Taotlus

Sotsiaalministri {regDateTime} käskkiri nr {regNumber}

„VIPS toetuse taotlusvooru väljakuulutamine ja hindamiskomisjoni

moodustamine“ Lisa 1

Taotlusvorm 1. Taotleja andmed

1.1. Asutuse/ettevõtte nimetus: NeoMind Kliinik OÜ

1.2. Registrikood: 17148617

1.3. Postiaadress: Sepapaja 12/1, Tallinn

1.4. Arvelduskonto (IBAN): EE492200221089931652

1.5. Esindaja nimi ja ametikoht: Kaire Puhkan, osanik ja juhatuse liige, vaimse tervise õde

1.6. Kontaktisiku andmed (nimi, e-post, telefon): Kaire Puhkan,

[email protected], 501 8072

1.7. Taotletav toetuse kogusumma (käibemaksuta): 88 800 €. Taotleja ei ole

käibemaksukohuslane, mistõttu ei ole käibemaks tagasiarvestatav ning kulud on

esitatud taotleja jaoks lõppkuluna.

1.8. Projekti elluviimise periood: Projekti elluviimise periood on 1. jaanuar – 31.

detsember 2026; sisulised tegevused toimuvad juunist detsembrini 2026:

ettevalmistus ja koolitus juunis 2026, aktiivne teenuse osutamine juuli–november

2026 ning detsembris 2026 tulemuste analüüs ja aruandlus.

Kui taotlus sisaldab mitut VIPS-sekkumist, esitatakse allolev info iga sekkumise kohta eraldi (vajaduse korral dubleerides vastavad väljad). 2. VIPS-i kirjeldus

2.1. Nimetus: 6-sessiooniline lahenduskeskne toimetuleku programm ärevuse ja

meeleolulanguse korral.

2.2. Lühikirjeldus (sh metoodiline alus): Tegemist on struktureeritud väheintensiivse

psühholoogilise sekkumisega, mis on suunatud ärevuse ja meeleolulanguse

varajasele leevendamisele ning toimetulekuoskuste arendamisele. Teenus põhineb

lahenduskeskse lühiteraapia (Solution-Focused Brief Therapy, SFBT) põhimõtetel ning

sisaldab juhendatud eneseabi elemente. Sekkumine on üles ehitatud lühiajalise ja

eesmärgipõhise mudelina, keskendudes kliendi tugevustele, toimivatele toimetuleku

mustritele ja väikeste, realistlike muutuste saavutamisele. Töö käigus kasutatakse

struktureeritud vestlustehnikaid, eesmärgistamist, erandite leidmist, skaleerimist

ning praktilisi harjutusi, mis toetavad iseseisvat toimetulekut ka väljaspool sessioone.

Metoodika lähtub tõenduspõhiste lühisekkumiste praktikast ning on kooskõlas

astmelise abi (stepped care) põhimõtetega, võimaldades pakkuda õigeaegset ja

1

kättesaadavat tuge kerge kuni mõõduka vaimse tervise mure korral. Vajadusel

suunatakse kliendid edasi intensiivsematele teenustele.

2.3. Sihtrühm (vanuserühm jne): 15–64-aastased isikud ärevuse ja meeleolulangusega.

2.4. Piirkond: kogu Eesti (kohapeal Tallinnas + veebis).

2.5. Formaat (individuaal, grupi, kombineeritud): Individuaalne ja grupiformaat.

2.6. Struktuur (seansside arv, ühe seansi kestus minutites, grupisekkumiste korral

inimeste arv grupis): 6 seanssi (60 min individuaalne, kuni 90 min grupp).

Grupisekkumiste korral on grupi suurus 8–10 osalejat.

2.7. Vorm (kohapeal, veebis jne): Kohapeal ja veebis

2.8. Tõenduspõhisus (viidata uuringutele, rahvusvahelisele kasutusele; lisada viited või

allikad): Sekkumine põhineb lahenduskeskse lühiteraapia (Solution-Focused Brief

Therapy, SFBT) põhimõtetel, mille efektiivsust ärevuse, depressiooni ja stressiga

seotud probleemide leevendamisel on kinnitanud mitmed rahvusvahelised uuringud.

SFBT on tõenduspõhine, struktureeritud ja eesmärgipärane lühisekkumine, mis sobib

hästi väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste rakendamiseks astmelise abi

mudelis. Sekkumise põhimetoodikaks on lahenduskeskne lühiteraapia; toetavalt

kasutatakse juhendatud eneseabi ja kognitiiv-käitumuslike lühisekkumiste elemente,

mis on kirjeldatud sekkumise juhendis. Lahenduskeskne lähenemine on kooskõlas

VIPS põhimõtetega, pakkudes ajaliselt piiritletud, kulutõhusat ja kättesaadavat abi.

Viited:

Kim, J. S. (2008). Examining the effectiveness of solution-focused brief therapy: A

meta-analysis. Research on Social Work Practice, 18(2), 107–116.

Gingerich, W. J., & Peterson, L. T. (2013). Effectiveness of solution-focused brief

therapy: A systematic qualitative review of controlled outcome studies. Research on

Social Work Practice, 23(3), 266–283.

Franklin, C., Zhang, A., Froerer, A., & Johnson, S. (2017). Solution-focused brief

therapy: A systematic review and meta-summary of process research. Journal of

Marital and Family Therapy, 43(1), 16–30.

Bennett-Levy, J., Richards, D. A., & Farrand, P. (2010). Low intensity CBT

interventions: A revolution in mental health care. Oxford University Press.

2.9. Kinnitus sekkumise juhendi olemasolu kohta (lisada näidis või kirjeldus): Sekkumise

rakendamiseks on olemas kirjalik juhend (manual), mis kirjeldab sekkumise

struktuuri, sessioonide sisu, kasutatavaid tehnikaid ning dokumenteerimise

põhimõtteid. Juhendit kasutatakse kõigi spetsialistide poolt ühtse kvaliteedi

tagamiseks.

2.10. Varasem rakendamine (rakendamise kirjeldus, maht ja kestvus): Sekkumise

põhimõtteid ja lahenduskeskset lühisekkumist on NeoMind Kliinikus rakendatud

kliinilises praktikas ärevuse, meeleolulanguse ja toimetulekuraskustega klientide

toetamisel. Varasem kogemus hõlmab nii individuaalseid kui väikegrupi

nõustamisprotsesse ning lühisekkumisi, mille käigus on kasutatud eesmärgistamist,

skaleerimist, ressursside kaardistamist ja praktilisi koduseid harjutusi.

2

2.11. Tagasiside kogumise viis: Tagasisidet kogutakse standardiseeritud küsimustike,

rahuloluhindamise ning enne–pärast enesehinnanguliste mõõdikute kaudu.

3. Kavandatud maht

3.1. Seansside koguarv toetusperioodil: 900 seanssi. Tegelik maht võib varieeruda

sõltuvalt sihtrühma nõudlusest, kuid kavandatud eesmärk on 900 seanssi. Olulised

muudatused kooskõlastatakse rahastajaga.

3.2. Teenusesaajate arv: Ligikaudu 180–220 teenusesaajat. Arvestus põhineb

kombineeritud formaadil, kus osa sekkumisest toimub grupiformaadis 8–10

osalejaga ning osalejate tegelik arv sõltub grupitäituvusest ja individuaalsete

kohtumiste osakaalust.

3.3. Keskmine seansside arv ühe teenusesaaja kohta: 6

3.4. Maht maakondade kaupa: Harjumaa 40%, Tartumaa 15%, Pärnumaa 10%,

Ida-Virumaa 10%, ülejäänud Eesti 25%. Jaotus on hinnanguline ning võib projekti

jooksul paindlikult muutuda vastavalt sihtrühma tegelikule nõudlusele ja teenuse

kättesaadavusele, säilitades samas üleriigilise kaetuse.

3.5. Sihtrühmani jõudmise ja suunamise kanalid: 1. Tervishoiusüsteem: perearstid ja

pereõed, vaimse tervise õed, kliinilised psühholoogid. 2. Haridusasutused:

Koolipsühholoogid, sotsiaalpedagoogid, koostöö koolidega. 3. Digikanalid: NeoMind

Kliiniku koduleht, sotsiaalmeedia (Facebook, LinkedIn), sihitud digiturundus (Google

Ads jms). 4. Otsepöördumised. 5. Veebipõhine teenus võimaldab kaasata inimesi

kõikidest maakondadest, vähendab regionaalse ebavõrdsuse mõju. Mitmekanaliline

lähenemine tagab sihtrühma varajase märkamise, madala lävega ligipääsu ning

teenuse kättesaadavuse üle Eesti, mis on kooskõlas astmelise abi põhimõtetega.

