Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (885 SE)

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

[email protected]

Käibemaksuseaduse muutmise

seaduse eelnõu (885 SE)

Austatud riigisekretär

Keskerakonna fraktsiooni algatus 885 SE näeb ette põhitoiduainete (värske liha, värske kala,

piimatooted, puuvili, köögivili ja eeltöödeldud viljad ning leiva ja saia tooted,

munad) käibemaksumäära vähendamise 13%-le. 

Toiduainete maksumäära vähendamise ettepanekut arutas valitsus 16. aprillil 2026 EKRE

esitatud eelnõu 844 SE Eelnõu - Riigikogu raames ja otsustas seda mitte toetada.

2025. aastal on valitsus toiduainete maksumäära vähendamise ettepanekuid arutanud  EKRE

algatatud eelnõude 539 SE Eelnõu - Riigikogu ja 593 SE Eelnõu - Riigikogu ning SDE

algatatud eelnõu 661 SE Eelnõu - Riigikogu raames. Toiduainete käibemaksumäära

vähendamise mittetoetamise põhjused ei ole muutunud.

Seaduseelnõu eesmärgid leevendada hinnasurvet ja toetada madalama sissetulekuga leibkondi

on küll mõistetavad, kuid pakutud meede ei ole nende saavutamiseks ei tõhus ega ka sihitud.

Eelnõu põhjendustes tuginetakse üksikule näitele Läti 2018. aasta kogemusest. Kahjuks ei ole

võimalik sellest teha üldist järeldust põhitoiduainete käibemaksu langetamiseks Eestis, mis

tooks kaasa sarnase või suurema hinnalanguse.

Läti meede puudutas vaid teatud puu- ja köögivilju, mitte laiapõhjalist põhitoidu kaubagruppe,

ning maksulangetuse hindadesse ülekandumine ei olnud täielik. Samal ajal ei

anna eelnõu autorid hinnangut pikaajalisele mõjule, vaid viitavad vajadust mõju jälgida

pikema aja jooksul. Rahvusvaheline kogemus näitab seejuures väga erinevaid tulemusi.

Mitmes riigis ei ole olulist hinnamõju täheldatud või on see olnud ajutine, mistõttu ei ole alust

eeldada automaatselt tugevat ja püsivat hinnalangust ka Eesti puhul.

Näiteks on Poola ja Tšehhi varasemate käibemaksumäära muudatuste puhul leitud, et

hinnamõju oli piiratud või statistiliselt ebaoluline, samas kui Norra näitel on täheldatud

suuremat ülekandumist hindadesse. Ka Läti enda varasem kogemus (2012. aasta

käibemaksumuudatus) viitas oluliselt madalamale maksumäära langetuse hindadesse

ülekandumisele.

Rahvusvahelised uuringud ei anna tugevat alust eeldada, et toidu käibemaksu langetamine

tooks kaasa märkimisväärse tarbimise kasvu. Toidu nõudlus on üldjuhul hinnamuutuste suhtes

Teie 15.04.2026 nr 2-5/26-00790,

RIIGIKOGU/26-0437/-

2T

Meie 04.05.2026 nr 1.1-11/1697-2

2

vähe elastne, eriti esmatarbekaupade puhul, mistõttu hinnalangus ei pruugi tähendada

proportsionaalset tarbimise suurenemist. Lisaks sõltub võimalik tarbimiskäitumine otseselt

sellest, mil määral maksulangetus kandub üle tarbijahindadesse. Simulatsioonid võivad

eeldada täielikku hinda ülekandumist, kuid rahvusvaheline kogemus, sealhulgas Hispaania ja

Soome näited, viitavad, et tegelikkuses on hinda kandumine sageli osaline ja ajutine1. Kui

hinnamõju on piiratud, siis on ka tarbimise kasv vastavalt tagasihoidlik või olematu.

See, et paljud EL riikidest rakendavad toidule madalamat käibemaksumäära, ei ole iseenesest

majanduslik argument, vaid kirjeldav fakt poliitilisest praktikast. Maksupoliitikas ei saa

otsuseid teha lihtsalt selle põhjal, mida teised riigid teevad, sest riikide

maksusüsteemid ja sotsiaalkaitsemudelid on erinevad. Näiteks paljudes riikides, kus toidule

kehtib madalam käibemaksumäär, on samaaegselt oluliselt kõrgemad otsesed maksud, mis

kompenseerivad maksuerisustest tulenevat tulu vähenemist. Üksik meede ei ole võrreldav

ilma kogu maksusüsteemi tervikpilti arvestamata.

