisus
paratamatult väheneb. Mäeeraldisel olnud taimekooslus ja liigiline mitmekesisus hävineb, kuid
hilisema korrastamise käigus rajatakse alale metsamaa, kuhu tekivad uued kooslused.
Korrastamisel tuleb karjääri küljed kujundada nii, et oleks tagatud maa pikaajaline ohutu ja
otstarbekas taaskasutamine ning maastiku üldilme oleks esteetiliselt vastuvõetav.
3.1.4. Tegevuse energiakasutus
Peamised energiatarbijad karjääri avamise järgselt on karjääris töötavad seadmed ja masinad.
Ettevalmistustööd (piiride märkimine, kõrghaljastuse eemaldamine, katendi eemaldamine) on
juba läbi viidud, seega neile olulist energiat ei kulu. Energiat kulub maavara kaevandamiseks ja
kaevise laadimiseks transpordivahenditele.
Juurdepääsuteed alale on olemas, selleks lisaenergiat ja loodusressursse ei kulutata.
3.1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,
vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn
Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda.
Kibuna II kruusakarjääris kaevandamisega on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks
maastikupildi visuaalne muutumine, müra, osakesed (tolm) ja võimalik mõju põhjaveele.
Pinna- ja põhjavesi
Mäeeraldise teenindusmaast 130 meetri kaugusel edelas paikneb Laitse maaparandussüsteemi
maa-ala (registrikood 4109970020030001). Looduslikke veekogusid mäeeraldise teenindusmaale
ei jää. Lähimaks vooluveekoguks Kibuna II kruusakarjäärile on ca 1,5..3,0 km kaugusele lääne ja
lõuna poole jäävad Munalaskme oja (EELIS kood VEE1099600) ja Hingu oja (EELIS kood
VEE1099700).
Kibuna II kruusakarjääris kaevandatakse maavara enamuses pealpool põhjaveetaset, lõunapoolsel
lahustükis asub 6 tuh m3 varu allpool keskmist põhjaveetaset.
Mõju piirkonna veerežiimile on minimaalne, kuna kaevandamine toimub vee alt ilma veetaset
alandamata.
Lähim puurkaev tunnusega PRK0060087 asub ca 160 m kaugusel Nuka katastriüksusel
(29701:001:0453). Kuna kaevandamise käigus põhjavee taseme alandamist ette ei nähta, ei ole ka
alust arvata, et piirkonna kaevude veetase võiks olla ohustatud.
Maa-ameti geoportaali kaardirakenduse (Eesti põhjavee kaitstuse kaardi 1:50 000) järgi jääb
mäeeraldis nõrgalt kaitstud põhjaveega alale. Hinnang on antud maapinnalt esimese aluspõhjalise
12(26)
EELNÕU
30.04.2026
veekompleksi looduslikule kaitstusele maapinnalt lähtuva potentsiaalse punkt- või hajureostuse
eest. Taotletava karjääri võimalik mõju põhjaveele on seotud kaevandamiseks kasutatavate
seadmete avariiolukordadega.
Mõningane risk tekib vaid vee kvaliteedile, mis võib ilmneda mäemasinate või kallurite rikete
puhul. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades, on lekete tõenäosus
väike ja lekked kiiresti avastatavad. Samas ei ole avariiolukordade tekkimise tõenäosus suurem,
kui mõnes teises rasketehnikaga seotud tegevusalal (nt põllumajandus). Reostuse vältimiseks
tuleb rangelt jälgida, et kaevandamis-ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli
karjääri põhja. Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks
spetsiaalselt ettevalmistatud platsil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb
reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele.
Maavara kaevandamine karjääris avaldab mõju pinna- ja põhjavee tasemele ning piirkonna
veerežiimile sh kaevudele eelkõige siis, kui põhjavee tasemest allpool oleva maavara
kaevandamisel alandatakse (pumbatakse vett välja ja/või suunatakse kraavide abil isevoolselt
suublaks olevasse veekogusse) karjääris veetaset või veetase alaneb väljatava maavara mahu
arvel. See toob kaasa põhjavee taseme alanemise ja alanduslehtri välja kujunemise karjääri
ümbritseval alal. Selline põhjavee taseme alanemine muudab omakorda põhjavee liikumise
dünaamikat karjääri mõjualas, kuna karjääris veetase alaneb ning selle tulemusena liigub vesi
karjääri suunas, kuni veetase karjääris ja ümbritseval alal on ühtlustunud. Karjääri koguneva vee
suunamine eesvoolu muudab suublaks oleva vooluveekogu veerežiimi, suurendades selle
vooluhulka. Taotletavas Kibuna II kruusakarjääris kaevandatakse veetaset alandamata st
kaevandamise käigus vett ära ei juhita ega pumbata välja, seega puudub oluline ebasoodne mõju
väljakujunenud veerežiimile.
Kaevandamisel, kaevise laadimisel või masinate hooldamisel ja tankimisel tuleb naftasaaduste
pinnasesse ja põhjavette sattumise võimalus minimeerida. Tegutsedes hooldatud ja töökorras
masinatega ning omades vajalikke ettevalmistusi, ettevaatusabinõusid ja tegevusplaani on
võimalik avariiolukordi vältida ning õnnetuste kahju leevendada. Kaevandamisel tuleb kasutada
vaid korrasolevat kaevandamistehnikat ning tehnika hooldamist ja remonti tuleb teha vaid selleks
kohandatud alal.
Müra
Tegevusega kaasneva müra levik ümbruskonda sõltub kasutatavast tehnikast, tööprotsessidest ja
ümbritsevatest keskkonnatingimustest. Kaevandamise käigus tekib müra peamiselt kahest
allikast: transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra.
Punktmüraallikatel (karjääris töötavad masinad nt ekskavaator, rataslaadur, kallurauto) on
olulisimaks parameetriks nende tekitatav helivõimsustase. Helivõimsustase on akustiline energia,
mida allikas kiirgab. Müratase ehk helirõhutase on helivõimsustaseme ja kauguse funktsioon, mis
tähendab, et müratase mingis punktis sõltub allika ja vastuvõtja vahelisest kaugusest ning allika
helivõimsustasemest. Täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase on ca 84 – 95 dB.
13(26)
EELNÕU
30.04.2026
Transpordi puhul on olulisimaks parameetriks liiklussagedus, millest sõltub transpordivahendite
müraemissioon keskkonda. Mida suurem on liiklussagedus, seda suuremaks ja ühtlasemaks
kujuneb müratase teede lähiümbruses. Lisaks liiklussagedusele mõjutab transpordi puhul müra
teket ka teekate (asfalt, kruuskate), liikumiskiirus ja raskete sõidukite osakaal.
Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri pideva töötamise korral on määrav mäeeraldisel töötavate
masinate poolt tekitatav (kumuleeruv) müra. Müra tekitavad karjääris töötavad
kaevandamismasinad, sh ekskavaator, frontaallaadur ja kallurauto. Kaevise väljaveoks
kasutatavatel kallurautodel on helirõhutase normeeritud. Vastavalt Eesti Vabariigi
keskkonnaministri poolt 16.12.2016. a. kehtestatud määrusele nr 71 “Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” tohib II kategooria
segaalas olla müratase päevasel ajal 60 dB ning öösel 45 dB.
Ümbruskonnale kõige häirivamat müra tekitab katendi koorimine karjääri avamisel, järgnevatel
mäetöödel asuvad töötavad masinad katendivalli varjus ja karjäärisüvendis, mis hinnanguliselt
vähendab mürataset kuni 10 dB võrra. Tegemist on juba tegutseva karjääriga, seega katendi
koorimise etapp on suuresti juba läbitud. Karjääris liiguvad masinad süvises või puistangute
vahel, mis tekitavad müratõkke ja alandavad mürataset.
Kibuna II kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaale lähimad elamud asuvad ca 120 m kaugusel
kagu suunas Nuka kinnistul (tunnus 29701:001:0453), ca 200 m kaugusel loodes Indreku kinnistul
(tunnus 29702:001:0170), ca 214 m kaugusel läänes Männiku kinnistul (tunnus 72601:001:0958)
ning ca 340 m kaugusel kagus Tammemäe kinnistul (tunnus 72501:001:0160). Lähtuvalt
väljastatud keskkonnaloast on arendaja Otsarimetsa ja Lepiku kinnistute vahele rajanud
müratõkkevalli ning säilitanud 100 m laiuse kõrghaljastusega ala, mis aitab mürataset karjääris
lokaliseerida. Ka teisel pool maavara väljaveoks kasutava Munalaskme tee ja Indreku kinnistu
elamu vahele jääb vähemalt 100 m laiune metsariba, mis minimeerib kaevandamise müra
võimalikku levikut elamu õuealani.
Kibuna II kruusakarjäär külgneb Kibuna liivakarjääriga, mistõttu pidas Keskkonnaamet 2021.
aastal vajalikuks müra eksperthinnangu koostamist kahe karjääri koostöötamisel tekkivate
võimalike kumulatiivsete mõjude kohta. Kirjeldatud ühine eksperthinnang mõlema taotletava
mäeeraldise kohta esitati 23.02.2021 (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2021.a, töö nr 21/3331;
registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis 25.02.2021 nr DM-109924-17) ning selles on
käsitletud kahe karjääri paralleelset tegevust.
Kibuna II kruusakarjääris tehakse mäetöid päevasel ajal. Lubatud tööaeg karjääris on tööpäevadel
kella 8.00...17.00. Nädalavahetustel ja riiklikel pühadel on töötamine karjääris keelatud. Maavara
kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris töötavad
kaevandamismasinad. Ekskavaatori, kopplaaduri ja kallurite müratase jääb vahemikku 90...110
dB, sõelumissõlme müratase kuni 110 dB piiresse. 2021. aasta müra modelleerimise tulemusena
selgub, et müratase ei ületa lähima elamu, 120 m kaugusel Nuka kinnistu õuealal (tunnus
14(26)
EELNÕU
30.04.2026
29701:001:0453) lubatud 60 dB.
Müra modelleerimisel on arvesse võetud kõiki mäeeraldisel töötavaid mäemasinaid ja
tööprotsesse ning nende maksimaalseid töötamisega kaasnevaid helirõhutasemeid. Seetõttu
iseloomustavad modelleerimistulemused suurimat võimalikku müra levikut
tootmisterritooriumil. Lähtutud on pigem halvemast olukorrast, kus mets müra tõkestajana
puudub ning müra levikut on modelleeritud vaba helivälja tingimustes.
Eksperthinnangus on modelleerimise tulemusi arvesse võttes järeldatud, et taotletavalt
mäeeraldiselt ega selle teenindusmaalt ei levi väljapoole ülenormatiivset mürataset.
Mäeeraldise piirile rajatud katendivallid aitavad müra levikut lokaliseerida. Kaevandamise
edenedes kujuneb karjääride aladele maapinna süvend, mis loob täiendava efekti müra leviku
tõkestamiseks. Leevendusmeetmetena on välja pakutud järgmist:
1. maavara kaevandamisel mäeeraldise piiril tundlike objektide juures kasutada võimalusel
korraga ainult ühte töötavat masinat (näiteks ekskavaatorit);
2. mürahäiringu minimeerimiseks väljata maavara mäeeraldise piiril tundlike objektide juures
võimalikult kiiresti;
3. viia müraallikad esimesel võimalusel astangu alla ja hoida karjääri põhjal;
4. mitte paigutada suurimat müraallikat (purustus-sorteerimissõlm) mäeeraldise piiridele
lähemale kui 50 m;
5. suurendada katendivallide kõrgust müra leviku efektiivsemaks tõkestamiseks;
6. mäeeraldise piiride lähistel vältida kaevandamist hommikusel ja õhtueelsel ajal, mis kohalikud
elanikud viibivad tõenäolisemalt kodus;
7. säilitada metsa võimalikult palju karjääride teenindusmaadel.
Kibuna II kruusakarjääri naabruses asuvad ka Kibuna liivakarjäär ja Kibuna III liivakarjäär,
millest tänaseks on kaevandamisega alustatud vaid Kibuna II mäeeraldisel. Kuivõrd
keskkonnaload kehtivad 2028 – 2030. aastani, siis võib esineda olukordi, kus kõik karjäärid
töötavad samaaegselt ja esineb häiringute (müra, tolm) kumuleerumine nii kaevandamisel kui
maavara väljaveol. Kibuna II ja Kibuna III mäeeraldised kuuluvad samale arendajale, millest
tulenevalt on arendajal võimalik tööd korraldada nii, et tekkivad häiringud oleksid minimaalsed
(nt mitte töötada samaaegselt mõlemad karjääris ja mäeeraldiste piiril mitme masinaga korraga,
purustus-sorteerimissõlm paigutada elamutest võimalikult kaugele).