4. Meeskond ja rakendusvõimekus

4.1. Spetsialistide koguarv (vähemalt 5, lisada viie inimese info allolevasse tabelisse):

Ees- ja perekonnanimi Haridus (eriala, kraad) Lepingu (nt töö-, töövõtu- või käsundusleping) sõlmimise kuupäev

Maris Kolk Kliiniline psühholoog,

pereterapeut, MSc 03.02.2025

Kaire Puhkan Vaimse tervise õde, MSc 03.02.2025

Triin Möldre Psühholoog,

pereterapeut, BSc 31.03.2025

Monika Sutrop Psühholoog,

karjäärinõustaja, MSc 31.03.2025

Kerttu Randmaa Koolipsühholoog, MSc 26.06.2025

3

4.2. Spetsialistide kvalifikatsioon: 1. Maris Kolk, kliiniline psühholoog, pereterapeut;

2. Kaire Puhkan, vaimse tervise õde, retseptiõigusega eriõde, tervishoiutöötaja kood

N15709; 3. Triin Möldre, psühholoog, pereterapeut; 4. Monika Sutrop, psühholoog,

karjäärinõustaja; 5. Kerttu Randmaa, koolipsühholoog.

4.3. Superviisorite arv ja kvalifikatsioon: üks sisseostetud kvalifitseeritud superviisor.

4.4. Supervisiooni sagedus ja korraldus: supervisioon toimub vähemalt kord kuus

grupisupervisioonina; vajadusel kasutatakse täiendavat juhtumipõhist supervisiooni.

4.5. Riskijuhtimise plaan: Projekti riskijuhtimine põhineb ennetusel, varajasel avastamisel

ja paindlikul reageerimisel. Riskide seiret tehakse jooksvalt projekti vältel ning

vajadusel kohandatakse tegevusi kooskõlas rahastaja nõuetega. Projektijuht vastutab

riskide monitoorimise eest, kaasates meeskonna igakuistele ülevaadetele.

Peamised riskid ja maandamismeetmed:

Risk 1: Kavandatud teenusemaht (900 seanssi) ei täitu.

Tõenäosus: keskmine. Mõju: kõrge.

Põhjused: suunamiste vähesus, sihtrühma madal teadlikkus, klientide katkestamine.

Maandamine: koostöö aktiveerimine perearstide ja partneritega, suunamiste

süsteemi loomine (lihtne kontakt, kiired ajad), turundustegevused (nt

sotsiaalmeedia), klientide hoidmine: lühikesed ooteajad, paindlik ajastamine.

Parandusmeetmed: mahtude ümberhindamine ja vajadusel kooskõlastamine

rahastajaga, fookuse suunamine suurema nõudlusega sihtrühmadele.

Risk 2: Spetsialistide töökoormus või haigestumine.

Tõenäosus: keskmine. Mõju: keskmine-kõrge.

Põhjused: väike meeskond (5 spetsialisti), läbipõlemise risk.

Maandamine: töökoormuse planeerimine (FTE jaotus realistlikult), supervisioon ja

meeskonnakoosolekud, rollide dubleerimine (vähemalt 2 inimest valdavad VIPS

metoodikat).

Parandusmeetmed: ajutine koormuse ümberjaotus, vajadusel lisa spetsialisti

kaasamine.

Risk 3: VIPS metoodika ebaühtlane rakendamine.

Tõenäosus: madal-keskmine. Mõju: keskmine

Põhjused: erinev kogemus meeskonnas, uue programmi kasutuselevõtt.

Maandamine: sisekoolitus (manuaalipõhine), regulaarne juhtumite arutelu, ühtne

dokumenteerimise süsteem.

Parandusmeetmed: täiendkoolitus, supervisiooni sageduse tõstmine.

Risk 4: Klientide katkestamine.

Tõenäosus: keskmine. Mõju: keskmine

Põhjused: motivatsiooni langus, logistilised takistused, sümptomite süvenemine

Maandamine: motiveeriva intervjueerimise tehnikate kasutamine, paindlikud

vastuvõtuajad (sh online), selge sessioonide struktuur (6-sessiooniline programm).

Parandusmeetmed: aktiivne järelkontakt (meeldetuletused), individuaalne

kohandamine.

4

Risk 5: Eelarve risk (kulud ei vasta mahule).

Tõenäosus: keskmine. Mõju: kõrge

Põhjused: väiksem teenusemaht, fikseeritud kulud (personal).

Maandamine: konservatiivne eelarve planeerimine, kulude regulaarne jälgimine

(kvartaalselt).

Parandusmeetmed: kulude optimeerimine, vajadusel muudatuste kooskõlastamine

rahastajaga.

Risk 6: Andmekogumise ja aruandluse probleemid.

Tõenäosus: madal. Mõju: keskmine

Põhjused: dokumenteerimise ebaühtlus, ajapuudus.

Maandamine: standardiseeritud vormid, vastutaja määramine.

Parandusmeetmed: täiendav kontroll, süsteemi lihtsustamine.

Riskide seire ja juhtimine: Igakuine meeskonnakoosolek (riskide ülevaade),

kvartaalne eelarve ja mahtude analüüs. Vajadusel muudatused kooskõlastatakse

rahastajaga.

Kokkuvõte: projekt on kavandatud paindlikult, arvestades teenuse nõudluse ja

meeskonna võimekuse võimalikke kõikumisi. Riskijuhtimine tagab, et ka väiksema

teenusemahu korral säilib sekkumise kvaliteet, eesmärkide täitmine ning vastavus

rahastaja nõuetele.

4.6. Kinnitus metoodika kasutusõiguse kohta: NeoMind Kliinik OÜ kinnitab, et omab

õigust rakendada taotluses kirjeldatud lahenduskesksele lühisekkumisele tuginevat

VIPS-i ning taotleja vastutab metoodika korrektse ja juhendipõhise kasutamise eest.

5. Ühe seansi maksumuse ja kulude põhjendus

5.1. Ühe seansi maksumus (koos seansi formaadiga, kui sama taotlus/VIPS sisaldab

erinevaid formaate): keskmine seansi maksumus on 98,67 €, arvutatuna taotletava

toetuse kogusumma 88 800 € ja kavandatud 900 seansi alusel. Seansi maksumus

sisaldab kõiki VIPS-i terviklikuks rakendamiseks vajalikke otseseid ja kaudseid kulusid,

sealhulgas spetsialisti töötasu, supervisiooni, koordineerimist, platvormi kulusid,

programmi ettevalmistust, dokumenteerimist ning grupiformaadi läbiviimist. Teenust

osutatakse kombineeritult individuaal- ja grupiformaadis, sh grupisessioonid 8–10

osalejaga.

5.2. Keskmine kulu ühe teenusesaaja kohta: Keskmine kulu ühe teenusesaaja kohta on

ligikaudu 592 €. (6 × 98,67 € = 592,02 €). Arvestus põhineb 6-seansilisel programmil

ning keskmisel seansi maksumusel 98,67 €. Grupiformaadi tõttu võib tegelik

keskmine kulu ühe teenusesaaja kohta kujuneda madalamaks.

5.3. Seansi maksumuse struktuur – esitada kulude jaotus, sh tööjõukulud, supervisioon,

koolitus, koordineerimine, litsentsi- ja platvormi kulud ning kaudsed kulud (kuni 7%

taotletava toetuse üldmahust):

5

Kuluartikkel Summa (€) Osakaal

Tööjõukulud 55 000 € 61,9%

Projektijuhtimine / koordineerimine 7 500 € 8,4%

Supervisioon 5 500 € 6,2%

Koolitus 5 000 € 5,6%

Litsentsi- ja platvormi kulud 3 200 € 3,6%

Teavitus 3 200 € 3,6%

Püsikulud / ruum ja IT otsese kasutuse

ulatuses

3 200 € 3,6%

Kaudsed kulud 6 200 € 7,0%

KOKKU 88 800 € 100%

Kulude jaotus on proportsionaalne teenuse mahuga ning vastab VIPS-i abikõlblike kulude

põhimõtetele.

6. Koolitustegevused (vajaduse korral)

6.1. Koolituste kirjeldus ja maht (tundides): Sisekoolitus. Kirjeldus: Koolitus viiakse läbi

organisatsioonisiseselt kahe pereteraapia väljaõppega spetsialisti poolt, kellel on

varasem kogemus lahenduskeskse lähenemise rakendamisel. Koolituse eesmärk on

tagada VIPS metoodika ühtne, kvaliteetne ja juhendipõhine rakendamine kõigi

meeskonnaliikmete poolt. Koolitajad: 2 pereteraapia väljaõppega spetsialisti.

Sihtrühm: 3 VIPS-spetsialisti (psühholoog-nõustaja, vaimse tervise õde,

koolipsühholoog). Formaat: Praktiline, juhendipõhine ja juhtumipõhine koolitus, mis

sisaldab praktilisi rollimänge. Maht: Kontaktõpe: 16 tundi, Iseseisev töö (juhendi

läbitöötamine, ettevalmistus): 8 tundi, kokku: 24 tundi.

