Arvamus vastuskirja eelnõu kohta

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Hr Antti Tooming

Kliimaministeerium

Teie: 07.04.2026 nr 15-5/26/898-4

Meie: 04.05.2026 nr 9-2/36-2

Arvamus vastuskirja eelnõu kohta

Austatud asekantsler

Siseministeerium on tutvunud Kliimaministeeriumi koostatud vastuskirja eelnõuga (edaspidi

vastuskiri), mis käsitleb Eesti Jahimeeste Seltsi pöördumist seoses Keskkonnaameti

järelevalvepädevuse ning relvade kontrollimisega jahipidamise kontekstis.

Leiame, et vastuskiri lähtub asjakohasest õiguslikust raamistikust ning toob õigesti esile

korrakaitseseadusest (edaspidi KorS) tulenevad põhimõtted, eelkõige ohu ja ohukahtluse

olemasolu nõude ning proportsionaalsuse põhimõtte järgimise kohustuse. Siinkohal võiks

vastuskirjas täiendavalt rõhutada, et need põhimõtted ei ole pelgalt suunavad, vaid kujutavad

endast vahetult kohaldatavaid õigusnorme, mille rikkumine toob kaasa järelevalvetoimingu

õigusvastasuse ning võib kaasa tuua ka riigivastutuse. Samuti on positiivne, et vastuskirjas

rõhutatakse järelevalvemeetmete eesmärgipärasust ning menetluslike nõuete täitmise olulisust,

kuid neid aspekte võiks siduda selgemalt ka põhiseaduslike põhiõiguste kaitsega, eeskätt

omandiõiguse, liikumisvabaduse ja eraelu puutumatuse kontekstis.

Märgime, et Siseministeerium ei ole KorS-i eest vastutav ministeerium. KorS-i väljatöötamise

ja selle kohaldamise üldiste küsimuste eest vastutab Justiits- ja Digiministeerium. Sellest

tulenevalt ei saa Siseministeerium anda KorS-i kohaldamise osas siduvaid ega lõplikke

õiguslikke hinnanguid. Alljärgnevad seisukohad kajastavad Siseministeeriumi arusaama

kehtivast õigusest ning praktikas esinevatest probleemkohtadest.

Selleks, et tagada õigusselgus, vältida pädevuste kattumist ning paremini kaitsta isikute

põhiõigusi, tuleks meie hinnangul vastuskirja täpsustada.

Esiteks, jahipidamise mõiste tõlgendamisel jääb vastuskiri kohati liialt laiaks. Kuigi

jahiseaduse (edaspidi JahiS) § 23 lõike 2 kohaselt võib teatud juhtudel lugeda jahipidamisega

võrdsustatavaks ka jahirelva või muu jahipidamisega seotud vahendiga looduses viibimist, ei

saa sellest automaatselt järeldada järelevalvemeetmete kohaldamise õigust. Järelevalvemeetme

rakendamise eelduseks peab igal juhul olema konkreetne ja objektiivselt hinnatav oht või

ohukahtlus KorS-i § 5 tähenduses. Pelgalt võimalus, et isik võib olla seotud jahipidamisega, ei

ole meie hinnangul piisav alus isiku õiguste riivamiseks. Vastuskirjas võiks täpsustada, et

jahipidamisega seotust tuleb hinnata konkreetsete ja kogumis hinnatavate asjaolude alusel (nt

käitumine, asukoht, varasem teave, sündmuse kontekst) ning vältida üldistavaid järeldusi.

2 (3)

Teiseks, järelevalve teostamisel väljaspool jahiala tuleks selgemalt rõhutada, et selline tegevus

on lubatav üksnes erandjuhtudel, kui esineb konkreetne ja põhjendatud ohukahtlus, näiteks

usaldusväärne teave võimaliku õigusrikkumise, nagu salaküttimine, kohta. Üldine või ennetav

kontroll väljaspool jahiala, sealhulgas üksnes isiku välimuse, riietuse või muu sarnase tunnuse

alusel, ei ole kooskõlas kehtiva õigusega ning kuulub pigem Politsei- ja Piirivalveameti

üldpädevusse.

