Siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/39 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.1 „Asjakohase varustuse uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused“ muutmise eelnõu - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

1-63450-1 30.04.2026 Väljaminev kiri.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

IGOR TARO PNOEE-38108016521 2026-04-30 16:51:55

Lis 4_TAT 1.1 terviktekst_TRACK.docx

KÄSKKIRI

14.02.2023 nr 1-3/29
muudetud siseministri käskkirjadega 02.05.2024 nr 1-3/37,
23.08.2024 nr 1-3/111,
14.11.2024 nr 1-3/123, ja
24.11.2025 nr 1-3/81 ja
…2026 nr 1-3/…

Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.1 „Asjakohase varustuse uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood
01.01.2023–31.12.2029

Elluviija
Politsei- ja Piirivalveamet

Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus
Siseministeerium

1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega
Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 18. septembri 2025. a käskkirjaga nr 1-3/65 kinnitatud piirihalduse ja viisapoliitika rahastu 2021–2027 (edaspidi BMVI) rahastamiskava meetme nr 1.1 „Asjakohase varustuse uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ tulemuste saavutamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. (muudetud siseministri 24.11.2025 kk nr 1-3/81)
1.1. Seosed BMVI ja Eesti riigi eesmärkidega
1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/11481 (edaspidi BMVI määrus) artikli 3 punktis 1 toodud BMVI poliitikaeesmärgiga „Tagada tugev ja tõhus Euroopa integreeritud piirihaldus välispiiridel, aidates seeläbi tagada liidus kõrgetasemelise sisejulgeoleku, samal ajal kaitstes inimeste vaba liikumist liidu piires, ning järgides täielikult asjaomast liidu acquis’d ning liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on“ ning BMVI määruse artikli 3 punktis 2 a) toodud erieesmärgiga „Toetada Euroopa piiri- ja rannikuvalve poolt välispiiridel rakendatavat tõhusat Euroopa integreeritud piirihaldust, mille eest jagavad vastutust Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ning piirihalduse eest vastutavad riiklikud asutused, et hõlbustada seaduslikku piiriületust, ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust ning hallata tõhusalt rändevooge“.

1.1.2. Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“2 eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. TATi tegevused on seotud strateegia „Eesti 2035“ riigivalitsemise sihtidega, aidates kaasa riigi sujuva toimimise ning riigi julgeoleku ja turvalisuse parandamise eesmärkide täitmisele. Strateegia üheks sihiks on, et võimu teostatakse avalikes huvides ausalt ja läbipaistvalt, järgides õigusriigi põhimõtteid ning tagades inimeste põhiõigused ja vabadused. Eesti on valvatud ja kaitstud. TATi tegevused panustavad „Eesti 2035“ näitajatesse: Eestit turvaliseks riigiks pidavate elanike osakaal, usaldus riigi institutsioonide vastu, hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik ja ligipääsetavuse näitaja. Projektide elluviija vastutab, et projektide tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“ toodud arenguvajadusi.

1.1.3. TAT panustab „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“3 alaeesmärgi „Kindel sisejulgeolek“ olulisse tegevussuunda „Piirihaldus“ ning on kooskõlas strateegilise dokumendiga „Riigikaitse arengukava 2022–2031“4 peatükis 7 „Sisekaitse“ toodud olulise arendustegevusega „Arendame piiritaristut, sealhulgas seire- ja vaatlusvõimet“. (muudetud siseministri 24.11.2025 kk nr 1-3/81)

1.1.4. TATi ettevalmistamisel on arvesse võetud BMVI kasutamiseks tehtud Euroopa Komisjoni soovitusi Eestile.

2. Toetatavad projektid
2.1. Meetmest toetatakse projekte, mis:
• aitavad kaasa BMVI poliitikaeesmärgi ning BMVI määruse artikkel 3 punktis 2 a) toodud. erieesmärgi täitmisesse;
• panustavad punktis 1.1.2 nimetatud Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidesse ja näitajatesse; (muudetud siseministri 02.05.2024 kk nr 1-3/37.)
• on kooskõlas BMVI seirekomitee kinnitatud üldiste valikukriteeriumidega, sh on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (edaspidi ELi ühissätete määrus)5 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid ning lähtuvad põhiõiguste hartast ning arvestavad võrdsete võimaluste põhimõttega, sh välditakse diskmineerimist ja tagatakse ligipääsetavus;
• on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/8526 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile;
• on vastavuses BMVI rakenduskava horisontaalsete tingimustega.

2.2. TATi projektide mõju ja ulatus on üleriigiline.

2.3. TATi eesmärgid saavutatakse alljärgnevate toetatavate projektide elluviimise tulemusel:

2.3.1. PIIRIKONTROLLISEADMETE UUENDAMINE (sekkumise kood: 001 Piirikontrollid)
2.3.1.1. Projekti eesmärk ja sisu: olemasoleva piirikontrolli tehnika uuendamine ja kaasajastamine ning EESi7 toimivuse tagamine eesmärgiga võtta kasutusele uusim tehnoloogia. Projekti raames hangitakse piirikontrolli läbiviimiseks ja EESi kasutamiseks vajalikke seadmeid koos litsentside ja tootetoega. (muudetud siseministri 02.05.2024 nr 1-3/37)
2.3.1.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2029
2.3.1.3. Projekti sihtrühm: Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) teenistujad

2.3.2. DROONIDE SOETAMINE (sekkumise kood: 002 Piirivalve – õhuvarustus)
2.3.2.1. Projekti eesmärk ja sisu: õhuvaatluse võimekuse suurendamine piiri valves. Projekti raames soetatakse välispiiri valvamiseks droonid.
2.3.2.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2024
2.3.2.3. Projekti sihtrühm: PPA teenistujad

2.3.3. MAISMAAVARUSTUSE SOETAMINE JA PAIGALDAMINE PIIRILÕIKUDELE 1–3, 7 JA 8 (sekkumise kood: 003 Piirivalve – maismaavarustus)
2.3.3.1. Projekti eesmärk ja sisu: Seiretehnika soetamise ja paigaldamisega tekib PPA-l parem ülevaade piirilõikudel 1–3, 7 ja 8 toimuvast. Projekti raames ostetakse ja paigaldatakse ida- ja kagupiiri lõikudele 1–3, 7 ja 8 kaasaaegsed seadmed, mille tõttu piirivalvamise taktika riigipiiril muutub enam tehniliseks, väheneb planeeritud patrulltegevus vahetult piiril ning suudetakse ennetada, avastada ja tõkestada optimaalse ressursiga piiriülest kuritegevust.
2.3.3.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2027 (muudetud siseministri 24.11.2025 kk nr 1-3/81)
2.3.3.3. Projekti sihtrühm: PPA teenistujad

