Kooskõlastus

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Kaitseministeerium Teie: 08.04.2026 nr KAM/26-0416/-1K

Meie: 30.04.2026 nr 1-7/119-7

Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja

sellest tulenevalt teiste seaduse muutmise

seaduse (lahinguvalve) eelnõu kooskõlastamine

Austatud minister

Saatsite kooskõlastamiseks Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste

seaduse muutmise seaduse (lahinguvalve) eelnõu.

Palume täiendada kaitseväeteenistuse seaduse paragrahvi 69 lõikega 33 järgmises sõnastuses:

„(33) Erakorralise seisukorra ajal võib käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud

lisaõppekogunemist korraldada ka Kaitseväe kaasamise eesmärgil järgmiste ülesannete

täitmisse:

1) vägivallaga seotud massilise korratuse tõkestamine;

2) riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise ennetamine ning tõkestamine

korrakaitseseaduses sätestatud korras;

3) avaliku võimu organi ja riigikaitseobjekti vastu suunatud ründe ärahoidmine ja tõkestamine;

4) karistusseadustiku §-is 246 nimetatud kuriteo ennetamine või tõkestamine; .“

Selgitus: Muudatusega laiendatakse lisaõppekogunemise (LÕK) korraldamise eesmärki nii, et

seda saab erakorralise seisukorra ajal kasutada lisaks mobilisatsioonivalmiduse kontrollile ka

Kaitseväe ja Politsei- ja Piirivalveamet koostöös väljaõpetatava Politsei- ja Piirivalveamet

kriisiüksuse rakendamiseks. Muudatus on vajalik, et olukorras, kus Politsei- ja Piirivalveamet

põhiressurss on ebapiisav või ammendunud, oleks võimalik Politsei- ja Piirivalveamet

kriisüksust kiiresti kaasata ettepanekus määratud ülesannete täitmiseks ning sisejulgeoleku

vastupidavuse tugevdamiseks. Muudatus ei laienda Kaitseväe kaasamise üldisi aluseid, vaid

täpsustab, millisteks tegevusteks saab LÕK-i erakorralise seisukorra ajal kasutada, arvestades

kasvanud hübriidohte.

Täiendavalt märgime, et eelnõuga laiendatakse taaskord oluliselt Kaitseväe rahuajal

tegutsemise õigusi. Muudatustega luuakse lahinguvalve õiguslik raamistik, määratletakse

lahinguvalve kui Kaitseväe rahuaja tegevus, sätestatakse selle juhtimise alused ning

täpsustatakse lahinguvalves osalevate isikute jõu, vahetu sunni, erimeetmete ja erivahendite

kasutamise tingimused ja kord.

2 (2)

Eelnõu järgi on lahinguvalves oleval kaitseväelasel õigus kasutada vahetut sundi ka

julgeolekuala vahetus läheduses. Juhime tähelepanu, et julgeolekuala vahetu läheduse

ruumiline ulatus ei ole üheselt defineeritud. Ebamäärane Kaitseväe volituste ruumiline kehtivus

võib kaasa tuua dubleeritud ressursi kasutamist. Teatavasti on üldkorrakaitseorgan Politsei- ja

Piirivalveamet ning riigi vastu suunatud luuretegevuse ennetamine ja tõkestamine on

Kaitsepolitseiameti ülesanne. Samuti ei ole liialt avar volitusnorm kooskõlas õigusselguse

põhimõttega. Üksikisiku põhiõiguste kaitsmiseks peab olema Kaitseväe sekkumisõigus üheselt

piiritletud ja ettenähtav. Muuhulgas peab olema füüsilises keskkonnas selgelt tähistatud see ala,

millel on Kaitseväel õigus rakendada vahetut sundi. Kaitseväele täiendavate õiguse andmisega

tuleb hinnata ka olemasoleva järelevalve süsteemi asjakohasust. Kuivõrd eelnõu eesmärk on

laiendada Kaitseväe rahuaja pädevusi, siis tuleb kaaluda täiendavate tsiviilkontrolli meetmete

rakendamise vajadust. Tuleb tagada, et isikute suhtes erimeetmete rakendamise otsus on

proportsionaalne ning kogu tegevus on allutatud tõhusale ex ante ja ex post kontrollile.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister