Otsus

Alfacad OÜ Reg nr 12701966 MTR registreeringu nr EEP003034 Tel: 5332 4897 Töö nr A-17-2025

Põlva maakond, Kanepi vald, Jõksi küla, Väike-Silgu

EELPROJEKT

ÜKSIKELAMU PÜSTITAMINE

ARHITEKTUUR-EHITUSLIK OSA

Tellija: Eda Runthal tel: 53903803 e-post: [email protected]

Kinnistu omanik: Eda Runthal

Projekti koostaja: Ragnar Palm Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 (kutsetunnistus 149363) tel: 533 24897 e-post: [email protected]

Võru Märts 2026

VÄIKE-SILGU, JÕKSI KÜLA, KANEPI VALD, PÕLVA MAAKOND - ÜKSIKELAMU PÜSTITAMINE EELPROJEKT

PROJEKTI KOOSSEIS: I: SELETUSKIRI II: GRAAFILINE OSA 1. Situatsiooniskeem M 1:5000 joonis AS-1 2. Asendiplaan M 1:500 joonis AS-2 3. Vundamendi plaan M 1:100 joonis AR-1 4. Põhikorruse plaan M 1:100 joonis AR-2 5. Katuse plaan M 1:100 joonis AR-3 6. Lõige 1-1 M 1:100 joonis AR-4 7. Vaated M 1:100 joonis AR-5 8. Välimiste avatäidete spetsifikatsioon M 1:100 joonis AR-6 III: LISAD 1. Kanepi vallavalitsuse poolt 17.11.2025 väljastatud projekteerimistingimused 2511802/07641.

Alfacad OÜ / Töö nr. A-15-2025 v.01 / 13.03.2026 Projekti koostaja: Ragnar Palm lk 2 /18

VÄIKE-SILGU, JÕKSI KÜLA, KANEPI VALD, PÕLVA MAAKOND - ÜKSIKELAMU PÜSTITAMINE EELPROJEKT

I. SELETUSKIRI

1.1 ÜLDOSA 1.1.1 Üldandmed

Töö nimetus – Üksikelamu püstitamine. Ehitusprojekti tellija – Eda Runthal, Väike-Silgu, Jõksi küla, Kanepi vald, Põlva maakond. Kinnistu omanik – Eda Runthal. Projekteerija – Ragnar Palm, Alfacad OÜ. Ehitusgeodeetiliste uurimistööde andmed – alusplaanina on kasutatud väljavõtet Maa-ameti kaardiserverist. Detailplaneeringu andmed – antud alal puudub kehtiv detailplaneering. 1.1.2 Sissejuhatus Käesoleva projektiga on kavandatud Eda Runthal tellimisel Põlva maakonnas, Kanepi vallas, Jõksi külas, Väike-Silgu kinnistule üksikelamu püstitamine. Käesoleva eelprojekti koostamise eesmärk on ehitusloa taotlemine Kanepi vallavalitsuselt ning ehitusmahtude hindamine.

● hoone nimetus: Üksikelamu. ● peamine kasutamise otstarve: 11101 Üksikelamu. ● kinnistu andmed: Põlva maakond, Kanepi vald, Jõksi küla, Väike-Silgu; 8066,0 m2 (Elamumaa 100%,

katastritunnus 28401:001:1222). Hoone arvestatav tööiga on 50 aastat. Projekteerimisel on lähtutud kinnistu omaniku soovidest, väljastatud projekteerimistingimustest, Eesti ehituses kehtivate õigusaktide ja normdokumentide loetelust (ET-2 0199-0357) ning heast ehitustavast (ET-1 0207-0068). Aluseks on võetud järgmised olulised õigusaktid ja normdokumendid:

● Ehitusseadustik; ● Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus; ● EVS 932:2017 “Ehitusprojekt”; ● Majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015 määrus nr 97 “Nõuded ehitusprojektile“; ● Siseministri määrus 30.03.2017 nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded “; ● Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid. Sotsiaalministri 4 märtsi 2002. a. Määrus nr 42. ● Majandus- ja taristuministri määrus 02.07.2015 nr 85 " Eluruumile esitatavad nõuded"; ● Majandus- ja taristuministri 11.12.2018 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded“; ● Majandus- ja taristuministri 5.06.2015 määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise

metoodika“; ● EVS 840:2017 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes; ● Kanepi vallavalitsuse poolt 17.11.2025 väljastatud projekteerimistingimused 2511802/07641.

Alfacad OÜ / Töö nr. A-15-2025 v.01 / 13.03.2026 Projekti koostaja: Ragnar Palm lk 3 /18

VÄIKE-SILGU, JÕKSI KÜLA, KANEPI VALD, PÕLVA MAAKOND - ÜKSIKELAMU PÜSTITAMINE EELPROJEKT

1.2.2.1 Nõuded tööde kvaliteedile

Ehitustööde teostamisel, samuti ehitise püstitamisel kasutatavate toodete valmistamisel,transpordil montaažil tuleb protseduuride ja nõuete osas järgida vastavaid tegevusi ja tooteomadusi reguleerivaid standardeid ja juhendmaterjale. Kõigi kasutatavate ehitustoodete ja materjalide vastavus kasutusotstarbele peab olema kinnitatud vastavussertifikaatidega (toimivusdeklaratsiooniga). Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded on määratud käsiraamatutes Maa RYL 2010, Tarindi RYL 2010 ja sisetööde RYL 2013 Ehitise kasutusiga on 50 aastat, klass D (EPN 15.1 ja EPN 11.1 p3). Hoone tööea jooksul peavad hoone kõik kandvad tarindid, tarindi osad, samuti ligipääsmatud isolatsioonid (hüdroisolatsioon, aurutõke, soojustus) säilitama oma töökõlblikkuse. Mittekandvate tarindite ja tarindi osade, samuti ligipääsetavate isolatsioonide (katusekate, pööningu põranda soojustus) töökõlblikkus võib ammenduda varem, kuid nende tugevus püsivus ja tuleohutus peavad olema tagatud nende asendamiseni. Maa-aluste vee- ja kanalisatsioonitorustiku kasutusiga tuleb ehitada kasutuseaga 50 aastat. Maa-alustel kaabelliinidel peab kasutusiga olema 20 aastat. Hoone ventilatsioonisüsteemide, soojaveetorustike peab olema vähemalt 20 aastat. Hoone külmaveetorustiku, kanalisatsiooni ja küttesüsteemi kasutusiga peab olema 50 aastat. Ehitusaegse järelevalve tase IL2 (EVS-EN1990:2002+NA:2002).

