Töölepingu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

Saatja: Liisa Oviir - VOLINIK <[email protected]>

Saadetud: 04.05.2026 15:58

Adressaat: info - MKM <[email protected]>

Teema: Ed: Töölepingu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu

Tere

Edastan soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku Christian

Veste palvel arvamuse töölepingu seaduse ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta.

Lugupidamisega

Liisa OviirNõunikTel: [email protected]

________________________________

| | |

See e-kiri on mõeldud vaid adressaadile ametialaseks kasutamiseks. Kui te

pole e-kirja adressaat, siis ei tohi te kirjas olevat teavet ilma loata

mingil viisil kasutada. Kui olete saanud kirja eksituse tõttu, palun

teavitage sellest kohe e-kirja saatjat ja kustutage e-kiri koos kõikide

lisadega.

________________________________

Saatja: [email protected] <[email protected]>Saadetud: esmaspäev, 20. aprill

2026 13:15Adressaat: Üldmeil - VOLINIK <[email protected]>; Eesti

Ametiühingute Keskliit <[email protected]>; Eesti Tööandjate Keskliit

<[email protected]>; Eesti Kaubandus-Tööstuskoda <[email protected]>;

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon <[email protected]>;

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus <[email protected]>; Eesti Naisteühenduste

Ümarlaud <[email protected]>; MTÜ Feministeerium <[email protected]>; Eesti

Inimõiguste Keskus <[email protected]>; Eesti Personalijuhtimise Ühing

PARE <[email protected]>Teema: Töölepingu seaduse ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu

Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.Tundmatu saatja

korral palume linke ja faile mitte avada.Tere!Teile on saadetud

dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument.Pealkiri: Töölepingu seaduse

ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõuRegistreerimise kuupäev: 19.04.2026Registreerimise number: 2-

2/1421-1.

Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumSuur-Ameerika 110122 Tallinn625

[email protected]

Kiriku 4, 10130 Tallinn, +372 626 9059, [email protected], www.volinik.ee

Erkki Keldo

Majandus- ja tööstusminister

Suur-Ameerika 1 Teie: 19.04.2026 nr 2-2/1421-1

10122 Tallinn Meie: 04.05.2026 nr 2-5/17_2026

Töölepingu seaduse ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu

Austatud minister Keldo

Esitasite kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks töölepingu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste eelnõu. Teie selgituse kohaselt on

eelnõu eesmärk palkade läbipaistvuse suurendamine eelkõige värbamisprotsessis ning sellega võetakse osaliselt üle Euroopa Parlamendi

ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/970.

Nimetatud direktiivi eesmärk on tugevdada meeste ja naiste võrdse või

võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamist tasustamise läbipaistvuse ning tõhusate õiguskaitsemehhanismide kaudu.

Kahjuks tuleb tõdeda, et käesolev eelnõu ei aita piisavalt kaasa direktiivi

eesmärkide saavutamisele.

Järgnevalt toon välja oma seisukohad, lähtudes eelnõu ülesehitusest.

§ 1. Töölepingu seaduse muutmine

1. Soovitan läbipaistvuse suurendamiseks ja hilisemate vaidluste vältimiseks sätestada kirjaliku teavitamise kohustuse. Kui

teavitamine võib toimuda ka suuliselt, jääb tegelik kaitse nõrgaks ning see võib suurendada koormust õigussüsteemile. Samuti pean

väga oluliseks, et teavitus eeldatava töötasu või selle vahemiku kohta

oleks tehtud juba töökuulutuses, kuivõrd sel juhul on mõju läbipaistvuse suurendamiseks laiem. Lisaks mõjule konkreetsele

isikule, suurendab see tasustamise läbipaistvust ja läbi selle palgavõrdsust kogu organisatsioonis.

2. Kavandatav muudatus ei oma sisulist lisandväärtust, arvestades, et juba kehtiva töölepingu seaduse § 11 lõike 1 kohaselt on tööandjal

Kiriku 4, 10130 Tallinn, +372 626 9059, [email protected], www.volinik.ee

keelatud nõuda töölesoovijalt lepingueelsetel läbirääkimistel või

töölepingu sõlmimist muul viisil ette valmistades andmeid, mille vastu tal puudub õigustatud huvi. Eraldi küsimus on töölesoovija

võimalused oma õiguste kaitseks väljaspool kohtumenetlust. Nimelt puudub Tööinspektsioonil pädevus teostada järelevalvet TLS § 11

lõike 2 üle (eelnõuga lisatakse järelevalvepädevus vaid TLS § 11 lõike 2¹ osas).

3. Sättel puudub iseseisev õigustloov sisu, kuna töötajal on juba kehtiva

õiguse kohaselt õigus oma töötasu avalikustada. 4. Sättel puudub iseseisev õigustloov sisu, kuna sama sisu kandev norm

on soolise võrdõiguslikkuse seaduses olemas (SoVS § 6 lg 2 p 3). 5. Toetan.

6. Toetan.

§ 2. Avaliku teenistuse seaduse muutmine

1. Vt märkus § 1 punkti 1 kohta.

2. Toetan.

§ 3. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmine

1. Palgapeeglist võib kujuneda tööandjatele oluline tööriist soolise

palgalõhe seiramiseks ning vajadusel vastumeetmete rakendamiseks. Samas jääb arusaamatuks, miks soolise palgalõhe

näitajaid ei salvestata töökeskkonna andmekogusse. Ka seletuskiri ei anna selles küsimuses piisavat selgust. Selleks, et liikuda lähemale

direktiivi (EL) 2023/970 eesmärkide saavutamisele, teen ettepaneku

jätta soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 11¹ lõige 3 eelnõust välja.

§ 4. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine

1. Toetan.

2. Toetan.

Kuigi keeld kehtestada ühest soost töötajale või töötajatele ebasoodsamad

töötasustamise või töösuhtega seotud hüvede andmise ja saamise tingimused kui sama või sellega võrdväärset tööd tegevale teisest soost

töötajale või töötajatele kehtib soolise võrdõiguslikkuse seaduses alates 2004 aastast (ja põhimõttena tuleneb Eesti Vabariigi põhiseadusest alates

aastast 1992), siis palgalõhe on Eestis jätkuvalt tõsine probleem. Eesti on

olnud pikka aega Euroopa Liidu riikide seas üks suurema soolise

Kiriku 4, 10130 Tallinn, +372 626 9059, [email protected], www.volinik.ee

palgalõhega riike. Kuigi viimastel aastatel on lõhe vähenenud, on see

endiselt märkimisväärne. Palgalõhe mõjutab negatiivselt naiste elukvaliteeti ja majanduslikku sõltumatust. Veelgi enam, see kandub edasi

pensionitesse, süvendades ebavõrdsust vanaduspõlves, mida omakorda

võimendavad naiste ja meeste erinev eluiga.

Selleks, et täita nii eesti õigusest kui ka euroopa liidu õigusest tulenev kohustus maksta meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest

võrdset tasu, on vaja tasustamise läbipaistvust ning tõhusaid

õiguskaitsemehhanisme.

Õiglane tasu on tugevalt seotud inimväärikusega. Seetõttu loodan, et

valitsus võtab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2023/970

üle täies ulatuses.

Lugupidamisega,

Christian Veske

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik

/allkirjastatud digitaalselt/