Digiühiskonna arengukava 2035 eelnõu

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja .... mai 2026. a

Päevakorrapunkt nr

„Digiühiskonna arengukava aastani 2035” kinnitamine

Vastavalt riigieelarve seaduse § 20 lõikele 2 ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri

2019. a määrusega nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise,

aruandluse, hindamise ja muutmise kord“:

1. Kinnitada „Digiühiskonna arengukava aastani 2035“ muudetud kujul.

2. Justiits- ja digiministril avaldada punktis 1 nimetatud dokument justiits- ja

digiministeeriumi veebilehel.

3. Justiits- ja digiministril tagada „Digiühiskonna arengukava aastani 2035“ elluviimine

igal aastal koostatava programmi kaudu.

Kristen Michal

Peaminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

1

Eesti digiühiskonna arengukava 2035

Eessõna Alates 2021. aastast oleme elanud süveneva geopoliitilise ja tehnoloogilise konkurentsi ajajärgus. Tehnoloogia areneb praegu

kiiremini kui reeglid ja ühiskonna kui terviku toimetulek uuendustega. Tehnoloogiavaldkond muutub sisuliselt nädalatega. Selles

keskkonnas on Eesti konkurentsieeliseks võime pakkuda maailma kõige hinnatumaid ressursse: usaldust ja hukukindlust.

Väikeriigil on raske konkureerida suurte riikide tehnoloogiavarade ja kapitalimahuga. Seetõttu ei ole eesmärk arendada tehnoloogiat

lihtsalt tehnoloogia enda pärast, vaid kasutada tehisaru ja teisi uusi lahendusi selleks, et inimesi paremini teenida. Seejuures on tähtis

tagada läbipaistvus ja inimeste õiguste kaitse. Me loome digiriiki, mis tegutseb liigse bürokraatiata ning võimalikult märkamatult,

kaitstes samal ajal inimeste põhiõigusi ja andes neile kontrolli oma andmete üle. Digiriiki arendades teeme koostööd sarnaselt

mõtlevate riikidega, et me ei peaks tulevikus valima hegemoonide ja hiidplatvormide vahel.

Eesti e-riigi senine digitaalsel asjaajamisel rajanenud edulugu vajab üleminekut autonoomsemale ja tehisaru efektiivsust ära

kasutavale tegutsemisele. Eesti digiühiskonna 2035. aasta visioon on olla hukukindlalt vaba maailma juhtiv tehisarupõhine

riik, kus ökonoomne riigihaldus, õigusruumi ja tehnoloogiate julge uuendamine ning laiahaardeline küberkerksus toetavad

inimese heaolu ja majanduse hüppelist arengut ning tagavad digiriigi toimimise igas olukorras. Seda kõike suudetakse tagada

vaid era-, avaliku sektori ja teadlaste koostöös, mida on tõestanud ka senised digiriigi arendamise edulood.

Digiriigi ja tehisaru arendamise eesmärk on anda maksumaksjale rohkem väärtust makse ja kulusid tõstmata. Nii nagu ettevõtted

kasutavad tehnoloogiat, et pakkuda vähemate töötajatega paremaid tooteid ja teenuseid, aitab tehisaru ka riigil toimida kiiremini,

turvalisemalt, kvaliteetsemalt, ent väiksema halduskoormusega. Eestis väheneb tööealiste inimeste arv ja seega on eriti oluline, et

avalikus sektoris oleks aega teha inimeste poolt otsuseid ja panustamist vajavaid töid, samal ajal kui toetavad ja rutiinsed tööd

on automatiseeritud. Digiriiki investeerimine tähendab seega muude kulude kokkuhoidu ja paremini toimivat riiki kõigile.

Digiühiskonna arengukava, mis loodi 2021. aastal ja mida käesoleva arengukavaga uuendatakse, seab raamistiku selle visiooni

saavutamiseks seatud eesmärkidele ja tegevustele. Kuna tehnoloogiavaldkond muutub sisuliselt nädalatega, on selge, et arengukava

võib vajada täiendavaid muudatusi perioodi kestel. Sellegipoolest annab see alused avaliku sektori suunisteks järgnevateks

aastateks.

Digiühiskonna arengukaval 2035 (DÜAK) on kolm peamist otstarvet:

 Planeerimisdokument – tegevusjuhis, millega pannakse praegusel tehnoloogiliste murrangute ning geopoliitiliste ja ma-

janduslike proovikivide ajastul paika Eesti digiriigi arendamise ja juhtimise eesmärgid, mõõdikud ja tegevused.

 Elav dokument – ajas täienev ja muutustega kohandatav dokument, mille aja- ja asjakohasus vaadatakse üle vähemalt

kord aastas.

 Kaasamistööriist – koostööraamistik riigi ja erasektori institutsioonidele, mille abil koordineeritakse avaliku sektori tege-

vust ja seatakse piiratud ressursside tingimustes prioriteete.

Eesti digiühiskonna üld- ja alaeesmärgid 2035. aastaks

2

Praegune kontekst: uus ajastu ja kasvanud kaitsevajadus

Tehnoloogiamaailm muutub kiiresti, kuid üldjoontes kujundavad digiühiskonna tegevuskeskkonda neli olulist mõjutegurit.

1. Eesti iseseisvuse ja demokraatia tagamine ning geopoliitiline vastasseis Venemaaga. Eesti iseseisvuse tagamisel ja

tehnoloogiasõltuvuse ajastul tuleb arvestada, et ka tehnoloogiatest ja tarneahelatest on saanud globaalse võimuvõitluse

põhirelv. Autokraatlikud režiimid kasutavad tehnoloogiat, et rünnata sihipäraselt Eesti digiriigi aluseid ja meie sõltuvust

digiteenustest. Küberrünnakud ja uute tehnoloogiate abil võimendatud valeinfo on igapäevane reaalsus. Näeme demok-

raatlike riikide valimistesse sekkumisi. Digiriigi toimepidevus, turvaline andmehaldus ja küberturvalisus ei ole enam teh-

niline haldusküsimus, vaid riikliku ellujäämise eeltingimus. Eesti peab suutma tagada suveräänse arvutusvõimsuse, turva-

lise taristu ja valmisoleku seista vastu hübriidrünnakutele.

2. Globaalne krativäelise1 tehisaru konkurents, andmepõhisus ja tehisaru lai kasutatavus. Tehisarust on saanud üldots-

tarbeline tehnoloogia, mis muudab kõiki majandusharusid ning töö- ja teenusemudeleid. Siseneme krativäelise tehisaru2

ajastusse. Riigivalitsemise järgmine ökonoomsus saab tugineda automatiseeritud protsessidele ja inimeste poolt suunatud,

ent lubatud määral autonoomsetele krattidele ehk agentidele. Riigiteenused on vastavalt inimese valikule kas endiselt pä-

ringupõhised või personaalsetele andmetele tuginevalt ennetavad. Andmepõhised kratid aitavad inimesi proaktiivselt: tu-

vastavad täpselt neile antud õiguste ulatuse, eeltäidavad taotlused ja minimeerivad asutuste vahelist suhtlust, tehes reaalajas

tarku järeldusi erinevate andmestike, teksti ja sensorinfo põhjal. See võimaldab täiesti uut väärtusloomet, kuid eeldab, et

andmed on õiged, masinloetavad, standardsed, taaskasutatavad ning andmete omanike privaatsus täielikult kaitstud. Samuti

on oluline tehisaru treenimisel, arendamisel ja kasutamisel arvestada autoriõigusi ja nendega kaasnevaid õigusi ning vaja-

dusel leida uuenduslikke lahendusi, mis võimaldaks tehisaru treenimisel kaitsta eesti keelt ja kultuuri, aga ei seaks seejuures

ohtu põhiõigusi. Samas muudavad uued tehnoloogiad (kvanttehnoloogia, postkvantkrüptograafia, biotehnoloogia jne) and-

mete haldamise keerukamaks. Krativäelise tehisaruga seotud riskid tuleb maandada ja see eeldab teadlikkust uute tehno-

loogiate võimalustest ja ohtudest, kohapealset suveräänset arvutusvõimsust ning keelemudelite arendusi.

3. Majanduse digitaalne lõhe ja vähearenenud andmemajandus. Vastuolu meie maailmatasemel tehnoloogiasektori ja

vähedigitaalse traditsioonilise majanduse vahel on muutunud võimalikuks haavatavuseks. Ettevõtted ei kasuta piisavalt

süsteemselt andmeid ega tehisaru,3 mis võimaldaksid teha andmepõhiseid otsuseid ja pakkuda parimaid tooteid ja teenu-

seid. Tehisaru ajastul võidavad aga riigid, kes rakendavad oma majanduses nutikaid lahendusi. Riigi ja erasektori koostöö

peab rohkem keskenduma edaspidi kogu majanduse andmepõhisele ümberkujundamisele, et soodustada Eesti konkurent-

sivõimet.

4. Riik on digitaalne, aga kodaniku jaoks killustunud ning alustaristu on kohati vananenud kriitilise piirini (taakvara

ehk legacy suur osakaal). Eesti digiriigi arengut aeglustab teenuste arendamine isoleeritult. Seetõttu töötatakse üha uuesti

välja samu lahendusi, tehniline võlg kasvab, avalike teenuste arendamine ja ülalpidamine kallineb, on liiga suurte kuludega

ning raskesti juhitav. Tuleviku personaalne riik eeldab aga platvormipõhisemat lähenemist ja süsteemsemat koostalitlust,

mida toetavad andmete väärindamine, tõhus privaatsuskaitse ja kasutaja mugavust arvestav ühtne kliendivärav. Kuna res-

sursid on piiratud, on prioriteedid eesrindlikud baasteenused, ühis- ja taaskasutatavad tooted ning komponendid. Killustu-

nud teenusearhitektuur ja vananevad infosüsteemid ei ole pelgalt kasutajakogemuse probleem, vaid pikaajaline arengupi-

dur ning eelarve- ja julgeolekurisk, mis piirab riigi võimet pakkuda terviklikke, turvalisi ja kuluefektiivseid teenuseid.

1 Krativäeline ehk tegumipõhine (kasutatakse ka terminit agentne tehisaru) 2 Inglise keeles agentic AI 3 Statistikaameti andmetel 2025. aastal 22%

3

Kuidas edasi? Eesti rahvusvaheline maine silmapaistva ja pikaajalise kogemusega digiliidrina seab meile suured ootused, kuid selline maine kaob

kiiresti, kui Eesti ei juhi järgmist murrangut digitaalses riigijuhtimises. Tulevikku vaataval Eestil on ainulaadne võimalus olla

tehisaru lahenduste eetilise kasutuselevõtu globaalne eestvedaja, sh andmekorralduse ja tehisaru demokraatliku ja turvalise

rakendamise debatis nii lähiregioonis, Euroopa Liidus kui ka globaalselt. Samuti saab Eesti pakkuda parimat keskkonda (sh

õigusruumi) andmepõhiste tulevikutehnoloogiate ja ärimudelite uurimiseks ja katsetamiseks, sh koostöös loometööstusega. Samuti

oleme oma lähemate liitlaste, nagu näiteks Ukraina põhipartnerid avaliku sektori, küberjulgeoleku ning digivõimete ajakohastamisel

ja arendamisel.

Põhimõtted Digiühiskonna arendamisel juhindume järgmistest põhimõtetest.

Vabadused ja põhiõigused Kaitseme põhiõigusi, tagame

läbipaistva ja inimeste kui andmete

omanike poolt

kontrollitava andmetöötluse ja

tehisaru kasutuse ning kasutaja jaoks

mugava ligipääsu digiteenustele

ühiskonna kõigile liikmetele, lastest

eakateni.

Pidev uuendusmeelsus Otsime alati tõhusamaid lahendusi ja julgeme

nutikalt katsetada. Kaalutletud riskide võtmise

eest avalikus sektoris ei karistata.

Eesti keel ja kultuur Tagame eesti keele ja kultuuri kestmise

ning elujõu digiruumis üle aegade,

sealhulgas globaalsetes

tehisarulahendustes ja arvestades

autoriõiguse valdkonna

regulatsioonidega.

Keskkonnasäästlikkus ja

loodushoid

Tagame digitehnoloogia ja -taristu

keskkonnasäästlikud lahendused ning rakendame

digilahendusi kliima- ja keskkonnaeesmärkide

saavutamiseks.

Rahvusvaheline

ekspordipotentsiaal

Hoiame ja edendame Eesti kui juhtiva

digiriigi kuvandit, mis aitab muu hulgas

kaasa Eesti ettevõtete ekspordile.

Läbipaistev riskijuhtimine ja

taristu katkematu

toimepidevus

Juhime riske läbipaistvalt, eelistades ennetust

halbadele tagajärgede kõrvaldamisele, kaitseme

ühiskonda ja küberruumi ning tagame digitaristu

ja teenuste töökindluse ka kõige keerulisemates

oludes.

Tehnoloogianeutraalsus Keskendume parimale tulemusele,

eelistades avatud standardeid ja

innovatsiooni.

Läbipaistvus ja arusaadavus Eesti digiriik, sh tehisarulahenduste kasutamine

peab olema arusaadav ja läbipaistev igale

inimesele.

Nutikas koostöö ja kaasav

tehnoloogiasektor

Ehitame digiühiskonda

sektorite üleselt. Tagame, et

tehnoloogiasektor on kaasavam ning

lahenduste väljatöötamisel on eri

gruppide (nt eakad) ja erivajadustega

inimeste

eriliste vajadustega arvestatud.

Elukestev digipädevus Pakume digi- ja andmeoskusi kui tehisaru ajastu ja

küberjulgeoleku tagatist. Erinevate

koolitusmaterjalide loomisel

eelistatakse veebipõhiseid

õppimisvõimalusi ning keskset platvormi,

et erineva ettevalmistusega inimestel oleks lihtne

leida enda vajadustele vastavaid õppematerjale.

1. alaeesmärk.

Turvaline, personaalne, krativäeline ja vabadusi hoidev digiriik Eesti digiriigis on turvalised, personaalsed, inimese poolt lubatud määral proaktiivsed ja sündmuspõhised avalikud teenused.

Teenuste endi korraldus on pragmaatiline ja mõistlik, tuginetakse tõhusale andmekorraldusele, IKT-juhtimine on keskselt

koordineeritud ning taristu hukukindel. Selleks on oluline tagada selge ja vabadusi hoidev õigusruum, digisuveräänsus, andmete

taaskasutatavus, elanikkonna digipädevuste pidev aja- ja asjakohastamine, tugevad eksperdid ning nende järelkasv kõigis

sektorites.

1.1. Personaalne riik ja kasutajakesksed teenused

Avalikud teenused on kasutajakesksed, ligipääsetavad, proaktiivsed ja kasutajate elu- või ärisündmuste seisukohast terviklikud,

ulatudes üle asutuste, sektorite ja riikide piiride. Teenused jõuavad inimeseni õigel ajal, sobival viisil ja kujul ning minimaalse

halduskoormusega.

4

Selleks:

1.1.1. Parim kasutajakogemus on tagatud eelkõige nende teenustega, mille puhul suhtlus riigiga on tihe ja korduv, teenust kasutavad

haavatavad sihtrühmad ja/või sel on oluline mõju riigi kuvandile, ettevõtlusele ja majanduskasvule.

1.1.2. Aastaks 2028 on eesti.ee ja Eesti äpp kujundatud riigi keskseks digiväravaks, mis pakub personaliseeritud teenuseid ning

võimaldab turvalist ja sujuvat asjaajamist nii eraisikutele kui ka ettevõtetele.

1.1.3. Hiljemalt aastaks 2030 rakendatakse enimkasutatavates teenustes krativäelist tehisaru, et muuta riigiga asjaajamise kogemus

personaalsemaks, mugavamaks ning efektiivsemaks, tagades samal ajal läbipaistvuse ja inimesele kontrolli oma andmete üle.

1.1.4. Tehisaru kasutamise kõik juhud on märgistatud, inimene saab andmejälgija abil kontrollida oma andmete õiget ja tema poolt

lubatud kasutatavust ning kõikide automatiseeritud haldusotsuste peale saab esitada otsuseni jõudmise teekonna nõude ning soovi

korral vaide.

1.1.5. Aastaks 2035 on välja arendatud ja kasutusel kogu riigis kasutatavad komponendid, platvormid ja tööriistad, mis loovad ühtse

kasutajakogemuse, tagavad teenuste ligipääsetavuse eri gruppidele, on riigile kokkuvõttes odavamad ning kiirendavad teenuste

arendust.

1.1.6. Järjepidevalt kehtestatakse ning aja- ja asjakohastatakse ühtseid metoodikaid teenuste kvaliteedi, kasutajakogemuse ning

mõju hindamiseks ja tulemuslikkuse tõstmiseks ning rakendatakse neid kogu avalikus sektoris.

1.1.7. Eestis on tagatud maailmas eesrindlikud digiriigi baasteenused, sealhulgas uusima põlvkonna eID lahendused, mis

võimaldavad turvalist isikutuvastust, digiallkirjastamist ja teenuste kasutamist kogu Euroopas. Teenuseid arendades lähtutakse

identiteedihalduse ja elektroonilise identiteedi valges raamatus esitatud põhimõtetest.

1.2. Toimepidev, turvaline ja pragmaatiline teenusekorraldus

Digiriigi teenused on töökindlad, turvalised, kiired ja kuluefektiivsed, vähendades avalikus sektoris tööjõuvajadust, ning tagades

elanike, ettevõtjate ja riigi murede lahendamise viivitamata, kiiresti ja efektiivselt ning teenuste toimepidevuse igas olukorras. Eesti

digisuveräänsus tugineb tasakaalustatud ja riskipõhisele lähenemisele, mille eesmärk on tagada riigi ja ühiskonna toimimine,

säilitades samal ajal tehnoloogilise neutraalsuse ja avatuse usaldusväärsetele partneritele.

Selleks:

1.2.1. Avalikud teenused on aasta-aastalt üha kuluefektiivsemad ja kiiremad. Samas peavad vähenema nende toimimisega seotud

kulud, avaliku sektori tööjõuvajadus ning elanike ja ettevõtjate ooteaeg. Seejuures on eesmärk suurendada teenuste kvaliteeti ja

nendega rahulolu. Selleks tuleb veenduda teenuste vajalikkuses ning disainis juba enne digiotsuste tegemist, pidevalt parandada

efektiivsust ning muuta, lihtsustada ja alles siis automatiseerida protsesse. Samuti on oluline tugevdada teenuseomanike

tootejuhtimise oskusi ja vastutust.

1.2.2. Aastaks 2035 on märgatavalt lihtsustatud ja korrastatud teenusekorraldust, konsolideeritud dubleerivaid IKT valdkonna

tegevusi, taristut ja asutusi, ühtlustatud ja automatiseeritud haldusalade sarnaseid funktsioone ning vähendatud süsteemselt tehnilist

võlga, taakvara ja ebavajalike teenuste ja andmete hulka.

1.2.3. Järjepidevalt rakendatakse riigi kui platvormi arhitektuurset põhimõtet, kus keskseid lahendusi arendatakse ja hallatakse

ühiselt, võimaldades asutustel keskenduda oma põhifunktsioonidele. Ühtne teenusestandard ning taaskasutatavad kesksed

teenusekomponendid võimaldavad riigiasutustel, KOVidel ja erasektoril arendada teenuseid kiirelt ja kuluefektiivselt.

1.2.4. Avalike probleemide lahendamisse kaasatakse alati suurima kompetentsi ja parimate ideedega inimesed nii erasektorist kui

ka teadusasutustest. Innovatsioonihanked on eelistatud. Riik kujundab välja õigusliku ja tehnilise raamistiku ning juhib teenuste

arengut strateegilisel tasandil, samal ajal kui uute ja innovaatiliste lahenduste väljatöötamise ja elluviimise ülesandeid delegeeritakse

järjest rohkem erasektorile.

1.2.5. Aastaks 2035 on üleriigilised kriitilised teenused pilves käideldavad ning pilvelahendused rakendatud, lähtudes andmete

tundlikkusest, julgeolekuvajadustest ja digisuveräänsuse põhimõtetest.

1.2.6. Teenuste toimimine igas olukorras ning andmekaitse nõuete täielik järgimine on digiriigi usaldusväärsuse ja riikliku

julgeoleku tagamise lahutamatu osa, mistõttu tuleb juba teenuseid arendades algusest peale läbi mõelda, kuidas riik toimepidevust

ja andmekaitsereeglite täitmist korraldab ja tagab.

1.2.7. Kriitilistes digitaristu kihtides, nagu digitaalne identiteet ja riiklikud registrid, on Eestil õigus rakendada kõrgendatud turva-

ja sõltumatuse nõudeid, vältides põhjendamatut tehnoloogilist või geograafilist isolatsiooni.

1.3. Digiriigi arengu strateegiline juhtimine

Digiriigi arendamine on strateegiliselt juhitud, koordineeritud ning selle kulud ja tulemused on mõõdetavad, tagades avalike

vahendite tõhusa kasutamise ning digiriigi pikaajalise kestlikkuse, arenguvõime ja digisuveräänsuse.

Selleks:

5

1.3.1. Aastaks 2030 tugineb digiriigi IKT valdkonna juhtimine üleriigilisele vaatele, määratud on selged vastutusvaldkonnad,

otsustusõigused ning teenuste ja digilahenduste kasutusaja juhtimise, arendamise, kasutamise ja lõpetamise põhimõtted.

1.3.2. Digivaldkonna arengut juhitakse strateegilise portfellihalduse ja tulemusnäitajate abil, eelistades võimaluse korral

keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi.

1.3.3. 2027. aastaks on välja töötatud ja kasutusele võetud kõigi valitsemisalade IKT kulude hindamise ühtne metoodika.

1.3.4. Riigi tasandil vaadatakse süsteemselt ja pidevalt üle olemasolevaid infosüsteeme ja platvorme ning tagatakse nende järjepidev

ajakohastamine, et vältida tehnilise võla kasvu ja teenuste toimepidevuse riske.

1.3.5. Aastaks 2027 on mindud üle kesksetele arvutitöökohtadele.4

1.3.6. Eesti digiriigi strateegilised huvid on Euroopa Liidu ja rahvusvahelisel tasandil järjepidevalt kaitstud. Seisame õigusriigina

põhiõiguste tagamise, lihtsa õigusruumi, väikese halduskoormuse, digitaalse koosvõime ja Euroopa Liidu digisuveräänsuse eest.

1.3.7. Eesti osaleb aktiivselt rahvusvahelistes andmevahetuse ja digilahenduste koosvõime algatustes ning piiriüleste teenuste

loomises.

1.3.8. Eesti digiriigi hea rahvusvaheline maine püsib ja areneb, sh toetatakse Eesti teadmiste, lahenduste ja kogemuste eksporti ning

strateegilisi partnerlussuhteid.

1.3.9. Aastaks 2035 on nn GovTech5-sektorites idu- ja tehnoloogiaettevõtete arv 10 korda suurem, kuna riik eelistab kasutada

erasektori lahendusi, väldib erasektori tooteid dubleerivaid arendusi ning rakendab paindlikke mudeleid varajase etapi teenuste

kasutuselevõtuks.

1.4. Digiriigi arenguks vajalikud oskused ja teadmised

Digi- ja küberoskuste, sealhulgas andmekirja- ja tehisaru kasutamise oskuse arendamine on pidev, terviklik ja süsteemne protsess,

hõlmates kogu haridusteed, avalikku sektorit, tööealist elanikkonda ning toetades digiriigi arengut.

Selleks:

1.4.1. Aastaks 2028 toimib veebiplatvorm „Digiriigi akadeemia“ avalikus sektoris keskse koolitusplatvormina kõikide avaliku

sektori poolt pakutavate koolituste ning õppematerjalide jaoks. Avalikus sektoris on kasutusele võetud ühtne ja koordineeritud

koolituste süsteem digi- ja küberoskuste arendamiseks. Platvormi kaudu on tagatud ka kogu elanikkonnale aja- ja asjakohased ning

ligipääsetavad digi- ja küberteemalised koolitused. Kõikide valdkondade koolituste läbimiste tulemused on keskselt tunnustatavad.

1.4.2. Digi- ja küberoskuste (sh andme- ja tehisarukirjaoskus) arendamist ning aja- ja asjakohastamist toetatakse süsteemselt kogu

haridusteel, sh taseme- ja täiendõppes, avalikus sektoris, tööealise elanikkonna seas, sh võimestatakse koolitusprogrammidega juhte

ja spetsialiste digimuutusi eest vedama.

1.4.3. Aastaks 2032 on 80%-l Eesti inimestest vähemalt elementaarne ajakohane andme- ja tehisarukirjaoskus, neist pooltel

vähemalt keskmine andme- ja tehisarukirjaoskus tänu süsteemsele kompetentsi suurendamise võimaldamisele.

Eesmärgi saavutamise mõõdikud

1. Rahulolu avalike digiteenustega (allikas: teenuste kataloog, JDM)

Teenuse kasutaja 2019 2024 Siht 2030 Siht 2035

Eraisikud 69% 82% 90% ≥ 90%

Ettevõtted 47% 85% 90% ≥ 90%

Avalik ja

mittetulundussektor

Mõõdik

väljatöötamisel 90% ≥ 90%

2. Keskvalitsuse osakaal tööhõivest (allikas: rahandusministeerium)

Protsent 2020 2024 Siht 2030 Siht 2035

Keskvalitsuse osakaal

tööhõivest (20-64) 8,9% 9,1% 9% 9%

4 V.a Kaitseministeerium, Siseministeerium ja Välisministeerium 5 Viitab lahendustele, mida arendavad ja haldavad erasektori organisatsioonid ning mis on põimunud avaliku sektori komponentidega (nt registrid, algoritmid), et hõlbustada protsesse avalikus sektoris

6

3. Nende elanike protsent, kelle digioskused on üle baastaseme (allikas: Eurostat6)

2019 2025 Siht 2030 Siht 2035

Inimesed, kelle

digioskused on üle

baastaseme

34,84 > 40% > 50%

4. IKT-sektori ekspordi kasv (allikas: Statistikaamet7)

Protsent 2019 2024 Siht 2030 Siht 2035

IKT-sektori8 ekspordi

kasv aastas - 10,60% 15% 15%

Tulevikustsenaarium „Nähtamatu kolimine“

Aasta 2035. Arendaja Epp teatab oma Euroopa eID valdkonna assistendile: „Kolime perega Saaremaale.“ See üks lause käivitab

krativäelise tehisaru põhise teenuseahela, mis tugineb Epu antud volitustele, töökindlatele platvormidele ja strateegilisele

juhtimisele. Epu ja tema pere andmed liiguvad turvaliselt X-teel KOVide ja registrite vahel; info koolikohtade kohta saabub tema

riiklikku postkasti. Kuna Epp töötab välisriigi kliendile, kindlustab rahvusvaheline andmevahetus automaatselt tema

sotsiaalkindlustusmaksu ja muude maksude korrektse arvestuse. Lõpuks märgib süsteem koolipakkumise juures ära, et tema lapsele

on uues koolis broneeritud koht edasijõudnute drooni- ja robootikaringis, tagades soovi korral tema huvialaõppe jätkumise.

2. alaeesmärk. Maailma kõige vabam, isetoimivam ja inimeste endi kontrolli

all olev tehisaru kasutav riik Eestis rakendatakse andmeid ja tehisaru inimkeskselt, turvaliselt ja nutikalt kõigis sektorites ning eluvaldkondades nii, et inimesel

on kontroll oma andmete ja nende kasutamise üle ning tagatud on eesti keele ja kultuuri püsimine üle aegade. Eesti digiriigi

andmekorraldus ja tehisaru kasutus on usaldusväärne ja läbipaistev ning olemas on kohapealne taristu andmete ja tehisaru

turvaliseks töötlemiseks. See positsioneerib Eesti maailmas selgelt eristuva vabadusi hoidva ja juhtiva tehisaru arendava ning

rakendava riigina. Eestis on tulevikukindel andmemajandus.

2.1. Andmepõhine ühiskond

Eesti rakendab andmeid ja tehisaru inimkeskselt, turvaliselt ja nutikalt kõigis sektorites ja eluvaldkondades ning toetab

tulevikukindlat andmemajandust.

Selleks:

2.1.1. Aastaks 2032 rakendatakse Eestis andmepõhist poliitikakujundamist ja asjaomast protsessimudelit (vajaduste ja võimaluste

täpne hindamine, tehnoloogilised lahendused, õigusruum, personal ja vastutusvaldkonnad), mis seob strateegilised eesmärgid,

mõõdikud ja andmekasutuse igapäevase juhtimisega, võimaldab saada reaalajas ülevaadet poliitika ja teenuste mõjust, parandab

andmepõhist juhtimist, kiirendab otsustamist ning parandab tehtavate otsuste kvaliteeti ja jälgitavust.

2.1.2. Aastaks 2030 on kõik riigi (ava)andmed andmete teabeväravas leitavad ja kasutatavad.9 Selleks tagatakse toetav õigusruum

ja asjakohased andmevahetuslepingud ning rakendatakse privaatsuskaitse tehnoloogiaid.

2.1.3. Aastaks 2029 on loodud andmetaotluste menetlemise keskkond, mis kiirendab teadusuuringuteks vajaminevate andmete

väljastamise protsessi ning tagab turvalised andmetöötluskeskkonnad ja andmeruumid andmete väärindamiseks. Kehtestatud on ka

tehisaru ja andmetega seotud julgeoleku- ja teiste riskide maandamise reeglid.

2.1.4. Aastaks 2028 on juurutatud andmete ühekordse küsimise ning andmete esmasisestuse aegsete kvaliteedikriteeriumide

rakendamise põhimõtted, mille kasutamisel tuleb lähtuda andmete väärtusest, sh ristkasutusvajadustest.

2.1.5. Andmemajanduse kasvuks on loodud toetusmeetmed erasektori andme- ja tehisarupõhiste teenuste arendamiseks kogu

ettevõtte tegutsemis- ja teenuse kasutusaja vältel. Pakutakse nii finants- kui ka muud tuge, sealhulgas tehnilist tuge ja abi äriplaani

koostamisel, teenuste lokaliseerimisel ja äristrateegia loomisel.

6 DESI dashboard for the Digital Decade (2023 onwards) - Digital Decade DESI visualisation tool 7 EM001 (https://andmed.stat.ee/et/stat) (EMTAKi tegevusala: J – info ja side). 8 Info ja side tegevusala. 9 Juurdepääsupiirangutega andmete puhul rakendatakse läbivalt privaatsuskaitse tehnoloogiaid, et tagada nende eesmärgipärane kasutatavus.

7

2.1.6. Aastaks 2027 on kindlaks määratud kohustused ja vajalikud tegevused, et avalikustada avaliku sektori tellitud uuringud,

analüüsid ja nende alusandmed10.

2.1.7. Tehisaru, andmete ja krativäelise tehisaru arendamisel lähtutakse läbivalt andmete ja tehisintellekti valges raamatus esitatud

põhimõtetest ja suundadest.

2.1.8. Inimesed juhivad enda andmete kasutamist ja andmete kasutamise lubatavust erasektori poolt. Riigi andmekasutus toimib

seaduses toodud piirides ning on andmejälgija abil inimeste kui andmete omanike kontrollitav.

2.2. Tehisaru laialdane kasutuselevõtt

Eesti on juhtiv tehisaru rakendaja maailmas, siin on olemas kohapealne taristu tehisaru ja andmete turvaliseks töötlemiseks ning

kohapeal või samameelsete riikide ja ettevõtetega koosloomes arendatud tehisaru süsteemid. Tehisaru kasutatakse süsteemselt ja

nutikalt igas eluvaldkonnas nii, et inimesel on kontroll tehisaru ja andmete ning nende kasutamise üle ning tagatud on eesti keele ja

kultuuri püsimine üle aegade.

Selleks:

2.2.1. Aastaks 2030 on riik suunanäitaja ja kasutab erilaadset, sh krativäelist tehisaru laialdaselt avalikus sektoris ja toetab selle

kasutuselevõttu erasektoris, et suurendada tootlikkust ning pakkuda personaalsemaid ja lisandväärtust loovaid teenuseid (siht

kasvatada majandust > 5% aastas).

2.2.2. Aastaks 2026 on loodud keskne tehisaru rakenduste kataloog,11 mis sisaldab ülevaadet tehisaru rakendustest, nende kohta

antud usaldusväärsuse ja andmekaitse hinnangutest, esitab peamised riskid ja meetmed ning protsessikirjelduse tehisaru

kasutuselevõtuks.

2.2.3. Aastaks 2027 rakendatakse usaldusväärse tehisaru arendamise tööriistakasti, et vähendada tehisaru rakendamisega seotud

riske ning toetada selle arendamist ja rakendamist.

2.2.4. Aastast 2027 rakendatakse kogu riigis tehisaru rakendamise kohustuslikkuse raamistikku, mis sisaldab loetelu protsessidest

ja tegevustest, mille puhul tuleks kasutada tehisaru.

2.2.5. Aastaks 2027 on Eestis tagatud suveräänne arvutusvõimsus.12 Selleks on Eestisse loodud tehisaru gigatehase põhimõttel (nt

gigatehase Eesti haruna) toimiv vajalik arvutusvõimekus, mis võimaldab arendada ja käitada suure mõjuga tehisarumudeleid.

2.2.6. Aastaks 2027 on loodud tingimused sujuvateks andmekeskuste investeeringuteks Eestis. Selleks on kaardistatud piirkonnad,

mis vastavad energiaühenduse, jaotusvõrgu, optiliste kaablitega ühenduste ning kliima- ja regionaalse mõju nõuetele ning tagavad

planeeringu-, maa- ja ehitusmenetluse efektiivse toimimise, et seada investeeringutele prognoositav ja konkurentsivõimene ajaraam.

2.2.7. Aastaks 2030 on välja töötatud metoodika, millega hinnatakse tehisaru süsteemse kasutuselevõtuga eeldatavalt saavutatavat

avaliku sektori kulude kokkuhoidu. Eesmärk on tehisaru süsteemse arendamise ja rakendamise kaudu vähendada avaliku sektori

teenuste, arenduste ja protsesside kulusid vähemalt 425 miljoni euro võrra.

2.2.8. Järjepidevalt toetatakse suurte keelemudelite arendamist, et tagada eesti keele ja kultuuri püsimine tehisaru ajastul.

Keeleandmete ja teistes prioriteetsetes valdkondades vajamineva riigisisese ja piiriülese andmevahetuse ja töötlemise

võimaldamiseks on loodud asjaomane taristu, nt keeleandmeruum, mis võimaldab kõigil keelemudelite arendajatel kasutada eesti

keele andmeid mudelite treenimisel. Aastaks 2027 on kehtestatud keeleandmed väärtuslike andmestikena, et tagada andmete

kättesaadavus ja kasutatavus.

2.3. Lähtume põhimõttest „Vaba inimese vaba valik“

Eesti digiriigi andmekorraldus ja tehisaru kasutus on inimkeskne, usaldusväärne ja läbipaistev. Oleme sellega teistest maailma

riikidest selgesti eristuv liider. Inimene saab alati järele pärida, kuidas nt tehisaru abil tema kohta tehtud otsus sündis. Inimene annab

ise volitused tehisarule oma andmete kasutamiseks – võimalik on valida ka aeganõudvamaid teenuselahendusi.

Selleks:

2.3.1. Aastaks 2030 on loodud regulatiivne ja tehnoloogiline raamistik, mis võimaldab turvalist innovatsiooni, hoiab ja kaitseb

inimeste vabadusi ja põhiõigusi digiriigis ning annab neile kontrolli oma andmete üle. Muu hulgas on loodud alus

andmenõusolekupõhiseks andmevahetuseks, sätestatud andmehaldusnõuded, kehtestatud avaandmete kättesaadavuse tagamise

nõuded, loodud lahenduste reaalelus katsetamise keskkond (testimiskeskkond) ning koostatud vajalikud rakendusjuhised.

2.3.2. Aastaks 2028 on tagatud kogu avaliku sektori andmetöötluse läbipaistvus andmejälgija kohustusliku rakendamise teel.

5. Riigisisene tehisaru arvutusvõimsus (allikas: JDM )

10 Nende avaandmetena käsitatavas ulatuses. 11 TARK 12 Täpne ajagraafik sõltub ELi taotlusvoorudest.

8

Arvutusvõimsus 2019 2025 Siht 2030 Siht 2035

GPU ekvivalendid - 214 GPU ≥ 3000 GPU ≥ 3500 GPU

6. Tehisaru kasutuselevõtt ettevõtetes (allikas: Statistikaamet)

2019 2025 Siht 2030 Siht 2035

Vähemalt üht tehisaru

tehnoloogiat kasutanud

ettevõtted

- 22,2% 75% 90%

*Iga-aastane uuring

7. Tehisaru kasutuselevõtt keskvalitsuses ja kohaliku omavalitsuse üksustes (allikas: JDM)

2019 2025 Siht 2030 Siht 2035

Vähemalt üht tehisaru

tehnoloogiat kasutanud

avaliku sektori asutused /

kohaliku omavalitsuse

üksused

- 50.8% 75% 90%

* Iga-aastane uuring

8. Elanike usalduse indeks, mis näitab elanike usaldust tehisarupõhiste teenuste ja andmetöötluse vastu (allikas: JDM)

2019 2025 Siht 2030 Siht 2035

Elanike usaldus riigiasutuste

tehisarupõhiste teenuste ja

andmetöötluse vastu - 76% 90% > 95%

Tulevikustsenaarium „Nullbürokraatia“

Aastal 2035 kasutab väikeettevõtja digiriigi andme- ja tehisaruteenuseid oma äritegevuse reaalajas arendamiseks. Ta esitab

Bürokratile päringu: „Soovin eksportida oma käsitööna valmistatud mööblit Euroopa Liidu riikidesse.“ Bürokratt ei anna talle

linke seadustele ja meetmetele, vaid genereerib personaalse tegevuskava: leiab konkreetsetele toodetele sobivaid müügikanaleid,

hindab tema toodete vastavust nõuetele, arvutab transpordi CO2 jalajälje reaalajas eri logistikapartnerite puhul ja algatab

eeltäidetud taotluse EISi ekspordigarantiiks. Riigist on saanud reaalajas toimiv strateegiline partner.

3. alaeesmärk. Turvaline ja kaitstud küberruum

Eestis on turvaline ja usaldusväärne küberruum, mis on meie digiühiskonna, majanduse ja riikluse vundament. Kaitseme ühiskonda

ja digiriiki tingimustes, kus suure mõjuga küberintsidentide arv aina suureneb. 5–10 aasta perspektiivis on Eesti märgatavalt

vähendanud kriitiliste küberintsidentide mõju, sealhulgas massiivseid andmelekkeid, ning piiranud geopoliitiliste vastaste võimet

avaldada varjatud survet elutähtsale taristule. Ohustajate pidevale arengule vaatamata on paranenud Eesti digiteenuste ja võrkude

kaitstus ning ühiskonna usaldus nende vastu. Eesti küberruumi kaitse suudab kohaneda kiirete muutustega ja hõlmab kogu

ühiskonda, pidades vastu nii geopoliitilisele survele kui ka tehnoloogia kiirest arengust tulenevatele riskidele.

3.1. Riikliku küberturvalisuse arengut juhitakse sidusalt ja selgelt

Eesti küberjulgeolek on tagatud sihipärase ja koordineeritud keskse juhtimise kaudu.

Selleks:

3.1.1. Küberturbekohustused on seatud proportsionaalselt ja eesmärgipäraselt, arvestades küberohu mõju ühiskonnale.

3.1.2. Eesti küberturvalisuse seadusandluses lähtutakse riskipõhisusest ja ressursse kasutatakse sihipäraselt.

3.1.3. Tõhustatud on eri valdkondade ekspertide koostööd ja küberturvalisuse arengu seiret. Sihtrühmad on teadlikud oma rollist ja

vastutusest küberjulgeoleku tagamisel kogu riigis.

9

3.2. Kogu ühiskonna kerksust (säilenõtkust) arendatakse teaduspõhiselt ja tulevikukindlalt

Kogu ühiskond on võimestatud küberohte ennetama ning neile kiiresti ja asjakohaselt reageerima.

