Lisa 1.
Eesti kahjude vähendamise teenuste osutamisel kogutud süstlade uuring narkootikumide jääkide suhtes 2026
KAVANDATAVA UURINGU KOKKUVÕTE JA PÕHJENDUS
Süstitavatest narkootikumidest parema ülevaate saamiseks Eestis on Tervise Arengu Instituut koostöös Eesti Kohtuekspertiisi Instituudiga viinud alates 2021. aastast läbi süstlajääkide uuringuid. Eneseütluspõhised andmed narkootikumide tarvitamise kohta, mis pärinevad selle sihtrühma riskikäitumise ja nakkushaiguste uuringutest, ei ole aastaid vastanud tegelikule narkoturul kättesaadavate ainete koostisele (Abel-Ollo et al., 2021, 2023, 2024a. 2024b, 2025).
Süstlajääkide analüüs on keemiliselt objektiivne uurimismeetod, mis võimaldab kiiresti saada ülevaate süstitavatest narkootikumidest erinevates piirkondades ning tuvastada uusi trende narkoturul. Narkootikume süstivad inimesed on üks haavatavamaid sihtrühmi, kelle puhul on teadlikkus tarvitatavatest ainetest eluliselt oluline (Winiker et al., 2025).
Sarnast metoodikat kasutatakse ka teistes riikides. Analüüsitavad süstlad kogutakse linnade kahjude vähendamise teenuste kaudu ning spetsiaalsetest süstlakogumise, utiliseerimise konteineritest (Néfau et al., 2015; Lefrançois et al., 2016). Süstlajääkide süstemaatiliste uuringutega alustati Euroopa linnades laiemalt 2017. aastal. Uuringus osalevad linnad moodustavad võrgustiku ESCAPE (The European Syringe Collection and Analysis Project). Ka Eesti on alates 2021. aastast ESCAPE võrgustiku liige, edastades Tallinna andmeid EMCDDA ESCAPE platvormile. Lähiriikidest on uuringus osalenud Helsingi, Riia, Vilnius ja Oslo (EUDA, 2023). Keemilisi analüüse teostavad uuringus osalevate linnade teadus- ja ekspertiisiasutused, kasutades kromatograafilisi ja spektroskoopilisi meetodeid.
UURINGU TEOSTAJAD
Tervise Arengu Instituut: Projekti algatamine ja juhtimine, rahastamine vastavalt esitatud arvetele, süstalde transport EKEI’sse ja projekti tulemuste avaldamine.
Katri Abel-Ollo
Uimastite ja sõltuvuste osakond
Narkootikumide valdkonna juht, teadur
Tervise Arengu Instituut
Paldiski mnt 80
10 617 Tallinn
Julia Hristojeva
Uimastite ja sõltuvuste osakond
vanemspetsialist
Tervise Arengu Instituut
Paldiski mnt 80
10 617 Tallinn
Anne Murd
Uimastite ja sõltuvuste osakond
vanemspetsialist
Tervise Arengu Instituut
Paldiski mnt 80
10 617 Tallinn
Eesti Kohtuekspertiisi Instituut: Süstalde säilitamine, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete keemiline analüüs hiljemalt 2026 detsember. Tulemuste edastamine Tervise Arengu Instituudile ja uuringuraporti koostamisel vajaliku lisainformatsiooni edastamine TAI-le.
Kontaktisik:
Aime Riikoja
Keemiaosakonna juhataja
Kohtuekspertiisi Instituut
Tervise 30, 13419 Tallinn
telefon 663 6701
UURINGU FINANTSEERIMINE
Rahastuse allikas: TAI, riigieelarve
Uurimismaterjali (süstalde) transpordi ning säilimise eest transpordi ajal vastutab TAI. Transpordi kulud katab TAI.
Proovide säilitamise analüüsimiseni, analüüsimise ning tulemusete edastamise TAI-le tagab EKEI, mille eest esitab arve TAI-le, eeldatava kogumaksumusega kuni 40 320€. Hind tuleneb määrusest „Ekspertiisiasutuses ja selle lepingupartneri tehtavate ekspertiiside ja uuringute hinnad“, mille kohaselt vedelikkromatograafilise uuringu maksumus on 112 eurot (360*112 EUR) (https://www.riigiteataja.ee/akt/101092023010).
AJAKAVA:
Uuringu ajakava kuude kaupa, aprill ─ detsember 2026
Tegevus
aprill
mai
jun
jul
aug
sep
okt
nov
det
Protokolli koostamine, läbirääkimised uuringu partneritega
X
Süstalde korje
X
X
Süstlajääkide analüüsimine
X
X
X
X
X
X
X
Koostöö uuringu partneritega
X
X
X
X
X
X
X
X
Raporti koostamine
X
X
X
Raporti kooskõlastamine
X
X
X
VALIM
2025. aasta lõpu seisuga oli Eesti erinevates piirkondades 33 kahjude vähendamise teenuse osutamise tegevuskohta, millest 11 olid statsionaarsed keskused, kolm apteeki, 17 väljatööl põhinevat üksust ja kaks eriotstarbelist bussi. Enamik kahjude vähendamise teenuseid asub Harjumaal ja Ida-Virumaal, kuid teenuseid pakutakse ka Rakveres, Tartus, Pärnus ja Paides. Kahjude vähendamise bussid liiguvad Harjumaal, Ida-Virumaal, Tartus ja Pärnus (kokku 15 erinevat piirkonda). Need on kaubikutüüpi bussid, milles on spetsiaalne varustus ja nõustamisruum, kus pakutakse erinevaid tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid.