Jaotuslikku mõju arvestades on tegemist halvasti sihitud meetmega. Kuigi madalama

sissetulekuga leibkonnad kulutavad suurema osa oma eelarvest toidule, kulutavad jõukamad

leibkonnad toidule absoluutväärtuses rohkem ning saavad seetõttu ka maksulangetusest

suurema rahalise võidu (RAKE, 20232). Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ja Majandusliku

Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) on korduvalt rõhutanud, et vähendatud

käibemaksumäärad ei ole tõhus viis madalama sissetulekuga inimeste toetamiseks, kuna need

jaotavad kasu laiali kogu elanikkonnale ning annavad märkimisväärse osa eelarvelisest kulust

ka kõrgema sissetulekuga gruppidele.

Väide, et Eesti jaekaubanduse tugev konkurents tagaks maksulangetuse suurema

ülekandumise hindadesse, ei ole samuti piisavalt põhjendatud. Hinnakujundust mõjutavad

lisaks konkurentsile ka sisendhinnad, tööjõukulud, tarneahelad ja ettevõtete marginaalid.

Praktikas tähendab see, et osa maksulangetusest jääb paratamatult ettevõtjate kasumisse või

hajub muude hinnakomponentide kaudu, mistõttu tarbijani jõudev kasu on maksumäära

muutusest väiksem. Ka Rahandusministeeriumi analüüs „Käibemaksuerisuse kasutamisest

toiduainete hinnataseme langetamiseks“3 näitab, et Euroopa riikide võrdluses ei ole madalama

toidu käibemaksu ja madalama hinnataseme vahel selget ja püsivat seost. Euroopa Liidu

statistika andmetel on toiduainete hinnad Eestiga võrreldes kallimad Luksemburgis, Iirimaal,

Rootsis ja ka Soomes, ehkki nendes riikides kehtib toiduainetele vähendatud

käibemaksumäär.

Põhitoiduainete käibemaksumäära vähendamine on suur riigieelarveline kulu, mis ulatub

hinnanguliselt 170 mln euroni aastas ja ei ole praeguses eelarveseisus jõukohane. Arvestatud

on 13%-se käibemaksumäära rakendamist sellistele toidugruppidele nagu teraviljatooted, liha

ja lihatooted (st mitte ainult värske liha, vaid kogu vastav kaubagrupp), piim ja piimatooted,

munad, puuviljad ja pähklid ning köögiviljad, kaunviljad ja mugulad. Tegemist on

märkimisväärse fiskaalse mõjuga. Sellises suurusjärgus maksutulu vähenemine eeldab, et

poliitikameetme kavandaja käsitleb selgelt ka selle eelarvelist katet, olgu selleks kas kulude

vähendamine, käibemaksu standardmäära tõus või muu maksutõus, st täiendav tulumeede.

Eelnõu näeb ette maksumäära vähendamise põhitoiduainetele. Administreerimise seisukohast

on tegemist keeruka ja kuluka ettepanekuga. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kuidas sellist

1 Distributional Impact Assessment using EUROMOD.pdf 2 Leibkondade maksukoormus_lopparuanne_ISBN_1.pdf 3 Toidu käibemaksuerisusest_2025.pdf

3

maksuobjekti määratleda, aga erandi kehtestamine ja vaidluste vältimine eeldab seda. Näiteks,

kas suure suhkrusisaldusega piimatoode on samuti põhitoiduaine, mis maksustatakse

vähendatud maksumääraga jne4.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Aet Külasalu 5885 1300

[email protected]

Rait Kiveste 58851459

[email protected]

4 Näited Ühendkuningriigi kohtupraktikast vaidlustest vahukommide ning piimajookide maksumäära üle on

kättesaadavad järgmistelt linkidelt:

- Mega Marshmallows VAT case | ACCA Global - Microsoft Word - Nestle UK Ltd v HMRC .doc

4