Selleks:

3.2.1. Lähtudes riikliku julgeoleku vajadustest, on aastaks 2035 elutähtsate teenuste ja taristu toimepidevus tagatud igas olukorras.

3.2.2. Aastaks 2030 on ohuteadmus ja kerksusvõime märgatavalt suurenenud. Selleks parandatakse ohtude äratuntavust ja

automatiseeritakse küberohtudealast teabevahetust ning küberintsidentide seiret ja kaitset nende eest.

3.2.3. Aastaks 2028 on konsolideeritud küberjuhtimiskeskuse funktsioonid ning keskus peab ühendust strateegiliste partneritega ja

võimaldab ohuteadmuse tõhusat jagamist.

3.2.4. Aastaks 2030 on arendatud ja rakendatud kesksed kaitsemeetmed Eesti ettevõtete vastu suunatud küberrünnakute õnnestumise

vähendamiseks ja küberintsidentide ennetamiseks.

3.2.5. Järjepidevalt tehakse tihedat koostööd tehnoloogiainnovaatorite ja erasektori ettevõtetega uusimate lahenduste turvaliseks

kasutuselevõtuks ja parimate tavade rakendamiseks.

3.2.6. 2028. aasta lõpuks on infoturbe valdkonnas juurutatud täisusaldamatuse põhimõte (ingl zero-trust). Keskvalitsusasutused

võtavad infoturbearhitektuuri puhul järk-järgult kasutusele täisusaldamatuse põhimõtte.

3.2.7. 2030. aastaks on täisusaldamatuspõhise infoturbearhitektuuri küpsusmudeli järgi saavutatud edasijõudnu tase (CISA

kasutatavas küpsusmudelis tase „Advanced“).

3.3. Turvaline küberkeskkond

Turvalise küberkeskkonna kujundamiseks tehakse rahvusvahelist koostööd ja tagatakse ekspertide järelkasv.

Selleks:

3.3.1. Aastaks 2035 on küberkogukond suurenenud ja vajalike oskustega spetsialistide arv kasvanud ning vastab valdkonna

vajadustele.

3.3.2. Järjepidevalt toetatakse kübervaldkonna karjäärivalikuid ning aastaks 2029 on loodud küberalased mikrokvalifikatsioonid.

3.3.3. Eesti tõhustab kahe- ja mitmepoolseid küberjulgeolekualaseid koostöösuhteid liitlastega (nt koostöö Ukrainaga ja partnerlus

Ukraina toetamiseks);

3.3.4. Eesti osaleb aktiivselt globaalses küberjulgeoleku kujundamises poliitika, tegevuse ja õigusaktide kaudu (sh ELi, ÜRO ja

globaalse arengukoostöö kaudu).

Eesmärgi saavutamise mõõdik: usaldus digiteenuste turvalisuse vastu (allikas: Statistikaamet)

Näitaja 2019 2025 Siht 2030 Siht 2035

Protsent elanikkonnast, kes peab digiteenuseid

turvaliseks ja usaldusväärseks ning kasutab neid 96,2% 94.5% 96% > 96%

Protsent elanikkonnast, kes on teadlikult hoidunud e-

hääletamisest - 31,7% 25% < 20%

Eesmärgi saavutamise mõõdik: Eesti EU-CSI küberindeks (allikas: ENISA)

Näitaja 2019 2024 Siht 2030 Siht 2035

Eesti EU-CSI küberindeks -

Kõrgem kui ELi

keskmine (65,72%)

Kõrgem kui

ELi keskmine

(u > 75%)

Kõrgem kui ELi

keskmine (u > 75%)

Tulevikustsenaarium „Operatsioon „Jäämurdja““

Toimub ulatuslik ülemaailmne küberrünnak, mis sihib kriitilist taristut, nagu energia-, finants- ja tervishoiusüsteemid. Rünnak levib

kiiresti riigist riiki, kasutades ära olemasolevaid turvanõrkusi ja tehisaru genereeritud ründevektoreid. Eesti tuvastab globaalse

ohu varakult tänu rahvusvahelisele CERTide koostöövõrgustikule ja automatiseeritud ohuteabevahetusele. Riiklik

küberjuhtimiskeskus annab märku lisakaitsemeetmete vajadusest ja tõstab ohutaset. Eesti küberkilp ehk automatiseeritud

turbekihtide süsteem rakendub kohe ja tõkestab ründevektoreid. Samal ajal kui globaalne rünnak põhjustab mujal maailmas

elektrikatkestusi, makseülekannete seiskumist ja haiglate toimimise häireid, jäävad Eestis teenused toimima. Patsiendid saavad

10

vajalikku ravi, energiavarustus püsib stabiilne ja makselahendused töötavad tavapäraselt. Ühiskond säilitab normaalse

igapäevaelu rütmi, mis suurendab elanike usaldust riigi vastu. Eesti võimekus oskuslikult reageerida tuleneb rahvusvahelisest

tehnilisest koostööst, hästi korraldatud riiklikust küberturbest ja automaatsetest kaitsemehhanismidest, mis toimivad enne, kui

rünnak sihtmärgini jõuab.

4. alaeesmärk. Ülikiirete ühendustega Eesti Kõigis Eestimaa nurkades on tagatud ülikiire, usaldusväärne ja taskukohane sideühendus. Ülikiired ühendused on Eesti digiriigi

ja majanduse vereringe, mis on vajalik meie konkurentsivõime tugevdamiseks, uute ärimudelite loomiseks ja võrdsete võimaluste

tagamiseks.

4.1. Ajakohase ja ettevaatava regulatiivse keskkonna loomine

Eestis on innovatsiooni ja investeeringuid soodustav reeglistik, mis arvestab turu stabiilset arengut.

Selleks:

4.1.1. Järjepidevalt on tagatud ajakohane regulatiivne keskkond, mis arvestab turu arendamise vajadust ning soodustab

innovatsiooni ja investeeringuid.

4.1.2. Aastaks 2035 on kasutusele võetud uudsed investeerimis- ja koostöömudelid sidetaristu arendamiseks.

4.2. Ülikiirete sidevõrkude arendamise hoogustamine

Kiirendame väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrkude ja 5G-/6G-mobiilsidevõrkude väljaehitamist, et tagada kiire ja

usaldusväärse ühenduse kättesaadavus kogu Eestis.

Selleks:

4.2.1. Aastaks 2035 on toetatud strateegiliste ühenduste rajamist turutõrkepiirkondades maal ja transpordikoridorides.

4.2.2. Sidevõrkude efektiivsemate juurdepääsutingimuste rakendamise kaudu parandatakse konkurentsiolukorda.

4.2.3. Suure ühiskondliku mõjuga valdkondades, nagu julgeolek, liikuvus ja energiamajandus, on loodud eeldused uute

tehnoloogiate rakendamiseks.

4.3. Sidetaristu toimepidevuse ja turvalisuse kindlustamine

Kindlustame Eesti sidevõrkude toimepidevuse ja usaldusväärsuse igas olukorras.

Selleks:

4.3.1. Sideühenduste toimepidevus on rahvusvahelisel tasandil koostöös samameelsete riikidega kaitstud.

4.3.2. Eesti osaleb aktiivselt Euroopa Liidu satelliitside arendamises.

4.3.3. Koostöös sideettevõtetega on järjepidevalt tagatud sidevaldkonna riskianalüüside ja toimepidevusplaanide ajakohasus.

4.3.4. Aastaks 2030 on uuendatud riiklikku operatiivraadiosidet ning Eesti osaleb aktiivselt rahvusvahelises sidejulgeoleku

koostöös.

4.3.5. Aastaks 2030 on Rail Balticu ehitamise käigus loodud sidetaristu, mis tagab side toimepidevuse Eesti maismaal. Selleks

soodustatakse uute välisühenduste rajamist erinevatest riiklikest ja välisfondidest.13

Eesmärgi saavutamise mõõdik: väga suure läbilaskevõimega (kuni 1 Gbit/s) võrgu kättesaadavus kodumajapidamistele üle

riigi (allikas: TTJA)

Näitaja 2019 2024 Siht 2030 Siht 2035

Kättesaadavus 58% 81% 100% 100%1

* Tegemist on aadressipõhise arvestusega.

Tulevikustsenaarium „Katkematu sideühendus“

Aasta 2035. Eesti sidevõrk on kujundatud nii, et ühendus säilib isegi kriitilistes olukordades. Kui torm kahjustab maapealseid

sideliine, ei katkesta see sideteenuseid – autonoomne meditsiinidroon ja haigla tarkvõrk jätkavad tööd tänu 5G-võrgule, mis suudab

dünaamiliselt suunata liiklust ja hoida kriitilised teenused toimimas. Nutikas mitmekihiline taristu tagab, et side toimepidevus ei

13 Sõltumatuse all peetakse silmas rahvusvaheliste ühenduste paljusust, mis aitab mõne ühenduse katkemisel kasutada teisi alternatiivseid ühendusi, millega oleks tagatud sideteenuste toimepidevus.

11

sõltu enam üksikutest mastidest või kaablist, vaid hajutatud ja tarkadest lahendustest. Ülikiirete ühendustega Eestis tagatakse

elutähtis sidevõrk tehnoloogiate ja meetoditega, mis hoiavad riigi toimimas ka kõige keerulisemates oludes.

Teiste valdkondade kaasatus ja ootused neile Digiühiskonna 2035. aasta visiooni ja arengukava elluviimine õnnestub vaid siis, kui kõigis poliitikavaldkondades tehakse koostööd.

Selle arengukavaga eeldatakse ja oodatakse teistelt valdkondadelt järgmisi vajalikke samme.

Tehisaru ja andmete laialdane

rakendamine

IKT rohepöörde elluviimine Avalike teenuste kvaliteedi

ühtlustamine

Erasektorile tuginemine ja koostöö

Kõik avaliku sektori asutused

koostavad strateegilised tegevuskavad uute tehnoloogiate

(eriti tehisaru ja andmelahenduste)

kiireks kasutuselevõtuks ja

laiaulatuslikuks skaleerimiseks14.

Avalikus sektoris tehakse tehisaru

abil õigusaktide eelnõude lisakontrolli.

Kõik avaliku sektori asutused

mõõdavad oma IKT valdkonna ökojalajälge ja viivad ellu tegevusi

selle vähendamiseks15.

Vähendatakse ja konsolideeritakse dubleerivaid e-teenuseid.

Rakendatakse energiatõhusaid

tehnoloogiaid, sh tehisaru arendamisel, ning

keskkonnasäästlikku riist- ja

tarkvara.

Rakendatakse teenuste ühtset

riiklikku standardit16.

Järgitakse infoturbe nõudeid teenuse

kogu elutsükli vältel.

Riske juhitakse teadlikult ja rakendatakse vajalikke

maandamismeetmeid.

Andmete elukaart hallatakse süsteemselt kõikides asutustes,

vältides dubleerimist ja ühendades

andmekogusid.

Avalikke digiteenuseid

delegeeritakse erasektorile kõikjal, kus see on võimalik ja strateegiliselt

mõistlik.

Olulisemad rollid ja tegevused arengukava elluviimisel

Arengukava elluviimise eest vastutab Justiits- ja Digiministeerium (JDM), kuid sellesse panustavad ka teised ministeeriumid oma

vastutusalade piires. Järgnevalt on esitatud olulisemad rollid ja tegevused arengukava elluviimisel.

Haridus- ja Teadusministeerium (HTM)

1. Tulevikuoskused hariduses: lõimime tehisaru, küberhügieeni ja turvalisuse teemad sujuvalt kõigisse haridusastmetesse

(alus-, põhi- ja keskharidus).

2. Tipptasemel järelkasv: kindlustame IKT- ja kübertalentide uue põlvkonna, populariseerides doktoriõpet ja karjäärivali-

kuid. Pöörame erilist tähelepanu naiste ja tüdrukute kaasamisele tehnoloogiasektorisse.

3. Suveräänne arvutusvõimsus: loome teadusele ja avalikule sektorile sõltumatu ja tulevikukindla kõrgjõudlusega riikliku

arvutusvõimsuse (koostöös JDMiga).

4. Juhtide ja spetsialistide ümberõpe: pakume kvaliteetset IKT-õpet tasemehariduses ning kvaliteetseid koolitusi juhtidele

ja spetsialistidele IKT-alaseks ümber- ja täiendõppeks (koostöös JDMiga).

5. Eesti keel digiruumis: investeerime keeletehnoloogia aluslahendustesse, et tagada eestikeelsed ja mugavad teenused kõi-

gil põhiplatvormidel (koostöös JDMiga).

Haridus- ja Teadusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (HTM & MKM)

1. Talendid: tagame tippspetsialistidele lihtsustatud, kuid turvalise ligipääsu Eestile ja toetame nende kiiret kohanemist.

2. Maailmatasemel digipädevus: viime elanikkonna digioskused maailma tippu, keskendudes digilahenduste turvalisele ja

teadlikule kasutusele (2035. aastaks on 100% täiskasvanutest internetikasutajad) (koostöös JDMiga).

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM)

1. Paindlik seadusloome: kujundame reageerimisvõimelise seadusloome, mis soodustab innovatsiooni, kaitstes samal ajal

inimeste põhiõigusi ja eetilist andmekasutust.

2. Kõrgjõudlusega arvutusvõimsus: kaasame Eestisse investeeringuid arvutusvõimsuse rajamiseks selge riikliku väärtus-

pakkumisega (energia, asukohad, toetused).

14 Plaane võib kajastada olemasolevates strateegilistes arengudokumentides või digipöörde plaanides. Tegevus ei eelda tingimata eraldiseisva tegevuskava koosta-

mist. 15 Asutused võivad oma IKT jalajälge mõõta ka olemasolevate organisatsiooni kliima- ja keskkonnajalajälje mõõtmise raames ega pea looma eraldi tegevuskavasid. 16 Teenuse standard 2.0 | Avalike digiteenuste disainimise tööriistakast

12

3. Eesti maine ja eksport: turundame Eestit kui tarka ja inspireerivat digiühiskonda ning avame äridiplomaatia kaudu uksi

meie IT-ettevõtete ekspordile ja talentide kaasamisele.

4. Kahesuunaline ettevõtluspoliitika: rakendame kaksikstrateegiat: toetame traditsioonilise tööstuse digipööret (oskused,

investeeringud) ning arendame kasvukeskkonda uute globaalsete tehnoloogiaettevõtete sünniks.

5. Reaalajamajandus: arendame reaalajamajanduse lahendusi, et muuta Eesti maailma lihtsaimaks ettevõtlusega tegelemise

kohaks.

6. Tehisaru: soodustame tehisaru laialdasemat kasutuselevõttu erasektoris (näiteks AIRE programmi abil).

7. Küberturvalisus: toetame erasektori küberturvalisusalast teadus- ja arendustegevust (näiteks küberturvalisuse keskuse

(NCSC-EE) kaudu); aastatel 2026-2029 toetab MKM RIAt kui küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadu-

suuringute Euroopa pädevus- ja koordineerimiskeskust.

8. Kvanttehnoloogiad: soodustame kvanttehnoloogiaga tegelevate ettevõtete süsteemi arengut Eestis (näiteks AS Metroser-

dis tegutseva kvanttehnoloogia koordinatsiooniüksuse kaudu).

9. Andmete väärindamine: loome võimalused andmete taaskasutamiseks ja äriliseks väärindamiseks, et luua uusi innovaa-

tilisi lahendusi (näiteks rakendusuuringute keskuse terviseandmete valdkonna kaudu).

Välisministeerium (VM)

1. Globaalne küberstabiilsus: osaleme aktiivselt globaalse küberjulgeoleku kujundamises poliitika, tegevuse ja õigusaktide

kaudu, sh ELis, ÜROs ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides ja koostöövormides ning arendame kahe- ja mitme-

poolset küberjulgeolekualast koostööd Eesti liitlastega.

2. Teadlik ja kaasav küberkogukond: toetame kestlikku ja laiapõhjalist digiarengut ning õigusriiki ja põhivabadusi kaitsva

ning demokraatiat edendava digiruumi ja digiühiskonna toimepidevust.

3. Digitaalne ühisvara ja vajalikud hüved: digi- ja kübervõimekuse tõstmine ja võimearenduse koordineerimine Eesti aren-

gukoostöö ja muude rahvusvaheliste koostööviiside kaudu.

4. Globaalne ettevõtlus ja innovatsioon: loome Eesti ettevõtetele uusi võimalusi üle maailma, sh võimalusi teha koostööd

tehnoloogiliste innovaatorite ning erasektori ettevõtetega uusimate lahenduste ja parimate tavade rakendamiseks.

5. Eesti maine ja eksport: Eesti digiriigi hea rahvusvahelise maine hoidmine ja arendamine, äridiplomaatia kaudu Eesti

tehnoloogiate ja kogemuste globaalse ekspordi toetamine.

Digiühiskonna arengukava juhtimise ja rakendamise korraldus

Vastutus ja elluviimine

Arengukava elluviimise eest vastutab Justiits- ja Digiministeerium (JDM), mida juhib justiits- ja digiminister. Arengukava aitavad

ellu viia eri ministeeriumid oma vastutusalade piires.

Arengukava viiakse ellu programmi kaudu, kus määratakse kindlaks konkreetsed nelja-aastased eesmärgid, tegevused, vastutajad,

eelarved ja mõõdikud, järgides riigieelarve seadust.

Aruandlus ja ülevaatamine

Aruandlus toimub iga-aastase tulemusaruande kaudu. Arengukava aja- ja asjakohasus vaadatakse regulaarselt üle arengukava

juhtkomisjonis ning vajaduse korral esitatakse Vabariigi Valitsusele arengukava muutmise ettepanek. Valdkonna arengukava

elluviimist hinnatakse vähemalt üks kord hiljemalt kolm aastat enne selle kestuse lõppu.

Juhtimise eesmärk

Juhtimise peaeesmärk on tagada eri valdkondade ja asutuste eesmärkide sünergia. See nõuab kooskõlastatud tegevust ja ühtset

infovälja, mida toetab tabelis 1 esitatud juhtimisstruktuur.

Arengukava täiendavad valdkonnaspetsiifilised dokumendid (nt valged raamatud), mille tegevused peavad kajastuma valdkondlikes

programmides ja toetama strateegilisi sihte.

Tabel 1. Digiühiskonna arengukava juhtimisraamistik

Juhtorgan / roll Ülesanded Sagedus Liikmed

13

Digiühiskonna arengukava juhtrühm (juhtkomisjon)

Arengukava aja- ja asjakohasuse regulaarne hindamine ja muudatuste

heakskiitmine (valitsusele esitamiseks),

selle elluviimise jälgimine ja strateegiline suunamine; programmi fookuste ja

muudatuste heakskiitmine; hindamise

algatamine

Vähemalt kaks korda aastas Juht: digiarengu eest vastutav minister. Liikmed: ministeeriumid, Riigikantselei,

AKI, RIA, RIT, RIKS, TTJA, Linnade ja

Valdade Liit, Asutajate Selts, Statistikaamet, ITL, Tööandjate Keskliit,

eksperdid

Valdkondlikud nõukojad ja

juhtrühmad (nt küberjulgeoleku

nõukogu, avalike teenuste nõukogu, andmete ja tehisaru

juhtrühm, arhitektuurinõukogu,

ühenduvuse nõukoda jt)

Arengukava elluviimise jälgimine ja

koostöö suunamine töisel tasandil;

programmile ettepanekute tegemine; arengukava muudatusettepanekute

tegemine juhtrühmale

Vähemalt üks kord aastas Juht: vastavalt nõukogu

juhtimisstruktuurile, sh JDMi asjaomase

valdkonna asekantsler või talituse juhataja

Liikmed: avaliku sektori asutused,

kohalikud omavalitsused, erasektori esindajad, eksperdid

Temaatilised juhtrühmad ja võrgustikud (nt digiidentiteedi,

elusündmusteenuste jt

juhtrühmad)

Tegevuste sisu täpsem kavandamine ja elluviimine; tegevuste koordineerimine;

ettepanekute tegemine uute tegevuste

algatamiseks

Vajaduse järgi Olenevad rühmast

Maksumuse prognoos Arengukava maksumuse prognoos (vt tabel 2) hõlmab kulusid (ilma km-ta) arengukava eesmärkide saavutamiseks Justiits- ja

Digiministeeriumi haldusalas (kulud, mis kajastuvad JDMi eelarves, sh edasiantavad toetused, nt valdkondade digipöördeks ette

nähtud raha)17.

See ei sisalda teiste valitsemisalade kulusid (v.a SF-perioodi 2021–2027 digipöörde toetused). Teised valitsemisalad peavad

koostama oma prognoosid ise. 2028.–2035. aasta ELi vahendite planeerimisel kaardistab JDM teiste valitsemisalade vajadused ja

seisab nende eest.

Arengukava perioodil 2026–2035 on selle elluviimiseks vaja investeerida ligikaudu 1,8 mld eurot sõltuvalt rahastusotsustest.

Digiühiskonna arengukava 2035 rakendamisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest (nt Eesti taastekava, struktuurivahendite

kaudu).

Arengukava on rahastatud ja rahastatakse edaspidi nii riigieelarvelistest kui ka välisvahenditest (vt Tabel 3):

1. Perioodil 2022–2026 eraldatakse RRFi vahenditest 59 mln eurot digiriigi, sh küber-, 20 mln eurot side- ja 17 mln eurot ette-

võtluse kesksete teenuste valdkonna arendamiseks.

2. Perioodil 2023-2029 eraldatakse SFi vahenditest 64,5 mln eurot kesksete teenuste ja komponentide ning 77 mln eurot vald-

kondade digipöörde toetamiseks.

3. Lähiajal toimub 2028. aastal algava Euroopa Liidu uue rahastusperioodi ettevalmistamine, et oleks võimalik uueks perioodiks

ette nähtud vahendid võimalikult kohe perioodi algusest kasutusele võtta.

2025. aastal esitas JDM valitsusele aastate 2026–2029 IKT lisavajadused keskmiselt 200 mln eurot aastas.

Tabel 2. Digiühiskonna arengukava maksumuse prognoos (JDMi haldusala), mln-tes eurodes

Aasta 2021-

2024

2025** 2026 2027 2028 2029 2030*** 2031 2032 2033–2035 KOKKU

Eelarve

prognoos*, sh

464,7 208,6 166,9 153,4 142,6 104,5 89,4

89,4

89,4

268,2

1777,1

1. alaeesmärk 131,8 111,2

96,8

89,6

77,8

68,6

68,6

68,6

205,8

2. alaeesmärk 9,2 13,4 7,5 6,3 4,5 3,0 3,0 3,0 9,0

17 1. juuni 2025. aasta seisuga

14

3. alaeesmärk 30,4

27,3 21,8 20,1

17,2 15,6 15,6 15,6 46,7

4. alaeesmärk 37,1

15,0 27,2 26,6 5,0 2,3 2,3 2,3 6,8

* Maksumuse prognoos, tegemist ei ole juba eraldatud vahenditega.

** 2025. aasta eelarve sisaldab eelmisest aastast ülekantud jääke, aasta jooksul seadusemuudatustega lisandunud ja vähendatud summasid ja Vabariigi Valitsuse

reservist saadud vahendeid. ***Eelarve prognoos alates 2030. aastast lähtub 2029. aastaks kinnitatud baaseelarvest ega sisalda välisvahendeid.

Tabel 3 DÜAK-is kasutatavate välisvahendite prognoos mln-tes eurodes

Aasta 2021-2024 2025** 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033–2035 KOKKU

Valdkondlikud

digipöörde

vahendid SFst

4.5 20.5 25.1 21.4 5.5 **** **** **** **** **** 77

1. alaeesmärk - - 16.4 16.7 4.5 **** **** **** **** ****

2. alaeesmärk - - 7.2 4 1 **** **** **** **** ****

3. alaeesmärk - - 1.5 0.7 0 **** **** **** **** ****

4. alaeesmärk - - 0 0 0 **** **** **** **** ****

Riigiüleste

kesksete teenuste

vahendid SFst

6.4 6.6 16.5 14.4 13.9 10 **** **** **** **** 67.8

1. alaeesmärk - - 10.6 9.3 8.6 6.1 **** **** **** ****

2. alaeesmärk - - 5.6 4.8 5 3.6 **** **** **** ****

3. alaeesmärk - - 0.3 0.3 0.3 0.3 **** **** **** ****

4. alaeesmärk - - **** **** **** ****

RRF 77.5 11.1 8.4 - - - - - - - 97

1. alaeesmärk - - 0.9 - - - - - - -

2. alaeesmärk - - 4.6 - - - - - - -

3. alaeesmärk - - 2.9 - - - - - - -

4. alaeesmärk - - 0 - - - - - - -

**** 2028–2034 ELi finantsperioodi eelarvelised vahendid alles selguvad, kuid arengukava elluviimiseks tuleb toetada kõikide valitsemisalade digiriigi arenguks vajalikke tegevusi sarnases mahus senise perioodiga. Samuti tuleb toetada kesksete teenuse arendamist vastavalt arengukavas seatud eesmärkidele.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Riigikantselei Digiühiskonna arengukava 2035 eelnõu Justiits- ja digiministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile edastamiseks Eesti digiühiskonna arengukava (DÜAK) 2035 eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad:

1. DÜAK 2035 eelnõu 2. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu 3. DÜAK 2035 eelnõu lühikokkuvõte 4. DÜAL 2035 eelnõu seletuskiri 5. DÜAK 2035 eelnõu lisad 1-6 6. DÜAK 2035 eelnõu kooskõlastustabel

Anna-Liisa Pärnalaas 5663 8097 [email protected]

Meie 01.05.2026 nr 8-1/3532-1

1

Eesti digiühiskonna arengukava 2035 eelnõu kooskõlastustabel Perioodil 9.12.2025 - 22.12.2025 toimunud ametlikult kooskõlastusringilt saabunud tagasisidega arvestamine:

Ettepanekud Vastus

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON

Rõhutame üle, et andmekaitse põhimõtete tagamine on digiühiskonna lahutamatu komponent ja oluline on, et arengukava täideviimisel oleks igal sammul kindlasti hinnatud ka kõiki andmekaitsega seotud aspekte. Teenuste arendamisel tuleb järgida muuhulgas seda, et andmekogude liitmist ei tehtaks selliselt, et andmekogude hajususe põhimõttel kaoks mõte. Vähem oluline ei ole ka AKI varajane kaasamine erinevatesse arengukava täideviimise protsessidesse.

Teadmiseks võetud.

EESTI LINNADE JA VALDADE LIIT

1. Alaeesmärk I. Maailma parim digiriigi kasutajakogemus Punkt 3: Digiriigi ühislahendused ja -platvormid toetavad kasutajakesksete teenuste osutamist Täiendav seos: Alaeesmärk: Digiriigi arengu strateegiline juhtimine - Avaliku sektori digimuutuste võimendamine ja juhtimine.

Kommentaar 1: Kui riik hakkab arendama keskseid ühtseid platvorme, on oluline eelnevalt analüüsida olemasolevaid KOVide poolt kasutatavaid ja toimivaid platvorme ning hinnata nende edasiarendamise või üleriigilise kasutuselevõtu võimalust. See aitaks vältida dubleerimist, vähendada kulusid ning toetada kohaliku tasandi juba tehtud investeeringute mõistlikku taaskasutust. Silmas tuleb pidada, et need platvormid kuuluvad täna sagedasti erasektorile ning KOVid kasutavad neid SaaS (Software as a service) põhimõttel, kuid see seik ei peaks olema takistuseks nendega arvestamisel.

Teadmiseks võetud. Nõustume, et erasektoriga koostöös sünnivadki parimad teenused ning kindlasti otsitakse taaskasutust ja/või ühisloome võimalusi ka KOV tasandiga.

Kommentaar 2: Kui riik asub arendama keskseid üleriigilisi platvorme, on oluline, et iga platvormi puhul oleks selgelt määratletud omanik. Platvormi omanik vastutab platvormi strateegilise arendamise, toimimise, elutsükli juhtimise, kvaliteedi ning kasutajate vajadustele vastavuse eest. Selge omanikuvastutuse puudumisel tekib risk, et platvormi arendus ja haldus muutuvad killustatuks, otsustusprotsessid ebaselgeks ning vastutus hajub erinevate osapoolte vahel. Selgelt määratletud platvormi omanik toetab platvormide jätkusuutlikkust, tõhusat juhtimist ning läbipaistvat vastutusahelat kogu avalikus sektoris, sh on oluline, et omanik teaks ja arvestaks platvormi sobivust ka KOVide jaoks ning arendaks platvormi ka KOV vajadusi silmas pidades.

Selgitame: igal üleriigilisel platvormil on selge määratletud omanik ka praegu ning juhul, kui pakutakse teenuseid ka KOV- idele või on platvorm KOV-idega seotud, siis peaks kliendikesksusest lähtudes arvestama ka KOV-ide vajadusi.

2. Alaeesmärk I – Maailma parim digiriigi kasutajakogemus

Punkt 3: Digiriigi ühislahendused ja -platvormid toetavad kasutajakesksete teenuste osutamist - tehisaru kasutuselevõtul bürokraatia vähendamiseks Alaeesmärk II – Andmepõhine ühiskond ja tehisaru Alaeesmärk 3: Inimese heaks – andmete ja tehisaru usaldusväärne kasutamine

Arvestatud. Hindame keskselt tehisaru põhiste toodete ja teenuste usaldust ning koostame tüüpilisemate juhtumite kohta andmekaitsealased mõjuhinnangud. Anname juhised rakendamiseks, toome välja riskid ja maandamismeetmed. Laialdaseks rakendamiseks loome ja täiendame ajas nimekirja tegevustest, kus peaks rakendama

2

Kommentaar: Kui tehisaru ja AI-põhiste töövahendite kasutamist soovitakse avalikus sektoris, sh KOVides, jõulisemalt laiendada, peab sellega kaasnema ka keskne lahendus AI töövahendite turvakontrolliks ja kasutusreeglite määratlemiseks. KOVide jaoks on oluline, et oleks olemas riiklikult koordineeritud riskianalüüs, soovitatud AI töövahendite loetelu ning selged turbe- ja andmekaitsenõuded (nt millisel kujul ja milliste piirangutega on AI töövahendid lubatud). See väldiks olukorda, kus 78 KOV-i peavad igaüks eraldi hindama ja otsustama AI töövahendite lubatavuse üle, ning aitaks tagada ühtlase, turvalise ja õiguspärase praktika kogu avalikus sektoris.

tehisaru, selle asemel, et tegevusi teeks inimene.

3. Kommentaar nõuete ja ressursside kohta: Arengukava rakendamine eeldab kohalikelt omavalitsustelt järjest suuremat võimekust andmepõhises juhtimises, tehisaru rakendamises, küberturbe korraldamises ning pilvetehnoloogiate kasutamises. Samas on KOVide tegelik ressursivõimekus märkimisväärselt erinev ning ei sõltu üksnes nende maakondlikust paiknemisest, vaid eelkõige omavalitsuse tegelikust suurusest, elanike arvust, teenuste mahust ning organisatsioonilisest võimekusest.

Eriti väiksematel KOVidel puudub sageli piisav personal, rahaline paindlikkus ning võimalus konkureerida spetsialistide pärast, mistõttu suureneb sõltuvus välistest teenusepakkujatest. Ühtsete nõuete kehtestamine ilma KOVide tegelikku võimekust arvestava toetus- ja rakendusmehhanismita võib viia olukorrani, kus väiksemad omavalitsused ei suuda nõudeid sisuliselt täita või peavad seda tegema ebaproportsionaalse koormuse hinnaga. Selleks et digiriigi arendamine toimuks sisuliselt ja jätkusuutlikult, on oluline, et riiklikud ressursi- ja toetusmeetmed oleksid jaotatud proportsionaalselt KOVide tegeliku suuruse ja vajadustega, mitte üksnes territoriaalse või maakondliku jaotuse alusel. Diferentseeritud ja sihitud toetus aitaks tagada, et kõik omavalitsused suudavad arengukava eesmärke täita võrdsetel alustel, säilitades teenuste kvaliteedi ja turvalisuse kogu Eestis. Vastasel juhul tekib risk, et digiriigi kvaliteet ja turvalisus ühtlustuvad vaid formaalselt arengukava dokumentides, kuid praktikas süveneb lõhe suuremate ja väiksemate KOVide vahel.

Teadmiseks võetud. Saame selle kommentaaridega arvestada täpsemaid ressursse ja toetusmeetmeid planeerides, sh uue EL 2028+ finantsperioodi planeerimisel. Oluline on, et KOV- de vajadused lahendataks võimalusel ühtselt ja tsentraalselt, mitte iga KOVi põhiselt.

4. Selleks, et arengukavas seatud eesmärkide saavutamine ei takerduks piirava õigusraamistiku taha, peaks digiareng ja õigusloome liikuma koos. Suurimaks probleemiks (rahastuse kõrval) on digiarengus andmekaitsest tulenevad kitsendused infovahetuseks erinevate ametite ja ametnike ning kaasuvate eraettevõtete vahel. Ka

Selgitame. Mõistame, et õigusruum on väga olulisel kohal uute tehnoloogiate kasutuselevõtul, kuid arvestades arengukava planeeritud kestvuse perioodi, ei ole mõistlik konkreetseid seadusemuudatusi siin nimetada, vaid neid kajastatakse täpsemalt arengukava programmis.

3

oleks KOVidele oluline, et riik looks andmebaasi inimeste pangakontodega, sest see on üheks alustalaks proaktiivsete teenuste pakkumisele. Antud dokument ei adresseeri piisavalt andmevahetusega seotud probleeme ega paku lahendusi. Arengukavas (lk. 3) on küll lubadus ’paneme andmed tööle ja loome tulevikukindla andmemajanduse’ ning lubadus (lk. 7) kujundada reageerimisvõimelise seadusloome, mis soodustab innovatsiooni, kuid näeme õigusruumi niivõrd olulise piiraja ja võimaldajana, et teeme ettepaneku olulisemate regulatsioonide loomine ja muutmine dokumendis (v selle lisas) kajastada.

5. Failis LISAD (lk 19 ja 20) on juttu regionaalarengust ja IKT üleriigilisest juhtimisest, kuid arengukava lugedes ei selgu piisavalt, mida üleriiklik IKT juhtimine tähendab, kas ja kui palju see ka KOVide kaasamist ja juhtimist sisaldab, palume seda lisas täpsustada.

Arvestatud. Oleme vastavat lõiku täiendanud.

Lisaks esitame veel täiendavalt märkusi, mida palume kaaluda:

a. Teeme ettepaneku täiendada arengukava ning lisada sellesse kvanttehnoloogia vaade, lisada postkvantkrüptograafiale üleminekuga seonduvad tegevused.

Selgitame: kvanttehnoloogia on arengukava

tekstis piisava üldistusastmega hõlmatud,

küberturvalisuse tegevussuuna “Kogu

ühiskonna kerksust suurendatakse

teaduspõhiselt ja tulevikukindlalt” all.

Arengukavas võiks olla suunana kirjas ka Zero Trust arhitektuuri juurutamine.

Arvestatud. Lisatud küberturvalisuse tegevussuuna “Kogu ühiskonna kerksust suurendatakse teaduspõhiselt ja tulevikukindlalt” all.

Riik võiks koostada detsentraliseeritud andmehalduse mudeli, kus iga üksus vastutab ise enda andmete eest, kuid riigi poolt on kehtestatud struktuur. TI treenimiseks või analüüside koostamiseks pole vaja luua suurt nn andmejärve, vaid luua tuleks eraldi andmebaasid ja kui vaja, siis infot vahetatakse API-de abil. Arengukavas võiks olla kirjas lähenemine, et igal uuel infosüsteemil peab andmevahetuseks olemas olema API.

Osaliselt arvestatud. Teksti on täiendatud viitega nõuetele, mis tahaks, et andmekogud vastaksid andmeanalüüsi ja tehisaru kasutamiseks vajalikele tingimustele.

Arengukavasse võiks lisada, et teatud piirkondades (n. väikesaared v hõredalt asustatud maapiirkonnad) on hea läbi proovida innovaatilisi lahendusi enne kui neid mujal juurutatakse.

Teadmiseks võetud. Leiame, et selline võimalus on alati olemas ilma, et peaks tingimata seda arengukavas välja tooma.

INFOTEHNOLOOGIA JA KOMMUNIKATSIOONI LIIT (ITL)

ITL-i hinnangul on arengukava üldine suund õige, kuid mitmes kohas vajab see täpsustamist ja fookuse teravdamist, et tagada arengukava parem rakendatavus, mõõdetavus ning vastavus erasektori ja ühiskonna ootustele. Eriti oluliseks peab ITL riigivalitsemise tõhususe, teenuste toimepidevuse ja turvalisuse käsitlemist läbiva ja sidusa põhimõttena kogu arengukavas.

Teadmiseks võetud.

Üldised kommentaarid ja ettepanekud Ettepanekud üld- ja alaeesmärkide täiendamiseks ja täpsustamiseks (joonis arengukava 1. lehel). ITL leiab, et digiühiskonna arengukavas peaks selgemalt ja kandva sambana esile tulema riigivalitsemise tõhusus. ITL-i hinnangul võiks igal riigiorganisatsioonil olla oma CTO (või äriarhitekti) roll, kelle eesmärk on protsesse efektiivistada tehnoloogia abil. Seetõttu teeme ettepaneku võtta arengukava fookusesse efektiivsuse (tõhususe) eesmärk ja

Arvestatud. Võtsime arengukava üldeesmärgi sõnastamisel arvesse.

4

sõnastada üldeesmärk järgnevalt: Eestis on inimkeskne, usaldusväärne, efektiivne (tõhus), nutikas ja hukukindel digiühiskond. Samuti teeme ettepaneku võtta üldeesmärgi teisest lausest ära sõna “digiriik”, kuna õigusruum, tehnoloogia ja andmed aitavad muuta elu ühiskonnas kõikjal.

Teeme ettepaneku arengukava alaeesmärgid sõnastada tulemustena, et oleks kooskõlas üldeesmärgiga:

 Alaeesmärk 1: Maailma parim digiriigi kasutajakogemus - tagatud on digiriigi jätkusuutlikkus läbi efektiivse andmekorralduse, tehisaru turvalise rakendamise (või uute tehnoloogiate rakendamise) ja hukukindla (tehnoloogia)taristu arendamise.

 Alaeesmärk 2: IT-vaatlikum, turvaline ja kaitstud küberruum - Eesti digiriigi teenused on usaldusväärsed ja turvalised (tagatud on Eesti digiriigi teenuste usaldusväärsus ja turvalisus)

 Alaeesmärk 3: Ülikiirete ühendustega Eesti - Töökindel, ülikiire, taskukohane internet on kättesaadav igale Eesti inimesele.

Osaliselt arvestatud, alaeesmärgid on arengukava uues versioonis ümber sõnastatud.

Mõõdikute ettepanekud ja tagasiside seatud

mõõdikutele

ITL peab oluliseks, et digiühiskonna arengukava mõõdikud kajastaksid lisaks kasutajate rahulolule ka riigivalitsemise tegelikku tõhususe ja efektiivsuse kasvu, mis on digiriigi arendamise üks keskseid eesmärke.

Seetõttu teeme ettepaneku täiendada arengukava mõõdikute süsteemi tõhususe/efektiivsuse mõõdikutega, mis võimaldavad hinnata, kas digitaliseerimine, andmete parem kasutamine ja tehisaru rakendamine toovad kaasa reaalse ressursikasutuse paranemise. ITL rõhutab, et selliste mõõdikute eesmärk ei ole avaliku sektori rolli vähendamine, vaid riigi toimimise tõhustamine, halduskoormuse vähendamine ning ressursside suunamine suurema lisandväärtusega tegevustesse. Võimalike mõõdikutena soovitame kaaluda näiteks:

 Avaliku sektori tööjõu vajaduse vähenemine, sh eelkõige rutiinsete ja administratiivsete tegevuste osas, mille puhul on eesmärgiks töö automatiseerimine, ümberkorraldamine ja koostöö suurendamine erasektoriga, mitte teenuste kvaliteedi langus. Antud mõõdiku seadmise vajadust toetab ka see, et Statistikaameti rahvastikuprognooside järgi tööealine elanikkond väheneb, mis tähendab, et töötajate arv peab vähenema ka avalikus sektoris. Ametlik statistika (avalikteenistus.ee) on hetkel pigem vastupidine.

 Avaliku sektori valitsemiskulude osakaal SKP-st, eesmärgiga olla maailma madalaimate valitsemiskuludega riik SKP kohta, arvestades Eesti digiriigi küpsust ja ambitsiooni olla rahvusvaheline eestvedaja.

IKT-valdkonna tööjõu osakaal avalikus sektoris (nt IT majade töötajate arv), sh selle proportsiooni paikapanek

Osaliselt arvestatud. Oleme mõõdikuid täiendanud ja juurde lisanud. Samuti on toodud tekstis rohkem välja, et eesmärgiks on tõhususe saavutamine, sh on sõnastatud tegevuste asemel soovitud tulemused. Lisasime ühe tõhususe mõõdiku, kuid töötame arengukava ning selle programmdokumendi raames edasi, et leida veelgi sobivam mõõdik tõhususele. Lisaks on tehisarule keskenduva alaeesmärgi 2 all seatud eesmärgiks välja töötada metoodika, millega hinnatakse tehisaru süsteemse kasutuselevõtuga eelduslikult saavutatavat kulude kokkuhoidu avalikus sektoris.

5

ning eesmärgistatud muutus ajas, lähtudes põhimõttest, et digilahenduste, andmete ja tehisaru kasutuselevõtt ning koostöö erasektoriga peab võimaldama sama või paremat teenust pakkuda väiksema inimressursiga.

Alaeesmärkide 1 ja 2 mõõdikud (rahulolu avalike digiteenustega, usaldus digiteenuste turvalisuse vastu) on ITL-i hinnangul ebapiisavad. Kas oleks võimalik lisada mõni mõõdik digiriigi toimepidevuse kohta?

Osaliselt arvestatud. Alaeesmärkide 1, 2 ja 3 alla on mõõdikuid juurde lisatud. Konkreetselt toimepidevuse kohta ei ole eraldi mõõdikut lisatud, kuid olemasolevad ja lisandunud mõõdikud kajastavad seda kaudselt.

Arengukava arusaadavus ja põhidokumendi ning arengukava lisade kooskõla ITL-i hinnangul raskendab arengukava eesmärkide, alaeesmärkide ja tegevussuundade selgust ja arusaadavust arengukava põhidokumendi ja lisade ülesehituse mittehaakuvus. Konkreetselt: Lisas 2 (lisade dokument lk 2-3) toodud kasutajakesksete teenuste arendamiseks ja osutamiseks valdkonnale seatud kolm eesmärki, mis ei ole aga oma sõnastustes ja sisus üks-ühele samad põhidokumendis toodud personaalse riigi ja kasutajakesksete teenuste bloki kahe tegevussuunaga (põhidokument lk 2-3). Seega puudub eesmärkide omavaheline loogiline seotus ja pole võimalik selgelt järgida, milliste tegevussuundade kaudu, kuidas eesmärgid saavutatakse.

Arvestatud. DÜAKi põhitekst ja lisad on viidud paremasse kooskõlla. Lisame juurde, et arengukava eelnõu on peamine dokument, mis seab arengukava eesmärgid ning mida tutvustatakse Vabariigi Valitsusele. Vaatasime üle arengukava lisad, et tagada parem kooskõla, kuid lisade eesmärk on selgitada täiendavalt ja lisaks põhitekstile.

Lisa 2 puhul tekkis ITL-il küsimus, millega on tegu? Lisa 2 kannab pealkirja „Olukorra analüüs ja tegevused arengukava eesmärkide täitmiseks“ – kas tegemist on hetkeolukorra analüüsiga ja/või arengukava tegevuskavaga? Soovitame olukorra analüüsi ja tegevuskava kajastamist eraldi osades ja sama liigenduse järgi nagu on tegevusi kategoriseeritud arengukava põhidokumendis.

Selgitame: Oleme lisas 2 muutnud ning sela on uues versioonis toodud lühike hetkeolukorra analüüs.

Sõnakasutuse ettepanekud arusaadavuse parandamiseks: arengukava arusaadavuse eesmärgil soovitame võimalusel vältida selliste terminite kasutamist, mis ei ole üldlevinud, nt tegum, tegumipõhisus, tegumikonkurents, pahategum.

Arvestatud. Oleme konsulteerinud ka Eesti Keele Instituudiga ning tegumi asemel saanud soovituse kasutada terminit agentne tehisaru.

Arengukavas on kasutatud mõisteid „IKT ja idusektor“. Soovitame see asendada ühtse terminiga „tehnoloogiasektor“.

Arvestatud.

Teeme ettepaneku lisada mõistete loetellu (Lisa 1) mõiste „digiühiskond“. See aitaks paremini mõista ka arengukava skoopi. Sõnastusettepanek: Digiühiskond – sotsiaalne ja majanduslik elukorraldus, kus digitehnoloogiad, andmed ja ühenduvus on lõimitud inimeste igapäevatoimingute, ettevõtluse ja riigivalitsemisega, et suurendada elukvaliteeti ja riigi konkurentsivõimet.

Sisuliselt arvestatud. "Digiühiskond” mõiste on lisatud lisasse 1.

Ettepanekud arengukava alapeatükkide kaupa Praegune kontekst: murrang ja vastasseis Loetletud on arengukava tegevuskeskkonda kujundavad neli vääramatut jõudu, nende hulgas „majanduse digitaalne lõhe ja vähearenenud andmemajandus“ ja „avaliku sektori teenuste killustatus“. Leiame, et need on pigem hetkeolukorra suured väljakutsed, mitte vääramatu jõud, mida ei ole võimalik mõjutada ega ette näha.

Arvestatud.

Leiame, et neljandat punkti (avaliku sektori teenuste killustatus) oleks vajalik sisult laiendada. Lisaks

Arvestatud.

6

killustatusele on probleemiks ka tehnoloogilise taristu tehnoloogiline võlg ja pärandvara (legacy) süsteemide suur osakaal, mida tuleks meie hinnangul hetkeolukorra peamistes punktides kajastada.

Lisada neljanda punkti (avaliku sektori teenuste killustatus) kirjeldusse sõna „turvalisus“: „Tuleviku proaktiivne riik nõuab platvormipõhist lähenemist ja radikaalset koostalitlust, mida toetavad andmete väärindamine, privaatsuskaitse ja turvalisus ning taaskasutatavad tarkvaralahendused ja komponendid.“

Osaliselt arvestatud. Tekst on ümber sõnastatud ning turvalisuse aspekt tuleb selgemalt esile edasistes eesmärkide ja tegevussuundade all.

Põhimõtted. Väga toetame, et sellised põhimõtted on dokumenti loodud, millest läbivalt lähtutakse. Samas ITL leiab, et sõnastatud põhimõtted (tabel leheküljel 2) vajavad ülevaatamist, täiendamist ja ühtlustamist:

1. Põhimõte „nutikas koostöö“ - see peaks olema selgelt era- ja avaliku sektori koostöö kohta ja eraldi põhimõttena tuleks esitada „rahvusvaheline maine“. Ettepanek sõnastada need põhimõtted järgnevalt:

 Nutikas koostöö - ehitame digiriiki koostöös erasektoriga /või digiriigi arendamine ja haldamine toimub riigi ja erasektori koostöös

Rahvusvaheline maine - hoiame ja edendame Eesti kui juhtiva digiriigi kuvandit

Osaliselt arvestatud. Põhimõte “rahvusvaheline koostöö” on esitatud eraldi, keskendudes Eesti kui juhtiva digiriigi kuvandile ja kaasa Eesti tehnoloogiaettevõtete ekspordile. Eraldi on lisatud põhimõte "nutikas koostöö ja kaasav tehnoloogiasektor”, milles käsitletakse digiriigi arendamist/ehitamist koostöös erasektoriga ning rõhutatakse lisaks ka laiema kaasamise olulisust.

Ühe põhimõttena tuleks lisada ka juurdepääs andmetele. Kõik mitte-personaliseeritud andmed peavad olema kättesaadavad innovatsiooniks.

Selgitame: andmetega seonduv on kaetud alaeesmärgiga 2.

Läbiva põhimõttena ei ole toodud välja turvalisuse tagamist. Teeme ettepaneku lisada: arengukava elluviimisel lähtutakse süsteemse vastupanuvõime (resilience) põhimõttest. See tähendab, et digiühiskonna turvalisust ei vaadata vaid küberkaitsena, vaid ühenduvuse, taristu, juhtimise, keskkonnamõju ja tehnoloogia ühismõjuna, tagades riigi toimimise ka liitkriiside korral.

Selgitame: turvalisus on sisuliselt kaetud üldpõhimõttega “ Läbipaistev riskijuhtimine ja taristu katkematu toimepidevus“

Ettepanek laiendada põhimõtet „usaldus ja ennetus“ nii, et selles sisalduks põhimõttena ka turvaline ja kaitstud küberruum. Soovitame kaaluda see põhimõte kokku kirjutada „katkematu toimepidevus“ põhimõttega, et vältida sisulist dubleerimist ja lühendada põhimõtete loetelu.

Arvestatud. Eesmärgid on kokku liidetud.

Põhimõte „Pidev uuendusmeelsus“ – kas see on vajalik? Teeme ettepaneku loetelu lühendamise eesmärgil see välja jätta.

Mittearvestatud. Tegemist on olulise põhimõttega, mis juhib tähelepanu vajadusele pidevalt tegeleda innovatsiooniga.

Põhimõtte „Elukestev digipädevus“ kirjelduses on sõna „väärtustame“ liiga umbmäärane, mistõttu soovitame sõnastada järgnevalt: Tagame digi- ja andmeoskuste pideva arengu.

Arvestatud.

Alaeesmärk 1: Maailma parim digiriigi kasutajakogemus Teeme ettepaneku lk 3 punktis 2 toodud tegevussuuna „võtame tehisintellekti kasutusele Eesti igas nurgas“ sõnastust muuta ja lisada, et TI-d kasutatakse nutikalt ja teadlikult, sest TI rumalal kasutamisel on ka oluline varjukülg. Leiame, et arengukava ei peaks keskenduma TI kasutuse edendamisel mitte üksnes kvantiteedile („kasutus Eesti igas nurgas“), vaid ka kvaliteedile.

Arvestatud.

7

Alaeesmärgi 1 juures (nt lk 3 punktis 3) tuleks arengukavasse planeerida ka piisavate ressursside olemasolu hukukindla tehnoloogiataristu pärandvara (legacy) uuendamiseks ja kaasaajastamiseks (sh vajadusel era- ja avaliku sektori koostöös).

Arvestatud.

Lk 3 punktis 3 toodud tegevussuund „koondame IKT- ressursse, väldime dubleerimist ja rakendame strateegiliselt pilvelahendusi“ – nõustume, et (asjatut) dubleerimist on kohane kindlasti vältida, kuid samas on oluline tagada ka toimepidevus. Kuidas seda tagada plaanitakse, see arengukavast selgelt välja ei tule. Lihtsalt pilvelahenduste kasutamine ei aita automaatselt toimepidevust tagada.

Osaliselt arvestatud, teksti on täiendatud.

Eelnevalt viidatud punktis on toodud „juurutame EUDI digikukru“ – EUDI/digikukkur on EL-i otsekohalduvast õigusaktist tulenev nõue, seetõttu on see liiga madal ambitsioon arengukava jaoks.

Arvestatud. Sõnastust on muudetud üldisemaks keskendudes uusima põlvkonna eID lahendustele.

Miks on arengukava põhidokumendis ja lühikokkuvõttes toodud tulevikustsenaariumid erinevad? Põhidokumendis „Nähtamatu kolimine“ ja lühikokkuvõttes „Nullbürokraatia“. Sama tähelepanek ja küsimus on meil ka teiste alaeesmärkide tulevikustsenaariumite osas.

Arvestatud. Arengukava põhiteksti ning lühikokkuvõtet on ühtlustatud.

Alaeesmärk 2: IT-vaatlikum, turvaline ja kaitstud küberruum Arengukava lühikokkuvõttes on alaeesmärgi sõnastuses kasutatud omadussõna „IT-vaatlik“, põhidokumendis „IT- vaatlikum“. Palume ühtlustada ja kasutada läbivalt põhivormi ehk omadussõnade algvõrret: IT-vaatlik, turvaline, kaitstud.

Teadmiseks võetud. Teise alaeesmärgi pealkiri on uues versioonis ümber sõnastatud “Turvaline ja kaitstud küberruum”.

Eelmises DÜAKis oli sees, et avalik sektor liigub null- usalduse turbearhitektuuri (zero trust architecture) suunas. Teeme ettepaneku see ka uude arengukavasse tagasi lisada.

Arvestatud. Teksti on täiendatud viitega zero trust arhitektuurile.

Lk 4 punkti 2 on vajalik juurde lisada (kas või arengukava lisades), et riik asub panustama elutähtsate teenuste ja taristu toimepidevuse kindlustamise toetamisse, sh näiteks ka piisava hulga riigikaitseliste töökohtade võimaldamisse (sh partnerite juures) ja vajalikku rahastusse. Teeme ettepaneku lisada: „Töötame selle nimel, et lisaks ühenduvuse laiendamisele on tulevikus on osa ELi vahendeid suunatud ka taristu toimepidevuse kasvatamisse“.

Selgitame: uue MFFi läbirääkimised toimuvad paralleelselt, sh töö toimepidevuse tagamiseks vajalike EL vahendite kindlustamise nimel.

Lk 4 punkti 3 (Kujundame ennetavalt turvalise küberkeskkonna) toetamiseks on vajalik, et Alaeesmärk 2 sisaldaks ka tehisintellekti kasutamise ja - süsteemidega seotud küberturbe kaitsemeetmete täiendavat väljaarendamist riigi poolt, et tagada seotud riskide leevendamine.

Selgitame: arengukavaga pannakse paika põhieesmärgid ja suunad, detailsemaid tegevusi viiakse ellu läbi iga- aastase programmi. Andmete ja tehisintellekti valge raamat 2024-2030 sisaldab detailsemaid tegevusi tehisintellekti usaldusväärsuse ja turvalisusele tagamiseks, sh tugimaterjalide pakkumine, mis käsitlevad tehisintellektisüsteemide täpsust, kvaliteeti, küberturvalisust ja muid olulisi riskijuhtimise elemente.

Alaeesmärk 3: Hüperühendustega Eesti Teeme ettepaneku muuta alaeesmärgi sõnastust ning läbivalt loobuda sõna „hüperühendused“ kasutamisest ja asendada see sõnapaariga „ülikiired ühendused“, „gigabitiajastu“ või „gigabitiühendused“. Sõna "Hüperühendus" on selles kontekstis ka sisult väär ja

Arvestatud. Hüperühendused on asendatud ülikiirete ühendustega.

8

eksitav (termini hyperconnectivity tähendus on hoopis midagi muud ja ei tähenda kiireid sideühendusi). Seega teeme ettepaneku sõnastada alaeesmärk järgnevalt: „Ülikiirete ühendustega Eesti“ ja selle lahtikirjutus järgnevalt: „Eesti digiühiskond liigub kindlalt gigabitiajastusse, kus igas asukohas on 2035. aastaks kättesaadav turvaline ja töökindel sideühendus, mille kiirus võimaldab tarbida uuenduslikke teenuseid, toetades majanduse digipööret ning tagades inimestele ja ettevõtetele piiranguteta võimalused õppida, töötada ja luua väärtust.“

Võtmesuund 1 kommentaarid: Leiame, et pikemas perspektiivis on vajalik läbi mõelda, kuidas soodustada sidevaldkonda ka erainvesteeringute tegemist. Need alaeesmärgi alapunktid sellest paraku ei räägi. Teeme ettepaneku sõnastada punkt 1 lk 5 järgnevalt: „Arendame välja innovatsiooni ja sidevaldkonda investeeringute tegemist soodustava reeglistiku, mis arvestab turu stabiilset arengut.“

Arvestatud. Sõnastust on vastavalt muudetud.

Võtmesuunas 1 (lk 5 punkt 1) toodud tegevused on sisult kattuvad võtmesuunas 3 toodud tegevustega, mis käsitleb sidetaristu toimepidevust. Toimepidevus ja koostöö välisühenduste kaitsmiseks peaks olema just nimelt toimepidevuse all. Palume üle vaadata ja korrastada eesmärgiga vältida dubleerimist. Puudu on põhimõttelised aspektid, mis kirjeldaksid seda, milline võtmesuunas kirjeldatud „ajakohane ja ettevaatav regulatiivne keskkond“ peaks side arenguks Eestis olema.

Teeme ettepaneku lisada punkti 1 kaks alamtegevust:

 Tagame stabiilse ja sidevaldkonda investeeringute tegemist soodustava õiguskeskkonna. Muudatused telekomisektorit reguleerivates EL-i õigusaktides vastavad Eesti kui väikeriigi ja EL-i piiririigi huvidele;

Lihtsustame sidevõrkude ehitamist Eestis ja vähendame sidevaldkonna ülereguleeritust.

Arvestatud. Sõnastusi on muudetud ning teksti ühtlustatud. Võtmesuuna tegevusi on täiendatud.

Meile teadaolevalt on kõik välisühendused eraomanduses, seega riik ei loo sidetaristu välisühendusi ja on arusaamatu, miks see arengukavas eesmärgiks võetakse. Tekkis küsimus, kas riik hakkab tõesti ise välisühendusi ehitama?

Arvestatud. Nõustume, välisühenduste loomine on eesmärgina kustutatud; sidetaristu toimepidevuse ja turvalisuse kontekstis saab riik toetada uute välisühenduste loomist pakkudes valdkonnas tegutsevatele sideettevõtjatele tuge ELi rahastuse kaasamisel uute ühenduste loomisel.

Võtmesuund 3 kommentaarid: Võtmesuuna kirjelduses räägitakse riigisidest ja välisühendustest. ITL-i hinnangul ei ole need ainsad ega ka määravad aspektid tagamaks Eesti sidevõrkude toimepidevus kriisis, sh erakorralises olukorras. Näiteks, ülimalt oluline on riigi panus sellesse, et tagatud oleks võimalikult hea elektrivarustus ka erakorralises olukorras (elektri näol on tegu sidevõrkude toimepidevuseks vajaliku ressursiga). Selle teema süsteemne lahendamine peaks ITL-i hinnangul olema riigi poolt prioriteet.

Teadmiseks võetud. Energiavarustuse toimepidevust kajastatakse teistes arengukavades, sh Energiamajanduse arengukava 2035.

9

Toetame, et toimepidevuse ja turvalisuse kindlustamine on globaalseid olusid arvestades oluline eesmärk. Kuna aga riik ei ehita ise sidetaristu välisühendusi, siis ei peaks DÜAK nimetama eesmärgina välisühenduste loomist. Senini on erasektor neid iseseisvalt ehitanud ja me ei näe, et seda tegevust on tarvis rahaliselt toetada. Kui tugi seisneb regulatsioonide lihtsustamises, siis see on tervitatav, aga siis peaks olema sõnaselgelt kirjas, et välisühenduste loomisel lihtsustatakse loamenetlusi, vähendatakse eeluuringute nõudeid jmt.

Arvestatud. Nõustume, välisühenduste loomine on eesmärgina kustutatud; sidetaristu toimepidevuse ja turvalisuse kontekstis saab riik toetada uute välisühenduste loomist pakkudes valdkonnas tegutsevatele sideettevõtjatele tuge ELi rahastuse kaasamisel uute ühenduste loomisel.

DÜAK peaks panema rõhu välisühenduste kaitsmisele (veealune kaablite seiresüsteem, kiirreageerimisvalmidus rünnete korral jms). Ka elutähtsa taristu siseriiklikke ründeid tuleb prioriseerida (kiirem reageerimine, põhjalikum uurimine, karmim karistus. Ei saa lähtuda vaid ründe rahalisest väärtusest).

Teadmiseks võetud. Nõustume teema olulisusega, kuid taristu kaitse ja reageerimisvõimekus on olemuselt horisontaalsed teemad ja hõlmavad rohkemat kui kitsalt sideühenduste kaitse.

Tagasiside arengukava põhidokumendi lõpuosade (lk 6- 8) kohta Teiste valdkondade kaasatus ja ootused peatüki tabelis (lk 6) on toodud „IKT rohepöörde elluviimine“. Pakume alternatiivse sõnastuse: „IKT süsteemse vastupanuvõime ja jätkusuutlikkuse edendamine“. Eesmärk peaks olema keskkonnajalajälje/keskkonnamõju vähendamine ja seeläbi ressursitõhusam tegevus. Leiame, et uued tehnoloogiad jm arendused tuleks läbivalt siduda mitte ainult keskkonnasäästu, vaid ka pikaajalise elujõulisusega (resilience).

Mittearvestatud. Leiame, et süsteemne vastupanuvõime haakub paremini arengukava teiste tööliinidega, nagu hukukindlus ja küberturvalisus.

Tabelis (lk 6) on toodud „Järgida infoturbestandardit teenuse kogu elutsükli vältel“ - see on seadusest tulenev kohustus, mistõttu ei ole ITL-i hinnangul vajalik seda arengukavas eraldi välja tuua.

Arvestatud. Sõnastust on muudetud üldisemaks, sest E-ITSi või ISO standardeid ei pea kõik järgima.

Peatükis „koostöö teiste valdkondadega“ peame oluliseks vastata küsimusele „Kuidas?“ Teeme ettepaneku selles peatükis tuua välja ja luua seos iga ministeeriumi vastava arengukava ja DÜAKi vahel, kirjutades iga valdkonna juurde, milles peamine koostöö seisneb või mis arengukavaga teises valdkonnas seotud on.

Selgitame: detailsem ülevaade seotud arengukavadest, sh konkreetsed koostöökohad ja tööjaotus eri arengukavade vahel, on toodud lisas 3.

Tabelis 1 (lk 7) „Digiühiskonna arengukava juhtimisraamistik“ teeme ettepaneku lisada sektoriülese koostöö ja poliitikakujunduse roll resilientsuse loojana. Digiühiskonna resilientsuse tagamine on valdkonnaülene juhtimisülesanne, mis nõuab tihedat koostööd majandus- , kaitse- ja keskkonnavaldkondade vahel. Arendatakse välja regulatiivsed raamistikud, mis toetavad erasektori ja akadeemia kaasamist riiklikku resilientsuse mudelisse.

Mittearvestatud. Kommentaar jäi ebaselgeks.

Arengukava viimasel leheküljel toodud loetelu käsitleb üleriigiliste sammude eelarve ja tegevuste planeerimist kuni aastani 2027. Palume lisada selgitus, kuidas tagatakse jätkusuutlikkus valitsemisalade üleselt pärast 2027. aastat.

Selgitame: IKT juhtimise vaates taotletakse iga-aastaselt vahendeid nii riigieelarvest kui ka on ettevalmistamisel 2028+ EL finantsperiood. Antud tegevuste koosmõjus on ka planeeritud valdkonna rahastus pärast 2027. aastat, kuid täpsed summad on veel selgumisel eelkõige just EL 2028+ finantsperioodi vaates.

Eelnevalt nimetatud loetelus on toodud punktina „tehisaru kasutamisel Euroopa Liidu AI-määruse nõuete järgima hakkamine“ – tegemist on EL õigusaktidest tuleneva kohustusega, mistõttu pole selle väljatoomine arengukava põhidokumendis meie hinnangul asjakohane.

Selgitame: seotud alaeesmärgiga 2, eriti mis puudutab inimkeskse ja usaldusväärse tehisaru kasutuselevõtu edendamist valdkondade üleselt.

10

MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM

Täname uuendatud „Digiühiskonna arengukava aastani 2035“ eelnõu eest. Oleme analüüsinud eelnõu ja seletuskirja ning tuvastasime, et dokumendis on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) seatud mitmeid konkreetseid ootusi ja ülesandeid, mis ületavad kooskõlastuse tavapärast ulatust. Seepärast kooskõlastab MKM käesoleva eelnõu märkustega. Samas kiidame arengukava koostajaid kergesti hoomatava ja selge struktuuriga dokumendi loomise, sh täiendava lühikokkuvõtte koostamise eest. Selged ja konkreetsed sõnastused, seejuures visuaalselt kergesti eristatavana, võimaldavad kiiresti hoomata strateegia olemust.

Teadmiseks võetud.

Eelnõuga tutvumisel tekkisid järgmised spetsiifilisemad märkused, mille lahendamine on meie kooskõlastuse saamise tingimuseks: 1) Eelnõus on MKMile seatud sisulised poliitikakujundamise ja investeerimisotsuste kohustused, mis sellises sõnastuses vajavad eraldi strateegilist arutelu ja otsuseid. MKMiga neid enne käesolevat ametlikku kooskõlastust läbi räägitud ei ole. Näiteks on MKMile (ptk "Teiste valdkondade kaasatus ja ootused") ootused: Paindlik seadusloome kujundamine, mis soodustab innovatsiooni ja kaitseb põhiõigusi ning eetilist andmekasutust; Kõrgjõudlusega arvutusvõimsuse investeeringute kaasamine Eestisse selge riikliku väärtuspakkumisega (energia, asukohad, toetused); Valitsemise avatuse suurendamine, sh infoteenuste kvaliteedi parandamine ja inimeste kaasamine otsustusprotsessidesse; Eesti digi-maine ja eksport, sh äridiplomaatia kaudu IT-ettevõtete ekspordi ja talentide kaasamise toetamine; Kahesuunaline ettevõtluspoliitika: traditsioonilise tööstuse digipööre ning kasvukeskkonna loomine globaalsetele tehnoloogiaettevõtetele; Reaalajamajanduse lahenduste arendamine, et muuta Eesti maailma lihtsaimaks ettevõtluskeskkonnaks. Eeltoodud punktid kujutavad endast poliitikakujundamise ja investeeringute kohustusi, mis ei ole MKMiga läbiräägitud ja seetõttu peame oluliseks kahepoolset kohtumist ja sõnastuste korrigeerimist selliselt, et tegemist ei oleks ühepoolselt eelnõu algataja poolt täiendavate kohustuste seadmisega MKMile.

Arvestatud. Sõnastused on MKMiga üle räägitud ning vastavalt korrigeeritud.

2) Juhime tähelepanu, et eelnõust ei selgu, millised muudatused on võrreldes senise arengukavaga tehtud ning kuidas senise arengukava eesmärkide saavutamine on edenenud. Palume lisada seletuskirja lühike ülevaade kehtiva arengukava elluviimisest ning selgitada vajalikke muudatusi ning millised eesmärgid on saavutatud.

Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud ning lisatud lühike ülevaade seni tehtust.

3) Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et digiühiskonna arengukava eelmise versiooniga loodud visioon oli lai ja põhjalik, aga mitmed horisontaalsed tegevused ei ole töösse jõudnud (nt üleriigiline IKT juhtimine, rohedigi, innovatsioon, valdkondade ülene koostöö, digioskused). Käesolevas eelnõus ei ole täpsustatud, kuidas edaspidiselt neid riske vältida või milliseid parendusmeetmeid rakendatakse, et uuendatud

Arvestatud. Eelkõige oli üks faktor geopoliitilise olukorra muutumine ning tehnoloogia murranguline areng ning need väljakutsed jäävad ka käesoleval planeeritava arengukava perioodil, kuid sellegipoolest on oluline arengukava vastavus praegusele kontekstile ning viimastele arengutele. Vastasel juhul

11

arengukavas sarnaseid probleeme vältida. Palume eelnõu täiendada.

tähendaks see ka nt EL 2028+ finantsperioodi planeerimist vananenud strateegilise raamistiku alusel.

4) Arengukavas on küll konkreetseid tegevusi koos tähtaegade ja sihtidega, kuid palju on üldsõnalisi väljendeid stiilis „toetame“, „loome“, „tagame“. Visioon on oluline, kuid arengukava eelnõus ei ole hetkel selgelt arusaadav, millised on reaalsed sammud eesmärkide täitmiseks ja kuidas neid ellu viiakse. Soovitame tegevused sõnastada konkreetsemalt.

Arvestatud. Mitmes kohas on muudetud sõnastust konkreetsemaks. Detailsemaid tegevusi kajastatakse iga-aastases programmis.

5) Eelnõu seletuskirjas rõhutatakse, et digiriigi edu ja jätkusuutlikkuse aluseks on tark ja digipädev inimene ning ühtlasi on arengukavas seatud eesmärgiks tagada võrdne ligipääs digiteenustele kõigile ühiskonnaliikmetele ja saavutada maailmatasemel digipädevus. Meie hinnangul ei ole eelmainitud teemad piisavalt käsitletud. Vajalik on lisada selgemad suunitlused ja tegevused, mis suurendavad elanikkonna võimekust reageerida küberohtudele ja AI arengutega seotud muutustele, sh tagavad digipädevuse kõigis vanuserühmades. Näiteks on eeltoodud eesmärkide elluviimisel oluline pöörata senisest suuremat tähelepanu vanemaealiste inimeste digiligipääsetavusele. Tuleb arvestada, et üha suurem hulk teenuseid ja hüvesid on liikumas digitaalsesse keskkonda, mistõttu tuleb maandada riske, kus sihtrühm, kellel on teenuste järele suur vajadus, jääb neile ligipääsuta. Sarnasele järeldusele jõudis ka Arenguseire Keskuse uuring, mille kohaselt eeldab digiriigi edasine areng digilõhe vähendamist, eeskätt maapiirkondades elavate vanemaealiste seas, kus see lõhe on kõige suurem.

Arvestatud. Digipädevuste osa on täiendatud.

6) Lisaks soovime näha arengukavas selgemat ja otsesemat viidet MKMi rollile tööealiste elanike IKT- oskuste arendamisel. Eelnõus on digikirjaoskuse arendamine (maailmatasemel digipädevus) välja toodud vaid koostöös HTMiga, puudub otsene viide MKMi ja töötukassa rollile tööealiste digioskuste arendamisel. Lisaks aitaks eesmärke seada, kui arengukavas oleks toodud digipädevuste mõõdikud ja soovitud sihttasemed. Töötukassal on ligipääs suurele osale tööealisest elanikkonnast ning võimekus pakkuda digikirjaoskuse arendamist tööturuteenuste kaudu. Arvestades, et töötukassa nõukogu on seadnud prioriteediks IKT- oskuste arendamise, oleks asjakohane luua selgem seos MKMi ja JDMi vahel tööealiste digioskuste arendamisel.

Arvestatud. Lisatud on konkreetne viide, et

digioskusi arendatakse koostöös MKM-ja HTM-iga ning lisaks kirjeldatud rollid lahti täpsemalt Lisas 3. Mõõdikuid on täiendatud.

7) Arengukava juhtimise ja rakendamise korralduse osas on märgitud, et vastutus on JDMil ning elluviimine toimub digiühiskonna programmi kaudu. Digiühiskonna arengukava 2035 on ambitsioonikas ja horisontaalne, hõlmates palju erinevaid osapooli. Kuna arengukava visiooni elluviimine toimub läbi ühe programmi, on iga- aastasel tegevuste planeerimisel ja programmi uuendamisel oluline roll. Meie hinnangul peab arengukava tervikuna ja digiühiskonna programm seejuures olulisel määral arvestama ja kaasama teisi valdkondi. Arengukava edukas elluviimine nõuab tugevat sisulist ja laiapõhjalist digiühiskonna arenguprotsesside juhtimist, et välistada olukorda, kus kitsas koordinatsioon võib arengukava elluviimist takistama hakata.

Teadmiseks võetud. Olulist rolli mängib siinkohal Digiühiskonna arengukava juhtrühm, mille ülesandeks on mh arengukava elluviimise jälgimine ja strateegiline suunamine – sh programmi fookuste ja muudatuste heakskiitmine. Juhtrühma on kaasatud valdkondlikud ministeeriumid (sh Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) jt osapooled. Programmi koostamisel lähtutakse Rahandusministeeriumi vastavast korrast.

12

8) Eelnõus on teiste valdkondade kaasatuse ja ootuste peatükis rõhutatud koostöö vajalikkust, kuid kirjeldused on üldised. Ei ole selgelt aru saada, millisel kujul teised ministeeriumid/valitsemisalad panustavad arengukava eesmärkidesse ja kuidas toimub sisuline koostöö poliitikakujundajate vahel. Sealhulgas on teiste valdkondadega koostöö kirjeldamisel lähtutud MKMi näitel positsioonist justkui arengukava elluviija viib tegevusi ellu kaasates MKMi. Samas tegelikkuses on kirjeldatud koostööpunktid MKMi vastutusvaldkonda kuuluvad tegevused, kus kaasuvaks osapooleks on JDM. Näiteks on valdkonna teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamine praeguses sõnastuses justkui delegeeritud MKMile ja HTMile, kuigi sisuline teemajuht on JDM. Tulenevalt teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadus on JDM kohustus kavandada ja ellu viia oma valitsemisalale tarvilikku teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni sh korraldada oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamist. Seega ei saa nõustuda eelnõus toodud ootusega MKMil ja HTMil tagada digiühiskonna arenguks vajaliku teadus- ja arendustegevuse püsiva ja kasvava rahastuse ning osaleda kriitiliste tehnoloogiate kompetentsikeskuste rajamisel. Samas puudub eelnõus kirjeldus JDM enda teadus- ja arendustegevuse fookustest ja investeeringutest, mis tagaks digiühiskonna jätkusuutlikkuse, näiteks kvantside ja postkvantkrüptograafia. Koostöömudelit ja ülesandeid tuleb eelnõus täpsemalt kirjeldada ja koostöös teiste ministeeriumitega eelnevalt kokku leppida, vastasel juhul tuleb vastavad punktid eelnõust eemaldada

Arvestatud. Peatükk on ümber sõnastatud “Olulisemad rollid ja tegevused arengukava elluviimisel” ning loetletud tegevused on MKMiga läbi arutatud ning vastavalt korrigeeritud.

9) Arengukava maksumuse prognoos ei anna selget ülevaadet eelarve kujunemisest ega kirjelda metoodikat, millele prognoos tugineb. Samuti ei sisalda see teiste valitsemisalade kulude prognoose, vaid seab kohustuse need hiljem ise valitsemisaladel koostada. Selline lähenemine on riskantne, kuna sellisel juhul puudub ühtne arusaam ja raamistik eelarve kujundamiseks. Eelnõus tuleb täpsemalt selgitada arengukava prognoosi metoodikat ja võimalusel kirjeldada, millised investeeringud on juba valdkonda teostatud. Kuivõrd arengukava visioon suuremal määral ei muutunud, siis on tervitatav ka täiendav selgitus, kuidas senised investeeringud on visiooni elluviimist toetanud. Juhul kui teiste valitsemisalade kuludele ei ole katteallikaid, peab olema selge alus täiendava rahastuse küsimiseks riigieelarvest.

Selgitame: DÜAKi tekstis on kirjas, et kajastatud on JDM vahendid. Prognoos lähtub eeldusest, et JDMi eelarve suures mahus ei vähene ja 2028/2029 aastast võiksid lisanduda SF 2028-2035 vahendid. Teiste valitsemisalade prognoose DÜAK ei sisalda, kuna meil ei ole seda infot. Lisatud on eraldi lause, et viimaste aastate RESi protsess on näidanud, et riigiüleselt on DÜAK digiriigi eesmärkide täitmiseks puudu 200 miljonit eurot. Side valdkonna EL eesmärkide täitmiseks on vaja u 800 miljonit.

10) Toetame üleminekut pilvelahendustele (mh andmesaatkonnad), mis tagab paindlikkuse ja kulutõhususe, sh aitab kriitilisi andmeid turvaliselt säilitada väljaspool riiki. Avalikus sektoris tervikuna pilvelahendustele üleminekul palume ka üle kontrollida, millised on võimalused pilvelahendustele üleminekul olemasolevaid lepinguid arvestades, sh kuivõrd saab eelistada Eestis asuvaid pilveservereid.

Teadmiseks võetud.

11) Teeme ettepaneku tuua selgemalt välja arengukava seos üleriigilise planeeringu 2050 ruumivisiooni ja arengusuundadega, et strateegiline ruumiline

Arvestatud. ÜRP 2050 on toodud arengukava lisasse 3, kus on toodud seosed teiste valdkonna arengukavadega.

13

planeerimine ja valdkondlikud poliitikad oleks enam integreeritud. Samuti peaksid valdkonnad oma poliitikate rakendamisel arvestama üleriigilise planeeringu (ÜRP) ruumipoliitika põhialustega, milles on sõnastatud ruumi kujundamise juhtpõhimõtted3. ÜRP 2050 ruumivisiooni ehk 10 toimepiirkonna põhise asustuse mudeli elluviimine eeldab digitaalsete ühenduste arendamist, et toimepiirkonnad toimiksid. Kaugtöö ja e-teenuste kättesaadavus peab olema tagatud igas toimepiirkonna punktis. Investeeringud digitaalsesse taristusse loovad piirkondade vahel sidususe ning soodustavad majandusaktiivsuse ja töökohtade laiemat jaotumist üle Eesti. Arengukava alameesmärk 2 „Hüperühendustega Eesti“ tugevdab ÜRPis määratud keskusi ja nende toimepiirkondade konkurentsivõimet. Digitaalse taristu arendamine üle-eestiliselt on üks olulisemaid valdkondi, mis aitab pidurdada pealinnastumist ja toetada kvaliteetset ettevõtlus- ja elukeskkonda väljaspool Tallinna regiooni.

12) Tervitame põhimõtteid, mis puudutavad IKT-kulude läbipaistvuse tagamist ja avaliku sektori arenduste selget ülevaadet. Väga oluline on kulutõhususe vaatest riigisektori IT-arendustest tervikliku ülevaate omamine ja dubleerimise vältimine.

Teadmiseks võetud.

Kokkuvõttes toetame ambitsioonikat visiooni, kuid peame oluliseks, et elluviimise mehhanismid, eelarve ja koostöö oleksid selgemalt kirjeldatud. See aitab suurendada arengukava selgust ja toetada selle tulemuslikku elluviimist.

Teadmiseks võetud.

KLIIMAMINISTEERIUM

Kooskõlastame Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Arengukava „Eesti Digiühiskond 2035“ kinnitamine“ eelnõu järgmiste märkustega: Meie hinnangul on positiivne, et arengukavas on rõhutatud avatud standardite ja masinloetavuse kasutamise olulisust, mis toetab andmete tõhusamat korduvkasutamist ning infosüsteemide koostalitusvõime suurendamist. Täiendava ettepanekuna võiks kaaluda ka Euroopa Liidu tasandil ühtsete andmestandardite kasutuselevõtu senisest aktiivsemat edendamist ning Eesti rolli selle protsessi eestvedajana, et soodustada piiriülest koostööd ja andmevahetust.

Teadmiseks võetud.

Palume infot, mis on saanud arengukavas varasemalt kajastatud ja eelmisel aastal ülevaatamiseks saadetud rohedigi tegevuskavast 2024-2026. Peame rohedigi valdkonda (käesolevas eelnõus digivaldkonna rohepööre ja IKT rohepööre) ja selle koordineeritud juhtimist endiselt oluliseks.

Selgitame: rohedigi tegevuskava 2024-2026 on kinnitatud ning sealseid tegevusi on jooksvalt ellu viidud. Hoiame teemat fookuses ka uuendatud arengukavas, kuid ei pidanud vajalikuks tegevuskava sellisel kujul otseselt sisse tuua.

Leheküljel 6 on üheks ootuseks teistele valdkondadele „Mõõta asutuse IKT ökojalajälge ja viia ellu vähendamise kava.“ Leiame, et kuigi organisatsiooni kliima- ja keskkonnajalajälje mõõtmine hõlmab mingil määral ka digijalajälge, siis eraldi IKT ökojalajälje vähendamise kava koostamist me ei toeta. Teeme ettepaneku, et kavade koostamise asemel tuleks ette võtta konkreetsed sammud ja tegevused jalajälje vähendamiseks.

Arvestatud.