Alfacad OÜ / Töö nr. A-15-2025 v.01 / 13.03.2026 Projekti koostaja: Ragnar Palm lk 4 /18

VÄIKE-SILGU, JÕKSI KÜLA, KANEPI VALD, PÕLVA MAAKOND - ÜKSIKELAMU PÜSTITAMINE EELPROJEKT

1.2 ASENDIPLAAN 1.2.1 Vastavus lähteandmetele Käesolev projekt vastab kehtivale õigusaktidele ja tellija soovidele. 1.2.2 Olemasolev olukord 1.2.2.1 Paiknemine

Väike-Silgu kinnistu asub Põlva maakonnas, Kanepi vallas, Jõksi külas. 1.2.2.2 Olemasolev hoonestus Antud kinnistul olemasolev hoonestus puudub. 1.2.2.3 Olemasolev reljeef Kinnistu reljeef on kaldega lõuna suunas. Püstitatava üksikelamu alune maa-ala on samuti kallakuga, keskmise kõrgusega ca 134 m merepinnast. 1.2.2.4 Olemasolev haljastus Kinnistu on enamuses osas haljastatud. Kinnistu on kaetud madalhaljastusega ning lõunaosas esineb ka üksikuid puid. 1.2.2.5 Olemasolev tänavatevõrk ja juurdesõidud. Kinnistule juurdepääs on põhjast 18123 Silgu-Jõksi teelt. 1.2.3 Plaanilahendus

1.2.3.1 Hoonete ja rajatiste paigutus

Püstitatav elamu paikneb kinnistu põhjaosas. Hoone esifassaad on suunatud põhja. 1.2.4 Vertikaalplaneering 1.2.4.1 Vertikaalplaneerimise lahenduse lähtetingimused

Antud projekti raames kinnistu üldist vertikaalplaneeringut ei muudeta. Tuleb jälgida, et vesi valguks hoonest eemale ning tehakse vastavad korrektuurid ehitamise käigus. Sadeveed juhitakse haljasaladele ja immutatakse pinnasesse. Sademevee immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. 1.2.4.2 Hoone paiknemiskõrgus Püstitatava elamu ±0,000=+134,5. Elamu maksimaalne kõrgus on 6,1 m maapinnast.

1.2.4.3 Sademevee käitlemine Sademevesi immutatakse maapinda oma kinnistu piires.

Alfacad OÜ / Töö nr. A-15-2025 v.01 / 13.03.2026 Projekti koostaja: Ragnar Palm lk 5 /18

VÄIKE-SILGU, JÕKSI KÜLA, KANEPI VALD, PÕLVA MAAKOND - ÜKSIKELAMU PÜSTITAMINE EELPROJEKT

1.2.5 Teed ja platsid 1.2.5.1 Juurdesõidutee Kinnistule juurdepääs on põhjast. Olemasolevat juurdepääsu antud projektiga ei muudeta.

1.2.5.2 Krundisisesed teed ja platsid Kinnistusisesed plats ja sissesõidutee on projekteeritud betoonist tänavakivisillutisena. 1.2.6 Haljastus ja heakorrastus 1.2.6.1 Olemasolev, säilitatav haljastus

Olemasolevat haljastust käesoleva projektiga ei muudeta. Kinnistu põhjaserva rajatakse elupuuhekk. 1.2.6.2 Ehitusprojektiga ettenähtud kõrghaljastus Käesoleva ehitusprojektiga kõrghaljastust ei rajata. 1.2.6.3 Piire Kinnistul puudub piire, käesoleva projektiga piiret ei rajata. 1.2.6.4 Väravad Kinnistul puuduvad väravad. Käesoleva projektiga väravaid ei lisata ega muudeta. 1.2.6.5 Prügikonteinerid Prügikonteineri asukoht on kinnistu juurdepääsu juures kõval alusel. 1.2.7 Kinnistusisene liikluskorraldus ja parkimine 1.2.7.1 Liiklusskeem Kinnistule juurdepääs on põhjast 18123 Silgu-Jõksi teelt. Olemasolevat juurdepääsu antud projektiga ei muudeta. 1.2.7.2 Parkimise korraldamine Parkimine on lahendatud oma kinnistul.

Alfacad OÜ / Töö nr. A-15-2025 v.01 / 13.03.2026 Projekti koostaja: Ragnar Palm lk 6 /18

VÄIKE-SILGU, JÕKSI KÜLA, KANEPI VALD, PÕLVA MAAKOND - ÜKSIKELAMU PÜSTITAMINE EELPROJEKT

1.3. ARHITEKTUUR 1.3.1 Ehitise üldandmed Püstitatava hoone kasutusotstarve: üksikelamu (11101). Elamu mõõdud on (P x L x K): 14,2 x 11,2 x 6,1 m. 1.3.2 Ehitise tehnilised näitajad ehitisealune pind 166,8 m2

maapealse osa alune pind 166,8 m2

maapealsete korruste arv 1

maa-aluste korruste arv 0

absoluutne kõrgus 140,1 m kõrgus 6,1 m pikkus 14,2 m laius 11,2 m sügavus 0,0 m suletud netopind 95,3 m2 köetav pind 95,3 m2 maapealse osa maht 580 m³ maht 580 m³ üldkasutatav pind 0,0 m2 tehnopind 4,9 m2 vundamendi liik madalvundament kande- ja jäigastavate konstruktsioonide materjali liik puit, väikeplokk, raudbetoon välisseina välisviimistluse materjali liik puit voodrina välisseina liik vahetäitega sõrestik katuste ja katuselagede kandva osa materjali liik puit vahelagede kandva osa materjali liik puit katusekatte materjal plekk elektrisüsteemi liik võrk veevarustuse liik lokaalne puurkaev kanalisatsiooni liik lokaalne puhasti soojusvarustuse liik kohtküte, lokaalküte võrgu- ja mahutigaas olemasolu puudub soojusallika liik pliit, soojuspump energiaallika liik tahke, maasoojus ja elekter ventilatsioonisüsteemi liik soojustagastusega ventilatsioon jahutussüsteemi liik kompressorjahutus 1.3.3 Arhitektuurne üldlahendus 1.3.3.1 Asendiplaaniline idee, planeeringu piirangud Püstitatav elamu asub kinnistu põhjaosas esifassaadiga suunatud põhja. 1.3.3.1 Hoone arhitektuurne üldkonseptsioon ja funktsionaalne ülesehitus, ruumijaotus Püstitatava elamu maht ja materjalid on on valitud sobivaks antud piirkonda. Hoone on 1- korruseline, kasuliku pinnaga 95,3 m².

Alfacad OÜ / Töö nr. A-15-2025 v.01 / 13.03.2026 Projekti koostaja: Ragnar Palm lk 7 /18

VÄIKE-SILGU, JÕKSI KÜLA, KANEPI VALD, PÕLVA MAAKOND - ÜKSIKELAMU PÜSTITAMINE EELPROJEKT

1.3.4 Arhitektuursed nõuded hoone piirdekonstruktsioonidele. Pinnakatted 1.3.4.1 Välisviimistlus Välisviimistluseks on helerohelist tooni puitlaudis, katusekatteks on tumehalli tooni plekk.

