ASUTAJA OTSUS

04.05.2026 nr 52

Sihtasutuse Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus asutaja otsuse kinnitamine

Eesti Vabariik, tegutsedes Sotsiaalministeeriumi kaudu, keda esindab riigivaraseaduse § 6 lõike 5 ja Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2014. a määruse nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 16 alusel, otsustas kooskõlas RVS § 89 lõike 1 punktiga 3 ning Rahandusministeeriumi 04.12.2024 pöördumisega nr 12.5-1/5439-1 „Sihtasutuste tulemuslikkuse juhtimise parendamise rakenduskava ettepanek“ kinnitada asutaja ootused SA-le Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister

KINNITATUD sotsiaalministri 04.05.2026 käskkirjaga nr 52

Lisa

Asutaja ootused haiglale SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus Käesolevas dokumendis esitatakse asutaja ootused sihtasutuse tegevusele strateegiliste suundadena asutaja huvide stabiilseks ja pikaajaliseks kaitsmiseks ning riigi tervishoiupoliitika elluviimiseks.

Asutaja ootused täiendavad seadustes ja põhikirjas sihtasutuse juhtimisele kohanduvat, täpsustades ja lisades riigi tervishoiupoliitikast tulenevaid ülesandeid.

Kuna seadusest tulenevalt nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab sihtasutuse juhtimist ning teeb järelevalvet sihtasutuse ja tegevjuhtkonna üle, on alljärgnevad eesmärgid suunatud kõigile haigla nõukogu liikmetele juhtimise tagamiseks vastavalt asutaja ootustele. Sihtasutuse nõukogu tagab selleks haigla arengukava strateegiliste eesmärkide kooskõla asutaja ootustega ja riiklike arengusuundadega ning vastutab nende elluviimise eest juhatuse poolt, kinnitades juhatusele mõõdikud eesmärkide saavutamise hindamiseks ja jälgides nende täitmist.

Strateegilised suunad haiglale Riigi kui asutaja üldised põhitegevusega seotud ja täiendavad ootused tuginevad riigi pikaajalisele arengustrateegiale "Eesti 2035", tervisevaldkonna peamisele strateegilisele arengukavale "Rahvastiku tervise arengukava 2030" ning strateegilistele dokumentidele “Haiglavõrgu arengusuunad aastaks 2040” ja “Kiirabi arengusuunad aastani 2035”. Riigi kui asutaja üldised ootused seoses põhitegevusega:

 tagada taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenuste kättesaadavus lähtudes elanike tervisevajadustest ja tööjõuressursi otstarbeka kasutuse põhimõttest;

 viia ellu suunatud tegevusi haiglate vahelise võrgustumise edendamiseks erinevates vormides, lähtudes asutaja täpsustatud suunistest;

 teha meditsiinilist sisulist koostööd kõikide tervishoiusüsteemi osapooltega sealhulgas esmatasandi tervishoid ja haiglad sujuva raviteekonna ning parima tervisetulemuse saavutamiseks patsientidele;

 viia igapäevaselt ellu tervise- ja sotsiaalteenuste integratsiooni, korraldada selleks protsessid ja ressursid organisatsioonis, et tagada patsiendi terviklik käsitlus ja abi koostöös piirkonna sotsiaalvaldkonna ning kogukonnaga;

 tagada osutatavate teenuste kvaliteet ja patsiendiohutus kaasaegsete põhimõtete kohaselt, kasutades või luues selleks asjakohaseid meetmeid ja mõõdikuid;

 väärtustada personali, sealhulgas hinnata regulaarselt rahulolu, investeerida tulemuste põhjal töökeskkonna ja -tingimuste parendamisse, toetada asjakohaste meetmetega töötajate elukestvat õpet ja regulaarseid pädevushindamisi;

 kaasata sidusrühmi, sh patsientide esindajaid haigla arengu planeerimisse;

 olla aktiivne osaleja riiklikes uuendusprojektides ning võtta vajadusel juhtiv roll arendamises ning elluviimises;

 panustada aktiivselt innovatiivsete lahenduste arendusse eriarstiabis, sealhulgas tehisintellekti kasutusele võttu teenuste osutamisel.

Haiglapõhised täiendavad ootused:

 tagada taastusravi ja rehabilitatsiooniteenuste osutamise järjepidev arendamine;

 tagada haiglavõrgu haiglana valmisolek arstide ja teiste tervishoiu- ning rehabilitatsioonispetsialistide diplomieelses ja - järgses praktilises õppes osalemiseks ning koostööks Tartu Ülikooliga ja tervishoiukõrgkoolidega (sh praktikakohad ja residentuuri võimalused);

 tagada haigla valmisolek pandeemiateks, kliimamuutusteks ja muudeks kriisideks, arvestadestsiviil- ja riigikaitseohtusid ning sõja- ja julgeolekuriske, koos vajalike varude tagamisega;

 järgida head juhtimistava ja vastutustundlikke juhtimispõhimõtteid, sh negatiivsete kliimamõjude vähendamiseks, integreerides selleks vajalikud meetmed haigla igapäevategevusse, juhtimisse ja strateegiatesse;

 tagada Eesti Infoturbestandardis esitatud nõuete täitmine haigla infoturbesüsteemides.

Strateegiliste suundade elluviimist ja tegevuse jätkusuutlikkust toetavad finantseesmärgid ning strateegilised mõõdikud:

 finantsstabiilsus – läbipaistev ja kulutõhus majandustegevus, mis on kooskõlas riigihangete seaduse, korruptsioonivastase seaduse jt asjakohaste õigusaktide põhimõtetega, et tagada haigla jätkusuutlik toimimine piiratud ressursside oludes: o tagada tulude ja kulude tasakaalus hoidmine, efektiivne ja jätkusuutlik

majandustegevus, sealhulgas käibekapitali vajaliku ressursi tagamine; o tagada haigla majandustegevuse positiivne tulem majandusaasta lõpu seisuga,

võttes arvesse mahukate sihtfinantseerimiste mõju tulude ja kulude tasakaalule; o optimeerida selleks vajaduse korral majandustegevust piiratud ressursse

arvestades;

 investeerimispoliitika – o luua ja arendada kaasaegseid efektiivsemaid teenuse osutamise võimalusi ja

mudeleid, võttes kasutusele uusi diagnostika- ja ravimetoodikaid; o hinnata põhjalikult investeerimisvajadusi;

 riskijuhtimine – o lähtuda haigla juhtimisel optimaalsest riskitasemest ja finantsstabiilsusest, mis

peab tagama pikaajaliste strateegiliste eesmärkide saavutamise ja tegevuste jätkusuutlikkuse; lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja – tagada üldine maksevõime vahemikus 1,1-1,3;

 valdkondlikud strateegilised mõõdikud ja eesmärgid seireks o võtta kasutusele majandustegevuse tõhususe hindamine ning tagada tõhususe

suurenemine aastate võrdluses, arvestades tegevuskulu töötaja kohta ja tegevuskulu ravijuhu kohta;

o seirata regulaarselt patsientide/klientide rahulolu ning viia ellu vajalikud parendustegevused;

o seirata tööpere rahulolu, korraldades töötajate rahulolu hindamise regulaarseid küsitlusi ning rakendades tulemuste põhjal parendusmeetmeid, et luua organisatsioonis erialaseks ja meeskonnatöö arenguks vajalik toetav kollegiaalne töökeskkond;

o korraldada tervishoiu partnerite (teised haiglavõrgu haiglad, esmatasand) rahulolu hindamise regulaarne küsitlus koostöö hindamiseks ja viia ellu vajalikud parendustegevused.