Taotlus

Sotsiaalministri {regDateTime} käskkiri nr {regNumber}

„VIPS toetuse taotlusvooru väljakuulutamine ja hindamiskomisjoni

moodustamine“ Lisa 1

Taotlusvorm 1. Taotleja andmed

1.1. Asutuse/ettevõtte nimetus: Teadveloleku kompetentsikeskus ToKo

1.2. Registrikood: 80640618

1.3. Postiaadress: Helme tn 7b-48, Tallinn, Harju maakond, 10614

1.4. Arvelduskonto (IBAN): EE097700771010377450

1.5. Esindaja nimi ja ametikoht: Kaia-Kaire Hunt, juhatuse liige

1.6. Kontaktisiku andmed (nimi, e-post, telefon): Kaia-Kaire Hunt, [email protected],

56600295

1.7. Taotletav toetuse kogusumma (käibemaksuta): 30555 EUR

1.8. Projekti elluviimise periood: 01.06.2026 - 31.12.2026

Kui taotlus sisaldab mitut VIPS-sekkumist, esitatakse allolev info iga sekkumise kohta eraldi (vajaduse korral dubleerides vastavad väljad). 2. VIPS 1 kirjeldus

2.1. 8-nädalane teadvelolekul põhinev stressileevendusprogramm (MBSR - Mindfulness

based stress reduction meetodil põhinevad kohtumised juhendajaga veebi teel ja

kohapeal)

2.2. Lühikirjeldus (sh metoodiline alus): MBSR-il (Mindfulness-Based Stress Reduction)

põhinev kohandatud grupisekkumine on juhendatud teadveloleku programm

täisealistele tööealistele inimestele, kellel on vajadus toetada stressijuhtimist,

emotsioonide regulatsiooni ja vaimset heaolu. Sekkumise metoodiline alus on Jon Kabat-Zinni loodud 8-nädalane MBSR-programm,

mille keskmes on teadveloleku oskuste süsteemne harjutamine: tähelepanu toomine

käesolevasse hetke, kehateadlikkus, hingamise ja keha aistingute märkamine,

teadvelolekupõhine liikumine, mõtete ja emotsioonide märkamise oskus ning

enesesõbralik hoiak. Formaat on kohandatud VIPS-i teenusemahu ja sihtrühma vajadustega: 9

grupikohtumist (8-nädalase programmi sees on originaalis üks ekstra-kohtumine

pikemaks harjutamiseks), igaüks 90 minutit, lisaks kodused lühiharjutused ja osaleja

eneserefleksioon. Kohtumistel kombineeritakse lühikest psühhoharimist stressi,

1

tähelepanu, automaatreaktsioonide ja enesehoiu kohta; juhendatud praktikaid (nt

hingamisankur, keha jälgmine, teadvelolekupõhinel liikumine, lühikesed

istumismeditatsioonid); paaris- ja grupiarutelusid; ning praktilisi harjutusi praktikate

igapäevaellu ülekandmiseks. Sekkumine ei asenda psühhiaatrilist ega psühhoterapeutilist ravi, vaid toimib varase

toetuse, eneseabioskuste ja vaimse heaolu edendamise sekkumisena, sobides seega

hästi 2 astme sekkumiseks.

2.3. Sihtrühm (vanuserühm jne): 18-60 a

2.4. Piirkond: Võrumaa, Harjumaa, Raplamaa, Tartumaa, Saaremaa

2.5. Formaat (individuaal, grupi, kombineeritud): Grupiformaat

2.6. Struktuur (seansside arv, ühe seansi kestus minutites, grupisekkumiste korral

inimeste arv grupis): 9x90 minutit, inimeste arv max 20

2.7. Vorm (kohapeal, veebis jne): veebis, kohapeal

2.8. Tõenduspõhisus (viidata uuringutele, rahvusvahelisele kasutusele; lisada viited või

allikad): MBSR programm on rahvusvaheliselt kasutusel tervishoius, vaimse tervise

toetamisel, krooniliste terviseseisunditega toimetulekul, haridus- ja töökeskkondades

ning tervishoiutöötajate läbipõlemise ja stressi vähendamise programmides.

Süstemaatilised ülevaated ja metaanalüüsid näitavad, et teadveloleku

meditatsiooniprogrammid, sh MBSR, võivad vähendada ärevuse, depressiivsuse ja

stressi/distressi sümptomeid ning toetada elukvaliteeti. MBSR-i kasutusvaldkondade kohta on eelretsenseeritud kirjanduses leitud toetavat

tõendusmaterjali eelkõige järgmistes valdkondades: psühholoogiline stress ja

ärevus/depressiivsed sümptomid täiskasvanutel; kroonilise valu ja pikaajaliste

somaatiliste seisunditega toimetulek; tervishoiutöötajate stress, läbipõlemise risk ja

psühholoogiline heaolu; vähiga seotud distress ja elukvaliteet; ning

enesehoiuoskuste arendamine tervetel täiskasvanutel. Sekkumine sobib VIPS-i raamistikus eeskätt ennetavaks ja varaseks toetuseks, kui

osalejal puudub akuutne kriis või ravi vajav raske psüühikahäire. Kasutatud allikad: Kabat-Zinn (1982), General Hospital Psychiatry, 4, 33-47,

doi:10.1016/0163-8343(82)90026-3; Goyal et al. (2014), JAMA Internal Medicine,

174(3), 357-368, doi:10.1001/jamainternmed.2013.13018; Khoury et al. (2015),

Journal of Psychosomatic Research, 78(6), 519-528,

doi:10.1016/j.jpsychores.2015.03.009; Hilton et al. (2017), Annals of Behavioral

Medicine, 51(2), 199-213, doi:10.1007/s12160-016-9844-2; Kriakous et al. (2021),

Mindfulness, 12, 1-28, doi:10.1007/s12671-020-01500-9; Ledesma & Kumano

(2009), Psycho-Oncology, 18(6), 571-579, doi:10.1002/pon.1400. Tõenduspõhiseid viiteid leiab ka ToKo veebilehelt:

2

https://tokokeskus.ee/toenduspohisus/

2.9. Kinnitus sekkumise juhendi olemasolu kohta (lisada näidis või kirjeldus): Sekkumise juhend on olemas, tulenedes MBSR juhendajakoolituse juhendist. Juhend

kirjeldab programmi eesmärki, sihtrühma, kaasamise ja välistamise põhimõtteid,

osaleja teavitamise ja nõusoleku protsessi, grupi kokkuleppeid, juhendaja rolli, iga

kohtumise struktuuri, kasutatavaid harjutusi, koduste praktikate juhiseid, tagasiside

kogumist ning riskijuhtimise protseduure. Näidisstruktuur ühe kohtumise kohta: 1) saabumine ja lühike häälestuspraktika; 2)

eelmise nädala praktikakogemuse refleksioon; 3) teema lühitutvustus (nt

stressireaktsioon, automaatpiloot, mõtted ja emotsioonid, piirid ja enesehoid); 4)

juhendatud praktika (nt hingamisankur, keha skaneerimine, teadvel liikumine või

istumispraktika); 5) kogemuse uurimine grupis; 6) igapäevaellu ülekandmine ja

kodune praktika; 7) lõpetav lühirefleksioon. Juhend sisaldab ka sõnastusi

juhendajale, ajakava, materjale osalejale ja soovitusi veebikohtumise turvaliseks

läbiviimiseks.

2.10. Varasem rakendamine (rakendamise kirjeldus, maht ja kestus): ToKo meeskonna liikmed on MBSR-i ja MBSR-il põhinevaid teadvelolekupraktikaid

rakendanud täiskasvanute gruppidega nii veebis kui kohapeal, sh vaimse heaolu,

stressijuhtimise, enesehoiu ja tööheaolu teemadel. Varasem rakendamine on toimunud grupikohtumiste, lühemate teadveloleku

kursuste, töötubade ja juhendatud praktikakohtumiste vormis. Läbiviijatel on

rahvusvaheline MBSR-juhendaja väljaõpe/sertifikaat ning rakendamist toetab

regulaarne supervisioon. Sekkumise kavandamisel kasutatakse varasemast praktikast saadud kogemust: grupi

turvaliste kokkulepete loomine, sobiva tempo hoidmine, osalejate iseseisva

harjutamise toetamine, raskemate emotsioonide ilmnemisel nende

toimetulekuoskuste kasutamine ning vajadusel osaleja suunamine sobivama toe

juurde. Toetusperioodil viiakse sekkumist läbi kavandatud mahus 7 grupis, kokku 63

seanssi, kestusega 9 x 90 minutit grupi kohta.

2.11. Tagasiside kogumise viis: Tagasisidet kogutakse Kirkpatricku 4 astmeline mudeli

alusel ning säilitatakse vastavalt andmekaitse nõuetele organisatsiooni süsteemis.

Tagasisidet kogutakse programmi kogemuse kohta, hinnatakse enesehindamise

küsimustikuga enesetunde ja käitumise muutumist ning programmi tulemuslikkust.

3. Kavandatud maht

3.1. Seansside koguarv toetusperioodil: 63

3

3.2. Teenusesaajate arv: 140

3.3. Keskmine seansside arv ühe teenusesaaja kohta: 9

3.4. Maht maakondade kaupa: Tartumaa 1 kord 9x90 min sekkumist, Harjumaa 3 korda

9x90 min sekkumist, Saaremaa 1 kord 9x90 sekkumist, Võrumaa 1 kord 9x90 min

sekkumist, Raplamaa 1 kord 9x90 min sekkumist

3.5. Sihtrühmani jõudmise ja suunamise kanalid: Koduleht, Facebook, perearstikeskused,

meiliturundus ToKo uudiskirja saajate hulgas, raadioreklaam, pabertrükised,

tervisekeskused.

4. Meeskond ja rakendusvõimekus

4.1. Spetsialistide koguarv (vähemalt 5, lisada viie inimese info allolevasse tabelisse):

Ees- ja perekonnanimi Haridus (eriala, kraad) Lepingu (nt töö-, töövõtu- või käsundusleping) sõlmimise kuupäev

Piret Maiberg-Nõu

andragoogika magister 1.06.2026

Kaia-Kaire Hunt ärikorralduse magister, õenduse rakenduskõrgharidus

1.06.2026

Kadri Mägi-Lehtsi coach ja superviisor, ärijuhtimise magister

1.06.2026

Margus Veem psühholoogia magister 1.06.2026 Haide Antson psühholoogia magister 1.06.2026

4.2. Spetsialistide kvalifikatsioon:

Piret Maiberg-Nõu

kogemusnõustaja, MBSRi programmi juhendaja

Kaia-Kaire Hunt vaimse tervise õde, MBSRi programmi juhendaja, MBSR juhedajaõppe maaletooja ja kooltiuste korraldaja Eestis

Kadri Mägi-Lehtsi superviisor ja coach, MBSRi programmi juhendaja

Margus Veem psühholoog, MBSRi programmi juhendaja

Haide Antson psühholog, MBSRi programmi juhendaja

4.3. Superviisorite arv ja kvalifikatsioon: 1, Leena Pennanen, Massachusettsi ülikooli serifikaadiga MBSR juhendajate koolitaja

4.4. Supervisiooni sagedus ja korraldus: kord kuus

4

4.5. Riskijuhtimise plaan: Riskijuhtimine algab enne gruppi osaleja informeerimise,

sobivuse hindamise ja nõusolekuga. Registreerumisel antakse osalejale selge info

sekkumise eesmärgi, formaadi, piirangute ja konfidentsiaalsuse kohta ning kogutakse

vajalik miinimuminfo, et hinnata sobivust grupis osalemiseks. Osalemine ei sobi akuutse suitsiidiriski, psühhootiliste sümptomite, raske

stabiliseerimata meeleoluhäire, ägeda traumareaktsiooni või muu seisundi korral,

mille puhul on vajalik esmalt eriarsti, kriisiabi või psühhoteraapia tugi, kuhu

juhendajad oskavad vajadusel osalemissooviga inimst suunata. Grupis sõlmitakse kokkulepped konfidentsiaalsuse, vabatahtliku jagamise, oma

piiride austamise ja turvalise suhtluse kohta. Harjutusi juhendatakse trauma- ja

kriisitundlikult: osalejal on õigus harjutust katkestada, silmad lahti hoida, muuta

kehaasendit, valida ankurdamiseks sobiv objekt ning vajadusel kasutada maandavaid

harjutusi. Juhendaja jälgib osalejate seisundit, normaliseerib võimalikke reaktsioone,

eristab tavapärast ebamugavust ohumärkidest ja pakub vajadusel individuaalset

lühikest järelkontakti. Veebikohtumistel kasutatakse turvalist platvormi, grupi linke ei jagata avalikult,

osalejatele selgitatakse privaatsuse tagamise põhimõtteid ning soovitatakse osaleda

privaatses ruumis. Isikuandmeid töödeldakse minimaalsuse põhimõttel ja kooskõlas

andmekaitsenõuetega. Kõrgenenud riski või kriisi kahtluse korral peatab juhendaja

osaleja jaoks sobimatu praktika, hindab esmase toe vajadust, suunab osaleja

perearsti, vaimse tervise spetsialisti, kriisiabi või hädaabinumbrile 112 ning

dokumenteerib juhtumi kokkulepitud viisil. Rakenduskvaliteeti toetavad igakuised supervisioonid, juhendajate omavaheline

juhtumiarutelu, ühtne sekkumise juhend, tagasiside süsteem ja seansijärgne

eneserefleksioon. Kõrvalekallete, kaebuste või ohusignaalide korral vaadatakse

juhtum läbi, tehakse parendusotsused ja vajadusel korrigeeritakse osaleja edasist

osalemist või suunamist.