Kibuna ja Kibuna II mäeeraldistel kaevandamisel aitab müra levikut Nuka kinnistul asuvale
õuealale takistada säilitatud kõrghaljastus, rajatud müratõkkevallid ning karjääri tekkinud süvend,
mis müra omakorda lokaliseerib ja süveneb loa muutmisel. Kaebuste esitamisel tuleb
kaevandamisloa omanikul aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara väljaveo tingimustes mõõta
mürataset kaebuse esitaja katastriüksusel ning piirnormide ületamisel korraldada koheselt karjääri
töö selliselt, et ületamisi ei esineks. Karjääris on lubatud kasutada ühte sõelumiskompleksi ja ühte
purustus-sorteerimissõlme ainult ploki 4 aT põhja osas ja ploki 3 aT lääne nurgas, lähimatest
elamutest vähemalt 200 m kaugusel ning tingimusel, et samal ajal kõrval asuvas Kibuna III
karjääris purustussõlm ei tööta. Olulist negatiivset koosmõju piirkonna teiste karjääridega
15(26)
EELNÕU
30.04.2026
lähimate elamute õuealadele eeldatavalt ei esine. Samas ei ole välistatud ebasoodsa koosmõju
(müra ja tolmuhäiring) tekkimine juhul, kui kõik kolm karjääri töötavad korraga koos. Seega
peavad lubade omanikud täitma kõiki loale kantud või edaspidi kantavaid kõrvaltingimusi ning
tegema omalt poolt kõik võimaliku, vähendamaks tekkivate keskkonnahäiringute esinemist ning
levimist.
Eeltoodu alusel jäävad kehtival keskkonnaloal kehtima järgmised müraga seotud
kõrvaltingimused:
• Päidre Põllud OÜ kohustub rajama Otsarimetsa ja Lepiku (katastritunnus
29701:001:0449) kinnistute vahele 3 m kõrguse müratõkkevalli enne kaevandamistegevuse
alustamist ning säilitama kõrghaljastusega ala 100 m ulatuses Lepiku kinnistust põhja
poole (mäeeraldise ja teenindusmaa alal Otsarimetsa kinnistu piirides).
• Kaebuste esitamisel tuleb kaevandamisloa omanikul aktiivse kaevandamistegevuse ja
maavara väljaveo tingimustes mõõta mürataset kaebuse esitaja katastriüksusel ning
piirnormide ületamisel korraldada koheselt karjääri töö selliselt, et ületamisi ei esineks.
• Karjääri lubatud tööaeg on esmaspäevast reedeni ajavahemikus 08.00-17.00.
Puhkepäevadel ja riigipühadel ei ole karjääris töötamine lubatud.
• Tolmu leviku tõkestamiseks peab vastavalt liiklusseaduse § 34 lõikele 6 mäeeraldiselt väljuv
sõiduki veos vastavalt oma eripärale olema paigutatud, kinnitatud ja kaetud nii, et see ei
ohusta inimest ega keskkonda, ei põhjusta varalist kahju ega takista liiklust.
• Karjääris on lubatud kasutada ühte sõelumiskompleksi ja ühte purustus-sorteerimissõlme
ainult ploki 4 aT põhja osas ja ploki 3 aT lääne nurgas, lähimatest elamutest vähemalt 200
meetri kaugusel ning tingimusel, et samal ajal kõrval asuvas Kibuna III karjääris
purustussõlm ei tööta.
Osakesed (tolm)
Liiva ja kruusa kaevandamisel on võimalikeks osakeste ehk tolmu allikateks maavara
ammutamis- ja laadimisprotsessid ning toodangu väljaveoga seotud transport. Osakeste
eraldumine mäeeraldisel toimuvatest tööprotsessidest sõltub kaevandamise tehnoloogiast,
kaevise kohapealsest töötlemisest kui ka ilmastikutingimustest (tuul, sademed jne). Transpordil
kaasneb tolmu eraldumine kruuskattega teedel liiklemisel transpordivahendite (eriti raskeveokite)
ratastelt ning lahtistelt koormatelt. Veose katmise nõuded on toodud liiklusseadustikus ja selle
alamaktides.
Kibuna II kruusakarjääris kaevandatakse keskmiselt 50 tuh m³ täiteliiva ja täitekruusa aastas.
Tolm tekib laadimisprotsessi käigus materjali kukkumisel kallurisse, sõelumissõlme või
puistangusse ja karjäärisisesel transpordil kuival ajal. Transpordist tingitud tolmu leviku
piiramiseks tuleb karjääri siseteid kuival aastaajal vajadusel niisutada.
Liiva ja kruusa laadimisel purustisse, materjali purustamisel, purustatud materjali kukkumisel
sõelurisse, materjali sorteerimisel/sõelumisel, sõelutud materjali kukkumisel puistangusse,
purustatud ja sorteeritud materjali laadimisel lattu ning purustatud ja sorteeritud materjali
laadimisel kallurisse on Kibuna II kruusakarjääri tingimustes PMsum emissiooni faktoriks
0,00049 kg/t ning PM10 faktoriks 0,00023 kg/t. Aastase kaevandamise mahu 50 tuh m3 korral on
16(26)
EELNÕU
30.04.2026
tahkete osakeste summaarne heitkogus Kibuna II kruusakarjääri mäeeraldisel kaevandamisel kuni
0,4101 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja
saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav
õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata.
Kuna kaevandamine toimub mehhaaniliselt, piirdub potentsiaalne mõju veekvaliteedile heljumi
tekke ja masinates kasutatud õlide ja kütuste sattumisega põhjavette. Heljumi levik põhjaveekihis
on äärmiselt lokaalne, kuna madal veevoolukiirus settepoorides tagab suuremate (aleuriidi ja
liiva) osakeste kiire välja settimise. Mõju piirkonna veerežiimile on minimaalne, kuna
kaevandamine toimub vee alt ilma veetaset alandamata. Mõju põhjavee keemilisele koostisele on
liiva kaevandamisel reeglina seotud kasutatava tehnika avariiolukordadega. Kuna kasutatav
tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik, et esineb nende
lekkeid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus
väike ja lekked kiiresti avastatavad. Samas avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui
mõnes teises rasketehnikaga seotud tegevusalal (nt põllumajandus).
Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määrusele nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja
saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav
õhusaasteluba" ja selle lisale on õhusaasteluba vaja kui kaevandamise käigus eraldub ühe aasta
jooksul atmosfääri tahkeid osakesi enam kui 1 tonn.
Seletuskirjas toodud arvutuste kohaselt jääb heitkogus alla keskkonnaministri 14.12.2016
määrusega nr 67 kehtestatud künnise 1 tonn/aastas. Taotleja on teadlik, et künnise ületamisel tuleb
juurde taotleda õhusaasteluba.
Ülenormatiivse tolmu kontsentratsiooni levimine mäeeraldise piiridest välja võib juhtuda
ekstreemumitel ehk halbade tingimuste kokkulangemisel (suur tuulekiirus, kuivad tingimused,
tööesi on vahetult mäeeraldise piiril).