Koolituse sisu: VIPS metoodika alused (lahenduskeskne lähenemine), sessioonide

struktuur ja ülesehitus (6-sessiooniline mudel), eesmärgistamine ja

skaleerimistehnikad, ressursside ja tugevuste kaardistamine, juhtumite käsitlus ja

praktilised harjutused, grupi formaadi eripärad, dokumenteerimine ja tulemuste

jälgimine, riskide märkamine ja suunamine.

6

6.2. Koolitatavate spetsialistide arv: 3

6.3. Koolitatavate superviisorite arv: Koolitatavaid superviisoreid ei ole; supervisiooni

teenus ostetakse sisse kvalifitseeritud superviisorilt.

6.4. Seos kavandatud rakendamisega ja proportsionaalsuse põhjendus: sisekoolitus on

otseselt seotud kavandatud VIPS-i rakendamisega, kuna tagab, et kõik projektis

osalevad spetsialistid omavad ühtset arusaama sekkumise metoodikast, struktuurist

ja kvaliteedinõuetest. Koolituse läbiviimine enne aktiivse teenuse osutamise algust

(juuni 2026) võimaldab: tagada sekkumise standardiseeritud rakendamise,

vähendada kvaliteedierinevusi spetsialistide vahel, toetada efektiivset ja turvalist

teenuse osutamist. Koolituse maht (24 tundi) on proportsionaalne kavandatud

teenuse mahuga (900 seanssi), arvestades, et tegemist on juba kvalifitseeritud

spetsialistidega, kellel on olemas nõustamise baasoskused ning kellele lisatakse

spetsiifiline VIPS metoodika. Koolitus keskendub praktilistele oskustele ning on

suunatud otseselt teenuse kvaliteedi ja tulemuslikkuse parandamisele.

6.5. Koolituskulude kogusumma 5 000 (eurodes) ja osakaal toetuse eelarvest (%): 5,6%.

Selgitus: Koolituskulu sisaldab: koolitajate töötasu (ettevalmistus + läbiviimine),

koolitusmaterjalide ettevalmistus, osalejate tööaeg koolitusel. Sisekoolituse

kasutamine võimaldab kulusid optimeerida, vältides väliste koolituste kõrgemat

maksumust, samal ajal säilitades kõrge kvaliteedi tänu olemasolevale kompetentsile

organisatsioonis. Koolituskulud on proportsionaalsed kogu projekti mahuga ning

toetavad otseselt VIPS-i rakendamise kvaliteeti.

7. Selgitus, kuidas kavandatav tegevus aitab tervikuna suurendada VIPS-i rakendamise

võimekust Eestis (nt spetsialistide ettevalmistus, sekkumise kättesaadavus, rakendamise

maht või organisatsiooniline suutlikkus).

Projekti käigus kogutakse standardiseeritud enesehinnangulisi andmeid ärevuse ja

meeleolu muutuse kohta enne ja pärast sekkumist, mis võimaldab hinnata sekkumise

mõju ning toetab tõenduspõhise VIPS-praktika laiemat rakendamist Eestis. Sekkumine

aitab vähendada vajadust intensiivsema spetsialisti abi järele varajases faasis ning toetab

tervishoiusüsteemi koormuse vähendamist. Kavandatav tegevus aitab suurendada VIPS-i

rakendamise võimekust Eestis mitmel tasandil:

1. Spetsialistide ettevalmistus: projekti käigus koolitatakse ja standardiseeritakse

meeskonna töö, mis võimaldab pakkuda kvaliteetset ja juhendipõhist teenust.

2. Teenuse kättesaadavus: teenust osutatakse nii kohapeal kui ka veebis, mis võimaldab

jõuda sihtrühmani üle Eesti, sh piirkondades, kus vaimse tervise teenused on piiratud.

3. Rakendamise maht ja mudeli testimine: projekti käigus rakendatakse VIPS-i 900 seansi

ulatuses, mis võimaldab hinnata sekkumise toimivust suuremas mahus ning luua

eeldused edasiseks laiendamiseks.

4.Organisatsiooniline suutlikkus: sisekoolituse ja supervisiooni kaudu luuakse

organisatsioonis püsiv kompetents VIPS-i rakendamiseks ka pärast projekti lõppu.

7

Kinnitused Kinnitan, et esitatud andmed on õiged ning vastan määruses sätestatud nõuetele. Kinnitan, et taotluses esitatud kulude katteks ei ole saadud ega taotleta toetust Euroopa Liidu fondidest, riigieelarvest ega muudest avaliku sektori vahenditest. /allkirjastatud digitaalselt/ [nimi] Kaire Puhkan

8