4.6. Kinnitus metoodika kasutusõiguse kohta: Kõigil läbiviijatel on olemas MBSR

juhendaja rahvusvaheline sertifikaat ja õigus MBSRi grupikohtumisi juhendada.

5. Ühe seansi maksumuse ja kulude põhjendus

5.1. Ühe seansi maksumus (koos seansi formaadiga, kui sama taotlus/VIPS sisaldab

erinevaid formaate): 485 EUR

5.2. Keskmine kulu ühe teenusesaaja kohta: 24,25 EUR (485 EUR/20 osalejat)

5.3. Seansi maksumuse struktuur – esitada kulude jaotus, sh tööjõukulud, supervisioon,

koolitus, koordineerimine, litsentsi- ja platvormikulud ning kaudsed kulud (kuni 7%

taotletava toetuse üldmahust): Tööjõukulud - 305 EUR Supervisioon - 70 EUR Koordineerimine - 60 EUR

5

Platvormikulud - 20 EUR Kaudsed kulud - 30 EUR KOKKU: 485 EUR

6. Selgitus, kuidas kavandatav tegevus aitab tervikuna suurendada VIPS-i rakendamise

võimekust Eestis (nt spetsialistide ettevalmistus, sekkumise kättesaadavus, rakendamise

maht või organisatsiooniline suutlikkus).

Soovime eraldi välja tuua, et läbiviijate tiimist 4 inimest seotud just 2. astmes teenuste

pakkumisega (mitte tervishoiuteenuste osutamisega), seega ollakse kogenud just VIPS või

VIPS-taolistesse tegevuste osas (vaatamata kvalifikatsioonile, mis võimaldaks ka teisi

sekkumisi).

Eestis on vastava meetodi väljaõppega (MBSRi juhendajakoolitus) (u 20 inimest) ja soovides

seda väga suures mahus uuringutega toetatud meetodig rohkem rakendada, ei olekski see

teisiti mõeldav.

Vaadates tulevikku koolitab ToKo välja 2027 aastal (alates veebruar 2027) Mindfulness

praktikate juhendajad just eesmärgiga, et nad saaksid kvaliteetset MBSRil põhinevat

teadveleolekukoolitust viia lõppsihtrühmani. Selle konkreetse taotluse raamesse antud

väljaõpe ei mahu, sest väljaõppe kestvus on 9 kuud - lühema perioodiga ei ole võimalik

tagada meetodi omandamist, see on ka rahvusvaheliste sertifikaatide ja väljaõppe nõue.

Lisaks hindame VIPSide, eriti piloteerimisperioodil väga oluliseks, et oleks täidetud

Väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste toetuse määruse punkti 2 (3) osa, mis

puudutab oskusi hallata gruppe, kus teemaks tulevad traumad, suitsiidsus jms, mis aitab ka

tuleviku kontekstis leida üles võimalikud kitsaskohad antud VIPSide rakendamise viisi kohta,

mis võiksid potentsiaalselt tekkida tulevikus ka erialselt mitte nii kvalifitseeritud tiimi

kaasamisel.

Soovime olla koostööpartneriks tulevikus veelgi tõhusamate ja mitmekülgsemate VIPSide

väljatöötamisel - organisatsioonina on meil selleks nii spetsiifiline erialane kompetents kui

kogemused, sh töötamisel väga erinevate sihtrühmadega mitmetes Eesti eri paikades.

1. VIPS 2 kirjeldus

1.1. Nimetus: Looduskümbluse põhimõtetel põhinevad (kohandatud) grupikohtumised juhendajaga

kohapeal

1.2. Lühikirjeldus (sh metoodiline alus): Käesolev sekkumine põhineb metsakümbluse (forest bathing) ja

metsateraapia metoodikal, mida on kohandatud Eesti looduse ja kultuurikontekstist lähtuvalt.

Programmi on lõimitud ülemaailmselt vaimse tervise ja heaolu kontekstis tõenduspõhisust ja

efektiivsust leidnud looduspõhiste sekkumiste katusvaldkonna Green Care’i sektori raamistikus

kirjeldatud looduspõhiste sekkumiste parimaid praktikaid. Sekkumise eesmärk on toetada osalejate

vaimset heaolu, stressitaseme langust, meeleolu paranemist ja eneseregulatsiooni võimekust läbi

juhendatud, aeglustatud, teadliku ja meelesüsteeme integreeriva looduses viibimise ja liikumise.

Metoodika keskmes on juhendatud tähelepanu suunamine meelte kaudu looduskeskkonna kogemine

(nägemine, kuulmine, haistmine, kompimine, maitsmine), kehalisele kohalolule ja ühendusele /

6

kontaktile loodusega. Sessioon sisaldab struktureeritud, kuid paindlikke juhendatud ja eesmärgist

lähtuvalt parima tõhususe seisukohalt väljatöötatud ja rahvusvaheliselt ning Eestis testitud praktikaid,

mis toetavad parasümpaatilise närvisüsteemi (puhka ja seedi) aktiveerumist, psühholoogilist

turvatunnet ning vaimset (sh tähelepanu, mõtlemisvõime ja kogu närvisüsteemi) taastumist.

Sekkumine ei eelda varasemat kogemust ning sobib madala (läbipõlemise ja stressi ennetamiseks ja

jõustamiseks) kuni mõõduka stressitasemega täiskasvanutele. Fookus on vaimse tervise probleemide

ennetusel, toimetulekuoskuste ja loodusega kontakti tugevdamisel ning vaimse tervise ja tasakaalu

toetamisel.

1.3. Sihtrühm (vanuserühm jne): 18-60

1.4. Piirkond: Võrumaa, Harjumaa, Raplamaa, Tartumaa, Saaremaa, Valgamaa, Lääne-Virumaa, Põlvamaa

1.5. Formaat (individuaal, grupi, kombineeritud): Grupiformaat

1.6. Struktuur (seansside arv, ühe seansi kestus minutites, grupisekkumiste korral inimeste arv grupis):

3x90 minutit, inimeste arv grupis kuni 15 inimest

1.7. Vorm (kohapeal, veebis jne): kohapeal, välikeskkonnas - turvalistel loodusradadel, kuhu on hea

ligipääs ühistranspordiga, linnaparkides, asulate äärealade terviseradadel

1.8. Tõenduspõhisus (viidata uuringutele, rahvusvahelisele kasutusele; lisada viited või allikad):

Looduspõhiste sekkumiste, sh metsakümbluse (forest bathing / shinrin-yoku) ja metsateraapia mõju

on aastakümnete jooksul erinevatest vaatenurkadest uuritud erinevates suurtes rahvusvahelistes

teadusuuringutes teaduslikult kirjeldatud. Uuringud näitavad, et looduses viibimine ja juhendatud

looduskogemused võivad vähendada stressihormoonide taset (kortisool), alandada vererõhku ning

toetada autonoomse närvisüsteemi tasakaalu (Park et al., 2010; Hansen et al., 2017). Samuti on leitud

positiivne mõju meeleolule, tähelepanuvõimele ja psühholoogilisele taastumisele (Bratman et al.,

2019). Green Care raamistikus käsitletakse looduskeskkonda ja eriti just konkatki loodusega tervist

toetava ressursina, kus kombineeritakse looduslik keskkond, juhendatud teadlik tegevus ja sotsiaalne

tugi. Euroopa ja Põhjamaade praktikas on Green Care sekkumisi rakendatud vaimse tervise

toetamisel, ennetustöös ning rehabilitatsioonis (Sempik et al., 2010; Cipriani jt., 2015). 2021. aastal

ajakirjas Scientific Reports avaldatud mahukas uuring (16 000 osalejat)

(https://www.nature.com/articles/s41598-021-87675-0) analüüsis looduse mõju vaimsele tervisele 18

riigis (sh Eestis). Sagedased looduskülastused ja tugevam side loodusega olid seotud väiksema

tõenäosusega kasutada depressiooniravimeid. Siseveekogude (järved, jõed) sagedasem külastamine

oli aga üllatuslikult levinum just ärevusprobleemidega sihtrühma seas, rahustavat veekeskkonda

kasutati levinult ärevussümptomite leevendamiseks. Lisaks rääkis uuring ka sellest, et elukohal on

väiksem mõju kui sellel kui palju looduses tegelikult viibitakse. Antud uuringus toodi välja ka see, et

looduse mõju oluliseks vahendajaks on kontakt loodusega - inimestel, kes tunnevad end loodusega

psühholoogiliselt seotuna, on parem vaimne tervis. Kontakti määr loodusega on tegur, mille olulisust

vaimse tervise seisukohast rõhutatakse üha enamates rahvusvaheliselt tunnustatud uuringutes, seega

on selle tugevdamine üheks oluliseks taotluseks ja eesmärgiks ka käesolevas kirjaldatavas

loodussekkumiste programmis. Käesolev sekkumine ühendab nimetatud lähenemised ühtseks madala

intensiivsusega psühholoogiliseks sekkumiseks, kus teadvelolekupraktikad ja juhendatud

looduskogemus toetavad eneseregulatsiooni, stressi vähenemist ja vaimset heaolu.