2.3.4. MAISMAAVARUSTUSE SOETAMINE JA PAIGALDAMINE PIIRLÕIKUDELE 4‑6 (sekkumise kood: 003 Piirivalve – maismaavarustus)
2.3.4.1. Projekti eesmärk ja sisu: Seiretehnika soetamise ja paigaldamisega tekib PPA-l parem ülevaade piirilõikudel 4–6 toimuvast. Kagupiiri lõikudele 4–6 ostetakse ja paigaldatakse kaasaaegsed seadmed, mille tõttu piirivalvamise taktika riigipiiril muutub enam tehniliseks, väheneb planeeritud patrulltegevus vahetult piiril ning suudetakse ennetada, avastada ja tõkestada optimaalse ressursiga piiriülest kuritegevust.
2.3.4.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2024–31.12.2028 (muudetud siseministri 14.11.2024 kk nr 1-3/123 ja 24.11.2025 kk nr 1-3/81)
2.3.4.3. Projekti sihtrühm: PPA teenistujad

2.3.5. LUHAMAA JUHTIMISKESKUSE PROJEKTEERIMINE JA EKSPERTIIS (Sekkumise kood: 006 Piirivalve – muud meetmed) (muudetud siseministri 02.05.2024 kk nr 1-3/37)
2.3.5.1. Projekti eesmärk ja sisu: Luhamaa juhtimiskeskuse kaasajastamise tulemusel on võimalik jälgida piirilõikudele paigaldatud seirekaamerate abil piiriolukorda. Projekti raames tellitakse Luhamaa juhtimiskeskuse projekteerimine ja ekspertiis. Projekteerimine sisaldab autori järelevalve teostamist ehitusperioodi käigus. Hanke viib läbi Riigi Kinnisvara AS, kuid maksja on PPA. (muudetud siseministri 02.05.2024 kk nr 1-3/37 ja 23.08.2024 kk nr 1-3/111 )
2.3.5.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2026 (muudetud siseministri 02.05.2024 nr 1-3/37)
2.3.5.3. Projekti sihtrühm: PPA

2.3.6. PIIRVALVE ja -KONTROLLI MAISMAASÕIDUKID (Sekkumise kood: 003 Piirivalve – maimaavarustus)
2.3.6.1. Projekti eesmärk ja sisu: Piiripatrullide reageerimisvõimekus on tagatud. Projekti raames ostetakse ja ehitatakse vajadustele vastavaks ümber piiripatrulli bussid.
2.3.6.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2025
2.3.6.3. Projekti sihtrühm: PPA piiripatrull

2.3.7. TEGEVUSTOETUS: SEIRETEHNIKUTE VÄRBAMINE JA KOOLITAMINE (Sekkumise kood: 026 Tegevustoetus – integreeritud piirihaldus)
2.3.7.1. Projekti eesmärk ja sisu: Seiretehnikute toel on tagatud piirilõikudes 1–8 ja Narva jõe seirepositsioonide töö. Projekti raames värvatakse ja koolitatakse 6 seiretehnikut, kelle ülesandeks on vastutada uute seirepositsioonide töötamise eest. Projektis kaetakse tööjõu, koolitamise ja töökoha loomise kulud.
2.3.7.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–30.06.2027
2.3.7.3. Projekti sihtrühm: Värvatud PPA seiretehnikud

2.3.8. TEGEVUSTOETUS: SEIRETEHNIKA ÜLALPIDAMINE JA HOOLDAMINE VÄLISPIIRIL (Sekkumise kood: 026 Tegevustoetus – integreeritud piirihaldus)
2.3.8.1. Projekti eesmärk ja sisu: ELi välispiir on kaitstud seiretehnika toimepidevuse ja elukaare tagamise toel. Tegevustoetusest kaetakse piiri seiretehnika elukaare, ülalpidamise ja hooldusega seotud kulud, sh litsentside tasud, serveriruumide rent, sidekulud jne
2.3.8.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2029
2.3.8.3. Projekti sihtrühm: PPA

2.3.9. TEGEVUSTOETUS: AUTOMATISEERITUD PIIRIÜLETUSE TOIMIVUSE TAGAMINE PIIRIPUNKTIDES (Sekkumise kood 026: Tegevustoetus – integreeritud piirihaldus)
2.3.9.1. Projekti eesmärk ja sisu: Automaatse piirikontrolli süsteemi kasutamise abil on Schengeni alale saabuvate ja alalt lahkuvate reisijate voog sujuv ja piiriületus kiirem. Projektist kaetakse piiripunktide ABC-väravate rentimise ja töös hoidmisega seotud kulud. (muudetud siseministri 02.05.2024 kk nr 1-3/37 ja 24.11.2025 kk nr 1-3/81)
2.3.9.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2029
2.3.9.3. Projekti sihtrühm: PPA

2.3.10. VÕMMORSKI JA MAADE VAHETAMISEGA SEOTUD PIIRILÕIKUDE PROJEKTEERIMINE JA EKSPERTIIS (Sekkumise kood 006: Piirivalve – muud meetmed) (muudetud siseministri 14.11.2024 kk nr 1-3/123)
2.3.10.1. Projekti eesmärk ja sisu: Projekti raames tellitakse Võmmorski ja vahetatavate maade piirilõikude projekteerimine ja ekspertiis. Projekti tulemused võetakse aluseks piirilõikude ehitustöödele, et ühendada seni välja ehitamata piirilõigud. Ehitustöid rahastatakse riigieelarvest. (muudetud siseministri 14.11.2024 kk nr 1-3/123)
2.3.10.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.04.2024–30.06.2026 (muudetud siseministri 14.11.2024 kk nr 1-3/123)
2.3.10.3. Projekti sihtrühm: PPA (muudetud siseministri 02.05.2024 kk nr 1-3/37 ja 23.08.2024 kk nr 1-3/111)

2.3.11. NARVA JÕE SEIRE JA JUHTIMISKESKUSE TEHNIKA SOETUS (sekkumise kood: 003 Piirivalve – maismaa varustus)
2.3.11.1. Projekti eesmärk ja sisu: Seire- ja juhtimiskeskuse tehnika soetamise ja paigaldamisega tekib PPA-l parem ülevaade Narva jõel toimuvast. Projekti käigus soetatakse ja paigaldatakse kaasaegsed seirekaamerad, sensorid, võrguseadmed jm ning juhtimiskeskuse operaatorite juhtimissüsteem.
2.3.11.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.08.2024–30.06.2026 31.12.2026 (muudetud siseministri …..2026 kk nr 1.3/…)
2.3.11.3. Projekti sihtrühm: PPA
(muudetud siseministri 14.11.2024 kk nr 1-3/123)

2.3.12. MAISMAAVARUSTUSE SOETAMINE JA PAIGALDAMINE PIIRILÕIKUDELE 9–11 (sekkumise kood 003 Piirivalve – maismaavarustus)
2.3.12.1. Projekti eesmärk ja sisu: Seiretehnika soetamise ja paigaldamisega tekib PPA-l parem ülevaade piirilõikudel 9–11 toimuvast. Projekti raames ostetakse ja paigaldatakse lõikudele 9–11 kaasaaegsed seadmed, mille tõttu piirivalvamise taktika riigipiiril muutub enam tehniliseks, väheneb planeeritud patrulltegevus vahetult piiril ning suudetakse ennetada, avastada ja tõkestada optimaalse ressursiga piiriülest kuritegevust.
2.3.12.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2026–31.12.2028.
2.3.12.3. Projekti sihtrühm: PPA
(muudetud siseministri 24.11.2025 kk nr 1-3/81)
3. Riigiabi
Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi.