1.3.4.2 Hoone sise- ja väliskeskkonna üldised arvestusparameetrid Hoone sisekliima vastavalt EVS-EN 16798-1:2019 "Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast". Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu konditsioneerimissüsteemidele“. Välisõhu arvutuslikud parameetrid suvel:

● Temperatuur T= +27° C ● Suhteline niiskus φ = 50%

Välisõhu arvutuslikud parameetrid talvel:

● Temperatuur T= -26° C ● Suhteline niiskus φ = 30%

Kütte ja ventilatsiooni osa projekteerimise ja ehitamisega peab olema tagatud nõuetekohane sisekliima. Täpsem lahendus vastavalt KV-osa projektile. 1.3.4.3 Hoone akustikale esitatavad nõuded Akustikale nõudeid ei esitata.

1.3.5 Hoone sisearhitektuur

1.3.5.1 Sisearhitektuurne kontseptsioon

Kuna elamus ei ole tellija soovil sisearhitektuurne kontseptsioon tähtis, siis ei ole eraldiseisvana hoone sisearhitektuurset projekti koostatud.

1.3.5.2 Viimistlusmaterjalide valik ja kvaliteeditase Põrand – puitparkett; vannitoas, esikus, WC-s, majapidamisruumis ja tehnoruumis keraamiline plaat. Seinad – värv/tapeet/keraamiline plaat. Lagi – värv. Kõik viimistlusmaterjalid ja tooted peavad olema varustatud saatelehe või valmistaja kaaskirjaga, mis tõestavad nende vastavust tellitud materjalidele. Tooted peavad olema markeeritud, terved, kvaliteetsed ja vastama neile esitatud nõuetele. Vajaduse korral peab Töövõtja tõestama toote vastavust kehtivate tule- ja/või tervisekaitse nõuetele vastava sertifikaadi vms. kasutust lubava dokumendiga. Tööde teostamine peab vastama Maalritööde RYL 2012 ja Sisetööde RYL 2013.

Alfacad OÜ / Töö nr. A-15-2025 v.01 / 13.03.2026 Projekti koostaja: Ragnar Palm lk 8 /18

VÄIKE-SILGU, JÕKSI KÜLA, KANEPI VALD, PÕLVA MAAKOND - ÜKSIKELAMU PÜSTITAMINE EELPROJEKT

1.4 TULEOHUTUS Kasutatud normdokumentide loetelu: 1. Tuleohutuse seadus 05.05.2010. 2. Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. 3. Majandus- ja taristuministri määrus 17.07.2015 nr 97 "Nõuded ehitusprojektile". Projekti tuleohutusosa koostamiseks vajalikud standardid: 1. EVS 812-2:2014 – Ehitiste tuleohutus: Ventilatsioonisüsteemid. 2. EVS 812-3:2018/AC:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid 3. EVS 812-6:2012+A1:2013 – Ehitiste tuleohutus: Tuletõrje veevarustus. 4. EVS 812-7:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded Hoonesse paigaldatav küttesüsteem tuleb projekteerida ja paigaldada ning seda tuleb kontrollida ja hooldada vastavalt tehnilisele normile ja tootja juhisele ning ohutusnõuetes ettenähtule selliselt, et küttesüsteem täidaks oma otstarvet ja oleks välistatud tulekahju tekkimine ning plahvatuse või muu õnnetuse toimumine. Arvestuslik inimeste arv hoones ja tõenäoliselt võimalik maksimaalne hoones viibivate inimeste arv: ≤10 Hoone kasutusviis: I Hoone tulepüsivusklass: TP 3 Kandekonstruktsioonide tulepüsivused: ei normeerita Korruste arv: 1 Põrandate klass: Eluruumides ei normeerita. Tehnoruumis DFL-s1. Siseseinte ja lagede pinnakihi tuletundlikkuse klass: Eluruumides D-s2,d2. Tehnoruumis B-s1,d0. Välisseinte pinnakihi tuletundlikkuse klass: D,d2. Õhutuspilu välispinna tuletundlikkuse klass: D,d2 Õhutuspilu sisepinna tuletundlikkuse klass: nõudeid ei esitata Soojustussüsteemi tuletundlikkuse klass: D,d0 Kaablite tuletundlikkus: Hoones kasutatavate kaablite tuletundlikkus peab olema vähemalt Dca-s2,d2,a2. Katusekate klass: BROOF(t2)

Hoone jaotus tuletõkkesektsioonideks, sektsioonide piirdekonstruktsioonide tulepüsivusklass: Hoones puuduvad tuletõkkesektsioonid. Ventilatsiooni tuleohutus: Köögi väljatõmbekanal peab olema tulepüsivusega vähemalt EI 15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid. Evakuatsiooniteede ja -pääsude kirjeldus: Evakuatsiooniks on välisuksed. Kõik uksed evakuatsiooni teel avatakse väljapoole. Evakuatsioonitee hoonest ei ületa 45 m. Suitsuärastus, paiskpinnad: Suitsuärastus toimub avatavate uste ja akende kaudu. Tuleohutusabinõud hoone välisperimeetril: Lähim tuletõrjehüdrant asub projekteeritavast hoonest mööda teed mõõdetuna 2,3 km kaugusel lõunasuunal Kanepi alevikus Paju tänava ja 18167 Kanepi-Ihamaru tee ristmikul (VID 16256, tüüp Euro). Projekteeritav hoone ei asu tiheasustusalal (naaberkinnistute hooned kaugemal kui 40 m). Tuleohutuse paigaldis ja nende paigaldusviisi lühikirjeldus: Hoones on vähemalt üks autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur ning üks autonoomne vingugaasiandur. Tulekahju kiireks lokaliseerimiseks tuleb hoone varustada vähemalt ühe 6 kg ABC pulberkustutiga. Ehitise vahelised tuleohutuskujad: Vastab määrusele nr 17. Naaberehitised kaugemal kui 8 m. Tuletõrjepääsud: Kinnistule – põhjast 18123 Silgu-Jõksi teelt, hoonesse – läbi uste, pööningule – hoone lääne- ja idaseinas oleva luugi kaudu, katusele – kohtkindla redeli abil räästast. Kütteseadmed: Hoonesse paigaldatakse maasoojuspump, tahkeküttel pliit ja ühelõõriline moodulkorsten (nt Isokern). Pliidi väljundgaaside temperatuur alla 400⁰ C. Korstnapitsi kõrgus katuse tasapinnast 800 mm. Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97

Alfacad OÜ / Töö nr. A-15-2025 v.01 / 13.03.2026 Projekti koostaja: Ragnar Palm lk 9 /18