1.9. Kinnitus sekkumise juhendi olemasolu kohta (lisada näidis või kirjeldus): Sekkumise juhend on

olemas, Forest Therapy Hubi poolt väljatöötatud juhend, mis koosneb järgmistest etappidest: 1.

Lävepakuharjutus ühenduse loomiseks 2. Hingamine ja helide kuulamine 3. Märka, puuduta, nuusuta

Puhka ja liigu tähelepanu hingamisel ja kehal 4. Aktiivne meditatsiooniharjutus monoterpeenide

tervist teotava mõju tugevdamiseks 5.Metsa uksed ja väravad 6. Puhka, ole ja moluta 7. Ülespoole.

Siruta end välja ja pööra pilk ülespoole, leia oma rütm 8. Märka metsaasukaid ja elusust 9. Kogemuse

integreerimine ja eneseväljendus läbi loodusloomingu 10. Looduspäeviku täitmine 11.Lõpuring

7

2.10 Varasem rakendamine (rakendamise kirjeldus, maht ja kestus):

Eestis eesti keeles rakendatakse metsakümblust ja metsateraapiat aktiivsemalt alates aastast 2018. Sekkumise

valdkonda on tutvustatud Matkafestivalil, Maaülikoolis ja Loodusturismi konverentsidel. Viimase aasta jooskul

on teenuse pakkujate arv tasapisi kasvanud. Hinnanguliselt saavad praegu Eestis seansse kogeda ca tuhatkond

inimest aastas, teenuse kättesaadavusele seab piirid teenuse hind. Teenust ei ole rakendatud Eestis veel

sotsiaalvaldkonnas, meditsiini- ja rehabilitatsiooniüsteemides.

Annika Klemets (Rohehoid.ee): Loodust kaasav psühholoog ja sertifitseeritud metsateraapia praktik, tegutseb

peamiselt Tallinnas ja Harjumaal

Egle Beek (Metsateraapia.ee): Eesti esimene sertifitseeritud metsateraapia giid, kes viib läbi rännakuid

peamiselt Läänemaal Spithamis.

Kadri Mägi-Lehtsi - sertifitseeritud metsateraapia ja metsakümbluse giid, ühendab metsakümblust ja teadlikku

juhtimist, tegutseb Tallinnas ja Saaremaal.

Katre Abel (Loodushing.ee): Sertifitseeritud metsateraapia juhendaja, kes korraldab metsakümbluse rännakuid

sageli koos teadliku hingamise praktikatega.

Kristi Raava – Eesti Loodus- ja Loomateraapiakeskus: Pakub vaimse tervise tuge looduses (õueteraapia). Keskus

asub Eesti "matkapealinnas" Aegviidus.

Keskranna Kämping Saaremaal: Korraldab juhendatud metsateraapia sessioone rannikumetsas Keskranna

lähedal.

Meelega Metsa: Pakub metsakümbluse rännakuid Lõuna-Eesti metsades, keskendudes meelte kaudu looduse

kogemisele.

GetYourGuide platvormi kaudu pakutakse Tallinnast algavaid metsakümbluse ja teadveloleku rännakuid

Lahemaa metsadesse (nt Altja piirkonnas).

Antud projekti raames kavandatavate sekkumise kavandamisel kasutatakse sessioonide ülesehituse ja

läbiviimise põhiraamistikuna Euroopa metsateraapia organisatsiooni Forest Therapy HUB’i poolt väljatöötatud

vaimsele tervisele suunatud metsateraapia sessiooni metoodikat (meie juhendajad / superviisorid Annika

Klemets ja Kadri-Mägi Lehtsi on antud organisatsioonis 24-nädalat väldanud väljaõppe saanud ja selle koolituse

käigus oma sertifikaadid omandanud), programm on täiendatud Põhjala looduskümbluse täiskasvanuõppe

raames ja integreeritud on ka meie kogenud looduskümbluse läbiviijate varasem enam kui kahe aasta pikkusest

praktikast saadud kogemus Eestis. Sessioonide ülesehitus ja läbiviimine sisaldab: ühtset ja piisavat grupi

informeerimist, turvaliste kokkulepete loomist; sobiva tempo ja häälestuse valimist; turvalist ja eetilist

praktiseerimise, suhtlus- ja jagamisringide ruumi hoidmist (kus olulisel kohal on konfidentsiaalsusprintsiip ja

vabatahtlikkus); osalejate iseseisva harjutamise toetamist; raskemate emotsioonide ilmnemisel

maandamisoskuste kasutamine ning vajadusel osaleja suunamine sobivama professionaalse toe ja spetsialistide

juurde. Toetusperioodil viiakse sekkumist läbi kavandatud mahus gruppides, kokku 50 seanssi, kestusega 90

minutit grupi kohta.