Kolmandaks, relvade kontrollimise küsimuses tuleb vastuskirjas selgemalt piiritleda

Keskkonnaameti ning Politsei- ja Piirivalveameti pädevus. Siseministeerium nõustub, et

Keskkonnaamet võib JahiS-st tuleneva järelevalve raames kontrollida jahirelvi ulatuses, mis on

vältimatult vajalik jahipidamise nõuete täitmise hindamiseks. Samas ei hõlma see

relvaseadusest (edaspidi RelvS) tuleneva üldise järelevalve teostamist, sealhulgas relvaloa

kehtivuse või relva registreerimise kontrolli kui iseseisvat eesmärki. Sellised toimingud

kuuluvad relvaseaduse kohaselt Politsei- ja Piirivalveameti pädevusse ning Keskkonnaameti

roll saab olla üksnes abistav konkreetse JahiS rikkumise kahtluse korral.

Neljandaks, järelevalvemeetmete kohaldamisel tuleb senisest selgemalt välistada olukorrad,

kus meetmeid rakendatakse pelgalt kontrollimise eesmärgil või rutiinse praktikana.

Õiguskorras ei ole lubatud nn „üldkontrollid“ ilma konkreetse ohukahtluseta. Vastuskirjas

võiks selgesõnaliselt välja tuua, et järelevalvemeetme eesmärk peab olema konkreetse ohu

tõrjumine või rikkumise tuvastamine, mitte abstraktne kontrollifunktsioon.

Kuigi eelnõus viidatakse õigesti ohu ja proportsionaalsuse põhimõtetele, ei ole piisavalt

rõhutatud, et nende puudumisel on järelevalvemeetmete kohaldamine õigusvastane ning võib

kaasa tuua nii haldusakti kehtetuse kui ka võimaliku kahju hüvitamise kohustuse riigi poolt.

Viiendaks, jahimajade ja sõidukite kontrolli käsitlevas osas on õigesti eristatud vabatahtlikku

kontrolli ja KorS-i alusel kohaldatavaid intensiivsemaid meetmeid, nagu vallasasja läbivaatus.

Täiendavalt tuleks rõhutada, et vabatahtlikkuse puhul peab isiku nõusolek olema teadlik ja

tegelik, st isik peab mõistma, et tal on õigus keelduda.

Samuti tuleks selgemalt välja tuua, et isikute liikumisvabaduse piiramine (nt korraldus paigale

jääda või sõiduki peatamine) kujutab endast olulist põhiõiguse riivet. Selline meede peab

olema:

 selgelt ajaliselt piiritletud,

 sisuliselt põhjendatud konkreetse ohukahtlusega,

 vajaduse korral kooskõlas kinnipidamise regulatsiooniga.

Vastuskirjas viidatud võimalus peatada sõidukeid ka väljaspool jahipiirkonda salaküttimise

kahtluse korral on põhimõtteliselt olemas, kuid see eeldab rangelt piiritletud tingimusi. Sõiduki

peatamine on intensiivne sekkumine ning seda ei saa põhjendada üksnes üldise kirjeldusega (nt

„kirjeldusele vastav sõiduk“). Vastuskirjas võiks täpsustada, et vajalik on konkreetne ja

individualiseeritav teave (nt sõiduki täpsem kirjeldus, liikumissuund, seos konkreetse

juhtumiga), mis võimaldab seostada kontrollitavat isikut võimaliku rikkumisega.

Lõpuks, peame oluliseks rõhutada menetluslike nõuete järgimise tähtsust.

Järelevalvetoimingute nõuetekohane dokumenteerimine ei ole üksnes formaalne kohustus, vaid

oluline õiguskaitsegarantii, mis võimaldab hiljem kontrollida meetmete õiguspärasust ning

tagab isikutele tõhusa kaebeõiguse. Vastuskirjas võiks täpsustada, et dokumenteerimise nõuded

tulenevad muu hulgas hea halduse põhimõttest ning nende rikkumine võib kaasa tuua tõendite

lubamatuse või menetluse tulemuse vaidlustamise.

3 (3)

Kokkuvõttes leiab Siseministeerium, et Kliimaministeeriumi vastuskiri on põhimõtteliselt õige,

kuid vajab täiendamist, et:

 täpsemalt piiritleda Keskkonnaameti järelevalvepädevus,

 vältida pädevuste kattumist Politsei- ja Piirivalveametiga,

 ning tagada järelevalvemeetmete kohaldamisel põhiõiguste parem ja süsteemsem kaitse.

Eelkõige tuleb rõhutada, et järelevalvemeetmeid võib kohaldada üksnes konkreetse,

objektiivselt hinnatava ohu või ohukahtluse olemasolul ning need peavad alati olema vajalikud,

sobivad ja proportsionaalsed seatud eesmärgi suhtes.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Joosep Kaasik

sisejulgeoleku asekantsler