VÄIKE-SILGU, JÕKSI KÜLA, KANEPI VALD, PÕLVA MAAKOND - ÜKSIKELAMU PÜSTITAMINE EELPROJEKT

„Nõuded ehitusprojektile“ § 22 lg 1 p 13, Tuleohutuse seadus § 8 lg 1 ja lg 3 Küttesüsteem tuleb projekteerida ja paigaldada ning seda tuleb kontrollida ja hooldada vastavalt tehnilisele normile ja tootja juhisele ning ohutusnõuetes ettenähtule selliselt, et küttesüsteem täidaks oma otstarvet ja oleks välistatud tulekahju tekkimine ning plahvatuse või muu õnnetuse toimumine. Küttesüsteem peab paiknema seina, lae ning põlevmaterjalide ja -ainete suhtes kaugusel, mis välistab materjalide süttimise soojuskiirguse või kuuma õhu liikumise tõttu. Mittepõlev põrandakate peab pliidi ukseavast ulatuma 100 mm kummalegi poole, arvestades ukseava servast; mittepõlev põrandakate peab ukseavast ulatuma 400 mm eemale, arvestades kolde esiservast. Kütteseadme ees peab olema vähemalt 1 m ja tahmaluukide ees 0,6 m vaba ruumi. Tahmaluugi alumine serv peab põlevmaterjalist põrandast jääma vähemalt 50 mm kõrgemale. Küttematerjali kogus kütteseadme juures max 30 kg. Korstna katusest väljaulatuv osa tuleb kaitsta ilmastikumõjude eest. Korstna küljed kaetakse kas ilmastikukindla tellisvoodri, krohvikihi või plekkümbrisega. Korstna ülemine ots kaetakse kas metallist vihmamütsiga (eelistatavalt) või siis betoonist lõpetusplaadiga. Vajalik on vältida niiskuse ja vee sattumist korstna suitsulõõri. Hoone sees kaetakse korstna seinad kas mittepõleva krohvi-, pahtli- või värvikihiga või siis õhukeste keraamiliste plaatidega. Niiskuskoormusega ruumides kasutatakse niiskuskindlat mittepõlevat pinnakatet. Korstna välispinna kaugus põlevmaterjalidest tagada korstna paigaldusjuhendis toodud informatsiooni järgi. Korsten peab olema igast küljest vaadeldav.

Alfacad OÜ / Töö nr. A-15-2025 v.01 / 13.03.2026 Projekti koostaja: Ragnar Palm lk 10 /18

VÄIKE-SILGU, JÕKSI KÜLA, KANEPI VALD, PÕLVA MAAKOND - ÜKSIKELAMU PÜSTITAMINE EELPROJEKT

1.5 KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS Konstruktiivse osa projekt koostada EVS-standardite alusel. Üldist

● EVS-EN 1990:2002/A1:2006 Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused. Koormused

● EVS-EN 1991-1-1:2002 Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused.

● EVS-EN 1991-1-3:2006 Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus.

● EVS-EN 1991-1-4:2007 Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Üldkoormused. Tuulekoormus.

Raudbetoonkonstruktsioonid ● EVS-EN 1992-1-1:2007 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1:

Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks. ● Raudbetoontarindite nõutav kestvus tagatakse tarindi asukoha keskkonna klassile vastava tugevuse

klassi ja koostisega betooni ning kohaste kaitsekihtide kasutamisega järgmiselt: - Raudbetoontarindid siseruumides vastavalt keskkonnaklassile XC1. - Vundamendid kokkupuutel pinnasega vastavalt keskkonnaklassile XC2. - Vertikaalsed tarindid välistingimustes vastavalt keskkonnaklassile XC2+XF1. - Sokli välispind vastavalt keskkonnaklassile XC4+XF2+XD1. - Horisontaalsed pinnad ja pandused, trepid välitingimustes, jäite vastaste ainete kasutamisel vastavalt

keskkonnaklassile XC4+XF4+XD3. Puitkonstruktsioonid

● EVS-EN 1995-1-1:2007 Eurokoodeks 5. Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks

Vundamendid ● EVS-EN 1997-1:2006 Eurokoodeks 7. Geotehniline projekteerimine.

Osa 1: Üldeeskirjad. Kivikonstruktsioonid

● EVS-EN 1996-1-1:2005+A1:2012+NA:2013 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid sarrustatud ja sarrustamata kivikonstruktsioonide projekteerimiseks

1.5.1 Vundamendid Vundament rajatakse lintvundamendina. Vundamendi kandvaks konstruktsiooniks on kergbetoonplokkidest (nt Fibo 5) müüritud vundamendisein paksusega 200 mm, mis toetub raudbetoonist vundamenditaldmikule. Vundamenditaldmik rajatakse monoliitsest raudbetoonist ristlõikega 250×500 mm. Taldmiku alla rajatakse tihendatud killustikalus paksusega ca 200 mm. Killustikaluse all kasutada vajadusel geotekstiili, mis eraldab aluspinnase ja killustiku ning takistab peenosiste segunemist. Vundamendiseina välisküljele paigaldatakse hüdroisolatsioon ning 100 mm paksune vundamendisoojustus (nt Finnfoam XPS). Soojustuse välispinnale paigaldatakse drenaažimatt, mis kaitseb soojustust pinnase surve eest ning tagab vundamendiseina kuivenduse. Vajadusel rajatakse vundamendi ümber drenaažitorustik vastavalt pinnase- ja hüdrogeoloogilistele tingimustele. Puitkonstruktsioonide ja vundamendimüüritise vahele paigaldada hüdroisolatsiooni kiht, mis takistab kapillaarniiskuse liikumist konstruktsioonidesse. Kuna projekteeritav hoone paikneb kõrge Rn-riski piirkonnas, siis sellest lähtuvalt kasutada radoonikilet ja vundamendi tuulutust (radoonikaevud). Kõik vundamenti läbivad kommunikatsioonid tuleb hoolikalt

Alfacad OÜ / Töö nr. A-15-2025 v.01 / 13.03.2026 Projekti koostaja: Ragnar Palm lk 11 /18

