Kiri

SELETUSKIRI KLOOGA MNT 25 JA KALJU MAAÜKSUSE

DETAILPLANEERINGU ALGATAMISE ESKIISI JUURDE

OLEMASOLEV OLUKORD, KOOSTAMISE EESMÄRK Käesolevaga on koostatud detailplaneeringu algatamise eskiisi seletuskiri. Seletuskirja juurde kuulub detailplaneeringu algatamise eskiis M 1: 4000. Maa-ala kruntideks jagamine koos ehitusõigusega saab toimuda ainult läbi detailplaneeringu. Planeeritav maa-ala paikneb kokku 2 kinnistul: - Klooga mnt 25 kinnistu Rannamõisa külas, katastritunnus 19801:002:6642, suurus 17 047 m², sihtotstarve – maatulundusmaa (M100%); - Kalju kinnistu Tabasalu alevikus, katastritunnus 19801:002:6643, suurus 1109 m², sihtotstarve – maatulundusmaa (M100%). Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on välja selgitada võimalused planeeritava maa-ala jagamiseks elamumaa kruntideks. Tööga määratakse moodustatavatele elamumaa kruntidele ehitusõigused üksikelamu ning abihoonete püstitamiseks. Määratakse juurdepääsu ja parkimise lahendus, heakorrastuse, haljastuse põhimõtted ning tehnovõrkude ja rajatiste asukohad. Vastavalt Harku valla üldplaneeringule (2013) paikneb planeeritav maa-ala elamumaa juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal, va. Kalju kinnistu, mille maakasutuseks on ette nähtud haljasala ja parkmetsamaa. Detailplaneeringu eesmärgid on kooskõlas üldplaneeringu lahenduse ja tingimustega. Tööga määratakse üldkasutatav haljasala, mis vastavalt Harku valla teemaplaneeringule „Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrav ning tihehoonestusalasid täpsustav teemaplaneering“. (kehtestatud 31.05.2018 otsus nr 51) peab moodustama planeeringualast vähemalt 10 %. Vastavalt kõlvikukaardile kujutab Kalju kinnistu endast metsast ala, mis jäetakse tööga avalikult kasutatavaks üldkasutatavaks alaks. Klooga 25 kinnistu kujutab endast kahe üksikelamuga hoonestatud ala, millest vastavalt kõlvikukaardile 1/3 kujutab endast õuemaad, 1/3 looduslikku rohumaad ning 1/3 metsamaad. Juurdepääsud elamuteni toimuvad 11390 Tallinn-Kloogaranna mnt.-lt ühildatuna Vankri tee mahasõiduga ning sealt lähtuva juurdesõiduteega ning teine olemasolevalt mahasõidult Harku teelt. Eskiisi joonisel on eraldi välja toodud mahasõitude olemasolevad vahekaugused Harku teelt, mis kõiguvad vahemikus 59 – 87 m. Samas jääb planeeritava ala olemasoleva mahasõidu ning Harku tee 10 elamuni viiva mahasõidu vahekauguseks 125 m. Vastavalt väljavõttele ehitisregistrist on Klooga mnt 25 kinnistu hoonestatud: - Klooga mnt 25/1 2x elamu (ehitisregistri kood 120625495); - Klooga mnt 25/2 1x kõrvalhoone (ehitisregistri kood 116044578); - Klooga mnt 25 1x elamu (ehitisregistri kood 116044571); Veevarustus ja kanalisatsiooni lahendus on lokaalne – puurkaevu ja kogumismahutite baasil. Maa-ala on tasase reljeefiga.

KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS Uute elamumaa sihtotstarbega kruntide moodustamisel on arvestatud eelkõige olemasolevate juurdepääsude ning asustusstruktuuriga. Väikeelamumaa elamukrundi miinimumsuurus kompaktse asustusega alal Rannamõisa külas on 2000 m², maksimaalne täisehituse % - 15 %. Lähipiirkonna krundid jäävad enamikus vahemikku 2000 – 3000 m². Planeeringuala on ümbritsetud elamumaa sihtotstarbega üksikelamutega hoonestatud kinnistutega, kus vee- ja kanalisatsiooni ühisvõrgud puuduvad. Piirkonnas domineerivad erinevate katusekalletega ühe-ja kahekorruselised üksikelamud. Eluhoonete kõrgused on kuni 9.0 m. Lisaks paiknevad kinnistutel 1-3 abihoonet. Välisviimistluse osas on valdavalt kasutatud traditsioonilisi materjale. PLANEERINGUGA KAVANDATAV Lisatud eskiisi järgi moodustatakse planeeritaval maa-alal kokku seitse elamumaa krunti, üks transpordimaa krunt ning 2 avalikult kasutatavat üldmaa krunti. Uute planeeritavate elamumaa kruntide suurused oleks vahemikus 2000 - 2500 m². Moodustatav 100 m² transpordimaa krunt kuulub edaspidi liitmisele Vankri tee transpordimaaga. Lisaks moodustatavale avalikult kasutatavale Kalju üldmaa krundile (krunt nr 10), moodustatakse analoogne avalikult kasutatav üldmaa krunt Vankri tee ääres (krunt nr 9). Ühiskondlikud haljasalad ei piirata piiretega. Juurdepääsud olemasolevate elamuteni ei muutu. Juurdepääsuks kruntidele nr 4 ja 6 nähakse ette teeservituudid. Juurdepääs krundile nr 1 lahendatakse Vankri tee 5 maatulundusmaa kaudu (kuulub samale omanikule). Territooriumi bilanss:

- elamumaa (EE) krunte – 7, kogupindalaga: 16 250 m²; (sh. uusi hoonestamata krunte - 5 tk.)

- üks transpordimaa (L), krunti: 100 m²; - kaks üldkasutatavat krunti: 1800 m².

TEHNOVÕRGUD Antud piirkonnas Rannamõisa külas veevarustuse – ja kanalisatsiooni ühisvõrgud puuduvad. Pärna mü elamukvartalis Vankri tee ääres on veevarustus lahendatud ühise puurkaevu baasil ning reoveed juhitakse kogumismahutisse. Võimalusel liitutakse olemasolevate võrkudega. Koostas: Arhitekt: Tõnis Sirp

- PLANEERITAVAD KRUNDID PAIKNEVAD: KLOOGA MNT 25 MAATULUNDUSMAA KÜ (19801:002:6642), PINDALA: 17 047 m²;

Klooga mnt 25, Rannamõisa küla; Kalju kü, Tabasalu alevik

Harku vald, Harju maakond

ESKIIS DETAILPLANEERINGU ALGATAMISEKS

1: 4000

Mõõtkava:

- T I N G M Ä R G I D :

Planeeritava maa-ala piir

Planeeritava krundi piir

Plan. üldkasutatv haljasala

juurdepääsu servituut kr.nr 6

Sissesõit krundile

Tee 30 m teekaitsevöönd

( arvestatakse teekatte servast)

Märkus: Eskiisil on välja toodud juurdepääsud

olemasolevatele elamukruntidele Harku teel.

Vastavalt joonisele on mahasõitude vahekaugused

Harku tee 9 - 13 vahemikus 59 - 87 m.

Planeeritaval maa-alal on olemasolevate elamuteni

juurdepääsude kavandamisel on lähtutud

olemasolevatest mahasõitudest, kusjuures mahasõitude

vahe Harku teel on 125 m.

T A B A S A L U A L E V I K 5

9

. 0

2700 m²

EE

4

8

7

.

0

6

2

.

0

elamu

Klooga mnt. 25

elamu

25/1

abihoone

25/2

- PLANEERITAVALE MAA-ALAL PLANEERITAKSE KOKKU 10 KRUNTI:

7 ELAMUMAA (EE) KRUNTI, PINDALA: 16 250 m²

1 TRANSPORDIMAA (L) KRUNT, PINDALA: 100 m²

2 ÜLDKASUTATAVA MAA KRUNT, PINDALA: 1800 m² (avalik kasutus)

2100 m²

3

0

.

0

0

2000 m²

1100 m²

üldkasutatav haljasala

10

Vankri teega ühine

sissesõiduala

HALJASALA

Harku-Rannamõisa

kergliiklustee

R A N N A M Õ I S A K Ü L A

ol.olev juurdesõidutee elamu juurde

100 m²

8

juurdelõige L

Vankri tee transpordimaa

2800 m²

EE

2

2500 m²

EE

5

2150 m²

EE

6

EE

7

V

a

n

k

r

i

t

e

e

1

Taumi põik 6

T a u m

i p õ i k 1 a

V

a

n

k

r

i

t

e

e

3

5

Tammeranna

(M)

Harku tee 8

Harku tee 10

T a u m

i p õ ik

EE

1

1

2

5

. 0

Harku tee 7

Harku tee 9

Harku tee 13

Harku tee 11

Kalju

arh. Tõnis Sirp

KALJU MAATULUNDUSMAA KÜ (19801:002:6643), PINDALA: 1109 m²;