Keskkonnaloa omajal tuleb võtta kasutusele kõik võimalikud meetmed häiringute vähendamiseks
ning olemasoleval keskkonnaloal jäävad kehtima järgmised kõrvaltingimused:
• Sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5 °C, tuleb
karjääris kasutatavaid teid ja valmistoodangu puistanguid kasta või töödelda pidevalt
vastavate vahenditega õhusaaste leviku vältimiseks. Kui kaevandamist (maapõueseaduse
§ 6 alusel) ei toimu, ei ole kohustust teid kasta.
Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn
Valgus-, soojus-, kiirgus- ega lõhnareostust tegevusega ümbruskonnale eeldatavalt ei kaasne.
Vibratsioon
17(26)
EELNÕU
30.04.2026
Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevatest õigusaktidest on karjääris töötavale tehnikale kehtestatud
vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Karjääris töötav tehnika peab vastama kehtestatud
normidele. Kibuna II kruusakarjääris ei viida läbi lõhkamisi, seega vibratsiooni tekkimist
kavandatava tegevuse elluviimisel ette näha ei ole.
3.1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine
Jäätmeseaduse § 7¹ lõike 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud
maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise
töö tulemusena. Selle kohaselt võib mäeeraldisel kirjeldatud tegevuse tulemusel
kaevandamisjäätmeteks kvalifitseerida kooritud katendit (kokku ca 30 tuh m³). Kaevandamise
käigus tootmisjäätmeid ei teki, kogu kasulik materjal turustatakse.
Taotluse kohaselt korrastatakse karjäär metsamaaks. Korrastamiseks mittevajalik katend
võõrandatakse. Eelnevale tuginedes ei ole antavale keskkonnaloale jäätmete eriosa lisamine
vajalik.
Karjäärialale on keelatud prügi ladustada. Keskkonnale ohtlikud jäätmed tuleb koguda teistest
jäätmetest eraldi (määrdeõlid, pliiakud, patareid, õlised kaltsud jms) ja käidelda nõuetekohaselt
(viia jäätmejaama vms).
3.1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite
suurus
Kaevandamisel tuleb rangelt jälgida, et ei satuks kütust või õli pinnasesse. Mäetöödel on
potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Selle tulemusel võib
pinnasesse sattuda diiselkütust ja/või määrdeaineid, millega võidakse saastada nii pinnast kui ka
vett. Selle vältimiseks tuleb pidevalt jälgida masinate tehnilist seisundit ning planeerida karjääri
projektis avariide likvideerimise viisid.
Tuleb tagada kütte- ja määrdeainete pinnasesse sattumise vältimiseks ettenähtud kaitsevahendite
olemasolu ja korrashoid. Remontimine peab toimuma selleks ettenähtud kohtades. Võimaliku
tekkinud reostuse likvideerimiseks peab olema karjääris töötajatel teada kindel tegevusplaan.
Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu.
Teadaolevalt puuduvad mäeeraldise mõjupiirkonnas alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid
on ületatud või võidakse ületada
3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond
3.2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuv või planeeritav tegevus
Kibuna II kruusakarjäär asub Harju maakonnas Saue vallas Kibuna külas eraomandisse
kuuluvatel kinnistutel Männisalu (katastritunnus 72501:001:0966, registriosa nr 3519550) ja
18(26)
EELNÕU
30.04.2026
Otsarimetsa (katastritunnus 72501:001:0965, registriosa nr 3519550) Kibuna kruusamaardlas
(registrikaardi nr 976). Tegevus toimub kahel lahustükil, mille vahele jääb Männiku-Veera tee L1
(katastritunnus 72501:001:0967, registriosa nr 3519550).
Kibuna II kruusakarjäär piirneb vahetult ida poolt Kibuna karjääri (katastritunnus
72601:001:1228) ja Kadaka (katastritunnus 29701:001:0447) kinnistutele jääva Kibuna
kruusamaardla ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokiga 2 ja täiteliiva aktiivse tarbevaru plokiga 1,
kuhu on antud keskkonnaluba nr KL-513096 maavara kaevandamiseks AS-le A&P Mets.
Kibuna II kruusakarjääri mäeeraldisele lähimad elamud asuvad ca 120 m kaugusel idas Nuka
kinnistul (tunnus 29701:001:0453), ca 200 m kaugusel loodes Indreku kinnistul (tunnus
29702:001:0170), ca 250 m kaugusel läänes Männiku kinnistul (tunnus 72601:001:0958) ning ca
350 m kaugusel kagus Tammemäe kinnistul (tunnus 72501:001:0160).
Taotletavast Kibuna II kruusakarjääri mäeeraldisest idas ca 500 m kaugusel kulgeb Tallinn-
Riisipere raudteetrass (tunnus 4071835). Teisel pool raudteetrassi asub Kaasiku küla
tiheasustusega piirkond. Mäeeraldise teenindusmaa piirist ca 40 m kaugusel põhjas kulgeb
Munalaskme-Laitse tee (tee nr 11381). Kibuna II kruusakarjääri mäeeraldise kahe lahustüki
vahele jääb Männiku-Veera tee L1 (katastritunnus 72501:001:0967; tee nr 2971003).
3.2.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik
mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime)
Kibuna II kruusakarjääri alal on geoloogilised uuringud teostatud 2020, 2022 ja 2024 aastal ning
uuringu tulemused on kinnitatud aruannetes “Kibuna II uuringuruumi kruusa varu geoloogiline
uuring (varu seisuga 01.02.2020)” (Maavarauuringud OÜ, töö nr 19-283, EGF: 9345), “Kibuna
kruusamaardla Kibuna III uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2022)”
(OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 21/3708, EGF: 9566) ning „Kibuna kruusamaardla Kibuna
IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2024)“ (OÜ Inseneribüroo
STEIGER, 2024, töö nr 24/5012, EGF: 9936). Viimase uuringu põhjal on arvele käesoleva
taotlusega taotletav varu.
Kibuna II kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaa asub ebatasase reljeefiga alal, mida läbib
loode-kagusuunaline madal (2-3 m kõrgune) seljandik. Kibuna II kruusakarjääri abs kõrgused
varieeruvad vahemikus 31,0-36,7 m.
Kasuliku kihi moodustab Kibuna II kruusakarjääris kruus eriteralise liiva, veeriste ja munakatega
(täitekruus) ning täiteliiv. Kruusas esinevate savi- ja tolmuosakeste (31,5 mm) sisaldus on
mäeeraldise piires samuti varieeruv, jäädes vahemikku 22-52%. Kruusasem materjal, kus
osakeste >31,5 mm sisaldus jääb 48-50% piiresse levib kruusaploki 3 aT kesk-lõunaosas. Kõige
paksem on kasulik kiht kruusaploki 3 aT põhjaosas, kus selle paksus ulatus 2,5-2,6 meetrini.
Õhem kiht on edelaosas (kuni 0,5 m). Täiteliivas esinevate savi- ja tolmuosakeste (31,5
mm) sisaldus liivas on 24,6%. Täiteliiva kasuliku kihi paksus on vahemikus 0,9-2,8 m (keskmiselt
1,8 m). Käesoleva taotlusega hõlmatavate plokkide keskmine kruusa fraktsiooni (>2 mm) sisaldus
19(26)
EELNÕU
30.04.2026
on ca 40% ja peenosise sisaldus (<0,063 mm) on keskmiselt ca 20%. Kasuliku kihi keskmine
paksus plokkides 7 ja 8 aT on 1,8 – 1,9 m. Kasuliku kihi lamamiks on lubjakivi, mis jääb abs
kõrguste ca 28 – 33 m vahemikku.
Kruus-liiv looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatu loodusvaraga ning puudub
looduskeskkonna vastupanuvõime. Kaevandamise käigus muutub ka loodusmaastik täielikult,
kuid see on hilisemalt taastatav karjääriala korrastamisega. Kibuna II kruusakarjäär kavandatakse
korrastada metsamaaks. Karjääris kaevandamise käigus ja korrastamisel veetaset ei alandata ja
olemasolevat veerežiimi ei muudeta.
3.2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete
alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade,
Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega
kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasustusega alade ning kultuuri-
või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest
Maavara kaevandamisega kaasneb mäeeraldise piires mäetööde käigus maastiku muutus ja
olemasoleva taimkatte hävimine. Planeeritav tegevus sarnaneb oma olemuselt ehitustegevusega.
Nagu iga ehitustegevusega, võib ka maavara kaevandamisega kaasneda keskkonnahäiringuid.
KeÜS § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne
ebasoodne mõju keskkonnale. Keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneda võivateks
peamisteks keskkonnamõjudeks on kaevandamise tehnoloogilise protsessiga kaasnev müra ja
osakeste heide välisõhku ning mõju maastikule ja maakasutusele, samuti kaitstavatele liikidele.
Kaevandamistegevusega kaasneda võiva osakeste heitme või müra häiringu mõju ei ulatu
kaevandamistegevuseks kasutatavale tehnoloogiale õigusaktidega seatud tehnilistest piirangutest
ja väljatava maavara looduslikust niiskusest tulenevalt eeldatavalt kaugemale kui 250 m. Kuivema
ilma korral, avamaal võib toodangu transportimisel välisõhku paiskuv osakeste kogus tugevama
tuule korral kanduda ka mainitust kaugemale. Selliste olukordade vältimiseks seatakse
keskkonnaloale kõrvaltingimused asjakohaste leevendusmeetmete rakendamiseks (ptk 3.3.4.).
Kaevandamistegevus toob endaga kaasa maastiku pikaajalise või püsiva muutumise. Samas on
näiteks majanduslikust aspektist oluline ka taastumatute maavarade jätkusuutliku kasutamise
tagamine. Karjääri töötamise jooksul looduslik mitmekesisus paratamatult vaesub. See saab
hakata taastuma peale karjääri korrastamist.
Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine taotletava karjääri mõjupiirkonnas alasid, kus
õigusaktidega kehtestatud nõudeid oleks ületatud või võidakse ületada.
Taotletav ala ei kattu looduskaitse- ega Natura 2000 alaga, samuti ei jää sinna kaitse all olevate
liikide leiukohti ega elupaiku.
Lähim looduskaitseline objekt Munalaskme park jääb ca 2,2 km kaugusele lääne-edela suunda.
Lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv Vansi loodusala (tunnus:
20(26)
EELNÕU
30.04.2026
RAH0000659) jääb ca 2,5 km kaugusele kirde suunda. Kuna kavandatava tegevusega kaasneda
võiv negatiivne keskkonnamõju võib ulatuda kuni ca 250 m kaugusele, siis kavandatavast
tegevusest tekkida võivad negatiivsed mõjud ei ulatu Munalaskme pargini ega Natura 2000
võrgustikku kuuluva Vansi loodusalani.
Kaljukotkas
Kibuna II kruusakarjäärist ca 5,2 km kaugusele jääb I kaitsekategooria linnuliigi kaljukotka
elupaik (KLO9128611), mille territooriumil on viimastel aastatel olnud pesa asutatud.
Kaljukotkas on kõige suuremapindalalisema elupaiganõudlusega kotkaliik Eestis. Kaljukotkas
eelistab pesitseda ühes ja samas pesas pikki aastaid, kuid looduslikud tegurid või inimhäiring
sunnib liiki pesapaika vahetama. Tavaliselt eelistab paar edasi kasutada juba kasutuses olevat
toitumisala (sood), kuid uus sobilik pesapaik võidakse leida mitme kilomeetri kauguselt teiselt
poolt sood.
Liigil pesitsemiseks kasutatav territoorium hõlmab tuumalana 2 km raadiust ala ümber pesa ning
kodupiirkonnana 5 km raadiust ala ümber pesa. Olulise negatiivse mõjuga on ka tuumaladel ja
kodupiirkonnas esinevatel sobivatel elupaikadel paiknev mürarikas tööstus (karjäärid vms) ning
muud häirimist põhjustavad arendused (sh teed).
Käesoleva Kibuna II kruusakarjääri keskkonnaloa muutmise menetluse puhul on tegemist loa
pikendusega ning karjääri sügavuti laiendamisega ilma veetaset alandamata. Tänaseks on
mäeeraldise maa-alalt mets raadatud, katend enamuses kooritud. Karjääriala pole liigile sobilik
elupaik, sealne tegevus suure tõenäosusega liigi pesitsuspaiga kvaliteeti ei mõjuta.
Must-toonekurg
Kibuna II kruusakarjääri lähialadele on registreeritud kaks I kaitsekategooria must-toonekure
(Ciconia nigra) püsielupaika:
1.Kordi must-toonekure püsielupaik (KLO3000488) ca 5,5 km kaugusel
2.Vasalemma must-toonekure püsielupaik (KLO3000489) ca 3 km kaugusel.