Leheküljel 6 on üheks ootuseks teistele valdkodadele „Koostada strateegilised tegevuskavad uute tehnoloogiate (eriti tehisaru ja andmelahenduste) kiireks

Selgitame: arengukava alaeesmärgi 1 ning alaeesmärgi 2 saavutamine eeldavad süsteemset lähenemist kõigis

14

ja laiaulatuslikuks skaleerimiseks.“ Arengukava eelmistes versioonides on ühe analoogse tegevusena toodud „Koostame kõigis avaliku sektori organisatsioonides pikaajalise andmete ja tehisintellekti strateegia ja tegevuskavad vähemalt osana organisatsioonide olemasolevatest strateegiatest ja tegevuskavadest /…/.“ Palume selgitada kas käesolevas eelnõus mõeldakse tehisaru „strateegiliste tegevuskavadena“ tegevuskavasid, mida peaks koostama kõik avaliku sektori organisatsioonid? Kui jah, siis eelistame sellise absoluutse kohustuse mitte seadmist, vaid võimalust integreerida tehisaru skaleerimise eesmärgid olemasolevate strateegiate ja tegevuskavadega.

poliitikavaldkondades. Andmete ja tehisintellekti valge raamat 2024-2030 näeb samuti ette kõigis avaliku sektori organisatsioonides andmete ja tehisintellekti rakendamise plaani koostamise, mis ei pea aga olema eraldi dokument, vaid võib olla osa olemasolevatest strateegiatest/tegevuskavadest või digipöörde plaanidest.

KULTUURIMINISTEERIUM

Tunnustame „Digiühiskonna arengukava aastani 2035“ eelnõu (edaspidi arengukava) keskendumist kõige olulisemale ning arengukava selget ülesehitust.

Teeme siinkohal järgmised märkused ja ettepanekud, mille arvestamist palume kaaluda. Arengukava algosas on toodud põhimõtete all eesti keele ja kultuuri elujõu tagamine digiruumis, kuid vastava põhimõtte rakendamiseks vajalikke tegevusi või suundi edasises arengukava tekstis välja ei tooda (v.a. keeletehnoloogiate all). Teeme ettepaneku tuua vastavad seosed eesti kultuuri elujõu tagamisega välja arengukava peatükis „Koostöö teiste valdkondadega“, kuhu palume lisada Kultuuriministeeriumiga koostöös elluviidavad järgmised võtmesuunad:

 Kultuuri kättesaadavus - arendame kultuuri kättesaadavust läbi digitaalsete lahenduste. Tegevus on vajalik, kuna kultuuri kättesaadavus eri sihtgruppide ja valdkondade lõikes ja regionaalselt on piiratud ja kultuurielus osalemise võimaluste mitmekesisus ja maht sõltub paljuski inimeste elukohast, vanusest, keeleoskusest ning sotsiaalmajanduslikest võimalustest.

 Kultuuripärandi digiteerimine - jätkame kultuuripärandi massdigiteerimist ning digitaalse kultuuri loomise, säilitamise ja kättesaadavuse kvaliteedi tõstmist, lisaks edendame digisisu ristkasutust.

 Kultuuripärandi pikaajaline digitaalne säilimine - tagame pärandi säilimise tulevastele põlvedele, olenemata kriisidest maailmas. Tegeleme EL suunal Euroopa-ülese lahenduse väljatöötamisega digipärandi riigipiiriüleseks säilitusteenuseks.

Lisaks saab Kultuuriministeerium panustada mitmetesse teemadesse, mis on antud peatükis väljatoodud Haridus- ja Teadusministeeriumiga koostöösuundade all, nt digipädevuse eesmärgi saavutamisel läbi raamatukogude vastava abistava rolli ning eestikeelse digisisu loomisel on seos läbi loovisikute tegevuse. Keeletehnoloogiate juures märgime, et eesti keele kõrval tuleb andmestada ka eesti kultuur ning selline kombinatsioon peaks leidma kasutust tuleviku multimodaalsetes (lisaks keelele veel heli ja visuaal, fotod, kujutav kunst jne) keelemudelites. Majandus- ja

Osaliselt arvestatud. Lisasime arengukava lisasse viite “Kultuur 2030” arengukavale. DÜAKi uuendamisel on eesmärk hoida arengukava maht mõistlik, seetõttu kõiki kohti, kus koostööd omavahel tehakse, ei markeeri.

15

Kommunikatsiooniministeeriumiga koostööpunktide juurde („Eesti maine ja eksport“) soovime lisada meie rolli läbi nii loomemajanduse, kui ka kultuurivaldkonna laiemalt, potentsiaali kasutamise.

Arengukava osa „Maksumuse prognoos ja teiste valitsemisalade kohustused“ kohta juhime tähelepanu, et Kultuuriministeeriumi valitsemisalas vastavad eelarvelised vahendid puuduvad. Puuduolevad summad on vajalik leida riigi eelarvestrateegia protsessi raames või välisvahendite toel.

Teadmiseks võetud.

Kuna arengukava eesmärkide saavutamiseks on vajalik laiapõhjaline koostöö nii avalikus sektoris, kui ka sektorite üleselt, siis on väga oluline loodav rakendusmehhanism. Hetkel ei selgu arengukavast, sh seletuskirjast, ega lisast 2 („Olukorra analüüs ja tegevused arengukava eesmärkide täitmiseks“), kes on vastutav millise tegevuse täitmise eest (läbivalt kasutatakse „meie vormi“), milline on täpsem ajakava ja ressursid. Kuna Lisa 2 näeb ette mitmeid tegevusi kõigile avaliku sektori organisatsioonidele, siis jääb selgusetuseks, kuidas täpsemalt tagatakse antud tegevuste elluviimine, nt tehisaru rakendamise plaani loomine, pikaajalise andme- ja tehisaru strateegia ja tegevuskava koostamine.

Selgitame: arengukava annab ülevaate olulisematest tegevussuundadest, mille kaudu seatud eesmärke saavutada. Täpsemad tegevused ja konkreetne rahastuskava ja rollijaotus saab fikseeritud vastavalt RESi planeerimise põhimõtetele valdkonna arengukavade programmides. Arengukava juhtrühma kaudu toetatakse arengukava elluviimist ja seiret.

Arengukava lisas 1 („Mõisted“) peaks olema defineeritud, mis tähenduses mõistetakse „teenust“ käesoleva arengukava kontekstis. Mõiste „teenus“ on kasutusel ka keskvalitsuse tegevuspõhise eelarvestamise süsteemis, kuid konteksti kohaselt ei ole antud mõiste samane antud arengukavas kasutatava mõistega. Lisaks tuleks defineerida mõiste „otsene avalik teenus“ (lisa 2, mida ei kasutata arengukava tekstis) ning „digiteenus“. Mõistete selgitus on oluline, kuna sisuliselt määratleb see arengukava eesmärkide ja tegevuste ulatuse – kas arengukava on mõeldud katma vaid digitaalselt osutatavaid teenuseid (e-teenuseid, digiteenuseid) või siiski laiemalt kõiki avalikke teenuseid. Hetkel selles osas ühtne lähenemine arengukavas puudub.

Arvestatud. Lisasse 1 (mõisted) on lisatud teenuse ja otsese avaliku teenuse definitsioonid.

Eeltoodud punktidega nii arengukava rakendamise kui ka ulatuse osas haakub küsimus seonduvalt arengukavas kasutatava mõõdikuga „rahulolu avalike digiteenustega“. Antud mõõdiku allikaks on märgitud teenuste kataloog. Samas ei ole antud kataloogis täna kaardistatud teenused vaid digiteenused (st ainult digitaalsel teel osutataval), vaid kaardistatud on ka nn füüsiliselt või nn kombineeritud teel osutatavad otsesed avalikud teenused. Samuti ei haaku antud mõõdiku nimetusega arengukavas väljatoodud tegevus „Kehtestame ühtse teenuste standardi ja metoodika teenustega rahulolu mõõtmiseks“, mille sõnastuse kohaselt võiks eeldada, et tegemist on kõigi teenuste, olenemata osutamise viisist, standardi ja rahuolu mõõtmise metoodika ühtlustamisega. Eeltooduga haakub ka tänane probleemistik avalike teenuste rahuolu mõõtmise praktikaga, mis on täna teenuste lõikes ebaühtlane. Arengukava lisa 2 kohaselt on plaan tagada avaliku sektori asutustes jätkuvalt teenuste kvaliteedi mõõtmise tava ja ühetaoline metoodika. Täna on avalike teenuste

Selgitame: mõeldud on rahulolu avalike teenustega tervikuna. Nõustume kommentaari ja teema olulisega, Justiits- ja Digiministeeriumi 2026. a tööplaanist lähtuvalt on kavas see teema avada ja nägemus luua, sh välja töötada ühtne lähenemine ja metoodika rahulolu mõõtmiseks.

16

kataloogi põhjal teada, et on küllaltki palju otseseid avalikke teenuseid, mille juures rahulolu ei mõõdeta ning rahulolu mõõtmine ei ole ka prioriteetne asutuste poolt. Lisaks, mõõtmise juures, on ka kasutatavad metoodikad väga erinevad. Kindlasti oleks vajalik antud tegevuse elluviimiseks kesksete koostöövõrgustikute toimimine (varasemalt toiminud võrgustike taaselustamine), arendus- ja kvaliteedispetsialistide senisest suurem võimestamine ning asutuse juhtide teadlikkuse tõstmine antud teemas.

RAHANDUSMINISTEERIUM

Rahandusministeerium kooskõlastab „Digiühiskonna arengukava aastani 2035“ eelnõu järgmiste märkustega: 1. Eesmärgid, mõõdikud ja tulemuste jälgitavus Arengukavas puuduvad selged mõõdikud, mis võimaldaksid hinnata ligikaudu 1,3 miljardi euro suuruse investeeringu (arengukava maksumus) mõjusust ja tulemuslikkust. Mõõdikud puuduvad kesksete tegevussuundade, näiteks „Andmepõhine ühiskond ja tehisaru“ ja digivaldkonna rohepöörde, edenemise hindamiseks. Ilma mõõdikuteta ei ole võimalik teha tõenduspõhiseid eelarveotsuseid ega hinnata kuluefektiivsust.

Arvestatud. Oleme mõõdikuid juurde lisanud.

2. Arengukava rahastamine Arengukavas puudub ülevaade tegevuste maksumustest (v.a Justiits- ja Digiministeerium). Lisaks on ministeeriumitele pandud kohustus planeerida oma eelarvest mitmeid tegevusi (nt. üleriigiliste kriitiliste teenuste pilves käideldavaks muutmine; küberjuhtimiskeskuse funktsionaalsuse üleriigiline konsolideerimine; tehisaru laialdane kasutuselevõtt avalikus sektoris; suveräänse tehisarutaristu ja -võime loomine; andmejälgija kasutusele võtmine jne), milleks rahalised vahendid puuduvad. Ilma valitsemisalade kuluprognoosideta ei ole võimalik hinnata arengukava kogumaksumust ja investeeringute ning tegevuskulude jaotust. Arengukavas puudub ülevaade oodatavast kokkuhoiust (nt. teenuste konsolideerimine, dubleerimise vähendamine), mis raskendab kuluefektiivsuse hindamist.

Selgitame: ministeeriumidele pandud kohustused tulenevad suurest VVTP-st. Kahjuks ei ole Valitsus nende eesmärkide tarbeks eraldi vahendeid eraldanud, seega tuleb need eesmärgid täita olemasolevate vahenditega. Valitsemisalade kuluprognoose ei ole JDM koostanud, kuna need peavad ministeeriumid ise tegema oma programmide koostamisel.

3. Ministeeriumite ja valitsemisalade infosüsteemide toetamine Arengukavas puudub selge raamistik ministeeriumite ja valitsemisalade infosüsteemide arendamise toetamiseks. Ilma selge toetusskeemita ei ole valitsemisaladel võimalik täita arengukavas seatud ootusi, näiteks tehisaru kasutuselevõtt või teenuste konsolideerimine.

Selgitame: praegusel perioodil veab JDM digipöörete toetusskeem, kust teised valitsemisalad saavad toetusi taotleda. Selget valitsemisalade infosüsteemide arendamise toetusraamistikku ei saa DÜAKis välja tuua, kuna Eestis on detsentraliseeritud juhtimine, sh IKT kuludes – iga valitsemisala planeerib ja vastutab oma kulude eest ise. Sellepärast on DÜAKis välja toodud vaid JDM kulud. Lisaks, RRF vahendite kasutamine lõpeb 2026. aastal ja käesoleva SF perioodi vahendid on suures osas jaotatud ning uue SF perioodi osas ei ole meil Rahandusministeeriumilt kindlust, et saame valitsemisalade vajadusi toetada vähemalt samas mahus praeguse perioodiga. Kui Rahandusministeerium selle kinnituse

17

annab, siis saame 2029. aastast DÜAKi prognoosida ka uue perioodi SF vahendid.

4. IKT kulud Arengukava rõhutab kulutõhusust ja ressursside koondamist, kuid puudub terviklik raamistik IKT kulude ühtseks käsitlemiseks riigiüleselt. Soovitame lisada konkreetse tegevusena ühtse IKT kulude metoodika väljatöötamise ja rakendamise kõigis valitsemisalades.

Arvestatud. Teksti täiendatud viitega ühtsele metoodikale. Samuti on eelnõus tekst, et aastaks 2030 on digiriigi ja IKT valdkonna juhtimine korraldatud keskselt ja valitsemisalade üleselt. Selle tegevuse raames on ka kulututõhusust ja ressursside koondamist ette nähtud.

5. Valdkondlik digipööre Arengukavas kasutatakse mõistet digipööre üldises tähenduses, kuid puudub terviklik juhtimis- ja rahastusraamistik ning selge seos DÜAK 2030 alusel kujunenud struktuuritoetuste loogikaga.

Osaliselt arvestatud. Oleme täiendanud eelnõu teksti.

6. Tehisaru ja andmed Arengukava lisas on toodud, et igas avaliku sektori organisatsioonis koostatakse tehisaru rakendamise plaan. Palume täpsustada, kas plaani koostamine on Justiits- ja Digiministeeriumi ülesanne ja kuidas see erineb pikaajalise andme- ja tehisaru strateegia koostamisest?

Selgitame: mõeldud on sama asja. Andmete ja tehisintellekti valge raamat 2024-2030 näeb ette, et kõik avaliku sektori asutused koostavad pikaajalise andmete ja tehisintellekti rakendamise plaani, mis ei pea aga olema eraldiseisev dokument, vaid võib olla osa olemasolevatest strateegiatest/tegevuskavadest või digipöörde plaanidest.

7. Arengukava elluviimine ja vastavus kehtivalt regulatsioonile Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2019.a määruse nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord” § 7 lõikele 1 viiakse programmiga ellu valdkonna arengukava alaeesmärki. Arengukavas on toodud: „Arengukava viiakse ellu digiühiskonna programmi kaudu. See programm määratleb konkreetsed aastased eesmärgid, tegevused, vastutajad, eelarved ja mõõdikud, järgides riigieelarve seadust.“ Arengukavas on sätestatud kolm alaeesmärki, millest tulenevalt peaks koostama ka kolm programmi. Palume selgitada, millistel kaalutlustel minnakse nimetatud määrusega vastuollu ning arengukava ei plaanita hakata ellu viima kolme programmiga? Lisaks juhime tähelepanu, et programmides pannakse paika 4-aastased eesmärgid, tegevused, vastutajad, eelarved ja mõõdikud, mitte aastased. Arengukava eelnõu ja selle lisa ei ole täielikult kooskõlas ning eelnõu ei toeta kõiki lisas loetletud tegevusi. Kohati on arengukavasse toodud liigne detailsus, mis ei ole arengukava tasemel põhjendatud. Nt „kehtestame arendusprojektide määruse, mis tagab üleriigiliselt IKT ressursside mõistlikuma ristkasutuse ning vähendab dubleerimist“.

Selgitame: seni on Digiühiskonna arengukava 2030 tegevusi ellu viidud ühe programmi kaudu ning see on Rahandusministeeriumiga kooskõlastatud. Põhjuseks on olnud, et Digivaldkonna eelarve ei annaks oma mahult mitut programmi välja ning piisav selguse ja läbipaistvuse tase on võimalik luua programmi tegevuse tasandil. Oleme valmis Rahandusministeeriumiga konsulteerima, mitu programmi oleks asjakohane tekitada.

Arengukavas on läbivalt viidatud mahukatele visioonidokumentidele „Andmete ja tehisintellekti valge raamat“ ja „Personaalse riigi valges raamat“, kuid puudub konkreetne ja selge seos nende põhimõtetega.

Selgitame: seos on olemas ning nende dokumentidega kokkulepitud põhimõtteid ka rakendatakse tegevussuundade elluviimise kaudu.

RIIGI INFOSÜSTEEMI AMET

DÜAK seosed teiste strateegiadokumentidega  Palume täpsustada, kuidas ning millises ajaraamis seotakse uus arengukava digiühiskonna programmiga. Samuti palume võimalusel selgitada programmi

Selgitame: kui arengukava saab 2026. aasta alguses kinnitatud, on võimalik programm esitada uue struktuuriga 2027. aastaks. 2026. aasta programm lähtub kehtivast

18

struktuuri, arvestades et sealt tuleb välja eelarve jaotus (meetme ja tegevuse tasand). Muuhulgas palume arvestada kesksete digiteenuste ja küberturvalisuse seostega.  Näiteks paljud küberturvalisuse investeeringud on eraldamatult seotud teenuste arendamisega. 

arengukavast, sai kinnitatud koos 2026+ RES-iga ning kehtib.

1. Palume täiendavalt täpsustada DÜAK põhidokumendi ja Lisa 2 vahelist seost. Muuhulgas soovitame konkreetselt kirjeldada, kas prioriteetsena nähakse põhidokumendis või Lisas 2 loetletud tegevusi.

Selgitame: arengukava eelnõu, ehk põhidokument on see, mille alusel planeeritakse programm ning lisad annavad detailsema ülevaate olukorra analüüsist, seonduvatest arengukavadest jne. Arengukava põhiteksti ja selle lisas toodud tegevuste sõnastust on omavahel ühtlustatud, et vältida vastuolusid.

2. Soovitame lisada loetelu olemasolevatest DÜAKiga seonduvatest valgetest raamatutest ja nende rakenduskavadest tervikliku ülevaate eesmärgil.

Osaliselt arvestatud. DÜAKi teksti eri tegevussuundade alla on lisatud viited asjakohastele valgetele raamatutele.

3. Soovitame peatükki “Olemasolevad koostööd teiste valdkondadega” täiendada viidetega vastavatele koostöökokkulepetele valdkondade ülese koostöö hetkeseisu sisustamise eesmärgil.

Selgitame: loetelu eesmärk on juhtida VV-s tähelepanu ja saada kinnitust ministritelt/ministeeriumidelt, et nad aitavad loetletud liinides eesmärke saavutada ja panustavad vajadusel ka oma ressursse. Oleme peatüki pealkirja ümber sõnastanud „Olulisemad rollid ja tegevused arengukava elluviimisel“.

Mõisted  Dokumendis kasutatakse riigiportaali eesti.ee tähistamiseks kas „eesti.ee“ või „riigiportaal“. Soovitame läbivalt kasutada ühte neist või kokku “riigiportaal eesti.ee”. Samuti palume kaaluda üldnimetuse „teabeväravad“ sissetoomist, mis hõlmab endas nii riigiportaali eesti.ee kui ka andmed.eesti.ee.  

Arvestatud.

Soovitame eelistada mõistet „andmestikud“ mõistele „andmekogud“. Viimane neist mõistetest on aja jooksul oma väärtust märkimisväärselt kaotanud, tähistades parimal juhul alamosa andmestikest ja kehvemal juhul on ekslikult kasutuses sünonüümina mõistetele "andmebaas", "infosüsteem" jne. Vastukaaluks mõiste „andmestikud“ on kasutuses läbipaistva andmetöötluse valdkonnas, teenides DÜAK 2035 eesmärke. 

Arvestatud.

Soovitame eelistada mõistet „andmestikud“ mõistele „andmekogud“. Viimane neist mõistetest on aja jooksul oma väärtust märkimisväärselt kaotanud, tähistades parimal juhul alamosa andmestikest ja kehvemal juhul on ekslikult kasutuses sünonüümina mõistetele "andmebaas", "infosüsteem" jne. Vastukaaluks mõiste „andmestikud“ on kasutuses läbipaistva andmetöötluse valdkonnas, teenides DÜAK 2035 eesmärke. 

Arvestatud.

Soovitame eelistada mõistet "masinmõistetav" mõistele „masinloetav“. Esimene neist seostub struktureeritud ja kvaliteetsete andmestike kui tehisaru eesmärgipärase kasutuse eeldusega. Vastukaaluks masinloetav ei too piisavalt esile eesmärgipäraste andmetöötluse põhimõtete olulisust.  

Mittearvestatud. Mõiste “masinloetav” on üldkasutatav termin.

19

Palume mõiste “EUDI digikukkur” asemel kasutada ametlikku mõistet “Euroopa digiidentiteedikukkur” terminoloogilise ühtsuse huvides

Mittearvestatud. Eelnõu teksti täiendades on sealt eemaldatud konkreetne viide Euroopa digiidentiteedikukrule ning kasutatud selle asemel üldisemat viidet uusima põlvkonna eID lahendustele.

Praegune kontekst  DÜAKi sissejuhatuses on tabavalt öeldud, et praeguse ajajärgu nõudlikus olukorras vajavad Eesti digiriigi strateegilised eesmärgid kohendamist ja fookus radikaalset teravdamist. Samal ajal muutub tehnoloogia haldamine eksponentsiaalselt keerukamaks, nõudes laiapõhjalist teadlikkust uute tehnoloogiate võimalustest ja riskidest. Eeltoodu vaimus tuleks dokumendi alguses konteksti loovas peatükis eriliselt rõhutada hariduse ja ekspertide järelkasvu vajaduse teemat ning see oluliselt detailsemalt sisse põimida ka alameesmärkidesse. Avaliku sektori IKT peab olema tellija rollis, et tekiks kaasaegseid digi- ja küberteadmisi ning huvi omav põhi- ja keskkoolilõpetajate seltskond. 

Selgitame: nõustume, et kaasaegsed digi- ja küberteadmised on digiriigi arengu ning turvalisuse võti (vt joonis eelnõus üldeesmärgi ja alaeesmärkide osas). DÜAKi uuendatud versioonis oleme digipädevustega seonduvad eesmärgid ja tegevused selguse mõttes kokku koondanud. Samuti oleme juurde toonud konkreetse mõõdiku digipädevuste osas ning põhimõtete all on viidatud ühe olulise teemana elukestvale digipädevusele.

Soovitame suurendada Eestisse andmekeskuste rajamise rõhku, muuhulgas selgitades DÜAKis seda soodustavaid meetmeid. Praeguse kavandi viited suveräänsele arvutusvõimekusele (põhidokumendis) ning andmekeskustele (Lisa 4, lk 19) võivad jääda märkamatuks. Samas on andmekeskused oluline eeldus tehisaru suveräänseks kasutamiseks. 

Arvestatud. Uues versioonis on tehisaru ning arvutusvõimekust oluliselt rohkem esile toodud ning täiendatud ka andmekeskuste rajamist toetavate tegevustega.

Soovitame täiendavalt selgitada, milles seisneb IKT- teenuste krooniline killustatus ning millistel kaalutlustel on see digiriigi peamine siseriiklik pidur. Samuti soovitame  täiendavalt selgitada seost dubleeriva andmekorje ning julgeolekuriskide vahel.  

Arvestatud. Sõnastust on täiendatud.

Soovitame rõhutada, et geopoliitiline vastasseis ei avaldu üksnes üksikrünnakute või intsidentidena, vaid pikaajalise surve ja katkematu mõjutustegevusena. Selles Eesti eesmärkide saavutamine eeldab selget vastutusjaotust, otsustusvõimekust ja järjepidevat juhtimist üle asutuste. 

Teadmiseks võetud.

Soovitame riigi ja erasektori koostöös rõhutada väärtusloomet. Seega riigi ja erasektori koostöö fookus peab laienema idufirmade toetamiselt kogu majanduse laiahaardelisele andmepõhisele ümberkujundamisele (mitte vaid digitaliseerimisele) ning andme- ja tehisaru võimekuse tõstmisele. 

Arvestatud. Sõnastust on täiendatud.

Alaeesmärk 1. Maailma parim digiriigi kasutajakogemus Palume riigi kesksete digiteenuste pakkumist ja vahendamist rõhutada 1. alaeesmärki läbiva suunana, kuna see hõlmab kõiki loetletud võtmesuundasid. Samuti palume käsitleda personaalse riigi ja kasutajakeskseid teenuseid tervikuna, mis toob esile kesksete digiteenuste olulisuse. Praeguses kavandis on need jaotatud 1. ja 3. võtmesuuna vahele, mis võib killustada tervikvaate loomist.

Arvestatud.

Palume olulisena rõhutada, et kasutajakeskse visiooni realiseerumine eeldab teenuste arendamise kõrval ka protsesside, rollide ja teenuste omandimudelite muutumist üle organisatsioonipiiride. See aitab esile tuua, et personaalse riigi rakendamine pole üksikute teenuste arendusprojekt, vaid erinevate teenuste kogumiku teadlik juhtimine.

Teadmiseks võetud. Täpsemad põhimõtted on toodud Personaalse riigi valges raamatus.

20

Soovitame täiendada peatükki rõhutusega, et maailma parim digiriigi kogemus peab olema ka turvaline ja turvalisus võiks olla kasutajakogemusse sisse kirjutatud nt "security by design" põhimõtetega. Praeguses kavandis on võtmesuundades küll sõnadega mainitud "turvalisust", kuid personaalriigi ega andmepõhise ühiskonna puhul pole seda sisu poolest mainitud.

Arvestatud. Alaeesmärgis 1 on toodud, et kogu digiriik toetub turvalistele platvormidele.

Soovitame andmepõhise otsustamise võimaldamist rõhutada ka 2. võtmesuunas.

Arvestatud.

Soovitame võtmesuund 3 ümber nimetada kui “Tulevikukindla digiriigi keskse alustaristu komponendid ja teenused.”. See seostub muuhulgas punktis 14 mainitud riigi kesksete digiteenuste olulisusega.

Mittearvestatud. Pakutud sõnastus jääks võrreldes olemasolevaga liiga kitsaks.

Palume 3. võtmesuunas üle hinnata Eesti digiriigi kesksete komponentide loetelu. Riigi Infosüsteemi Amet on valmis panustama loetelu sõnastamisse koostöös Justiits- ja Digiministeeriumiga.

Teadmiseks võetud. Eesmärk on tuua näited kesksetest komponentidest, mitte ammendavat loetelu esitamine.

Palume täiendada 3. võtmesuunda rõhutusega, et eID valdkonna tegevused lähtuvad identiteedihalduse ja elektroonilise identiteedi valgest raamatust. See on oluline nende dokumentide sidumiseks.

Arvestatud. Viide valgele raamatule on lisatud.

Palume 3. võtmesuunas rõhutada kesksete teenuste seas ka riigivõrku kui riigiasutuste ja ühiskondlikult oluliste ettevõtete toimepidevuse tagajat kriisiolukordades. Riigivõrgul on oluline roll nii sidetaristu kui laiemalt digiteenuste toimepidevuse tagamisel.

Selgitame: Riigivõrku on käsitletud alaeesmärgi 4 all.

Soovitame võtmesuunda 4 „Digiriigi arengu strateegiline juhtimine“ täiendada eesmärgiga vähendada järjepidevalt taakvara osakaalu digitaalsetes teenustes.

Arvestatud.

Alaeesmärk 2: IT-vaatlikum, turvaline ja kaitstud küberruum Soovitame pealkirja ümber sõnastada kui “IT-vaatlikum ühiskond, turvaline ja kaitstud küberruum.” IT-vaatlikus on kasutatav pigem ühiskonna (inimesed) kui küberruumi kontekstis.

Arvestatud.

Palume lisada eesmärgina “tõsta küberturbe teadlikkuse taset kogu riigis." See on ühine eesmärk ja eeldus erinevates organisatsioonides teadliku küberturvaline käitumine tagamisel.

Selgitame: see üleriigiline eesmärk on käsitletud võtmesuuna 2 all (“Suurendame kogu ühiskonna kerksust teaduspõhiselt ja tulevikukindlalt”).

Alaeesmärk 3. Hüperühendustega Eesti Soovitame täiendada eraldi võtmesuunana tasukohase sideühenduse saavutamine. Väga suure läbilaskevõimega võrgu kättesaadavus riigis on tabeli kohaselt 81%, kuid Statistikaameti andmetel on vaid 30% ettevõtetel ühendus 100 - <500 Mbit/s ning ühendus 500 - <1 Gbit/s vaid 13% ettevõtetest. Seega võrk on kättesaadav, kuid see pole võrreldes naaberriikidega taskukohane.

Arvestatud. Teksti täiendatud tegevussuunaga “parandame konkurentsiolukorda läbi efektiivsemate sidevõrkude juurdepääsutingimuste rakendamise"

Sidetaristu toimepidevuse ja turvalisuse kindlustamise juures soovitame eraldi ära mainida vajaduse teha eraldi strateegilisi taristuotsuseid julgeolekukaalutlustel, näiteks hankides kallimaid seadmeid usaldusväärsetest allikatest odavamate riskantsemate seadmete asemel toimepidevuse eesmärgil. 

Mittearvestatud. Sidevõrkudes ebaturvaliste seadmete kasutamise piiramiseks on mehhanism olemas.

Soovitame täiendavalt selgitada, kellest või millest sõltumatust soovitakse välisühenduste osas saavutada. Samuti palume täiendavalt selgitada, kuidas sõltumatust luuakse – kas pigem uute ühenduste loomise või olemasolevate ühenduste sõltumatuks muutmise teel. 

Selgitame: sõltumatuse all peetakse silmas rahvusvaheliste ühenduste paljusust, mis aitab mõne ühenduse katkemisel kasutada teisi alternatiivseid ühendusi, millega oleks tagatud sideteenuste toimepidevus.

21

Teiste valdkondade kaasatus ning ootused, olemasolevad koostööd teiste valdkondadega Soovitame avalike teenuste delegeerimise osas rõhutada ka vajalike eeltingimuste loomist – teenuste kvaliteedi tagamine, küberturvalisus ja efektiivsus. See võimaldab riigil keskenduda järelevalvele ja strateegilistele prioriteetidele, jättes teenuseosutamise spetsialistidele.

Arvestatud. Teksti on täiendatud.

Soovitame juhtide ja spetsialistide ümberõppe osas seada laiema eesmärgi vaid muudatuste vedamisest. Näiteks võiks eesmärk olla käivitada laiaulatusliku digioskuste täiendõppe, et võimestada juhte ja spetsialiste digimuutusi vedama, koostööd tugevdama ning digiprojektide rakendamist kiirendama. 

Selgitame: see on hõlmatud digimuutuste vedamise all.

Soovitame olulisena teadusrahastuse osas seada eesmärgiks esmalt selgitada teadus- ja arendustegevuse sisu digiriigis ning väärtustada olemasolevat koostööd teiste valdkondadega. See on püsiva ja kasvava rahastuse üks peamine eeltingimus, mis vajaks tänast praktikat hinnates korrastamist.  

Teadmiseks võetud.

Tulevikuvalmiduse osas palume uute kompetentsikeskuste rajamise asemel või nendele lisaks rõhutada eesmärgina olemasolevate kompetentsikeskuste võimestamist.

Teadmiseks võetud. Iga uue kompetentsikeskuse loomisel vaadatakse üle olemasolevate võimestamise vajadus ning uusi luuakse ainult olukorras, kus see on eesmärkide saavutamiseks vältimatu.

RIIGI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIA KESKUS

Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus toetab digiühiskonna tegevuskava projekti ning leiab, et see on selge ja kaasaegne, mis tunnistab nii tehnoloogilisi murranguid (AI, agendid, kvanttehnoloogia jt) kui ka geopoliitilisi riske (küberrünnakud, desinformatsioon). Konkreetsed visioonilood ja näited muudavad abstraktsed eesmärgid selgemaks ja käegakatsutavaks. Teeme mõned tekstilised ettepanekud, kus näeme, et saame RITi ülesannete kontekstis kaasa aidata parema digiriigi kujunemisele. Ettepanekud on lisatud otse arengukava teksti punasega:

Teadmiseks võetud.

Alaeesmärk 2, teine lõik, lisada: “Turvaline ja kaitstud küberruum eeldab alustaristu konsolideerimist, kus põhikomponendid ja -teenused on ühiselt hallatud ning taaskasutatavad. See loob eelduse platvormipõhiseks, koostalitlusvõimeliseks ja turvaliseks digiriigiks ning väldib dubleerivaid lahendusi”.

Osaliselt arvestatud. Alaeesmärgi 1 tegevussuuna 2 (toimepidev, turvaline ja pragmaatiline teenusekorraldus) all on alustaristu konsolideerimine eraldi välja toodud, st eesmärgiks on lihtsustada ja korrastada teenusekorraldust, konsolideerida dubleerivaid IKT alaseid tegevusi, taristut ja asutusi; ühtlustada ja automatiseerida sarnaseid funktsioone haldusalade üleselt. Sama tegevussuuna all on seatud eesmärgiks rakendada riik kui platvorm põhimõtet, kus keskseid lahendusi arendatakse ja hallatakse ühiselt.

Alaeesmärk 2, teine võtmesuund, lisada: “Konsolideerime alustaristu lähtudes küberturvalisuse ja usaldusväärsuse aspektidest”

Arvestatud osaliselt. Alustaristu konsolideerimine on lisatud alaeesmärgi 1 võtmesuuna 2 „Toimepidev, turvaline ja pragmaatiline teenuskorraldus“ alla. Alustaristu konsolideerimise käigus on mh võimalik arvestada ka küberturvalisuse ja usaldusväärsuse aspektidega.

RIIGIKANTSELEI

22

DÜAK on oma varasemate versioonidega võrreldes teinud märgatava arenguhüppe, on hõlpsamini loetav ja arusaadavam, vähem loosunglikum. Tulevikustsenaariumite sidumine arengukava eesmärkidega on eeskujuks kõigile avalikus sektoris. Hea, kui need saaks siduda ka konkreetsete mõõdetavate andmetega - kuidas me stsenaariumite suunas liigume. Olete teinud väga kvaliteetse töö. Mõned nüansid toome siiski välja, millele tähelepanu pöörata:

Teadmiseks võetud, mõõdikute osa täiendatud.

Palume täpsustada väiteid Eesti kontekstis ning siduda need konkreetsemalt olemasolevate või kavandatavate lahendustega, ning võimalusel veidi enam fookust seada alameesmärkide sees. See aitaks paremini mõista, kuidas lähenemine haakub reaalse praktikaga ning suurendaks DÜAK mõju. Lk 1: "Riigiteenuste tulevik ei ole enam päringupõhine, vaid agentne ja ennetav. Andmepõhised agendid võtavad enda kanda proaktiivse rolli: nad tuvastavad õigused, eeltäidavad otsused ja juhivad asutusteülest suhtlust, tehes reaalajas tarku järeldusi nii andmekogude, tekstide kui ka sensorinfo põhjal." Või lk 3 "Tõhustame andmehaldust ja andmete taaskasutust" Või lk 4 "suurendame ohuteadmust ja kerksusvõimet, parandades ohtude nähtavust ja seiret". Arengukava mõju ja ambitsioon võiks veelgi selgemalt esile tulla, kui eesmärkide juurde lisada konkreetsem vaade kavandatavatele tulemustele. Näiteks võiks kaaluda, kas on võimalik nimetada lk 3 „Eestis toimivad proaktiivsed ja terviklikud teenused“ teenuseid või vähemalt sektoreid, kus arengukava perioodil on plaanis teha sisuline hüpe. Täiendav konkreetsus aitaks paremini mõista kavandatud muutuse ulatust ja praktilist tähendust. Lk 3 "konsolideerime tugitegevusi" võiks tuua näiteid konkreetsetest tugitegevustest, mida kindlasti konsolideeritakse. Või ka lk 3 "/.../ paneme andmed tööle ja loome tulevikukindla andmemajanduse."

Arvestatud ja täpsustatud.

Teksti võiks kaaluda mõnevõrra lihtsustada ja tihendada, et põhisõnum oleks lugejale selgem. Näiteks lk 1 lõiku on võimalik sõnastuslikult lühendada (kollasega märgitud kohti koondades): "Samal ajal muudab tehnoloogia (kvanttehnoloogia, krüptograafia, biotehnoloogia, sünteetilised andmed) haldamise eksponentsiaalselt keerukamaks, nõudes laiapõhjalist teadlikkust uute tehnoloogiate võimalustest ja riskidest ning suveräänset arvutusvõimsust."; lk 2 "proaktiivne riik nõuab platvormipõhist lähenemist ja radikaalset koostalitlust" Jne.

Osaliselt arvestatud ja osaliselt sõnastusi muudetud.

Kasutada võiks võimalust selgemalt avada arenguperspektiivi andmete väljastamise ja taaskasutuse platvormi osas, mille kaudu riigi andmeid saaks turvaliselt ja kooskõlas õigusraamistikuga väärindada, ka erasektori ja teaduse vajadusteks. Praegu toimub andmekogude taaskasutamine eeskätt sektoripõhiselt (nt teadusuuringute õiguslikul alusel), ning paralleelselt arendavad oma lahendusi mitmed asutused (sh Statistikaamet ERIKA kaudu, Sotsiaalministeerium ning terviseandmete taaskasutuse kompetents Metroserti/RUKi eestvedamisel). Arengukava tasandil võiks kaaluda, kas ja kuidas neid algatusi paremini

Arvestatud.

23

ühtlustada ja koordineerida, et suurendada mõju ja vältida killustumist. Võiks kaaluda, kas ja kuidas kajastada arengukavas plaanitavat gigatehast ning selle võimalike harude loomise seost DÜAKi eesmärkidega, eriti arvestades selle potentsiaalset mõju riigi andmetöötlus-, arvutus- ja tehisaru võimekusele ning koostööpotentsiaali erasektoriga.

Arvestatud.

Sõnastus „arendame järjepidevalt digioskusi ja - kompetentsi kogu haridusteel“ võib jääda mitmeti tõlgendatavaks, kuna haridusteed seostatakse sageli eeskätt formaalhariduse ja noortega. Kui eesmärk on rõhutada elukestvat õpet, sh täiskasvanute ja töötava elanikkonna digioskuste arendamist, võiks kaaluda selle selgemat esiletoomist. Samuti aitaks arengukava mõju paremini mõista, kui oleks täpsustatud, milliseid täiskasvanute digipädevuse kitsaskohti soovitakse lahendada.

Arvestatud.

Kontseptuaalne seisukoht "Riigi ja erasektori koostöö fookus peab laienema idufirmade toetamiselt kogu majanduse digitaliseerimisele ning andmetöötlus- ja tehisaru võimete parandamisele" on kooskõlas TAIE arengukavaga, kuid soovitame kaaluda mõiste „idufirmad“ asendamist mõistega „tehnoloogiaettevõtted“ või „IT firmad“, et olla täpsem. Palun viidata arengkavas, mis andmestikel põhineb arusaam, et meie traditsiooniline majandus on vähedigitaalne.

Arvestatud.

Lk 3 "Tagame suveräänse arvutusvõimsuse ja suuname investeeringuid suurte keelemudelite arendamisse". Palume täpsustada, millistest ja kui suurtes investeeringutest juttu on ning kuna investeeringutest on juttu vaid AI kontekstis, siis kas võib eeldada, et teistel eesmärkidel selliseid investeeringuid ei plaanita?

Arvestatud. Investeeringuid on plaanis teha ka teistest valdkondades. Selguse mõttes võtsime sõna investeeringud välja ühest kohast.

Lk 6: "Koostada strateegilised tegevuskavad uute tehnoloogiate (eriti tehisaru ja andmelahenduste) kiireks ja laiaulatuslikuks skaleerimiseks" - millist kohta näete sellistel strateegilistel tegevuskavadel tänases strateegilise planeerimise süsteemis, arvestades, et me strateegiliste dokumentide arvu ei peaks suurendama vaid peaksime keskenduma ennekõike tegevuste elluviimisele, mitte panema peamise tööjõu tegevuskavade koostamisele?

Selgitame: arengukava alaeesmärgi 1 ning alaeesmärgi 2 saavutamine eeldavad süsteemset lähenemist kõigis poliitikavaldkondades. Andmete ja tehisintellekti valge raamat 2024-2030 näeb ette kõigis avaliku sektori organisatsioonides andmete ja tehisintellekti rakendamise plaani koostamise, kuid see võib olla osa olemasolevatest strateegiatest/tegevuskavadest või digipöörde plaanidest, mida esitatakse EL vahendite saamiseks, st ei pea olema eraldi dokument.

Lisad Lk 2: „Tagame ühtse kasutajakesksete teenuste standardi“, mis hõlmab teenuste kujundamist, arendamist, juhtimist ja mõõtmist, ning uuendame seda. Kui me tahame tõsta kasutajate rahulolu, siis palume kaasata UI ja UX eksperte. Hetkel riigiteenused võimaldavad väga laia funktsionaalsust, kuid kasutamise lihtsus jääb tugevalt alla erasektori lahendustele, mis tekitab negatiivse kontrasti riigiteenuste kasutusmugavuse suhtes.

Teadmiseks võetud.

Lisad Lk3: „Arendame välja riikliku postkasti, tagame selle laialdase kasutuselevõtu ning seadustame selle riikliku teadete ja dokumentide kättetoimetamise põhikanalina traditsioonilise postiteenuse asemel.“ Mitmetel @eesti.ee aadressi kasutajatel on ilmselt valusalt meeles, kuidas riik

Teadmiseks võetud, selle teema reguleerimine ei ole arengukava tase.

24

ühel hetkel otsustas suunamisteenuse kinni panna. See tähendas, et kõik teenused, kus @eesti.ee aadress oli kasutusel, tuli eraldi läbi käia ja see asendada. Peale @eesti.ee suunamise teenuse sulgemist polnud see kohati enam isegi võimalik, kuna kinnitusmaili, mis tuli vanale @eesti.ee aadressile, polnud võimalik kätte saada. Ettepanek, et juba praegu arvestataks ja mõeldaks läbi olemasoleva teenuse sulgemine, mis peab olema põhjendatud ja hästi kommunikeeriud, kuna sellest sõltub riigi usaldusväärsus. Arengukava elluviimise peatükis võiks kaaluda rollide täpsustamist. Lisaks Justiits- ja Digiministeeriumi koordineerivale rollile on mitmel valdkondlikul osapoolel keskne panus andmetemaatikas: Statistikaametil kui riiklikul andmepädevuse ja andmete koondamise kompetentsikeskusel, TEHIKul kui suuremahuliste terviseandmete haldajal ja väärindajal ning Haridus- ja Teadusministeeriumil TI-hüppe ja noorte ning õpetajate digioskuste arendajal. Jne.

Selgitame: Oleme täpsustanud rolle peatükis Olulisemad rollid ja tegevused arengukava elluviimisel, sh HTM, MKM, VÄM. Statistikaamet ning teised asutused on hõlmatud DÜAK juhtrühma ning panustavad arengukava elluviimisesse oma pädevuste piires. Andmetega seotud koostöö ja projektid on täpsemalt loetletud andmevaldkonna tegevuskavas. Arengukavas läbivalt on palju koostööd eeldavaid tegevusi ja eesmärke ning selliselt kõike kaardistades muutuks dokument liiga pikaks ja mahukaks.

SISEMINISTEERIUM

Kuidas on kaasatud ja arvesse võetud riiklikke plaane ja suundi, mis seotud kosmosevaldkonnaga (iseäranis side)? Kosmosevaldkonda iseloomustab praegusel ajahetkel suund kaitse ja sisejulgeoleku tegevustele ning Eesti kosmosestrateegia on samuti üle vaatamisel. Sama küsimus ka osas, mis puudutab kvanttehnoloogiat ja vastava teekaardi koostamist MKM tellimusel.  

Selgitame: arengukavas on eelkõige seosed loodud teiste valdkonna arengukavadega, mis koos Eesti 2035, poliitika põhialustega ning programmidega on riigieelarve mõistes strateegilised arengudokumendid. Samuti oleme lisanud viite ÜRP-ile 2050, mis riigi keskselt ruumiplaneerimist suunab. Kuigi arengukava elluviimisel arvestatakse ka mitmeid teisi dokumente, sh valgeid raamatuid, valdkondlikke strateegiaid, teekaarte jne, ei ole mõistlik kõiki neid arengukavas nimetada, isegi kui arengukava sisuliselt neid arvestab ja nendest lähtub. Leiame, et kvanttehnoloogia on arengukava tekstis piisava üldistusastmega hõlmatud. Teekaartide osas märgime, et lisaks MKMile, teevad kvanttehnoloogiate teekaartidega tööd ka JDM ja RIA. Kõigil on seatud mõnevõrra eraldi fookus.

Siseministeerium ei pea võimalikuks arengukava dokumendis lähenemist, kus eesmärkide täitmisel jäetakse eelarvevahendite eraldamisega seotu hägusaks. Nõustume, et valitsemisala vajaduste planeerimine saab tugineda valitsemisala kogemusele ja vajadustele, kuid arengukava eesmärkide täitmiseks vajalike vahendite taotlemine peab toimuma riigis keskselt arengukava omaniku initsiatiivil ja toel. Kui rahastamisallikad on täna selgusetud, tuleb seda ka arengukavas märkida.

Selgitame: praegusel rahastusperioodil veab JDM digipöörete toetusskeem, kust teised valitsemisalad saavad toetusi taotleda ning see on toodud ka arengukava maksumuse prognoosis. Oleme nõus, et rahastuse pool on dokumendi lühiduse tõttu napisõnaline, oleme seda täiendanud. JDM DÜAKi omanikuna koordineerib valdkondlike digipöörete raames valitsemisalade vajaduste toetamist. Samuti viib JDM igal aastal Valitsusse riigiülese pildi kõikide valitsemisalade IKT lisavajadustest, mida iga minister peaks toetama, et oma tegevused ellu viia. Samuti hakkab JDM koondama uue SF perioodi (2028-2035) kõikide valitsemisalade vajadusi.

25

Eelnõus on kirjeldatud, et meie tegevuskeskkonda kujundavad neli vääramatut jõudu ning sellest üheks on avaliku sektori teenuste killustatus: Praegused dubleerivad andmekorjed ja erilahendused on ressursikulu ja julgeolekurisk. Siseministeerium on seisukohal, et dubleerimine on risk siis, kui see on läbimõtlemata ja ebatõhus. Teatud juhtidel on dubleerimine vajalik

Arvestatud ning lisatud viide, et eelkõige on eesmärk vähendada tarbetut dubleerimist.

Mida peab arengukava koostaja silmas „tehnoloogia neutraalsuse“ all?  

Selgitame: tehnoloogianeutraalsus käsitleb põhimõtet, mille järgi reeglid, nõuded või otsused ei eelista ega välista ühtegi konkreetset tehnoloogiat, vaid keskenduvad tulemusele, funktsioonile või eesmärgile.

Arvestades tänase meie digiriigi seisu (mahajäämus, killustatus, dubleerimine, kulude kasv, innovatsioon langus, rohke pärandvara jne) peaks järgmise perioodi digiareng sõnastama eesmärgi digiriigi tõhustamisele ja jätkusuutlikkuse tagamisele. Mõningaid sellekohaseid elemente leiab erinevate alaeesmärkide „taga“, kuid tervikkäsitlus väljakutsele puudub. Samas on just see teema olnud mitmete hiljutiste aruteluformaatide peamiseks sisuks. Palume lisada. 

Arvestatud, teksti vastavalt muudetud.

Palume täpsustada, millistele kriteeriumitele tuginedes olete valinud DÜAK-i JR liikmete ringi? Siseministeerium on huvitatud samuti kaasumast. Või on DÜAK tervikuna suunatud valitsemisaladele, kuhu ei kuulu SIM, VÄM ja KAM? 

Selgitame: ajalooliselt ei ole Siseministeerium tõesti olnud DÜAK juhtrühma liige, kuna valdavalt on liikmed need, kellel on otsene roll arengukava elluviimisel, kuid SIM on olnud kaasatud osapool ning alati ka kutsutud. VÄM on samuti olnud kaasatud osapool. Muutsime hetkel eelnõu tekstis nii, et juhtrühma koosseis ei oleks eelnõus välja toodud, vaid viide on ministeeriumitele ning seega saame pärast arengukava kinnitamist kinnitada uue juhtrühma koosseisu, kuhu saame kaasata ka seni liikmestaatust mitte omanud ministeeriumid.

DÜAK maksumuse prognoos (JDMi haldusala): meie tänased arutelud keskenduvad kulude optimeerimisele, digiriigi arendamise tõhustamisele  (mida hüppena võiks toetada AI ambitsioon, IT majade konsolideerimine, arendusvajaduste keskne juhtimine jne). Kuidas on eelkirjeldatud elemente kulude prognoosis arvestatud, sest hetkevaade eelnõus näitab stabiilselt kõrget kulu ainuüksi JDMi haldusalas ja alates 2028 taas kasvu? 

Selgitame: nõustume, et kulud peavadki vähenema ja peab tekkima riigiülene efektiivsus. Kui me samas loome rohkem keskseid teenuseid ja komponente, mis suuresti on JDM hallata, siis nende ülalhoid ja edasiarendamised vajavad samuti vahendeid. 2028. aasta kasv on prognoositud uue SF rahastusperioodi arvelt, kui JDM eelarves kajastuvad alguses kõigi valitsemisalade vajadused.

Alaeesmärk 1. Maailma parim digiriigi kasutajakogemus  Punkt 1: Personaalne riik ja kasutajakesksed teenused  Meie hinnangul ei tule selgelt välja, milline on muutus/pööre, mida soovime aastaks 2035 saavutada. Riik on pikki aastaid pööranud tähelepanu kasutajamugavusele ja sellesse päris ulatuslikult investeerinud. Ka rahulolu muutus aastate lõikes seda kinnitab. Samas praegusel kujul sõnastatud tegevused kannavad mõtteviisi „oleme edasi tublid või teeme nii nagu siiani, ainult natuke paremini“. Seetõttu jääb veidi hägusaks soovitud arenguhüppe sisu. 

Arvestatud ja sõnastusi on muudetud konkreetsemaks.

26

Alaeesmärk 1. Maailma parim digiriigi kasutajakogemus  Punkt 2. Andmepõhine ühiskond ja tehisaru: võtame tehisintellekti kasutusele Eesti igas nurgas  Soosime rõhuasetust tegumite turvaliseks kasutuselevõtuks. Samas on tegelik olukord see, kus riigis alles liigume suurte keelemudelite kasutamise võimalikkuse poole, st et leiaksime suuna, kuidas AK infot turvaliselt töödelda. Tehisintellekti kasutuselevõtu oluliseks osaks on kogu ökosüsteemi toetus: nii tehnoloogia kui ka ressurss (inimressurss) ehk oleks olemas kompetents, kes suudaks uusi tehnoloogiaid avalikus sektoris rakendada ning rakendamine oleks riigis ühetaoline (asutused ei dubleeriks silodes), keskselt toetatud ning strateegiline. Teeme ettepaneku sõnastada arengukavas selge ambitsioon teema keskseks koordineerimiseks ja juhtimiseks viisil, mida toetab kokkulepitud „AI teekaart“ – mis on olulised sammud soovitud eesmärgi suunas liikumiseks, et tuua kaasa päris muutus avaliku sektori võimekuses.   

Arvestatud. Lisatud viide turvalisele kasutuselevõtule ning kesksele juhtimisele.

Alaeesmärk 1. Maailma parim digiriigi kasutajakogemus  Punkt 4. Digiriigi arengu strateegiline juhtimine  Oleme seisukohal, kus DÜAK eesmärkide rakendamine ei saa toimida sõltumatu prioriteedina omaette „silos“. Eesmärkide rakendamisel tuleb arvestada ajahetke ja selle keskkonna mõjusid. Olukorras, kus tuleb tagada riigi kriitiliste teenuste hukukindlus ja riigi kriisivalmidus ning mis maadlevad rahanappuses ja riik tervikuna majanduslanguses, tuleks küsida, kas on paslik investeerimine kasutaja mugavusse, sündmusteenustesse jne. Siseministeerium teeb ettepaneku digiarengut juhtida terviklikult valdkondade üleselt arvestades hetkel olulist ning riigi rahalist võimekust. 

Selgitame: nii IKT juhtimismääruse kui ka teiste arengukavaga ettenähtud tegevussuundade eesmärk ongi juhtida digiarengut senisest rohkem terviklikult ja valdkondade üleselt. Sama loogika alusel on toimunud ka käesoleval EL finantsperioodil valdkondlike digipöörete rahastamine. Arengukava teksti on veelgi konkreetsemaks sõnastatud, et see eesmärk paremini välja tuleks.

Alaeesmärk 2: IT-vaatlikum, turvaline ja kaitstud küberruum     Nõustume, et tehnoloogia kiire areng ning geopoliitiline olukord tähendavad Eesti kui digiriigi mõistes just nimelt rõhku digiriigi teenuste turvalisusel. Mitmed strateegiad EL-is on välja toonud just kvanttehnoloogia olulisuse ja potentsiaali olla ühiskonnas transformatiivne tehnoloogia, lisaks on valmimas kvanttehnoloogia määrus EL-is. Eestis on hetkel samuti koostamisel kvanttehnoloogia teekaart ning postkvant krüptograafia riiklik teekaart. Sooviksime näha siinkohal näha strateegilist seost hetkel riigis kujundatavate teekaartide ja nendest tulenevate suundadega.  Lisaks võiks DÜAK peegeldada ka seost küberturvalisuses strateegiaga.  Alaeesmärgi mõõdik ei näita meie hinnangul selle eesmärgi tulemuslikkust. 

Arvestatud. Arengukavas on eelkõige seosed loodud teiste valdkonna arengukavadega, mis koos Eesti 2035, poliitika põhialustega ning programmidega, moodustavad strateegilised arengudokumendid. Kuigi arengukava elluviimisel arvestatakse ka mitmeid teisi dokumente, sh valgeid raamatuid ja valdkondlikke strateegiaid, ei ole mõistlik kõiki neid arengukavas nimetada, isegi kui arengukava sisuliselt neid arvestab ja nendest lähtub. Erinevad strateegiad jt arengudokumendid, mis ei ole riigieelarve seaduse mõistes strateegilised arengudokumendid, seisavad väljaspool strateegilise planeerimise raamistikku, mistõttu võivad nad üsna paindlikult muutuda ning see eeldaks arengukava muutmist. Täiendasime alaeesmärgi mõõdikuid.

Punkt 2. Suurendame kogu ühiskonna kerksust teaduspõhiselt ja tulevikukindlalt.    Kommentaar laieneb nii mõnelegi teisele eesmärgile, kuid soovime, et eesmärgid oleksid kajastatud enam

Selgitame: Arengukavas on kirjas tegevussuunad ning nende alamtegevused kirjeldatakse programmi tasemel. Toimepidevust võib saavutada erinevate tegevustega, sh teenuste pilves

27

suunavalt, mitte kirjeldavalt: „Kindlustame elutähtsate teenuste ja taristu toimepidevuse igas olukorras, arvestades riikliku julgeoleku vajadusi“ DÜAK-is peaks püüdma sõnastada pigem suunana (VVTP-s: üleriigiliste kriitiliste teenuste pilves käideldavaks muutmine). 

käideldavaks muutmisega, kuid nii detailselt 10-aastase pikkuse arengukavas ei pea seda ette nägema.

Alaeesmärk 3. Hüperühendustega Eesti    Punkt 3: Sidetaristu toimepidevuse ja turvalisuse kindlustamine  Sidetaristu toimepidevuse ja turvalisuse võtmesuuna all on kõikides punktides keskendutud rahvusvahelisele tasandile, aga sellele lisaks tuleb tähelepanu pöörata Eesti sisese sidetaristu toimekindlusele ning riigi teenuste toimimise kindlustamisele kriitilistes olukordades. Palume sellega arvestada. Teisisõnu, võtmesuunad peaksid toetama kirjeldatud tulevikustsenaariumi, kus Eesti sidevõrk on kujundatud nii, et kriitilistes olukordades säilib ühendus (mitmekihilised, hajutatud ja intelligentsed lahendused).  

Arvestatud. Teksti täiendatud.

Arusaamatuks jääb arengukava viimane lõik viitega VVTP-le. Mis on selle eesmärk ja kohasus arengukava dokumendis? 

Arvestatud. Oleme teksti muutnud ning viide VVTP-le on seletuskirjas. Kõik tegevused on hõlmatud eelnõu ülejäänud tekstis.

SOTSIAALMINISTEERIUM

Tunnustame, et digiühiskonna arengukava on lühike ja keskendub olulisele. Kooskõlastame eelnõu „Digiühiskonna arengukava aastani 2035“, lisades mõned ettepanekud ja tähelepanekud. Alaeesmärgi „maailma parim digiriigi kasutajakogemus“ praegune sõnastus koondab ühte lausesse mitu erinevat fookust: kasutajakogemus, andmekorraldus, tehisaru, tehnoloogiataristu ja jätkusuutlikkus. Need on kõik olulised, kuid oma olemuselt erinevad. Selguse huvides soovitame kaaluda nende eraldi eesmärgistamist või vähemalt selgemat eristamist (nt kasutajakogemus kui peamine siht, andmekorraldus ja taristu kui toetavad võimekused, jätkusuutlikkus kui läbiv põhimõte).

Osaliselt arvestatud. Eesmärkide struktuuri on muudetud.

Esimese alaeesmärgi 1. punktis on lause „Kehtestame ühtse teenuste standardi ja metoodika teenustega rahulolu mõõtmiseks“. Toetame ühtse metoodika loomist, kuid rõhutame, et see arvestaks digiteenuste eripära ega piirduks vaid kitsa valdkonnaga, nt otsesed avalikud teenused.

Teadmiseks võetud.

Esimese alaeesmärgi 2. punktis on eesmärk „paneme andmed tööle ja loome tulevikukindla andmemajanduse“. Toetame seda, kuid juhime tähelepanu, et EL-i tasandil luuakse valdkondlikke andmeruume (nt tervise andmeruum). Kui igas valdkonnas seatakse erinevad nõuded, tekib killustumine ja koostalitlusvõime kannatab. Ootame Justiits- ja Digiministeeriumilt riigiülese pildi hoidmist ja koostööd, et vältida tarbetuid barjääre (nt tervis vs sotsiaal, haridus, tööturg, siseturvalisus).

Teadmiseks võetud.

Esimese alaeesmärgi 2. punkt sisaldab suunda „inimese heaks“. Soovitame kaaluda selle põhimõtte viimist alaeesmärgi 1. punkti alla, kuna on sisult sarnased ja annaks võimaluse lähtuda inimkesksuse/kasutajakesksuse ühtsetest põhimõtetest, sh kasutada teenusdisaini võtteid ja andmekaitse põhimõtteid. Need teemad on koos ka „Personaalse riigi valges raamatus“, millele alaeesmärgi

Selgitame: üldiste põhimõtete all on toodud inimkesksus ja põhiõigused, millega kõik arengukava tegevused peavad arvestama. Alaeesmärk 1 on lähtuvalt kooskõlastusringilt saadud tagasisidest jaotatud kaheks.

28

1. punktis viidatakse. Näiteks, andmejälgija ja andmenõusolekuteenuse rakendamise hoogustamine, panustavad mõlemad just eelkõige inimkesksuse ja parima kasutajakogemuse eesmärkidesse.

Arengukava maksumuse prognoos ei sisalda teiste valitsemisalade kulusid (v.a SF-perioodi 2021–2027 digipöörete toetused) riigiüleste suundade arendamiseks. Soovitame kaaluda nende rahastamist ja täiendava kompetentsi pakkumist, sarnaselt praegusele MKM-i reaalajamajanduse tegevusmudelile. Mitmed eesmärgid on sektorite ülesed, mistõttu on oluline arvestada lisakohustuste seadmisel ka lisafinantseerimise vajadust.

Selgitame: Tutvume MKM-i reaalajamajanduse tegevusmudeliga. Samas on Eestis seni olnud detsentraliseeritud juhtimine, sh IKT kuludes – iga valitsemisala planeerib ja vastutab oma kulude eest ise. JDM teenuste ja AI arendamiseks mõeldud RRF vahendite kasutamine lõpeb 2026. aastal ja käesoleva SF perioodi vahendid valdkondlike digipöörete vajaduste käivitamiseks on suures osas jaotatud ning uue SF perioodi osas ei ole veel Rahandusministeeriumilt kindlust, et saame valitsemisalade vajadusi toetada vähemalt samas mahus praeguse perioodiga. Kui Rahandusministeerium selle kinnituse annab, siis saame 2029. aastast DÜAKi prognoosida ka uue perioodi SF vahendid, mis kataksid mingis osas kõikide valitsemisalade vajadusi.

Teeme ettepaneku täiendada lisa 2 „Alaeesmärk I“ alapunkti 2 „Andmed tööle“ tegevusi:

 loome ühtse andmetaotluste menetluskeskkonna kiirendamaks teadusuuringuteks andmeväljastusprotsessi;

 töötame välja turvaliste andmetöötluskeskkondade kontseptsiooni ja rakendame seda koostöös SOM-iga jt huvitatud osapooltega;

 toetame turvaliste andmetöötluskeskkondade loomist.

Need nimetatud tegevused on seotud tervise andmeruumi määrusega, kuid vajavad riigiülest lähenemist, et vältida dubleerimist.

Arvestatud. Lisatud DÜAKi alaeesmärk 2 “Eesti on maailma kõige usaldusväärsem, isetoimivam ja tõhusam tehisaru kasutav riik” alla.

Riigis on kasutusel kaheksa sündmusteenust, mis hõlmavad olulisi elusündmusi. Nende arendamine on olnud valdkondade ülene, kuid jätkusuutlik toimemudel puudub. Palume lisada tegevuse sündmusteenuste juhtimis- ja rahastusmudeli väljatöötamiseks ning rakendamiseks.

Selgitame: JDM-il on see tegevus juba hõlmatud 2026 aasta tööplaanides, mistõttu 10-aastasesse arengukavasse ei lisaks.

Tegevused, mis eeldavad erasektori kaasamist läbi toetuste, vajavad riigiabi lubatavuse analüüsi. Soovitame kaaluda koostööd Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega, et vältida dubleerimist ja suurendada efektiivsust.

Teadmiseks võetud.

Toetame algatust vähendada halduskoormust E-ITS-i rakendamisel, nähes ette automatiseerimisvõimalusi. Soovitame kaaluda ka muid meetmeid, kuna praegune koormus ei ole proportsionaalne riskidega ja tekitab liigset lisatööd.

Teadmiseks võetud.

STATISTIKAAMET

Tasakaal uute teemade ja vanade fundamentaalsete infosüsteemide ülalhoiu tagamise vahel. Vajalik oleks ära markeerida, kuidas tagatakse taakvarade väljavahetamine või olemasolevate hädavajalike süsteemide toimimine, mis on vajalikud „maailma parima

Arvestatud osaliselt. Teksti on täiendatud. Mh on DÜAKis seatud eesmärgiks lihtsustada ja korrastada teenuskorraldust ning konsolideerida dubleerivaid IKT alaseid tegevusi, taristut ja

29

digiriigi kasutajakogemuse pakkumiseks.“ Eesti inimesed on harjunud digiriigi mugavuste ja võimalustega, kuid sageli on nende mugavuste taga 10 või 20. aastat vana infosüsteem, mille uuendamiseks raha ei ole, samas on asutused surve all, et olla uuenduslikud ja pakkuda head „nähtamatut personaalset teenust.“ Meie hinnangul oleks vajalik kokku leppida, mismoodi tagatakse keskselt (optimaalselt ja efektiivselt ressursse kasutades) fundamentaalsete vanade infosüsteemi uuendamine ja hukukindlus sh rahastus.

asutusi ning vähendada süsteemselt tehnilist võlga ja taakvara. Protsessi detailid pannakse paika edasise töö käigus ning mitte arengukava tasemel.

Rõhuasetus võiks olla ka korras andmetel, mitte vaid uutel teenustel, sest kehvad kvaliteediga andmed ei võimalda head innovatsiooni, automatiseerimist ja AI kasutuselevõttu, oluline, et see ei jääks varju, et see töö tehakse ära justkui iseenesest ja automaatselt.

Arvestatud. Andmekvaliteeti on käsitletud alaeesmärgi 2 “Eesti on maailma kõige usaldusväärsem, isetoimivam ja tõhusam tehisaru kasutav riik” all.

Keskne koordinatsioon – keskvalitsuse ametnike pädevuse tõstmine TI teadmiste ja oskuste valdkonnas; AI tööriistade keskne loomine, kasutamine keskvalitsuse tasandil võiks olla ka keskselt juhitud ja koordineeritud, mitte et piltlikult öeldes iga asutus vastavalt oma võimalustele oma jalgratast arendaks.

Arvestatud. Oleme eelnõu sellest lähtuvalt täiendanud.

Hukukindlus ja katkematu toimepidevus – praegune olukord peegeldab pigem vastupidist - asutused on järjest sunnitud üle minema ATK 2.0-le, mis lukustab asutused konkreetse Microsofti lahenduse külge ning puudub võimalus lihtsalt ja kiirelt mujale kolimiseks. Samuti ei ole RIT-l, kui antud lahenduse nn omanikul, olemas plaan B-d ehk kuidas tagada riigiasutuste töö olukorras kus vastav Microsofti lahendus ei ole meile kättesaadav. Hukukindluse puhul on ka välja toodud mõiste „suveräänne arvutusvõimsus“ kui samal ajal kolime kaugemale (pilve) ning andmete pidev tagasi toomine on klassikaliselt kallis/kulukas.

Teadmiseks võetud. Selle küsimusega ongi plaanis edasiste aastate jooksul süsteemsemalt tegeleda.

Ka mõned sõnastusettepanekud: ● paneme andmed tööle ja loome tulevikukindla andmemajanduse. Tõhustame andmehaldust ja andmete taaskasutust, et vähendada halduskoormust, vältida dubleerimist ja luua uusi innovatsioonivõimalusi ettevõtetele, teadusele ja avalikule sektorile; Sellest lausest jääb eksitav mulje, et andmehalduse tõhustamine on tulevikukindla andmemajanduse loomise nurgakivi. See on ekslik ja tuleneb andmemajanduse turuväärtuse hindamise metoodika ühe võimaluse valikust, milleks on andmemajanduse kulupõhine arvestus. Siin on fundamentaalne segadus, et andmemajanduse mahu tõstmine SKPst ning andmehalduse tõhustamine on selliselt seostatavad. Mingit tõhustamist kulupõhine arvestus ei soosi - vastupidi, toimub ühe enamate majanduse sektorite ja töötamise kuulutamine andmemajanduse osaks. Seega meie ettepanek oleks: Jätkame ulatuslikumalt andmekorralduse põhimõtete ja tööriistade rakendamist avalikus sektoris, et korras andmed võimaldaks vähendada halduskoormust ja oleks sisendiks AI-le. Toetame andmemajanduse kasvu jaoks olulist innovatsiooni ettevõtetes ja teaduses, et

Arvestatud. Uues versioonis on sõnastust muudetud.

30

andmete varaline väärtus ja nende kasutamisest saadav lisandväärtus suureneksid.

 võtame tehisintellekti kasutusele Eesti igas nurgas. Rakendame tehisaru ja tegumeid laialdaselt avalikus ja erasektoris, et suurendada tootlikkust ning pakkuda personaalsemaid ja lisandväärtust loovaid teenuseid (siht kasvatada majandust > 8% aastas). Tagame suveräänse arvutusvõimsuse ja suuname investeeringuid suurte keelemudelite arendamisse, et tagada eesti keele ja kultuuri püsimine tehisaru ajastul;

Meie ettepanek oleks teha avaliku ja erasektori jaoks AI osas eri laused: Rakendame tehisaru arukalt ehk kohtades, kus rakendamisest on kasu suurem kui kulu st nutikalt. Samas jätkame rakenduskohtade leidmist katsetustega. Avalikus sektoris seame eesmärgiks personaalsuse ja täpsuse ning halduskulude kokkuhoiu. Erasektoris majanduse kasvu ja andmete väärtuse konverteerimise lisandväärtuseks. Suuname investeeringuid suurte keelemudelite arendamisse, et tagada eesti keele ja kultuuri esindatus neis. Tagame Eesti kontrolli all oleva arvustusvõimuse.

Osaliselt arvestatud. Uues versioonis on sõnastust muudetud.

● lähtume põhimõttest „inimese heaks“. Tagame, et andmekorraldus ja tehisaru kasutus on inimkeskne ja usaldusväärne. Loome läbipaistva regulatiivse ja tehnoloogilise raamistiku (sh tehisaru katsetuskeskkonna), mis võimaldab turvalist innovatsiooni, kaitseb inimeste õigusi digiriigis ja annab neile kontrolli oma andmete üle. Tagame, et kõigil inimestel on elementaarne andme- ja tehisarukirjaoskus; Mida see kontseptuaalselt tähendaks, kas üksikisik on oma andmete omanik ja teised (need, kes tema andmeid kasutavad) on andmete valdajaks? Sellega seondub lähtekoht, et andmed peaksid töötama omaniku (mitte valdaja) jaoks/kasuks (see, kes krati lõi, selle heaks kratt ka töötab), seda saavad nad teha nt statistikas jm? Ettepanek sõnastuse osas : Lähtume üksikisiku õigusest olla oma andmete valdaja ning tagame riigi ülesannete täitmiseks vajalike andmete usaldusväärse, turvalise ja läbipaistva kasutamise. Viime õigusruumi kooskõlla Euroopa õiguse arengutega, vältides samas ülereguleerimist. Võimalusel vähendame regulatiivsust. Edendame avaliku sektori andmekorraldust, laiendades seda eri tüüpi andmestikele. Loome turvalist andmetöötlust võimaldavad keskkonnad üksikandmete kasutamiseks ning tehisarul põhineva innovatsiooni toetamiseks.

Arvestatud. Uuendatud tekstis on neid mõtteid sisse viidud.

Lisada eraldi punktina: Arendame inimeste andmekirjaoskust ning oskust kasutada tehisaru

Arvestatud. Andme- ja tehisarukirjaoskuse arendamine on uuendatud tekstis kajastatud.

31

VÄLISMINISTEERIUM

1) Alaeesmärk 1. Maailma parim digiriigi kasutajakogemus

4. Digiriigi arengu strateegiline juhtimine Lisada: edendame rahvusvahelist andmevahetust ja digilahenduste koosvõimet, eriti Põhja-Balti regioonis;

Osaliselt arvestatud. Tegevussuuna alla on lisatud üldisemalt, et Eesti osaleb aktiivselt rahvusvahelistes andmevahetuse ja digilahenduste koosvõime algatustes ning piiriüleste teenuste loomises.

2) Alaeesmärk 2. IT-vaatlikum, turvaline ja kaitstud küberruum

3. Kujundame ennetavalt turvalise küberkeskkonna

Lisada: arendame kahe- ja mitmepoolset küberjulgeoleku alast koostööd liitlastega mh Ukrainaga ja Ukraina toetamiseks;

Arvestatud. Täiendasime DÜAKi teksti

3) Koostöö teiste valdkondadega (lk 7). Arvestades VM tihedat seotust paljude DÜAK tegevuseesmärkide ja valdkondadega, siis lisada VM eraldi koostööpartnerina koos alltoodud teemadega. Lisada: Koostöö Välisministeeriumiga (VM) Globaalne küberstabiilsus: osaleme aktiivselt globaalse küberruumi kujundamises poliitika, praktika ja regulatsioonide kaudu, sh EL-s, ÜRO-s ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides ja formaatides ja arendame kahe- ja mitmepoolset küberjulgeoleku alast koostööd Eestile oluliste liitlastega. Teadlik ja kaasav küberkogukond; toetame kestlikku ja laiapõhjalist digiarengut, õigusriiki ja põhivabadusi kaitsva ning demokraatiat edendava digiruumi ja digiühiskonna toimepidevust. Digitaalne ühisvara ja vajalikud hüved; digi- ja kübervõimekuse tõstmine ja võimearenduse koordineerimine Eesti arengukoostöö ja muude rahvusvaheliste koostööformaatide kaudu. Globaalne ettevõtlus ja innovatsioon: loome Eesti ettevõtetele uusi võimalusi üle maailma, sh teha koostööd tehnoloogia innovaatorite ning erasektori ettevõtetega uusimate lahenduste ja parimate praktikate rakendamiseks. Eesti maine ja eksport: Eesti digiriigi rahvusvahelise hea maine hoidmine ja arendamine, äridiplomaatia kaudu Eesti tehnoloogiate ja kogemuste globaalse ekspordi toetamine;

Arvestatud. Täiendasime DÜAKi teksti.

Tabel 1. Digiühiskonna arengukava juhtimisraamistik Lisada: Digiühiskonna arengukava juhtrühm (juhtkomisjon) üheks liikmeks Välisministeerium

Selgitame: muutsime tabelit hetkel nii, et juhtrühma koosseis ei oleks eelnõus välja toodud, vaid viide on ministeeriumitele ning seega saame pärast arengukava kinnitamist kinnitada uue juhtrühma koosseisu, kuhu saame kaasata ka seni liikmestaatust mitte omanud ministeeriumid.

LISA 4: Digiriigi valdkonna mõjuanalüüs

Arvestatud. Täiendasime DÜAKi lisa 4.

32

Riigi julgeolek ja rahvusvahelised suhted

Täiendada lk 19: Eesti jaoks on oluline, et globaalses küberruumis kohaldatakse rahvusvahelist õigust ja edendada normipõhist lähenemist, mis kaitseks demokraatlikke väärtusi ja tugevdaks rahu ning stabiilsust. Avatud ja koostööl põhinev küberruum toetab usaldust ning võimaldab jätkusuutlikku innovatsiooni.

Toetada Euroopa Liidu strateegilisemat, koordineeritumat ja tulemustele suunatud tegevust. Liikmesriikide vahelise koostöö tugevdamine on võtmetähtsusega prioriteet, et tagada Euroopa Liidu ühtne ja järjepidev hääl ülemaailmsetes digi- ja telekommunikatsiooniorganisatsioonides.

1

LISAD

Lisa 1 – Mõisted

Krativäeline e agentne tehisaru – (ingl. k. agentic AI) - uue põlvkonna autonoomne tarkvaraline ning tehisarupõhine

agent, mis ei tugine inimese sisendile vaid tegutseb ennetavalt eraisiku, ettevõtte või riigi nimel.

Digiriik - riigi toimimise mudel, kus avalikud teenused, haldusprotsessid ja suhtlus kodanikuga toimuvad valdavalt

digitaalselt. See hõlmab taristut (X-tee, eID), andmekogusid, teenuseid ja lahendusi s.h. tehisaru, algoritmi ja agentse

tehisaru põhiseid teenuseid, mis töötavad sujuvalt, turvaliselt ja tõhusalt.

Digiühiskond - ühiskond, kus digitaalsed tehnoloogiad ja info- ning kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) on

igapäevaelu keskne osa. Digitehnoloogiad, andmed ja ühenduvus on lõimitud inimeste igapäevatoimingute, ettevõtluse

ja riigivalitsemisega, et tõsta elukvaliteeti ja suurendada riigi konkurentsivõimet.

Digisuveräänsus – riigi, organisatsiooni või inimese võime kontrollida oma digikeskkonda: andmeid, tarkvara, taristut,

pilveteenuseid, küberturvet ja tehnoloogilisi sõltuvusi.

Hukukindlus – taristu ja seda toetavate süsteemide võime säilitada kriitilised funktsioonid, taluda ootamatuid häireid,

piirata kahjustuste ulatust ning taastuda riketest, rünnakutest või kriisidest viisil, mis tagab teenuste toimimise ning

tagada vajadusel kriitiliste teenuste toimepidevus väljaspool Eesti vabariigi territooriumi.

Kerksus – (ingl. k. resilience) ühiskonna ja riigi vastupanuvõime küberohtudele ja kriisidele. Kerksus ei tähenda vaid

tehnilist kaitset, vaid ka võimet rünnakutest kiiresti taastuda, ühiskonna teadlikkust (küberhügieen) ja valmisolekut

hübriidohtudeks.

Otsene avalik teenus - teenus, mida asutus osutab füüsilisele isikule või eraõiguslikule juriidilisele isikule

teeninduskontakti kaudu mis tahes suhtluskanalis (sh e-teenindus, telefon, e-post või füüsiline teeninduskoht) ning mis

võimaldab isikul täita seadusest tulenevat kohustust või kasutada seadusest tulenevat õigust. Teenusena käsitatakse

käesolevas arengukavas ka neid teenuseid ja protsesse, mille kasutajaks on avalik sektor ise.

Personaalne riik – riigivalitsemise mudel, mille keskne eesmärk on pakkuda inimesekeskseid, proaktiivseid ja

asutustevaheliselt sujuvaid avalikke teenuseid, integreerides selleks laialdaselt andmeid, tehnoloogiaid ja tehisintellekti.

Proaktiivne teenus – otsene avalik teenus, mida asutus pakub inimesele oma initsiatiivil, isikute eeldataval tahtel ja

riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude andmete alusel.

Sündmusteenus – otsene avalik teenus, mida mitu asutust osutab ühiselt, et isik saaks täita kõik kohustused ja kasutada

kõiki õigusi, mis talle tekivad ühe sündmuse või olukorra tõttu. Sündmusteenus koondab mitu sama sündmusega seotud

teenust (edaspidi osateenus) kasutajale üheks teenuseks.

Teenus - Käesolevas arengukavas tähendab sõna „teenus“ nii otseseid avalikke teenuseid kui ka tugiteenuseid.

Tehisaru – (ingl. k. Artificial Intelligence) - andmetel ja algoritmidel põhinev tehnoloogia, mis suudab täita ülesandeid,

mis tavaliselt nõuavad inimmõistust (nt mustrite tuvastamine, otsustamine). Käesolevas arengukavas käsitletakse

tehisaru läbiva platvormina, mis tõstab tootlikkust kõigis sektorites ja on proaktiivsete teenuste mootoriks.

2

Lisa 2 – Olukorra analüüs

Olukord tehnoloogiamaailmas muutub kiiresti. Sisuliselt võivad murrangulised tehnoloogiad muuta

tegutsemismaastikku nädalatega. Seetõttu tuuakse järgnevas kirjelduses välja valdkondade hetkeolukord lühidalt,

arvestades, et ka parimad eksperdid ei suuda täna prognoosida, mis infotehnoloogilises maailmas toimub aastal 2035.

Alaeesmärk 1. Turvaline, personaalne, krativäeline ja vabadusi hoidev digiriik

Eesti on rahvusvaheliselt tunnustatud digiriik, kus enamik olulisi toiminguid on võimalik teha digitaalselt ning

digiühiskond on kujunenud osaks igapäevaelust, riigi identiteedist ja majandusarengust. Samas ei vasta paljud avalikud

teenused enam kasutajate ootustele, mis on kujunenud erasektori lihtsate, personaalsete ja proaktiivsete digilahenduste

mõjul.

Avalikud teenused on täna valdavalt üles ehitatud asutuste ja haldusalade põhiselt, mistõttu riigi sisemine keerukus on

kasutajale nähtav ning teenused ei toetu piisavalt inimese või ettevõtte elu- ja ärisündmustele. See sunnib kasutajaid

neile vajalikke teenuseid ise otsima, esitama üha uuesti samu andmeid ning suurendab halduskoormust ja vähendab

teenuste tajutavat kvaliteeti. Personaalne riik eeldab avalike teenuste ümbermõtestamist viisil, kus keskvalitsuse ja

kohaliku omavalitsuse keerukus jääb kasutaja eest varju ning toimingud saab tehtud lihtsalt, õigel ajal ja sobival viisil

ja kujul. Otsesed avalikud teenused võimaldavad inimestel täita oma kohustusi ja kasutada seadusega antud õigusi nii

digitaalselt kui vajaduse korral ka füüsilises kanalis, toetudes seejuures alati IT-komponendile, mis võimaldab teenuste

tõhusat ja järjepidevat osutamist.

Eesti kuulub nende väheste riikide hulka, kus sündmus- ja proaktiivsete avalike teenuste praktiline rakendamine on

jõudnud reaalsesse kasutusse. Arengukava uuendamise seisuga on riiklikus teabeväravas kättesaadavad kümme eraisiku

ja kümme ettevõtte sündmusteenust, sealhulgas digitaalse abiellumisavalduse esitamine. Lisaks toimivad mitmed

automatiseeritud ja proaktiivsed teenused, nagu isikukoodi saamine lapse sündimisel ja üksi elava pensionäri toetus,

ning terviklikud lahendused, näiteks perehüvitised. Kuigi sündmus- ja proaktiivsete teenuste rakendamine on alles

arengufaasis, on Eestis loodud toimiv vundament, millele saab järgmises arenguetapis süsteemselt ja kiirelt üles ehitada

personaalse ja proaktiivse digiriigi. Personaalse riigi mõtestamiseks ning konkreetsemate eesmärkide seadmiseks on

välja töötatud eraldi visioonidokument „Personaalse riigi valge raamat“.

Teenuste arendamine isoleeritult aeglustab Eesti digiriigi arengut - töötatakse välja üha uuesti samu lahendusi, kasvab

tehniline võlg, avalike teenuste ülalpidamine kallineb ning on raskesti juhitav. Killustunud teenusearhitektuur ja

vananevad infosüsteemid ei ole pelgalt kasutajakogemuse probleem, vaid pikaajaline arengupidur, eelarve- ja

julgeolekurisk, mis piirab riigi võimet pakkuda terviklikke, turvalisi ja kuluefektiivseid teenuseid.

Digiriigi arendamine on jõudnud etappi, kus edasine areng eeldab senisest selgemat ja üleriigiliselt koordineeritud

strateegilist juhtimist. Vastutuste ning digiteenuste ja -lahenduste elutsükli juhtimise põhimõtete ühtlustamine loob aluse

terviklikule ülevaatele olemasolevatest teenustest, nende mõjust, kulutõhususest ja tehnilisest seisust. Keskne

koordineerimine, juhtimine ja tulemusmõõdikute kasutamine võimaldavad teha teadlikke valikuid teenuste arendamise,

uuendamise ja vajadusel lõpetamise osas ning suunata ressursse suurema mõjuga tegevustesse. Ka Riigikontrolli

hiljutine ülevaade1 näitab, et riigi IT-kulud on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud, samal ajal kui

investeeringute osakaal on vähenenud ning suurenenud on süsteemide ülalpidamise ja tööjõukulud. See rõhutab vajadust

ühtse IKT-kulude arvestamise metoodika järele ning strateegiliste valikute tegemiseks, mis toetavad kulutõhusust,

tehnilise võla vähendamist ja teenuste toimepidevust. Selge juhtimisraamistik ja teadlik erasektori kaasamine loovad

eeldused GovTech-ökosüsteemi ja ekspordi kasvuks, ning digiriigi pikaajaliseks kestlikkuseks.

Geopoliitiline olukord ja sõda Ukrainas on toonud esile digiriigi haavatavused. Digitaalsed avalikud teenused ja IKT-

taristu peavad toimima ka kriisiolukordades ning olema kaitstud nii küber- kui füüsiliste ohtude eest. See eeldab teenuste

pilvekõlblikkuse suurendamist, taristu hajutamist ning andmete ja teenuste taastatavuse läbimõtlemist juba

arendusfaasis. Toimepidevus on digiriigi usaldusväärsuse ja riikliku julgeoleku lahutamatu osa ning vajavad süsteemset

käsitlust kogu teenuse elutsükli jooksul.

1 Riigiasutuste IT-kulud ja -investeeringud on kuue aastaga kahekordistunud | Riigikontroll

3

Oluline on ka digisuveräänsuse tugevdamine, kuid seda tuleb teha tasakaalustatult, riskipõhiselt ja avatud lähenemisega.

Digisuveräänsust tuleb suurendada eelkõige põhjendatud tehniliste, juriidiliste, majanduslike ja organisatoorsete

meetmetega, vältides laiaulatuslikke geograafilisi piiranguid.

Digiriigi kestlik areng loob võimaluse kujundada digi-, andme- ja tehisarukirjaoskuste arendamisest terviklik ja

elukaarepõhine süsteem, mis hõlmab kogu elanikkonda lastest eakateni. Oskuste järjepidev lõimimine haridussüsteemi,

täiendõppesse ja avaliku sektori personalipoliitikasse võimaldab tugevdada digimuutuste juhtimiseks vajalikke pädevusi

nii spetsialistide kui juhtide seas. Keskse koolitusraamistiku ja -platvormi edasiarendamine, sh tänase Digiriigi

Akadeemia võimekuse suurendamine, loob eeldused oskuste sihipäraseks ajakohastamiseks kogu tööelu vältel. Selged

vahe-eesmärgid andme- ja tehisarukirjaoskuse arendamisel toetavad uute tehnoloogiate laiemat kasutuselevõttu

ühiskonnas ning avaliku sektori tõhusamat toimimist. Peame tagama, et enamik elanikkonnast omab vähemalt

elementaarseid ning märkimisväärne osa keskmise taseme andme- ja tehisarukirjaoskust.

Alaeesmärk 2: Maailma kõige vabam, isetoimivam ja inimeste endi kontrolli all

olev tehisaru kasutav riik

Tehisaru on muutunud üldotstarbeliseks tehnoloogiaks, mis sunnib riike uuesti defineerima kõiki majandussektoreid

ning muudab töö- ja teenusemudeleid. Siseneme agentse tehisaru (ingl agentic AI) ajastusse. Riigivalitsemise järgmine

paradigma peab tuginema automatiseeritud protsessidele ja nn virtuaalsetele agentidele. Andmepõhised agendid aitavad

inimesi proaktiivselt: tuvastavad õigused, eeltäidavad taotlused ja juhivad asutuste vahelist suhtlust, tehes reaalajas tarku

järeldusi nii andmestike, tekstide kui ka sensorinfo põhjal. See võimaldab täiesti uut väärtusloomet, kuid eeldab, et

andmed on masinloetavad, standardsed, taaskasutatavad ning andmete omanike privaatsus kaitstud. Paralleelselt on

vajalik tehisaru kasutusega seotud riskide maandamine, mis nõuab teadlikkust uute tehnoloogiate võimalustest ja

riskidest.

Eesti on seadnud eesmärgi kahekordistada majandust aastaks 20352. Selle oluliseks eelduseks on andmete ja tehisaru

süsteemne kasutuselevõtt nii era- kui avalikus sektoris. Generatiivse tehisaru abil on võimalik tippajal suurendada

Eesti tööjõu tootlikkust üle 8% aastas.3 Kuigi juba praegu on nt avaandmete valdkonna majanduslikuks mõjuks hinnatud

üle 400 miljoni euro aastas, aitaks parem andmete avalikustamise ja taaskasutamise praktika seda mõju veelgi kasvatada.

Selle eelduseks on andmepõhisus ehk oskus andmeid süsteemselt, efektiivselt ja turvaliselt koguda, hallata,

kättesaadavaks teha ning eri eesmärkidel kasutada; samuti suutlikkus rakendada tehisarul põhinevaid lahendusi targalt

ja säästlikult, tagades samal ajal isikuandmete tõhusa kaitse, küberturvalisuse, digilahenduste õiguspärasuse,

läbipaistvuse ja usaldusväärsuse.

Eestil on ainulaadne võimalus olla globaalne eestvedaja tehisaru lahenduste eetilisel kasutuselevõtul. Eesmärk on

tagada, et Eestis rakendatakse andmeid ja tehisaru inimkeskselt, turvaliselt ja nutikalt kõigis sektorites ning

eluvaldkondades nii, et kontroll oma andmete üle püsib inimeste kätes, arvestatakse autoriõigusnormidega ning tagatud

on eesti keele ja kultuuri püsimine. Eesti digiriigi andmekorraldus ja tehisaru kasutus peab olema usaldusväärne ja

läbipaistev, mis positsioneerib Eesti maailmas selgelt eristuva vabadusi hoidva ja juhtiva tehisaru rakendajana. Inimeste

ja ettevõtjate õigused ja huvid peavad olema tõhusalt kaitstud, samuti peab neile tagama ennast puudutavate tegevuste

ja andmete kasutamise läbipaistvuse ning kontrolli nende tegevuste ja andmete üle. Riik ei kogu ega kasuta andmeid

rohkem, kui on vajalik avaliku ülesande täitmiseks, ega rakenda tehisaru viisil, mis piiraks põhjendamatult inimeste

õigusi või looks varjatud automatiseeritud otsustamist. Inimkeskse andmekorralduse kujundamisel on näha, et inimesed

tahavad andmekasutust rohkem kontrollida – üle 72% inimestest on valmis oma andmeid igal aastal kontrollima,

hüppeliselt on kasvanud andmejälgija ja andmenõusolekuteenuse kasutamine.

Tehisaru kasutuselevõtu keskne eesmärk avalikus sektoris on vähendada rutiinset halduskoormust ja tööjõukulu,

vabastades inimeste aja sisuliseks tööks, teenuste arendamiseks ja otsustusvõime tugevdamiseks. Samas peab inimene

saama igas olukorras aru, kas ja kuidas tehisaru on otsuse tegemisel osalenud, millistele andmetele see tugines ning

kuidas on võimalik otsust vaidlustada või inimese poolt üle vaadata.

2 Majandusplaan: Majandusplaan | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 3 Raport "The economic opportunity of AI in Estonia", 2024.

4

Tehisaru ajastul on kohalik arvutusvõimekus kriitilise tähtsusega strateegiline ressurss, mille olemasolu määrab riigi

võime arendada, rakendada ja hallata järgmise põlvkonna digiteenuseid. Praegune taristu ei taga suveräänset

arvutusvõimekust ega suuda toetada teaduse, avaliku sektori ja ettevõtete kasvavaid vajadusi. Eesti jääb naaberriikidest

oluliselt maha lokaalse arvutusvõimekuse poolest, mis seab ohtu nii majandusarengu kui ka digisuveräänsuse.4 Seetõttu

on vajalik tagada kohapealne taristu (sh gigatehase haru näol) andmete ja tehisaru turvaliseks töötlemiseks.

Andmemajandus on digiriigi ja majanduse toimimise alus, kus andmed on keskne väärtustloov ressurss ning neid

kasutatakse koos tehisaruga inimkeskselt, turvaliselt ja läbipaistvalt kõigis eluvaldkondades. Andmemajandus eeldab

kvaliteetseid ja kättesaadavaid andmeid, selget õiguslikku ja tehnoloogilist raamistikku ning usaldusväärset andme- ja

tehisarukasutust, mis võimaldab tõenduspõhist juhtimist, paremaid teenuseid ja uute andmepõhiste lahenduste ning

ärimudelite teket.

Andmete ja tehisaru valdkonna eesmärkide ja eri valdkondade koostöö kirjeldamiseks on välja töötatud „Andmete ja

tehisintellekti valge raamat“.

Alaeesmärk 3: Turvaline ja kaitstud küberruum

Küberturvalisuse tagamise vastutus on Eestis suuresti detsentraliseeritud. Digiriigi, sealhulgas elektroonilise teabe

kaitsmine eeldab sujuvat valdkondadevahelist koostööd ja võimekust. Kuna mitu küberturvalisuse valdkonna tegevust

on eri ministeeriumite vastutada, on poliitika planeerimisel oluline eesmärgid ühildada. 2024. aastal kasvas

märkimisväärselt ELi õigusaktidest lähtuvalt kübervaldkonna standardimisega seotud teemade hulk (nt küberturvalisuse

direktiividel ja küberturvalisuse määrusel põhinevad sertifitseerimiskavad, küberkerksuse määrus, küberturvalisuse

valge raamat). See on andnud tõuke ka riigisiseseste tegevuste paremaks koordineerimiseks: sh on on asutud looma

ühist võimekust, planeerima ressursse ning kaasama seotud osapooli ja partnereid.

Eesti ühiskonna, inimeste, asutuste, ettevõtete ja eluviisi kaitsmine küberohtude eest on seda edukam, mida

laiapindsemalt ja mõtestatumalt sellega tegeletakse. Küberturvalisuse meetmed peavad arvestama tuleviku ja

olemasolevate tehnoloogiliste ohtudega. Küberjulgeolek on oluline igas tehnoloogiasektoris, alates koduelektroonikast

kuni kosmosetehnoloogiani. Valdkondlik areng peab arvestama riiklikke võimeid, infoturbe olukorra seiret ja

küpsushindamist, mis omakorda pakub tuge ka riiklikule kriisijuhtimisele ja riikliku julgeoleku tagamisele. Erinevad

sihtgrupid vajavad erinevat lähenemist ning vajaduse selleks tingivad ka piiratud ressursid.

Eesti kui silmapaistva digiriigi maine on avanud meile palju uksi küberjulgeoleku koostööks teiste riikidega. Eesti

esindajatelt oodatakse rahvusvahelistes organisatsioonides kui mitte juhtrolli, siis aktiivset kaasalöömist

küberjulgeolekut puudutavates teemades. Üha teravam geopoliitiline olukord ja küberrünnakute sage kasutamine

rahvusvahelistes konfliktides (eriti just Venemaa sõjalises agressioonis Ukraina vastu) on selgelt näidanud, et Eesti

senine poliitika – olla küberjulgeolekuga seotud teabe aktiivne pakkuja ja oma kogemuste jagaja – on tugevdanud

kahepoolseid suhteid oluliste partnerriikidega. Kuigi inimeste arvult ja territooriumilt väike, saab Eesti riik mõtestatult

tegutsedes suunata küberkeskkonda mitte ainult kodumaal, vaid palju laiemalt. Peale osalemise ELi õigusloome,

poliitiliste protsesside ja strateegiliste suundade kujundamises peame proovima mõjutada olulisi arenguid ka globaalselt,

ÜRO protsesside või täpselt sihitatud arengukoostöö kaudu.

Alaeesmärk 4. Ülikiirete ühendustega Eesti

Eesti sideturu toimimine põhineb Euroopa Liidu ühtse turu sideregulatsioonil, mis loob selged raamid konkurentsipõhise

turu arenguks ning võimaldab väga suure läbilaskevõimega sidetaristu kiiret ja tõhusat rajamist. Eestis tegutseb mitu

võrdselt tugevat kaabel- ja mobiilsideoperaatorit ning arvukalt piirkondlikke teenusepakkujaid. See tagab tugeva

konkurentsi ja lihtsa turulepääsu uutele ettevõtjatele. Samas on Eesti kui väikese turu puhul risk, et ebasoodsate

majandus- või regulatiivsete tingimuste kokkulangemisel võivad toimuda ootamatud ümberkorraldused või

konsolideerumised, mis võivad vähendada konkurentsi. Seetõttu on riik kujundanud regulatiivset keskkonda nii, et see

toetaks stabiilset ja tasakaalustatud arengut ning soodustaks koostööd taristute rajamisel, sh piirkondades, kus turg üksi

ei toimi.

4 Tulevikukindla arvutusvõimekuse tagamine: Eesti riigi arvutusvõimekuse hetkeseis ja vajadused 2030. aastani. Tulevikukindla arvutusvõimekuse tagamine

5

Eestis on edukalt kasutatud kiire interneti baasvõrgu ühise arendamise mudeleid, mis loob head eeldused nende

rakendamiseks ka tulevikus. Mobiilsides on kasutusel kõik ELis harmoneeritud 5G-sagedusalad ning jälgitakse

täiendavate globaalsete sagedusressursside võimalusi. Vajalikud 5G sagedused on turule toodud kiiresti ja tõhusalt ning

ELi ja Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) tasandil tehtud otsused (nt mis puudutavad standardeid ning

raadiosageduste jaotust ja kasutustingimusi) arvestavad Eesti huve.

Eestis on sideettevõtjate rajatud võrkudele lisaks välja ehitatud ligi 7000 kilomeetri pikkune riiklik lairiba-baasvõrk,

mis katab ühtlaselt kogu riigi ning on soodsa hinnaga kättesaadav kõigile sideettevõtjatele ja riigiasutustele. See on

oluliselt parandanud sideteenuste kättesaadavust ja taskukohasust maapiirkondades. Kuigi Eesti paikneb ELi

keskmisest eespool püsivõrgu lairiba kättesaadavuse poolest maal, on endiselt märkimisväärne hulk valgeid alasid.

Kaugtöö ja -õppe levik on suurendanud kvaliteetse sidevõrgu tähtsust ning vajadus kiire ühenduse järele kasvab. 2020.

aasta seisuga puudus ligikaudu 100 000 majapidamisel ja ettevõttel kiire püsiühendus. Esimese toetusmeetme abil said

40 000 neist 2023. aasta lõpuks valguskaablipõhise juurdepääsuvõrgu, mis vastab ELi 2030. aasta nn gigabitiühiskonna

eesmärkidele. Siiski jääb ligi 60 000 aadressi turutõrkepiirkondadesse, kuhu kiire interneti jõudmiseks on vaja riigi ja

sideettevõtjate koostöös tehtavaid täiendavaid investeeringuid. Maapiirkondades välja ehitatud väga suure

läbilaskevõimega juurdepääsuvõrk võimaldab ettevõtetele, asutustele ja aastaringselt kasutatavatele majapidamistele

kuni 1 Gbit/s ühenduskiirust, kusjuures vähemalt 100 Mbit/s ühendus on kättesaadav kõikidele liitunutele.

Mobiilside areng on olnud kiire: kõigis mobiilsidevõrkudes on tagatud väga head või head keskmised ja maksimaalsed

andmesidekiirused ning viimase kahe aastaga on mobiilne andmeside muutunud 70% kiiremaks. 2022.–2023. aastatel

kasutusele võetud 694–790 MHz ja 24,25–27,5 GHz 5G-sagedusalad toetavad nn gigabitiühiskonna eesmärkide

saavutamist ja 5G-teenuste laiendamist ka hõredamalt asustatud piirkondadesse. Olemasolev tuumvõrk ja mastivõrk

loovad tugeva aluse sidetaristu edasiseks tihendamiseks ning uute tehnoloogiate kasutamiseks.

Nutikate võrkude laiaulatuslik kasutuselevõtt nõuab investeeringuid nii 5G/6G spetsiifilisse taristusse kui ka

tugijaamade tihedamasse paiknemisse. Eraldi tähtsust omavad servasõlmed, mis võimaldavad lühikest latentsust ja

tõhusamat andmetöötlust kohapeal. Kuigi praegu ei ole Eestis teenuseid, mis vajaksid alla 20 ms hilistust, on

piirkondade tehnoloogilise arengu toetamiseks oluline vähemalt mõne suurema servasõlme rajamine. Viie aasta

perspektiivis võib piisavaks osutuda kaks kuni kolm sõlme suuremates keskustes, kuid aastaks 2030 on sihiks võtta

kasutusele kümme servasõlme.

Kogu Eesti on praeguseks kaetud 5G-levialaga, sh turutõrkepiirkonnad, kus sidetaristu on valminud riigi ja ettevõtjate

koostöös. 5G autonoomse standardi kasutuselevõtt ning servasõlmede järkjärguline lisandumine võimaldavad

rakendada 5G täit potentsiaali – kiiremat andmesidet, madalat latentsust ja reaalaja rakendusi. Kuigi 6G turule tulekut

ei ole enne 2030. aastat ette näha, on Eesti selleks ajaks valmis järgmise põlvkonna mobiilside kasutuselevõtuks. Kui

varasemad 4G- ja esimesed 5G-teenused keskendusid peamiselt tarbijarakendustele, siis uusimad sidetehnoloogiad on

suunatud kõrgetasemeliste side- ja äriteenuste arendamisele. 5G ja 6G edu ei mõõdeta enam ühenduste arvuga, vaid

kasutusjuhtude ja teenuste tegeliku levikuga. Uue põlvkonna lairibataristule tuginev innovatsioon annab Eestile

võimaluse olla rahvusvahelisel tasandil teerajaja ja toetada majanduse struktuurimuutusi just 5G äriteenuste

rakendusvaldkondades. Samal ajal on oluline hoida ja kaitsta internetivabaduse põhimõtteid, et tagada kaasaegsete sisu-

ja äriteenuste kättesaadavus kõigile.

Eesti andmeside välisühenduste pakkujad tagavad täna hea katvuse ja mitmekesisuse, mis toetab sideteenuste

toimepidevust ja konkurentsi. Sellest hoolimata peab riik arvestama ettenägematute olukordadega, mis võivad

sideühenduste toimimist mõjutada – näiteks Läänemere piirkonnas sagenenud merealuste kaablite kahjustused või alates

2023. aastast igapäevaseks saanud GPS-signaali häired, mille allikad asuvad Venemaal. Telefoni-, mobiiltelefoni- ja

andmesideteenus on Eestis elutähtsad teenused, millele kehtivad ranged toimepidevuse nõuded. Elutähtsa teenuse

6

osutajad – Telia AS, Elisa AS, Tele2 AS ja AS STV – peavad täitma katkestuspiiranguid, tagama teenuse toimimise ka

elektrikatkestuse ajal ning koostama regulaarselt riskianalüüsi ja toimepidevuse plaane.

Riigiside ja operatiivside valdkonnas on praeguseks saavutatud ühtne ja selge juhtimine, kus sihtgrupid ja nende

vajadused on täpselt määratletud ning teenuste pakkumine on konsolideeritud. Operatiivraadioside taristu on

ajakohastatud ning selle tulevikukindlus on tagatud. Samuti on ELi tasandil loodud satelliitside integreeritud Eesti

riigiside taristusse, mis tugevdab alternatiivside võimalusi ja vähendab sõltuvust üksikutest teenusepakkujatest. Kuigi

senine taristu on olnud töökindel, tuleb arvestada, et osa kasutusel olevast operatiivside tehnoloogiast on elukaare

lõppfaasis ning vajab uuendamist, et tagada sideteenuste vastupidavus ja stabiilsus ka tulevikus.

7

Lisa 3 – Seonduvad arengukavad, seos üleriigilise planeeringu ning EL

õigusega

Digiühiskonna arendamine ja eriti digiriigi arendamise suunad on seotud kõikide valdkonna arengukavadega, sest igas

arengukavas kavandatakse valdkondlike digilahenduste ja -teenuste arendamist. Neid puutepunkte pole siinkohal eraldi

välja toodud, sest see poleks otstarbekas. Siinne arengukava toetab kõiki teisi sellega, et annab suuna ning sisaldab

tugitegevusi kõigi muude poliitikavaldkondade sisese digiarengu sihtide kavandamiseks ja elluviimiseks.

1. Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035

Digiühiskonda saab arendada ainult siis, kui inimestel on oskused ja teadmised, mis toetavad IKT-teenuste, tehisaru

kasutamist ja andmekirjaoskust. Kehtivas haridusvaldkonna arengukavas on oluline roll digioskuste arendamisel

kolmest aspektist:

 baastaseme digikirjaoskuse arendamine kogu elanikkonna seas;

 erialaste digioskuste arendamine;

 infotehnoloogia loomise oskuste arendamine (spetsialistide juurdekasv).

Digioskuste arendamisel kogu ühiskonnas on vaja kasutada digitehnoloogiat ka läbivalt igas õppeastmes ja -suunas, et

parandada õppe kättesaadavust. Lisaks on digilahenduste loomisel oluline kasutada ja arendada eesti keelt. Need on

hariduse arengukava erifookuste seas.

Kui ülejäänud sihtrühmade digioskuste arendamine on kaetud haridusvaldkonna arengukavas, siis avaliku sektori

töötajate digioskuste ja -teadmiste arendamiseks mõeldud tegevused on kaetud siinses arengukavas ning nende eest

vastutab JDM.

Olulisel kohal on ka küberteadlikkuse tõstmine eri vanuserühmades ja eri haridustasemetel. JDM panustab

õppematerjalide asja- ja ajakohastamisesse.

2. Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035

Selles arengukavas rõhutatakse, et majanduskasvu ja arengu peamine eestvedaja on innovatsioon, eriti teadus- ja

arendustegevusel (TA) põhinev innovatsioon, ning et Eesti ettevõtluskeskkond peab olema rahvusvaheliselt

konkurentsivõimeline. Need sihid on sisuliselt seotud digiühiskonna arengukavaga, sest küberturvalisuse ja digiriigi

arendamine peab tuginema uutele teadmistele ja lahendustele (mille üks allikaid on teadus- ja arendustegevus ja vastava

võimekuse suurendamine). Seega loob TAIE arengukava alustegureid siinse arengukava edukaks rakendamiseks.

TAIE arengukava katab ka tegevusi ettevõtluskeskkonna arendamiseks, sh ettevõtjatele teenuste arendamiseks, mida

sündmusteenuste jt digiriigi suundade vaatenurgast horisontaalselt siinses arengukavas toetatakse.

Digiühiskonna arengukava näeb ette koostöö arendamist IT-sektoriga (sh avatud innovatsiooni ja kogukonna

arendamine digiriigi suundades ning koostöö ettevõtetega ka küberturvalisuse suurendamise raames) ja konkreetse

valdkondliku teadus- ja arendustegevuse toetamist (nii digiriigi kui ka küberturvalisuse alal). Siinne arengukava toetab

seega TA ning innovatsiooni ja ettevõtluse üldsihtide saavutamist ühe sektori tasemel.

Samuti on nii digiriigi, küberturvalisuse kui ka ühenduvuse areng osa ettevõtluskeskkonna arengust ning digiriigi

edenemine kasvatab kogu majanduse rahvusvahelist konkurentsivõimet. Lisaks on konkreetsed koostöökohad

küberturvalisuse alal:

 TAIE mõõdikute määratlemine küberturvalisuse valdkonnas – need tehakse kindlaks küberturbe vastutajate ja

ekspertide kaasabil. Vajaduse korral koostatakse eraldi dokument TAIE mõõdikute määratlemiseks

küberturvalisuse valdkonnas.

 TAIE programmi koostamine – MKM koostab TAIE kava küberturvalisuse valdkonnas. Kava kohta küsitakse

arvamust riikliku küberturvalisuse poliitika nõukoja liikmetelt.

8

3. Siseturvalisuse arengukava 2020–2030

Üks oluline teema, millesse panustavad mõlemad arengukavad, on identiteedihaldus. Siseturvalisuse arengukavas on

seatud eesmärgiks luua usaldusväärne, uuenduslik ja inimkeskne identiteedihaldus. Seda aitavad saavutada nii

siseturvalisuse kui ka digiühiskonna arengukavaga ette nähtud tegevused – viimane hõlmab digiriigi platvormide

tegevussuunda, millega muu hulgas tagatakse digiidentiteedi tulevikukindlus.

Lisaks kajastatakse siseturvalisuse arengukavas kriisivalmidusega seotud tegevusi, mis toetavad elutähtsate teenuste

toimepidevuse tagamist.

Arengukavas tuuakse küberkuritegevuse vastase võitluse kohta esile ka see, et võitlus küberkuritegude vastu tuleb muuta

senisest tulemuslikumaks. Selleks peab koostama tervikpildi küberkuritegevuse valdkonnast ja selle

tulevikusuundumustest ning küberkuritegevuse ulatusest, samuti võtma kasutusele kestlikud lahendused, mis

suurendavad tõenäosust küberkuriteod avastada, neid tõhusamini menetleda ja nende toimepanija tuvastada. Lisaks on

vaja kasvatada elanike ja ettevõtete teadlikkust küberkuritegevusega seotud ohtudest ja nendest hoidumise võimalustest

ning luua nüüdisaegsed ja lihtsad võimalused teatada küberkuritegudest ja küberkuriteo katsetest politseile. Nii

suurendatakse siseturvalisuse arengukavaga küberruumi ohutust, mis on siinse arengukava üldeesmärgi ja 2035. aasta

digiühiskonna visiooni üks osa.

4. Riigikaitse arengukava

DÜAK-i ja riigikaitse arengukava eesmärgid ning tegevussuunad on sünkroonitud ning räägitakse vajadusel läbi

riigikaitse arengukava uuendamise käigus. Üksikasjalikumad seosed riigikaitse arengukavaga ei ole avalik teave.

5. Välispoliitika arengukava 2030

Arengukavas käsitletakse põhiteemadena välispoliitika vaatenurgast küber- ja hübriidrünnakuid ning küberkoostöö

vajadust teiste riikidega, samuti Eesti rolli kübervaldkonna eeskõnelejana maailmas. Koostöökoht arengukavaga on

Eesti panus rahvusvahelisse küberturvalisusesse ja rahvusvaheliste kübervõimete arendamine Eestis. Arengukavas

tuuakse esile, et vaja on kohalikke eksperte ning rahalist ja organisatoorset võimet panustada rahvusvahelisse koostöösse

(seisukohtade kujundamine, koolitused, arenguabiprojektid, algatused jne). Samuti on oluline arendada rahvusvahelise

funktsiooniga organisatsioone ja üksusi (nt NATO CCDCOE, EU CyberNET) ning tuua Eestisse uusi organisatsioone

ja üksusi.

6. Kultuur 2030

Arengukavas tuuakse välja vajadus kultuuri kättesaadavuse arendamiseks läbi digitaalsete lahenduste. Samuti on

eesmärgiks kultuuripärandi massdigiteerimine ning digitaalse kultuuri loomise, säilitamise ja kättesaadavuse kvaliteedi

tõstmine, lisaks edendatakse digisisu ristkasutust. Kultuuripärandi pikaajaline digitaalne säilimine tagab pärandi

säilimise tulevastele põlvedele, olenemata kriisidest maailmas. Lisaks tegeletakse EL suunal Euroopa-ülese lahenduse

väljatöötamisega digipärandi riigipiiriüleseks säilitusteenuseks.

7. Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030

Arengukavas tuuakse välja, toiduainesektor peab keskenduma nõudlusel põhinevatele tootmismudelitele,

tootes eelkõige tarbijate soovidele ning ootustele vastavat toodangut, aga seejuures tagades toidujulgeoleku.

Toidujulgeolek sõltub täna otseselt reaalaja andmetest ja logistilisest võimekusest, mida peaks toetama ühtne

digiarhitektuur. Samuti on arengukavas toodud, et Struktuursed muutused Eesti haldussüsteemis, sh kohalike

omavalitsuste rolli võimendamine teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi ning piirkondade potentsiaali täieliku

realiseerimise tagamiseks, mõjutavad oluliselt kohalikku elu ning suurendavad vajadust aktiivsete ja

ühtehoidvate kohalike kogukondade järele. See hõlmab ka digipädevuste ja digitaalse võimekuse tõstmist.

8. Üleriigiline planeering 2050 (koostamisel)

Arengukava elluviimisel tuleb arvestada üleriigilise planeeringu (ÜRP) 2050 ruumivisiooni ja arengusuundadega, et

strateegiline ruumiline planeerimine ja valdkondlikud poliitikad oleks enam integreeritud. ÜRP 2050 ruumivisiooni ehk

10 toimepiirkonna põhise asustuse mudeli elluviimine eeldab kiirete ühenduste arendamist, et toimepiirkonnad

9

toimiksid. Arengukava alameesmärk 4 „Ülikiirete ühendustega Eesti“ tugevdab ÜRPis määratud keskusi ja nende

toimepiirkondade konkurentsivõimet, sest eesmärgiks on tuua ülikiire, usaldusväärne ja taskukohane sideühendus

kõigisse Eestimaa nurkadesse. Ülikiired ühendused on Eesti digiriigi ja majanduse vereringe, mis on vajalik meie

konkurentsivõime tugevdamiseks, uute ärimudelite loomiseks ning võrdsete võimaluste tagamiseks. See tagab, et

kaugtöö ja e-teenuste kättesaadavus oleks tagatud igas toimepiirkonna punktis. Investeeringud digitaalsesse taristusse

loovad piirkondade vahel sidususe ning soodustavad majandusaktiivsuse ja töökohtade laiemat jaotumist üle Eesti.

Sideühenduste taristu arendamine üle-eestiliselt on üks olulisemaid valdkondi, mis aitab pidurdada pealinnastumist ja

toetada kvaliteetset ettevõtlus- ja elukeskkonda väljaspool Tallinna regiooni.

9. Euroopa Liidu seonduvad dokumendid

Arengukava arvestab Euroopa Liidus (EL) toimuvate arengute ning valdkondlike raamdokumentidega, sh ELi

andmeliidu strateegia5, tehisaru kasutamise strateegia6, ELi rahvusvahelise digistrateegia7 ning ELi digikümnendi

poliitikaprogrammiga8. Viimases seatakse 2030. aastaks EL tasandi eesmärgid eri valdkondades (digioskused, ettevõtete

digiüleminek, ühenduvus ning avaliku sektori digitaliseerimine), mis haakuvad olulisel määral ka DÜAKi

alaeesmärkide ja tegevussuundadega. Eesmärkide suunas liikumist seiratakse EL tasandil digitaalmajanduse ja -

ühiskonna indeksi (DESI) põhjal ning mitmed sealsed mõõdikud kajastuvad ka DÜAKis (nt üle baastaseme

digioskused).

Lisaks strateegiadokumentidele mängib ELi digipoliitika suundade määramisel keskset rolli ulatuslik õigusraamistik.

Andmete ja tehisaru valdkonnas on selle osadeks avaandmete direktiiv (Open Data Directive) koos kõrgväärtuslike

andmestike rakendusmäärusega, andmehalduse määrus (Data Governance Act), andmemäärus (Data Act) ja

tehisintellekti käsitlev määrus ehk nn AI määrus (AI Act). Praktikas toetab Euroopa Komisjon samal ajal ka

valdkonnapõhiste andmeruumide (European Common Data Spaces) loomist ja andmete jagamiseks vajalike ühiste

standardite väljatöötamist ning pakub ühist andmekataloogi (European Data Portal). Õigusraamistiku eesmärk on tagada

ettevõtetele, kodanikele ja avaliku sektori organisatsioonidele juurdepääs andmetele ning võimalused nende

väärindamiseks. Teisalt soovitakse tagada, et turule lastavad ja kasutatavad tehisarusüsteemid on ohutud ja kooskõlas

põhiõiguste ja liidu väärtustega, ning seeläbi kujundada Euroopast maailma juhtiv piirkond usaldusväärse ja turvalise

tehisintellekti arendamisel ning rakendamisel.

ELi digitaalse siseturu ning piiriüleste teenuste kättesaadavuse ja kasutatavuse vaatest mängib olulist rolli e-identimise

ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste määrus ehk nn eIDAS määrus, millega pannakse paika ühtsed põhimõtted,

kuidas elektroonilist identiteeti ja digitaalallkirju liidu üleselt tunnustada. Lisaks loob eIDAS määrus alused nn

digikukru lahenduse kasutuselevõtuks, mis peaks tulevikus veelgi toetama piiriülest asjaajamist. Piiriüleste teenuste

koostalitlusvõime arendamist toetab Koostalitleva Euroopa määrus, mille eesmärgiks on edendada digitaalsete avalike

teenuste koostalitusvõimet ELis nii, et teenuste toimimine oleks ladus ka piiriüleselt.

Küberturvalisuse valdkonda kujundavad ELi õigusaktidest peamiselt küberturvalisuse direktiiv (NIS2), mille eesmärk

on tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus (mh sätestatakse kohustused elutähtsa teenuse osutajatele)

ning ELi küberturvalisuse määrus (Cybersecurity Act), mis loob liidu ülese küberturvalisuse sertifitseerimisraamistiku

ja määratleb ELi küberturvalisuse agentuuri ENISA rolli. 2025. a alguses jõustus ka kübersolidaarsuse määrus (Cyber

Solidarity Act), mis tugevdab ELi suutlikkust avastada märkimisväärseid ja ulatuslikke küberohte ja -rünnakuid,

nendeks valmistuda ja neile reageerida. Sideturu toimimise vaatest mängib olulist rolli ELi elektroonilise side seadustik,

5 2025. a novembris avaldatud ELi andmeliidu strateegia eesmärk on parandada andmete kättesaadavust ning toetada seeläbi mh tehisaru lahenduste arendamist, lisaks lihtsustada ja ühtlustada ELi andmealast õigusraamistikku European Data Union Strategy | Shaping Europe’s digital future 6 2025. a oktoobris avaldatud ELi strateegia eesmärk on edendada tehisaru kasutuselevõttu strateegiliselt olulistes valdkondades (sh avalikus sektoris) ning tugevdada ELi tehnoloogilist suveräänsust, nt läbi tehisaru gigatehaste algatuse Tehisintellektistrateegia rakendamine | Shaping Europe’s digital future 7 2025. a juunis avaldatud rahvusvahelises digistrateegias seatakse eesmärgiks tugevdada digipartnerlusi ning ELi juhtpositsiooni ülemaailmsetes digiküsimustes, mh selleks, et suurendada ELi tehnoloogiaettevõtete innovatsioonivõimekust ja võimet üleilmselt kasvada ning tagamaks, et ülemaailmne digivalitsemine toetab ELi huve ja põhiväärtusi. Joint Communication on an International Digital Strategy for the EU | Shaping Europe’s digital future 8 Digikümnend – poliitikaprogramm | Shaping Europe’s digital future

10

mis loob selged raamid konkurentsipõhise turu arenguks ning võimaldab väga suure läbilaskevõimega sidetaristu kiiret

ja tõhusat rajamist.

11

Lisa 4 – Mõjuanalüüs

Arengukava mõjud ilmnevad peamiselt järgmistes sihtrühmades:

 Eesti elanikud ja e-residendid ehk digiriigi ja sideteenuste kasutajad;

 erasektor;

 riigiasutused ja kohalikud omavalitsused.

Arengukava kõik tegevussuunad mõjutavad kõiki mainitud sihtrühmasid. Mõjude hindamise peatükis on välja toodud

peamised algatused, mis on alates arengukava vastuvõtmisest mõju avaldanud ning anname hinnangu, kuidas

edaspidised sihid ja suunad sihtrühmasid mõjutavad.

Mõjuvaldkond Mõju

Sotsiaalsed ja

demograafilised mõjud

TEENUSED

Eesti digiriigi areng on oluliselt muutnud riigi ja kodanike omavahelist suhtlust,

pakkudes kiireid ja mugavaid digilahendusi. Samas toob digiteenuste laienemine esile

ka sotsiaalseid väljakutseid, nagu digitaalse lõhe süvenemine ja vajadus turvaliste

lahenduste järele. Kasutajakeskne ja ligipääsetavate teenuste arendamine on

hädavajalik, et tagada kõigile elanikkonnarühmadele võrdne ligipääs ja vältida

sotsiaalset tõrjutust. Selleks, et kõik ühiskonnagrupid saaksid digiühiskonnas

võrdväärselt osaleda, on oluline tegeleda süsteemselt ka digi- ja küberoskuste

arendamisega.

Digiriigi areng mõjutab ka demograafilisi protsesse, sealhulgas rändemustreid ja

rahvastiku paiknemist. Näiteks E-residentsuse programm meelitab välisettevõtjaid,

samas kui kaugelt ligipääsetavad digiteenused võivad elavdada maapiirkondi ja

tasakaalustada linnastumist. Erilist tähelepanu vajavad vanemaealised, kellele tuleb

pakkuda mugavaid ja lihtsaid lahendusi, et vältida digilõhest tingitud tõrjutust.

ANDMED JA TEHISARU

Andmete ja tehisaru laialdasem kasutamine Eesti avalikus ja erasektoris toob kaasa

olulisi sotsiaalseid muutusi, mõjutades inimeste igapäevaelu, töökorraldust ja suhtlust

riigiga. Kasutajakesksete ja proaktiivsete digiteenuste arendamine vähendab

halduskoormust ning võimaldab inimestel kiiremat ja mugavamat ligipääsu avalikele

teenustele. Samas seab see kõrgemad nõuded digikirjaoskusele ning võib süvendada

digilõhet, kui osa elanikkonnast – näiteks eakad või madalama sotsiaalmajandusliku

staatusega inimesed – ei suuda uute lahendustega sammu pidada. Seetõttu on oluline,

et uute tehnoloogiate kasutuselevõtt toimuks kaasavalt, pakkudes toetavaid meetmeid

ja digi- ja küberturvalisuse alaseid oskuseid kõigile ühiskonnagruppidele. Eesti

digiriik, sh tehisarulahenduste kasutamine peab olema arusaadav ja läbipaistev igale

inimesele.