KOGUPINDALA: 18150 m², sellest avalikult kasuatatav üldmaa (10 %): 1800 m²

5.00

9

Üldkasuatatav haljasala 700 m²

olemasolev riigi transpordimsaa

2000 m²

EE

3

o

l

.

o

l

e

v

j

u

u

r

d

e

s

õ

i

d

u

t

e

e

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Harku Vallavalitsus

[email protected]

Kallaste tn 12

76901, Harju maakond, Harku vald,

Tabasalu alevik

Teie 21.02.2024 nr 12-1/493-2

Meie 27.03.2024 nr 7.2-2/24/2948-2

Seisukohtade väljastamine Klooga mnt 25

ja Kalju maaüksuste ning lähiala

detailplaneeringu koostamiseks

Olete taotlenud seisukohti Harju maakonnas Harku vallas Rannamõisa külas Klooga mnt 25 ja

Kalju maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu (katastritunnused vastavalt 19801:002:6642;

19801:002:6643, edaspidi planeering) koostamiseks. Planeeringut ei ole algatatud.

Planeeringu eesmärgiks on Klooga mnt 25 maaüksuse jagamine seitsmeks elamumaa, kaheks

üldkasutatava maa ja üheks transpordimaa (Vankri tee tarbeks) krundiks.

Planeeritav ala asub osaliselt riigiteede nr 11390 Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna tee (edaspidi

riigitee) km 8,666-8,701 ja nr 11191 Harku-Rannamõisa tee km 5,767-5,863 kaitsevööndis.

Riigiteede keskmine ööpäevane liiklussagedus on vastavalt 11368 ja 2476 autot.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri

17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad

planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Riigiteede nr 11191 ja 11390 ristmik on tulenevalt mitmest seal viimastel aastatel toimunud

liiklusõnnetusest liiklusohtlik koht, mille kavatseme rekonstrueerida eeldatavalt 2030 aastal.

Kavas on ristmik kanaliseerida ja rajada täiendavalt kergliiklusteid. Sellest tulenevalt on

võimalik lahendada juurdepääsu planeeringualale ainult riigiteelt nr 11191 joonisel 1 märgitud

sinise ja musta joone vahelisest lõigust ühe ristmiku kaudu. Ühtlasi on vajalik ühendada

planeeringuala sisene teedevõrk Vankri teega. Seni Klooga mnt 25/1 ja 25/2 eluasemekohti

teenindanud riigitee nr 11390 ristumiskoht tuleb likvideerida, sest see takistab riigiteede

ristmiku ohutumaks muutmist, sh ristmiku konfliktialas konfliktipunktide vähendamist

(ristumiskoha likvideerimisega väheneb ristmiku konfliktiala konfliktipunktide arv 9 võrra).

Ühtlasi pole juurdepääsutee lõikumist kergliiklusteega võimalik ohutult lahendada (nn

pimedad sektorid sõidukist kergliiklustee suunas liiga teravate lõikumisnurkade tõttu)

arvestades elektrirataste populaarsuse kasvu ja suuremat tõenäosust tõsiste tagajärgedega

liiklusõnnetusteks.

2 (3)

Joonis 1. Transpordiameti nägemus planeeringuala juurdepääsu põhimõtetest

2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7.

Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks,

ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava

projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) soovitame kaasata planeeringu

koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

3. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

4. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada

tee kaitsevööndist väljapoole.

5. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda kontaktalas

paiknevate planeeringute ja teeprojektide lahendustega.

6. Kergliiklusteede kavandamisel on sobilik lähtuda järgmistest põhimõtetest.

6.1. Näha ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh

väljapoole planeeringuala.

6.2. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga,

mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda kergliiklustaristu kavandamise juhendi

tabelist 4.

7. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

8. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad vastavalt normide lisa 2

joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette

metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

9. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

10. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele.

3 (3)

11. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitamise alustamise

teatise esitamist.

12. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

13. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms. Võttes aluseks „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele

uurimistöödele teede projekteerimisel“ p 2.3, soovitame mõõdistusala laiuseks 50 meetrit tee

teljest või lähimate hoonete fassaadideni, kuid mitte vähem kui 20 meetrit tee teljest.

14. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

15. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

16. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

17. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa:

- Lisa 1. Seletuskiri

- Lisa 2. Eskiisjoonis

Jana Prost

5792 4753, [email protected]