Eesti Punase nimestiku andmetel on must-toonekurg Eestis väljasuremisohus. Tegemist on I
kaitsekategooria kaitsealuse liigiga, mis tähendab, et tagada tuleb kõigi teadaolevate elupaikade
kaitse. Must-toonekure kaitse tegevuskava (edaspidi tegevuskava) kohaselt on liigile olulisteks
ohuteguriteks toitumisalade kvaliteedi langus, metsamassiivide killustumine ja puistu
mitmekesisuse vähenemine ning pesitsusaegsed toitumisalade häiringud. Raadio- ja satelliit-
telemeetriliste uuringute andmetel võivad vanalinnud käia toitumas isegi kuni 40 km kaugusel
poegadega pesadest. Liik on inimpelglik ja tundlik häiringute suhtes, millest lähtuvalt on kinnistu
edaspidine võimalik kasutusotstarbe muutus (sh karjääri laiendamine, sügavdamine ja sellest
tulenevad häringud- müra, tolm, kuivendused) liigile eeldatavalt negatiivse mõjuga, vähendades
nii võimalikku toitumisala.
21(26)
EELNÕU
30.04.2026
Planeeritud karjäärialale ei jää veekogusid, liigi toitumisala raadius on suur ja karjääridega
kaasnevad müra, tolm ja kuivendus võivad mõjutada sealset veerežiimi ja toitumisala kvaliteeti.
Käesoleva Kibuna II kruusakarjääri keskkonnaloa muutmise menetluse puhul on tegemist loa
pikendusega ning karjääri sügavuti laiendamisega ilma veetaset alandamata. Tänaseks on
mäeeraldise maa-alalt mets raadatud ning katend enamuses osas kooritud. Karjääriala pole liigile
sobilik elupaik, sealse tegevusega ning kaevandustegevuse sügavuti laiendamisega ei kaasne
keskkonnahäiringute kasvu määral mis must-toonekure potentsiaalseid toitumisalasid täiendavalt
märkimisväärselt mõjutaksid.
Karjäär ei asu tiheasustusalal ning sellel puuduvad kultuurimälestiste registrisse kantud kultuuri-
või arheoloogilise väärtusega alad.
3.2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond
KeÜS § 23 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale
keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes
viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul
põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka
selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga
reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning kui
see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed. Keskkonnaloa omanikul on kohustus
hüvitada kaevandamisega tekitatud kahju sõltumata oma süüst (MaaPS § 93 lõige 1).
Kibuna II kruusakarjääris kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks
maastikupildi visuaalne muutumine, müra, osakesed (tolm) ja võimalik mõju põhjaveele.
Ümbruskonna maad (mis ei ole hõlmatud kaevandamisega) on valdavalt kasutuses
maatulundusmaana (põllu- ja metsamaad), läheduses asub ka elamumaid ja majapidamisi.
Tegemist on hajaasustusega.
Kibuna II kruusakarjääri mäeeraldisele lähimad elamud asuvad ca 120 m kaugusel idas Nuka
kinnistul (tunnus 29701:001:0453), ca 200 m kaugusel loodes Indreku kinnistul (tunnus
29702:001:0170), ca 250 m kaugusel läänes Männiku kinnistul (tunnus 72601:001:0958) ning ca
350 m kaugusel kagus Tammemäe kinnistul (tunnus 72501:001:0160).
Lähipiirkonnas suurtööstusi ei ole.
Kaevandamisel veetaseme alandamist (vee väljapumpamist ega ärajuhtimist) ei toimu. Võimalik
mõju põhja- ja pinnaveele on seotud kaevandamiseks kasutatavate seadmete avariiolukordadega.
Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik,
et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades, on
lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad.
22(26)
EELNÕU
30.04.2026
Maavara kaevandamisel tekkiv tolmu kogus on minimaalne tulenevalt liiva looduslikust
niiskusest. Transpordil tekkiva õhusaaste vältimiseks tuleb karjäärisiseseid teid regulaarselt
niisutada või töödelda vastavate vahenditega. Väljaspool mäeeraldist ja selle teenindusmaad
asuvate avalikus kasutuses olevate teede korrashoiu eest vastutab tee omanik, sõlmides vajadusel
selleks vajalikke kokkuleppeid teed kasutada soovivate isikutega. Häiringute leevendamiseks
tuleb vajadusel kasutusele võtta vajalikud meetmed.
Tasakaalu hoidmine inimeste heaolu ja kaevandamistegevuse vahel on oluline. Mõistetavalt võib
tulenevalt iga indiviidi isiklikust tundlikkusest olla maavarade kaevandamisel ebasoodne mõju
vaatamata võimaliku häiringu õigusaktides sätestatud normeeritud piiridesse jäämisel. Kuivõrd
keskkonnaloa muutmisest keeldumiseks pole alust, on otstarbekas kaaluda keskkonnaloale
kõrvaltingimuste lisamist tekkida võivate keskkonnahäiringute vähendamiseks.
3.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele
Eelnevast lähtudes võivad Kibuna II kruusakarjääri mäeeraldisel kaevandamistegevusega
kaasnevateks peamisteks mõjudeks olla mõju välisõhule (tolm, müra) ja maastikule. Mõju
veekogudele ning põhjaveele ei ole eeldada.
3.3.1. Mõju suurus, mõjuala ulatus, mõju ilmnemise tõenäosus ja aeg, mõju laad, tugevus,
kestus, sagedus ja pöörduvus
Keskkonnaamet käsitleb kavandatava tegevuse mõjualana Kibuna II kruusakarjääri mäeeraldise
teenindusmaad ning ca 200-250 m ümber selle, kuna nii kaugele võib teoreetiliselt ulatuda müra-
või tolmuhäiring. Arvutuslikult jäävad mõju suurused kehtestatud piirnormidesse, kuid vajadusel
tuleb teostada kontrollmõõtmisi.
Kaevandamistegevusega kaasnevad häiringud avalduvad kaevandamise käigus keskkonnaloa
kehtivusaja jooksul. Perioodil, kui kaevandamist ei toimu, kavandataval tegevusel otseseid
mõjusid ei ole v.a. visuaalne häiring.
Pärast kaevandamistegevuse lõppemist ning ala korrastamist lõpeb ka kavandatava tegevuse
mõju. Eelhinnangu kohaselt ei teki kavandatava tegevuse elluviimisel olulist negatiivset
keskkonnamõju, samas võib tekkida ümberkaudsetele elanikele tavapärasest mõnevõrra rohkem
häiringuid (müra, tolm). Siiski võib eeldada, et häiringute leevendamine on võimalik.
3.3.2. Mõju piiriülesus
Riigipiiri ülest mõju ette näha ei ole.
3.3.3. Mõju Natura 2000 võrgutiku alale
Taotletav ala ei kattu looduskaitse- ega Natura 2000 alaga, samuti ei jää sinna kaitse all olevate
liikide leiukohti ega elupaiku.