Demograafilisest vaatest võib tehisaru ja andmepõhiste lahenduste kasutuselevõtt

aidata leevendada rahvastiku vananemise ja tööealise elanikkonna vähenemise

mõjusid. Kuna generatiivne tehisaru ja automatiseeritud andmetöötlus võivad aidata

tõsta tööjõu tootlikkust üle 8% aastas, võib see vähendada vajadust täiendava tööjõu

järele ning suurendada tööjõu efektiivsust ka vananeva rahvastiku tingimustes. Samuti

loovad tehnoloogilised lahendused võimalusi paindlikumaks töökorralduseks,

võimaldades inimestel töötada sõltumata geograafilisest asukohast, mis omakorda

võib aidata kaasa regionaalse ebavõrdsuse vähendamisele ja elu kvaliteedi

paranemisele maapiirkondades.

Andmepõhine juhtimine ja tehisaru laialdasem rakendamine suurendavad ka

ühiskonna usaldust riigi vastu, kuid see eeldab, et neid kasutatakse eetiliselt, st kaitstud

on inimeste põhiõigused, privaatsus ja andmed. Kui andmekorraldus on läbipaistev ja

12

inimestel on kontroll oma andmete kasutamise üle, suureneb usaldus digiriigi ja uute

tehnoloogiate vastu.

ÜHENDUVUS

Arengukava tegevused loovad eeldused taskukohaste sideteenuste pakkumiseks ja

võimaldavad ka väiksema sissetulekuga inimestel saada osa infoühiskonna

pakutavatest teenustest. Kvaliteetse ühenduse tagamine maapiirkondades aitab tagada

võrdseid võimalusi ja parandada tööhõivet, vähendab noorte lahkumist suurlinnadesse

ning soodustab tööhõivest osavõttu liikumispuudega inimestel.

Riigi julgeolek ja

rahvusvahelised suhted

VÄLISKOOSTÖÖ DIGIRIIGI JA KÜBERTURVALISUSE VALDKONNAS

Eesti on rahvusvaheliselt tunnustatud partner digiarengus ning küberkoostöö

suunamisel, panustades ulatuslikult erinevatesse rahvusvahelistesse algatustesse ning

tehes koostööd enam kui 130 riigiga. Eesti digitaalne infrastruktuur ja lahendused on

globaalselt tunnustatud ning meie digiriik teenindab lisaks kohalikele elanikele ka üle

100 000 e-residenti ja rohkem kui 30 000 välisettevõtet. Eesti aktiivne osalus

rahvusvahelistes digiarengu algatustes aitab kaasa nii meie majanduskasvule kui ka

julgeolekule.

Rahvusvaheline küberkoostöö ja julgeolek Eesti digiriigi ja tehnoloogilise

innovatsiooni areng on tugevalt seotud rahvusvahelise tehnoloogiakeskkonnaga,

sealhulgas suurettevõtete platvormidega. Seetõttu on kriitilise tähtsusega, et Eesti

säilitaks paindliku ja kohanemisvõimelise digipoliitika, mis tagab meie riigi

andmetöötluse, digilahenduste ja küberturvalisuse pikaaegse vastupidavuse. Eesti

osaleb aktiivselt ELi, Põhjala ja Balti regiooni poliitikakujundamises, tagades

rahvusvaheliste standardite ja lahenduste ühildatavuse. Lisaks on oluline toetada

Euroopa Liidu strateegilisemat, koordineeritumat ja tulemustele suunatud tegevust.

Liikmesriikide vahelise koostöö tugevdamine on võtmetähtsusega prioriteet, et tagada

liidu ühtne ja järjepidev hääl ülemaailmsetes digi- ja

telekommunikatsiooniorganisatsioonides.

Eesti jaoks on oluline, et globaalses küberruumis kohaldatakse rahvusvahelist õigust

ja edendatakse normipõhist lähenemist, mis kaitseks demokraatlikke väärtusi ja

tugevdaks rahu ning stabiilsust. Avatud ja koostööl põhinev küberruum toetab usaldust

ning võimaldab jätkusuutlikku innovatsiooni.

Rahvusvaheline koostöö on oluline ka digiriigi ekspordi vaatest. Eesti digilahendused

on tõestatult kasulikud ka rahvusvahelisel tasandil ning väliskoostöö edendamine on

jätkuvalt prioriteetne. Oluline on tagada, et Eesti elanikud ja ettevõtjad saaksid

digiteenuseid kasutada ka välisriikides, vältides paberipõhist asjaajamist. Euroopa

Liidus arendatavad uued platvormid, nagu Ühtne Digivärav (Single Digital Gateway)

ja ELi digiidentiteedikukkur, võivad selles osas olulist rolli mängida, kuid nende

edukus sõltub kasutajamugavusest ja laialdasest aktsepteerimisest.

IKT TARISTU KESTLIKKUS Digiteenuste pilvekõlbulikuks muutmine ja kriitilise taristu hajutamine suurendavad

riigi vastupanuvõimet kriisidele, küberrünnetele ja füüsilistele ohtudele, vähendades

sõltuvust üksikutest andmekeskustest ja territoriaalsetest asukohtadest. Hajutatud

arhitektuur võimaldab teenuste jätkumist ka taristu osalise hävimise, energiahäirete

või sõjalise eskalatsiooni korral ning toetab kiiret taastumist. Pilvepõhised lahendused

võimaldavad paindlikumat koormuse juhtimist, paremat varundust ja ajakohasemat

turbetaset, mis tugevdab digiriigi toimepidevust ja vähendab strateegilisi haavatavusi.

Pilvekõlbulikkus ja taristu hajutamine süvendavad sõltuvussuhete asemel

partnerluspõhist koostööd liitlasriikidega, eelkõige Euroopa Liidu ja NATO

raamistikus, kus digitaalse vastupidavuse ja küberturvalisuse küsimused on ühised.

Kriitilise digitaristu osaline paiknemine väljaspool riigi territooriumi eeldab selgeid

rahvusvahelisi kokkuleppeid andmekaitse, suveräänsuse ja õigusruumi osas, mis

13

omakorda tugevdab koostööd ja vastastikust usaldust. Selline lähenemine toetab Eesti

kuvandit usaldusväärse, vastupidava ja tulevikukindla digiriigina ning suurendab tema

kaalu rahvusvahelistes digipoliitika ja julgeoleku aruteludes.

ÜHENDUVUS

Usaldusväärne ja toimepidev sidetaristu tugevdab riigi sisemist toimimisvõimet ning

rahvusvahelist koostööd, luues eeldused Eesti sidusaks ja turvaliseks ühendatuseks

Euroopa Liidu ja NATO liitlastega. See toetab riiklikku julgeolekut, kriisideks

valmisolekut ning info ja teenuste katkematut liikumist ka pingelistes või

erakorralistes olukordades.

Majandus ANDMED JA TEHISARU

Andmepõhise ühiskonna majandusmõjude hindamisel on keskne roll andmete ja

tehisintellekti laialdasel rakendamisel, mis aitab tõsta tootlikkust, vähendada

halduskoormust ning luua uusi ärivõimalusi. Eesti eesmärk kahekordistada majandust

aastaks 2035 eeldab andmemajanduse ja tehisaru kasutamist kõigis sektorites.

Generatiivse tehisaru rakendamine võib kasvatada tööjõutootlikkust üle 8% aastas,

mis tähendab märkimisväärset panust majanduskasvu9. Lisaks võimaldab parem

andmete avalikustamise ja taaskasutamise praktika suurendada avaandmete valdkonna

majanduslikku mõju, mis juba praegu ulatub üle 400 miljoni euro aastas. Samuti aitab

riigi ja erasektori tõhus andmepõhine koostöö luua tugeva innovatsioonikeskkonna,

mis toetab uute tehnoloogiate ja ärimudelite arendamist.

Andmepõhise ühiskonna majanduslikud mõjud ilmnevad ka halduskoormuse

vähenemises ja ressursside tõhusamas kasutamises. Näiteks võib andmete ühekordse

küsimise ja mitmekordse kasutamise põhimõtte rakendamine vähendada ettevõtjate

halduskoormust kuni 70%, mis võimaldab kokku hoida ligi 200 miljonit eurot aastas.

Avaliku sektori organisatsioonide süsteemne andmehaldus ja -analüüs aitavad

optimeerida teenuste osutamist ning suurendada avaliku sektori tõhusust. Lisaks loob

investeeringute suurendamine arvutusvõimsuse taristusse paremad tingimused teadus-

ja arendustegevuseks ning kiirendab uute tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõttu

nii avalikus kui ka erasektoris. Nende tegurite koosmõju aitab kujundada Eestist

juhtiva andmemajanduse ja kõrge halduskvaliteediga riigi maailmas.

Suveräänse arvutusvõimsuse tagamine (nt läbi tehisaru gigatehase haru) võimaldaks

arendada ja käitada kõrge mõjuga tehisarumudeleid ning toetaks seeläbi nii

majandusarengut kui ka digisuveräänsust (nt võimaldades tundlike andmete

töötlemist). Kohalik arvutusvõimekus võimaldab ettevõtetel arendada tehisaru

lahendusi õigusruumiliselt selges keskkonnas, sõltumata välistest teenusepakkujatest.

See on oluline just kõrge lisandväärtusega valdkondades, hoides arendustegevuse ja

sellega kaasneva tulu Eestis. Kohalik haru parandab teadlaste ligipääsu ressursile, mis

on eeltingimus tipptasemel teaduseks ja ettevõtluskoostööks. Võimalus kasutada suurt

arvutusvõimsust paindlikult ja madala viiteajaga aitab hoida teaduskompetentsi Eestis

ning toetab talentide järelkasvu.

DIGI- JA KÜBEROSKUSED

EL mastaabis on Eesti elanikkonna digioskustelt ja sh IKT-spetsialistide osakaalult

esirinnas, kuid siiski on tuhandeid IT-spetsialiste pidevalt puudu. Digi- ja küberoskuste

nappus pärsib tehnoloogilist innovatsiooni ja majanduse konkurentsivõimet,

suurendades tööjõuturul palgasurvet ning piirates ettevõtete kasvu. Avalikus sektoris

takistab see teenuste efektiivsust ja digipöörde elluviimist ning uute tehnoloogiate

süsteemset kasutuselevõttu. Puudulikud digioskused süvendavad

sotsiaalmajanduslikku ebavõrdsust ja vähendavad tööhõivet, pidurdades maksutulusid

ja majanduskasvu. Strateegiline ja pidev digioskuste arendamine, koostöö ning täiend-

9 Värske uuring: tehisintellekt võib Eesti SKP-d suurendada kolme miljardi euro võrra | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

14

ja ümberõppevõimalused on võtmetegurid, mis toetavad innovatsiooni ja tagavad Eesti

majanduse kestliku arengu.

KÜBERTURVALISUS

Küberturvalisuse kõrge usaldusväärsuse tagamine on Eesti digimajanduse

jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime jaoks kriitilise tähtsusega. Kuna järjest enam

ettevõtteid ja teenuseid liigub digikeskkonda, võib küberohtude alahindamine kaasa

tuua märkimisväärseid majanduslikke kahjusid, sealhulgas andmelekkeid, teenuste

katkemisi ja mainekahju, mis mõjutab nii kohalikke ettevõtteid kui ka

välisinvesteeringute atraktiivsust. Kui usaldus e-teenuste vastu väheneb, võivad nii

kodanikud kui ka ettevõtted hakata hoiduma nende kasutamisest, mis omakorda pärsib

majanduse digipööret ja innovatsiooni. Seega on küberturvalisusesse investeerimine

mitte pelgalt turvariskide maandamine, vaid ka strateegiline samm majanduskasvu ja

-stabiilsuse tagamiseks.

Kuna küberrünnakud muutuvad keerukamaks ja sihitumaks, peavad ettevõtted ja riik

koos töötama tugevama küberkerksuse arendamisel. Turvalise küberkeskkonna

loomine toetab nii kohalike ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet kui ka Eesti

positsiooni digitaalse majandusruumi usaldusväärse partnerina. Pikemas perspektiivis

aitab küberturvalisuse tugevdamine kaasa investeerimiskindlusele ja digitaalse

innovatsiooni laiemale kasutuselevõtule, muutes Eesti veelgi atraktiivsemaks

digimajanduse ja tehnoloogia arengukeskkonnaks.

ÜHENDUVUS

Arengukavaga soodustatakse investeeringute tegemist sidevaldkonnas nii

kaabelvõrkude ehitamiseks kui ka uue põlvkonna mobiilsidevõrkude (5G ja 6G)

kasutuselevõtuks. Kavandatavad riiklikud meetmed toetavad ehitamist ja arendamist

piirkondades, kus eraettevõtted seda omal algatusel ei tee, kuna see pole neile

majanduslikult tasuv.

5G-võrkude kiire ja kulutõhus kasutuselevõtt edendab uuenduslike teenuste ja

tootmisviiside arendamist ning kasutamist. 5G-võrkude tulek muudab märgatavalt

senist infoühiskonna toimimist, luues uued võimalused pakkuda teenuseid senisest

veelgi automatiseeritumalt ja tõhusamalt. Teenuste pakkumiseks ja kasutamiseks on

vaja uuendada seadmeid nii teenuse pakkujatel kui ka tarbijatel.

Väga suure läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõtt maapiirkondades võimaldab uut

arenguhüpet ka põllumajanduses ja loomakasvatuses: nt põllumaa seisundi jälgimine

tehnoloogialahenduste kaudu, väetamine ainult vajaduse korral ning võimalikult

vähesel määral võimaldab säästa kulusid.

Keskkond DIGIVALDKONNA ROHEPÖÖRE

Arengukava tegevused aitavad keskkonda hoida kahel moel. Esiteks asendab

digilahenduste kasutamine vajaduse tarbida füüsilisi lahendusi (nt digiteenused

kaotavad paberavaldused ja füüsiliselt kohalesõitmise vajaduse). Samuti on vaja

digilahendusi endid nn rohestada – võtta kasutusele üha keskkonnahoidlikumaid

lahendusi, mis tarbivad vähem ressursse (nt päikeseenergial töötavaid servereid).

Digiriigi arendamiseks ja haldamiseks tuleks valida võimaluse korral

keskkonnasäästlikem lahendus.

Lisaks vähendab avalike digiteenuste parem kättesaadavus ja kasutatavus inimeste

sundliikumist ning keskkonnamõju. Digiriigi serverite vajadused on keskselt osutatud

teenuste korral tipphetkedel hajutatud üle haldusalade, mistõttu on vaja vähem enda

servereid, nende haldust ja omaenda andmekeskusi. Samas tuleks hinnata digiriigi

mõju energiakasutusele, kasvuhoonegaaside emissioonile jne, et olla kindel

netomõjus. Positiivset mõju keskkonnale avaldab ka dubleerivate e-teenuste

konsolideerimine ja vähendamine.

15

Regionaalareng TEENUSED

Tänu avalike teenuste digitaliseeritusele on äärealadel elavatel inimestel aina parem

ligipääs avalikele teenustele. Väheneb vajadus koonduda teenuste kättesaamiseks

elama suurematesse linnadesse, samuti võimaldab parem kaugtöö toetamine töötada

ja elada väiksemates Eestimaa paikades.

Sündmusteenuste arendamisel väheneb lõhe riigi- ja KOVide teenuste vahel –

teenused tuuakse inimese jaoks ühte kasutajateekonda hoolimata sellest, kas neid

pakub riigiasutus või KOV, ühtlustades teenuste kvaliteeti. Muutuva avaliku sektori

rolli kaudu muutub ka kohaliku omavalitsuse osatähtsus – olla elanikele pigem partner

kohalikku elu puudutavate otsuste tegemisel ja nõuandja sobivate teenuste

väljavalimisel.

ÜHENDUVUS

Riiklike toetusmeetmete abil rajatavad juurdepääsuvõrgud ja 5G baastaristu mõju

regionaalarengule on positiivne, parandades nii elukvaliteeti kui ka maapiirkondade

konkurentsivõimet. Kvaliteetsete sideühenduste olemasolu kõikjal Eestis toetab

inimeste kaugtöövõimalusi, parandab riigi pakutavate digiteenuste kättesaadavust ning

suurendab tehnilist valmisolekut osaleda ka kaugõppes. Samuti kasvab

maapiirkondade ettevõtete konkurentsivõime.

Riigiasutuste ja kohaliku

omavalitsuse ülesanded

ning töökorraldus

IKT ÜLERIIGILINE JUHTIMINE

Uuendatud arengukavas on prioriteedina toodud välja uue IKT üleriigilise

juhtimismudeli väljatöötamine ning IKT alaste tegevuste konsolideerimine, mis

tõhustab riigivalitsemist, muutes digiteenused kvaliteetsemaks ja kuluefektiivsemaks.

See võimaldab vähendada dubleerimist, suurendada andmekogude taaskasutust ning

paremini suunata IKT-investeeringuid. Lisaks võimaldab see vähendada süsteemselt

tehnilist võlga, taakvara ja ebavajalike teenuste ja andmete hulka. Kohalike

omavalitsuste vaates tähendab see, et riik suudab ressursse paremini juhtida ning

seeläbi ka läbimõeldumaid lahendusi pakkuda nt kesksete teenusestandardite või

turvanõuete kaudu, sh kohalikele omavalitsuste vajadusi arvesse võttes. Samuti tagab

see selgema ülevaate avaliku sektori IT-kuludest ja projektidest, aidates optimeerida

eelarvet ning maandada tehnoloogilisi riske. Erasektori suurem kaasamine toetab

innovatsiooni ja tõstab Eesti digiriigi konkurentsivõimet, võimaldades pakkuda

paremaid ning kasutajasõbralikumaid e-teenuseid.

TEENUSED

Nii avalike teenuste kui ka poliitikakujundamise otsuseid tehakse tänu paremale

teenusejuhtimisele üha rohkem (seire)andmete põhjal. Sündmus- ja proaktiivsete

teenuste pakkumiseks peavad riigiasutused ja KOVid paljuski ümber mõtestama ja

kujundama senise avalike teenuste pakkumise praktika, sh tegema praegusest rohkem

koostööd. Sündmus- ja proaktiivsete teenuste kasutuselevõtt suurendab riigi tõhusust,

kuna teenuseid sihistatakse täpsemini ning vähendatakse liigset bürokraatiat.

TEHISARU

Tehisaru süsteemne kasutuselevõtt suurendab avaliku sektori tõhusust ning võimaldab

kulusid kokku hoida. Mõju tuleneb nii tööprotsesside automatiseerimisest ja

ressursikasutuse optimeerimisest kui ka avalike teenuste ning otsustusprotsesside

kvaliteedi paranemisest. Eesti avalikus sektoris võimaldaks tehisaru laialdasem

kasutuselevõtt suurendada tõhusust hinnanguliselt üle 425 miljoni euro10 ja säästa ligi

21 miljonit töötundi aastaks 2030 (võrreldes 2024. aasta tasemega).

Riigisisese arvutusvõimekuse kasvatamine ning suveräänse arvutusvõimsuse

tagamine (nt läbi tehisaru gigatehase Eesti haru) võimaldaks arendada teenuseid, mis

põhinevad andmekogude ristkasutusel ja automatiseeritud otsustel. Kohalik taristu

10 Justiits- ja Digiministeerium, 2024, “Tehisaru ja andmete valge raamat 2024-2030" , https://www.kratid.ee/kratt- visioon

16

vähendab sõltuvust välismaistest pilvedest ja tagab teenuste toimepidevuse ka

kriisiolukordades, kui välisühendused peaksid katkema.

ÜHENDUVUS

Sidevaldkonna muutumine ühiskonnas kõikehõlmavaks baastaristuks teenuste

pakkumisel ja tootmise korraldamisel tähendab vajadust tagada tõhus konkurents ja

veelgi parem järelevalve sideettevõtjate ning sidetehnoloogia tootjate üle.

Lisa 5 - Ülevaade valdkonna arengukava mõõdikute

metoodikast ja allikatest DÜAK 20235 mõõdikud on esitatud alltoodud tabelis koos alg- ja sihttasemete ning allikatega. Kasutatakse Eurostati ja

riiklikku statistikat ning lisaks ka Justiits- ja Digiministeeriumi ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

kogutavaid andmeid. Mõõdikute seadmisel on mh lähtutud ka Euroopa Liidu tasandil aastaks 2030 seatud digivaldkonna

eesmärkidest ja vastavatest mõõdikutest.

Tabel: DÜAK 2035 alaeesmärgid, mõõdikud ja sihttasemed

Mõõdikud Algtase Sihttase Allikas

Üldeesmärk: Eesti on inimkeskne, usaldusväärne, tõhus,

nutikas ja hukukindel digiühiskond

Alaeesmärk: Turvaline, personaalne, krativäeline ja vabadusi hoidev digiriik

Rahulolu avalike digiteenustega: eraisikud 2024: 82%

2035: ≥90% Teenuste kataloog

Rahulolu avalike digiteenustega: ettevõtjad 2024: 85%

2035: ≥90% Teenuste kataloog

Rahulolu avalike digiteenustega: avalik ja

mittetulundussektor 2024: mõõdik

väljatöötamisel

2035: ≥90% Justiits- ja

Digiministeerium

Keskvalitsuse osakaal tööhõivest 2024: 9,1% 2035: 9% Rahandus-

ministeerium

Protsent elanikkonnast, kellel on üle baastaseme

digioskused 2025: 34,84%

2035: >50% Eurostat

IKT sektori ekspordivõime kasv 2024: 10,6% 2035: 15% Statistikaamet

Alaeesmärk: Maailma kõige vabam, isetoimivam ja inimeste endi kontrolli all olev

tehisaru kasutav riik

Riigisisene AI-arvutusvõimekus (GPU

ekvivaledid) 2025: 214 GPU

2035: ≥ 3500

GPU Justiits- ja

Digiministeerium

Tehisaru kasutuselevõtt ettevõtetes 2025: 22,2%

2035: 90%

Statistikaamet

Tehisaru kasutuselevõtt keskvalitsuses ja

kohalikes omavalitsustes 2025: 50.8%

2035: 90%

Justiits- ja

Digiministeerium

Elanike usaldusindeks riigiasutuste AI-põhiste

teenuste ja andmetöötluse vastu 2025: 76%

2035: >95%

Justiits- ja

Digiministeerium

Alaeesmärk: Turvaline ja kaitstud küberruum

Usaldus digiteenuste turvalisuse vastu: protsent

elanikkonnast, kes peab digiteenuseid

turvalisteks ja usaldusväärseks ning kasutab

neid

2025: 94.5%

2035: > 96%

Statistikaamet

17

Usaldus digiteenuste turvalisuse vastu: protsent

elanikkonnast, kes on teadlikult hoidunud e-

hääletamisest

2025: 31,7 %

2035: <20%

Statistikaamet

Eesti EU-CSI küberindeks 2024: Kõrgem kui

ELi keskmine

(65,72%)

2035: Kõrgem kui

ELi keskmine

(u>75%)

ENISA

Alaeesmärk: Ülikiirete ühendustega Eesti

Väga suure läbilaskevõimega (kuni 1 Gbit/s)

võrgu kättesaadavus kodumajapidamistele

üleriigiliselt

2024: 81%

2035: 100% TTJA

Lisa 6 – Kaasamine Digiühiskonna arengukava 2030 koostamiseks alustati eelarutelusid 2019. aasta septembris ning koostamine kestis kuni

2021. aasta maini, mil korraldati avalik konsultatsioon ja kooskõlastus arengukava tervikeelnõule.

Arengukava muutmisvajaduse hindamise protsessi kaasati partnereid ja eksperte nii avalikust sektorist, erasektorist kui

ka kolmandast sektorist. Arengukava muutmisvajadusteks ei tellitud eraldi vahehindamist analüütilise tööna, kuid

puudused on ilmsed ning täiendavalt viidi muutmisvajaduse välja selgitamiseks läbi ekspertintervjuusid, temaatilisi

töötubasid ning küsiti tagasisidet kirjaliku küsimustiku teel.

Lisaks arengukava uuendamise ettevalmistamisele on 2023 – 2024 koostatud erinevad valdkondlikud valged raamatud

ja muud strateegilised dokumendid, mille koostamisel on tehtud kaasamist ja koostööd vastava valdkonna partneritega.

Olulised osapooled on kaastatud erinevate tasandite koostöövormides ja võrgustikes, kus arengukava uuendamist on

arutatud ühiselt ja teemapõhiselt.

Sisendi kogumiseks viidi partnerite seas läbi küsitlus, et saada tagasisidet valdkonna arengutest, nende mõjudest ning

ettepanekuid, kuidas neid teemasid arengukava tasemel kajastada ja juhtida. Täiendavalt viidi läbi neli töötuba:

personaalse riigi, digioskuste, regionaalse digivõimekuse ja side ning ettevõtluse teemadel.

Riigikantseleile esitleti arengukava uuendamise ettepanekut eelkonsultatsiooni saamiseks enne 12.04.2024

juhtkomisjoni toimumist. Samuti on Riigikantselei juhtkomisjoni liige. Riigikantselei ettepanekutega on uuendamise

ettepanekus arvestatud.

Pikemat arengukava eelnõud tutvustati juhtkomisjonile 16.12.2024 ning küsiti ka kirjalikku tagasisidet. Enne avalikku

kooskõlastust ja konsultatsiooni viidi ettepanekud eelnõusse sisse. Uuemat lühendatud eelnõu versiooni tutvustati

8.12.2025 toimunud arengukava juhtkomisjoni ja haldusalade IT juhtide võrgustiku ühisel kohtumisel. Seati tähtaeg ka

kirjaliku tagasiside esitamiseks.

Eelnõu saadeti kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu perioodiks 9.12.2025 - 22.12.2025. Eelnõu

kooskõlastasid seonduvate täiendusettepanekutega Eesti Linnade ja Valdade Liit, Kliimaministeerium,

Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium ja

Sotsiaalministeerium. Lisaks saatsid oma ettepanekud Riigikantselei, Haridus- ja Teadusministeerium,

Välisministeerium, Andmekaitse Inspektsioon, Riigi Infosüsteemi Amet, Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia

Keskus, Statistikaamet ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, kelle tagasisidega on eelnõu koostamise

käigus võimalikult suures osas arvestatud ning arengukava teksti vastavalt täiendatud. Kooskõlastused ja ettepanekud

ning nendega arvestamine on kirjeldatud kooskõlastustabelis.

Vabariigi Valitsus saatis 19.02.2026 otsusega DÜAK 2035 eelnõu Riigikogule arutamiseks. Arutelud Riigikogus

toimusid märtsis ja aprillis, juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon. Riigikogu majanduskomisjon käsitles

arengukava eelnõu oma 16.03.2026 istungil11 ja 9.04.2026 avalikul istungil12 koos huvigruppidega. Avalikul arutelul

11 Riigikogu majanduskomisjoni 16.03.2026 istungi protokoll: Dokument - Riigikogu 12 Riigikogu majanduskomisjoni 9.04.2026 avaliku istungi protokoll: Dokument - Riigikogu

18

osalesid järgmiste huvigruppide ja asutuste esindajad: Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liit (ITL), Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing, Kaitseväe

küberväejuhatus, Telia Eesti AS, Kuressaare Nooruse Kool ning Õiguskantsleri Kantselei ja Eesti.ai nõukoda.

Arengukava arutati 16.04.2026 Riigikogu täiskogu istungil13.

Kaasamise ülevaade on leitav: Arengukava uuendamine 2024 | Justiits- ja Digiministeerium

13 Riigikogu 16.04.2026 täiskogu istungi stenogramm: Stenogramm - Riigikogu

1

Eesti digiühiskonna arengukava 2035 – kokkuvõte

Alates 2021. aastast oleme elanud süveneva geopoliitilise ja tehnoloogilise konkurentsi ajajärgus. Tehnoloogia areneb

praegu kiiremini kui reeglid ja ühiskonna kui terviku toimetulek uuendustega. Tehnoloogiavaldkond muutub sisuliselt

nädalatega. Selles keskkonnas on Eesti konkurentsieeliseks võime pakkuda maailma kõige hinnatumaid ressursse:

usaldust ja hukukindlust.

Eesti rahvusvaheline maine silmapaistva ja pikaajalise kogemusega digiliidrina seab meile suured ootused, kuid selline

maine kaob kiiresti, kui Eesti ei juhi järgmist murrangut digitaalses riigijuhtimises. Tulevikku vaataval Eestil on

ainulaadne võimalus olla tehisaru lahenduste kasutuselevõtu globaalne eestvedaja, sh andmekorralduse ja tehisaru

eetilise, demokraatliku ja turvalise rakendamise debatis nii lähiregioonis, Euroopa Liidus kui ka globaalselt. Samuti

saab Eesti pakkuda parimat ökosüsteemi (sh õigusruumi) andmepõhiste tulevikutehnoloogiate ja ärimudelite uurimiseks

ja katsetamiseks. Sealhulgas oleme oma lähemate liitlaste, nagu näiteks Ukraina, põhipartnerid avaliku sektori,

küberjulgeoleku ja digivõimete arendamisel.

Digiriigi ja tehisaru arendamise eesmärk on anda maksumaksjale rohkem väärtust makse ja kulusid tõstmata. Nii nagu

ettevõtted kasutavad tehnoloogiat, et pakkuda vähemate töötajatega paremaid tooteid ja teenuseid, aitab tehisaru ka riigil

toimida kiiremini, turvalisemalt, kvaliteetsemalt, ent väiksema halduskoormusega. Eestis väheneb tööealiste inimeste

arv ja seega on eriti oluline, et avalikus sektoris oleks inimestel aega teha inimeste poolt otsuseid ja panustamist vajavaid

töid, ent inimesi toetavad ja rutiinsed tööd oleks automatiseeritud. Digiriiki investeerimine tähendab seega muude

kulude kokkuhoidu ja paremini toimivat riiki kõigile.

Eesti digiühiskonna arengukava 2035 (DÜAK) on suunis Eesti digiühiskonna arendamiseks ja juhtimiseks

tehnoloogiliste murrangute ning geopoliitiliste ja majanduslike katsumuste ajastul. See on oluline koostööraamistik

erinevatele riigi ja erasektori institutsioonidele ning võimaldab seada piiratud ressursside tingimustes prioriteete.

On selge, et järgmise kümne aasta arengusuundade täpne planeerimine kiiresti muutuvas tehnoloogiamaailmas on

praktiliselt võimatu. Seetõttu käsitame arengukava elava dokumendina, mis ajas täieneb ja muutustega kohaneb ning

selle aja- ja asjakohasust hinnatakse vähemalt kord aastas.

Arengukava toetab riikliku strateegia „Eesti 2035“ sihte, ennekõike tõhustades riigivalitsemist, edendades majanduse

konkurentsivõimet ja tagades digiriigi toimimise igas olukorras.

Eesti digiühiskond aastal 2035

1. eesmärk. Turvaline, personaalne, krativäeline ja vabadusi hoidev digiriik Eesti digiriigis on turvalised, personaalsed, inimese poolt lubatud määral proaktiivsed ja sündmuspõhised avalikud tee-

nused. Teenuste endi korraldus on pragmaatiline ja mõistlik, tuginetakse tõhusale andmekorraldusele, IKT-juhtimine

on keskselt koordineeritud ning taristu hukukindel. Selleks on oluline tagada selge ja vabadusi hoidev õigusruum, digi-

suveräänsus, andmete taaskasutatavus, elanikkonna digipädevuste pidev aja- ja asjakohastamine, tugevad eksperdid

ning nende järelkasv kõigis sektorites.

2

Oodatavad tulemused:

 Avalikud teenused on kasutajakesksed, ligipääsetavad, proaktiivsed ja kasutajate elu- või ärisündmuste seisukohast

terviklikud, ulatudes üle asutuste, sektorite ja riikide piiride. Teenused jõuavad inimeseni õigel ajal, sobival viisil ja

kujul ning minimaalse halduskoormusega.

 Digiriigi teenused on töökindlad, turvalised, kiired ja kuluefektiivsed, vähendades avalikus sektoris tööjõuvajadust,

ning tagades elanike, ettevõtjate ja riigi murede lahendamise viivitamata, kiiresti ja efektiivselt ning teenuste

toimepidevuse igas olukorras. Digiriigi arendamine on strateegiliselt juhitud, koordineeritud ning selle kulud ja

tulemused on mõõdetavad, tagades avalike vahendite tõhusa kasutamise ning digiriigi pikaajalise kestlikkuse,

arenguvõime ja digisuveräänsuse.

 Digi- ja küberoskuste, sealhulgas andmekirja- ja tehisaru kasutamise oskuse arendamine on pidev, terviklik ja

süsteemne protsess, hõlmates kogu haridusteed, avalikku sektorit, tööealist elanikkonda ning toetades digiriigi

arengut.

Tulevikustsenaarium „Nullbürokraatia“ Aasta 2035. Arendaja Epp teatab oma Euroopa eID valdkonna assistendile: „Kolime perega Saaremaale.“ See üks lause käivitab

krativäelise tehisaru põhise teenuseahela, mis tugineb Epu antud volitustele, töökindlatele platvormidele ja strateegilisele

juhtimisele. Epu ja tema pere andmed liiguvad turvaliselt X-teel KOVide ja registrite vahel; info koolikohtade kohta saabub tema

riiklikku postkasti. Kuna Epp töötab välisriigi kliendile, kindlustab rahvusvaheline andmevahetus automaatselt tema

sotsiaalkindlustusmaksu ja muude maksude korrektse arvestuse. Lõpuks märgib süsteem koolipakkumise juures ära, et tema lapsele

on uues koolis broneeritud koht edasijõudnute drooni- ja robootikaringis, tagades soovi korral tema huvialaõppe jätkumise.

2. eesmärk. Maailma kõige vabam, isetoimivam ja inimeste enda kontrolli all

olev tehisaru kasutav riik Eestis rakendatakse andmeid ja tehisaru inimkeskselt, turvaliselt ja nutikalt kõigis sektorites ning eluvaldkondades nii,

et inimesel on kontroll oma andmete ja nende kasutamise üle ning tagatud on eesti keele ja kultuuri püsimine üle aegade.

Eesti digiriigi andmekorraldus ja tehisaru kasutus on usaldusväärne ja läbipaistev ning olemas on kohapealne taristu

andmete ja tehisaru turvaliseks töötlemiseks. See positsioneerib Eesti maailmas selgelt eristuva vabadusi hoidva ja

juhtiva tehisaru arendava ning rakendava riigina. Eestis on tulevikukindel andmemajandus.

Oodatavad tulemused:

 Eesti rakendab andmeid ja tehisaru inimkeskselt, turvaliselt ja nutikalt kõigis sektorites ja eluvaldkondades ning

toetab tulevikukindlat andmemajandust.

 Eesti on juhtiv tehisaru rakendaja maailmas, siin on olemas kohapealne taristu tehisaru ja andmete turvaliseks

töötlemiseks ning kohapeal või samameelsete riikide ja ettevõtetega koosloomes arendatud tehisaru süsteemid.

 Tehisaru kasutatakse süsteemselt ja nutikalt igas eluvaldkonnas nii, et inimesel on kontroll tehisaru ja andmete ning

nende kasutamise üle ning tagatud on eesti keele ja kultuuri püsimine.

 Eesti digiriigi andmekorraldus ja tehisaru kasutus on inimkeskne, usaldusväärne ja läbipaistev. Oleme sellega

teistest maailma riikidest selgesti eristuv liider. Inimene saab alati järele pärida, kuidas nt tehisaru abil tema kohta

tehtud otsus sündis. Inimene annab ise volitused tehisarule oma andmete kasutamiseks – võimalik on valida ka

aeganõudvamaid teenuselahendusi.

Tulevikustsenaarium „Nullbürokraatia“ Aastal 2035 kasutab väikeettevõtja digiriigi andme- ja tehisaruteenuseid oma äritegevuse reaalajas arendamiseks. Ta esitab

Bürokratile päringu: „Soovin eksportida oma käsitööna valmistatud mööblit Euroopa Liidu riikidesse.“ Bürokratt ei anna talle

linke seadustele ja meetmetele, vaid genereerib personaalse tegevuskava: leiab konkreetsetele toodetele sobivaid müügikanaleid,

hindab tema toodete vastavust nõuetele, arvutab transpordi CO2 jalajälje reaalajas eri logistikapartnerite puhul ja algatab

eeltäidetud taotluse EISi ekspordigarantiiks. Riigist on saanud reaalajas toimiv strateegiline partner.

3. eesmärk. Turvaline ja kaitstud küberruum Eestis on turvaline ja usaldusväärne küberruum, mis on meie digiühiskonna, majanduse ja riikluse vundament. Kaitseme

ühiskonda ja digiriiki tingimustes, kus suure mõjuga küberintsidentide arv aina suureneb. 5–10 aasta perspektiivis on

Eesti märgatavalt vähendanud kriitiliste küberintsidentide mõju, sealhulgas massiivseid andmelekkeid, ning piiranud

geopoliitiliste vastaste võimet avaldada varjatud survet elutähtsale taristule. Ohustajate pidevale arengule vaatamata on

paranenud Eesti digiteenuste ja võrkude kaitstus ning ühiskonna usaldus nende vastu. Eesti küberruumi kaitse suudab

3

kohaneda kiirete muutustega ja hõlmab kogu ühiskonda, pidades vastu nii geopoliitilisele survele kui ka tehnoloogia

kiirest arengust tulenevatele riskidele.

Oodatavad tulemused:

 Eesti küberjulgeolek on tagatud sihipärase ja koordineeritud keskse juhtimise kaudu.

 Kogu ühiskond on võimestatud küberohte ennetama ning neile kiiresti ja asjakohaselt reageerima.

 Turvalise küberkeskkonna kujundamiseks tehakse rahvusvahelist koostööd ja tagatakse ekspertide järelkasv.

Tulevikustsenaarium „Operatsioon „Jäämurdja“ Üle maailma toimub ulatuslik küberrünnak, mis sihib kriitilise taristu teenuseid nagu energia-, finants- ja tervishoiusüsteeme.

Rünnak levib kiiresti riigist riiki, kasutades ära olemasolevaid turvanõrkusi ja tehisintellekti genereeritud ründevektoreid. Eesti

tuvastab globaalse ohu varakult tänu rahvusvahelisele CERTide koostöövõrgustikule ja automatiseeritud ohuteabevahetusele.

Riiklik küberjuhtimiskeskus annab märku lisakaitsemeetmete vajadusest ja tõstab ohutaset. Eesti küberkilp ehk automatiseeritud

turbekihtide süsteem rakendub kohe ja tõkestab ründevektoreid. Samal ajal kui globaalne rünnak põhjustab mujal maailmas

elektrikatkestusi, makseülekannete seiskumist ja haiglate toimimise häireid, jäävad Eestis teenused toimima. Patsiendid saavad

vajalikku ravi, energiavarustus püsib stabiilne ja makselahendused töötavad tavapäraselt. Ühiskond säilitab normaalse

igapäevaelu rütmi, mis suurendab elanike usaldust riigi vastu. Eesti võimekus oskuslikult reageerida tuleneb rahvusvahelisest

tehnilisest koostööst, hästi korraldatud riiklikust küberturbest ja automaatsetest kaitsemehhanismidest, mis toimivad enne, kui

rünnak sihtmärgini jõuab.

4. eesmärk. Ülikiirete ühendustega Eesti Kõigis Eestimaa nurkades on tagatud ülikiire, usaldusväärne ja taskukohane sideühendus. Ülikiired ühendused on Eesti

digiriigi ja majanduse vereringe, mis on vajalik meie konkurentsivõime tugevdamiseks, uute ärimudelite loomiseks ja

võrdsete võimaluste tagamiseks.

Oodatavad tulemused:

 Eestis on innovatsiooni ja investeeringuid soodustav reeglistik, mis arvestab turu stabiilset arengut.

 Kiirendame väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrkude ja 5G-/6G-mobiilsidevõrkude väljaehitamist, et

tagada kiire ja usaldusväärse ühenduse kättesaadavus kogu Eestis.

 Kindlustame Eesti sidevõrkude toimepidevuse ja usaldusväärsuse igas olukorras.