4. Eelarve ja tulemused8
4.1. TAT eelarve on 36 989 485,69 eurot. Eelarve koosneb BMVI toetusest (75%) ja riiklikust kaasfinantseeringust (25%). Omafinantseeringut ei ole ette nähtud. Eelarve sisaldab käibemaksu. (muudetud siseministri 24.11.2025 kk nr 1-3/81)
4.2. Punktis 2 nimetatud tegevuste tulemusena toetab Eesti Euroopa piiri- ja rannikuvalvet välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel.
4.3. Eelarve jagunemine ning tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on toodud allolevas tabelis. Kõikide näitajate algtase on 0.

(muudetud siseministri 02.05.2024 kk nr 1-3/37, 23.08.2024 kk nr 1-3/111, 14.11.2024 kk nr 1-3/123, 24.11.2025 kk nr 1-3/81 ja …2026 kk nr 1-3/…)

5. Korraldusasutus, rakendusasutus ja rakendusüksus
5.1. Korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab Siseministeerium (edaspidi SiM). Ülesandeid ei delegeerita.

5.2. SiM sisestab elluviija edastatud teabe alusel käesolevas TATis sätestatud projektide info struktuuritoetuste registrisse ja avab projekti.

6. Kulude abikõlblikkus
6.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus)9 §-dest 15–17 ja 21.

6.2. Tegevustoetusena elluviidavate projektide abikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb lisaks ühendmäärusele lähtuda BMVI määruse lisa VII lõikes a sätestatust.

6.3. Otsesed kulud
6.3.1. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, muu hulgas:
6.3.2. personalikulu (sh projekti juhtimisega seotud tööjõukulu). Projekti juhtimisega seotud tööjõukulu võib moodustada kuni 10% projekti eelarvest;
6.3.3. koolituskulu (sh ruumirent, koolitusmaterjalid, koolitajate töötasu, toitlustus);
6.3.4. lähetuskulu (sh transport, majutus, reisikindlustus, päevaraha);
6.3.5. avalikustamiskulu (sh vajalike märgistuste kulu, toitlustuskulu, ruumi ja seadmete rent avalikustamise ürituste korraldamiseks);
6.3.6. välispiiri kontrolli ja -valve seadmete, varustuse ja süsteemide soetus-, paigaldamis- ning ülalpidamiskulu (sh rendikulu, tootetugi ja litsentsid).
6.3.7. välispiiri kontrolli ja -valve taristu renoveerimis- ja hoolduskulu

6.4. BMVI toel arendatavate seadmete ostumenetluste algatamisel on kohustus järgida määruse (EL) 2019/1896 (edaspidi Euroopa ranniku- ja piirivalve määrus)10 artiklite 16 ja 64 kohaselt kehtestatud standardeid.

6.5. Elluviija peab tagama seadmete, varustuse, taristu ja süsteemide sihtotstarbelise kasutamise pärast üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist:
• IKT-seadmed ja süsteemid vähemalt kolm aastat;
• muud seadmed ja varustus vähemalt viis aastat;
• suured sõidukid ja taristuinvesteeringud (nt hoonete ehitus ja suuremahuline renoveerimine, laeva, helikopteri ja lennuki ost) vähemalt 10 aastat.
6.5.1. Piirivalve ja -kontrolli teenuse katkematu tagamise eesmärgil soetatud varu seadmed ei pea olema kasutuses punktis 6.5. nimetatud ajal, kuid neid ei tohi samal ajal kasutada muul eesmärgil. (muudetud siseministri 02.05.2024 kk nr 1-3/37)

6.6. Soetatud varustust on lubatud kasutada aastas 30% ulatuses tollikontrolliks, mereoperatsioonidel ning Varjupaiga-, Rände ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi eesmärkide täitmiseks. Ristkasutust tuleb kirjeldada tegevusaruandes ja tõendada.

6.7. Elluviija registreerib suuremahulise piirihalduse operatiivvarustuse viie tööpäeva jooksul pärast vastuvõtmist Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tehniliste seadmete reservis, et teha see kättesaadavaks kooskõlas Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruse artikli 64 lõikega 9.

6.8. Kaudsed kulud
6.8.1. TATi alusel jagatava toetuse puhul hüvitatakse kaudseid kulusid ainult ühtse määra alusel, mis on kuni 7% tegevuste abikõlblikest otsestest kuludest. Iga projekti täpne kaudsete kulude määr sätestatakse punktis 4.3;
6.8.2. Tegevustoetusena jagatava toetuse puhul on kaudsed kulud keelatud. Kooskõlas ühendmääruse § 1 lõikega 2 ning BMVI määruse lisa VII punktiga a) on tegevustoetusena antava toetuse puhul ühendmääruse § 21 mõistes kaudsed kulud lubatud otsese kuluna; (muudetud 24.11.2025 kk nr 1-3/81)
6.8.3. Kaudseid kulusid ei pea tõendama;

6.9. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse § 17 sätestatud kulud.

7. Toetuse maksmise tingimused ja kord
7.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele.

7.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 6.8.1 kohaselt.

7.3. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama SiMle:
7.3.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti elluviija kuludest;
7.3.2. asutuse riigihangete korra või selle asutuse riigihangete korra, kes elluviija nimel hankeid korraldab;
7.3.3. edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia.
7.3.4. Punktides 7.3.1–7.3.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varem SiM välisvahendite osakonnale nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne projekti rakendamist muudetud. Elluviija esitab SiMile sellekohase kirjaliku kinnituse.

7.4. Elluviija esitab SiMile e-toetuste keskkonna kaudu maksetaotluse vähemalt kord poolaastas, kuid mitte tihedamini kui kord kvartalis projekti elluviimise algusajast arvates. Tihedam esitamine on lubatud SiMi eelneval kirjalikul nõusolekul.“. (muudetud siseministri 23.08.2024 kk nr 1-3/111).

7.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. Kui makse tõendamise aluseks olevates dokumentides on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib SiM pikendada nimetatud tähtaega puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teavitades sellest elluviijat. (muudetud siseministri 02.05.2024 kk nr 1-3/37).

7.6. SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. SiM võib toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide tõendamise menetluse osaliselt või täielikult peatada või peatada edasiste maksete menetlemise, kui maksetaotluse esitamisele eelnevad toetuse kasutamisega seotud kohustused on täitmata, sh aruanne esitamata ning SiMi poolt kinnitamata ja kui kulude kontrollimise valimisse kuuluvad tõendavad dokumendid on esitamata. (muudetud siseministri 02.05.2024 kk nr 1-3/37).