23(26)
EELNÕU
30.04.2026
Lähim looduskaitseline objekt Munalaskme park jääb ca 2,2 km kaugusele lääne-edela suunda.
Lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv Vansi loodusala (tunnus:
RAH0000659) jääb ca 2,5 km kaugusele kirde suunda. Kuna kavandatava tegevusega kaasneda
võiv negatiivne keskkonnamõju võib ulatuda kuni ca 250 m kaugusele, siis kavandatavast
tegevusest tekkida võivad negatiivsed mõjud ei ulatu Munalaskme pargini ega Natura 2000
võrgustikku kuuluva Vansi loodusalani.
Must-toonekurg (Ciconia nigra)
Must-toonekurg on väheneva arvukusega liik, kes on Eesti punase nimestiku järgi ohualdis ning
kuulub looduskaitseseaduse alusel I kaitsekategooria kaitsealuste liikide hulka. Arvukus on
langenud 1980. aastate alguse ca 250 pesitsevalt paarilt praeguseks 60–90 paarini. Liik eelistab
vanu, inimmõjust vähe häiritud, looduslikult mitmekesiseid metsi, kus on ligipääs sobivatele
toitumisaladele.Peamised ohutegurid on teadmata pesapaikade hävimine, pesitsusajal häirimine ja
toitumisalade (nt veekogude) kvaliteedi langus.
Kibuna II kruusakarjääri lähialadele on registreeritud kaks I kaitsekategooria must-toonekure
(Ciconia nigra) püsielupaika: 1.Kordi must-toonekure püsielupaik (KLO3000488) ca 5,5 km
kaugusel 2.Vasalemma must-toonekure püsielupaik (KLO3000489) ca 3 km kaugusel.
Must-toonekure kaitse tegevuskava (edaspidi tegevuskava) kohaselt on liigile olulisteks
ohuteguriteks toitumisalade kvaliteedi langus, metsamassiivide killustumine ja puistu
mitmekesisuse vähenemine ning pesitsusaegsed toitumisalade häiringud. Raadio- ja
satelliittelemeetriliste uuringute andmetel võivad vanalinnud käia toitumas isegi kuni 40 km
kaugusel poegadega pesadest. Liik on inimpelglik ja tundlik häiringute suhtes, millest lähtuvalt
on kinnistu edaspidine võimalik kasutusotstarbe muutus (sh karjääri laiendamine, sügavdamine
ja sellest tulenevad häringud- müra, tolm, kuivendused) liigile eeldatavalt negatiivse mõjuga,
vähendades nii võimalikku toitumisala.
Planeeritud karjäärialale ei jää veekogusid, mis võiksid olla liigi toitumisalad. Käesoleva Kibuna
II kruusakarjääri keskkonnaloa muutmise menetluse puhul on tegemist loa pikendusega ning
karjääri sügavuti laiendamisega ilma veetaset alandamata. Tänaseks on mäeeraldise maa-alalt
mets raadatud, katend enamuses kooritud. Karjääriala pole liigile sobilik elupaik, sealse
tegevusega ning kaevandustegevuse sügavuti laiendamisega ei kaasne keskkonnahäiringute kasvu
määral mis must-toonekure potentsiaalseid toitumisalasid täiendavalt märkimisväärselt
mõjutaksid.
Tuginedes eelnevale ei ole eeldada olulist ebasoodsat mõju must-toonekurele karjääri tegevuse
tulemusena.
3.3.4. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas
planeeritavate tegevustega
Tegemist on olemasoleva mäeeraldisega, seega on piirkond mõjutatud varasemast
24(26)
EELNÕU
30.04.2026
kaevandamisest. Ümbruskonna maad on kasutused metsa- ja põllumaana, lähim kehtiva
keskkonnaloaga karjäär on Kibuna liivakarjäär (keskkonnaluba nr KL-513096; AS A&P Mets),
mis piirneb taotletava Kibuna II kruusakarjääriga. Arvestades, et kaevandamistegevusega veetaset
ei alandata ei too mäeeraldise 1,8 - 1,9 m sügavuti laiendamine kaasa märkimisväärset negatiivset
mõjude kasvu .
Eeltoodu kokkuvõtteks võib järeldada, et ei ole ette näha olulise negatiivse koosmõju tekkimist
koos lähipiirkonna teiste tegevustega. Keskkonnaloa omanik peab siiski täitma kõiki asjakohaseid
õigusaktides sätestatud nõudeid ja loale kantavaid kõrvaltingimusi ning tegema omalt poolt kõik
võimaliku, vähendamaks tekkivate keskkonnahäiringute esinemist ning levimist.
3.3.5. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise
võimalused
Kibuna II kruusakarjääris kaevandamisega kaasneda võivaid keskkonnahäiringuid on pikemalt
käsitletud käesoleva eelhinnangu punktides 3.1.5., 3.1.7 - 3.1.8., 3.2.3.-3.2.4 ja 3.3 ning siinkohal
ei korrata. Eelhinnangus esitatud kaalutluste alusel ja lähtudes Saue Vallavolikogu 26.03.2026
otsusest nr 10 kavandab Keskkonnaamet keskkonnahäiringute leevendamiseks kanda
keskkonnaloale nr KL-512797 järgmised asjakohased kõrvaltingimused:
1. Väljavedu kaevandamisalalt peab toimuma Otsarimetsa kinnistult (katastritunnusega
29702:001:0046) mööda kaevandaja poolt rajatavat teed, mis jookseb paralleelselt Männiku-
Veera teega (teeregister nr 2971003) Otsarimetsa kinnistul.
2. Päidre Põllud OÜ kohustub rajama Otsarimetsa ja Lepiku (katastritunnus 29701:001:0449)
kinnistute vahele 3 m kõrguse müratõkkevalli enne kaevandamistegevuse alustamist ning
säilitama kõrghaljastusega ala 100 m ulatuses Lepiku kinnistust põhja poole (mäeeraldise ja
teenindusmaa alal Otsarimetsa kinnistu piirides).
3. Kaebuste esitamisel tuleb kaevandamisloa omanikul aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara
väljaveo tingimustes mõõta mürataset kaebuse esitaja katastriüksusel ning piirnormide ületamisel
korraldada koheselt karjääri töö selliselt, et ületamisi ei esineks.
4. Karjääri lubatud tööaeg on esmaspäevast reedeni ajavahemikus 08.00-17.00. Puhkepäevadel ja
riigipühadel ei ole karjääris töötamine lubatud.
5. Tolmu leviku tõkestamiseks peab vastavalt liiklusseaduse § 34 lõikele 6 mäeeraldiselt väljuv
sõiduki veos vastavalt oma eripärale olema paigutatud, kinnitatud ja kaetud nii, et see ei ohusta
inimest ega keskkonda, ei põhjusta varalist kahju ega takista liiklust.