Tulevikustsenaarium „Katkematu sideühendus“ Aasta 2035. Eesti sidevõrk on kujundatud nii, et ühendus säilib isegi kriitilistes olukordades. Kui torm kahjustab maapealseid

sideliine, ei katkesta see sideteenuseid – autonoomne meditsiinidroon ja haigla tarkvõrk jätkavad tööd tänu 5G-võrgule, mis suudab

dünaamiliselt suunata liiklust ja hoida kriitilised teenused toimimas. Nutikas mitmekihiline taristu tagab, et side toimepidevus ei

sõltu enam üksikutest mastidest või kaablist, vaid hajutatud ja tarkadest lahendustest. Ülikiirete ühendustega Eestis tagatakse

elutähtis sidevõrk tehnoloogiate ja meetoditega, mis hoiavad riigi toimimas ka kõige keerulisemates oludes.

1

Seletuskiri

Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Arengukava „Eesti Digiühiskond 2035“

kinnitamine“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus ja eelnõu eesmärk

Lähtudes riigieelarve seaduse §-dest 19 ja 20 ja Vabariigi Valitsuse 19.12.2019.a määruse nr

117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja

muutmise kord” § 2 lg 3, teeb Justiits- ja Digiministeerium Vabariigi Valitsusele ettepaneku

kinnitada arengukava „Eesti digiühiskond 2035“ muudetud kujul.

Arengukava „Eesti Digiühiskond 2030“ (edaspidi DÜAK) esimene versioon kiideti Vabariigi

Valitsuse poolt heaks 7. oktoobril 2021. Muutused info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

maailmas toimuvad kiiresti, mistõttu on arengukavas ette nähtud põhjalik ülevaatamine ja

vajadusel uuendamine kahel korral kehtivusperioodi jooksul: 2024. aasta alguses ja 2027. aasta

lõpuks. 2024. aasta alguses algatati arengukava ülevaatamise ja uuendamise protsess ning selle

tulemusena esitatakse Vabariigi Valitsusele ettepanek arengukava kinnitamine muudetul kujul,

sh arengukava kestvuse perioodi pikendamiseks aastani 2035, mis võimaldab strateegilise

vaatega katta ka Euroopa Liidu järgmise finantsperioodi 2028-2034.

DÜAK on digiühiskonna valdkonna strateegilise planeerimise alusdokument ning sisaldab

visiooni ja tegevusplaani, kuidas Eesti majandust, riiki ja ühiskonda digitehnoloogia abil

järgmise kümnendi jooksul edasi arendada.

Eesti digiühiskonna 2035. aasta visioon on olla hukukindlalt vaba maailma juhtiv

tehisarupõhine riik, kus ökonoomne riigihaldus, õigusruumi ja tehnoloogiate julge uuendamine

ning laiahaardeline küberkerksus toetavad inimese heaolu ja majanduse hüppelist arengut ning

tagavad digiriigi toimimise igas olukorras.

Lähtuvalt visioonist on digiühiskonna arendamise eesmärk jaotunud neljaks alaeesmärgiks:

1. Turvaline, personaalne, proaktiivne ja vabadusi hoidev digiriik

2. Eesti on maailma kõige vabam, isetoimivam ja inimeste endi kontrolli all olev

tehisaru kasutav riik

3. Turvaline ja kaitstud küberruum

4. Ülikiirete ühendustega Eesti

Eesti digiriik toetub usaldusele, riigipoolse andmekasutuse kontrollitavusele, koostööle,

avatusele, heale andmekirjaoskusele, laialt omaks võetud digipädevustele ning digiteemade

tippkompetentsidele avalikus sektoris.

Arengukava uuendamise on heaks kiitnud arengukava juhtkomisjon 12.04.2024 toimunud

kohtumisel ning Vabariigi Valitsus 23.05.2024. Uuendatud versiooni tutvustati 8.12.2025

toimunud arengukava juhtkomisjoni kohtumisel, millele järgnes ametlik kooskõlastusring

eelnõude infosüsteemis.

Vabariigi Valitsus saatis 19.02.2026 otsusega DÜAK 2035 eelnõu Riigikogule arutamiseks.

Arutelud Riigikogus toimusid märtsis ja aprillis, juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Riigikogu majanduskomisjon käsitles arengukava eelnõu oma 16.03.2026 istungil ja 9.04.2026

2

avalikul istungil koos huvigruppidega. Avalikul arutelul osalesid järgmiste huvigruppide ja

asutuste esindajad: Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni

Liit (ITL), Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing, Kaitseväe

küberväejuhatus, Telia Eesti AS, Kuressaare Nooruse Kool ning Õiguskantsleri Kantselei ja

Eesti.ai nõukoda. Arengukava arutati 16.04.2026 Riigikogu täiskogu istungil.

1.2. Arengukava nimetus ja planeeritud kestus

Arengukava nimetus, Digiühiskonna arengukava „Eesti Digiühiskond“ jääb samaks, kuid

arengukava kestvust pikendatakse aastani 2035.

1.3. Arengukava muutmise eesmärk ja vajaduse põhjendus

Strateegia “Eesti 2035”1 ja hetkel kehtiva arengukava “Eesti digiühiskond 2030”2 peamisteks

eesmärkideks on järjepidev liikumine aruka, hooliva, koostööle orienteeritud ja uuendusmeelse

ühiskonna ja tõhusa ning turvalise riigivalitsemise poole.

DÜAKi elluviimine on toimunud digiühiskonna programmi kaudu ning elluviimist on seiratud

iga eelneva aasta kohta koostatud tulemusaruande kaudu. Alates arengukava vastuvõtmisest

2021. aastal on ellu viidud mitmeid olulisi tegevusi digiühiskonna arendamiseks. Näiteks on

astutud olulisi samme sündmuspõhiste ja proaktiivsete teenuste pakkumisel. Arengukava

uuendamise seisuga on kasutusele võetud kaheksa sündmusteenust, mis hõlmavad olulisi

elusündmusi alates lapse sünnist kuni pensionini. Teenustega rahulolu on arengukava kehtivuse

perioodil märkimisväärselt kasvanud, tõustes 69%-lt 2021. aastal 82%-ni 2024. aastal. Avalike

teenustega rahulolu poolest on Eesti OECD riikidest teisel kohal3. Eesti e-riik pakub 100%

avalikest teenustest digitaalselt. 2024. aasta lõpus lansseeriti riiklik mobiilirakendus, mis

parandab veelgi teenuste leitavust ja kasutusmugavust. Andmete ja tehisaru kasutuselevõtu

riigiüleseks koordineerimiseks koostati andmete ja tehisintellekti valge raamat 2024-2030, ning

keskenduti seal toodud tegevuste elluviimisele. Tehisaru laialdasemat kasutuselevõttu avalikus

sektoris toetati läbi kratitoe portfelli ning lisaks on astutud samme tehisaru kasutamise

läbipaistvuse tagamiseks. Prioriteetse suunana panustati generatiivse tehisaru kasutuselevõttu

avalikus sektoris, sh toetati asutustes katseprojektide läbiviimist. Paranenud on andmehalduse

kompetents ja korraldus avalikus sektoris, nt on perioodi jooksul märkimisväärselt paranenud

avaandmete kättesaadavus, mis võimaldab paremat andmepõhist otsustamist ja soodustab

innovatsiooni nii avalikus kui ka erasektoris. 2024. aastal otsustas Vabariigi Valitsus, et

andmejälgija rakendamine muutub kohustuslikuks, tagades kodanikele parema ülevaate nende

andmete kasutamisest. Lisaks on andmenõusolekuteenust kasutatud 2024. aastaks enam kui 1

000 000 korral, võimaldades inimestel oma andmeid turvaliselt jagada erasektoriga.

Ühenduvuse valdkonnas oli 2024. aasta lõpuks 81% Eesti ettevõtetest ja kodumajapidamistest

võimalus liituda väga suure läbilaskevõimega võrkudega. Uue toetusmeetme abil anti 598-le

aadressile valguskaabelvõrguga liitumisvõimalus ning jõudis lõpuni kogukonna lairibavõrkude

toetusmeetme pilootprojekt, mille tulemusel rajasid 5 küla enda initsiatiivil ja riigi toetusel

valguskaabelvõrgu 100-le aadressile.

1 Riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“: https://valitsus.ee/sites/default/files/documents/2021-

06/Eesti%202035_PUHTAND%20%C3%9CLDOSA_210512_1.pdf 2 Digiühiskonna arengukava: https://www.mkm.ee/digiriik-ja-uhenduvus/digiuhiskonna-arengukava-2030 3 OECD uuring: Eesti on turvaline riik ning elanikud väärtustavad enim neile pakutavaid avalikke teenuseid |

Riigikantselei

3

Küberturvalisuse ja taristu valdkonnas on fookuses olnud küberturvalisuse arengu strateegiliste

suundade uuendamine, baasvõimekuse kasvatamine ja hukukindlus. Küberturvalisuse mõõdiku

järgi oli 2024. aastal inimeste usaldus avalike e-teenuste vastu 91,8 protsenti, mis on võrreldes

sellele eelnenud aastaga pisut tõusnud. Kuigi sihttasemest on see madalam, siis järjepidevat

usalduse hoidmist üle 90 protsendi saab lugeda positiivseks. Suurem langus toimuski 2023.

aastal seoses julgeolekuolukorra muutuse ja inimeste teadlikkuse suurenemisega

küberturvalisusest. Hoolimata olukorrast on Eesti e-teenused toiminud tõsisemate häireteta ja

üldine toimepidevus paranenud. Muutunud geopoliitilise olukorra ning küberintsidentide arvu

kasvu taustal on fookus olnud eelkõige küberturvalisuse taseme ühtlustamisel ja hukukindluse

tagamisel ning toimekindluse suurendamisel. Samuti on toetatud küberturvalisuse taseme

ühtlustamiseks kohalikke omavalitsusi ning haridussektorit infoturbemeetmete kaardistamisel

ja rakendamisel. Lisaks on astutud samme, et küberturvalisuse riiklik juhtimine, korraldamine

ja koordinatsioon oleksid selge, ajakohane ja tõhus. Olukorras, mil globaalne julgeolekuolukord

on märgatavalt halvenenud, on fookus seatud eelkõige julgeoleku ja turvalisuse

kindlustamisele.

Arengukava “Eesti Digiühiskond 2030” raames paika pandud visioon on lai ja põhjalik, ent

arengukava elluviimise ajal on toimunud mitmeid pöördelisi muudatusi nii

tehnoloogiamaailmas kui ka geopoliitilises olukorras, mis on muutnud esialgu planeeritud

tegevuste suunda või rõhuasetusi ning seetõttu on vajalik ka mitmete tegevuste ümber

mõtestamine ning uute lisamine.

Kui varem on digiriigi arendus keskendunud eeskätt riigihalduse tõhususele digitaliseerimise

kaudu, siis digiriigi järgmine arenguhüpe keskendub tehisaru süsteemsele arendamisele ja

kasutuselevõtule. See suund võimaldab leevendada rahvastiku vananemise ja tööealise

elanikkonna vähenemisega seotud globaalseid ja kohalikke trende, vähendada avaliku sektori

kulusid teenustes, arendustes ja protsessides ning anda hoogu riigi konkurentsivõimele ja

majandusele. Tehisaru võimaldab teha vähemate inimestega rohkem, targemalt ja suurema

lisandväärtusega tööd. Samas on tehisaru kasutamisel vajalik nii regulatiivselt kui ka

tehnoloogiliste vahendite kaudu tagada, et Eesti inimestel on kontroll oma andmete üle ning

kõik tehisaru kasutusega tehtud otsused on läbipaistvad, nende otsustuskäiguga on võimalik

tutvuda ja seda vaidlustada. Samuti on oluline tagada riigis suveräänne arvutusvõimsuss, mis

võimaldaks arendada ja käitada kõrge mõjuga tehisarumudeleid.

Tõhususe kõrval keskendutakse teise suure teemana varasemast rohkem digiriigi kriisi- ja

hukukindlusele ning digisuveräänsusele, arvestades tänast geopoliitilist olukorda. Digiriigi

keskseks väärtuseks on teenuste usaldusväärne ja turvaline toimimine igas olukorras. Aastaks

2035 toetuvad üleriigilised kriitilised teenused pilvelahendustele, mida rakendatakse kooskõlas

andmete tundlikkuse, julgeolekuvajaduste ja riikliku andmesuveräänsuse põhimõtetega.

Eeltoodust lähtuvalt on DÜAK uuendamise eesmärk:

1. Tuua ühes arengukavas ühise visiooni alla kokku uute valdkonnaspetsiifiliste

strateegiate (personaalne riik, andmed, tehisaru, küberturvalisus, elektrooniline

identiteet jt) eesmärgid ning siduda need arengukava tegevustega.

2. Prioriseerida uusi käsitlemist vajavaid teemasid, mis on selgunud arengukava

vastuvõtmise järgselt, sh riigi IKT taristu hukukindlus, andmed ja tehisaru ning

nendega seotud privaatsuskaitse ja põhiõiguste tagamine, arvutusvõimsus ja

tehisharu gigatehase haru, IKT kesksem juhtimine ja konsolideerimine, digi- ja

küberoskused, sh andmekirja ja tehisaru oskused, küberturvalisuse ning digitaalse

taristu areng.

4

3. Sõnastada Eesti jaoks siduvad eesmärgid ja tegevuskava Eesti digiühiskonna

arendamiseks vastavalt 2021. aastal kokku lepitud Euroopa Liidu digikümnendi

eesmärkidele.4

4. Lähtuvalt eesmärgi punktist 2. uuendada info selle kohta, milliste eesmärkide,

tegevuste, mõõdikute ja standardite täitmise kaudu 2035. aastaks seatud visiooni

suunas liigutakse; millised on verstapostid aastate lõikes ning milliseid investeeringuid

nende eesmärkide elluviimine nõuab.

5. Uuendada DÜAKi struktuuri, mis toetaks valdkonna strateegilist planeerimist ja

juhtimist, seda nii valdkonna tervikvaatest kuni allasutuste teenusteni välja. Tegemist

on horisontaalse valdkonnaga, kus erinevate eesmärkide saavutamisele aitavad kaasa ka

teised valitsemisalad, seetõttu on ka uuendatud versioonis toodud erinevate osapoolte

rollijaotus.

1.4. Eelnõu ettevalmistajad

Arengukava uuendamise eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi

(edaspidi JDM) digiriigi arengu osakonna strateegiajuht Anni Lehari (teenistussuhe peatatud),

digiriigi poliitika ja arenduse talituse juhataja Birgit Lüüs-Jakobs (5887 9323, birgit.luus-

[email protected]) ja digiarengu valdkonna strateegiajuht Anna-Liisa Pärnalaas (5663 8097,

[email protected]). Eelnõu valmimisse on sisuliselt panustanud digiriigi ning

digitaristu- ning küberturvalisuse osakondade talitused.

Eelnõu ja selle lühiversiooni on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika

osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Merike Koppel (5856 9469,

[email protected]).

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Arengukava põhidokument koosneb järgmistest osadest:

1. Preambul

2. Eesti digiühiskond 2035 üld- ja alaeesmärgid

3. Praegune kontekst: uus ajastu ja kasvanud kaitsevajadus

4. Põhimõtted

5. Alaeesmärk 1: turvaline, personaalne, krativäeline ja vabadusi hoidev digiriik

6. Alaeesmärk 2: maailma kõige vabam, isetoimivam ja inimeste endi kontrolli all olev

tehisaru kasutav riik

7. Alaeesmärk 3: turvaline ja kaitstud küberruum

8. Alaeesmärk 4: ülikiirete ühendustega Eesti

9. Teiste valdkondade kaasatus ning ootused neile

10. Olulisemad rollid ja tegevused arengukava elluviimisel

11. Digiühiskonna arengukava juhtimis- ja rakenduskorraldus

12. Maksumuse prognoos

Arengukaval on järgmised lisad:

Lisa 1. Mõisted

Lisa 2. Olukorra analüüs

Lisa 3. Seonduvad arengukavad, seos üleriigilise planeeringu ning EL õigusega Lisa 4. Mõjuanalüüs Lisa 5. Ülevaade valdkonna arengukava mõõdikute metoodikast ja allikatest

4 ELi digikümnend: https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/europes-digital-decade

5

Lisa 6. Kaasamine

Peatükis „Eesti digiühiskond 2035 üld- ja alaeesmärgid“ kirjeldatakse valdkonna visioon

aastani 2035 ning antakse ülevaade arengukava üld- ja alaeesmärkidest.

Peatükis „Tänane kontekst: uus ajastu ja kasvanud kaitsevajadus“ antakse ülevaade

digiühiskonna arengu n-ö suurest pildist. Võrreldes 2021. aastal kinnitatud versiooniga on

vähem keskendutud sellele, et selgitada tehnoloogia arengut, kuivõrd selles valdkonnas (eriti

just andmete ja tehisaru, kvantarvutuse jm) toimuvad hetkel muutused nädalatega ning

hetkeolukorra detailne kirjeldus vananeks väga kiiresti. Seetõttu tuuakse peatükis välja

digiühiskonna tegevuskeskkonna neli olulist mõjutegurit, mida tuleb edasiste tegevuste

planeerimisel arvestada, kuid mille tegelikku ulatust ja suunda aastani 2035 saab hetkel ainult

erinevate tulevikustsenaariumite abil tuletada, kuid mitte prognoosida.

Peatükis „Põhimõtted“ loetletakse olulisemad põhimõtted, mida digiühiskonna arendamisel

peab alati arvesse võtma. Lisaks 2021. aastal kinnitatule on lisatud taristu ja teenuste katkematu

toimepidevus, elukestev digipädevus, rahvusvaheline maine ning läbipaistvus ja arusaadavus –

see tähendab, et Eesti digiriik, sh tehisarulahenduste kasutamine, peab olema arusaadav ja

läbipaistev igale inimesele.

Alaeesmärkide peatükkides kirjeldatakse nelja valdkonna – teenused, tehisaru,

küberturvalisus ja ühenduvus – oodatavad tulemused, tegevused nende saavutamiseks ning

mõõdikud. Tulevikustsenaariumite abil kirjeldatakse, milline on soovitud tulemus.

Alaeesmärki „Turvaline, personaalne, krativäeline ja vabadusi hoidev digiriik“ on eelnõu

koostamise käigus kõige enam muudetud. Varasemalt oli esimese alaeesmärgi all kajastatud nii

teenuste vaade kui ka tehisaru kasutuselevõtt, kuid arvestades tehisaru kasutuselevõtuga

seonduvate arenguhüpete ulatust ning potentsiaali, ohte ja selleks vajaminevat ressurssi, on

oluline tuua tehisaru kasutuselevõtt välja eraldi alaeesmärgina nr 2. Esimese alaeesmärgi all on

sihiks, et Eesti digiriigis oleksid turvalised, personaalsed, krativäelised ja sündmuspõhised

avalikud teenused. Teenuste endi korralduse osas on seatud eesmärgiks, et see oleks

pragmaatiline ja mõistlik, tuginetakse tõhusale andmekorraldusele, IKT-juhtimine on keskselt

koordineeritud ning taristu hukukindel. Selleks on oluline tagada selge ja vabadusi hoidev

õigusruum, andmete taaskasutatavus, elanikkonna digipädevuste pidev aja- ja asjakohastamine,

tugevad eksperdid ning nende järelkasv kõigis sektorites.

Eelnõus esimene peatükk koosneb neljast alajaotusest:

1. Personaalne riik ja kasutajakesksed teenused

2. Toimepidev, turvaline ja pragmaatiline teenuskorraldus

3. Digiriigi arengu strateegiline juhtimine

4. Digiriigi arenguks vajalikud oskused ja teadmised

Alaeesmärgi “Maailma kõige vabam, isetoimivam ja inimeste endi kontrolli all olev

tehisaru kasutav riik” eesmärk on tagada, et Eestis rakendatakse andmeid ja tehisaru

inimkeskselt, turvaliselt ja nutikalt kõigis sektorites ning eluvaldkondades ning toetatakse

andmemajanduse arengut.

Peatükk koosneb kolmest alajaotusest:

1. Andmepõhine ühiskond

2. Tehisaru laialdane kasutuselevõtt

3. Lähtume põhimõttest „Vaba inimese vaba valik“

6

Alaeesmärgi „Turvaline ja kaitstud küberruum“ eesmärk on turvaline ja usaldusväärne

Eesti küberruum. Küberturvalisuse valdkonna peatükki on uuendatud vastavalt 2024. aastal

valminud küberturvalisuse valgele raamatule „Läbivalt IT-vaatlikum Eesti“.

Küberturvalisuse peatükk koosneb kolmest alajaotusest:

1. Riikliku küberturvalisuse areng on juhitud sidusalt ja selgelt.

2. Kogu ühiskonna kerksust (säilenõtkust) suurendatakse teaduspõhiselt ja

tulevikukindlalt

3. Turvaline küberkeskkond

Alaeesmärgi „Ülikiirete ühendustega Eesti“ peatükis on seatud siht aastaks 2035, kus Eestis

on asukohast sõltumata kättesaadav ülikiire, usaldusväärne ja taskukohane sideühendus, mis

võimaldab luua ja kasutada uudseid teenuseid. Peatükk koosneb kolmest alajaotusest:

1. Ajakohase ja ettevaatava regulatiivse keskkonna loomine

2. Ülikiirete sidevõrkude arendamise hoogustamine

3. Sidetaristu toimepidevuse ja turvalisuse kindlustamine

Digiühiskonna 2035. aasta visiooni saavutamiseks on vajalik ka teiste valdkondade panus ja

need seoses on kirjeldatud peatükis „Teiste valdkondade kaasatus ning ootused“. Teistelt

valdkondadelt oodatakse, et nad rakendaksid tehisaru ja andmepõhiseid lahendusi süsteemselt

ning strateegiliselt, toetades avalike teenuste kvaliteedi ühtlustamist ja dubleerimise

vähendamist. Kõik asutused peavad kavandama, kuidas nad võtavad kiiresti ja süsteemselt

kasutusele uued tehnoloogiad (eelkõige just tehisaru ja andmevahetuslahendused), tagades

samal ajal infoturbe ja riskide teadliku juhtimise. Peatükis on toodud ka ootus, et avalikus

sektoris rakendatakse õigusaktide eelnõudele tehisaru abil täiendavat kontrolli. Oluline on uute

tehnoloogiate kasutuselevõtu puhul ka keskkonnasäästlikkus ja loodushoid, st asutused peavad

mõõtma ja vähendama IKT-ökojalajälge (kliima- ja keskkonnajalajälje mõõtmise raames) ning

kasutama energiatõhusaid ja keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid. Lisaks eeldatakse andmete

elukaare terviklikku haldamist, sh andmekogude omavahelise dubleerimise vältimist ning

erasektori senisest laiemat kaasamist avalike digiteenuste osutamisse kõikjal, kus see on

võimalik ja strateegiliselt põhjendatud.

Vastavalt Eesti arengukavade koostamise korraldusele on siin tegemist digiühiskonna

visioonist tõukuva tellimusega ja ootusega teiste poliitikameetmete sisu ja suuna osas. Need

loovad aluse arengukavade elluviimisel ja uuendamisel seisukohtade esitamiseks ning

tegevuste koordineerimiseks asutuste vahel.

Peatükis „Olulisemad rollid ja tegevused arengukava elluviimisel“ on välja toodud

rollijaotus ja tegevused, mida teised ministeeriumid (nii koostöös JDMiga kui iseseisvalt)

viivad ellu ning mis panustavad olulisel määral arengukava eesmärkide täitmisesse.

Peatükis „Digiühiskonna arengukava juhtimis- ja rakenduskorraldus“ kirjeldatakse,

kuidas arengukava tegevusi ellu viiakse, mil moel käib arengukava ülevaatamine ja

uuendamine ning kuidas tagatakse eri valdkondade ja asutuste vahel eesmärkide ja tegevuste

koordineerimine.

Peatükist „Maksumuse prognoos“ saab ülevaate arengukava kulude koguhinnangust (ilma

käibemaksuta), mis on vajalikud selleks, et tagada digiühiskonna arengukava eesmärkide

saavutamiseks tegevuste piisav rahastus digiühiskonna programmis. Maksumuse prognoosi

peatükk keskendub nendele kuludele, mis kajastuvad JDMi eelarves, sh edasiantavad toetused,

nt valdkondlike digipöörete vahendid).

7

Lisades on lahti kirjeldatud arengukava eelnõus kasutatavad mõisted, täpsem olukorra analüüs,

seosed teiste arengukavadega, mõjuanalüüs, esitatud ülevaade valdkonna arengukava

mõõdikute metoodikast ja allikatest ning antud ülevaade partnerite ja sidusrühmade

kaasamisprotsessist arengukava uuendamisel.

Lisaks sisaldab Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm mitmeid olulisi DÜAKi

tegevussuundadega haakuvaid ülesandeid ja kohustusi. Aastatel 2025-2027 planeerivad kõik

valitsemisalad koalitsioonileppe (2025–2027) kohaselt eelarve ja tegevused järgmisteks

üleriigilisteks sammudeks: üleriigiliste kriitiliste teenuste pilves käideldavaks muutmine;

küberjuhtimiskeskuse funktsionaalsuse üleriigiline konsolideerimine; tehisaru laialdane

kasutuselevõtt avalikus sektoris; suveräänse tehisarutaristu ja -võime loomine; andmejälgija

kasutusele võtmine; ühekordse andmeküsimise printsiibile üleminek (andmekorje dubleerimise

vähendamine), lähtudes kasutajate vajadustest; andmete ja andmetöötluse kvaliteedi

parandamine, lähtudes kasutajate vajadustest; tehisaru kasutamisel Euroopa Liidu AI-määruse

nõuete järgima hakkamine; IT-majade konsolideerimise analüüsis osalemine ja ühtse

juhtimismudeli kasutusele võtmine; kesksetele arvutitöökohtadele üleminek tegevuskava järgi

(v.a Kaitseministeerium, Siseministeerium ja Välisministeerium).

Vabariigi Valitsus saatis 19.02.2026 otsusega DÜAK 2035 Riigikogule arutamiseks. Riigikogu

majanduskomisjon käsitles arengukava eelnõu oma 16.03.2026 istungil5 ja 9.04.2026 avalikul

istungil6 koos huvigruppidega. Arengukava arutati 16.04.2026 Riigikogu täiskogu istungil7.

Riigikogus toimunud arutelude põhjal tehti eelnõus järgmised täiendused:

 juhiti tähelepanu vajadusele arvestada tehisaru treenimisel, arendamisel ja kasutamisel

autoriõiguste ja nendega kaasnevate õigustega;

 toodi senisest tugevamalt esile digisuveräänsuse käsitlus, mis tugineb tasakaalustatud ja

riskipõhisele lähenemisele, tehnoloogianeutraalsusele ja avatusele.

Otsuse eelnõu koosneb kolmest punktist:

1. Kinnitada „Digiühiskonna arengukava aastani 2035“ muudetud kujul. 2. Justiits- ja digiministril avaldada punktis 1 nimetatud dokument justiits- ja

digiministeeriumi veebilehel.

3. Justiits- ja digiministril tagada „Digiühiskonna arengukava aastani 2035“ elluviimine

igal aastal koostatava programmi kaudu.

4. Protokollilise otsuse mõjud

Arengukava mõjud ilmnevad peamiselt järgmistes sihtrühmades:

- Eesti elanikud ja e-residendid ehk digiriigi ja sideteenuste kasutajad;

- erasektor;

- riigiasutused ja kohalikud omavalitsused.

Sotsiaalsed ja demograafilised mõjud - kasutajakesksete, personaalsete ja proaktiivsete

digiteenuste arendamine vähendab elanike ja ettevõtjate halduskoormust, parandab

ligipääsetavust ning suurendab rahulolu riigiga suhtlemisel. Sündmuspõhine ja proaktiivne

lähenemine avalike teenuste pakkumisel võimaldab jõuda laiema sihtrühmani senisest

5 Riigikogu majanduskomisjoni 16.03.2026 istungi protokoll: dokument - Riigikogu 6 Riigikogu majanduskomisjoni 9.04 avaliku istungi protokoll: dokument - Riigikogu 7 Riigikogu 16.04.2026 täiskogu istungi stenogramm: stenogramm - Riigikogu

8

lihtsamalt ja väiksema vaevaga. Teenuste sündmuspõhine ja asutusteülene korraldus toetab

eelkõige haavatavaid sihtrühmi ning aitab ennetada probleeme, pakkudes lahendusi

proaktiivselt, õigel ajal ja sobivas vormis. Usaldusväärsed digiriigi baasteenused, sh kaasaegsed

eID-lahendused suurendavad turvatunnet digikeskkonnas.

Eesti digiriigi areng on muutnud riigi ja kodanike suhtluse kiiremaks ja mugavamaks, kuid

toonud esile ka sotsiaalseid väljakutseid, eelkõige digilõhe ja turvalisuse küsimused.

Kasutajakeskne ja kaasav teenuste arendamine ning digi- ja küberoskuste süsteemne

edendamine on vajalikud, et tagada kõigile elanikkonnarühmadele võrdne ligipääs ja vältida

sotsiaalset tõrjutust, eriti vanemaealiste seas. Selleks, et kõik ühiskonnagrupid saaksid

digiühiskonnas võrdväärselt osaleda, on oluline tegeleda süsteemselt ka digi- ja küberoskuste

arendamisega. Lisaks mõjutab digiriigi areng ka demograafilisi protsesse - e-residentsuse

programm meelitab välisettevõtjaid, samas kui kaugelt ligipääsetavad digiteenused võivad

elavdada maapiirkondi ja tasakaalustada linnastumist.

Ühenduvuse valdkonnas loovad arengukava tegevused eeldused taskukohaste sideteenuste

pakkumiseks ja võimaldavad ka väiksema sissetulekuga elanikurühmadel saada osa

infoühiskonna pakutavatest teenustest.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele - tänu tegevustele küberturvalisuse valdkonnas on

riigi julgeolek tagatud mõjusamalt ja tõhusamalt, sest küberturvalisus on selle oluline osa. Eesti

küberruumi turvalisuse kõrge tase kasvatab Eesti usaldusväärsust ja tõsiseltvõetavust. Eesti hea

maine küberturvalisuse valdkonnas annab Eestile võimaluse olulistes rahvusvahelistes

küsimustes mõjule pääseda ja kaasa rääkida. Eesti küberturvalisuse kõrge tase aitab Eesti

ettevõtetel oma tooteid ja teenuseid paremini müüa.

Digiteenuste pilvekõlbulikuks muutmine ja kriitilise taristu hajutamine suurendavad riigi

vastupanuvõimet kriisidele, küberrünnetele ja füüsilistele ohtudele, vähendades sõltuvust

üksikutest andmekeskustest ja territoriaalsetest asukohtadest. See võimaldab teenuste jätkumist

ka taristu osalise hävimise, energiahäirete või sõjalise eskalatsiooni korral ning toetab kiiret

taastumist. Pilvekõlbulikkus ja taristu hajutamine süvendavad sõltuvussuhete asemel

partnerluspõhist koostööd liitlasriikidega, eelkõige Euroopa Liidu ja NATO raamistikus.

Kriitilise digitaristu osaline paiknemine väljaspool riigi territooriumi eeldab selgeid

rahvusvahelisi kokkuleppeid andmekaitse, suveräänsuse ja õigusruumi osas, mis omakorda

tugevdab koostööd ja vastastikust usaldust.

Mõju majandusele - digiriigi arendamine (sh tehisaru järjest laialdasem kasutuselevõtt)

suurendab avaliku sektori kuluefektiivsust ning loob ettevõtluskeskkonnale soodsad

tingimused. Erasektori kaasamine avalike teenuste arendamisse soodustab innovatsiooni,

GovTechi sektori kasvu, Eesti digilahenduste eksporti ning panustab seeläbi majanduskasvu.

Eesti hea maine digiühiskonnana säilib ning selle tulemusel oleme eeskujuks ja väärtustatud

partner rahvusvahelistes projektides ning suurenevad võimalused Eesti ettevõtetele ekspordiks.

Selge õigusruum, andmete taaskasutatavus ja riigi kui platvormi põhimõtte rakendamine

toetavad uute teenuste ja ärimudelite teket ning tugevdavad Eesti rahvusvahelist

konkurentsivõimet.

Andmepõhine ühiskond ja tehisaru laialdane kasutamine on majanduskasvu, tootlikkuse ja

halduskoormuse vähendamise keskne tegur ning oluline eeldus Eesti eesmärgile kahekordistada

majandus aastaks 2035. Tehisaru ja andmete taaskasutus loovad uusi ärivõimalusi, toetavad

innovatsiooni ning suurendavad nii erasektori kui ka avaliku sektori tõhusust. Samas piirab

Eesti majanduspotentsiaali praegu tagasihoidlik arvutusvõimekus ja andmetaristu, mis

9

suurendab mahajäämuse riski tehisarupõhises innovatsioonis. Investeeringud suveräänsesse

arvutusvõimsusse ja andmetaristusse toetavad majandusarengut, digisuveräänsust ning Eesti

konkurentsivõimet Euroopa ja globaalses väärtusahelas. Strateegiline digi- ja küberoskuste

arendamine, koostöö ning täiend- ja ümberõppevõimaluste tagamine toetavad innovatsiooni ja

tagavad Eesti majanduse kestliku arengu.

Mõju elu- ja looduskeskkonnale - arengukava toetab keskkonnahoidu, vähendades füüsiliste

lahenduste, paberikasutuse ja liikumisvajaduse kaudu tekkivat keskkonnamõju. Samuti on vaja

digilahendusi endid nn rohestada – võtta kasutusele üha keskkonnahoidlikumaid lahendusi, mis

tarbivad vähem ressursse. Positiivset mõju avaldab ka dubleerivate e-teenuste konsolideerimine

ning kesksete lahenduste arendamine ja haldamine.

Mõju regionaalarengule - tänu avalike teenuste digiteeritusele on äärealadel elavatel inimestel

aina parem ligipääs avalikele teenustele. Juurdepääsuvõrkude ja 5G baastaristu arendamisel on

positiivne mõju regionaalarengule, parandades nii elukvaliteeti kui ka maapiirkondade

konkurentsivõimet. Kvaliteetsete sideühenduste olemasolu kõikjal Eestis toetab inimeste

kaugtöövõimalusi, parandab riigi pakutavate digiteenuste kättesaadavust ning suurendab

tehnilist valmisolekut osaleda ka kaugõppes. Samuti kasvab maapiirkondade ettevõtete

konkurentsivõime. Arengukavaga soodustatakse investeeringuid nii kaabelvõrkude

ehitamiseks kui ka uue põlvkonna mobiilsidevõrkude (5G ja 6G) kasutuselevõtuks. Riiklike

toetusmeetmete abil rajatavad juurdepääsuvõrgud ja 5G-baastaristu mõju regionaalarengule on

positiivne, parandades nii elukvaliteeti kui ka maapiirkondade konkurentsivõimet. Eraldi

meetmed on ette nähtud ka selleks, et tagada toimepidevus ja kriisikindlus.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele – arengukava

elluviimine aitab kaasa tõhusamale riigivalitsemisele. Teenusekorraldus ja juhtimine muutuvad

selgemaks, suureneb kuluefektiivsus ning järjest enam tööprotsesse automatiseeritakse. See

võimaldab vähendada tööjõusurvet ja suunata ressursse suurema lisandväärtusega tegevustesse.

Kesksete platvormide, ühtsete standardite ja taaskasutatavate komponentide kasutamine aitab

vähendada dubleerimist, tehnilist võlga ja pikaajalisi riske teenuste toimepidevusele.

Arengukava elluviimine aitab kaasa tõhusamale riigivalitsemisele ning elanike heaolu kasvule.

Digiriigi ja tehisaru arendamise eesmärk on anda maksumaksjale rohkem väärtust sama raha

eest. Tehisaru jt uued tehnoloogiad aitavad riigil toimida kiiremini, turvalisemalt ja

kvaliteetsemalt väiksema halduskoormusega. Eestis, kus tööealiste inimeste arv väheneb, on

eriti oluline, et avalikus sektoris teeksid inimesed neid ülesandeid, kus inimlik otsustus või

panus on hädavajalik, ning toetavad ja rutiinsed tööd, automatiseeritud. Digiriiki investeerimine

tähendab seega kulude kokkuhoidu mujal ja paremini toimivat riiki kõigile.

5. Protokollilise otsuse rakendamiseks vajalikud kulud

Arengukava maksumuse prognoos ehk elluviimise kuluvajaduse hinnang on ligikaudu 1,8

miljardit eurot perioodil 2026-2035. Arengukava elluviimist rahastatakse riigieelarve

vahenditest (sh välisvahendid). Arengukava eelnõu koostamise hetkel toimub Euroopa Liidu

2028+ finantsperioodi planeerimine, millele arengukava annab strateegilise raami, kuid täpset

eelduslikku välisvahendite mahtu järgmisel perioodil hetkel prognoosida ei ole võimalik.

Eelduslikult on digiühiskonna arengukava rakendamiseks vajalik vähemalt käesoleva

perioodiga samas mahus Euroopa Liidu vahendite kasutuselevõtt.

6. Protokollilise otsuse jõustumine

10

Korraldus jõustub üldises korras.

7. Huvigruppide kaasamine ja eelnõu kooskõlastamine

Arengukava muutmisvajaduse hindamise protsessi kaasati partnereid ja eksperte nii avalikust

sektorist, erasektorist ja vabaühendusi. Arengukava muutmisvajadusteks ei tellitud eraldi

hindamist analüütilise tööna, kuid puudused on ilmsed seoses toimunud tehnoloogiliste ja

geopoliitiliste murrangutega. Täiendavalt viidi muutmisvajaduse välja selgitamiseks läbi

ekspertintervjuusid ning temaatilisi töötubasid.

Lisaks DÜAK uuendamise ettevalmistamisele koostati 2023 – 2024 erinevad valdkondlikud

valged raamatud ning muud strateegilised dokumendid, mille koostamisel on kaasatud vastava

valdkonna partnereid. Olulised osapooled olid kaasatud erinevate tasandite koostöövormides ja

võrgustikes, kus arengukava uuendamist arutati ühiselt ja teemapõhiselt.

Sisendi kogumiseks viidi partnerite seas läbi küsitlus, et saada tagasisidet valdkonna arengutest,

nende mõjudest ning ettepanekuid, kuidas neid teemasid arengukava tasemel kajastada ja

juhtida. Täiendavalt viidi läbi neli töötuba: personaalse riigi, digioskuste, regionaalse

digivõimekuse ning side ja ettevõtluse teemadel.

Riigikantseleile esitleti arengukava uuendamise ettepanekut eelkonsultatsiooni saamiseks enne

12.04.2024 juhtkomisjoni toimumist. Samuti on Riigikantselei arengukava juhtkomisjoni liige.

Riigikantselei mitteametlike ettepanekutega eelnõu kooskõlastusringilt detsembris 2025 on

uuendamise ettepanekus arvestatud.

Pikemat arengukava eelnõud tutvustati juhtkomisjonile 16.12.2024 ning küsiti ka kirjalikku

tagasisidet. Enne avalikku kooskõlastust ja konsultatsiooni viidi ettepanekud eelnõusse sisse.

Uuemat, lühendatud eelnõu versiooni, tutvustati 8.12.2025 toimunud arengukava juhtkomisjoni

ja haldusalade IT juhtide võrgustiku ühisel kohtumisel.

DÜAK 2035 eelnõu esitati perioodil 9.12.2025 - 22.12.2025 eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu

kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumitele ja Riigikantseleile ning lisaks ka Eesti Linnade

ja Valdade Liidule, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ametile, Eesti Asutajate Liidule, Eesti Tööandjate Keskliidule,

Statistikaametile, Andmekaitse Inspektsioonile, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutusele,

Riigi Infosüsteemi Ametile, Riigi Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia Keskusele.

Eelnõu kooskõlastasid seonduvate täiendusettepanekutega Eesti Linnade ja Valdade Liit,

Kliimaministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,

Rahandusministeerium, Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium. Lisaks saatsid oma

arvamuse Riigikantselei, Haridus- ja Teadusministeerium, Välisministeerium, Andmekaitse

Inspektsioon, Riigi Infosüsteemi Amet, Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus,

Statistikaamet ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit. Kooskõlastused ja

ettepanekud ning nendega arvestamine on kirjeldatud kooskõlastustabelis.

Kaasamise ülevaade on leitav: Arengukava uuendamine 2024 | Justiits- ja Digiministeerium