7.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning SiMi kontrollitud lõpparuande kinnitamist.

8. Elluviija õigused ja kohustused
8.1. Elluviijale kohalduvad kõik perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027)11 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused.

8.2. Elluviija peab täitma lisaks TATis sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 kehtestatud kohustusi. (muudetud siseministri 24.11.2025 kk nr 1-3/81)

8.3. Ühendmääruse § 11 lõikes 13 toodud nõude täitmisel on lubatud erisused, kui ELi või riikliku õiguse kohaselt ei ole informatsiooni avaldamine lubatud julgeoleku, avaliku korra, kriminaaluurimiste või isikuandmete kaitsega seotud põhjustel kooskõlas määrusega (EL) 2016/67912.

8.4. Ühtlasi on elluviija kohustatud:
8.4.1. esitama SiMile 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest SiMi väljatöötatud vormidel:
8.4.1.1. projekti kirjelduse
8.4.1.2. projekti eelarve jagunemise alategevuste ja aastate kaupa. Elluviijal on õigus muuta tegevuskava ja eelarveridade vahelist jaotust üldjuhul kuni kaks korda aastas (taotlus esitada SiMile 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks). Tegevuskava ja eelarve muutmist ei ole vaja taotleda järgmistel juhtudel:
• eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast;
• eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes;
• täpsustub detailne kirjeldus.

8.4.2. rakendama projekti vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele;
8.4.3. esitama TATi kinnitamisest alates projekti maksete prognoosi iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks SiMi väljatöötatud vormil;
8.4.4. teavitama SiMi, kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest;
8.4.5. teavitama SiMi ürituse (sh koolituse, seminari, konverentsi, infopäeva, õppevisiidi) toimumisest e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt 14 kalendripäeva enne ürituse toimumist;
8.4.6. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolitustel osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuste keskkonnas hiljemalt vahe- ja lõpparuande esitamise ajaks. (muudetud siseministri 02.05.2024 kk nr 1-3/37 ja 24.11.2025 kk nr 1-3/81)
8.4.7. viivitamatult teavitama SiMi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis:
8.4.7.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid;
8.4.7.2. TATi muutmise vajalikkusest;
8.4.7.3. projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse saavutamist;
8.4.8. säilitatama dokumente vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 18 ja ELi ühissätete määruse artikli 82 lõikele 1 viis aastat toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi reeglitest tuleneb teisiti;
8.4.9. andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse või hindamisse.
8.4.10. (kustutatud siseministri 02.05.2024 kk nr 1-3/37)

9. Aruandlus
9.1. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande SiMi väljatöötatud vormil e-toetuste keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 31. mai seisuga projekti elluviimise algusajast arvates. Kui projekti alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.

9.2. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuste keskkonna kaudu 45 kalendripäeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Projektide kohta, mis lõppevad 31.12.2029, tuleb esitada lõpparuanne hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti lõppu. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 kalendripäeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates. (muudetud siseministri 24.11.2025 kk nr 1-3/81)

9.3. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne.

9.4. Projekti vahe- ja lõpparuandes (edaspidi projekti aruanne) kajastatakse info vastavalt e-toetuste keskkonna aruande andmeväljades nõutule. Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi. (muudetud siseministri 02.05.2024 kk nr 1-3/37)

9.5. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab projekti aruande tähtaegset esitamist, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist.

9.6. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul projekti aruande laekumisest, kas aruanne on nõuetekohaselt täidetud ja annab ülevaate tehtud tegevustest.

9.7. Kui projekti aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM projekti aruande.

9.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale maksimaalselt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab projekti aruande kümne tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. (muudetud siseministri 24.11.2025 kk nr 1-3/81)

9.9. Tegevuste puhul, mis sisaldavad koolitusi, mis toimuvad vähem kui kolm kuud enne projekti lõppu, esitab elluviija e-toetuste keskkonnas järelaruande.

9.10. SiMil on õigus küsida tegevuse elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemuste kohta.

10. TATi muutmine
10.1. SiMil on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda või elluviija algatusel.

10.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TATi muutmise taotlus).

10.3. SiM vaatab TATi muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu TATi muutmise taotluse kohta.

10.4. Puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TATi muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.

10.5. Elluviijal on võimalik TATi muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul. SiMi eelneval nõusolekul on TATi muutmist taotleda sagedamini.

10.6. SiM võib TATi muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TATi edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. SiM teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul.

10.7. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada, kui see on põhjendatud ja projektide rahastamise jääk seda võimaldab. (muudetud siseministri 24.11.2025 kk nr 1-3/81)

10.8. TATi muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48.

10.9. Pärast punktis 10.8 nimetatud muudatuste kooskõlastust korraldab SiM TATi muutmise Struktuuritoetuste registris.

11. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord
11.1. Finantskorrektsioone teeb SiM vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37.

11.2. Kui abikõlbmatud kulud jäävad elluviija enda tasuda vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4, väheneb projekti eelarve finantskorrektsiooni võrra.

12. Vaiete lahendamine
SiM otsuse või toimingu vaide/vaidluse menetleja on SiM, määrates vaide/vaidluse lahendajaks teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses otsuseid või toiminguid teinud või nende tegemist nõustanud. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS2021_2027 § 60 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras.

13. Rakendussätted
Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 01.01.2023

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets
siseminister

Lisad:
1. Seletuskiri
2. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht

Lisa 1_Siseministri 14. veebruari 2023. a kaskkirja nr 1-3_29 muutmise eelnou.pdf

Lisa 1

EELNÕU

Siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja

nr 1-3/29 „Piirihalduse ja viisapoliitika

rahastu meetme nr 1.1 „Asjakohase varustuse

uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa

piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel

tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse

rakendamisel“ toetuse andmise tingimused“

muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel, koosõlas siseministri 14. veebruari 2023. a

käskkirja nr 1-3/29 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.1 „Asjakohase varustuse

uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa

Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused“ punktidega 10.1

ja 10.5 ning lähtudes Politsei- ja Piirvalveameti 9. aprilli 2026. a kirjast nr 1.13-2.13/1254- 1

Muudan siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/29 „Piirihalduse ja viisapoliitika

rahastu meetme nr 1.1 „Asjakohase varustuse uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri-

ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“

toetuse andmise tingimused“ (edaspidi käskkiri) alljärgnevalt:

1. Muudan käskkirja punkti 2.3.11.2 ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.3.11.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.08.2024–31.12.2026.“;

2. Muudan käskkirja punktis 4.3 tabelit ja kehtestan selle uues redaktsioonis

2 (15)

Projekt Projekti eelarve

(koos

käibemaksuga),

sh kaudsete

kulude määr

kogu projekti

eelarvest

Näitaja kood ja

nimetus

Näitaja

mõõtühi

k

Sihtta

se

2024

Sihttas

e

2029

Selgitav teave

PIIRIKONT

ROLLI-

SEADMETE

UUENDAMI

NE

3 000 699,95, sh

kaudsed kulud

0,2%

BMVI O.1.1

Piiripunktide

jaoks

ostetud/renditud

seadmete arv

arv 200 1000 Välispiirile ja

piiripunktidesse

soetatud (ostetud ja

renditud) seadmed,

sh e-väravad. Siin ei

raporteerita maa-,

mere- ja

õhutranspordi

vahendeid. Toetuse

saaja peab aruandele

lisama dokumendi,

milles on toodud

raporteeritud

seadmete inventari-

või

registreerimisnumbri

d. Soetatud/renditud

seadmed

raporteeritakse selles

aruandes, mis

järgneb üleandmise-

vastuvõtmise akti

allkirjastamisele.