VÄIKE-SILGU, JÕKSI KÜLA, KANEPI VALD, PÕLVA MAAKOND - ÜKSIKELAMU PÜSTITAMINE EELPROJEKT

hermetiseerida. Lisaks tagada nõuetele vastav ventilatsioon hoones. Ehitustööde käigus jälgida, et radoonitõkkekilest oleks võimalikult vähe läbiviike (elektrikaableid tagasitäitesse ei ole soovitav planeerida). Terrassi ning varikatuse tugipostide alune vundament rajatakse samuti kergbetoonplokkidest lintvundamendina, mis hüdroisoleeritakse ja kaetakse drenaažimatiga. Vundamentide ehitusel tuleb jälgida, et kaevikud oleksid ja püsiksid kuivad, kuna niiskus võib põhjustada pinnase leondumist ja vähendada selle kandevõimet. Betoon ei tohi külmuda enne betoneerimist ega enne betooni normtugevuse saavutamist. Süvendite tagasitäide teha liiva, kruusa või mineraalse pinnasega, tihendades seda kuni 200 mm paksuste kihtide kaupa. Lõplik tagasitäide teostada kooskõlas hoonet ümbritseva vertikaalplaneeringuga. Vundamendikonstruktsioon dimensioneeritakse täpsemalt põhi- või tööprojekti staadiumis vastavalt geotehnilistele tingimustele ja konstruktiivsetele koormustele. 1.5.2 Põrandad Hoone põrandad toetuvad pinnasele. Põrandaalune täita tihendatud kruusa- või killustiku kihiga, mille alla paigaldada geotekstiil. Tihendatud kruusa- või killustiku kihi sisse rajatakse radoonitorustik ning peale paigaldatakse radoonikile ja 200 mm (nt EPS 100) vahtpolüstüreen soojustus. Vahtpolüstüreen kaetakse polüetüleenkilega ja valatakse peale põrandaküttetorustikuga 80-100 mm paksune armeeritud betoonplaat. Põrandakattena kasutada laminaat või vinüülparketti ja keraamilist plaati. Kõikide materjalide paigaldamine peab toimuma materjali tootja paigaldusjuhendite järgi. Põranda soojusjuhtivustegur U=0,13 W/m2K. 1.5.3 Vaheseinad Vaheseinad SS-1 rajatakse 50x100 mm puitkarkassile, mille vahele paigaldatakse mineraalvill 100 mm paksuselt. Puitkarkass kaetakse mõlemalt poolt 12 mm OSB puitlaastplaadiga ning kipsplaadiga. Kuivades ruumides seinad pahteldatakse ning värvitakse või paigaldatakse tapeet. Märgades ruumides kasutatakse niiskuskindlat kipsplaati, mis kaetakse hüdroisolatsiooniga ning paigaldatakse keraamilised plaadid. 1.5.4 Välisseinad Hoone välisseinad VS-1 rajatakse 50x200 mm puitkarkassile, mille vahele paigaldatakse mineraalvill 200 mm paksuselt. Puitkarkass kaetakse väljastpoolt horisontaalse puitroovitusega 50x50 mm mille vahele paigaldatakse mineraalvill 50 mm paksuselt. Puitroovitus kaetakse 22 mm puitkiud tuuletõkkeplaadiga, seejärel paigaldatakse vertikaalsed tuulutusliistud 25x50 mm ning fassaadikatteks horisontaalne puitlaudis. Puitkarkass kaetakse seestpoolt aurutõkkega. Seejärel paigaldatakse vertikaalne puitroovitus 45x45 mm sammuga 600 mm, mille vahele paigaldatakse mineraalvill. Puitroovitus kaetakse 12 mm OSB puitlaastplaadiga, seejärel paigaldatakse kipsplaat, mis viimistletakse vastavalt ruumi kasutusotstarbele kas värvi või tapeediga. Märgades ruumides kasutatakse niiskuskindlat kipsplaati, mis kaetakse hüdroisolatsiooniga ning paigaldatakse keraamilised plaadid. Välisseinad dimensioneeritakse täpsemalt põhi- või tööprojekti staadiumis. Välisseinte soojusjuhtivustegur U=0,12 W/m2K. 1.5.5 Vahelagi Vahelae kandvaks osaks on katusefermi alumine vöö. Lae peal paikneb puistevill ja vajadusel tehnoseadmed ja torustikud. Katusefermi elementide ristlõike mõõdud ja kuju täpsustada fermitootja tugevusarvutuste põhjal. Fermi alumise vöö vahe ja pealmine osa soojustatakse puistevillaga (ca 600 mm). Fermi alumise vöö all paikneb aurutõke ja 50x50 mm puitroovitusel kahekordne kipsplaat. Pööningule ehitatakse käiguteed.

Alfacad OÜ / Töö nr. A-15-2025 v.01 / 13.03.2026 Projekti koostaja: Ragnar Palm lk 12 /18

VÄIKE-SILGU, JÕKSI KÜLA, KANEPI VALD, PÕLVA MAAKOND - ÜKSIKELAMU PÜSTITAMINE EELPROJEKT

Vahelae soojusjuhtivustegur U=0,06 W/m2K. Kõikide materjalide paigaldamine peab toimuma materjali tootja paigaldusjuhendite järgi. 1.5.6 Katus Katuse kandva osa moodustavad puidust katusefermid. Fermide ülemise vöö peal on aluskate, 50x25 mm tuulutusliist ja 100x32 mm roovil katuseplekk. Katusekalle on 30 kraadi. Katusefermi elementide ristlõike mõõdud ja kuju täpsustada fermitootja tugevusarvutuste põhjal. Kõikide materjalide paigaldamine peab toimuma materjali tootja paigaldusjuhendite järgi. 1.5.7 Avatäited Aknad on valgete PVC-raamidega, 3x klaaspaketiga. Akende soojusjuhtivus on 0,9 W/m2K. Akendele paigaldatakse valget tooni aknaplekid. Välisuksed on valget tooni klaasitud puituksed. Uste maksimaalne soojusjuhtivus 1,0 W/m2K.

Alfacad OÜ / Töö nr. A-15-2025 v.01 / 13.03.2026 Projekti koostaja: Ragnar Palm lk 13 /18

VÄIKE-SILGU, JÕKSI KÜLA, KANEPI VALD, PÕLVA MAAKOND - ÜKSIKELAMU PÜSTITAMINE EELPROJEKT

1.6 INSENERIVARUSTUS 1.6.1 Ventilatsioon ja küte Ventilatsiooni- ja küttesüsteemide osa projekteerimise aluseks on normid ja standardid:

● LVI- RYL 2002, Küttesüsteemide ehitustööde üldised kvaliteedinõudmised (lühend LVI- RYL 2002). ● EVS 844:2022 Hoonete kütte projekteerimine ● EVS 812-3:2013+A1:2015 Ehitiste tuleohutus osa 3: Küttesüsteemid ● CEN/TR 14788:2006 Hoonete ventilatsioon – Elamute ventilatsioonisüsteemide projekteerimine ja

dimensioneerimine ● Sotsiaalministri määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega

hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid.“ ● Eesti Standard EVS 812-2: 2014 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid ● Hoone tehnosüsteemide RYL 2002 “Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Osa 1”

Ventilatsioon ja küte lahendada eraldi projektiga. Hoonet köetakse maasoojuspumbaga, mille siseagregaat paigaldatakse tehnoruumi. Soojusjaotus toimub hoones vesipõrandakütte abil. Sooja vee tootmine toimub soojuspumba baasil. Hoonesse paigaldatakse soojustagastusega ventilatsioonisüsteem. Ventilatsiooniagregaadi soojustagastus on soovitavalt 83% ning ventilaatorite erivõimsus SFP on 1,4 kW/m3/s. Ventilatsiooniagregaat paigaldatakse tehnoruumi. Ventilatsioonitorustik paigaldatakse pööningule soojustuse sisse. Õhuvõtu ja väljaviske lõppelementide asukohad rajatakse tehnoruumi välisseina või selle läheduses räästa alla (erinevates hoone külgedes). Ventilatsiooniseadme (rootorsoojustagastiga) soojusallikaks on projekteeritud elektrikalorifeer. Täiendavaks kütteallikaks paigaldatakse kööki tahkeküttel pliit koos moodulkorstnaga ning lisaks õhk-õhk soojuspump, mis võimaldab ka ruumide jahutamist. 1.6.2 Elekter ja nõrkvool Elektrivarustuse projekteerimise aluseks on normid ja standardid:

