Vastus ühispöördumisele diislikütuse aktsiisi langetamiseks

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Eesti Transpordikütuste Ühing

[email protected]

Vastus ühispöördumisele

diislikütuse aktsiisi langetamiseks

Täname pöördumise eest, kuid peame tõdema, et Rahandusministeerium aktsiisilangetuseks

võimalust ei näe. Laiapõhjalised maksulangetused on riigieelarvele väga suure ja püsiva

negatiivse mõjuga. Eesti valitsuse initsiatiivil on juba astutud konkreetne samm: oleme

otsustanud ära jätta 1. maiks planeeritud kütuseaktsiiside tõusu.

Praeguses julgeolekuolukorras vajavad täiendavat rahastust nii riigikaitse kui ka

sotsiaalhoolekanne ning ilma reaalsete katteallikateta ei ole vastutustundlik tulusid

vähendada. Laiapõhjaline aktsiisilangetus toetab võrdselt kõiki tarbijaid, sealhulgas neid, kes

abi ei vaja. Riigi piiratud ressursse on mõistlikum kasutada sihitud meetmeteks, et aidata just

kõige haavatavamaid leibkondi ja sektoreid.

Ei tohi unustada ka, et tegemist on kunstlikult tekitatud olukorraga, kus kütuse hinnatõus on

põhjustatud eelkõige pakkumise vähenemisest. Hinnalangetusele suunatud riigipoolsed

meetmed seda probleemi ei lahendaks; vastupidi, need suurendaksid nõudlust, mis omakorda

annaks hoogu hinnakasvule.

Rahandusministeeriumi arvutused näitavad diislikütuse aktsiisilangetuse kogumõjuks 24,5

mln eurot kui aktsiisivähendus kehtiks kaks kuud, ehk juuli lõpuni. Iga täiendav kuu

suurendab kulu ligikaudu 50% võrra.

Tabel: diislikütuse aktsiisilangetuse mõju (1.06 kuni 31.07, mln €)

AKTSIIS KM KOKKU

23,5 0,9 24,4

Kevadprognoosi raames koostas Rahandusministeerium riskistsenaariumi, kus arvestati

kõrgema nafta hinnaga. Käibemaksu laekumine riskistsenaariumi korral vähenes võrreldes

baasstsenaariumiga 2026. aastal 14 miljoni euro võrra. Isegi, kui kallinenud kütustelt laekub

käibemaksu rohkem, siis see tuleb teiste toodete ja teenuste väiksema tarbimise arvelt,

mistõttu on koondmõju eelarvele negatiivne.

Rahandusministeerium jälgib ja analüüsib pidevalt teiste liikmesriikide praktikaid. Lätis on

aprilli algusest saati kehtinud madalam aktsiisimäär kui Eestis, kuid diislikütuse hind on seal

endiselt kallim. Viimane ametlik statistika Balti riikide diislihinna kohta (16.04.2026 seisuga;

Weekly Oil Bulletin):

Teie 14.04.2026 nr 7-5.8/26-00677-5

Meie 04.05.2026 nr 5-1/1424-4

2

Tabel: diislikütuse hinnad Balti riikides

Eesti 2,058€

Läti 2,124€

Leedu 2,150€

Lätis tehtud aktsiisimäära langetuse maksimaalne võimalik mõju koos käibemaksuga oli 8,6

senti liitri kohta, kuid sellest jõudis hinda vaid kaks kuni kolm senti. Arvestades, et

päevasisesed postihinna kõikumised on viimase kuu aja jooksul ulatunud kolmekümne

sendini liitri kohta, ei ole paari sendine hinnamuutus tarbijale isegi tajutav. Sellest tulenevalt

võib väita, et mõju piirikaubandusele on äärmiselt väike.

Meil on suurem osa tarbimisest siseriiklik, seega oleks aktsiisilangetuse mõju eelarvele igal

juhul negatiivne ja seda ei kataks vähene välisriigi isikute tarbimise kasv, eeldusel et

aktsiisilangetus jõuabki hinda.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Koopia: Riigikantselei

Lauri Lelumees 5885 1404

[email protected]