Projekti jooksul

raporteeritakse ühte

seadet vaid ühe korra

DROONIDE

SOETAMIN

E

191 590,59, sh

kaudsed kulud

3%

BMVI O.1.5

Ostetud

õhusõidukite arv

arv 26 26 Õhusõiduk on mis

tahes mehitatud või

mehitamata sõiduk

piirikontrolli ja-

valve ülesannete

täitmiseks õhus

kooskõlas Schengeni

piirieeskirja ja

EUROSURiga.

Sõiduk peab vastama

olemasolevatele

Frontexi

standarditele.

Toetuse saaja peab

aruandele lisama

dokumendi, kus on

ära toodud

raporteeritud

õhusõidukite

3 (15)

inventari- või

registreerimisnumbri

d või muud

unikaalsed koodid. Õhusõiduk

raporteeritakse

üleandmise-

vastuvõtmise akti

allkirjastamisele

järgnevas aruandes.

BMVI O.1.5.1

Ostetud

õhusõidukite arv,

millest omakorda

ostetud

mehitamata

õhusõidukite arv

arv 26 26 Mehitamata sõiduk

piirikontrolli ja-

valve ülesannete

täitmiseks õhus

kooskõlas Schengeni

piirieeskirja ja

EUROSURiga.

Sõiduk peab vastama

olemasolevatele

Frontexi

standarditele.

Mehitamata

õhusõiduk

raporteeritakse

üleandmise-

vastuvõtmise akti

allkirjastamisele

järgnevas aruandes.

BMVI R.1.14

Euroopa Piiri- ja

Rannikuvalve

Ameti tehniliste

seadmete reservis

registreeritud

seadmete arv.

arv Ei

kohal

du

26 Suuremahulised

seadmed (laevad,

kopterid, lennukid ja

väiksemad seadmed

(autod, droonid,

seiresüsteemid) tuleb

Frontexis arvele

võtta viie päeva

jooksul pärast

seadmete

vastuvõtmist.

Aruandega tuleb

esitada väljavõte

Frontexi registrist.

Statsionaarseid ning

selliseid seadmeid,

mis kaotavad

garantii, kui need

lahti ühendatakse, ei

pea Frontexis

registreerima.

BMVI R.1.15

Euroopa Piiri- ja

Rannikuvalve

arv Ei

kohal

du

26 Iga seadme saatmine

Frontexi

ühisoperatsioonile

4 (15)

Ameti käsutusse

antud seadmete

arv

raporteeritakse

inventari numbri

alusel ühe korra kogu

rakenduskava ellu

viimise jooksul

aruandes, mille

periood on lähim

esimese

ühisoperatsiooni

ajale.

MAISMAAV

ARUSTUSE

SOETAMIN

E JA

PAIGALDA

MINE

PIIRILÕIKU

DELE 4–6

8 115 191,44, sh

kaudsed kulud

0,4%

BMVI O.1.1

Piiripunktide

jaoks

ostetud/renditudse

admete arv

arv 46 86 Välispiirile ja

piiripunktidesse

soetatud (ostetud ja

renditud) seadmed,

sh e-väravad. Siin ei

raporteerita maa-,

mere- ja

õhutranspordi

vahendeid. Toetuse

saaja peab aruandele

lisama dokumendi,

milles on toodud

raporteeritud

seadmete inventari-

või

registreerimisnumbri

d. Soetatud/renditud

seadmed

raporteeritakse selles

aruandes, mis

järgneb üleandmise-

vastuvõtmise akti

allkirjastamisele.

Projekti jooksul

raporteeritakse ühte

seadet vaid ühe

korra.

BMVI R.1.18

Piirihalduse

valdkonnas läbi

viidud Schengeni

hindamiste ja

haavatavuse

hindamiste

tulemusel esitatud

soovituste arv,

mida on arvesse

võetud

arv 0 1 Aruandes peab välja

tooma soovituse

numbri, kuhu projekt

panustab. Soovitust

raporteeritakse

esimeses

vahearuandes, kus

kirjeldatakse

tegevusi, mis on

seotud soovituse

täitmisega.

MAISMAAV

ARUSTUSE

SOETAMIN

E JA

9 163 176,68, sh

kaudsed kulud

0,4%

BMVI O.1.1

Piiripunktide

jaoks

arv 54 155 Välispiirile ja

piiripunktidesse

soetatud (ostetud ja

renditud) seadmed,

5 (15)

PAIGALDA

MINE

PIIRILÕIKU

DELE 1–3, 7

JA 8

ostetud/renditud

seadmete arv

sh e-väravad. Siin ei

raporteerita maa-,

mere- ja

õhutranspordi

vahendeid. Toetuse

saaja peab aruandele

lisama dokumendi,

milles on toodud

raporteeritud

seadmete inventari-

või

registreerimisnumbri

d. Soetatud/renditud

seadmed

raporteeritakse selles

aruandes, mis

järgneb üleandmise-

vastuvõtmise akti

allkirjastamisele.

Projekti jooksul

raporteeritakse ühte

seadet vaid ühe

korra.

BMVI R.1.18

Piirihalduse

valdkonnas läbi

viidud Schengeni

hindamiste ja

haavatavuse

hindamiste

tulemusel esitatud

soovituste arv,

mida on arvesse

võetud

arv 0 1 Aruandes peab välja

tooma soovituse

numbri, kuhu projekt

panustab. Soovitus

raporteeritakse

esimeses

vahearuandes, kus

kirjeldatakse

tegevusi, mis on

seotud soovituse

täitmisega.

LUHAMAA

JUHTIMISK

ESKUSE

PROJEKTEE

RIMINE JA

EKSPERTIIS

292 259,38, sh

kaudsed kulud

0,4%

BMVI O.1.4

Ehitatud/ajakohas

tatud

piiripunktirajatist

e arv

arv 0 1 Piiripunkti rajatisena

loetakse taristut või

seadmeid, mida

muud näitajad ei

hõlma. Taristu on nt

hooned või

parkimisalad.

Seadmed on mis

tahes materiaalne

vara, millel on

inventarinumber.

Ajakohastamine

tähendab jõudluse

või muude

atribuutide

parandamist.

Seadmete

uuendamine

6 (15)

esitatakse selle

näitaja all. Kui

projekt hõlmab

mitme hoone

ehitamist/täiendamis

t, raporteeritakse iga

hoone eraldi ja vaid

korra projekti

jooksul.

Varustuse ost ja rent

raporteeritakse

indikaatori

"Piiriületuspunktides

se ostetud varustuse

arv" all. "Ehitatud ja

ajakohastatud" ei

hõlma hooldustöid

ega infrastruktuuri

remonttöid, mis on

kajastatud näitaja

„Hooldatud/remondi

tud infrastruktuuri

arv” all.

PIIRVALVE

ja

- KONTROL

LI

MAISMAA-

SÕIDUKID

999 900,00 sh

kaudsed kulud

0%

BMVI O.1.7

Ostetud

maismaatranspord

ivahendite arv

arv 0 13 Maismaatranspordi

vahend on mis tahes

mehitatud või

mehitamata sõiduk

piirikontrolli ja-

valve ülesannete

täitmiseks maismaal

kooskõlas Schengeni

piirieeskirja ja

EUROSURiga.

Sõiduk peab vastama

olemasolevatele

Frontexi

standarditele. Selle

näitaja all

raporteeritakse ka

renditud sõidukid.

Toetuse saaja peab

aruandele lisama

dokumendi, kus on

ära toodud

raporteeritud

maismaasõidukite

inventari- või

registreerimisnumbri

d või WIN-koodid.. Sõiduk

raporteeritakse

üleandmise-

7 (15)

vastuvõtmise akti

allkirjastamisele

järgnevas aruandes.

BMVI R.1.14

Euroopa Piiri- ja

Rannikuvalve

Ameti tehniliste

seadmete reservis

registreeritud

seadmete arv

arv Ei

kohal

du

13 Suuremahulised

seadmed (laevad,

kopterid, lennukid ja

väiksemad seadmed

(autod, droonid,

seiresüsteemid) tuleb

arvele võtta

Frontexis viie päeva

jooksul pärast

seadmete

vastuvõtmist.

Aruandega tuleb

esitada väljavõte

Frontexi registrist.

Statsionaarseid ning

selliseid seadmeid,

mis kaotavad

garantii, kui need

lahti ühendatakse, ei

pea Frontexis

registreerima.

BMVI R.1.15

Euroopa Piiri- ja

Rannikuvalve

Ameti käsutusse

antud seadmete

arv.

arv Ei

kohal

du

13 Iga seadme saatmine

Frontexi

ühisoperatsioonile

raporteeritakse

inventari numbri

alusel ühe korra kogu

rakenduskava ellu

viimise jooksul

aruandes, mille

periood on lähim

esimese

ühisoperatsiooni

ajale .

TEGEVUST

OETUS:

SEIRETEHN

IKUTE

VÄRBAMIN

E JA

KOOLITAM

INE

1 170 629,02,

kaudsed kulud

on abikõlbmatud

BMVI O.1.8

Toetatud osalejate

arv

arv 2 4 Osaleja on

integreeritud

piirihalduse

elluviimisse

panustav isik

füüsiline isik, kes

saab projekti

tegevustest otsest

kasu, ilma et ta

vastutaks tegevuste

algatamise või

elluviimise eest.

Selle mõõdiku all ei

loeta projektijuhte,

raamatupidajaid jm

8 (15)

administratiivülesan

deid täitvaid isikuid.

Osalejate toetus

hõlmab, kuid ei

piirdu:

• töötasu saaja,

• lähetusel

käija,

• koolitusel

osaleja.

Toetus tähendab

igasugust toetust

osalejatele, mida

muud näitajad ei

hõlma.

Tegevuse alguses

kannab toetuse saaja

osalejate andmed

sündmuste

infosüsteemi või

palub osalejatel end

registreerida RTIPis

ja ekspordib sealt

osalejate info

sündmuste

infosüsteemi.

Koguda tuleb osaleja

nimi, isikukood, e-

posti aadress.

Aruandega esitatakse

isikustamata

agregeeritud info. Iga

osalejat loetakse üks

kord projekti jooksul

ka siis, kui sama

osaleja osaleb

mitmes projekti

tegevuses. .

Üritustel/koolitustel

peab koguma

osalejatelt allkirjad.

Osaleja

raporteeritakse

aruandes siis, kui ta

osaleb projekti

esimesel üritusel,

koolitusel.

BMVI O.1.8.1

Toetatud osalejate

arv, millest

omakorda

arv 2 4 Toetuse saaja kannab

koolituste alguses

osalejate info

sündmuste

infosüsteemi või

9 (15)

koolitustegevuses

osalejate arv

palub osalejatel end

registreerida RTIPis

ja ekspordib sealt

osalejate info

sündmuste

infosüsteemi. Koguda tuleb osaleja

nimi, isikukood, e-

posti aadress.

Aruandega esitatakse

isikustamata

agregeeritud info.

Kui sama isik osaleb

sama projekti raames

mitmel koolitusel,

raporteeritakse ta ühe

isikuna. Üritustel/koolitustel

peab koguma

osalejatelt allkirjad.

Osaleja

raporteeritakse

aruandes siis, kui ta

osaleb esimesel

projekti koolitusel.

BMVI R.1.19

Nende osalejate

arv, kes teatavad

kolm kuud pärast

koolitust, et nad

kasutavad

koolituse käigus

omandatud oskusi

ja

pädevust.

arv Ei

kohal

du

4 Toetuse saaja esitab

mõõdiku 4 kuud

pärast projekti lõppu

järelaruandes.

• Toetuse saaja

küsib kolm kuud

pärast iga koolituse

lõppu koolituse

lõpetanutelt

tagasiside (kas on

kasutanud saadud

teadmisi ja oskusi?).

• Projekti lõpus

arvutab iga osaleja

tagasiside alusel

osaleja üldtulemuse:

a) kui üle 50%

juhtudel on selle

osaleja vastus jaatav,

arvestatakse, et

osaleja on kasutanud

saadud oskusi;

b) kui üldtulemus on

50 „jah“ /50 „ei“ (nt

kaks positiivset ja

kaks negatiivset

vastust), läheb

10 (15)

arvesse registreeritud

viimane tulemus;

c) kui üle 50%

juhtudel on osaleja

vastus eitav, osalejat

selle mõõdiku all ei

raporteerita;

d) Kui osaleja osaleb

projekti raames

mitmel koolitusel,

kuid osadel juhtudel

jätab antud näitaja

küsimusele

vastamata, siis

võetakse arvesse

tema poolt

küsimusele vastatud

keskmine tulemus (st

keskmise vastuse

arvestamisel ei võeta

arvesse neid juhte,

kui osaleja ei

vastanud). Nt kui

inimene osaleb

projekti raames viiel

koolitusel, kuid

vastab näitaja

küsimusele vaid

kolmel korral ja

ülejäänud kahel

korral ei vasta üldse,

siis tema puhul

võetakse arvesse

kolme vastuse

keskmine).