2.11. Tagasiside kogumise viis: tagasiside kogumine ja analüüsimine põhineb metsateraapia organisatsiooni

Forest therapy Hub’i poolt väljatöötatud eestistatud tagasisideankeedi meetodil, mille raames hinnatakse

kirjalikult täidetava ankeedi formaadis subjektiivset enesetunnet üldiselt ja 10-palli skaalal (enne ja pärast

kolme sessiooni/grupikohtumist) erinevates meeleolu, enesetunde ja heaolu aspektides, küsitakse olulisemate

märkamiste/taipamiste ja häirijate/segajate kohta, isiklike eesmärkide täitumise kohta ning lisaks küsitakse

osalejate ettepanekuid läbiviimise kohta. Küsitlus viiakse läbi veebi teel ja/või kirjaliku ankeedi näol, tulemused

analüüsitakse ja tulemusi rakendatakse järgnevate / edasiste kohtumiste kvaliteedi täiustamisel ja sisu

8

arendamisel. Ankeet täidetakse anonüümselt, aga küsimustikus on olulisel kohal analüüsiks vajalikud

elementaarsed sotsiaaldemograafilised andmed: sugu ja vanusevahemik.

2. Kavandatud maht

2.1. Seansside koguarv toetusperioodil: 45

2.2. Teenusesaajate arv: 225

2.3. Keskmine seansside arv ühe teenusesaaja kohta: 3

2.4. Maht maakondade kaupa: Tartumaa 3x90 min sekkumine, Harjumaa 18x90 min sekkumine, Saaremaa

6x90 min sekkumine, Võrumaa 3x90 sekkumine, Valgamaa 3x90 sekkumine, Põlvamaa 3x90

sekkumine, Raplamaa 9x90 sekkumine, Lääne-Virumaa 3x90 sekkumine.

2.5. Sihtrühmani jõudmise ja suunamise kanalid: Koduleht, Facebook, meiliturundus (ToKo uudiskirja

saajad), raadioreklaam, pabertrükised, tervisekeskused.

3. Meeskond ja rakendusvõimekus

3.1. Spetsialistide koguarv (vähemalt 5, lisada viie inimese info allolevasse tabelisse):

Ees- ja perekonnanimi Haridus (eriala, kraad) Lepingu (nt töö-, töövõtu- või käsundusleping) sõlmimise kuupäev

Piret Maiberg-Nõu

andragoogika magister 1.06.2026

Kaia-Kaire Hunt ärikorralduse magister, õenduse rakenduskõrgharidus

1.06.2026

Triin Pruuli füsioterapeut, kõrgharidus 1.06.2026 Annika Klemets psühholoog, bakalaureus 1.06.2026 Kadri Mägi-Lehtsi coach ja superviisor,

ärijuhtimise magister 1.06.2026

3.2. Spetsialistide kvalifikatsioon:

Piret Maiberg-Nõu

kogemusnõustaja, MBSRi programmi juhendaja, Põhjala looduskümbluse juhendaja

Kaia-Kaire Hunt vaimse tervise õde, Rohetereaapia ettevõtetele kursuse lõpetanu, Põhjala looduskümbluse juhendaja

Triin Pruuli Loovterapeut, Põhjala looduskümbluse juhendaja

Annika Klemets Euroopa suurima metsateraapia organisatsiooni Forest Therapy HUB poolt sertifitseeritud metsateraapia praktik ja metsakümbluse giid, Rohetereaapia ettevõtetele kursuse lõpetanu

Kadri Mägi-Lehtsi Euroopa suurima metsateraapia organisatsiooni Forest Therapy HUB poolt sertifitseeritud metsateraapia praktik ja metsakümbluse giid

9

3.3. Superviisorite arv ja kvalifikatsioon: 2, Kadri Mägi-Lehtsi, Annika Klemets - kuna Kadri ja Annika on ka

tiimi liikmed, siis superviseerimisel saavad nad üksteisele olla superviisoriks.