6. Karjääris on lubatud kasutada ühte sõelumiskompleksi ja ühte purustus-sorteerimissõlme ainult
ploki 4 aT põhja osas ja ploki 3 aT lääne nurgas, lähimatest elamutest vähemalt 200 meetri
kaugusel ning tingimusel, et samal ajal kõrval asuvas Kibuna III karjääris purustussõlm ei tööta.
7. Sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5 °C, tuleb karjääris
kasutatavaid teid ja valmistoodangu puistanguid kasta või töödelda pidevalt vastavate
vahenditega õhusaaste leviku vältimiseks. Kui kaevandamist (maapõueseaduse § 6 alusel) ei
toimu, ei ole kohustust teid kasta.
8. Päidre Põllud OÜ annab tasuta Saue vallale tee teenindamiseks vajaliku maa Otsarimetsa
kinnistu ulatuses. Teemaa katastriüksuse väljamõõdistamise ning riigilõivu ja notaritasu maksab
25(26)
EELNÕU
30.04.2026
Saue Vallavalitsus.
9. Päidre Põllud OÜ korrastab Männiku-Veera tee (teeregister nr 2971003) kruusatee nõuetele
vastavaks kuni Tammemäe kinnistuni hiljemalt 30. juuniks 2023. aastaks eeldusel, et ettevõttele
kaevandamisluba väljastatakse. Kruusateelt väljasõit riigimaanteele 11381 Munalaskme-Laitse
teele ning Otsarimetsa kinnistu plokkide 3 aT ja 4 aT ülesõit korrastatakse asfaldiga.
10. Kaevandamisala korrastamisprojektis tuleb ette näha metsa istutus ning istutatavate taimede
2 aastane järelhooldus.
11. fikseeritakse Nuka kinnistu (katastritunnusega 29701:001:0453) puurkaevu (vid:
PRK0060087) veetase ja kvaliteet sõltumatu ettevõtte poolt enne kaevandusloa väljastamist.
Määrata järgmised kvaliteedinäitajad: elektrijuhtivus, pH, lahustunud hapniku sisaldus, keemiline
hapnikutarve, ammoonium, kloriidid, sulfaadid, nitraadid, naftasaadused (vastavalt
keskkonnaministri 01.10.2019 määruse nr 48 §-le 6, § 9 lg 1, § 10 lg 1;
12. Männiku-Veera tee L1 (katastritunnusega 72501:001:0967) tuleb anda tasuta üle Saue valla
omandisse enne loa väljastamist;
13. kaevandaja on kohustatud karjääri korrastamise käigus rajama Männisalu kinnistule
(katastritunnusega 72501:001:0966) sõidutee selliselt, et Männiku-Veera tee L1 kinnistult
(katastritunnusega 72501:001:0967) oleks tagatud juurdepääs Männimäe kinnistule
(katastritunnusega 72501:001:0159), et tagada juurdepääs loodavale puhkealale. Rajatav tee
antakse tasuta üle Saue vallale enne kaevandusloa kehtivuse lõppu. Vastava kohustuse tagamiseks
sõlmitakse notariaalne võlaõiguslik kokkulepe koos eelmärkega;
14. enne kaevandusloa väljastamist tuleb Männiku-Veera ja Salu-Nuka teede kasutamise ja
korrashoiu tingimused kirjalikult kokku leppida asjasse puutuvate osapoolte vahel.
Vajadusel täpsustatakse keskkonnaloale kantavate kõrvaltingimuste sõnastust keskkonnaloa
andmise korralduses.
3.4. Eelhinnangu järeldus
Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline
keskkonnamõju, kuna:
1. Kavandatav tegevuskoht ei asu kaitstaval loodusobjektil ega Natura 2000 võrgustiku alal ning
kavandatava kaevandamisega ei mõjutata ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000
võrgustiku alasid;
2. Eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamisel ei ületata kaevandamisel piirmäärasid
õhusaaste osas;
3. Eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta väljakujunenud põhjaveerežiimi,
kuna kaevandamine toimub olemasolevat veerežiimi muutmata ja reostuse teket tuleb hoolega
vältida;
4. Mäeeraldisel on looduslik maastik kaevandamistööde käigus hävinud, kuid see on
kvalitatiivselt hiljem taastatav maa-ala korrastamisega;
5. Kaevandamine ei avaldada negatiivset mõju kaitstavatele liikidele ning ebasoodsa mõju
tõhusaks ennetamiseks, vältimiseks, vähendamiseks ja leevendamiseks järgitakse keskkonnaloale
26(26)
EELNÕU
30.04.2026
kantavaid tingimusi.
KeHJS § 11 lõike 8¹ kohaselt KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama
asjakohaseid KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või
keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või
ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 järgi, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava
tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud
vajalikeks keskkonnameetmeteks.
KeHJS § 3³ lõike 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva
ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning
põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka keskkonnaseire.
KeHJS § 3³ lõike 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas keskkonnaseirega jälgitavate
näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava tegevuse iseloomu, asukoha ja
mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga. Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel
arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega.
Loa taotleja ei ole KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitanud Keskkonnaametile teavet
kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega loa taotleja
kavandab vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.
4. ÄRAKUULAMINE
Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 2² alusel XX.XX.2026 kirjaga nr DM-134565-X Kibuna
II kruusakarjääri keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja KMH
algatamata jätmise otsuse eelnõu tutvumiseks ja seisukoha võtmiseks Saue Vallavalitsusele, Päide
Põllud OÜ-le ning XX seisukoha esitamise tähtajaga XX.XX.2026.
Vastused XXX
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Siret Punnisk
juhataja
maapõuebüroo
Jürgen Ojangu 5863 5940 (maapõu)
Eike Tammekänd 5699 6334 (loodushoiutööd)
Valerija Svätskaja 5193 3976 (vesi)
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Kibuna II kruusakarjääri keskkonnaloa nr KL-512797 muutmisest teavitamine | 09.06.2023 | 1057 | 7.1-7/23/17647-4 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Keskkonnaamet |
| Kibuna II kruusakarjääri keskkonnaloa nr KL-512797 muutmise korralduse ja loa eelnõu edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks | 19.05.2023 | 1078 | 7.1-7/23/17647-3 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Keskkonnaamet |
| Kiri | 10.08.2022 | 1360 | 7.1-7/22/17647-2 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Keskkonnaamet |
| Kiri | 09.08.2022 | 1361 | 7.1-7/22/17647-1 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Keskkonnaamet |