TEGEVUST

OETUS:

SEIRETEHN

IKA

ÜLALPIDA

MINE JA

HOOLDAMI

NE

VÄLISPIIRI

L

5 031 488,25,

kaudsed kulud

on abikõlbmatud

BMVI O.1.2

Hooldatud/parand

atud taristuosade

arv

arv 1 1 Taristu on püsiv

materiaalne vara, mis

on:

• liikumatu,

• tavalistes

kasutustingimustes,

sh mõistliku

hoolduse korral, on

selle kasutusiga

piiramatu,

• kasutamisel säilitab

see oma esialgse kuju

ja välimuse.

Hooldus ja remont

hõlmab nii taristu

töökorras hoidmiseks

tehtavaid töid (nt

11 (15)

värvimine, torustiku

remont) kui ka palju

raha nõudvat

kapitaalremonti ja

vara eluea

pikendamist.

Indikaatori all

raporteeritakse ida-

ja kagupiiri

seiresüsteemi

(antennid, kaamerad,

radarid, mastid,

toitekaablid jne)

hooldus ja remont

ning välispiiri

kontrolljoone

korrashoid ühe

taristuosana ja vaid

esimeses

vahearuandes, et

vältida mitmekordset

arvestust.

TEGEVUST

OETUS:

AUTOMATI

SEERITUD

PIIRIÜLETU

SE

TOIMIVUSE

TAGAMINE

PIIRIPUNKT

IDES

4 940 897,

kaudsed kulud

on abikõlbmatud

BMVI O.1.1

Piiripunktide

jaoks

ostetud/renditud

seadmete arv

arv 18 20 Välispiirile ja

piiripunktidesse

soetatud (ostetud ja

renditud) seadmed,

sh e-väravad. Siin ei

raporteerita maa-,

mere- ja

õhutranspordi

vahendeid. Toetuse

saaja peab aruandele

lisama dokumendi,

milles on toodud

raporteeritud

seadmete inventari-

või

registreerimisnumbri

d. Soetatud/renditud

seadmed

raporteeritakse selles

aruandes, mis

järgneb üleandmise-

vastuvõtmise akti

allkirjastamisele.

Projekti jooksul

raporteeritakse ühte

seadet vaid ühe

korra.

BMVI O1.1.1

Piiripunktide

jaoks ostetud

arv 18 20 Automaatse

piirikontrolli

süsteemide/

12 (15)

seadmete arv,

millest omakorda

ostetud

automaatse

piirikontrolli

süsteemide/isetee

nindussüsteemide

/e-väravate arv.

iseteenindussüsteemi

de/ e-väravate all

raporteeritakse

ostetud/renditud

ABC-väravad.

Toetuse saaja peab

aruandele lisama

dokumendi, milles

on toodud

raporteeritud

väravate inventari

numbrid.

Soetatud/renditud

seadmed

raporteeritakse selles

aruandes, mis

järgneb üleandmise-

vastuvõtmise akti

allkirjastamisele.

Projekti jooksul

raporteeritakse ühte

seadet vaid ühe

korra.

BMVI R.1.17

Automaatse

piirikontrolli

süsteemide ja e-

väravate kaudu

toimunud

piiriületuste arv

arv Ei

kohal

du

2 200 0

00

E-väravate kaudu

piiriületajate arv

esitatakse

aruandlusperioodi

kohta ja hõlmab

kõiki välispiiril

kasutusel olevate e-

väravate statistikat. Korraldusasutus

küsib näitaja täitmise

info kaks korda

aastas PPA

analüüsitalituselt.

BMVI R.1.18

Piirihalduse

valdkonnas läbi

viidud Schengeni

hindamiste ja

haavatavuse

hindamiste

tulemusel esitatud

soovituste arv,

mida on arvesse

võetud.

arv Ei

kohal

du

2 Aruandes peab välja

tooma selle soovituse

numbri, kuhu projekt

panustab. Soovitus

raporteeritakse

esimeses

vahearuandes, kus

kirjeldatakse

tegevusi, mmis on

seotud soovituse

täitmisega.

13 (15)

VÕMMORS

KI JA

MAADE

VAHETATA

MISEGA

SOETUD

PIIRILÕIKU

DE

PROJEKTEE

RIMINE JA

EKSPERTIIS

240 683, sh

kaudsed kulud

0,4 %

BMVI O.1.4

Ehitatud/ajakohas

tatud

piiripunktirajatist

e arv

arv 0 1 Piiripunkti rajatisena

loetakse taristut või

seadmeid, mida

muud näitajad ei

hõlma. Taristu on nt

hooned või

parkimisalad.

Seadmed on mis

tahes materiaalne

vara, millel on

inventarinumber.

Ajakohastamine

tähendab jõudluse

või muude

atribuutide

parandamist.

Seadmete

uuendamine

esitatakse selle

näitaja all. Kui

projekt hõlmab

mitme hoone

ehitamist/täiendamis

t, raporteeritakse iga

hoone eraldi ja vaid

korra projekti

jooksul.

Varustuse ost ja rent

raporteeritakse

indikaatori

"Piiriületuspunktides

se ostetud varustuse

arv" all.

"Ehitatud ja

ajakohastatud" ei

hõlma hooldustöid

ega infrastruktuuri

remonttöid, mis on

kajastatud näitaja

„Hooldatud/remondi

tud infrastruktuuri

arv” all.

NARVA JÕE

SEIRE JA

JUHTIMISK

ESKUSE

TEHNIKA

SOETUS

604 580,59, sh

kaudsed kulud

0,4%

BMVI O.1.1

Piiripunktide

jaoks

ostetud/renditud

seadmete arv

arv 0 59 Välispiirile ja

piiripunktidesse

soetatud (ostetud ja

renditud) seadmed,

sh e-väravad. Siin ei

raporteerita maa-,

mere- ja

õhutranspordi

vahendeid. Toetuse

saaja peab aruandele

14 (15)

lisama dokumendi,

milles on toodud

raporteeritud

seadmete inventari-

või

registreerimisnumbri

d. Soetatud/renditud

seadmed

raporteeritakse selles

aruandes, mis

järgneb üleandmise-

vastuvõtmise akti

allkirjastamisele.

Projekti jooksul

raporteeritakse ühte

seadet vaid ühe

korra.

Maismaavaru

stuse

soetamine ja

paigaldamine

piirilõikudele

9-11

3 238 389,79, sh

kaudsed kulud

0,4%

BMVI O.1.1

Piiripunktide

jaoks

ostetud/renditud

seadmete arv

arv 0 21 Välispiirile ja

piiripunktidesse

soetatud (ostetud ja

renditud) seadmed,

sh e-väravad. Siin ei

raporteerita maa-,

mere- ja

õhutranspordi

vahendeid. Toetuse

saaja peab aruandele

lisama dokumendi,

milles on toodud

raporteeritud

seadmete inventari-

või

registreerimisnumbri

d. Soetatud/renditud

seadmed

raporteeritakse selles

aruandes, mis

järgneb üleandmise-

vastuvõtmise akti

allkirjastamisele.