● EVS-HD 60364-5-51:2009. Elektriseadmete valik ja paigaldamine. ● EVS-EN 61140;2006 Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele, ● EVS-HD 60364-5-54:2011. Madalpingelised elektripaigaldised, osa 5-54. Elektriseadmete valik ja

paigaldamine. Maandamine ja kaitsejuhid. ● EVS-HD 60364-4-41:2007 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse

elektrilöögi eest ● EVS-IEC 60364-4-42:2011 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-42: Kaitseviisid. Kaitse kuumustoime

eest. ● EVS-IEC 60364-4-43:2010 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid. Liigvoolukaitse. ● EVS-EN 50110-1:2005 Elektripaigaldiste käit ● EVS-EN 60529:2001 Ümbristega tagatavad kaitseastmed (IP-koodid) Seadme ohutuse seadus

Hoone elektrivarustus tagatakse hoonest põhjasuunas paiknevast liitumiskilbist. Kaitsekõris maakaabel tuua tehnoruumi, kuhu rajatakse hoone jaoks eraldi jaotuskilp. Kogu elektripaigaldis on süvistatud. Peajaotuskilp PJK metall- või plastkestaga pinnapealne. Kilbid komplekteeritakse pealülitiga ja väljuvad liinid 1- ja 3-faasiliste lühis- ja ülekoormuskaitsmetega varustatud automaat-kaitselülititega. Kilpide kaitseaste vähemalt IP30C. Latistus ja aparatuur kilpides peab olema vastupidav ruutkeskmisele lühisvoolule vähemalt 6kA. Liitumine teostada vastavalt tehnovõrgu või -rajatise omanikult saadud tehnilistele tingimustele. Hoone omanik korraldab Eesti Energiaga liitumislepingu vormistamise. Ehitustööde käigus tellitakse eriosana elektriprojekt. Hoonesisesed jõuseadmete, valgustuse ja pistikupesade toitevõrgu liinid ehitatakse välja

Alfacad OÜ / Töö nr. A-15-2025 v.01 / 13.03.2026 Projekti koostaja: Ragnar Palm lk 14 /18

VÄIKE-SILGU, JÕKSI KÜLA, KANEPI VALD, PÕLVA MAAKOND - ÜKSIKELAMU PÜSTITAMINE EELPROJEKT

plastkestaga vasksoontega kaabli abil. Valgustid, lülitid ja pistikupesad valitakse arvestades ruumi iseloomu. Lülitid ja pistikupesad nähakse ette paigaldada süvistatult ning kõik pistikupesad on kaitsekontaktiga. Kaitse otsepuute eest tagatakse pingestatud osade isoleerimise teel ning lisakaitse rikkevoolu kaitselülitite abil. Isolatsioon peab takistama pingestatud osade igasugust puudutamist. Hoonest väljapoole jääv juhistik peab olema UV-kiirguse ning ilmastikukindel. Kaablite installatsioon teostatakse varjatult hoone konstruktsioonides ja süvistatult seintes, tehnilistes ruumides pinnapealselt. Harutoosid peavad asuma nähtaval kohal ning peab olema tagatud nende teenindamise võimalus. Ühendused harutoosides ja karbikutes teostatakse spetsiaalsete ühenduskübaratega. Tugev- ja nõrkvoolukaablid paigaldada teineteisest eraldatuna. Erinevate tuletõkkesektsioonide vaheliste vaheseinte läbimisel peab kaablite tihenduse tulekindlusaste vastama seina tulekindluse astmele. Elektriohutuse tagamiseks kasutada järgmisi kaitseviise: • Põhikaitsena (kaitse otsepuute eest) – põhiisolatsiooni ohtlike pingestatud osade ja pingealdiste osade vahel ning elektriseadmete kasutamisega, mille kaitsekatete ja –kestade minimaalne kaitseaste on IP20. • Rikkekaitsena (kaitse kaudpuute eest) - toite automaatset väljalülitamist, II kaitseklassi elektritarvikute kasutamist ja potentsiaaliühtlustust. • Lisakaitsena – rikkevoolukaitset nimirikkevooluga kuni 30mA ja toimimisajaga mitte üle 30 ms. Andmesideühendus rajatakse hoonesse üle õhu või sidekaabliga. Elektrisüsteemi hinnatav eluiga vähemalt 30 aastat. Elekter ja nõrkvool lahendada eraldi projektiga. 1.6.3 Veevarustus ja kanalisatsioon Veevarustuse ja kanalisatsiooni osa projekteerimise aluseks on normid ja standardid:

● EVS 835:2014 Hoone veevärk ● EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon ● EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk ● EVS 921:2014 veevarustuse välisvõrk ● Plasttorude paigaldusjuhend RIL 77-2002

Veevarustus: Hoone veevarustus tagatakse kinnistule rajatavast perspektiivsest puurkaevust. Kaevust rajada De 32 PE veetoru hoonesse. Torustiku paigaldamisel jälgida, et ei kahjustata olemasolevaid kommunikatsioone. Torustik paigaldada 1,8 meetri sügavusele maapinnast. Vundamendist läbiviigul paigaldada torustik kaitsehülssi. Hoonesisene veetorustik rajatakse Alupex torudest. Kasutada ainult pressitavaid liitmikke. Torustiku jaotamine hoones toimub põranda betoonplaadi sees vastavas kaitsekõris. Soe vesi saadakse maasoojuspumba baasil. Kanalisatsioon: Hoone kanalisatsiooni tarbeks rajatakse hoonest läänesuunda septik koos hoonest lõunasuunda rajatava imbväljakuga. Isevoolne kanalisatsioon projekteerida ja ehitada PVC SN8 De160 reovee kanalisatsiooni torudest. Torustik ehitada minimaalselt 1,2 m sügavusele maapinnast. Kohtadesse, kus torustik muudab suunda, langu või muutub torustiku läbimõõt või materjal, paigaldada plastist voolurenniga kanalisatsioonikaevud min De 400/315. Kõik kaevud peavad olema voolurenni, veekindla põhja, seinte ning umbluugiga. Kinnistu kanalisatsioonitorustikul peab olema nõuetekohane tuulutus. Vajadusel kasutada vahepumpla lahendust. Omapuhasti ja imbtunneli rajamisel peab arvestama, et: 1) paigaldatava omapuhasti kuja on vähemalt 5 m hoonetest; 2) imbtunneli kuja on 10 m; 3) imbtunneli ja puurkaevu vaheline ala on vähemalt 60 m;

Alfacad OÜ / Töö nr. A-15-2025 v.01 / 13.03.2026 Projekti koostaja: Ragnar Palm lk 15 /18