Eestis oli 2025. aastal ligi 3 564 kahjude vähendamise teenuse kasutajat ja teenust külastati aastas üle 77 000 korra. 2025. aastal jagati kahjude vähendamise teenuste kaudu üle 1 750 000 süstla ja nõela.
2026. aastal moodustatakse valim enamiku Eesti kahjude vähendamise keskuste ja väljatöö baasil (Tabel 1). Valimisse võetakse ka mobiilse teenuse poolt kogutud kasutatud süstlad. Rakvere Maxima Südameapteek uuringu valmisse ei võeta kuna tegemist alternatiivse keskusega Convictuse statsionaarsele teenusele.
Tabel 1. 2026. aasta uuringu valim
Koht (nii statsionaar kui väljatöö)
Jaotatud steriilsete süstalde arv keskustes 2025
Uuringusse võetud süstalde arv linnas *
TALLINN
150
1. MTÜ Convictus Eesti (Plasti tn)
69 996
30
2. MTÜ Convictus Eesti (Lastekodu tn)
353 554
30
3. MTÜ Convictus Eesti (Sitsi tn)
197 313
30
4. MTÜ Convictus Eesti (buss)
330 831
30
5. MTÜ Pealinna Abikeskus (Magasini tn)
93 438
30
MAARDU
15
6. MTÜ Convictus Eest (Kallasmaa tn)
18 614
15
NARVA
60
7. Viljandi Haigla (Partisani tn):
146 357
30
8. Viljandi Haigla (Buss):
67 169
15
9. Viljandi Haigla (Kreenholmi tn)
62 613
15
KOHTLA-JÄRVE
60
10. MTÜ Me aitame sind (Ravi tn)
107 319
30
11. MTÜ Me aitame sind (Sõpruse tn)
101 208
15
PAIDE
15
12. MTÜ Kahjude Vähendamise Keskus (Aiavilja tn)
11 158
15
RAKVERE
15
13. MTÜ Convictus Eesti (Laada tn)
8 886
15
TARTU
45
14. Tartu Raekoja Apteek
137 547
30
15. Tartu Tasku apteek
30 529
15
KOKKU
360
*Keskustest, kus jaotatud steriilsete süstalde arv on ligi 75 000 või üle võetakse valimisse 30 süstalt
UURINGU KIRJELDUS (süstalde kogumine, ettevalmistus ja analüüs)
Süstlaid kogutakse peaaegu kõigist Eesti kahjude vähendamise teenustest, mis tegelevad süstlavahetusega. Süstalde kogused jaotuvad vastavalt tabelile 1. Valmist jääb välja ainult Rakvere Maximas asuv apteek, kuhu ei viida tagasi kasutatud süstlaid. Ühest statsionaarsest keskusest kogutakse uuringu jaoks minimaalselt 15 ja maksimaalselt 30 süstalt. Keskustest, kus jaotatakse aastas ligikaudu 75 000 või enam steriilset süstalt, kaasatakse valimisse 30 süstalt, väiksema jaotusmahuga keskustest aga 15 süstalt (EUDA, 2021). Süstlaid koguvad ja valivad uuringusse Tervise Arengu Instituudi uimastite ja sõltuvuste keskuse uuringuga seotud töötajad koostöös kahjude vähendamise keskuse personaliga. Süstlad valitakse välja juhusliku valiku alusel, kuid nad peavad olema visuaalselt terved ja tunduma hiljuti kasutatud. Vanemaid ja vigaseid süstlaid uuringusse ei valita, et vähendada süstal korduvkasutuse võimalust ja vältida keemilise analüüsi ebaõnnestumist liiga kaua halbades keskkonnatingimustes olnud süstla puhul. Uuringusse valitavad süstlad tulevad erinevatest nn anuma kihtidest, võimalusel erinevatest anumatest ja korjatakse ka erineval ajaperioodil (ühe kuu jooksul), et vältida ühe tarvitaja poolt keskusesse utiliseerimiseks toodud suuremat kasutatud süstalde kogust. Teiste riikide kogemusel on enamus uuringusse sattunud süstlad standardsed 1 ml, kuid uuring ei välista ka teisi süstlatüüpe. Uuringu valimisse valitud süstlad pannakse turvalisse torkekindlasse väikesesse konteinerisse. Süstalde valimisel kasutavad töötajad kõiki võimalikke kaitse ja ohutusmeetmeid (torkekindlad kindad, näpitsad, desinfitseerimisvahendi olemasolu jne). Pärast süstalde väljavalmist ja transpordikonteineritesse panemist viiakse need 48h jooksul Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti, kus need kuni analüüsini –20 °C juures külmutatakse. Analüüsi käigus süstla sisu ekstraheeritakse 1 ml metanooliga viiel korral, ning valatakse puhtasse katseklaasi (joonis 1). Katseklaasi pandud süstlajääkidega metanoolilahus filtreeritakse enne analüüsi, et vältida tahkeid osakesi lahuses, mis võivad kahjustada analüüsi vahendeid.