Projekti jooksul

raporteeritakse ühte

seadet vaid ühe

korra.

BMVI R.1.18

Piirihalduse

valdkonnas läbi

viidud Schengeni

hindamiste ja

haavatavuse

hindamiste

tulemusel esitatud

arv 0 1 Aruandes peab välja

tooma soovituse

numbri, kuhu projekt

panustab. Soovitus

raporteeritakse

esimeses

vahearuandes, kus

kirjeldatakse

15 (15)

3. Asendan käskkirja lisa 2 „Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga

arvestamise kontroll-leht“ käesoleva käskkirja lisaga (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisad:

1. Seletuskiri

2. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-

leht

soovituste arv,

mida on arvesse

võetud.

tegevusi, ms on

seotud soovituse

täitmisega.

KOKKU 36 989 485,69

Lisa 2_Siseministri 14. veebruari 2023. a kaskkirja nr 1-3_29 muutmise eelnou seletuskiri.pdf

Lisa 2

Seletuskiri

I Sissejuhatus

Käskkirjaga muudetakse viiendat korda siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirjaga

nr 1-3/29 kinnitatud piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.1 „Asjakohase varustuse

uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa

Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimusi (edaspidi TAT).

Eelnõuga lisatakse käskkirja välispiiri valvamise parandamiseks täiendavad tegevused.

Eelnõule kehtib kõik algse käskkirja seletuskirjas ja käskkirja muudatuste seletuskirjas

nimetatu. Tegevuste eelarvetega seonduv teave on leitav rahastamiskavas, TAT käskkirjas ja

seletuskirjades.

Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi (edaspidi SiM) nõunik Aivi Kuivonen

([email protected]) koostöös asjaomaste partneritega.

II Käskkirja sisu

Eelnõu paneb ette kahte tüüpi TATi muudatused – tehnilised ja eelarvelised:

1. Käskkirja punktis 2.3.11.2 sätestatud projekti „Narva jõe seire ja juhtimiskeskuse tehnika

soetus“ abikõlblikkuse perioodi pikendatakse kuue kuu võrra. Muutmise vajadus on tingitud

projekti raames hangitavate seadmete pikkadest tarneaegadest, mis on tekkinud

andmekeskuste infrastruktuuri komponentide defitsiidist maailmaturul.

2. Käskkirja punkti 4.3 tabelis täpsustatakse selguse loomise eesmärgil näitajate kogumise ja

raporteerimise metoodikat vastavalt Euroopa Komisjoni juhistele ja toetuse saajate esitatud

küsimustele.

3. Tehakse projektide vahelised ümbertõsted. Projekti „Tegevustoetus: Seiretehnika

ülalpidamine ja hooldamine välispiiril“ kulude kontrollimise käigus tuvastas

Siseministeerium, et toetuse saaja ei ole riigihanke nr 259280 läbiviimisel kirjeldanud

riigihanke alusdokumentides kõiki tulevase raamlepingu tingimusi ning tunnistas

rikkumisega seotud kulu osaliselt abikõlbmatuks. Projekti eelarvet vähendatakse vastavalt

riigihankega nr 259280 seotud kuludokumentide esitamisele.

Kooskõlas määruse (EL) 2021/10601 artikli 103 punktiga 3, mis lubab tühistatud summa

uuesti kasutusele võtta sama programmi teise tegevuse jaoks, suunatakse tagasi küsitud raha

projekti „Tegevustoetus: Seiretehnikute värbamine ja koolitamine“ seiretehnikute töötasu

maksmiseks. Uusi tegevusi ei lisandu.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa

Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning

piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid - ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706.

Projekt

KEHTIV TAT UUS

EELARVEJAOTUS

Muutus

TEGEVUSTOETUS: Seiretehnika ülalpidamine

ja hooldamine välispiiril 5 054 745,07 5 031 488,25 -23 256,82

TEGEVUSTOETUS: Seiretehnikute värbamine

ja koolitamine 1 147 372,20 1 170 629,02 23 256,82

III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste

Euroopa Liidu õigusaktidega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/11482;

IV Käskkirja mõju

TAT muudatus aitab kaasa Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrusega pandud kohustuste

täitmisele, sh Schengeni piiri kaitsmisele, millel on omakorda riigiülene positiivne mõju

elanikkonna turvatundele.

V Käskkirja rakendamine

Käskkiri jõustub allkirjastamisel.

VI Käskkirja kooskõlastamine

Käskkirja eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemis (EIS) Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja

Kliimaministeeriumiga.

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse

Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu. – ELT L 251, 15.7.2021, lk 48–93.

Lisa 3_Pohioiguste hartaga ja puuetega inimeste oiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht_1-3_29.xlsx

Siseministri kaskkirja eelnou kooskolastamiseks esitamine.pdf

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Kliimaministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

30.04.2026 nr 1-6/3450-1

Siseministri käskkirja eelnõu

kooskõlastamiseks esitamine

Esitame kooskõlastamiseks siseministri käskkirja eelnõu, millega muudetakse siseministri

14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/39 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.1

„Asjakohase varustuse uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve

toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse

andmise tingimused“ (edaspidi TAT)

Eelnõuga pikendatakse projekti „Narva jõe seire ja juhtimiskeskuse tehnika soetus“

abikõlblikkuse perioodi kuue kuu võrra“, täpsustatakse näitajate kogumise ja raporteerimise

metoodikat ning suunatakse 23 256,82 eurot ühest projektis teise. TATist toetatavad tegevused

jäävad samaks.

Palume eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisad:

1. Siseministri 14. veebruari 2023. a kaskkirja nr 1-3_29 muutmise eelnõu

2. Lisa 2_Siseministri 14. veebruari 2023. a kaskkirja nr 1-3_29 muutmise eelnou

seletuskiri

3. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise

kontroll-leht_1-3_29

4. Siseministri 21. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3_29 terviktekst_TRACK

Kooskõlastatavad dokumendid.txt

EISi teade

Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SIM/26-0511 - Siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/39 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.1 „Asjakohase varustuse uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused“ muutmise eelnõu

 

Kohustuslikud kooskõlastajad: 
Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Kliimaministeerium
Arvamuse andjad: 

Kooskõlastamise tähtaeg: 18.05.2026 23:59

Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/16071dca-758d-4a0f-8b0e-6191de277af9 
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/16071dca-758d-4a0f-8b0e-6191de277af9?activity=1 

Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main

Dokumendiregister	Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Viit	2-3/1596-1
Registreeritud	04.05.2026
Sünkroonitud	05.05.2026
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	2 Õigusloome ja -nõustamine
Sari	2-3 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik	2-3/2026
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis	Siseministeerium
Vastutaja	Joonas Pärenson (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Strateegia ja teenuste juhtimise valdkond, Strateegiaosakond)
Originaal	Ava uues aknas

Failid

Digiallkirjad