VÄIKE-SILGU, JÕKSI KÜLA, KANEPI VALD, PÕLVA MAAKOND - ÜKSIKELAMU PÜSTITAMINE EELPROJEKT

4) omapuhasti ja imbtunnel peavad paiknema joogiveekaevude suhtes allanõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu. 5) heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemi hinnatav eluiga vähemalt 50 aastat. Veevarustus ja kanalisatsioon lahendada eraldi projektiga. 1.7 ENERGIATÕHUSUS Kuna tegemist on hoone püstitamisega, siis vastavalt Ehitusseadustikule on antud juhul energiatõhususe miinimumnõuete järgimine ja energiamärgise väljastamine kohustuslik. Püstitatava elamu energiatõhususarv ei tohi ületada 135 kWh/(m²a). Energiatõhususe arvutuste tabel on leitavad ehitusloa taotluses seostatud energiamärgisega. Hoone köetav pind 95,3 m2. Päikesepaneele ei paigaldata. 1.7.1 Välispiirete U-arvud Välisseinad: U=0,12 W/ m2K Vahelagi: U=0,06 W/ m2K Põrand pinnasel: U=0,13 W/ m2K Aknad: U=0,9 W/ m2K Välisuksed: U=1,0 W/ m2K 1.7.2 Joonsoojusläbivused Välissein-välisnurk 0,1 W/mK Katuslagi-välissein 0,1 W/mK Põrand pinnasel – välissein 0,25 W/mK Akna seinakinnitus 0,06 W/mK Ukse seinakinnitus 0,1 W/mK Joonsoojusläbivused on võetud kehtiva määruse järgi. 1.7.3 Õhulekkearv Õhulekkearv on 1,5 m3/(h*m2). 1.7.4 Tehnosüsteemid Hoonet köetakse maasoojuspumba abil. Soojusjaotus toimub kogu hoones vesipõrandakütte abil. Ventilatsiooniseade on rootorsoojustagastiga ja elektrikalorifeeriga. Hoone jahutuseks paigaldatakse õhk-õhk soojuspump. 1.7.5 Energiaarvutuse tulemused Hoone energiatõhususarv on 135 kWh/m2 Hoone vastab energiatõhususe miinimumnõuetele. Energiatõhususarvu klass: A 1.8 KESKKONNAKAITSE Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlemisele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Ehitusjäätmete kogumine ja utiliseerimine on töövõtja kohustus.

Alfacad OÜ / Töö nr. A-15-2025 v.01 / 13.03.2026 Projekti koostaja: Ragnar Palm lk 16 /18

VÄIKE-SILGU, JÕKSI KÜLA, KANEPI VALD, PÕLVA MAAKOND - ÜKSIKELAMU PÜSTITAMINE EELPROJEKT

Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 10 m³, tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele kohustuslikult lisada õiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. Ehitusjäätmed tuleb liigiti sortida eraldi vastavalt sorditavatele jäätmeliikidele tähistatud mahutitesse nende tekkekohal, lähtudes jäätmete taaskasutusvõimalustest. Eraldi tuleb sortida: 1) puit; 2) kiletamata paber ja papp; 3) metall (eraldi must- ja värviline metall); 4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne); 5) raudbetoon- ja betoondetailid; 6) tõrva mittesisaldav asfalt; 7) kile. Kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus neid sortida või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda käitlemiseks üle sellekohase jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Jäätmed tuleb koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle sellekohase jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Ehitusjäätmed, mida ei saa materjali või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides jäätmeloaga jäätmekäitluskohas. Mahukad ehitusjäätmed, mida kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada mahutisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. Mahukad ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmed (vannid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jne). Sortimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu (kivid, tellised, betoon) taaskasutamine väljaspool ametlikke ladestuspaiku, sh territooriumi heakorrastamiseks, on lubatud ainult kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti alusel. Raudbetoon- ja betoondetaile, asfalti, eelsorditud ehituskive ja telliseid ning puitu ei ole lubatud ladestada prügilas ega kasutada pinnasetäiteks väljaspool prügilat. Raudbetoon- ja betoondetailid ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks. Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb korduvkasutada. Puhas puit tuleb kasutada küttena või anda puiduhakke valmistamiseks üle. Tõrva sisaldavat asfalti tuleb käidelda ohtliku ehitusjäätmena. Käesolevas lõikes nimetatud jäätmed tuleb üle anda jäätmeluba omavale isikule või jäätmeseaduse § 74 lõike 1 punkti 1 alusel registreeritud isikule, kui isik teostab jäätmete taaskasutamist vastavalt keskkonnaministri 21. aprilli 2004 määrusele nr 21 “Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded”. Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Ülejäävat kasvupinnast käsitatakse kaevisena ning selle kasutamine toimub vastavalt maapõueseaduse nõuetele. 1.9 EHITUSDOKUMENDID 1.9.1 Ehitusjärelevalve ja dokumentatsioon Ehitusjärelevalve teostamise alusdokumentideks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2. juuli 2015 määrusega nr 80 vastuvõetud „Omanikujärelevalve tegemise kord“. Omanikujärelevalve teenuse osutaja on kohustatud osutama teenust asjatundlikult ja erapooletult, olles sõltumatu muuhulgas ehitise projekteerijast, ehitajast, ehitisele paigaldatavate ehitustoodete hankijatest ning valmistajatest. Omanikujärelevalve tegija peab omanikku teavitama ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada tema sõltumatust omanikujärelevalve teenuse osutamisel.

Alfacad OÜ / Töö nr. A-15-2025 v.01 / 13.03.2026 Projekti koostaja: Ragnar Palm lk 17 /18