Joonis 1. Süstlajääkide ekstraheerimise juhend.
Keemeiliseks analüüsiks kasutatakse kromatograafilisi ja spektroskoopilisi meetodeid. Näitena on teised riigid kasutanud järgnevaid meetodeid: gaas kromatograafia (GC), ülikõrge- või kõrgefektiivne vedelikkromatograafia (UHPLC või HPLC) koos mono- või tandem-massispektromeetriaga (MS või MS / MS) (Néfau et al., 2015; Lefrançois et al., 2016)
UURINGU PIIRANGUD
Narkootilise aine tuvastamine süstlas ei pruugi alati viidata, et seda ainet on süstitud selle süstlaga. On võimalus, et narkootiline aine sattus süstlasse ka süstlasse tõmmatud vere kaudu, kus oli juba eelnevalt muul viisil tarvitatud aine. Samas eksperdid hindavad sellist võimalust suhteliselt väikeseks. Näiteks teiste riikide süstlajääkide analüüsile tuginedes leitakse süstlajääkidest THC-d harva, samas kanepiproduktide tarvitamist peetakse ka süstivate tarvitajate juures kõikjal laialt levinuks. Keemiaeksperdid hindavad samuti süstlajääkide analüüsimeetodit suhteliselt tundlikuks, kus suure tõenäosusega selgub analüüsis süstla sees olnud aine, mitte kokkupuutel verega süstlasse sattunud aine. Üheks uuringu piiranguks peetakse ka, et kui ühe süstla analüüsimisel esineb seal mitmeid erinevaid aineid, siis ei ole võimalik eristada, kas see on tingitud süstla korduvkasutusest ühe või mitme erineva inimese poolt (EUDA, 2021).
KASUTATUD KIRJANDUS
Abel-Ollo K, Riikoja A, Barndõk T, Kurbatova A, Murd A. Tallinna ja Narva linna kahjude vähendamise keskustes kogutavate süstalde uuring narkootikumide jääkide suhtes. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2021.
Abel-Ollo K, Riikoja A, Barndõk T, Kurbatova A, Murd A. Eesti kahjude vähendamise teenuste osutamisel kogutud süstlade uuring narkootikumide jääkide suhtes. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2023.
Abel-Ollo K, Riikoja A, Barndõk T, Kurbatova, A, Murd A. Eesti kahjude vähendamise teenustes kogutavate süstalde uuring narkootikumide jääkide suhtes. Uuringu kokkuvõte. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, 2023. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2024a.
Abel-Ollo K, Riikoja A, Barndõk T, Murd A, Mitt M. Eesti kahjude vähendamise teenustes kogutavate süstalde uuring narkootikumide jääkide suhtes 2024. Uuringu kokkuvõte. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2024b.
Abel-Ollo K, Riikoja A, Barndõk T, Murd A, M Mitt. Eesti kahjude vähendamise teenustes kogutavate süstalde uuring narkootikumide jääkide suhtes. Uuringu kokkuvõte. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2025.
Abel-Ollo K, Tõnisson M, Rausberg P, Riikoja A, Barndõk T, Oja M, Denissov G, Des Jarlais D, Uusküla A. The nitazene epidemic in Estonia: a first report. Eur J Public Health. 2025 Dec 1;35(6):1233-1240.
European Union Drugs Agency (2021). European Syringe Collection and Analysis Enterprise (ESCAPE) – generic protocol. Kättesaadav: https://www.euda.europa.eu/publications/technical-reports/european-syringe-collection-and-analysis-enterprise-generic-protocol_en
European Union Drugs Agency (2023). Most recent data from the European Syringe Collection and Analysis Project Enterprise (ESCAPE): Data explorer, analysis and key findings. Kättesaadav: https://www.euda.europa.eu/publications/data-factsheet/syringe-residues-analysis-data-escape-project_en
Lefrançois E, Esseiva P, Gervasoni J-P, Lucia S, Zobel, F, Augsburger M. Analysis of residual content of used syringes collected from low threshold facilities in Lausanne, Switzerland. Forensic Sci. Int 2016,266:534−540.
Néfau T, Charpentier E, Elyasmino N, Duplessy-Garson C, Levi Y, Karolak S. Drug analysis of residual content of used syringes: A new approach for improving knowledge of injected drugs and drug user practices. Int. J. Drug Policy 2015,26(4):412−419.
Winiker AK, Sisson LN, Schneider KE, Rouhani S, Martin EM, Nestadt DF, Silberzahn BE, Zhang L, Footer K, Sherman SG. Navigating US illicit drug market volatility: harm reduction strategies employed by people who inject drugs. Health Promot Int. 2025 Jul 1;40(4):daaf125.