3.4. Supervisiooni sagedus ja korraldus: kord kuus

3.5. Riskijuhtimise plaan: Sekkumise läbiviimisel arvestatakse nii füüsiliste kui psühholoogiliste riskidega ning rakendatakse

ennetavaid ja maandavaid meetmeid. Psühholoogiline risk: osalejatel võib tekkida kokkupuude intensiivsemate emotsioonidega (nt ärevus,

kurbus, traumamälestused, foobiad). Selle maandamiseks on juhendajad väljaõppinud teadveloleku ja

grupiprotsesside juhtimise, luuakse selged grupikokkulepped ja turvaline raam, kasutatakse

maandamis- ja stabiliseerimistehnikaid ning vajadusel suunatakse osaleja edasi sobivama toe juurde

Füüsilised riskid: Arvestatakse looduskeskkonnast tulenevate teguritega (ilmastik, maastik, allergiad, grupiliikmete

füüsiline-vaimne võimekus, piirangud ja taust jne); osalejatele antakse eelnevalt juhised sobiva

riietuse ja ettevalmistuse kohta; valitakse turvalised ja ligipääsetavad liikumisteed; juhendajad jälgivad

grupi ja grupiliikmete seisundit kogu seansi vältel Organisatsioonilised riskid: juhendajate regulaarne supervisioon (1x peale grupisessiooni); ühtne

metoodiline juhend; kogemuste reflekteerimine ja vajadusel sekkumise kohandamine. Riskijuhtimise eesmärk on tagada osalejate turvalisus ning sekkumise tugev eetiline alus ja kvaliteet

kogu rakendusperioodi vältel. 4.6. Kinnitus metoodika kasutusõiguse kohta: Kõigil läbiviijatel on olemas Looduskümbluse juhendaja

väljaõpe (või selle analoog ja/või väljaõpe lõpeb rahastusperioodi sees, enne kavandatavate

sekkumiste algust) ning käesoleva sekkumismeetodi kasutusõigus.

4. Ühe seansi maksumuse ja kulude põhjendus

4.1. Ühe seansi maksumus (koos seansi formaadiga, kui sama taotlus/VIPS sisaldab erinevaid formaate):

665 EUR

4.2. Keskmine kulu ühe teenusesaaja kohta: 44,33 EUR

4.3. Seansi maksumuse struktuur – esitada kulude jaotus, sh tööjõukulud, supervisioon, koolitus,

koordineerimine, litsentsi- ja platvormikulud ning kaudsed kulud (kuni 7% taotletava toetuse

üldmahust):

7. Tööjõukulud - 485 EUR

8. Supervisioon - 70 EUR

9. Koordineerimine - 60 EUR

10. Platvormikulud - 20 EUR

11. Kaudsed kulud - 30 EUR

5. Selgitus, kuidas kavandatav tegevus aitab tervikuna suurendada VIPS-i rakendamise võimekust Eestis (nt

spetsialistide ettevalmistus, sekkumise kättesaadavus, rakendamise maht või organisatsiooniline

suutlikkus).

Looduskümbluse praktikad võimaldavad hakata piloteerima Eestis sekkumisi, mis võiksid olla sobivad ja

kättesaadavad ja rakendatavad väga erinevates sihtrühmades, sõltumata vanusest, soost, haridusest,

erialast jne. 2026. aasta sügisel lõpetab Eestis looduskümbluse väljaõppe 16 spetsialisti, kes kõik oleksid

valmis 2.astme sekkumisi rakendama erinevates piirkondades üle Eesti.

10

Kuna õppe maht on suur - 9 kuud, siis ei mahu juhendajate väljaõpe VIPSi taotluse sisse, kuid on

Teadveloleku Kompetentsikeskuse poolt korraldatud. Uus õppegrupp alustab oktoobri lõpus.

Looduskümblust saab rakendata kõikides rohe- ja sinisektorites, sh linnas parkides, aedades jne, mis annab

laia tegutsemisvõimaluse ja sobib ka neile inimestele, kellele ehk staatilised teadvelolekupraktikad on liiga

keerukad.

Seega näeme, et looduspõhistel sekkumistel on väga suur potentsiaal just vaimse tervise probleemide

ennetuse ja taastusperioodil Eestis. Oleme valmis piloteeritavate gruppide seas läbi viima spetsiifilisemad

uuringud, et tõendada lisaks rahvusvahelisele praktikale looduskümbluse sobivust ja tõhusust Eestis.

Kinnitused Kinnitan, et esitatud andmed on õiged ning vastan määruses sätestatud nõuetele. Kinnitan, et taotluses esitatud kulude katteks ei ole saadud ega taotleta toetust Euroopa Liidu fondidest, riigieelarvest ega muudest avaliku sektori vahenditest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaia-Kaire Hunt

11