VÄIKE-SILGU, JÕKSI KÜLA, KANEPI VALD, PÕLVA MAAKOND - ÜKSIKELAMU PÜSTITAMINE EELPROJEKT

Ehituse omanikujärelevalve teostaja on kohustatud jälgima ehitusprojektist kinnipidamist, ehitusnormide ja kvaliteedinõuete täitmist, ehitusplatsi ohutust ja selle korrashoidu, kontrollima pidevalt ehitusmaterjalide ja ehitustoodete ning tööde teostamise kvaliteedinõudeid ja vastavaid sertifikaate. Ehitamise ajal avastatud projekti vigadest ja puudustest on vajalik ehituse tellija kohene teavitamine. Ehitusprojektis sätestatud lahenduste muutmisel ehitaja või omanikujärelevalve poolt, läheb vastutus lahenduse sobivuse osas selle autorile. Omanikujärelevalve võtab ehitajalt vastu vastavad ehitustööd, ehitise üksikud osad või järgud, vormistades koos ehitajaga nende kohta vajalikud ehitusdokumendid. Varjatud konstruktsioonide ja osade kohta tuleb koostada kaetud tööde aktid, vastasel juhul võib omanikujärelevalve nõuda, et kaetud tööd avataks. Töövõtja, tellija ja projekteerija ehitusaegne järelevalve ja kontroll on määratud täiendavate lepingutega. Dokumenteerimisel tuleb lähtuda Majandus- ja taristuministri 14.02.2020 määrusest nr 3 „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded“. 1.9.2 Töötervishoid ja tööohutus Ehitaja kohustub esitama Tööinspektsioonile vähemalt kolm päeva enne ehitustööde algust eelteate, kui tööde eeldatav kestus ületab 30 tööpäeva ning ehitusplatsil töötab samaaegselt vähemalt 20 isikut või kui eeldatav töömaht ületab 500 inimtööpäeva. Ehitustööde tegemise ajal vastutab ehitaja selle eest, et ehitustöö ei ohustaks ehitusplatsil töötavaid ega seal viibivaid isikuid. Ehitustöödel kasutatavate töövahendite, kraanade ja muude tõsteseadmete, tellingute, teisaldatavate raketiste, ajutiste tugede ning kaitsevahendite konstruktsioon ja seisukord peavad tagama töötajate ohutuse. Tellingute, redelite ja tööplatvormide kontroll teostada enne nende kasutuselevõttu ehitusplatsil ning üldkontroll juhul, kui need on olnud tugeva tuule, raskete sademete või suurte koormuste mõju all või on seisnud üle ühe kuu kasutamata. Ehitusplatsil peab olema tagatud töötajatele õnnetuste või ootamatu haigestumise korral esmaabi andmine selleks koolitatud töötaja poolt. Kui töötamise või liikumise ajal on kukkumisoht, peab suurema kui kahemeetrise kukkumiskõrguse puhul rakendama ohutusabinõusid nagu kaitsepiirded, ohutusvõrgud jt analoogsed kaitsevahendid. Kui töö laadi tõttu on nende kasutamine võimatu, tuleb ohutuse tagamiseks anda töötajale ohutusvöö või –rakmed ning kinnitada need ohutustrosside või -köitega või kasutada teisi julgestusmeetodeid. 1.10 HOONE EKSPLUATEERIMINE Hoone ekspluateerimisel tuleb korras hoida kõik insenervõrgud. Ilmnenud vigastused või lekked tuleb koheselt kõrvaldada. Põrandad, seinad ja laed peavad olema korras, uksed ja aknad normaalselt sulguvad. Katuse seisukorda kontrollida vähemalt kaks korda aastas. Hoone seisukorda võib kõige rohkem rikkuda konstruktsioonidesse tungiv vesi. Vihmaveesüsteemide hooldust tuleks teostada vastavalt vajadusele, kuid mitte vähem, kui kaks korda aastas – kevadel ning sügisel. Enne sügise ja talve saabumist tuleks kontrollida vihmaveesüsteemi osade korrasolekut, et vältida renni lõhki jäätumist ning veekahjustusi katusel. Ummistuste ja ülejooksude vältimiseks tuleb rennid ja vihmaveetorud puhastada lehtedest, okastest ja muust prahist. Puhastamisel tuleb olla ettevaatlik, et selle käigus ei kahjustataks vihmaveesüsteemi ja ei vigastaks selle pinnakatet. Koostas: Ragnar Palm - diplomeeritud ehitusinsener

Alfacad OÜ / Töö nr. A-15-2025 v.01 / 13.03.2026 Projekti koostaja: Ragnar Palm lk 18 /18

GSPublisherVersion 2048.0.47.100

Töö nimetus: Mõõt:

Objekti asukoht:

Joonise nimetus:

Joonis: Töö number:

Ragnar PalmProjekti autor: 20.03.2026

ÜKSIKELAMU PÜSTITAMINE eelprojekt

A-17-2025

Väike-Silgu, Jõksi küla, Kanepi vald, Põlva maakond

ALFACAD OÜ

Alfacad OÜ reg nr: 12701966; tel: 5332 4897

ASENDIPLAAN

AS-2

1:500

30 m

6 m

Heitvee pinnasesse juhtimise keeluala r=60m

Prügikonteineri asukoht

Elupuuhekk

PK

MÄRKUSED: 1. Käesoleva joonise alusplaanina on kasutatud väljavõtet Maa-Ameti kaardiserverist.

HOONETE EKSPLIKATSIOON:

1. Projekteeritav elamu

KINNISTU TEHNILISED ANDMED:

Katastritunnus 28401:001:1222 Kinnistu pindala 8066 m² Sihtotstarve Maatulundusmaa 100%

PROJEKTEERITAVA HOONE TEHNILISED ANDMED:

Ehitusalune pind 166,8 m² Maapealse osa alune pind 166,8 m² Maapealsete korruste arv 1 Maa-aluste korruste arv 0 Absoluutne kõrgus 140,1 m Kõrgus 6,1 m Pikkus 14,2 m Laius 11,2 m Sügavus 0,0 m Suletud netopind 95,3 m2

Köetav pind 95,3 m2

Maapealse osa maht 580 m3 Maht 580 m3

Hoone tulepüsivuse klass TP 3 Hoone ±0,000 vastab abs km +134,5

TINGMÄRGID:

Perspektiivse puurkaevu asukohtPK

1

Projekteeritav hoone

Perspektiivne veetorustik

Perspektiivne kanalisatsioonitorustik

Projekteeritav varikatus

Kinnistu piir

Pääs kinnistule

Pääs hoonesse

Ranna või kalda piiranguvöönd

Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd

Elektripaigaldise kaitsevöönd

Perspektiivne heitvee imbtorustik

Projekteeritava maakaabli asukoht

Perspektiivne kanalisatsiooniseptiku asukoht

Projekteeritav tänavakivisillutisega katend

Projekteeritav parkimiskoht

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kanepi Vallavalitsus

[email protected]

Turu põik 1

63101, Põlva maakond, Kanepi vald,

Kanepi alevik

Teie 22.04.2026

Meie 30.04.2026 nr 7.1-2/26/6918-2

Väike-Silgu kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamata jätmine

Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Põlva maakonna Kanepi valla Jõksi küla Väike-Silgu

kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 542483, EHR kood nr 121446877).

Kinnistu (katastritunnus 28401:001:1222) asub riigitee nr 18123 Silgu-Jõksi tee (edaspidi riigitee)

km 0,27-0,31 kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse üksikelamu ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on Alfacad OÜ, töö nr A-17-2025

„Üksikelamu püstitamine. Eelprojekt.“

Meie käest ei ole taotletud projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastust.

Oleme tutvunud ehitusloa aluseks oleva projektiga ning palume seda täiendada järgmiselt.

1. Kanda projekti asendiplaanile kõigi riigitee kaitsevööndisse kavandatavate objektide

(elupuuhekk, parkla vms) kaugused riigiteest.

2. Sissesõidutee riigiteelt kavandada riigitee suhtes täisnurga all; sissesõidutee

tänavakivikatendi võib paigaldada 4 m kinnistu piirist sissepoole (sellisel juhul on

välistatud tööde käigus riigitee ristumiskoha all asuva truubi kahjustamine ning talvise

teehoolduse käigus võimalike külmakergete tulemusel kerkinud tänavakivikatendi

kahjustamine sahaga).

3. Asendiplaanile kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) kliimaministri 17.11.2023 määruse nr

71 „Tee projekteerimise normid“ lisa 1 tabeli 18 ning lisa 2 joonise 8 kohased

nähtavuskolmnurgad, milles ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha

ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

Võttes arvesse oluliste puuduste esinemist projektis ning ehitusseadustiku § 70 lg 2 ja lg 3 ning

lähtudes kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“, jätame

ehitusloa kooskõlastamata.

2 (2)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Tsahkna

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. A17_EP_AR-3-01_SELETUSKIRI

2. A17_EP_AS-4-02_ASENDIPLAAN

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]